Jalka (august 2022)

SELLES NUMBRIS: SANDER PURI  MARTIN THOMSON  JAANIKA VOLKOV  PANE END PROOVILE!

AUGUST 2022

Osaluseksperiment: kui keeruline on töö jalgpallimängu operaatorina?

Koondise kogenud kolmik valmistub lahkumisetenduseks Naistekoondise ajalooline võit Pärnus Eesti MMile, Iraan maailmameistriks?

: POSTRID

Mari Liis k , Jac Lillemäe arol ,K Grealish eth Mets, B Mead

JANNO KIVISILD NOORTELE: leidke aeg individuaalseks treeninguks!

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

„Roosa jalgpalli“ juubel

Patrik Kristal – Premium liiga ajaloo noorim

Zidane’i pealöök ja Itaalia neljas tiitel

UUED OSAD IGA KUU COOLBET EESTI YOUTUBE’I KANALIL!

AUGUST

Võtame suvest viimast Foto: Liisi Troska

Augustikuu meenutab teatud mõttes puhkusereisi viimast päeva või tavalist pühapäeva – ühest küljest tead hästi, et seda tuleks täiel rinnal nautida, samas kipuvad mõtted aegajalt juba järgnevale minema. Seega – võtkem viimasest suvekuust maksimumi ja nautigem neid ilmasid, mida tuleb pärast jälle vaat et kümme kuud oodata!

Kuna septembri esimeste päevade koondisemänge sel sügisel kavas ei ole, tasub koondisefännidel oodata hoopis augusti keskel toimuvat sündmust – 19. augustil peetakse A. Le Coq Arenal Eesti ja Soome vaheline legendide lahing, kus saab näha paljusid endisi Eesti koondislasi ning saata pidulikult erru kolm lahkumismängu välja teeninud meest – Aleksandr Dmitrijevi, Enar Jäägeri ja Dmitri Kruglovi.

Just selle kolmiku meenutusi pikast karjäärist saab lugeda ka seekordsest Jalkast – aga see on vaid üks lugu paljudest. Kaaneloos vastab lugejate paljudele küsimustele ausalt ja põhjalikult vutiliidu tehniline direktor ja Eesti koondise pikaaegne abitreener Janno Kivisild, fotoloos proovib aga Jalka peatoimetaja Raul Ojassaar omal nahal järele, kui keeruline on jalgpallimängul tegutseva operaatori töö.

Rannajalgpalli rubriigis räägib oma põnevast ja ootamatult kiirest teekonnast Eesti rannakoondisesse Martin Thomson, kes on muruvutis tuntud FC Elva ridadest. Lõpuloos katsetame väikese vimkaga, milliseid sündmusi on vaja, et Eesti koondis MM-finaalturniirile pääseks, MM-finaalturniiride ajalugu käsitlev lugude sari on aga järjega jõudnud 2006. aasta turniiri juurde.

Tänavuse aasta lõpus toimuv MM-finaalturniir tähendab seda, et Euroopa suurliigad alustavad tavalisest märksa varem, juba augusti alguses – seega saab juba õige pea lisaks kodusele klubijalgpallile ja eurosarjade eelringidele nautima hakata ka suurliigades toimuvat. Ilusat suve jätku!

2022 AUGUST JALKA

3

SISUKORD 12

KAANELUGU LK 14–20 Jalka lugejate küsimustele vastas seekord Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja A-koondise pikaaegne abitreener Janno Kivisild.

Põhjalikus loos räägib Kivisild nii oma teekonnast jalgpallis, treeneritöö spetsiifikast, Eesti noortejalgpalli hetkeolukorrast, pikast tööst Eesti A-koondise juures ja põikest Kasahstani kui paljust muust.

28

42 Kolumn

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Ilmselt ei ole Eestis mitte ühtegi jalgpallisõpra, kes poleks vaadanud koduse jalgpalli ülekandeid, mida toodab MIND Media. Kõik Soccernet.ee ja jalgpall.ee koduse vuti ülekanded on täis just nende sõrmejälgi. Ja neid ülekandeid ei ole sugugi vähe! Jalka käis omal nahal proovimas, mida tähendab ühe sellise kohtumise puhul töö operaatorina.

lk 22-27

12 Raul Ojassaar

Inglismaal toimuv suurejooneline naistejalgpalli EM-finaalturniir tõendab taas: naistejalgpalli potentsiaali on keeruline üle hinnata.

2 Persoonid & intervjuud

14 Lugeja küsib: Janno Kivisild 28 Rannajalgpall: Martin Thomson

Kuidas jõudis murujalgpallis FC Elvas kaitsjana tegutsev Martin Thomson aastaga hoopis rannajalgpalli koondise ründajaks?

40 Mängija luubi all: Jaanika Volkov Rubriigid

3 6 8 10 22 42

August Lembit Peegel Nimed & numbrid Tsitaadid ja Premium liiga Töövari: operaator jalgpallimängul Koondis

19. augustil peetakse A. Le Coq Arenal suurejooneline legendide lahing, kus saadetakse pidulikult erru Aleksandr Dmitrijev, Enar Jääger ja Dmitri Kruglov. Mida kolmik üksteise kohta meenutab ning milliste tunnetega eelseisvale matšile vastu vaatab?

IMPRESSUM 48

ESIKAANEL: JANNO KIVISILD FOTO: JANA PIPAR NR 8 (176) 2022

54

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS:

50

MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA:

48 Faktifoto: naistekoondise ajalooline võit Pärnus 50 Naised: „Roosa jalgpall“ tuleb juubeliaastal varasemast suuremalt 52 Klõpsud 54 Ajalugu

Jalka jätkab ülevaatega varasematest MM-finaalturniiridest. Seekord on luubi all 2006. aasta turniir.

60 10 aastat tagasi 61 Pane end proovile!

Jalka alustas uue rubriigiga, kus toome teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

62 Lõpulugu 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Poster

Mari Liis Lillemäe Jack Grealish Karol Mets Beth Mead

TRIINU-MARI VORP REKLAAM: MADIS PERLI +372 5303 8296 madis@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD REUSNERIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2022 AUGUST JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Kui kõik oli veel hästi…

Eelmisel hooajal Konverentsiliigas alagrupiturniirile välja purjetanud FC Flora euroteekond sai sedapuhku läbi juba sama võistlussarja esimeses kvalifikatsiooniringis, kui Soome klubi Seinäjoki vastu kodumäng 1 : 0 võideti ja korduslahingut 2 : 0 juhtima mindi, kuid seejärel kokkuvõttes kolmeväravaline eduseis maha mängiti ja noruspäi koduteele asuti. A. Le Coq Arenal peetud avamängu saab hästi kokku võtta selle pildiga: mullusest kogemusest karastunud ja enesekindel Flora oli hapravõitu ja kahvatust Seinäjokist mänguliselt selgelt üle. Paraku ei suutnud florakad rünnakul kõiki häid võimalusi ära kasutada – laevareisile võeti kaasa napp üheväravaline paremus.

19aastasest Danil Kuraksinist on viimase aastaga saanud Floras üha olulisem mängumees – nii põhikoosseisu palluri kui vahetusmehena. Seinäjoki vastu sekkus Kuraksin kodumängus just nimelt vahetusest ning nagu juba tavaks on saanud, tekitas kohe ka teravust. Kodumängus jäi kohtumise ainus tabamus Martin Milleri arvele, kes koksas 21. minutil väravasse Sergei Zenjovi hea söödu. Täpselt samasuguse stsenaariumiga – Milleri peaga löödud värav tõi Florale 1 : 0 võidu – oli lõppenud ka florakate eelmine euromäng A. Le Coq Arenal, kui mullu sügisel tehti sedaviisi selg prügiseks Belgradi Partizanil.

6

JALKA AUGUST 2022

ESITLEB

EESTI MALTA UEFA RAHVUSTE LIIGA

23. SEPTEMBER 2022 KELL 19.00 A. LE COQ ARENA PÄÄSMED PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

NIMED & NUMBRID

Torino Juventus

FC Flora naiskonda võib Meistrite liigas oodata kohtumine Itaalia suurklubiga – suurturniiri kvalifikatsiooniturniiril läheb Flora valitseva Eesti meistrina esimeses ringis vastamisi Iisraeli tšempioni FC Kiryat Gatiga, paari võitja läheb teises ja otsustavas ringis vastamisi Juventuse ja Luksemburgi meistri Union FC paari võitjaga. Omavahel kohtuvad ka paaride kaotajad. Mängud peetakse 18. ja 21. augustil.

Donetski Šahtar

Ukraina tippklubi Donetski Šahtar esitas FIFA-le lausa 50 miljoni euro suuruse kahjunõude, sest FIFA otsustas Ukrainas toimuva sõja tõttu anda sealsete klubide võõrleegionäridele võimaluse leping ühepoolselt lõpetada. Šahtar, kes plaanis oma leegionärid sel suvel maha müüa, jäi FIFA otsuse üleminekutasudena ilma kümnetest miljonitest eurodest.

Patrik Kristal – kõigi aegade noorim Foto: Katariina Peetson

15. juulil sündis tükike Eesti jalgpalliajalugu: nimelt jooksis meeste meistriliigas platsile kõigi aegade noorim mängija. Tartu Tammeka ja FCI Levadia kohtumises Tamme staadionil sai viimaseks kümmekonnaks minutiks vahetuseks põllule vaid 14 aasta ja 245 päeva vanune Patrik Kristal.

Jalgpalliliidu eriloaga nii noorelt sel hooajal meeste konkurentsis esimesi samme tegev Kristal lõi sellega üle juba 28 aastat vana tippmargi: senist rekordit hoidis 1994. aastast saati enda käes Andrei Tjunin, kes debüteeris Tartu Merkuuri eest kohtumises Tallinna Dünamo vastu 14 aasta ja 336 päeva vanuselt.

Kristal oli sealjuures sel hooajal veel neljas Premium liiga kohtumises – esimest korda juba aprillis!

– Levadia pingile mahtunud, kuid platsile pääsemist tuli tal veel mõni kuu oodata. Premium liiga debüüdi hetkel oli ta aga juba korraliku pool hooaega kirja saanud esiliigas Levadia duubeltiimi eest, kus lõi 18 mänguga ka kaks väravat.

Kristali debüütlahing jääb meelde veel kahe debüüdi poolest: nimelt oli tegu nii Tammeka kui Levadia esimese kohtumisega pärast peatreenerivahetust. Tartlaste tüüri võttis Miguel Santose ootamatu lahkumise järel üle Marti Pähn, Levadia seniste juhendajate Marko Savići ja Vladimir Vassiljevi tagasiastumise järel sai oma Premium liiga tuleristsed Ivan Stojković.

Levadias mängib noor Kristal sealjuures peatselt 41aastaseks saava väravavahi Artur Kotenkoga, kes jagas omal ajal Eesti koondises väljakut Kristali isa Markoga. Mõelda vaid: oma esimesel meistriliigahooajal kuulus Kotenko ühte meeskonda praeguseks 60aastase Juri Tšurilkiniga, nüüd aga vaid 14aastase Patrik Kristaliga!

14

kollast kaarti jagas kohtunik Joonas Jaanovits Konverentsiliiga eelringi kohtumises Fääri saarte klubi Tórshavni B36 ja Bosnia ja Hertsegoviina tipptiimi Banja Luka Boraci vahel. Penaltiseeriani läinud kohtumises teenis lõpuks magusa edasipääsu kodumeeskond B36.

8

JALKA AUGUST 2022

1978

inimest jälgis 2. juulil Pärnu rannastaadionil kohtumist kohaliku Vapruse ja Tartu Tammeka vahel. Lõviosa rahvast moodustasid Pärnu Summer Cupi noorteturniiril mängivad lapsed, kes olid traditsiooniliselt Vapruse esindusmeeskonna mänguks tribüünile organiseeritud. Viimati nähti Premium liigas nii suurt publikuarvu 2014. aasta lõpus, kui Flora–Levadia vastasseis meelitas tribüünidele 1981 pealtvaatajat.

102

minutit eristasid ühes ja samas mängus naiste EM-finaalturniiri ajaloo kõige varasemat ja kõige hilisemat normaalajal löödud väravat: Prantsusmaa koondis läks alagrupimängus Islandi vastu juhtima juba kohtumise 43. sekundil, Island jõudis 1 : 1 viigini aga penaltist, mis realiseeriti 90 + 12. minutil. Islandile tähendas kolmas järjestikune viik seda, et turniirilt langeti välja hoolimata sellest, et mitte ühtegi mängu ei kaotatud.

TSITAADID & PREMIUM LIIGA

Nii nad

ütlesid

„Vähesed asjad on leedulastele korraga sama valusad ja ootuspärased kui õpilaste haledad tulemused matemaatika riigieksamil ja jalgpallikoondise häbiväärsed kaotused – otsest seost kahe vahel küll pole, kuid mõlema allakäik on kestnud ühtmoodi pikalt. Igal aastal suudavad nii koolilõpetajad kui ka jalgpallurid šokki siiski pisut süvendada, näidates, kui kehvad nad olla võivad.“ Leedu ajakirjanik Vaidas Saldžiūnas võrdleb heade õpetajate puudust heade jalgpallitreenerite puudusega „Mis on üldse eesti kultuur? Kultuur on kõik! Meie keel, rannamännid, Kihnu naised, Kalevipoeg, korvpall, Juhan Liiv, mulgipuder, pääsukesed, meri, laulupidu, Tartu Ülikool, Baer, Pärnu rand, Hando Runnel, Käsmu kivid, setud, Puuluup, Emajõgi, hundid, triibulised kassid, Elva järv, Kreutzwald, Ultima Thule, suitsurääbis, Enn Põldroos, Viljandi pärimusmuusikafestival, Konstantin Vassiljev, Haapsalu raudteejaam, Erki Nool, Hiiumaa, Lennart Meri, Aarne Üksküla, verivorst, Arvo Pärt ja muidugi Ivo Linna.“ Kirjanik Mart Kivastik „Kõik loengud olid ju õhtuti ja kahe aasta jooksul puudusingi trennist kaks korda – sisseastumiseksamite ja lõpuaktuse päeval.

Keskkool ja bakalaureuseõpe olid ajaplaneerimise aspektist keerulisemad. Jalgpalli aga õppimine mitte kuidagi ei seganud, vaid pigem andis juurde. Jalgpalluril on reeglina õhtul vaba aeg. Mõni veedab aega sõpradega, loeb raamatut või tegeleb mõne hobiga.

Mina tudeerisin konspekte.“ Kaspar Paur teenis profijalgpalli kõrvalt nominaalajaga magistrikraadi juhtimise ja turunduse erialal „Kuna ma enam ise spordiga ei tegele, siis kus sa selle looma ikka välja lased?“ Paide Linnameeskonna peatreener Karel Voolaid tormas Thbilisi Dinamo üle penaltiseerias saadud võidu järel üle väljaku tribüüni ette tähistama „Eesti jalgpalli puhul meeldib mulle väga see, kui kvaliteetselt seda üle kantakse. Lätis on maksimaalselt kaks firmat, kes suudavad kvaliteetseid ülekandeid pakkuda – väljastpoolt vaadatuna on Eestis kaameratöö ja ülekannete produktsioon väga heal tasemel.“ Läti kõrgliiga tegevjuht Maksims Krivunecs „Kui läksin hommikul sinna tööle, siis võtsin Patriku kaasa ja ta terve päev otsa möllas seal stata peal ringi.“ Marko Kristali poeg Patrik tegi Premium liiga debüüdi Tartu Tamme staadionil, kus ta aastatel 2010–2011 Tammeka peatreeneriks olnud isaga palju aega veetis

10

JALKA AUGUST 2022

SANDER PURI KROONITI pika ajalooga ennustusliiga võitjaks Seda pealkirja lugedes ei pruugi paljud jalgpalliga kursis olevad inimesed teada, millest täpsemalt jutt käib. Mis asi on Eesti Ennustusliiga (EEL)? Kuidas professionaalne jalgpallur ennustamisega tegeleb?

Nendele ja veel mitmele Eesti Ennustusliigaga seostuvale küsimusele anname siin artiklis vastuse ning avame natuke tausta, mida EELi hooaja võitmine Purile tähendab.

Tekst: Erko Litvjakov Foto: Liisi Troska

Tänavu kevadel lõppes EELi 44. hooaeg. EEL loodi ise küll 1980. aastal, kuid selle eelkäija Jalgpalli Ennustuskeskus (JEK) alustas tööd 1978.

EELi kolmeks kõige tähtsamaks alustalaks võib lugeda Gustav Lauringsoni, Hannes Tammet ja Toivo Kivimetsa. Lauringson on liiga asutaja ja aupresident. Tamme on endine ajakirjanik ja nüüdne ettevõtja, Kivimetsa rolliks on kujunenud olla liiga põline peasekretär.

2008. aasta oktoobrikuu Jalka numbris uuris Indrek Schwede meestelt liiga ajaloo kohta. Tamme sõnul olid esialgsed liikmed enamasti Tartu ja Tallinna ülikooli tudengid ja enamikule oli liiga liikmeks astumine lihtsalt meelelahutus – lõbu pakkus teadmine, et oled mingi eriliselt imeliku asjaga tegeleva klubi liige. Lauringsoni sõnul polnud esimestel aastatel erilist vastuvõtuprotseduuri ja liituda said kõik, kes pidasid lugu happening’ist ja absurdist. „Hiljem algas tõsisem selektsioon. Loominguline pool liigas vähenes. Samas muutus kriteeriumiks usaldusväärsus ja mingil hetkel muutus liiga küllalt suletuks. Just see oli üheks tagatiseks, et sai edasi tegutseda,“ rääkis Lauringson. Alates 1978. aastast on EEList läbi käinud 196 liiget. Eelmise hooaja lõpetas liiga 61 ennustajaga tabelis. Eri võitjaid on olnud 26. Peale Puri on liigasse Eesti tuntud jalgpalliinimestest kuulunud ka näiteks endine koondislane ja Ragnar Klavani isa Dzintar Klavan.

Eesti Ennustusliiga tegeleb Inglise, Šoti ja Eesti kõrgliigade tulemuste ennustamisega. Kivimetsa sõnul ennustati 1993. aastani vaid Inglise 1. divisjoni ehk uuemal ajal Premier League’i nime all tuntud liiga kohtumisi. „1993. aastal lisandusid ennustustalongile ka Šoti meistriliiga mängud. See muutus nõuab omaette selgitust,“ rääkis Kivimets.

1992. aastal pääses Kivimets Postimehe ajakirjanikuna esimest korda jalgpalli suurvõistlusele, EM-finaalturniirile Rootsi. Kivimetsa vaimustas Šotimaa–SRÜ (Sõltumatute Riikide Ühendus) mängul Šoti vutifännidelt nähtu. „Seelikukandjad korraldasid võidujoovastuses sellise laulupeo, et kogu meeskond tuli pool tundi pärast mängu lõppu väljakule tagasi oma poolehoidjaid tänama! Fantastiline tunne oli seda kogeda,“ pajatas Kivimets. „Kui järgmise päeva varahommikul raudteejaama poole sõitsin, et Stockholmi tagasi reisida, astusid vagunisse kolm šoti särkides meest.

Et Šotimaa oli 1994. aasta MM-võistluste valikturniiril loositud Eestiga samasse alagruppi, siis astusin eelmisel õhtul nähtust lummatuna meestele ligi ja tegin tutvust. Saime rääkida vaid kümmekond minutit, siis tuli rong.

Aga aadressid said vahetatud,“ seletas Kivimets.

Veebruaris 1993 sai Kivimets Postimehe faksiaparaadist paberi, kus Glasgow’ ülikooli arvutiõppejõud John Buchanan teatas, et aprillis tulevad nad Eestisse. Selgus, et Kivimets oli Rootsis juttu rääkinud

PREMIUM LIIGA šotlaste fänniarmee Tartan Army kogenud reisikorraldajaga. Kui šotlased Eestit külastasid, sai liiga endale esimesed neli šotlasest liiget ja ennustusmängude rida pikeneski Šoti liigaga. Hilisemal perioodil lisandus ka Eesti kõrgliiga, kuid põhirõhk on endiselt Inglise Premier League’i tulemuste ennustamisel.

Kui aga rääkida täpsemalt EELi eelmise hooaja võitjast, siis Puri sõnul on tal väga hea meel ja suur au sellist ägedat asja võita. „Kui ma liigaga kuskil kümme aastat tagasi liitusin, siis poleks ma suutnud arvatagi, et suudan kogu asja tulevikus kinni panna,“ arvab Puri. Aasta oli 2007, kui Puri liigaga liitus, ja esimese hooaja lõpetas ta 71 liikme seas 50. positsioonil. Puri liitus liigaga isa Raul Puri kutsel, kui isa teda liigale soovitas. „Ega see vastuvõtuprotsess väga palju muutunud pole, isa kutsus mind liituma ja kuna teised liikmed olid nõus, siis võtsin võimalusest kinni,“ räägib Puri.

Pere sees on Puridel alati olnud liigas mõnus konkurents – venna Einoga on Sander koos teinud 14 ühist hooaega, omavahelises arvestuses on Sander 10 : 4 peal.

Enne eelmise hooaja võitu oli Puri kõrgeim koht 16., mille ta saavutas 2018/19. hooajal. „Kui ma sain teada, et olen eelmise hooaja võitja, siis pühendasin võidu esmalt lahkunud isale, kes mind selle seltskonna juurde tõi,“ räägib Puri. Enne viimast ennustusvooru juhtis Puri viie punktiga, kuid tal polnud aimugi, kas ta viimases voorus võidu kätte saab. „Ennustusliigas käivad asjad nii, et lõpptulemus teatatakse alles hooaja lõpetamisel Käsmus. Ma polnud kindel, kas mu edu on piisav, ja selle tõttu oli närveldamist päris palju. Sain tulemuse teada, kui olime koondisega Hispaanias, ja see tekitas ikka väga hea tunde,“ seletab Puri.

Varem pole Puri enda sõnul liigaga seoses ühtegi suurt võitu saanud. „Seal on erinevad kategooriad. Mäletan, kuidas isa lõi minu venna ja õe tõttu kolmikute kategooria. Ükskord anti mulle küll tiitel parima jalgpalluri eest, kes ennustab – see oli päris äge,“ arvab Puri. Ennustamispisiku on külge saanud ka Puri poeg, kes on hoolimata noorest east liigas juba auhinna võitnud. „Ta oli parim uustulnuk!“ kiidab Puri.

2022 AUGUST JALKA

11

MÕTISKLUSI

Suure plahvatuse ootel Kümmekond aastat tagasi, kui olin jalgpalliajakirjanikuna veel päris roheline, oli naistejalgpall minu jaoks sisuliselt midagi kõrvalist.

Muidugi teadsin üksikuid Eesti paremaid mängijaid ja olin kursis Pärnu JK saavutustega, kuid isegi Eesti koondise mängud ei pakkunud mulle erilist huvi. Rääkimata rahvusvahelisest naistejalgpallist: MM- ja EM-finaalturniirid ning olümpiavõistlused jätsid mind totaalselt külmaks.

A

ega läks, aga asja sai – viimastel aastatel olen selgelt täheldanud, et naistemängul on minu isiklikul jalgpallimaastikul olemas üha selgem ja väljapaistvam koht. Ühest küljest olen vahepealse ajaga tuttavaks saanud mitme Eesti naismängijaga, kelle kaudu on kodumaist mängu hoopis põnevam jälgida. Teisalt on üha kättesaadavamaks, avalikumaks ja lihtsamini jälgitavaks saanud naistejalgpalli püramiidi absoluutne tipp: nii klubide kui koondiste suurturniire

12

JALKA AUGUST 2022

Tekst: Raul Ojassaar

saab üldjuhul jälgida tasuta ja kvaliteetsete ülekannete kaudu.

Sama oluline on olnud ka üldise kajastuse ulatus ja põhjalikkus: kui võistlussarja, naiskondade ja mängijate kohta tuleb pidevalt peale värsket ja põnevat materjali, loob see hoopis sügavama ja rikkama kultuurikihi, mis juba iseenesest huvi suurendab. Kas kümme – ei, viis!

– aastat tagasi oli meil võimalust lugeda naiste suurturniiri eel ja ajal eri naiskondade taktikalistest nüanssidest, põhjalikku ülevaadet Alexia Putellase teekonnast jalgpalluriks saamisel ning sellest, miks ja millist jäätist Inglismaa naistekoondis mängu järel riietusruumis sööb? Kindlasti mitte.

