Jalka (oktoober 2022)

SELLES NUMBRIS: TEET ALLAS  KETHY ÕUNPUU  ALEKSANDRA ORLOVA  MARK ANDERS LEPIK

OKTOOBER 2022

Eesti koondise abivahend, mis teeb jalgpalluri sekunditega paremaks

Karolin Kaivoja: Eesti kohtunike tase pole üldse kehv!

FIFA ja UEFA ähvardasid Leedu jalgpalliperest välja visata Rannakoondise debüüt Euroopa kõrgliigas

POSTRID: , il Kuraksin

Dan t Erling Brau d Haalan

EESTI NÄITAS,

et meie koht pole Euroopa nõrgemate seas ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Nõmme Kalju tagaseljajutud

Kohtunikega füüsilistel testidel

Brasiilia krahh kodusel MMil

UUED OSAD IGA KUU COOLBET EESTI YOUTUBE’I KANALIL!

OKTOOBER

Lahjendamata jalgpallikontsentraat Foto: Liisi Troska

Ees ootav oktoobrikuu toob meile jalgpalli sisse igast uksest, igast aknast ja igapäevaselt. Kui Eestis valmistutakse hooaja lõpusirgeks, siis Euroopa tippjalgpallis käib hetkel selline andmine, et mõned meeskonnad saavad kuu ajaga kirja isegi kümme mängu – vabu kesknädalaid või nädalavahetusi lihtsalt ei ole, sest juba novembri keskel tuleb kuuks ajaks pallurid MM-finaalturniiri jaoks rahvuskoondistele loovutada.

Tippjalgpallist või kodusest jalgpallist vabu päevi oktoobrikuus sisuliselt ei ole – jalgpallikarussell keerleb absoluutsetel täistuuridel ning isegi fännidel on tükk tegemist, et ree peal püsida, rääkimata mängijatest endist, kelle tervis peab kõvale mahvile vastu pidama. Ja sealjuures ei taha ju keegi enne suurt MMi vigastada saada…

Jalka on selle aina kiireneva vutitempo juures koht, kus saab võtta natuke rahulikumalt – võta endale see aeg, et sotsiaalmeedia lühikeste naljaklippide ja uudiseportaalide pealkirjade sirvimise asemel paarikümneks minutiks ajakirjaga diivanile või tugitooli istuda ja pisut süveneda. Lubame, et peale teadmiste pakume meelelahutust ka meie – otsi kasvõi üles lehekülg 38 ja sa ei pea pettuma!

Oktoobrikuu numbrist leiad nii pikemaid usutlusi, mõtisklusi, tagasivaateid, eksperimente kui ka aktuaalsemat kraami. Ilusat jalgpallisügist!

2022 OKTOOBER JALKA

3

SISUKORD 12

22 KAANELUGU LK 20–21 Eesti koondis tõusis Rahvuste liiga D-liigast tagasi C-tasandile täiseduga. Kas see tähendab, et Eesti jalgpalliga on nüüd taas kõik hästi, või leidub võitude taga ka muret tekitavaid nüansse?

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Võib tunduda, et see on liiga hea, et tõsi olla, kuid Eesti koondise kehalise ettevalmistuse treeneri Michael Mülleri käsutuses on lihtne abivahend, millega on võimalik jalgpallur vaid mõne minutiga kindlates omadustes varasemast märgatavalt paremaks muuta. Jalka käis asja omal nahal proovimas!

28

Kolumn

12 Raul Ojassaar

Korvpalli EM-finaalturniir pakkus ühest küljest küll vägeva vaatemängu, kuid turniiri juures jäi sellegipoolest hinge kriipima veider nüanss, mille suhtes võiks korvpall õppust võtta jalgpallilt.

2 Persoonid & intervjuud

14 Lugeja küsib: Karolin Kaivoja 22 EJLi töötaja: Teet Allas

Jalka alustab uue rubriigiga, kus teeme juttu inimestega, kes töötavad jalgpalliliidus. Räägime peale aktuaalsete küsimuste sellest, kuidas nad selle töö juurde jõudsid ja milles nende ülesanded seisnevad.

Lõpulugu lk 58–62

42 Mängija luubi all: Aleksandra Orlova Rubriigid

3 6 8 10 20 26 4

JALKA OKTOOBER 2022

Oktoober Lembit Peegel Nimed & numbrid Lugu & tsitaadid Koondis Rannajalgpall: Eesti koondise debüütaasta Euroopa kõrgeimal tasemel

IMPRESSUM 37

38

ESIKAANEL: KARL JAKOB HEIN FOTO: BRIT MARIA TAEL / SOCCERNET.EE

58

NR 10 (178) 2022 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: ERKO LITVJAKOV

48

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

28 Töövari: kohtunike kehalised katsed

Jalka peatoimetaja ja endine harrastuskohtunik Raul Ojassaar käis nüüd, viis aastat pärast viimati lipu käes hoidmist Eesti tippkohtunikega koos füüsist mõõtmas. Kui heas vormis meie kohtunikud on?

37 Miks?

Rubriik „Miks?“ uurib seekord, miks ei võiks vahetusmängijad pingil istuda mänguvormis ja olla treeneri kutse peale kohe valmis platsile sekkuma.

38 Tagaseljajutud

„Tagaseljajuttudes“ räägib seekord meeskonnakaaslasi taga Nõmme Kalju vasakkaitsja Henri Järvelaid.

44 Klõpsud 46 Faktifoto: rekordinternatsionaal Kethy Õunpuu 48 Ajalugu

Jalka jätkab ülevaatega varasematest MM-finaalturniiridest. Seekord on luubi all 2014. aasta turniir.

56 10 aastat tagasi 57 Pane end proovile!

Jalka värske rubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

58 Lõpulugu 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Poster

Danil Kuraksin, Erling Braut Haaland

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER REKLAAM: MADIS PERLI +372 5303 8296 madis@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD REUSNERIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2022 OKTOOBER JALKA

5

PEEGELDUSED

Eesti kokkupõrge Fotod: Lembit Peegel

maailma tipuga

Septembri alguses sai A. Le Coq Arenal näha tõelist maailmataset – Eesti naistekoondis sai MMvalikmängus rammu katsuda äsja Euroopa meistrivõistlustel poolfinaali jõudnud Prantsusmaaga. Mängu märksõnaks sai lõpuks „üheksa“ – prantslannad lahkusid Lillekülast kindla 9 : 0 võiduga, Eesti lõpetas aga mängu üheksakesi, sest punase kaardi teenisid nii Siret Räämet kui Vlada Kubassova. Säravad eestlannad: tuju oli mängu eel mõistagi hea! Miks ei olekski pidanud olema, kui jõudu saab katsuda maailma tipuga?

Veerandtunnise mängu järel, kui seis oli juba 0 : 1, jäi Eesti vähemusse: pildile jäänud olukorras oskas Paris FC ründaja Ouleymata Sarr mängida väikese kontakti Siret Räämetiga nii suureks, et portugallannast kohtunik määras selle eest penalti ja näitas Räämetile ka punast kaarti. Penalti realiseeris Kenza Dali.

6

JALKA OKTOOBER 2022

PEEGELDUSED

Sellesama Ouleymata Sarri takistamisega jäid eestlannad veelgi hätta: 24. minutil oma esimese tabamuse kirja saanud Sarr sahistas võrku ka 29,.

45. ja 47. minutil ning vastutas seega nelja värava eest.

Niigi vähemuses mänginud Eesti olukord läks veel hullemaks 58. minutil, kui väravaesise käega mängu eest sai punase kaardi ka Vlada Kubassova. Järgnenud Clara Matéo penalti suuna arvas Eesti väravavaht Karina Kork küll õigesti ära, kuid löök oli siiski piisavalt tugev, et seisuks 0 : 7 teha.

Kristina Bannikova Ella Palis’ eest palliga ära jooksmas.

Eesti väravavahil Karina Korgil oli väga tihe tööpäev – ametliku statistika järgi sai ta lõpuks kirja lausa 14 tõrjet, kusjuures kokku kõmmutasid prantslannad 90 minuti jooksul 47 pealelööki Eesti kahe vastu.

Nurgalöökide arvestus jäi vastaste kasuks 18 : 0! Siin pildil lööb palli Eesti karistusalast välja äärekaitses mänginud Signy Aarna.

2022 OKTOOBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Tallinna Cosmos

Kevadel saalivutis Eesti meistriks kroonitud Tallinna Cosmos korraldas kodus saalijalgpalli Meistrite liiga eelringi alagrupiturniiri, kuid edasi põhiturniirile murda ei suutnud – nelja võistkonna konkurentsis alistati küll Walesi tšempion FC Cardiff ja Iirimaa meister Dublini Blue Magic, kuid otsustavas kohtumises jäädi alla Slovakkia meeskonnale Lučenecile.

Rustam Soirov

FCI Levadia Tadžikistani koondislasest ründaja Rustam Soirov tuli oma rahvusmeeskonna ridades Tais King’s Cupi võitjaks. Poolfinaalis alistasid tadžikid Nõmme Kalju ründava poolkaitsja Andre Fortune’iga tugevdatud Trinidadi ja Tobago koondise, finaalis penaltiseerias Malaisia – sealjuures lõi otsustava löögi sisse just 20aastane Soirov.

Itaalia null, Eesti kaks!

Poolas alanud U19 vanuseklassi poiste EM-valikturniir algas tõelise üllatuspommiga: esimese vooru kohtumises suutis Eesti koondis 2 : 0 alistada Itaalia!

Turniiri eel kogu Euroopas neljandal asetusel olnud itaallased hoidsid küll kõvasti rohkem palle ja Eesti väravat pideva surve all (pealelöögid 26 : 7 Itaalia kasuks), ent saapamaalastel jäi puudu löögitäpsusest, samuti säras Eesti kaitseliin koos väravavaht Ott Nõmmega. Pikalt surve all olnud Eesti oli juba lähedal magusale viigipunktile, kuid Nikita Kondratski ja Egert Õunapuu väravad 90. ja 90 + 3. minutil aitasid Eestil lõpuks võtta ajaloolise ja tõeliselt vägeva skalbi – tegu on tugevaima vastasega, kelle on Eesti noortekoondised suutnud võistlusmängus selili suruda. „Valmistusime selleks kohtumiseks väga hästi. See tulemus näitab, et meis on sisu ja reaalsuses suudame mängida ükskõik mis võistkonnaga,“ sõnab Eesti meeskonna kapten, klubijalgpalli just Itaalias mängiv Andreas Vaher. „Mängu alguses oli meil vastaste kõrge pressiga probleeme, aga mida aeg edasi, seda paremaks meie poolt esitus läks ja oli näha, et itaallased väsisid. Me kohanesime mänguga hästi ning lõpuks tõid kontrarünnakud meile edu.“ Eesti peatreener Alo Bärengrub kiidab nii väravavaht Nõmme kui ka mängu pöörde toonud vahetusmehi – mõlemad väravalööjad sekkusid just nimelt vahetusest. „Siiras rõõm tulemuse ja poiste üle, kes seda võitu väärisid. Ütlesin ka neile, et sellise tulemuse saavutamiseks on vaja veidi õnne, suurepäraseid tõrjeid ja hingestatust. Seda kõike ma väljakul ka nägin.“ Teises mängus Poolalt 0 : 2 kaotuse saanud Eesti U19 koondise saatus polnud Jalka trükkimineku ajaks veel täpselt teada – viimane valikmäng peeti Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Edasi eliitringi ehk 28 parema sekka pääsevad neljaliikmelise alagrupi kaks esimest, lisaks ka paremad kolmanda koha saanud meeskonnad.

457

pealtvaatajat kogunes Tartu Tammeka ja Pärnu Vapruse vahelisele naiste meistriliiga kohtumisele. „Roosa jalgpalli“ üritus meelitas tribüünidele naiste meistriliiga kõigi aegade rekordpubliku.

8

JALKA OKTOOBER 2022

Egert Õunapuu sai Itaalia vastu kirja värava ja väravasöödu – sealjuures mängib ta endast aasta vanemate seas. Foto: Liisi Troska

8115

eurot koguti Eesti ja Soome legendide lahingul Eesti jalgpalliklubidele AED elustamisaparaatide soetamiseks.

10

päeva jõudis ametis olla FCI Levadia peatreeneriks määratud endine Ukraina koondislane Maksõm Kalõnõtšenko. Poolteist nädalat Levadiat tüürinud Kalõnõtšenko ainsaks kohtumiseks Levadia eesotsas jäi 2 : 3 kaotus FC Kuressaarele.

LUGU JA TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Või putsade valik. Need ei ole tavalised kingad, mis peavad olema mugavad.

Putsa peab esialgu olema kitsas ja siis muutub vaikselt jala järgi ning lõpuks on hea mängida. Muidu valivad nad number või poolteist suurema.“ Dmitri Kruglov õpetab noori jalgpallurihakatisi õigeid valikuid tegema „Staadion asub mere ääres ja trenni ajal kukkusid kalad üle lennanud kajakate küüniste ja nokkade vahelt meile platsile.“ Enar Jääger meenutas elu Norra väikelinnas Ålesundis „Tülpimus, et kael läheb kangeks, kui vaatad, kuidas nad neid lennukeid seal alla pommitavad.“ Tallinna Kalevi ründaja Ats Purje FC Kuressaare paljude kõrgete söötudega mängustiilist „Teinekord õnnestus Lastestaadionil lipsata sinna teisele poole, kus oli päris jalgpalliväljak – ja seal olid väravatel võrgud! Mis oli kõige mõnusam asi – ükskõik kui kaugelt palli peksid, siis võrk sahises! Toona ju väravatel üldiselt võrku ei olnud. See oli ikka hea ja mõnus tunne.“ Spordiajakirjanik Jaan Martinson lapsepõlvest „Juttu pole olnud, aga ta elab Itaalias juba neljandat aastat. Kes teab, kus ta mängib ja kuidas läheb. Äkki ta saab mõnes riigis dokumendi.“ Oliver Jürgensi isa Jüri vihjas, et poeg võib ka mõne teise riigi passi ja koondise peale mõelda „Mul ei ole sõnu! Ma ei tea, kui palju ma seda juba kordan – aga mida need treenerid siin kahekesi teevad? Kui lähed vaheajal (Sergei – toim.) Terehhovi käest küsima, siis küsige, kas neil on mehed markeeritud ka või panevad nad lihtsalt mängijad väljakule mängima, nagu jumal juhatab. Inimene on täiesti üksi! Kõige pikem vend, kõige ohtlikum standardolukordade ajal, ja ta on markeerimata! Ta ei saa öelda, et ta ei tea, mida ta noored mängijad teevad – tegelikult on standardolukorrad ju treenerite töö.“ ETV2 eetris Paide Linnameeskonna ja Tallinna Legioni mängu kommenteerinud Ingemar Teever ei suutnud 6 : 0 seisuga lõppenud avapoolaja järel Legioni kesist kaitsetööd uskuda „Nagu oleks hambaarsti juures tuimestuse all.“ Kevadel silmakoopaluu kolmest ja põsesarnaluu ühest kohast murdnud Rauno Sappineni parem näopool pole veel täielikult taastunud

10

JALKA OKTOOBER 2022

FIFA ja UEFA ähvardavad Leedu rahvusvahelisest jalgpalliperest välja visata Kuigi Leedu jalgpallikoondist ähvardab langemine Rahvuste liiga madalaimale tasandile ehk D-liigasse, on leedulastest jalgpallifännidel ometi põhjust rõõmustada – ühest küljest pääses Vilniuse Žalgiris Konverentsiliiga alagrupiturniirile ja on seal seni edukalt esinenud, teisalt hakkab viimaks ometi valmima ka moodne taristu. Ometi on Leedu jalgpall kistud taas kord muutuste keerisesse – koguni nii tõsisesse, et UEFA ja FIFA saatsid Leedu alaliidule (LFF) ühise kirja, milles ähvardasid nende liikmelisuse peatada.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Kaunase linnavalitsus Leedu jalgpalli juhtimist on sealsed vutiinimesed aastaid kritiseerinud – eelmise aasta kevadel Jalkale antud intervjuus tõdes ka portaali 15min.lt jalgpalliajakirjanik Mantas Krasnickas, et olukord on mäda – alaliidus tõmbavad niite kriminaalse taustaga inimesed ja Leedu üldsuse usaldus jalgpalliliidu vastu on langenud nulli lähedale.

Situatsioon, kus ka Leedu koondise sportlik tase on aegade madalaim, on pannud tegutsema sealsed poliitikud. Juulikuus tõmbas sae käima Leedu seimi liige Mykolas Majauskas, kes pakkus välja, et Leedu jalgpalliliidu juhtimise võiks ajutiselt üle võtta kas UEFA või Leedu valitsuse määratud regulaator. Majauskase sõnul ei esinda sealne jalgpalliliit oma praeguses vormis Leedu jalgpallikogukonna huve ning pole võimeline vajalikke muudatusi läbi viima.

Jutust tegudeni jõuti septembri alguses, kui Majauskase juhitud rühm parlamendisaadikuid esitas heakskiitmiseks seaduse, mille jõustumise korral määraks Leedu haridus-, teadus- ja spordiministeerium alaliidule ajutise administraatori, kes korraldaks organisatsioonis põhjaliku finantsja juhtimisauditi ning koostaks jalgpalliliidule uue põhikirja, mille järgi oleksid kõik jalgpalliklubid LFFi liikmed, kellel oleks üldkogul võrdne hääleõigus – täpselt nii, nagu see on hetkel ka Eestis. Hetkel on Leedu klubid alaliidus esindatud vaid regionaalsete ühenduste kaudu.

Plaani järgi saaks üldkogu ka õiguse valida alaliidu presidenti, asepresidente ja täitevkomiteed ning liikmeteks ei saaks olla isikud, kes on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud. Endine kettaheitja ja praegune parlamendi noorsoo- ja spordikomitee esimees Virgilijus Alekna andis mõista, et valitsus on valmis LFFile rohkem rahalist tuge pakkuma, aga seda vaid juhul, kui alaliidus õhk puhtaks lüüakse.

Plaan vastuolus põhiseaduse ja statuutidega?

Kuigi poliitikud rõhutavad, et pikemas plaanis tahetakse kohaliku jalgpalli juhtimine anda LFFi kätte tagasi, on plaanil siiski ka vastaseid. Sõna võttis isegi Leedu president Gitanas Nausėda, kelle sõnul ei ole üks seadus võluvõti Leedu jalgpalli päästmisel. „Oleme näinud palju näiteid, kuidas selline tegutsemine viib selleni, et riik heidetakse rahvusvahelistelt võistlustelt välja. Peaksime sel juhul elama jalgpallita nagu hetkel Venemaa,“ sõnas riigipea. Asjatundjate hinnangul ei oleks selline riigi sekkumine kõigele lisaks kooskõlas ka põhiseadusega.

Presidendi sõnad ei olnud tühja koha pealt võetud. FIFA ja UEFA saatsid Leedu alaliidule 14. septembril ühise kirja, kus rõhutasid, et säärane seadus ja selle tagajärjed oleksid vastuolus nii FIFA kui UEFA statuutidega, mis nõuavad, et rahvuslikud alaliidud tegutseksid sõltumatult ja kolmandate osaliste sekkumiseta – ning sellisel juhul soovitaksid FIFA ja UEFA oma komiteedel Leedu liikmelisus peatada. See tähendaks, et Leedu jalgpallikoondised ja -klubid visataks välja FIFA ja UEFA võistlustelt

LUGU JA TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Armeenia ei ole Euroopa. Teine maailm, kõik on teistmoodi. Ja väga palav! Elu on samasugune nagu meil 30 aastat tagasi.

Iraan on kõrval, sealt muudkui tullakse ja tullakse. Ukrainast tullakse, Venemaalt... Kõik on läinud kalliks, nii toit kui ka korterid, kõik hinnad. Ka meditsiin on selline, noh... Peres on kaks väikest last, seetõttu on väga keeruline. Muidu on normaalne, aga õhk on, kuidas ma ütlen – ei ole värske. Ja viirus-viirus-viirus, haige-haige-haige... Hingata on raske.

Kui tulin Eestisse, siis tundsin kohe, et see on minu õhk, minu koht!“ Nikita Baranov elust Armeenias segastel aegadel Uhiuue ilme saanud Dariuse ja Girėnase staadion Kaunases.

ning ei saaks enam osa FIFA ja UEFA jagatavatest suurtest rahalistest toetustest.

Kuigi LFFi täitevkomitee liige ja Leedu jalgpalli üheks peamiseks niiditõmbajaks peetud Arūnas Pukelis, kes on üks mitmest kriminaalse taustaga inimesest Leedu vutijuhtide seas, reageeris parlamendi plaanidele esialgu raevukalt ja väitis, et väljapressimisele tema ega LFF ei allu, hakkas alaliit siiski paar päeva hiljem välja töötama uut põhikirja ning valmistub sügisel mitmepoolseks kohtumiseks, kus ühise laua taha istuvad Leedu valitsuse, jalgpalliliidu, FIFA ja UEFA esindajad. Jalka trükkimineku ajaks ei olnud veel selge, kas Leedu parlament võtab vastuolulise seaduse vastu või mitte.

Leedu staadionipõud saab viimaks lahenduse Halbade kõrval on Leedu vutis ka häid uudiseid – viimastel aastatel on Leedu jalgpalli esindusväljakuks olnud Vilniuses asuv LFFi ehk Leedu jalgpalliliidu staadion, mis on aga kogu selle aja jooksul katuseta istekohtade, kehva kunstmuru, väikese mahutavuse (5000) ja amortiseerunud tribüünihoone tõttu Leedu jalgpalliinimestele piinlikkust valmistanud.

Tõtt-öelda ongi tegu staadionilaadseks ehitatud kunstmuruväljaku, mitte rahvusareeniga.

Leedu õnneks võib nüüd koondise LFFi staadionil mängimine saada varuvariandiks – Kaunases avatakse oktoobri keskel uhkelt renoveeritud Dariuse ja Girėnase nimeline staadion, millest saab 15 000 istekohaga ja kõikide moodsate lahendustega Baltimaade uhkeim staadion. Jalgpalliinimesi häirivad seal ehk väljaku ja tribüüni vahele jäävad kergejõustikurajad, kuid nendest hoolimata peaks Kaunase areen saama lähiajal UEFA nelja tärni staadioniks – nagu Eestis A. Le Coq Arena.

Taas arendatakse ka Vilniuses asuvat rahvusstaadioni. Juba 1987. aastal (!) kesklinna lähedusse ehitama hakatud areeni valmimisele tõmmati rahapuudusel pidurit Leedu taasiseseisvumise järel. Vahepealse aja jooksul on pidevalt tehtud plaane staadioni valmis ehitamise jaoks, kuid probleemid eesotsas korruptsiooniskandaalide ja kohtuvaidlustega on tähendanud seda, et juba üle 30 aasta on hiiglaslikul ehitustandril püsti olnud pelgalt osa karkassist.

Eelmise aasta oktoobris sõlmiti rahvusstaadioni ehitamiseks uus 160 miljoni euro suurune leping, millest Vilniuse linn katab umbes 100 miljonit ja riigi valitsus 53,4 miljonit. Tänavuse septembri alguses alustati ehitusplatsil kontrollitud plahvatuste korraldamist, et vana vundamendi peal olevad struktuurid purustada – uue kompleksi valmimistähtajaks on esialgu seatud 2024. aasta lõpp. Peale suure jalgpallistaadioni ja spordikeskuse on plaanis rajada veel kaks jalgpalli treeninguväljakut, kergejõustikustaadion koos soojendusalaga, kultuurikeskus ja lasteaed.

