HIND 2,20 EUROT JUUNI 2018
Frank Liivak: olen mõelnud loobumisele MM-ENNUSTUSVÕISTLUS MATTIAS KÄIDI VASTU: VÕITJATELE KÄIDI AUTOGRAMMIGA MÄNGIJAKAART! NÄITLEJA VALLO KIRS MÄNGIB III LIIGAS GERLI ISRAEL VS. AVE-LII LAAS
SILVER GRAUBERG LUUBI ALL
PALJU ÕNNE, FC REAAL! ISSN 1736-7379
Poster: MM-võistluste tabel Joshua Kimmich
TARMO TIISLER LOEB JALGPALLIRAAMATUID
juuni
Enne jaanipäeva näeb naiste kõrgliigat Juunikuu suursündmuseks on Venemaal toimuvad maailmameistrivõistlused, mis kestavad tänavu 14. juunist kuni 15. juulini. Oluline on see ka Eesti kõrgemate liigade võistkondadele, sest MMi ajal Premium liigas, esiliigas ja esiliiga B-s mänge ei peeta. Kes aga tahab teleri asemel elusat jalgpalli näha, saab veel enne jaanipäeva külastada naiste meistriliigat, kus peetakse viimased mängud enne liigapausi 20. juunil. Kui maikuu lõpus ja juuni esimestel päevadel peab meie meeste A-koondis Balti turniiri mänge Tallinnast eemal, siis 9. juunil saab Kalevipoegasid näha taas rahvusstaadionil. Nimelt võtab Eesti rahvusmeeskond siis sõprusmängus vastu Maroko, kes loetud päevad hiljem alustab mängimist MMil. Juuni alguses mängitakse järjekordsed mängud Eesti maavõistluste raames – sel aastal peetakse lahinguid 3. juunil. Pärast 2017. aasta kohtumisi, kui kõigil on peetud kuus mängu, juhib maavõistluste tabelit Harjumaa, kes kohtub juunikuu voorus tabeli teise poolde kuuluva Jõgevamaaga. Põnevaid vastasseise jagub teistessegi võistluspaaridesse ja juunikuu vooru järel võib tabeliseis olla sootuks muutunud!
Foto: Lembit Peegel
2018 JUUNI JALKA
3
sisukord Kaanelugu lk 46–49 Frank Liivak on vaid 21aastane, kuid tema väliskarjäär pikk ja klubide loetelu auväärne. Tänavuse hooaja eel naasis ta koduliigasse. Lugejate küsimustele vastates tunnistab Liivak, et on isegi jalgpallist loobumisele mõelnud. Praegu on eesmärgid endiselt suured ja noormees usub, et suudab mängida mõnes Euroopa tippklubis.
Kolumn
14
14 Indrek Schwede Seriaalis “Litsid” oli Kristjan Palusalu ja Paul Kerese kõrval üks päriselust võetud tegelane ka legendaarne jalgpallur Richard Kuremaa. See valik näitab ajastutruult, et jalgpall oli enne teist maailmasõda populaarne.
Persoonid & intervjuud 20 Luubi all: Silver Grauberg 22 Kahekõne: Tarmo Tiisler Eesti televaatajale MM-kohtumisi vahendav Tarmo Tiisler hakkas kaheksa aastat tagasi ingliskeelseid jalgpalliraamatuid lugema. Sellest kasvas välja hobi. Nüüd tellib Tiisler endale interneti vahendusel üha uusi kõva- ja pehmekaanelisi sõpru ning loeb keskmiselt ühe raamatu kuus.
26 Minu 11: Daniele Monticelli 28 Näitleja ja jalgpallur Vallo Kirs Ugala teatri näitleja ja lavastaja Vallo Kirs mängib
22
Põhja-Sakala meeskonnaga III liiga lõuna piirkonnas. 2008. aastal mängis mees kaks mängu koguni esiliigas ja sellega kavatseb mees vanaduspõlves ässama hakata!
44 Treener: Kätlin Hein
Rubriigid 3
Juuni
6
Lembit Peegel
10 Nimed & numbrid
28 4
JALKA JUUNI 2018
12 Lood & tsitaadid 16 Premium liiga
Kuu tsitaat “Raamatud on võimaldanud näha glamuuri taha. Seda au ja kuulsust ju lausa pritsib tuppa, kui arvutist või televiisorist jalgpalli vaatad. Me ju arvame, et see on edulugude maailm. Aga hästi läheb vahest ühel protsendil. Kulisside taga on väga keeruline maailm. Seepärast meeldib lugeda neid raamatuid, mis ei kirjelda edulugusid. Kuidas alguses olid ideaalid, mis hakkasid purunema. Siis tulid rutiin ja pettumused.”
Tarmo Tiisler lk 22–25
16 Börs 37 Rannajalgpall
50
42 Pipraterad 50 Naised: Gerli Israel vs. Ave-Lii Laas Mida arvavad elust ja mida eelistavad Lasnamäe Ajaxi Gerli Israel ja Põlva Lootose Ave-Lii Laas? Lugeja saab kahest meistrisarja mängijast teada palju huvitavat.
53 Martin Kiho nõuanded 58 10 aastat tagasi 60 Juunikuu kalender
62
62 Lõpulugu: mängukaardid ikka moes Ka meie koduses Eestis leidub erinevaid vutikaarte ja huvilisi, kes nendega mitmel erineval moel tegelevad. Kiikame sellesse maailma!
64 Lisaaeg 66 Ristsõna
Muu 30 MMi ennustusvõistlus:
tee ära Mattias Käidile! Ainulaadne võimalus teha ära Eesti koondislasele Mattias Käidile! Kõik, kes selleks suutelised, saavad Käidi autogrammiga mängijakaardi.
40 A. Le Coq Arena saab valmis 56 Palju õnne, FC Reaal!
Postrid MM-võistluste tabel Joshua Kimmich Müncheni Bayern
30 2018 JUUNI JALKA
5
lembit peegel
Flora nais- ja meeskond jõudsid karikavõistluste finaali
Fotod: Lembit Peegel
Maikuus peeti nii meeste kui ka naiste karikavõistlustel poolfinaale, kus oli esindatud koguni neli Flora võistkonda! Naistefinaali jõudis Flora esindusvõistkond, kes alistas poolfinaalis kange konkurendi Pärnu, teises poolfinaalis mänginud Flora duubel pidi alla vanduma Tartu SK 10 naiskonnale. Meeste poolfinaalide omapärases vastasseisus alistas Flora esindus 9 : 3 oma duubelkoosseisu, FCI Levadia kindlustas omakorda finaalikoha võiduga Narva Transi üle.
Eneli Kutter (esiplaanil) naiste karikavõistluste poolfinaalis Flora eest väljakul lippamas.
Naiste karikavõistlused pakkusid kahe suure klubi lahingu poolfinaalis, kus kohtusid FC Flora ja Pärnu JK. 6
JALKA JUUNI 2018
lembit peegel
Lisette Tammik oli see naine, kelle kaks väravat viisid karikavõistluste poolfinaalist edasi just Flora. Kapten Katrin Loo eestvedamisel jõudis Flora karikavõistluste finaali ja ka liigatabelis oldi maikuu keskpaigas esikohal.
Kallistused olid Flora naistele karikavõistluste poolfinaalis igati asjakohased ...
... sest 2 : 0 alistati kibe konkurent Pärnu! Flora naiste rõõmust on näha, et tee finaali on valla. Seal oli 19. mail vastaseks Tartu SK 10, kes alistas poolfinaalis Flora duubelnaiskonna. 2018 JUUNI JALKA
7
lembit peegel Meeste karikafinaali lunastas esimesena koha FCI Levadia, kes alistas võõrsil Narva Transi. FCI Levadia väravamasin Roman Debelko skooris poolfinaalis kolmel korral, kokku sai Tallinna klubi kirja 5 : 0 võidu.
Meeste karikavõistluste poolfinaalis sai korra jala valgeks ka Nikita Andrejev, kes aprilli- ja maikuu jooksul lõi ka Premium liigas kolm väravat.
8
JALKA JUUNI 2018
lembit peegel
Meeste karikavõistluste teises poolfinaalis kohtusid klubisiseses vastasseisus Flora esindusmeeskond ja duubel. Flora esindusmeeskond (valges) jõudis finaali 9 : 3 võiduga ...
... milles oli kandev roll Erik Sorgal (vasakpoolsel pildil hüppel, parempoolsel esiplaanil), kes lõi koguni seitse väravat. Ühe tabamuse lisas Rauno Alliku (taustal) ja üks värav kanti Herol Riibergi arvele.
Poolfinaali jõudnud Flora U21 meeskonna poolt skooris kahel korral vaid 15aastane Aleksandr Šapovalov. 2018 JUUNI JALKA
9
nimed & numbrid Erik Sorga Karikavõistluste poolfinaalis nähti omapärast perelahingut, kus Flora esindusmeeskond alistas Flora U21 esinduse seisuga 9 : 3. Võitjate üheksast väravast koguni seitse(!) kanti Erik Sorga nimele.
Jevgeni Merkurjev Lõppenud koduse saalijalgpalli meistriliiga parimaks mängijaks valiti Viimsi Rinopali mängumees, kes tuli oma meeskonnaga pronksile. Merkurjev oli põhihooaja suurim väravakütt, lüües kokku 22 väravat. Pikemat intervjuud Merkurjeviga saab lugeda aprillikuu Jalkast.
0:4
... oli see skoor, millega Pärnu JK naiskond lõpetas ülipika – 2012. aasta septembrist kestnud – kaotusteta seeria, kui tänavu mais jäädi üle õige mitme aasta alla FC Flora naistele.
428
... pealtvaatajat keskmiselt kodumängul on number, millega Tammeka juhtis 14. vooru järel publikunumbrite edetabelit. Tartu meeskond on hooaja esimesel veerandil meelitanud rahvast Sepa staadionile hästi. Mullune külastatavuse edetabeli liider Nõmme Kalju on tõugatud kolmandale kohale keskmiselt 290 pealtvaatajaga.
289
... vabatahtlikku kandideeris, et lüüa kaasa augustikuus toimuval Supercupil. Kandideerijatest kaasatakse ürituse korraldamisse 140 vabatahtlikku.
10
JALKA JUUNI 2018
Tulevik kostitas emadepäeval kontorimuffinitega Viljandi Tulevik tähistas sel aastal emadepäeva vahva ettevõtmisega, kui klubi kontoripoolel tegutsevad inimesed rõõmustasid pealtvaatajaid enda valmistatud küpsetistega. Tuleviku meedia- ja turundusjuht Marek Tiits sõnas ürituse järel, et pealtvaatajatele ettevõtmine meeldis ja selle poolest saab rahule jääda. Samas nentis ta, et eesmärgiks seatud publikunumber jäi seekord ebasoodsate olude tõttu püüdmatuks. Kust tekkis idee tähistada emadepäeva tasuta küpsetistega? Ega see ei ole ju uus idee, mitu klubi on varemgi ise tehtud küpsetistega väljas olnud ja meilgi on oma perepäevadel olnud emade küpsetatud asjade ühislaud. Seekord oli aga sellise tähistamise mõte pigem eksprompt idee, rääkisin sellest Raiko Mutlele (klubi presidendile) ja Rain Tölpusele ning mõlemad tulid kaasa. Tegime igaüks 35 muffinit, millest kõik said viimseni laiali jaotatud. Eks paljud jäid ilmselt ka ilma, sest tühjad kandikud jõudsid minuni tagasi juba enne avavilet. Aga rahvale meeldis ja võib öelda, et ettevõtmine läks korda. Kas Tulevik plaanib ka tulevikus selliseid söögiga seotud aktsioone teha? Meil on isegi oma aastaplaani sisse kirjutatud Viljandi burgeripäev, aga veel ei ole teada, millal me selle ära teeme. Viljandis on igal aastal üks popimaid üritusi kohvikuteöö, mis peetakse 1. juunil ehk hansapäevade alguspäeval. Meil sel aastal seal kandis aga mängu pole ja 1. juunil on meil hoopis Ugala teatriga koos plaanis staadionikontsert. Aga kui tulla tagasi burgeripäeva juurde, siis jah – meil on hooaja peale veel kaks-kolm toiduga seotud üritust varuks. Eks näis, kui paljud neist tehtud saavad; kui juba kaks saavad tehtud, oleks hea. Seekordne emadepäeva mäng tõi kohale 283 pealtvaatajat – kas sellega jääte rahule? Selle koha pealt olen ma enesekriitiline ja see on minu jaoks analüüsikoht. Võib öelda, et oma tööga ma selles osas rahul pole, sest lootsin vähemalt kolmega algavat publikunumbrit. Aga nagu Aivar Pohlak hiljuti ütles, ongi Eestis selle koha pealt halvasti, et jalgpalli jaoks on kõik kas väga hea või väga halb. Kui hooaja algus läks aia taga, sest oli külm, siis nüüd on keset maid korralikud juulikuu ilmad. On ju selge, et liiga hea ilm ei ole jalgpallile hea ja eks emadepäevaeelsel päeval oli inimestel tõenäoliselt palju muid tegemisi: rand oli rahvast täis, linn oli grillilõhna täis ja kodust linna sõites nägin ka palju kartulipanekut. Inimesed kasutavad ootamatult süllesadanud suve maksimaalselt ära ja paraku jalgpall ei ole prioriteetide nimekirjas veel nii kõrgel kohal. Aga 283 pealtvaatajat sel mängul kinnitab mulle seda, mida nägin juba esimese mängu järel: mul on röögatult hea meel selle üle, et me ei pea ennast tõendama oma lojaalsele publikule. Meil on senise seitsme kodumängu jooksul ainult ühel mängul olnud inimesi vähem kui 200 ning see oli Mulgi krossi päeval – selle üritusega ei ole Viljandimaal võimalik võistelda. Nii et mulle teeb rõõmu see, et meil on alati pealtvaatajaid kodumängudel umbes 200 ja lojaalne publik käib kohal.
KADI PARTS
Emadepäeva mängul olid Viljandis ametis vabatahtlikud, kes aitasid staadionit valmis seada ja jagasid laiali kontorimeeste küpsetatud muffineid. Foto: Viljandi Tulevik
VABASTA END LEND ALATES 90€ PÄIKESELISES 89 CONSTANTAS
Mööda Musta mere rannikut looklev lummavate vaadete, valgete liivarandade ja selge puhta veega Constanta on vaimustav paik nii elamusi otsivale noorele seiklejale kui ka perepuhkuseks.
nordica.ee
*2x NÄDALAS *16.06.—29.09.2018 *LENNUAEG: 2 h 30 min
lood & tsitaadid
nii nad
ütlesid
“Mõned aastad tagasi ei oleks uskunud, et sellise käigu teen.” Frank Liivak tuli tagasi Eestisse
“Meil pole mingit vahet ega jonnimist, kes läheb kohe lahingusse ja kes tuleb hiljem.” Markus Jürgenson õhkkonnast, algkoosseisust ja varumeeste pingist Levadias “Minu rahakott ei ole nii paks, et käia mööda maailma tippmänge vaatamas. Arvestan sellega, et ma tegelikult mängu ei näe ja vaatan seda pärast järele, aga tahan melust osa saada.” Kirjanik Mika Keränen kandideerib UEFA superkarika mängule vabatahtlikuks “Meie klubi stiil ei ole kergekäeliselt või peale mõnda häirivat kaotust peatreenerit vahetada. Seda kinnitab meie ajalugu.” Marko Kristaliga koostöö lõpetanud Viljandi Tuleviku president Raiko Mutle “Primitiivne jalgpall pole mulle. Et harjutame terve nädala kaitsemüüri ehitamist ja pika palli peksmist. Ja kutsume siis mängupäevaks fänne appi, et jaksaksime veel viimased rünnakud ära kannatada. Vabandan juba ette, aga minu jaoks on see mõttetu, napakas ja masohhistlik. Mäng peab olema nagu teatrietendus, mida igaüks naudib. Näita mulle jalgpallurit, kes eelistab palliga mängimisele kaitses passimist.” Tallinna Kalevi peatreener Argo Arbeiter “Ta teab jalgpallist absoluutselt kõike.” Mart Poom Arsenali peatreeneri ametist lahkuvast Arsene Wengerist
Kogukondade kaudu kõrgliigat arendama Maikuu alguses peeti Eesti Jalgpalli Liidus (EJL) oluline seminar, kus pandi nurgakivi Premium liiga klubide ja UEFA GROW’ tiimi vahelisele koostööle. Selle eesmärk on Eesti tippliigat arendada ning ellu kutsutud kogukonnaprojekt peaks kestma kuni 2021. aastani. Projekti ettevalmistus algas juba 2017. aastal, kui EJL ja UEFA kohtusid klubidega ja kaardistasid hetkeolukorra. Maikuus peetud seminaril tutvustati klubidele juba lähemalt, milliste plaanidega UEFA GROW Premium liigat arendada tahab ja kuidas klubisid toetama hakatakse. “GROW on meie juhtiv programm, millega aitame alaliitudel ja liigadel kasvada,” rääkis UEFA turundusjuht Noel Mooney. “Vaatame tähelepanelikult, millised riigid on selleks protsessiks valmis, otsime kohta, kus on hea vundament ja kus oleks koostöös võimalik astuda samm edasi. Oleme väga rahul alaliidu ja klubide valmisolekuga.” Peale Mooney kõneles seminaril teiste ekspertide seas ka UEFA GROW’ kogukonna kaasamise ja fännikogemuse ekspert Mark Bradley. “Selle seminari eesmärk on selgitada, millist tuge me pakume järgnevate aastate jooksul,” selgitas Bradley. “Eestil on fantastiline identiteet ja heal tasemel jalgpall, mis kasvab kogu aeg. Siinne jalgpall on ideaalses olukorras, et hakata nüüd pardale võtma teistsuguseid ideid ja astuda järgmine samm.” Ta lisas, et UEFA GROW’ peamine idee on just kogukonna kaasamine ehk klubisid juhendatakse, kuidas astuda sportlikust poolest samm edasi: “Tuleb minna kohalikesse koolidesse, suhelda eri kogukonnarühmadega, külastada kohalikke ärisid – leida need viisid, kuidas rohkem inimesi staadionile saada. Ning kui need inimesed juba tulevad staadionile, et nad saaksid seal ka hea kogemuse.” EJLi poolt avaldas UEFA GROW’ projekti käivitumise üle heameelt Are Altraja, kelle sõnul tähendab see Eesti jalgpallile palju. UEFA-l ei ole selliseid projekte väga palju üle maailma käimas. Altraja sõnul ei oodata UEFA tiimilt heureka’t või lihtsaid lahendusi, vaid just seda, kuidas senisest süsteemsemalt tööd teha: “Neil on teistest riikidest palju kogemusi, mida siia tuua. Kõige tähtsam on planeeringu ja süsteemi ülesehitamise õpetamine ning rutiinide kehtestamine.” Juunikuus käivitub juhtprojekt, kuhu UEFA valis Premium liigast kolm erineva taustaga klubi: pealinnast valitseva meistri FC Flora, publikuga head tööd tegeva Tartu JK Tammeka ja ainsa Ida-Virumaa esindajana tippliigas mängiva JK Narva Transi. Pilootprojekti käigus asuvad klubidesse tööle kogukonnajuhid, kellele seatakse ülesanded ja proovitakse, kas ekspertide ja klubi lähenemine toob edu. Uuest hooajast asuvad kogukonnajuhid ametisse kõigis klubides.
KADI PARTS
“Häbi on kõige kehvem asi. Kui ikka taotakse seitse-kaheksa tükki taha ja ise ei suuda midagi teha, ka mänguliselt. Häbi kestab järgmise mänguni. Ajaga see kaob, hakkad uuele mängule mõtlema.” Pärnu Vapruse mängija Rauno Tutk “Tippkohtuniku nõustamine on nagu tippjuhi nõustamine. Tipptasemel juhib ta ju mängu, kus väljakul on ainult miljonärid.” Uno Tutk “Mulle meeldivad väga derbid, kuid Eestis on need veidi isemoodi, sest liiga suurt stressi ei tekigi.” Levadia bosnialasest poolkaitsja Muamer Svraka sõnul käisid Željeznicari mängijad pärast ebaõnnestunud derbit fännide ees aru andmas
12
JALKA JUUNI 2018
Mai alguses peetud kohtumisel said Premium liiga klubide esindajad aimu, milline on UEFA GROW’ kolmeaastane plaan ja mida klubidelt oodatakse. Autor: Catherine Kõrtsmik
lood & tsitaadid Rahvuste liiga täidab kukrut Sügisel algav Rahvuste liiga pakub koondistele uue tiitlivõistluse ja nõrgematele võimaluse pääseda EM-finaalturniirile. Uut võistlust on nähtud vahendina, mis aitab tasakaalustada koondise ja klubijalgpalli aina süvenevat ebavõrdsust. Koondisejalgpalli osatähtsus on klubijalgpalli intensiivsuse ees pidanud taanduma. Vaid MM ja eri kontinentide tiitlivõistlused on jäänud võimsaks kaubamärgiks, mis naelutavad inimesi telerite ette. Kuid uus võistlus aitab tasakaalustada rahalist ebavõrdsust, sest kõik osalevad alaliidud saavad UEFA-lt osalus- ja tulemustasu. Kokku jagatakse 55 liikmesriigi vahel 76,25 miljonit eurot. Teatavasti on koondised jagatud nelja liiga vahel. Liigades on omakorda neli alagruppi. Tuletame meelde liigade ja alagruppide koosseise ning vaatame, kuidas raha nende vahel jaotub. Tugevaima, A-liiga 12 alaliitu saavad 1,5 miljonit eurot. Liigasse kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Holland (1. alagrupp); Belgia, Island, Šveits (2. alagrupp); Itaalia, Poola, Portugal (3. alagrupp); Horvaatia, Inglismaa, Hispaania (4. alagrupp). B-liigas osalejate arvele kantakse miljon eurot. Seal mängivad Tšehhi, Slovakkia, Ukraina (1. alagrupp); Venemaa, Rootsi, Türgi (2. alagrupp); Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Iirimaa (3. alagrupp); Taani, Iirimaa, Wales (4. alagrupp). C-liiga iga alaliit saab 750 000 eurot. Seal mängivad Albaania, Iisrael, Šotimaa (1. alagrupp); Eesti, Soome, Kreeka, Ungari (2. alagrupp); Bulgaaria, Küpros, Norra, Sloveenia (3. alagrupp); Leedu, Montenegro, Rumeenia, Serbia (4. alagrupp). D-liiga osalejad saavad 500 000 eurot. Mängivad: Andorra, Gruusia, Läti, Kasahstan (1. alagrupp); Valgevene, Luksemburg, Moldova, San Marino (2. alagrupp); Aserbaidžaan, Fääri saared, Kosovo, Malta (3. alagrupp); Armeenia, Makedoonia, Gibraltar, Liechtenstein (4. alagrupp). Iga liiga alagrupi võitja saab lisaks järgmise summa: A-liiga neli võitjat igaüks 1,5 miljonit eurot, B-liiga neli võitjat miljon eurot, C-liiga neli võitjat 750 000 eurot ja D-liiga neli võitjat 500 000 eurot. Kõige tugevama liiga neli alagrupivõitjat, kes selgitavad Rahvuste liiga võitja, saavad veelgi auhinnaraha: võitja 4,5, teise koha omanik 3,5, kolmandaks 2,5 ja neljandaks jäänu 1,5 miljonit eurot. C-liigas võistlev Eesti saab seega kindlasti kaukasse 750 000 eurot ja alagrupi võidu korral 1,5 miljonit eurot. Aga kindlasti on kõige atraktiivsem siiski võimalik pääs EM-finaalturniirile. Selleks peab Eesti võitma alagrupi, seejärel kahest mängust koosneva D-liiga poolfinaali ja ühest mängust koosneva D-liiga finaali. Eesti teeb avalöögi 8. septembril kodus Kreeka vastu.
