Jalka (mai 2021)

S E L L ES NU M BRIS: MERILY TO O M  ER I K ŠT EI N BE R G  K R I STJAN PAAP SI  N Õ UA N DE D

MAI 2021

SUUR VÕISTLUS: valime Eesti parima jalgpallilogo!

PAVEL LONDAK: meistritiitel Eestis oli emotsionaalsem kui Norras!

Eesti KOHTUNIKE TÖÖRIIST vallutab maailma

Eesti koondise kollased ja punased REKORDIMEHED

Postrid:

Henri tan Anier, Zla , vić Ibrahimo e n Harry Ka

LUHTUNUD VÕIMUPÖÖRE: EUROOPA SUPERLIIGA KUKKUS LÄBI ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Tagaseljajutud FC Kuressaarega

Luubi all Anton Krutogolov

Uue järjejutu esimene osa

MAI

Pööraste sündmuste keskel Kui aasta eest olime pinevil lahvatanud koroonapandeemia pärast, mis sundis kogu (jalgpalli)maailma lukku keerama, siis aasta hiljem jälgisime sündmuste arengut murelikult hoopis teisel põhjusel. Üks pühapäeva hilisõhtune avaldus 12 Euroopa tippklubilt ähvardas pildi tippjalgpallis totaalselt segi lüüa, kuid õnneks jätkus superliigat vaid 48 tunniks.

Sellest hoolimata on Euroopa jalgpallielu mõneks ajaks kihevile aetud. Kuidas pärast suurt reetmist elu ja spordiga edasi minna ning millised järeldused tuleks juhtunu kohta laiemas plaanis teha? Kas superliiga plaanile tõmmati pidurit… praeguseks?

Superliiga kõrval on käesolevas numbris teemasid aga

mõistagi veel: suures intervjuus vastab lugejate põnevatele küsimustele peagi 41aastaseks saav Tallinna Legioni väravavaht Pavel Londak, tagaseljajuttudes pajatab oma kaaslastest värvikalt FC Kuressaare ründaja Sander Laht ning muu hulgas heidame pilgu ka Eesti kohtunike loodud programmile, millel on potentsiaal vilemeeste maailmas laineid lüüa.

Selles ja järgmistes numbrites avaldame järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi haarava novelli „Kaotada tuleb osata!“. Põneva ettevõtmisena alustame aga Eesti meistri selgitamist – jalgpalliklubide logode arvestuses.

Head lugemist!

Foto: Laszlo Szirtesi, UEFA

2021 MAI JALKA

3

SISUKORD 26

KAANELUGU LK 14–15 20. aprilli hilisõhtul teatas 12 Euroopa suurklubi, et on loonud ühise Superliiga. Juba kaks päeva hiljem vajus asi totaalse krahhiga kokku. Mida saame jalgpallimaailma raputanud sündmusest õppida?

20 Kolumn

12 Raul Ojassaar Persoonid & intervjuud

24 Treener: Erik Šteinberg 26 Lugeja küsib: Pavel Londak

Jalka lugejate küsimustele vastab sedapuhku endine Eesti koondise, praegune Tallinna Legioni väravavaht Pavel Londak, kes tähistab 14. mail juba 41. sünnipäeva ja on tänavu Premium liigas kõige vanem tegevmängija.

KUU TSITAAT „Kõik need teiste koondiste varustajad hoiavad alati peast kinni ja mõtlevad, et issand, naisterahvas teeb sellist tööd. Nad alati küsivad, et kuidas sa jaksad neid asju tassida.

Asjadel on ju rattad all – ma vean neid!“

Merily Toom varustaja tööst lk 44–46

42 Mängija luubi all: Anton Krutogolov 44 Naised: Merily Toom

Merily Toomi kogemuste pagasisse mahub üle saja koondisemängu. Tõsi, ametlikult on tal kirjas 36 mängu naiste A-koondises, kuid umbes poole suurem number lisandub talle hoopis meestekoondise ridades. Seda sel lihtsal põhjusel, et igapäevaselt töötab Toom koondiste varustajana.

47 Saalijalgpall: Kristjan Paapsi Rubriigid

3 6 8 10 20

Mai Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Koondis

Märtsikuises MM-valikmängus Valgevene vastu 62. minutil vahetusest sekkunud ja vaid 15 minutit hiljem teise kollase kaardiga väljakult minema saadetud Karl Rudolf Õigusest sai kõige kiiremini punase kaardi teeninud mängija Eesti koondise ajaloos. Millised on aga teised kollaste ja punaste kaartidega seotud Eesti koondise rekordid?

39 Miks?

Jalka rubriigis „Miks?“ küsime asjatundjatelt küsimusi, mis jalgpalli jälgides aeg-ajalt ikka tekivad. Seekord uurime, kuhu on kadunud pika käisega jalgpallisärgid.

IMPRESSUM ESIKAANEL: LEEDS UNITEDI MÄNGIJAD SUPERLIIGA VASTU PROTESTIMAS FOTO: PAUL ELLIS, AFP/SCANPIX

40

NR 5 (161) 2021 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: SANDER JÜRJENS

16

sander@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

40 Tagaseljajutud Tagaseljajuttudes räägib seekord võistkonnakaaslasi taga FC Kuressaare talisman Sander Laht.

50 Nõuanded 52 Klõpsud 54 Järjejutt Jalka avaldab järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi jalgpalliteemalise novelli „Kaotada tuleb osata!“. Uus osa juba järgmises numbris!

58 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK

Muu

ANU SÄÄRITS

14 Superliiga 16 RefPal Ainulaadne tööriist aitab juba mitmendat hooaega Eesti vilemeestel oma taset parandada ja väljakul õigeid otsuseid vastu võtta. Meie kohtunike loodud rakendus on nüüd ette võtnud ambitsioonika tee ning loodab leida ülemaailmset kasutust.

30 Klubijalgpalli pidupäev 59 Lõpulugu: valime Eesti parima jalgpalliklubi-logo!

Jalka alustab kolmeosalise ettevõtmisega, kus teeme spetsialistidest koosneva žürii ja põneva võistlussüsteemi abil selgeks, millisel Eesti vutitiimil on kõige parem logo.

MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

TRÜKITUD REUSNERIS

Postrid

Henri Anier Zlatan Ibrahimović Harry Kane

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2021 MAI JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Paide jõudemonstratsioon ja sünnipäevalapse imeline pühapäev

Premium liiga hooaja ühes esimeses suures mängus olid 18. aprillil vastamisi FCI Levadia ja Paide Linnameeskond. Mullune hõbedaklubi Paide näitas, et nende klass pole vahepeal kuhugi kadunud – kuigi hooajaeelsetes ennustustes on Levadiat mõnel pool suisa meistriks pakutud, noppis Paide omavahelisest mängust vägeva 4 : 0 võidu. Kaks väravat ja ühe väravasöödu sai kirja samal päeval 33aastaseks saanud Andre Frolov, kaks väravat kirjutati ka Henri Anieri nimele. Paidele tõi võidu Levadia üle peatreener Vjatšeslav Zahovaiko osav lüke mänguplaanis: kui tavaliselt mängib Paide ühe kaitsva poolkaitsjaga, kelleks on Karl Mööl (pildil), siis Levadia vastu toodi tema kõrvale appi Sander Sinilaid. Andre Frolov sai võimaluse alustada äärel, tavapärane põhimees Sergei Mošnikov sekkus aga pingilt, sest põhikoosseisus sai võimaluse hoopis noor Kevor Palumets.

Andre Frolov lööb Frank Liivaku nina eest palli minema. Liivak on olnud Levadia hooaja alguse juures üks konstantsemaid faktoreid: ajakirja trükkimineku hetkeks on ta Levadia eest Premium liigas väljakul viibinud kõik mänguminutid.

6

JALKA MAI 2021

PEEGELDUSED

Henri Anier on hooaega alustanud vägevas hoos: ka Levadia vastu lõi ta kaks suurepärast väravat, millest ilusam – tsenderduse järel otse õhust – on ka nende fotode peale jäädvustatud. Sel hooajal jäi Anier Premium liiga mängus esimest korda väravata alles Paide kuuendas kohtumises, mis sellest hoolimata Nõmme Kalju vastu 2 : 1 võideti.

Karistuslööki kaitsmas on pildile jäänud koguni 90 protsenti Paide väljakumängijatest!

Sünnipäevalaps Andre Frolov on teinud skoori. Levadia väravavaht Karl Andre Vallner näitab välja oma nördimust.

Kui tavapäraselt saaks 55. minutil saadud punast kaarti pidada suure lahingu põhimomendiks, siis selle kohtumise puhul päris nii öelda ei saa. Paide oli kõik oma neli väravat juba avapoolajal ära löönud ning Maksim Podholjuzini punane kaart pildil nähtava käega mängu eest raputas vaid Levadia haavale soola.

2021 MAI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Andre Frolov

Paide Linnameeskonna kapten Andre Frolov on kümnes mängija, kel täitus Eesti kõrgliigas 400 mängu. Meeldejäävaid hetki jagus poolkaitsjale veelgi – 18. aprillil tähistas ta oma 33. sünnipäeva, lüües FCI Levadia võrku kaks väravat.

Henri Anier lisas samuti kaks ning Paide võitis avapoolaja väravatest Levadiat lausa 4 : 0!

Virgo Vallik

Premium liigas sepistas suurüllatuse Pärnu Vaprus, kes alistas Tallinnas 1 : 0 Nõmme Kalju.

Võiduvärav kirjutati vaid 18aastase välejala Virgo Valliku nimele, kel täitus vahetult enne väravat ühe tunni ehk 60 minuti jagu Premium liiga kogemust!

Eesti parimad „FIFA“-mängijad saavad võimaluse mängida MMil Tekst: Sander Jürjens | Graafika: FIFA

Eesti osaleb esimest korda FIFAe Nations Cupi turniiril ehk „FIFA 21“ videomängu maailmameistrivõistlustel. Eesti koondise välja selgitamiseks toimus aprilli lõpus Eesti e-jalgpalli karikaturniir.

Turniiri korraldas E-Sport Meedia Grupp koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga. „Senised Eestis peetud „FIFA“-turniirid on osutunud väga populaarseks ning mul on hea meel, et õnnestus käed lüüa jalgpalliliiduga, et selgitada välja ametlik Eesti koondis,“ sõnab EJLi pressiteenistusele E-Sport Meedia Grupi eestvedaja Andri Allas. Turniiri mängiti populaarse „FIFA Ultimate Teami“ („FUT“) mängulaadis.

Koondislasi ootavad ees virtuaalselt toimuvad rahvusvahelised sõpruskohtumised maikuu vältel ning seejärel valikmängud, mis leiavad aset 20.–23. maini. Rahvusvahelised sõpruskohtumised jätkuvad ka valikturniiri järel juunija juulikuus.

Juhul kui Eestil õnnestub pääseda finaalturniirile, mis toimub Taanis 18.–22. augustini, reisib finaalturniirile Eesti turniiri esikolmik, kellest üks on varumängija. Finaalturniiril mängitakse 2 versus 2 süsteemis.

Seega osaleb Eesti oma esindusega tänavu kahes virtuaalses jalgpallimängus. „FIFAga“ konkureeriva mängu ehk „Pro Evolution Socceri“ („PES“) videomängu ja Eesti koondise sealsete tegemistega saab end kurssi viia selle

21 217

inimest harrastas spordiregistri andmetel mullu Eestis populaarseimat sportmängu ehk jalgpalli.

8

JALKA MAI 2021

FIFAe Nations Cupi turniirist võtab osa 60 riiki üle maailma.

14 minutit

kestis Otto-Robert Lipu (FC Kuressaare) tagasitulek. Raske põlvevigastusega pidi Lipp väljakult eemal olema ligi aasta. Aprillikuu mängus Nõmme Kalju vastu pääses Lipp vahetusest väljakule 52. minutil, kuid 66. minutil võttis ta ette teekonna vastupidises suunas. Esimesed märgid näitasid õnneks, et sel korral ei tule paus nii pikk.

numbri 10. leheküljel. Kui „PESis“ on Eesti koondis ka virtuaalselt esindatud, siis võib ju unistada, et ühel hetkel on see nii ka „FIFAs“? Eelmise sajandi lõpus ja uue alguses see nõnda ka oli.

2

meest lõid kübaratriki ühes Premium liiga mängus ühe võistkonna ridades. Sellise saavutusega said hakkama Eduard Golovljov ja Aleksandr Zakarljuka, kes tüürisid Narva Transi 6 : 2 võidule Viljandi Tuleviku üle. Mõlemale mehele oli tegu esimese kübaratrikiga Premium liigas.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Arvan, et Norra suusatamine ja Eesti jalgpall on väga kontrastne paralleel.

Jalgpall on praeguseks Eestis populaarne, aga tegelikult noor spordiala.

Mida noorem ala on, seda rohkem satub selle juurde ka võhikuid. Kordades suurem on tõenäosus, et Norras on treenerist lapsevanem ka ise suusatanud, kui see, et leiad Eestist lapsevanema, kes on päriselt jalgpalli mänginud.“ Suusatreener Riho Roosipõld lapsevanematest kogukonnatreeneritest „Minu jaoks on täielik hämming, kuidas pole jalgpallil tulemused paremaks läinud, kui vaadata seda, kui palju on harrastajaid juurde tulnud.

Olen kõrvalt näinud, kuidas treenerid tööd teevad – minu meelest palju professionaalsemalt kui 20 aastat tagasi.

Neid on palju enam, neil on teadmisi palju rohkem. See, et tulemust ei tule, on müsteerium.“ Laskesuusatamise kommentaator Margus Ader „Kõige parem, mida naistele siiralt soovitan: võti töömaailmas, nagu ka poliitikas, läbilöömiseks lasub jalgpallimängu üksikasjalikus tundmises.

Kui mitte otse platsile vutti taguma, siis vähemalt nii palju peaks töötav naine küll endale selgeks tegema, et oskab mängu jälgida. Ent mitte ainult. Meestega koos töötades aitab jalgpallireeglite tundmine väga palju, sest tööelus kasutavad nad alatasa jalgpallimängu elemente. Just kavalad võtted ja pettemanöövrid tuleks selgeks teha, sest neid kasutatakse sagedasti ja paraku ka edukalt.“ Poliitik Marianne Mikko naiste olukorrast tööturul

Eesti osales taas eEURO võistlusel ja pikendas mängutootjaga lepingut Eesti koondis oli teist aastat järjest esindatud eEURO võistlusel ehk „eFootball Pro Evolution Soccer 2021 Season Update’i“ videomängu Euroopa meistrivõistlustel. Eesti esindajatel õnnestus alagrupiturniirilt noppida üks punkt.

Eestit esindasid taas Miroslaw Ryszkiewicz ja Vladislav Tšurilkin. Alagrupimängud toimusid kodus-võõrsil printsiibil, mis tähendas, et pärast märtsikuiseid avavaatuseid pandi lõplik järjestus paika aprillikuistes korduskohtumistes.

Eesti suutis märtsis Põhja-Makedooniaga viigistada, kuid aprillis punktilisa ei tulnud. Meie alagrupis mängisid veel Ukraina, Soome ja Hispaania, kellest viimane võitjana ka edasi pääses. „Teadsime, et Eesti koondisega on keeruline mängida, aga ikkagi lootsime, et läheb natuke paremini,“ sõnab Miroslaw Ryszkiewicz. „Tabel näitab aga seda, et läks veel halvemini kui eelmisel aastal.“ Eesti mängijad suhtlevad aktiivselt ka teiste koondiste esindajatega. Enne turniire peetakse omavahel sõprusmänge ning mängutootja ja UEFA koostöös on loodud koondisele tasakaalustatud keskkond mängude pidamiseks. Lihtsustatud kujul tähendab see, et virtuaalsed mängijad oleksid platsil võimalikult võrdsel tasemel, sest muidu oleks kõrgema tasemega koondistel teiste vastu väga lihtne. „Eks see tasakaalustatus kipub vahepeal olema küsitav, sest meie kaks paremat mängijat olid ikka mitme palli jagu kehvemad kui näiteks isegi Põhja-Makedoonia paremad mängijad. Aga see selleks,“ jääb Ryszkiewicz napisõnaliseks.

Eesti üheks tipphetkeks jäi Ukraina tippmängija alistamine ühes matšis tulemusega 3 : 1, kuid ühel etapil punktide teenimiseks sellest ei piisanud, sest teises mängus jäädi vastasele suuremalt alla. Londonisse sel korral 16 parema sekka asja pole. Juulikuus selgub sealsel finaalturniiril e-jalgpalli Euroopa meister.

Videomängude sõbrad võivad olla rõõmsad, sest kahes järgmises „PESi“ mängus on Eesti koondis taas esindatud. Kindlasti oodatakse „PESi“ arengut uuel mängumootoril, sest just sellele keskendudes tegi mängutootja eelmisel sügisel võrreldes eelmise aastaga minimaalseid uuendusi. Strateegilist käiku saab kindlasti seostada asjaoluga, et hiljuti tulid välja uued ja varasemast võimsamad mängukonsoolid PlayStation 5 ja Xbox Series X. Jääme põnevusega ootama.

Sander Jürjens

„Veel enne välismaale minekut mängisin Imavere Forssi ridades. Minu teada oli see kolmas liiga. Olin seal pigem pingipoiss, ega ma väga hea ei olnud!“ MMil viienda koha saanud kiiruisutaja Marten Liiv alustas sporditeed jalgpallurina „Näeme, kuidas osa inimesi on mõelnud endale vaktsiinidest välja lemmikud, mida toetatakse umbes nagu Liverpooli või Moskva Spartaki jalgpalliklubi. Üks fännisärk läheb selga, aga teine ei kõlba jalamatikski.

Nende hoiakute taga on enamasti usk ja propaganda, mitte teadmised.“ Kolumnist Andres Herkel vaktsineerimisest

10

JALKA MAI 2021

Foto: kuvatõmmis

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Aivar (Pohlak – toim.) helistas õhtul kümne paiku. Palusin esimest kaht lauset korrata ja kontrollisin, ega 1. aprill käes ole. Palusin siis võimalust kümne minuti pärast tagasi helistada, sest oli vaja olukord ka kodustega läbi rääkida.

See pole linna ja tagasi sõit, vaid vähe pikem ja vastutusrikkam asi.“ Martin Reim ootamatust võimalusest märtsis A-koondist juhendada Viimati toimus neidude U17 EM-finaalturniir 2019. aastal Bulgaarias. Finaalis alistas Saksamaa penaltiseerias Hollandi.

Eesti korraldab tüdrukute U17 EM-finaalturniiri UEFA täitevkomitee kinnitas 19. aprillil järgmiste aastate noorte EM-finaalturniiride toimumispaigad. Väga hea uudise sai sealt ka Eesti jalgpall: nimelt kinnitati, et Eesti on valitud 2023. aasta neidude U17 EM-finaalturniiri võõrustajamaaks.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Harry Murphy, UEFA Mäletatavasti pidi Eesti eelmisel aastal võõrustama 16 osalejaga poiste U17 EM-finaalturniiri, kuid koroonapandeemia tõttu jäeti see turniir ära – see oleks pidanud olema suurim rahvusvaheline spordivõistlus, mis kunagi Eestis korraldatud. Selle asemel saab Eesti nüüd kolm aastat hiljem võimaluse organiseerida sama vanuseklassi tüdrukute finaalturniir, millel osaleb küll 16 võistkonna asemel kaheksa riiki. „Loodame sellega lisada hoogu meie naistejalgpalli arengule,“ sõnab Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. „Oleme organisatsioonina tõestanud UEFA-le, et oleme hea partner professionaalse korraldustiimiga ning suudame väärikalt külalisi vastu võtta.“ Samamoodi nagu 2020. aastal toimuma pidanud poiste U17 finaalturniiri puhul on kavas ka tüdrukute võistlused läbi viia kahes keskuses, Tallinnas ja Tartus. „Tüdrukute jalgpall on sarnaselt Põhja-Eestile populaarne ka Lõuna-Eestis ja soovime anda oma tõuke, et see nii ka jätkuks.

Poiste U17 EM-finaalturniiriks valmistudes ning sellele eelnenud sõprusturniiril saime Lõuna-Eestis väga positiivse kogemuse,“ selgitab Rei. 2023. aastal toimuval tüdrukute U17 EM-finaalturniiril mängivad neiud, kes on sündinud 2006. aastal ja hiljem. Esimene tüdrukute U17 EM-finaalturniir oli aastal 2008 nelja võistkonna osavõtul, alates 2014. aastast on finaalturniiril osalenud kaheksa naiskonda. Senisest 12 turniirist on Saksamaa võitnud koguni seitse, neli võitu on saanud Hispaania ja ühe Poola.

2018. aastal korraldas sama turniiri Leedu, kes kaotas kõik kolm alagrupikohtumist suurelt: Hollandile jäädi alla 0 : 9, Soomele 0 : 4 ja Saksamaale 0 : 8.

Eesti tüdrukud pole varem finaalturniirile lähedale jõudnud, kuid nüüd saavad võõrustajana automaatselt koha kaheksa seas. 13 senise valikturniiri jooksul on meie neiud pidanud 39 mängu, millest võitnud oleme kaks (2010. aastal Lätit ja 2018. aastal Sloveeniat), viigistanud kaks (2008. aastal Kreekaga, 2015. aastal Horvaatiaga) ning kaotanud 35.

Vaid ühel korral oleme suutnud alagrupis viimast kohta vältida – see oli 2010. aastal, kui Lätit edestasime. „Kindlasti pöörame sellele vanuseklassile tähelepanu ja loodame pakkuda neile võimalikult häid tingimusi, et nad saaksid selleks suurturniiriks kvaliteetselt valmistuda,“ kinnitab Rei.

„Noor poiss, arvatavasti keskkaitsja.“ Konstantin Vassiljev märtsis koondisega ootamatult liitunud 18aastasest üllatusmehest Märten Subkast „Elus esimest korda kogesin tunnet, et tuul enam ei jahutanud, vaid tegi olukorra hoopis hullemaks.“ Karol Mets tegi Saudi Araabias trenni 38kraadises leitsakus „Ambaal, nagu ma vist olen, tuleb välja!“ Tallinna Kalevi naiskonna kapten Maria Orav teenis võidukas superkarikafinaalis punase kaardi „Teatud tüüpidele on vaja panna suukorv. See ei ole minu asi rääkida, aga neljas kohtunik peaks siin korda looma. See kisa, karjumine, igasugune apelleerimine…“ Paide Linnameeskonna peatreenerit Vjatšeslav Zahovaikot ärritas Tallinna JK Legioni juhendaja Denis Belovi platsiäärne käitumine „Esimene mõte oli, et äkki olen mingi jamaga hakkama saanud – kes see ikka nii hilja helistab!“ Pärnu Vapruse kapten Magnus Villota sai ootamatu koondisekutse hilisõhtul „Olen olnud klubis, kus peaaegu kõik mängijad olid pärit samast riigist.

Nende jaoks pidid kõik mängijad olema sarnased, neile pidid meeldima samad asjad ja nad pidid tegema samu asju. See oli õudusunenägu! Arvan, et erinevad kultuurid ja rahvused on meeskonnale kasulikud, sest erinevad omadused saab koondada ühtseks tugevuseks.“ Trevor Elhi „Kui ma 16aastaselt Florasse läksin, siis ma ei rääkinud eesti keelt. Muidugi olid meil koolis eesti keele tunnid, aga ma ei õppinud. See oli igav. Ma ei arvanud, et mul oleks sellest kasu. Floras mõistsin, et kui tahan suhelda ja koondisesse jõuda, siis pean õppima eesti keelt.“ Vladislav Kreida

2021 MAI JALKA

11

MÕTISKLUSI

Kellel on õigus kohale jalgpallipäikese all?

Märtsikuises koondiseaknas avas Inglismaa koondise jaoks uue MM-valiksarja kodumäng San Marinoga. „Kodus San Marino“ on teadupoolest igale vähegi arvestatavale Euroopa koondisele olnud juba aastaid parool, mis tegelikult tähendab „pane kolm punkti tabelisse kirja“.

tetud, ent toob välja, et inglased peaksid olema viimased, kes saavad otsustada, mis kääbusriikide koondistest saab. Pealegi – viis aastat tagasi kaotas Inglismaa EM-finaalturniiril Islandile, mille rahvaarv oli San Marinost vaid 300 000 võrra suurem.

Kui kõrvale jätta inglastele esitatud süüdistused suurushullustuse kohta, siis neutraalse ja Tekst: kaine pilguga olukorda vaadates ei saa üle ega Raul Ojassaar ümber: sellised kohtumised, kus küsimus on vaid selles, kas skoor jääb 4 : 0, 8 : 0 või 7 : 1, ei ole ju sportlikus mõttes vajalikud. Täpselt nagu eelmises numbris kirjutas Ville Arike naiste valikmängude kohta: niisugustest mängudest, kus üks pool nglased on seda viimase kümnendi jookon väga suurelt üle, ei saa kumbki sisuliselt midasul saanud teha juba viis korda, sest nende gi kasulikku. koondis on San Marinoga ühte alagruppi satVõimalik, et eelvaliksari looks meile efektiivsetunud nii 2014. aasta MM-valikturniiril, 2016. ma kvalifikatsiooniturniiri, kus nii-öelda mõtteaasta EM-valikturniiril kui ka nüüd, 2022. aasta tute mängude osakaal oleks minimaalne, ent kui MM-valikturniiril. minna detailsemaks, tundub mulle mitmel põhjuJa iga kord on inglased küsinud: miks ometi sel üha enam, et ühe probleemi lahendamise asepeab meie koondis selliste amatööride peale oma mel tooks see lihtsalt kaasa rohkem teistsuguseid aega ja energiat raiskama? murekohti.

