Jalka (mai 2016)

HIND 2,20 EUROT MAI 2016

ATS PURJE ei tulnud Eestisse karjääri lõpetama EM-ENNUSTUSVÕISTLUS KOOS ERIK LISTMANNIGA JIMMY HÖGBERG ÜLISTAB RAHVUSKOONDIST KATKEND RAIO PIIROJA RAAMATUST MÄNG, MIS ANDIS PÄIKESE JA KUU ISSN 1736-7379

Postrid: Martin Miller / Johan Cruyff / Aleksandr Dmitrijev

SERGEI RATNIKOV – MEISTRIKS LEVADIAGA ANDREAS VAIKLA – MAAILMA PARIMAKS

a ita ts u u k

sisukord

a parim olla maailm “Ma tahan usu, t, sest ma ei väravavah aga vajab ullumeelne, et see on h öd.” meeletult tö ikla a V Andreas lk 22–23

KAANELUGU LK 46–49 Ats Purje vastab meie lugejate kõige erinevamatele küsimustele. Ka selle kohta, kuhu on kadunud tema ettearvamatus, milline oli treener Aivar Tiidus, kas Šveitsi mängu eksimus kollitab siiani jne. Purje reastab ka ründaja peamised omadused.

KOLUMNID

12 14 16

Siim Kera

Hind 2,20 eUrot mai 2016

Indrek Schwede Mihkel Uiboleht

ei tulnud eestisse karjääri lõpetama em-ennUStUSvõiStLUS kooS erik LiStmanniga Jimmy Högberg üLiStab raHvUSkoondiSt katkend raio piiroJa raamatUSt mäng, miS andiS päikeSe Ja kUU ISSN 1736-7379

postrid: martin miller / Johan Cruyff / aleksandr dmitrijev

Sergei ratnikov – meiStrikS Levadiaga andreaS vaikLa – maaiLma parimakS

ESIKAANEL: ATS PURJE FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 5 (101) 2016

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

21 22 24 28 46 50

Frank Liivak Andreas Vaikla Jimmy Högberg Raio Piiroja Ats Purje Sergei Ratnikov

RUBRIIGID Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

Klubi lood: Kohtla-Järve JK Järve

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA

Naised

KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

4 8 10 18 42 44 52 62 64 66

Lembit Peegel

TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee

Minu 11: Ingemar Teever

Maikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

MUU Ennustame EMi koos Erik Listmanniga Kataloonia treenerid Levadias Jari Litmanen: hea jalgpallur,

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

kehv kirjutaja

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD

Mäng, mis andis päikese ja kuu

TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT

POSTRID

38 54

38

56

56 58

MARTIN MILLER

TARTU TAMMEKA

ASULA 4C, 11312 TALLINN

JOHAN CRUYFF

HOLLAND

TRÜKITUD UNIPRINDIS

ALEKSANDR DMITRIJEV TALLINNA INFONET

TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT,

24

PERSOONID & INTERVJUUD

atS pUrJe

t

2016 MAI JALKA

3

lembit peegel

Koondist käisid kimbutamas

Norra ning Serbia ässad Peale kellakeeramise mahtus kevadkuu lõppu ka kaks koondiseduelli ning naistevuti superkarikas. Meenutame!

Foto: Lembit Peegel

29. märtsil toimunud Eesti ja Serbia maavõistluses said järjekordselt oma vana rivaliteeti elustada Londoni Chelsea staar Branislav Ivanovic (6) ja Enar Jääger (17). Kümme aastat tagasi mängisid mõlemad Venemaa kõrgliigas – serblane Moskva Lokomotivis, eestlane Moskva Torpedos. Sel korral tõusis nagu torpeedo aga hoopiski balkanlane.

4

JALKA MAI 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Käes on kevad, alanud on niitmishooaeg. Üks serblane on korraga kaks eestlast maha võtnud. Karol Mets langeb vasakul, Ilja Antonov paremal.

Foto: Lembit Peegel

Eesti ja Serbia jalgpallikoondised jõudsid pidada maha ka väikese ringmängu nimega “Kus on pall?”.

Foto: Lembit Peegel

Karol Mets (18) on saladuse jälile saanud – mänguvahend on leitud!

Nüüd on ainult vaja, et Mihkel Aksalu (1) kastanid tulest välja tooks, serblased Slobodan Rajkovic (5) ja Branislav Ivanovic (6) on valmis noolima.

2016 MAI JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Kus on pall? Muidugi koondise esiväravavahi Mihkel Aksalu haardes.

Foto: Lembit Peegel

Viis päeva enne Serbiat madistasid Kitseküla murul Eesti ja Norra. Suusamekast Trondheimist pärit vastaste kapten Per Ciljan Skjelbred üritab peatada tartlast Artur Pikka.

6

JALKA MAI 2016

Foto: Lembit Peegel

Norra kõrgliigas palliv Karol Mets juba teab, kuidas fjordidemaa jalgpalluritest kiirem olla ning esimesena õhku kerkida. Siin duellis maitseb kaotuskibedust Jo Inge Berget.

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Märtsi lõpus peeti ka naiste superkarika kohtumine ning Pärnu JK jätkas sealt, kust kõik pooleli jäi – suvepealinlased alistasid Talinna FC Flora tulemusega 3 : 1. Pildil heitlevad Anete Paulus (pikali) ja Miina Kallas (püsti).

Foto: Lembit Peegel

Järjekordne aasta, järjekordne karikas.

Huvitav, mitu sarnast pilti Pärnu JK kaptenist ning Eesti koondise legendist Anastassia Morkovkinast on?

Foto: Lembit Peegel

Palju õnne, Pärnu JK! Superkarikas on teie.