HENDRIK EELVEE
nii nad
ütlesid
“Esimest korda sain ma aimu, kui suur tähtsus jalgpallil paljudele on. Kuidas üks spordiala kõnetab kõiki: noori ja vanu, mehi ja naisi.” Näitleja Juss Haasma käis vaatamas Liverpooli mängu “Kas me talle palka maksta jõuaksime, kuid toidu peale paneksime kindlasti ja üritaksime heade sponsorite abiga ka mingi kergema töö leida.” Tartu Tammeka juhatuse liige Ken Viidebaum võtaks Usain Bolti Tammekasse
“Kui mõnele inimesele on ülioluline kellaviietee, siis mina ei saa emotsionaalselt ilma jalgpallita.” Jalgpallihaigla juhatuse liige Aivo Averin “Me kohtleme kõiki poisse austusega, mida nad väärivad, aga lõpuks on ainus asi, mida mängija tahab, olla algkoosseisus.” Jürgen Klopp võimalikust lepingu pikendamisest Ragnar Klavaniga “Seda, et Ragnar Klavan mängib jalgpalli Liverpoolis, on peetud Eesti jalgpalli suureks edulooks. Tegelikult oleks aga tõeline edulugu see, kui tänu riiklikule poliitikale suudaksid Eesti jalgpalliklubid oma ridadesse meelitada maailmatasemel “võtmetähtsusega töötajaid”, näiteks praeguseid Liverpooli mängijaid.” Eesti noorte teaduste akadeemia liige Rainer Küngas “Liverpoolil pole ammu lauahõbedat ette näidata!” Ragnar Klavan vihjab koduklubi vähestele karikavõitudele enne Meistrite liiga finaali “Öeldakse küll, et tulevad uued momendid ja keskendu nendele, aga mina võtan eksimusi väga hinge, need jäävad kauaks kripeldama ja mõjutavad ka mängu.” Tartu Tammeka ründaja Tristan Koskor “Kui ta jätkab samamoodi väravate löömist ja võimaluste tekitamist, ei näe ma mingit põhjust, miks see ei võiks juhtuda juba sel aastal.” Indrek Koser Tristan Koskori võimalikust kutsumisest A-koondisse “Mäng nagu iga teinegi.” Flora president Pelle Pohlak Flora ja Flora U21 kohtumisest Tipneri karikavõistluste poolfinaalis “Mäng, mis on tähtsam kui finaal.” Mihkel Ainsalu Flora ja Flora U21 kohtumisest Tipneri karikavõistluste poolfinaalis
2018 JUUNI JALKA
13
11-mõtet
LITSID MEHED KUI MONUMENDID
“L
itsid mehed need Argentiina karika vabapüssiharjutuse Vargamäe omad,” meeskondliku kulla eest. Aga Palusalu ütles kõrtsmik ja laskis ja Kerese kõrval ilmusid litsimajja hammaste vahelt lirtsti üle leti hoopis kolm jalgpallurit, kes tulid otse põrandale, ärplejate jalge ette. legendaarselt Eesti–Läti maavõistluSee on tsitaat Anton Hanselt 18. juulil 1940 Kadrioru staadiosen-Tammsaare “Tõest ja õigusest”. nil, kust rahvas siirdus vaatama NSV Sel aastal tehti litsideks meesteks Liidu okupatsioonivõimude poolt osa meie sõjaeelseid sportlasi, Kadrioru lossi isoleeritud presidenti nende seas suurkujud Kristjan PaKonstantin Pätsi. lusalu ja Paul Keres ning jalgpallur Kui Kristjan Palusalu tegelaskuju Richard Kuremaa. otsis Mart Sander lausa Facebooki Richard Kuremaa (paremal) osatäitjaks oli heleda peaga Märt Koik. Kui kolumnist Joosep Susi arutkaudu, siis jalgpallurite puhul tegutseti Foto: Teele Televisioon les Postimehes (5. mai) Eesti sportumbropsu: ajalooline isik oli ainult lastele püstitatud ja seni püstitamata Richard Kuremaa, ülejäänud kaks olid monumentide üle, siis tuleb kärmelt väljamõeldud Maxim ja Vlad. Esiteks oli lisada, et olemas on ka teistsuguseid, kes tahab üle vaadata seda konkreetset Richard Kuremaa, kes tõepoolest lõi 2 : 1 virtuaal-rahvalikke ausambaid. Neid, mis tüdrukut, kellega kahekordne olümpiavõidumängus lätlaste võrku kaks väravat, ilmuvad persooniti või spordialati välja võitja aega veedab. tumeda peaga, mitte blond. Teiseks häältänapäeva ühes rahvalikumas kunstiSeriaali tegijate eesmärk näib olevat dati tema nime “rihhard”, mitte “ritšard”, žanris filmis. Või seriaalis. Pean silmas kergelt šokeerida ja tähelepanu võita. nagu seriaalis. Kolmandaks siirdus Kuretegelaskujusid, kes ekraanil mängivad See on arusaadav taktika, sest seriaal maa kohe pärast mängu Saadjärvele, kus palli või maadlevad või tegelevad mõne ise on põlve otsas tehtud, staatiline ja ta parajasti suvitas, aga mööngem, et see muu spordialaga. Või seda, kui teemaks pikkade igavate stseenidega. Lugu ei pole ilukirjanduslikult tähtis. Neljandaks on mõni konkreetne spordiala. Kaudselt arene ega arene. Seepärast on ajaloomängisid Eesti koondises tollal valdasaab selle põhjal järeldada spordiala poliste tegelaste sissepõimimine litsimaja valt eestlased, garneeringuks üksikud pulaarsuse kohta filmis käsitletud ajastul. külastajatena nipp, millega üritati (eestistunud) muulased, kes rääkisid eesti Jalgpalli puhul meenub, et filmi tõenäoliselt publikut võita. keelt puhtalt, mitte sellise jubeda slaavi “Ideaalmaastik” (1980) peategelane Sest tõepoolest: kui päriselus laitmatu aktsendiga nagu seriaali-Maxim või Mait Kukemeri, keda kehastas kadurenomeega kahekordne olümpiavõitja seriaali-Vlad – ei mäletagi enam, kumb nud Arvo Kukumägi, toksis jalgpalli. Kristjan Palusalu ja samadele näitajatele neist. Eestlased moodustasid sel ajal Tegevus toimus pärast teist maailmasõvastav maletaja Paul Keres, kes oli Eesti rahvastikust ligi 90% ja seda peegeldas da. Seriaalis “Tuulepealne maa” mängiti vabariigi viiekroonisel, käivad kahtlase ka jalgpallikoondis. samuti jalgpalli. Tegevus toimus kahe kuulsusega härrasteklubis, on tegemist Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et jalgmaailmasõja vahel. üpris julge käiguga. Isegi heal ja halval pallurite litsimajakülastus seriaalis “LitEestile pöördelisi sündmusi kujutab maitsel balansseerimisega. Seriaalist ei sid” näitas ajastutruult selle spordiala ka Mart Sanderi seriaal “Litsid”, mis tule otseselt välja, et kaks nimetatud populaarsust. Jalgpalnäitab Eesti vabariigi okupeerimist NSV sportlast oleks ka tütarlaste “teenuseid” lurite tõetruu kujuLiidu poolt. Tegevus toimub härrasteklu- kasutanud. Nad tulid sinna vestlema ja tamine jättis soovida, bis, kust käivad tegelastena läbi reaalsed aega veetma. Aga ega midagi välistata ka. aga ehk siis järgmisel ajaloolised isikud, nende seas ka enne Maadlusele ja malele võinuks seriaalis korral ... mainitud Eesti spordi suurkujud Kristjan sekundeerida ka laskmine, sest Eesti Palusalu ja Paul Keres. Palusalu käib pee- laskurid võitsid kolmekümnendatel aasnest majast taga otsimas koguni abikaasa tatel kümneid medaleid MM-võistlustelt INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja Ellen (Palusalu naise nimi oligi Ellen), ning 1937. ja 1939. aastal ka legendaarse 14
JALKA JUUNI 2018
kia.ee
Õigel ajal, õiges kohas – uus Kia CEED.
Kolmanda põlvkonna Kia CEED lubab end proovile panna juba juunis.
AASTAT GARANTIID
KINDLUSTATUD KVALITEET
TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VIL JANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22. NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2.
Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 6/137, maanteel alates 4,5/102, keskmine alates 5/115.
premium liiga Eesti jalgpallurite edetabel Peamiselt mõjutas edetabeli kukkumisi – just neid, mitte tõusmisi – välisklubides pallivate mängijate vähene mänguaeg. Suurima languse tegid Enar Jääger, Brent Lepistu, Nikita Baranov ja Siim Luts. Rauno Sappinen pudenes 30 seast. Uut verd tõid Premium liiga tegijad Trevor Elhi ja Tristan Koskor!
1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Sergei Zenjov 4. Taijo Teniste 5. Ken Kallaste 6. Joonas Tamm 7. Henri Anier 8. Mattias Käit
–1
9. Artur Pikk
+2
10. Mihkel Aksalu
–2
11. Konstantin Vassiljev
+1
12. Marek Kaljumäe
+2
13. Sergei Mošnikov
+2
14. Ilja Antonov
+3
15. Siim Luts
–5
16. Matvei Igonen
+5
17. Frank Liivak
+2
18. Madis Vihmann 19. Karl Mööl
+3
20. Dmitri Kruglov 21. Ats Purje
+3
22. Marko Meerits
+3
23. Brent Lepistu
–7
24. Trevor Elhi UUS! 25. Enar Jääger
–12
26. Rimo Hunt 27. Mark Oliver Roosnupp 28. Markus Jürgenson 29. Nikita Baranov
–6
30. Tristan Koskor UUS!
16
JALKA JUUNI 2018
Muutuste keerise üle elanud Tulevik otsib oma filosoofiat Viljandi Tulevik on viimase pooleteise kuu jooksul olnud pildis mitme muudatusega, millest kaalukaim oli peatreeneri vahetus. Klubi presidendi Raiko Mutle sõnul on nüüdseks tormilisemad ajad möödas ning klubi tegeleb oma filosoofia väljatöötamise ja juurutamisega. KADI PARTS
T
ulevik ei alustanud tänavust hooaega loodetud hooga ja viimaseks piisaks niigi üleajavas karikas sai karikavõistluste veerandfinaalmäng, kus 3 : 7 kaotati esiliigas mängivale Flora U21 meeskonnale. Päev pärast veerandfinaali teatas Tulevik, et sel hooajal esindustiimi juhendama asunud Marko Kristal lahkub peatreeneritoolilt, tema asemel istub sinna juba varem spordidirektori ja mängija rolli kandnud Sander Post. Kuigi kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et koostöö Kristaliga lõppes kurva karikamängu tõttu, kinnitas klubi presi-
dent Raiko Mutle juba aprilli keskpaigas, et nii see pole. “Meie klubi stiil ei ole kergekäeliselt või peale mõnda häirivat kaotust peatreenerit vahetada,” sõnas Mutle toona värske uudise valguses. Sama kinnitas Tuleviku president ka ligikaudu kuu aega hiljem. “Selle probleemiga tegelesime intensiivsemalt juba paar nädalat varem, eriti intensiivselt viimasel nädalal,” andis Mutle mõista, et probleeme märgati juba märksa varem ja nendele lahenduste otsimisega tegeleti juba enne
premium liiga
Kuigi liigatabelis asub Viljandi Tulevik maikuu esimese poole järel kaheksandal kohal, käib kohalik kogukond neid usinalt kodumängudel toetamas ja külastatavuse edetabelis hoiti pärast 13. vooru viiendat kohta.
karikavõistlustelt väljalangemist. “Kuna nende nädalate jooksul ei toimunud võistkonnas sees vajalikke muutuseid, siis pärast konkreetset karikamängu kaotust oli meeskond sellises seisukorras, et enam ei oleks aidanud muu kui peatreeneri vahetus.” Mutle lisas, et on juba varem rõhutanud seda, et sellistes olukordades ei pruugi asi olla mõnes konkreetses treeneris, vaid mitmes aspektis, mis klubi sellise seisuni viivad. Ta selgitas, et nüüdki olid Tuleviku mängijad füüsiliselt ja vaimselt sellises seisus, et järgmisele liigamängule ei oleks olnud võimalik vastu minna samade tingimustega. Seega oli viimane aeg peatreeneri vahetuse otsus vastu võtta.
Posti käe all asjad sujuvad
Viljandi kogukond seisab Tuleviku taga Liigatabelis võib Viljandi Tulevik olla küll 13 vooru järel tabeli teises pooles, aga publikunumbrites hoitakse samal ajal viiendat kohta: mulkide kodumänge on 10. mai seisuga käinud vaatamas kokku 1343 inimest, mis teeb kodumängude keskmiseks 224 pealtvaatajat. Raiko Mutle sõnab nende numbrite kohta muheledes nii: “Eks alati tahaks rohkem, aga tegelikult ma näen, kuidas liigume sammhaaval paremate numbriteni.” Viljandi Tulevik on tänavu olnud platsivälistes üritustes väga aktiivne ja oma kogukonda on üllatatud mitme toreda projektiga. Näiteks kohtumises Tartu Tammeka vastu olid suurel Lõuna-Eesti vastasseisul kohal mõlema linna meerid, maikuus peetud kodumängus Narva Transi vastu küpsetati emadepäeva puhul muffineid ning samale mängule tulid Viljandi meeskonda toetama HC Viljandi käsipallurid, kes teenisid värskelt Eesti meistrivõistlustel pronksmedalid. Mutle sõnul on samasuguseid vahvaid kogukondlikke ettevõtmisi oodata ka hooaja teises pooles, kuid neid kõiki ei ole võimalik praegu ette reklaamida, sest Tulevik oskab selliseid aktsioone toimima panna ka lühikese planeerimisega. “Meie märksõna on see, et me oskame ära tunnetada õiget momenti,” rääkis Mutle. “Näiteks see, et kohalik käsipallitiim võidab pronksid ja nad tulevad meid mängule toetama – kes oleks osanud seda planeerida? Me suudamegi tajuda olukordi ja kui näeme momenti, siis kasutame selle oskuslikult ära.” Tema sõnul ongi just kogukondlikud ettevõtmised need, mis näitavad parimalt ära, kui ühtne on Viljandi: “Meil on kogukonnatunne ja tunneme seda, et Viljandi seisab meie selja taga. Mitte ainult kodumängudel ja publikuarvu vaadates, vaid just kõikides muudes asjades, mis me üheskoos teeme.”
Marko Kristalilt peatreeneri töö üle võtnud Sander Post teeb peale juhendamise tegusid ka palliplatsil ja aprilli lõpus lõi meeskonna peatreener kodupubliku ees Pärnu Vaprusele ka värava. Kuigi Postil tundub ameteid olevat rohkem kui Hunt Kriimsilmal, kinnitab Mutle, et asjad on kontrolli all. “Treenerite tiim on hästi tööle pandud, see
ongi asja võti,” sõnas Mutle. “Kui Sander on praegusel hetkel piisavalt vormis ja ta on võimeline väljakule minema, siis seda ta ka teeb. See on võimalik tänu sellele, et tema ümber loodud treenerite tiim töötab hästi.” Tuleviku president lisas, et praegusel hetkel enam esindustiimile uut juhendajat lahtiste silmadega ei otsita, kuigi eks tuleb samm sammu haaval vaadata, kas ja millal võib juhtuda, et mitu ametit hakkavad Posti segama. Mutle sõnul tuleb siis esiplaanile seada treeneritöö ja vajaduse korral üle vaadata Posti roll mängijana. Peatreeneri vahetusega seotud ärevad ajad on nüüdseks aga Tuleviku presidendi sõnul möödas ja elu Viljandis veereb rahulikult. Meeskonda ei löönud rivist välja ka mai alguses ilmunud uudis, et perekondlikel põhjustel lahkub Eestist jaapanlasest ründaja Yosuke Saito. “Lahkumise tinginud olukord tekkis väga ootamatult, aga kõhelda ma ei saa – pean pere eest seisma,” rääkis lahkumisuudisega lagedale tulnud Saito Viljandi Tuleviku pressiteenistuse vahendusel. Mutle tunnistas, et kuigi uudis võõrleegionäri lahkumise kohta tuli ootamatult, ei olnud see Tulevikule liiga suur hoop. “Olen varemgi öelnud, et meie nimekiri pole pikk ja iga kogemusega mängija tuleb kasuks, aga eks uuel
Tulevikust lahkus mai alguses ootamatult jaapanlane Yosuke Saito, kes Eesti lumehangede vahel ka kaks väravat lõi. Fotod: Marit Stepanova
2018 JUUNI JALKA
17
Sander Postist (keskel) sai Marko Kristali järel Viljandi Tuleviku uus peatreener, kuid putsasid pole kogenud mängumees veel nurka visanud ja ta aitab oma meeskonda jõudumööda.
treeneril oli mängupildis veidi erinevaid ideid ja selles valguses ei olnud Saito lahkumine meile nii suur kaotus,” rääkis Tuleviku president. Fakt on aga siiski see, et ühest mängijast jäi mulkide võistkond ilma ja see tekitab küsimuse, kas suvisel üleminekuaknal hakatakse meeskonda ka täiendama või pannakse samade meestega hooaja lõpuni välja. Mutle selgitas, et kui üleminekuturul on Tuleviku jaoks vajalikke mehi, siis loomulikult proovitakse nad endale saada. Samas ei
ole Viljandi meeskonnale tema sõnul katastroof, kui uusi mängijaid ei leita ja tiimi nimekiri jääb praeguseks. “Eks me tegeleme sellega siis, kui suvine aken lähemale jõuab,” andis Mutle mõista, et sellega veel aktiivselt ei tegeleta.
Klubi filosoofia väljatöötamine Hooaja eesmärkidest rääkides ei ole Tulevik 13 vooru järel vastu vaatava kaheksanda tabelikohaga ilmselt üleliia rahul. Aastaks seatud sihte ei ole aga
klubis veel ümber mõtlema hakatud, Mutle sõnul vaadatakse olukorda nädala kaupa, et igaks mänguks võimalikult valmis olla. Tema sõnul on praegu eesmärkide ümberseadmise asemel fookuses hoopis midagi muud. “Klubis käib praegu üldisem Tuleviku filosoofia väljaselgitamine ja juurutamine. Ning see ei puuduta ainult esindusmeeskonda,” selgitas Mutle laialdasemat plaani. Ta lisas, et samuti tehakse praegu muudatusi klubisüsteemis, kuid see on pigem klubisisene areng ega paku sugugi nii põnevat kõneainet kui peatreeneri vahetus. Mutle sõnas, et igapäevaselt proovitakse eri valdkondades leida lahendusi, mis “poleks ainult lühiajalised lappimised”, vaid sammud edasi üldises arengus. Samuti selgitas Mutle, et kuigi otsuseid tehes peetakse kuklas meeles, et juba 2020. aastast peab meeskond hakkama mängima täisprofessionaalsel tasemel, ei ole see praegu nende peamine mõjutaja.
KALEVIPOJAD MM-ILE JÕUDNUD MAROKO VASTU!
EESTI - MAROKO
9. JUUNI 2018 MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. Pääsmed eelmüügis Piletilevis.
PEATOETAJA
TOETAJAD
SUURTOETAJAD
MEEDIAPARTNERID
LENNUPARTNER
mängija luubi all
Silver Grauberg Kaitsja Silver Grauberg on juba mitmendat hooaega vahetanud Flora särgi Tartu Tammeka oma vastu ja teeb tegusid Tartu tiimi algkoosseisus. 21aastast mängumeest iseloomustasid tema endine Flora treener Paul Kask ja Tammeka peatreener Kaido Koppel.
Paul Kask: “Graubergi puhul on fenomenaalne tema sisu: suhtumine ja võime teha tööd selle kallal, mis vajab veidike järeleaitamist.” Fotod: Lembit Peegel
Õhuvõitlus
Väljakunägemine
Kaido Koppel: Oskus, mida ta on aastaga kõige rohkem arendanud. Praeguseks võib öelda, et ta on Premium liiga kontekstis hea õhuvõitleja. Selleni jõudmiseks oleme temaga palju lisatrenne teinud. Paul Kask: Võttes arvesse, et ta on kaitsemängija, võib öelda, et see on arvestataval tasemel. Suudab hästi mängu lugeda, oma hüpet ajastada ja oma keha kasutada piisavalt efektiivselt, et duelle võita.
Kaido Koppel: Ruumitaju vajab arendamist. On olukordasid, kus ta lükkab söödu sinna, kus vastasel on kas arvuline või positsiooniline ülekaal. Sellises olukorras on kaaslasel väga keeruline järgmist käiku teha. Paul Kask: See on keskpärasel tasemel. Ta saab hakkama lahendustega, mis puudutavad talle lähemal asuvaid mängijaid.
Jõud Kaido Koppel: Silver on tugeva kehaehitusega. Kui ta jalad maha saab, siis on teda raske kohalt liigutada. Paul Kask: Ta ei jää duellides hätta ning füüsiliselt on tal gabariidid täiesti arvestataval tasemel selleks, et hakkama saada ka jõulisemate ründajate vastu.
Vastupidavus Kaido Koppel: Grauberg jõuab kõvasti tööd teha. See on teaduslikult tõendatud. Kui tegime hooaja alguses erinevaid teste, siis Silver tegi säärte vastupidavuse testis üle saja korduse, kui meeskonna keskmine oli 20 korduse ringis. Paul Kask: Graubergil pole probleemi pidada 90 mänguminutit vastu mõõdukas tempos. Kui mäng muutub väga kiireks ja talle juhtub vastu individuaalselt väga tugev mängija, siis võib juhtuda, et mängu lõpp on talle keerulisem. Samas oskab ta oma vastupidavuse energiat hästi jaotada.
Liikuvus Kaido Koppel: Liikuvus ei ole tema tugevus ja seetõttu peab ta väga hästi kohta valima. Paul Kask: Tema positsioonil ei tule väga palju ette positsioonivahetust ega mängimist eri tsoonides. Samas toetab ta väga hea meelega rünnakut.
Kiirus Kaido Koppel: Hiljuti ajasime abitreeneri Siim Valtna ja Silveriga pärast trenni juttu. Mõlemad rääkisid õnnelikult, kui väga neile meeldivad olukorrad, kus saab keha vastase ja palli vahele panna, et lasta pallil üle otsajoone veereda. Aeglaste kaitsjate rõõmud. Paul Kask: Tema liigutuste kiirus ei ole kindlasti väga heal tasemel ja samuti pole seda ka stardikiirus, mis võib osavamate ründajate vastu mängides probleeme tekitada. Samas suudab ta kiiruslikke puudujääke kompenseerida mängutarkusega.
20
JALKA JUUNI 2018
cv Sündinud: 26.11.1996 Klubi: Tartu Tammeka Endised klubid: FC Kotkas, FC Flora Treenerid: Andres Pebre (FC Kotkas), Priit Adamson, Marko Kuusik, Jürgen Henn, Dmitri Ustritski, Pelle Pohlak, Paul Kask, Joel Indermitte (kõik FC Flora), Indrek Koser, Mario Hansi, Kaido Koppel (kõik Tartu Tammeka), Karel Voolaid (U21 koondis) Koondis: U21 3/0
Tehnika Kaido Koppel: Esimene puude oli probleem. Õnneks on selle oskuse arvestatavale tasemele viinud. Tegeleb sellega tihti pärast treeningu lõppemist. Paul Kask: See pole tema trump, aga ta on seda väga kõvasti parandanud individuaalse töö abil ning praegu on ta oma tehnilise sooritusega täiesti korralikul tasemel.