Märtsikuise kohtumise ajal, kus Inglismaa võttis Meil on juba olemas Rahvuste liiga. 2018. rutiinse 5 : 0 võidu (viimase viie omavahelise mänaastal ellu kutsutud võistlussüsteem, mis on gu skoorid: 5 : 0, 8 : 0, 5 : 0, 6 : 0, 5 : 0), koondiste kalendritest suures osas tuli samasuguse avaldusega Twitkõrvaldanud nüriks muutunud sõpteris välja ka endine koondislane ja rusmängud ja maavõistlused, on praegune telenägu Gary Lineker. sisuliselt igas Euroopa otsas suu„On selge, et oleme jõudnud nii kaurepäraselt vastu võetud. Suurriigid Arvestades seda, et hakkame gele, et väga madala asetusega riigid saavad rohkem omavahel sparrida peaksid esmalt üksteisega mängima, järgmisel kevadel mängima ja mõttetuid mänge peaaegu ei ole et sellele tasemele kvalifitseeruda.

– kõik koondised, sealhulgas kääplayoff’i selle peale, et Rahvuste See on muutunud absurdiks,“ säutbused, saavad mängida mänge, kus liigas D-liigasse ehk viimase sus Lineker mängu ajal. vastased on jõukohased ja mängus seitsme meeskonna sekka Linekeri seisukoht tõmbas taas on punktid. Ainus koondis, kes eelkord käima vana sae. Kas San Makukkumist vältida, tuleb meil misel sügisel Rahvuste liigas ühtegi rinol, Andorral (kes kuulub samuti punkti ei teeninud, oli A-liigas ehk igatahes loota, et isegi mõtted Inglismaaga seekord ühte alagrupkõige kõrgemal tasemel mänginud eelvalikturniirist maetakse pi!), Gibraltaril, Liechtensteinil ja Island. Kui ka valiksarjas jaotada kiiresti maha… teistel vutikääbustel peaks olemeeskonnad Rahvuste liiga kombel ma taevane õigus igas valiksarjas kuidagi tugevusgruppidesse, tekihiiglastelt tappa saada või mitte? Kas praegune taks see niigi keerulises süsteemis veel rohkem süsteem on oma aja ära elanud, muutunud rudisegadust. mendiks ja vajab reformi?

Kuhu eelvalikturniir paigutada ning mida Linekerile on mitmel pool tugevalt oponeeriteeksid kaotajad edasi? Tuletame meelde, et nud Inglismaal elav iirlasest jalgpalliajakirjanik praegused kolmemängulised koondiseaknad ei Barry Glendenning, kellele on inglaste ülbus vasole tegelikult reegel, vaid erand. Rahvuste liiga tukarva. Glendenning ei vaidle sealjuures vastu, tulekuga (ning seda kaotama keegi ei kipu) on et sellised vastasseisud on suures plaanis mõtisegi praegusel kujul valikturniiri läbi viimiseks

I

12

JALKA MAI 2021

MÕTISKLUSI vajalikke mängupäevi sisuliselt minimaalselt.

Kuhu mahuks siis veel see niinimetatud eelvalikturniir? Lisaks: millega peaksid eelvalikturniiril kaotanud võistkonnad siis tegelema, kui ülejäänud Euroopa koondised valikmänge peavad? Üksteisega lõputult sõpruskohtumisi toksima?

Jah, üks variant ongi sel perioodil korraldada juba järgmise suure valikturniiri eelsõel, aga see tähendaks ühtlasi jaburat olukorda, kus mõnel riigil algaks suurturniiri valiksari juba kolm aastat enne finaalturniiri ennast. Sarnane süsteem toimib hetkel näiteks Aasias, aga seal on eelvaliksarja osalejad tõelised amatöörkoondised, keda on praeguses Euroopas vaid mõni üksik, kui üldse.

Kui suur peaks eelvalikturniir olema? Kui palju siis ikka on neid koondiseid, kes valiksarjale mitte midagi juurde ei anna? Euroopa koondiste tagumises otsas on viimasel ajal tase ühtlustunud. Kui mitme koondise puhul saaks ilma igasuguse kõhkluseta öelda, et nad ei suudaks väga heal päeval näiteks sellesama Inglismaa vastu kodus viiki välja võidelda? San Marino, Gibraltar, Liechtenstein, Andorra, Malta… vist ongi kõik? Iseasi on muidugi see, kas latt peaks olema asetatud kõrgusele „väga heal päeval võib olla võimeline Inglismaaga kodus viiki jahtima“. Kui see natuke allapoole tõmmata, jääksid joone alla juba ka Eestid, Lätid, Küprosed ja muud sõbrad.

Arvestades seda, et hakkame järgmisel kevadel mängima playoff’i selle peale, et Rahvuste liigas D-liigasse ehk viimase seitsme meeskonna sekka kukkumist vältida, tuleb meil igatahes loota, et isegi mõtted eelvalikturniirist maetakse kiiresti maha…

Taavet jääb Koljati vastu isegi pärast eelvalikturniiri. Kui eeldada näiteks, et eelvalikturniir tuleb läbida nendel koondistel, kes kuuluvad Rahvuste liigas kõige nõrgemasse liigasse, tekiks lõppude lõpuks ju ikkagi olukord, kus mõnel suurriigil tuleb valiksarjas kokku minna nõrgukesega, kes oli eelvaliksarjas lihtsalt teistest omasugustest parim. Inglismaa puhul ei tohiks ju olla liiga suurt vahet, kas mäng on San Marino või näiteks Kasahstani vastu – ilmselge võidukohustus püsib, eeldatav lõppskoor on ehk paari värava võrra väiksem.

Traditsioonidel on väärtus. Valikturniirid on sellisel moel töötanud aastaid. Inglismaa ja San Marino võisid omavahel vastamisi sattuda juba sel ajal, kui Gary Lineker veel koondises mängis. Ja toona polnud jõudude vahekorrad oluliselt teistsugused, San Marino oli ikka peksukott. Tõsiasi, et ka kõige pisemad koondised saavad Euroopas regulaarselt jõudu katsuda maailma parematega, on väärtus, millest suurriigid ei peagi aru saama.

Keegi ei keela neil nendes mängudes kasutada tavapäraseid varumängijaid, kui muretsetakse seepärast, et nende staarid jõhkra mängustiiliga ära lõhutakse või et nad vigastada saavad.

Inglismaa koondislane Jude Bellingham palliga San Marino mehel Enrico Golinuccil eest ära jooksmas. Foto: Adrian Dennis, AP/Scanpix

Millal ometi lõpeb legaalne simuleerimine?

Aprilli teisel nädalavahetusel juhtus umbes tunniajase vahega Inglismaal ja Eestis jalgpalliväljakul väga sarnane olukord – mõlemas said simuleerijad teesklemise tõttu oma tahtmise.

Inglismaal oli see Tottenham Hotspuri ja Manchester Unitedi mängus Spursi ründaja Heung-min Son, kes lahtise käega võrdlemisi kergelt vastu nägu saamise järel mitu minutit maas lebas ja tohterdamist vajas; Eestis oli see FC Flora ründaja Henrik Ojamaa, kes kohtumises Legioniga Nikita Andrejevi kõrgele tõstetud jalaga vastu õlga pihta sai, ent dramaatiliselt pead kinni hoides kunstmurule vajus ja süüdimatult peavigastust teeskles.

Soni etüüd lõppes sellega, et Manchester Unitedi värav, mis sama olukorra lõpuks sündis, tühistati videokohtuniku sekkumise järel. Ojamaa teatritükk võitis aga Florale penalti, mis meeskonnale 2 : 1 võidu tõi. Ehk lühidalt: mõlemad teesklemised osutusid kasulikuks ja said premeeritud.

Praegused jalgpallireeglid ja kohtunike tõlgendused on tekitanud halli ala, kus võib „legaalselt simuleerida“. Kui kahe mängija vahel on olnud kontakt, on kohtunikele antud selged suunised, et isegi kui mängija pingutab ilmselgelt üle, ei saa seda simuleerimise tõttu kollase kaardiga karistada. Valulävi on ju igal inimesel erinev – kuidas saame öelda, et see kontakt ei olnudki täpselt nii valus, kui mängija välja näitas?

Praegusel ajastul, kus kõik tippmängud on ka Eestis kvaliteetselt video peale võetud, tuleks vastu võtta suunamuutus ning hakata selliseid asju kasvõi tagantjärele karistama. Soni ja Ojamaa näitel: miks ei peaks nad järgmisel korral sarnases olukorras täpselt samamoodi – sihilikult sohki tehes! – käituma, kui see eelmisel korral neile edu tõi?

Premier League’is on muidugi kasutusel VAR, mis muudab selles plaanis pisut asja, kuid Eestis võib mürki võtta, et just selle olukorra tõttu jääb sel hooajal nii mõnigi penalti Ojamaa kasuks vilistamata.

Kohtunikud jätavad sellised asjad lihtsalt meelde. Simuleerija silti endale külge saada on palju lihtsam kui sellest vabaneda.

2021 MAI JALKA

13

SUPERLIIGA

48 tundi, mis vapustasid jalgpallimaailma 18.04.2021–20.04.2021. Superliiga hauakivile graveeritakse just need kuupäevad, aga hoolimata imelühikesest elueast jätab neil kuupäevadel juhtunu Euroopa tippjalgpalli väga pikaks ajaks jälje. Normaalsus on justkui taastatud, kuid kas see jääb ka püsima?

Tekst: Raul Ojassaar, Sander Jürjens

K

õik, mis nende päevade jooksul Superliiga teemal juhtus, oli lihtsalt pentsik. Alates sellest, et uue võistlussarja asutamise teade saabus Euroopa aja järgi hilisõhtul-öösel, kuni selleni, et osalevate klubide peatreeneritel, mänHetk 2018. aastal sid klubid ükshaaval plaanist taanduda: lumepall Tallinnast: UEFA gijatel ja isegi paljudel juhatuse liikmetel polnud pandi veerema Inglismaal, kus esimesena teatas president Alekaimugi, et nende klubi omanik midagi sellist kaametlikult loobumisest Manchester City, riburasander Čeferin vatseb. da pidi järgnesid ka teised Premier League’i klutervitab Real Superliiga asutajad lootsid ilmselt naiivselt, et Madridi presibid, mis tähendas ühtlasi sisuliselt ka Superliiga nad on kambakesi suuremad kui ülejäänud jalgdenti Florentino lõppu, sest nende eeskuju järgisid veel ka AtléPérezit, taamal pall, kuid said valusalt vastu näppe ja pidid häbis tico, Milan ja Inter. jälgib olukorda taanduma. Uskumatu jultumusega valetasid nad Mõttega Superliigast on Euroopa jalgpalliAivar Pohlak. näkku nii UEFA-le kui ka Euroopa jalgpalliklubide skeenel flirditud juba aastakümneid, kuid seni on Čeferini ja Pérezi liidule (ECA), kusjuures plaani üks vedajaid, Jujärgmine kohkõik plaanid olnud pigem tööriistaks, mis annaks ventuse juhatuse esimees Andrea Agnelli oli enne tumine ilmselt suurklubidele UEFAga peetavatel läbirääkimistel nii pingevabas selle avalikustamist suisa ECA pealik.

Meistrite liiga formaadi ja tulude jaotuse suhõhkkonnas ei Teade selle kohta, kuidas jalgpallimaailma tes kätte tugevamad kaardid. Ka seekord langes möödu… suured soovivad omakeskis mängida ja selle Foto: Harold CunningSuperliiga loomine ajastuse mõttes kokku UEFA pealt teenitud raha omavahel laiali jaotada, võeham, UEFA / UEFA via teatega Meistrite liiga uue formaadi kohta, kuid Getty Images ti üle kogu Euroopa vastu totaalse vastuseisuga: arvestades seda, et kogu fopaa maksab mitmele avalikus ruumis ei jäänud silma sisuliselt mitte klubijuhile töö ja omanikule maine, võib arvata, ühtegi jalgpalliinimest, kes oleks sellist Superliiet pururikastel omanikel oligi seekord tõsi taga ga ideed pooldanud. Nii nende tosina klubi kui – see, mis välja kukkus, oli aga allpool igasugust ka teiste meeskondade fännid korraldasid Suarvestust. perliiga vastu meeleavaldusi, ajakirSeekord suudeti Superliiga tappa janduses lõid lamenti nii mängijad veel enne, kui see realiseerumisele kui klubide legendid. UEFA ja FIFA Superliiga 12 asutajat lähedale jõudis. Euroopa tippkluähvardasid Superliigas osalevaid bid tegid pretsedenditu lükkega Real Madrid, FC Barcelona, Atlético klubisid ja nende mängijaid karmiaga taas kord sammu edasi, liikudes Madrid (Hispaania) de karistustega, Premier League, La ideede veeretamise juurest reaalArsenal, Chelsea, Liverpool, ManLiga ja Serie A kaalusid Superliigas sete sammude poole. Kas jääme chester City, Manchester United, osalejate oma meistrivõistlustelt lihtsalt järgmise korrani ootele või Tottenham Hotspur (Inglismaa) eemaldamist.

AC Milan, Juventus, Milano Inter suudab jalgpall tekitada olukorra, Enneolematu ja kõikehõlmava (Itaalia) kus superliiga-taolist moodustist ei pahameeletormi valguses otsustalähe tulevikus vaja?

14

JALKA MAI 2021

SUPERLIIGA

Mida oleks Superliiga endast kujutanud? ^ 20 võistkonda igal hooajal: 15 asutajaliiget ja viis võistkonda kvalifikatsiooni kaudu. ^ Sügisene alagrupiturniir koosnenuks kahest kümneliikmelisest grupist, kevadel selgunuks võitja playoff’is. ^ Mängud toimunuks nädala sees, kusjuures kõik osalejad oleksid oma koduliigasse alles jäänud. ^ Liikmed ei oleks enam osa võtnud Meistrite liigast ja teistest UEFA eurosarjadest. ^ 15 asutajaliikmel ei oleks võimalik hoolimata tulemustest liigast välja langeda.

Aivar Pohlak, Eesti Jalgpalli Liidu president: Rahvusvahelises klubijalgpallis kehtiv majandusloogika, mille järgi UEFA lipu all toimuvatel klubivõistlustel teenitud tulu jaotatakse nii võistlustel osalejate kui ka mitteosalejate vahel läbi mitmekihiliste solidaarsusmehhanismide, on unikaalne näide kultuuri- ja kogukonnakeskse mõtlemise ning rahamaailma koostoimimise kohta.

Avatud võistlussüsteem, mis lubab igal klubil läbi kodumaa võistlussarjade kvalifitseeruda rahvusvahelistele võistlustele, hoiab üleval sportlikku loogikat, kus iga üksiku mängu tähendus on sügavam kui sellele pelgalt meelelahutuslik kaasaelamine.

Superliiga loomisega tahtsid liiga asutajad pöörata nendele põhimõtetele selja ja luua võistluse, kus nende jaoks oleks koht tagatud igaveseks, kus solidaarsusmehhanisme ei eksisteeriks ja mille esmane tähendus oleks pelk meelelahutus.

See, kui ühtselt reageerisid jalgpallikogukonna osad sellisele käitumisele, kinnitas mõtet, millesse olen uskunud ka kõige keerulisematel aegadel – jalgpallimängu olemuslik loogika ulatub sedavõrd sügavate inimeseks olemise põhitähendusteni, et isegi suur raha ei suuda neid sidemeid purustada.

Kuigi olulistest sündmustest ei ole palju möödas, on öeldud, et kriis tuli jalgpallile kasuks, ühendas jalgpallikogukonna eri osad täiendavalt ja kinnitas veendumust, et seda mängu mitmel tasandil korraldavad loogikad on unikaalsed – suunda, kuhu sooviti jalgpalli pöörata aprilli eelviimasel nädalavahetusel, ollakse enamikus teistes valdkondades märkamatult pöördutud juba mõni aeg tagasi, sest raha ja sellel põhinev edukus otsustab kõik.

Eraldi tahan juhtida tähelepanu jalgpalli mittetulunduslikust olemusest tulenevale – hoolimata rahvusvahelises klubi- ja koondiste jalgpallis liikuvatest suurtest rahasummadest ei teki siin kasumiosa ja kogu teenitav tulu investeeritakse tagasi valdkonda, sealjuures ka rohujuuretasandile, hoides nii üleval kõige väiksemate rahvaste jalgpallikultuuri.

Eesti jalgpall on vaid üks väike killuke jalgpallimaailmast ja meie jalgpalli majanduslik võimekus sõltub paljuski just eelkirjeldatud solidaarsusmehhanismidest. Mul on hea meel, et meie enda jalgpalli sees toimivad samasugused põhimõtted.

Kuno Tehva, Nõmme Kalju president, Euroopa jalgpalliklubide liidu (ECA) juhatuse liige: Superliiga loojate ettearvamatu samm oli reetlik ja ebaõiglane.

UEFA president Aleksander Čeferin on öelnud: „Jalgpall on sotsiaalne ja kultuuriline aare, mis on rikastatud väärtuste, traditsioonide ning emotsioonidega.“ Saan sellele lisada, et mitte ükski klubi ega organisatsioon ei tohi sellistel väärtustel tallata, isegi kui nende panus jalgpalli ökosüsteemi on suur ja kapitalivajadus ilmne. Praeguseks on läbimurre saavutatud, katusorganisatsioonide plaan vastu lüüa töötas ja oli muljetavaldav näha, kuidas väga kiiresti koonduti väga erinevatel tasanditel selle liikumise vastu.

ECA juhatuse liikmena saan öelda, et oleme kriisi tagajärjel tugevamad kui kunagi varem ning sellest olukorrast õppides oskame parema tuleviku nimel oma tööd Euroopa jalgpalli edendamisel oskuslikumalt jätkata.

Madis Kalvet, Delfi ja Eesti Päevalehe spordiajakirjanik: Jalgpalli võlu on olnud, et näiteks üks väike poiss Eesti jalgpalliklubis võib unistada mängimisest ükskõik kelle vastu.

Superliigaga see unistus kaoks.

Senine süsteem on olnud jalgpalli vältimatu osa ning oleme Euroopas sellega harjunud.

Uut liigat proovisid algatada ärimehed, kes mõtlevad suuresti ainult oma kasumi peale.

UEFA jagab raha kõikidele alaliitudele, loodud on solidaarsusmehhanismid, mis aitavad ka noormängijatel järgmist sammu teha. Kuidas oleks plaaninud Superliiga endale mängijaid kasvatada? Kes oleks seda tegema hakanud, kui rohujuuretasandilt oleks raha ära võetud ja see oma taskusse pistetud?

Kui see toode oleks loodud, siis oleks saanud rikkad veel rikkamaks. Või õigemini, praegusel juhul oleks mitmel olnud eesmärk saada võlgadest lahti, sest nii mõnigi on elanud selgelt üle oma võimete.

Koroona oli Superliiga ideega avalikkuse ette tulekul hea ettekääne. Lisaks majanduslikule mõjule oli klubidel natuke mugav, et fänne polnud staadionil.

Samas suutsid fännid lõpuks tõestada, et nende hääl on kuuldav ka praeguses olukorras.

Superliiga idee on populaarne hoopis teises kultuuriruumis ja toob rõõmu teistsugusele jalgpallipublikule. Selle idee juures unustatakse kohalik tehasetööline ja vaadatakse oma toodet globaalsena. See probleem, et suurklubide piletihinda suudab maksta turist, on juba aastaid esile kerkinud.

Vähemalt praegu tundub, et kõik suurklubid lähevad Meistrite liiga all ühiselt edasi. Siiski on huvitav jälgida, milliseid tagajärgi Superliiga ideega avalikkuse ette tulek endaga lõpuks kaasa toob. Kindlasti on ka UEFA juba mõningaid mõtteid mõlgutamas.

2021 MAI JALKA

15

RefPal

Eesti kohtunike loodud abivahend loob vilemeeste maailmas revolutsiooni 2017. aastal Eesti kohtunike loodud programm RefPal on ette võtnud ambitsioonika ülesande: selle eestvedajad loodavad, et sellest saab järk-järgult maailma jalgpallikohtunike põhiline tööriist õppimiseks ja arenemiseks.

Tekst: Raul Ojassaar

K

ui praegusel kujul on RefPal toiminud umbkaudu kaks ja pool aastat, siis seemned pandi idanema juba märksa varem. „RefPali loogika sai alguse umbes 2014. aastal. See oli aeg, kui Hannes Kaasik lõpetas vigastuse tõttu karjääri ja mina kandideerisin tema asemele UEFA kohtunike 1. kategooria gruppi. Mul oli enne küll hästi läinud, aga kuidagi ei õnnestunud teha sammu edasi. Alati jäi midagi puudu – kusjuures ma ei saanud ise hästi aru, mis see on, millest täpselt puudu jääb,“ meenutab RefPali sünnilugu Eesti tippkohtunik Kristo Tohver, kelle juhtida on RefPali globaalne laienemine. „Istusime Steniga maha ja arutasime, kus saaksime juurde panna. Hakkasime seepeale oma mängudest tegema põhjalikke videoanalüüse, lootuses, et saame selle abil targemaks. Ühel hetkel tajus Sten ära, et see on suur valdkond, millega kuskil piisavalt täpselt ei tegeleta.“ Sten Klaasen ise mäletab, et täpsem idee tekkis tal 2015. aastal puhkusel olles. „Taipasin, et asju juhitakse ülaltpoolt valesti. Tegelikult peaks ju olema nii, et ülaltpoolt hakatakse asju õpetama ja juhtnöörid jõuavad kergesti ja kiiresti rohujuuretasandini välja, see ahel aga praegu ei toimi, mõnel pool õpetavad kohtunikke regionaalsel tasemel välja näiteks vana koolkonna esindajad. Kuna parasjagu toimusid FIFA presidendivalimised, kirjutasin ühele kandidaadile otse ja tutvustasin oma plaani, kuidas FIFA kohtunike võrgustik ellu äratada. See keskkond oli täiesti tühi juba siis ja on praegugi, olgugi et sellest tehti äsja uus versioon. Seal on lihtsalt mõned videod ja öeldakse, et minge ja vaadake. Selline asi ei hakka kunagi tööle, sest selles ei ole elu!“ selgitab Klaasen kirglikult.

16

JALKA MAI 2021

Kristo Tohver (keskel) jõudis järgmisele tasemele tänu kvaliteetsele videoanalüüsile.

Foto: Liisi Troska

Kuigi presidendikandidaadile kirjutamine lõpuks kuhugi ei viinud, jätkas Klaasen oma ideega tegelemist. 2016. aastal võeti ta jalgpalliliitu kohtunike videoanalüütikuna tööle. Esialgsest põlve otsas tehtud süsteemist, kus videoklipid olid Vimeo keskkonnas ja hindamine Exceli tabelites, kasvaski lõpuks 2017. aastal välja spetsiaalse platvormiga RefPal.

FIFA-le liiga suur suutäis

Kui aastatel 2017–2019 kasutati RefPali Eestis ja arendati seda jalgpalliliidu rahastuse toel vaikselt edasi, siis 2019. aastal loodi eraldi ettevõte, mis hakkas tegelema programmi rahvusvahelise müügiga. Tohver ja Klaasen meenutavad, et RefPali esimene rahvusvaheline suund oli kohe suurejooneline: Zürichis kohtuti FIFA esindajatega, kellele leiutist põhjalikult tutvustati. „Meie mõte oli selline, et jätkame programmi arendamist FIFA all, kes annaks omakorda süsteemi kõikidele alaliitudele tasuta kasutamiseks,“ räägib Tohver. „See ei läinud aga lõpuks lendu, sest töömaht oli selgelt suurem, kui FIFA kohtunike osakond oleks suutnud hallata.“ „2020. aasta alguses otsustasime, et hakkame riik-riigilt minema, aga siis tuli peale koroonaviirus, mis pani plaanidele esialgu kapitaalse paugu,“ muigab Tohver. „Detsembris võtsime aga asja uuesti käsile ja lansseerisime müügiprojek-

RefPal Iga rikkumise tüübi kohta on RefPalis olemas oma skaala. Vea raskusaste on näiteks jagatud 12ks: 1 tähistab, et olukorras ei ole viga ning kohtunikul tuleks lasta edasi mängida, 3 tähendab viga, mis ei ole väärt kollast kaarti, 7 tähistab kohustuslikku kollast kaarti, 10 on kollase ja punase kaardi vahel ning 12 on väga selge punane kaart.

Iga veaolukorra juures tuleb RefPali kasutavatel arbiitritel anda oma hinnang, kuhu see olukord skaalal asetada.

Kui esmaspäeval panevad analüütikud videokokkuvõtted kohtunikele hindamiseks üles, siis reedel annab Näide ühe mulluse Premium liiga kohtumise analüüsi kohta. Iga olukordadele oma hinnangu olukorra juures on välja toodud väljakukohtuniku otsus, ametlik hinRefPali komitee, kuhu kuulune ja kõikide olukorda hinnanud kohtunike keskmine hinne. Skaalal vad EJLi kohtunike osakontähistab 1 olukorda, mis ei ole viga, 3 tähendab viga, mis ei ole väärt kollast kaarti, 7 tähistab kohustuslikku kollast kaarti, 10 on kollase na juhataja Hannes Kaasik, Kuidas see töötab? ja punase kaardi vahel ning 12 on väga selge punane kaart. kohtunike komisjoni liige Iga Premium liiga vooru järel Uno Tutk ja juhatuse liige panevad RefPali videoanaEduard Rõžov. See kolmik on lüütikud igast mängust kokku iga momendi kohta teinud 10–15 minuti pikkuse kokkuomavahelise arutelu käigus võtte, mis sisaldab kõiki oluselgeks ametliku seisukoha, lisi otsuseid, mis kohtunikel mis ka teistele kohtunikele tuli teha. Eestis töötab Refavalikuks tehakse.