2016 MAI JALKA

7

nimed & numbrid Leicester City FC Kui õige Leicester City teeb maailma šokeerivaid imetegusid Inglise kõrgliigas, siis oma Leicester on meilgi.

Nimelt rahvaliigas palliv Leicester City FC, kes aprilli alguses sai väikeste karikavõistluste 1/64-ringis mõõtu võtta Tartu JK Tammeka U19 võistkonnaga.

Annelinnas toimunud matšis ei olnud külalistel oma kuulsatest nimekaimudest kasu, ei tulnud kastaneid tulest tooma James Vardy ega Riyad Mahrez.

Pärast 5 : 0 lõppenud avapoolaega lisas koduvõistkond tabloole veel 16 väravat ning võttis võimsa 21 : 0 võidu.

Eesti kunstiakadeemia Sel aastal valmivad Premium liiga kuu parimate auhinnad Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengite käte abil.

Märtsi parimatele mõeldud meened meisterdas EKA klaasikunsti ja -disaini II kursuse üliõpilane Annika Mätlik, kes sai inspiratsiooni jalgpalli liikumisest. Iga kuu ootavad parimat treenerit ja mängijat uued autorid ning uued auhinnad.

12

... mängu kulus mullu Tartu JK Tammekal, et kokku koguda 11 punkti. Tänavu jõudsid nad selle tähiseni kuue kohtumisega. Kaks korda parem!

Sander Post: jalgpall hakkab tagaplaanile jääma Viljandi JK Tulevik maandus pärast aastast Premium liiga seiklust tagasi esiliigasse. Möödunud aastal oli meeskonna üheks põhitegijaks koondise- ning võõrliigade kogemusega Sander Post. Mitmel positsioonil end koduselt tundva mängumehe saldoks jäi mullu 26 mängu ning neli tabamust. Kas ja kui palju saavad viljandlased temale toetuda aste madalamal?

Mullu said kõrgliigas päris palju mänguaega. Kas esiliigas läheb sama rada edasi või pigem mängid siis, kui aega ja jaksu leiad?

Praegu saan trennides väga minimaalselt käia, lihtsalt pole pere ja muude asjade kõrvalt aega. Mängudel üritan ikka nii palju kohal olla kui võimalik.

Järjest tähtsamad asjad tulevad peale, jalka hakkab tagaplaanile jääma.

Eelmisel aastal olid klubis liider ning noorematele mentor.

Mullu oli selgem pilt – tulin Florast, olin heas vormis ja meeskonnal oli liidrit vaja, mul oli rohkem kogemusi kui teistel. Praegu loodan, et noortest kasvavad uued liidrid välja.

Sa pole aastaid esiliigas mänginud. Kas motivatsiooni leiad?

Ikka leian, selle taha ei jää midagi. Tahan jalgpalli mängida, tahan Viljandi eest mängida, olen väga motiveeritud. Esiliiga tase on ka täitsa okei, Premium liiga lõpu ja esiliiga keskmiku vahe ei ole niivõrd suur.

Tuleviku hooaja algus on seni edukalt läinud, viiest mängust on saadud 12 punkti.

Nagu kõigil iseseisvatel klubidel, on ka meil eesmärgiks tagasi kõrgliigasse jõuda. Seni oleme saanud punkte nii väga kehva kui ka väga hea mänguga.

Premium liiga on mehi karastanud, nooremad on julgemaks läinud.

Kas Viljandisse naasmine oli õige otsus või mõtled praegu, et oleks võinud veel veidi kõrgemal tasemel proovida?

Ma ei ütle, et vale otsus oli, aga vahel on tunne, et tahaks veel kuskil kõrgemal mängida. See on muidugi harva ja emotsiooni pealt. Üldiselt olen oma otsusega rahul.

SIIM KERA

50%

... oma mullusest Premium liiga väravate saldost sai FC Flora soomlane Sakari Tukiainen täis juba tänavuse hooaja teises mängus. Eelmisel aastal lõi ta kõrgliigas kümme väravat, läänevirulastele prõmmis ta 8. märtsil sisse viis kolli.

200

... Premium liiga minutit kulus Rakvere JK Tarval, et lüüa klubi ajaloo esimene kõrgliiga värav. Auväärse avapaugu sai hooaja kolmandas mängus Nõmme Kalju FC vastu enda nimele Stanislav Goldberg. Esimene punkt teeniti kaks vooru hiljem, kui võõrsil viigistati JK Narva Transiga.

8

JALKA MAI 2016

Sander Post – Viljandi eest väljas.

Foto: Lembit Peegel

TEEME SEDA JÄLLE! Kui ostad 100 € eest SNICKERS Workwear tavahinnaga tooteid, ANNAME SULLE

PUSA

art 8015/1704

TASUTA

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Kampaania kehtib kuni 31.08.2016, või kuni tasuta pusasid (art 8015/1704) jätkub ja AINULT SNICKERS Workwear TAVAHINNAGA toodete ostu puhul!

Keha järgiva lõikega soe ning väga mugav fliispusa.

Ruudulise struktiiriga fliiskangas hingab väga hästi.

Et õhk liiguks paremini, on kaenlaalustes kasutatud kergemat kangast.

TAVAHIND

96 €

SNICKERS Workwear A.I.S fliisist Body Mapping

art 8015/1704

TASUTA

(Väärtus 96 €)

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE JÕGEVA TÜRI Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Arnold Rüütliga oli meil ebasõbralik, aga korralik ja pingeline võistlus. Lennartiga käis see rohkem nagu jalgpalli sõprusmäng.”

Rein Taagepera 1992. aasta presidendivalimistest

“Kui jalgpallur söödab palli tagasi oma värava poole, siis pole põhjust arvata, et ta on vastaste poole üle jooksnud. Taganemine on hoovõtt uueks pealetungiks.”