Sööt ja löök Kaido Koppel: Tema esikolmiku omaduste seas need ei ole. Seetõttu mängibki kaitses. Paul Kask: Ta ei ole mängija, kes lööb väga palju väravaid jalaga. Vasaku jalaga nurgalöökide sooritamine ei ole probleem. Parema jalaga saaks söödukvaliteeti parandada ja seda just pika söödu puhul.
mängija luubi all
Karu (mitte Tarmo Neemelo!) võtaks viimase variandina julguse kokku Kas Ronaldo või Messi? Pigem Ronaldo, sest ta on atleetlikum. Messil on muidugi ka väga-väga palju elemente, mis on maailmaklassist: tehnika, tema vasak jalg, palliga kiiruslikkus. Mis on Tartus sinu lemmikkoht, mis pole seotud jalgpalliga? Jõeäärne piirkond ja seda eriti siis, kui on soojad ilmad ja loodus on tärkamas. Seal meeldib mulle väga jalutada. Kas eelistad süüa kala või loomaliha? Kala, sest see on tervislikum. Kala on üks tervislikumaid valkude saamise variante, seal on palju kasulikke rasvhappeid. Mis on su kõige esimene mälestus jalgpallist? See, kui ma läksin oma kõige esimesse trenni Kotka staadionil. See oli just avatud ning seal avati ka uus treeninggrupp. Mäletan sellest, kuidas me palliga ringi jooksime staadionil. Kui oleksid loom, siis kes? Karu, aga mitte Tarmo Neemelo (naerab – toim.)! Karu seepärast, et ta on suur ja võimas loom. Kas elaksid pigem maal või linnas? Kindlasti rahulikus maakohas. Mulle meeldib väga olla linnamelust eemal looduse keskel. Kui võrrelda Tallinna ja Tartut, siis Tartu on kindlasti oluliselt rahulikum, aga pikas perspektiivis tahaksin ma isegi Tartust veel kaugemal linnast väljas elada. Millist filmi oled kõige rohkem näinud? Ütleksin, et seeria “Üksinda kodus” esimesi osasid – jõulude ajal olen neid ikka üha uuesti ja uuesti vaadanud. Mis on sinu parim ja halvim omadus? Parim omadus on juhendamine ja seeläbi meeskonna distsipliini hoidmine. Halvim omadus on kindlasti kiirus. Olen sellega palju tegelenud, aga see võiks ikkagi oluliselt parem olla.
MIDA TEEKSID? Mängid meeskonnas, kus poole hooaja pealt vahetub peatreener ja juhendajaks asub tiimile võõras autoriteetne välistreener. Uus juhendaja saab meeskonnaga kaasa teha vaid paar trenni, enne kui saabub esimene mängupäev. Tund enne avavilet avaldab peatreener mänguplaani ja sind on vasakkaitse asemel pandud paremkaitsesse, samas kui tavapärane paremkaitsja on sinu kohal vasakkaitses. Kuidas käitud: kas julgeksid autoriteetsele välistreenerile öelda, et asetus on sassi läinud, või prooviksid siiski paremkaitses mängida? Olen Flora duubli eest korra või paar mänginud paremkaitses ja see ei läinud üldse hästi, sest võtsin kogu aeg vasaku jalaga palli keskele ega kasutanud üldse äärt ära. Seega, kuna mul kogemus on olemas ja kui võtta arvesse veel seda, et Premium liigas oleks võõra koha peal veel keerulisem mängida, siis esmalt üritaksin rääkida abitreeneriga. Ehk kui on olemas selline abitreener, kes on jäänud eelmisest peatreenerist sinna, siis küsiksin tema käest, mis värk on. Kui aga sellist abitreenerit pole, siis räägiksin mängijaga, kellega meid ära vahetati. Kui ta ei oska selle kohta midagi öelda, siis ilmselt küsiksime koos peatreeneri käest, kas võime kohad ära vahetada, sest oleme niimoodi rohkem harjunud. Ehk siis viimase variandina võtaksin ikka julguse kokku!
2018 JUUNI JALKA
21
2-kõne
Tarmo Tiisler
kaob koos jalgpalliraamatutega Kümmekond aastat tagasi avastas teleajakirjanik Tarmo Tiisler ingliskeelse jalgpallilektüüri. See on maailm, kuhu ta kodus tugitoolil kaob. Raamatud aitavad pilgu heita sinna, kuhu glamuurne telepilt ja videoklipid arvutis või telefonis ei ulatu: rutiin, kõhklused, tagasilöögid ning tavalise sureliku elu ja probleemid. INDREK SCHWEDE 22
JALKA JUUNI 2018
M
is raamat sul praegu pooleli on? Praegu, kui valmistun MMiks, hakkasin üle lugema Andres Musta eestikeelset raamatut “Kuldne karikas”, mis võtab kokku MMide ajaloo. Ühtki ingliskeelset raamatut pooleli ei olegi.
2-kõne valmisolek, nagu teatrimaailmas öeldakse. Üks asi on faktid, mida ma saan oma kaustikutest. Teine asi on see, et su meeled peavad olema kogu aeg avatud, kui midagi juhtub – pead suutma looma seose. Oot-oot – selline asi on juba juhtunud. Et midagi sellise värava taolist on juba varem löönud David Beckham või lausa meie oma Dmitri Kruglov! See tuleb üldisest jalgpalliharitusest ja see teave peab välja tulema vajalikul hetkel. Mitu ingliskeelset raamatut sa kuus või aastas loed? Laias laastus ühe raamatu kuus. Mul on väike varu loodud, et ei tekiks olukorda, kus polegi midagi lugeda. Kas sa loed korraga üht või mitut raamatut? Korraga ühte jalgpalliraamatut, aga selle kõrvale võin lugeda näiteks Eesti ilukirjandust. Kust su raamatulembus tuleb? Kodust. Olen lapsest saadik olnud raamatute laps. Hommikul avasin raamatu ja õhtul panin ta kinni. Ma ei olnud selline klassikaline hoovis möllav laps.
Kaks Tarmot: Tiisler ja Rüütli Kadrioru staadionil. Foto: Lembut Peegel
Millal ettevalmistus MMiks algas? 19. veebruaril kohe pärast Tartu maratoni. Aasta alguses ostsin kaustiku. Ma olen Erik Lillo kooli mees ja kasutan kaustikuid. Kas loed ingliskeelset jalgpalliraamatut ja kirjutad sealt huvipakkuva kaustikusse? Ei-ei. Raamatuid ma naudin, neid ma loen hobi korras. Aga mõni aasta tagasi hakkasin huvitavamat infot arvutisse koguma ajakirjadest World Soccer, mis on tellitud, ja FourFourTwo, mida ostan. Kas raamatutes loetu ei jõuagi sinu reportaažidesse? Otseselt mitte. Aga kaudselt kindlasti. Et olla jalgpallikommentaatori töös vormis, pead olema jalgpallimullis. See annab võimaluse vajadusel reageerida. See on
Kas puu otsas käisid ka ära raamatute kaudu, mitte päriselt? Olen ikka põlvi ise katki kukkunud ja puu otsas ka turninud. Aga ma ei olnud selline kraage, et andke mulle puu! Mina nõudsin pigem seiklusjuttude raamatut.
tornidest. Ise lugesin läbi kogu olemasoleva lastekirjanduse. Ma loen praegu ka lastekirjandust! Teen seda oma laste kõrvalt. See on väga huvitav. Tahan teada, mis maailmas nad elavad. Kuidas sa jalgpalliraamatuteni jõudsid? Kas saan õigesti aru, et see juhtus järsku? Algas nii, et Eesti rahvusringhäälingu spordijuht Marko Kaljuveer pakkus mulle 2008. aasta EM-finaalturniiri kommenteerida. Ma loobusin, sest olin jalgpallist kaugel. Aga see jäi kripeldama. Järgmisel aastal helistasin ise Kaljuveerile, et tahaks ikkagi teha. Mul on eluaeg olnud kõigutamatu veendumus, et internet ja televisioon pole ainsad allikad. Et raamatud on ka väga tähtsad. Aga puudus ettekujutus, mida üldse sel teemal kirjutatakse. Mul on üks tuttav Indrek Schwede, kelle raamaturiiuli ees sain seista. Sealt sain järje kätte. Tellisin esimesed raamatud ja edasi on kõik läinud lihtsasti. Iga hea raamat viitab omakorda teistele raamatutele. Internetist on palju abi. Nii hakkab tekkima võrgustik. Hakkad aru saama, mis võiks olla hea raamat. Mul on nii ka olnud, et kui olen mõne raamatu laenutanud ja läbi lugenud, siis hiljem olen ikkagi ta endale ostnud ka.
RAAMAT VS. GLAMUUR
Raamatud on võimaldanud näha glamuuri taha. Seda au ja kuulsust ju lausa pritsib tuppa, kui arvutist või televiisorist jalgpalli vaatad.
Kui vanalt sa lugema õppisid? Ma täpselt ei tea, aga lasteaia viimases rühmas lugesin lõdvalt. Tegin lasteaias korraliku skandaali, sest mul oli pooleli raamat Lenini elust ja ma ei tahtnud seepärast suvevaheajale minna. Emal oli piinlik. Aga see oli ju huvitav raamat, näiteks tassiti palki! Kas sulle ette ka loeti? Ise ei mäleta, aga ju ikka. Mul oli tark vanaisa, kes töötas enne sõda Päevalehes. Perekonnal on pilt, kus ta intervjueerib Konstantin Pätsi. Ta küüditati ja tuli Siberist tagasi 1960. aastate alguses. Tegutses siin kodu-uurijana. Vanaisa tegi Tallinnas ekskursioone ja mäletan, kui ta rääkis vanalinna
Mis kasu sul raamatutest 2010. aasta MMi puhul oli? See võimaldas mul jalgpalliga paremini tuttavaks saada, sest ma olin viimaste aastate jooksul seda ala minimaalselt jälginud ja kindlasti ebapiisavalt, et seda teles kommenteerida. Teiseks oli suur asi mõista, et kogu see maailm on nii pagana huvitav: seal ei ole ainult Ronaldo ja Messi, vaid ka põnevad mälestused, ajalugu jms. Puhtkultuuriliselt on tegu huvitava maailmaga. Kas varem lugesid lihtsalt spordiraamatuid? Ei mäleta, et oleks lugenud. Ingliskeelseid vähemalt mitte. Soome keeles sai midagi loetud. Aga eestikeelsed olid mõistagi kõik läbi loetud. 2018 JUUNI JALKA
23
2-kõne Nüüd oled veendunud jalgpalliraamatute lugeja. Kas teed seda oma professionaalsuse pärast või hobi korras? Oma elukutse pärast üldse mitte! See on mu hobi, see meeldib mulle! See on koht, kuhu kaduda. Avastasin, kui väga see maailm mulle sobib, ja tunnen end seal hästi. Loen tavaliselt tugitoolis ja sülearvuti on kõrval: kui tuleb juttu mõnest mängust või olukorrast, otsin Youtube’ist kohe selle üles. Ma tahan seda oma silmaga näha. Väga vahva on niimoodi poolteist tundi mööda saata. Voodis meeldib mulle ka väga lugeda, aga ma pean sageli üles tõusma, et minna arvutist vaatama, millest kirjutatakse. Kas kirjeldatu ja Youtube’is nähtav langevad ikka kokku? Ega nad valeta, aga pisut teistmoodi on asjad sageli. Minu lemmik on
Müncheni olümpiaraamat ja kunagi vaatasin seal kirjeldatut Youtube’ist üle. Videost ilmneb, et asjad olid palju lihtsamad ja romantikat oli vähem. Mis on see, mida sa jalgpalliraamatutest oled leidnud? Ma ei tea. Lihtsalt on tore. Polegi püüdnud seda sõnastada. Mõni koob sokke ega sõnasta, miks see meeldib. Mul on lihtsalt tore sinna maailma sisse minna. Kuidas su suhtumine jalgpalli ja sporti tervikuna on muutunud pärast sellise hulga jalgpallilektüüri lugemist? Raamatud on võimaldanud näha glamuuri taha. Seda au ja kuulsust ju lausa pritsib tuppa, kui arvutist või televiisorist jalgpalli vaatad. Me ju arvame, et see on edulugude maailm. Aga hästi läheb vahest ühel protsendil. Kulisside taga on väga keeruline maailm. Seepärast meeldib lugeda neid raamatuid, mis ei kirjelda edulugusid. Kuidas alguses olid ideaalid, mis hakkasid purunema. Siis tulid rutiin ja pettumused. Kas ma saan õieti aru, et alles jalgpalliraamatud panid sind mõistma jalgpalli erilisust spordimaastikul? Või pigem pole sulle oluline, milline on spordimaastik – sa lihtsalt naudid raamatuid, mis parasjagu kirjutatud jalgpallist? Pigem see teine variant. Ma räägin ju üksnes ingliskeelsest keeleruumist ja sealsetest raamatutest. Saksamaal on ka palju jalgpalliraamatuid, aga sealt ostan ma pigem pildiraamatuid. Hispaaniakeelsest jalgpalliraamatute maailmast ei tea ma suurt midagi.
Eesti Televisioonis kodust jalgpallistuudiot vedamas. Foto: Lembit Peegel
24
JALKA JUUNI 2018
Aga korvpalliraamatud? Pole sellele rajale sattunud. Ei teagi, miks. Ilmselt kossuraamatuid väga vist ei ole. USAs on neid ilmselt rohkem ja kui satuksin seal kossuraamatute riiuli ette, siis muidugi ostaks. Milliseid žanre eelistad: biograafiad, teemapõhised või ajaloolised raamatud? Olen püüdnud soetada kõik jalgpallikommentaatorite elulood, mis leidnud olen. John Motsoni biograafia oli esimene raamat, mille oma nõuga ostsin. See oli enne 2010. aasta MMi, kui ma polnud ühtegi jalgpallireportaaži teinud. Ka raamatuid kohtunikest olen püüdnud hankida. Inglise jalgpall on temaatiliselt väga lai. Kui kommentaatorite elulood välja jätta, siis biograafiate suhtes olen olnud skeptiline. Need on sellisest peenmasinast läbi käinud ja sageli liiga ilusaks lihvitud. Samal ajal oli väga põnev Alex Fergusoni esimene elulooraamat, mis ilmus 1999. aastal pärast kuldset kolme karikavõitu, sest seal oli ligi 250 lehekülge sellest, mis eelnes Manchester Unitedile, kui ei läinud nii hästi ja kuidas ta elas enne seda, kui kunniks sai. Mulle meeldib lugeda Inglismaa 1960–1970. aastate jalgpallist. Inglastele võib see olla enesestmõistetav, aga mulle uus ja huvitav. Üldiselt usaldan raamatuid lugedes oma sisetunnet. Mul pole ühtegi eesmärki. Mul puudub ambitsioon saada kokku mingi väärtuslik kogu või omada kõige rohkem meetreid jalgpalliraamatuid Eestis. Ah jaa – FourFourTwos ilmus kunagi nimekiri 50 parimast jalgpalliraamatust. Kui tagavara hakkab otsa saama, siis ma ikka vaatan, mis sealt eesotsast puudu on. Kas oled kiire lugeja ja kui palju sa mõnda lauset või lõiku üle loed? Ei ole kiire. Loen üle huvitavamaid asju. Vahel jõuan mõne lõigu lõppu ja see on nii põnev, et tahan uuesti algust lugeda. Mul ei ole oma ajast kahju, sest see on minu aeg ja teen sellega, mis tahan. On minu otsus, mida ma oma ärkveloleku ajal teen. Mul on sellele ajale õigus. Mõni jookseb, teine mängib keeglit. Mina püüan iga päev lugeda, kuigi see alati ei õnnestu.
2-kõne Mida muud veel loed – peale jalgpalli- ja lastekirjanduse? Nüüdisaegset ilukirjandust ikka loen. Valiku teen samuti sisetunde põhjal ja loen rõõmuga. Millise jalgpalliraamatu peaks tingimata eesti keelde tõlkima? Siin on mitu nüanssi. Tavainimene ilmselt ei loeks raamatut väravavaht Robert Enke traagilisest loost, sest tema nimi ei müüks. Pealegi on tema surmast – ta sõitis autoga raudteele ja jäi rongi ootama – juba mõniteist aastat möödas. Aga see on parim jalgpalliraamat, mida olen lugenud. Enke sõbral olid alles jäänud tema päevikud ja sealt hargneb kogu juhtunu taust. Kuidas teda aidata püüti jms. Muidu näeme endi ümber ju ainult naervaid nägusid – pallurid marsivad enne mängu välja ja kõik on äge. Aga mis on mängija sees – see jääb varju. Seda ei ava meile televisioon ega arvuti. Sellest saame teada ennekõike raamatutest. Võiks mõelda kohtuniku Graham Polli raamatu (“Geoff Hurst, the Hand of God and the Biggest Rows in World Football”) peale. Tema on see kuulus kolme kollase kaardi mees: ta ajas mehed segamini ja saatis 2006. aasta MMil horvaadi Josip Šimunici platsilt ära alles pärast seda, kui oli talle kolmandat korda kollast kaarti näidanud. Aga seegi raamat on pigem jalgpallihuvilistele, mitte tavainimesele. Poll analüüsib seal kohtuniku vaatevinklist jalgpalliajaloo tuntumaid juhtumisi ja arutleb, miks kohtunik tegi sellise otsuse. Kas tal oli piisavalt hea positsioon olukorra hindamiseks, kas tema ja abikohtunik oskasid üldse inglise keelt ja said teineteisest aru?
Muidugi soovitan ka Nick Hornby klassikalist “Fever Pitchi”. Huvitav on see, et jalgpalliajakirjanik Kristjan Jaak Kangur on tõlkinud mitu Hornby raamatut, aga mitte seda. See pole muidugi tema süü, vaid kirjastuste valik.
Parimate sportlaste valimisel koos auhinna-Kristjaniga. Foto: Lembit Peegel
Kas sul on mõni selline raamat, mis on kujundanud sinu hoiakut terveks eluks? Paavo Kivise Müncheni olümpiamängude raamat. Kuidas see sind mõjutas? Milline inimene sa pärast seda oled olnud? Sain sealt alateadliku kogemuse, et sporti on võimalik suurepäraselt sõnadesse panna. Samuti mõjutasid mind Raul Rebase kergejõustikukommentaarid, mille puhul nautisin sõnakasutuse võlu. Aga need olid telereportaažid, mitte raamatud. Kindlasti mõjutas mind ka raamat “Egeri tähed”. Olen üsna romantiline inimene ja see raamat läks tohutult hinge. Samuti “Kalle Blomkvist”, sest mulle on alati meeldinud väikesed nutikad poisid. Millise jalgpalliraamatu sa üksikule saarele võtaksid? Võtaks kaasa raamatu “The Football Grounds of England and Wales”, mis on välja antud 1983. Seal saare peal ju mingi vaba aeg tõenäoliselt oleks: loeks ühe staadioni kohta, siis sööks kookospähklit, jalutaks veidi ja loeks järgmise staadioni kohta. Muide, mitte ainult üksiku saare lektüüri puhul, vaid ka muidu olen nõus kõigile huvilistele jalgpalliraamatute kohta nõu andma. See on tegelikult üks võimalus jalgpalli fännata. See on üks võimalikke radasid jalka juurde. Väga nauditav ja inforikas rada! 2018 JUUNI JALKA
25
minu 11
S
eekordse unistuste koosseisu pani kokku itaalia päritolu Daniele Monticelli. Semiootik ja tõlkija, Eesti-Itaalia suhete edendaja ning Tallinna ülikooli professor, kes jõudis Eestisse juba 1997. aastal, teenis tänavu veebruaris Eesti presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Oma koosseisu pani Monticelli kokku meie poliitikutest. Jevgeni Ossinovski Tema pihta on nii palju tulistatud ja tal on lausa kopp ees. Peaks väravavahiks suurepäraselt sobima. Ants Laaneots Paranoiline äärekaitsja, kes näeb muudkui vastaseid igalt poolt ründamas, ei väsi nende reaalset või väljamõeldud käitumist analüüsimast, kurdab kaitsevõime puudulikkuse üle ja pakub pidevalt välja uusi kaitsestrateegiaid. Yana Toom Ebausaldusväärne äärekaitsja. Ta on küll pandud sellesse võistkonda, kuid tema mängu viisist paistab, et ta pole siiski aru saanud, millist väravat ta kaitsma peab. Ta ignoreerib võistkonnakaaslasi ja söödab palli pidevalt vastasründajatele. Jüri Luik Keskkaitsjana üritab ta võistkonna kaitsetegevust veidi rahulikumalt mõtestada, taltsutades nii paranoilist kui ka ebausaldusväärset äärekaitsjat, et nad kogemata või tahtlikult omaväravat ei lööks.
Foto: Piret Räni / Tallinna ülikool
Daniele Monticelli Kadri Simson
Jüri Ratas Kaja Kallas
Toomas Tõniste
Ants Laaneots
Jürgen Ligi
Eiki Nestor
Jüri Luik
Artur Talvik
Yana Toom
Jevgeni Ossinovski
edasi ja veidi tagasi, kuid siis ta väsib ikka ära, jääb seisma ja laiutab kätt. Mida küll kogu selle vabadusega peale hakata? Kadri Simson ja Jüri Ratas Nad näevad kõva vaeva ja mängivad väga kannatlikult, pidevalt palli teineteisele söötes ja äärt vahetades. Sellise keeruliselt ülesehitatud ründetaktikaga on nad suutnud üle mängida isegi sellise võitmatu vastase nagu Edgar Savisaar.
Toomas Tõniste Seisab ebakindlalt keset väljakut ja üritab hoolikalt järgida väljaku äärelt tulevaid juhiseid, kuid hästi see välja ei kuku. Keegi pole eriti aru saanud, miks ta väljakule on saadetud. Tema ise vist ka mitte.
Kaja Kallas Ta on siiamaani seisnud karistusalas omaette nagu tõeline jalgpallistaar, nautides fännide toetust ja meedia tähelepanu ning lastes teistel ennast tühjaks joosta. Pall on nüüd tasapisi veeremas tema jalgade ette ja varsti on tema kord näidata, kas ta oskab skoorida või mitte.
Jürgen Ligi Oskab hästi rünnata (poliitilisi vastaseid) ja kaitsta (riigieelarveid), kuid nüüd ei lubata tal ühte ega teist teha. Ta on sunnitud keskväljakul niisama kurvalt passima, kuidas teised skoorivad. Vaatab põlgusega oma keskväljaku kaaslast ja mõtleb: kaua võib!
PINGIPOISID Mart ja Martin Helme Pingimehed: räuskavad, sõimavad teisi mängijaid, nõuavad kohtunike päid. Las nad istuvad edasi, mängus oleks neist rohkem kahju kui kasu.
Eiki Nestor Tunneb läbi ja lõhki võistkonnakaaslasi ja vastaseid, väljaku omadusi, mängureegleid, strateegiaid ja taktikaid. Paneb kõik oma haamri järgi tantsima. Ta on tõeline mängujuht.
Hanno Pevkur Ka pingimees: pole selge, miks ta väljakult eemaldati, vist austas veidi liialt fair play’d ja käis robustsematele mängijatele närvidele.
Artur Talvik “Vabamängija”: jookseb veidi vasakule, veidi paremale, veidi
Viktor Vassiljev Meeskonna arst. Mnjah ... parem vist, kui keegi viga ei saa.
26
JALKA JUUNI 2018
Kiirelt ja mänguliselt MS Findlandia viib vutimehed mugavalt Soome! Seda kolm korda päevas. Ja pole vahet, kas üksi või kambaga, jalgsi või autoga — kohale jõuad 2 tunni ja 15 minutiga. Pardal ootab sind peale meeleoluka reisi nii tõhus hommikueine kui ka maitsev lõunasöök. Tribla julgelt laeva!