Aga just sellised detailid aitavad huvi üleval hoida, seda suurendada ja luua seoseid. Jalgpallimäng võib olla ükskõik kui hea kvaliteediga, kuid kui puudub igasugune taustainfo ja kontekst, ei ole seda pooltki nii huvitav vaadata. Saan täiesti aru neist jalgpallifännidest, keda Eesti naistejalgpall seni kõnetanud ei ole – kui just ise juhuslikult mõnda mängijat või treenerit ei tunne, on küllaltki keeruline naiskondade ja palluritega suhestuda, sest neist on lihtsalt niivõrd vähe teada.

Hea näide oli paar kuud tagasi ilmunud Jalka lugu, kust tuli välja, et väga vähestel Eesti meistriliiga naismängijatel on näiteks Instagramis avalik konto. Paljud mängijad ei soovigi tähelepanu, kuid

MÕTISKLUSI EM-finaalturniiri avamäng Inglismaa ja Austria vahel Old Traffordil kujunes tõeliseks naistejalgpalli peoks.

Foto: Alex Livesey, UEFA via Getty Images

Mentality monster Nadal Pärast kevadist FA karikavõitu nimetas Liverpooli peatreener Jürgen Klopp oma meeskonna pallureid mentality monster’iteks (mentaliteedikoletisteks!?) ning kasutas sama terminit hooaja lõpusirgel korduvalt veelgi, pidades silmas seda võitlusvaimu ja suhtumist, mis võimaldas tema meeskonnal ülipikal ja keerulisel hooajal viimase mänguni kõikides võistlussarjades tiitli peale heidelda.

Kloppi jutus oli kindlasti tõetera sees, aga kui vaatasin ammuli sui seda, mida suutis kevade lõpus ja suve algul tennisist Rafael Nadal, tabasin end mõttelt, et Liverpooli mängijad olid tema kõrval poisikesed. Juuni alguses 36aastaseks saanud hispaanlane suutis esmalt Prantsusmaa lahtised võita olukorras, kus osas tema jalast oli tekkinud nekroos, ning anestesioloogidel tuli see süstide abil totaalselt ära tuimastada. Kui selle turniiri ajal levisid kõlakad, et tõsises seisus jalg sunnib Nadali karjääri lõpetama, siis tegelikult oli ta vaid paar nädalat hiljem Wimbledoni turniiril kohal ja jõudis seal poolfinaali, kusjuures veerandfinaalis tuli ta kaotusseisust võitjana välja olukorras, kus seitsme millimeetri suurune rebend kõhulihases talle põrgulikku valu valmistas ning tema oma lihane isa mängu pooleli käskis jätta! Päev hiljem osutus vigastus siiski sedavõrd tõsiseks, et poolfinaalis ta enam platsile ei tulnud.

Kas oleme lõpuks valmis naiskommentaatoriteks?

Samamoodi nagu oleme misogüünia vastu samme astumas muudes eluvaldkondades, teeme seda ka jalgpallis, kus halvustav suhtumine naistesse on millegipärast levinud rohkem, kui me seda endale teadvustada soovime. Peale selle, et meil on olemas jalgpallifännid, kes peavad õigeks naistejalgpallist rääkides seda igal võimalusel maha teha ja kuulutada, kuidas nemad ei kavatsegi kunagi ühtegi naistemängu vaadata, on meil olemas kildkond selliseid jalgpallihuvilisi (kusjuures need rühmad kattuvad päris suures osas!), kellele on vastuvõetamatu, kui meestejalgpalli kajastab naine, ükskõik kas stuudios või kommentaatoriboksis.

Kas mäletate näiteks seda, millise pahameelelaviini sai enda kaela Aet Süvari, kui ta 2016. aastal EM-finaalturniiril stuudiovestlust juhtima asus? Ja ärge tulge rääkima, et tegu oli puhtalt sellega, et tema stiil inimestele ei meeldinud või kogenematus tohutult välja paistis – suurem osa kommentaaridest olid lihtsalt šovinistlikud. Praeguseks on lõviosa vaatajatest Süvariga täiesti harjunud ning naised jalgpallistuudios – ka ekspertidena – ei ole enam midagi, mis foorumites ja kommentaariumites nii palju negatiivset vastukaja teeniks. Eelmise suve EMi ajal oli Anastassia Morkovkina ju stuudiokülalisena üks asjalikumaid ja huvitavamaid!

Kommentaatoriboksis on aga vähemalt Eestis olnud naised seni kas tõrjutud või pole nad ise sinna kippunud – ilmselt on põhjuseks pretsedendi ja eeskujude puudumine. Spordikommentaatorid on ju läbi ajaloo peamiselt olnud sumeda häälega mehed. Laia maailma trend näitab õnneks, et ka sellest klaaslaest on naised üha rohkem hakanud läbi murdma. Ookeani taga on Doris Burke’ist saanud üks hinnatumaid NBA mängude abikommentaatoreid, Premier League’is on Jacqui Oatley ja Vicki Sparks samuti regulaarseteks kommentaatoriteks saanud.

Võib vaid arvata, et ka Eestis on selles vallas tarvis mõnd pioneeri, kes teistele naistele ja tüdrukutele teed näitaks ja mõnes kanalis regulaarseks kommentaatoriks saaks. Ja mitte naiste-, vaid meestejalgpallis!

paraku on tähelepanu see, mida naistevutt tervikuna vajab ja nõuab.

Inglismaal nende ridade kirjutamise ajal parasjagu toimuv EM-finaalturniir ja möödunud klubihooaeg on suurepärane näide selle kohta, milline on naistejalgpalli tegelik potentsiaal. EM-finaalturniiri avamäng Inglismaa ja Austria vahel meelitas kohale ligi 70 000 inimest, Meistrite liigas ulatusid FC Barcelona kodumängude publikuarvud veerandfinaalis ja poolfinaalis aga üle 90 000.

Veerandfinaali Inglismaa ja Hispaania vahel vaatas Suurbritannias televiisorist 7,6 miljonit inimest.

Võrdluseks: 2009. aasta EMil Soomes olid poolfinaalide publikunumbrid 4621 ja 2765. Kümmekonna aastaga on naistejalgpalli positsioon tohutult muutunud.

Ja muutub ilmselt veelgi. Väga paljud praegused tippmängijad on jalgpalluriks sirgunud ajal, mil naistejalgpall oligi kõrvaline nišiala, mida harrastasid vaid üksikud tüdrukud. Kujutage nüüd ette, milline tüdrukute laviin võib jalgpalli nendes riikides eesotsas Inglismaaga tabada – ja millised talendid seepärast jalgpalli juurde jõuavad. Selle „jalgpalliplahvatuse“ tulemusi saab ülejäänud maailm ilmselt veel aastaid tunda.

Eestist vaadatuna on paraku tohutult kahju, et naiste- ja tüdrukute jalgpall ei ole meil veel selliseid tuure sisse saanud. Meie U17 noortekoondis on küll näidanud korralikke tulemusi, kuid igasugune loogika räägib hetkel selle kasuks, et hoo sisse saanud suuremad riigid ja naistejalgpallile pühendunud riigid lähevad seitsmepenikoormasaabastega eest ära, enne kui me suudame välja panna koondise, kus on platsil 11 profimängijat. Arvestades seda, et juba praegu on vahe kohati ehmatavalt suur (Inglismaa koondis alistas hiljuti MM-valikmängus Läti 20 : 0!), tundub hetkel olevat viimane aeg selle nimel veelgi enam pingutada.

2022 AUGUST JALKA

13

LUGEJA KÜSIB

Janno Kivisilla sõnum noortele:

leidke aeg individuaalseks treeninguks!

Jalka lugejate küsimustele vastab seekord Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja kaks kümnendit Eesti A-koondise juures abitreeneriks olnud Janno Kivisild.

Tekst: Raul Ojassaar

S

uur intervjuu palju näinud ja kogenud Kivisillaga ilmub Jalkas kahes osas: teise poole usutlusest trükime ära septembrikuu numbris. Põhjalikus loos räägib Kivisild nii oma teekonnast jalgpallis, treeneritöö spetsiifikast, Eesti noortejalgpalli hetkeolukorrast, pikast tööst Eesti A-koondise juures ja põikest Kasahstani kui paljust muust.

Kelleks sa väikesena saada tahtsid? (@anne_mai.alas) (Mõtleb tükk aega – toim.). Ma arvan, et üks, mis väikeseid poisse-tüdrukuid ikka imponeerib, on see, mida nende vanemad teevad. Kui lasteaias käisin, oli minu isa kaugsõiduautojuht – ta sõitis nõukogude ajal mööda Venemaad ja Eestit ringi ja sel ajal tundus see hästi huvitav ja seiklusrikas töö. Mõtlesin, et kui ise suureks saan, oleks küll vahva millegi sellisega tegeleda.

Kui ühel hetkel sporti teadlikumalt suhtuma hakkasin, käisid ka mul peast läbi mõtted, et mis oleks, kui saaks professionaalseks sportlaseks. Samas jõudis mulle ka reaalsus küllaltki kiiresti kohale – et minu oskustest ja tasemest elukutseliseks sportlaseks saamiseks ei piisa.

Väiksemana käis ilmselt veel asju läbi – lugesin kooliajal palju raamatuid, näiteks on läbi loetud kõik lood „Seiklusjutte maalt ja merelt“. Siis mõtlesin küll, et oleks lahe olla maadeavastaja või mõni selline tegelane. Kindlat kinnisideed aga polnud.

14

JALKA AUGUST 2022

Kuigi viimased mängud Eesti koondise pingil tegi Kivisild 2021. aasta alguses, kui sisuliselt kogu meeskonna koroonaviirusega nakatumise järel pandi üleöö paika asendajad, siis oma ametlikku saldosse ta ise neid kohtumisi ei loe – need olid ikkagi Thomas Häberli tiimi kohtumised.

Foto: Jana Pipar

LUGEJA KÜSIB Kuidas jõudsid jalgpalli juurde? (Joosep) Minu isa Tiit tegeles aktiivselt jalgpalliga, aga mina ise olin alguses hoopis korvpallitaustaga. Käisin algkoolist 12. klassini Rapla spordikoolis, treenisin regulaarselt ja mängisin korvpalli, aga isa mängis samal ajal Kohila Püsivuse eest jalgpalli. Poistena olime seal muidugi pidevalt kõrval ja toksisime palli ka ise. Mäletan hästi seda päeva, kui suured mehed mind ja minu aasta nooremat venda esimest korda oma treeningule lubasid ning lasid meil mõned harjutused ja väiksemad mängud endaga kaasa teha. Väga uhke tunne oli! Ja enda mäletamist mööda saime vennaga päris hästi hakkama ka. (Naerab – toim.).

1993. aastal lõi isa koos paari sõbraga jalgpalliklubi Rapla Atli. Kõigepealt loodi poiste treeninggrupp, siis juba meeste oma, mis noortest välja sirgus. Alates sellest hetkest hakkasin lisaks korvpallitrennile regulaarselt osalema ka jalgpallitreeningutel. Ühel hetkel mängisin noorte meistrivõistlustel isegi paralleelselt jalgpalli ja korvpalli. Täiskasvanute võistkonnaga hakkasime jalgpalli mängima Eesti teise liiga tasemel – võist-

Janno Kivisild Sündinud 5.08.1977 Kohilas Karjäär 1996–1998 noortetreener, FC Flora 1999–2002 abitreener, FC Flora 1999–2005 abitreener, Eesti A-koondis 2000 peatreener, Eesti U18 koondis 2001– treenerite koolitaja, Eesti Jalgpalli Liit 2003 peatreener, FC Valga 2004 tehniline direktor, FC Flora 2005 peatreener, FC Flora 2006 abitreener, FC Astana 2006–2007 abitreener, Kasahstani A-koondis 2007–2008 tehniline direktor, FC Flora 2007–2019 abitreener, Eesti A-koondis 2009–2012 abitreener, FC Flora 2011–2013 noortetöö juht, Eesti Jalgpalli Liit 2013– tehniline direktor, Eesti Jalgpalli Liit Saavutused • Eesti meister 2001, 2002, 2010, 2011 (FC Flora abitreenerina) • Eesti karikavõitja 2011 (FC Flora abitreenerina) • Eesti superkarikavõitja 2004 (FC Flora peatreenerina), 2002, 2011, 2012 (FC Flora abitreenerina) • Kasahstani meister 2006 (FC Astana abitreenerina) • 231 ametlikku mängu Eesti A-koondise abitreenerina

kondi oli toona vähem ja see oli riigi tugevuselt kolmas liiga. Korvpallis mängisin Eesti esiliiga tasemel. Kuna teenisin kaht jumalat korraga, siis ülikooli kehalise kasvatuse õpetajaks õppima astudes ma ei teadnud, kummaga edaspidi tegeleda tahan. Kuna jalgpallisuunda aga Tallinna pedagoogikaülikoolis ei olnud, siis pidin valima korvpalli eriala, kuid huvitaval kombel hakkasin treeneriametit ikkagi praktiseerima jalgpalli juures.

Ehk siis: tänu isale ja Rapla Atli kaudu on see teekond alguse saanud. Edukamaks jalgpalluriks sai aga hoopis mu vend Janek, kes jõudis ka Eesti U21 koondisesse välja.

Mis meeldib sulle jalgpalli juures kõige rohkem? (Inger Rudsit) Ühelt poolt öeldakse, et jalgpall on ääretult konservatiivne: reegleid väga muuta ei soovita ning traditsioonidest peetakse auga kinni. Mulle see meeldib! Teisalt on jalgpallimängul ääretult palju variatsioone – see on nii mitmekülgne ja ettearvamatu! See on spordiala, kus ka paberi peal selgelt nõrgemal võistkonnal või autsaideril on iga mängu alguses reaalne, mitte ainult teoreetiline võimalus tulla mängust välja võitjana. Selleks peab muidugi ühel konkreetsel ajahetkel sündima palju õnnestumisi ja eneseületamisi, kuid teadmine, et see on võimalik, teeb jalgpallist siiani minu jaoks väga armastusväärse ja huvitava mängu.

Kes on sinu lemmikjalgpallur? (@johannesluik11) (Mõtleb pikalt – toim.). Eks see on ajas muutunud. Vanasti imponeeris mulle väga Manchester Unitedi kapten Roy Keane, just karakteri ja võitlejamentaliteedi poole pealt.

Kui lugesin läbi tema autobiograafia, sain aru, kui kompromissitu ja tough ta tegelikult oli.

Lisaks veel näiteks ka Peter Schmeichel, kes mulle natuurilt ja olemuselt väga meeldis. Just selle poolest, millise panuse ta oma liidriomaduste ja vaimsusega võistkonnale

Noorena meeste seas: „Mäletan hästi seda päeva, kui suured mehed mind ja minu aasta nooremat venda esimest korda oma treeningule lubasid ning lasid meil mõned harjutused ja väiksemad mängud endaga kaasa teha.“

2022 AUGUST JALKA

15

erinevad. Mina ei ole selline, kes väga palju YouTube’ist või raamatutest harjutusi vaatab, sest minu töö spetsiifika on seni olnud natuke teistsugune.

andis. Tema oskuste pagas ei pruukinud paljude jalgpallisõprade arvates olla väravavahi jaoks täiuslik, kuid olenemata sellest suutis ta end maailma tippu mängida ja olla oma aja üks parimaid puurilukke.

Viimasest ajast on kindlasti silma jäänud see, millist taset vaatamata oma vanusele on näidanud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo. Nähes, kui nõudlik on tänapäeva tippjalgpall ja mida see nii füüsiliselt kui vaimselt mängijatelt nõuab, millist pühendumist ja milliseid ohverdusi, siis on see ainult imetlusväärne.

2018. aastal A-koondisega Kreekas.

Foto: Jana Pipar

Kuidas motiveerida mängijaid midagi tegema? (@merith_k) Kõige olulisem on mängija sisemine motivatsioon ja see sõltub väga palju mängijast endast. Treenerina on sul võimalus ja roll aidata mängijal see sisemine motivatsioon üles leida, seda võimendada ja pidevalt värskena hoida. Väline motiveerimine võib lühikeses ajaperspektiivis olla mingit moodi tulemuslik, aga pikas perspektiivis on need mängijad ise, kes peavad endast selle motivatsiooni üles leidma.

Treeneri roll on leida need viisid, kuidas mängijas sisemise motivatsiooni hoidmise või kasvatamise osas teadlikkust tõsta – olgu selleks näiteks sobivate tegevus- või soorituseesmärkide püstitamine.

Kas Eesti noorte arendamine on heal tasemel? (@stevensiilmand) Jah ja ei. Alustades positiivsest: „jah“ seetõttu, et tänasel päeval on Eestis klubisid, kus erialane teadlikkus ja kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu on noormängijate arendamiseks täiesti arvestataval tasemel. „Ei“ aga seetõttu, et kahjuks on neid klubisid meil liiga vähe. On olemas üksikuid häid eeskujusid, aga laiemas plaanis on meil veel kõvasti arenguruumi soovitud tulemuseni jõudmiseks.

Kes võidab sel hooajal Premium liiga? (Joosep) Tänasel päeval on jäänud valik kahe võistkonna peale – kas valitsev meister FCI Levadia või tiitlit tagasi nõudlev FC Flora. Võib muidugi kulli ja kirja visata, aga et mitte keerutada ja konkreetne vastus öelda, siis tean oma karjäärist hästi, et meistritiitlit kaitsta on tunduvalt raskem kui seda mingi aja tagant uuesti võita. See ei ole lihtsalt klišee, see ongi päriselt nii! Mingisugune loogika soosib praegusel hetkel seega Florat, nii et kui peaksin ühe meeskonna pakkuma, siis oleks selleks Flora.

Millist nõu annaksid noortele palluritele? (@rocco_oja) Kui peaksin välja tooma ühe lühikese soovituse, siis see kõlaks nii: olge tublid ja usinad treenijad, osalege aktiivselt treeningutel. Kuulake tähelepanelikult, millist nõu treenerid teile annavad, ning üritage alati aktiivselt kaasa mõelda. Võtke igast treeningust maksimum – aga sellele lisaks leidke aeg, pühendumine ja motivatsioon tegeleda järjepidevalt enda oskuste arendamisega ka väljaspool treeninguid. See on sama oluline kui treeninTreeneri ülesanne gutel osalemine ja seal endast parima motiveerijana: andmine! Iseseisvaks treenimiseks ning oma oskuste lihvimiseks püs„Väline motiveerimine võib titage endale eesmärgid, mis oleklühikeses ajaperspektiivis olla sid ühelt poolt piisavalt keerulised ja mingit moodi tulemuslik, aga paneksid teid pingutama, aga teisalt pikas perspektiivis on need usina harjutamise järel saavutatavad.

Kust otsid harjutusi, mida trennides kasutada? Millistest allikatest? (@marianicole_88) Harjutuste planeerimisel või loomisel on alguspunkt tegelikult mäng ise. Ma ei tegele lastega, kus drilliharjutustel on tihti suurem osakaal, sest soovimängijad ise, kes peavad endast takse lihvida isoleeritud keskkonnas mingit jalgpallilist elementi, vaid olen selle motivatsiooni üles leidma.“ Kas nõustud mitme endise mängija hiljuti välja öelduga, et meie treetoimetanud profimängijatega selles nerite koolitamise tase on madal? Kas koolituskeskkonnas, kus lähtepunktiks on suur mäng ja te taseme parandamiseks on juba midagi ette selles tekkida võivad olukorrad või probleemid, mis võetud või kas lähiajal on plaanis sellega seoses tuleb lahendada. Selles maailmas luuakse harjutumidagi muuta?

(Kristjan) sed, lähtudes enamjaolt sellest, mis suurel platsil Alustame sellest, et võtame igasugust kriitikat enda on mängus juhtunud, ja tuuakse need olukorrad suhtes tõsiselt, me ei suhtu sellesse üleolevalt. Esiväiksemal maa-alal väiksema mängijate arvuga harmene samm, mille tegime, on see, et tellisime endajutusse üle. Selles mõttes on see huvitav ja loovust le UEFA auditi – meie juurde tulevad inimesed, kes nõudev protsess, sest olukorrad ja väljakutsed on

16

JALKA AUGUST 2022

LUGEJA KÜSIB dis täiesti vahele – ta liikus otse U19 koondisest tunnevad olukorda igal pool Euroopas ja on loonud A-koondisesse. See on üks ratsionaalne selgitus. dokumendi nimega „Coaching Convention“, mille Teisalt peame tõsiselt järele mõtlema ning anajärgi kogu Euroopas sünkroniseeritult ja ühtsete lüüsima, mida saaksime täna veelgi paremini ära aluste järgi treenereid koolitatakse. Nad teostavad teha nii meie jalgpalliliiduna kui ka klubid selleks, detailse auditi, et üles leida ning välja tuua meie kitet üleminek noortejalgpallist täissaskohad, misjärel on meil reaalselt kasvanute jalgpalli sujuks noorjalgolemas eksperthinnang oma koolipalluritel veelgi efektiivsemalt ning tuste kvaliteedile. võimalikult väikeste tagasilöökidega.

Tänasel päeval näeme ise, et meil On ääretult oluline, et perspektiivion vajaka tööjõust. Need inimesed, Nõuanne noortele kad noormängijad jõuaksid keskkonkes meie koolitusosakonnas töötajalgpalluritele: da, kus samaaegselt ollakse piisavad, on väga tublid ja töökad, aga te„Võtke igast treeningust valt nõudlik kui ka toetav selleks, et gutsevad oma võimekuse ja võimete noormängija arengule kaasa aidata piiril. Hetkel jääb kahjuks inimjõust maksimum – aga sellele lisaks ning toetada tema potentsiaali makpuudu, et piisava kiirusega olemasleidke aeg, pühendumine simaalset realiseerimist. olevaid programme ja koolitusi veelgi ja motivatsioon tegeleda mitmekülgsemaks muuta ning samaKes on Eestis olnud viimase kümjärjepidevalt enda oskuste aegselt arendada ja välja töötada uusi ja huvitavaid täiendkoolitusi. Me muiarendamisega veel ka väljaspool ne aasta jooksul lootustandvaim noortetreener? (@ehtekas) dugi kõige sellega täna ka tegeleme, treeninguid.“ Kas see tähendab, et tal on nooraga see on väga aeganõudev protsess. tetreenerina perspektiivi või ta on tänasel päeval Seda kõike tahaks ju kohe, nüüd ja praegu! See on juba suurepärane noortetreener ja seda oma tekoht, kuhu peaksime organisatsioonina rohkem ingudega viimasel kümnendil tõestanud? vesteerima, et progress oleks kvaliteetne ja kiire.

Esimene inimene, kes kohe silme ette tuleb, on Kas inimjõudu peaks sisse tooma välismaalt?

Ivo Lehtmets, sest tean, kui pühendunud, kvalifitNii ja naa. Juba täna teeme väga palju koostööd seeritud ja kõrge kvaliteediga noortetreener ta on, välisekspertidega. On kohad, kus vajame teadmisi kuid küsimuse sõnastus tähendaks minu jaoks justväljastpoolt, aga on ka valdkondi, kus on meil enkui seda, et sellel treeneril peaks olema potentsiaali, dal väga pädevaid ja kogenud eksperte, keda on Eesti koondimilleni ei ole ta veel jõudnud. Ma arvan, et sellisel võimalik meie protsessi kaasata. se juures on juhul on sellele küsimusele keeruline vastata, sest Janno Kivisild töötanud seitsklubides on kindlasti palju lootustandvaid perspekMiks on Eesti U21 koondise tulemused olnud me peatreeneri tiivikaid noortetreenereid, aga ühtegi konkreetset viimastel aastatel niivõrd kehvad, lausa katastlähima abilisena. nime ma tänasel päeval välja ei tooks, sest ei soovi roofilised? (Timo) Martin Reimi hakata praegu kellelegi isiklikult survet peale paneOlen nõus, et see on emotsionaalselt olnud ehk juhendas Kivisild ma: et näe, see on treener, kes tuleb ja päästab meid kõige rohkem mõrusid hetki pakkunud vanusesealjuures ise 2005. aastal kõigist meie hädadest. (Naerab – toim.). klass. Üritan sellele anda selgituse kahe nurga alt. peatreenerina Kohe kindlasti ärge võtke seda vabanduste otsiFC Floras, hiljem Miks sa ei ole tahtnud peatreeneriks saada? misena. Oleme piisavalt enesekriitilised, et mõista oli ta aga Reimi (@silverpaev) olukorra tõsidust, ning teeme ka omalt poolt kõik, parem käsi nii Kes ütleb, et ma ei ole tahtnud? (Naerab laginal – et leida tekkinud olukorrale mõistlik lahendus. klubis kui koontoim.). Kui ausalt ära rääkida, siis oli aeg, kus olin dises.

Toon lihtsa näite – kui võtame eelmise aasta nii Foto: Jana Pipar samal ajal peatreener ja abitreener – see oli aeg, poiste kui tüdrukute U17 koondise, siis olime seal väga konkreetselt kokku leppinud, et need võistkonnad komplekteeritakse kahe sünniaasta pealt.