Matemaatikadoktor Tiit Riismaa poliitikast “Kes peataks Lasnamäe?”

Ott Järvela Lasnamäel kodustaadionit omava Tallinna Infoneti edust Premium liigas “Kui ma olin väike, siis vaatasin tema poole alt üles. Nüüd on ta minu treener.”

A-koondise treeningule kutsutud Andreas Vaikla Mart Poomist “Karta ei ole meil midagi. Läheme ja mängime jalgpalli.”

Henri Anier enne maavõistlust Norraga “Selles laagris on ta ründaja. Ma pole jõudnudki talle seda veel rääkida, kuid meil seisab õhtul ees personaalvestlus.”

Magnus Pehrsson Sergei Zenjovist enne maavõistlust Norraga “Kõige rohkem meeldis mulle see, et meile väravat ei löödud.”

Magnus Pehrsson pärast maavõistlust Norraga “Hommikul teeme klubis väikesed snäkid ja seejärel räägime lihtsalt meeskonnaga juttu.”

Ken Kallaste päeva algusest Zabrze Gornikus “Sain kohe aru, et Eestis arendatakse jalgpalli mõtte ja perspektiivitundega, olulisi sotsiaalseid väärtusi tähtsaks pidades.”

Norra koondise peatreener Per-Mathias Högmo “Jalgpallis ei ole kättemaksule kohta. Iga mäng on uus.”

Branislav Ivanovic Serbia negatiivsest bilansist enne kolmandat maavõistlust Eesti vastu “Olin siis 11aastane. Unistasin uuest jalgpallist ja telekamängust.”

Näitleja Hendrik Toompere juunior sellest, millest ta mõtles 1997. aastal

10

JALKA MAI 2016

Naiste rannajalgpall tõstab Eestis pead.

Foto: Eesti Rannajalgpalli Lii

Inglismaa ja Jaapani koondislased tahavad Eesti klubi esindada Veidi veel ning rannavutihooaeg saab täistuurid sisse. BSC Peugeot alustab meistritiitli kaitsmist 18. juunil, kuid enne tuleb võtta ette reis Sitsiilia rannikulinna Cataniasse, kus 23.–29. maini toimub Euro Winners Cup 2016, mis lihtsustatult öeldes on justkui rannajalgpalli Meistrite liiga. Mullu jäi klubi laeks alagrupi viimane koht, väravate vaheks 3 : 14. Peugeot’ mängija ning Eesti koondise kapten Taavi Tammo kinnitab, et sel korral on eesmärgiks kevadisse Maarjamaale naasta vähemalt ühe võiduga.

“Eelmisel aastal oli see mure, et ei saanud perekondlikel põhjustel kõiki mehi kaasa,” sõnab ta. “Sel aastal on tunne, et saame võistkonna kokku.

Oleme ka rohkem füüsilisele põhjale rõhku pannud. Eks see üritus ole eestlaste jaoks muidugi väga ebamugaval ajal. Ettevalmistus jääb väga lühikeseks, oleneb, millal ilmad soojaks lähevad, et liiva peale saada. Seepärast me endale ka utoopilisi eesmärke ei sea.”

Tammo tunnistab, et võistluse tase on üsna kõikuv, kuid teravamas tipus on tugevaid satse võibolla isegi rohkem kui koondise tasemel ning see tõstab ka keskmist taset. Meeskonnad komplekteeritakse tugevalt ning paljud võtavad endale lisajõudu. Välismaalased on avaldanud soovi ka Eesti klubiga liituda.

“Eesti on rannajalgpalli maailmas silma jäänud,” tõdeb Tammo rõõmsalt.

“Näiteks Inglismaa ja Jaapani koondise mängijad on küsinud, kas saaks tulla meid aitama, aga me ilmselt tahame ikka oma mängijaid kasutada. Raha taha see ei jää, aga meil on endal nii palju rannajalgpallureid, ja kuna me võitlesime turniirikoha oma mängijatega välja, siis tahaks minna ja vaadata, mis meie tegelik tase on.”

Esimest korda toimub Euro Winners Cup ka naisrannajalgpalluritele ning ajaloolisest võistlusest võtavad osa ka Nõmme Kalju naised. Nende juhendajaks on Eesti meeste rannavutikoondise esimene peatreener Fredo Getulio Aurelio. Kaljus on ta naistele liivatrenni andnud juba neli aastat. Tavapäraseks taksiks on kord nädalas. Ta loodab, et hoolealuste hea esinemine aitab tõsta ala populaarsust naiste seas.

“Ala populaarsusele on kaasa aidanud Eesti meeste rannajalgpallikoondise hea esinemine euroliiga superfinaalis,” räägib brasiillane. “Kui meie mängime hästi, siis paneb see rahva meist rääkima ning see motiveerib ka teisi naisi rannajalgpalli proovima.”

Lõunaameeriklane teab öelda, et näiteks Itaalias ja Venemaal on ka professionaalseid naisrannajalgpallureid. Seepärast turniiriks suuri sihte ei seata.

“Meil on väga noor võistkond ning vastu tulevad kogenud ja tugevad naised,” lausub treener. “Aga me peame minema ja ennast teistega võrdlema. Ma loodan, et me suudame üllatusi pakkuda.”

Euro Winners Cupist võtab osa 32 meeskonda ning 16 naiskonda.

SIIM KERA

lood & tsitaadid

nii nad

Eston Villa avas hooaja uhkelt III liiga põhja piirkonnas mängiv Tallinna FC Eston Villa korraldas 8. aprillil hooaja avamisürituse Sõpruse kinos. Mõnusas atmosfääris kuulati konkurentmeeskonna FC Toompea liikme Wenna ehk Priit Kuuse värvikaid meenutusi oma jalgpalluriteest. “Aktuaalse kaamera” ankur kirjeldas muuhulgas, kuidas ta just mängus Eston Villa vastu jalaluu murdis ja pidi loobuma pikalt planeeritud reisist.