PILETID alates
15€
AUTOPAKETID alates
59€
persoon
Vallo Kirs:
jalgpall rikastab ja aitab pead puhastada Jalgpallitrenni jõudis Vallo Kirs juba esimestel kooliaastatel ja gümnaasiumis mõlgutas mõtteid, et ehk seda karjääri kaugemale arendada. Teater võttis siiski oma, kuid jalgpalli pole Kirs hüljanud. Fotod: Heigo Teder
Ugala teatri näitleja ja lavastaja Vallo Kirs on olnud elu jooksul tihedalt seotud ka jalgpalliga: tal on ette näidata mänge nii esiliigast kui ka näitlejate koondise eest. Kuigi Kirs ennast jalgpallurina ei identifitseeri, tunnistab ta siiski, et meelishobi aitab pea teatritööst tühjaks saada ning annab peale mängurõõmu palju juurde ka teistsuguste inimeste ja ideede kaudu. KADI PARTS
J
algpallitrenni jõudis Rakveres üles kasvanud Kirs kooli esimestel aastatel, kui kohalikud treenerid seda võimalust tutvustamas käisid. Toona juba maadlusega tegelenud Kirs käis mõnda aega paralleelselt kahes trennis, kuid valis lõpuks jalgpalli. “Mulle on pallimängudest meeskonnaalad alati väga meeldinud,” selgitab loo peategelane. “Lisaks individuaalsele sportlikule panusele on seal suur roll ka rühmamehhanismidel, psühholoogial ja kavalusel. Need muudavad 2D-mudeli 3D-mudeliks ehk põnevamaks,” räägib Kirs.
Kord jalgpall peal ja teater all, siis vastupidi Aastaid oli jalgpall Kirsile esimene valik ja noorteklassides teenis ta tublisti mänguminuteid. Põhikooli lõpuaastatel ehk 7. klassis kerkis aga vuti kõrvale teinegi suur armastus ehk näitering ja teatritegemine. “Üha enam tekkis mul valikumomente, kas teater või jalgpall, ning teater võitis enamiku neist duellidest,” selgitab Kirs, et ega teatrikooli kõrvalt muudeks asjadeks eriti mahti polnud. “Kui 2009. aastal sain teatrikooli sisse, siis tegingi jalgpalliga pikema pausi.” Õnneks ei jäänud aga putsad kappi päris lõplikult ja pärast teatrikooli lõpetamist otsustas Kirs oma meelishobi taas ellu kutsuda. Esmalt asus loo peategelane mängima Viljandis asuva Ugala teatri eest, kuhu ta pärast kooli lõpetamist tööle asus. Ugala võistkond pandi toona kokku Viljandis toimuval firmade turniiril osalemiseks, pärast turniiri liitus osa tüüpe Suure-Jaani Unitedi treeningutega ja nii ta läks. “Nüüdseks on toonastest Suure-Jaani Unitedi ja Tääksi võistkondadest saanud ühendtiim, kelle eest mängib mitu Ugala inimest,” jätkab Kirs. “Eks peamine on küll mängulust, aga pingutame ikkagi selle nimel, et äkki veel kaugemale jõuda. Oleks
28
JALKA JUUNI 2018
persoon ju tore madistada oma jõu piiril ja neid piire katsetada. Kui endast parima välja paneme, siis võib olla lootust, et järgmisel aastal mängime II liigas.” Samas annab Kirs endale siiski aru, et “vanus tiksub peale” ja jalgpall on üha enam sunnitud loovutama aukoha teatrile. See tähendab ka seda, et trennides ja mängudes käies tuleb arvestada teatrihooaja ja eripärasustega. Kui on suveperiood ja rohkem aega, on Kirs kolm-neli korda nädalas “nagu naksti trennis kohal”, kui peaks aga olema uue etenduse väljatulemise aeg, siis tuleb jalgpalliga võtta rahulikumalt. Mitu trennikaaslast on imestanud, kuidas ta ei saa õhtul kell seitse või pool üheksa trenni minna. Siis tuleb selgitada, et tööpäev ehk proovid ja etendused ongi alles õhtuti pärast nende tööpäeva lõppu. Kuigi kõrvaltvaatajale võib tunduda, et nii intensiivselt teatri ja jalgpalliga tegelemine võib inimese ribadeks tõmmata, Kirs sellega ei nõustu. “Jalgpalliga on tohutult lõõgastav tegeleda, see on minu jaoks võimalus, kuidas pea tavatööst tühjaks
Eelmise aasta suvel A. Le Coq Arenal Eesti näitlejate koondise eest mängimine oli Vallo Kirsile (paremal) jalgpallurikarjääri kõige meeldejäävam hetk.
saada,” sõnab Kirs. “Teisest küljest meeldib mulle jalgpalli juures ka see, et seal on teatrist täiesti erinev sõprusringkond, teised jutud ja ideed, teistsugused maailmavaated. Seal ei ole ainult kultuuriküsimused esirinnas, sest eks maailmas on ju palju muidki muresid ja rõõme. Just see kõik rikastab mind.”
A. Le Coq Arena vs. Estonia lava
Kui praeguseks on jalgpallil Kirsi elus kanda vaid meelishobi roll, siis omal ajal on ta mõlgutanud suuremaidki mõtteid seoses sportlaskarjääriga. Nimelt tunnistab praegune lavastaja ja näitleja, et gümnaasiumi alguses käis tal peast läbi mõte siirduda Rakverest Tallinnasse – seal oleks saanud kooli kõrvalt rohkem jalgpalliga tegeleda ja äkki kaugemalegi jõuda. “Kuna samal ajal olid mul ka muud hobid, siis jätsin jalgpalli eelisarendamata ja eks aeg settis välja minu muud tugevused,” ei ole loo peategelane oma valikut aga kahetsenud. Kirsil on ette näidata tubli tulemus 2008. aastast, mil ta tegi kahes mängus kaasa Eesti tugevuselt teises liigas ehk esiliigas. “Tagantjärele mõeldes on see väga äge saavutus, millega mingil hetkel vanaduses ässata,” naerab Kirs seda aega meenutades. “Hea meenutada, et vaat, kuidas tõime meeskonna sammude haaval viiendast liigast esiliigasse välja. Muidugi on uhke tunne, et olen saanud anda oma panuse Rakvere jalgpallipüramiidi arengusse.” Uhketest hetkedest rääkides on loo peategelasel veel nii mõndagi meenutada. Nimelt kuulus Kirs Eesti näitlejate koondisesse, kes eelmise aasta suvel Eesti–Soome 100+ maavõistluse raames A. Le Coq Arenal põhjanaabrite näitlejaid võõrustas ja 4 : 0 võitis. “Kuna me ei klopsinud tiimi niisama kokku, vaid tegime enne ka trenni, et oleksime seda mängu ikka väärt, siis tulemus oli seda nauditavam. See oli ilus hetk,” meenutab Kirs, kes võrdles meie rahvusstaadionit rahvusteatri Estoniaga. “A. Le Coq Arena on väärikas esindusstaadion ja ütleksin, et seal mängida oli sama uhke kui näitlejana Estonia teatrisaali laval üles astuda.” Jalgpalluri vs. näitleja/lavastaja rolli puhul ei ole Kirsi sõnul küsimustki, kuidas ta ennast näeb, sest väga harva identifitseerib ta end vutimehena. Alati valib ta ikkagi teatriga seotud ameti, kuid oleneb, kumma: “Teatris tunnen ma end kahepaiksena ja kord olen rohkem näitleja, kord lavastaja. Oleneb sellest, millega ma teatris parajasti rohkem tegelen.” Erinevad rollijaotused pole aga sugugi ainuke dilemma, millega Kirs tegelema peab, sest ta on omal viisil rebitud kahe jalgpallilinna vahel: üles kasvanud Rakveres, aga nüüdseks juba aastaid elanud ja töötanud Viljandis. Kui Tarvas ja Tulevik kohtuksid, kellele Kirs pöialt hoiaks? “Mäletan, et kui Rakvere ja Viljandi viimati koos Premium liigas mängisid, siis kratsisin küll staadionil kukalt,” naerab Kirs loo lõpetuseks. “Eks ma siis olin – ja olen ka edaspidi – ilusa mängu poolt ning võitku see, kes sel päeval parem on.” 2018 JUUNI JALKA 2018 JUUNI JALKA
29 29
mm-ennustusvõistlus
Kes teeb ära Mattias Käidile, saab autogrammiga mängijakaardi! Sel aastal on MM-võistluste ennustusvõistlusel võimalus võrrelda oma intuitsiooni ja teadmisi Eesti koondise MM-valiksarja parima väravaküti Mattias Käidi omadega. Veelgi enam – kõik, kes osutuvad temast edukamaks, saavad auhinnaks Mattias Käidi autogrammiga Eesti koondise mängijakaardi! Peaauhinnaks on Nike välja pannud Mattias Käidi nimega ja tema autogrammistatud Eesti koondise särgi.
T
avapäraselt teeme lugejale MM-võistluste-teemalise ennustusvõistluse. Vastata on vaja 11 küsimusele ja õige vastus annab kaks punkti. Kõige rohkem on võimalik koguda seega 22 punkti. Seitsme küsimuse puhul on võimalik teenida ka üks punkt. Kolmele parimale on auhinnad. Võitjale on Nike välja pannud Mattias Käidi nimega Eesti koondise särgi, kus on Käidi autogramm. Särgi suuruse saab võitja ise valida. A. Le Coq on välja pannud teise koha auhinna, milleks on 12 pudelist koosnev plokk mineraliseeritud veel põhinevat vitamiinidega jooki Vitamineral Detox. Ka kolmanda koha auhinna on välja pannud A. Le Coq: 12 pudelist koosnev plokk spordijooki Arctic Sport (isotooniline mustikas). Eckerö Line premeerib kolme esimest kinkekaardiga Helsingisse ja tagasi. Eesti Jalgpalli Liit on välja pannud auhinna, mille võivad teenida kõik osalejad: piisab vaid meie võistlusel osalevast Mattias Käidist edukam olla! Auhinnaks on Käidi autogrammiga Eesti koondise mängijakaart.
Ennustusvõistluse küsimustest Selgituseks 11 küsimuse kohta. Järgnevalt küsimuse number ja selgitus. 30
JALKA JUUNI 2018
1. 2.
Omavärava puhul arvestame meeskonda, kelle kasuks värav löödi. Täpse vastuse eest 2 punkti, pluss/miinus ühe punktiga eksimuse eest saab 1 punkti. Täpse skoori eest 2 punkti, õige võitja või viigi eest 1 punkt. Täpse vastuse eest 2 punkti. Täpse vastuse eest 2 punkti, pluss/miinus ühe punktiga eksimuse eest saab 1 punkti. Arvesse lähevad ka mängujärgsed penaltid. Võrdse tulemuse korral loeme õigeks mõlemad või kõik. Kui playoff ’is lähevad penaltiseeriani meeskonnad, kel õnnestunud oma värav puhas hoida, ja skooritakse samas löögivoorus, on edukam see, kes esimesena skooris. Kui tegemist on eri mängude penaltiseeriaga ja skooritakse samas löögivoorus, arvestame mõlemad võitjaks. Võrdse tulemuse korral arvestame kõigi eest 2 punkti. Kui pakute mõnele riigile üle ühe ametliku riigikeele, peab see olema arusaadavalt esitatud (näiteks eristate nelja poolfinalisti riigikeeled omavahel semikooloniga). Näide: kui arvate, et poolfinaali pääsevad Saksamaa, Brasiilia, Šveits ja Hispaania, kirjutate saksa; portugali; saksa, prantsuse, itaalia, retoromaani; hispaania. Selle
3. 4. 5. 6.
7. 8.
näite põhjal annaks maksimaalsed kaks punkti kõigi nimetatud keelte nimetamine (saksa keel peab olema nimetatud kaks korda). Pluss/miinus kahe keelega eksimuse eest saab 1 punkti. Seega: kui jätate välja vähemalt kolm nimetatud keelt, ei saa te ühtegi punkti. Samas katab hispaania keel peale Hispaania ära ka Argentiina, Uruguay ja Kolumbia. Peruud mitte päris, sest seal on peale hispaania keele ametlikud keeled ka ketšua ja aimara keel. Tähelepanelik peab olema ka portugali keelega, sest Brasiilias on ta ainus, aga Portugalis üks kahest ametlikust riigikeelest. Vastuseid hinnates lähtume sellest, millised ametlikud keeled on riikide puhul välja toonud The World Factbook, mis on leitav aadressilt https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/. Loeb see, mis värvi särgis mängitakse finaalis. Triibuliste või ruuduliste särkide puhul on vaja märkida kõik põhivärvid: triibulisteks loeme särgid, mille triibud on visuaalselt võrdse laiusega ja mis katavad vähemalt eeskülje. Näide: Argentiina klassikalise sini-valgetriibulise särgi puhul on õige vastus sinivalge; Horvaatia klassikalise puna-valgeruudulise särgi puhul on õige vastus punavalge. Üks õige annab punkti. Täpse vastuse eest 2 punkti, pluss/miinus ühe väravaga eksimuse eest saab 1 punkti. Üks õige annab 1 punkti.
9.
10. 11.
Kõigile küsimustele tohib anda ühe vastuse.
Mattias Käit: kahjuks võidab Brasiilia!
MM-ennustusvõistlus 2018 Teeme ära Mattias Käidile! 1. Milline meeskond lööb turniiri esimese värava?
Esimesena asub võistlustulle Mattias Käit, kes oli MM-valiktsüklis meie koondise parim väravakütt. Tema vastustest oleneb, mitu oma mängijakaarti peab ta allkirjastama.
......................................................................
1.
......................................................................
2. Mitu punkti kogub alagrupimängudes korraldajamaa Venemaa?
Milline meeskond lööb turniiri esimese värava? MMi esimene mäng on Venemaa – Saudi Araabia. Ma näen Venemaad favoriidina selles mängus ja seega ennustangi, et Venemaa lööb esimese värava!
ja Prantsusmaa vahel. Belgia esimesed mängud on Panama ja Tuneesia vastu ning ennustan, et Belgia nendes mängudes endale väravat lüüa ei lase ja teised koondised on selleks ajaks juba endale värava lasknud lüüa.
Mitu punkti kogub alagrupimängudes korraldajamaa Venemaa? Venemaa on alagrupis Uruguay, Egiptuse ja Saudi Araabiaga. Ma arvan, et Venemaa saab oma punktid ainult alagrupi esimeses mängus.
2.
Mis meeskond lööb alagrupiturniiril kõige rohkem väravaid? Teades Prantsusmaa rünnakut, ennustan, et nemad löövad just alagruppides kõige rohkem väravaid! Loodan, et Brasiilia mu ennustust ära ei riku!
7.
5. Mitu Euroopa koondist pääseb alagrupist edasi?
3.
8.
7. Mis meeskond lööb alagrupiturniiril kõige rohkem väravaid?
Mis skooriga lõpeb alagrupimäng Inglismaa–Belgia? Belgia ja Inglismaa mängivad omavahel alagrupi viimases mängus. Eeldatavasti on neil mõlemal selleks mänguks 6 punkti kirjas ja just see mäng otsustab, kes läheb alagrupist edasi esimesena ja kes teisena. Ma arvan, et Belgia on Inglismaast tugevam ja võidab selle mängu.
Nimetage poolfinaali jõudnud riikide ametlikud riigikeeled. Selle küsimuse juures ma vaatasin, kes kellega võib veerandfinaalides mängida, ja ennustasin, et poolfinaali jõuavad koondised, kelle riigikeel on saksa keel, prantsuse keel, hispaania keel ja portugali keel.
9.
4.
Kas Island pääseb alagrupist edasi? Kui Island tegi EMil tegusid ja üllatas tervet Euroopat, siis MMil nad minu ennustuste järgi edasi ei saa. Neil on väga raske alagrupp!
Mis värvi särkides mängivad finaali pääsenud koondised? Kui mu poolfinaalide ennustus on täpne, siis ennustan, et finaali jõuavad koondised, kes mängivad kollase ja valge särgiga!
10.
5.
Mitu Euroopa koondist pääseb alagrupist edasi? Selle küsimuse juures olin ma raskustes. Kui alagruppe vaadata, siis ennustan, et üheksa Euroopa riiki pääseb edasi.
6.
Milline koondis hoiab kõige kauem oma värava puhtana? Siin kaalusin ma Belgia, Brasiilia Foto: Lembit Peegel
Mitu väravat lööb turniiri parim väravakütt? Siin ma kahjuks ei oska arvata, kes võib suurimaks väravakütiks tulla, kuid ennustan, et ta lööb seitse väravat!
11.
Kes tuleb maailmameistriks? Ma ise olen küll suur Saksamaa fänn ja loodan väga, et nad võidavad jälle, kuid kahjuks arvan, et Brasiilia tuleb maailmameistriks!
3. Mis skooriga lõpeb alagrupimäng Inglismaa– Belgia? ...................................................................... 4. Kas Island pääseb alagrupist edasi? ......................................................................
...................................................................... 6. Milline koondis hoiab kõige kauem oma värava puhtana? ......................................................................
...................................................................... 8. Nimetage poolfinaali jõudnud riikide ametlikud riigikeeled. ...................................................................... 9. Mis värvi särkides mängivad finaali pääsenud koondised? ...................................................................... 10. Mitu väravat lööb turniiri parim väravakütt? ...................................................................... 11. Kes tuleb maailmameistriks? ...................................................................... Nimi: ............................................................. Meiliaadress: ................................................. Telefon (soovi korral): ..................................... Talongid saatke aadressil Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn. Ennustusvõistlus. Veelgi mugavam on tõenäoliselt talong täita, maha pildistada ja saata foto meiliaadressile jalkaennustus2018@gmail.com. Arvestame neid talonge, mis on meilitsi meieni jõudnud hiljemalt 13. juunil või millel on 13. juuni postitempel.
Ennustust saab täita ka virtuaalselt, kui avad talongi QR-koodi abil!
2018 JUUNI JALKA
31
Eesti Rannajalgpalli rahvuskoondis, Priit Mäeorg esireas, vasakult esimene.
KAS BUrKS, KoKA JA SiiS KäärLÖÖgiD? SiS küsib, Eesti Rannajalgpalli rahvuskoondise kapten Priit Mäeorg vastab Kuidas mõjutab toitumine mängija sooritust? Rannajalgpalluri jaoks oleks oluline enne mängu süüa õigel ajal ja õigetes kogustes. Mängu ajal ei tohiks tekkida täiskõhu tunnet või siis vastupidi häirivat tühja kõhtu. Kas rannajalgpallis on energia laadimine mingil määral põhjendatud? Kuna rannajalgpall on kestvuse ja mängu iseloomu poolest hoopis teistsugune mäng kui murujalgpall, siis pole siin nn energia laadimine sedavõrd oluline. Oluline on pigem haarata mängu järel kiire snäkk/batoonike taastumiseks. Samuti võiks enne uut mängu laadida ennast kiirelt imenduva energiaga, milleks sobivad hästi SiS energiageelid. Kuidas hoida energiataset pikal mängupäeval? Siin mängivad rolli mängupäeva tingimused. Näiteks kui sooja on rohkem kui +35 kraadi ja liiv on nii kuum, et tahab varbad ära kõrvetada, siis seal on edu võtmeks eelnev vedeliku nn “tankimine”, et ei tekiks vedelikuvõlga ja võimalikke krampe. Energiataset aitavad hoida mängupausidel batoonid. Enne mängu ning mängu ajal annavad tõhusa energiasüsti geelid. Kui palju peab rannajalgpallur vedelikku tarbima? Kui on teada, et tuleb kuum päev ja sellel päeval on ka mäng(mängud), siis oleks soovituslik juba eelneval õhtul keskmisest rohkem vedelikku tarbida. Vedelik ei tähenda seda, et peab jooma suurtes kogustes ainult paljast kraanivett või õlut. Õige vedelik sisaldab piisavas koguses vajalikke mineraalaineid, mida kipume higistades kaotama. Millised on olnud koondises vedeliku tarbimise rutiinid? Oleme sõltuvalt tingimustest juba eelneval päeval vedeliku tarbimist suurendanud. Mängupäeval oleme võtnud appi SiS GO Hydro veeslahustuvad tabletid, mis on meil ka valikus mängu ajal tarbimiseks. Kuidas vältida lihaskrampe mängu ajal? Õigetes kogustes vedeliku tarbimine, magneesiumi kasutamine ning tuleks tulla õigel ajal vahetusse. Milliseid toidulisandeid, millal tarbite? Siinkohal tean rääkida ainult iseenda eest. Isiklikult tarbin
(eriti just kevadel) erinevaid vitamiine B, C, D + omega3 õli vahetevahel. Peale trenni olen hakanud kasutama SiS Advanced Isolate valgupulbrit, mis mulle väga meeldib! Mängupäeval lähevad käiku veel GO Hydro joogitabletid, energiabatoonid ning enne mänge samuti geel. Milliseid vitamiine ja mineraalaineid peaks rannajalgpallur tarbima? Eks siinkohal on arvamused erinevad. Meil üks legendaarne mängija, kes täna enam koondist ei esinda sööb ainult saia ja ütleb, et sai annab kiirust! Teised on jällegi puhtalt ainult burksi ja coca-cola peal väljas. Aga päeva lõpuks oleks oluline, see et kõik vajalikud vitamiinid oleksid tarbitud ja mineraalained samamoodi. Millal spordijook, millal energiageel? Mulle isiklikult spordijook enne pingutust ja selle kestel, energiageel ca 15 min enne pingutust. GO Hydro on rannas üks parimaid tavalise vee asendajaid. Üks joogitablet lahustatakse pooleliitrises veepudelis. Selline spordijook ei anna kaloreid, kuid varustab keha vajalike mineraalainetega. Hydro-jook aitab ennetada vedelikupuudust ning vältida lihaskrampe mineraalsoolade kaotuse tõttu. GO energiageelid on maailmas ainsana isotoonilised. Kui võtta see sisse vahetult enne mängu või pausi ajal, siis pole vaja ohtralt vett peale juua. GO kofeiiniga energiageelid aitavad meil ennast paremini kokku võtta siis, kui on käsil otsustav mänguveerand või eriti tähtis mäng. Topeltespresso geel, mis sisaldab 150 mg kofeiini aitab otsustavatel hetkedel jõuvarusid maksimaalselt ära kasutada. GO energiabatoon sobib ideaalselt 30-60 minutit enne mängu aidates varustada keha vajaliku lisaenergiaga. SiS batoonid ei sisalda teiste batoonidega võrreldes niipalju rasva jm ballasti, millest sportides pole suurt abi. REGO valgubatoon sobib näljatunnet peletavaks vahepalaks keset mängupäeva. Advanced Isolate on valgupulber, kust saab organism 9g BCAA-d, mis on meie lihastele vajalik ehitusmaterjal. Seda võiks kasutada treeninguperioodil kiiremaks taastumiseks.