„Näiteks Itaalia U19, kelle vastu Eesti valikturniiri alustab, harjutab koos juba eelmise nädala kolmapäevast. Sealse Primavera liiga nädalavahetuse voor jäeti koondise huvides lihtsalt ära. Eesti peatreener Alo Bärengrub sai meeskonna kokku kaks päeva enne turniiri. Trenn, öine lend, veel üks trenn ja lahingusse...

Tollesama Itaalia ja seejärel Poola vastu, kes mõlemad ka varasematel kuudel järjepidevalt kogunemisi korraldanud.“ Jalgpalliajakirjanik Andres Vaher soovib Eesti noortekoondistes näha tõsisemat lähenemist „Sain tasuta reisi San Marinosse!“ Sergei Zenjov teenis koondisemängus Maltaga kollase kaardi, mis tähendas talle järgmiseks kohtumiseks San Marinoga mängukeeldu „Hindeks annaks võibolla 4–, 3+. 3+ või isegi 3, vaadates seda, kuidas rahvusvahelisel tasemel mängisime. Seal me ei mänginud selliselt, nagu oleks tahtnud. Küsimus ongi selles, et peame võtma mängudest maksimumi, see aasta jäi seal potentsiaal realiseerimata ja ma arvan, et see on see kokkuvõte, mis me siit teeme.“ Neli vooru enne hooaja lõppu endiselt täisedu nautiva FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva ei jää hooajaga rahule, sest suvised euromängud ebaõnnestusid „Kuidas me mudaliigast välja tulime?

Me tulime ju 90 + 4. ja 86. minuti väravatest. Malta vastu võõrsil oli ju tegelikult suur õnn, et me seal võidu saime.

Miks nooremad mängijad poleks võinud Maltast jagu saada? Kui vanemad kogu aeg mängivad, siis nooremad ei saagi ju võimalust. Seis on ju praegu nii halb, et võibolla nooremad saaks isegi paremini hakkama.“ Joel Lindpere Eesti koondise kõrgest keskmisest vanusest

2022 OKTOOBER JALKA

11

MÕTISKLUSI

Palgasõduritest metsloomad Septembri esimene pool pakkus mõnusa võimaluse suurturniiri nautida – küll mitte jalgpallis, aga korvpallis, kus 24 meeskonna osalusel peeti maha EM-finaalturniir. Kohal olid maailma absoluutsed tippmängijad (NBA viimasel neljal hooajal järjest on kõige väärtuslikumaks palluriks valitud eurooplane!), sündis omajagu üllatusi, mängud olid tasavägised ja dramaatilised, kohal oli ka Eesti koondis – mida veel ühelt pallimängu finaalturniirilt tahta?

T

uleb välja, et poolte võistkondade puhul natukenegi austust oma riigi ja rahva vastu! Olen üldiselt olnud sellistes küsimustes kogu elu väga liberaalne, kuid mul on sellest hoolimata tohutult imelik vaadata korvpalli EMi, kus täpselt pooltes koondistes müras liidri või ühena liidritest väljakul ameeriklasest leegionär. Jah – me räägime koondisekorvpallis leegionäridest!

Tekst: Rahvusvahelise korvpalliliidu FIBA reeglid luRaul Ojassaar bavad nimelt igal koondisel anda igaks mänguks üles ühe naturaliseeritud mängija, kellelt ei nõuta peale passi mitte ühtegi muud sidet esindatava riigiga. Praktikas tähendab see seda, et paljud Euroopa riigid on endale tuima näoga palganud ameeriklasest tagamängija – kiirkorras on välismaalasele hangitud uue riigi kodakondsus, mis sellest, et mõni neist pole ehk kunagi oma uue kodumaa õhkugi nuusutanud. Reglement ju lubab – miks mitte seda võimalust sportliku edu nimel ära kasutada?

Eestikeelses meedias räägitakse selliselt naturaliseeritud mängijatest läbivalt kui kodustatud mängijatest, nagu oleksid need väikesed ameeriklased leitud paksust karulaanest, poolvägisi tsivilisatsiooni toodud ja puuokste asemel korvirõngaste küljes rippuma õpetatud. See on sügavalt ekslik nimetus: kodustatud metsloomal on oma uue koduga tunduvalt rohkem ühist kui näiteks John Robersonil, Dee Bostil, Kendrick Perryl või Mike Tobeyl Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Montenegro ja Sloveeniaga.

Võib ju öelda, et mis see üks võõrmängija koondises ikka ära ei ole – aga on. Kuna korvpallis on korraga platsil vaid viis mängijat ja need kodustatud ässad on enamasti meeskonnaliidritest tagamängijad, kes toimetavad palju palliga, on nende mõju koondisekorvpallis ebaproportsionaalselt suur. Kuigi Euroopas on endiselt alles mitu riiki, mis pole kunagi kodustatud mängijaid kasutanud Väikese üllatusena Euroopa meistriks kroonitud Hispaania liidrid: vasakul turniiri väärtuslikem (näiteks Eesti, Läti, Leedu, Sermängija Willy Hernangómez, paremal ameeriklane Lorenzo Brown. Mõlemad valiti ka EMi sümbia), on naturalisatsiooni kaudu boolsesse viisikusse. Foto: Vid Ponikvar / Sportida / SIPA / Scanpix

12

JALKA OKTOOBER 2022

MÕTISKLUSI

Unustage riietusruumiväravad ära!

Sattusin hiljuti lugema üht teaduslikku uurimust, mis seadis kahtluse alla teada-tuntud jalgpallimüüdi – et avapoolaja lõpuminutitel löödud värav on kaitsvale meeskonnale psühholoogiliselt eriti valus. Teate ju küll, kuidas jalgpallikommentaatorid peaaegu igas mängus poolaja lõpus räägivad, kuidas nüüd löödud värav oleks ajastuse mõttes ühele tiimile eriti magus ja teisele eriti valus?

Olen kindlasti ka ise kommentaatorina seda jahvatanud.

Aga võta näpust! Aastatel 2008–2014 Meistrite liigas ja Euroopa liigas peetud 1179 mängust koosnenud valimi põhjal selgus, et statistiliselt ei avalda avapoolaja lõpus löödud väravad teise poolaja tulemustele mõju. Seega võib avapoolaja lõpus löödud värav olla mängijatele korra küll valus hoop, kuid nähtavasti tuleb 15minutiline vaheaeg hoopis kasuks, sest treenerid saavad mänguplaani ümber seada ja uueks olukorraks meeskonna ette valmistada. „Kes oleks 20 aastat tagasi arvanud, et me mõlemad siia jõuame?“ küsis Montenegro koondise liider Kendrick Perry Türgi koondise mängujuhilt Shane Larkinilt. Tõesti, kes oleks võinud arvata, et ühest mehest saab montenegrolane ja teisest türklane? Ühevanused Perry (paremal) ja Larkin (vasakul) kasvasid üles Orlandos ja teavad teineteist juba paarkümmend aastat.

suhtes sama lõdvad kui korvpallis, ei räägiks me ammugi mingist Beglarišvilist, vaid arutaksime iga koondiseakna eel, millisele positsioonile parasjagu polsterdust vaja oleks. Küll neid brasiillasi jaguks, kes sümboolse summa eest paarimängulise keikaga nõus oleksid.

See ei tähenda aga seda, et jalgpallis puuduvad korvpalluritele kiirkorras koondise jaoks passi kodustatud välismängijad – ka Venemaa koondiandnud ka sellised riigid, mille rahvas on tugeses on viimastel aastatel mänginud mitu brasiilva identiteediga ja kus ei tohiks heal tasemel last, selle vahega, et nad on enne aastaid Venekorvpalluritest puudust olla. Kas Eumaal elanud. Selle aasta lõpus toimuva roopa tugevaima rahvusliku liigaga MM-finaalturniiri raames saame rääkiHispaanias said ühtäkki tagamängijad da Katari koondisest, kus on sisuliselt otsa, et nad pidid endale võtma mitte algkoosseisu jagu mängijaid sellised, kunagi isegi Hispaania klubis pallikes on sündinud mujal, aga noore täisnud Lorenzo Browni? Kas Horvaakasvanuna Katarisse mängima sattuEestikeelses meedias tia korvpallikoolkond ei ole viimase nud ja mõne aastaga ka kohaliku passi räägitakse selliselt kümne aastaga mitte ühtegi mänguomanikuks saanud. Katari sporditegenaturaliseeritud mängijatest lased on naturalisatsiooni kasutamijuhti pakkunud, et see koht tuli täita Jaleen Smithiga? läbivalt kui kodustatud sega mõistagi varemgi silma paistnud Smithi puhul väärib mainimist see, – Katari kodakondsuse hankimine, mis mängijatest, nagu oleksid et septembris toimuva turniiri jaoks need väikesed ameeriklased on näiteks paljudele isegi seal sündihakkas Horvaatia korvpalliliit Smithi nud ja üles kasvanud võõrtöölistele leitud paksust karulaanest, moosima alles juulikuus – augustiks ja nende lastele sisuliselt võimatu, on oli mees aga juba uue kodakondsuse poolvägisi tsivilisatsiooni sportlastele kukepea. saanud ja koondises platsil. Mõelda Kui sajandi alguses kodustas Katar toodud ning puuokste vaid, kui kiiresti võivad mõnel pool büsuure innuga peamiselt lõunaameeasemel korvirõngaste küljes rokraatilised hammasrattad käia, kui riklastest koosnevat kõva jalgpallirippuma õpetatud. kaalul on riigi spordimeeskonna käekoondist, siis õnneks pani FIFA sellele käik! plaanile peagi punkti – rahvusvahelises jalgpallis kehtivate reeglite järgi peab vutikodaKorvpallil on jalgpallist eeskuju võtta kondsust vahetada sooviv mängija näitama, et tal Koondisekossu passitsirkust vaadates meenus on vähemalt üks järgmistest tingimustest (soovimulle vägisi Zakaria Beglarišvili hiljutine juhtum, tava uue kodumaa suhtes) täidetud: kus ta hoolimata Eesti kodakondsuse saamisest a) ta on seal sündinud; (millega seotud paberimajandus võttis aega kuid, b) tema ema või isa on seal sündinud; kui mitte isegi enam kui aasta!) ei tohi FIFA karc) tema vanaema või vanaisa on seal sündinud; mide reeglite tõttu Eesti koondise särki selga d) ta on selles riigis pärast 18. eluaastat elanud vätõmmata. Beglarišvili puhul said takistuseks tema hemalt viis aastat järjest.

Gruusia U21 koondises pärast 21. sünnipäeva Miks ei võiks korvpallimaailm sellistest reegmängitud kohtumised. Kui jalgpallis oleksid reeglitest eeskuju võtta ja koondiseturniirid palgasõlid ja kultuur koondisesse võõrmängijate võtmise duritest puhastada?

2022 OKTOOBER JALKA

13

2-KÕNE

Karolin Kaivoja:

Eestis võiks olla veel rohkem kohtunikke Jalka lugejate küsimustele vastas seekord Eesti parim naiskohtunik Karolin Kaivoja.

Kaivoja on murdnud end Euroopa parimate kohtunike hulka ning tema sõnul on julge pealehakkamine kõige alus.

Tekst: Erko Litvjakov

Juventuse staadionil enne tänavust naiste Meistrite liiga finaali.

Foto: Catherine Ivill, UEFA via Getty

14

JALKA OKTOOBER 2022

2-KÕNE Millised olid sinu emotsioonid EMil? Kas olid närvis ka? (@crocsihanna) Ausalt öeldes ei olnud närvis. Varasemate kogemuste põhjal oli kõik väga tuttav, aga selline mõnus ärevus oli ikka enne esimest mängu sees.

Iga mängu sooritusest sõltus, kas saad järgmise määramise või saadetakse koju – see tekitas sellise hea ärevuse, mis kannustas. Tohutut närvi ma küll ei mäleta.

Mis on kõige keerulisem asi kohtunikuameti juures? Kas treeneritega suhtlemine? Milline on olnud kõige keerulisem otsus, mille oled pidanud langetama? (@crocsihanna) Treeneritega suhtlemine ei ole keeruline, eriti abikohtunikuna. Mängu jooksul võibolla paar sõna on vaja vahetada, aga pikka juttu ei tee. Alguses on kõige keerulisem kindlasti eksimusi üle elada. Kui aga tekib julgus nendele eksimustele otsa vaadata ja neid analüüsida ning järgmistel kordadel neist õppida, siis muutub see järjest kergemaks. Ma tahan isiklikult alati selle 90+ minutit, kui kaua jalgpallimäng kestab, täiuslikult ära teha, aga paraku leidub alati midagi, mida parandada ja järgmine kord paremini teha.

Kõige keerulisemad otsused on abikohtunike jaoks läbijooksud, millele me pöörame erilist tähelepanu. Kui kaitse astub välja ja ründaja jookseb suure kiirusega kaitseliinist läbi – neid otsuseid peab kiiresti ja täpselt vastu võtma. Mulle isiklikult oli kõige keerulisem otsus 2021. aasta naiste Meistrite liiga veerandfinaalis Wolfsburgi ja Chelsea vahel, kus mul oli läbijooksu olukord, mille tulemusena kukkus mängija kuueteistkasti juures ja ma pidin aru saama, kas see oli kastis sees või mitte. Too hetk ma arvasin, et ta oli sees, kuid pärast videokorduselt oli näha, et ma eksisin. See oli suur otsus ja muutis mängu käiku. Kui sa pärast lepid sellega, et see oli väga raske otsus, siis on võimalik edasi liikuda, aga enda peas jäi see asi ikka mingiks ajaks edasi ketrama.

Kes on sinu lemmikmängija ja kas oled teda päriselt mängimas ka näinud? (@johanna_s) Ma olen üks nendest miljonitest, kes Karim Benzemad fännab ja tema mängu naudib. Päriselt ma teda kahjuks näinud pole, aga äkki kunagi tekib see võimalus. Naistest meeldib mulle väga Lucy Bronze, keda olen ka ise vilistanud. Ta on väga tehniline ja tark mängija, kes tundub nautivat igat hetke väljakul ja suudab tihti mitu käiku ette mõelda.

Naiste EM-finaalturniiril Norra ja Põhja-Iirimaa vahelisele mängule jõudmas.

Foto: Maddie Meyer, UEFA via Getty Images

või treeneritöö ei anna õiget emotsiooni, siis võib kohtunikutöö olla just õige. Esimesed üks-kaks aastat võivad olla kõige keerulisemad, aga need tuleb üle elada. Peaasi et ära karda – sa ei ole üksi, sa saad küsida abi end ümbritsevatelt inimestelt ja õppida neilt väga palju. Julgus ja pealehakkamine lükkab inimesi õiges suunas.

Kas ütleksid, et tippkohtunikul peab olema mingisugune kindel omadus või iseloomujoon, et sellise tööga hakkama saada? (@loviisemanniste8) Ilmtingimata ei pea olema. Maailmas on väga palju erineva ja huvitava isiksusega tipptasemel kohtunikke, kes on küll iseloomult erinevad, aga teevad oma tööd väga hästi. Mõnele meeldib rohkem mängijatega suhelda, mõni on natukene tagasihoidlikum. FIFA rõhutas, et kohtunikes otsitakse ühte asja, mis teeb sind „Enne eelmise hooaja naiste eriliseks, seega peab igaüks mõtleMeistrite liiga finaali määramist ma, mis on tema eriline omadus, ja mitte seda ära kaotama. Kui peaks tuli üks Narva Transi mängija aga mõne näite tooma, siis hispaanja soovis mulle edu – sellised lane Mateu Lahoz on väga väljendusväikesed asjad annavad palju rikas ja huvitav tegelane. Mina ise olen vastukaaluks aga pigem kinnine juurde.“ ja väga palju emotsiooni ei näita.

Millist nõu annaksid tulevastele kohtunikele? (@lisette.pent) Tuleb olla hästi julge ja minna proovima! Kui sa tunned, et sulle meeldib jalgpall, aga mängimine

Kuidas tuled toime mängijate konfliktidega ja nende tekitatud survega? (@loviisemanniste8) Selliseid konfliktiolukordi tuleb ikka ette ja kõrvalt jälgida on kindlasti lihtsam kui enda omi la-

2022 OKTOOBER JALKA

15

2-KÕNE tuli üks Narva Transi mängija ja soovis mulle edu – sellised väikesed asjad annavad palju juurde.

Mitmed Eesti treenerid on samuti mulle öelnud, et elavad mu tegemistele kaasa, ja see näitab, et me ajame Eestis ägedat asja ja selle nimel tasub pingutada.

Kas tunned suurtes mängudes rohkem pinget? (@rainernursi) Veidike ikka. Viimaste aastate karastuse tõttu juba natuke vähem. Eestis olen viimasel ajal üsna pingevabalt saanud peale minna. Küll aga tekitavad suurturniiride mängude võimsate fänniarmeedega atmosfäärid natukene ärevust. Kui tribüünid on tühjad, siis pinget ei tunne.

hendada. Tuleb proovida rahulikuks jääda ja kogemusega hakkad märkama teatud mustreid ja olukordi paremini. Samuti võimaldab see konflikte ennetada ja lahendada.

Ma ei ole isiklikult suurt survet mängijate poolt tundnud, vahepeal on ikka karjutud mu peale. Alguses võtsin asja rohkem südamesse, aga nüüd lihtsalt ohkan ja üritan pooleldi naljaga neid olukordi võtta.

Kes on Premium liiga rahulolematuim mängija, kes pole ühegi otsusega rahul? (Anne, Paide) Mõned mängijad on natuurilt sellised keevalisemad, kes tahavad rohkem rääkida ja seletada. Viimasest mängust tuleb meelde Märten Pajunurm, kellega meil oli väike vestlus. Ta on selline, kellele meeldib palju lobiseda ja oma arvamust avaldada.

See pole üldse paha, ta on lihtsalt natuke teistsuguse lähenemisega.

Tänavused suured finaalid ei olnud Kaivoja karjääris sugugi esimesed – 2019. aastal oli ta abikohtunik näiteks tüdrukute U19 EM-finaalis, mida vilistas Põhja-Makedoonia kohtunik Ivana Projkovska (vasakult teine).

Foto: Matt Browne, UEFA via Sportsfile

Kui tulus on jalgpallikohtuniku töö? Kas EM-finaalturniiril finaalini kohal olemine ja mängude teenindamine tasub ka rahalises mõttes ära?

(Ander, Tallinn) Euroopas tasub kindlasti ära. Eks me selle nimel tööd teemegi, et saada neid suuri ja ägedaid mänge. See võimaldab Eestis poolprofessionaalse kohtunikuna ära elada. Muidu tegutsen kõrvalt ka vabakutselise keeletoimetajana.

Kes on teie perest kõige parem reeglite tundja?

(Valmo, Tartu) (Naerab – toim.). Ma arvan, et mu vend. Kõige kiirem, osavam, targem. Ta ise kohe kindlasti ei jaga seda arvamust, aga minu arvates vastab tõele küll.

Olen kuulnud, et ka sinu elukaaslane on kohtunik – Silver Kõiv. Kuidas te kohtusite ja kui palju kodus jalgpallikohtuniku tööst räägite? Kuidas meeldib temaga koos ühes brigaadis olemine?

(Kristo) Me kohtusime jalgpalli kaudu. Kodus ikka vaatame jalgpalli ja arutame töö üle, eriti omi mänge.

Selleks et saaks jalgpallist natukene pead tuulutada, siis üritame teisi asju rohkem teha. Platsil on temaga väga lihtne, kuna oleme mõlemad abi-

Mida sa oma edu saladuseks pead? (@gabrielakene) Ma arvan, et jalgpallis on üldse nii, et üks pool on inimese töö või panus ja teine pool on õnn. Kui need kaks asja kokku lähevad ja õnnestuvad, siis see ongi minu arvates edu saladus. Enda puhul võingi öelda, et nägin alguses palju vaeva ja jäin õigel hetkel õigetele inimestele silma ja nii see läks.

Mis motiveerib sind elus kõige rohkem? (@gabrielakene) Kuna ma olen ise väga enesekriitiline, siis on minu jaoks oluline väline tunnustus, kuna ma ei suuda tihti ennast piisavalt kiita. Enne eelmise hooaja naiste Meistrite liiga finaali määramist

16

JALKA OKTOOBER 2022

Nagu ikka, tänati Meistrite liiga finaali järel ka kohtunikke. Sel hooajal tegutses Kaivoja suurtes mängudes Soome kohtuniku Lina Lehtovaara (vasakult viies) brigaadis. Foto: Chris Ricco, UEFA via Getty Images

BALTI 20 TURNIIR 22 TARTU I VÕRU

6.-9. OKTOOBER

PÄÄSMED PILETILEVIST!

2-KÕNE

Päris võõras pole Kaivojale ka peakohtuniku töö. Fotomeenutused 2016. aastal toimunud Eesti U18 tüdrukute koondise kohtumisest Fääri saartega ning 2018. aasta mängust Eesti ja Põhja-Iirimaa U17 koondise vahel. Fotod: Christer Palu, Jana Pipar

kohtunikud. Kui ta oleks peakohtunik, siis oleks tõenäoliselt veidi keerulisem, sest siis peaksime rohkem suhtlema ja tekiks eriarvamusi.

Torinos Juventuse staadionil. Esimesed viis kuni kümme minutit ma ei kuulnud üldse, mida teised kohtunikud minuga rääkisid, sest Barcelona ja Lyoni fännid tegid nii hullu lärmi. Siis aga harjusin vaikselt ära ja see oli nii võimas tunne, et tahtsingi sinna momenti jääda. Väga „Olles ise kohtunikutöös pea keeruline sõnadesse panna, aga tundsin tohutut energiat, mis mind kümme aastat sees olnud, siis ütlen, et Eesti kohtunike tase pole väljakul justkui ringi lennutas.

Kas mäletad oma esimest mängu, mida kohtunikuna teenindasid?

(Kirsika, Põlva) Ma mäletan, et ma sain 2013. aastal jalgpalliliidu klaassaalis kätte enda kohtunikumärgi ja pidin kohe järgmisel päeval olema abikohtunik mingisugusel tüdrukute sõpruskohtumisel Rootsi võistkonnaga. Reelika Turi oli siis peakohtunik ja oleme temaga sellest mängust tehtud pildi peale viimasel ajal muhelenud ja mõelnud, et mida me küll too hetk tegime.

Kõige meeldejäävam mäng, mida oled vilistanud. (Peeter, Hiiumaa) Kindlasti selle hooaja Meistrite liiga finaal

18

JALKA OKTOOBER 2022

üldse kehv!“

Karolin Kaivoja teenindab regulaarselt ka Eesti Premium liiga kohtumisi.

Foto: Liisi Troska

Kuidas oled rahul Eesti kohtunike tasemega? Kas oskad välja tuua mingisuguse kindla puudujäägi võrreldes Mandri-Euroopa kõrge tasemega? (Edgar) Olles ise kohtunikutöös pea kümme aastat sees olnud, siis ütlen, et Eesti kohtunike tase pole üldse kehv! See sai mulle selgeks, kui ma hakkasin esimest korda käima välismaal noorte ja naiste turniiridel. Eestis on kõvasti tööd tehtud ja kuna meil on selline ühtne väike punt, siis on see meie arengule kasuks tulnud, sest teeme kõik asju ühtemoodi ja saame asjadest samamoodi aru. See võimaldab paremini ka nõrku kohti välja tuua.

Suurriikides on meeste ja naiste vahet väga palju tunda, aga kuna Eesti naiskohtunikud on pidevalt meestega koos, siis on meil selles suhtes hästi läinud. Ainukese puudujäägina võib välja tuua, et meid on nii vähe. Me tahame, et meid oleks rohkem ja et konkurentsi oleks rohkem, et oleks põhjust veel rohkem pingutada ja areneda.