Ekraanil näidati fragmente Eston Villa mängust ning ürituseks ettevalmistatud klippe, kus jalgpallist ja klubist pajatasid mängijad ja nende lapsed. Avatud oli baar ning tasuta pakuti soovijaile käsitööõlut ja vett. Koosviibimisele pani väärika punkti Uus-Meremaa film “The Ground We Won”, mis näitas ühe ragbi amatöörvõistkonna liikmete igapäevaelu.

“Küsisime selle filmi näitamise õiguse otse tegijatelt Uus-Meremaal,” rääkis Jalkale Eston Villa juhatuse liige Aivar Vaher. “Kirjutasime neile, et oleme ise ka amatöörklubi ja plaanime teha sellise hooaja avaürituse.”

Vaheri sõnul oli ürituse teine eesmärk innustada teisigi klubisid korraldama analoogseid hooaja avamisi. Mitte ainult III ja IV liiga klubisid, vaid ka kõrgemal mängivaid satse. Ise korraldati uhke avamine seetõttu, et klubi alustab 15. hooaega ja sel aastal on väljas ka teine meeskond, mis mängib IV liiga põhja/lääne piirkonnas.

“Tegelikult on vaja lihtsalt pealehakkamist,” rääkis Vaher. “Kogu see korraldus ei maksnud palju ja me lasime ju rahva hulgas ringi käima ühe piluga jalgpalli – saime selle korjanduse abil oma väljaminekud sisuliselt tasa.” Ürituse ühe osana tänati ka sponsoreid, kelle esindajatele anti üle meenekott. Aivar Vaheri sõnul istus publiku hulgas mitu potentsiaalset sponsorit, kes loodetavasti nägid, et Eston Villat tasub toetada.

“Muidugi on meie mängijate seas tavaelus ehk keskmiselt paremini hakkama saavaid inimesi, aga samas toetame oma klubi noori, kes näiteks oma vormide eest ei maksa,” rääkis Vaher. “Ka mängijalitsentsi puhul katab klubi osa rahast ning noortele on odavam kuumaks, mis tagab nädalas kolm treeningut koos treeneriga. Kui kellelgi on tõesti kitsas käes, siis oleme kokku leppinud, et ta kompenseerib selle mõne vajaliku tööga klubis.”

Eston Villa noortetöö pole suunatud tippmängijate kasvatamisele, vaid klubi järelkasvu kindlustamisele. Enda juurde oodatakse noori, kes on suurte klubide süsteemist ripakile jäänud. Neil võimaldatakse osaleda kolmel tasuta treeningul, mille järel klubi autoriteetne treener ja 22kordne internatsionaal Mati Pari otsustab, kas uus mees sobib koosseisu.

Uuel hooajal tehakse kolmest Eston Villa mängust teleülekanne nii maapealsete kaamerate kui droonide abil. Hea korraldamiskogemuse sai Eston Villa mullu, kui IV liiga finaalis FC Tarvastuga kohtudes tehti mängust teleülekanne.

“Kui mängu korraldamine meie kätte anti, otsustasime, et teeme pisut suursugusemalt,” ütleb Aivar Vaher. “Oli tore üritus ja saime lihtsate vahenditega hakkama. Kui teeme ise selliseid asju, siis tahavad ka noormängijad ise meile tulla ja me ei pea muretsema järelkasvu pärast.”

ütlesid “Henri Anier ütles, et jalgpalluri kõige raskem töö – väravate löömine – kuulub ründajate ülesannete hulka.”

Ajakirjanik Gunnar Leheste “Ma arvan, et tal on piisavalt visiooni ja ideid, et ametiga toime tulla. Oleks väga põnev, mida ta räägiks ja korraldaks.”

Rauno Sappinen määraks järgmiseks Eesti riigi presidendiks Aivar Pohlaku “Jättes poliitkorrektsuse kõrvale: jalkafännid päästavad paradoksaalsel kombel ja endale teadvustamata valge rassi ja koos sellega ka euroopalikud väärtused.”

Kolumnist Manfred Salm vutifännide julgusest ohu korral vastu hakata “Jalgpalli moodi mängu näitas rohkem Flora, meie pigem kaitsesime terve kohtumise. Aga kui juhid terve mängu ja lased lõpus värava tagasi lüüa, oled ikka pettunud.”

Dmitri Kruglov Infoneti–Flora mängust “Flora näitas, miks on tšempion. Eesti liiga tase oleks väga korralik, kui kõik mängud oleksid sellised.”

Infoneti jalgpallur ghanalane Draman Haminu Infoneti–Flora mängust “Olen terve elu Kalju särki kandnud. Imelik oli vaadata vastaseid samas mustas särgis.

Oma koduklubi vastu tahad ikka tõestada ja võit olnuks magus.”

Nõmme Kaljust Pärnu Linnameeskonnas laenul olev Martin Mägi klubide omavahelisest mängust

5 x Tartu Tammeka peatreener Indrek Koser: “Parem alustada hästi kui halvasti.”

INDREK SCHWEDE

“Hea algus on pool võitu, läheb edasi, kuidas tahes.”

Eston Villa hooaja avamine, ekraani ees juhivad sõud klubi juhatuse liikmed Aivar Vaher (vasakul) ja Alar Kalamees.

Foto: Oliver Oli

“Nad (meeskond – toim.) näevad, et pingutades juhtub ka häid asju.”

“Oleme kõik ise välja võidelnud, ei saa öelda, et meil on meeletult õnne olnud.”

“Võrdlus Leicesteriga on kohatu. Vähemalt praegu. Räägime sel teemal uuesti, kui meil saab 30 vooru mängitud.”