Mõlema U17 koondise kohta saame täna öelda, et 2021 oli Euroopa mõistes neile pigem edukas – poistel ja tüdrukutel on küll pisut erinev võistlussüsteem, kuid eelmisel aastal pääsesid mõlemad U17 koondised esimesest etapist edasi ehk sisuliselt Euroopa 55 riigi seas esimesse poolde.

U19 on aga vanus, kus edu saavutada või korrata on juba oluliselt keerulisem, U21-s veel keerulisem.

Miks nii? Meil on täna olukord, kus parimad U19 vanuseklassi mängijad esindavad juba U21 koondist, parimad U21 mängijad aga A-koondist. Paljud võtmemängijad, kes peaksid olema võistkonna selgroog, esindavad juba järgmise astme koondist.

Hea näide on meile kõigile positiivseid emotsioone pakkunud Maksim Paskotši, kel jäi U21 koon2022 AUGUST JALKA

17

LUGEJA KÜSIB lihtsalt niisama jalgpalli vaadata. Vaatan seda alati mõtestatult ja jälgin, kuidas võistkonnad käituvad ja miks midagi väljakul toimub. Täna olen aga valinud enda jaoks tehnilise direktori tee, mis annab mulle emotsionaalselt väga palju, ja loodetavasti sellel teel ka jätkan.

Kui palju on sulle klubid Eestist või mujalt aastate jooksul tööpakkumisi teinud? (Vello, Tallinn) Saan öelda, et on tehtud ja mitte ainult Premium liiga tasemel, vaid näiteks ka esiliigadest ja isegi teise liiga tasemelt. Samuti on lihtsalt uuritud, kas sooviksin vahepeal noortega ka tegeleda. Kuna minu praegune amet haarab mind endasse aga 24/7 ja nõuab suurt pühendumust, siis on need jutud suhteliselt kiiresti lõppenud. Mul on selge nägemus, kuhu ma ideaalses maailmas soovin meie tehnilise osakonnaga jõuda, on olemas põhjendatud ootus ja lootus, et oleme selle suunas esimesi samme tegemas, ning sellel on konkreetne ajaline mõõde. Tahaksin hetkel enda poolt kõik teha, et sinna jõuda, siis saab juba edasi vaadata.

See ideaal tähendab seda, et tehniline osakond oleks Eesti jalgpalliteadmiste, professionaalsuse ja teadlikkuse keskus, kuhu koondame kokku oma ala parimad eksperdid Eestis. Tänase päeva reaalsus on see, et meil on liiga palju neid inimesi, kes tegutsevad väga mitmes rollis ning kel ei ole seetõttu võimalik ühe kindla spetsiifilise valdkonnaga tegeleda. Samuti on meil palju osalise töökoormusega inimesi, kelle know-how’d me sisse ostame ja kes pole pidevalt meie käsutuses. Kui inimene peab teenima kaht-kolme jumalat, siis annab ta paratamatult kokkuvõttes igal pool natuke ära ja see segab tal konkreetses valdkonnas potentsiaali maksimaalselt realiseerida.

Töö jalgpalkui töötasin Floras esindusmeeskonna abitreeneliliidu tehnilise rina ja olin samal ajal duubeltiimi peatreener. Sain direktorina on mõlema ameti kogemused ja vitsad. Samuti tean Kivisilda viinud ju hästi, mida tähendab Eesti kõrgeimal tasemel eksootilistesse paikadesse sealpeatreener olla, sest olin aasta ja natuke peale ka seid kolleege Flora esinduse peatreener. Tagantjärele mõeldes koolitama. Nii on tuli aga see kõik minu jaoks liiga ruttu ja ootamaKivisild käinud tult ning ma ei olnud selleks valmis – ma polnud FIFA programmi iseenda jaoks sel hetkel suutnud luua jalgpallinäraames Malaisias ja Jamaical. gemust. Sel ajal oli see suuresti siiski Arno PijperFoto: EJL si jalgpallifilosoofia Janno versioon.

Tegelikult kukkusin ju peatreenerina läbi, vähemalt ise tundsin sel hetkel nii. See võttis ka arvestatavaks ajaks ära soovi peatreener olla, sest tundsin, et ma ei olnud sel hetkel Premium liiga tiitli peale mängiva meeskonna peatreenerimaterjal. Abitreener olin aastaid olnud, teadsin hästi, mis on minu tugevused ja kuidas saan meeskonnale ja peatreenerile kasulik olla. Seetõttu olidki minu järgmised ametid seotud just abitreeneri rolliga ja mul ei olnud mõtteski midagi sellist, et aitab – nüüd tahan saada peatreeneriks. Ühel hetkel tekkis mul jalgpalliliidus tehnilise Millise peatreeneri kõrval oli sul koondises kõidirektori väljund ja see töö mulle tohutult meeldib. ge parem tööd teha? (@karlandressaul) Tunnen, et saan siin kokku panna kõik oma seniKirjeldaksin kõigepealt inimesi. Sain Teitur Thorsed kogemused ja neid rakendada darsoniga, kes mu A-koondise juur– olen olnud ju treenerite koolitaja, de abiliseks tõi, koos töötada kõigest noortetreener, täiskasvanute treepool aastat. Tema puhul kõnetasid ner, peatreener, abitreener, olen isegi mind tema inimlikud väärtused ja ülikoolis jalgpalliteooriat ja -praktikat see, millise meeleolu ta lõi. Tema Peatreeneriaastast FC Floras: õpetanud. Üks pool on ameti spetsiijuures sain esimest korda aimu, „Ma polnud iseenda jaoks fika, teine aga see, et mul on olnud misasi see tippjalgpall olla võib, ja sel hetkel suutnud luua võimalik selle ameti kaudu kohtuda ja seda lähemalt näha. koostööd teha suurepäraste oma ala Arno Pijpersiga käisin pika ühijalgpallinägemust. Sel ajal ekspertidega. Hea näide on Michel se tee nii Eestis kui Kasahstanis, kus oli see suuresti siiski Arno Sablon, kes pani aluse Belgia jalgpalli olime sarnases rollis nagu Eestis, saPijpersi jalgpallifilosoofia Janno maaegselt koondise juures kui ka ühe suurele tõusule. Olen saanud sellisversioon.“ te inimeste kõrvalt õppida ja näha, klubi – FC Astana – juures peatreemismoodi on teatud protsessid alneri-abitreenerina. Ühelt poolt oli guse saanud ja mida kõike peab enne läbi tegema, see väga huvitav ja edukas periood, teisalt ka väga et lõpuks kuhugi jõuda. Pean tunnistama, et täna ei keeruline aeg. Kes on välismaal ja kodust kaugel mõtle ma peatreeneriks olemise peale. töötanud, arvatavasti teab, mida see kõik tähendab, Jah – aeg-ajalt, eriti suurturniiride ajal mäneriti kui olla suur osa ajast üksi, ka oma perest ja ge vaadates hakkan selles suunas mõtlema, sest lähedastest eemal. Aeg Arnoga aitas mul oma jalgtreeneriks oleku kogemus on võtnud mult võime pallialast teadlikkust pidevalt kasvatada, sain temalt

18

JALKA AUGUST 2022

LUGEJA KÜSIB aina suuremat ja suuremat vastutust ja rolle juurde.

Ta on üks minu mentoritest. Kõik sai ka väärikalt premeeritud – tulime meistriteks nii Eestis kui Kasahstanis.

Eestlastest tooksin välja Tarmo Rüütli. Esimene periood oli temaga lühike, vaid aasta, aga just see teine periood… Ta on treenerina kõigist teistest nii erinev ja seda ei oskagi kirjeldada või selle kohta ratsionaalset selgitust anda. Võistkonna atmosfäär ja üksteise usaldamine – see oli mingis mõttes nagu sõpruskond, mis oli nõus endast kõik viimse veretilgani väljakule jätma. Tema enda natuur ja see vabadus, mida ta ka mulle abitreenerina andis – seal oli nii palju usaldust ja samas meie enda vastutust, et meenutan seda kõike suure naeratusega näol.

Viimane oli Martin Reim, kellega tegime alguses koostööd Flora tasandil, tulime kaks korda Eesti meistriks ja võitsime palju asju vaatamata sellele, kui keeruline see aeg Floras tegelikult oli. Martiniga olime ju tegelikult olnud varem Floras ka nii, et tema oli mängija ja mina treener – aga Martin oli nii intelligentne mängija, et mis treener Janno Kivisild tema jaoks oli! Ühel hetkel sain aga oma kogemusi talle kui treenerile edasi anda.

Millise koondisemängu järel on riietusruumis olnud kõige parem olla?

Millise mängu järel aga kõige halvem?

(Henrik, Tallinn) Olin koondise abitreener enam kui 230 ametlikus mängus, nii et päris kõiki ma kohe kindlasti meenutada ei suuda, aga üks, kust mäletan atmosfääri ja kõike hästi, oli ka ehk üks esimesi suuri saavutusi – see oli võit kodus Venemaa üle.

Jah, see oli sõprusmäng ja nii edasi, aga kõik, mis selle mängu ümber toimus, tegi sellest emotsionaalselt ühe erilisema kohtumise, mida platsi kõrvalt vaadata. See tunne, mis lõpuvile ajal oli…

Sama meeleolukas ja vinge oli ka kõik see, mis sellele riietusruumis järgnes.

Ma arvan, et kõige muserdavam oli ikkagi häving Saksamaa vastu. Seda tunnet ei saa kirjeldada, see oligi üks ääretu tühjus, peas oli mustmiljon küsimust ja palju arusaamatust. See on kogemus, mida ei soovi mitte kunagi mitte kellelegi. Nii palju asju oli valesti, et ei teadnud, kust pihta hakata, teadmised-oskused ei käinud sellest enam üle. See oli ka põhjus, miks pärast seda tagasi astusime.

Milline näeb koondise treeneri töö igapäevaselt välja? Mängijaid, keda treenida, on ju vaid mõne nädala jooksul aastast. Mida tehakse lisaks

sellele, et hoitakse silm peal sellel, kuidas koondislased klubis mängivad? (Kristo, Tartu) Põhiline töö on kindlasti mängijate jälgimine klubide juures. Kas nad mängivad, millises rollis nad on? Kui on vigastusi või tagasilööke, tuleb neid toetada. Üks roll, mis minul väga palju aega võttis, oli ka vastaste skautimine ja analüüsimine.

Tavaliselt vaatad järgmise vastase puhul ära kolm kuni viis mängu. Lisaks igasugused muud organisatoorsed ja administratiivsed küsimused.

2008. aastal Eesti koondise treeningul.

Foto: Lembit Peegel

Eesti koondises, nagu ka paljudes teistes jalgpallimeeskondades, on tavaks, et debüüdi teinud mängija peab kaaslaste ees lauluga esinema. Kas see tava oli Eesti koondises juba siis, kui sina A-koondise juures alustasid? Kes on selle aja jooksul olnud parim, kes halvim laulja? (Kert) Traditsioon ise tuli meile Viggo Jenseniga. Esimene mängija, kes laulma pidi, oli vist Kaimar Saag.

Ega jalgpallurid erilised viisipidajad mehed ei ole, aga võin öelda, kes on olnud kõige pühendunum laulja! Mees seisis rahva ette, jalad laiali, käed risti rinnal ja silmad kinni, nõjatus taha ja lihtsalt hakkas laulma – see oli Marko Meerits! Kui ma õigesti mäletan, siis laulis ta Jaan Tätte laulu. See enesekindlus, kuidas ta sellele kõigele vastu läks, oli muljetavaldav!

Viisipidamine ja õigele kõrgusele pihta saamine oli seejuures täiesti teise- või isegi kolmandajärguline…

Kuidas võrrelda koondise treenerina täiesti erinevates liigades mängivate pallurite mängutaset? Mille järgi saada aru, et kuskil tugevas välisliigas esimesi samme tegev mängija pole veel koondise jaoks valmis, aga mõni Eestis palliv sama positsiooni mängija on? (Berit, Tallinn) Eks see ongi keeruline. Minu hinnangul saab kõige parema pildi ette ikkagi siis, kui on võimalus mänge kohapeale vaatama minna – eriti hea, kui saab neid mängijaid ka treeningutel selles keskkonnas vaadata. Ühelt poolt on see väga tänuväärne, et meil on täna olemas InStati keskkond, kust kõikide mängude videopilti vaadata saab, aga sellistes keerulistes liigades, mida ise nii hästi ei tunne, on oluline aru saada, milline liiga tase päriselt on ja milline on treeningukeskkond, kus mängija toimetab.

Toon ühe näite, kus see hästi päevakorda tõusis: kui Frank Liivak Napolist Hispaania madalamasse liigasse siirdus, siis oli meil selle kohta võimalik küll InStatist videomaterjali leida, kuid tegelikku arusaama selle liiga tasemest me kätte ei saanud. Siis käiski teda seal 2022 AUGUST JALKA

19

LUGEJA KÜSIB esmalt vaatamas toonane U21 koondise treener Martin Reim ja hiljem veel A-koondisest Magnus Pehrsson ja Jesper Norberg, et oma silmaga näha, milline sealne tase päriselt on ja mis kõik taustal toimub. Seda pelgalt videopildi põhjal teada ei saa.

Mängu vaadates tuleb taseme hindamiseks vaadata erinevaid asju: esmalt mängu organiseeritust ja struktuuri ehk seda, kas sealne jalgpall on mõtestatud või lihtsalt midagi sumbuurset ja kaootilist. Järgmine on mängutempo – ja ma ei pea silmas üldse seda, et esimesest viimase minutini peab tempo olema üliintensiivne ja ülikiire, see võib ka varieeruda. Oluline on jälgida nendel suurema intensiivsusega hetkedel näiteks seda, kui palju on mängijal ruumi ja aega otsuseid vastu võtta ning kuidas mängija nende olukordadega toime tuleb.

otsa, et tagurpidikäiku sisse ei saaks panna! Lõpuks jäigi buss seisma, kogu meeskond tuli välja, võtsime oma kompsud ja kõndisime viimased 300 meetrit staadionile jala. Muide – bussist pidi alati esimesena Kui sinust saaks Eesti Jalgpalli Liidu president, väljuma peatreener. Sellega seoses läks samuti alati siis mis oleks esimesed muudatused või tegevuomaette ooper lahti, sest Arno Pijpers pidi esimesed? Mida teeksid teistmoodi? (Martin Pikk) sena väljumiseks mööda pääsema bussijuhi kõrval Minu puhul ei ole küll tegu presidendimaterjaliga lahtikäival istmel olnud mänedžerist.

– mul ei ole selleks vajalikke omadusi ega ambitTeine näide – see on lisaks ebausule ilmselt siooni. Aga kui sellele küsimusele kuidagi vastata, seotud ka usuga. Enne hooaja algust ohverdasisiis ütlen nii: kuna tunnen kõige paremini enda me meeskonnaga lamba. Istusime oma treeninvaldkonda ehk tehnilist osakonda, siis oleks see guväljakul koos imaamiga, kes viis läbi traditsioominu üheks südameasjaks ja seda saaks minnilised laulud ja palved, mille kõik kaasa tegime. git moodi veel rohkem forsseeritud, et kvaliteet Kogu rituaal lõppes sellega, et sealsamas väljaku veel lühema ajaperioodi jooksul kõrgemale tõsta. peal ohverdati lammas, mida me siis ka sama päeFoto: Lembit Peegel Alaliidu president peab lisaks sooritusjalgpallile va õhtusöögil sõime.

Istusime ümarates laudades, muidugi mõtlema veel harrastusjalgpallile, infrakusjuures igas lauas tohtis toitu tõsta vaid kõige struktuurile ja kõigele muule, aga mina, kes ma kõrgemal positsioonil asuv inimene.

Meie puhul väga kitsa valdkonna eest vastutan, tean, kui olutähendas see siis seda, et Arno pidi suurest kauline on selle roll suuremas jalgpalli ökosüsteemis. sist kõigile taldriku peale liha panema… paljaste Egoistlikult forsseeriksin just selle arengut. kätega!

Kasahstani koondisega õnnesTöötasid mõnda aega Kasahstanis. tus mul aga osaleda kohtumises, Millised lood või juhtumised sellemillest pole mitte ühtegi ametlikku le ajale tagasi mõeldes esimesena jälge jäänud – Küprosel laagris olles meelde tulevad? (Oskar) Eesti koondisest Tarmo Rüütli mängisime ühe mängu Põhja-Korea See on täiesti müstiline maa! Esikoondise vastu.

Mäng peeti väljakul, hiilgeaegadel: mene asi, mis meelde tuleb, on see, mis oli sisuliselt ilma olmehooneta kui ebausklikud nad on. Paar näidet. „Võistkonna atmosfäär ja harjutusväljak.

Pidime kuskil eeEsiteks – alati kui sõitsime mänüksteise usaldamine – see oli mal riietuma ja bussiga kohale jõugule, olid bussijuhil väga kindlad mingis mõttes nagu sõpruskond, des vaatasime üksteisele otsa, et traditsioonid. Esimene neist oli see, kas oleme ikka õiges kohas.

See oli mis oli nõus endast kõik viimse et alati lükkas ta endale kätte väga kuskil metsatuka sees väga kinnises uhked nahkkindad, ja enne liikuma veretilgani väljakule jätma.“ kohas. Mäletan täpselt, et mäng jäi hakkamist pidi ta laskma kolm kor1 : 1 viiki, aga kui ühel hetkel enda jaoks guugeldada signaali. Järgmine bussiga seotud reegel oli sin, et mitu mängu mul Kasahstani abitreenerina see, et kogu teekonna vältel ei tohtinud buss mitkokku tuli, siis seda kohtumist ma üles ei leidnud! te kordagi sõita tagurpidikäiguga. Mitte kunagi!

On küll olemas üks sellele eelnenud mäng ja kaks Ühe korra, kui olime võõrsilmängul ja roolis ei järgnenud mängu, mille Küprosel mängisime, aga olnud meie tavaline bussijuht, saime näha, kui tõsikohtumist Põhja-Koreaga mitte.

Võibolla pidigi selt sellesse reeglisse suhtuti. Hakkasime juba staasee olema mingisugune kinniste uste taga toimuv dionile jõudma, kui mõnisada meetrit enne seda ei mitteametlik kohtumine?

Mäletan veel, et põhjavõtnud buss mingil põhjusel esimese korraga terakorealased olid juba mängu algusest peale väga vat kurvi välja. Oh seda reaktsiooni, kui ta selle peaväsinud olekuga, ilmselt oli neil parasjagu keerule tagurpidikäiku sisse hakkas panema… Juhi kõrval line treeninglaager käimas. istunud tiimimänedžer sisuliselt hüppas käigukangi

20

JALKA AUGUST 2022

2007. aastal naasis Kivisild Kasahstanist Eestisse.

Osaliselt oli kojutuleku põhjus salapärane haigus, millesse seal maal piisavalt tõsiselt ei suhtutud – alles Eestis saadi jälile, et vutitreeneri murdis maha mükoplasma.

TÖÖVARI

„Filmi kõike, mis tundub põnev!“ Ilmselt ei ole Eestis mitte ühtegi jalgpallisõpra, kes poleks vaadanud koduse jalgpalli ülekandeid, mida toodab MIND Media. Kõik Soccernet.ee ja jalgpall.ee koduse vuti ülekanded on täis just nende sõrmejälgi. Ja neid ülekandeid ei ole sugugi vähe!

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska

22

JALKA AUGUST 2022

K

uigi praeguseks on see MINDi inimestele saanud rutiinseks igapäevatööks, on ühest jalgpallimängust kvaliteetse ülekande tootmine küllaltki keeruline protsess, mis nõuab omajagu nii inimressurssi, tasemel töövahendeid kui õppinud meistreid. Selleks, et nende nüanssidega ennast kurssi viia, võtan ühel hetkel ühendust MIND Media bossi Raido Sooaluga ning teen talle lihtsa ettepaneku: mis oleks, kui tuleksin teile üheks mänguks kaamerameheks?

Kirjutamise hetkel ei ole mul tegelikult eriti

 Esimesed tutvused tehnikaga – operaator Heiki Rebane näitab ette, kuidas asjad käivad. Minu üllatuseks ei saagi läbi kaamerasilma vaadata – seda, mida aparaat jäädvustab, saab näha ainult selle küljes oleva ekraani kaudu.

head aimust, kui lihtne või keeruline kaameraga, ei teki naljalt sellist olukorda, et mõni kaamemehe töö olla võib. Kas minu kasutamine oleks ra lihtsalt vedelema jääks. Viimaks saame mängu MINDile tohutult suur ettevõtmine, mis nõuaks kokku lepitud – euromängude tõttu tavapärasest minu välja koolitamist ja muud säärast, mis oleks hõredamal Premium liiga nädalavahetusel kanühe mängu jaoks tobedavõitu? Kas töö on sedatakse Soccernet.ee eetris üle naiste meistriliiga võrd tehniline ja keeruline, et sellest ei tuleks kohtumine Tallinna Kalevi ja Viljandi Tuleviku / lihtsalt midagi välja? Kas kallist tehnikat üldse Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonna vahel. Teeusaldatakse täieliku algaja kätte? me ära!

Märgin igaks juhuks ära, et ma ei pretendeeri põhikaamera taha, Ähvardav ilmateade vaid oleksin hea meelega mõnes Mängueelsel õhtul ilmateadet silmitrollis, mis ülekande juures nii suusedes tunnen, kuidas külm higi ühtre tähtsusega ei ole. „Kui mõni äkki laupa jahutab. Keset juulikuud Kuidas riietuda nii, et päikese mäng on tellitud kahe kaamelubatakse just selleks ajaks 13 kraadi käes poleks palav ja vihmasaju raga, siis äkki saab kuskilt mulle õhusooja ja 80-, kohati 90protsenkorral külm? kolmanda kaamera leida?“ pakun dilist vihmasaju tõenäosust. No tere, välja. tali! Tuletan vaimusilmas meelde mäSobiva mängu kokkuleppimine osutub aga pilupilte kaamerameestest märtsikuistel mängudel, sut keeruliseks. Kui esialgu kahtlustan, et minu kui tuul, tuisk ja külmakraadid nende töötingiõpetamine tundub liiga tülikas, siis hiljem saan mused ilma igasuguse liialduseta ekstreemseks telefonis teada hoopis seda, et kuna MINDil on muudavad. Äkki saabki tuule ja vihmaga autentvaja ülekandeid toota paljudelt mängudelt ja tihsema kogemuse? tipeale samal päeval mitmest Eesti otsast korraMängupäeva hommikupoolik teeb olukor2022 AUGUST JALKA

23

TÖÖVARI

Minu kätte usaldatakse kvaliteetne kaamera, mis on Raido sõnul küll juba kümmekond aastat vana, kuid ajab asja tänini suurepäraselt ära. Uuest peast maksis see umbes 4500 eurot, praegu oleks hind kasutatuna ilmselt tuhande ringis, aga sellele lisanduvad eri vidinad, näiteks juhtmevaba pildiedastaja ja suum.

Lüliteid-funktsioone on kaameral kümneid ja kümneid, aga neid nuppe, mida mina kasutan, saab üles lugeda ühe käe sõrmedel: sisse-välja lüliti, suuminupp ja mingisugune keeratav lüliti, mis reguleerib liigse valgusega tegelevat filtrit. Kõik! „Ka profid kasutavad kaamera funktsioonidest tavaliselt maksimaalselt 80 protsenti,“ mõtiskleb Raido mängu ajal.

vastu vahetanud, tal on operaatorina paarisajamänguline kogemus ning ta asub ka mind õhinal juhendama.

Niisama lobisemiseks aega ei jää – esimese asjana surutakse mulle pihku peakomplekt, millega mängu eel ja ajal kolmekesi omavahel ühenduses saame olla. Ma ei jõua seda pähegi panna, kui juba saan kätte ka oma peamise töövahendi – paar kilo kaaluva käsikaamera. Olen mängule sõites millegipärast aimanud, et mind võidakse kasutada kaamera number kaks positsioonil (ehk põhikaamerast pisut allpool mängust action-kaadreid võtmas), kuid juhtmevaba kaamera ja sisuliselt vaba roll on veel parem uudis. Mulle antud ülesanne on sisult lihtne: filmida kõike, mis tundub põnev! Mängu eel pean lähedalt üles võtma mängijate platsilemarsi ja rivistuse, kohtumise ajal aga väljaku ääres kõike, mis silma jääb – nii olukordi platsil kui sündmuseid selle ääres. Abiks autofookus ja suuminupp.