Eesti kohtunikele on kõvasti kasuks tulnud ka RefPal, mis on just noorte seas eriti hästi kanda kinnitanud. RefPali videote analüüsimine aitab paremini kaasa mõelda, olukordi hinnata ja võimaldab neid oskusi mänguolukorras rakendada. Õnneks see levib maailmas järjest rohkem, minu teada kasutavad seda Soome ja Kuveit ning veel mitmed riigid on sellest huvitatud.

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www.dicefootball.eu

KOONDIS Mitte keegi ei kahtle Konstantin Vassiljevi ja teiste kogenud meeste kvaliteedis ja motivatsioonis. Kus siis aga noorematele tegijatele veel võimalust ja kogemust anda kui mitte võõrsil San Marino vastu kohtumises, millest ei sõltu enam sisuliselt mitte midagi?

Koondises peavad väljakul olema ainult parimad.

Kas ikka peavad? „Algkoosseisu kohtade pärast käib võitlus ja see pole loogiline, et ma annan parema mängija arvelt kellelegi teisele minuteid. Mina seda kultuuri ei tunnista. Väljakule saavad need, kes on selle välja teeninud, ja homme on platsil 11 parimat.“ Just nii ütles Eesti koondise peatreener Thomas Häberli üks päev enne sisuliselt tähtsusetut Rahvuste liiga kohtumist San Marinoga.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

S

erravalles peetud kohtumist alustasid teiste seas algkoosseisus 38aastane Konstantin Vassiljev ja 34aastane Taijo Teniste, algkoosseisu keskmine vanus oli 29 aastat. Ühest küljest on sümpaatne, et Häberli on võtnud kindla joone ja peab sellest kinni. Teisalt on küsitav, kui jätkusuutlik selline lähenemine

20

JALKA OKTOOBER 2022

tänapäeva koondisejalgpallis olla saab. Tavalisi pingevabu maavõistlusmänge enam kalendris peaaegu et ei olegi – miks ei kasutanud Häberli kohtumist San Marinoga selleks, et noorematest mängijatest võistlusolukorras parem pilt ette saada? Kas näiteks Rocco Robert Shein ja Georgi Tunjov on šveitslase meelest nii kehvad mehed, et nendega alustades ei suudaks me San Marinost jagu saada? Nende platsile tuleku järel oli hästi näha, millise tahtmise ja näljaga nad väljakul toimetasid. Miks meile kõike seda nii vähe pakuti?

Koondisejalgpallis piisab vahel pelgalt sellest, kui mõni noor mängija võimaluse saab – ning ühtäkki ongi meil uus tegija põhikoosseisus olemas. Häberli ametiajast on isegi üks väga hea näide võtta, kuid ka see pole šveitslast natukenegi avanssi andma pannud. Kui eelmise aasta märtsis poleks Eesti koondist tabanud laiaulatuslik koroonaisolatsioon ja Häberli oleks ka toona oma põhimõtetele kindlaks jäänud, siis kas praeguseks ei olekski meil aimu, et Maksim Paskotši on A-koondise tasemel mängumees?

KOONDIS Pilk tähtsusetu oleviku asemel tähtsasse tulevikku

2011. aastal, kui Nõmme Kalju lõpetas Premium liiga hooaja FC Flora järel hõbemedaliga, olin reporter Kalju viimase vooru kohtumisel Paide Linnameeskonnaga. Kalju, kel enam midagi võita ega kaotada ei olnud, oli väljakul täpselt sellise koosseisuga, mis oli peatreener Igor Prinsile hooaja jooksul harjumuspäraseks saanud, mis sest, et pingil ootas endiselt oma võimalust mitu nooremat mängijat.

Kalju kaotas kohtumise toona veel ainult amatööridest koosnenud Paidele 1 : 2 ning kui Prinsilt mängu järel küsisin, miks ta nooremaid mängijaid ei usaldanud, siis ta suisa ägestus. „Aga nägid ju – ma ei olekski saanud!“ põrutas Prins nii valjult ja konkreetselt, et mina algaja ajakirjanikuna ei söandanudki edasi torkida. Tahtsin tegelikult veel küsida: ehk oleks noorematel vähemalt natuke motivatsiooni mängida olnud?

Kui eelmise aasta märtsis poleks Eesti koondist tabanud laiaulatuslik koroonaisolatsioon ja Häberli oleks ka toona oma põhimõtetele kindlaks jäänud, siis kas praeguseks ei olekski meil aimu, et Maksim Paskotši on A-koondise tasemel mängumees?

Eesti koondise esindamine on kindlasti hoopis midagi muud kui meistriliiga viimases voorus Paide amatööride vastu mängimine, ent laias laastus on loogika ju sarnane. Kummal mängijal on suurem motivatsioon sellises mängus San Marino vastu platsil tööd teha ja rassida – kas karjääri loojangul oleval veteranil, kes on juba kõike näinud ja kogenud, või noorel tulevikutegijal, kes soovib igal võimalusel näidata, et just tema väärib järgmistes mõisa peale mängudes kohta väljakul? Kummale mängijale see kogemus rohkem juurde annab – ja kumma palluri mängitamine on meile järgmise valiksarja lõikes kasulikum? Tuletame meelde, et uus aasta ja tõenäoliselt ka 2024. aasta sügis on Eesti koondisele viimase nelja aasta tähtsaim periood, sest annab reaalse võimaluse võidelda finaalturniirile pääsu eest. *** Olid need neli mängu D-liigas, mis nad olid, aga kui keegi küsib, milline meeskond suutis kogu Euroopa peale ainsana läbida lõppenud Rahvuste liiga alagrupiturniiri täiseduga, siis teadke – see oli Eesti!

Eesti võimalused EM-valiksarja playoff’i jõuda – väga head!?

Rahvuste liiga tulekuga on Euroopas nii EM- kui MM-valiksarja playoff’i pääsemise süsteem oluliselt muutunud ning mis seal salata – ka väga keerukaks tehtud. Ka Eesti koondisel oli hoolimata D-liigas mängimisest teadupoolest võimalik oma võimalusi playoff’i pääseda Rahvuste liiga kaudu suurendada ning see ülesanne meil ka õnnestus – kuid mida on vaja, et Eesti koondis saaks pääsme playoff-mängudele?

Alustame pisut kaugemalt. 2024. aasta EM toimub Saksamaal, mis tähendab, et sakslased on korraldajana juba koha 24 meeskonna seas taganud. Seega jagatakse sportliku printsiibi alusel välja 23 finaalturniiri kohta, millele pretendeerib kokku 53 UEFA liiget (55 miinus Saksamaa ja diskvalifitseeritud Venemaa).

23 piletist 20 läheb jagamisele 2023. aasta märtsist novembrini toimuvas EM-valiksarjas, kus kümnes alagrupis teenivad finaalturniiripileti iga grupi esimene ja teine koht.

Viimased kolm kohta finaalturniiril jagatakse välja aga 2024. aasta märtsis toimuvas playoff’is, kus viimastel aastatel harjumuspäraseks saanud moel võitleb iga pileti eest neli koondist – playoff’ist pääsevad edasi need, kes suudavad kahe mänguga kaks vastast alistada. Kolme pileti nimel (need on nominaalselt Rahvuste liiga A-liiga, B-liiga ja C-liiga pilet) alustab 2024. aasta märtsis võitlust seega 12 meeskonda.

Playoff-ringi juhend sätestab, et 12 kohta jagatakse ära Rahvuste liiga tulemuste põhjal – C-liigast alustades antakse need kohad Rahvuste liiga alagrupivõitjatele. See tähendab, et kui Rahvuste liiga grupivõitjatest ei pääse mitte ükski EM-valiksarjas oma alagrupi esimese kahe sekka, koosnevadki playoff-mängud ainult Rahvuste liiga alagrupivõitjatest.

Kui mõni playoff-pääsme juba kindlustanud meeskond pääseb aga finaalturniirile valiksarja kaudu, täidetakse neist vabaks jäänud koht Rahvuste liiga üldise edetabeli põhjal – koht antakse sama liiga (kas A, B või C) järgmisele meeskonnale, kes ei ole finaalturniiril kohta kindlustanud. Kui aga mõnes liigas jääb niimoodi edasi minnes lõpuks kohti üle, on esimesena „varunimekirjas“ just D-liiga parim meeskond – ja selleks on Eesti.

Eesti hakkab A-liiga tiimidele pöialt hoidma, õhus jalgpalliabsurd Kõige reaalsem on see, et kohti jääb üle tugevaimas ehk A-liigas, kus Eesti vajab seega, et 15 võistkonnast (tuletame meelde, et A-liigasse kuuluv Saksamaa on finaalturniiripääsme juba kindlustanud) suudaks vähemalt 12 tulla oma EM-valikgrupis kas esimeseks või teiseks.

Jalka vaatas otsa 2022. aasta MM-valiksarjale, kus valiksari samuti kümnest alagrupist koosnes – ning toona suutis praegustest A-liiga võistkondadest oma valikgrupis esimese kahe sekka tulla täpselt 12 meeskonda. Esikahest jäid ainsana välja Tšehhi, Ungari ja Austria, kusjuures tšehhide ja ungarlaste puhul sai seda seletada tõsiasjaga, et nende valikgrupis oligi kolm A-liiga meeskonda, mistõttu pidigi keegi välja jääma. Uues EM-valiksarjas on aga kindel, et ühte valikgruppi ei saa kuuluda rohkem kui kaks A-liiga meeskonda.

Seega on Eesti koondise võimalused 2024. aasta kevadel playoff-ringi alustada igati arvestatavad, et mitte öelda suisa head. Halb uudis on aga see, et vastased oleksid sel juhul meil pigem väga kõvast puust, mis tähendab, et kahe oponendi alistamine oleks Eestile tõsiselt keeruline katsumus, seda enam, et avakohtumine toimuks meie jaoks kindlasti võõrsil. Ent nagu hästi teame – ühe mängu lõikes on jalgpallis kõik võimalik!

EM-valiksarja alagrupid loositakse 9. oktoobril Frankfurdis.

Hoiame seega A-liiga meeskondadele valiksarjas pöialt!

Muide: tekkida võib skisofreeniline olukord, kus valiksarjas on meile kasulik mõni mäng kaotada, sest see suurendaks meie võimalusi finaalturniirile jõuda – seda näiteks olukorras, kus meil valiksarja kaudu enam edasipääsu püüda võimalik ei ole, ent kohtume oma valikgrupis mõne A-liiga meeskonnaga, kes vajab hädasti võitu, et esimese kahe sekka mahtuda…

2022 OKTOOBER JALKA

21

EJLi TÖÖTAJA

Ülilaia tööpõlluga

TEET ALLAS asub rahvajalgpalli kõrvalt ka saalivuti kallale

Jalka alustab uue rubriigiga, kus tutvustame jalgpalliliidus töötavate inimeste lugu ja nende tööd. Esimesena vestleme rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allasega.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

T

eet Allase nimi ei vaja suuremale osale Eesti jalgpallisõpradest suuremat tutvustust.

Aastatel 1997–2007 üle kümne aasta Eesti koondise kaitseliinis tegusid teinud Allas on A-koondise eest mänginud 73 mängu ja löönud ka kaks väravat, millest üks pälvis 2003. aastal

22

JALKA OKTOOBER 2022

isegi Hõbepalli auhinna. Viimased kümme aastat on Allas aga jalgpalliga seotud olnud teisi teid pidi – 2012. aastast alates töötab ta Eesti Jalgpalli Liidus ning tegutseb paralleelselt juba kaheksandat hooaega kohtunikuna.

Pärast FC Florast 2010. aastal raginaga lahkumist pallis Allas pool hooaega Rootsi tugevuselt kolmandas liigas Dalkurdi ridades, enne kui lapse sünni pärast Eestisse naasis. Aastatel 2011–2013 esindas ta Paide Linnameeskonda, mis oli toona meistriliigas veel suhteliselt uus nähtus.

Profijalgpallist lahkumine 2010. aasta lõpus oli seega sisuliselt aasta enne jalgpalliliitu tööle tulekut. „Hakkasin vaikselt oma teekonda otsima, mõtted liikusid ka spordist välja. Käisin paljudel erinevatel

EJLi TÖÖTAJA kuskil linna peal, jäime jutustama ja ta andis mulkoolitustel ja olid mõned võimalused, aga mitte mile kontakti: näe, võta ühendust. Kuskil Kristiine dagi nii atraktiivset, et oleks mulle sobinud. Vahekohvikus leppisime siis Coca-Colaga koostöös peal käisin näiteks Helsingi lähedal olevas kondiitkokku ja lõpuks tuli sellest väga suur asi.“ Koorifirmas autojuht-logistikuks. Palk oli küll ahvatlev, liprojekti kaudu on jalgpalliliit jõudnud paljudesse aga kiirelt sai selgeks, et see ei ole minu jaoks – pere koolidesse üle kogu Eesti ning Nike abiga aidanud elas ju Tallinnas ja mina käisin üle lahe edasi-tagapaljudel haridusasutustel ka varustust hankida. si…“ meenutab Allas, kelle jaoks avanes jalgpalliliidu Koolikülastuste ja suvelaagritega on otsapidi seouks siis, kui samal ametikohal varem töötanud Indtud ka osavusfestivalid, mis on samuti aasta-aasrek Zelinski asus FC Levadia abitreeneriks. talt laste seas suurt menu nautinud. „Ega mul päris head ettekujutust ei olnud, mida Koolispordiga on seotud ka rahvasee töö endast kujutab, aga võimalus jalgpalli osakonna üks järgmiseid suuri jalgpallis edasi toimetada tundus põnev. projekte – nimelt võtab jalgpalliliit üle Eneseusk oli, nagu ilmselt paljudel tippkoolidevaheliste 1.–7. klasside jalgpallijalgpalluritel, muidugi kõrge,“ muigab võistluste korraldamise. „Algul paneme Allas, kes asus esiti tööle noorteprojekrõhku regionaalsetele ja maakondade Suvelaagrite projekti tide ja suvelaagritega. Kui varem rahvalõbusatele turniiridele, seda nii poisjalgpalli osakonda juhtinud Ants Juhvelt lõppemisest: tele kui tüdrukutele. Sisse toome ka 2015. aastal pensionile läks, võttis Allas „Selline tunne, nagu oleks saalijalgpalli,“ lubab Allas. „Ma arvan, talt ohjad üle ning hoiab neid tänini. laps suureks saanud ja et on ülioluline, et ka maakoolides käi„Antsu rahulikkus ja toetus olid alguses vatel lastel oleksid jalgpallis väljundid kodust välja kolinud.“ mulle suureks toeks,“ kinnitab Allas. kogu koolitee jooksul olemas. Praegu on võistlused ainult põhikooli ja gümnaasiumi tasanKoolisport sihikule võetud dil, kusjuures tüdrukute pool on mitmetes piirkonKui pealtnäha võiks arvata, et rahvajalgpalli osadades väga heitlik. Soovime sellega anda ka oma kond tegeleb ainult rahvaliigade haldamisega, siis panuse tüdrukute ja naiste jalgpalli arengusse.“ tegelikult on kuus rahvaliigat (meeste ja naiste A- ja Muide – 15 aastat kestnud suvelaagrite proB-tasand, meeste ja naiste saalijalgpalli rahvaliiga) jektile tõmmatakse jalgpalliliidus nüüd joon alla. ja nende administreerimine vaid üks osa suurest Seda aga positiivses võtmes: huvi laagrite vastu tööst. Nagu öeldud, alustas Allas noorteprojektide on endiselt väga suur, aga klubid on nüüd valmis ja Rimi suvelaagritega ning kui Juhvelti pensioise laagreid organiseerima ja vutiliit saab nende nileminek Allasele ametikõrgenduse tõi, läks sutsentraalsest ohjamisest sammu tagasi astuda. velaagrite korraldus üle Martti Puki õlgadele. „Eks ikka on natuke kahju, aga see on selline tun„Juba toona hakkasin mõtlema, et tahaksin jalgne, nagu oleks laps suureks saanud ja kodust välja palliliidule suuremat panust anda, ja mõtlesin pikolinud,“ toob Allas tabava võrdluse. devalt sellele, kuidas koolidega midagi ägedat teha.

Juba enne osakonnajuhiks saamist olin kooliproLaste heaolu pääses fookusesse jekti sisuliselt välja mõelnud ja 2014. aasta sügisel Hiljuti tähistas Allase juhitav osakond järjekordseid saime sellega alustada. See oli minu jaoks esimene töövõite, aga hoopis muus vallas – eelmise aasta tõeliselt suur asi, mille loomise juures olin,“ meelõpus anti välja Eesti spordimaastikul ainulaadne nutab Allas, kelle sõnul oli selles, et projektile tuli põhjalik ja mahukas juhendmaterjal selle kohta, sponsoriks Coca-Cola, oma osa õnnelikel juhustel. kuidas tagada jalgpallis laste turvalisus ja heaolu. „Kuulsin kuidagi Argo Arbeiteri käest, et Sel sügisel avaldati sama materjal ka venekeelsena.

Coca-Cola käib maad kuulamas ja soovib mõnda „Esiti olid sellega seotud teemad minu õlgaägedat projekti toetada. Nägin Argot juhuslikult del. Sattusin ühele selleteemalisele koolitusele Saksamaal ja sain aru, et meil Eestis on see teema jäänud pigem tagaplaanile. Hakkasin selle peale Mängija-treener-kohtunik-ametnik tasapisi mõtlema ja sellest tasapisi mõtlemisest sai lõpuks suur programm, mis vajas juba eraldi Allas on ühel või teisel moel kokku puutunud jalgpalli väga erineinimest, kes sellega tegelema hakkaks. Juta Pevate külgedega. Ta on meestekoondises kõige rohkem mänge tersoo võttis ühel hetkel selle üle ning tema lenmänginud aktiivne kohtunik, samuti on tal kehtiv UEFA B taseme treenerilitsents. Kusjuures treenerina pole ta veel töötada jõudnud. du on kõrvalt olnud äge vaadata – julgen öelda, et „Karjääri lõpetamise järel pakuti kohe UEFA B kursusi, kuid soovisin oleme nüüdseks selle teemaga Euroopas esikümnullist samm-sammult treeneripabereid tegema hakata. Juhendaknes. Arenguruumi aga on – oleme seni harinud sin hea meelega kuskil noori, sest nende areng ja selle suunamine peamiselt treenereid, aga nüüd tahame rohkem tundub mulle väga põnev – paraku ei ole selleks aega ja võimalust jõuda ka lastevanemate ja lasteni.“ tekkinud. Pere on minu jaoks kindlasti tööst olulisem.“ Allase üheks südameasjaks on aastate jooksul Ka kohtunikuna on Allas soovinud eelkõige vilistada noorteliigade mänge. „Kui istuksin ainult kontoris, puuduks mul ju ülevaaolnud ka erivajadustega laste ja täiskasvanute de, mis meie jalgpallis tegelikult toimub!“ jalgpall – igal aastal korraldatakse neile mitu festivali ja turniiri ning pannakse kokku ka koondiseid.

2022 OKTOOBER JALKA

23

EJLi TÖÖTAJA haldamine aga nii väikeses osakonnas võimalik? „Väga lihtsalt – kui asjad on hästi planeeritud, siis saame hakkama!“

Uus saalijalgpalli koordinaator

Planeerimist tuleb Allasel ka isiklikus plaanis kõvasti teha, sest värske uudis annab teada, et temast on põhitöö kõrvalt saanud uus Eesti saalijalgpalli koordinaator. Kuigi esialgu oli Allasel sellesisulise pakkumise saamise järel kõhklusi-kahtlusi, sest ta pole saalijalgpallis seni ise väga sees olnud, ootab ta uut katsumust suure huviga. „Peame selgeks mõtlema, milline saalijalgpalli roll Eesti jalgpallis siis lõpuks on – kas see on murujalgpalliga konkureeriv mäng? Kas see on noortele sobiv mäng? Euroopa tasandil on nüüd saalijalgpall paar aastat väga palju toetust saanud.

Ka meil on ju pikad talvised perioodid ja saale on tegelikult palju,“ arutleb Allas.

Proovikivisid ja probleemkohti igatahes jagub. Üks selline on näiteks vähene huvi spetsiifiliste treenerikoolituste vastu. „Kuulutasime hiljuti välja saalijalgpalli treeneri koolituse – võin täpse arvuga eksida, aga minu meelest registreerus Haruldane pilt – Teet Allas Moskva Torpedo eest… FC Flora vastu mängimas! 2004. alla kümne inimese. Nii väheste inimestega ei aastal tundis Venemaa klubi Allase vastu huvi ja kutsus ta testimisele, mille üks ole mõtet seda koolitust läbi viia. Võtsime Ingosa oli ka treeningmäng FC Floraga A. Le Coq Arenal. Andrei Stepanovi ja Andres Operiga Allas lõpuks Torpedo ridades siiski ei liitunud. Foto: Lembit Peegel lismaalt endale appi asjatundja Michael Skubala, kes on varem olnud Inglismaa saalikoondise treener – muide, temast sai suvel Leeds Unitedi U23 Sel aastal korraldati Viljandis kohaliku Tuleviku ja meeskonna peatreener. Skubala abiga saime paiEriolümpia Eesti Ühendusega koostöös aga näika raamistiku, kuhu võiksime saalijalgpalli osas teks üleeuroopaline turniir, mis oli Eestis kõrgeiüldse oma energiat suunata. Ühe ideena loome ma tasemega selline turniir (loe sellest lähemalt tavaliste treenerikoolituste juurde nüüd saalijuulikuu numbrist!). „Nende inimestega on ainult jalgpalli moodulid, mis tähendab, et kui alustada rõõm koostööd teha. Mina ainult proovin neile Eesti Jalgpalli Liidu treenerikoolitusi, siis teekonleida võimalusi toetamiseks – olgu see siis pallina jooksul on võimalik valida ka UEFA dest ja koondisevormidest kuni sõituB taseme futsalikoolitus, kus pakutakse de rahastamiseni. Maailmamängud on 180 tunni jooksul juba tohutut sisu.“ tulemas ja tahame seal oma võistkonna Ühe olulise ideena toob Allas välvälja panna – kui neli aastat tagasi Abu ja saalijalgpalli noorteliigade loomise.

Dhabis käisime, oli tagasiside ülivõrdes.

Tööst jalgpalliliidus: „Kui vaadata seda, mis vanuses lanSelliseid asju peab toetama!“ Ühe suure kasvukohana toob Allas „On tähtis, et inimene tahab gevad noored suures mängus jalgpalli juurest ära, siis see on tavaliselt 14–16 välja veel seenioride jalgpalli. „Oleme tööle tulla. Mina tahan aasta vanuselt, mis ongi keeruline vaneid asju üritanud küll turniiride näol siiamaani!“ nus. Leian, et kui sinna tekitada juurde regulaarselt käimas hoida. Täna ei ole saalijalgpalli väljund, siis anname sellele seenioride seas harrastajaskond küll nii noorele justkui veel ühe võimaluse jalgpalli juurde suur, kui me ise tahaksime, aga näeme, et see on jääda. Ka tüdrukute ja naiste mõttes on saalijalgkoht, milleni võiksid klubid ühel hetkel jõuda. Miks pallil suur potentsiaal.“ ei võiks klubid panna välja oma endiste mängijaVestluse lõpetuseks siirdub Allas sujuvalt filote võistkondi, pakkuda neile mänguvõimalust või soofilistele radadele. „Ma ei ole kunagi tahtnud kaasata neid oma tegemistesse? Täna ei ole nad liiga palju kõike kontrollida – minu eesmärk on jõudnud sellega veel tegeleda, meie siin jookseme alati olnud lasta inimestel ka vigu teha. Kõike ei aga oma mõtetega juba natuke eespool. Meestele saagi alati hästi teha, kui pole ise kõigepealt vigu oleme turniire juba korraldanud, aga tahaksime läbi teinud! Kõige suurem heameel on aga selle ka naisteni jõuda, sest viimase 30 aasta jooksul on üle, et jalkaliidus on ägedad inimesed, kellega on neist ka päris paljud ju jalgpalli mänginud.“ rõõm koos asju teha. Tavaliselt hõlmavad projekRahvajalgpalli osakonna ülesanne on ka sottid ka teisi osakondasid ja see punt on tõesti äge. siaalse vastutusega seotud teemad – näiteks inOn tähtis, et inimene tahab tööle tulla. Mina tategratsiooni ja keskkonnaga seotud projekte on han siiamaani!“ aastate jooksul veetud. Kuidas on kõige selle

24

JALKA OKTOOBER 2022

U17 EM-VALIKTURNIIR 6.-14. OKTOOBER 2022 EESTI - TAANI

07.10.2022 KELL 18.00 A. LE COQ ARENA

EESTI - INGLISMAA 10.10.2022 KELL 18.00 A. LE COQ ARENA

EESTI - UKRAINA

13.10.2022 KELL 14.30 A. LE COQ ARENA

PÄÄSMED PILETILEVIST!