2016 MAI JALKA

11

kera komm

VUTLARILT RÖÖVIS ÜMARUSE VASTASE TÄPNE TÄKE korda “jalgpall”, tekib mul tunne, et tahaks oma kulmud karv karva kaupa välja kiskuda. Aga kuhu reaalsuse eest põgeneda? Vaid “vutt” on jahutav tuuleiil. Internetis leiduv eesti keele instituudi sünonüümisõnastik rohkem sama tähendusega sõnu ei kuvagi.

Pole olemas. “Jalgpalluril” läheb veidi paremini – jalgpallimängija, pallimees, vutimees ning mängumees. Ikka nadi seis – aina mees ja mees. Pallist kui mänguvahendist ärme räägigi. Nahkkera? Käib kah, sest paremat pole!

Mul on mitu korda olnud mõttes kasutada Jalka artiklites veidi teisi väljendeid, aga ma pole tahtnud inimestesse segadust külvata. Teeme seda siis nüüd. “Vuti”-tüvi on mu lemmik, aga vutimehest saab ju lõpuks kõrini. Ma olen võidelnud tungiga kirjutada vutimehe asemel vutlar. Jah, sõnal on hoopis teine tähendus olemas, aga mis siis, vutt on peale jalgpalli ju ka lind! Eesti keele seletava sõnaraamatu sõnul on vutlar tupp, kapsel, toos või muu kaitsev ümbris. Võiks ju vabalt ka jalgpallur olla. Näitelause: vutlar lõi palli orbiidile ning vaatas seejärel sügavalt enese sisse.

petuuniad aknalaualt. Või siis – Nigel de Jong on Hollandi vutitaja.

Palli kohta mul kahjuks suuremad ideed puuduvad. Ainsad mõtted on ümarik või ümarus, millest ma üleliia vaimustuses pole. Tõenäoliselt on neid varem palli sünonüümina kasutatud, aga laia kasutusse pole see jõudnud.

Poolelt väljakult teele saadetud ümarus leidis värava? Ei tea. Ah jaa, paar korda olen kibelenud kirjutama vutimuna, mis iseenesest sobiks nagu rusikas silmaauku, aga on veidi liig. Valge jalgpalli asemel võeti teise poolaja keskel udu tõttu kasutusele kollane vutimuSIIM KERA na. No ei lähe üldse. Sel juhul peaks värava asemel kasutusele võtma sõna munarest. Kui vähem tõsistel teemadel iies klass oli lahe – vähemalt jätkata, siis maavõistluse kõrval meelselle kolme asja põhjal, mis dib mulle sõna maamatš. Väga palju mulle sellest iidsest ajast ei kasutaks, aga hindan seda puhtalt meenub. Esiteks, mingil kummalisel kalambuuri pärast. Guugeldades leiab, põhjusel läksin ma sõpradega keset et vähemalt 2006. aastal see väljend koolipäeva koju, et vaadata Erki Noole Estonian Business Schooli külmaks ei autasustamist Sydney olümpiamänjätnud: “Jätkates eelmise aasta traditgudel. Teiseks, miski veel veidram asi siooni toimub 6. detsembril kell 14.00 ajendas mind tegema eesti keele tunnis EBSi aulas Eesti–Hiina maamatš esitlust Indiana Pacersis mänginud 224 rendžumängus.” sentimeetrit pikast Hollandi Eemaldudes lõpuks teikorvpallurist Rik Smitsist. sendsõnadest, olen ma kõige Kolmandaks, algas minu kindlam aga selles, et tackle VAAT SEDA ÕPETAJAT kirjamehekarjäär. Emakeele peaks olema ilus eestikeelne kodutööks kirjutasin ma loo sõna täke! Palli äravõtmine Õpetaja oli sõna “kolli” väikese esitähe noorest jalgpallurist, kes saab pole ikka päris see, taklamine maha tõmmanud ning suure K-tähe kuulsaks (vau!). Veel hiljuti oli kõlab ka veidralt. Eesti keele asemele sirgeldanud. Mina rääkisin mul meeles fiktiivse superstaaseletav sõnaraamat ütleb, värava löömisest, tema arvas, et ... ri nimi, aga praegu turgatab et täke on sisselõige, sälk; pähe kõigest see, et õpetaja kriimustus, haavake. Mis see koerast? oli sõna “kolli” väikese esitähe tackle muud ole kui see, et maha tõmmanud ning suure lõikad vastase isiklikku ruumi K-tähe asemele sirgeldanud. sisse ning üritad vutimuna Mina rääkisin värava löömisest, tema Muy bueno. Nooremat vutlarit kutsuks endale haarata. Pealegi, selle tegevusega arvas, et ... koerast? Müsteerium müsma hea meelega vutitajaks. See võiks käivad vutlaritel tavaliselt kaasas ka teeriumiks, ta oli tegelikult väga tore siis olla lapseohtu east kuni täiskasvakriimustused ning haavakesed. Ragnar koolmeister. nuks saamiseni, kuigi seda võib ilma Klavani viimase sekundi täke hoidis ära Kollide äsamisest kirjutan ma siiani, igasuguste probleemideta kasutada ka hispaanlaste kindla viigivärava, Eesti kuigi mul oleks ülihea meel, kui jalgtäisealise jalgpalluri kohta. Näitelause: on maailmameister. Perfektne! palliterminitel oleks rohkem sünonüüvutitajad panid maja ees palli vihisema, me. Kirjutades ühes artiklis kümnendat esimesel korrusel elav tädi Salme tõstis

V

12

JALKA MAI 2016

KÕIK EESTI JALGPALLURID ON OODATUD EESTI KLUBIJALGPALLI

KELL 13 NAISTE KARIKAFINAAL

KELL 16 TIPNERI KARIKAFINAAL

ALATES KELLA 13:30st A. LE COQ ARENA TERRITOORIUMIL:

I L L A P JALG TURG!