Värisevad käed ja isiklik ruum

Ülekande algus on minule kui „vabakaameraga“ ra mõnes mõttes segasemaks, sest taevas sirab operaatorile eriti tihe, sest esimese ülesandena päike ja sooja on 20 kraadi ringis, aga taamal ähtuleb mul lähedalt ja käigu pealt filmida võistvardavad päris suured ja tumedad pilkondade väljamarssi ja rivistust, seejäved. Kuidas riietuda nii, et päikese käes rel annab Raido mulle ülesandeks võtta poleks palav ja vihmasaju korral külm? mängu avaminutitel suurde plaani mõRaido juhised on lihtsad: pane ennast lema võistkonna pingid. lihtsalt niimoodi riidesse, et külm ei Ise ma sellest samal hetkel küll nii Mulle antud ülesanne on hakkaks, vihmakeep on vajaduse korral hästi aru ei saa, kuid hiljem ülekannet sisult lihtne: filmida kõike, olemas. Lõpuks otsustan pigem mugajärele vaadates on näha, kuidas harvate dresside ja kulunud tossude kajumatu ja väriseva käega filmitud demis tundub põnev! suks. Kindla peale minek igal juhul. büütkaadrid näevad lausa koomilised Mängueelset ärevust tõmbab oluliselt maha välja – pilt loksub nagu tormisel merel! Kui mõleRaido eelmise õhtu sõnum: kohal pean olema 45 ma naiskonna pingid suurde plaani võtan, üritan minutit enne avavilet. Ju siis ei ole mulle vaja väga põhjalikku koolitusprogrammi korraldada. Hiljem saan teada, et MINDi inimesed tulevad üldjuhul kohale poolteist tundi enne avavilet, et kogu tavaar üles seada ja ülekandeks valmis panna.

Kui täpipealt 13.45 Sportland Arenal nägu näitan, ongi suurem osa ülekandeks vajalikest juhtmetest ja tehnikast kenasti üles seatud. Naiste meistriliiga ülekanded on lepingu järgi tellitud vaid ühe kaameraga, aga seekord õnnistame Kalevi ja Tuleviku matši lausa kolme kaameraga: peale põhikaamera on Raido ühe tellingu otsa üles seadnud kaugelt juhitava robotkaamera, minu kätte usaldatakse aga juhtmevaba kaamera, millega saan mängu ajal platsi ümbruses ringi käia. Robotkaamera kasutamine on sealjuures totaalne Raido isiklik initsiatiiv – ükski kokkulepe seda ei nõua, aga et ülekannet kvaliteetsemaks ja ka endale huvitavamaks teha, Avavile eel tekitab ärevust tõik, et veel viis minutit enne mängu algust pole mitte kuskil näha kommentaatorile varjuks mõeldud telki. Kommentaator kommentaaon ta selle üles seadnud. Fanatt missugune! toriks, aga MINDi huvitab ka see, et nende kallis tehnika selle all kuiv püsiks! „See Lisaks tehnikuna tegutsevale Raidole, keda on päris tavaline, eriti nende võistkondade puhul, kes pole harjunud teleülekandeolen kommentaatorina juba aastaid tundnud, ga mänge korraldama,“ nendib Raido. Võistkonnad jalutavad juba sisuliselt platsion mulle tuttav ka põhikaamera operaator Heiki le, kui küljejoone ääres käib veel kibe sagimine – teiste seas aitab varjualust üles Rebane – kunagi aktiivselt jalgpalli pildistanud seada ka operaator Heiki, kes seejärel ämblikmehena mõne sekundiga tellingute otsa tagasi ronib. Kohe näha, et mees tegeleb vabal ajal kõvasti takistusjooksuga!

Heiki on vahepeal fotokaamera videokaamera

24

JALKA AUGUST 2022

TÖÖVARI

Avavile eel ja lõpuvile järel saan kaameramehena minna ka platsi peale. Iseäranis vastutusrikas tundub ülesanne võtta enne mängu üles mängijate rivistus.

mängu sisse elamiseks ja kõigega harjumiseks. seda esmalt teha viisakalt kauguselt – Raido anAutomaatselt liigub minu kaamerasilm palli ja nab mulle kõrva aga kiirelt märku, et ma lähemale action’i poole, kuid tasapisi hakkan harjuma läheksin. Tagasihoidliku inimesena hakkab lausa sellega, et otsin hoopis asju, mida pisut imelik ja ebamugav, sest tunnetan, saab näidata siis, kui mäng seisab. et ka pingil olevad mängijad-treenerid Raadio teel on side Raidoga kogu aeg ei ole sellise kaameratööga harjunud olemas ja iga kord, kui kuulen klap(tuletame meelde – naiste meistriliiga pidest, et minu kaamera pilt on paülekanded tehakse üldjuhul vaid ühe Ühe sellise neidude rasjagu eetris, käib väike surin seest kaameraga!). Kui Viljandi naiskonna seltskonnaga saan ennast läbi. Ära nüüd värista! peatreener Sergei Vassiljev ühel hetkel paraja pervona tunda.

Nojah – tagantjärele selgubki, et enda ees olevale pallitüdrukule viipab, väristasin ikka küll. Ja kuidas veel! Aga et too vaatevälja ei segaks, saan aru, et üritage ise teisel pool väljakut toimuvat sisse suukui juba väike laps treenerit häirib, siis mida veel mides filmida ja kaamerat selle juures täiesti paiüks kaamerakolakaga täiskasvanu teha võib… gal hoida… Kusjuures tuult ega vihma lõpuks ei Esimesed 10–15 minutit lähevad selgelt tulegi ja ilmaolud võib lugeda heaks! Õnneks teeb Raido aeg-ajalt ka kogenud Heikile märkuseid, kui midagi liialt krabiseb või kui suumimine pole piisavalt sujuv olnud. Erinevalt minust ei saa Heiki ka midagi vastu öelda, sest ülekande heli tuleb tema kaamerast. Mõtlen omaette, et Heikit ma ei kadesta – kui keegi midagi kobiseb, tahaks ju ise midagi vabanduseks vastu öelda!

Tribüünile publiku sekka

Töö käib! Olulise põhimõttena tuleb meeles pidada, et kõik mängu filmimise kaadrid oleksid sama suunaga nagu põhikaamera oma ehk pilguga tribüüni poole – muidu ajaks perspektiiv vaataja kergesti segadusse.

26

JALKA AUGUST 2022

Aeg-ajalt tasub ka mängus toimuva tegevuse filmimine ära, sest minu nina all sündinud väravatest saan kohati kätte isegi täiesti arvestatavad kordused. Hoolimata sellest, et pilt käib ekraanil vinka-vonka ja aeg-ajalt jäävad mängijate jalad sootuks kaadrist välja…

Teisel poolajal pakub Raido ühtäkki välja, et võiksin minna tribüünile huvitavaid kaadreid võtma. Muidugi! Ronin poolesaja pealtvaataja

TÖÖVARI sekka, teen mõne kaadri otse publiku selja tagant, nii et kaadrisse jäävad kunstiliselt näha nende siluetid. Ja jälle on mul selline tunne, et tungin lausa vägivaldselt inimeste personaalsesse ruumi – kui mul palutakse neist mõne meetri kauguselt lähikaadreid võtta! Õnneks keegi minusse halvasti ei suhtu, aga reageeringud jagunevad kolmeks – osa lehvitab rõõmsalt (teadmata, et nad ei ole sel hetkel otseülekande eetris), osa vaatab mängu kivinäoga edasi ning mõned tüdrukud panevad itsitades päikeseprillid ette.

Just ühe sellise neidude seltskonnaga saan ennast paraja pervona tunda. Publiku lähikaadrite järjekord on parasjagu nendeni jõudnud, ent kuna mängus lüüakse samal ajal värav (mina, kes ma olen väljaku poole seljaga, saan sellest alles hiljem aru!) ja ülekandes ei saa parasjagu kõrvalisi asju näidata, hoian kaamerasihikut nende poole julgelt minut aega. Mida kõike nad minust mõelda võivad…

Mängu lõpuks kolin otsajoone taha ning saan proovida ka statiivilt filmimist. Milline mugavus, milline stabiilsus, milline kindlus! Ka filmitud kaadrid on juba hoopis teise näoga, kui kaame-

Juba esimese poolaja lõpus tunnen, et parem käsi, millega olen kogu aja kaamerat hoidnud, näitab esimesi väsimuse märke, näidates seda välja omalaadse surinaga.

Mängu lõpus asendub surin suisa valuga, kuid õnneks läheb see vaid paari tunniga üle. Pealegi proovin mängu lõpus ka statiivilt filmimist, mis kätt ei väsita.

MINDi tegevus jääb silma ka välismaal Läti kõrgliiga tegevjuht Maksims Krivunecs andis hiljuti Tribüüni YouTube’i kanalile intervjuu, kus temalt küsiti ka seda, kuidas näeb tema Eesti jalgpalli. Krivunecs tõi Eesti jalgpalli ühe suurema plussina välja kvaliteetsed otseülekanded, märkides, et talle tundub, et Eestis on sel alal konkurents väga tugev.

Ilmselt ei olnud Krivunecs kursis, et hiigelsuur osa Eesti jalgpalliülekannetest on just üheainsa firma, MIND Media töö. „ERRi ja Levirat me oma konkurentideks otseselt ei loegi, sest nemad tegelevad televisiooniülekannete tootmisega, meie aga internetiülekannetega,“ toob Raido Sooalu olulise erinevuse välja. Aja jooksul on netiülekandeid pakkunud veel mitu ettevõtet, kuid jalgpallist on saanud mõnes mõttes MINDi visiitkaart – kogemusi ja teadmisi on selles vallas juba nii palju, et kvaliteedi ja usaldusväärsuse poolest on neile väga keeruline vastu saada.

Sealjuures tehakse kõike seda küllaltki väikese meeskonnaga: operaatoreid on MINDi rotatsioonis kümmekond, tehnikuid, kes mängu ajal kõike seda haldama peavad, aga Sooalu sõnul „kolm ja pool“. Tehniku töö on kõige keerulisem, sest ta peab haldama nii audio-, video- kui arvutitehnikat, olema kodus striimidega seostuvate asjadega, oskama kõike käigupealt sättida ja vajaduse korral loovaid lahendusi kasutama, et ülekanne töötaks ja toimiks. Muide, vähesed teavad, et Eesti mängudest ei tooda MIND mitte ainult neid ülekandeid, mis YouTube’i jõuavad – paralleelselt liigub ilma kommentaatori helita voog ka välismaale, kus seda on põhiliselt endale näitamiseks ostnud panustamissaidid. Varem liikus otseülekande pilt samal ajal ka Facebooki.

rat ei hoia värisev käsi, vaid kindlal alusel statiiv.

Korra jään oma tööga eriti rahule, kui märkan üht vastu Kalevi ründaja Emma Treibergi nägu minevat lööki, mis teistel märkamata jääb. Just Treiberg on mängija, keda saan konkurentsitult kõige rohkem suurde plaani võtta – naiste meistriliiga parim väravakütt otsustab selles matšis vastaseid viie väravaga kostitada...

Lõpuvile tuleb mingis mõttes isegi ootamatult ruttu. Ma ju alles hakkan hoogu sisse saama!

12 minutit

200 +

2012.

on Raido Sooalu isiklik rekord ülekande lõpu järel asjade kibekiiresti kokkupanemises.

Tavaliselt kulub sellele umbes 25 minutit.

jalgpallikohtumisest toodab MIND Media igal hooajal Eestis otseülekande.

aastast alates toodab MIND Media Eesti jalgpalli otseülekandeid.

2022 AUGUST JALKA

27

RANNAJALGPALL Martin Thomson Team Copenhagen BSC ridades.

Aastaga muru pealt rannajalgpalli tippturniiridele Eesti esiliiga ründajatele ei vaja FC Elvas nime teinud Martin Thomson tutvustamist. Kuid 193sentimeetrine kaitsja jätab nüüd putsad koju, sest rannaliival on saanud temast heal tasemel ründaja. Eestis varem rannajalgpalli kõigest harrastusturniiridel mänginud Thomson on Taanis Team Copenhagen BSC ridades mänginud edukalt eurosarjas ja Läänemere rannajalgpalli liigas ning teinud debüüdi Eesti koondises, mis pallib esimest korda euroliiga A-divisjonis. Kuidas suutis Lõuna-Eesti mees aga karjääris nii mitu sammu edukalt vahele jätta?

Tekst: Sander Jürjens Fotod: Jose Manuel Alvarez / Beach Soccer Worldwide

28

JALKA AUGUST 2022

RANNAJALGPALL

T

homsonil (25) täitub varsti esiuurima, kas tal oleks võimalik kuidagi mene täisaasta Taanis, kusjuuTaani pass hankida, et koos klubikaasMartin Thomson res see pole sugugi esimene lastega ühe lipu all rahvusvahelisi turniire mängida. kord, kui ta Taanis elab. Pärast Nõo Sündinud 19.10.1996 Jalgpall: FC Elva (2002–2004), Sügis oli Thomsonile hea aeg liigümnaasiumi lõpetamist uuris ta Tartu Tammeka (2006–2012), tumiseks. „Ajastuse mõttes oli mulle võimalusi, kuidas omandada kõrgFC Elva (alates 2013) väga sobiv, sest saalis sai teha eraharidust välismaal. „Hea sõber TamRannajalgpall: Team trenne, kus õppisin rannajalgpalli meka-aegadest Markus Jõgi oli aasta Copenhagen BSC (alates 2022) jaoks vajalikke elemente. Kui kevad oli varem läinud Aalborgi turundust ja käes, siis tundsin end juba üsna muspordijuhtimist õppima. Eriala tungavalt.“ dus põnev ja välismaal elamine looThomson hoidis arusaadavalt varmulikult ka. Kolme ja poole aastaju, sest oli alaga ju värskelt tegelema ga sain bakalaureusekraadi UCNist hakanud. Eestis oli vähe neid, kes (University College of Northern Dentemast kui rannajalgpallurist midagi mark – toim.). Esimesed kaks aastat teadsid. olin kohapeal, kui läbisin turunduse Euro Winners’ Cup ehk rannajalgosa, viimane poolteist aastat jätpalli eurosari tõi Thomsoni aga esile. kasin e-õppes spordijuhtimise alal, Kopenhaageni meeskonnaga samal kui elasin Eestis. Hetkel omandan turniiril osales Eesti meistriks kroonimagistrikraadi HTL International tud SK Augur Enemat, kelle liikmeteSchoolis sporditurismi juhtimise ga tekkis tal hea kontakt. Ühel hetkel erialal. Kool asub Barcelonas, kuid võttis juba ühendust Eesti Rannajalgsaan õpinguid läbida distantsilt,“ palli Liidu juht Kari-Andri Kask, kes lausub Thomson. uuris Thomsoni võimaluste kohta, kui Jalgpalliga on Thomson jäänud ühel hetkel peaks saabuma koondisekogu aeg seotuks, sealhulgas esimekutse. sel perioodil Taanis. „Aalborgis män„Teadsin, et näen eurosarja turniigisin kohalikke madalamaid liigasid, ril eestlaseid, aga enda peas olin vastu aga tase on seal korralik. Suved olin võtnud otsuse, et mina end reklaamima ei lähe.

Eestis ja mängisin Elvaga esiliigas või esiliiga Loomulikult on iga mängija unistus jõuda rahvusB-s.“ koondisesse, aga ega mul kuskile kiiret polnud ja isegi oma unistustes nägin, et kõige Tee rannajalgpalli juurde varasemalt võiks see juhtuda järgRannajalgpalli pisikuga nakatus misel aastal.“ mees Elva lahtistel meistrivõistVähe sellest, et eestlastel õnlustel. „Gümnaasiumi aegadel sai nestus Thomsoni oskustega tut„Teadsin, et näen eurosarja sõpradega ikka mängitud ning vuda eurosarjas, toodi ta kõigi Elvas korraldati ka meistrivõistlu- turniiril eestlaseid, aga enda peas rõõmuks lausa koju kätte. Kopenseid, kus olid etapid saalis, puuris, olin vastu võtnud otsuse, et mina haageni meeskonnaga osaleb ta rannas ja murul. Võitsime kahel uues Läänemere rannaliigas, kus end reklaamima ei lähe.“ aastal rannas, aga piirkonnas polpeale Kopenhaageni mängib neli nud tingimusi, et rannajalgpalliga meeskonda Eestist, kaks Lätist ja korralikult tegeleda, ning lisaks üks Rootsist. Üht juulikuist etappi võõrustas ka poleks esiliiga tihe kalender mulle samuti suurt Taani pealinn. võimalust jätnud. Aga Eestil läks ju rannajalgpallis hästi, ala püsis pildil ja jättis laheda mulje,“ räägib Thomson.

Elukaaslane Eesti esireket Mullu sügisel Taani naastes oli Thomson valiku ees, kas pallib taas jalgpalli madalamates liigades Martin Thomsoni elukaaslane on sulgpallur, või proovib vahelduseks südamelähedaseks saaEestit Tōkyō olümpiamängudel esindanud nud rannajalgpalli.

Kristin Kuuba. Thomson ei tee saladust, et Taani kolimise mõtte tegid paarile loogiOma üllatuseks avastas ta, et Team Copenhaliseks just Kuuba treenimisvõimalused gen BSC on Taani ainus rannajalgpalli võistkond!

Taanis. „Varasemalt käis ta siin nädalate Meeskond on seega ka peaaegu äravahetamiseni kaupa laagrites, aga nüüd, kui Tartus on sarnane Taani rannajalgpalli koondisega, miska tema kooliasjad tehtud, klappis ajastus tõttu ei saanud võtta iseenesestmõistetavana, meie mõlema jaoks.“ Sulgpall on Taanis kõrgelt hinnatud spordiala ning kohalikud et Thomson trenni vastu võetakse. Aga esialgtingimused Thomsoni sõnul head. ne tagasiside oli väga positiivne ning juba mõned kuud hiljem hakati Thomsoni käest lausa 2022 AUGUST JALKA

29

RANNAJALGPALL

Kas teadsid, et…?

Martin Thomson töötab sihtasutuses Elva Kultuur ja Sport, kus ta on projektijuht.

Tööasjad saab ta aetud distantsilt, aga 30. ja 31. juulil toimunud Eesti liikumis- ja spordifestival tõi ta kodumaa pinnale. FC Elva ei jätnud võimalust kasutamata ja juba mõned päevad peale Eestisse saabumist tegi ta 90 minutit kaasa Elva 1 : 0 võidumängus Pärnu JK vastu. Enne seda oli tal sellest hooajast ette näidata seitse minutit märtsikuust Harju JK Laagri vastu.

Thomsoni avahooaeg rannajalgpallis: klubiga eurosarjas kuue parema seas ning koondisega A-divisjonis ehk kümne tugevaima hulgas.

Teise neliku ründajana kõvade tulemusteni

Thomson on Kopenhaageni meeskonnas teise neliku ründaja ehk võistkonna põhimängija ja väravakahuri Axel Dammi vahetusmees. Peatreenerile meeldib Thomsoni sõnul tema võimekus mängida tugevamate meeskondade vastu edukalt kaitses, sest kaitsetegevus algab juba ründajast.

Damm on samas asendamatu väravalöömises.

Ei saa üle ega ümber sellest, et mullu sügisel rannajalgpalli trenni läinud mees mängib nii klubi kui ka koondise tasemel Euroopa tippudega. „Klubikaaslased juba heidavad trennis nalja, et superstaar A-divisjonist,“ muheleb Thomson. Aga Kopenhaageni klubi mängijad ei peaks ka ise liialt tagasihoidlikud olema, sest eurosarjas teeniti 32 meeskonna konkurentsis muljetavaldav 6. koht. „Kui rääkida koondisest, siis euroliiga A-divisjonis on ikka väga kõrgel tasemel meeskonnad, aga see polnud mingi šokk, sest juba Kopenhaageniga mängisime Braga vastu, kus on mitu Portugali koondislast. Ja tollel turniiril, kus kuuenda koha saime, tekkis enesekindlus, et tippudega on mängida võimalik küll!“

30

Eesti koondise eest A-divisjonis Poola vastu madistamas.

Lõpuks tekkis meeskonnas isegi pettumus, et nelja hulka ei jõutud, sest Prantsusmaa meister oli võidetav. Soomlasi võideti alagrupis ja 16 hulgas alistati ka Slovakkia tšempion. Pärast kaotust prantslastele võideti Türgi klubi ning viimases kohamängus jäädi alla Iisraeli meistrile.

Esimesest hooajast on Thomson seega seni maksimumi välja pigistanud. Täpid i-dele paneks veel Läänemere liiga võit ja edu koondisega, kuid sündmustest ei tasu ette rutata. Aga süües kasvab isu!

1

2

3

mäng on Thomsonil ette näidata Eesti U19 koondise ridades. Keilas 2014. aastal toimunud heitluses Valgevene vastu sekkus ta mängu vahetusest kohtumise lisaminutitel.

mängu on Thomsonil kirjas Eesti rannajalgpalli koondises.

Need pärinevad sellest suvest A-divisjonist Poola ja Portugali vastu.

korda sõitis Thomson Eestis veedetud perioodil Elvast rannakoondise trenni Tallinnasse. Juba esimese trenni järel anti mõista, et koondisekutse on käeulatuses.

Trenni on ta kohale lennanud ka Taanist.

JALKA AUGUST 2022

Foto: Catherine Ivill, UEFA via Getty Images

Eesti

Karol Mets

Foto: Alex Jana Morton, Pipar UEFA via Getty Images

Mari Liis Lillemäe FC Flora Eesti

Foto: Jana Pipar

Inglismaa

Jack Grealish

Foto: Alex Jana Morton, Pipar UEFA via Getty Images

Inglismaa

Beth Mead

MÄNGIJA LUUBI ALL

Jaanika Volkov Värskelt Eesti A-koondises debüteerinud 17aastast FC Flora keskpoolkaitsjat aitavad iseloomustada teda FC Levadias juhendanud Kaidi Jekimova ja tema praegune klubitreener Aleksandra Ševoldajeva, kelle käe all pallis Volkov ka U17 koondises. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Jekimova: Hoolimata sellest, et Jaanika ei ole pikemat kasvu, läheb ta julgelt õhuvõitlusesse ja enamasti võidab need. Ševoldajeva: Tunneb ennast mugavalt, kui läheb õhus olukorda üksi, aga kui vastas on suurem mängija või kontakt tugevam, siis see kõige suurem eelis tema puhul ei ole.

Jekimova: Noorteliigades nägi ründajana väga hästi ruumi rünnakutele ja löögile minekuks. Avanemised väga hea ajastusega. Võiks veel rohkem ohustada vastase väravat, andes võtmesööte ja mängides ennast rohkem löögile. Ševoldajeva: Väga hea – näeb olukordi mitu sammu ette. Pean talle tihti ütlema, et Jaanika, sina elad tulevikus, aga teised mängijad on veel olevikus või üldse minevikus ja ei taju situatsioone samamoodi.

JÕUD

Jekimova: Oma vanuse kohta väga hea, on aastatega kõvasti arenenud – enam ei ole teda nii lihtne tasakaalust välja viia või temast mööda saada. Rahvusvaheliseks tasemeks on kindlasti arenguruumi palli katmises ja duellide võitmises. Ševoldajeva: Jõu poolest alla ei jää, suudab väga hästi palli katta ja seda säilitada. Kontakti minek ei ole tema esimene valik – kui kaitsefaasis on võimalik palli võita nii, et kehakontakti mitte minna, siis leiab ta ideaalselt selle võimaluse.

VASTUPIDAVUS

Jekimova: Mängib igas olukorras lõpuni, kuid aeg-ajalt vajab järgmiseks pingutuseks pisut rohkem puhkust.

LIIKUVUS

Ševoldajeva: On mitmekülgne mängija ja suudab kesktsoonis väga hästi toimetada – seob mängu, viib palli üle ja tekitab ohtlikke momente. Kui ta veidi kõrgemale mängima panna, siis võib jääda ootama, et keegi teine seda teeks, ja jääb kohati passiivseks.

SISU

Jekimova: Töökusega on eeskuju teistele mängijatele. Väga motiveeritud ja on teatud elementide parandamiseks valmis palju vaeva nägema nii trennis kui väljaspool trenni. Teeb kõik selleks, et püstitatud eesmärgid ellu viia. Ševoldajeva: Selle hindamiseks tuleb skaalat suurendada! Pealtnäha on hästi rahulik ja vaikne inimene, aga see, mida ta platsi peal näitab, räägib enda eest.

TEHNIKA

Jekimova: Tema tugevaim külg, suudab ka keerulised pallid kontrolli alla saada ja temalt on väga raske palli ära võtta. Ševoldajeva: Siin tuleb taas kord skaalat suurendada. Mängija, kellesarnast Eesti jalgpallis ei ole olnud. Võibolla Morkovkina või Tammikuga saaks võrrelda, aga nad on hoopis teistsugused mängijad kui Volkov.