RANNAJALGPALL

Eesti rannakoondise ründaja Rauno Nõmmiko käärlöök Prantsusmaa vastu.

Foto: Jose Manuel Alvarez / BSWW

Rannakoondise debüüt kõrgseltskonnas: kripeldama jäi nii mõndagi Eesti meeste rannajalgpalli koondis mängis lõppenud hooajal esimest korda Euroopa kõrgeimas ehk A-divisjonis. Jalka uuris Eesti Rannajalgpalli Liidu juhilt Kari-Andri Kaselt ja Eesti koondise kaptenilt Kristian Marmorilt telgitaguseid, kuidas A-divisjoni jõuti, kuidas sealse tasemega hakkama saadi ja millised on koondise tulevikuplaanid.

Tekst: Erko Litvjakov

E

esti rannajalgpalli koondis kindlustas endale 2022. aastaks koha A-divisjonis 2021. aasta septembris, kui B-divisjoni finaalis alistati 4 : 3 seisuga Türgi. Kase sõnul oli see tema jaoks kõige emotsionaalsem turniir üldse. „Kuna sel turniiril ei tohtinud lubada ühtegi eksimust, siis pidi igas mängus täiega keskenduma, ainult võitudega sai edasi.

Meeskonna vaim oli mega – „kõik või mitte midagi“-turniir.“ Koondise kapten Marmor nõustub Kasega, kuid nendib, et pärast turniiri oli vaja kahe jalaga maa peale jääda. „Me olime väga rõõmsad oma saavutuse üle, aga fakt on ka see, et A- ja B-divisjoni vahel on ikka suured käärid,“ räägib Marmor.

26

JALKA OKTOOBER 2022

A-divisjoni jõudmine ei tähenda loorberitele puhkama jäämist. Uue aastaga sooviti taset tõsta, kuid mitu meest jäi mugavustsooni kinni. „Selle aasta ettevalmistuse puhul oli positiivne, et Ülemiste Citys olev sisehall andis võimaluse tõsisemaks rannajalka ettevalmistuseks. Kahju oli aga sellest, et mõned poisid lõpetasid pärast A-divisjoni jõudmist koondisekarjääri, see jättis mingil määral meeskonnale jälje. Samuti on füüsiline ja vaimne ettevalmistus kaks täiesti erinevat asja – osale ei olnud veel kohale jõudnud, et järgmine aasta tuleb teistsugune,“ seletab Kask. Marmor lisab, et paljud mängijad läksid vana rasva pealt mängima ja kui 12 mehest tegi vaid kolm tükki süsteemset ettevalmistust, siis on keeruline suurt edasiminekut loota.

Et saada mängupraktikat ja kogeda tõelist rannajalgpalli tipptaset, lahkus Eesti koondis kodukamaralt ja lendas Portugali, et mängida kaks maavõistlust Portugaliga. Portugal on kolmekordne rannajalgpalli maailmameister, seega tõotasid tulla väga keerulised kohtumised. Esimeses mängus sai Eesti suure 0 : 10 kaotuse, päev hiljem mängitud kordusmängus võeti vastu viisakam, 2 : 6 lõppseis.

Koondise kapteni sõnul oli tore minna mängima maailma tipu vastu, aga B-koondisega peale minnes ei andnud see suures plaanis suurt midagi. „Meiega ei saanud liituda mitmed põhimehed

RANNAJALGPALL ja olime veel selles faasis, kus otsisime õigeid lülisid. Seetõttu võib seda nimetada B-koondiseks.

Esimene mäng oli meie jaoks šokk, teises mängus olime paremini sees, kuid Portugal võttis jõuga lõpus oma ära. Põhimängijatele andsid need kaks mängu reaalsuskontrolli küll, aga märtsis oli veel keeruline põhjapanevaid järeldusi teha.“ Maavõistlusmängudele Portugalis järgnes kodune ettevalmistusturniir Pärnus, kus A-divisjoni turniiri peaproovil olid vastasteks vanad sõbrad B-divisjonist – Tšehhi, Läti ja Taani. Eesti mehed suutsid võtta võidu Läti ja Tšehhi üle, kuid Taanit alistada ei suudetud. Marmori arvates oli kodusel turniiril positiivseid noote, kuid mingid asjad jäid ka kripeldama. „Taanit oleks tahtnud võita – oleks isegi pidanud võitma.

Pärnu tulemused läksid meil ilma ja mängijate arvu nahka. Oli üsna külm ja vihmane, mistõttu muutusid jalalabad ja varbad kangeks ja pallitunnetus polnud enam nii hea. Lisaks olid meie põhituumiku vennad suuresti väljas, mis tähendas väiksemat rotatsiooni – sellepärast sai jaks mingi hetk otsa.“

Eesti koondise mängud ja väravalööjad A-divisjonis Alagrupimängud Portugal–Eesti 8 : 1 (Nõmmiko) Eesti–Poola 2 : 7 (Lepik 2) Šveits–Eesti 5 : 3 (Lepik, Er. Stüf, Mäeorg) Prantsusmaa–Eesti 6 : 3 (Lepik 2, Er. Stüf) 9.–10. koha mäng Eesti–Saksamaa 3 : 1 (Nõmmiko, Er. Stüf, Lepik) vastu, kes alistati 9.–10. koha mängus 3 : 1. Esimene aasta lõpetati A-divisjonis seega üheksanda kohaga, väravate vahega 12 : 27. Marmori sõnul jääb pisut kriipima, et paljusid Eestile löödud väravaid oleks saanud tegelikult vältida.

Juurde tuleb panna suhtumise ja taktika koha pealt

Koondise stabiilsust ja mängurütmi mõjutas ka paljude põhimeeste lahkumine ja põlvkonnavahetus.

Pärnu ettevalmistusturniirile järgnes kaks etapMöödunud hooajal liitus koondisega mitu uut meest, pi A-divisjonis, mis mängiti juulis ja septembris. kaasa arvatud Martin Thomson, kes on murujalgpalli Eesti alagrupivastased olid Portugal, Šveits, Poola esiliigas palliva FC Elva keskkaitsja. Thomsoni rannaja Prantsusmaa. Ühtegi võitu ei suutnud Eesti küll jalgpalli karjäär sai alguse aga hoopis Taagrupimängudes koguda, kuid Marmori sõnul saab nis, kus noormees pallis eelmisel hooajal seda osaliselt põhjendada keerulise mängugraaBSC Copenhageni ridades.

A-divisjoni fikuga.

Rannajalgpalli liidu juhi Kase sõnul „Kuna me olime kõige madalama asetusega lõppjärjestus oleks Eesti koondis lõpetanud kõrgekoondis turniiril, siis oli meie mängude graafik eriti 2022 mal kohal, kui kõigil oleks samasugune keeruline. Portugal ja Šveits olid omaette puust, aga suhtumine nagu Thomsonil. „Martin meid ei aidanud kuidagi asjaolu, et meie mängude Šveits on väga huvitav kuju. Mänguliselt pole vahel oli laias laastus ainult 24 tundi. Kaotasime Portugal ta veel sada protsenti valmis, aga mõtItaalia turniiri esimese mängu õhtul Portugalile ja pidime tetöö on tal paigas.“ Marmor lisab, et Hispaania kohe järgmise päeva lõunal mängima Poolaga.“ Ukraina peale suhtumise saaks koondis juurde Sarnane olukord kordus teisel etapil septembris, Aserbaidžaan panna ka taktikaliselt. „Nelikud mänkui Eesti pidas ühel päeval raske mängu Šveitsiga Poola givad meil erinevaid stiile, kuna oleme ja pidi seejärel kohe järgmisel hommikul mängima Prantsusmaa eri klubidest – tulevikus tuleks prooPrantsusmaaga. „Poola ja Prantsusmaa olid mängiEesti vida valida üks konkreetne stiil, siis Saksamaa tavad vastased, kuid kahjuks jäi natuke puudu,“ selemuutub asi ühtsemaks.“ tab Marmor. Eesti suutis võiduarve avada Saksamaa Järgmise hooaja graafiku suhtes on asjad veel lahtised. „Rannajalgpalli aastagraafik tehakse teatavaks igal aastal toimuval aastalõpukonverentsil Dubais. Ainuke asi, mis on kindel, on see, et järgmisel hooajal mängib 14 meeskonda A-divisjonis,“ seletab Kask. Suurenenud A-divisjoni jääb seega püsima ka Eesti, kelle eesmärgid saab kapten Marmori sõnul juba enne alagruppide selgumist välja hõigata. „Kuna järgmisel aastal on A-divisjonis rohkem meile tuttavamaid vastaseid ja saime juba selle aasta karastuse alla, siis on eesmärk number üks kindlasti A-divisjoni püsima jäämine. Tahame saada rohkem võite!“ kuulutab Marmor.

Eesti rannakoondis enne 9.–10. koha mängu Saksamaa vastu. Foto: Jose Manuel Alvarez / BSWW

A-divisjoni noosiks üks võit

2022 OKTOOBER JALKA

27

TÖÖVARI

Kuidas ma viis aastat hiljem lõpuks füüsilistel testidel osalesin Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et kohtunikupaberid sain endale 2013. aasta alguses. Sellest ajast peale olin viis hooaega aktiivne kohtunik.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Katariina Peetson

Rasvaprotsenti mõõdeti kolmest kohast: käsivarrelt, seljalt ja kõhu külje pealt.

28

JALKA OKTOOBER 2022

P

eamiselt tegutsesin abikohtunikuna, kuid algusaastatel tuli mul aeg-ajalt toimetada ka vile ja kaartidega. Kaarte kasutasin suhteliselt palju, kuna mängude haldamine ja mängijate „temperatuuri“ all hoidmine ei tulnud mul sageli kohe üldse välja. Mäletan teravalt ühte II liiga kohtumist kuskil Lõuna-Eestis, kus ma kogenematu vilemehena mängu üle kontrolli kaotasin ja vanadele kaladele sisuliselt ühtegi suurt otsust maha müüa ei suutnud. Tagatipuks tahtsin ühes olukorras kaitsemängijale kollast kaarti näidata, kuid sirutasin käe valesse taskusse ning tõstsin endalegi üllatuseks otse tribüüni ees üles käe punase kaardiga! Klaarisin olukorra muidugi kohe ära ja selgitasin eksimust, kuid tundsin ka ise, kuidas mu niigi vähene usaldusväärsus ja mängijate austus minu vastu sellega kadus.

Abikohtunikuna tundsin end aga hoopis rohkem kui kala vees. Suluseisude määramine, autide lehvitamine ja kaitseliiniga ühel joonel püsimine on minu iseloomule hoopis sobivam töö ning peakohtuniku ametiga kaasnenud suure närveldamise ja lavahirmu asemel ajasin lipumehena lihtsalt oma rida.

Ju oli see rida päris hea, sest hakkasin ühel hetkel saama aeg-ajalt määramisi ka esiliiga ja esiliiga B mängudele. Esimese mängu esiliigas sain kirja juba kolmandal hooajal, kokku kogunes neid kuus tükki, lisaks veel kolme aastaga 11 mängu esiliiga B-s.

Mõnes karikamängus teenindasin aga isegi meistriliiga meeskondi. Ühesõnaga, abikohtunikuna sain põgusalt kogeda ka Eesti mõistes tippjalgpalli.

Kui igasugused teooriakoolitused ja seminarid mulle kohtunikuna meeldisid, siis füüsilised testid olid minule alati täiesti vastukarva. Ma ei tea, mitu korda mind neid tegema kutsuti, aga iga kord, kui oleksin pidanud neis osalema, leiutasin mingi viisi, kuidas kõrvale hiilida. Lõpuks ei jõudnudki ma nendel osaleda – võimalik, et minu kohtunikukarjäär oleks tänu nende edukale läbimisele kõvasti hoogu juurde saanud, kuid tundsin juba toona, et ma ei pruugi norme alistada (võhm pole kunagi mu tugev külg olnud), pealegi on selline pikk viimseni pingutus olnud mulle alati tohutult vastumeelne. Mäletan hästi omal ajal suusatrennis käies, milline põnev ootus valdas mind esimese võistluse eel – ma ei saanud magadagi, selle asemel kerisin peas läbi erinevaid stsenaariume ja unistasin salamisi isegi kohast poodiumil. Koha esikolmikus ma tõesti välja teenisin – seda aga juhul, kui protokolli teisest otsast lugema hakata!

Sellest ajast saati ei ole võistlused mulle kunagi eriti mokkamööda olnud.

TÖÖVARI

Nüüd, kui ma juba viiendat hooaega ei ole kohtunikuna tegutsenud, tundus mulle huvitav mõte lõpuks füüsilistest testidest osa võtta. Kui hästi saab inimene tänavalt nendega hakkama?

Füüsiline vorm mul vahepeal paremaks küll läinud ei ole – pigem vastupidi. Milliseid kehalisi võimeid eeldab Eesti mõistes tippkohtunikuks olemine?

Pekk näpitsate vahele

Mõeldud-tehtud – septembri alguses kogunesid Eesti tippkohtunikud Lillekülla rasvaprotsendi mõõtmiseks, Yo-Yo testiks ja klassiruumis toi-

37aastane Maikel Mikson on ka ise aastaid Eesti abikohtunike eliiti kuulunud.

muvaks teooriakoosolekuks. Kuna mind huvitas hetkel ainult füüsiline pool, leppisin kohtunike osakonnaga kokku, et tulen ja teen ainult selle osa vile- ja lipumeestega (minu vahetuses ühtegi naist ei olnud) kaasa.

Panin vanad kohtunikuriided selga ning ilmusin kokkulepitud ajaks jalgpalliliidu sisehalli, kus riietuti ja mõõdeti rasvaprotsenti. Ma ei ole kindel, kas kõik kohtunikud üldse said aru, et olen seal eksperimendi korras – mõni vaatas ilmselt tõsimeeli, et tulin testi tegema! Riietusruumis ootas mind lõbus meeleolu: üritati silma järgi ennustada üksteise rasvaprotsenti ning peaaegu igaüks, kes mõõtmise toast naasis, pidi teistele aru andma, millise tulemuse ta kirja sai.

Sama päeva hommikul meenus mulle, et kodus vannitoas olev kaal oskab samuti enda väitel rasvaprotsenti mõõta. Tulemus oli 27%, millele tunnetuslikult vastu vaielda ei osanud. Kohtunike tehtavat mõõtmist ootasin aga huviga, sest üks asi on lasta seda teha kodusel saunakaalul, teine eksperdil spetsiaalsete näpitsatega.

Seda üllatavam oli see, kui Maikel Miksoni näpitsad mõõtsid mulle kohapeal rasvaprotsendiks vaid 22,1! Siiralt üllatatuna uurisin kohe, kumb meetod võiks olla täpsem ja millest tuleb nii suur erinevus. Miksoni vastus oli filosoofiline ja väga viisakas: ta võrdles mõõtmist uppujaga, kellel pole vahet, kas surm tuleb ühe või kümne minuti pärast – põhiline on see, et see tuleb. Lugesin sellest välja, et minusuguse paksmao puhul polegi nende jaoks suurt vahet, mis see täpne number lõpuks on – selge on see, et soovituslikust normist on see kõvasti üle…

Kui olin eeldanud, et rasvaprotsendi selgumise järel lähebki kohe Yo-Yo jooksmiseks, siis tegelikult eksisin rängalt – enne seda oli kavas põhjalik soojendus. Oeh – sellega võib ju ennast

Esimestel soojendusringidel ei oska ma veel aimatagi, kui raske test mind ees ootab. Samuti ei oska ma aimata, kui pikaks kogu ülejäänud soojendus veel venib!

2022 OKTOOBER JALKA

29

TÖÖVARI ära väsitada! Kui kolm ringi sörki ümber jalgpalliväljaku ehk umbes kilomeeter ei olnudki kõige hullem, siis järgnenud eriharjutuste seeria tuletas mulle negatiivselt meelde ühe tüütuma osa kohtunikuametist – kui peakohtunik oli väga püüdlik, siis tuli temaga koos kaasa teha vahel isegi 15–20 minuti pikkuseks veniv soojendusharjutuste kaskaad, kus pidi paarikümnemeetrisel lõigul ära tegema mitukümmend harjutust.

Soojendust läbi viinud Kevin Kaivoja võttiski kogu pundi rivvi ja hõikas ette, millist harjutust järgmisena teha tuleb (ja tegi neid muidugi ka ise kaasa).

Lõpuks hakkab pihta!

Lõpuks on Yo-Yo test pihta hakanud – esimesed paar ringi tulevad mängleva kergusega ja erilist pingutust ei nõua.

Peale selle, et tajun võhma puudumist, saan testi ajal aru oma teisest nõrgast kohast – selleks on kiirelt tehtav ümberpööre 20 meetri märgi juures. Kui distantsi alguses suudan üldjuhul teistega kenasti sammu pidada, siis ümberpöörde järel leian ennast pidevalt teistest kahe-kolme meetri jagu maas olevat, mis tähendab seda, et pean kiirendusega vahe tagasi tegema, et finišisse mitte hiljaks jääda. Just see mind väga kiirelt läbi küpsetabki.

Kaks minutit hiljem tehtud pildil on näod juba tunduvalt tõsisemad…

30

JALKA OKTOOBER 2022

Kui pikk ja tüütu soojendus lõpuks läbi sai, oli kerge venituse ja lõdvestuse aeg. Enne testi algust rääkis Mikson üle veel reeglid: kui täpne peab olema, millise ala peab markerite vahel jalaga ära puudutama ja muu selline. Teistele oli see puhtalt kordamine, minule aga kõik uudis.

Lõpuks, üks tund ja viisteist minutit pärast seda, kui riietusruumi kohale jõudsin ( ja 33 minutit pärast soojenduse algust), sai testiga algust teha. Esimesed paar otsa olid selgelt hoo sissesaamise lõigud – kiirus oli neil esmalt 5 km/h ja 9 km/h. Polnudki kõige hullem! Õige pea hakkas aga intensiivsus endast vaikselt märku andma – pulsikella andmete järgi olin juba kuuendal edasi-tagasilõigul (selleks ajaks oli joostud kokku 200 meetrit) anaeroobse läveni jõudnud. Üheksandal ringil (14 km/h, kokku joostud veel alla 400 meetri) jõudis pulss juba 180 löögini minutis. Siis käis juba kõva kannatamine!

Edasisest ponnistusest väga täpsed mälestused puuduvad. Mitte seetõttu, et oleksin ennast paari minutiga mäluauku jooksnud, vaid seetõttu, et üksluised edasi-tagasilõigud olid minu jaoks juba niivõrd nõudlikud, et kõike muud jälgida enam mahti ei olnud. „Kuidas juba nii ruttu

TÖÖVARI sed lõigud, kuid seejärel suutis ta veel päris mitu „vastast“ ära võtta, enne kui kuus-seitse ringi hiljem rajalt maha tuli.

Viimaste konkureerima jäänud meeste pingutustele elasid ülejäänud juba mõnusalt kaasa.

Lõpuks päris üksi rajale jäänud Kevin Kaivoja sai tükk aega uhkes üksinduses iseenda ja piiksudega võidelda. Lõpuks sai ta kirja võimsa tulemuse 21.1 – ta oli rajal 21 minutit ja 56 sekundit ning läbis selle ajaga 2720 meetrit ehk 68 ringi! Võrdluseks: minu skooriks jäi lõpuks 14.8 ehk 6 minutit ja 31 sekundit, 760 meetrit ja 19 ringi. Kaivoja tulemus on sealjuures parim, mille Eesti kohtunikud on ühistel Yo-Yo testidel välja jooksnud. „Mängijataust aitab siin kõvasti kaasa. Olen alati neid teste joosta jaksanud,“ sõnab mängijana 2014. aastal Jõhvi Lokomotivi eest 24 Premium

Minu päris viimane ring. Näost on taas hästi näha, kes jaksab ja kes enam mitte!

Neeme Neemlaiul (paremal) ei ole veel isegi kindad käest ega müts peast visatud.

raskeks läks?“ oli üks väheseid mõtteid, mis peas vasardas.

18. ringil, kui kiirus oli veel 14,5 km/h, aga seda juba seitsmendat ringi järjest, tundsin, et nüüd läheb järsult veel raskemaks. Piiksud, mis tähistavad hetke, mil peaks 20meetrise lõigu finišijoone ületama, kõlasid üha napimalt pärast minu päralejõudmist. Ja 18. ringil juhtuski lõpuks see, mida kartsin – piiks kõlas enne seda, kui kohale jõudsin. Ehk pool sekundit või vähemgi, aga siiski piisavalt, et sain ka ise hilinemisest aru.

Kergendus – pingutus oli läbi… aga seda vaid hetkeks. „Raul – esimene hoiatus!“ kõlas hääl kõrvalt, mille peale näitasin, et ma rohkem ei jaksa. Selle peale hakkasid aga teised ergutama – mis sa nüüd, üks veel!

Vaarusin värisevate jalgadega tagasi stardijoonele ja tegingi ühe ringi veel kaasa, aga kuna ka sellel õigeks ajaks finišisse ei jõudnud, vajusin rampväsinult pikali. Kogu keha oli laktaati täis, pulsikell näitas löögisageduseks 183. Aitab! Tulemuseks läks kirja 14.8, mis on kohtunike mõistes muidugi selgelt allapoole igasugust arvestust.

Ehk oligi hea, et aktiivse kohtunikuna füüsilistest testidest viilisin!

Teisi jälgida hoopis huvitavam

Olin pikali päris mitu head minutit ning hakkasin toibumise järel (teised panid ju samal ajal täie mahviga edasi!) jälgima seda, mis toimub teiste osalejatega. Läks veel sisuliselt kümmekond ringi, kuniks järgmised mehed langema hakkasid. Neeme Neemlaiul hakkasid aga näiteks alles ükshaaval kindad, müts ja dressipluus seljast lendama – see mees sai alles soojaks!

Omaette närvikõdi pakkus järgmise katkestaja ennustamine – kehakeele järgi saab päris palju välja lugeda, ent mõne mehe puhul oli see päris petlik. Küünte, hammaste ja tahtejõuga on võimalik päris palju ära teha. Ühel hetkel tundus näiteks, et Jagnar Jakobsonil on käes viima-

Mis on Yo-Yo test?

Yo-Yo test on suureneva kiirusega joonejooks, kus iga etapp (20 meetrit edasi ja 20 meetrit tagasi) tuleb läbida kindla ajavahemiku jooksul – sellest annavad märku kõlaritest kostvad piiksud. Iga jooksuetapi järel kõnnitakse taastumiseks viis meetrit edasi ja viis meetrit tagasi – selleks on aega kümme sekundit. Sellist testi kasutatakse spordialade puhul, kus on olulisel kohal kiirendused, suunamuutused ja kiire taastumine – peale jalgpalli sobib see test ka teistele peamistele pallimängudele.