SUUR FESTIVALIALA SOODSATE JOOKIDE NING MAITSVA GRILL-LIHAGA!

JALGPALLI OKSJON!

1-teist mõtet

KROONITA KUNINGAS

JOHAN CRUYFF E

estlane sai Johan Cruyffi suurusest aru 1974. aasta MMi jälgides. Nõukogude Liidu televisioon tegi sellelt võistluselt ülekandeid.

Ega teiste riikide vutihuvilistel olukord palju parem olnud, sest televisioon oli praegusega võrreldes lapsekingades – mis puudutab kanalite rohkust, valikuvõimalust ja spordiülekandeid. Hollandi ja Hispaania liigas mänginud Cruyff jäi enamikule jalgpallisõpradele nägematuks ja just 1974. aasta MM avas tema talendi kogu selle majesteetlikkuses.

Tänini räägitakse selle MMi puhul finaali kaotanud Hollandist, totaalsest jalgpallist ja Cruyffist, mitte võitjatest.

Vaadake Youtube’ist nimetatud MMi finaalmängu avaminutit! Pole midagi sümboolsemat hollandlaste mängitud stiili, totaalse jalgpalli kohta ja me näeme seal suure Cruyffi meisterlikku sooritust. Sakslased said esimest korda palli puudutada siis, kui seis oli 0 : 1 nende kahjuks! Kaamerapilt küll vahetub, aga siiski võib kokku lugeda, et avalöögist saadik kuni penalti määramiseni tegid hollandlased 16 söötu. Pärast seda 16. söötu seisis Cruyff palliga keskringis – viimase Hollandi mängijana – ning läks! Läks nagu nuga läbi või ja lõpetas sakslaste poolt mahaniidetuna nende trahvikastis. Just see edurivis ja poolkaitses mängiva Cruyffi positsioon tagumise mängijana iseloomustab totaalset jalgpalli – kõik ülejäänud üheksa väljakumängijat olid end sisse sättinud ettepoole, kui Cruyff alustas palliga oma unustamatut triblingut.

Pärast seda MMi sai Cruyff ajakirjanduses tiitli “kroonita kuningas”. Teisisõnu

14

JALKA MAI 2016

öeldi: kui see mitteametlik kroon poleks juba brasiillase Pele peas, oleks maailma kõigi aegade parimaks mängijaks kuulutatud Cruyff. Paljudele, kaasa arvatud siinkirjutajale on Cruyff alati olnud Number Üks. Jalka mulluses detsembrinumbris, kolm kuud enne meistri surma, lausus oma sümboolset koosseisu koostanud semiootik Mihhail Lotman: “Minu jaoks on kõigi aegade parim jalgpallur Johan Cruyff, kuid paraku ei leidunud tema jaoks kohta põhikoosseisus. Cruyff on geniaalne mängija, omamoodi mängiv treener, kes võib samas üksi otsustada mängu saatuse.

Kuid ta nõuab suurepärast ühistegevust tiimikaaslastega ning nii Ajaxis kui Barcas veetis ta enamiku treeninguajast sellega, et seletas täpselt igale meeskonnakaaslasele, kuhu ja mis olukorras peab ta liikuma ja mitte liikuma. Dream teami’i puhul paraku sellist võimalust pole.”

Pele, Messi, Cristiano Ronaldo, Gerd Müller ja Franz Beckenbauer olid väljakul. Nõnda jäi “kõigi aegade parim jalgpallur Johan Cruyff ” otsekui jumal kõrguma üle selle Lotmani moodustatud surelike geeniuste meeskonna üle.

Cruyffi kohta on lausutud ja kirjutatud palju tähenduslikke kiidusõnu, aga üks on eriti meelde jäänud: ta on mängija, kes enam kui keegi teine oli võimeline tooma mängu käiku pöörde. Cruyff võis skoorida ise ja luua selleks võimalusi teistele. Ta võis ka iseendale triblinguga väravavõimalusi luua. Kunagi rääkis ta, et triblingu puhul on oluline ära aimata, mida kavatseb teha vastane. Frits Barend ja Henk van Dorp kirjutavad raamatus “Ajax, Barcelona, Cruyff ”, et harukordse stardikiirusega Cruyffil oli imeline oskus

vältida teda jalgadesse sihtivaid taklamisi.

FC Groningeni mängija Piet Fransen meenutab selles raamatus: “Cruyff tegi sulle ära, kui aga soovis, olgugi et ta jättis mulje, nagu poleks see tal üldse plaanis.

Veel enne, kui sa jõudsid märgata, mida ta jälle kavatses, oli ta sust möödunud.

Kord tõmbas ta mu jälle haneks. Mõtlesin: “Kuule, mees, järgmisel korral tõmban su maha.” Varsti triblas ta must jälle mööda ja hetkel, kui tahtsin teda maha niita, hüppas ta õhku. Ta tundis, mida ma teha tahtsin. Ta ei andnudki võimalust enda tabamiseks. Õnneks. Sest Cruyff oli loodud publiku jaoks. Teda oli fantastiline vaadata.”

Teistest eristas taktikaline taip Mitu maailma kõigi aegade parimate hulka kuuluvat mängijat on edukad olnud ka treenerina, Franz Beckenbauer on maailmameistriks tulnud nii mängija kui peatreenerina, kuid keegi pole jalgpallimängu sedavõrd mõjutanud kui Cruyff. Esimese jalgpallurina kolm korda Euroopa parimaks valitud Cruyff aitas Barcelona pärast 13aastast pausi hooajal 1973/1974 jälle Hispaania meistritiitlini.