SÖÖT JA LÖÖK

Jekimova: Väga hea sööt mõlema jalaga nii maast kui õhust. On löögile orienteeritud, suudab lüüa väravaid nii maast, õhust kui ka kääridega, on tänu sellele olnud noorteklassides väravalööjate edetabeli tipus. Ševoldajeva: Jaanika suudab palli sööta ükskõik kuhu ükskõik mis hetkel – nõrgema jala välisküljega või selja taha risti, ilma et üldse vaataks –, aga mis vahepeal puudu jääb, on teatud teravus või jõud. Tehnika poolelt on kõik paigas.

5 4 3 2 1 0

5

Väljakunägemine

40

JALKA AUGUST 2022

5

Tehnika

4,5

Vastupidavus

KIIRUS

Ševoldajeva: Nagu jõu puhul, saab ka siin juurde panna. Kiiruse arendamine on tema vanuses kõige rohkem seotud jõu arenguga ja jooksutehnika parandamisega, seal tuleb kindlasti tööd teha ja seda me ka teeme.

4

Kiirus

4

Õhuvõitlus

4,5

Jõud

5

Sisu

5

Liikuvus

5

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Kunagine juuksurihakatis unistab välismaal pallimisest

FOTOD: Jana Pipar

CV Sünniaeg: 20.02.2005 Positsioon: keskpoolkaitsja Klubi: Tallinna FC Flora Endised klubid: Nõmme Kalju FC, Tallinna FC Levadia Koondisekarjäär: A-koondis 1/0, U17 koondis 6/1, U15 koondis 5/6

Kelleks väikesena saada tahtsid?

Lasteaias olen vist kunagi öelnud, et tahaksin juuksuriks saada – tundus selline populaarne valik.

Kas sul on kindel mängueelne rutiin?

Mängupäevade hommikutel meeldib mulle jalutamas käia. Enne mängu visualiseerin enda jaoks olukordi, see paneb mind mänguks paremini valmis ja nii tean, milliseid lahendusi teatud olukordades otsida.

Kas jõuad mängimise kõrvalt jalgpalli ka vaadata?

Kelle mängudel silma peal hoiad?

Vaatan mänge küll. Jälgin rohkem meestejalgpalli, sest need mängud on palju kättesaadavamad, aga olen viimasel ajal järjest rohkem ka rahvusvahelisi naistemänge vaatama hakanud. Praegusel EMil pean suureks favoriidiks Prantsusmaad.

Hakkad paari aasta pärast kooli lõpetama. Mis sinu edasised plaanid on? Ühel hetkel tahaksin kindlasti välismaale mängima minna, aga võtan seda protsessi samm-sammult ja vaatan, mis hetkel see otsus tuleb.

Kuulusid oma A-koondise ametlikus debüütmängus põhikoosseisu ja said kohe kirja ka täismängu.

Millised mõtted enne mängu peas olid ja kuidas seda suurt võidumängu mäletama jääd?

A-koondise seltskonda võeti mind hästi vastu ja tundsin, et sobin jalgpalliliselt sinna. Sellest, et kuulun Kasahstani vastu algkoosseisu, sain teada mõnda aega varem ja seepärast oli mul aega end selleks ette valmistada. Üldiselt oli aga tunne üsna sama, mis on varem enne noortekoondise mänge olnud, ja suuremat närvisolekut ega pinget ei tajunud. Kindlasti jääb see mäng mulle ühe eredama mälestusena meelde.

Kes on sind sinu teekonnal jalgpallurina kõige rohkem mõjutanud?

Mul on olnud palju eeskujusid, keda jälginud olen, aga kõige suurem mõju on olnud perel, kes mind alati kõiges toetanud on.

Mis on parim trikk, millega vastaseid kohvile saata?

Ma arvan, et kehapete töötab väga hästi!

Kes oleksid sinu võistkonnast need kolm mängijat, kelle võtaksid üksikule saarele kaasa?

Kristina Teern, Siret Räämet ja Liselle Palts – selle seltskonnaga igav ei hakkaks.

Kui saaksid endale valida ühe supervõime, siis millise valiksid?

Teleporteerumine tundub päris praktiline.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Tooksin välja kaks mängu. Esimene oli U17 koondisega Bulgaaria vastu, kui me 2 : 3 kaotusseisust lõpuminutitel mängu võitsime (mängu lõppseisuks jäi 4 : 3 ning kolm päeva hiljem alistati ka Gruusia, mille järel tõusis koondis A-tugevusgruppi – toim.). Teine ongi minu A-koondise debüütmäng, kus sain kirja täismängu ja mille samamoodi suutsime kaotusseisust võita.

2022 AUGUST JALKA

41

KOONDIS

347 koondisemänguga kolmik saab viimaks lahkumisetenduse 19. august on A. Le Coq Arenal tähtis päev – kell 19.30 algavas kohtumises on vastamisi Eesti ja Soome. Kuid õhkkond ei viita sugugi tavalisele koondisemängule, vaid millelegi palju sümboolsemale: legendide kohtumisega tähistatakse 30 aasta möödumist taastatud Eesti koondise algusest.

Tekst: Eneli Mossin

Enar Jääger 2007. aastal.

Foto: Lembit Peegel

Ü

htlasi on tegemist Enar Jäägeri, Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi viimase koondisemänguga. Kui tavaliselt saavad saja mängu klubi liikmed kodupublikuga hüvasti jätta mõnes ametlikus maavõistlusmängus, siis viimastel aastatel tunduvalt tihedamaks läinud koondisekalender koos vahepeal koroonapandeemiast põhjustatud pausidega ei ole lubanud sel kolmikul tavapärasel moel oma lahkumismängu saada. Eesti–Soome legendide lahing annab selleks aga tavapärasest pisut teistsuguse võimaluse.

Millised mälestused legendidele oma karjääriga seostuvad ning kuidas nad üksteist meenutavad?

Enar Jääger Koondisedebüüt: 2002. aastal maavõistlus Eesti – Uus-Meremaa (3 : 2) Mänge/väravaid kokku: 126/0 Viimane koondisemäng: 2017. aastal maavõistlus Soome–Eesti (3 : 0)

Treenerite oluline roll

Raplamaalt pärit Enar Jäägerile on jalgpall alati meeldinud ning trenni suundus ta esimest korda kümneaastaselt. „Ega sellises vanuses pole rohkem vajagi, kui sai sõpradega koos trennis käia ja mängida,“ lisab ta. Tema esimesed treenerid olid Viktor Mets ja Vytautas Blinstrubas, kellel oli

42

JALKA AUGUST 2022

oluline roll noore teekonna kujundamisel. Jäägeri sõnul loeb väga palju, milline treener inimesena on ning kas ta suudab mängija jaoks luua positiivse ja meeldiva keskkonna. „Usun, et paljud noored teevad oma otsuse, kas jätkata või mitte, just selle järgi. Ma olen väga tänulik, et Viktor Mets suutis seda teha.“

„Enar on väga külmavereline mängija!“

Jääger on olnud läbi aegade nii stabiilne mees, et halba mängu on raske meenutada. „Mõnel mängijal on halvad ja head mängud, aga tema kohta ei oska meenutada halba mängu,“ ütleb Dmitri Kruglov. Enar on kindel meeskonnamängija, kellel on taskus tugev löök. „Ta on väga külmavereline mängija. Ja ma ei näinud kordagi, et ta paanitseks,“ kirjeldab Kruglov. Rahulikku meelt ei jäta Jääger platsile, vaid võtab selle kaasa ka igapäevaellu. Tema peale saab kindel olla ja ta on alati kõigile toeks. Ta ei tee vastas-

KOONDIS tel vahet ning mängib kõigi vastu kindla jalaga. „Ükskõik kellega mängisime, vastasel oli väga raske temast mööda minna,“ ütleb Aleksandr Dmitrijev. Ta teeb oma asja ja teeb seda väga hästi. Ta ei hakka väljakul rumalusi tegema – midagi, mida ta ei oska või mille eest ta ei saa vastutada. „See on väga-väga hea omadus,“ ütleb Kruglov.

Dmitri Kruglov 2007. aastal.

Foto: Lembit Peegel

Võimalused tulevad vaid pingutades

20aastaselt sai Jääger võimaluse mängida Moskva klubis Torpedo. Noore mängija esimese välislepingu tõttu tekkivat närveerimist aitas maandada see, et Torpedos olid ees kaks Eesti poissi. „Ma ju vene keelt ei osanud, siis (Andrei – toim.) Stepanov ja (Andres – toim.) Oper aitasid mind sellega palju,“ lisab ta. Uude keskkonda sulanduda oli tänu sellele palju sujuvam. Esimesel hooajal Jääger platsile väga tihti ei pääsenud, kuid tõdes, et see motiveeris oma oskusi parandama. Olles päevast päeva ümbritsetud tasemel mängijatega suurenes see tahe veelgi. „Ma teadsin, et kui ma ise pingutan, siis need võimalused ka tulevad,“ ütleb ta.

Kogenud mängijate tuge meenutab Jääger ka oma esimesest valikmängust Bulgaaria vastu, kus kaks põhimängijat olid vigastatud ning tal oli aeg platsile joosta. Kindlustunnet pakkus talle koos Marek Lemsaluga mängimine. „Mäng lõppes 0 : 0 ja kui taga null, siis ei saa nuriseda,“ ütleb ta.

Kuigi kohtumine tundus esialgu hirmutav, andis see talle siiski häid emotsioone ja enesekindlust tulevikuks.

Dmitri Kruglov Koondisedebüüt: 2004. aastal Eesti–Läti (2 : 2) Mänge/väravaid kokku: 115/4 Viimane koondisemäng: 2019. aastal maavõistlus Gibraltar–Eesti (0 : 1)

Algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama

Kruglov alustas jalgpalliga kuueaastaselt. Esialgu viis isa ta trenni viieaastaselt, kuid siis ei saanud ta palliga sina peale. „Mulle ei meeldinud, sest mõned poisid juba oskasid paremini mängida kui mina,“ ütleb ta. Aasta pärast uuesti proovides hakkas talle jalgpall aga nii meeldima, et ei ole siiamaani pisikust lahti saanud. Esimeseks treeneriks peab ta Viktor Passikutat, kelle käe all ta kõige enam mängis. Treener õpetas peale jalgpalli ka seda, kuidas käituda, mis raskused ootavad tulevikus ees ja nii edasi. „Ta mõjutas meie iseloomu ja meie suhtumist jalgpalli,“ lisab ta.

„Kohe oli näha, et tal silmad põlevad ja temast tuleb hea jalgpallur!“

Kruglovi leivanumber on vaieldamatult vasaku jalaga tsenderdus, mille ta suunab täpselt sinna, kuhu tahab. „Ja muidugi pommlöök,“ lisab Dmitrijev. Jääger nõustub, et juba noorest peast oli ta tuntud hea ja tugeva vasaku jala poolest. Peale selle on tal väga hea oskus olla väljakul vajaduse korral igal positsioonil. Kui vaja, suundub kaitsesse ja hoiab seal asjad korras, ning teisel hetkel loob juba teravaid momente vastaste kastis.

Kruglov on tõsine meeskonnamängija, kes ei jäta palli kunagi teistele söötmata ja paneb oma ääre kindlalt lukku. Dmitrijev meenutab Kruglovi lapsepõlveajast: „Kohe oli näha, et tal silmad põlevad ja temast tuleb hea jalgpallur!“ Mängijana on ta emotsionaalne ja energiline, väljaspool platsi aga väga sõbralik, meenutab Jääger.

Õppetunnid Lokomotivist

2005. aastal pakkus Kruglovile lepingut suur Moskva Lokomotiv. Samal aastal varem toimunud MM-valikmängul Eesti ja Venemaa vahel oli ta platsil algusest lõpuni. „Pärast seda mängu saatis Lokomotiv Levadiasse faksi. Järgmisel päeval nad mind kutsusidki,“ ütleb ta. See oli tema jaoks klubi, kus õpetati praktika kaudu kõike, kuidas asjad peavad olema: trennis peab käituma samamoodi nagu päriselus, ainult nahaalsemalt. „Näiteks kui sa tuled uude meeskonda ja te lähete mängule, siis 2022 AUGUST JALKA

43

KOONDIS tuleb bussi minna siis, kui kõik mängijad on juba sees,“ toob ta näite, kuidas uus mängija ja noor mees peab käituma. Alles siis, kui kõik on sees, tuleb küsida, kus on vaba koht, muidu peetakse sind ebaviisakaks ja tekib ebamugav olukord. „Sind jälgitakse nagu luubi all: kuidas sa käitud kollektiivis, meeskonnas, trennis, mängudes ja nii edasi, need asjad on tähtsad,“ lisab ta. Professionaalsetel mängijatel on samuti vaja palju enesedistsipliini. „Mind õpetati nii, et kui sa tahad kuhugi minna, siis pead seda tegema väga õigel ajal. Ja ma ei räägi praegu sellest, et privaatset elu ei tohi üldse olla, aga kõik peab toimuma õigel ajal,“ ütleb ta.

Aleksandr Dmitrijev 2007. aastal.

Foto: Lembit Peegel

Aleksandr Dmitrijev Koondisedebüüt: 2004. aastal maavõistlus Eesti–Moldova (1 : 0) Mänge/väravaid kokku: 106/0 Viimane koondisemäng: 2018. aastal maavõistlus Gruusia–Eesti (2 : 0)

Ühine armastus jalgpalli vastu viis edasi

Aleksandr Dmitrijevi teekond profikarjääri poole algas kuueaastaselt, kui ta läks Tallinna Jalgpallikooli. „(Jalgpalli mängima – toim.) motiveeris lihtsalt pall ja sõbrad, kes samamoodi armastasid jalgpalli,“ kirjeldab Dmitrijev algusaastaid. Esimene treener, kes jalgpallimaailma talle tutvustas, oli Vladimir Urjupin. „Treener mõjutas, andis palju jalgpallioskuseid, enesekindlust ja iseloomu,“ lisab ta.

„Läbi aastate on olnud väga raske teda asendada, just omal positsioonil“

Dmitrijevi meenutatakse ainult heade sõnadega: väga hea sõber, väga kena inimene, väga hea huumoriga. Ta on kindel tiimimängija, kes ei kaota mängus kunagi enesevalitsust. Kui vastastel on tunne, et just nemad kontrollivad palli, siis mõne hetke pärast on Dmitrijev märkamatult selle nende käest ära võtnud. Oma positsioonil oli ta täiesti asendamatu ning kui ta mingil põhjusel väljakult puudus, kannatas kaitsemäng nähtavalt. „Parima omadusena tooksin välja tema võimekuse teha keskväljal musta tööd,“ ütleb Jääger. Koondises oli ta tänu sellele väga oluline lüli. „Praegu ka mõned treenerid ja spetsialistid arutavad ja võrdlevad praegu tegutsevaid mängijaid Sanjaga, et kas on temast paremat või ei ole. Minu silmis kindlasti ei ole,“ ütleb Kruglov.

Seiklused välismaal

Dmitrijev on mänginud paljudes välisklubides, sealhulgas Norras, Valgevenes ja Venemaal.

Norrasse Hønefossi klubisse jõudis ta 2008.

44

JALKA AUGUST 2022

aastal, esialgu laenule, hiljem juba päriseks. Välismaal mängimine sai mõneks ajaks lõpu Valgevenes, kui pikka aega kimbutanud traumad lõid Dmitrijevi lõpuks konkreetselt rajalt maha.

Taastumiseks ja ravimiseks suundus ta tagasi Eestisse.

Teed viisid tagasi Norrasse aastal 2017, kui ta poole hooaja pealt taas laenulepinguga Hønefossiga liitus. Eesmärk oli Norras klubiga liigasse jääda. „Jäime püsima, hooaja lõpus rääkisime uuest lepingust,“ lisab ta. Kuid läbirääkimisteks need jutud jäidki, sest lõpuks otsustas ta pere kasuks siiski Eestisse jääda, kuna vanem tütar käis juba koolis.

**** Kõige magusam võit

2010. aastal olid legendid koos platsil, kui Belgradis läksid vastamisi Eesti ja Serbia koondis. Mängu jooksul suudeti välja tulla 0 : 1 kaotusseisust ja lõpuks võita seisuga 3 : 1.

Jäägeri sõnul oli see mäng üks Eesti koondise parimaid mänge. „Kui ma õigesti mäletan, siis Serbia polnud aastaid kodus kaotanud, ja eks see oli päris suur üllatus kõigile ja eriti suur šokk serblastele,“ lisab ta.

Kruglov mäletab seda päeva hästi. „Väljak ei olnud kõige parem ja ilm ka mitte – Eesti ilm oli,“ naerab ta. Ilusa mänguna ta seda ei meenuta, küll aga väga-väga tähtsa tulemusena. Sellegipoolest ei täheldanud ta mängijates mingit paanikat isegi siis, kui vastased hetkeks juhtima läksid.

Dmitrijev meenutab, et mäng oli küll raske, kuid meeskond oli väga hästi füüsiliselt valmistunud. „Panime lukku kõik nende rünnakud ja nii sündisidki meie ilusad väravad,“ ütleb ta.

KOONDIS Kruglov ja Dmitrijev peavad mõlemad seda kõige magusamaks võiduks Eesti koondise eest.

Jääger aga tunneb, et tema jaoks oli üks magusamatest võitudest hoopis aasta hiljem võõrsil saadud võit Põhja-Iirimaa üle, tänu millele pääseti edasi mängima EM-valiksarja playoff’i. „Olime 0 : 1 kaotusseisus ja suutsime tänu Kostja Vassiljevi kahele väravale viimase 15 minutiga 2 : 1 võidu võtta,“ meenutab ta.

Jalgpall on fännidele ja nii peabki olema

6. septembril 2013 võõrustasid Eesti koondislased A. Le Coq Arenal Hollandit. Kohtumine lõppes seisuga 2 : 2 ning nii Dmitrijev kui ka Kruglov meenutavad seda mängu kui üht erilisemat kodumängu. Dmitrijevi meelest oli tegu väga tugeva vastasega ning kodumeeskond ei mänginud neist sugugi halvemini, mis tekitas hea tunde. „Kõik oli nii, nagu jalgpallis peabki olema,“ ütleb Kruglov. Lisaks ütleb ta, et fännid olid staadionil suurepärased ja toetasid neid väga-väga hästi. Kohtumist meenutades tulevad talle meelde koondise toonase peatreeneri Tarmo Rüütli enne igat mängu lausutud sõnad: andke endast kõik, et publik oleks rahul, sest vaatamata sellele, kelle vastu mängid, tuleb publik kohale selleks, et näha häid väravaid, head jalkat ja head andmist. „Jalgpall on fännide jaoks ja nii peabki olema,“ lisas ta. Jääger leiab, et kodupublik on alati olnud mängijatele toeks ning fännid teevad iga kohtumise eriliseks. „Eks seda möllu on pigem olnud rohkem mängudes, kui on olnud täismaja ja mängud maailma tippude vastu.“

100 mängu klubi

Kõik kolm meest on koondise eest mänginud üle saja mängu. Olulist verstaposti mäletavad nad väga hästi.

Dmitrijevi 100 mängu sai täis 2016. aastal maavõistlusmängus Malta vastu. Suur arv tundus esimese hooga uskumatu, kuid tekitas talle siiski erilise tunde. Kruglovi sada täitus 2016. aastal Balti turniiril kohtumises Leeduga. Ta meenutab, et see päev oli väga kuum, mille tõttu oli pingilt mängu minna raske. Kuigi kohtumine lõppes kaotusega, tõi saja mängu täitumine siiski kaasa mõnel määral rahulolu. „Ja võib öelda, et koondisekarjääriga olen rahul,“ lisab ta.

Jääger mängis oma 100. mängu 2013. aastal maavõistluses Liechtensteini vastu, kuid kahjuks sai ta vigastuse tõttu platsil veeta vaid 20 minutit. Mingit erilist emotsiooni ta sellest päevast ei tähelda ning mänguks valmistumine ja keskendumine käisid tema sõnul samamoodi nagu tavaliselt. „Kahju oli ainult, et sain vigastada ja nii vähe mängida.“

Tasa ja targu legendide mänguni

Legendid valmistuvad augustis toimuva mängu jaoks rahulikult. Kruglov taastub hetkel põlveoperatsioonist ning on vähendanud koormust.

46

JALKA AUGUST 2022

Kõige tähtsam on temale see, et tervis oleks korras. „Liiga palju tervist on profikarjääri jooksul raisatud,“ lisab ta.

Sama meelt on ka Dmitrijev, kes erilist ettevalmistust ei plaani teha. „Mõnikord lihtsalt jooksen metsas ja kord nädalas mängin amatöörliigas,“ ütleb ta.

Jääger ei plaani samuti end enne viimast koondisemängu üle koormata. „Eks ma olen siin vaikselt ennast liigutanud, jooksmas käinud ja jalgpalli mänginud, et mänguks vähegi paremas vormis olla,“ ütleb ta.

Tuleviku eesmärgid ja unistused

Dmitrijev suuri tulevikuplaane pole teinud ning kindlat unistust endale ette mõelnud pole. „Võibolla treeneriks saada või olla midagi väljaspool jalgpalli?“ Samal lainel on ka Jääger. „Hetkel võtan ühe päeva korraga ja vaatan, milliseid huvitavaid väljakutseid elu toob,“ ütleb ta.

Kruglov oleks justkui ette teadnud, et teda ootab ees küsimus unistuste ja tulevikuplaanide kohta. „Me just Kostjaga paar päeva tagasi rääkisime, mis unistus võiks olla,“ ütleb ta. Tema unistus on, et Eestis oleks jalgpall kogu aeg moes.

See tähendab, et kõikidel lastel oleks kasvõi korra elus kirg mängida jalgpalli ja vähemalt kõik oleksid seda proovinud. „Tahaks, et tasapisi hakkaksid inimesed nimetama meid jalkariigiks!“

Piletitulu eest hangitakse klubidele elustamisaparaate Legendide lahingu piletimüügiga kogutud rahal on heategevuslik eesmärk: nimelt kavatsetakse selle eest osta Eesti jalgpalliklubidele automaatseid kehaväliseid defibrillaatoreid ehk AED-aparaate. Eelmisel suvel meeste EM-finaalturniiril Christian Erikseniga juhtunu tõstis AED-aparaatide vajaduse spordimaailmas hästi esile ning ka Premium liigas on sel hooajal nähtud kaht juhtu, kus mängija on platsil kokku varisenud. Kuigi kumbki neist õnneks AED-aparaati ei vajanud, võib defibrillaatori olemasolu olla teinekord sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. „Jalgpallis tuleb iga kontaktita kokkukukkumist käsitleda kui võimalikku äkksurma,“ sõnab Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp, tuues välja, et kui süda saab esimese kahe minuti jooksul pärast inimese kokkuvarisemist õigeaegse elektrilöögi, on ellujäämise tõenäosus lausa 90 protsenti.

Eestis on ajapikku üha enam spordirajatisi defibrillaatoriga varustatud, kuid igasse klubisse ja igale staadionile pole need veel jõudnud. Probleem võib tekkida ka siis, kui rajatise kasutajad ei tea, kus AED asub. „Kui on äkksurm, siis pole enam aega otsida, vaid on vaja tegutseda,“ rõhutab Rõivassepp.

Tavaline AED-masin on küllaltki väike, kaasaskantav ja lihtsasti kasutatav – see annab kasutajale juhiseid selges eesti keeles ning on varustatud tehnoloogiaga, mis ei lase elektrilööki anda kehale, mis seda ei vaja. AED-aparaadi hind on olenevalt mudelist üldjuhul 1500–2000 eurot.

19. augustil avatakse A. Le Coq Arena väravad kell 17. Kell 18 algab meelelahutuslik jalgpallikohtumine Eesti avaliku elu tegelaste osalusel, legendide lahingu avavile on kell 19.30. Piletid on müügil Piletilevis.

EESTI MM VALIKTURNIIR 2023

PRANTSUSMAA 2. SEPTEMBER 2022 KELL 18.00 A. LE COQ ARENA

FAKTIFOTO

Ajalooline võit Pärnus Eesti naiste jalgpallikoondis näitas juuni lõpus Pärnus võitlusvaimu ja sisu, kui MM-valikmängus tuldi Kasahstani vastu välja 0 : 2 kaotusseisust ja saadi lõpuks magus 4 : 2 võit.

Foto: Liisi Troska

Kahega maas, kahega peal Sellist tagasitulekut, kus ühe mängu vältel ollakse kaheväravalises kaotusseisus, ent suudetakse seejärel vastast kahe väravaga võita, ei näe jalgpallis just väga sageli – kuid Eesti naistekoondisel on ühe korra varem selline temp õnnestunud. 2013. aastal kohtuti maavõistlusmängus Lätiga, kus meie naised jäid küll teise poolaja alguses 1 : 3 kaotusseisu, kuid panid siis oma mängulise paremuse maksma ning võtsid lõpuks Miina Kallase, Katrin Loo, Signy Aarna, Merily Toomi ja Anett Vilipuu tabamustest 5 : 3 võidu.