Paliga hetkel neli analüütikut: „Kui hindad nii oma kui Klaaseni kõrval teevad seda teiste olukordi, siis õpid rohsuurema koormusega Joonas kem. Videoanalüüs on sinu Jaanovits ja Marko Liiva, vaeest kokku lõigatud – sa ei jaduse korral aitab ka Tohver. pea viis tundi seda ise tege„Jalgpallilist videoanalüüma. Nädala lõpus saad oma si teeb tänapäeval juba mitu hinnanguid võrrelda ametliettevõtet, aga nad ei tee asju ke hinnetega ja nii toimubki kohtunikepõhiselt. Selleks on Iga mängu kohta saab RefPalis lihtsa vaevaga näha videokokkuõppimine,“ loetleb Tohver vaja kohtunikke endid, kes võtet kohtunikele olulistest hetkedest.

RefPali kasulikke omadusi. oskavad vastavaid momenKlaasen märgib, et isegi te mängus märgata,“ selgitab paljud Euroopa tippkohtunikud teevad tänapäeval Tohver. „Me ei vaata ainult vigu, kaarte, penalvideoanalüüsi veel väga primitiivselt, lõigates ise teid, suluseise ja muud sellist, vaid ka kohtuniku oma mängudest klippe välja. RefPali abiga ei pea positsiooni, kehakeelt, kommunikatsiooni mänkohtunikud aga kulutama tohutult aega videote gijatega ja spetsiifiliste reeglite tundmist. Oleme töötlemisele ning saaksid sama aja pühendada jalgpallimängu jaganud 20 suureks teemaks: vea õppimisele ja arenemisele. Tulevikuplaanides on raskusaste, rünnaku peatamine, lugupidamatus, kohtunikele muu hulgas õppekeskkondade loosuluseis, teine kollane kaart ja nii edasi. Need teemine ja tippkohtunike kõrval ka madalamate liimad on omakorda veel jagatud spetsiifilisemateks gade arbiitrite mängu toomine. episoodideks. Alateemasid on kokku üle 200.“ ti uuesti – nüüd on huvi juba hoopis teisest puust. Leping Soomega on nüüd sõlmitud, üks leping on kohe veel sõlmimisel ja mitu riiki on meil veel müügitorus. Demosid oleme teinud veel enam kui kümnes riigis.“ Klaasen usub, et FIFA võib aga mõne aja pärast taas päevakorras olla. „Arvan, et jõuame ühel hetkel ringiga sinna Zürichi laua taha tagasi, aga siis juba valmis süsteemiga, millega on paljud riigid liitunud.“ Nii Klaasen kui Tohver rõhutavad oma osa kõrval ka jalgpalliliidu tuge: vajalik IT-arendus ei ole olnud odav ning alaliidu rahaline tugi on olnud RefPali arengu juures ülimalt oluline.

Soome on esimene välisriik, mis RefPali ametlikult kasutusele võttis, sealjuures nii meeste kui naiste kõrgliigas.

130

66%

kohtunikul on hetkel Eestis ligipääs RefPalile: nende seas on TOP-rühma kohtunikud, vaatlejad ja mõned nooremad talendid, kellest loodetakse tulevasi tippkohtunikke.

kohtunikest külastab RefPali keskkonda igapäevaselt. Neli kohtunikku viiest külastavad RefPali vähemalt iga kahe päeva tagant.

2021 MAI JALKA

17

RefPal Andmeanalüüs on tehtud lihtsaks „Kohtunikuameti üks suuremaid probleeme on see, et kohtunikud ei tööta peaaegu kuskil maailmas andmetega, vaid asju tehakse subjektiivselt: siin toetan otsust, siin ei toeta,“ räägib Tohver. „Meie saame aga ette võtta statistika. Saan näiteks 2020. aasta näitel öelda: meil oli 837 kollase kaardi olukorda, kus oli vaja teha otsus kas ühele või teisele poole. Neist 660 puhul tehti õige otsus ehk 79% pandi pihta, 147 kaarti jäi aga andmata. Süsteem näitab, et meie kohtunikele olid keerulised olukorrad näiteks need, kus käsi käis vastu vastase pead – nendes olukordades tehti 58% kordadest õige otsus. Kõiki neid olukordi saab vaid ühe-kahe klikiga videost järele vaadata.“ RefPali komitee liikmed saavad jälgida ka seda, milline on iga kohtuniku õigesti tehtud otsuste protsent. Tohveri sõnul ei asenda see otseselt mängul kohal oleva kohtunike vaatleja hinnanguid ning selle põhjal tema teada kohtunike suhtes otsuseid ei tehta, kuid indikaatorina on see kindlasti väärtuslik. „Kui varem said kohtunike juhid mõnest otsusest teada ainult siis, kui tekkis mingi jama, siis nüüd on võimalik paaritunnise tööga kõikidest tippkohtunikest väga hea ülevaade saada.“ Edetabelid moodustuvad automaatselt ka hindajate seas. Nimelt arvutab RefPal iganädalaselt välja, kui palju kattusid kohtunike poolt olukordadele antud hinnangud ametlike hinnetega, ning toob välja selle arvestuse parimad. Sisuliselt näitab see, millised kohtunikud on teoorias kõige tugevamad, samuti võib see Tohveri sõnul näidata seda, kes oleksid tulevikus potentsiaalselt head videokohtunikud. „Teoreetiline teadmine väljendub platsil väga selgelt ka täpsuses. Võtame näiteks Grigori Ošomkovi, kes on Eestis olnud juba päris mitu aastat tippkohtunik. Ta on superhea juhtija, kes oskab olukordi väga hästi lahendada, aga tema kollaste kaartide täpsuse protsent oli 2017. aastal päris halb. Ta hakkas RefPalis selle kallal aktiivselt tööd tegema ja nägime, kuidas tema teoreetilised teadmised tulid järk-järgult komiteele lähemale.

Eelmisel kahel aastal oli ta Premium liigas regulaarselt vilistanud kohtunikest juba ka väljakul tehtud otsuste poolest selgelt üks paremaid,“ kiidab Tohver.

RefPal tuleb kohtunikele appi ka mängudeks valmistumisel: programmis saab lihtsa vaevaga välja filtreerida mõlema võistkonna ja nende mängijate problemaatilised olukorrad, need üle vaadata ja järeldused teha. Kõik vajalik on vaid mõne kliki kaugusel ning tehtud mugavaks ja kiireks.

18

JALKA MAI 2021

Rahvusvaheline huvi aitab Eesti kohtunikke proffideks

Sten Klaasen.

Foto: Jana Pipar

Nüüd, kui RefPal on tasapisi vallutamas ka piiritaguseid liigasid, on võimalik, et see aitab kaasa Eesti kohtunike professionaalseks muutumisele. Iga programmiga liitunud alaliit või liiga saab otsustada, kas nad soovivad seda teenust sisse osta või mitte, ent eestlased on valmis oma abi pakkuma klippide lõikamises. Selle jaoks, nagu Tohver enne selgitas, on vaja kohtuniku vaatenurgast mängu mõistvaid inimesi, kelleks võiksid olla just nimelt Eesti kohtunikud. „Kui läheb nii, nagu plaanime, ja liidame endaga suveks või sügiseks veel kolm-neli liigat, siis vaatame kindlasti esimeses järjekorras Eesti kohtunike poole, kes meil tipus tegutsevad. Jah, osa meie vanemaid kohtunikke ei tuleks kunagi kaasa, sest nende põhitöö on niivõrd hästi tasustatud, aga nooremate kohtunike puhul oleks see suurepärane variant, kuidas meie kohtunikud saaksid toimetada elukutselisena,“ loodab Tohver, kes on ka ise juba kaks ja pool aastat professionaalse kohtunikuna tegutsenud.

Juba enne seda sai ennast profikohtunikuks nimetada aga Klaasen, kes sai vutiliitu videoanalüütikuna tööle asudes täies mahus õigusemõistmisele pühenduda. „Süsteemist õpivad kõige rohkem need inimesed, kes töötavad nagu mina,“ sõnab Klaasen. „Ühe mängu läbitöötamine võtab küll palju aega, kuid lõpuks tekib väga suur ülevaade erinevatest olukordadest ja sellega koos sisuliselt automatiseeritud mälu. See ei tähenda, et ma ei teeks väljakul üldse valesid otsuseid, aga tõenäosus muutub järjest väiksemaks.“ Mida enam programm üle maailma levib, seda rohkem loodavad loojad ka piiriülesele koostööle. „Riikide kasutajad õpivad teiste riikide olukordadest ja saavad jagada olukordi nõuannete küsimiseks,“ selgitab Klaasen. Tulevikus võiks see kaasa aidata ka kohtunike vile ülemaailmsele ühtlustumisele.

Mis on RefPal? Lihtsustatult öeldes on RefPal tööriist, kus jalgpallikohtunikud saavad vaadata valmis lõigatud klippe matšides olnud olukordadest (peamiselt vead, kollase ja punase kaardi momendid, penaltiolukorrad, mängujuhtimine jms). Iga olukorra puhul saavad kohtunikud hinnata, milline oleks olnud kõige õigem otsus, ning hiljem näha, kuidas hindasid olukorda kohtunike komisjoni liikmed ja milline on süsteemiga liitunud kohtunike arvamus. Sadade ja tuhandete otsuste pinnalt tekkiva andmebaasi põhjal on võimalik näha, millised on iga kohtuniku ja iga liiga õigusemõistjate tugevad ja nõrgad kohad, samuti saab klippe ja hinnanguid filtreerida võistkondade ja mängijate kaupa.

Huvilised saavad lisa uurida veebiaadressilt www.refpal.org.

KOONDIS Karl Rudolf Õigus sammub Minski staadionil noruspäi platsilt minema – talle näidati punast kaarti.

Foto: Jana Pipar

Õigus tõusis rekordimeheks, Mets läheneb kõigi aegade margile Märtsikuises MM-valikmängus Valgevene vastu 62. minutil vahetusest sekkunud ja vaid 15 minutit hiljem teise kollase kaardiga väljakult minema saadetud Karl Rudolf Õigusest sai kõige kiiremini punase kaardi teeninud mängija Eesti koondise ajaloos. Millised on aga teised kollaste ja punaste kaartidega seotud Eesti koondise rekordid?

Tekst: Raul Ojassaar

M

ängude ja väravate suhtes peetakse koondisemängijate individuaalset arvestust igal pool maailmas – Eesti koondiski märgib pressiteadetes koosseisu juures ära, mitu mängu ja väravat igal mängijal sinises särgis kirjas on. Kaartide arvestust peetakse aga tunduvalt harvem, kui üldse – nõnda otsustaski Jalka ohjad enda kätte haarata ja üle lugeda kõik kaardid, mille on Eesti koondise mängijad A-koondise

20

JALKA MAI 2021

ametlikes kohtumistes saanud. Arvesse ei läinud kohtumised koondistega, mis ei kuulu FIFAsse või UEFAsse.

Kuna kollased ja punased kaardid tulid jalgpalli alles 20. sajandi teisel poolel, on siinsetes tabelites vaid taasiseseisvunud Eesti koondise mängijad. Hoiatused ja eemaldamised olid jalgpallis de facto juba ka sajandi esimesel poolel, kuid toona värvilisi kaarte ei kasutatud ja nende üle statistikas arvet ei peetud.

Kollased kaardid

Ei üllata, et enim kollaseid kaarte on Eesti koondise eest teeninud kaitsvad mängijad, kes on sinises särgis ka palju mänginud. Enim kordi (23) on kollane kaart välkunud Raio Piiroja nina ees, kes on sellega Eesti koondise rekordiomanik. Vaid ühe hoiatusega jääb maha Aleksandr Dmitrijev, kel seisab lahkumismäng teatavasti veel ees…

Tabelis on kolmandal kohal Taavi Rähn, koondise tegevmängijatest on kõrgel neljandal kohal aga Karol Mets, kes oma senise 65 mänguga kogunud juba 17 hoiatust. Sealjuures on Mets ühtlasi kõige

KOONDIS enam kollaseid kaarte teeninud Eesti koondisemängija, kes pole sealjuures saanud ühtegi punast kaarti.

Kui reastada mängijad selle järgi, kui palju kollaseid kaarte on keegi ühe mängu kohta teeninud, kerkivad esirinda mõistagi mängijad, kes on pidanud vaid mõne üksiku koondisemängu ja nende jooksul oma nime kohtuniku märkmikusse kirja saanud. Karl Rudolf Õigusel on kolme koondisemänguga kirjas kaks kollast ja üks punane kaart, aga agressiivselt on tegutsenud ka Georgi Tunjov (kuus mängu ja kolm hoiatust) ja Mark Anders Lepik (neli mängu ja kaks hoiatust). Kaks mängu ja üks kollane kaart on kirjas Aivar Priidelil ja Markus Soometsal.

Selles arvestuses paistab silma veel näiteks Sergei Lepmets (12 mängu ja neli kollast kaarti), vähemalt viis hoiatust teeninud mängijate seas on esikohal Karol Mets (0,26 hoiatust mängu kohta).

Kõige kiirema kollase kaardi omanik on raudkindlalt Aleksandr Dmitrijev, kes sai kurikuulsas 2014. aasta 0 : 0 viigimängus San Marinoga hoiatuse juba mängu 13. sekundil tehtud vea eest.

Kaarti näitas Dmitrijevile sakslane Felix Brych, kes vilistas 2017. aastal Meistrite liiga finaali.

Kõige enam mänge ilma kollast kaarti saamata on Eesti koondise eest pidanud Evald Tipner (66), kuid tema mängis teadupoolest ajal, mil kollaseid kaarte ei kasutatudki. Taasiseseisvunud Eesti mängijatest on selles nimekirjas esikohal Kaimar Saag, kes on sinises särgis pidanud 46 kohtumist ilma ühtegi kollast kaarti saamata. Selles nimekirjas järgnevad Saagile väravavahid Martin Kaalma (35), Artur Kotenko (27), Pavel Londak (27) ja Toomas Tohver (25), väljakumängijatest Mati Pari (22) ja Dmitri Ustritski (17). Aktiivsetest koondiseringi kuulujatest on enim mänge ühegi kaardita pidanud Marko Meerits, Martin Miller, Mihkel Ainsalu ja Brent Lepistu (kõik 13).

Punased kaardid

Eesti koondise mängijad on seniste kohtumiste jooksul saanud kokku 26 punast kaarti. Neist koguni viis tükki on teeninud Raio Piiroja, mitu

Kollased kaardid Eesti koondises Hoiatusi

Mänge

Hoiatusi mängus

Nimi

Eemaldamisi kahe kollase tõttu

23 22 19 17 16 13 12 11 11 10 10 10

114 106 74 65 127 103 157 70 115 73 134 143

0,202 0,208 0,257 0,262 0,126 0,126 0,076 0,157 0,096 0,137 0,075 0,070

Raio Piiroja Aleksandr Dmitrijev Taavi Rähn Karol Mets Ragnar Klavan Indrek Zelinski Martin Reim Urmas Rooba Dmitri Kruglov Teet Allas Andres Oper Marko Kristal

5 1 0 0 1 1 0 0 2 1 0 0

Aleksandr Dmitrijevi viimane kollane kaart jääb aastasse 2016.

Foto: Jana Pipar

eemaldamist on veel Ragnar Klavani ja Dmitri Kruglovi arvel (mõlemal kaks). Ühe punase kaardi on teeninud 17 pallurit.

26 punasest kaardist on enamik tulnud teise kollase kaardi tõttu – selliseid eemaldamisi on olnud 16. Ühe punase kaardi puhul (Tarmo Linnumäe 1994. aasta Balti turniiri mängus Leeduga) on ametliku protokolli põhjal jäänud segaseks, kas

Eesti koondise kollased kaardid mängu kohta aastate lõikes 3.5

3

3 2.5 2 1.5 1 0.5 0

0.45 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Eesti koondis on teeninud keskmiselt 1,33 kollast ja 0,07 punast kaarti mängu kohta.

2021 MAI JALKA

21

KOONDIS tegu oli teise hoiatuse või otse punase kaardiga – protokolli on Linnumäele märgitud üks kollane ja üks punane kaart. On ühtviisi võimalik, et toona ei hakatud teist kollast kaarti (sest sellele järgnes kohe punane) eraldi protokolli märkima, aga on ka võimalik, et Linnumäe teenis esmalt kollase kaardi ja seejärel otse punase kaardi. Teisel juhul oleks ta ainus Eesti koondise mängija, kellega on nii juhtunud.

Kui „Linnumäe kaasus“ välja jätta, on otse punaseid kaarte koondise ajaloos olnud vaid üheksa tükki. Esimese neist – ning ühtlasi üldse Eesti koondise ajaloo esimese punase kaardi! – teenis 1994. aastal Igor Prins maavõistlusmängus USAga (temaga koos sai punase kaardi ka ameeriklane Mike Lapper).

Piiroja viie eemaldamise juures tasub märkida, et kõik need on tulnud teise kollase kaardi tõttu – seega on Piiroja koondisekarjääri 23 kollasest

Punased kaardid Eesti koondises Aasta Vastane

Mängija

Eemaldamise liik

Minut

Lõppskoor (Eesti poolt vaadatuna)

1994 1994 1997 1997 1998 2003 2006 2007 2007 2007 2008 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2011 2012 2013 2013 2013 2014 2014 2017 2021

Igor Prins Tarmo Linnumäe Viktor Alonen Liivo Leetma Marko Kristal Andres Oper Raio Piiroja Teet Allas Ragnar Klavan Indrek Zelinski Tarmo Kink Dmitri Kruglov Raio Piiroja Raio Piiroja Dmitri Kruglov Sander Puri Andrei Stepanov Raio Piiroja Enar Jääger Aleksandr Dmitrijev Taavi Rähn Raio Piiroja Ken Kallaste Ragnar Klavan Artjom Dmitrijev Karl Rudolf Õigus

otse ? teine hoiatus otse otse otse teine hoiatus teine hoiatus otse teine hoiatus otse teine hoiatus teine hoiatus teine hoiatus teine hoiatus teine hoiatus teine hoiatus teine hoiatus otse teine hoiatus otse teine hoiatus teine hoiatus teine hoiatus otse teine hoiatus

71.

45.

63.

61.

88.

70.

90.

86.

45.

90.

90.

87.

87.

45.

90.

57.

35.

76.

19.

45.

65.

90 + 3.

86.

48.

44.

77.

0:4 0:3 1:3 1:2 2:3 0:2 0:2 0:4 2:1 2:1 0:1 0:1 0:0 1:2 1:2 0:2 0:4 0:4 0:3 1:1 0:2 2:2 0:1 0:1 0:2 2:4

USA Leedu Läti Läti Šotimaa Bulgaaria Venemaa Poola Andorra Andorra Leedu Brasiilia Albaania Gruusia Gruusia Fääri saared Iirimaa Iirimaa Türgi Läti Valgevene Holland Leedu Inglismaa Belgia Valgevene

Igor Prins ja Liivo Leetma on Eesti koondises ainsad punase kaardi saanud mängijad, kel on eemaldamise kõrval ette näidata vaid üks kollane kaart.

22

JALKA MAI 2021

Suure võitlejana tuntud Raio Piiroja on koondise rekordimees nii kollaste kui punaste kaartide arvestuses. Suures mängus Brasiilia vastu suutis ta aga Julio Baptista (vasakul) ja teiste tähtedega hakkama saada ilma hoiatuskaardita. Foto: Lembit Peegel

kaardist koguni kümme tulnud mängudes, kus ta on nende tõttu lõpuks ka varakult duši alla saadetud.

Karl Rudolf Õiguse saadud punane kaart mängus Valgevenega püstitas ülinapilt Eesti koondise uue antirekordi: nimelt oli Õigus enne eemaldamist jõudnud platsil olla vaid 15 minutit.

Vahetusest sekkunud meeste arvestuses oli see „tippmark“ varem Dmitri Kruglovi käes, kes sekkus 2009. aastal mängus Brasiiliaga vahetusest 61. minutil ja teenis 87. minutil korraga kaks kollast kaarti: esimese Dani Alvesile tehtud vea eest ja teise järgnenud tõuklemise eest. Kruglovile mõnesekundilise vahega näidatud kollased kaardid on ühtlasi Eesti koondise ajaloo kõige kiiremini üksteisele järgnenud hoiatused, mis tõid kaasa eemaldamise.

Kõige varasema eemaldamise rekord on aga Enar Jäägeri käes, kes sai 2012. aasta valikmängus Türgiga õnnetu viimase lootuse vea eest otse punase kaardi mängu 19. minutil.

Kolmes Eesti koondise mängus on meie koondis saanud kaks punast kaarti ja lõpetanud üheksakesi: 2007. aastal Andorra vastu, 2010. aastal Gruusia vastu ja 2011. aastal Iirimaa vastu.

Andorra

5

on ainus vastane, keda on Eesti suutnud punase kaardi saamise järel võita. Sealjuures lõpetasime 2007. aasta kohtumise koguni kahe eemaldamisega!

kollast kaarti ühel aastal on olnud Eesti koondise mängijate rekord. 2004. aastal sai viis hoiatust Taavi Rähn, 2010. aastal Raio Piiroja.

RIMI JALGPALLI SUVELAAGRID 14.-18. JUUNI 2.-6. AUGUST

INFO PÄEVANE LAAGER | NIKE SÄRK, PÜKSID JA PÕLVIKUD | EELNEVAT KOGEMUST JALGPALLIS POLE VAJA | KÕIGILE 2009-2014 SÜNDINUD POISTELE JA TÜDRUKUTELE | HIND 90 €

REGISTREERIMINE REGISTREERIMINE ALATES 4. MAI WWW.JALGPALL.EE LISAINFO KODULEHEL VÕI E-POST SUVELAAGER@JALGPALL.EE #KÕIKmängivad

TREENER

Ida-Virumaa jalgpalli edendaja

Erik Šteinberg Maakonna paremaid noori koondav Ida-Virumaa FC Alliance’i klubi tahab kvaliteetse treeninguga kasvatada jalgpallureid, kes saaksid lepingu sõlmida Eesti tippklubidega. Edasine on kõik noorte endi kätes.

Tekst: Indrek Schwede

K

iviõlis sündinud Erik Šteinbergil (47) läks alavalik libedalt. Kuigi linnas oli võimalik tegeleda ka suusatamise, poksi ja korvpalliga, on Erik terve elu mänginud jalgpalli. „Naabripoisist sõber ütles, et lähme jalgpallitrenni,“ meenutab Erik Šteinberg, kelle isa on tegelenud jäähoki ja Eesti koondise tasemel poksiga ning ema mänginud võrkpalli. „Olin seitsmeaastane ja klubiks oli Kohtla-Järve SK. Kokku tuli 90 poissi, kelle seast valiti 30. Paari kuu pärast ütles meie Ukrainast pärit treener Anatoli Bezruk, et mina võin jääda.“ Erik Šteinberg 2019. aastal Slovakkias toimunud noorteturniiri Fragaria Cup võidukarikaga. Foto: erakogu

Šteinberg arenes Eesti meistriliiga tasemel jalgpalluriks, mängides Jõhvi Eesti Põlevkivi, Tallinna Dünamo ja lühikest perioodi ka Tallinna Tevalte/Marlekori ridades. Alates 2008. aastast hakkas ta paralleelselt mängima saalijalgpalli Tallinna FC Anžis, mille koosseisus on ta tulnud neljakordseks Eesti meistriks.

Nii Anži kui Eesti saalijalgpalli koondisega on Šteinberg osalenud paljudel rahvusvahelistel võistlustel.

Õpib UEFA Pro litsentsi kursustel

Šteinbergil on meistriliiga tasemel kirjas 38 mängu ja kolm väravat. Siin on ta Tallinna Dünamo ridades 2005. aastal mängimas FC Flora vastu. Foto: erakogu

24

JALKA MAI 2021

Erik Šteinbergi vahest suurim panus murujalgpalli on tema treeneritöö Ida-Virumaal. Kiviõli Irbises on ta olnud nii klubijuhi, treeneri kui ka mängija rollis. „2007. aastal elasin Tallinnas, kui helistas Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev ja ütles, et Kiviõlis on treenerit vaja,“ räägib Šteinberg. „Mõtlesin, et ma küll ametit ei oska, aga see on paras proovikivi ja saan ju õppida. See oli ka missioonitunne: olen Kiviõlis sündinud ja kasvanud, seal jalgpalli

TREENER FC Alliance annab kvaliteeti mänginud – kes siis veel kui mitte mina! MõtleŠteinberg räägib uuest klubist innustunult. Seni sin kohe, et hakkan igal aastal uusi poisse juurde on maakonna kõige tugevam ja tuntum klubi olnud võtma, et meil oleks kõik vanuseklassid kaasatud.

Narva Trans, kuid FC Alliance’iga luuakse midagi Järgmisel aastal juhendasin esiliigas mängivat Kiuut, eelkõige kvaliteeti. Maakonna parimad noorviõli Tamme Autot ja mõistsin, et mul on vaja enmängijad saavad koonduda ühtsesse meeskonda, nast harida. Alustasin treeneriõpingutega. Olen kus neil on peale eliitliiga võimalus maitsta ka täisläbinud treenerikursuste kõik astmed ja töötanud kasvanute taset. Praegu on selleks esiliiga B, kuid igas vanuses noortega. Praeguseks olen jõudnud Šteinberg ei välista, et lähitulevikus juba esiliiga.