Yo-Yo testi kasutatakse erinevate sätetega, kuid kohtunike kasutatud variandis nägid tasemed välja järgmised: Kiirustase

Koguaeg Kordusi Üheks jook- Jooksutaseme distants tasemel suringiks lõpuks (koos taseme ettenähtud lõpuks (m) taastumisega) aeg (s)

5

1

14,4

40

00.24

9

1

12,5

80

00.46

11

2

11,1

160

01.29

12

3

10,7

280

02.31

13

4

10,3

440

03.52

14

8

9,9

760

06.31

15

8

9,6

1080

09.08

16

8

9,3

1400

11.42

17

8

9

1720

14.14

18

8

8,7

2040

16.44

19

8

8,5

2360

19.12

20

8

8,2

2680

21.38

21

8

8,0

3000

24.02

2022 OKTOOBER JALKA

31

TÖÖVARI

Kevin Kaivoja on kohtunikest Yo-Yo testil parim, saades tulemuseks kirja 21.1. Kiirusel 20 (17,5 km/h) lähen juba võrdlemisi taastununa (minu lõpetamisest on sel hetkel möödas juba 13 minutit!) üheks ringiks tagasi rajale, kuid jalad on nii lödid, et jooksmisest ei tule mitte midagi välja.

Ka test ise vajab spetsiifilist harjutamist Yo-Yo test oli kunagi kohtunike füüsilise võimekuse määramisel suurema tähtsusega, kuid Mikson meenutab, et ühel hetkel saadi aru, et suurel kiirusel tehtavad korduvad ümberpöörded tekitavad vigastusi.

Nüüd teevad tippkohtunikud seda testi laias laastus korra aastas. „Ainult kiiruse, ainult vastupidavuse või ainult pööramisoskusega selles testis kaugele ei jõua,“ räägib Mikson, kinnitades ühtlasi minu kahtlusi – ümberpööramine on oskus, mida harjutataksegi spetsiaalselt.

Rasvaprotsendi mõõtmine ja Yo-Yo test on kohtunikele tegelikult pigem indikaator – kindlaid norme neis ei kehtestata –, erinevalt näiteks FIFA taseme füüsilistest testidest, millest kirjutasime põhjalikumalt tänavu märtsikuu Jalkas. „Rasvaprotsendi mõõtmisel ei ole seatud piiri, mille ületamisel kohtunikule enam mänge ei määrata,“ selgitab Mikson. „Kui see oleks näiteks 15 protsenti ja meile tuleb kohtunik, kelle protsendiks on 15,2, siis lõikame iseendale näppu, sest ka järgmised voorud on vaja ära teenindada. Piiri kehtestamisega tekitaksime ka olukorra, kus inimesed hakkavad selle ümber tantsima ja jälgivad ainult seda. Meil on näiteks praegu päris mitu Premium liiga tippkohtunikku, kelle rasvaprotsent jääb 12 juurde – kuidas siis neid motiveerida?“ Rasvaprotsent on kohtunike füüsilisel hindamisel lihtsalt üks mitmest indikaatorist ja arvust. Miksonil on olemas tabel, kus on lisaks sellele veel talvine FIFA test, aprillikuus tehtav SDSi test (Single-Double-Single, pisut pikemate distantsidega test, mis sarnaneb põhimõttelt Yo-Yo testiga), suvine FIFA test, sügisene Yo-Yo test, kaks rasvaprotsendi mõõtmist, peale nende veel ühistreeningutel osalemine ja tagasiside Polari pulsiseadmete järgi.

Yo-Yo testi puhul ei ole Eestis samuti seatud kindlaid lävendeid. Samas on UEFA ja FIFA näiteks öelnud, et eeskujulik tase algab tulemusest 18.2. „Ma arvan, et iga kohtunik saab aru, et kui ta jookseb 16.5 või 15.0, siis ei ole see mingil juhul lähedal sellele tasemele, mis võiks olla. Mida paremas füüsilises vormis oled, seda suurem tõenäosus on mängus sees olla ja madalama pulsiga tegutseda.“

32

JALKA OKTOOBER 2022

liiga kohtumist kirja saanud 26aastane Kaivoja, kelle väitel saab Yo-Yo testi pingutuse mõttes võrrelda viie kilomeetri jooksmisega, mida ta on enda sõnul võimeline läbima vähem kui 20 minutiga. Pole siis ime, et just talle usaldati hiljutine tippmäng FCI Levadia ja Nõmme Kalju vahel!

Kohtunikud soovivad oma keha eest hoolt kanda ning lähevad testi lõppemise järel pärast väikest hingetõmbeaega veel lõdvestusjooksule. Jätan selle vahele.

Küsitakse: kas tulen järgmisel korral ka?

Unustage ära!

Kõik!

Foto: Alex Livesey, UEFA via Getty Images

Eesti

FC Flora

Danil Kuraksin

Foto: Liisi Troska

Norra

Manchester City

Erling Braut Haaland

MIKS?

Miks ei ole vahetusmängijad kohe

valmis platsile tulema?

Olukord, mida võib näha sisuliselt igas jalgpallimängus.

Vahetusmängijad on juba tükk aega küljejoone juures sooja teinud, kuniks ühel hetkel tuleb peatreenerilt kellelegi neist kauaoodatud viibe – sina, mängu! Vahetusmängija spurdib soojendusalast pingi juurde ja hakkab siis ennast valmis sättima – soojendusvest seljast, soojendusdress maha, soojendussärk ära, mängusärk selga… Kuhu küll need kaitsmed jäid? Kui mängija lõpuks päriselt valmis saab, on mäng tükk aega edasi käinud.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

A

rusaadav, et jaheda ilma korral hakkaks väljaku ääres ilma soojendusdressita külm, aga miks ei võiks mängijad olla valmis juba varem ning peatreeneri viipe peale lihtsalt dressi seljast heita ja ennast keskjoone juurde valmis seada? Kulub ju ainult nende mänguaeg – mida kauem pingi juures kohmerdada ja sättida, seda vähem lõpuks platsi peal aega veeta saab.

Niisiis – miks ei või vahetusmängijad olla väljaku ääres mängu sisenemiseks valmis? Vastab FC Flora ründaja Mark Anders Lepik, kes tuli 17. septembril Narva Transi vastu 73. minutil vahetusest sisse ning oli 76. minutiks juba kaks väravat löönud: „Osaliselt on see mugavuse küsimus. Selle Narva mängu näitel: Rauno Alliku oli esimesel poolajal ühel hetkel platsil pikali, mis oli minu jaoks signaal, et võiks hakata kaitsmeid peale panema.

Tavaliselt olen pingil esimesel poolajal ilma kaitsmeteta – eks ta natuke pressib jalga, ajab sääre higistama ja ei ole kõige mugavam. Kui just varem midagi ei juhtu, siis tavaliselt panen teise poolaja alguses kaitsmed peale, sest siis on suurem võimalus mängu saada.

Mark Anders Lepik on FC Flora eest oma karjääri jooksul pidanud Premium liigas 78 kohtumist, kusjuures 57 mängus neist on ta sekkunud vahetusest.

Mängusärki ei hakka ma ka enne mängu minekut täis higistama, see oleks ebamugav. Puhas särk vahetult enne mängu minemist selga panna on omamoodi mõnus tunne. Liibuvat alussärki võibolla mõned mängijad vahetavad, aga mina mitte – kui see sooja tehes juba seljas on, siis see sinna ka jääb. Üldiselt üritan ennast enne siiski võimalikult valmis panna – tahan ju pingilt tulles nii palju kui võimalik mängida!“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud.

Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

2022 OKTOOBER JALKA

37

TAGASELJAJUTUD

Nõmme Kalju FC Seekordses „Tagaseljajuttudes“ pajatab oma võistkonnakaaslastest Nõmme Kalju vasakkaitsja Henri Järvelaid.

38

JALKA OKTOOBER 2022

TAGASELJAJUTUD Marko Meerits

väravavaht, 1992 Kalju meeskonna massaažilaud on juba Merka keha järgi ära vajunud. Oli aegu, kus Onu Marko oli Ülemiste parklas neljapäevakutel alati AMG- või M-Sporti autodega kohal, sarved maas ja trahvid ära makstud, nüüd liikleb Peugeot’ga. Kui te sellest temaga räägite, siis mainige alati ära, et tegu on GT-Line’iga, muidu võib ta solvuda!

Henri Perk

väravavaht, 1999 Pikk mees, keda on alati lihtne lõunale meelitada – mingi hetk ta murdub alati ja ütleb: „Noooo lähme siis!“ Kui kellelgi on uuemat luukpära müüa, siis Perk vaataks asja hea meelega üle!

Vladimir Avilov

kaitsja, 1995 Kahjuks on Vovast kujunenud see aasta meie tiimi legomees. Viimasel ajal ei saagi aru, kas mees mõtleb juba vaikselt kohtuniku- või treenerikarjäärile: pikad püksid suvel ja SportsDirecti versioon mustadest legendaarsetest Copa Mundiali Kaiseritest vihjavad küll sellele!

Mihhail Babitšev

kaitsja, 1995 Kui kell hakkab kogunemisele täis tiksuma, siis kostab õuest enamasti Porsche mootori möirgeid ja sealt ta tuleb. Tsõmba eratreenerina tuntud Mike on alati kohal oma mati ja vibrarulliga. Üks osa meeskonna sukk-ja-saabas-paaridest.

Trevor Elhi

kaitsja, 1993 Mees, kellel on numbritega asjad hästi, trahviraamatuga on alati korras. Pärast jalkakarjääri tasuks kindlasti futsali poole vaadata, potentsiaali on teha mehest meie oma Falcão. Väiksed konksud ja tallamanöövrid on tema leib!

Yohan Mannone

kaitsja, 1995 Mees, kes tuleb 90% ajast kogunemistele viis minutit hiljem: „Käisin Sportomedicas.“ Algul ei saanud inglise keelega vedama, nüüd ei saa enam pidama.

Artur Šarnin

kaitsja, 2000 Universaalne kaitsemees, treenib siin ja mängib seal, kuid kahjuks pole veel oma kohta leidnud.

Loodetavasti see juhtub ja ta teeb sammu edasi, tahet ja töökust noormehel on.

Ioannis Tsiveleikidis

kaitsja, 1999 Ja siin on ka meie teise suka saabas, Miša kaardilugeja. Parima sööduprotsendiga mängumees, kellel on grupi-chat’is iga venna kohta mingi pilt või GIF tagataskust võtta. Kui juba autodest rääkisime, siis üks Škoda Octavia on ka hetkel müüa!

Andre Fortune

poolkaitsja, 1996 Samsungi heliefektide meister! Algul ei saanud arugi, kas kellelgi heliseb telefon või keegi kirjutab, aga mingi aja möödudes taipasime, et neid hääli teeb hoopis Dre. Samuti meenutab ta mulle Hitmani saagast tuntud agent 47t: nii emotsioonitult oma tööd teha ja palli ristnurka toimetada on omaette kunst.

2022 OKTOOBER JALKA

39

TAGASELJAJUTUD Nikita Komissarov

poolkaitsja, 2000 „Kus sa enne mängisid?“ Nikit on juba kaugelt kuulda – palliga olles arvad, et ta seisab su kõrval, aga tegelikult alles jookseb 30 meetri kauguselt. Mulle see aga meeldib, vähemalt näitab, et tahab palli saada.

Pavel Marin

poolkaitsja, 1995 Meeskonna laululind – kui see mees midagi laulma hakkab, on kindel, et see viisijupp jääb mitmeks päevaks kummitama. Kui keegi Kalju treeninguid kõrvalt jälgiks, siis Paša leiaksite te kohe üles - otsige ainult kubujussi, kellel müts peas, kilekas seljas, suur sall kaelas ja kindad käes. Isegi kui õues on 20 kraadi sooja!

Kaspar Paur

poolkaitsja, 1995 Meeskonna kõige lühem mees, see on nüüd ametlikult kirja pandud! Teda on samuti lihtne treeninguväljakult üles leida, sest ta on alati kubujuss Paša kõrval.

Nad on meie meeskonna teine sukk ja saabas.

Igor Subbotin

poolkaitsja, 1990 Subbo käis korra ära, aga mees on tagasi ja tugevam kui kunagi varem.

Roosilimonaad on tema ainuke nõrkus.

Daniel Sudar

poolkaitsja, 1998 Kaardilugeja vahetusmees on alati valmis tagaistmelt rolli üle võtma. Jalga mehel on, raamile pihta saades on kuu värava tiitli tõenäosus täitsa hea. Ootame!

German Šlein

poolkaitsja, 1996 Meie Barber suure algustähega, sest see kvaliteet on peaaegu sama tuntud kui mehe diagonaalid jalkafännide seas.

Kohe kindlasti meeskonna kõige kuldsem inimene, ükski teene pole tema jaoks probleem! Uskumatult suure südamega!

Stanislav Tsõmbaljuk

poolkaitsja, 2002 Vaikne, kuid töökas noormees. Tsõmbat trennis vaadates jääb vahel tunne, et teda ajavad taga naabri koerad, kogu aeg on vaja kuhugi joosta.

40

JALKA OKTOOBER 2022

Maksim Gussev

ründaja, 1994 Псих – jookseb, triblab, möllab, kõike teeb. Kuid kui on aeg „SIGA“ mängida, ei ole sellest rapsimisest kasu ja tihti on mehel kõrvad nipsudest punased. Ges on kõva käsi beatbox’is, sünnipäevalauludel on alati omamoodi Gusja remix.

William Jebor

ründaja, 1991 Masin, kes kannab päikeseprille mitte päikese, vaid fashion’i jaoks. Ma usun, et temast kuuleme mängude möödudes veel, joosta talle meeldib, kasvõi läbi meeste.

Alex Matthias Tamm

ründaja, 2001 „Alex Tamm, Alex Tamm, Aleeex Matthias Tamm!“ Seda laulu on tribüünidelt kosta peaaegu sama tihti kui jalgpalliliidu hümni. Kui nüüd paar grammi värava ees veel juurde paneb, siis Premium liiga mängudel seda laulu enam suure tõenäosusega ei kuule.

Aleksandr Volkov

ründaja, 1994 Sanja on mängu „SIGA“ hirm, kahjuks lahkus meie pundist tema teinepool Patrick (Welves). Kuidas nad omavahel suhtlesid, on siiani mõistatus, sest Sanja ei räägi inglise keelt ja Welves ei osanud väga muud peale portugali keele.

Eddie Cardoso

peatreener, 1978 Treener, keda väga harva istumas näeb – ta on alati olukordades ja mängus sees! Märkab igat väiksematki detaili, katsu sa ainult trennis kuskil viilida.

Väike lõbus fakt ka – mees väidab, et on sel Premium liiga hooajal andnud väravasöödu ja löönud ka värava!

Kaido Koppel

peatreener, 1988 Mees, kes ei maga, ei söö ja kellel on kõik maailma jalkavideod vaadatud ning kõik meeskonnad läbi ja lõhki analüüsitud! Oleks tal omal ajal sama vägevad putsad olnud nagu praegu, siis ei teagi, kuhu tema karjäärikõver välja oleks jõudnud…

Sooduskoodiga JALKA15 kõik tooted Spordihooldus e-poest -15%

Go hard. Recover faster.

SAAVUTA OMA SPORTLIKUD EESMÄRGID TAASTUNUD JALGADEGA

Massaaž kompressioonpüksid on sportlaste seas enimkasutatav taastumisvahend, peale tugevat treeningut või võistlust.

Uuenduslikud Rebootsid koosnevad järk-järgult suruõhuga täidetud õhkkamberpükstest, mille kasutamise tulemusel on võimalik vabaneda lihasvalust ja kogunenud piimhappest, taastuda kiiremini ja parandada liikuvust.

REBOOTS SARJA KUULUB Reboots Go Lite - kõige mugavam kasutada ja lihtne kaasas kanda!

Reboots Go - mugav ja multifunktsionaalsete programmi erinevustega!

Reboots One - kõige võimsam statsionaarne seade!

Täpsema lisainfo saamiseks külasta meie kodulehte

www.spordihooldus.ee

MÄNGIJA LUUBI ALL

Aleksandra Orlova Jalka luubi all on seekord noor talendikas poolkaitsja Aleksandra Orlova, kes on suuri tegusid teinud nii oma naiste meistriliiga debüüthooajal Tartu Tammeka särgis kui Eesti neidude U17 koondise ridades. Orlova on ka üks nendest noormängijatest, kes kuulub järgmisel aastal Eestis toimuval neidude U17 finaalturniiril sinisärkide kandidaatide sekka.

Orlova tehnilisi elemente analüüsivad Tammeka naiskonna peatreener Sirje Roops ja U17 koondise loots Aleksandra Ševoldajeva. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Roops: Koht, kus annaks kindlasti juurde panna.

Ajastamine ja palli tabamine on hea, kuid jõulisusest jääb puudu. Ševoldajeva: Kuigi tema positsiooni puhul ei ole see põhifookuses, saaks kindlasti juurde panna. Ei pelga võitlusesse minna, aga võitjana iga kord ei välju.

Roops: Näeb oma vanuse kohta väga hästi väljakut ning tajub hästi ruumi enda ümber. Rahvusvahelise taseme ja mängukiirusega on vaja veel harjuda, et ka seal infot omakorda kiiremini koguda. Ševoldajeva: Kümnest olukorrast kaheksa loeb väga hästi ära nii palliga kui ilma. Tunnetab kenasti väljakut, ruumi ja teisi mängijaid.

VASTUPIDAVUS

Roops: Suudab 90 minutiga läbida väga arvestatavaid vahemaid. Ševoldajeva: Kui ühele mängule tuleks teine veel otsa, ei oleks temal mingit probleemi ka seal endast maksimum anda.

JÕUD

Roops: Kuna tegemist on noore mängijaga, kes kehaliselt veel areneb, on see koht, mis vajab parandamist, et palliga liikudes suudaks seda ka kaitsta ja püsti püsida. Ševoldajeva: Kontakti ei karda, aga tegemist ei ole kindlasti jõulise mängijaga. Võitlused ja jõud on koht, mis vajab tööd ja tähelepanu. Keskmises ründetsoonis mängides on selja tagant pidevalt kontakt tulemas ja palli katmine on nendes olukordades väga oluline.

LIIKUVUS

Roops: Tahab palliga mängida ning näeb platsil vaeva, et palli saada. Lisaks on võimeline suurel määral tagasi kaitsesse töötama. Ševoldajeva: Väga liikuv nii palliga kui kaitsefaasis – otsib pidevalt erinevaid variante mängu sidumiseks. Pealtvaatajaks olukordades ei jää ja tema positsioon seda ka ei luba.

SISU

Roops: Väga hea töökultuuriga mängija. Näeb iseseisvalt väga palju vaeva, et olla võistkonna ja enda jaoks parem mängija platsil. Ševoldajeva: On mängijana väga keskendunud ja rahulik. Kohtunikest, ilmast, haigustest ja muust sellisest ei lase ennast häirida. Ei pea kunagi kahtlema tema soorituses – pingutab alati lõpuni ja oskab enda maksimaalse kvaliteedi välja tuua.

TEHNIKA

Roops: Julgen väita, et kuulub kindlasti nelja kõige tehnilisema Eesti naisjalgpalluri hulka. Ševoldajeva: On palliga ettearvamatu ja suudab end edukalt vastastest mööda mängida. Löökide, tsenderduste jms tehnika on väga hea mitte ainult Eesti, vaid ka rahvusvahelisel tasemel.

SÖÖT JA LÖÖK

KIIRUS

Roops: Üsna täpse jalaga mängija. Löögi puhul oleks kohati vaja juurde jõudu, kuid siinkohal tasub mainida, et tegemist on pigem keerutajaga kui kahuriga. Ševoldajeva: Löögid ja söödud on üldiselt head, aga saaks juurde panna teravuses ja tugevuses. Samas tasub arvestada, et tegemist on veel üsna noore mängijaga.

5 4 3 2 1 0

Väljakunägemine

42

5

4,5

Tehnika

JALKA OKTOOBER 2022

4,5

Vastupidavus

Roops: See on koht, kus on vaja veidi särtsu juurde saada, et esimesed sammud oleksid kiiremad. Ševoldajeva: Jõu- ja kiirustreeninguga saaks siin parandusi sisse tuua, et esimesed sammud ja reaktsioon veelgi plahvatuslikumad oleksid.

5

3,5

Kiirus

3

Õhuvõitlus

3,5

Jõud

Sisu

4,5

Liikuvus

4

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Pudru peal kasvanud Neymari fänn harjutab tundide kaupa trikke

FOTOD: Liisi Troska, Jana Pipar

CV Sünniaeg: 11.08.2006 Positsioon: poolkaitsja, ründaja Klubi: Tartu JK Tammeka Endised klubid: Tallinna FC Levadia, Tartu JK Merkuur-Juunior Treenerid: Anatoli Trojanov, Ljubov Maksimova, Maria Sootak, Kevin Krünvald, Sirje Roops, Aleksandra Ševoldajeva, Reivo Vinter, Kätlin Hein, Kaire Palmaru Koondisekarjäär: U17 12/7, U15 4/4

Kui sa ei oleks jalgpallur, siis millise spordialaga tegeleksid?

Minu jaoks on jäähoki alati tundunud väga huvitav ja olen seda proovida tahtnud – jääväljak on hoopis teine keskkond ja mänguvahendid on teistsugused. Korvpall tundub mulle samuti põnev.

On sul jalgpallis ajapikku tekkinud ka mõni eeskuju, kellele eriti kaasa elad ja kellel silma peal hoiad?

Minu lemmikmängija on Neymar. Teda ma jälgin kogu aeg, sest mulle meeldib tema mängustiil. Ta on väga tehniline ja püüan ise ka natuke tema moodi olla.

Kuidas sa tavaliselt mängudeks valmistud (mida sööd, kuidas oma mõtted valmis paned jne)?

Mängupäevadel ma ei tohi midagi teha ja kõige tähtsam reegel on, et trenni ei tohi teha. Kindlasti peab hommikusöögiks olema puder.

Oled sotsiaalmeedias jaganud igasugu jalgpallitrikke. Millise triki õppimine kõige kauem aega võttis?

Postitustes on mul tavaliselt erinevate trikkide kombinatsioonid ja nende harjutamine võtab palju aega. Eraldi trikid ei ole eriti rasked – kui pool tundi ühte asja harjutan, siis hakkab välja tulema.

Kuidas sinu esimene hooaeg meistriliigas läinud on?

Hästi! Panin endale hooaja alguses eesmärgiks võimalikult hästi mängida, oma võistkonda aidata ja vähemalt viis väravat lüüa. Esimesed mängud läksid hästi, aga ma ei suutnud resultatiivne olla. Mingist hetkest hakkasid tulema väravasöödud ja siis juba ka väravad (Orlova on septembrikuu lõpuks löönud 11 väravat ning asub liiga väravalööjate edetabelis üheksandal kohal – toim.).

Kellega oma tiimikaaslastest tahaksid üheks päevaks kohad vahetada?

Paljud on täiskasvanud ja käivad tööl, aga mina väga tööl käia ei tahaks! (Naerab – toim.). Kui oleks keegi selline, kes teenib ainult jalgpalliga, siis valiksin tema. Renate-Ly (Mehevets – toim.) elu tundub huvitav, ta reisib väga palju.

Järgmisel aastal toimub Eestis U17 finaalturniir, kus saad vastamisi minna Euroopa täielike tippudega. Mida see sulle tähendab?