Treenerina juhtis Barca klubi esimese Euroopa karikani 1992. aastal. Sama autasu oli ta Ajaxi mängijana võitnud kolm korda. Mängijana oli ta otsene osaline totaalse jalgpalli juurutamises, treenerina kujundas Ajaxi ja Barcelona nauditava mängustiili. Barend ja van Dorp uurisid Cruyffilt, miks on nii, et temast parema tehnikaga mängijad pole temast paremad jalgpallurid. Cruyff vastas: “Jalgpall koosneb eri elementidest: tehnikast, taktikast ja vastupidavusest. Vastupidavust mul oli,

1-teist mõtet Foto: David Klein/Scanpix

taktikat oli ja tehnikat on mul alati olnud.

On jalgpallureid, kel võib olla parem tehnika kui minul, ja mõni võib olla paremas füüsilises vormis kui mina, aga peamine asi on taktika. Enamikul mängijatel taktika puudub. Taktika võime jagada taipamiseks, usaldamiseks ja julguseks. Just taktikas olin ma teistest mängijatest parem. Ilmselt ei saa õpetada personaalset taktikalist taipu.

Kui inimesel on sellest mingi alge, siis enim, mida saab teha, on seda pisut arendada. Seda on raske teha. (..) Ainus asi, mis mind teistest eristas, oli taip; ma näen asju teistest murdosa jagu varem ja jõuan pallini selle võrra murdosa võrra varem.”

Cruyff tunnistas nimetatud raamatus, et pole kunagi harjutanud trikke: “Ma mängin väga lihtsalt. See ongi peamine. Raskeim asi on mängida lihtsat jalgpalli. See on kõigi treenerite probleem. Lihtne mäng on kõige ilusam. Kui sageli näeme 40meetrist söötu, kuigi 20 meetrist piisaks? Või seinasööt penaltikastis, kus sul on ümber seitse inimest ja lahendus oleks anda lihtne kaarsööt ümber nende seitsme? Lahendus, mis näib lihtsaim, on tegelikult kõige raskem.”

Huvitava seletuse Cruyffi taktikahuvile on andnud Marco van Basten: “Johan on tehniliselt nii täiuslik, et lakkas juba poisieas selle mänguelemendi vastu huvi tundmast. Ta võis (palliga – toim.) teha kõike, mida tahtis, kui oli 20aastane. Sellepärast oligi ta noorena sedavõrd huvitatud taktikast. Ta näeb jalgpalliolukordi nii selgesti, et on alati võimeline otsustama, kuidas oleks parem mängida.”

Keda pidas Cruyff ise maailma kõigi aegade parimaks? Hollandlase suur rivaal Franz Beckenbauer on meenutanud, kuidas nad kahekesi sellele küsimusele kaheksakümnendatel vastust otsisid. Beckenbaueri arvates oli selleks mängijaks Pele, kuid Cruyffi arutlus viis teda teistele radadele. Tema ideaalis pidi see mängija suutma mängida mõlema jalaga ja mõlema jalaga ka täpselt väravale lööma; ta pidi valdama pikka ja lühikest söötu, seinasöötu, trikke, mängima hiilgavalt peaga ja “tal peab olema ülevaade mängusituatsioonist ja pallist pead tõstmatagi. Ta lihtsalt peab kõike

aimama, tal peab olema kuues meel. (..)

Ainus inimene, kes kõike seda valdas, oli Alfredo di Stefano”.

Cruyff ise pidas oma nõrgimaks küljeks peamängu. Alfredo di Stefano ei mänginud kunagi MMil ja paraku mängis ta ajal, kui televisioon oli algeline.

Seetõttu on temast ka vähe videomaterjali. Need, kes on näinud oma silmaga mõlemat, ütlevad, et Cruyff ei jäänud mitmekülgsuses di Stefanole alla. Isegi kui di Stefano võis olla tehniliselt parem, räägib Cruyffi kasuks osalemine totaalse jalgpalli juurutamisel. Ja 1974. aasta MM. Loe Johan Cruyffi rollist maailma jalgpalli arengus ja Hollandis 1960ndatel toimunud ühiskondliku murrangu kehastusena Jalkast (3/2014): “Hollandlased leidsid jalgpalliväljakult ruumi”, lk 54–57.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja

Johan Cruyff totaalsest jalgpallist Johan Cruyff on öelnud, et ei taha pikalt rääkida taktikast, sest tegemist on tema professionaalse saladusega. Kuid ta rõhutas, et taktikajutte peavad tähelepanelikult kuulama kõik mängijad, sest nad peavad olema suutelised üksteist asendama ja kui nad sattuvad teisele positsioonile, peavad nad teadma, kuidas seal tegutseda: “Vasakäär ei tohi magada, kui Michels (Hollandi kuulus treener - toim.) räägib paremkaitsjast.”

Cruyffi seletuse kohaselt on hollandlaste totaalse jalgpalli olemuseks see, et kõik on pidevas liikumises ja vabaks jäetud positsioon täidetakse teise mängija poolt. See tekitab segadust vastaste kaitses, sest keegi tuleb vasakult, keegi paremalt või tuleb viis mängijat korraga keskelt ja kaitseliin peab kogu aja valvel olema. Nõnda võib juhtuda, et keegi hollandlastest jääb vabaks.

Etteliikumiste puhul peab ka väravavaht

olema valmis paikama kaitsemängijast vabaks jäänud kohta. Liikuma peavad ka pallita mängijad, et palliga pallurile oleks sööduvalikuid. Cruyffi sõnul võis mõneks ajaks “ära unustada” mängija, kes tegi kolm 80meetrist spurti. Hulga praktilisem oli lasta ette spurtinud mängijal jõudusäästvalt naasta, kuna teised mängijad paikavad seni tema kohta.