UEFA Pro litsentsi kursustele, mis toimuvad Lä„Meie peamine siht on siiski noortis. Mulle väga meeldib seal! Oleme te kasvatamine,“ selgitab Šteinberg. kursuste raames käinud Minskis, Mari„Ideaalis võiks tugevamad meil olla kolm jampolės ja Türgis. Õpime koos heade aastat ja sõlmida siis lepingud meie Pretreeneritega FC Rigast, Liepājast, Pramium liiga klubidega. Need, kes jäävad ha Spartast, Barissovi BATEst jm. Osa „Esimeses järjekorras peab meile, saavad jätkata U19 eliitliigas.“ mooduleid oli koos leedulastega.“ jalgpallur ikkagi mõtlema. Šteinbergi sõnul on praegune koosOma teadmisi jagab Šteinberg peaseis väga perspektiivikas. 2019. aastal treenerina uues klubis Ida-Virumaa FC Ta peab teadma, mida ja osaleti Vilniuses ühel tippturniiril, kus Alliance’is, mis on sisuliselt maakonna milleks teeb.“ viigistati Moskva Spartakiga 0 : 0, MilaU17 koondis. Klubi sünniga käis kaano Interiga 1 : 1 ja alistati Barissovi BATE 2 : 0. Oma sas väike poliitskandaal, sest Eesti Jalgpalli Liidu treenerifilosoofias juhindub Šteinberg, kellele toetatud projekti rahastati ka Toompealt 23 000 meeldib väga tegeleda taktikaküsimustega, mõteuro suuruse niinimetatud katuserahaga, mis lemisest: „Esimeses järjekorras peab jalgpallur tekitas küsimusi, sest uue ja veel ajaloota klubi ikkagi mõtlema. Ta peab teadma, mida ja milleks staatus oli paljudele segane. teeb. Treenerile seab see ülesande olla arusaadav. „FC Alliance on sisuliselt Ida-Virumaa noorVõid planeerida suuri asju, aga pead oskama oma tekoondis,“ selgitab Šteinberg. „Projektiga on mõtted mängijateni viia. Me räägime oma poisühinenud maakonna juhtivad klubid. Mängime tega palju ja mitte ainult jalgpallist. Aga olen alati täiskasvanute meistrivõistlustel esiliiga B-tasanvalmis ka mängijat kuulama, kui ta ei tee, nagu dil, koha võtsime üle esiliigast välja kukkunud nõutud. Võibolla pole ta aru saanud või on tal teiKohtla-Järve JK Järvelt. Meeskonna keskmine vane arvamus. Siis tuleb jälle rääkida. Kontakt männus on 17 aastat ja 90% ulatuses mängime sama gijate ja treeneri vahel on väga oluline.“ koosseisuga ka U17 eliitliigas.“

Erik Šteinberg (paremal) on Kiviõli võistkonda lisaks organisatoorsele poolele ka aastaid väljakul aidanud. Siin fotol heitleb ta 2009. aastal Valga Warriori vastu. Foto: Catherine Kõrtsmik / Soccernet.ee 2021 MAI JALKA

25

LUGEJA KÜSIB

Pavel Londak:

Kaljuga Premium liiga võitmine oli palju emotsionaalsem kui Norra meistritiitel!

Jalka lugejate küsimustele vastab sedapuhku endine Eesti koondise, praegune Tallinna Legioni väravavaht Pavel Londak, kes tähistab 14. mail juba 41. sünnipäeva ja on tänavu Premium liigas kõige vanem tegevmängija.

Tekst: Raul Ojassaar

P

õnevas intervjuus puudutab Londak nii oma algusaegu mängijana kui karjääri kõrg- ja madalhetki. Samuti saame teada, et tema perekonnanimi on Eestis väga haruldane!

„Nagu naised ütlevad, siis armid teevad mehe ainult ilusamaks!“

Kuidas algas sinu karjäär väravavahina? (@anderoiloste) Miks tahtsid just väravavahiks hakata? (@oliver_liias_98) Kas oled kunagi mõnel Foto: Liisi Troska muul positsioonil mänginud? (@androsuuster) Jalgpalli hakkasin mängima üheksa-aastaselt. Alguses mängisin ründajana – mulle meeldis väravaid lüüa. Mul on aga hästi meeles üks hetk, mille tõttu tahtsin väravavahiks hakata. Ma ei mäleta, kas see oli üksik mäng või mõni turniir, aga nägin, kuidas meie väravavaht meeskonna päästis ja kõik ruttasid teda õnnitlema ja talle aplodeerima.

Mina sel päeval eriti hästi ei mänginud ja mõtlesin, et ohoo, nii on ka ju huvitav mängida. Palusin treenerilt luba väravasse minna ja nii minust väravavaht saigi. Väravas hakkas mulle meeldima, kuigi hiljem tahtsin veel korra väljakumängijana proovida, aga Pavel Londak läksin ikkagi väravasse tagasi.

Sünniaeg: Arvan, et olin kümneaastane, 14.05.1980 kui väravas mängima hakkasin.

Koduklubi: Tallinna Olen alati pikk poiss olnud ja soLegion bisin nii ründajaks kui väravavaEndised klubid: hiks.

Kopli SK, FC Lantana, FC Valga, Viljandi Tulevik, FC Flora, FK Mis on olnud parim hetk sinu Bodø/Glimt (Norra), karjääris?

Bucaspor (Türgi), (@krl2008mgi) Rosenborg (Norra), Tooksin välja kolm hetke, mis Nõmme Kalju kõik on seotud sellega, kui midagi Saavutused: Norra meister ja karikavõitvõitsin. Esimene selline suur moja 2016, Eesti meister ment oli 2007. aastal, kui Bodø/ 2018 Glimtiga Norra kõrgliigasse tõuA-koondis: 27/0 sime. Neid emotsioone ei saa

26

JALKA MAI 2021

LUGEJA KÜSIB kirjeldada, neid on vaja ise tunda! Teine moment oli 2018. aastal, kui Nõmme Kaljuga Eesti meistriks tulime, kolmas aga sellest järgmisel suvel, kui Meistrite liigas Shkëndijat võitsime. Need emotsioonid olid isegi kõige-kõige suuremad! Kaks väga rasket mängu ja niimoodi viimasel minutil võita… (Kalju kaotas Põhja-Makedoonia klubile kodumängu 0 : 1 ning võitis võõrsilmängu Liliu üleminuti-väravast 2 : 1 – toim.).

Kui rääkida parimatest hooaegadest, siis kerkivad esile kaks tükki: 2008 ja 2018. Kümneaastase vahega! 2008. aastal mängisime Bodø/Glimtiga kõrgliigas ja võitsime kohe neljanda koha. Arvan, et see oli minu kõige parem hooaeg. 2018. aastal mängisin teise poole hooajast ja usun, et tegin väga hea hooaja.

2016. aastal võitsin Rosenborgiga ka Norra karika ja meistritiitli. Mängisin Bodø/Glimtis enne seda üheksa aastat ja ootasin, et me Norras midagi võidaksime, vähemalt karikagi! Rosenborgis mängisin vist lõpuks kolm liigamängu, aga sellest piisas, et olla ametlikult meister. Enda sees ma ennast aga meistrina ei tundnud. Karikasarjas mängisin ka esimesed kolm mängu ja olin võitja. Ootasin seda hetke aastaid ja lõpuks sain kätte, aga see ei pakkunud näiteks nii suurt emotsiooni kui Kaljuga Eesti meistriks tulemine. Samas – tiitel on tiitel!

2011. aastal käis Londak ühena vähestest koondise põhitegijatest kaasas Lõuna-Ameerika võistlusreisil, kus sai madistada Uruguay koondisega.

häid tõrjeid. Väga raske öelda! Mäletan, et tegin Hispaania vastu mõned head tõrjed, Türgi vastu võtsin lõpuminutitel ristnurgast palli ära, Celticu vastu sain esimese poole tunni jooksul kätte kõik, mis võimalik oli. Need tulevad viimasest ajast meelde. Karjääri jooksul on ju neid tõrjeid olnud nii palju, ei oska kindlat lemmikut välja tuua. 2008. aastal tegin Norras hooaja jooksul vist 130 või 140 tõrjet – ma arvan, et pooled neist olid täielikud supertõrjed.

Nõmme Kaljus olid sa esialgu väravavahtide Foto: Lembit Peegel treener ja varuväravavaht, aga ühel hetkel võtsid Vitali Telešilt esiväravavahi koha endale. Kas otsustasid ise väravavahtide treenerina, et olid Kes on kõige tugevam mängija, kelle vastu oled Telešist parem, või kuidas asjad toona käisid? mänginud? (@rocco.siigur) (Jürgen) Kui Hispaania koondise vastu mängiEsimene amet oli mul olla teine värasime, siis mängisid meie vastu paljud vavaht, aga samal ajal olin ka väravastaarid. Fernando Torres ei suutnud vahtide treener. Läksin samal ajal just näiteks mulle väravat lüüa! (Muheleb – ka treenerikursustele. Teleš ei olnud toim.). David Villa sai penalti aga sisse ja toona mõnes mängus kõige kindlam Carles Puyol lõi ka värava. See HispaaNorra meistriks olemisest: ja tegi ka islandlaste vastu eurosarjas nia oli ilmselt kõige tugevam võistkond, halva mängu – pärast seda pani pea„Rosenborgis mängisin vist kelle vastu olen mänginud, ja seal olid treener Sergei Frantsev mind väralõpuks kolm liigamängu, aga ka kõige paremad mängijad. vasse. Võitsime kordusmängu, kuid

sellest piisas, et olla ametlikult

kahjuks mitte piisavalt suurelt, et meister. Enda sees ma ennast Kes on su iidol? (@tristanronald5) edasi pääseda. Seejärel võitsime Kogu minu karjääri jooksul on minu ii1 : 0 Levadiat, mina mängisin aga meistrina ei tundnud.“ dol olnud Lev Jašin. Alati tahaks teha nii hästi ja nii ta edasi läkski. See palju, nagu tema tegi! Ta on ju siiani ainus väravaoli peatreeneri otsus, mina ei olekski sellist vaht, kes on võitnud Ballon d’Ori. Ta on suurmees! asja otsustada saanud. Ta võis muidugi Sealjuures olen ma teda mängimas näinud ainult minu arvamust küsida, aga tema võttis mõne video pealt, aga olen tema kohta palju lugeotsuse vastu. Minu ülesanne oli sisuliselt nud ja vaatasin hiljuti ära ka filmi, mis temast tehti. väravavahid ette valmistada, ma ei olnud nii-öelda puhtalt väravavahtide treener, vaid lihtsalt organiseerisin väravavahtide tööd.

Milline on olnud sinu parim tõrje? (Kert, Lihula) Kui võtta mängud Celticu või Shkëndija vastu, siis sealt saab päris palju tõrjeid kokku! Kui Kaljuga tiitli võitsime, tegin samuti hooaja jooksul palju

Mis motiveerib sind 40aastaselt päevast päeva ikka pallide järele hüppama? (@marcuspoder77) Jalgpalliarmastus! Armastan mängimist ja tulemuste tegemist lihtsalt nii palju… Olen tegelikult kolm korda üritanud jalgpalliga lõpetada, kuid olen iga kord tagasi tulnud. Üheksakümnendatel oli raske aeg – esimest korda proovisin lõpetada 2021 MAI JALKA

27

LUGEJA KÜSIB 13aastaselt, siis 15aastaselt ja kolmandat korda siis, kui Lantana meeskond pärast 1999. aastat lagunes. Siis töötasin isegi kuu aega turvamehena. Ühel hetkel helistas aga Aivar Pohlak ja kutsus mind Florasse. Enne seda mõtlesin küll, et nüüd on jalgpalliga kõik!

Võibolla on praegune aga minu viimane aasta. Mõtlesin juba Kaljus mängides, et ehk hakkan rohkem treeneritööle keskenduma, aga ise nägid, mis toimus: hakkasin mängima, võitsime tiitli! (Naerab – toim.). Muidugi on juba praegu vaja treenerikarjäärist mõelda, aga kes teab, mis saab!

Kõige tähtsam on see, et oleks soov mängida. Kui tervis lubab, siis miks mitte!

Kas arvad ja usud, et võid kunagi veel saada koondisekutse? (@randolf.palk) Nüüd oli ju tegelikult kaks väga head võimalust – nii sügisel kui märtsikuus, kui mitu väravavahti kõrvale jäid. Mina olin aga kahjuks täpselt mõlemal korral vigastatud.

Kunagi mängisime valiksarjas järjest Belgia ja Bosniaga. Mul oli roidevigastus ja kaks päeva enne mängu Belgiaga ei saanud ma isegi palli püüda, sest see oli niivõrd valus. Mängisin süstide abil, kaotasime Belgiale 2 : 3 ja Bosniale 0 : 7. Kui Belgia vastu suutsin veel emotsiooni pealt valust üle olla, siis usun, et Bosnia vastu see mõjutas minu esitust.

Kui tagasi Norrasse läksin, oli klubi peatreener väga vihane, sest olime enne kokku leppinud, et vigastuse tõttu mängin ainult Bosnia vastu, aga Tarmo Rüütli nii palus mind: „Davai, davai, vaja on mängida.“ Kui Norrasse jõudsin, tuli mul juba kahe päeva pärast Tromsø vastu mängida, kusjuures Bosnia vastu olin veel ka hüppeliigest vi-

Hoolimata 40 eluaastast on põrget veel küllaga!

Foto: Liisi Troska

27 koondisemängust kaheksa pidas Londak 2008. aastal, kui ta sai madistada näiteks Belgia, Türgi ja Hispaaniaga. Üks tema koondisekarjääri paremaid esitusi tuligi Türgi vastu, kus Eesti suuresti tema tõrjete toel tugevalt vastaselt 0 : 0 viigi välja võitles.

Foto: Lembit Peegel

gastanud. Võib öelda, et mängisin ühel jalal, aga tegin Tromsø vastu nullimängu!

Milline treener on Legioni peatreener Denis Belov? (Mart, Rakvere) Ta on väga ambitsioonikas – igas mängus tahab võita, ükskõik kelle vastu mängime. See on kindlasti tema tugevaim külg. Selline stiil: mina tahan ja teie peate ka tahtma! (Muigab – toim.).

Norras mängides said mõned aastad tagasi päris suure näohaava. Toona ütlesid intervjuudes, et pead võibolla isegi plastilisele lõikusele minema. Kas pidid seda lõpuks tegema? Kas haav on sinu elu edaspidi ka kuidagi mõjutanud? (Tanel, Rapla) See oli minu karjääris üks halb moment. Vastane tahtis jalaga palli lüüa, aga tabas mind hoopis näkku. Olen hiljem mõelnud, et mul vedas, et mäng toimus kunstmurul, mitte muruväljakul – kui plastmassist putsakorgi asemel oleks see olnud rauast, siis oleks asi palju hullem olnud. Õnneks jäid kõik närvid terveks.

Tahtsin tõesti lasta plastilist operatsiooni teha, aga arst ütles, et taastumine võtab aega ja parem oleks seda pärast hooaega teha. Kui hooaeg lõppes, siis läksin arsti juurde, aga ta ütles, et on vaja uuesti lõigata ja kolm kuud läheks taastumiseks, kusjuures kuu aega ei tohiks nägu sealt pesta.

Mõtlesin siis, et ah, las ta jääda, ei taha seda uuesti läbi teha. Nagu naised ütlevad, siis armid teevad mehe ainult ilusamaks! Selline asi juhtus, aga see on saanud juba osaks minust. Franck Ribéry käib samuti oma armidega ringi ja ei ole probleemi.

Mis on olnud sinu karjääri kõige raskem hetk?

(Rauno) Mõned on ikka olnud. Üks oli see, millest enne rääkisin, kui Lantana lõpetas. Siis oli keeruline hetk ka siis, kui mind Florast uuesti Valgasse saadeti. Tegin seal ju kaks ringi ära: alustasin Valgast,

28

JALKA MAI 2021

LUGEJA KÜSIB siis võeti mind Florasse, aga saadeti hiljem tagasi Valgasse, kust jälle ennast Florasse mängisin.

Natuke olin pettunud ka pärast Türgis mängimist: tahtsin sinna väga jääda, aga nii ei läinud. Sain sealt tegelikult väga hea kogemuse, sest mängisin Galatasaray ja Fenerbahçe vastu. Nii tahtsin sinna jääda – töötasin igas trennis 150 protsenti ja andsin endast absoluutselt kõik, aga ei saanud.

Mida meeldib sulle peale jalgpalli teha? (@lisannetammaru) Praegu meeldib mulle väga töötada oma kooliga – tegime koos Artem Leviziga eelmisel aastal oma väravavahtide kooli. Meie kooli nimi on LLTVVK – Londaku ja Levizi Tallinna väravavahtide kool.

Värskelt sai meil valmis uhiuus väravavahtide õpik – see on paralleelselt nii eesti kui vene keeles ja Nõmme KaljuEnnusta: kes võidab Meistrite liiga, kes Eesti mina küll ei tea, et midagi sellist oleks Eestis vaga 2018. aastal Premium liiga? (@tammo_puura) rem ilmunud. Usun, et see on hea nii mängijate Eesti meistriks Raske öelda. Meistrite liigas võiks seekord olla kui treeneritega. Olen rääkinud paljude noorte tulemine on Real Madridi kord. Mulle tundub, et neil on kõige Londaku (pildil treeneritega, kes võistkondi juhendavad, ja nad suuremad võimalused. Premium liigas… loodame, paremal) karjääon öelnud, et nad ei oska väravavahtidega tegeris üks eredamaid et Legion võidab! leda – neil pole näiteks aimugi, kuidas on palli mälestusi. püüdmisel õige tehnika. Raamatus näitame koos Foto: Jana Pipar Kui karjääri alustasid, kandsid perekonnanime piltidega ette baasasjad, mida väravavaht peaks Kiseljov. Miks otsustasid perekonnanime vahetaoskama, ning jagame harjutusi, mida väravavahid da? Kust on üldse pärit nimi Londak – see ei kõla võiksid trennis teha. Nendest harjutustest saab otseselt ei vene ega eesti nimena? (Mati, Tartu) ka oma programmi kokku panna. Mulle meeldib Sellega on päris huvitav lugu. Minu esimene nimi treeneritööga tegeleda – praegu on meil nii poiKiseljov oli mu pärisisa perekonnasid kui tüdrukud. nimi, aga elasin kogu elu kasuisaga ja Mul on elus olnud kindlad plaanid: otsustasin lõpuks, et vahetan perekontahtsin saada Eesti meistermeeskonnanime tema nime vastu. Isal oli karda, siis koondisesse, siis välismaale tus, et Londaku nimi võib üldse välja ja mängijakarjääri järel treenerina Suurest armist näol: surra, sest sellenimelisi inimesi oli nii töötada. Niimoodi on minu karjäär „Nagu naised ütlevad, siis vähe – oli tema ja minu õde. Naised ju ka läinud. Väravavahtide treeneri töö tavaliselt võtavad abielludes veel mehe armid teevad mehe ainult mulle meeldib – võibolla saan kunagi perekonnanime... Tahtsin talle midagi ka peatreener olla, aga esimene eesilusamaks!“ head teha ja vahetasin nime – ta oli märk on ikkagi väravavahtide treeväga õnnelik! nerina töötada.

Londak on tõesti väga haruldane nimi. Teise maailmasõja ajal kandsid meie sugulased nime Kas pigem tõrjuksid penalti või lööksid ise peLonda.

See oli aga juudi nimi ning kuna nad kartnalti sisse? (@lutsokert) sid, et sakslased hakkavad neid taga kiusama, liIkka tõrjuksin! Iga kord, kui olen saanud penaltit sasid nad sinna lõppu veel k-tähe, et see ei kõlaks lüüa, olen posti tabanud! (Naerab – toim.). Viimati enam juudi nimena.

Olen kuulnud, et selliseid vist sain proovida siis, kui Floras olin ja Riia Skonperekonnanimesid on veel – mõned panid lõppu toga Liivimaa karika peale mängisime. Penaltin-tähe ja olid Londanid. Ühesõnaga – selle nimeseeria läks nii pikaks, et kõik väljakumängijad olid ga päästeti oma elu. juba löönud, aga seis oli ikka viigis. Lõin posti, sealt Nüüd on Londakuid Eestis juba natuke rohkem: põrkas pall vastu väravavahti, uuesti vastu posti ja minu isa, ema ja õde, mina, minu abikaasa ja kolm väravast mööda! Kusjuures vastaste väravavaht lõi last, isa õde ja tema tütar, võibolla keegi kuskil palli pärast seda samuti posti, aga tema pall põrkas veel. Üldiselt on see aga päris harva esinev nimi. sealt sisse.

UEFA A GK ehk Euroopa kõrgeim väravavahtide treeneri litsents on Londakul olemas.

8 naist ja alla 5 mehe

2001. aastal tegi Londak debüüdi A-koondises, kui Eesti kaotas Leedule 2 : 5.

kannab Eestis perekonnanime Londak.

2021 MAI JALKA

29

PIDUPÄEV

Klubijalgpalli pidupäeval on fookuses vägevad mängud Klubijalgpalli pidupäev on koduses jalgpallikalendris üks oodatumaid sündmuseid, kui karikavõistluste finaalide raames on tavaliselt olnud põhjus võtta ette teekond A. Le Coq Arenale. Tänavu toimuvad suured finaalid suure tõenäosusega siiski pealtvaatajateta, kuid fännid saavad oma lemmikutele kaasa elada teleülekannete abil.

Tekst: Sander Jürjens

M

ullu lükati traditsiooniliselt maikuus toimuvad karikafinaalid juulikuu algusesse, kui piiratud arv pealtvaatajaid sai endale pileti soetada, aga tänavune jalgpallikalender selle jaoks palju võimalusi ei jäta. Esiteks oleks vaja teada saada, kes teenib meeste arvestuses suveks kolmanda eurokoha, ning lisaks puudub kindlus, kas suvel pealtvaatajaid staadionile lubatakse. Samuti on suvel fookuses EM-finaalturniir, millega ühiseid kuupäevi proovitakse võimaluse korral vältida.

Kaikaid leidub kodarates aga ka sportlikus mõttes. Naiste karikavõistlustel on veerandfinaali jõudnud kaks naiskonda, kes meistriliigas ei palli ja seetõttu treenida-mängida hetkel ei saa – seega peab lootma parimat, et need mängud aegsasti peetud saaks. Veerandfinaalidele, mille mängupäevad on 28. aprill ja 5. mai, järgnevad poolfinaalid ning seejärel suur finaal A. Le Coq Arenal 22. mail kell 16.

Kindlasti säilib põnevus Evald Tipneri karikavõistlustel, kui poolfinaalis on vastamisi FC Flora – Narva Trans ning Viljandi Tulevik – FCI Levadia.

Hooaja eel lootis karikavõiduni jõuda ka Nõmme Kalju, kes jäi veerandfinaalis üllatuslikult alla Viljandile. Pooltunni järel vähemusse jäänud Kalju jäi teisel poolajal pärast Herol Riibergi otse nurgalöögist sündinud väravat kaotusseisu, kuid Mihhail Babitševi imeline tabamus normaalaja lõpus viis mängu lisaajale. Viljandile tõi võidu järjekordne standardolukord, kui Heroli trahvikasti viidud pall jõudis Ganiu Atanda Ogungbeni, kes lõi Tuleviku rõõmuks matši võiduvärava 113. minutil. „Kuigi publikut eeldatavalt pole, on pidupäev siiski suur üritus ja näeme seda ühtse komplektina, mille sees on erinevad üritused ehk finaalid,“ selgitab Eesti Jalgpalli Liidu projektijuht Juss Tamming, kes on karikafinaale vedanud mitu aastat. „Ootame huviga, kas ka 22. mail on veel 100

30

JALKA MAI 2021

inimese piirang, sest hetkel ongi kõige keerulisem panna paika plaane, kui pole teada raamistikku.“ Tammingu sõnul muutuvad plaanid nädalast nädalasse. „Kindlasti ei alustanud me aastat teadmisega, et näiteks U19 finaali ei õnnestu tänavu mängida. Üks finaal on selle võrra vähem. Eeldusel, et publik staadionile suure tõenäosusega ei pääse, püüame alaliiduna anda teleülekande vahendusel võimalikult kvaliteetse ja suurejoonelise finaalikogemuse.“ Alaliit on Tammingu sõnul raskete valikute ees. „Meil on vaja koostada plaan, et mäng saaks korraldatud 100 inimesega. Teame, et mängu vastu on ka suur meediahuvi, aga kas lisaks teleülekannet korraldavale ERRile õnnestub meil neid akrediteerida? Keeruline öelda. Premium liiga näitel näeme, et see on piiratud koguses võimalik, aga karikafinaalide puhul on huvi alati väga suur.“ Finaal on vägev kogemus kõikidele osalevatele võistkondadele. „Kuigi staadionile jõudes ei ümbritse staadionit festivaliala ning taoline melu puudub, siis meie ülesanne on tagada finalistidele võimalikult suurejooneline sportlik kogemus.

Suur osa sellest toimub küll väljakul, aga meie anname endast kõik, et finaalidega kaasnev oleks professionaalselt korraldatud,“ lisab Tamming.

Karikavõistlused NAISED Veerandfinaalid 28.04 JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – JK Tallinna Kalev 28.04 Saku Sporting – Tallinna FC Flora 05.05 Põhja-Tallinna JK Volta – Pärnu JK Vaprus* 05.05 Nõmme Kalju FC – Põlva FC Lootos* Poolfinaalid 11. ja 12. mail Finaal 22. mail kell 16 A. Le Coq Arenal (otseülekanne ETV2-s) * Eeldusel, et 26. aprillist saavad madalamate liigade naiskonnad taas treenida ja mängida.