Kaheväravalisest kaotusseisust võiduni jõuti ka 2006. aastal Balti turniiri mängus Leedu vastu, kus avapoolaja 0 : 2 seis lõpuks 3 : 2 võiduks pöörati.

Seekordses mängus kindlustas Eestile kaheväravalise võidu ja vormistas lõppskoori Lisette Tammiku täpne karistuslöök.

48

JALKA AUGUST 2022

FAKTIFOTO Kurb seeria prügikasti Eesti naistekoondis lõpetas magusa võiduga ka päris pikaks veninud kurva seeria: enne seda oli kaotatud seitse ametlikku mängu järjest, vaid valikmatše arvestades oli rida veninud aga lausa 14 kohtumiseni.

Viimane võit valikmatšis jäi Eestil aga lausa 35 kohtumise ja üheksa aasta tagusesse aega – 2013. aasta oktoobris saime võõrsil jagu Makedooniast. Selle peale võib Mari Liis Lillemäe looma välja lasta küll!

Getter Saar õigustas usaldust Eesti vägeva tagasituleku üks peamisi arhitekte oli FC Flora 22aastane ründaja Getter Saar, kes lõi kaks väravat. Tabamused olid Saarel koondisesärgis esimesed – kuigi ta sai kirja oma kuuenda mängu A-koondise eest, oli ta eelmises viies sekkunud mängu lõpus vahetusest ning seni oli tal viie mängu peale minuteid ette näidata vähem kui ühe poolaja jagu.

Kasahstan ja comeback’id Millegipärast on meie naistekoondis just Kasahstani vastu osanud suurepäraselt kaotusseisust välja tulla – kaugete vastastega on ajaloos kohtutud kuuel korral ning lausa kolm neist mängudest on näinud stsenaariumi, kus kasahhitarid esmalt juhtima asuvad, aga Eesti seejärel kohtumise siiski võidab!

Neli väravat valikmängus Esimest korda ajaloos lõi Eesti naiste jalgpallikoondis EM- või MM-valikmängus neli väravat.

Varem oli neljal korral jõutud kolme väravani: 1998. aastal alistati MM-valikmängus Leedu 3 : 0, 2003. aastal EM-valikmängus Kasahstan 3 : 2, 2006. aastal MM-valikmängus Moldova 3 : 2 ning 2010. aastal samuti MM-valikmängus võõrsil Horvaatia 3 : 0.

2022 AUGUST JALKA

49

NAISED „Roosa jalgpalli“ juurde on traditsiooniliselt käinud Tammeka naiskonna erilised roosad mängusärgid.

Foto: Kätriin Järv / Tartu Tammeka

„ROOSA JALGPALL“

võtab juubeliaastal kampa ka mehed ja kogub raha Janne Fridolini heaks 27. augustil korraldab Tartu Tammeka juba kümnendat korda heategevusliku ürituse „Roosa jalgpall“, kus kogutakse raha vähihaige inimese toetuseks.

Tekst: Raul Ojassaar

K

ui tavaliselt on ürituse sportlik pool piirdunud Tammeka naiskonna mänguga naiste meistriliigas, siis sedapuhku on asi ette võetud suuremalt – peale kell 14 Tamme staa-

50

JALKA AUGUST 2022

dionil algava naiste kohtumise Tammeka ja Pärnu Vapruse vahel toimub samal ajal kõrval asuval kunstmuruväljakul kutsetega ettevõtjate turniir, päev lõpeb aga kell 19.30 algava Premium liiga kohtumisega Tammeka ja Tallinna Legioni vahel.

Tammeka kogukonnajuht Monica Rand lubab, et tegevusi jagub alates keskpäevast kuni meestemängu lõpuni: oma uunikume tutvustab lähemalt vanatehnikaklubi Levatek, peaesinejana hoiab muusikalist taset kõrgel Inger, samuti on kohal lastevanemate küpsetiste telk, lastele pakutakse batuute, löögikiiruse mõõtjat ja täpsuslöögi

NAISED seina, lisaks on oodata üllatuskülalisi. Õnneloosi auhind on seekord peatumine Peipsi Glampingu luksuslikus telgis, samuti Carringi välja pandud auto kasutusõigus nädalavahetuseks. „Premium liiga parim toitlustaja on oma kohvikuga ka kohal!“ lubab Rand.

Särgioksjonil pannakse enampakkumisele nii Eesti meeste- kui naistekoondislase särk, samuti üks Tammeka naiste varasemate aastate roosa mängusärk. „Roosale jalgpallile“ tavapäraselt mängib Tammeka naiskond ka seekord pidulikul päeval roosades vormides.

Kui tavaliselt on „Roosa jalgpalliga“ raha kogutud mõne rinnavähki põdeva inimese heaks, siis seekord tehakse erand – raha kogutakse hoopis peaesineja, endise jalgpalluri ja vutitreeneri Ingeri emale Janne Fridolinile, kes põeb haruldast silma melanoomi. Fridolini võitlust toetab vähiravifond Kingitud Elu, kusjuures ravim, millega karmi haigust seljatada püütakse, on ülimalt kallis, makstes kuus üle 50 000 euro.

Suurejooneline üritus juhatatakse kohalikus kogukonnas sisse juba varem – 7. augustil toimuval Tammelinna kodukohvikute päeval on „Roosa jalgpalli“ kohvik Tamme staadionil avatud kell 12–17.

USA mõjutustega algus Esimest korda toimus „Roosa jalgpalli“ üritus 2013. aastal. Esimesena tuli ideega välja toonane Tammeka mängija Karina Kesvatera, kes oli USAs õppides niisuguste heategevuslike üritustega kokku puutunud. „Roosa jalgpalli“ esimesel aastal elas Tammeka ja Tallinna Kalevi vastasseisule kaasa 252 inimest, annetustena koguti toona 500 eurot. Praeguseks on annetuste kogusumma kasvanud üheksa toimumiskorraga viiekohaliseks, parimaks korraks on jäänud 2017. aasta, kui annetuste koguväärtus küündis 2000 euroni.

Roops: naiskonnale on see emotsionaalselt aasta tähtsaim päev!

Tammeka naiskonna peatreener Sirje Roops on „Roosa jalgpalliga“ seotud olnud esimesest korrast alates – esialgu mängija ja korraldajana, hiljem juba tartlannade juhendajana. „Minu jaoks tähendab see üht suurimat üritust Eesti naistejalgpallis üldse. Kõik emotsioonid ja tunded, mis sellega seostuvad, tulevadki neist kümnest aastast, mil seda üritust on korraldatud. Alustasime seda ju küllaltki lihtsalt, et teeme head – meil oli toona võistkonna sees lähedal üks juhtum ka.

Sealt edasi tundus see aga juba ühtlasi viis, kuidas Eestis naistejalgpalli populariseerida – see oli ka üks põhjustest, miks „Roosat jalgpalli“ edaspidigi

2013. aastal, kui toimus esimene „Roosa jalgpalli“ üritus, lõi kohtumise esimese värava just nimelt praegune Tammeka peatreener Sirje Roops.

Foto: Imre Pühvel / Tartu Tammeka

korraldasime. Samal ajal oli ka võimalus kogukonnale tagasi anda.“ Roopsi sõnul on nii temale kui Tammeka naiskonnale tegu aasta ühe olulisima üritusega. „Minu jaoks on see aasta tähtsaim üritus klubijalgpallis, sest toob kokku nii kogukonna, mängijad kui ka teised klubid. See on püha! Naiskonnale on see ka emotsionaalselt kõige tähtsam päev. Nüüd on see küll natuke muutunud, kuid varem ei olnud vanemad ja vanavanemad need, kes sageli platsi äärde kaasa elama jõuaksid. See on päev, mil kõigi emad-isad, vanaemad ja vanaisad on alati kohal.

Juba see on mängijate jaoks emotsionaalselt väga oluline.“ Kumb päev on aasta olulisim aga siis, kui Tammeka naised jõuavad karikafinaali? „Sportlikult kindlasti karikafinaal, aga emotsionaalselt „Roosa jalgpall“!“ ei jää Roops vastust võlgu.

Pika ajalooga heategevusüritusel on mitmel mängijal juba täis saanud ka omamoodi ring: noored, kes on varem tegutsenud pallitüdrukuna, on nüüd jõudnud Tammeka esindusnaiskonda ning osalevad „Roosal jalgpallil“ juba mängijana. „Seda on varem ka juhtunud, aga mullu oli näiteks nii, et Kirkeliis Lillemets, Marie Kiivit ja Grete Kraus olid alles aasta varem väljaku ääres palle visanud, aga jooksid siis juba ise platsile. Sel aastal on meil ka mitu mängijat, kes alles eelmisel korral pallitüdrukuteks olid,“ toob Roops välja. „Teine ring on käimas!“ Seda, et tänavu on „Roosal jalgpallil“ kambas ka Tammeka meeskond, peab Roops omamoodi märgiliseks. „See näitab, et kümne aastaga oleme suutnud naistejalgpalli Tartus nii kaugele viia, et see ei ole enam lihtsalt naiskonna üritus, vaid suur klubi pidupäev, mida kõik koos korraldame. Ühest küljest oleme saavutanud eesmärgi, mille kümmekond aastat tagasi seadsime – et saame naistejalgpalli pildis hoida –, teisalt oleme suutnud toetajate arvu ja kõike muud kasvatada. Sellest on saanud Tammeka klubi jaoks aasta kõige tähtsam päev!“ 2022 AUGUST JALKA

51

KLÕPSUD

Kuum suvi ja kuumad tunded Suvised jalgpallilahingud sooja ilmaga – pealtvaatajatele ei saa olla midagi paremat! Mängijatele tekitab kõrge temperatuur väljakul aga ühe lisakatsumuse – peale vastase tuleb võidelda veel ühe elemendi vastu.

Püsti jäävad ainult tugevad! Tallinna Kalevi ja Tallinna Legioni kohtumise lõpuvile tähendas pooltele mängijatele kauaoodatud puhkehetke.

Foto: Jana Pipar

„Mida sa tahad?“ Tartu Tammeka ja Narva Transi mängus tekkis

52

Nagu päris! Pärnu Vaprus sai Tartu Tammeka vastu löödud viigi-

konflikt Gerdo Juhkami ja Volodõmõr Prõjomovi vahel.

väravat tähistada kodusel rannastaadionil 1978 pealtvaataja ees.

Foto: Liisi Troska

Foto: Liisi Troska

JALKA AUGUST 2022

KLÕPSUD

Selle pildi järgi võiks eeldada, et FC Flora ja Nõmme Kalju kohtumine sai hoopis teistsuguse lõpplahenduse – Ken Kallaste on millegipärast näo kätesse peitnud. Foto: Oliver Tsupsman / Soccernet.ee

See on võit! Paide Linnameeskonna klubi ajaloo esimene edasipääs eurosarjas on vaid mõned sekundid vana, sest Mihkel Aksalu on äsja penaltiseerias tõrjunud Thbilisi Dinamo vastu otsustava löögi. Juubeldavad nii mängijad platsil kui pealtvaatajad Pärnu rannastaadioni tribüünil!

Foto: Liisi Troska

2022 AUGUST JALKA

53

AJALUGU

MM 2006:

Zidane lahkub areenilt pauguga Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MMfinaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 2006. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse!

Tekst: Raul Ojassaar

2

000. aasta juulis Zürichis toimunud hääletusel pandi paika 2006. aasta MM-finaalturniiri korraldaja ning nagu mitu hilisemat sellist hääletust, ei möödunud ka see suure skandaali ja kiremölluta. Lõppvooruks jäi sõelale neli potentsiaalset korraldajat: Saksamaa, Lõuna-Aafrika vabariik, Inglismaa ja Maroko. Kuna 1998. aastal oli turniir Euroopas toimunud, peeti kõige paremaks Lõuna-Aafrika šansse, sest Aafrika riikide võrdluses hinnati nende kandidatuuri Maroko omast paremaks. Kõik läkski esmalt plaanipäraselt ning otsustavas hääletusringis oli kaks valikut: Saksamaa ja Lõuna-Aafrika vabariik.

Kõik märgid näitasid, et seis jääb 12 : 12 viiki, mis tähendanuks, et otsustavaks kaalukeeleks pidi saama aafriklasi toetanud FIFA presidendi Sepp Blatteri sedel, kuid kui hääli kokku lugema asuti, kuulutati välja hoopis sakslaste 12 : 11 võit!

Tuli välja, et Okeaania jalgpalliliidu juht Charlie Dempsey oli viimases voorus hääletamisest sootuks loobunud, tuues välja nii Saksamaa kui Lõuna-Aafrika poolt talle avaldatud tohutu surve.

Hiljem tuli välja, et Dempsey juhtumi kõrval sündis veel kummalisi lugusid. Näiteks ei suutnud sakslased ja FIFA päris täpselt ära seletada, mille jaoks, kellelt ja kellele läks 6,7 miljoni euro suurune summa, mis hääletuse paiku hämaraid teid pidi omanikku vahetas.

Debütantide paraad

Valikturniir kujunes väga edukaks riikidele, kes polnud varem MM-finaalturniiril osalenud. Lausa kuus riiki 32-st olid tõotatud maal lõpuks täiesti

54

JALKA AUGUST 2022

Itaalia on neljakordne maailmameister!

Trofee tõstab taeva poole meeskonna kapten, keskkaitsja kohta tavatult väike (176 cm), aga tohutult tark ja osav Fabio Cannavaro.

Foto: imago images / Pressefoto Baumann / Scanpix

esimest korda, Tšehhi ning Serbia ja Montenegro olid varem finaalturniirile jõudnud Tšehhoslovakkiana ja Jugoslaaviana. Suurimad üllatused juhtusid Aafrika tihedas konkurentsis: nelja aasta tagune veerandfinalist Senegal jäi otsustavas grupis napilt alla võrdlemisi tundmatule Togole; Kamerun ja valitsev kontinendi meister Egiptus pidid alla vanduma Elevandiluurannikule ja Nigeeria tunnistas Angola paremust.

Egiptus ei olnud sealjuures ainus valitsev maailmajao tšempion, kes MMile ei sõitnud – sama saatus tabas ka 2004. aastal jalgpallimaailma EM-tiitliga jahmatanud Kreekat. Eurooplastest pidi turniiri kodus diivanil vaatama veel näiteks ka nelja aasta tagune pronks Türgi.

Maailmajagudevahelises playoff’is, kus selgitati välja viimased kaks finaalturniiril osalejat, sündisid väikesed üllatused: kõigest 1,3 miljoni elanikuga Trinidad ja Tobago alistas Bahreini, Lõuna-Ameerika tsoonis viiendaks jäänud Uruguay jäi aga penaltiseeria järel alla Austraaliale.

Sakslased panevad peo püsti

Kaks suve varem EM-finaalturniiril totaalselt põrunud Saksamaa lootused ja ootused olid koduse turniiri eel küllaltki tagasihoidlikud. Kuigi rahvusvaheline meedia luges nad soosikute sekka, leidsid kodused kriitikud, et viimase paari aastaga pole meeskonnal olnud midagi ette näidata, ning EMi järel koondise ohjad üle võtnud Jürgen Klinsmann sattus kohe suure surve alla – oli ju see töökoht endisele ründeässale esimene treeneripost.

Küllaltki nõrgast alagrupist läksid sakslased

AJALUGU edasi mängeldes. Avamäng Costa Ricaga kujunes vingeks vaatemänguks: juba kõige esimest väravat, mille lõi 22aastane äärekaitsja Philipp Lahm, võis pidada kogu turniiri ilusaimaks. Endine Premier League’i mees ja Mart Poomi kunagine tiimikaaslane Paulo Wanchope lõi küll Costa Rica kasuks kaks kolli, kuid sakslased võtsid lõpuks selge 4 : 2 võidu ning alistasid järgmisena ka Poola ja Ecuadori, marssides täiseduga kaheksandikfinaali. Nende tuules murdis edasi ka Ecuador, kes ladus oma edule aluse avamängus Poola 2 : 0 alistamisega.

B-grupis nautis samamoodi nagu sakslased võrdlemisi head loosiõnne ka Inglismaa, kes alistas esimeses kahes mängus Paraguay ning Trinidad ja Tobago ja võis viimases voorus Rootsiga viigistadagi, ilma et oleks edasipääsu pärast muretsema pidanud. Kui neli aastat varem olid inglased hinge kinni hoides elanud kaasa David Beckhami vigastusest paranemisele, siis seekord tekkis sarnane olukord 20aastase Wayne Rooneyga, kes vigastas kuus nädalat enne turniiri algust varbaluud. Rooney paranes inglaste õnneks lõpuks niipalju, et sai alates turniiri teisest mängust kaasa teha. Sealjuures ei olnud ta sugugi koondise noorim mängija – Inglismaa peatreener Sven-Göran Eriksson oli valikuid tehes üllatanud, nimetades 23 sekka ka Arsenali 17aastase talendi Theo Walcotti, kes polnud selleks hetkeks isegi Premier League’is veel platsile saanud.

Hoolimata alagrupi viimasest kohast lahkus heade emotsioonidega ka debütant Trinidad ja Tobago: avamängus suutsid nad Rootsiga välja mängida väravateta viigi, teises kohtumises hoiti Inglismaad 83 minutit nulli peal. Koondise vedurid olid 34aastane endine Manchester Unitedi ründaja Dwight Yorke ja West Hami väravavaht Shaka Hislop, peatreener aga kunagi ka Real Madridi tüürinud hollandlane Leo Beenhakker.

Favoriidid ei väärata

C- ja D-alagrupis suuri üllatusi ei sündinud. Tugevas C-grupis kindlustasid Argentina ja Holland kahe esimese mänguga edasipääsu ära ning mängisid seejärel omavahelise kohtumise viiki. Totaalselt läks lati alt läbi Serbia ja Montenegro, kes alustas küll napi 0 : 1 kaotusega Hollandile, kuid lagunes seejärel Argentina vastu täielikult ja võttis vastu lausa 0 : 6 kaotuse. Argentiinlaste viimase värava lõi suures võidumängus Lionel Messi.

Nii Argentinale kui Hollandile avaldas kõva vastupanu debütant Elevandiluurannik, kes sai välja panna tuumiku, kuhu kuulusid Euroopa tippklubide mängijad eesotsas Didier Drogba, vendade Yaya ja Kolo Touré ja Emmanuel Ebouéga. Kahele tugevale 1 : 2 kaotanud „elevandid“ näitasid sisu viimases mängus Serbia ja Montenegro vastu, muutes 0 : 2 kaotusseisu 3 : 2 võiduks.

D-grupis samuti suuri üllatusi ei nähtud: neli aastat varem Brasiilia maailmameistriks vedanud Luis Felipe Scolari juhendatud Portugal võitis kõik kolm mängu, teisena sai edasi Mehhiko.

Mustad Tähed murravad edasi

Ghana koondislane, 2006. aasta MMil skoori teinud Draman Haminu tuli kümme aastat hiljem FC Infoneti ridades Eesti meistriks.

Foto: Jana Pipar

E-grupis võttis võidu Itaalia, kuid nende järel marssis üllatuslikult kaheksandikfinaali Ghana, kes avamängu Itaaliale küll kindlalt kaotas, kuid oli seejärel üle nii Tšehhist kui USAst. Otsustavas kohtumises USA vastu lõi Mustade Tähtede avavärava sealjuures Draman Haminu, kes mängis 2016. aastal oma karjääri viimase hooaja FC Infoneti ridades, kus ta Eesti meistriks krooniti!

F-grupis jätkas võimsalt valitsev maailmameister Brasiilia, kes võitis kõik kolm kohtumist. Nelja aasta taguse kangelase Ronaldo kõrval kandsid rünnakul raskust AC Milani täht Kaká, FC Barcelona äss Ronaldinho, Milano Interis heas hoos olnud Adriano ja noore tulijana Real Madridi 22aastane ründaja Robinho. Teisena sai üllatuslikult edasi Austraalia, kes suutis otsustavas ja skandaalseks osutunud kohtumises (vaata kõrvallugu) Horvaatiaga viiki mängida.

Kahes viimases grupis suuri üllatusi ei olnud: G-grupis olid Šveits ja Prantsusmaa üle Lõuna-Koreast ja debütant Togost. Sakslase Otto Pfisteri juhendatav Togo oli MMile jõudnud meeskondadest sealjuures salapäraseim, sest oli 279st peetud maavõistlusest vaid viis pidanud riikide vastu väljaspool Aafrikat. Seega ei olnud muul maailmal Togo tasemest head ettekujutust – laiemale publikule oli hästi teada vaid Londoni Arsenali ründaja Emmanuel Adebayor.

Teise debütandina murdis Ghana kõrval alagrupifaasist edasi Ukraina, kes sai küll turniiri alustuseks Hispaanialt väga kindla 0 : 4 kaotuse, kuid suutis seejärel Saudi Araabiat ja Tuneesiat võita. Ühtlase tasemega Ukraina meeskonna liidrid olid kaks Ballon d’Ori laureaati: 1975. aastal auhinna võitnud Oleg Blohhin ja 2004. aastal parimaks valitud Andri Ševtšenko. Kui Ševtšenko juhtis platsil ründeliini, siis Blohhin peatreenerina kogu meeskonda.

2022 AUGUST JALKA

55

AJALUGU

Graham Polli õudusunenägu F-alagrupi viimase vooru kohtumine Horvaatia ja Austraalia vahel käis edasipääsu peale – eeldusel, et Jaapan samal ajal Brasiiliat võita ei suuda, oli horvaatidel 16 parema sekka pääsemiseks kindlasti vaja võitu, Austraaliale piisas ka viigist. Kohtumine oligi pingete vääriline – horvaadid läksid kahel korral juhtima, kuid mõlemal puhul suutis Guus Hiddinki juhendatud Austraalia viigivärava leida. Tulises mängus jagas inglasest peakohtunik Graham Poll koguni kolm punast kaarti, kusjuures üks neist läks piinliku apsaka tõttu igaveseks MM-ajalukku.

Nimelt jagas Poll Horvaatia koondise kaitsjale Josip Šimunićile enne punase kaardi andmist koguni kolm kollast kaarti!

Esimest korda välkus kollane Šimunići näo ees 61. minutil, teine tuli 90. minutil ja kolmas vahetult pärast lõpuvilet, kui väljalangemise pärast pettunud kaitsja läks kohtunikule oma arvamust selgeks tegema. Hiljem selgus, et Polli ajas segadusse Šimunići aktsent – pärast teist talle näidatud kaarti sõimas kängurude maal sündinud, aga Horvaatiat esindav Šimunić vilemeest tugeva austraalia aktsendiga, mistõttu märkis Poll kollase kaardi märkmikusse ekslikult Austraalia koondise number 3-le! Tulisel hetkel – eelnenud viie minuti jooksul oli mõlema meeskonna ridadest üks mängija punase kaardiga varakult duši alla saadetud – ei pannud Polli eksimust haruldasel kombel tähele ka teised kohtunikud ning suurt lärmi ei teinud ka Austraalia mängijad.

Kohtumise järel eksimusest teada saanud Poll oli sellest rabatud ning otsustas kohtunikuna suurturniiridele enam mitte kandideerida. Eksimus oli sedavõrd ränk, et kui Horvaatia oleks kohtumise võitnud, oleksid austraallased saanud esitada protesti ning kohtumine oleks ilmselt uuesti peetud.

Horvaatia ja Austraalia vastasseis oli peale sünnimaa vastu mänginud Šimunići veel mitmele pallurile eriline – Austraalia algrivistuses oli lausa kaks mängijat, kes olid horvaatia päritolu: väravavaht Zeljko Kalac ja ründaja Mark Viduka. Vidukal õnnestus selles mängus platsil käia suisa oma nõo Luka Modrići vastu!

Üllatusvabad kaheksandikfinaalid

Playoff’i esimene ring suuri üllatusi kaasa ei toonud – oma kohtumises suureks soosikuks olnud tiimid ei vääratanud. Saksamaa tegi Rootsi vastu sotid selgeks juba esimese 12 minutiga, kui 21aastane Lukas Podolski kaks väravat lõi, inglaste au päästis Ecuadori vastu David Beckhami 60. minuti koll. Brasiilia alistas Ghana kindlalt 3 : 0, kusjuures avavärava löönud Ronaldo jõudis sellega oma 15. kollini MM-finaalturniiridel ja see tegi temast sel hetkel Gerd Mülleri ees MM-ajaloo resultatiivseima mängija.