See tähendab väga palju tööd. Käib suur ettevalmistus selleks, et tippudele vastu saada. Peame juurde panema füüsilise poole pealt – kui me ei suuda võrdselt joosta ja keha vahele panna, siis läheb ikka väga keeruliseks. Koondise esindamine on alati eriline. Kui kutse saan, olen igal kogunemisel kohal ja fookus on alati maksimaalne, et endast parim anda.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Eelmise aasta oktoobris Tallinnas toimunud EM-valikturniir. Teenisime U17 koondisega ajaloolise 10 : 0 võidu ja lõin ise kolme mänguga kaks väravat. See oli päris hea tunne!

2022 OKTOOBER JALKA

43

KLÕPSUD

Hetki suve lõpust ja sügise algusest Suve viimased päevad pakkusid nii mõndagi põnevat – eelkõige sai väga palju selgeks Premium liigas, kus tundub, et hooaja lõpusirgel otsustatakse vaid kolmanda koha saatus. Millised momendid jäid aga meie piltnike kaamerasilma ette?

Augusti lõpus pidasid Premium liiga tippmeeskonnad omavahelisi kohtumisi. Nii FCI Levadiast, Nõmme Kaljust kui Paide Linnameeskonnast jagu saanud FC Flora suurendas koondisepausiks oma edu tabelis juba 13 punktile ja liigub kindlalt meistritiitli suunas. Mängus Paidega lõi avavärava keskkaitsja Henrik Pürg, kelle efektne käärlöök leidis tee võrku Karl Mööli põrkest. Fotod: Liisi Troska

„Härra kohtunik, ma olen alati teada tahtnud, mis firma putsad teil jalas on…“ Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

44

JALKA OKTOOBER 2022

KLÕPSUD

Ühe punase kaardi anatoomia: kohtumises Tallinna Kalevi ja FCI Levadiaga kees üle kalevlane Foday Trawally, kes tegi Mark Oliver Roosnupule teise poolaja alguses jõhkra vea ja saadeti platsilt minema. Raevukalt reageerinud Roosnuppu karistas kohtunik Andrei Karhu kollase kaardiga.

Fotod: Katariina Peetson

Kuhu see pall küll läheb? FC Kuressaare müür jälgib teravalt, kuidas Zakaria Beglarišvili karistuslöök tee nende väravasse leiab. Beglarišvili kahest tabamusest polnud selles mängus aga tolku, sest Levadia sai peatreener Maksõm Kalõnõtšenkole Premium liigas ainsaks jäänud kohtumises Kuressaarelt 2 : 3 kaotuse. Foto: Katariina Peetson

Koondises 100 kohtumist täis saanud jalgpalluritele kingib UEFA sümboolse nokamütsi.

Neljateistkümnenda Eesti meeste koondislasena täitus mängusajand Sergei Zenjovil. Foto: Jana Pipar

2022 OKTOOBER JALKA

45

FAKTIFOTO

REKORDINAINE KETHY ÕUNPUU Eesti naistekoondise MM-valikmängus Kasahstaniga sekkus 60. minutil vahetusest poolkaitsja Kethy Õunpuu, kes sai sellega kirja oma koondisekarjääri 115. kohtumise. Sellega möödus Õunpuu vastavas arvestuses Katrin Loost (114) ja tõusis Eesti naistekoondise rekordinternatsionaaliks.

Foto: Liisi Troska

46

Pool elu koondises

Iga kolmas mäng Läti-Leedu vastu

Esimese koondisemängu pidas toona 17aastane Õunpuu juba enam kui 17 aastat tagasi, kui 30. juulil 2005 tuli ta Balti turniiri kohtumises Leeduga platsile vahetusest Liisa Lilleste asemele. Sisuliselt pool elu koondises!

Õunpuu 115 koondisemängust on enam kui kolmandik toimunud kas Läti või Leedu vastu. Lätlannadega on Õunpuu madistanud lausa 22 korral, Leeduga kohtunud 17 mängus. Kokku on ta Eesti koondise eest ametlikus mängus platsil käinud 40 vastase vastu – 39 UEFA riigi kõrval on ainus eksootilisem vastane olnud Bahrein.

JALKA OKTOOBER 2022

FAKTIFOTO Järgmistel pretendentidel natuke minna Õunpuu seljataga on Eesti naistekoondise mängude arvu poolest nüüd kaks karjääri lõpetanud naist – Katrin Loole jäi kirja 114, Kaire Palmarule 107 koondisemängu. Seejärel tulevad aga aktiivsed mängijad: sada matši on täis ka Signy Aarnal (104), järgnevad Inna Kiss-Zlidnis (93), Pille Raadik (88) ja Kristina Bannikova (87). Vaid aeg näitab, kas keegi neist suudab Õunpuu kinni püüda, seda enam, et ta ei ole veel karjääri lõpetanud!

Viimane värav kümme aastat tagasi 115 mängu jooksul on Õunpuu löönud kolm väravat: kaks neist Lätile ja ühe Valgevenele. Esimese koondisevärava lõi Õunpuu 2007. aastal, teine ja kolmas tulid aga 2012. aasta suvel järjest mängudes vaid kuuepäevase vahega!

2022 OKTOOBER JALKA

47

AJALUGU

MM 2014: sakslased lörtsivad Brasiilia peo

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjestuses: seekord on luubi all 2014. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame juba kuu aja pärast, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse!

Tekst: Raul Ojassaar

N

agu sai lugeda 2010. aasta turniiri kokkuvõttest, otsustas FIFA 2003. aastal MM-finaalturniiride korraldusõiguse suhtes käima panna maailmajagudevahelise rotatsiooni, mille järgi pidi turniir 2014. aastal toimuma just nimelt Lõuna-Ameerikas. Jalgpallikantsis oli sealjuures viimati olnud MM 1978. aastal ehk 36 aastat tagasi! Esialgu esitasid oma kandidatuuri Brasiilia ja Kolumbia, ent Kolumbia loobumise järel kuulutati Brasiilia 2007. aastal konkursita 2014. aasta MMi korraldajamaaks.

See ei tähendanud aga seda, et korraldamine oleks möödunud muretult. Rio de Janeiro võitis 2009. aastal ka 2016. aasta suveolümpiamängude

48

JALKA OKTOOBER 2022

Lukas Podolski, Philipp Lahm ja Thomas Müller koos meeskonnakaaslastega tiitlivõitu tähistamas. Kapten Lahm otsustas võiduka turniiri järel ühtlasi koondisekarjääri lõpetada. Foto: Martin Meissner, AP/Scanpix

Tarmo Rüütli viimane valiktsükkel Eesti koondise ootused olid 2014. aasta MM-valiksarja eel väga suured – aasta enne selle algust olime ju jõudnud EM-valiksarjas Euroopa 20 parema sekka playoff’i. Paraku mängis meie kahjuks tõsiasi, et 2012. aasta septembris alanud valiksarja alagrupid loositi juba 2011. aasta juulis ja asetuste määramisel kasutati toonast FIFA edetabelit. Seetõttu oli Eesti alles viiendas loosipotis ning vastasteks sattus küllaltki tummine seltskond: Holland, Türgi, Ungari, Rumeenia ja pisike Andorra. Kui loosipotid oleksid koostatud aga näiteks 2012. aasta märtsikuu seisuga, oleks Eesti saanud koha lausa kolmandas tugevusgrupis…

Eestile sai juba esimese kolme mänguga sisuliselt selgeks, et edasipääsu peale me seekord ei mängi – valiksari algas koduse 0 : 2 kaotusega Rumeeniale, millele järgnesid võõrsil saadud 0 : 3 Türgilt ja kodune 0 : 1 kaotus Ungarilt. Samade vastaste vastu kaotasime ka kordusmängud, sealjuures Ungari vastu võõrsil lausa 1 : 5.

Positiivse poole peale jäid kaks võitu Andorra üle ja mõistagi mälestusväärne 2 : 2 viik Hollandiga. Kuigi Eesti jäi juba teisel mänguminutil Arjen Robbeni väravast kaotusseisu, algas seejärel kaks päeva varem tütre Viktoria isaks saanud Konstantin Vassiljevi sõu: just tema kaks imelist väravat viisid Eesti 2 : 1 juhtima! Tema teine tabamus tõstis põrkava palli üle Hollandi väravavahi Michel Vormi. Eestile lõppes kohtumine aga hoolimata viigist mõru maiguga: kohtunik eksis üleminutitel Raio Piiroja ja Robin van Persie võitlusolukorra hindamisel ja andis vastaste kasuks penalti, mille van Persie realiseeris.

Sellega röövis ta Eestilt meie senise jalgpalliajaloo ehk vägevaima võidu.

Tervikuna ebaõnnestunud valiksari jäi viimaseks peatreener Tarmo Rüütlile, kelle lepingut ei pikendatud – tema koha võttis peagi üle rootslane Magnus Pehrsson.

AJALUGU korraldusõiguse, mis tähendas, et Brasiilial tuli kaheaastase vahega korraldada maailma spordi kaks suurimat sündmust. Kui korraldusõiguste saamise ajal nautis riik majanduslikult haljal oksal istumist, siis vahepealne majanduskriis tähendas seda, et staadionite ja taristu peale kulutatud neli miljardit dollarit tundus Brasiilia rahvale täiesti kohatu – samal ajal pidid paljud avaliku sektori töötajad tööd sisuliselt ilma rahata tegema. 2013. aasta konföderatsioonide karikaturniiri eel tuli miljon inimest tänavale, et pahameelt väljendada, kuid MMi ajaks aitas suur jalgpall muremõtted unustada.

Suuri üllatusi valikturniir kaasa ei toonud – täpselt kolmveerand (24/32) 2010. aasta turniiril osalenud tiimidest jõudsid ka 2014. aasta MMile. Ainsa debütandina pääses MMile Bosnia ja Hertsegoviina, kellel on see senimaani ainus kord suurturniirile jõuda – omapärasel kombel ei ole neil õnnestunud mitte kordagi jõuda isegi tunduvalt lahjema valiksõelaga EM-finaalturniirile! 16aastase pausi järel oli 32 seas tagasi Kolumbia, Belgia ja Venemaa naasid pärast 12aastast vaheaega. Lõuna-Ameerika tsoonis jäi esimest korda pärast 1994. aastat finaalturniiri ukse taha Paraguay. Esimest korda 32 aasta jooksul ei pääsenud MMile ükski Põhjamaade koondis.

Tiitlikaitsjat häbistatakse

Turniiri avamäng osutus korraldajamaale Brasiiliale päris keeruliseks: tugev Horvaatia läks nende vastu 12. minutil Marcelo omaväravast juhtima, enne kui Neymari kaks väravat seisu ümber pöörasid ja Oscar lõppskooriks 3 : 1 vormistas.

Sealjuures sündis Neymari üks väravatest kaheldavast penaltist, samas kui kohtunikud Horvaatia potentsiaalse viigivärava väravavahi vastu tehtud vea tõttu tühistasid. Kohtunikud sattusid luubi alla ka selle grupi teises mängus Mehhiko ja Kameruni vahel, kus avapoolajal Giovani dos Santose kaks väravat ebaõiglaselt suluseisu tõttu tühistati. Mehhiklastel kokkuvõttes siiski vedas, sest Oribe Peralta tabamus tõi neile ikkagi 1 : 0 võidu.

Mängus Horvaatia vastu keesid turniiril kokkuvõttes viimase ehk 32. koha saanud kamerunlaste tunded üle: Alex Song teenis avapoolajal Mario Mandžukići küünarnukiga löömise eest punase kaardi, kohtunikel jäi märkamata aga Benoît Assou-Ekotto pealöök omaenda tiimikaaslase Benjamin Moukandjo pihta!

Kui kaks võitu ja ühe viigi kogunud Brasiilial ei tekkinud edasipääsuga probleeme, siis teise koha peale võitlesid viimases voorus omavahel Mehhiko ja Horvaatia. Esimesed 70 minutit väravateta kulgenud (see sobis mehhiklastele) mäng plahvatas lõpuks viimasel paarikümnel minutil – Mehhiko lõi esmalt kümne minutiga kolm väravat ja lõpus tegid skoori ka horvaadid, kuid Brasiilia järel läks alagrupist edasi Mehhiko.

Surmagrupis näidatakse hambaid Alagruppide loosi järel toodi surmagrupina kohe välja D-grupp, kuhu olid kokku sattunud kolm endist maailmameistrit kokku seitsme tiitliga: Itaalia, Uruguay ja Inglismaa. Neljandana sellesse gruppi loositud Costa Rica pidi olema autsaider, kelle vastu peetav mäng on teistele kohustuslik võit.

Kohe esimeses mängus selgus aga, et peksupoisse costaricalastest ei saa: tugeva teise poolajaga pöörasid nad 0 : 1 kaotusseisu Uruguay vastu 3 : 1 võiduks, samal ajal kui Itaalia Claudio Marchisio ja Mario Balotelli tabamustest Inglismaale 2 : 1 säru tegi. Inglaste olukord muutus veelgi kehvemaks teise mängu järel, kui nad sama skooriga ka Uruguayle kaotasid.

Costa Rica jätkas aga vägeva hooga: Bryan Ruizi värav tõi neile Itaalia üle 1 : 0 võidu ja kindlustas ühtlasi autsaideritele surmagrupis vaid kahe vooru järel juba edasipääsu! Teist mängu järjest säras tõrjetega nende väravavaht Keylor Navas, kelle noppis turniiri järel üles Real Madrid.

Viimases voorus heitlesid seega Itaalia ja Uruguay omavahelises mängus edasipääsu peale. Nagu arvata võis, osutus kohtumine väga tuliseks – 59. minutil saadeti jõhkra vea eest punase kaardiga platsilt minema itaallane Marchisio, jalgpallifolkloori jääb see mäng aga eelkõige 79. minutil juhtunu tõttu, kui Luis Suárez ja Giorgio Chiellini Itaalia karistusalas pallivälises olukorras kokku põrkasid ja mõlemad pikali viskusid. Videokordused näitasid hästi ära, et Suárez oli Chiellinit õlast… hammustanud!

Mehhiklasest kohtunik olukorda ei näinud ning hoolimata sellest, et Chiellini näitas talle õlal ilutsevaid hambajälgi, jäi Suárez esialgu karistuseta. Ning samal ajal kui itaallased endiselt kohtunikuga õiendasid, teenis Uruguay nurgalöögi, millest Diego Godín mängu ainsa värava lõi ja millega itaallased koju saatis.

Suárez, kes esialgu hammustamist eitas, sai aga tagantjärele karmi karistuse: FIFA distsiplinaarkomitee määras talle üheksamängulise mängukeelu, mis tähendas, et ründajale oli MM lõppenud. Vähe sellest: talle määrati veel 82 000 euro suurune rahatrahv ja neljakuuline keeld osaleda ükskõik millises jalgpallilises tegevuses – see mõjutas esialgu ka tema üleminekut FC Barcelonasse, sest enne otsuse apelleerimist ei tohtinud ta uue tiimiga isegi trenni teha.

Uruguaylasele karistuse määramisel oli olulisima tähtsusega tõik, et ta oli oma karjääri jooksul varem lausa kahel korral vastast hammustanud: Amsterdami Ajaxis mängides langes tema ohvriks Otman Bakkal, Liverpooli eest mängides Branislav Ivanović.

Kogu MMi üks skandaalsemaid hetki: Luis Suárez on äsja Giorgio Chiellinit õlast hauganud!

Foto: imago / Moritz Müller / Scanpix

2022 OKTOOBER JALKA

49

AJALUGU

„Lendav hollandlane“! Just niimoodi lõi Robin van Persie alagrupiturniiri alustuseks tiitlikaitsja Hispaania võrku meeldejääva värava. Foto: Lluís Gené, AFP/Scanpix

Väravajoonetehnoloogia õigustab end Järjekordne tükike jalgpalliajalugu sündis E-alagrupi kohtumises Prantsusmaa ja Hondurase vahel, kus esimest korda MM-ajaloos kasutati väravat määrates väravajoonetehnoloogiat. 1 : 0 seisul saatis Prantsusmaa ründaja Karim Benzema terava nurga alt värava poole löögi, mis põrkas postist tagasi väravaesisele ja väravavahist Noel Valladaresest korra värava poole, enne kui kindamees selle kiirelt väljakule tagasi koukis. Kuna kõik käis väga kiirelt ning tegu oli sisuliselt millimeetrite mänguga, oleksid kohtunikud reaalajas pidanud kulli ja kirja viskama, kas väravat lugeda või mitte – nende õnneks oli väravajoonetehnoloogia omal kohal ja tuvastas, et pall oli hetkeks väravajoone ületanud.

Kaks aastat varem jalgpallireeglitesse kinnitatud väravajoonetehnoloogia kasutab mõlema värava suunas paigaldatud seitset ülikvaliteetset kaamerat, mis suudavad kogu aeg palli ja selle positsiooni väravajoone suhtes jälgida. Kui pall ületab väravajoone, saadetakse kohtuniku käekellale kohe sellekohane signaal, mis annab vilemehele võimaluse kiirelt otsus vastu võtta.

50

JALKA OKTOOBER 2022

B-grupp tõi juba turniiri teisel päeval kogu MMi ühe meeldejäävama kohtumise. Turniirile fenomenaalse võiduseeria pealt tulnud Hispaania, kes oli triumfeerinud viimasel kolmel suurturniiril (EM 2008, MM 2010, EM 2012) järjest, läks eelmise MMi finaali korduslahingus Hollandi vastu küll avapoolaja keskel Xabi Alonso penaltist juhtima, kuid koges seejärel totaalset häbistamist. Vahetult enne avapoolaja lõppu seisu viigistanud Robin van Persie värav oli sealjuures tõeline iludus: van Persie jooksis järele Daley Blindi 50meetrisele kõrgele söödule ja saatis sukelduva pealöögiga selle efektselt üle Iker Casillase! Teine poolaeg oli juba hollandlaste võidukäik: kaks väravat Arjen Robbenilt, üks veel van Persielt ja üks Stefan de Vrijlt tõid Hollandile lõpuks vägeva 5 : 1 võidu.

Tiitlikaitsjale oli kott väga konkreetselt pähe tõmmatud!

Hispaania ei suutnudki ootamatust keretäiest korralikult taastuda – teises voorus saadud 0 : 2 kaotus Tšiililt kustutas nende edasipääsulootuse, mistõttu ei olnud abi ka viimases voorus Austraalia 3 : 0 alistamisest. Kolm kaotust saanud austraallased jäävad aga turniirist mäletama Tim Cahilli vägevat väravat Hollandi võrku, kui ta vaid minut pärast kaotusseisu jäämist kõrge tsenderduse otse õhust latipõrkega väravasse virutas.

Kolmanda üleminuti väravad otsustavad edasipääsejad

C-grupis säras 16aastase pausi järel MMile jõudnud Kolumbia, kes võitis võrdlemisi nõrgas grupis kõik kolm mängu ja sammus kaheksandikfinaali ühena soosikutest. Kõigis kolmes mängus lõi värava 22aastane James Rodríguez, kes teenis eduka turniiri järel lepingu Real Madridiga.

Kolumbia viimases alagrupimängus Jaapaniga, kui edasipääs oli juba kindel, sündis ka tükike MM-ajalugu: 85. minutil sekkus vahetusest kolumblaste varuväravavaht Faryd Mondragón, kellest sai 43 aasta ja kolme päeva vanusena MM-ajaloo vanim mängija. Kui Mondragóni vanuserekord löödi nelja aasta pärast üle, siis üht tippmarki ta enda käes siiski veel hoiab: nimelt mängis ta ka 1994. ja 1998. aasta MMil ning tema eelmisest MM-finaalturniiri kohtumisest oli möödas 15 aastat ja 363 päeva.

Teisena pääses sellest grupist edasi Kreeka, kes vajas selleks viimases voorus Elevandiluuranniku vastu Georgios Samarase kolmanda üleminuti penaltit. 2004. aasta Euroopa meistrid pääsesid esimest korda ajaloos MMil 16 parema sekka, „elevandid“ pidid aga kolmandat turniiri järjest vaid alagrupimängudega leppima.

E-grupist läksid edasi Euroopa meeskonnad Prantsusmaa ja Šveits – korralikku vastupanu osutanud Ecuadorile sai lõpuks saatuslikuks grupi avamängus Šveitsilt saadud 1 : 2 kaotus, kusjuu-

AJALUGU res võiduvärava lõi Haris Seferovic alles kolmandal üleminutil.

Messi edasi, Ronaldo koju

F-grupis säras kolme võiduga Argentina, kelle kuuest löödud väravast neli läksid Lionel Messi arvele. Kõik võidud tulid sinivalgetele sealjuures võrdlemisi napilt: avamängus debütandi Bosnia ja Hertsegoviina vastu mindi juba kolmandal minutil Sead Kolašinaci väravast juhtima ning võideti lõpuks 2 : 1; teises mängus Iraani vastu päästis neile kolm punkti Messi 90 + 1. minuti tabamus. Viimase vooru kohtumises Nigeeriaga oli juba neljandal minutil seis 1 : 1 (!), kuid kaks korda viigistanud nigeerlased seda kolmandat korda enam ei suutnud ning Argentina kirjutas tabelisse 3 : 2 võidu. Nigeeria läks edasi teisena, viimases voorus Iraani 3 : 1 võitnud Bosnia sai kolmanda koha ning esimeses kahes mängus vaid ühe värava sisse lasknud iraanlased pidid leppima viimase kohaga.

Kui Messi esines alagrupiturniiril säravalt, siis tema suure rivaali Cristiano Ronaldo käsi käis märksa kehvemini. Juba avamängus Saksamaa vastu sai Portugal suure 0 : 4 kaotuse ning kuigi palju räägiti serblasest kohtuniku Milorad Mažići otsustest, oli selgelt näha ka portugallaste läbipõlemist. 37. minutil sai kuumavereline kaitsja Pepe näiteks Thomas Mülleri peaga löömise eest punase kaardi – kontakti suuremaks mängimises süüdistatud Müller sai mängus kirja kübaratriki.

Sakslaste järgmised mängud ei pakatanud küll kindlusest (2 : 2 viik Ghanaga ja 1 : 0 võit USA üle), kuid nendest piisas edasipääsuks. Ghana kaotas nii USA-le kui Portugalile 1 : 2 ning jäi viimaseks, teise koha otsustas väravate vahe: võrdselt nelja punkti peale jäänud USA ja Portugali vahel otsustas teise koha saatuse see, et ameeriklased olid sakslastele väiksemalt kaotanud. Omavahelises mängus suutis Portugal sealjuures alles viiendal üleminutil viigipunkti päästa, kusjuures Silvestre Varela värav hetkel, kui tablool näitas kell 94:33, oli MM-ajaloo hiliseim normaalajal löödud tabamus. Neli aastat hiljem löödi see rekord aga mitme minutiga üle.

Väike üllatus sündis H-grupis, kus Belgia järel läks teisena edasi Alžeeria, kel piisas selleks Lõuna-Korea alistamisest ja Venemaaga viigistamisest. Lõuna-Korea vastu saadud 4 : 1 võiduga sai Alžeeriast esimene Aafrika meeskond, kes löönud ühes MM-finaalturniiri kohtumises neli väravat.

Kaheksa mängu, viis lisaaega

Juba kaheksandikfinaalid osutusid haruldaselt tasavägiseks: kõige kindlama võidu sai nendes kohtumistes Kolumbia, kes oli tänu James Rodrígueze kahele väravale Uruguayst 2 : 0 üle. Neljandat mängu järjest skoori teinud Rodrígueze

Manuel Neuer päästab sakslaste au Juba alagrupiturniiril väga südikate esitustega silma paistnud Alžeerial seisis kaheksandikfinaalis ees üliraske ülesanne: kohtuda tuli turniiri ühe soosiku Saksamaaga. Aukartuseta mänginud aafriklased olid esimesel poolajal väljakul vaat et paremadki, teisel poolajal tegi häid tõrjeid nende väravavaht Raïs M’Bolhi. Sofia CSKA puurilukk jäeti aga teisel pool väljakut tegutsenud Manuel Neueri varju – Neuer pakkus mängus Alžeeria vastu etenduse tõeliselt moodsa väravavahina, mängides väga kõrgel, käies korduvalt oma karistusalast väljas olukordi pea ja jalaga klaarimas ning osaledes ka söödumängus.