MEESTE TIPNERI KARIKAVÕISTLUSED Poolfinaalid 11.05 FC Flora – JK Narva Trans (otseülekanne Soccernet.ee-s) 12.05 Viljandi JK Tulevik – FCI Levadia (otseülekanne Soccernet.ee-s) Finaal 22. mail kell 19 A. Le Coq Arenal (otseülekanne ETVs)

Kas teadsid, et keegi pole suutnud Tipneri karikat kaitsta? Alates 2012. aastast kannab karikas uut nime ning ajaratast peab kerima tagasi mitme hooaja jagu, et leida viimane karikakaitsja. Viimati suutis seda Flora, kui karikavõistlused võideti nii 2007/08. kui ka 2008/09. hooajal. Kas Flora suudab enam kui kümnendi jagu kestnud mustri murda?

KLUBIJALGPALLI 22. mai 2021 A. Le Coq Arena

KELL

16.00

NAISTE KARIKAFINAAL

KELL 19.00

TIPNERI KARIKAFINAAL

Rootsi

AC Milan

Inglismaa

Harry Kane Zlatan Tottenham Hotspur ć Ibrahimovi

Foto: LiveMedia / F Carabelli / IPA / SIPA / Scanpix

Eesti

Henri Anier

Foto: Jana Pipar

Rootsi

AC Milan

Inglismaa

Harry ZlatanKane Tottenham Hotspur ć Ibrahimovi

Foto: Julian Finney, Getty Images / Scanpix

PHYSICAL TRAINING | PREVENTION | PAIN-INJURIES | RECOVERY

TOGETHER, BEYOND

339€

www.spordihooldus.ee

Ainus turul olev elektrostimulatsiooni seade, mis on loodud spetsiaalselt jalgpallurite füüsilise jõudluse parendamiseks.

Seadmel on 258 programmi, mille eesmärk on parendada jalgpalluri lihasstruktuuri ja muuta see funktsionaalseks erinevates mängusituatsioonides.

Eesti koondis enne 2011. aasta lumist lahingut Uruguayga. Mitu mängijat kasutavad pika varrukaga särki (nt Ahjupera, Saag), mitu aga kombinatsiooni pikast alussärgist ja lühikesest mängusärgist (nt Dmitrijev, Piiroja) – võimalik, et see oli üks viimaseid, kui mitte viimane mäng, kus mõni Eesti koondise väljakumängija pika käisega särki kandis.

Miks ei kanna mängijad enam pikkade varrukatega jalgpallisärke?

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Lembit Peegel

T

ähelepanelik lugeja Kevin saatis meile uurimiseks huvitava teema. Nimelt täheldas ta 15–20 aasta vanuseid jalgpallivideoid vaadates midagi, mida tänapäeva tippjalgpallis näeb haruharva: paljud mängijad kandsid väljakul pikkade käistega jalgpallisärke!

Pikad varrukad olid tõesti moes: paljud superstaaridki eesotsas David Beckhami, Ronaldinho, Zinedine Zidane’i ja teistega olid tuntud selle poolest, et eelistasid väljakul kanda just pikkade varrukatega särke. Tänapäeva jalgpallis kannavad veel üksikud tippmängijad (nt Gerard Piqué, James Rodríguez) pikki jalgpallisärke, ülejäänud kasutavad käsivarte katmiseks soovi korral pikka alussärki, mis on tihedalt keha ümber.

Ka Eesti koondise puhul on seda trendi hästi märgata. Mõelge korra kasvõi, millal nägite sinisärgis viimati mõnda mängijat, kelle varrukad olid sama lohvakad kui Martin Reimil 2004. aastal (vaata pilti!)?

Niisiis: kuhu on kadunud pikkade käistega jalgpallisärgid? Vastab Eesti A-koondise mänedžer Miko Pupart: „Olen A-koondise juures töötanud alates 2012. aastast ning selle aja jooksul pole mitte ükski Eesti koondislane mängus pika varrukaga särki kandnud. Tänapäeval on pika käisega alussärgina olemas tunduvalt mugavam variant, mida paljud ka kasutavad. Viimati kasutasid koondislased pika varrukaga särki ilmselt 2011. aastal.

See on eelistuse küsimus. Gerard Piqué tahab näiteks iga ilmaga pika käisega mängida. Kui

keegi meie koondislastest avaldaks soovi, saaksime talle samuti pika varrukaga särki võimaldada, kuid keegi pole seda teinud. Isegi väravavahid on viimasel ajal lühikese käisega särki eelistanud.“

Jalka alustas rubriigiga „Miks?“, kus võtame luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abil vastuse.

2021 MAI JALKA

39

TAGASELJAJUTUD

FC Kuressaare Seekordses „Tagaseljajuttudes“ pajatab oma võistkonnakaaslastest FC Kuressaare ajaloo suurim väravakütt Sander Laht.

Mairo Miil kaitsja, 2000 Üks kõige õnnetumaid nulli värava peal olevaid mängijaid Kuressaares. Iga aasta lahmib enam-vähem viis korda posti-latti või tassib Karl Andre Vallner tema pallid ulmetõrjega välja. Siiani pole Kure eest väravat Premium liigas kirja saanud. Kas 2021 on see aasta?

Fotod: Jana Pipar

Magnus Karofeld väravavaht, 1996 Max Karofeldius! Juba kolmas hooaeg saarlaste seltsis ja tundub, et meeldib.

Jube muhe vend, aga kui trennis talle chip’ida ja see peaks veel ka sisse kukkuma, siis tuleb suust korralik tulevärk.

Märten Pajunurm kaitsja, 1993 Muusika- ja moeguru. Vastutab riietusruumis muusika ja hea meeleolu eest. Laia silmaringiga, alati teab midagi huvitavat rääkida enne trenni. Maailma kõige aeglasem sööja.

Praami peale minnes tuleb Pajo esimesena bussi pealt maha saada, et ta esimesena söögi kätte saaks. Mälub iga ampsu 32 korda ja vahel on pidanud söögi ka kaasa võtma, sest ei jõua lihtsalt ära süüa.

Kristen Lapa väravavaht, 2000 Olgugi et sündinud ja kasvanud Tallinnas, on juurtelt täitsa Saaremaa oma poiss. Hetkel kaitseb riiki kuni novembrini ja trennis käib nii palju, kui olen teda välja saanud. Muidugi üks trenn jäi vahele, sest viis minutit enne trenni algust oli vaja lahinguvarustus kiiresti kapist kokku panna ja välja joosta, aga Lapa oskas ülemiselt riiulilt endale kiivri pähe kukutada ja sai trenni asemel hoopis EMOs istuda.

Markus Allast kaitsja, 2000 Loo au ja uhkus! On suutnud hästi Kures kohaneda ja hetkel oleme faasis, kus võtame vasakult jalalt abirattaid maha, et ta suudaks seda ka jalgpallis kasutada, mitte ainult seismiseks ja jooksmiseks.

Ranon Kriisa kaitsja, 1996 On meie juures veedetud aja jooksul teinud meeletu arengu nii jalgpalliliselt kui ka sellest väljaspool. Lühinägelikuna on saanud läätsed silma ja et näeks enda ette veel paremini, ostis veel erkroosad putsad – PUMAD! Enne trenni teeb tavaliselt aktivatsiooniks väljaasteid. Trennis teeb pausi ajal väljaasteid ja pärast trenni jõuosas ka väljaasteid. Säärelihased on arbuusid.

40

JALKA MAI 2021

Tanel Neubauer kaitsja, 2000 Meeskonna kloun ja suurim riietusruumis tiksuja. Hoiab satsi Lilleka (Mari Liis Lillemäe) tegemistega ka alati kursis. Tegelikult väga vajalik lüli meeskonnas ja kui suudab ennast käima tõmmata, siis võib ka platsil tegusid hakata tegema. Tsenderdab tugevamalt, kui peale lööb.

Rasmus Saar kaitsja, 2000 Saarel on selline sõnakasutus, et kui tahad pointist aru saada, pead mõne noore youtuber’i konto koos subtiitritega ära vaatama. Väljakul aga kompromissitu. Tsenderduste kvaliteet hakkab varsti jõudma Dani Alvesi tasemele – 30% kulda, 70% võssa. Mingit poolkõva varianti pole!

Michael Schjønning-Larsen kaitsja, 2001 Meie oma Taani viiking. Mees, kes ei pea paljuks kolmekohalist summat juuksuris käimisele kulutada. Väljakul on meil teineteisemõistmine väga heal tasemel ja loodame seda varsti ka mängudes näitama hakata.

TAGASELJAJUTUD

Ralf-Sander Suvinõmm kaitsja, 2001 Tundub, et on sama nõrkade hüppeliigestega kui mina, pool nimegi ju sama! Tõsine trennimees, kuskilt tagasi ei hoia ja ootame pikisilmi, et ta saaks terveks ja hakkaks mängima.

Artjom Jermatšenko poolkaitsja, 2001 Jerma on meil järjekordne noor ja andekas, kes peab kohanema ka Premium liiga füüsilisusega, ja kui sellega saab ühele poole, saab jalaga ukse lahti lüüa.

Silver Alex Kelder poolkaitsja, 1995 Jalgpallivälisel ajal kõige rahulikum ja malbem inimene, keda tean. Väljakul aga rokkstaar ja meie oma Ibra. PS! Kui keegi näeb Tallinna linnas kuskil valget rollerit seismas, siis palun andke Keldrile teada. Unustas eelmisel aastal oma rolleri kuskile ja enam meelde ei tule, kuhu…

Sten Penzev

Joonas Soomre poolkaitsja, 2000 Mängib tohutu kirega ja seal, kus parasjagu vaja. Ääre peal, ründes, keskpoolikuna – igal pool saab hakkama. Inimesena üks rahulikumaid ja kahe jalaga maa peal olevamaid meeskonnakaaslasi.

Rauno Tutk poolkaitsja, 1988 Võib juba nimetada Eesti jalgpalli legendiks küll! Mänge Premium liigas üle 350 ja nii mõnigi tähtis ja ilus (oma)värav ka selle aja jooksul löödud. Kure kõige vanem ja kogenum mängija!

Aleksander Iljin ründaja, 2002 Esimeses trennis jättis kõigil karbi lahti, kui nägime, mis pauk sel mehel mõlemas jalas on. Tahab veel natuke tempo ja intensiivsusega harjumist. Kui need arusaamad tekivad, on teed valla.

Otto-Robert Lipp

poolkaitsja, 2001 Sten Penzema! Üks pesamunadest, kes käib veel gümnaasiumis. Pärast trenni pealelöökides kõige kibedam lööja, kuigi hetkel on pigem ohus olnud halli laelambid kui kiiprite valvatav värav.

ründaja, 2000 Lipik on hingelt saarlane – tundub, et on sündinud vales maakonnas. Südamlik ja töökas, aga krutskeid täis. Kui trenni kogunemise ajast on üle läinud viis minutit, siis tuleb alati Lipule helistada. Ta ei jää kunagi niisama hiljaks, vahel magab lihtsalt trenni sisse.

Oliver Rass

Mattias Männilaan

poolkaitsja, 2000 Oll on teinud viimase aasta jooksul superarengu. Trennides alati 110% ja elab/hingab jalgpalli nimel. Tõmbab ennast trennis vahetevahel nii käima, et lausa hirmus hakkab, aga kihvt on vaadata, kuidas ta seda kõike naudib.

Sander Seeman poolkaitsja, 1992 Kui 2002. aastal esimesse trenni läksin, oli Seeman seal. Nüüd, 19 aastat hiljem on ta ikka siin! Alates noorteklassidest oleme läbi käinud tulest ja veest ja nüüdseks on tegu meie kapteniga, kes on selle paela auga välja teeninud. Tema ongi FC Kuressaare nägu – võitleja, kes ei anna kunagi alla ja nuputab ning pusib nii kaua, kuniks saab soovitud resultaadi. Põhiproff, kellel on kõik „Ohtliku lennu“ osad koos Andres Västriku parimate paladega peas.

ründaja, 2001 Meie oma Ed Sheeran. Männi laulab alati ja tihti on klapid kõrvas, et uut inspiratsiooni ammutada. Tundub, et on samuti kaduma läinud saarlane: mentaliteet ja isiksus on täpselt selline. Mängumehena väga kirglik ja ründajana jõuab mõlemal suunal meeletult palju tööd teha, mis on meie mänguplaanis väga oluline.

Roman Kožuhhovski peatreener, 1979 Kaval rebane. Ei ole veel näinud olukorda, millega ta hakkama ei saa või mida parandada ei oska. Mulle kui noorele treenerile meeletu inspiratsiooniallikas, erineb kõigist Eesti treeneritest kardinaalselt. Romani võib näha tihti kohvimasina juures või juuksuris.

2021 MAI JALKA

41

MÄNGIJA LUUBI ALL

Anton Krutogolov

FOTOD: Liisi Troska

Tänavu soovib Premium liigas läbilöögi teha Anton Krutogolov. Krutogolovil on tegu neljanda hooajaga kõrgliigas, kuid enne tänavust liitumist Pärnu JK Vaprusega oli Premium liiga minuteid kogunenud vähem kui ühe täismängu jagu. Jalka arutles Krutogolovi tugevuste ja nõrkuste üle FCI Levadia juhendaja Vladimir Vassiljevi ja Pärnu Vapruse peatreeneri Taavi Midenbrittiga. ÕHUVÕITLUS:

VÄLJAKUNÄGEMINE

Midenbritt: Pole omadus, mille poolest ta tuntud oleks. Aga on mänginud äärekaitses ja tunnen, et ääre peal mängides on see piisaval tasemel.

Vassiljev: Üks tema nõrkuseid. Jääb raskustesse õige hetke valimisel.

Midenbritt: Väljakunägemisel on samuti palliga ja pallita pool. Meie puhul ongi olulisem see teine, sest Levadiaga võrreldes on kaitsetöö korduste arv kõvasti suurem. See vajab parandamist. Palliga väljakunägemine on üpris hea.

Vassiljev: Ääre peal mängides on selles piisavalt arenemisruumi. Peab enne otsuse tegemist teadma ühe sammu ette.

VASTUPIDAVUS:

Midenbritt: Tema positsioonil väga vajalik omadus. Premium liiga tempo parandab seda ja sellega koos paranevad ka muud omadused, mille jaoks on vastupidavus vajalik.

Vassiljev: Vastupidavus on üsna hea. Kui ta on vormis, siis suudab 90 minutit tööd teha.

JÕUD:

Midenbritt: Vajalikul tasemel olemas, aga tegu on veel areneva mängijaga.

Vassiljev: Ta on tugev ja talle meeldib jõusaalis käia. Kui läheb kahevõitlustesse, siis võidab neid.

LIIKUVUS:

SISU:

Midenbritt: Üks tema suurimaid trumpe.

Vassiljev: Väga hea mootoriga, avaneb õigesti ja suudab mööda äärt edasi-tagasi liikuda.

Midenbritt: Õpime teda alles tundma, aga senise jooksul pole näinud sportlikku viha. Aga ta on intelligentne, sest teab, kuidas mänguks ja treeninguks valmistuda, kuidas toituda jne. Varasemad klubid on selles osas teinud head tööd.

Vassiljev: Kui ta on motiveeritud, siis ta võib häid asju teha. Kuid ta pole iseendas alati väga kindel ning peab vaeva nägema, et end leida. Siis saaks ka läbimurde teha.

TEHNIKA:

Midenbritt: Tehnilist praaki on väga vähe.

Vassiljev: Ääremängija kohta rahuldav tehnika. Oskab lahendada üks vs. üks olukordi.

SÖÖT JA LÖÖK:

KIIRUS:

Midenbritt: Löök on kindlasti tema üks paremaid omadusi, millest loodame kasu lõigata. Värava suunas orienteeritud mängija. Söötu kiidaksin ka, sest ta tuleb Levadia keskkonnast ja seal ei saagi kehvemini tegutseda.

Vassiljev: Tugevad jalad, tugevad söödud ja löögid. Täpsuses on paranemisruumi, aga oskab mõlema jalaga tegutseda. Üks tema tugevusi.

Midenbritt: Üks tema trumpe. Plahvatuslik jõud, head suunamuutused ja kiiruslik tegevus.

Vassiljev: Tänu sellele ongi ta ääremängija ja kui anda ruumi, siis oskab seda ära kasutada.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

42

JALKA MAI 2021

4

Vastupidavus

4

Liikuvus

4

Tehnika

3,5

Õhuvõitlus

4

3,5

Jõud

Sisu

4,5

Kiirus

4

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Raplamaa mees, kes lennureise ei armasta, kuid naudib lugemist

CV Sünniaeg: 05.04.2001 Positsioon: äärepoolkaitsja Senine klubikarjäär: Kohila Püsivus, Raplamaa JK, FC Flora, FCI Levadia, Pärnu Vaprus Endised treenerid: Taavi Aus, Kaido Mägi, Dmitri Ustritski, Ats Sillaste, Joel Indermitte, Andres Koogas, Aleksandar Rogić, Martin Reim, Vladimir Vassiljev

Kust sa pärit oled?

Raplamaalt Kohilast.

Kas reisiksid pigem lennuki või laevaga?

Laevaga. Lennukiga ei meeldi üldse reisida.

Mis on su lemmiktegevus, kui jalgpall välja arvata?

Lugemine.

On sul ka lemmikraamatuid? „Alkeemik“ ja „Jumalaema kirik Pariisis“.

Mis on su salatalent?

Ma ei tea seda ise ka! (Naerab – toim.).

Kas oled pigem laulu- või tantsumees?

Mitte kumbki! Aga vast tantsumees ikka.

Trikiga küsimus. Mis on Eesti parim suvituslinn?

Pärnu.

Ma eeldan, et sa suvitamisega ei jõua tänavu eriti tegeleda.

Aga mis teeb jalgpalli mängimise Pärnus eriliseks?

Ma pole seda veel arusaadavatel põhjustel kogenud, aga ma arvan, et fännide toetus on päris hea.

Oled mänginud noortekoondistes 22 mängu. Milline on jäänud kõige rohkem meelde?

U17 koondises olid head mängud Taani ja Gruusiaga, aga kaotasime lõpuks.

Coolbet teeb teie tiimist saadet. Kas sulle on see protsess olnud äge?

Ma arvan küll. Pole varasemalt sellist asja kogenud ja ma usun, et inimestel on huvitav teada saada, mis seespool toimub.

Esimese kolme hooajaga tuli Premium liigas mänguminuteid kokku vähem kui ühe täismängu jagu. Mis on olnud kõige keerulisem asi, millega kõrgliigas kohaneda?

Arusaam, et olen sammu kaugusel, aga siis algab jälle kõik uuesti. Levadias oli kõva konkurents, aga pole justkui seda aega, et end tõestada.

Kes on Premium liigas äärekaitsja, kelle vastu mängimist eriti ei oota?

Ma arvan, et sellist polegi. Kõigiga tahaks mängida, eriti tugevate vastu!

Kas esimene värav sinises särgis tuleb U21 või A-koondises?

Ma arvan, et see tuleb varem, ikka U21 koondises!

Kui saaksid valida ühe mänguelemendi, milles tänavusel aastal enim juurde paned, siis mis see oleks?

Ma arvan, et tahaksin juurde panna kaitsetöös.

Kui sa poleks jalgpallur, siis mis ameti valinud oleks? Ärimehe!

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

U17 koondise reis Ukrainasse. Esimest korda tundsin end kui jalgpallur. Head väljakud, treeningud, mängud ja atmosfäär.

2021 MAI JALKA

43

NAISED

Merily Toom – mitteametlik rekordinternatsionaal Toom sai Saku Sportingu särgis eelmisel hooajal meistriliigas kirja 16 mängu ja kümme väravat. Foto: Oliver Tsupsman / Soccernet.ee

Merily Toomi kogemuste pagasisse mahub üle saja koondisemängu. Tõsi, ametlikult on tal kirjas 36 mängu naiste A-koondises, kuid umbes poole suurem number lisandub talle hoopis meestekoondise ridades. Seda sel lihtsal põhjusel, et igapäevaselt töötab Toom koondiste varustajana.

Tekst: Laura Jaansen

J

algpalli jagub Toomi ellu aga veelgi rohkem, sest peale selle on tal juhendada JK Tabasalus kaks lasterühma, mängimist naudib ta teist hooaega Saku Sportingus. Mullu naiste meistriliigas pronksi kaela saanud Toom on suurema osa oma karjäärist kandnud Tallinna FC Flora särki.

Mainimisväärne on ka fakt, et oma esimesel hooajal aastal 2003 jagas ta väljakut praeguseks Paide Linnameeskonnas mängivate Joseph Saliste ja Hindrek Ojamaaga.

Oma senise karjääri lõvitegusid tegi Toom tõenäoliselt aga Pärnu Jalgpalliklubis, kus õnnestus neljast hooajast kolmel Eesti meistriks tulla. Siiski, PJK troonilt kukutamise aasta keskpaigas tundis Toom, et vajab mängimisest väikest pausi, ning otsustas keskenduda nii vigastuste ravile kui tööle.

Umbes poolteist aastat hiljem siirdus taas särasilmne Toom Saku ridadesse, kus avahooajal õnnestus 18 mänguga 12 väravat lüüa. Korra õnnestus oma nimele ka kübaratrikk vormistada, kui meistriliigas Sakut punktiga edestanud JK Tallinna Kalevit 3 : 0 võideti. Käimasoleva meistriliiga hooaja suhtes on Toom aga igati motiveeritud.

Tahtejõuline segaduse tekitaja ja lõhkuja

Rääkides ründava poolkaitsja mängijaomadustest, toob ta välja oma oskuse leida platsil neid kohti,

44

JALKA MAI 2021

NAISED Toomi sõnul esimesel aastal uumida on vastastel keeruline kaitsta. tele tulijatele suuri nõudmisi ei esi„Ma suudan leida neid auke, kuhu Mis sa arvad, kas sa oled rohkem võitja tatud – kuna liitujaid oli palju, oli võibolla kaitsja näiteks järele ei või kaotaja? esmatähtis harjuda koos mängima. tule, aga samas ei anna mind teisele Ma arvan, et võitja.

Samas nendib ta, et kogemuste mängijale üle ka,“ selgitab Toom. Ta Kuidas sa seda põhjendad? pagasiga kaasnevad kindlad ootused jätkab, et kõige meelsamini pallib Ma arvan, et nii kaua, kui ma teen seda ja lootused. „Ma arvan, et Jan (Sporta number 10 positsioonil, mis anjalka-asja südamest ja tunnen sellest tingu peatreener Jan Harend – toim.) nabki talle teatava vabaduse platsil rõõmu, siis olen niikuinii võitnud. Ma kindlasti ootab meilt kui nii-öelda ringi liikuda ja vabu soppe otsida. teen ju midagi, mis mulle väga meeldib, kogenud mängijatelt noortele eesSilma paistab Toom aga ka selle see teeb mind rõõmsaks ja õnnelikuks. kujuks olemist. Samas ei ole ta seda poolest, et kollaste hoiatuskaartiMilline on su karjääri kõige meeldejääotse välja öelnud,“ selgitab Toom de arvestuses hõivas ta möödunud vam hetk? vaikimisi seatud nõudmisi. hooajal klubisiseses konkurentsis Tahaks öelda, et ma loodan, et see „Ma arvan, et see tuleb kuidagi selge esikoha. Kusjuures varem tuleb, kui Sakuga meistritiitli võidame. loomulikult.

Mulle tundub, et noopole statistika Toomi „nahaalsust“ Võibolla ütlengi siis nii? Jah, ma arvan, red aduvad või saavad sellest aru. toetanud ning ega ta seda ise ka teet ma jään selle vastuse juurde!