Foto: Scanpix
Sotši Volgograd Moskva, Spartak Nižni Novgorod Kaliningrad Saransk
18.06 18.00 Belgia–Panama 18.06 21.00 Tuneesia–Inglismaa 23.06 15.00 Belgia–Tuneesia 24.06 15.00 Inglismaa–Panama 28.06 21.00 Inglismaa–Belgia 28.06 21.00 Panama–Tuneesia
Kaasan Saransk Samaara Jekaterinburg Moskva,Lužniki Sotši
Samaara Rostov Doni ääres Peterburi Kaliningrad Moskva, Spartak Nižni Novgorod
Prantsusmaa–Austraalia Peruu–Taani Taani–Austraalia Prantsusmaa–Peruu Taani–Prantsusmaa Austraalia–Peruu
17.06 15.00 Costa Rica – Serbia 17.06 21.00 Brasiilia–Šveits 22.06 15.00 Brasiilia – Costa Rica 22.06 21.00 Serbia–Šveits 27.06 21.00 Serbia–Brasiilia 27.06 21.00 Šveits – Costa Rica
16.06 13.00 16.06 19.00 21.06 15.00 21.06 18.00 26.06 17.00 26.06 17.00
14.06 18.00 Venemaa – Saudi Araabia Moskva, Lužniki 15.06 15.00 Egiptus–Uruguay Jekaterinburg 19.06 21.00 Venemaa–Egiptus Peterburi 20.06 18.00 Uruguay – Saudi Araabia Rostov Doni ääres 25.06 17.00 Uruguay–Venemaa Samaara 25.06 17.00 Saudi Araabia – Egiptus Volgograd
Koht
Koht
Poola Senegal Kolumbia Jaapan
Belgia
Panama
Tuneesia
Inglismaa
H-alagrupp Väravate vahe
G-alagrupp Punkte
Lõuna-Korea
Serbia
ENG
Rootsi
Costa Rica
TUN
Mehhiko
Šveits
PAN
Saksamaa
Brasiilia
BEL
F-alagrupp
Väravate vahe
E-alagrupp Punkte
Nigeeria
Taani
SRB
Horvaatia
Peruu
CRC
Island
Austraalia
SUI
Argentiina
Prantsusmaa
BRA
D-alagrupp
C-alagrupp
B-alagrupp
Iraan
Koht
Koht
Uruguay
Väravate vahe
Väravate vahe
Maroko
Punkte
Punkte
Egiptus
DEN
URU Hispaania
PER
EGY
Saudi Araabia
AUS
KSA Portugal
FRA
RUS
Venemaa
A-alagrupp
Mängude algusajad on Eesti aja järgi.
POL
GER
ARG
POR
SEN
MEX
ISL
ESP
COL
SWE
CRO
MAR
JPN
KOR
NGA
IRN
Punkte
Punkte
Punkte
Punkte
Väravate vahe
Väravate vahe
Väravate vahe
Väravate vahe
Koht
Koht
Koht
Koht
Moskva, Spartak Kaliningrad Nižni Novgorod Volgograd Rostov Doni ääres Peterburi
Peterburi Sotši Moskva, Lužniki Kaasan Kaliningrad Saransk
19.06 15.00 Kolumbia–Jaapan 19.06 18.00 Poola–Senegal 24.06 18.00 Jaapan–Senegal 24.06 21.00 Poola–Kolumbia 28.06 17.00 Senegal–Kolumbia 28.06 17.00 Jaapan–Poola
Saransk Moskva, Spartak Jekaterinburg Kaasan Samaara Volgograd
17.06 18.00 Saksamaa–Mehhiko Moskva, Lužniki 18.06 15.00 Rootsi – Lõuna-Korea Nižni Novgorod 23.06 18.00 Lõuna-Korea – Mehhiko Rostov Doni ääres 23.06 21.00 Saksamaa–Rootsi Sotši 27.06 17.00 Mehhiko–Rootsi Jekaterinburg 27.06 17.00 Lõuna-Korea – Saksamaa Kaasan
16.06 16.00 Argentiina–Island 16.06 22.00 Horvaatia–Nigeeria 21.06 21.00 Argentiina–Horvaatia 22.06 18.00 Nigeeria–Island 26.06 21.00 Island–Horvaatia 26.06 21.00 Nigeeria–Argentiina
15.06 18.00 Maroko–Iraan 15.06 21.00 Portugal–Hispaania 20.06 15.00 Portugal–Maroko 20.06 21.00 Iraan–Hispaania 25.06 21.00 Hispaania–Maroko 25.06 21.00 Iraan–Portugal
XXI MM-finaalturniir Venemaal
14. juuni – 15. juuli 2018
II
A1
30.06 21.00 Sotši
I
c1
–
–
Lionel Messi
30.06 17.00 Kaasan
B2
D2
A
10.07 21.00 Peterburi
B
V
06.07 21.00 Kaasan
A
I
06.07 17.00 Nižni Novgorod
IV
D1
01.07 21.00 Nižni Novgorod
III
B1
01.07 17.00 Moskva, Lužniki
–
–
–
–
–
VI
G1
02.07 21.00 Rostov Doni ääres
V
E1
D
III
07.07 21.00 Sotši
C
VII
C
11.07 21.00 Moskva, Lužniki
MAAILMAMEISTER
–
15.07 18.00 A/B võitja – C/D võitja Moskva, Lužniki
FINAAL
–
14.07 17.00 A/B kaotaja – C/D kaotaja Peterburi
3.–4. KOHA MÄNG
B
POOLFINAALID
VI
II
07.07 17.00 Samaara
VEERANDFINAALID
C2
A2
02.07 17.00 Samaara
1/8-FINAALID
–
–
–
–
–
D
IV
VIII
H2
F2
VIII
H1 –
–
Cristiano Ronaldo
03.07 21.00 Moskva, Spartak
VII
F1
03.07 17.00 Peterburi
Fotod: Scanpix
G2
E2
JOSHUA KIMMICH
36
JALKA JUUNI 2018
Müncheni Bayern
Saksamaa
rubriik
rannajalgpall
Peatreener Kristian Marmoril oli hea meel, et Hispaanias sai harjutada neid asju – liikumisi ja löögiharjutusi –, mida Tallinna liivahallis tegema ei mahu.
Rannakoondis hankis Hispaanias vajalikku mängupraktikat Eesti rannajalgpallikoondis kogunes mullu esimest korda uue peatreeneri Kristian Marmori käe all, sel kevadel käidi treeninglaagris. Hispaanias peetud mängudega uus loots liiga rahule ei jäänud, aga positiivse poole pealt saadi hädavajalikku mängupraktikat.
väga rõhutada – käib individuaalselt. Üldise treenituse ja valmisoleku eest lasub vastutus ja kohustus ikka koondisemängijal endal.”
KADI PARTS
Koduselt ettevalmistuselt siirduti aprilli teises pooles Hispaaniasse Giverolasse, kus peale üheksa treeningu peeti ka kolm mängu: kaks Saksamaa ja üks Šveitsiga. Marmor sõnas, et kokkuvõttes ta kohtumistega rahule ei jäänud. “Kõiki asju oleks saanud teha oluliselt paremini,” ütles koondise peatreener. “Annan endale aga ka aru, et kuna meil polnud enne absoluutselt mängupraktikat ja kaasas oli palju uusi mängijaid, oleks olnud patt loota supertulemust.” Kui Hispaanias peetud mängud üksipulgi lahti võtta, siis esimese matši kaotas Eesti Saksamaale 2 : 7. Marmor selgitas mängu kohta, et mängupraktika puudumise tõttu oli näha, kuidas mehed – ka kogemusega mängijad – jalga väristasid. “Enesekindlust polnud, palliga mängu eriti polnud, pigem oli kaootiline viska-jookse-löö mäng,” hindas Marmor avakohtumist. “Meile löödud
peavad mainitud treeningute kõrval tegema lisatööd. “Kaks nädalavahetusel toimuvat treeningut ei saa koondislastele olla ainukesed treeningud,” sõnas koondist esimest aastat juhendav Marmor. “Nendele kogunemistele tullakse kokku ja tehakse üheskoos trenni, et mul oleks meestest ülevaade ja tekiks meeskonnatunne, kuid suurem töö – tahan seda
KAOTUSED EI MORJENDA:
“Annan endale aga ka aru, et kuna meil polnud enne absoluutselt mängupraktikat ning kaasas oli uus koosseis, oleks olnud patt loota supertulemust.”
2018 JUUNI JALKA
37
Foto: Scanpix
U
ue peatreeneri Kristian Marmori juhendusel kogunes meie rannavutikoondis juba eelmise aasta lõpus, kui alustati üldfüüsiliste ettevalmistustega. Nädalavahetusel koguneti laupäeviti ja pühapäeviti, kui käidi nii MyFitnessis ringtreeningutel, aeroobsetel treeningutel, ujumas, akrobaatilistes trennides kui ka uues Teras Beach Tallinna hallis liiva peal. Marmor ütles kodus möödunud ettevalmistuse kohta, et nende kogunemiste idee oli hoida koondisekandidaatidel silma peal ja võimaldada neile treeninguid, millega laduda põhja algavaks hooajaks. Näiteks akrobaatika on nii spetsiifiline treening, mida üksi ette ei võetaks, aga mille kasutegur on rannajalgpallurile Marmori hinnangul väga suur ja alahinnatud. Samas rõhutas koondise peatreener, et koondisekandidaadid
Kolmest mängust kahega ei jäänud rahule
rannajalgpall hakanud tekkima pisivigastused, olime olnud pikalt laagris ja väsinud – kõik see tingis sellise kaotuse.” Koondise peatreener ütles aga kõigi kolme treeningmängu kokkuvõtteks, et liiga suurt tähtsust neile omistada ei maksa. Pigem rõhus rannakoondis Hispaanias sellele, et saaks harjutada asju, mida pisikeses rannahallis Tallinnas teha ei saa: lihvida liikumisi, löögiharjutusi ja saada mängupraktikat.
A-liigasse pääseda on raske
Kolmest treeningmängust teenis Eesti kolm kaotust, kuid nukrutsemiseks pole põhjust: tugevate vastaste vastu käidigi saamas mängupraktikat. Fotod: Eesti Rannajalgpalli Liit
väravad tulid enamasti oma rumalustest kaitses.” Enne teist mängu Saksamaaga tehti kiire analüüs ja mõned taktikalised muudatused nii kaitses kui ka ründes. Koondise peatreener ütles, et teises kohtumises olid eestlased juba kindlamad ja kaitse töötas paremini, ründes jäi aga veel vajaka. Ta lisas selgituseks, et treeningkohtumises mängiti 3 x 12 minutit, mis lõppes võrdse 3 : 3 viigiseisuga. Sinnamaani võis Eesti peatreener mänguga rahule jääda. Ebatraditsionaalsel neljandal perioodil aga laguneti ja Saksamaa sai kirja 8 : 3 võidu. Marmor ütles, et sellise asjade käigu põhjustas kohtunike kaheldav otsus, mille sakslased realiseerisid väravaks. Sealt edasi läks kõik juba allamäge. “Mängijatel tekkis frustratsioon ja peataolek ning mitte miski enam välja ei tulnud, toimus täielik lagunemine,” selgitas Marmor. Kuna teises kohtumises pandi kõik jõuvarud välja ja suudeti mängida enesekindlamalt, siis kolmandaks mänguks olid jõuvarud ammendunud. Nädala jooksul tehtud üheksa treeningut ja kolm mängu oli viimase matši ajaks juba liiast ja nii tuli eestlastel vastu võtta 0 : 9 kaotus Šveitsilt. “Nende vastu oleks isegi puhanuna olnud ülimalt keeruline,” rääkis Marmor. “Kui võtame arvesse, et meil olid 38
JALKA JUUNI 2018
Koondise üsna uus koosseis Eesti rannakoondis käis Hispaania laagris uuenenud koosseisuga, kui kaasas oli koguni kuus debütanti: Janar Pajo, Argo Alaväli, Gregor Sedrik, Henry Remmelgas, Roland Rink ja Rain Hindrimäe. Hindrimäe sai kirja ka oma debüütvärava teises kohtumises Saksamaa vastu. Marmori sõnul oli uute meeste kaasamine igati õigustatud. “Sai uutele poistele anda õiget rannajalgpalli maitset ning näidata, kuidas Euroopas asja aetakse ja mis on tase, kuhu pürgima peame,” rääkis koondise peatreener. Ta lisas, et positiivne oli seegi, et kõik said mängupraktikat, ja kui seni on peatreener näinud mängijaid ainult siseruumides treenimas, siis nüüd sai ta analüüsida nende tegusid suurel väljakul. See andis peatreenerile üsna hea pildi uutest meestest ja hetkeseisust ning nüüd on teada, millega veel tööd tuleb teha. Nädal aega sai koondis keskenduda vaid oma asjade lihvimisele, sest Eestis olevaid kõrvalisi faktoreid Hispaanias ei olnud. Seekordse koosseisu koostamise kohta nentis Marmor, et arvesse tuli võtta mitut faktorit, mis eri põhjustel mehi kõrvale jätsid. Tema sõnul on kaks koondise senist põhimeest Ragnar Rump ja Roman Minlibajev loobunud rannajalgpallist ja sel suvel koondist enam ei aita; mitu meest jäi Hispaania laagrist kõrvale kas õpingute, töö või muude põhjuste tõttu. Samuti leidus koondise ridades vigastatuid ehk sel põhjusel jäid eemale Markus Lukk ja Rasmus Munskind.
Esimest aastat koondist juhendav Marmor ütles oma esimese poolaasta kohta, et välja saab tuua nii raskusi kui ka positiivseid üllatusi. Kõige keerulisem on uuele peatreenerile vahetu tagasiside analüüsimine. “Kui saan treeningutel või mängul mängijatelt tagasisidet, siis praegu ma alles näen vaeva ja õpin, kuidas endale kohe kiirelt lahti mõtestada, mida mulle öelda soovitakse,” selgitas Marmor. “Endise mängijana elan äärejoone taga mängule sedavõrd kaasa, et vahel on see mulle keeruline.” Positiivse poole pealt on aga uuele peatreenerile meeldivaks üllatuseks olnud treeningutel osalevate meeste osakaal. Marmori sõnul on tema teada olnud varasematel aastatel sageli probleemiks, et koondisekandidaadid ei käi korralikult trennis kohal, kuid sel aastal sellist probleemi pole. Pigem vastupidi: kui mehi käiks kohal oluliselt rohkem, võivad treeningruumid ja -asutused Marmori sõnul naljatledes juba kitsaks jääda. Kogu võõrsil ja kodus tehtav ettevalmistus päädib sel suvel euroliiga mängudega. Põhiturniir peetakse eeldatavasti 20.–22. juulil Venemaal Moskvas, finaalturniir 6.–9. septembrini aga Itaalias Sardiinias. Koondise eesmärk on pääs A-liigasse, mis mitmel varasemal aastal on jäänud ülinapilt saavutamata. Marmor annab endale aru, et sel aastal on koondises toimuva verevahetuse tõttu kõrgemale pääseda raskem kui varem. “Sellest olenemata ei soovi ma seda eesmärki vähendada – see jääb ikkagi samaks,” sõnas Marmor. “Oleme juba teatud taseme saavutanud ja sellest olenevalt lähemegi A-liiga kohta püüdma. Kui reaalne see on – muidugi on see raske, aga see pole ilmvõimatu,” lisas Marmor.
Sport on harrastus, kindlustus on proff
Vigastuste eest pole keegi kaitstud. Harrastussportlase kindlustus aitab treeningul või võistlustel saadud vigastustega seotud kulusid katta. Kindlustus katab ravikulud, mida haigekassa ei hüvita. Päevaraha hüvitis säilitab harjumuspärase sissetuleku. Küsi personaalset pakkumist!
Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO spetsialistiga.
A. Le Coq Arena
Rahvusstaadion valmib suurmänguks samm-sammult A. Le Coq Arena valmistub augustikuus võõrustama UEFA superkarikat, mille eel on juba mõnda aega läbi viidud suuremahulisi täiendus- ja ehitustöid. Mitu osa on staadionil praeguseks juba valmis, kuid nii mõnedki uuendused on alles töös. KADI PARTS
40
JALKA JUUNI 2018
T
änavuse aasta maikuu keskpaigaks on A. Le Coq Arena ehitustööd võrreldes poole aasta taguse ajaga oluliselt vaiksemaks muutunud, sest paljud asjad on juba valmis. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) külastajatele hakkab kindlasti esimesena silma uus ja uhke sissepääs ehk ekraanhoone, mis pakub senisest rohkem võimalusi suuremateks ja esinduslikumateks üritusteks.
Juba valminud uuendused Peasissepääsust paremal pool asub uus konverentsikeskus, mida mängude ajal kasutatakse ka pressikeskusena. Konverentsikeskuse nii-öelda eesruum on piisavalt avar väike saal,
kuhu koondisemängude ajal kerkivad meedia tööruumid; muudel puhkudel kasutatakse ruumi konverentsikeskuses toimuvate ürituste tarbeks. Peasissepääsust vasakul asub omakorda mitu FC Flora kontoriruumi ja koolitusklass. Pärast augustikuist UEFA superkarika mängu tuleb sinna ka mängijate puhkeruum. Sissepääsust staadioni poole liikudes on järgmisena värske kuue saanud riietusruumid, mida juba mõnda aega tagasi uuendati. EJLi infrastruktuuri osakonna juhataja Targo Kaldoja sõnul on seal veel viimased pisitäiendused käimas: “Valmimas on mõlema võistkonna treeneri ehk nii kodu- kui ka külalisvõistkonna juhendaja jaoks
A. Le Coq Arena tust: kui varem oli keskmine valgustustihedus 1500 luksi, siis nüüd on see üle 2000 luksi.
Mis on veel töös? UEFA superkarikani on veidi vähem kui kaks kuud aega ning enne seda tehakse veel mitu uuendust, millega alles tegeletakse. Nii on osaliselt valmis ja arengujärgus videovalvesüsteem ja uus viidandus, sest lisakohtade ja sektorite tõttu tuleb senine viitamine ümber teha. Maikuu jooksul peaksid staadionile kerkima ka kaks ekraani. Ühe suurema muudatusena valmivad juuni lõpuks või juuli alguseks täiskõrged pöördväravad, mis kerkivad iga senise värava ehk sissepääsude 1–8 juurde. Kaldoja sõnul mõlgutas EJL esialgu ka ise pöördväravate rajamise mõtet, kuid enne UEFA superkarikat saab see siiski teoks tänu UEFA-le. “Meil oli ka endal see plaanis, kuid kuna esialgu ei leidunud selleks finantsvahendeid, jäi see tööde nimekirjast välja,” rääkis Kaldoja. Ta lisas, et UEFA
pani lisarahastusega pöördväravatele õla alla, sest nende olemasolu nõue Rahvuste liigas ning EM- ja MM-kvalifikatsiooniturniiridel hakkab kehtima juba 2018. aasta sügisest. Teise suure projektina on veel töös pubi ehitamine ning just see on Kaldoja sõnul olnud senine suurim murekoht. “Selle ehitamise algus viibis erinevatel põhjustel ning seetõttu peab see õigeks ajaks valmimiseks käima justkui kellavärk,” nentis Kaldoja. Samas lisas ta, et kui Ampsu pubi UEFA superkarika ajaks valmis ei saa, siis suure mängu korraldamist see ei sega. Peale eeltoodu saab A. Le Coq Arena ka korraliku statsionaarse heli, mis peaks valmima juuli alguses. Kuigi nii mõndagi on veel suvekuudel valmimas, jäi Kaldoja üldises plaanis ehitustööde kulgemisega rahule: “Eks mõningaid väljakutseid on ikka esinenud, kuid üldjoontes võib rahule jääda. Nii suuremahulised ehitusprotsessid pole kunagi lihtsad.”
Sportland Arena hakkab mahutama 4500 pealtvaatajat A. Le Coq Arena on juurde saanud lisakohti ning põhjatribüünile paigaldati ka katus. Maikuu keskpaigaks loodeti üles saada ka kaks suurt ekraani, kuid veelgi põnevam täiendus – täiskõrguses pöörväravad – peaksid valmima alles veidi enne UEFA Superkarika mängu.
mõeldud eraldi ruum.” Lisaks riietusruumidele on remont kas lõppenud või kohe lõppemas ka vana osa muudes ruumides ehk mitu kohta – näiteks dopinguproovide ruum, meditsiiniruum jne – on saanud värske viimistluse. Staadionil on omakorda valminud põhjatribüüni katus ja lisatribüünid, mis annavad juurde 4946 istekohta. Samuti on staadionile ehitatud kaks telestuudiot. “Seal on ainult nii-öelda neli seina ja katus pea kohal, aga kui toimub teleülekanne, siis tuuakse sinna tehnika sisse ning selle jaoks on vajalik elekter ja valgustus olemas,” selgitas Kaldoja. Muudetud on ka peaväljaku valgus-
A. Le Coq Arena pole ainuke Lilleküla staadionikompleksi osa, mis viimasel ajal remondis on käinud, sest uuendati ka Sportland Arenat. Peaväljaku kõrval asuvat Sportland Arenat täiendati viimati lõunatribüüniga, millel on pealtvaatajate rõõmuks kehvade ilmastikutingimuste puhuks pea kohal katus. Tribüüni vastas asuvad nüüd teleülekannete jaoks vajalikud tellingud ja meeskondade pingid. Esimeses etapis valminud lõunatribüün mahutab 1198 kohta, kuid tulevikus kerkib Sportland Arenale veel kolm tribüüni. “Järgmiste tribüünide ehitus ei ole veel teada, aga kindlasti ei toimu see sel ega järgmisel aastal,” selgitas EJLi infrastruktuuri osakonna juhataja Targo Kaldoja. Ta lisas, et nelja tribüüni kohe ehitamine oleks ilmselgelt nõudnud oluliselt rohkem raha ja seetõttu lükati see praegu tulevikku. Kui aga Sportland Arenale kerkivad kõik planeeritud tribüünid, hakkab see kunstmurustaadion mahutama 4500 pealtvaatajat. Sportland Arena esimene tribüün on valmis ja pealtvaatajad saavad nüüd jalgpalli jälgida katuse alt.
Fotod: Jana Pipar
2018 JUUNI JALKA
41
pipraterad
Murrang Eesti naistejalgpallis Aastaid Eesti naistejalgpalli valitsenud Pärnu JK on pidanud Tallinna Floralt vastu võtma kaotuse superkarika mängul, liigas ja karikavõistlustel. Fotograaf Jana Pipar on tabanud hetke, kui Flora mängijad tähistavad karikasarja poolfinaalivõitu PJK üle. Vasakul lohutavad esiplaanil pärnakad üksteist.
42
JALKA JUUNI 2018
pipraterad pipraterad
Foto: Jana Pipar
2018 JUUNI JALKA
43
treener
Tallinna Kalevi duubelnaiskonna peatreener Kätlin Hein usub, et ilma enesekindluseta ei ole mängijatel tema õpetussõnadest kasu: selleks et platsil õnnestuda, peab treener sisendama mängijale piisavalt enesekindlust. Foto: Jana Pipar
44
JALKA JUUNI 2018
treener
Cum laude
Kätlin Hein end karmiks ei pea
Tallinna Kalevis toimetav treener Kätlin Hein (32) ennast väga kurjaks treeneriks ei pea. Kahe kõrgharidusega Hein jõuab peale treeneritöö ka ise jalgpalliplatsil tegusid teha. KADI PARTS
K
ostiverest pärit Hein jõudis jalgpalli juurde seepärast, et kodukohas tegelesid sellega kõik poisid ja tüdrukud. Kuna kohaliku kooli kehalise kasvatuse õpetaja süda tuksus kindlalt just jalgpallile, sai vutti taga aetud nii koolitundides kui ka pärast õppetööd treeningutel. Nii asuski Hein juba varakult jalgpalliga tegelema ja jõudis mängida õige mitmes klubis, kuigi võistkonda ta seejuures otseselt peaaegu ei vahetanudki. “Tegelikult oli tegemist ühe ja sama tuumikuga, kes otsis eri klubide juures oma kohta päikese all,” selgitas Hein. Ta lisas, et oma pikaajalisest võistkonnatuumikust on ta eraldi mänginud vaid ühel hooajal: 2005. aastal, kui Hein siirdus toona Tartusse ülikooli ja asus mängima Tammeka naiskonda. Pärast seda viis tee ta tagasi oma pundi juurde: “Kui Lasnamäe Ajaxist ära läksime, mängisin mina ühe aasta Tammekas, aga sain siis aru, et tahan edasi ikkagi oma võistkonnaga mängida. Meie tuumik oli siis jõudnud Tallinna Kalevisse ja sinna läksin ka mina.” Kui esialgu tegi Hein tegusid vaid palliplatsil, siis ühel hetkel tekkis soov ühendada oma kaks kirge: õpetamine ja jalgpall. Kuna just sel ajal algasid eraldi treenerikoolitused naistele,
saigi sõrm antud treeneritööle. Loo peategelane tunnistab, et mängimise ja juhendamisega korraga tegelemine pole sugugi lihtne, sest seda kõike tuleb teha põhitöö kõrvalt. Nimelt on rakendusliku tarkvaraarenduse haridusega Hein igapäevaselt ametis hoopis programmeerijana. See pole aga tema ainuke huvi, sest Heinal on ette näidata veel teinegi kõrgharidus: füüsikas – mõlemad kraadid on sealjuures tehtud cum laude –, mida ta rakendab Tallinna reaalkoolis füüsikaõpetajana töötades. Kuigi nii paljusid ameteid tasakaalus hoida on raske, ei kavatse Hein jalgpallist loobuda.