Väravavaht sai lõpuks mängu jooksul kirja 5517 jooksumeetrit ja 42 täpset söötu!

Väravateta lõppenud normaalaja järel suutis Saksamaa lisaajal oma favoriidikoormat siiski kanda – André Schürrle ja Mesut Özili väravad 92. ja 120. minutil viisid nad edasi, olgugi et Alžeeria koondislane Abdelmoumene Djabou rikkus 120 + 1. minuti lõpus Neueri nullimängu ja püstitas ühtlasi MM-finaalturniiride rekordi kõige hilisema värava lööjana.

esimene värav sai sealjuures aasta lõpus FIFA Puskáse auhinna ehk valiti aasta ilusaimaks tabamuseks – ta sai õhust 24 meetri kaugusel väravast söödu, võttis palli rinnaga omaks ja saatis selle imeilusa löögi enne palli mahapõrkamist latipõrkega väravasse.

Sama skooriga sai võidu kätte ka Prantsusmaa, kes alistas Nigeeria, kuid hiliste väravate abil – Paul Pogba avas skoori 79. minutil, lõppskoor tuli tabloole teise üleminuti omaväravast. Normaalajal sai magusa võidu ka Holland, kes tuli Mehhiko vastu viimastel minutitel kaotusseisust välja ning sai Wesley Sneijderi 88. ja Klaas-Jan Huntelaari 90 + 4. minuti väravatest 2 : 1 võidu. Hollandlased on tunnistanud, et pöörde aitas mängu tuua teise poolaja keskel tehtud jahutuspaus, kus peatreener Louis van Gaal sai meeskonnale kohale viia mänguplaani muudatuse. Ülejäänud viies kohtumises läks vaja lisaaega, kolmes ka penaltiseeriat. Brasiilia ja Tšiili tulises kohtumises pääsesid võõrustajad üle noatera edasi veerandfinaali – David Luizi ja Alexis Sáncheze avapoolaja väravad jäidki kohtumises

Tim Howardi 16 tõrjet Väravavaht sai aupaiste osaliseks ka Belgia ja USA vahelises kaheksandikfinaalis, mis meenutas oma stsenaariumilt Saksamaa ja Alžeeria kohtumist: eeldatav soosik ei suutnud normaalajal edasipääsu ära otsustada ja lõi seejärel lisaajal kaks väravat, enne kui ka teine meeskond ühe värava kirja sai.

Belgia pikalt nullil hoidmise põhisüüdlane oli USA koondise väravavaht Tim Howard, kes suutis 120 minuti jooksul teha kokku lausa 16 tõrjet – tegu on MM-ajaloo absoluutse rekordiga. Belgia väravad kanti nende uue põlvkonna tähtede arvele: 93. minutil tegi skoori Wolfsburgi 23aastane poolkaitsja Kevin De Bruyne, 105. minutil Evertoni 21aastane ründaja Romelu Lukaku.

2022 OKTOOBER JALKA

51

AJALUGU ainsateks ning penaltiseerias suutsid mõlema tiimi väravavahid kaks lööki tõrjuda. Otsustavaks sai tšiillase Gonzalo Jara viimane löök, mis raksatas posti. Brasiilia kapten Thiago Silva purskas suurest pingest penaltite ajal lausa nutma ning veetis otsustavad hetked keskringis lamades, olles palunud end lööjate järjekorras viimaseks panna! Tšiili puhul oli kaotus Brasiiliale nukker déjà-vu – kõigil neljal korral (1962, 1998, 2010, 2014), kui tšiillased on MMil playoff’i jõudnud, on nad kaotanud just Brasiiliale.

Penaltitele läks ka surmagrupi üllataja Costa Rica kohtumine Kreekaga – kreeklased viisid kohtumise lisaajale tänu Sokrátis Papastathópoulose 90 + 1. minuti väravale. Penaltiseerias oli ainus eksija kreeklane Theofánis Gkékas, kelle löögi suutis Keylor Navas tõrjuda.

Napilt jäi penaltiseeriast ilma Argentina ja Šveitsi kohtumine – Ángel Di María 118. minuti

värav tõi seal Argentinale 1 : 0 võidu, kusjuures šveitslase Blerim Džemaili pealöök tabas veel pärast seda posti.

Brasiilia pääseb edasi, aga kaotab Neymari

Kaheksandikfinaalis penaltiseeriat vajanud Brasiilia läks kaheksa parema seas taas vastamisi Lõuna-Ameerika meeskonnaga, kui neid ootas tulikuum Kolumbia. Kohtumine kulges võõrustajatele märksa libedamalt kui eelmises ringis – juba 7. minutil Thiago Silva tabamusest juhtima asunud brassid duubeldasid eduseisu 69. minutil, kui otse karistuslöögist säras iluväravaga teine keskkaitsja David Luiz. James Rodríguez vähendas 80. minutil kaotusseisu küll minimaalseks, ent Brasiilia võitu enam Kolumbia väärata ei suutnud.

Hoolimata võidust jäi brasiillastele suhu mõru

MINEIRAÇO. Sakslased jõudsid purustustöö kõrvalt halastadagi Kui 1950. aastal Brasiilias toimunud MM-finaalturniiri otsustav kohtumine lõppes Brasiilia puhul üllatuskaotusega Uruguayle Maracanã staadionil ning seda mängu tuntakse Brasiilias Maracanã tragöödia ehk Maracanaço nime all, siis 2014. aasta poolfinaal Saksamaaga Belo Horizonte linnas Mineirão staadionil sai sama mustri järgi hüüdnime Mineiraço. See, mida said sajad miljonid televaatajad ja 58 000 inimest tribüünidel jälgida, oli lausa uskumatu!

Veerandfinaalis kaartide ja vigastuse tõttu kaks liidrit – keskkaitsja Thiago Silva ja ründaja Neymari – kaotanud Brasiilia poleks poolfinaalmänguks justkui hästi valmis olnud. Kuigi paar esimest minutit tõid ka Brasiiliale mõne pealelöögi, murdusid võõrustajad näiliselt esimesel võimalusel. Juba 11. minutil leidsid sakslased mängu esimesest nurgalöögist üles Thomas Mülleri, kes lihtsa siseküljelöögiga skoori avas. Tõeline tulevärk läks lahti aga tosin minutit hiljem: Miroslav Klose lõi värava 23., Toni Kroos 24. ja 26. ning Sami Khedira 29. minutil! Folkloor teab lugusid inimestest, kes läksid 0 : 1 seisult korra televiisori juurest ära tualetti või süüa-juua haarama ning keeldusid mõni minut hiljem naastes uskumast, et skoor on 0 : 5!

Vaid mõne minutiga mängu üle kontrolli täielikult kaotanud Brasiilia nägi väljakul haruldaselt habras välja – mitu tippmängijat eesotsas kaitsja David Luiziga pakkusid meeletu surve all oma karjääri halvima partii. Ründaja Fred ei suutnud näiteks 70 mänguminuti jooksul kirja saada mitte ühtegi taklamist, tsenderdust, triblingut või vaheltlõiget ning veetis palliga suurema osa ajast keskringis – pidi ta ju iga Saksamaa värava järel palli mängu panema...

Inimesed tribüünidel nutsid, mõned lahkusid staadionilt juba enne poolajavilet, aga mõnel pool tekitas ängistav kaotusseis Brasiilia poolehoidjate vahelisi kaklusi, mida pidi märulipolitsei tribüünile lahendama tulema.

Teisel poolajal lisas vahetusmees André Schürrle veel kaks väravat ning alles Oscari 90. minuti tabamus pani sahisema ka Saksamaa võrgu. 7 : 1 oli tulemus, mis raputas jalgpallimaailma, aga ka Brasiilia üldsust.

Saksamaa mängijad on hiljem tunnistanud, et nad tunnetasid juba avapoolajal, et tegu ei ole päris normaalse jalgpallimatšiga. Keskkaitsja Mats Hummels ütles mängu järel, et vaheajal rääkis Saksamaa peatreener Joachim

52

JALKA OKTOOBER 2022

Brasiilia keskkaitsja David Luiz ei suutnud karjääri halvima mängu järel pisaraid tagasi hoida. Temaga ühinesid ilmselt miljonid brasiillased. Foto: Eddie Keogh, Reuters/Scanpix

Löw riietusruumis isegi sellest, et mängijad Brasiiliat kodupubliku ees ei häbistaks. Ka sakslaste väravatähistused muutusid üha tagasihoidlikumaks ning isegi mängujärgne meeleolu ei olnud eufooriline, vaid pigem töine – üks mäng oli ju veel minna!

Mõistagi püstitati selles mängus ka mitu rekordit ja antirekordit. Mitte kunagi polnud MM-finaalturniiril finaalega poolfinaalmängu otsustatud nii suure ülekaaluga, samuti oli tegu turniiri võõrustava meeskonna ülekaalukalt kõige hävitavama kaotusega MM-ajaloos. Kuueväravaline kaotus oli ka Brasiilia koondise rekordhäving. Saksamaa neli väravat kuue minuti jooksul tähistasid kõige kiiremat nelja väravat MM-ajaloos, samuti ei olnud mitte ükski mängija varem löönud kaht järjestikust väravat nii kiiresti kui Toni Kroos (69 sekundit). Kõigele lisaks tõusis Saksamaa MM-finaalturniiridel löödud väravate arvestuses esikohale, möödudes just Brasiiliast (223 : 221).

Mitmele Brasiilia koondislasele jäi hävitav kaotus koondisekarjääri viimaseks mänguks, ameti pani maha ka peatreener Luiz Felipe Scolari.

AJALUGU

Louis van Gaal kavaldab Costa Rica üle

MM 2014

Surmagrupist võidukalt läbi tulnud ja kaheksandikfinaalis penaltiseeria abil Kreekast jagu saanud Costa Rica kaheksa parema sekka jõudmine oli niigi turniiri suurim üllatus, kuid palju ei jäänud puudu ka sellest, et viie miljoni elanikuga riik Kesk-Ameerikas oleks purjetanud poolfinaali. Veerandfinaalkohtumine nelja aasta taguse finalisti Hollandiga oli võrdlemisi kinnine ning hollandlaste üksikud võimalused suutis Costa Rica väravavaht Keylor Navas nurjata.

Just siis, kui väravateta 120 minuti järel oli kohtumine liikumas penaltiseeriasse, tegi Hollandi peatreener Louis van Gaal geniaalse lükke: ta vahetas 120 + 1. minutil väravavahti, tuues Jasper Cillesseni asemel penaltiseeriaks postide vahele Tim Kruli.

Kuigi Krul ei olnud tegelikult tuntud teab mis penaltispetsialistina, oli see liigutus Costa Ricale siiski psühholoogiliselt märgiline: nende mängijad arvasid ilmselt, et Krul on penaltite peale mihkel.

Newcastle Unitedi puurilukk suutiski tõrjuda nii Bryan Ruizi kui Michael Umaña löögi ning hoolimata kõigest sekunditeks mänguajast kohtumise kangelaseks tõusta.

Alagrupiturniir A-grupp Brasiilia 7 Mehhiko 7 Horvaatia 3 Kamerun 0

maik: mängu lõpus sõitis kolumblaste kaitsja Juan Camilo Zúñiga õhuvõitluses Neymarile põlvega vastu alaselga – selgroolüli murd lõpetas Neymari turniiri enneaegu. Samuti pidi poolfinaalist eemale jääma turniiri kolmanda hoiatuse teeninud Thiago Silva. Kõigis viies mängus skoori teinud ja kokku kuus väravat löönud Rodríguez tuli aga turniiri parimaks väravakütiks.

Veerandfinaalis lõppes ka noore Belgia koondise teekond: Argentina vastu sai tasavägises mängus otsustavaks Gonzalo Higuaíni 8. minuti tabamus, mis viis esimest korda pärast 1990. aastat nelja parema sekka argentiinlased. Üheainsa väravaga otsustati ka kohtumine „vanade sõprade“ Prantsusmaa ja Saksamaa vahel: selle mängu otsustas Mats Hummelsi 13. minuti pealöök. Sakslasi hoidis taas kõvasti vee peal väravavaht Manuel Neuer, kelle tõrjed Mathieu Valbuena, Raphaël Varane’i ja Blaise Matuidi vastu hoidsid Saksamaa jaoks taga nulli.

Brasiilia turniiri lõpp: kaks kaotust, väravate vahe 1 : 10

Kui esimene poolfinaal Brasiilia ja Saksamaa vahel pakkus väravaid igale maitsele, kuid pinge edasipääseja suhtes püsis vaid paarkümmend minutit (vaata lisalugu), siis teine poolfinaal Hollandi ja Argentina vahel oli seevastu täielik põnevusheitlus. Nagu ka mitmes teises selle turniiri mängus, paistsid heast küljest silma mõlema meeskonna väravavahid, kes hoidsid 120 minuti jooksul taga nulli. Penaltiseerias tõusis Argentina kangelaseks kaks tõrjet teinud Sergio Romero, samal ajal kui nende väljakumängijad (Lionel Messi, Ezequiel Garay, Sergio Agüero ja Maxi Rodríguez) lõid ise eksimatult.

Poolfinaalis saadud šokist ei suutnud Brasiilia hoolimata algkoosseisus tehtud kuuest vahetusest taastuda ka kolmanda koha mänguks: seal

E-grupp Prantsusmaa 7 Šveits 6 Ecuador 4 Honduras 0

B-grupp Holland 9 Tšiili 6 Hispaania 3 Austraalia 0

F-grupp Argentina 9 Nigeeria 4 Bosnia ja Hertsegoviina 3 Iraan 1

C-grupp Kolumbia 9 Kreeka 4 Elevandiluurannik 3 Jaapan 1

G-grupp Saksamaa 7 USA 4 Portugal 4 Ghana 1

D-grupp Costa Rica 7 Uruguay 6 Itaalia 3 Inglismaa 1

H-grupp Belgia 9 Alžeeria 4 Venemaa 2 Lõuna-Korea 1

Playoff Kaheksandikfinaalid Brasiilia–Tšiili 1 : 1, pen 3 : 2 Kolumbia–Uruguay 2 : 0 Prantsusmaa–Nigeeria 2 : 0 Saksamaa–Alžeeria 2 : 1 (l.a) Holland–Mehhiko 2 : 1 Costa Rica – Kreeka 1 : 1, pen 5 : 3 Argentina–Šveits 1 : 0 (l.a) Belgia–USA 2 : 1 (l.a) Veerandfinaalid Brasiilia–Kolumbia 2 : 1 Prantsusmaa–Saksamaa 0 : 1 Holland – Costa Rica 0 : 0, pen 4 : 3 Argentina–Belgia 1 : 0 Poolfinaalid Brasiilia–Saksamaa 1 : 7 Holland–Argentina 0 : 0, pen 2 : 4 Kolmanda koha mäng Brasiilia–Holland 0 : 3 Finaal Saksamaa–Argentina 1 : 0 (l.a)

läks Holland juba kolmandal minutil Robin van Persie penaltist juhtima ning tagasi ei vaadanud – Daley Blindi ja Georginio Wijnaldumi tabamused tõid neile kindla 3 : 0 võidu ja riigi esimese MM-pronksi.

Lõpuminutitel tegi Hollandi peatreener Louis van Gaal järjekordse väravavahi vahetuse: seekord aga mitte penaltiseeria tarbeks, vaid selleks, et anda mõni minut mänguaega ka meeskonna kolmandale kindamehele Michel Vormile. Vormi platsile pääsemine tähendas 2022 OKTOOBER JALKA

53

AJALUGU seega, et Hollandi koondise ridades pääsesid turniiri jooksul platsile kõik 23 koosseisu kuulunud mängijat – alates sellest, kui 2002. aastal laiendati koosseis 22 mängijalt 23-le, ei olnud seda varem juhtunud.

Götze viib Saksamaa ekstaasi

Finaali vastasseis Saksamaa ja Argentina vahel kuulub MM-ajaloo klassikasse: 2014. aasta kohtumine oli nende kahe tiimi vahel MM-finaalturniiridel juba seitsmes: 1958. ja 1966. aastal oldi vastamisi alagrupis, 1986. ja 1990. aastal finaalis ning 2006. ja 2010. aastal veerandfinaalis. Seitse korda on MM-ajaloos nähtud ka Brasiilia–Rootsi ja Saksamaa–Serbia (Saksamaa–Jugoslaavia) mänge.

Mõlemad meeskonnad nimetasid algrivistusse täpselt samad mängijad nagu poolfinaalis, kuid Saksamaa pidi viimasel hetkel tegema muudatuse, sest Sami Khedira sai soojendusel õnnetult vigastada ja jäi MM-finaalist seetõttu eemale. Tema asemel algkoosseisu ennistatud Christoph Krameril ei läinud oluliselt paremini – ta põrkas avapoolajal kokku Ezequiel Garayga, lõi pea ära ning kuigi tal lasti mängu esiti sisuliselt veerand tundi jätkata, saadi tema peapõrutusele jälile, kui ta itaallasest kohtunikult Nicola Rizzolilt ühel hetkel tõsimeeli uuris, kas tegu on finaaliga!

Mäng ise oli samamoodi nagu mitu teist selle turniiri playoff-lahingut suhteliselt kinnine, kuid omad võimalused mõlemal tiimil siiski tekkisid.

Avapoolajal avanes kuldne šanss Argentina ründajal Gonzalo Higuaínil, kes pääses tänu Toni Kroosi rasvasele eksimusele Manuel Neueriga segamatult silmitsi, ent oskas palli väravast mööda kõmmutada. Higuaínil tühistati üks värav ka suluseisu tõttu, ühe korra suutis Saksamaa keskkaitsja Jérôme Boateng palli pärast Lionel Messi lööki väravajoonelt klaarida. Sakslastest jõudis kõige lähemale Benedikt Höwedes, kelle pealöök raksatas posti.

Kolmandat korda järjest otsustati MM-finaal lisaajal. Murrang toodi finaali 113. minutil, kui vahetusmees Mario Götze võttis karistusalas kõrge palli rinnaga omaks ja saatis selle otse õhust võrku. 1 : 0 võit tõi Saksamaale nende neljanda MM-tiitli, sealjuures esimese pärast Ida- ja Lääne-Saksamaa ühendamist. Argentinale tähendas kaotus aga juba kolmandat allajäämist MM-finaalis.

54

Kas Messi ikka oli parim?

Finaalmängu järel põhjustas poleemikat FIFA komitee otsus anda turniiri parima mängija auhind Kuldne Pall Argentina tähele Lionel Messile. Koondiseliider säras küll alagrupimängudes, lüües kolme mänguga neli väravat, kuid väljalangemismängudes vajus Argentina rünnak kokku – nad lõid nelja mänguga kõigest kaks väravat, kusjuures Messi ei saanud oma nimele neist kumbagi.

Mitme asjatundja hinnangul oleks parima mängija auhinda rohkem väärinud Manuel Neuer, Arjen Robben, Thomas Müller või James Rodríguez. Kahtlustati suisa, et mängus võis olla Adidase kuri käsi – nimelt sponsoreeris sporditarvete firma nii Kuldse Palli auhinda kui Messit…

Igatahes ei olnud finaali kaotamise tõttu tohutu pettumuse üle elanud Messile individuaalne auhind mingisugune lohutus. „Saksamaa hoidis ehk rohkem palli, aga meil olid paremad võimalused. Meie ründajad ei olnud piisavalt tasemel, sest meil oli kolm väga head võimalust – nii minul, Gonzalo Higuaínil kui Rodrigo Palaciol. Kahetseme neid kogu oma elu,“ sõnas Messi.

Lionel Messi – turniiri parimaks valitud mängija oli finaali järel platsi kõige pettunum mees. Foto: imago / Sven Simon / Scanpix

Fakte 2014. aasta MMi kohta ^ Uuendusena oli 2014. aasta turniiril esimest korda MM-ajaloos kasutusel väravajoonetehnoloogia, samuti oli kohtunikel võimalik karistuslöökide kohta ja müüri asukohta määrata spetsiaalse vahuga. ^ Hispaania 1 : 5 kaotus Hollandile on suurim tiitlikaitsja kaotus MM-finaalturniiride ajaloos. ^ Esimest korda MM-finaalturniiride ajaloos pääsesid kaheksa parema sekka kõikide alagruppide võitjad. ^ Saksamaa neli järjestikust esikolmikus lõpetamist (2002, 2006, 2010, 2014) on MM-finaalturniiride rekord. ^ Hollandi koondise arvel on mitu nukrat tippmarki: peale selle, et nad on ainus tiim, kes on kaotanud kõik kolm MM-finaali, milles nad on osalenud, on nende arvel ka kõige rohkem esikolmikukohti (4) ja esinelikukohti (5) ilma tiitlit võitmata.

Üheksanda

16.

84

mängu MM-finaalturniiridel sai veerandfinaalis Hollandi ja Costa Rica vahel kirja usbekist peakohtunik Ravšan Irmatov. Neli aastat hiljem sai Irmatov kirja veel kaks mängu ning hoiab selles arvestuses kindlat liidrikohta.

värava MM-finaalturniiridel sai legendaarses poolfinaalmatšis Brasiilia vastu kirja Saksamaa ründaja Miroslav Klose. Sellega tõusis ta Brasiilia Ronaldost mööda ja on MM-ajaloo parim väravakütt.

kilomeetrit läbis Thomas Müller kogu turniiri jooksul väljakul olles kokku. See on MMide rekord.

JALKA OKTOOBER 2022

EESTI JALGPALLI KAARDIMÄNG NÜÜD SAADAVAL! WWW.TEAMSPIRIT.EE

10 AASTAT TAGASI

2007.

1147

Kuus ja pool

aastal omandas Tarmo Rüütli Pro litsentsi.

fänni elas 2012. aasta 30. augustil A. Le Coq Arenal kaasa väikeste karikavõistluste finaalile FC Ararat TTÜ SK ja HÜJK Emmaste vahel.

venda mängisid III liigas Koeru JK ridades: Alo, Alor, Jarmo, Jürjo, Jürmo ja Matis Jürgen koos poolvenna Mait Ramatiga!

Eestlaste vutigeeni suurim viga – me ei oska petta

J

alka 2012. aasta oktoobrinumbris räägiti mitmest teemast, kuid fookuses oli endiselt Eesti meeste A-koondise 2014. aasta MM-valiktsükkel.

Kaaneloos kirjutas Indrek Schwede eestlaste jalgpalligeenist. Eesti 2014. aasta MM-valiktsükkel algas kahe kaotusega, esmalt kodus Rumeeniale ja siis võõrsil Türgile. Tegu oli eripäraste mängudega, kuna Rumeeniale kaotati pisivigade tõttu ja Türgile jäädi alla füüsilise võitluse koha pealt. Schwede leidis, et neid kahte mängu ühendab üks eestlaste tüüpviga. Sirgjooneline eestlane peab oma jalgpalligeeni vormima mängu vajaduste järgi. Kummaski kohtumises ei suutnud eestlased vastast petta ja piisavalt nahaalsust üles näidata, mis on laiapinnaline probleem kogu Eesti jalgpalli noortesüsteemis. Eestlased peaksid olema senisest kavalamad, osavamad ja varitsevamad. Kui elementaarseid mänguelemente õigel ajal kätte ei õpi, kipuvad need ka suures mängus kaduma. Seda asjaolu on vaja parandada, et oleks võimalik öelda, et eestlaste jalgpalligeen on teinud sammu edasi.