Näiteks Berle on väga kogenud gema ei kipu. „Üks kollane kaart oli Mis sa arvad, millal see tuleb? mängija ja kui tema midagi ütleb, lihtsalt selline rumal – seletamise Loodan, et sellel hooajal! siis ikka võetakse see info omaks eest,“ nendib Saku ründava suunitja kuulatakse,“ kiidab Saku mängija lusega poolkaitsja. tiimisiseseid arenguprotsesse. „Aga ma arvan, et mäng on lihtsalt ka läinud selles mõttes Eestis jõulisemaks ja kiiremaks,“ leiab ta ning jätkab, et ta on ise seda Kodumaalembene tiimimängija silmas pidades end mängijana arendanud. „Päris Kuigi Toom näitas silmapaistvaid tulemusi ning mitu treenerit on öelnud, et ma olen teinekord napurustas väravavõrke juba noores eas, siis tuntuke pehme.“ nistab ta, et ambitsiooni välismaale minna pole Teisalt on ründav poolkaitsja nõus panema väitemas kunagi olnud. „Ma olen väga perekeskne detava nahaalsuse ühte patta ka suure mänguisu inimene ja mulle meeldib Eestis väga-väga-väga,“ ja tahtejõuga, mida oli pooleteise aasta jooksul toonitab 26aastane mängija. hulgaliselt kogunenud. Endine PJK mängija nenSiiski ei plaani ta jalga sirgeks lasta, vaid soovib dib, et ei mäleta, millal ta viimati möödunud hooend tagasi A-koondisesse mängida. Viimati pääajaga võrreldavat võidutahet tundis. ses Toom kodumaa eest platsile neli aastat tagasi, „Kui siin võrdluseks tuua Pärnu, siis seal parakui 0 : 1 jäädi alla Kasahstani naiskonnale. Sellegitamatult oli nii, et sa sõitsid mõnele poolest on koondisemelu tema jaoks mängule ja alateadvuses teadsid, et igapäevane, sest alates 2013. aastast sealt ilmselt tuleb võit,“ tõdeb Toom töötab Toom koondiste varustajaning jätkab, et ülemäära suurt tahet na, kusjuures põhirõhuga meeste või pingutust selline mõtteviis ei A-koondisel. Kokkuvõtlikult selgitab Pärnu JKs mängimisest: soosinud. „Sakuga oli aga kõik uus. ta, et tema kui varustaja ülesanne on „Seal oli paratamatult nii, et Sa ei teadnud kunagi, mida mäng kõik koondised ära riietada ja murettoob. Minul ei olnud küll kordagi seda muu sellega kaasneva varustusa sõitsid mõnele mängule ja seda mõtet, et ah, me niikuinii võise eest. Niisiis jääb mängijatele vaid alateadvuses teadsid, et sealt dame. Siiani ja ilmselt ka edaspidi treeningule või mängule kohale tuleilmselt tuleb võit.“ on kõik need mängud sellised, kus mise rõõm. sa pead ikkagi endast maksimumi andma.“ Enne tänavust aastat puudus koondisel ka eraldi treeningute ja mängude filmija, mistõttu tuli seda tööd samuti varustajal teha. Kas täielik kohalÜks mitmest eeskujust olek tõi ka mingisugust kasu? Toom usub, et kui 2019. aasta lõpus, kui sai selgeks tõsiasi, et PJK jalgpalli vähegi mõttega vaadata, siis on võimalik enam ei jätka, otsis endale uut mängukohta mitu sellest õppida. „Ma arvan, et ma olen tänu sellele kogenud pallurit. Nende hulgas ka näiteks Berle ka treenerina kasvanud. Kuigi treenin lapsi, saab Brant ja Kairi Himanen, kes samamoodi nagu Toom ikka mingisuguseid asju kõrva taha panna.“ Sakusse mängima siirdusid. Kuivõrd võiks eeldada, Rääkides koondiseelust üldisemalt, kiidab ta et noores naiskonnas võib korraga mitme staažika alati positiivset ja toredat õhkkonda. „Eesti koonmängija lisandumine esile kutsuda konkurentsist dises on alati olnud kokkuhoidev tiim nii mäntulevaid pingeid, siis Toom seda ei märganud. gijate kui staff’i poolt. See on äge!“ sõnab Toom. „Nii kui me tulime, siis oli näha, kuidas mõned Varustaja jätkab, et ka kaotades ollakse ühtne mängijad panid juurde,“ räägib kogenud pallur. kokkuhoidev võistkond. „Kui mina oma osa olen „Neil oli mingisugune mugavustsoon ja kui meie ära teinud ja kõik ette valmistanud, siis ikka loosinna lisandusime, siis hakkasid ka nii-öelda need dan, et kõik läheb hästi, aga kui nad kaotavad, siis vanemad olijad rohkem pingutama.“ 2021 MAI JALKA

45

NAISED

on ikka kehv tunne. Mina olen ka osa tiimist ja kaotan,“ selgitab Toom oma vaatenurka.

Koondise varustajana tuleb Toomil tegeleda paljude detailidega. Foto: Jana Pipar

juhuseid, kus paneme kellelegi, kes lendab mängule järele, koti kedradega kaasa,“ sõnab ta.

Praeguseks ollakse valmistunud ka nendeks puhkudeks, kui varustusega kott peaks reisi käiÜks vähestest naisvarustajatest gus kaduma minema. „Me oleme õppinud, et Kuna varustaja töö juurde kuulub ka suurte kotkõige-kõige olulisemad asjad – putsad – võtavad tide vedamine, siis on Toomi teistest riikidest mängijad alati oma käsipagasisse,“ jagab Toom tarpärit ametivennad tihti imestunud, kuidas naiskuseteri. „Vormiga on meil niimoodi, et meil on taterahvas kõige sellega hakkama saab. „Kõik need gavaravorm, mis on samuti käsipagasis kaasas. Kui teiste koondiste varustajad hoiavad alati peast kaduma läheb näiteks vormikott, siis kinni ja mõtlevad, et issand, naison meil ikkagi mingisugune tagavara terahvas teeb sellist tööd,“ naerab olemas,“ selgitab koondiste varustaja.

Toom ning nendib ka ise, et ega ta Aga kui palju vorme on Eesti teisi naisvarustajaid kohanud pole.

Jalgpalli Liidu garderoobis? Siinko„Nad alati küsivad, et kuidas sa jakTööst koondise varustajana: hal jääb Toom hätta. Ta selgitab, et sad neid asju tassida,“ jätkab Toom „Kõik need teiste koondiste mehed saavad igaks mänguks kaks lõbusalt. „Asjadel on ju rattad all – varustajad hoiavad alati peast uut särki, mis teeb arvutuskäigu ma vean neid!“ juba keerulisemaks. „Poistel on umVarustaja tööga kaasnevaid hukinni ja mõtlevad, et issand, bes kuus komplekti – selleks, et kui moorikaid seikasid on Toomi sõnaisterahvas teeb sellist tööd!“ koondised kattuvad, saaks iga koonnul aastatega kogunenud kõvasti. dis vormi selga.“ Ta lisab, et eraldi vormid on ka „Kindlasti on midagi maha jäänud, inimlikud naistel ja tüdrukutel. Kusjuures just naiste omaeksimused ikka, aga midagi sellist katastroofidele loodab Toom tulevikus saada ka nimed pealist ei ole õnneks olnud,“ sülitab ta kolm korda le, nagu meeste vormil on. „See annaks kindlasti üle õla. sellist suuremat ja positiivsemat tunnet,“ usub Toom jätkab, et üldiselt on probleemid lahenToom, kes loodab ka ise ühel päeval omanimelise datud selliselt, et keegi hilisematest liitujatest võkoondisesärgi selga tõmmata. tab maha unustatud varustuse kaasa. „On olnud

46

JALKA MAI 2021

SAALIJALGPALL

Juhuste jada ja läbi mõeldud töö viis Ravensi teist korda medalini Tartu Ravens Futsal Ares Security meeskond jõudis tänavu Coolbet saaliliigas esimest korda finaali. Meeskonna üks ajusid on mees, kelle üks esimesi saalijalgpalli kogemusi tõi kaasa värava koondise eest! Kristjan Paapsi saalijalgpalli karjäär on olnud täis juhuseid, mis on praeguseks toonud Lõuna-Eesti meeskonna meistrivõistluste tippmeeskondade sekka.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Liisi Troska

N

üüdseks 33aastane Paapsi tegi 2010. aastal oma viimased mängud Eesti jalgpalli kõrgliigas Tartu JK Tammeka ridades.

Alatskivilt pärit, karjääri vältel veel Nõmme Kalju särki kandnud mees leidis seejärel saalijalgpalli ja pole tänini tagasi vaadanud. „Jõudsin selleni päris juhuslikult, sest olin vahepeal Tartusse tagasi läinud ja lõpetasin seal kooli. Tulin siis Tallinnasse tööle ja sattusin tööalaselt kokku Ararati meestega ning Avetis Harutjunjaniga.

Nad uurisid, mida ma teen ja mis trennis käin.

Tol hetkel ei käinud ja siis nad kutsusid mind Hiiu staadionile, kus tehti kaks korda nädalas õues trenni. Aga nad mängisid väikesel väljakul, keskendusid palju tehnilistele harjutustele ja söödumängule Tartu Ravens Futsal ning meenub, et see oligi nende jaoks justkui osa ettevalmistusest saalihoo2015/16 II liiga võitja ajaks.“ 2016/17 esiliiga 2. koht Saalihooaeg oli algamas ja kokku 2017/18 veerandfinalist 2018/19 pronks kutsuti saalijalgpalli koondis. „Kert 2019/20 4. koht* Haavistu oli peatreener ja koondisesse taheti kutsuda mängijaid, kes oleks * Veerandfinaalseerias kaotati FC Cosmosele, kuid koroonapandeemia tõttu füüsiliselt võimekad, sest mõned vaplayoff-kohtumisi lõpuni ei mängitud ja nemad tegijad olid juba vormi minekohad jagati põhiturniiri tulemuse järgi. tanud. Sooviti mängijaid, kes piisavalt

jaksaks. Ararati eestvedajatelt küsiti soovitusi, nad soovitasid mind ning nii ma koondisesse sattusingi. Elu esimene mäng oli Läti vastu ja lõin seal kohe ka värava! Ma ei saanud isegi reeglitest täpselt aru. Korra küsisin Kerdilt enne vahetusest mängu minemist, et kuidas selle tagasisööduga on, ta võttis kolm-neli sekundit mõttepausi ja ütles siis, et parem, kui ma lihtsalt väravavahile tagasi ei söödaks,“ meenutab Paapsi.

2021 MAI JALKA

47

SAALIJALGPALL Saali tõmbas mängu intensiivsus

nud juhus. Põhiturniiri viimase mänguga haarati playoff-mängudeks kolmas Kristjan Paapsi Paapsit köidab saalijalgpalli puhul asetus. Veerandfinaalis oldi üle Kohilast sündmuste keskpaigas olemine. „Kui ning poolfinaalseerias alistati mänguoled väljakul, siis sa oled ka mängus. dega 2 : 1 Narva United FC, mis tähenKindlasti ei saanud ma kohe paljudest das Ravensile esmakordset kogemust mängulistest ja tehnilistest aspektidest finaalis Eestis harva kaotava Viimsi FC aru, aga intensiivsus meeldis. Mäng Smsraha vastu. pakkus kohe piisavalt väljakutseid ning Ravens läheneb igale treeningule futsalis on igal mängijal palju rohkem kindla plaaniga. Paapsi kunagine arusaam pallipuuteid kui jalgpallis.“ saalijalgpallist muutus paljuski 2015. aasTema hinnangul on eksiteel need, tal, mil jalgpalliliidu eestvedamisel kutsukes arvavad, et suures jalgpallis tegusid ti koondisele appi Soome tipp Panu Autio. tegevad mängijad saavad kohe saalis „Ta vaatas meie trenne ja ütles, et sai aru hakkama. „Mäng on täiesti teistsugune. küll, miks me mingeid harjutusi teeme.

Meil käis ka Auguris kõrgliigakogemuAga kui meil puudusid elementaarsed sega mehi ja mitu noort, aga ühel hetoskused, siis oli keeruline neid harjutusi kel oli aru saada, et futsal ei sobi, või vajalikul tasemel ellu viia. Me ei osanud Sünniaeg: 30.07.1987 tuldi valede eeldustega ega oldud nõus õigesti palli kontrollida ja ABCga oli muSaalijalgpalli koondis: 38/5 õppima ja kuulama. Taktika ja baastehSaalijalgpalli kõrgliiga*: resid veel. Kui kombinatsioon õnnestus, 93/72 nika on teistsugused. Mõned arvavad, siis oli tegu juhusega, aga juhuslikkusega Jalgpalli kõrgliiga: 51/3 et saalitehnika tähendab seda, et saab on raske mänge võita.“ Meeskond: Tartu Ravens Futsal palju triblada ja trikke teha, aga päris Sarnase lähenemise võttis Paapsi kaAres Security (alates 2016/17) nii see ei ole. Kõige olulisem on pallisutusele Ravensis. „Kui ma meeskonnasaalijalgpalli Eesti meister kontroll tallaga ning nende kontrollitud ga liitusin, siis esimese trenni vaatasin 2014/15 ja kahekordne superkapuudete kvaliteet.“ sellise pilguga, et kui nii jätkub, siis ma rikavõitja (2014 ja 2015) Värske koondislane jõudis ühe hooEndised meeskonnad ei viitsi trennis käia. Kui juba teeme, siis (saalijalgpall): FC Ararat aja mängida Ararati eest ning pallis võiks teha asju nii, nagu saalis peaks. Ja TTÜ (2011/12), Raitwood EMÜ järgmise hooaja lõunas Raitwood EMÜ siin me täna oleme!“ ütleb Paapsi loe(2012/13), SK Augur (2013/14 – ridades. Järgnes kolmehooajaline petud hetked enne finaalseeria algust.

2015/16) riood tippu kuulunud Auguri meeskonTa rõhutab, et meeskonna selgroogu Endised meeskonnad (jalgnas, kellega õnnestus hooajal 2014/15 ei moodusta ainult tema. „Täna ei ole pall): Kallaste FC Peipsi (1997– tulla ka Eesti meistriks. nii, et mängime nii, nagu Paapsi ütleb.

2001), Merkuur (2002), JK TamIsiklik elu viis Paapsi aga taas lõumeka (2003–2006, 2009–2010), Me mängime nii, nagu oleme õppinud Nõmme Kalju FC (2008–2009), nasse – ta läks appi arendama ja mängima. Näiteks alates jaanuarist on JK Luunja (2011), HÜJK Emmaste juhtima pereäri, mida ta teeb saaliRaul Rebane valmistanud ette, mida ja (2012–2015) jalgpalli kõrvalt. Õigemini vastupidi – kuidas me treeningutel teeme. Taktikat saalijalgpall on Eestis siiski lõviosalt arutame läbi vanemate ja kogenumate amatöörsport, kuid tippu kuuluvate mängijatega.“ meeskondade lähenemine spordialale on vägagi Eesmärgid on reaalsed ja tänavu need Paapsi mõtestatud. sõnul täitusid. „Medalit pidasime reaalseks ja medal on käes.“ Ta kinnitab, et pärast poolfinaalseeRavensi tõus Eesti tippseltskonda riat olid korraks näpud püsti, aga seejärel oli kohe Polnud kaugel ka hetk, kui Paapsi ja saalijalgpall fookus juba finaalil. oleks 2016. aastal jäädavalt lahku läinud, kui elu taas Tartusse viis. „Mina Antakse endast parim, kuid arvasin, et saaliga on kõik, aga olin teadmistest ja tähelepanust on hooaja vältel käinud varem ka Tartus puudus ja tahtsin ennast liigutada, mistõttu Paapsi on enesekindel, kuid samal ajal Ekslikust arusaamast: olin korra nende trennis käinud. Siis enesekriitiline. Eestis napib saalijalgpalli „Mõned arvavad, et oli Eldar (Rassulov – toim.), keda teadspetsialiste, kes aitaksid mängul uue tasaalitehnika tähendab seda, semeni jõuda. „Pigem tasubki vaadata, sin Tammeka-aegadest ning kes oli Ravensi asutajaliige, kuulnud, et kolin kes pinkidel on. Meil olen täna (finaalet saab palju triblada ja Tartusse, ja kutsus mind Ravensisse.“ trikke teha, aga päris nii see seeria esimeses mängus – toim.) mina ja Tema esimesel hooajal võideti MakLehar Savikink. Vastastel on pingil näiei ole.“ simumi ees esiliiga ja tõusti kõrgteks vigastatud mängiv treener Olekseltskonda. Seejärel on põhiturniiril alati viie sandr Sorokin, kelle kogemused ja teadmised selsekka tuldud ning 2018/19 võideti esimest korda lest mängust on ilmselt meie liiga parimad.“ pronks.

Paapsi usub, et praegune meistrivõistluste ja Tänavu näidati, et möödunud aasta edu polkoondise seis pole meie lagi. „Kui see oleks meie

48

JALKA MAI 2021

SAALIJALGPALL

lagi, siis me oleme kõik valet asja teinud. Usun, et tänane meistrivõistluste ja playoff’ide tase oli seni parim, pakkus vaatemängu, jagus intriige ning poolfinaalide mänguline tase jättis hea mulje. Selle taustal on väga kahju, et poisid pole saanud koondisetasemel mängida.

Kahjuks on ka iseõppimist palju olnud ning puuduvad treenerid ja teadmised mängu arendamiseks. Saalijalgpallil ei ole olnud sellist liidupoolset tuge nagu näiteks Soomes. Samas loodan seda, et ala leitakse üles aina rohkem nooremate mängijate poolt. Arengu jaoks on vaja keskmist vanust alla viia ning tuua sisse treeningu know-how’d. Näen, et praegu pole futsal jalgpallitrennis käivale noorele teadvustatud alternatiiv, ja see on kurb. Usun, et tegelikult paljud huvituks, aga nad ei teagi, et see olemas on, või pole seda nende läheduses, pole gruppe ega treenereid. Kui me suudame seda suuremale ringile tutvustada, siis on ainult aja küsimus, millal tulevad suure potentsiaaliga nooremad ning suudavad taset tõsta.“ Saalijalgpall ei leia üleriigilises meedias erilist kajastust. „Spordiuudistes meist ei

Ravensi 2020/21. hooaja koosseis Väravavahid: Jevgeni Dorofejev, Roman Gnibida, Rene Kolsar, Tommy Tooming Väljakumängijad: Juhan Kondike, Kenn Laas, Mikk Laas, Jan Mihkel Leetsaar, Mihkel Lõhe, Temari Nuuma, Kristjan Paapsi, Kristo Pahla, Mats Plado, Aleksandr Pruttšenko, Raul Rebane, Lehar Savikink, Karl Uiboleht, Andre Varusk

Kajastusest üleriigilises meedias: „Spordiuudistes meist ei räägita, aga räägitakse ma ei tea millest. Päris nii kaerajaanid me ka pole.“

räägita, aga räägitakse ma ei tea millest.

Päris nii kaerajaanid me ka pole,“ on saalijalgpalli entusiast pettunud.

Saalijalgpallis võib peituda võimalus edu saavutada. „Ma arvan, et rahvaarv seab oma piirid, ja kui mõelda suurele jalgpallile, siis võibolla oleme me seal tipust isegi kaugemal kui saalijalgpallis, kus võib mõne aasta ja pühendumusega jõuda päris kõrgele. Tavajalgpallis on see ülesanne palju keerulisem. Mida väiksem arv mängijaid väljakul, seda suurem võimalus väiksematel riikidel on.“ Paapsi suhtub jätkuvalt kirglikult oma tegemistesse nii tööl kui ka väljaspool tööaega. „Ma arvan, et kui sa midagi teed, siis tee seda hingestatult.

Nii äris kui ka spordis. Juba lapsest saati olen proovinud teadmisi kõrva taha panna ja kuulata, mida targemad räägivad, ning kui sinna juurde lisada töökus, ja just töökus aladel, mida endale meeldib teha, siis tulebki hästi välja.

Olen arengule ning edule orienteeritud, mulle meeldib asju täpselt teha ja eeldan seda ka teistelt, kellega koos ühise eesmärgi nimel töötan.“ 2021 MAI JALKA

49

NÕUANDED

Vitamiinid ja mineraalained:

mida võtta toidulisandina, mida mitte?

Eelmiste kuude Jalkades võib leida artikleid sellest, kuidas kanda oma keha eest hoolt unehügieeni korrastamise ja süsivesikute-valkude optimaalse tarbimise abil. Sel korral tahan tähelepanu pöörata aga millelegi pisemale – vitamiinidele ja mineraalainetele.

Suure koormusega treenivatel sportlastel võib olla vaja kindlaid vitamiine toidulisandina lisaks võtta. Foto: Jana Pipar

Tekst: Raiko Kokmann, Eesti Jalgpalli Liidu kehalise ettevalmistuse treener

I

lmselt teavad kõik, et saame toidulisandina mis tähendab seda, et neid tuleb vajalikus koguses süüa eri vitamiine, näiteks D- või C-vitamiini. saada toidust.

Toidulisandid pole aga sugugi ainus variant, Mikrotoitainete mõju meie organismile kust neid saame. Kui meie menüü on mitmekeon väga erinev. Osa neist on toeks meie imsine, siis on meie vitamiinide ja mineraalide vamuunsüsteemile (C-vitamiin), teised aga aitajadus sageli juba tagatud. Tavainimesele ei ole vad meie keha strukturaalseid omadusi säilitada see ka ehk nii oluline, kui menüü pole piisavalt (kaltsium luude ja lihaste koosseisus ja magmitmekesine, vaid kipub jääma pigem rutiinseks neesium peamiselt luude koosseisus). Enamikul või ühekülgseks. Inimesel, kelle iganeist on aga spetsiifiline roll meie päevane liikumine piirdub 10 000 keha ainevahetuses ehk metabolisjalutussammuga, ei ole vitamiinide mis. Vitamiinide ja mineraalide puja mineraalide puudus väga tõenäohul kehtib väga loogiline põhimõte – line probleem. rohkem ei võrdu paremaga. Oluline Kuigi peame jälgima, et me ei Sportlane, kes treenib iga päev on optimaalne ja paras kogus neid ning nõuab oma kehalt ja organis- sööks vitamiini- ja mineraalirikkaid kõiki, ala- ja ületarbimine põhjustab milt väga palju, peab aga väga hoomeie kehale vaevusi. See tähendab toite liiga vähe, peame ühtlasi likalt läbi mõtlema kõik asjad, mida seda, et kuigi peame jälgima, et me jälgima, et me ei saaks neid ka ta saab teha selleks, et tagada oma ei sööks vitamiini- ja mineraalirikliiga palju. keha võimalikult kiire taastumine kaid toite liiga vähe, peame ühtlasi järgmiseks koormuseks. Neile, kes jälgima, et me ei saaks neid ka liiga soovivad kaasa lüüa Eesti ja maailma tippliigades, palju. Õnneks on tavalisest toidust ükskõik milon see ülimalt oluline tükk puslest, kuidas püsida lise mineraali või vitamiini üledoosi väga raske terve ja olla alati valmis andma endast mängudes saada. Küll aga on toidulisandite kaudu võimalik parim. neid üle tarbida.

Vitamiinid ja mineraalid on mikrotoitained, Minu soovitus on lihtne: loe allolevat tabelit ja mida keha vajab oluliselt väiksemates kogustes kui vaata, millistest toitudest saad vitamiine ja minemakrotoitaineid (süsivesikud, valgud ja rasvad). raalaineid. Püüa neid toite tarbida vähemalt korra Nende puhul on oluline teada, et meie keha ei suunädalas, hea oleks aga kahel-kolmel toidukorral da neid ise sünteesida (välja arvatud D-vitamiini), nädalas.

50

JALKA MAI 2021

NÕUANDED

Vitamiin

Roll kehas

A

Naha, silmade ja Kala, maks, piimatooted, immuunsüsteemi tervis apelsin, porgand, kõrvits, spinat

B1

Energia (glükoosi) sünteesimise abimees

Sealiha, täisteratooted, kartulid, munad

B2

Vajalik eri ensüümide toimimiseks

Piimatooted, banaan, rohelised oad, spargel

B3

Vajalik eri ensüümide toimimiseks

Liha, kala, muna, juurviljad, seened

B5

Energiasüsteemide toimimise tagaja

Liha, brokoli, avokaado

B6

Vajalik eri ensüümide toimimiseks

Liha, juurviljad, banaan

B7

Energia (glükoosi) sünteesimise abimees

B9

Abimees ainevahetuse toimimisel, oluline näiteks ka loote arenguks

Toores munakollane, maks, maapähklid, rohelised juurviljad Lehtedega köögiviljad (n spinat), pasta, leib, maks

B12

Oluline kvaliteetse vereloome jaoks

Liha, linnuliha, kala, munad, piim

C

Antioksüdant (osaleb ainevahetuses)

Tsitrusviljad, kiivi, paprika, maks

D

Aitab omastada kaltsiumi (tõenäoliselt on sel ka muid toimeid, mida me praegu väga hästi seletada ei oska) Antioksüdant (osaleb ainevahetuses), aitab tagada immuunsüsteemi toimimist

Munad, maks, rasvased kalad

E

K

Luude tugevuse tagaja ja vere hüübimise abimees

Mis toidus seda leidub?

Köögi- ja puuviljad, pähklid ja seemned

Lehtedega köögiviljad (n spinat), munakollane, maks

Mineraalaine

Roll kehas

Mis toidus seda leidub?

Kaalium

Elektrolüüt ja energia toimimise abimees

Bataat, tomat, kartul, piimatooted, mereannid

Naatrium

Elektrolüüt ja energia toimimise abimees

Sool, piim, spinat

Kloor

Maohappe koosseisus, osaleb rakupumba ehituses

Sool

Kaltsium

Lihaste, südame ja seedesüsteemi tervise tagaja.

Osaleb luude ehitamises ja vererakkude toimimises

Piimatooted, munad, lehtedega köögiviljad, pähklid, seemned, tofu

Fosfor

Luude ja rakkude koosseisus, eriti oluline energia loomise protsessis

Punane liha, piimatooted, kala, linnuliha, teraviljad, riis

Magneesium

Luude koosseisus, energia töötlemises osaline

Spinat, kaunviljad, pähklid, seemned, täisteraviljad

Raud

Liha, mereannid, Osaline vererakkude koosseisus, transpordib pähklid, oad, tume šokolaad hapnikku. Paljude ensüümide toimimiseks vajalik

Tsink

Eri ensüümide toimimise tagamiseks vajalik

Austrid, punane liha, linnuliha, pähklid, täisteraviljad

Mangaan

Eri ensüümide toimimise tagamiseks vajalik

Teraviljad, kaunviljad, seemned, pähklid, lehtedega köögiviljad

Vask

Eri ensüümide toimimise tagamiseks vajalik

Maks, mereannid, pähklid, seemned, kaunviljad

Jood

Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks

Teraviljad, munad, jodeeritud sool

Kroom

Osaline glükoosi ja rasvade ainevahetuses

Brokoli, liha, täisteraviljad

Molübdeen

Eri ensüümide toimimise tagamiseks vajalik

Kaunviljad, täisteraviljad, pähklid

Seleen

Eri ensüümide toimimise tagamiseks vajalik

Mereannid, rupskid, liha, teraviljad, piimatooted ja munad

Rasvases kirjas on vitamiinid ja mineraalid, mida võib olla mõistlik võtta lisaks toidulisandina neil, kes treenivad iga nädal väga tugeva koormusega.

Kaldkirjas on need, mida võib mõnel juhul olla sportlastel toidulisandina vaja võtta. Ülejäänud vitamiine ja mineraale ei ole toidulisandina mõtet lisaks võtta.

2021 MAI JALKA

51

KLÕPSUD

Kevad pakkus üllatusi Märtsikuu lõpp ja suurem osa aprillikuust on teadupoolest aeg, kus talv pöördub kevadeks. Kui esimeste piltide tegemise ajal sai Eestis veel suusatadagi, siis viimaste fotode ajal oli muru juba roheliseks tõmbunud ja raagus puudki hakkasid vaikselt elu sisse saama. Elu oli sees ka vutiplatsidel, kus tehti muu põneva kõrval mitu üllatustulemust.