ENESEUSUST
“Palju on neid, kes on trennis väga osavad ja teevad tehniliselt häid asju, aga mängu ei tule see kaasa.” “Treeneritöö annab tagasi palju rohkem, kui sa ise sinna paned,” selgitab ta. “Olen ju ise 20 aastat mänginud ja jalgpall on ikka südamelähedane. Lisaks tuleb mõelda ka sellele, et ühel hetkel ei jaksa enam mängida, aga tahaks ikka jalgpalli juures olla.” Praeguseks on ka U16 koondise
abitreenerina töötav Hein Tallinna Kalevis peamiselt ametis duubelnaiskonna peatreenerina, mis hõlmab aga mingil määral ka U17 rühmaga tegelemist, sest paljud sealt võistkonnast mängivad duubelvõistkonna eest. Just veidi vanemad tüdrukud on need, kellega Hein on seni töötanud – enda sõnul pole ta kunagi juhendanud väga noori tüdrukuid. Talle sobivad endast juba pisut teadlikumad lapsed. Ka koolis töötab ta just keskkooliõpilastega. Hein peab eelkõige oluliseks mängijatega suhtlemist ja enesekindluse andmist. “Palju on neid, kes on trennis väga osavad ja teevad tehniliselt häid asju, aga mängu ei tule see kaasa,” selgitas Hein, miks ta peab eneseusuga tegelemist nii tähtsaks. “Kui see on olemas, siis on potentsiaali, et ükskõik, mis ma õpetan, väljendub ka platsil toimuvas. Ega mind väga karmi käega treeneriks ei saa muidugi nimetada; isegi mängijad lõõbivad aeg-ajalt, et ega Kätlin kunagi midagi halvasti ei ütle,” tunnistas Hein oma treenerikäekirja kohta. Samas lisas ta, et vähene kurjustamine ei tähenda, et ta poleks nõudlik. Tulevikku vaatab treener-mängija hetkel tagasihoidlikult ja kuigi plaanid on olemas, ei ole kõva häälega neid veel välja öelda mõtet. Esmalt on Heinal plaanis ära teha A-litsents, mille koolitusele on ta end juba kirja pannud. “Selge on see, et viie aasta perspektiivis tuleks mängimine ära lõpetada,” ütles Hein. “Eks ma harin ennast ja õpin ning siis vaatame, kuhu jõuan.” 2018 JUUNI JALKA
45
lugeja küsib FRANK LIIVAK Sünniaeg: 07.07.1996 Koduklubi: FC Flora Varasemad klubid: Almere
City (Holland), Napoli (Itaalia), Alcobendas Sport (Hispaania), Sarajevo (Bosnia) Koondisekarjäär: A-koondis 8/2
Oma suurimaks plussiks peab Frank Liivak kiirust, mis aitab vastaste kaitsjatest mööda vuhiseda. Foto: Lembit Peegel
46
JALKA JUUNI 2018
lugeja küsib
Frank Liivak: olen ka loobumismõtteid mõlgutanud Pika karjääri jooksul tänavu kodumaale naasnud 21aastane Frank Liivak rääkis, kuidas ta on ka loobumismõtteid mõlgutanud, käinud belglase Dries Mertensiga kohvi joomas ja end kohati liiga kannatamatuks peab. Kritiseerijad teda ei häiri, vastupidi: talle meeldib, kui saab inimestele tõendada, et ta suudab. KADI PARTS
M
is on olnud sinu kõige huvitavam fännikogemus? (Wööbe Lipp, Väätsa) Bosnias oli mäng, kus sain ka platsile, ja mängu keskel hakkas meie fännisektorist tulema tohutult ilutulestikku. Mõtlesin toona juba, et võrdleksin seda ilutulestikuga, mida lastakse aastavahetusel Tartu linnas. See hetk oli minu jaoks müstika ja väga suur üllatus, kuidas lihtsalt tühja koha pealt äkki keset staadionit on ilutulestik. See on kindlasti kõige hullem ja samas vingem kogemus, millega olen kokku puutunud. Eestis õnneks ei pea kartma, et ilutulestik äkki väljakule lendab. Mille poolest erineb Eesti liigade mängustiil teistest liigadest, kus sa mänginud oled? (Randar) Kõige suurem vahe on liiga taseme ühtsuses, sest kahjuks ei ole igal nädalal samal tasemel mänge, mis on näiteks FCI Levadia või Nõmme Kalju vastu. See on suurim vahe ja kui seda poleks, siis saaks Eestit vabalt võrrelda ka teiste liigadega, kus olen varem mänginud.
Kas oma esimese koduklubi Tammeka vastu on ka pisut erilisem mängida? ( Jaan, Elva) Praegu ei oska veel öelda, sest meie mäng Tammeka vastu on seni edasi lükkunud. Aga usun, et ikka on
veidi teistmoodi. Olen Tartu poiss ja kindlasti on erilisem, kui mängid oma kodulinna vastu ja seal, kus kogu see jalgpalliasi algas minu jaoks. Kuidas jõudsid jalgpalli juurde? Kas isa Jaanus Liivak ei suunanud sind korvpalli poole? (Georg, Tallinn) Korvpall oleks olnud loogiline variant, aga käisin väikesena korvpallitrennides kaasas ja millegipärast oli palli visata raskem kui lüüa. Kunagi kukkus mul isegi hammas välja, sest korvpall kukkus vastu hammast – see ilmselt oligi murdehetk, kui otsustasin, et
ILUTULESTIK BOSNIAS:
“See hetk oli minu jaoks müstika ja väga suur üllatus, kuidas lihtsalt tühja koha pealt äkki keset staadionit on ilutulestik.” tahaks palli lüüa, mitte kõrgesse korvi visata. Olin toona nii väike, et ega ma isa reaktsiooni sellele otsusele ei mäleta, aga ta on alati öelnud, et sport on sport ja peaasi, et ise naudid seda. Temale ei ole tähtis, millise alaga ma tegelen. Ja eks võibolla oligi perekonda muud ala vaja, sest korvpalli oli juba liiga palju. Oma esimesse trenni läksin Tartus Tamme staadionile Tammekasse.
Milline riik sobis sulle kõige paremini kohaliku elu poolest? (Krista, Haapsalu) Jalgpalli mõttes Holland. See sobis mulle stiili poolest kõige rohkem. Kui peaksin aga valima, kus tahaksin kunagi elada või kus oli kõige mõnusam, siis Hispaania. Raske on küll valida Itaalia ja Hispaania vahel, aga Hispaania on ikkagi mu lemmik. Mida soovitad noortele jalgpalluritele, et elus kuhugi oma karjääriga jõuda? (@lisettelukin) Kõige tähtsam on see, et neil oleks jalgpallist rõõmu. Kui ise naudid, siis hakkavad asjad juhtuma. Teiseks peab ise kindlasti lisatööd tegema, sest me kõik käime jalgpallitrennis, aga on palju vähem neid, kes teevad lisatrenni. Seega on suurem tõenäosus, et kaugemale jõuavad need, kes lisatööd teevad. See on tähtis osa. Aga selle kõrval rõhutaksin ikkagi veel ka oma esimest mõtet: seda kõike tuleb ise nautida. Vastu tahtmist ei jaksa seda väga kaua teha. Mis oli välismaal kõige raskem? (Fredi, Tallinn) Sellele on ainult üks õige vastus: üksiolemine. Välismaal oled sa ikkagi välismaalane, sinna ei saa midagi parata ja sind ei võeta kunagi nii omaks nagu kohalikke. Iga päev pead ennast kehtestama ja oma koha eest võitlema. Ega seal ole nii, et vaadatakse, et näe, Eesti poiss tuli, anname talle asju kätte. Sa pead ise kõik välja teenima ja oled pigem ebasoodsas seisus võrreldes kohalikega. Just see võitlemine ja see, et su pere ja lähedased on kaugel, ongi välismaal olemise juures kõige raskem. Kumb on 500 meetri jooksus parem: kas sina või su vend Tony? (Wööbe Lipp, Väätsa) See on väga huvitav küsimus! Arvan, 2018 JUUNI JALKA
47
Üheks oma tähtsaimaks väravaks peab Frank Liivak Andorrale löödud tabamust, sest see andis jalgpallist üle pika aja taas hea emotsiooni.
Kuna ajamasinat Frank Liivak leiutanud pole, siis mineviku pärast ta ei muretse: mis olnud ja tehtud, see jäägu seljataha.
et vanasti oleks olnud kiirem Tony, aga praegu mina. Vabandan siinkohal Tony ees, aga olen päris kindel, et praegu oleksin mina kiirem.
võimaluse treenida maailma tippudega ja see on kogemus, mis on iga lapse unistus ja mida keegi ei saa minult ära võtta. Seega saan öelda, et jäin rahule. Esindusmeeskonnast sain kõige paremini läbi Dries Mertensiga. Kuna olen Hollandis üles kasvanud ja räägin hollandi keelt, siis võtsin esimeses trennis julguse kokku ja läksin tema kui belglasega hollandi keeles rääkima. Tuli välja, et ta on päris lahke inimene, viis mu paar korda trennist koju ja oleme ka kohvi käinud joomas. Ainult head sõnad tema kohta.
Oled noore mängija kohta välismaal palju kogemust hankinud. Kas selles valguses tunned ise pinget, et sinult oodatakse palju? (Siim, Kohila) Tahes-tahtmata on läinud nii, et minult oodatakse rohkem ja ma pean ennast rohkem tõestama kui teised. Olen sellega juba ära harjunud. Pingeid see mulle ei tekita, aga tean, et pean alati endast parima andma ja endalt rohkem nõudma. Aga see kõik motiveerib mind ja annab lisamotivatsiooni. Mulle meeldivad kõige rohkem inimesed, kes ütlevad, et sa ei suuda. See annab tahtmise näidata, et ma suudan. See on minu puhul kindlasti üks motivatsiooni allikas. Milline koondisemäng on kõige paremini meeles? ( Jaana, Viljandi) Eks ikka debüütmäng Gibraltari vastu. Tahes-tahtmata on esimesed mängud ikka erilisemad. Kuidas jäid rahule oma ajaga Napolis? Kellega esindusmeeskonnast kõige paremini läbi said? (@paulkevinchan) Kindlasti jäin rahule, sest minu ees avanes toona uus maailm. Sain ikkagi 48
JALKA JUUNI 2018
EESMÄRKE EI HÄBENE:
“Kõik inimesed võivad ju unistada ja eesmärke seada, see ei ole keelatud.” Oled suurema osa oma karjäärist välismaal mänginud, milline klubi meeldis enim? (Wööbe Lipp, Väätsa) Kõik klubid on omamoodi vahvad ja uued, ma ei ole kunagi üheski klubis olnud vastu tahtmist. Kõige rohkem meeldis aga viimati Bosnia ja Hertsegoviinas Sarajevos. Väga vahva oli kogu melu, mis oli jalgpalli ümber. See tekitas tõelise jalgpalluri tunde. Ka Napolis oli seda veidike, aga kuna mängisin noorteklassis, siis väljakul seda nii palju ei tundnud. Aga Napoli on siiani üks
vingemaid klubisid ja mulle endiselt väga südamelähedane. Mis oli Eestisse tulles kõige raskem? (Peeter, Võru) See, et päris täpselt ei teadnud, mis ees ootab. Eks sa oma peas lood ikka mingisuguseid stsenaariume ja mõtled, aga kunagi ei tea, kuidas võib minna. Nii et see alguse teadmatus, mis juhtuma hakkab – see oli kõige keerulisem. Mis on sinu lemmikjalgpalliklubi, kuhu ka ise tulevikus jõuda tahaksid? (@kaspertafenau) See on päris selline mõnus küsimus (naerab – toim.). Minu lemmikklubi on Real Madrid, see on terve elu olnud klubi, mida olen rõõmuga jälginud. Kindlasti tahaksin ka ise kunagi sinna jõuda, aga eks aeg näitab. Kes oli su lapsepõlve iidol? (@erikmadisson) Eestist kindlasti Andres Oper, välismaalt aga Brasiilia Ronaldo. Ta oli koos Ronaldinhoga mu suur lemmik ja mulle brasiillased meeldisid tol ajal väga. Kas tahaksid midagi oma senises karjääris muuta? (Ilmar, Jõgeva) Eks alati saab niimoodi mõelda ja võibolla on mul mõned kohad sellised,
lugeja küsib aga olen endaga rahu säilitanud, sest ajamasinat mul pole ja kõik juhtub asja pärast. Usun siiralt, et iga juhtunud asi viib sind uude kohta, mis toob jälle omakorda uusi kogemusi juurde. Nii et mineviku pärast ma oma pead ei vaeva. Mis on omapärasest Bosniast kõige paremini meeles väljaspool jalgpalli? (Vitali, Tallinn) Kindlasti ütleksin, et Bosnia on väga ilus riik. Ma olin ka ise eelarvamustega, aga kõik muutus, kui sinna läksin. Kõige eredamalt on mul meeles sealne fännikultuur. Väljaspool jalgpalliväljakut teadsid sind linnas kõik inimesed, kohv oli tasuta ja kui kusagil kõndisid, siis keegi ikka viskas käppa. Iga jalgpallur naudib seda. Mis on su senine parim värav? (Patrik, Tartu) Kindlasti Napolis esimene peaga löödud värav – see hetk on mul siiani meeles. Ja kindlasti koondisevärav Andorra vastu, kui lõin ära üsna viimasel sekundil. Sel hetkel ei läinud mul klubijalgpallis kõige paremini ja mulle oli see värav murdepunkt, mis tekitas uuesti hea emotsiooni. See oli kindlasti tähtis värav.
OTSUS JALGPALLI KASUKS:
“Kunagi kukkus mul isegi hammas välja, sest korvpall kukkus vastu hammast – see ilmselt oligi murdehetk, kui otsustasin, et tahaks palli lüüa, mitte kõrgesse korvi visata.” Kas sul on olnud ka loobumismõtteid? (Priit, Elva) Jah, kui aus olla, siis neid hetki on olnud. Viimati näiteks Bosnias – kui oled seal üksi ja mingit võimalust pole, siis tekivad tahes-tahtmata sellised ideed. Siis hakkad kõike üle mõtlema, aga õnneks mul sellised loobumismõtted kunagi väga kinnisideeks pole saanud. Ja praegu ütlen küll, et jalgpalliga ei lõpeta ma veel niipea! Oled üsna julgelt välja öelnud, et tahaksid mängida ühes Euroopa tippliigas. Seda ütlust on korduvalt meedias välja toodud. Kas kahetsed,
Koondisemängudest kõige erilisemaks peab Frank Liivak debüütmängu Gibraltari vastu.
et oled kunagi nii suuri sõnu teinud, või usud, et oma eesmärke ei pea varjama? (Siiri, Tallinn) Mul on olnud alati selline suhtumine, et eesmärgid peavadki suured olema, sest muidu ei leia sa endas motivatsiooni selle nimel töötada. Kui sead väikesed eesmärgid, siis ei anna sa mõnikord endast selle nimel 100% või 110%. Mina olen oma eesmärgid välja öelnud ega kahetse seda. Need eesmärgid on mul siiamaani. Inimesed võivad kommenteerida, kuidas tahavad, aga mu eesmärgid jäävad samaks ja eks kunagi saame nende kohta järeldusi teha. Kõik inimesed võivad ju unistada ja eesmärke seada, see ei ole keelatud. Mis on sinu suurim pluss ja miinus mängijana? (Liina, Rakvere) Alustame headest asjadest: pluss on kiirus ja kiiruse peal pallivaldamine. Miinuseks on mu kannatamatus. Teatud positsioonidel – eriti ründajana – pead olema kannatlik, aga mina olen sageli kärsitu. Tahan palli ja kohati tahan seda liiga palju, mis tekitab hetki, mis ei tule tiimile kasuks. Pean seda kõvasti lihvima ja kannatlikum olema. Kui Sarajevos olles ei saanud sa mänguaega, siis kuidas suutsid selle juures nii-öelda mõistuse juures püsida ja
Fotod: Lembit Peegel
mitte alla anda? (Kevin, Pärnu) Lähedased kindlasti aitasid, mu pere ja tüdruksõber. Nad olid alati toeks, isegi kui nad kogu aeg seal ei saanud olla. Teiseks jõuame tagasi eesmärkide juurde. Mingil hetkel hakkad sa mõtlema, miks sa seda kõike teed, ning kuna oled oma elus juba nii palju ohverdanud jalgpalli nimel, siis leiad uuesti motivatsiooni edasi teha. Kindlasti ei ole üks paha hooaeg väärt seda, et mängimine ära lõpetada. Kelle vastu on sul Eesti liigas kõige huvitavam mängida? (Kaspar, Tapa) Nõmme Kalju keskkaitsja Maximiliano Ugge vastu. Tema vastu on mul olnud Eestis kõige raskem mängida, sest ta on hästi agressiivne ja väga hea kaitsja. Huvitav on ka see, et temagi on Itaalia kooliga ja seal käinud; oleme omavahel itaalia keeles ka paar sõna vahetanud ja see teeb tema vastu mängimise veel huvitavamaks. JÄRGMISES NUMBRIS: Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Enar Jääger. Saada küsimused kadi@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.
2018 JUUNI JALKA
49
naistejalgpall
Isa jälgedes ründaja vs. sp
Panime seekord ankeetide ette naiste meistriliigas mängivate Lasnamäe Ajaxi ja Põlva Lootose mängijad. Ajaxis mängiv Gerli Israel selgitas, et tema suurim iidol on isa, kelle jälgedes on temagi rohkelt väravaid löömas, Lootose mängija Ave-Lii Laas rääkis omakorda, et fännab peale jalgpalli ka mitut teist spordiala, sest talle lihtsalt meeldib sport! KADI PARTS Minu meelest ongi selle raamatu sõnum just see, et ära kunagi alla anna! Kas jälgid veel mõnda spordiala peale jalgpalli? Jälgin kergejõustikku, kuna olen ise endine kergejõustiklane. Kõige rohkem meeldib vaadata jooksu- ja hüppealasid.
Gerli Israel Sünniaeg: 07.02.1995 Klubi: Lasnamäe Ajax
Miks peaksid tüdrukud mängima jalgpalli? Tüdrukud peaksid mängima jalgpalli, kuna see pakub hästi palju väljakutset. Jalgpalli mängides koged sa eri emotsioone ning see ongi just see, mis teeb selle mängu huvitavaks. Kellega oma võistkonnast vahetaksid üheks päevaks kohad? Ma arvan, et ma vahetaksin kohad Sofjaga (Levtšenko – toim.), kuna ta on kogu aeg hästi rõõmus, energiline ja seiklushimuline. Mis on su lemmikraamat? Hetkel on lemmikraamatuks Gerd Kanteri raamat “Võimalik”. Olen seda lugenud kolm-neli korda ning iga kord annab see mulle motivatsiooni juurde. 50
JALKA JUUNI 2018
Kuidas jõudsid jalgpalli juurde? Jalgpalli juurde ma sündisin. Mu isa on endine jalgpallur, treener ja ka kohtunik. Tema mängudele jõudsin juba väga väikesena ning arvan, et temaga trennis hakkasin kaasas käima kolme-nelja-aastaselt. Tol hetkel ma küll trennis midagi reaalselt kaasa ei teinud, kuid üksinda ja vahepeal ka isaga toksisin palli küll. Mingist hetkest alates hakkasin mängima ka võistkonnas, kus oli vähem mängijaid. Seisin seal üpris värava ees ja üritasin väravaid lüüa. Milline on olnud su karjääri parim mäng? Minu hetke karjääri parim mäng on minu debüütmäng Eesti A-koondisega Malta vastu. Ma pole mitte kunagi nii hästi mänginud kui seal. Olin väga enesekindel, lõin eri väravavõimalusi ning mul oli ka endal mitu võimalust värav lüüa. See mäng jääb mulle ilmselt väga-väga pikaks ajaks meelde ja õnneks on mul sellest mängust ka video olemas. Kui peaksid jalgpalluri asemel proovima mõnda teist ametit, siis mis see oleks? Olen kindel, et jätkaksin sportlaskarjääri. Ilmselt kas siis käsipallis või poksis. Nende kahe alaga olen tegelenud ja arvan, et kõige kehvem neis ei ole.
Kes on sinu suurim iidol? Minu kõige suurem iidol on olnud mu isa. Ta mängis oma jalgpallurikarjääri ajal väga-väga hästi. Ta oli väga kiire, tehniline ja ta löögid olid alati raamis. Kui mina suudaksin kunagi penaltit lüüa sama hästi kui mu isa, siis oleksin üliõnnelik. Nii nagu isa, nii ka tütar – mõlemad ründajad! Kui saaksid valida endale mõne supervõime, siis mis see oleks? Tahaksin olla ülikiire, sest siis oleks mul veel lihtsam kaitsjaid üle joosta kui praegu ning nii looksin ka oma naiskonnale rohkem väravavõimalusi. Mis on su lemmiksöök? Mu lemmiksöök on kindlasti vanaema tehtud ühepajatoit lihaga. Hetkel ma ei saagi täpselt sellist ühepajatoitu süüa, kuna keegi ei oska seda niimoodi teha nagu tema. Mis on hea jalgpalluri tähtsaim omadus? Jalgpalluri kõige tähtsam omadus on kindlasti koostöövõime. Jalgpall on võistkonnamäng ning isetsejad üldjuhul jalgpallis läbi ei löö. Millisesse riiki tahaksid kunagi reisida? Tahaksin kindlasti reisida vähemalt korra Iisraeli. Mulle meeldib selle riigi kultuur ning tean, et see on väga ilus riik. Kas jänes või hobune? Jänes, kuna ta on kaval, kiire ja alati valmis põgenema kuhugi. Kas on midagi, mida sa kardad? Kardan kõrgust. Ma võin küll ronida ükskõik kui kõrgele, aga hakkan värisema. Millise Eesti sportlasega (peale jalgpallurite) tahaksid näost näkku kohtuda? Ma arvan, et tahaksin kohtuda Ott Tänakuga, kuna ta on üks Eesti edukamaid sportlasi. Kindlasti tahaksin temaga rääkida sellest, kuidas ta ennast motiveerib ja kuidas tema karjäär üldse alguse sai.
naistejalgpall
pordihuviline Marcelo fänn võrkpalli, korvpalli ja kergejõustikku, sest mulle lihtsalt meeldib sport. Kuidas jõudsid jalgpalli juurde? Täiesti esimene kokkupuude jalgpalliga oli venna kaudu, kui ma käisin väikesena tal tihti õues järel. Kui nad sõpradega mängima hakkasid, siis nurusin end ka mängu. Ja kui ma natuke suuremaks sain, siis sõbranna kutsus, et ma temaga trenni kaasa läheks, ja lõpuks hakkasingi trennis käima.