Kõige sündmustevaesem oli Šveitsi ja Ukraina kohtumine, kus väravaid 120 minutiga lõpuks ei löödudki – kogu turniiri jooksul raudset kaitsemängu näidanud šveitslased ei saanud väravale pihta ka penaltiseerias ning sõitsid lõpuks koju, olles teinud kaitses neli nullimängu. Kahe suure, Hispaania ja Prantsusmaa vahelises heitluses saatis edu prantslasi, kes murdsid tänu Franck Ribéry, Patrick Vieira ja Zinédine Zidane’i väravatele kaotusseisust välja ning võitsid 3 : 1. Üks edasipääseja otsustati lisaajal – Argentinale tõi Mehhiko vastu võidu Maxi Rodrígueze fantastiline otse õhust sooritatud kauglöök 98. minutil.

Lisaajale oleks ilmselt pidanud minema ka Itaalia

56

JALKA AUGUST 2022

ja Austraalia kohtumine, mis lõppes selle asemel hoopis skandaaliga: Marco Materazzi eemaldamise tõttu vähemuses mänginud Itaalia teenis viimasel üleminutil 0 : 0 seisult penalti, kui äärekaitsja Fabio Grosso karistusalas jultunult sukeldus.

Francesco Totti realiseeritud 11 meetri trahvilöök tõi itaallastele magusa võidu. Austraalia südamed olid loomulikult murtud, kusjuures isegi itaallased nentisid, et hispaanlasest kohtunik poleks pidanud selles olukorras penaltit andma. Austraalia peatreeneril Guus Hiddinkil jäi omapärane temp – kolmel järjestikusel MMil kolme meeskonnaga kolm poolfinaali – tegemata.

Ronaldo kavaldab tiimikaaslase üle

Võõrustajal Saksamaal oli senine turniir kulgenud muretult ja väga rõõmsalt: Jürgen Klinsmanni käe all harva nähtava vabaduse ja lustiga pallinud sakslased olid veerandfinaali jõudnud lausa mängeldes, kuid kohtumine Argentinaga tõotas pakkuda hoopis teistsugust katsumust. Täpselt nii ka oli – teise poolaja alguses jäid sakslased kogu turniiri jooksul esimest korda kaotusseisu, kuid avavärava puhul õhuvõitluse kaotanud Miroslav Klose taastas 80. minutil ise tabloole viiginumbrid.

Klosele oli tegu turniiri viienda tabamusega, mis tõi talle lõpuks ka turniiri parima väravaküti tiitli.

Viigiseisul peetud penaltiseerias säras Saksamaa väravavaht Jens Lehmann, kes oli turniiri eel mõneti ootamatult Oliver Kahni ees koondise esinumbriks saanud. Lehmannile oli suureks abiks koondise väravavahtide treener Andreas Köpke, kes ulatas puurilukule penaltiseeria eel paberilipiku, kus olid kirjas argentiinlaste penaltilööjate harjumused ja eelistused. Lehmann lugeski selle abil justkui argentiinlaste mõtteid, arvates ära kõigi nelja löögi suuna ning tõrjudes nii Roberto Ayala kui Esteban Cambiasso soorituse.

Kui Ukrainal algas turniir suure kaotusega Hispaaniale, siis lõppes see neil suure kaotusega Itaaliale – eelmises ringis Austraalia vastu rünnakul hätta jäänud itaallased lõid sedapuhku ukrainlastele kolm vastuseta väravat ja sammusid edasi.

Kahe eelmise turniiri võitja duellis Prantsusmaa ja Brasiilia vahel jäid aga peale prantslased, kes said Thierry Henry 57. minuti väravast 1 : 0 võidu. Henry värav jääb sealjuures ilmselt elu lõpuni meelde Roberto Carlosele – selle asemel et

Ronaldo ja Messi debüüt Just 2006. aastal tegid MM-areenil oma esimesed sammud kaks hilisemat absoluutset jalgpallilegendi – 21aastane Cristiano Ronaldo oli end juba kaks suve varem EM-finaalturniiril maailmale tutvustanud, turniiri ajal 19aastaseks saanud Lionel Messi oli sel ajal aga veel sisuliselt tulevikulootus, kes meestejalgpallis esimesi samme astumas. Mõlemad mehed tegid oma esimesel MMil kohe ka skoori – Ronaldo on sellest ajast alates löönud värava igal MMil, Messil on sellest saavutusest puudu koll 2010. aasta turniirilt.

AJALUGU Henryd vastaste karistuslöögi ajal katta, otsustas kogenud Carlos seletamatul kombel hakata paelu siduma, lubades Henryl segamatult väravaesisele söösta. Kuigi võiduvärava lõi Henry, oli mängu parim mees talle söödu andnud Zinédine Zidane.

Sealjuures oli 34aastane pallur lubanud turniiri järel karjääri lõpetada, mis tähendas, et ta pidas tipptasemel viimaseid kohtumisi. 2004. aasta EMi järel oli Zidane juba koondisekarjääri lõpetanud, ent otsustas aasta hiljem siiski meelt muuta.

Kõige dramaatilisemaks veerandfinaaliks osutus Inglismaa ja Portugali vastasseis. Kaks aastat varem EMil samuti veerandfinaalis vastamisi olnud meeskonnad mängisid ka seekord normaalja lisaaja viiki ning otsustasid poolfinalisti penaltiseerias. Ja täpselt nagu kaks aastat tagasi, tõusis Portugali kangelaseks väravavaht Ricardo, kes pareeris viiest löögist koguni kolm.

Kohtumise puhul pakkus aga enim kõneainet mängu 62. minutil juhtunud episood, mis algas sellega, et keskväljal Ricardo Carvalhoga pusinud Wayne Rooney astus segases olukorras Carvalhole jalaga kubeme peale. Veel enne, kui kohtunik jõudis olukorda hinnata, oli Cristiano Ronaldo juba agaralt Rooneyle punast kaarti nõudmas, mille peale Rooney teda korra ka lükkas. Argentiinlasest vilemees Horacio Elizondo otsustaski Rooneyle punase kaardi anda, mispeale püüdsid kaamerad kinni kaaslastele vandeseltslasliku silmapilgutuse saatnud Ronaldo. Kuna Ronaldo ja Rooney olid Manchester Unitedis tiimikaaslased, valasid inglased oma pettumuse välja Ronaldo peale, keda süüdistati muu hulgas selles, et ta instrueeris võistkonnakaaslasi Rooneyle kindlal viisil pinda käima, sest teadis, et sedasi on võimalik noor ründaja enesevalitsust kaotama panna. Kuigi spekuleeriti, et suvepuhkuselt naasnult lähevad mehed Unitedis tülli, oli reaalsus risti vastupidine – Rooney andestas Ronaldole kiirelt. „Panin ennast Ronaldo asemele. Kas oleksin teinud sama? Ilmselt küll. Üritasin ise talle esimesel poolajal sukeldumise eest kollast kaarti välja rääkida!“ avaldas inglane hiljem.

Raudne kaitse viib finaali

Poolfinaalideks, mis osutusid Euroopa siseasjaks, kuivasid väravad taas kokku – mõlemad kohtumised olid võrdlemisi kinnised ja lähtusid kaitsest.

Esimesena teenis finaalipääsme Itaalia, kes pidas võõrustaja Saksamaa vastu Dortmundis unustamatu lahingu – pikalt ei suutnud kumbki meeskond vastase väravalukku lahti murda ning sarnane muster jätkus ka lisaajal, kui välja arvata üks Alberto Gilardino löök, mis Jens Lehmanni kaitstud värava posti raksatas. Läbimurre saabus siis, kui kõik olid juba valmis penaltiseeriaks – 119. minutil leidis Andrea Pirlo geniaalne sööt karistusala ääres Fabio Grosso, kes palli ühe puutega täpselt tagumise posti kõrvale keerutas. Kuigi tänu ülimagusale väravale sattusid itaallased ekstaasi, ei olnud see sugugi kohtumise viimane tabamus – vaid

Nürnbergi lahing – 16 kollast ja neli punast!

Nürnbergis peetud kaheksandikfinaal Portugali ja Hollandi vahel läks MM-ajalukku kui kohtumine, kus on jagatud kõige rohkem kaarte. Kahe aasta taguse EMi poolfinaali kordusmatš oli algusest peale inetu ja suisa vägivaldne – esimest korda võttis venelasest kohtunik Valentin Ivanov kaardi taskust juba teisel minutil ning kokku käis tema käsi taskus lausa 20 korda! Kuigi Holland oli rüseluste ja toorutsemise puhul sagedamini alustaja, läks 16 kollasest kaardist lõpuks üheksa portugallastele ja seitse hollandlastele, kusjuures mõlema tiimi ridades said kaks mängijat kaks kollast kaarti ehk kohtumine lõppes üheksa üheksa vastu.

Portugal sai lõpuks Maniche’i 23. minuti väravast 1 : 0 võidu, kuid see oli kõige muu juures justkui pisidetail. Avapoolaja keskel vigastuse tõttu välja vahetatud Cristiano Ronaldo sai haiget Khalid Boulahrouzi jõhkra taklamise järel ning süüdistas vastast sihilikus vigastamises.

Foto: imago/Scanpix

poolteist minutit hiljem karistas Alessandro Del Piero kõigi jõududega ründama tulnud sakslased veel korra ära ning augustas saapamaa finaalipileti.

Teises poolfinaalis Prantsusmaa ja Portugali vahel läks raisku portugallaste suur võimalus – nad olid kogu kohtumise jooksul rünnakul ohtlikum pool, kuid ei suutnud lõpuks prantslaste ülikogenud kaitseliini ja väravavaht Fabien Barthezi üle mängida. Otsustavaks sai üksainus hetk avapoolaja keskelt, kui Portugali kaitsja Ricardo Carvalho karistusalas kukkus ja pikali olles Thierry Henryd vastu jalga tabas – penalti! Kuigi väravavaht Ricardo aimas löögi suuna ära, suutis Zinédine Zidane vaid kahesammulise hoovõtu järel palli võrku kihutada ja prantslased sellega finaali saata.

Portugali kaotus tähendas ühtlasi seda, et peatreener Luis Felipe Scolaril jäi napilt puudu MM-ajaloo tegemisest – kahe meeskonnaga ei olnud mitte ükski peatreener varem finaali jõudnud.

Kui vahel on MMil kolmanda koha kohtumine olnud vaat et sõpruskohtumise maiguga, siis 2006. aastal oli olukord teistsugune – kodupubliku ees mänginud Saksamaa võttis turniirist viimast ning pakkus fännidele, kes olid tegelikult juba poolfinaali jõudmisega väga rahul, ühe viimase elamuse. Sõbralikus õhkkonnas, aga hea 2022 AUGUST JALKA

57

AJALUGU

Eesti edukaim MM-valikturniir Eesti koondisele on 2006. aasta MM-valikturniir senimaani olnud kõige edukam. Oma osa mängis selles kindlasti ka soodne loos – viiendas tugevusgrupis olnud Eesti sai endale ülaltpoolt vastaseks küll Portugali, Venemaa ja Slovakkia, ent neljandast loosipotist Läti, kuuendast Liechtensteini ja seitsmendaks meeskonnaks ka Luksemburgi. Kuna valiksarja alustuseks sättis Eesti endale kaks kohtumist just kahe nõrgemaga, saime kahe võidu järel mõne päeva jooksul uhkeldada lausa valikgrupi esikohaga!

12 mängust kogus Eesti lõpuks väga soliidsed 17 punkti – 12 punkti neist teeniti kahe kääbuse vastu, ülejäänud viis olid mälestusväärsed: Lätiga (kes oli alles paar kuud varem mänginud EM-finaalturniiril!) võitlesime võõrsil välja 2 : 2 viigi, kodus aga suutsime Andres Operi ja Maksim Smirnovi tabamustest võtta magusa 2 : 1 võidu, mis lõpetas eestlaste 65aastase võidupõua lõunanaabrite vastu. Ülimagus viigipunkt sündis veel kodumängus Venemaaga, kus Sergei Terehhovi tabamus meid tulemuseni 1 : 1 aitas. Kodusel A. Le Coq Arenal anti lahing veel Slovakkiale, kelle vastu mängiti 1 : 0 eduseis maha 1 : 2 kaotuseks, ning ka Portugalile, kellele päästis kolm silma vaid Cristiano Ronaldo tabamus. tempoga kulgenud kohtumises kerkis tegijaks Müncheni Bayerni 21aastane vasakäär Bastian Schweinsteiger: teise poolaja keskel sepistas ta vaid paarikümne minutiga lausa kolm väravat!

Esimene ja kolmas koll olid sealjuures suurepärased kauglöögid, teise värava puhul saatis just tema karistusalasse terava tsenderduse, mille Petit oma väravasse suunas.

Kolmanda koha kohtumine oli eriline ka kahele tõeliselt suurele – oma viimase koondisemängu pidasid seal nii Saksamaa väravavaht Oliver Kahn, kellele Klinsmann selles kohtumises lohutuseks võimaluse andis, kui Portugali toonane superstaar Luís Figo. Sakslased olid hoolimata sellest, et varem oldi kolmel korral maailmameistriks tuldud, pronksi üle üliõnnelikud – Brandenburgi väravate juurde kogunes meeskonda tervitama ligi miljon inimest, 2007. aasta märtsis sündis Saksamaal aga lausa 15 protsenti rohkem lapsi kui tavaliselt!

Zidane’i ja Materazzi finaal

Finaalis kohtusid seega „vanad sõbrad“, naabrid Prantsusmaa ja Itaalia. Turniiri selleks faasiks oli mõlema meeskonna peatreeneril oma tiimist selge pilt ees – prantslaste peatreener Raymond Domenech saatis kõigis neljas playoff-mängus platsile identse algkoosseisu, itaallaste loots Marcello Lippi tegi väljalangemismängude koosseisus samuti vaid mõne üksiku muudatuse.

Ilma igasuguse kahtluseta olid selle finaali peategelased Zinédine Zidane ja Marco Materazzi – kusjuures see, et just nemad kaks lõid avapoolajal kohtumise ainsad väravad, ei olnud peategelaseks saamisega isegi eriti seotud. Zidane viis Prantsusmaa seitsmendal minutil juhtima ülimalt külmaverelise Panenka-penaltiga, mis latist üle väravajoone põrkas – kusjuures penaltivea oli teinud just Itaalia keskkaitsja Materazzi.

Tosin minutit hiljem heastas Milano Interi mees

58

JALKA AUGUST 2022

aga oma eksimuse, kerkides nurgalöögiolukorras kõige kõrgemale ja viigistades täpse pealöögiga mänguseisu.

Kinnises kohtumises rohkem väravaid ei löödudki – prantslased olid mängupildi poolest ehk pisut paremad, aga võiduväravale olid lähemal itaallased. Ründaja Luca Toni oli koguni kahel korral vaid sentimeetrite kaugusel tabamusest – avapoolajal raksatas tema pealöök latti, teisel poolajal saatis ta palli väravasse, aga abikohtunik fikseeris õigesti üliväikese suluseisu.

Lisaaja teisel poolajal, kohtumise 110. minutil sündis aga MM-ajaloo kuulsaim punane kaart.

Paarkümmend sekundit pärast üht Prantsusmaa sündmusteta rünnakut pani kohtunik Horacio Elizondo mängu seisma, sest Materazzi oli jäänud oma karistusala lähedal maha lebama. Nii peakohtunik kui abikohtunikud olid nõutud – keegi ei olnud näinud, mis juhtus! Elizondo õnneks tuli talle appi neljas kohtunik, hispaanlane Luis Medina Cantalejo. „Ta oli minu kaitseingel!“ rääkis Elizondo aastaid hiljem intsidendist enda pilgu läbi. „Ta oli emotsionaalne ja kirjeldas juhtunut väga kirglikult: „Zidane

MM 2006 Alagrupiturniir A-grupp Saksamaa 9 Ecuador 6 Poola 3 Costa Rica 0

D-grupp Portugal 9 Mehhiko 4 Angola 2 Iraan 1

G-grupp Šveits 7 Prantsusmaa 5 Lõuna-Korea 4 Togo 0

B-grupp Inglismaa 7 Rootsi 5 Paraguay 3 Trinidad & Tobago 1

E-grupp Itaalia 7 Ghana 6 Tšehhi 3 USA 1

H-grupp Hispaania 9 Ukraina 6 Tuneesia 1 Saudi Araabia 1

C-grupp Argentina 7 Holland 7 Elevandiluurannik 3 Serbia ja Montenegro 0

F-grupp Brasiilia 9 Austraalia 4 Horvaatia 2 Jaapan 1

Playoff Kaheksandikfinaalid Saksamaa–Rootsi 2 : 0 Argentina–Mehhiko 2 : 1 (l.a) Itaalia–Austraalia 1 : 0 Šveits–Ukraina 0 : 0, pen 0 : 3 Inglismaa–Ecuador 1 : 0 Portugal–Holland 1 : 0 Brasiilia–Ghana 3 : 0 Hispaania–Prantsusmaa 1 : 3

Poolfinaalid Saksamaa–Itaalia 0 : 2 (l.a) Portugal– Prantsusmaa 0 : 1

Veerandfinaalid Saksamaa–Argentina 1 : 1, pen 4 : 2 Itaalia–Ukraina 3 : 0 Inglismaa–Portugal 0 : 0, pen 1 : 3 Brasiilia–Prantsusmaa 0 : 1

Finaal Itaalia–Prantsusmaa 1 : 1, pen 5 : 3

Kolmanda koha mäng Saksamaa–Portugal 3:1

AJALUGU lõi Materazzit peaga rindu! Sa pead talle punase kaardi andma!“ Esimese hooga ei tahtnud ma teda uskuda, aga ta sisendas mulle väga emotsionaalselt, et kui ma hiljem videot näen, saan kõigest aru.

Kui ta oleks seda teinud vaiksema häälega, oleksin ehk kaardi taskusse jätnud.“ Tagasiteed enam polnud – Zidane lonkis kuldsest karikast mööda ja siirdus riietusruumi, teadmata, kas tema õhtu lõpeb tiitlipeo või suure kahetsusega. Ka seda, et ta on juba turniiri parimaks mängijaks valitud, ei teadnud Zidane veel.

Kuna penaltiseeriani ei olnud palju minna, ei olnud Zidane’i eemaldamisel mängule väga oluline mõju, küll aga võis ootamatu juhtum mõjuda prantslaste vaimule – Zidane oleks ju kindlasti olnud ka prantslaste üks esimesi penaltilööjaid. Löögiseerias eksis ainsana prantslaste ründaja David Trezeguet, kes virutas löögi latti – itaallastel olid täpsed Andrea Pirlo, Marco Materazzi (kes siis veel!?), Daniele De Rossi, Alessandro Del Piero ja viimasena Fabio Grosso.

Palermo äärekaitsjale Grossole oli tegu imelise turniiriga: kaheksandikfinaalis võitis ta väikese valskusega penalti, mis itaallastele võidu tõi, poolfinaalis lõi ta ülihilise võiduvärava ja finaalis realiseeris otsustava penalti! Kuigi turniiri parimaks mängijaks tunnistati Zidane, räägiti MMi järel Itaalia mängijatest kõige rohkem positiivset hoopis keskkaitsjast kapteni Fabio Cannavaro kohta. 32aastane Juventuse keskkaitsja oli teinud fantastilise turniiri ning valiti aasta lõpus ka seni viimase kaitsva mängijana Ballon d’Ori võitjaks.

Fakte 2006. aasta MMi kohta ^ Kuus (või kaheksa) debütanti märkis kõige suuremat uute riikide arvu MM-finaalturniiril pärast 1934. aastat. Kuue täiesti uue tulija kõrval olid esimest korda platsis kaks riiki, kes olid varem MMil käinud koondiste „pärijad“ – Tšehhoslovakkia lagunemise järel oli esimest korda MMil Tšehhi, Jugoslaavia nimemuutuse järel aga väisas finaalturniiri Serbia ja Montenegro koondis, mis seal oma viimased kohtumised pidas – juba mõned päevad enne turniiri algust kuulutas Montenegro end iseseisvaks ning edaspidi mängisid jalgpalli eraldi Serbia ja eraldi Montenegro koondis. ^ 2006. aasta MM on seni kõige enamate kaartidega MM-finaalturniir: nii selle jooksul antud 345 kollast kui 28 punast kaarti tähistavad rekordit. ^ Kaheksandikfinaalis penaltiseerias välja langenud Šveitsi koondis püstitas MMil kaks kummalist rekordit. Ühest küljest sai neist ainus koondis MM-ajaloos, mis suutnud finaalturniiri läbida endale mitte ühtegi väravat sisse laskmata; teisalt tähendas nende 0 : 3 kaotus penaltiseerias, et neist sai esimene tiim, kes ei ole suutnud penaltiseerias mitte ühtegi lööki realiseerida. ^ Prantsusmaa väravavaht Fabien Barthez sai kolme turniiri peale (1998–2006) kirja kümme nullimängu. Temaga ühel pulgal on vaid inglane Peter Shilton (1982–1990). ^ Argentiinlane Leandro Cufré tegi veerandfinaalis Saksamaaga inetul viisil MM-ajalugu – nimelt sai temast esimene ja seni ainus mängija MM-finaalturniiril, kes on eemaldatud pärast lõpuvilet. Cufré teenis punase kaardi rüseluse käigus vastasmängija Per Mertesackeri löömise eest.

Lugude koostamisel on muu hulgas kasutatud FIFA ametlikku MM-ajaloo raamatut „The Official History of the FIFA World Cup“ ja Andres Musta eestikeelset raamatut „Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade“.

Mida Materazzi Zidane’ile ütles?

Karjääri viimast kohtumist pidanud Zidane’i pealöök šokeeris peale kohtunike ka kogu maailma, kes seda peagi videopildist näha sai. Videost on näha ainult seda, et mehed vahetavad põgusalt repliike, mispeale Zidane ootamatult paar sammu hoogu võtab ja Materazzit peaga ründab. Mis olid ometi aga need sõnad, mis nii äkitselt pealöögini viisid?

Mõlemad kuulsa pealöögi osalised hoidsid intsidendi suhtes hiljem madalat profiili ning mitu päeva ei olnud täpselt teada, mis kahe mehe vahel juhtus.

Videopildi põhjal said tööd isegi huultelt lugejad, kes spekuleerisid, et Materazzi oli Zidane’i kostitanud rassistliku solvanguga. Zidane ise palus mõned päevad hiljem fännidelt vabandust ning mainis, et solvatud oli tema ema ja õde. Itaallane lükkas selle väite aga osaliselt ümber. „Minu oma ema suri, kui olin 15 – ma poleks eales tema ema kohta midagi öelnud,“ sõnas Materazzi. „Tema löök tuli ka mulle ootamatult – arvan, et kui oleksin selleks valmis olnud, oleksime mõlemad punase kaardi saanud.

Omavaheline hõõrumine käis meil juba varem, aga kui sel hetkel tema poole kurja nägu tegin, ütles ta mulle, et võib mulle oma särgi hiljem ka anda. Vastasin lühidalt: võtaksin pigem su õe kui särgi. Ma isegi ei teadnud, kas tal on õde!“

Löök, mis raputas maailma ja andis materjali tuhandetele ja tuhandetele meemidele ja pilapiltidele. Ühtlasi on jäädvustatud Zinédine Zidane’i viimane tegu profimängijana.

Foto: Reuters/Scanpix

Kolm

Kaks

Viis

väravat on MMfinaalides löönud Zinédine Zidane’i kõrval veel vaid Pelé, Vavá ja Geoff Hurst.

punast kaarti on MM-finaalturniiridel peale Zinédine Zidane’i teeninud veel vaid kamerunlane Rigobert Song. Esimest korda eemaldati Zidane MM-mängus 1998. aastal Saudi Araabia vastu.

meeskonda jäid turniiril kaotuseta (penaltiseeriani läinud kohtumist loetakse ametlikes andmetes viigiks): Šveits, Argentina, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. See arv tähistab MMide rekordit.

2022 AUGUST JALKA

59

10 AASTAT TAGASI

Alexander

5186

3725

ehk Pädaste mõisas asuv restoran alistas jalgpallis maailma parimaks restoraniks valitud, Kopenhaagenis asuva söögikoha Noma.

pealtvaatajat viibis kokku kolmel Rakveres peetud U19 EM-finaalturniiri mängul.

pealtvaatajat viibis kokku kolmel Haapsalus peetud U19 EMfinaalturniiri mängul.