Naiste superkarikafinaalis sündis väikestviisi üllatus, kui Tallinna Kalev suutis suursoosiku FC Flora 1 : 0 alistada. Hoolimata sellest, et ta pidi punase kaardi tõttu mängu viimast osa kõrvalt vaatama, sai Kalevi kapten Maria Orav naiskonna esimese tiitli juurde minna ja kelmikalt kaaslastele näidata: kas toon selle ära? Fotod: Jana Pipar

Eesti koondise kohtumine Valgevenega pakkus mitu emotsionaalset hetke. Henri Anieri teise tabamuse järel võeti isegi rahvusvahelises telepildis fookusesse Maksim Paskotši, kes tähistas nii, nagu oleks värava ise löönud! Foto: Jana Pipar

52

JALKA MAI 2021

Pole vist küll kõige puhtam tirel, aga kehalise tunnis saaks Sergei Zenjov ehk arvestuse kätte? Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

KLÕPSUD Kui Nõmme Kalju rõhutas hooaja eel, et nende tänavuse aasta esimene prioriteet on võita Evald Tipneri karikas, siis suur tagasilöök saabus neile juba veerandfinaalis: Mihhail Babitševi viimase sekundi iluvärav aitas nad küll Viljandi Tuleviku vastu lisaajale, kuid seal suutis Tulevik ikkagi Ganiu Atanda Ogungbe väravast üllatusvõidu võtta ja poolfinaali sammuda.

Foto: Liisi Troska

Kui eelmisel hooajal suutis Viljandi Tulevik ainsa meeskonnana Premium

Tallinna Legion alustas hooaega südikate esitustega ning ei reageerinud paari ebaõnnestumise puhul üle. Keskkaitsja Sigitas Olberkis näitab täpselt, kui zen oskas Legion olla! Foto: Liisi Troska

liigas meistriks tulnud FC Florat võita, siis selle hooaja esimeses omavahelises lahingus näpistasid viljandlased koduväljakul Floralt 3 : 3 viigimänguga punkti. Kui uusmeremaalased hirmutavad vastast haka’t tantsides, siis Tuleviku peatreener Jaanus Reitel ja abitreener Rait Oja vehkisid selle foto järgi otsustades väljaku kõrval vist hoopis midagi kaerajaanilaadset…

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Kaotus karikamängus ei jäänud Nõmme Kaljule möödunud kuu aja ainsaks šokiks: kodumängus Pärnu Vapruse vastu ei suudetud rünnakul piisavalt häid võimalusi luua ning teisel pool platsi kasutasid pärnakad oma šansi suurepäraselt ära: 18aastane Virgo Vallik sai keskväljalt jooksu ning lahendas olukorra filigraanselt.

Võiduvärav päästis emotsioonid valla!

Foto: Liisi Troska

2021 MAI JALKA

53

JÄRJEJUTT

Kaotada tuleb osata!

Tekst: Juhan Voolaid, Tartu linnakirjanik Illustratsioon: Margus Kontus

54

JALKA MAI 2021

JÄRJEJUTT

„M

surus sõrmi vaheldumisi, näitas näpa nutsin ülikooli ajal mõpudega mingeid vahemikke, tõmbas nikord enne eksamit pool Jalka avaldab järjejutuna Tartu käsi rusikasse ja haaras randmetest. ööd,“ ütles Hille. „Pea valinnakirjaniku Juhan Voolaidi jalgpalliteemalise novelli Seljas kandis Hille kirjut ilma käisteta jus öösel kell viis õpikule ja kell seitse „Kaotada tuleb osata!“. Uus osa suvekleiti ja peas laia servaga heledat tirises kell, kujutad ette. Enne kursajuba järgmises numbris! kübarat. Tema ees laual oli lahtine sütöö kaitsmist ma oksendasin. Kleit oli learvuti, kus plinkis Facebooki aken ja juba seljas, kammisin juuksed ära ja siis oli avatud Powerpointi esitlus. Hille oli jooksin vetsu.“ oma ettekande tõttu närvis. „Päris karm siis küll,“ lausus Liis ja võttis lonksu Liis oli Hillest poole noorem, kõhn ja sportkohvi. „Ikka päris hull.“ lik naabritüdruku tüüpi neiu, heatahtlik ja rahuIlm oli kuiv ja palav nagu Vahemere ääres ikka. lik. Tal olid vesihallid silmad ja sirge nina, kitsad Lõpmatult sinine taevas ja tuline päike, liikumatu huuled ja päevitunud nahk; blondeeritud juuksed õhk ja teravad varjud. Kitsad tänavad, kolme-neljalangesid üle õlgade kahelt poolt rinnale. Sellises korruselised pastelsetes toonides majad, kulunud vanuses noored riietusid tihti rõhutatult hoovärviga, kohati väljakukkunud krohviga, raskete letult, kuid Liis oli trenditeadlik. Ta kandis peas aknaluukidega, lillepottidega aknalaudadel. Kõrkerget beeži kaabut ja seljas mürkrohelist vööta gemate akende vahel jooksid üle tänava pesunöökleiti, mis lõppes veidi pealpool põlvi, jalas lumirid, millel kuivasid voodilinad ja riided. Majade esivalgeid tenniseid. Küüned naise tundlikel klavemestel korrustel leidus väikseid ärisid, mille uste rimängijasõrmedel olid kleidiga sama tooni ning taha aeg-ajalt suitsetama ilmuvad kõhetud tumetema vasakul randmel sädeles peen hõbekett. dapäised naised nõjatusid õlaga seinale ja vaatasid Liisil oli meeldiv ja mahe hääl. Rääkimõtlikult kaugusse. Lõhnas värskete des voogasid sõnad ta suust pehmelt, saiade, nahktoodete või kala järele; olepeaaegu et meloodiliselt, jättes naisest nevalt sellest, mis ärist parasjagu möömulje, nagu istuks ta paljajalu vaikse duti. Baaride ja kohvikute avatud ustest oja kaldal ja laulaks tasa taevast, puukostev vali jutt ja hüüatused segunesid lehtedest ja muust seesugusest. Laua tänavahäältega, andes linnaosale veel Ilm oli kuiv ja palav nagu serval kohvitassi kõrval oli Liisi pisike ühe mõõtme. Aeg-ajalt õõtsus kivisilluVahemere ääres ikka. pika rihmaga must nahkkott. tisel mööda mõni poode varustav pisiveok. Jalakäijate vahel podisesid sõbraLõpmatult sinine taevas ja „Vaata, mu käed värisevad juba likud motorollerid, millel istujate kiivrid tuline päike, liikumatu praegu,“ lausus Hille ja tõstis sõrmed tundusid ebaloomulikult suured, sest õhk ja teravad varjud. laualt. Tal olid sinised küüned ja paar seljas kandsid kõik vaid T-särke ja jalas kiviga sõrmust. „Mis öösel veel saab, lühikesi pükse. Kuumus oli nii suur, et ma ei kujuta ette. Ma tean, jah, tundlikkudel iniendale õhku lehvitades ei tundnud inimene mitte mestel ongi raske elu, ema rääkis seda mulle juba jaheda, vaid sooja õhu pealetungi. väiksena. Kunstinäitusel me – minusugused – Kaks Eesti naist istusid väikesel majadevahemuidugi naerame ja nutame ja oleme õnnelikud, lisel munakiviväljakul vabaõhukohvikus. Majade aga pinge all hakkab süda kohe puperdama. Olla vahelt paistis viil kauget sillerdavat merd, kümüldse ei saa.“ mekond meetrit kohvikutoolidest sorises pisike „Me peaks su mõtted ettekandelt kuidagi kõrpurskkaev, mille juurde iga natukese aja tagant vale juhtima,“ ütles Liis ja rüüpas vett. „Lähme jakeegi astus, jõi või loopis endale jahedat vett näklutame, tutvume Golanoga!“ ku. Purskkaevu taga seina ääres seisis rivi moto„Ah, ma olen siin perega juba kaks korda käirollereid. Kohvikus oli viis-kuus beežide päikesenud ja kõike näinud. Ma olen üldse palju Vahevarjudega lauda; kliente teenindas kõhn mustas mere ääres olnud; mingis kuues,“ naine mõtles kleidis naine. Laual olid kohvitassid, alustassid hetke, „ei, seitsmes kohas vähemalt. Kõik Vahepoolikute saiakestega ja veeklaasid. Eestlased olid mere linnad on tegelikult ühesugused. Kirikud, Golanos seminaril. Järgmisel päeval pidi üks neist merevaated, kitsad tänavad, tuvid, purskkaevud tegema konverentsikeskuses keskkonnaprobleeja pasta.“ me käsitleva ettekande. „Äkki šoppame siis?“ Hille oli umbes viiekümneaastane särtsakas „Ei, ma ei suuda praegu uutele kingadele kesdaam, kelle kräsus kastanivärvi juuksed pea pöökenduda.“ ramise järgselt veel sekundi vältel oma elu elasid. „Lähme randa!“ Naisel olid tumedad silmad ja ümar nägu, tema „Ma olen seal ka sada korda käinud! Õudsed põskedes olid lohud; naerdes paljastusid valged lained kogu aeg ja see müha!“ Hille raputas oma esihambad ning silmad läksid sõbralikult kissi. lokke. „Ma ei saa aru, miks meri kogu aeg nii mühiHille oli jutukas ja energiline, järskude liigutussema peab. Mereinimesed kindlasti naudivad, aga tega nagu peotantsija, kes on parketilt žestid tamind häirib.“ Ta võttis kohvitassi, aga tema käed vaellu kaasa võtnud. Rääkides vehkis ta kätega,

2021 MAI JALKA

55

JÄRJEJUTT kolmandat liigat. Minu arust on nad hetkel seitsvärisesid ning kohv loksus üle tassiääre lauale. „Ma mendad.“ ei peaks kohvi jooma,“ ütles naine, „aga näed, ikka „Okei. Ja mis süsteemi see sport meile siis õpejoon! Rumal inimene, mis sa ära teed!“ tab?“ Hille pööras pilgu noortelt ära ja vaatas ar„Või võtame siit pitsalõigud kaasa ja lähme isvutisse. tume Kreeka treppidele?“ „Ausat,“ vastas Liis ja naeratas, jälgides, kuidas „Seal on alati need tüütud tuvid. Ja need väiküks kollase särgiga kutt ajalehenutsakat jalal kõksed tõmmud roosipakkujad-mehed. Tead, nad on sis. „Sport õpetab, et edu saavutatakse ausa töö alguses väga võluvad, naeratavad ja kummardaabil. Spordis on selged võimul püsimise ja võimult vad, leeditavad sind, aga nii kui sa neilt roosi vasmaha kukkumise mehhanismid; kusjuures võitu võtad, küsivad su kaaslaselt raha. Mu abikaasa mulolija ei saa palgata sõjaväge, et surmani pukis läks nendega täiesti tülli ükskord.“ olla, ükskõik kui palju raha tal ka poleks.“ „Lähme Hiromantide purskkaevu juurde?“ „Ja kes see võimulolija siis spordi mõttes on?“ „Seal on alati nii palju trügimist.“ Hilje väris„Võitja. Võim vahetub, kui ilmub välja kõvem tas pead ja murdis käsi. „Issand, mis must homtegija.“ me saab! Äkki ei lähe Powerpoint käima. Kas nad „Nagu loomariigis.“ kasutavad siin ikka samu programme mis meie?“ „Nagu kultuurses loomariigis. Isa ütleb, et „Jaa, muidugi,“ rahustas Liis. „Üle maailma kasport on loomariigi ja inimühiskonna kokkupuusutatakse samu programme. Mu isa ütleb alati, et tekoht. Spordis kehtivad nii ahvile kui inimesele Windows ja õhk on kõigile ühised, ole sa must, samad reeglid, ja kui keegi neist kinni ei pea, kõvalge või kollane.“ lab vile. Sellel, kes jõuab esimesena banaanini, ei Hille püüdis jälle kohvi juua, kuid käed väriserebita kätt mitte küljest, vaid surutakse seda tunsid endiselt ja ta pani tassi lauale. Naine nõjatus nustavalt. Ja sport õpetab esmajoones toolil tagasi ja vaatas ringi. „Tead, mul lapsi.“ on siin linnas kogu aeg selline tunne, „Lapsi? Miks siis täiskasvanud menagu viibiksin mingis vanas kindluhed telekate ees röögivad?“ ses. Kõik on nii kivine ja massiivne; kui „Täiskasvanud mehed on endised siin kogu aeg päike ei paistaks, tekiks lapsed ja spordi tekitatav erutus on mul, ma ei tea, klaustrofoobia.“ Ta pilk Sport on suure maailma neisse sisse kootud. Ainult siis, kui peatus kõrvallauas istuvatel inimestel. sisse paigutatud väike täiskasvanud sporti tõsiselt suhtuvad, „Huvitav, kas neil on siin mingi püha näidismaailm. Spordist teevad seda ka lapsed, vastasel juhul või.“ õpetus ei tööta. Spordi põhimõtted „Mis mõttes?“ saavad inimesed paremini ümbritsevad lapsi nähtamatu niidisti„Hästi palju ühesuguste riietega iniaru kui päris maailmast, kuna ja nad harjuvad ausal moel edu mesi. Väga palju kollast ja musta. Võibsest spordis on hoomatav poole püüdlema.“ olla on need rahvusvärvid. Näe, üks kogus reegleid. „Kas su isa räägib tõesti sellist juttu kannab sellise soojaga salli! Naljakas.“ või?“ „Need on jalgpallifännid. Ilmselt on „Jah, ta on õudne jalkafänn ja teoreetik. Ma ise täna õhtul mäng.“ olen ka maast madalast tüdrukute jalgpallis käiNurga tagant kostis hääli ja seal lauldi mitmenud; siiamaani mängin maakonnaliigat.“ häälselt: „Ee-oho-ee-oo, pamp-pamp-pamp!“ „Üks asi on lapsed, aga et suured mehemüraPlatsile ilmus seltskond kollases ja mustas riiekad telekate ees karjuvad, on imelik.“ tuses noori. Üks neist tagus jalaga maas olevat „See karjumine annab lastele teada, et sport ajalehenutsakat ja hüüdis: „Vaadake! Ebardinho on oluline. Lapsed on uhked, kui saavad milleski tuleb!“ kaasa lüüa, mis nende isad karjuma paneb. Spordis on tee kõigile valla ja edu saavutamise skeem Hille silmitses tulijaid. „Ma ei mõista sporti,“ mõistetav. Lapsed hakkavad sihipäraselt tööle, ütles ta ja surus sõrmed kramplikult kohvitassi selle asemel et lennujaamas amfetamiiniga vahele ümber. „Ma ei saa aru, milleks seda vaja on.“ jääda. Mudilased ei treeni tegelikult mitte sporti, Liis jälgis samuti fänniriietes noori, kuid hoovaid ausa elu põhimõtteid, ise sellest aru saamata. pis teisel ilmel. Ta lükkas juukseid tagasi ja kumTöö tegi ahvist inimese, ütleb isa, ja trenn ongi mardas laua kohale. „Sport on suure maailma tänapäevane töö. Trenn teeb lapsest inimese.“ sisse paigutatud väike näidismaailm,“ seletas ta. „Spordist saavad inimesed paremini aru kui päNaised jõid paar minutit vaikides kohvi. Hille ris maailmast, sest spordis on hoomatav kogus vahetas Facebookis kellegagi paar lauset, Liisi pilk reegleid. Mu isa ütleb alati, et sport on ideaalne peatus majade vahelt paistval kaugel meretriibul. süsteemiõpetus.“ Horisondil said sillerdav vesi ja taevas kokku ning „Kes su isa on?“ nendevaheline piir oli hägune. Kõrvaltänavast „Jalgpallur. Ta oli kooliajal Eesti noortekoonvajusid platsile uued häälekad jalgpallivärvides dises, praegu mängivad Andimatsi Kukkedega

56

JALKA MAI 2021

JÄRJEJUTT „No tegelikult ei ole. Pärmimäe tuli eestikatel fännid, kollastes ja mustades võistkonnasärkides, kuuendaks ja sai tänu sellele tabelis sama paigulühikestes pükstes ja madalate tennistega. Liis tuse nagu Inglismaa liiga kuues võistkond ehk Lipööras pead. Osa uutest tulijatest läksid purskverpool. Liigade tasemed on nagu öö ja päev. Kui kaevu juurde, jõid ja pritsisid üksteist veega, enaisa Pärmimäe paigutusest kuulis, tõmbas ta endamik kogunes aga kohviku akna ette, mille taga le teleka ees õlle kurku. Naeris ja läkastas pärast mängis televiisor. Nad rääkisid valjult ja naersid. mitu minutit. Isa ütles, et see on täiesti ajuvaba, Ühtäkki kuulsid lauasistujad tuttavat sõna. aga et las olla, parim selgub iga süsteemi juures. „Pärmimäe!“ hüüatas Hille üles vaadates. Ta Vahegrupis vedas Pärmimäel hullult loosiga. Nennaeris närviliselt ja võttis kohvitassist kiire lonkde esimene vastane oli mingi mõttetu Gibraltari su. „See kõlas täpselt nii, nagu oleks keegi öelnud võistkond ja nad said Viini Rapidilt loobumisvõidu Pärmimäe.“ lennukirikke tõttu. Et nad vahegrupist edasi said, Liis kallutas end toolil, et näha, mis televiisorist oli juba iseenesest ime. Veerandfinaalis kaotasid tuleb. Seal räägiti jalgpallist. Naine tõusis püsti ja nad suurelt kas Poola või Ungari tiimile, ma ei mäläks lähemale, kuulas natuke ja tuli tagasi. letagi, või oli see hoopis Sloveenia oma. Aga keegi „Tuleb välja, et Pärmimäe võistkond on Euroojäi dopinguga vahele ja Pärmimäe sai jälle edasi. pa karika finaalis,“ ütles ta istudes ja jalga üle põlPoolfinaalis kaotas Pärmimäe Barcelonale 0 : 9.“ ve tõstes. „Pärmimäe,“ lausus Hille, lükkas sülearvuti „Ma olen Ebardinho!“ hüüdis eemal platsil üks kaane kinni ja pistis arvuti kotti. „See kõlab täpkollases särgis poisike. Poisike togis jalaga pisiselt nagu see Eesti Pärmimäe, see, mis asub seal...“ kest punast palli ja lõi selle siis purskkaevu ees Naine mõtles ja laiutas siis käsi. „Ma ei teagi, kus jalutavate tuvide sekka. Linnud tõusid tiivaplagisee Pärmimäe üldse asub?“ lausus ta. nal lendu ja poiss jooksis palli juurde. „Nad räägivadki Eesti Pärmimäe „Vaata, ema!“ hüüdis laps. „Ma olen võistkonnast,“ ütles Liis. „Näe!“ Ta osuEbardinho!“ tas oma rohelise küünega ekraani suu„Näe, mis kihvt poisike,“ ütles Hille. nas. „Pärmimäe, Estonia.“ Ta silmitses last ja võttis lonksu vett. „Ma ei saa aru,“ ütles Hille elavalt ja Pärmimäe tuli eestikatel „Huvitav, kes see Ebardinho on?“ kummardas laua kohale, et paremini „Sa ei tea, kes on Ebardinho?“ küsis ekraani näha. „Ma arvasin, et Pärmimäe kuuendaks ja sai tänu sellele Liis ja ajas silmad suureks. Ta hammuson mingi väike koht.“ tabelis sama paigutuse tas oma saiakest ja rüüpas jahtunud „Pärmimäe ongi väike koht. Seal elab nagu Inglismaa liiga kuues kohvi, heites poisikesele kõrvalpilgu. võibolla viissada inimest, mitte rohkem.“ võistkond ehk Liverpool. „Ma oleks seda nime nagu kuulnud, „Aga kuidas nende võistkond siis aga tegelikult ei tea. Ilmselt mõni jalgsiin, selles...“ Hille veeris ekraanilt: Liigade tasemed on nagu öö pallur, kes muu.“ „Euroopa karika finaalis mängib?“ ja päev. Kui isa Pärmimäe „Ebardinho on maailma kuulsaim jalg„Ma ei saa ka sellest aru,“ ütles Liis, paigutusest kuulis, tõmbas ta pallur. Ta sai eelmisel aastal Ballon d’Ori.“ võttis laualt telefoni ja guugeldas. Ta oli endale teleka ees õlle kurku. „Mille?“ natuke aega vait. „Appi!“ hüüdis ta siis. „Ballon d’Ori, Euroopa parima män„Barcelona loobus protestiks finaalikogija kuldse jalgpalli. Ta mängib Golano võistkonhast ja Pärmimäe sai selle endale.“ nas.“ Liis uuris nutitelefoni. „Ebardinho on aas„Mis see finaalikohast loobumine tähendab?“ tatega Euroopa liigas 99 väravat löönud ja kõik „Barcelona juhtkonna arust oleks pidanud fiootavad talt täna finaalis sajandat.“ naal neutraalsel pinnal toimuma. Seal oli mingi „See nimi kõlab eesti keeles päris kummaliselt,“ suurem tüli, eelmisel nädalal räägiti sellest palju. ütles Hille, silmitsedes poisikest, kes endiselt ümber Aga ma ei teadnud, et nad üldse loobusid. Uskupurskkaevu oma palli taga ajas. Poisike tegi kohmamatu.“ kaid kehapetteid ja lõi aina kujuteldavaid väravaid. „Ja nüüd mängib Pärmimäe Barcelona asemel „Ebardinho on jalgpallinimi,“ ütles Liis. „Kõifinaalis?“ gil brasiillastel on jalgpallinimed. Tegelikult on ta „Jah. See pole lihtsalt võimalik!“ Liis ei vaadanimi Jose Caramba do Oliveira. Ebardinho ei kõla nud üles ja ajas näpuga muudkui nutitelefoni ekainult eesti keeles imelikult; see viitab kohalikus raanil ringi. Hille jälgis teda. keeles samale asjale.“ „Su telefoni kaaned on jube ilusate roosidega,“ „Mis asjale?“ ütles ta. „Mõjub hästi värskendavalt ja teeb tuju „Ebardile. Ebardinho on FC Golano jalgpalheaks. Ma juba eile lennukis vaatasin.“ liakadeemia kasvandik. Ta mängis noorena nii „Jah,“ ütles Liis pead tõstmata. „Seda Euroopa hästi, et teda hakati naljaga pooleks jalgpalliebarkarika võistlussüsteemi on hästi palju kritiseeridiks hüüdma. Ja nimi jäi talle külge.“ tud. Et väikesi ja suuri riike võrdselt koheldakse, „Ma ei saa aru, kas ta siis treenis ennast ebarei meeldi kõvadele jalgpallimaadele.“ diks?“ „Miks? Võrdne kohtlemine on ju aus.“ järgneb 2021 MAI JALKA

57

10 AASTAT TAGASI

15. kohal oli suurima harrastajate arvuga Eesti Jalgpalli Liit riigi rahastamise edetabelis.

Läänemaa JK

Eesti jalgpalliajakirjanike klubi

lõid kohalikud mehed Haapsallu linna esindusklubiks.

täienes seitsme liikme võrra: klubisse võeti vastu Ott Järvela, Madis Kalvet, Siim Pulst, Kristjan Roos, Joosep Susi, Aet Süvari ja Andres Vaher.

Milline on Eesti koondise vägevaim võit?

2

011. aasta aprillikuu number küünarnukihoop Flora ründaja Merily läks trükki meie koondise Toomi pihta (fotol) tõstatas küsimuse, kahe suurmängu vahel: kui kas naistemäng on muutunud varaseaprillinumbri kaanele jõudis vämast vägivaldsemaks. Meistriliiga treeHIND 1,85 EUROT gev võit Uruguay üle, siis maikuu nerid sellega nõus ei olnud.

29 KROONI MAI 2011 numbrit ehtis lumine foto 1 : 1 viiToonane JK Tallinna Kalevi president gimängust Serbiaga, mis tõi meile Raimo Nõu arutles klubi 100. sünnimälestusväärses EM-valiksarjas päeva puhul, et Kalevist võiks kujuneda ülimagusa punkti.

FC Barcelona eeskujul rahvaklubi. KuiIndrek Schwede arutles värskevõrd Kalev ja Barcelona kandsid mõletest headest tulemustest lähtuvalt mad mõnda aega võistlusvormi rinnal Eesti koondise läbi aegade parimate UNICEFi logo, üritati Nõu sõnul Kalevi võitude üle ning tõi välja kolm võitu, suure juubeli puhul omavaheline sõpmida saab eri parameetrite alusel väruskohtumine korraldada. „Pidasime Serbiaga NE gevaimaks pidada: sportlikus mõttes läbirääkimisi, aga kuna me ei suutnud KAL EV 100 -AA STA TU õIg EST I! JAL gPA LLU R! TOI pakkus Schwede meie läbi aegade patõusta meistriliigasse, siis polnuks ALA MET S RES AND JA RI ÜLA LLI AJA LOO ST rimaks võiduks 2010. aasta valikmänBAS KIM AA JAL gPA kutse piisavalt soliidne,“ sõnas Nõu.