Ave-Lii Laas Sünniaeg: 12.02.1999 Klubi: Põlva Lootos
Miks peaksid tüdrukud mängima jalgpalli? Tüdrukud peaksid mängima jalgpalli, kuna see on lõbus, trennide ja võistluste kaudu leiab palju uusi ja häid sõpru. Peale selle õpetab jalgpall väga palju ka koostööd ning arendab kiiret mõtlemist ja otsuste vastuvõtmist, mis on tegelikult elus väga olulised. Kellega oma võistkonnast vahetaksid üheks päevaks kohad? Kuna meie võistkond on üpriski noor ja enamik mängijaid käib veel koolis nagu ma isegi, siis vahetaksin võimaluse korral üheks päevaks kohad varuväravavahi Riina Rinnega, sest see töö, mida ta teeb, tundub olevat päris huvitav.
Milline on olnud su karjääri parim mäng? Raske on parimat mängu välja tuua, kuna parima mängu ja väga hea mängu vahel on õhuke piir ning väga häid mänge on olnud päris palju. Aga arvan, et ühe parima mängu tegin eelmisel hooajal Tammeka vastu mängides. Sellest mängust on väga hästi meeles, et terve võistkond oli super tubli, ja sel mängul lõin Lootose eest ka oma esimesed meistriliiga väravad. Kui peaksid jalgpalluri asemel proovima mõnda teist ametit, siis mis see oleks? Tuletõrjuja, sest olen saanud gümnaasiumis tänu sisekaitse suunale palju sellega seotud tegevusi proovida ja see on mulle väga meeldima hakanud. See on ka amet, kus saan teisi aidata, seega oleks see suurepärane.
Mis on su lemmikraamat? Mul ei ole ühte lemmikraamatut, aga üldiselt meeldivad mulle raamatud, kust on võimalik midagi elulist õppida.
Kes on sinu suurim iidol? Kui ma hakkasin jalgpalli vaatama, siis oli mu suur eeskuju Cristiano Ronaldo, aga viimasel aastal on mulle rohkem meeldima hakanud hoopis Marcelo. Mulle meeldib vaadata, kuidas ta mängib: ta jõuab peaaegu alati ründesse kaasa ja on seal väga hea nagu kaitseski. Peale selle on tal väga hea tehnika.
Kas jälgid veel mõnda spordiala peale jalgpalli? Peale jalgpalli jälgin veel käsipalli, kuna Põlvas toimub väga palju käsipallimänge. Ning telekast jälgin nii palju, kui näidatakse ja endal võimalik vaadata,
Kui saaksid valida endale mõne supervõime, siis mis see oleks? Kui ma saaksin valida ükskõik millise supervõime, siis valiksin lendamise, sest nii oleks mul võimalik mistahes ajal minna ükskõik kuhu.
Mis on su lemmiksöök? Mul ei ole lemmiksööki, kõik oleneb sellest, mis tuju on, aga üldiselt meeldivad mulle tervislikud ja mitmekülgsed toidud. Mis on hea jalgpalluri tähtsaim omadus? Arvan, et hea jalgpalluri tähtsaim omadus on tarkus, kuna targalt mängides on võimalik palju saavutada. Samas peab jalgpallur ka treenima targalt, et ei tekiks ülekoormust ega muid vigastusi, mida on tegelikult võimalik ära hoida. Millisesse riiki tahaksid kunagi reisida? Horvaatiasse, kuna sealne loodus on imeline. Kas jänes või hobune? Hobune, sest nad on väga ilusad loomad ja see, kuidas nad tunnetavad, kas inimene on rahulik või närvis, on lausa uskumatu ja näitab, kui intelligentsed hobused tegelikult on. Kas on midagi, mida sa kardad? Ma kardan ämblikke, kuid mitte siis, kui nad lihtsalt on kuskil, vaid siis, kui nad liiguvad minu poole. Millise Eesti sportlasega (peale jalgpallurite) tahaksid näost näkku kohtuda? Kaia Kanepiga, kuna ta on palju läbi elanud ja oskab kindlasti anda nõu seoses sportlaskarjääriga. Arvan, et me räägiksime spordist, trennidest, võistlustest ja veel paljust muust.
2018 JUUNI JALKA
51
Sajad artiklid spordist, trennist, tervisest ja huvitavatest persoonidest.
ajakirisport.ee
ajakirisport.ee #sporttasutakätte
Martin Kiho annab nõu
Raskest pingutusest
taastumise ABC Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Martin Kiho toob välja viis punkti, kuidas taastuda raskest koormusest samal päeval, ja kolm punkti, kuidas jätkata taastumist järgmisel päeval.
K
ui varem oleme rääkinud superkompensatsioonist ehk ülimast taastumisest (vaata märtsikuu Jalkast), siis nüüd vaatame, mida teha sel juhul, kui tavapärased elemendid ehk vedelikutarbimine, söömine ja uni ei aita piisavalt edukalt taastuda. Välja toodud võimaluste juures tasub meeles pidada, et kuigi eeskujulikud sportlased võiksid teha neid kõiki, siis on neid võimalik teha ka valikuliselt. Samuti tasub arvestada sellega, et seekord tutvustamisele tulevaid protseduure peaks tegema ainult raskete pingutuste järel, mitte aga igapäevaselt, sest siis harjub keha sellise rutiiniga ära ja pärast väga rasket koormust neist enam loodetud abi ei ole.
Tegevused suure koormusega päeval
1.
Vahetult pärast rasket pingutust on esimene protseduur nii-öelda cooldown ehk maakeeli lõdvestus. See tähendab madala pulsiga kulgemist ehk hea oleks teha kerge sörk. Kui meeskond on mängu ära lõpetanud, käinud riietusruumis rääkimas ja teinud joogipausi, siis olekski pärast seda sobiv minna lõdvestust tegema. Selle protseduuri mõte on pulss järk-järgult alla tuua. Kui jalgpallimängus on tempo intensiivne ja pulss enamasti kõrge, siis ei ole soovituslik pärast mängu seda väga järsult
alla tõmmata. Targem oleks liikuda kõrgelt pulsilt veidi madalamale pulsile, mida saabki teha kerge sörgiga. Seejärel liigub pulss pärast lõdvestust omakorda juba rahuolekusse. Lõdvestuse ajal ehk aeroobses faasis liigub kurnatud piirkondadesse hapnikurikas veri, mis aitab jääkaineid sealt ära toimetada. Kui see protsess ära jääb, on lihasvalu järgmisel päeval tugevam. Ükskõik kas lõdvestus on tehtud või tegemata, tuleks järgmisena teha rullimist foam-roller’i ehk vahurulliga ning sellele võiks järgneda mõõdukas venitus. Nende protseduuride puhul võib valida, kas teha lõdvestus, seejärel rullimine ja siis venitus, või ka lõdvestus, siis venitus ja õhtul kodus rullimine. Foam-roller’i kasutamine aitab samuti verd liikuma panna ja närviretseptorite survet alandada, et järgmisel päeval poleks lihasvalu nii suur. Venitamisega on alati nii, et see ei pea mitte kunagi olema meeletult valus. Kui võtta sisse venitusasend, mis teeb tugevalt haiget, siis ei taha inimene seda kaua hoida ja sellest pole loodetud kasu. Kui valida asend, mis pole liiga valus, siis tunneb inimene, et lihas venib, ning see on hea tunne. Sellist asendit suudetakse mitu minutit hoida ja tulemus on efektiivsem. Kui ka pärast lõdvestust, rullimist ja venitust on jalad ikkagi väga kehvad, siis võiks
2.
3.
järgmisena teha külmaprotseduure, mida kasutavad ka paljud koondised ja klubid. Võib võtta nii külma dušši kui ka teha külmavanni. Paljud ei armasta külmavannis olemist, aga kui sinna juba minna, siis võiks seal vähemalt viis minutit olla; isiklikust kogemusest ütlen, et kümme minutit on keskmiselt sobiv aeg. Külmavanni puhul tuleb meeles pidada, et see ei pea olema üleliia külm. Kui temperatuur on 11–13 kraadi vahel, siis see on piisav. Soovitatav ei ole teha endale liiga külma vanni, sest see mõjub kahjulikult. Selle põhjus on asjaolu, et kui sportliku pingutuse jooksul inimese veresooned laienevad ja tursuvad ning jalad jätkavad tegelikult tursumist ka pingutuse järel, siis külmaprotseduur peaks veresooned kokku tõmbama ja turset alandama. Kui aga külmavann teha liiga külm, siis tõmbuvad lihaskoed liiga kokku ning pärast protseduuri hakkab keha seda kiiremini üles soojendama ja see piirkond läheb veel rohkem turse. Seega tuleks valida mõistlik temperatuur. Meeles võib pidada ka seda, et kui suvel, mil kraanist ei pruugi tulla väga külma vett, võib vanni lisada veidike jääd, siis talvel see vajalik pole. Peale külmavanni võib teha ka külma dušši või kasutada kurnatud piirkonnas külma ja kuuma duši vaheldumist. Külmaprotseduuride puhul tasub meeles pidada ka seda, et selle tulemuslikkus on väga individuaalne: 2018 JUUNI JALKA
53
Martin Kiho annab nõu
Foam-roller'i ehk vahurulliga rullimine on oluline osa taastumisest, kui selja taga on raske treening või mäng.
mõnele see mõjub, mõnele mitte. Seega tuleks ise katsetada, kas sellest on abi. Peaasi, et tekib hea tunne. Kui külmaprotseduurid on ära tehtud või otsustatud vahele jätta, siis veel ühe sammuna võiks kasutada ka kompressioonisukkasid/sääriseid. Kui raske pingutus on õhtul, siis võiks säärised jalga panna pärast pingutust ja jätta need ka ööseks jalga; kui aga pingutus on päevasel ajal, siis tuleks need peale panna pärast mängu/trenni ja ööseks ära võtta. Kompressioon tekitab jalgades üsna kiiresti mõnusa tunde, aga korraliku efekti saamiseks tuleks neid piisavalt peal hoida ehk ainult tunnist ei piisa. Samas ei ole neid mõtet peal hoida ka üle kaheksa tunni. Kui kõik eelmised protseduurid on tehtud, aga jalad on endiselt väga väsinud, siis on üks variant taastavad ja jahutavad kreemid/ geelid. Neid saab soetada apteekidest ja spordipoodidest. Geelide/kreemide efekt on see, et nad annavad värskustun-
4.
5. 54
JALKA JUUNI 2018
de ja aitavad vabaneda väsimustundest. Eks nende mõju on väga individuaalne, aga kui mitte muud, siis vähemalt aitavad need tekitada parema enesetunde.
Tegevused koormusele järgneval päeval
1.
Kui koormusele järgneval päeval oled enne välja toodud tegevused ära teinud, aga jalad on endiselt kanged, siis on üks variant taastav trenn. See tähendab rahuliku pulsiga kulgemist, kuid ei pea tingimata olema jooks, vaid võib olla ka rattasõit või ujumine. Eesmärk on saada pulss rahuolekus olevast veidi kõrgemaks, et veri saaks soontes rohkem ringi käia ja jääkaineid kurnatud piirkonnast eemale viia. Rahulik treening võiks kesta 20–30 minutit. Peale taastava treeningu võiks koormusjärgsel päeval teha läbi ka mõne soojaprotseduuri ehk kas sauna või mullivanni, samuti aitab kaasa massaaž. Soojaprotseduuri jooksul veresooned laienevad ja jääk-
2.
Foto: EJL
ained lähevad kiiremini organismist ära. Üldiselt ei soovita ma teha soojaprotseduure vahetult pärast suurt pingutust, sest keha on siis niigi turses ja sooja käes läheb see veel rohkem tursesse. Sama kehtib massaaži kohta – kui raske pingutus on vahetult selja taga, siis ei saa teha väga tugevat massaaži. Seepärast võiks jätta massaaži järgmisesse päeva, kui seda saab teha intensiivsemalt ja pikemalt. See on igaühe maitse asi, kas teha massaaži enne või pärast soojaprotseduure. Kui kõik eelnevad protseduurid on läbi tehtud ja jalad pole leevendust saanud, siis võib veel viimase abinõuna kompressioonid uuesti jalga tõmmata. Lisaks võib kasutada ka kompressioonipükse, mis teevad samal ajal massaaži ja kompressiooni. Need on väga efektiivsed abimehed ja soovijad saavad neid laenutada. Kompressioonipükse võib kasutada nii pingutuse tegemise päeval kui ka järgmisel päeval.
3.
Reaal treeningul (vasakult): Chris Pommer, Even Laanemaa, Mihkel Kannelmäe, Ott-Henrik Raidmets, Juss Tamming.
Foto: Kaarel Täll
FC Reaal väärtustab ja arendab liigakultuuri Tänavu 20. sünnipäeva pidav FC Reaal korraldab selle tähistamiseks 30. juunil turniiri. Klubist ja selle mentaliteedist räägivad Jalkale selle kolm liiget, kes eri aegadel olnud meeskonna kaptenid: Kalle Roos, Andreas Sepp ja Juss Tamming. INDREK SCHWEDE
T
änavu 20. sünnipäeva tähistav FC Reaal on alates 1999. aastast mänginud Eesti meistrivõistluste kõige madalamas liigas ja klubi pole kunagi olnud orienteeritud võidule. Ometi ei meeldi Reaalile isegi vihje selle kohta, et sellise mentaliteediga meeskond peaks mängima rahvaliigas. “Vastastele meeldib meiega mängida, sest neile on garanteeritud aumehelik ja heatujuline oponent,” räägib klubi eest
56
JALKA JUUNI 2018
enim mänge pidanud ja mitte kordagi isegi kollast kaarti teeninud Kalle Roos. “Meie mängudes jääb kõik viisakaks ja toredaks ja kellegi jalgpallipühapäeva ei rikuta ära. See on oluline.” Igas satsis on kirglikke ja emotsionaalseid mängijaid, kes mängutuhinas võivad end unustada. Reaalis on osatud ohjeldada neidki. “Me ei lase emotsioonidel üle pea kasvada,” selgitab Juss Tamming. “Oma meeskonna mängijaid peab tundma. Treeneril või kaptenil peab olema autoriteeti, et võimalikke ohuolukordi ette näha ning õigel hetkel ja õigel toonil mängijaga rääkida. Seda võiks teha kõik meeskonnad. Halbu asju on võimalik ära hoida. Kui valesti käitub treener või kapten, siis tulevad kõik järele.” Tänu oma mentaliteedile on välditud olukordi, kus mängule tulnud inimesed ei saa mängida. Kõigile antakse võimalus, seisust olenemata. Klubi saab nautida olukorda, kus ukse taga
on järjekord, uued mängijad on ootel. Ka suvised mängud, kui paljud peavad meeskonna kokkusaamiseks kurja vaeva nägema, pole Reaalile probleem. Juss Tamming toob välja veel ühe aspekti, milles FC Reaal on kindlasti aidanud Eesti jalgpalli: “Positiivne on näha kohtunikutööga alustajaid meie liigas. Meie oleme kindlasti see meeskond, kes pigem toetab algajaid. Vahel liigakaaslased unustavad, et kõigi meie teekond algab kusagilt alt. Ka kohtunikud peavad ju kusagilt alustama.” “Võib tunduda, et madalamates liigades on lihtne vilistada, aga ega need olukorrad, kus peab kiiresti otsuse tegema, pole sugugi lihtsad,” lisab ise paar aastat madalamates liigades samuti kohtunikuna tegutsenud Andreas Sepp. “Kohtunik peab ju arvestama mängijate ja publiku reaktsiooniga, suhtlema vajadusel treeneritega.” “Madalamates liigades on 20 aasta jooksul püramiid alt laiemaks läinud,” jätkab Andreas Sepp. “Jalgpalliharidus
sünnipäev logo valgel taustal
on peaaegu kõigil. Kui meie kunagi alustasime, oli vastupidi – jalgpallitrennis olid käinud vähesed. Väga palju on muutunud infrastruktuur. Kunagi ootasime, et muru oleks piisavalt tugev ja saaks alustada mängimist. Nüüd pole sellega probleemi.”
Heategevus Üks asi, millega Reaal püüab meie liigasüsteemis eeskuju näidata, on heategevus. Kopli lastekodu lastele osteti turniiri korraldades teenitud osalustasu eest jõulukinke juba 2002. aastal. Teist aastat järjest on Reaalil koostöö firmaga Orangetime, mis annetab iga meeskonna löödud värava eest 30 eurot vähiravifondi “Kingitud elu”. Aastas koguneb sedaviisi tuhatkond eurot. Sellise heategevuse puhul on rahul kõik kolm osapoolt. Sama mudelit kasutab Reaal ka oma 30. juunil toimuval sünnipäevaturniiril. “Iga meie löödud väravaga toetame Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi kümne euroga,” räägib Kalle Roos. “Meil on plaanis igal aastal teha midagi suuremat. Oleme oma ajalugu suhteliselt hästi talletanud, olime madalamate liigade meeskondade seast esimesi, kel oma koduleht, ja järgmisi juubeleid silmas pidades oleme juba naljaga pooleks arutanud klubist filmi või raamatu tegemist.” Reaalil on olemas statistika kõigi hooaegade kohta ja oma digiarhiiv. Facebooki koduleheküljel on mängijatest koos korraliku pildiga persoonilood. “Viimastel aastatel oleme hakanud
paremini ära kasutama meie meeskonnas peituvat ressurssi,” räägib Juss Tamming. “Meie liikmed töötavad eri valdkondades ja kui õiged inimesed üles leida, on teatud asju ära teha lihtsam, kui arvata võiks. Tänu sellele on meil ka väga heal tasemel graafiline lahendus ja hästi kirjutatud lood Facebookis.” Viimaste aastate jooksul on klubi igapäevaelu ja juhtimine muutnud aktiivsemaks. Meeskond teeb aasta ringi trenni ja klubi niinimetatud juhtkond käib koos korra või paar aastas ja peab plaani, mida huvitavat järgmisel aastal peale liigahooaja teha. “Viimati uuendasime oma logo,” toob Juss Tamming näite. “Meil on ka oma särgisponsorid. Vaatasime tiimis, kes millise ettevõtmisega seotud on, ja küsisime pisikest toetust. Kaheksa ettevõtet toetas igaüks väikese summaga, millest tuli kokku üsna arvestatav summa. Panime nende logod särgile.” Nii tegusa klubi puhul on üllatav, et esimene välisreis toimus alles mullu, kui Soomest toodi Eesti–Soome 100+ maavõistluste raames koju võidupunkt. Klubi praegune koduplats on Kalevi kunstmuruväljak. Kontorit Reaalil pole. Või siiski. “Meie kontoriks on läbi aastate olnud Kalle kelder ja minu suvila,” naerab Andreas Sepp ja jätkab klubi mentaliteedile vihjates: “Midagi paremat polegi vaja olnud, sest meil pole ju karikaid, mida sinna panna!” FC Reaali värvikast ajaloost on pikemalt kirjutatud 2012. aasta Jalka 6. numbris (lk 24–27).
Sünnipäevapidu logo mustal taustal 30. juunil 1998. aasta 31. augustil Tallinna reaalkooli 116. lennu loodud klubis on paljudel sama kooli taust. Meeskonda pääsemisel pole see küll oluline. Sünnipäeva tähistatakse kaks kuud õigest päevast varem: 30. juunil Tallinna noorte treeningkeskuse muruväljakul, kus toimub turniir kaheksale meeskonnale. Neist ligi pooled paneb välja Reaal ise. Külakosti toovad head sõprusklubid Hell Hunt ja Soccernet ning spordiajakirjanikud ja näitlejad, kelle saab kokku loodetavasti ainult Reaali taustaga mängijatest. Oodatud on ka Jalgpallihaigla veteranid. “Turniirile on oodatud kõik, kes on mängijana või mõnes muus rollis 20 aasta jooksul meie klubiga seotud olnud,” ütleb Juss Tamming. “Meie ridadesse on kuulunud 96 mängijat. Tulemas on meie praegused mängijad ja endisaja legendid!” Nali naljaks, aga koguni kaks FC Reaali mängijat on väljakul käinud ka meistriliigas: Marius Lukk 2000. aastal FC Valga ja Allan Soomets 2001. aastal FC Kuressaare eest. Turniir lõpeb järelpeo ja MM-võistluste 1/16-finaali ühisvaatamisega.
FC Reaali ajaloo esimene võit liigas 29. mail 1999. Vasakult Lars Laanep, Rene-Karl Arm, Martin Täll, Joel Päärmann, Kalle Roos, Allan Soomets, Heigo Plotnik, Sander Kütner, Andreas Sepp, Jaak Ilomets, Tõnu-Eerik Liivak ja kohtunik Aleksandr Staruhhin. Foto: Johannes Arro
2018 JUUNI JALKA
57
10 aastat tagasi
Ats Purje algatas ülestõusu Levadias K
aanepoisiks olev Ats Purje tunnistas intervjuus, et tema oli tõesti see jalgpallur, kes algatas niinimetatud ülestõusu Levadias, kui ta keeldus lepingut pikendamast ja ta sisuliselt visati meeskonnast välja. Nõnda oli ta pool aastat mängimata. Purje rääkis, et sai klubist aru. Teda ei tahetud tasuta ära lasta, aga samas isegi ei üritatud teda maha müüa: “Ma ei käinud kunagi kusagil proovimas. Kui nad vaeva oleks näinud, oleks ma kusagile ikka läinud testima. Aga lõpuks pidin ise minema.” Purje jäi siiski Levadia suhtes viisakaks ja pakkus suuremeelselt: “Järelikult polnud ma nii heal tasemel, et nad ei tahtnud mind proovile saata.”
58
JALKA JUUNI 2018
Turu Interis Soome liigakarika võitnud Purje sõnul pidanuks ta iseenda arengu huvides varem välismaale pääsema. Samas tunnistas ta, et Levadias ta võibolla ei avanenudki täielikult. Ta lootis, et ka teised mängijad, näiteks Tarmo Kink, pääsevad Levadiast tulema. Ats Purje paistis silma oma ettearvamatusega. Ta tunnistas, et ei tea vahel isegi, mida järgmisel hetkel palliga teha võib. Eestis tundis ta selle koha pealt kammitsetust: “Kui võtad palli ja kaotad selle, siis on jama lahti – pingi pealt kohe karjuti. Karjujaks polnud mitte treener, vaid varumeeste pink ja arstid. Proovi siis edasi mängida! See mõjus enesekindlusele, ei saanudki tunnet kätte.” Muu hulgas rääkis Purje oma esimesest treenerist Aivar Tiidusest, kelle käe alt on sirgunud eelkõige ründajaid. Purje sõnul alustas Tiidus treeninguid üks ühe vastu mängimisega, kus eesmärgiks kaitsjast läbimurdmine. Aivar Tiidusest oli juttu sama numbri treenerirubriigis. Seal oli meenutus ühest kümmekond aastat varem toimunud mängust, kus Tiiduse poisid olid vaheajaks eduseisus 30–40 väravaga, kuid said treenerilt pragada, sest võinuks lüüa rohkemgi. Lõppskooriks jäi 92 : 0. “Mängijale on antud mänguaeg ja kui tekivad võimalused, peab need ära lööma – sõltumata seisust,” seletas Tiidus ise juhtunut. “Kui seis jääbki ebaviisakaks, siis pole midagi teha!