Euroopa meister selgus Lillekülas

2

012. aasta augustikuu Jalka oli suuresti kantud äsja Eestis toimunud U19 vanuseklassi EM-finaalturniirist. Kaheksa osavõtjaga turniiril osales ka Eesti meeskond, võitjaks krooniti aga Hispaania. Turniiri parimaks mängijaks tunnistati võidumeeste ründaja Jesé Rodríguez, suures jalgpallis tegi aga mitu teist Eestis mänginud pallurit tunduvalt kõrgemat lendu: teiste seas pallisid Eestis näiteks Paul Pogba, Harry Kane, João Cancelo, Kepa Arrizabalaga, Eric Dier, Ross Barkley, Saúl Ñíguez, Conor Coady, André Gomes, Samuel Umtiti, Lucas Digne ja Aleksandar Mitrović.

Arvamusküljel kirjutas Lennart Komp, et finaalturniiri aegu tekkinud jalgpallivaimustus tuleks võimalikult suures osas üle kanda ka igapäevasesse jalgpalliellu – muu hulgas tuleks Eesti klubidel julgemalt tegeleda vabatahtlikega. „On olemas sadu inimesi, kes tahaksid anda oma panuse jalgpallilisse tegevusse. Nüüd peaksid ka klubid leidma endas tahte ja usalduse lasta enda ligi inimesi, kes on valmis klubi heaks (vabatahtlikult) panustama. Olema avatumad, kaasavamad, väärtustama ennast ja vabatahtlikke,“ kirjutas Komp.

Eesti koondisele lõppes turniir sportlikus mõttes nukralt: kolmest mängust saadi kolm kaotust, eestlaste ainsa värava lõi kohtumises Kreekaga Karl-Eerik Luigend. Endine Eesti koondise peatreener ja legendaarsete Lõvide juhendaja Roman Ubakivi oli sinisärkide suhtes kriitiline. „Elementaarseid vigu tehakse stressiolukorras, kui vastane paneb sind harjumatusse situatsiooni. Kui tekib olukord, kus ei olda võimeline tegutsema, siis see näitab, et mängijad pole ette valmistatud.

[---] Meie omad olid nagu valged varesed, kes ei saanud vastastele mänguliselt üldse vastu,“ põrutas Ubakivi, kes kritiseeris teravalt ka Eesti U19 koondise kaht viimast juhendajat Arno Pijpersit ja Frank Bernhardti. „Välismaalased on siin ainult raha peal väljas ja tulemused neid eriti ei huvita.

Saksamaa ja Hollandi treenerite kehv töö õõnes-

60

JALKA AUGUST 2022

tas tugevasti meie autoriteeti ning meil saab olema tulevikus raske ennast UEFA-le tõestada.“ Ubakivile vastandus Indrek Schwede, kes tõi välja, et hoolimata Lõvide legendist oli Ubakivi oma periood koondises selgelt ebaõnnestunud – 22 mängust saadi 21 kaotust ja üks väravateta viik Lätiga. „Vanemad koondislased puuksuvad siiani naerda, meenutades, kuidas Ubakivi nad elus esimest korda liinikaitset pani mängima. See juhtus kurikuulsas meie 1 : 7 kaotusega lõppenud EM-valikmängus Horvaatia vastu.

[---] Kui koondislased Ubakivilt pärisid, kuidas liini sirgena hoida, vastanud Ubakivi: „Vaadake tribüünipinkide järgi!“ Kuidas liinikaitset tegelikult peab mängima, õpetas meie meestele selgeks Ubakivi järel koondist tüürima asunud islandlane Teitur Thordarson. Tema tööd jätkasid kuni Tarmo Rüütlini välismaalased ja raske on kellelegi ette heita, et ta oleks olnud siin esmajärjekorras raha pärast.“ Usutluses rääkis Eesti noorte arengust treenerite koolitaja ja järgmise U19 koondise peatreener Karel Voolaid, kes sõnas, et mängutempo on Eestis rahvusvahelise tasemega võrreldes sedavõrd aeglane, et mängijatel ei olegi vaja teatud mänguelemente arendada, sest praegusest tasemest piisab Eestis hakkama saamiseks. „Tulevane Ferrari pannakse kokku juba praegu treeningutel: üks hea kätteõpitud sööt on luksusauto rattad, söödu vastuvõtmisel selja taha heidetud pilk auto kere jne.“ Käbi ja kännu rubriigis rääkisid oma suhtest jalgpalliga isa ja tütar – Aivar ja Berle Brant.

Treenerirubriigis portreteerisime Tallinna Kalevi 26aastast noortetreenerit Paul Kaske, mitmel küljel lahkasime ka meeste EM-finaalturniiril silma hakanud teemasid. Meistriliiga rubriigis rääkis oma vaatenurkadest Tartu Tammeka fänn Merle Šmutov, kes on praeguse Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutovi ema.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile!

Jalka uus rubriik pakub lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Loe kokku, mitut õiget vastust tead, ning võrdle tulemust sõbra omaga!

Foto: Liisi Troska

Mälumäng

Sina oled kohtunik

1. Nurgalöögi olukorras lööb kaitsemängija karistusalas ründajat peaga enne, kui pall on mängu pandud. Kuidas kohtunik mängu jätkab? a) kollane kaart ja penalti b) punane kaart ja penalti c) punane kaart ja nurgalöök d) punane kaart ja vabalöök 2. Väravavaht taasalustab mängu väravaesise lahtilöögiga ja tõstab palli kaitsjale sooviga, et see talle tagasi mängitaks. Kaitsja mängib palli peaga tagasi ja väravavaht võtab selle kätte.

Milline on korrektne lahendus? a) vabalöök ja hoiatuskaart väravavahile b) penalti ja hoiatuskaart väravavahile c) vabalöök ja hoiatuskaart kaitsjale d) vabalöök ja hoiatuskaart mõlemale mängijale 3. Kohtunik taasalustab mängu kohtuniku palliga. Pall puutub maad, misjärel mängija proovib seda oma väravavahile lüüa. Väravavaht seda ei märka ja pall läheb väravasse. Kuidas jätkatakse mänguga? a) väravalöögiga b) nurgalöögiga vastasvõistkonnale c) uue kohtuniku palliga d) keskelt lahtilöögiga Õiged vastused 1. c) – vägivaldset käitumist karistatakse eemaldamisega.

Kuna palli pole mängus, siis jätkatakse ikka nurgalöögiga 2. a) – karistatakse väravavahti, kuna tema on trikitamise algataja, ja jätkatakse vabalöögiga 3. b) – reegel 8 sätestab, et kui kohtuniku pallist lüüakse pall oma väravasse, siis seda väravat ei loeta ning mäng jätkub vastasvõistkonna nurgalöögiga

1. Prantsusmaa ja Portugali koondises mängis (esimene aastatel 1990–2003 ja teine 2001– 2008) kaks mängijat, kes kandsid selja peal täpselt samasugust nime. Kui prantslasel (klubikarjääris esindas AS Monacot, Arsenali, FC Barcelonat ja Chelseat) oli see nimi perekonnanimena ka passis, siis portugallase puhul oli tegu hüüdnimega, mille ta sai oma võrdlemisi lühikese kasvu ja Prantsusmaal sündimise pärast. Milline nimi kaht pallurit ühendab?

2. Ajal, kui rahvuskoondise esindamise reeglid olid märksa lõdvemad kui tänapäeval, jõudis üks maailma jalgpalliajaloo suuremaid tähti mängida mitte kahe, vaid lausa kolme koondise eest – ta tõmbas selga nii Argentina, Kolumbia kui Hispaania koondise rüü, kuid MM-finaalturniirile ta lõpuks mängima ei jõudnudki. Sellegipoolest valiti ta nii 1957. kui 1959. aastal Ballon d’Ori laureaadiks. Kes see oli?

3. Selle aasta 10. aprillil kohtumises Nõmme Kalju ja Tallinna Kalevi vahel olid resultatiivsed kaks mängijat, kelle täisnimi erineb vaid ühe tähe võrra. Üks mees lõi värava, teine andis väravasöödu. Millised mängijad need olid?

4. Ühest eestlastelegi hästi tuntud Euroopa jalgpalliliigast ei ole tavamõistes võimalik välja langeda – selle asemel on seal nüansirikas süsteem, kus mõned tiimid võivad küll kahe hooaja vahel vahetuda, ent need ei pruugi sugugi olla sportlikult viimaseks jäänud meeskonnad. Vähemalt ühe matši on selles liigas kirja saanud kaheksa eestlast, algaval hooajal lisandub kõigi eelduste kohaselt sellesse nimekirja veel üks nimi. Eelmisel hooajal käis seal platsil kaks Eesti mängijat, kusjuures mõlemad said kirja ka värava. Mis liiga see on?

5. Eesti koondis pidas 1998. aastal maavõistlusmängu Aserbaidžaaniga linnas, mille nimi seostub paljudele esimese hooga ilmselt hoopis ühe narkootikumiga. Millist nime kannab Aserbaidžaani suuruselt kolmas linn, kus peetud kohtumises Urmas Kirs ka värava lõi? Inglise keeles kasutati seda sõna narkootikumi kohta juba 17. sajandil ja ehk varemgi, mõiste pärineb hindi keelest.

2022 AUGUST JALKA

61

Vastused 1. Petit 2. Alfredo Di Stéfano 3. Kaspar Laur (Kalev) ja Kaspar Paur (Kalju) 4. Hollandi esiliiga 5. Ganja

LÕPULUGU

Eesti 2026. aasta MMile,

maailmameistriks… Iraan?

Arvutimängutootja Statto Software on oma kodulehele meisterdanud põneva mänguasja: nimelt võimaldab see vaid ühe klikiga simuleerida 2026. aasta MMi tulemusi – valiksarjast finaalmänguni.

Sealjuures on MMi formaadiga tehtud omaloomingut – kui päriselus on nelja aasta pärast finaalturniir 48 meeskonnaga, siis Statto Software’i lõbus katsetus laseb simuleerida olukorda, kus finaalturniirile pääseb üle maailma lausa 64 koondist. Proovime järele!

Tekst: Raul Ojassaar Foto: Lukas Schulze, UEFA via Getty Images

J

uuresolev tekst selgitab, et sellise vormi mõtles arendaja välja puhtalt seepärast, et „2026. aasta MMi formaat on sedavõrd kohutav“ – teadupoolest korraldab FIFA praeguse seisuga 2026. aasta MMi 48 koondisega, kusjuures on räägitud, et alagrupiturniir koosneks 16 kolmeliikmelisest alagrupist.

Simulaatori 64 meeskonnaga MM-finaalturniir peetakse aga kahe alagrupiturniiriga: esimeses, talvises grupifaasis selgitatakse 16 neljaliikmelises alagrupis kokku 32 edasipääsejat, kes jätkaksid suvel MM-finaalturniiri juba praegusest tuttavas formaadis. Valikturniiril ja finaalturniiril on alagruppide loosil asetuste jaoks kasutatud FIFA edetabelit, iga mängu tulemust simuleerib arvuti aga riikide Elo reitingu ja FIFA edetabeli põhjal, kusjuures need reitingud muutuvad ka simulatsiooni jooksul jooksvalt.

Euroopast pääseb 64 finaalturniiri meeskonna sekka selle süsteemi järgi 22 meeskonda – valikturniiril on 55 koondist jaotatud 11 viieliikmelisse alagruppi, igast grupist pääseb edasi kaks paremat. Jalka viis seda arvestades läbi eksperimendi: kui mitu korda tuleb simulatsiooninuppu vajutada, enne kui Eesti koondis MMile pääseb? Ja millised koondised saavutavad kõige suuremat edu, kui teha sada simulatsiooni?

62

JALKA AUGUST 2022

Lootusetud valiksarjad

Juba esimesed simulatsioonid teevad pildi selgeks: Euroopal on selgelt liiga vähe kohti 64 seas. Kuigi ümmarguselt iga kolmas 64 sekka pääseja (34%) on pärit Euroopast, on seda ülejäänud maailma esindajaid vaadates siiski selgelt liiga vähe. Iseäranis torkab silma Aasia ja Põhja-Ameerika suur esindatus – Kesk-Aasia „-stan-id“ on 64 seas väga regulaarsed külalised, samamoodi nagu ka eri Kariibi mere saared ja väikesed araabia maad, kes seni ei ole maailma jalgpallis endast erilist märki maha jätta suutnud. Muide: päriselt on 2026. aasta MMil Euroopa esindatus karvavõrd väiksem (33%).

Kuigi kohe esimene simulatsioon on Eesti lootuste suhtes paljulubav (valikgrupi seis: Portugal 24, Wales 15, Eesti 12, Sloveenia 9, Moldova 0), löövad järgmised paarkümmend kohe jalad maa peale tagasi. Viimane koht, eelviimane koht, viimane koht, viimane koht… Mitmel korral saab Eesti simulatsioonis kaheksast valikmängust kaheksa kaotust. Ainsaks erandiks on üks tore kord, kui edasipääs jääb vaid kahe punkti kaugusele – jääme alla Taanile ja Albaaniale, aga edestame Šotimaad ja San Marinot.

Esimesse alagrupifaasi ehk 64 parema sekka jõuavad samal ajal vähemalt korra Luksemburg, Mauritius, Saalomoni saared, Paapua Uus-Guinea ja Armeenia. Jalkariigid missugused! „Päris“ finaalturniiril ehk 32 seas aga võib kohata Tadžikistani, Usbekistani, Soomet, Curaçaod ja Mosambiiki. Totaalne madalpunkt jõuab Eesti puhul kohale ühes

LÕPULUGU valiksarjas, mille lõppseis jääb selline: Saksamaa 18, Türgi 13, Põhja-Iirimaa 12, Andorra 10, Eesti 1!

Ka finaalturniiri lõpplahendused hakkavad aegajalt pakkuma täiesti ootamatuid variante. Ühel korral on poolfinaalipaarid Taani–Iraan ja Katar– Maroko, finaalis aga võidab Taani Katarit! Juba esimese kümne simulatsiooniga jõuab otsustavasse playoff-faasi ehk 16 parema sekka lausa 47 riiki.

Muinasjutud ja imelood

64 sekka jõuavad aeg-ajalt täiesti uskumatu muinasloo läbi teinud meeskonnad. Simulatsioon 37 näitab stsenaariumit, mille kohaselt läbib ülitiheda Euroopa valiksõela Andorra, kes suudab alagrupis koguda kümme punkti ning sellega Itaalia seljataga napilt edestada nii Islandi, Bulgaariat kui Šotimaad. Esimesel alagrupiturniiril ei ole Andorrast aga Saksamaale, Jaapanile ja Egiptusele vastast, tulemus nulliring. Euroopa kääbuste lippu kannab aga paar klikki hiljem veel kaugemale Fääri saarte koondis, kes valiksarjas Islandi, Türgit ja Bulgaariat edestab ning 64 parema seas koos Katariga(!)

Inglismaa ja Uruguay(!!) ees 32 parema sekka marsib. Seal tema jõud paraku Itaalia, Alžeeria ja Iraani vastu raugeb, aga... Fääri saared 32 parema seas!

Muide, andorralased ja fäärlased teevad oma vägiteod veel enne seda, kui Saksamaa esimese MM-tiitlini jõuab – see juhtub alles 40. simulatsioonis. Enne seda on maailmameistriks kroonitud näiteks Alžeeria (alistas playoff’is Lõuna-Korea, Mehhiko, Slovakkia ja Hispaania), finaali aga purjetanud El Salvador (Šveits, Ukraina, Belgia).

Kuigi Eesti ei ole jätkuvalt finaalturniiri lõhnagi nuusutada saanud, püsib lootus, sest Euroopa väikesed korraldavad kordamööda tõelisi muinasjutte. Simulatsioonis järjekorranumbriga 43 jõuab esimest korda 32 parema sekka Põhja-Makedoonia, kes tähistab seda vägevalt: alagrupis saadakse Argentina, Horvaatia ja Saudi Araabia üle kolm võitu, seejärel tehakse selg prügiseks veel Iraagil ja Rumeenial ning marsitakse poolfinaali välja. Samas on ka mõned tugevad Euroopa jalgpalliriigid tiheda valiksõelaga hädas: Norra peab 16 parema sekka pääsemist ootama enam kui 50 simulatsiooni, 2004. aasta Euroopa meister Kreeka jõuab saja korra peale sinna vaid kahel puhul.

Maagilise järjekorranumbriga simulatsioon 69 toob kaasa senise ühe vägevama üllatuse: Iraani koondis alistab väljalangemismängudel järjepanu Prantsusmaa, Walesi, Brasiilia ja Belgia ning tuleb maailmameistriks! Suhteliselt hõredast Aasia va-

Edukaimad riigid 100 simulatsiooni Riik Belgia Brasiilia

MMFinaale PoolVeerandtiitleid finaale finaale 25 32 44 70 17 31 50 65

Kaheksandikfinaale 87 83

Inglismaa Prantsusmaa Argentina Itaalia Hispaania Portugal Saksamaa Taani Holland Šveits Mehhiko USA Kolumbia Rootsi Uruguay Horvaatia Iraan Senegal

9 10 5 5 2 6 3 2 2 1 2 1 0 0 1 1 1 1

73 87 78 67 68 49 52 58 51 58 53 49 41 46 39 38 32 39

21 15 11 13 8 8 6 5 6 5 3 2 3 1 3 2 2 2

35 26 30 22 19 16 16 11 12 1 5 7 11 8 6 7 8 4

44 52 45 36 42 28 33 27 27 24 21 25 22 23 17 17 16 14

Vähemalt ühe korra jõudsid MM-tiitlini veel Maroko, Alžeeria, Tšiili, Serbia, Tuneesia ja Poola. liksarjast pidevalt finaalturniirile pääsev Iraan on üldse nende simulatsioonide üks staare: lausa 32 protsendil kordadest pääseb nende koondis 16 parema sekka, 16 protsendil simulatsioonidest kohtab neid vähemalt veerandfinaalis. Kuuel korral lõpeb nende teekond poolfinaalis, aga ühe MM-tiitli kõrvale jääb nende saagiks ka üks kaotus finaalis.

Ja siis, kui lootus on jõudnud vahepeal juba kaduda, see siiski juhtub. 85. korral, kui Jalka simulatsiooninuppu vajutab, saab Eesti koondis valiksarjas ülinapilt jagu Kreekast, Ungarist ja Maltast ning sammub edasi 64 parema sekka! Hoolimata võrdlemisi soodsast loosist esimesel alagrupiturniiril jääb meie saagiks kolm Mali, Brasiilia ja Austraalia vastu kaotatud mängu. Läbipõlemine? Võimalik. Aga vähemalt saame finaalturniiril käidud! Läti ja Leedu seda saja simulatsiooni jooksul näiteks ei suuda…

Kui soovid ka ise simulatsiooni proovida, leiad selle aadressilt stattosoftware.com/ wc2022/64team.php.

73

4649

33

riiki jõudis saja simulatsiooni jooksul vähemalt ühe korra MMi kaheksandikfinaali.

Neist 33 tulid Euroopast, 14 Aafrikast, üheksa Aasiast, üheksa Lõuna-Ameerikast ja kaheksa Põhja-Ameerikast.

elanikku on Montserrati saarel, mis on FIFA kõige väiksema rahvaarvuga liikmesriik. Hoolimata sellest jõudsid nad saja simulatsiooni jooksul korra ka 64 parema sekka! Tõsi – nende koondis koosneb Inglismaal sündinud mängijatest, kellel on saareriigi juured.

riiki jõudis saja simulatsiooni jooksul vähemalt ühe korra MM-finaali, 44 riiki poolfinaali.

2022 AUGUST JALKA

63

LISAAEG Augustikuu sünnipäevad 01.08 Andrei Borissov 02.08 Aleksandr Staruhhin 02.08 Sten Kaldma 03.08 Ats Purje 04.08 Siim Tenno 05.08 Janno Kivisild 05.08 Kaimar Saag 05.08 Anni Koppel 08.08 Gert Olesk 09.08 Toomas Nõmmiste 09.08 Meelis Kuivits 10.08 Jan Važinski 11.08 Tarmo Rüütli 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Jaanus Pruuli 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Ljubov Lobõševa 11.08 Kaire Palmaru 12.08 Igor Dudarev 14.08 Mihhail Starodubtsev 15.08 Marko Leevand 15.08 Tanel Lang 16.08 Toomas Kaldma 16.08 Indrek Schwede 16.08 Konstantin Vassiljev 17.08 Kristiina Møller 17.08 Annika Tikk 17.08 Ats Toomsalu 18.08 Siim-Sten Palm 19.08 Nikita Baranov 19.08 Enrico Veensalu 20.08 Eigo Mägi 20.08 Artur Kotenko 20.08 Merily Toom 20.08 Magnus Karofeld 21.08 Martin Vunk 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Sander Rõivassepp 23.08 Vlada Kubassova 24.08 Paul Kask 25.08 Tarmo Lehiste 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 27.08 Timo Rahnel 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 31.08 Ken Kallaste 31.08 Rasmus Munskind

64

JALKA AUGUST 2022

53 74 54 37 32 45 34 34 49 50 47 58 68 50 46 45 44 44 38 29 40 45 27 79 60 38 46 42 20 30 30 23 48 41 28 26 38 31 40 47 67 32 27 36 52 40 53 77 75 50 38 33 69 44 42 34 33

Karikatuur: Meelis Naudi

Pikachu jõudis Jaapanisse Jaapani kõrgliigaklubi Shimizu S-Pulse, kes meelitas 11 aastat tagasi oma ridadesse rootslase Freddie Ljungbergi, on saanud hakkama järjekordse kõlava täiendusega – seda aga hoopis teistsugusel põhjusel. Nimelt hangiti Brasiilia kõrgliigaklubist Fortalezast endale 30aastane paremkaitsja Glaybson Yago Souza Lisboa, paremini tuntud kui Yago Pikachu.

Brasiillane sai juba lapsena hüüdnime Pikachu, mõistagi kuulsa Jaapani multifilmisarja „Pokémon“ peategelase järgi, sest samamoodi nagu multikaloom on ka vutimees väikest kasvu ja välkkiire. Võib arvata, et tänu mängijanimele saab temast uues mängupaigas kiirelt fännide lemmik!

Sealjuures pole Pikachu sugugi teise- või kolmandajärguline pallur – Transfermarkt pakub tema turuväärtuseks 1,8 miljonit eurot, 2021. aastal valiti ta Brasiilia meistrivõistluste sümboolsesse koosseisu.

Foto: Diego Vara, Reuters/Scanpix

LISAAEG RUBRIIK

Roy Hodgson Eesti koondist ninapidi vedamas 30 aastat tagasi, 16. augustil 1992 oli Eesti jalgpallil ajalooline päev: taasiseseisvumise järel osales meie jalgpallikoondis esimest korda taas võistlusmängus.

Kuigi MM-valikmänge oli mängitud ka enne teist maailmasõda, olid need matšid kõik peetud väljaspool Eestit – seekordne kohtumine Šveitsiga toimus aga Kadrioru staadionil.

Kuna Eesti jalgpall oli rahvusvahelisel tasandil täiesti tundmatu suurus, käis šveitslaste toonane peatreener, kuulus inglane Roy Hodgson meie meeskonda kuu aega varem toimunud Balti turniiril uudistamas. Intervjuus Päevalehele ei olnud ta kiitusega kitsi: Eesti mängijad olevat oivalised ja koondis taktikaliselt ühel tasemel teiste Euroopa meeskondadega! Hodgson ütles suisa välja, et pelgab seda, kui Eesti lühikese sööduga mängib, sest meil on palju häid pallivaldajaid.

Võib arvata, et inglane plaaniski oma sõnadega Eesti koondist üle kavaldada, pannes meid arvama, et šveitslased võivad tõesti meie lühikesi sööte karta – igatahes ei olnud mängupäeval sellest jälgegi, sest külalised võtsid Kadriorus kindla 6 : 0 võidu.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Pika ja uhke karjääri jooksul veel näiteks Milano Interit, FC Kopenhaagenit, Soome koondist, Liverpooli ja Inglismaa koondist juhendanud Hodgson tõmbas treenerikarjäärile joone alla alles tänavu suvel 74aastasena.

LHV edetabel Maikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (3.) Nõmme Kalju FC (4.) FC Elva (5.) FC Nõmme United (7.) Viljandi JK Tulevik (6.) JK Tallinna Kalev (8.) FC Kuressaare (9.) JK Tabasalu (11.) Rakvere JK Tarvas (10.) Tallinna FCI Levadia (12.) Viimsi JK (17.) FC Kose (16.) Pärnu JK Vaprus (–) Põhja-Tallinna JK Volta (13.) Paide Linnameeskond (15.) Keila JK (–) Saku Sporting (–) FC Hiiumaa (19.) JK Welco

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2022 AUGUST JALKA

65

RISTSÕNA

Juulikuu ristsõna õige vastus oli „…tööandja palka…“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 23. septembril toimuvale Eesti–Malta Rahvuste liiga mängule Silver Tilk. Võitjaga võtame ühendust.

Augustikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 23. septembril toimuvale Eesti–Malta Rahvuste liiga mängule.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA AUGUST 2022