A REg NOO JA SE B 700 LAP HAR JU JK TEg ELE gu triumfi Serbia üle, imagoloogiliselt Suures usutluses tõdes jalgpalliajal Adebayor Llorente, Emmanue Postrid: Fernando pidas ta parimaks triumfi Uruguay üle e, Siim Sukles, loolane Tiit Lääne, et aja jooksul on v, Vahur Vahtramä Zenjo i Serge : Pluss Väikmeri, us, Tiit Lääne, Atko Rauno Kald, Liivi Sõrm rv, Tallinna ja poliitiliselt 2002. aasta legendaarset na Legion, Tartu HaSe vähenenud maavõistlusmängude oluJürisson, Davide Santon, Tallin Janno lanti, Pizzo Pluss: Mario JK toom, Heleri Saar, Mercury, Läänemaa Karl Mööl, Ain Karu Vaher,Absoluutses Reelika ja poeg, võitu Venemaa üle. tabelis lisus. „Kunagi, kui valikmänge oli väga tantin Nahk & isa Christian Eriksen, Kons Joker 1993 Puuma, Raasiku FC jäi esikohale FCvõit Uruguay üle. vähe, EM-mänge polnud üldse ja MMTaktikajuttude rubriigis selgitas matše minimaalselt, siis nimetati kõiki muid Karel Voolaid, kuidas Tarmo Rüütli juhendamänge maavõistlusmängudeks. Need olid tav Eesti Taaveti ja Koljati võitluses Vladimir piisavalt tähtsad ning vennaarmu ei tuntud Petrovići Serbia üle kavaldas, meistriliiga rohkem kui praegu valikmängudes,“ sõnas külgede peal selgus, et kümnest kõrgliigaLääne. võistkonnast on konkurentsitult kõige enam Välistähe rubriigis portreteerisime tookoondisekogemust Nõmme Kaljul, kelle na 20aastast Itaalia kaitsjat Davide Santoni, mängijad (Kristen Viikmäe, Sergei Terehkellest oodati Paolo Maldini, Franco Baresi hov, Alo Bärengrub, Tarmo Neemelo, Oliver ja Fabio Cannavaro traditsioonide jätkajat.

Konsa ja Eino Puri) olid sinises särgis saaNii vägevaks pole Santoni karjäär küll kujunud kamba peale kokku kirja 282 mängu ja nenud, sest koondiseringist on ta juba vii21 väravat. Tol aastal meistriks kroonitud mased kaheksa aastat välja jäänud, ent 2021.

FC Floral oli vastu panna vaid 36 koondiseaastal kuulub Santon AS Roma ridadesse. mängu ja null väravat, aga koondislasi jagus „Maailma“ rubriigis kirjutas Indrek üldse toona vaid viide klubisse – sealjuures Schwede maikuise Eesti ja Baskimaa sõpoli Tartu Tammeka saldo tänu Siim Roopsile 1/0. ruskohtumise puhul ülevaate Baskimaa jalgpallist Kümme aastat hiljem jagub Premium liigas Eesti ja selle lipulaevast Bilbao Athleticu klubist. Esikoondise kogemust kaheksasse klubisse – ainsaliigaloos rääkis TJK Legioni eestvedaja Mihhail na on sellest ilma FC Kuressaare ja Narva Trans.

Artjuhhov aga, et klubil on pikemas perspektiivis Naiste meistriliigas heitsime pilgu meistriliiplaan tõusta ka meistriliigasse. „Ütleme nii, et me ga hetkeseisule, kus üllatuslikult olid kahe vootahame iga mängu võita, aga meistriliigasse tõusru järel kaks viimast naiskonda Flora ja Levadia. mist hindame realistlikult. Praegu ei ole me selSamuti pakkus kõneainet avavooru omavahelises leks suutelised, kuid kaugemas perspektiivis on mängus juhtunu, kus Levadia kaitsja Inna Zlidnise eesmärk olemas küll,“ sõnas Artjuhhov.

LUMESõDA

ISSN 1736-7379

2011 MAI JALKA

58

JALKA MAI 2021

1

LÕPULUGU

Millisel Eesti jalgpallivõistkonnal on

parim logo?

Jalgpalliklubi võib mõnes mõttes võrrelda riigiga: elanikud on klubi liikmed, territooriumiks kodustaadion ja valitsuseks klubi juhtkond.

Igal riigil ja klubil on oma kindlad värvid – lipu ja vapi rolli täidab jalgpalliklubide puhul aga nende logo.

Tekst: Raul Ojassaar

V

utiklubi logo on sageli pildis peaaegu sama palju kui klubi nimi. Sellest tuleneb klubi identiteet, tihtipeale on sellest tuletatud meeskonna värvid ja muud sümbolid. Sellesse võib olla põimitud ajalugu või saavutused. See võib olla keeruline ja paljude elementidega, aga ka minimalistlik, ajatu ja lihtne.

Millisel Eesti jalgpallivõistkonnal on aga parim logo? Jalka otsustas selle välja selgitada! Kuna maitseid on erinevaid, ei saa me seda teha üksi – selleks on tarvis žüriid. Võtsime žüriisse kümme inimest, kusjuures esindatud on nii jalgpalliajaloo-huvilised, neutraalsed jalgpalliajakirjanikud, professionaalsed disainerid, kunstilise pilguga fotograafid kui ka siinsele vutiskeenele suurema taustainfota peale vaatavad välismaalased.

Sihilikult ei andnud me žüriile ette täpseid kriteeriume, mille järgi valik teha – igaüks valis parimad logod just nii, nagu ta ise heaks arvas.

Kuna jalgpallivõistkondi on Eestis palju, tuli meil esmalt koostada esimene sõel ehk omalaadne „valikturniir“, mille paremad pääsevad edasi lõppvoorudesse. Valikturniirile kvalifitseerusid kõik klubid ja võistkonnad, kes võtavad sel aastal vähemalt ühe võistkonnaga osa murujalgpalli täiskasvanute meistrivõistlustest – et asja mitte liiga kirjuks ja valimit liiga suureks ajada, jätsime seekord kõrvale ainult noortevõistlustel või rahvaliigas mängivad võistkonnad, samuti saalijalgpalli ja rannajalgpalli klubid. Kokku saime meie turniirile seega osalema 83 Eesti jalgpalliklubi või -võistkonda.

Valikturniiril jagasime need 83 võistkonda suuresti piirkondlikku printsiipi jälgides (arves-

tades väljakuid, kus viimati kodumänge mängiti) kaheksasse alagruppi – igast grupist pääses edasi neli kõige enam punkte teeninud tiimi. Järgmise kuu numbris selgitame edasi pääsenud 32 võistkonna seast välja neli finalisti.

Palusime žürii liikmetel koostada igas valikrühmas isiklik esiviisik – kõige enam meeldinud logole anti viis punkti, teisele kohale neli punkti, kolmandale kohale kolm, neljandale kohale kaks ja viiendale kohale üks punkt. Kõik žürii liikmed ei hääletanud kõikides alagruppides, et vältida lemmikklubide või žürii liikmega muul moel lähedalt seotud võistkondade hindamist.

Võrdsete punktide korral arvestasime esimese viigilahutajana sealjuures seda, kui mitu žürii liiget konkreetse logo kasuks vähemalt ühe punkti andis, ning järjekorras teise viigilahutajana saadud suurimat punktisummat. Sellega andsime väikese eelise nendele logodele, mis läksid peale rohkematele hindajatele, mitte nendele logodele, mis mõnelt hääletajalt küll maksimumpunktid teenisid, kuid teistele ei meeldinud.

Järgmises numbris seame 32 edasipääsejat juba olümpiasüsteemis omavahel mõõtu võtma, et selgitada välja neli finalisti. Püsige lainel!

Žürii liikmed Szymon Góralski – poolakast vutihuviline, kes hoiab aktiivselt silma peal Balti riikide, sealhulgas ka Eesti jalgpallielul Christofer Walker – inglise jalgpallikommentaator, kes kommenteerib oma veebiraadios aeg-ajalt ka Eesti liigade kohtumisi (loe temast täpsemalt Jalka 2020. aasta septembrikuu numbrist) Indrek Schwede – Jalka esimene peatoimetaja, jalgpalliajakirjanik ja -ajaloolane Aet Süvari – ERRi spordireporter Rasmus Voolaid – Soccernet.ee ajakirjanik Hendrik Osula – spordifotograaf Jana Pipar – jalgpallifotograaf Ronald Uus – graafiline disainer Vello Lutter – graafiline disainer Mathias Väärsi – graafiline disainer NB! Kuna mõnes alagrupis oli hindavaid žüriiliikmeid vähem kui teistes, ei saa punktisummasid alagruppide vahel üks ühele võrrelda.

2021 MAI JALKA

59

LÕPULUGU A-alagrupp: Tallinna kesklinn

Tallinna Kalev

FC Zapoos

FC Reaal

FC Teleios

FC Toompea

KSK Štrommi

SC ReUnited

Kristiine JK

FC TransferWise

FC Zenit

Tallinna JK Dünamo

Erandina paigutus sellesse alagruppi Kernus oma kodumänge pidav Tallinna FC Zenit, kes jäi aga edasipääsust lõpuks kaugele. Selles rühmas kerkisid suhteliselt kiiresti teiste seast esile viis võistkonda, kelle seast tuli välja sõeluda neli edasipääsejat. Viisikust jäi lõpuks joone alla logol Pika Hermanni torni kujutav FC Toompea, kelle ees rebisid ennast 32 parema sekka Tallinna Kalev, FC Zapoos, FC Reaal ja FC Teleios.

Tallinna Kalev

25 punkti

FC Zapoos

19 punkti

FC Reaal

18 punkti

FC Teleios FC Toompea KSK Štrommi

17 punkti

Kristiine JK SC ReUnited FC Zenit

6 punkti 5 punkti 4 punkti

FC TransferWise Tallinna JK Dünamo FC Sssolutions

3 punkti 1 punkt 0 punkti

14 punkti 8 punkti

FC Sssolutions

B-alagrupp: Ida- ja Põhja-Tallinn Tihedas seltskonnas ei tekkinud tükk aega ühte kindlat liidrit, kuid viimaste laekunud häältega võttis esikoha võrdlemisi kindlalt Põhja-Tallinna FC. Edasipääsuks piisas siin vaid 11 punktist.

FC Araratile tõid sealjuures suuresti edu välismaalaste hääled – Goralski ja Walker tõid Araratile kokku kaheksa silma. Playoff’i uks sulgus kõige napimalt FC Soccerneti ees.

Põhja-Tallinna FC

26 punkti

Eston Villa

19 punkti

Maarjamäe Vigri

16 punkti

FC Ararat FC Soccernet Lasnamäe Ajax FC Pocarr FC Hell Hunt FCI Tallinn FC Tallinn Põhja-Tallinna JK Volta Tallinna JK Legion

11 punkti 10 punkti 9 punkti 8 punkti 8 punkti 6 punkti 3 punkti 3 punkti 1 punkt

Põhja-Tallinna FC

Eston Villa

FC Ararat

FC Soccernet

Lasnamäe Ajax

FC Pocarr

FC Hell Hunt

FCI Tallinn

Põhja-Tallinna JK Volta

Tallinna JK Legion

FC Tallinn

60

JALKA MAI 2021

Maarjamäe Vigri

LÕPULUGU

FC Flora

JK Piraaja

FC Maksatransport

Rumori Calcio

FCI Levadia

FC Olympic Olybet

C-alagrupp: Lilleküla ja Lääne-Tallinn Kolmandas pealinna grupis oli teiste seas koos kolm Tallinna suurt profiklubi Flora, Levadia ja Kalju. Oli selge, et kõvas konkurentsis oleks suur ime, kui kõik kolm ka edasi pääseksid – alagruppi jäi seekord pidama Levadia. Alagrupis teenis kolmanda koha ühe põnevaima logoga meeskond FC Maksatransport, kes teenis esikohapunkte sellest rühmast kõige enam. Väikeseks üllatuseks võib ehk pidada ka Lilleküla Retro sedavõrd selget ebapopulaarsust – riigivapist inspireeritud logo teenis punkte vaid ühelt hääletajalt.

FC Kose

Kernu Kadakas

Saue JK

Kurtna JK

Nõmme Kalju

JK Jalgpallihaigla FC Flora JK Piraaja FC Maksatransport Nõmme Kalju Nõmme United Rumori Calcio FCI Levadia FC Olympic Olybet JK Jalgpallihaigla Lilleküla Retro

Saku Sporting

Keila JK

Nõmme United

Lilleküla Retro 30 punkti 29 punkti 25 punkti 17 punkti 12 punkti 11 punkti 11 punkti 8 punkti 4 punkti 3 punkti

Tabasalu JK

Rummu Dünamo

Harju JK Laagri

D-alagrupp: Lääne-Harjumaa Kuna Harjumaal on ühe alagrupi jaoks natuke liiga palju võistkondi, otsustasime maakonna keskelt pooleks lüüa. Et võistkondade arv oleks mõlemas grupis võrdne, lisasime Lääne-Harjumaa omasse ka geograafiliselt kõige läänepoolsema Ida-Harjumaa klubi FC Kose, mis selle alagrupi ka mäekõrguse eduga võitis. Nende seljataga käis aga tõsiselt kõva andmine, kusjuures erinevalt paljudest teistest gruppidest ei olnud siin eriti selget autsaiderit – kõik logod teenisid vähemalt kahekohalise arvu punkte ning viimase edasipääseja selgitamiseks tuli appi võtta kõik viigilahutajad, sest Tabasalu JK, Kernu Kadakas ja Kurtna JK teenisid kõik võrdselt 15 punkti. Tabasalu ja Kernu poolt andis punkte viis hääletajat (Kurtnale neli), Tabasalu teenis aga kahelt hääletajalt esikohapunktid, samal ajal kui Kernu nimetati kahel korral alagrupi paremuselt teiseks. Seepärast sai üle noatera siit viimasena edasi just Tabasalu.

FC Kose

32 punkti

Saue JK

19 punkti

Saku Sporting

19 punkti

Tabasalu JK Kernu Kadakas Kurtna JK Keila JK Rummu Dünamo Harju JK Laagri

15 punkti 15 punkti 15 punkti 13 punkti 13 punkti 11 punkti

2021 MAI JALKA

61

LÕPULUGU E-alagrupp: Ida-Harjumaa Ka Harjumaa idapoolel oli grupivõitja suhteliselt kindel – varakult eest ära rebinud JK Loo, kes kasutab logona oma noortesüsteemi FC Tiigrite embleemi. Siin domineerisid madalamate liigade tiimid: ka Maardu siseasja Aliensi ja Linnameeskonna vahel võitsid „tulnukad“, kes teenisid sellega ka viimase edasipääsukoha.

JK Loo

35 punkti

Viimsi Lõvid

25 punkti

FC Aruküla

17 punkti

Maardu Aliens Maardu Linnameeskond Raasiku Joker Anija JK Viimsi JK Kuusalu Kalev

16 punkti

JK Loo

Viimsi Lõvid

Maardu Aliens

Maardu Linnameeskond

Raasiku Joker

Anija JK

Viimsi JK

Kuusalu Kalev

10 punkti 9 punkti 8 punkti 8 punkti 7 punkti

Märjamaa Kompanii

Paide Linnameeskond

Raplamaa JK

Jõgeva FC Wolves

FC Lelle

Vändra Vaprus

FC Järva-Jaani

SK Imavere

Türi Ganvix

Jõgeva SK Noorus-96

F-alagrupp: Kesk-Eesti Premium liigas mullu hõbeda võitnud Paide Linnameeskond uuendas mõned aastad tagasi oma logo ning tundub, et muudatused on hästi vastu võetud – edasipääs Kesk-Eesti valikgrupist tuli neile mängeldes. Grupivõit läks aga Märjamaa Kompaniile, tihedas heitluses viimaste edasipääsukohtade peale osutusid edukaks Raplamaa JK ja Jõgeva Wolves. Teisel Jõgeva meeskonnal aga nii hästi ei läinud – Noorus-96 oli kogu võistluse peale üks kolmest võistkonnast, mis ei teeninud ühtegi punkti. Iseäranis disaineritele peale läinud SK Imavere logo, mis on kahtlemata Eesti üks omapärasemaid, teistelt hääletajatelt aga piisavalt punkte ei teeninud ning pidi leppima oma valikgrupi kaheksanda kohaga. Mängulisuse eriauhind võiks aga vabalt just nende oma olla!

62

FC Aruküla

JALKA MAI 2021

Märjamaa Kompanii

27 punkti

Paide Linnameeskond

26 punkti

Raplamaa JK

18 punkti

Jõgeva FC Wolves FC Lelle Vändra Vaprus FC Järva-Jaani SK Imavere Türi Ganvix Jõgeva SK Noorus-96

15 punkti 13 punkti 12 punkti 10 punkti 10 punkti 4 punkti 0 punkti

LÕPULUGU G-alagrupp: Ida- ja Lääne-Eesti

FC Hiiumaa

Pärnu Poseidon

Narva Trans

Sillamäe Kalev

Rakvere Tarvas

Jõhvi Phoenix

Läänemaa JK

Pärnu Vaprus

FC Kuressaare

Pärnu JK

Ida-Virumaa FC Alliance

Geograafiliselt kõige laiahaardelisema alagrupi moodustasid Eesti kaardi peal vasakusse ja paremasse äärde jäävad võistkonnad. Ida ja lääne miniduelli võitis siin võimsalt lääs, sest nelja parema sekka ei mahtunud lõpuks mitte ühtegi idapoole esindajat! Virumaa parimaks kerkis paar aastat tagasi logoga uuenduskuuri läbinud Narva Trans, keda jäi edasipääsust lahutama vaid üks punkt ja grupi teisest kohast vaid kaks punkti.

FC Hiiumaa Pärnu Poseidon Pärnu Vaprus Läänemaa JK Narva Trans Rakvere Tarvas FC Kuressaare Sillamäe Kalev Jõhvi Phoenix Pärnu JK Ida-Virumaa FC Alliance

28 punkti 18 punkti 17 punkti 17 punkti 16 punkti 15 punkti 10 punkti 6 punkti 5 punkti 3 punkti 0 punkti

H-alagrupp: Lõuna-Eesti Tartu Tammeka hiljuti värskenduskuuri saanud logo plussiks tundub olevat see, et see läheb kõigile peale, olgugi et esikohale asetatakse seda vähe. Kümne hääletaja seas vaid kaks esikohta, aga vähemalt kaks punkti tuli kõigilt hääletajatelt! Ka selles rühmas selgusid viimased edasipääsejad päris viimaste häältega – Võrtsjärve läänekallas sai selles miniduellis idakaldast jagu ning FC Otepää ja Tartu Welco arvelt murdsid edasi Põhja-Sakala ja Viljandi Tulevik.

Tartu Tammeka

32 punkti

FC Elva

21 punkti

Põhja-Sakala

14 punkti

Viljandi Tulevik FC Otepää Tartu Welco FC Vastseliina FC Helios FA Tartu Kalev Team Helm Põlva Lootos Valga Warrior

14 punkti 13 punkti 12 punkti 7 punkti 6 punkti 6 punkti 5 punkti 4 punkti 1 punkt

Tartu Tammeka

FC Elva

Põhja-Sakala

Viljandi Tulevik

FC Otepää

Tartu Welco

FC Vastseliina

FC Helios

FA Tartu Kalev

Team Helm

Põlva Lootos

Valga Warrior 2021 MAI JALKA

63

LISAAEG

Kalendrimees Kolumbiast

Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 02.05 Janek Meet 02.05 Ketlin Saar 02.05 Kaarel Rumberg 02.05 Ronaldo Tiismaa 03.05 Tiit Kõmper 03.05 Rasmus Peetson 04.05 Sergei Kuzmitšev 04.05 Ehte Eamets 04.05 Alex Roosalu 05.05 Karl Koppel 07.05 Eino Puri 07.05 Sander Puri 07.05 Mait Toom 07.05 Kevin Aloe 07.05 Reti Talts 08.05 Dmitri Ustritski 09.05 Sten Klaasen 09.05 Kaido Koppel 09.05 Maarja Saulep 09.05 Saron Läänmäe 11.05 Oleg Kurotškin 11.05 Meelis Eelmäe 12.05 Aivar Priidel 12.05 Mark Oliver Roosnupp 14.05 Martin Reim 14.05 Pavel Londak 16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 17.05 Joonas Soomre 17.05 Ingmar Krister Paplavskis 18.05 Liis Ott 18.05 Saskia Sonnberg 19.05 Mart Martin 20.05 Henrik Ojamaa 20.05 Robi Saarma 21.05 Marius Unt 21.05 Eiko Saar 21.05 Mario Hansi 22.05 Mikk Reintam 24.05 Risto Sarapik 24.05 Ainar Leppänen 24.05 Dmitri Kruglov 24.05 Aiko Orgla 24.05 Aleksandr Kulinitš 29 24.05 Artjom Ostrovski 25.05 Andre Anis 25.05 Gert Kams 25.05 Oliver Rass 25.05 Kreete Õun 27.05 Igor Morozov 27.05 Eneli Kutter 28.05 Dmitri Vinogradov 28.05 Mihkel Järviste 29.05 Jan Kokla 30.05 Lauri Salei

57 47 24 21 20 57 26 63 40 22 27 33 33 31 26 21 46 39 33 30 25 50 48 44 24 50 41 40 28 21 22 31 30 42 30 20 55 40 34 31 51 49 37 34 21 44 36 21 20 32 30 47 21 24 47

Argentina esiliigameeskonnas All Boysis pallib Kolumbia ründaja E. González, kelle nimi on mitmel pool ületanud uudiskünnise. Nimelt panid mehe vanemad talle 1999. aastal eesnimeks Efmamj Jasond (jah, hääldataksegi kuidagi nii). Nimi on tuletatud hispaaniakeelsest kalendrist – nimelt koosneb see iga kalendrikuu esimesest tähest (enero on hispaania keeles jaanuar, febrero veebruar).

Väidetavalt ei olnud tema vanematel sellise nime valikuks muud põhjust kui see, et neile lihtsalt meeldisid kalendrikuud.

Pallur ise eelistab nimekuju Jasond, aga Kolumbias on tema hüüdnimeks olnud ka Kalender. All Boysi võistkonnas on ta laenul Argentina suurklubist San Lorenzost, kuid seni pole ründaja karjäär eriti suuri pöördeid võtnud.

Pingviinid Santiago Bernabéul Real Madrid on teadupoolest juba viimased aasta aega oma kodumänge pidanud senisel duubelmeeskonna väljakul, mis kannab Alfredo di Stefano nime ja mahutab vaid 6000 pealtvaatajat – koroonatingimustes ei ole sellel loomulikult aga erilist vahet, sest publikut niikuinii tribüünidele ei lubata.

Hiljuti tekitas sotsiaalmeedias hämmeldust aga see, mis toimub samal ajal Reali põhistaadionil Santiago Bernabéul. Samal ajal kui areenil käivad ulatuslikud uuendustööd, ilmus sotsiaalmeediasse video, millelt on näha, kuidas staadionil kõnnivad ringi täiesti ehtsad ja elus… pingviinid!

Foto: ekraanitõmmis videost, Twitter/@JavierCaireta

Kamerun jäi meilisegaduse tõttu ründajast ilma Kameruni koondisel tuli märtsikuistes Aafrika rahvuste karika valikmatšides Roheneemesaarte (1 : 3 kaotus) ja Rwanda (0 : 0 viik) vastu hakkama saada ilma Müncheni Bayerni ründaja Eric Maxim Choupo-Motinguta ja seda proosalisel põhjusel: nimelt saatis Kameruni jalgpalliliit koondisekutse Bayerni asemel kogemata iseendale.

Kui Kameruni peatreenerilt António Conceiçãolt uuriti, miks Choupo-Moting koondises ei ole, sõnas Conceição, et Bayern ei vastanud koondisekutsele. Saksa tippklubi lükkas aga väite ümber ning teatas, et neile polnud mingit kutset tulnudki!

Segadusest aru saanud Kameruni alaliit palus sakslastelt seepeale vabandust ning tunnistas oma piinlikku eksimust. Nende õnneks ei ole Kameruni koondisel valiksarjas midagi kaalul, sest turniiri korraldajatena on neil pääse finaalturniirile igal juhul tagatud.

Foto: Imago Images / PRiME Media Images / Scanpix

64

JALKA MAI 2021

LISAAEG RUBRIIK

15 aastat

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Vassiljevi debüüdist Võib öelda, et 2006. aasta maikuu viimasel päeval algas Eesti koondises uus ajastu: nimelt tegi 21aastasena oma koondisedebüüdi Konstantin Vassiljev.

Maavõistlusmängus Uus-Meremaa vastu, mis lõppes 1 : 1 viigiga, sekkus Vassiljev 66. minutil vahetusest Vjatšeslav Zahovaiko asemele. Esimest koondiseväravat tuli oodata peaaegu kolm aastat – oma 16. koondisemängus sahistas Vassiljev võõrsil Armeenia väravavõrku.

Edasine on juba ajalugu: praeguseks on Vassiljevil koondisemänge kogunenud 128 ja väravaid 25. Mänge on sinises särgis rohkem kirjas vaid Martin Reimil, Marko Kristalil ja Andres Operil, väravaid vaid Operil ja Indrek Zelinskil.

LHV edetabel Märtsikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (3.) Nõmme Kalju FC (4.) FC Elva (5.) FC Nõmme United (6.) Viljandi JK Tulevik (8.) JK Tabasalu (7.) JK Tallinna Kalev (9.) Viimsi JK (12.) FC Kuressaare (17.) Rakvere JK Tarvas (20.) Paide Linnameeskond (13.) Keila JK (14.) Pärnu JK Vaprus (10.) Ambla Vallameeskond (11.) Tallinna FCI Levadia (–) Raplamaa JK (15.) FC Kose (–) Põlva FC Lootos (19.) FC Hiiumaa

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2021 MAI JALKA

65

RISTSÕNA

Aprillikuu ristsõna õige vastus oli „Mati Gilden“. Õige vastuse eest võitis EJLi kruusi Karl Markus Rand. Võitjaga võtame ühendust.

Maikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 21. maiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja hümniga jalgpallikoondise T-särgi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA MAI 2021