Võibolla tänu sellele tulebki mu käe alt häid ründajaid, et nõuan neilt täisjõuga mängimist ja väravate löömist esimesest viimase minutini.” Kui kasupoeg Tarmo Kink mängis Moskva Spartakis, treenis Tiidus samal ajal Venemaa pealinna eliitklubi noori ja tema õpilane Aleksandr Prudnikov tuli 2006. aastal U17 vanuseklassi Euroopa meistriks. Prudnikov lõi poolfinaali ainsa värava sakslaste vastu, avas skoori finaalis, oli edukas mängujärgses penaltiseerias ja jõudis ka Spartaki põhikoosseisu. Praegu pallib ta Mahhatškala Anžis. Moskva Spartakist oli juttu veelgi: Lembit Peegli fotolt vaatasid lugejale vastu Sergei Ratnikov, Valeri Karpin ja Ants Kommussaar. Esimene käis Spartakis testimas, teisest kujunes selle juhtmängija ja hilisem peatreener ning kolmas ütles oma sõnul peatreeneri kohast ära naise survel! Rubriigis “Käbi ja känd” oli juttu Kalle, Marti ja Triin Pähnast. Isa Kalle oli Eesti Veemoto Liidu peasekretär ja kuulunud ka Tartu Tammeka juhatusse. Kaardilugejana oli ta kihutanud isegi autoralli MM-etapil. Marti Pähn oli mänginud Eesti noortekoondistes ja silme ees oli siht mängida end Tartu Maag Tammeka põhikoosseisu. Triin Pähn oli samuti mänginud Eesti jalgpalli noortekoondistes, aga sel hetkel mängis Tartu ASK koosseisus Eesti meistrisarjas saalihokit. Jalka kirjutas pikemalt ka sellest, et USAs on jalgpalli levikut pidurdanud talle külgekleebitud sildid, nagu oleks tegemist kommunistide ja homode mänguga. Lugeda sai ka Tartu jalgpallist, Aivar Pohlaku kolumni, Dmitri Kruglovist, Aivar Annistest, Jaanus Mutlist jpm. INDREK MARJAMAA
juunikuu kalender
MM-hõngu toob Maroko MM-finaalturniir toob kodusesse tippjalgpalli pausi. Juunikuu esimesel poolel siiski madistatakse ja naised hoiavad kera liikumises ka hiljem. MMhõngu toob Eestisse aga Maroko koondis, kel pärast maavõistlust Eestiga vaja Venemaal rinda pista Hispaania, Portugali ja Iraaniga. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.
PREMIUM LIIGA Teisipäev, 5. juuni
18.30 Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik Paide linnastaadion 20.30 JK Tallinna Kalev – Tallinna FCI Levadia Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Kolmapäev, 6. juuni
19.00 JK Narva Trans – Pärnu JK Vaprus Narva Kreenholmi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – FC Kuressaare Hiiu kunstmurustaadion 19.30 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka A. Le Coq Arena Teisipäev, 12. juuni
18.30 Nõmme Kalju FC – Viljandi JK Tulevik Hiiu kunstmurustaadion 19.00 FC Kuressaare – Tallinna FCI Levadia Kuressaare linnastaadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – JK Narva Trans Pärnu rannastaadion 20.30 Paide Linnameeskond – JK Tallinna Kalev Paide linnastaadion Kolmapäev, 13. juuni
19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme staadion
ESILIIGA Neljapäev, 7. juuni
19.00 Tartu FC Santos – Tartu JK Welco Tartu Annelinna kunstmurustaadion Reede, 8. juuni
19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Keila JK Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Flora U21 Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 9. juuni
15.00 Maardu Linnameeskond – FC Elva Maardu linnastaadion 16.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Rakvere JK Tarvas Maarjamäe staadion Esmaspäev, 11. juuni
19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna FC Flora U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Teisipäev, 12. juuni
19.00 Keila JK – Maardu Linnameeskond Keila staadioni muruväljak 19.00 Tartu FC Santos – FC Elva Tartu Annelinna kunstmurustaadion Kolmapäev, 13. juuni
19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Rakvere JK Tarvas Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tartu JK Welco Maarjamäe staadion
60
JALKA JUUNI 2018
Juunis näeme kodus mängimas ka Eesti koondist.
ESILIIGA B Laupäev, 9. juuni
13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Paide Linnameeskond U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Tartu JK Tammeka U21 Pärnu rannastaadion 13.00 Tallinna FC Flora U19 – FC Nõmme United Sportland Arena 13.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna JK Legion Vändra staadion 15.00 Lasnamäe FC Ajax – Võru FC Helios Ajaxi staadion Teisipäev, 12. juuni
19.00 FC Nõmme United – Võru FC Helios Männiku staadion 19.00 Tallinna JK Legion – Tartu JK Tammeka U21 Wismari staadion Kolmapäev, 13. juuni
19.00 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna FC Flora U19 Ajaxi staadion 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Kohtla-Järve JK Järve Paide linnastaadion 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Vändra JK Vaprus Pärnu rannastaadion
NAISTE MEISTRILIIGA
Foto: Lembit Peegel
19.00 Tallinna FC Ajax – Pärnu JK Ajaxi staadion 19.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka Maarjamäe staadion 19.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Flora Kambja staadion Laupäev, 16. juuni
12.00 Pärnu JK – Tallinna FC Levadia Pärnu rannastaadion 12.00 Põlva FC Lootos – Tartu JK Tammeka Tilsi staadion 12.00 Tallinna FC Ajax – Tallinna FC Flora Ajaxi staadion 12.00 Tartu SK 10 Premium – JK Tallinna Kalev Kambja staadion Kolmapäev, 20. juuni
19.00 Põlva FC Lootos – Pärnu JK Tilsi staadion 19.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora Maarjamäe staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Ajax Kambja staadion
NAISTE BALTI LIIGA
Laupäev, 2. juuni
Pühapäev, 3. juuni
13.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Levadia Tilsi staadion 13.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Ajax Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak
A-koondis
Teisipäev, 12. juuni
19.00 Põlva FC Lootos – JK Tallinna Kalev Tilsi staadion
13.00 Tallinna FC Flora – MFK Kaunase Žalgiris FC Flora Lilleküla väljak
KOONDISED Laupäev, 9. juuni
19.00 Eesti–Maroko A. Le Coq Arena
lõpulugu
Jalgpallikaarte igas versioonis Jalgpallist huvituvad inimesed ei pea tingimata ise väljakul palli taga ajama või ainult tribüünidel mänge jälgima, sellega saab tegeleda ka muudmoodi: jalgpallikaartide abil. Ka meie koduses Eestis leidub erinevaid vutikaarte ja huvilisi, kes nendega mitmel erineval moel tegelevad. KADI PARTS
M
aailmas palju populaarsust kogunud jalgpallikaardid on levinud ka Eestis, kuid peamiselt on need noorema generatsiooni pärusmaa. Üks tore erand on 38aastane Anne-Ly Roos, kes koos abikaasaga juba 2011. aastal esimesed kaardid soetas. Aga temalgi tuleb tunnistada, et jalgpallikaartide kogumine sai alguse hoopis hokikaartide kaudu, mis Anne-Ly abikaasale huvi pakkusid. “Kui ta esimesed jalgpallikaardid ostis, olin alguses täitsa nõutu, miks
Anne-Ly Roosi kogus on Fernando Torrese kõrval ka Joel Lindpere kaarte. Kokku on Anne-Ly koos abikaasaga kogunud ligikaudu 4000 jalgpallikaarti. Foto: erakogu
62
JALKA JUUNI 2018
selline hobi vajalik on,” meenutas Anne-Ly.
4000 kaarti koos Peagi nägi Anne-Ly telerist samu mehi, kes kaartidel ilutsesid, ja see suurendas huvi. Sealjuures Anne-Lyl endal tegelikult jalgpallitausta ei ole: “Jalgpalliga olen seotud vaid televiisori kaudu, kuigi eks väikesena on sõpradega natuke mängitud palli. Üldjuhul mulle aga pallimängud eriti ei meeldi. Nii valus on, kui pihta saad!” Kuna kaardikogumine on oluliselt valutum kui pallimängimine, sai sellest Anne-Ly ja tema abikaasa ühine hobi. Anne-Ly sõnul kogutakse vaikselt ka jalgpallikleepse, aga kaardid on südamelähedasemad, sest need on väärtuslikumad ja ilusamad. Alates 2011. aastast, mil esimesed vutikaardid nende perre jõudsid, on kokku kogutud ligikaudu 4000 kaarti. Kõige väärtuslikumad eksemplarid on Manuel Neueri autogrammiga kaart, mille väärtus oli ostes 50 eurot. Erilistest kaartidest toob Anne-Ly veel välja Cristiano Ronaldo särgitrüki ja Fernando Torrese autogrammiga kaardid. Oma kogusse on Anne-Ly kaarte muretsenud nii Eesti vahendajate kaudu kui ka eBayst ostes. Kuna jalgpallikaardid on siiski rohkem noorte hobi, tunnistab ka Anne-Ly, et paljud sõbrad-tuttavad imestavad selle tegevuse üle. Kummastavate tuttavate imestus pole aga sugugi kõige raskem osa kaardikogumisest. “Tekib palju korduvaid kaarte,” räägib Anne-Ly. Tema sõnul on Eestis raske leida teisi kogujaid, kellega saaks kaarte vahetada: “Enamik kogujaid on vist noored jalgpallihuvilised poisid, kes terveid seeriaid ei kogu. Just seeriate kokkusaamine on raske, kuna kaarte on palju.” Sellest hoolimata on Anne-Ly oma abikaasaga kokku saanud kolm seeriat:
lõpulugu “EURO 2016”, “FIFA 365 2016” ja “Road to Russia”. Oma unistustes tahaks Anne-Ly enda kogus näha Ronaldo ja Lionel Messi autogrammiga kaarte, kuid need on tema sõnul üksikult ostes kallid. Hobiga kavatseb Anne-Ly jätkata ja regulaarselt kaarte edasi koguda. Ta loodab, et tekib rohkem tutvusi teiste kaardikogujatega, sest üheskoos on põnevam hobi harrastada ja omavahel kaarte vahetada.
Flora ja Premium liiga kaardid Kui eelmisel aastal rõõmustas jalgpallisõpru oma isikliku kaardiga Nõmme Kaljus mänginud Karl Mööl, siis sel hooajal saavad mängijate kaarte nautida ka Flora fännid. Nimelt on mullune Eesti meister tootnud sel aastal oma mängijatest nii-öelda Frank Liivaku ja teiste standardmõõdus autogrammiFlora mängijate kaa rte saab hankida Flo kodumängudel fännim ra kaardid. üügist ning need on tasuta. Foto: FC Flora “Noortel, kes sellise hobiga tegelevad, on olemas albumid, mis on täpselt selle mõõdu järgi toodetud,” selgitas Flora turundusjuht Rene Aljas. Ta lisas, et kaartide eesmärk on jalgpallipublikumi harida ja soov, et noored vutisõbrad saaksid oma iidoleid paremini tundma õppida: “See annab hea eelduse vahetuks suhtluseks mängijaga, sest väikesele vutimehele on pilt või autogramm oma lemmikuga võimas emotsioon.” Mängijakaartidega on tänavu välja tulnud ka Premium liiga arendusosakond, kelle eestvedamisel on kõrgliiga meeskondade mängijatest valminud autogrammikaardid. Neid ei ole tehtud iga klubi kõikidest mängijatest, vaid Premium liiga ringide sõnumite järgi. “See tähendab, et kõigi nelja ringi jooksul saab iga klubi valida ringi teema järgi oma esitlejad ehk need, kes kõige paremini ringi sõnumile vastavad,” selgitas Pregi a klubi valinud teise rin mium ja esiliiga arendusjuht Veiko ija Indrek Ilvese on om Viljandi Tuleviku mäng . dile aar Soo. “Praeguse teise ringi sõnuseega ka autogrammik esitlejaks ja sättinud a liig miks on #staadionilnäeme ning Foto: Premium klubide esitlejad on mängijad, kes
on head rahvaga suhtlejad ja keda tribüünidel fännid hästi teavad.” Samamoodi nagu Floral on ka Premium liiga arendusosakonna eesmärk suurendada mängijate populaarsust ja inimeste teadlikkust, kuid peale selle edastada esitlejate abil ka iga ringi konkreetset sõnumit.
Welco mängukaardid Omamoodi kaartidega sai aga aastaid tagasi hakkama Tartu JK Welco, kes tootis 54 kaardist koosneva mängupaki. Idee autori Märt Soplepmanni sõnul tuli tal sellise kaardipaki mõte juba lapsena, kui talle meeldis NBA kaartidel mängijate statistikat vaadata ja eri numbreid omavahel võrrelda. “Kuna ma niikuinii kogun Welco statistikat ja 2015. aastaks olime jõudnud üle viie hooaja juba mängida, siis oli ka numbreid omajagu kogunenud,” lisas Soplepmann. Just statistika oli see, millele Welco ridades mängiv Soplepmann kaardipaki rajas. Iga mängija kohta said kaardile kirja mängitud hooajad, mänguminutid, peetud kohtumised, löödud väravad, teenitud kaardid ja kübaratrikid. Neid numbreid kasutati omavahel mängimiseks: igal mängijal oli käes oma ports kaarte, kust järjest võttes sai omavahel vastavaid numbreid võrrelda. Kellele juhtus parajasti kätte paremate numbritega kaart, sai vastastelt kaardid endale koguda. Oma olemuselt meenutas mäng seega omal ajal populaarsete autokaartidega mängimist. Soplepmanni sõnul võeti aastaid tagasi kaardipakk ja -mäng vastu väga hästi ning tulevikus on plaanis seda projekti korrata. “Minu visioonis võiks see olla projekt, mida teeme ligikaudu iga viie aasta tagant,” rääkis Soplepmann, kes selle tarbeks ikka usinalt Welco statistikal silma peal hoiab. “Oleks ju tore, kui 40 aasta pärast leiad sahtli põhjast mitu pakki erinevaid kaarte, mida võrrelda, ning saab meenutada, kellega sai koos mängitud.” 2018 JUUNI JALKA
63
lisaaeg karikatuur
Vaata intervjuud lk 22–25.
Maandumine jalgpallistaadionile
Autor: Margus Kontus
Suurepärast taipu näitasid lõunakorealased, kes Pyeongchangi taliolümpia tarvis suusahüppemäge kavandades suutsid ühest spordikompleksist teha kahe eri ala võistluspaiga. Suusahooaeg Lõuna-Koreas kestab novembrist märtsini ja sel ajal kasutavad kaht suusahüppetorni talisportlased, kes maanduvad … jalgpalliplatsile! Just nii on, sest märtsist novembri lõpuni kestva jalgpallihooaja ajal on suusahüppajate maandumisala Gangwoni jalgpalliklubi käsutuses. Suvel on mägi suletud ja 11 000 pealtvaatajat mahutavad tribüünid teenivad jalgpalli. Staadion (pildil), mille ühes otsas on kaks suusahüppenõlva, on ainulaadne maailmas.
vana
Viini valsi keerutused 1997. aastal mängis Eesti koondis kahel korral MM-valiktsüklis Austriaga. Esimene mäng 30. aprillil Viinis seostub mul praeguseks lahkunud reisikaaslase Illar Hallaste viguriga: mees oli turvakontrollist puhaste paberitega läbi tulnud saksofoniga, mille vaskses sisemuses loksus ergutav märjuke! Augustikuise teise mängu mälupildist ei kao aga kolm päeva pärast matši toimunud Eesti koondise treening Männikul, kus Liivo Leetma asus väravale peale uhama ja kõrvalt kommenteeris Indrek Zelinski: “Tulge eest ära, Polster lööb!” Anton Polster oli kolm päeva varem löönud Kadriorus kübaratriki. Eesti kaotas mõlemad mängud: võõrsil 0 : 2, kodus 0 : 3. Vastased sõelusid korralikult läbi meie kaitse ja Viinis oli eriti ohtlik fotol olev Harald Cerny, kes tantsitas meie vasakkaitsjat Janek Meeti. Mõlemas mängus vahetati algkoosseisu kuulunud 18aastane Kristen Viikmäe pingile 0 : 1 kaotusseisus.
64
JALKA JUUNI 2018
Harald Cerny (2) tantsusammu püüab Kadrioru murul lõhkuda Kristen Viikmäe.
Viini saabudes võtsid kohalikud reporterid nööbist kinni Marek Lemsalul ja pärisid: kas tuled Viini Austriasse? Liikusid jutud, et FSB Mainzi juhendanud Viini Austria peatreener tahtis
foto
Foto: Lembit Peegel
uude klubisse ka endist hoolealust Lemsalu. Meie mehele olid ajakirjanike spekulatsioonid uudiseks.
INDREK SCHWEDE
ma mäletan ... Juunikuu sünnipäevad 01.06 Ivo Laino 01.06 Josep Katsev 02.06 Marko Kristal 02.06 Teet Allas 02.06 Anette Rõõmussaar 03.06 Priit Tomingas 03.06 Juri Jevdokimov 03.06 Henrik Pürg 03.06 Renita Roopalu 03.06 Georg-Eric Kurus 05.06 Boriss Dugan 05.06 Tõnis Vanna 05.09 Kirke Mähar 05.06 Laada Tereštšenkova 06.06 Tanel Tamberg 06.06 Vadim Mihhailov 08.06 Deniss Malov 08.06 Matheas Madik 09.06 Grenelin Herlis Raud 10.06 Alari Lell 10.06 Taavi Tüvist 11.06 Kristo Tohver 12.06 Viktor Levada 12.06 Marek Randma 12.06 Hindrek Ojamaa 13.06 Targo Kaldoja 13.06 Karl-Erik Pukk 14.06 Ott Ottis 14.06 Sander Piibemann 14.06 Pavel Marin 15.06 Ivo-Henri Pikkor 15.06 Kristina Bannikova 16.06 Cristofer Kuusma 16.06 Dominic Laaneots
82 79 45 41 21 40 30 22 18 17 58 34 19 19 26 20 38 17 21 42 39 37 59 38 23 49 17 29 40 23 25 27 20 17
17.06 Anne Rei 17.06 Marie Heleen Lisette Kikkas 17.06 Rahel Repkin 17.06 Pavel Fedorenko 18.06 Dzintar Klavan 18.06 Martin Mägi 18.06 Martin Käos 19.06 Gerdo Juhkam 20.06 Nikolai Burdakov 20.06 Jaanus Nilp 20.06 Elis Meetua 20.06 Ulrika Tülp 20.06 Michael Lilander 20.06 Eliise Poopuu 20.06 Joel Kokla 21.06 Leo Ira 22.06 Algis Roog 22.06 Mariana Kees 22.06 Ariina Mürkhain 23.06 Jaanis Kriska 23.06 Hanna-Lisa Kuslap 24.06 Toivo Vapper 26.06 Kuno Tehva 26.06 Theimo Tülp 26.06 Igor Subbotin 26.06 Uljana Filippova 28.06 Kaidi Jekimova 28.06 Jevgeni Novikov 29.06 Mattias Käit 29.06 Andreas Kallaste 30.06 Olev Reim 30.06 Kaspar Rõivassepp
NR 6 (126) 2018
spordiajaloolane, maakonnalehe Vooremaa peatoimetaja Ma mäletan … oma esimest meelde jäänud jalgpallimängu vaatamist telerist. See oli 1966. aasta MM-võistluste poolfinaal Saksamaa liitvabariigi ja NSV Liidu vahel. Tajusin isegi oma lapsemeelega selle kohtumise põnevust nii mängus endas kui ka selles, mis toimus teleri ees. Isa, kes ühe oma töökaaslasega samuti seda mängu vaatas, oli kuidagi teistmoodi. Kui sakslased võitsid 2 : 1, olin mina küll õnnelik. Isa valas oma õnnetunde välja alles hiljem, kui võõras läinud oli. Tema sõnul oli see töökaaslane olnud venelaste nuhk ning ta hoidnud end kogu aeg tagasi, et mitte sümpaatiat sakslaste suhtes välja näidata. Ma mäletan … et esimene rahvusvaheline suurmäng, mida va-
hetult oma silmaga nägin, oli samade koondiste vaheline maavõistlusmäng Moskvas 1985. aastal. Kuna Saksamaa oli mu suur lemmik, otsustasin sõbraga vaatama minna. Tagantjärele ime, et mängule piletid saime, sest Lužniki peaareen (toona 100 000 kohta) müüdi peaaegu kõik välja. Eriline tunne oli istuda vagusi NSV Liidu meeskonna poolehoidjate keskel, aga mäng oli hea. Sain oma silmaga vaadata ühte oma lemmikmängijat Pierre Littbarskit. Ja kuigi sakslased kaotasid 0 : 1, oli elamus suurmängust ere. Emotsioone ei kahandanud seegi, et hotellikohtadest jäime ilma ja öö veetsime Moskva raudteejaama põrandal, kust miilits meid paar korda ära püüdis ajada. staari Richard Kuremaaga. Kohtusin 1980ndate teisel poolel paljude 1920–1930ndate Eesti nimekate jalgpalluritega, kuid kohtumine Kuremaaga jättis neist kõige eredama mulje, Kuremaa kiskus oma korteris suitsu ja muudkui rääkis. Mina kirjutasin nagu jaksasin, sest diktofoni mul siis veel polnud. Kuremaa oli avameelne ning jutustas nii enda surmamõistmisest, MM-valikmängus käega värava löömisest kui ka naistest. Need olid väärt tunnid tõelise sõjaeelse staariga.
Ma mäletan … seika, mis iseloomustas Vene aja lõpus Eesti jalg-
15. (15.) Viimsi JK 16. (19.) Tallinna JK Piraaja 17. (17.) JK Welco 18. (20.) Põlva FC Lootos 19. (–) Tartu FC Santos 20. (18.) JK Tabasalu LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.
EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: FRANK LIIVAK FOTO: LEMBIT PEEGEL
22 20 19 57 22 20 24 68 50 39 27 21 19 17 67 21 18 19 30 19 77 47 47 28 17 39 38 20 18 83 36
Tiit Lääne,
Ma mäletan … kohtumist sõjaeelse Eesti jalgpalli suurima ründe-
LHV edetabel Aprillikuu tehingute arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) Tallinna FC Levadia 5. (4.) FC Elva 6. (6.) JK Tallinna Kalev 7. (7.) FC Kuressaare 8. (10.) FC Nõmme United 9. (9.) Viljandi JK Tulevik 10. (11.) Põhja-Tallinna JK Volta 11. (8.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 12. (16.) Rakvere JK Tarvas 13. (13.) FC Kose 14. (14.) Kärdla LM
49
pallis valitsenud mentaliteeti. Aasta oli siis vist 1992. Käisin Tartus Tamme staadionil vaatamas Eesti meistrivõistluste mängu, kus kohalik Kalev võõrustas ühte Ida-Virumaa meeskonda. Joonekohtunik minu ees alustas teist poolaega nii, et vasakus käes oli sõrmede vahel suits ja paremas hoidis lippu. Vahepeal tõmbas mahvi suitsu ja siis lehvitas jälle lippu.
Ma mäletan … kohtumist kaheksa aastat tagasi Kanadas Vancou-
veris elava väliseestlase Arvo Martisega. Välisministeeriumis ja OSCE raames Kosovos töötanud Martis rääkis, kuidas ta 1984. aastal oli kuulunud liberona Kanada olümpia jalgpallimeeskonna kandidaatide ringi. Ja kuigi lõpuks jäi ta Los Angelese mängudel veerandfinaali jõudnud ja seal Brasiiliale penaltitega kaotanud meeskonna koosseisust välja, tunneb ta praegugi head meelt võimaluse üle näha suurt jalgpalli seestpoolt.
KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP
REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee
TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS
2018 JUUNI JALKA
65
ristsõna
Maikuu ristsõna vastus oli "jalkakankaan". Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti – Maroko maavõistlusele 9. juunil A. Le Coq Arenal Alar Veske. Võitjaga võtame ühendust. Juunikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga "Ristsõna" 8. juuniks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 8. septembril A. Le Coq Arenal toimuvale Rahvuste liiga mängule Eesti – Kreeka. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perenimega.
66
JALKA JUUNI 2018
LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi
Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.
Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast
Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.