Tärnitraditsioonidest tuli juttu rubriigis „1-teist mõtet“. 2008. aastal otsustas jalgpalliliit, et iga viie Eesti meistritiitli eest võib klubi oma särgile panna ühe tärni. 2012. aastal oli nii FC Floral kui FCI Levadial võimalik panna särgi peale üks tärn (2012. aastal oli Floral üheksa ja Levadial seitse tiitlit). Tärnikomme kehtib ka Kesk-Euroopa ja Skandinaavia riikides, ent väikeste mugandustega. Itaalias, Hollandis ja Rootsis on kirjutamata seadus, et iga kümne meistritiitli kohta võib klubi oma logole lisada kuldse tärni. Samamoodi nagu Eestis saab Türgis tärni viie meistritiitli eest.

Alver Kivi tegi intervjuu Mikk Reintamiga, kes oli toona 22aastane tulevikutegija ja jalga A-koondise ukse vahele saamas. Reintam oli rahul omandatud kogemustega esimestes koondisemängudes Baskimaa, Tšiili ja Uruguay vastu, kuid nentis, et esimeses mängus jalg natuke värises. Kesk-

56

JALKA OKTOOBER 2022

kaitsja teenis koondisekutsed heade esituste eest Soome kõrgliigaklubis Jyväskylä, kes suutis eelmisel hooajal võita Soome meistrivõistluste pronksmedali.

Reintami sõnul soovis ta tulevikus kätt proovida Norra või Inglismaa liigades, mis sobisid tema mängijatüübiga kõige paremini.

Oktoobrikuu numbris kirjeldasid sõbrad ja tuttavad Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) presidenti Aivar Pohlakut (pildil) tema 50. sünnipäeva puhul. Endine FC Flora tegevjuht ja praegune EJLi peasekretär Anne Rei arvas esimest korda FC Flora kontorist sisse astudes ja Pohlakut presentjopes nähes, et sinna ta küll tööle ei jää. Reid veensid aga Pohlaku innukad plaanid ja eesmärgid, mis panid aluse tänapäevasele Eesti jalgpallile. Ühel Flora asutajatest Raivo Korbil olid alguses Pohlaku suhtes Rei omadega sarnased emotsioonid, kuid mingil hetkel läksid meeste teed lahku. Korbi sõnul olid olemas vaid Aivari arvamus ja vale arvamus. Endine Eesti koondise treener Roman Ubakivi arvas, et Pohlakul olid loomupärased eeldused jalgpalluriks saada, kuid ta tuli jalgpallitrenni liiga hilja. Tal olid oskused ja võimed olemas, kuid kogemusest jäi puudu.

Näitleja Guido Kangur tunnistas käbi ja kännu rubriigis, et poja jalgpallihuvi tuli talle üllatusena.

Kangur arvas alati, et poeg Karl Artur on kaunite kunstide poole kaldu, kuid noormees tõdes, et tema kunstnikuks saada ei taha ja eelistab pigem jalgpalluri elukutset. Tänu Arturile käisid Kangurid 2012. aasta augustis esimest korda staadionil rahvusvahelist jalgpalli vaatamas, kui Eesti kohtus maavõistluses Poolaga – Artur oli üks maskotipoistest. Artur saatis väljakule Poola mängija, kuid oleks südames tahtnud Konstantin Vassiljevi käekõrval olla.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile! „Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitmele küsimusele oskad õigesti vastata?

Foto: Liisi Troska

Mälumäng

2. Kes on ainus välisriigi meistriks kroonitud Eesti jalgpallur, kes pole saanud kirja ühtegi mängu Eesti A-koondises?

3. Gerard Piqué ja Shakira esimene laps sai nime, mida kannab ka üks Euroopa jalgpalliklubi.

Piqué on selle klubi vastu FC Barcelona särgis mänginud Meistrite liigas kuuel korral ning saanud kolm võitu, kaks viiki ja ühe kaotuse.

Kõik vastasseisud sündisid järjest hooaegadel: 2012. aasta kevadel kohtuti veerandfinaalis, 2013. aasta kevadel kaheksandikfinaalis ning 2013. aasta sügisel alagrupis. Mis nime poisslaps kannab?

4. Aserbaidžaani jalgpallikoondis mängis kuni praeguse areeni valmimiseni staadionil, mis kannab Tofiq Bahramovi nime. Kuigi 1993. aastal meie seast lahkunud Bahramov oli ka korralikul tasemel mängija, esindades omal ajal Bakuu Neftšit, läks ta nii Aserbaidžaani, Inglismaa kui maailma jalgpalliajalukku hoopis muul moel. Millisel?

5. Üks mängija on Premium liigas mänginud nii Aivar Pohlaku kui Ebrima Singhatehi vastu.

Kes?

Sina oled kohtunik 1. Sünnipäeva tähistav abikohtunik tuleb mängu eel sinu juurde ja soovib sel puhul enne mängu kaptenitega kohtudes ise münti visata. Kas see on lubatud? a) ei ole b) jah, on c) ainult kokkuleppel võistkondade kaptenitega 2. Lüüakse penaltit. Väravavahil on üks jalg väravajoone ees ja teine jalg värava sees, nii et kumbki jalg väravajoont ei puuduta. Õigele poole hüpates suudab puurilukk penalti tõrjuda.

Milline on sinu otsus? a) penalti läheb kordamisele, väravavahile kollane kaart b) penalti läheb kordamisele, väravavahile suuline hoiatus c) mäng jätkub 3. Kohtunik kukutab kohtuniku palli karistusalas väravavahile, kes seda aga ei puuduta. Eemalt tuleb väravavahi võistkonnakaaslane, kes ise palli mängib. Milline on sinu otsus? a) mäng jätkub b) kohtuniku pall läheb kordamisele c) vabalöök vastasvõistkonnale Vastused ja selgitused 1. Õige on variant a) – ei ole lubatud. Alates 2022. aasta 1. juulist jõustunud reeglimuudatus sätestab, et vaid peakohtunik võib münti visata 2. Õige on variant c) – mäng jätkub, sest väravavaht reegleid ei rikkunud. Alates 2022. aasta 1. juulist jõustunud reeglimuudatus täpsustab, et penalti löömise ajal peab kaitsva võistkonna väravavahil vähemalt üks jalg kas puudutama väravajoont, olema selle kohal või selle taga ehk värava sees 3. Õige on variant a) – mäng jätkub. Reegel 8 sätestab, et kohtuniku pall kukutatakse kaitsva võistkonna väravavahile tema karistusalas juhul, kui mängu peatamise hetkel oli pall või viimane pallipuude selles karistusalas. Ülejäänud mõlema võistkonna mängijad peavad asetsema pallist vähemalt nelja meetri kaugusel, kuni see on mängus. Kui kaitsva võistkonna mängijad on korrektsel kaugusel, siis võivad nemad seda mängida

1. Rahvaarvu mõttes on tegu kõige suurema Eestist väiksema suveräänse riigiga. Kuigi tegu on portugalikeelse riigiga, ei ole see maagiliselt neile erilisi jalgpallioskusi andnud – viimases FIFA edetabelis on nad alles 199. kohal. Riik iseseisvus lõplikult 2002, FIFA liikmeks sai 2005. aastal. Viimane MM-valiksari piirdus nende puhul vaid kahe mänguga – Malaisia käest saadi kokkuvõttes 2 : 12 kaotus. Mis riik see on? Riigi ametlik nimi koosneb kahest osast, kusjuures kummalisel kombel tähendavad mõlemad osad eri keeltes (üks kohaliku piirkonna keelest tuletatud, teine portugali keeles) täpselt sama asja – ida.

2022 OKTOOBER JALKA

57

Vastused: 1. Ida-Timor (Timor-Leste) 2. Kevin Kauber 3. Milan 4. Bahramov oli abikohtunik 1966. aasta MM-finaalis ning luges lisaajal ära inglaste värava Lääne-Saksamaa vastu, aga telekorduste põhjal ei pruukinud pall tegelikult väravajoont ületada 5. Pavel Londak

LÕPULUGU

Eesti koondise käsutuses on vahend,

mis parandab sekunditega koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust Kõlab uhkelt, lausa uskumatult.

Liiga hea, et tõsi olla? Aga vaat ei ole! Jalka käis koondise treeningu ajal oma silma(de)ga tutvumas ühe abivahendiga, mida meeskonna kehalise ettevalmistuse treener Michael Müller mängijatele kasutamiseks pakub.

Matvei Igonen juunikuises laagris Senapteci prillidega treenimas.

Fotod: Jana Pipar

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska

S

Karikatuur: Margus Kontus

58

JALKA OKTOOBER 2022

ensoorse treeningu prillide tööpõhimõte on lihtne: päikeseprille meenutav vahend blokeerib rütmiliselt nende kasutaja vaatevälja, andes sellega silmadele vähem infot kui tavaliselt.

Keha tahab puuduoleva info kompenseerida ja ergastab selleks teisi meeli. „Mulle ja paljudele teistele õpetati maast madalast, et kui tahame saada heaks sportlaseks, tuleb meil treenida oma kiirust, jõudu, vastupidavust, painduvust ja nii edasi. Need on küll olulised kategooriad, kuid kõik neist on meie soorituse väljundid – see, kui suuri raskusi ma tõsta jaksan või kui kiiresti joosta suudan, on minu organismi väljund. See, millisel tasemel suudame nendes väljundites olla, sõltub aga sisendist ja sellest, kuidas me seda sisendit tõlgendame,“ alustab Müller kaugemalt. „Näiteks kui tahame hüpata nii kõrgele kui võimalik, siis ütleb klassikaline teooria meile, et peame tegema maksimaalse jõu treeninguid, plüomeetrilisi harjutusi ja tugevdama kehatüve. Need

LÕPULUGU

Prillide efekti demonstratsioon algas võimete kaardistamisega. Esmalt tuli pildil nähtavas algasendis kiirelt reageerida ning Mülleri lahti lastud tennisepall kinni püüda. Kaheksast katsest ei õnnestunud mitte ükski – enamjaolt sain küll sõrmedega pallile pihta, kuid kinnipüüdmisele päris lähedal ei olnud ma kordagi.

on kõik väljundit puudutavad muutujad. Meie kui olendite peamine eesmärk on aga jääda ellu ja mitte viga saada – kõrgele hüppamise puhul tähendab see, et kui me näiteks ei näe maapinda hästi, sest meil on kehv perifeerne nägemine, siis võib meie aju hüppe ajal osa meie jõust blokeerida, sest kardab haiget saada. Võin treenida ja treenida, kuid kui mu aju jääb maandumist kartma, sest ei näe maapinda hästi, ei hüppa ma varasemast kõrgemale.“

Sarnast põhimõtet saab vaadelda ka vigastusest taastudes. „Näiteks kui põlvevigastuse järel ei tunne ma taastudes põlve enam nii hästi, ei pruugi aju mul lubada sellele nii palju jõudu rakendada, kui mu keha tegelikult suudaks. Veel lihtsam näide igapäevaelust: kui öösel voodist tõuseme, et pimedas vetsu minna, ei kõnni me sama kiiresti kui päeval tänaval, vaid palju aeglasemalt, sageli käed laiali, et millelegi mitte otsa kõndida,“ näitlikustab Müller.

Müller testis ka minu keha jõudu ja tasakaalu. Tasakaalutestis tuli talle selg pöörata, jalad täiesti kokku panna ja silmad sulgeda – esmalt vaatas ta, kui palju mu keha niisama olles kõigub, seejärel lõi ta mulle labakäega korduvalt mõlema õlavarre pihta, et näha, kui palju mu keha selle peale ühele või teisele poole kaldub.

2022 OKTOOBER JALKA

59

LÕPULUGU Siis läksid prillid ette!

Häiritud nägemisega oli tennisepalle mõistagi veel keerulisem püüda. Vähe sellest – isegi maha põrkama jäänud palli oli väga keeruline kinni võtta. Ühegi palli püüdmisele ma taas lähedal polnud…

Võtad ära ühe meele, teravnevad teised

Prillide tööpõhimõte seisneb just selles, et visuaalse sisendi ära võtmine ergastab teisi meeli ja üldist tunnetust – neil hetkil, kui nägemismeel on olemas, paneb inimene kõike veel paremini tähele. „See on lihtsalt üks viis sisendiga mängida ning seeläbi aju ergastada – kui prillid peast ära võtta, jääb aju kõrgendatud tähelepanu režiimis tööle, mis tähendab paremat reaktsiooni, tasakaalu ja tunnetust.

Sisuliselt on see võrreldav pimedate inimestega, kes on oma kuulmis- ja kompimismeele nägijatest teravamaks harjutanud. Tegelikult saavad ju kõik inimesed oma meeli treenida! Mida parema sisendi me saame ja mida paremini me seda töötleme, seda parem on ka meie väljund.“ Eesti jalgpalluritest on selliseid prille teadaolevalt kõige kauem kasutanud Rauno Sappinen, kellega alustas Müller koostööd veel enne seda, kui ta Eesti koondise juurde tööle asus. Müller teab, et sarnaste abivahenditega on pikalt töötanud näiteks Šveitsi tippväravavaht Yann Sommer ja läbi aegade parim viskaja korvpallis Stephen Curry.

…Kui aga prillid uuesti eest ära võtsin, oleksin justkui uuesti sündinud. Täpselt samas harjutuses püüdsin kinni KÕIK pallid, mille Michael Müller mulle ette kukutas! Vaid paariminutiline prillide kasutamine oli minu meeled juba oluliselt teravamaks muutnud ning areng tundus vähemalt mulle endale täiesti uskumatu. Ka tasakaaluharjutuses tundsin selget arengut, mida kinnitas ka Müller – kehatüvi oli tunduvalt stabiilsem ja kõikus löökide peale tunduvalt vähem.

60

JALKA OKTOOBER 2022

LÕPULUGU

Lõpetuseks proovisime tunnetust ka palliga, nii prillideta kui prillidega. Kuna see harjutus ei olnud nii selgete, mustvalgete tulemustega kui tennisepalli püüdmine, ei olnud võimalikust arengust aru saada – ilmselt mängisid siin rolli ka puudused jalgpallitehnikas… Küll aga pakkusid minu koperdamised rõõmu ülejäänud meeskonnast eraldi sörkjooksu teinud Taijo Tenistele ja Ken Kallastele.

„Ja mõned mängijad ei taha võibolla oma edu saladust avaldada!“ Sappineni sõnul sobib talle selliste prillidega töötamine hästi ning ta tunnetab, et see abivahend on tema arengule kaasa aidanud. „Kui nende prillidega jalgpallispetsiifilisi harjutusi teha, on kõik palju raskem kui tavaliselt. Kui need aga seejärel ära võtta, on samad harjutused palju kergemad kui varem – selline tunne, nagu aega ja infot oleks väga palju ja kõik tuleb lihtsamalt,“ selgitab koondise ründaja.

Müller on prille koondisemängijatele tutvustanud ning teeb seda veel, kuid annab mõista, et kõik pole nende vastu suurt huvi üles näidanud. „Saan aru – vahel kipuvad mängijad uusi asju vältima, sest jalgpalli mängimine on nende elatusallikas ning kõik, mida nad on seni teinud, on neid 2022 OKTOOBER JALKA

61

LÕPULUGU

Prille saab seadistada vilkuma erineva kiirusega. Müller pakkus proovida ka kõige ekstreemsemat taset, kus suurema osa ajast ei näinud prillidest midagi läbi. Palli lihtsalt kinnipüüdmine oli siis sisuliselt võimatu ülesanne – hetkeks oli vaid aimata, et nüüd pall visati, kuid järgmisel hetkel lendas see juba vastu pead!

nii kaugele viinud. Nad pelgavad, et senise rutiini muutmine võib midagi untsu keerata. Ma ei soovi mängijatele midagi peale suruda – kes soovib ja tunneb huvi, selle jaoks olen alati olemas.“

Efekt on võimas, kuid ei kesta esialgu kaua

Müller tutvustas Jalkale kõnealuseid prille Eesti koondise treeningu ajal. Pärast mängijatele soojenduse läbiviimist, kui meeskond standardolukordi ja liikumisi harjutas, leidis ta pisut aega, et mõne lihtsa katse abil sensoorse treeningu prille tutvustada.

Veel enne prillide pähe panekut alustas programm võimete kaardistamisega, et hiljem oleks hästi aru saada, kui suurt efekti prillide lühiajaline kasutamine tekitas. Kartus, et vilkuv pilt ajab südame pahaks, oli küll asjatu, ent Mülleri sõnul võib mõne inimese puhul olla see reaalne mure-

62

JALKA OKTOOBER 2022

koht. „Kui nende peale paha hakkab, siis tekitab see hoopis vastupidise efekti, sest aju tunneb ohtu,“ selgitab Müller.

Ja tõesti – vaid mõneks minutiks prillid ette saanud, olidki meeled erksamad, reaktsioon kiirem ja liigutused osavamad. „Kui seda teha ühe korra, siis ei kesta efekt kaua – kui aga teha nende prillidega järjepidevat tööd, on võimalik meeled püsivamalt teravamaks muuta,“ kinnitab šveitslane.

Mõned sportlased kasutavadki neid prille vahetult enne võistlusi ja treeninguid, et meeled võistlusolukorraks tippvormi teritada. Prillide hind võib esialgu tunduda küll krõbe – kasutusel olnud Senapteci mudeli eest tuleb välja käia pisut üle 300 euro –, ent Mülleri sõnul on võimalik leida ka pisut odavamaid analooge. Pealegi on see vahend, mille saab lihtsa vaevaga soetada kaaslastega kahasse või võistkonna peale.

LISAAEG Karikatuur: Meelis Naudi

Oktoobrikuu sünnipäevad 01.10 Mark Švets 01.10 Albert Prosa 02.10 Kalev Pajula 02.10 Sirje Roops 02.10 Liis Lepik 02.10 Matvei Igonen 04.10 Signy Aarna 04.10 Bogdan Vaštšuk 05.10 Margus Kröönström 05.10 Joel Lindpere 05.10 Madis Vihmann 06.10 Andrei Kalimullin 06.10 Janno Jürisson 06.10 Tarmo Kink 07.10 Sander Sinilaid 07.10 Maksim Ramazanov 09.10 Kert Kütt 09.10 Maarit Junolainen 10.10 Peeter Küttis 10.10 Maaren Olander-Doyle 11.10 Aleksandr Volkov 11.10 Silver Suup 14.10 Tõnu Vanakesa 14.10 Meelis Lindmaa 14.10 Andrei Karhu 14.10 Taavi Midenbritt 14.10 Lisette Tammik 15.10 Bert Klemmer 16.10 Vjatšeslav Smirnov 16.10 Erkko Liiv 17.10 Gerlin Naisson 18.10 Lembit Peegel 19.10 Viktor Neštšeretnõi 19.10 Aivar Pohlak 20.10 Erko Saviauk 20.10 Karolin Kaivoja 20.10 Ander Ott Valge 21.10 Igor Prins 22.10 Hillar Maldre 22.10 Aleksandr Starodubtsev 22.10 Maksim Rõtškov 23.10 Gleb Pevtsov 26.10 Priit Adamson 27.10 Timo Teniste 28.10 Gerd Müller 28.10 Martin Lepa 28.10 Enver Jääger 28.10 Sander Saga 28.10 Kristen Saarts 29.10 Tõnu Sirel 29.10 Rein Pajunurm 29.10 Marko Sonn 29.10 Maria Sootak 29.10 Ralf-Sander Suvinõmm 30.10 Elar Tarkus 30.10 Ragnar Klavan

64

JALKA OKTOOBER 2022

46 32 53 30 28 26 32 27 53 41 27 45 42 37 32 32 42 38 80 47 28 23 60 52 42 33 24 29 65 31 44 86 72 60 45 30 24 56 91 71 49 22 47 37 51 46 40 35 28 65 59 34 32 21 39 37

Hekki pissinud väravavaht sai FA karikavõistlustel punase kaardi Inglismaa FA karikavõistluste esimese kvalifikatsiooniringi kohtumises Blackfield & Langley ja Shepton Malleti vahel nähti jalgpallis haruldast olukorda, kus kohtunik näitas kodumeeskonna väravavahile Connor Masekole punast kaarti. Nimelt oli Maseko pärast palli mängust väljumist lipanud väravatagusesse hekki, et seal põit kergendada! Vastasmängijad juhtisid sellele kohtuniku tähelepanu, kes otsustas Masekot karistada punase kaardiga. „Ta kattis end kinni, ta oli heki sees. Vahel tuleb minna siis, kui tuleb,“ sõnas Blackfield & Langley treener Conor McCarthy BBC-le. „Olime hämmeldunud. Kohtuniku otsus šokeeris meid.“ Väravateta viigiga lõppenud Foto: Lembit Peegel kohtumise järel läks järgmisesse ringi Shepton, kes oli kolm päeva hiljem kordusmängus 3 : 2 parem.

Väljaku ääres pissivad jalgpallurid ei ole ka tipptasemel midagi enneolematut. 2002. aasta MM-finaalturniiril tabasid kaamerad USA koondise vahetusmehe DaMarcus Beasley, kes pingi kõrval põlvitades maha soristas.

2009. aastal tabas aga ootamatu pissihäda toona VfB Stuttgardi eest mänginud väravavahti Jens Lehmanni, kes Meistrite liiga kohtumise ajal värava taga olnud reklaamtahvli taha kükitas ja oma asjad seal kiirelt ära ajas, et siis kibekiirelt väljakule tagasi hüpata ja Urziceni Unirea vasturünnakuks valmistuda.

LISAAEG RUBRIIK

Aivar Pohlak 60 19. oktoobril tähistab ümmargust sünnipäeva Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, kes on FC Flora loojana Eesti jalgpalli juhtimise ja ülesehitamise eesotsas olnud juba üle 30 aasta.

Nooremad jalgpallisõbrad aga ehk ei teagi, et Pohlak on peale jalgpallijuhi töö tegemise ka ise Eesti mõistes väga korralikul tasemel vutti tagunud!

Omaenda loodud FC Floras oli Pohlak esialgu mängiv treener ning tal on Flora särgis Eesti meistriliigas kirjas kaks mängu ja kaks väravat. Ründajana tegutsenud Pohlak mängis veel näiteks FC Lelle ja FC Kuressaare eest.

Meistriliigas pidas Pohlak viimased kohtumised 2000. aastal 37aastasena, lüües Kuressaare ridades 11 mänguga kaks väravat. Kui meistriliigas ongi Pohlaku kogusaldo 13 mängu ja neli väravat, siis esiliigas lausa 74/39!

Sellel Lembit Peegli 1991. aasta fotol on 28aastane Pohlak alles äsja FC Flora asutanud ning selgitab oma visiooni.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

LHV edetabel Augustikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (3.) Nõmme Kalju FC (4.) FC Elva (7.) Viljandi JK Tulevik (6.) FC Nõmme United (5.) FC Kuressaare (9.) Tallinna JK Legion (13.) Paide Linnameeskond (8.) JK Tallinna Kalev (10.) Tallinna FCI Levadia (–) FC Tallinn (11.) JK Tabasalu (–) Pärnu JK Poseidon (14.) Pärnu JK Vaprus (12.) Rakvere JK Tarvas (18.) Viimsi JK (–) Läänemaa JK (19.) FC Kose (15.) JK Welco

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2022 OKTOOBER JALKA

65

RISTSÕNA

Septembrikuu ristsõna õige vastus oli „Jalka on peaga mäng“. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise särgi Jako Arula. Võitjaga võtame ühendust.

Oktoobrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. oktoobriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 19. novembril A. Le Coq Arenal toimuvale Eesti koondise mängule Balti turniiril, kus meie vastaseks on kas Leedu või Island.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA OKTOOBER 2022