Niimoodi teevad mängijad kokkuvõttes lühemaid spurte ning kestavad kauem.

2016 MAI JALKA

15

teateid tegelikkusest

Hea ja kurja võitluse nüüdisaegne vorm – kihlveopettused Ükskõik milline on sinu roll spordis, järgnev kuulub kohustusliku kirjanduse hulka. Sa ilmselt üllatud ja tunned lootusetustki, ent tea, et tegelikult on just avalikustamine ja spordirahva hea informeeritus need vahendid, millega võitlus kihlveopetturite vastu enda kasuks kallutada.

Seega – kui loed järgmised read mõttega läbi, annad oma positiivse panuse.

MIHKEL UIBOLEHT

S

oov pettuse kaudu raha teenida pole uus nähtus – hea ja kurja võitlus on igavene. Praeguse olukorra muudab eriliseks aga pettuse uus vorm, mille kohta on mitme temaatilise raamatu autor kanadalane Declan Hill tabavalt öelnud: “Valemängurid on alati olnud, aga praeguse ajastu teeb eriliseks üleilmastumine. Nagu oleks keegi võtnud kihlveopettused ja süstinud neisse globaliseerumise steroide.”

Milles on asi?

Spordiennustuse turg on muutunud niivõrd võimsaks, et selle aastane käive ületab 500 miljardit eurot (võrdluseks: Eesti riigi eelarve on üheksa miljardit eurot). Ainuüksi ühele suurvõistlusele tehtavate panuste hulk ületab mitme miljardi piiri, kusjuures tegu pole pettustega – spordi jälgijate huvi panustada on lihtsalt nii meeletu.

Internetis tegutsevate kihlveokontorite koguarv on kasvanud neljakohaliseks. Näiteks ühele tavalisele Eesti spordivõistlusele pakuvad koefitsiente 16

JALKA MAI 2016

100 kuni 200 kontorit üle maailma.

Otseülekannete suurenenud võimalused on viinud ka seni vähem tähtsad spordivõistlused üle maailma.

Protsentides leiab kõige rohkem manipuleeritud spordivõistlusi aset Lääne-Euroopas (38%). Teisel kohal on Aasia (26%), Ida-Euroopas on see number võrdne Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga (10%).

Samas asuvad kihlveokontorid, kus petturid vajalikud panused teevad, Aasias (70% kõigist maailma panustest) ning see muudab kuritegude avastamise ja nende kvalifitseerimise raskeks. Kahju kannatavad kontorid asuvad näiteks Malaisias, spordivõistlus leiab aga aset hoopis Tšehhis ning pettuste korraldajad viibivad Venemaal.

Klassikaline pettuse korraldamise skeem sarnaneb muu organiseeritud kuritegevusega: on olemas raha (tihtipeale on see “must” raha, näiteks inimkaubandusest või narkoärist) ja “investeerimisest” huvitatud inimesed, kes leiavad vahendaja, kelleks on tavaliselt endine sportlane, ametnik või treener, kes omakorda hangib pettuse läbiviijad.

Pettuse ohvriks võivad langeda kõik, kes spordis osalevad ja kellega seotud võistlustele on võimalik panuseid teha.

Muuhulgas pakuvad hasartmängukorraldajad vastutustundetult panustamisvõimalust isegi noorte ja amatööride võistlustele ning ürituse korraldaja ei saa neid ka parima tahtmise juures keelata.

Sportlane värvatakse lubaduste või ähvardustega Ohvrile, keda hakatakse värbama, tehakse täpne taustauuring, milleks kasutatakse muuhulgas ka sotsiaalmeediat, kus leidub inimeste käitumisharjumuste kohta laialdaselt infot. Ka Eesti sportlastele on just Facebookis liginetud: uuritud, kus sportlane väljas käib, mida järgnevast võistlusest teab jne. Võistkonnaalade puhul on püütud teada saada järgmise mängu taktikat, algkoosseisu – kõike seda, mis on tegelikult siseinfo ja mille kaudu soovitakse saada esmalt eelist kihlveokontorite ees ja samal ajal luua silda pettusteks.

teateid tegelikkusest

Minu mäng on aus mäng, kuulutavad Tallinna Kalevi ja Pärnu JK naiskonnad .

Tihti meelitatakse alusetute lubadustega: “Tee kord pettuses kaasa, siis aitan sind karjääris edasi!” Samuti lubatakse palju raha kohe kätte – reaalsus on see, et pettuse elluviijad ja oma karjääriga riskivad sportlased jäävad tihti ilma “honorarita”. Pettuste korraldajad loovad oma ohvritega sõltuvussuhte.

Raskematel juhtudel püütakse ohvrit šantažeerida: välismaalt on tuua näide, kus kaks jalgpallurit joodeti purju ja seejärel tehti neist pilte koos prostituutidega. Fotosid kasutati hiljem selleks, et sundida mehi koostööle petturitega – keeldumise korral oleks kompromiteeriv materjal jõudnud avalikkuse ette ja rikkunud nende karjääri.

Värbajatele on oluline saada ohvrilt jaatav vastus ja selleks kasutatakse muuhulgas võimalust ligineda sportlasele usaldusisiku kaudu, kelleks sobib hästi mõni endine sportlane. Vajaduse korral rõhutakse ka ohvri raskele rahalisele olukorrale, pakkudes esialgu “tasuta” asju – alates telefonidest, lõpetades kallite lõunamaareisidega.

Kuna jalgpall on maailma populaarseim ka spordiennustuse tähenduses, siis on ekslikult arvatud, et teised alad on kihlveopettuste suhtes immuunsed.

Transparency Internationali Leedu esindaja Rugile Trumpyte kirjutas hiljutises artiklis, kuidas Leedus viidi läbi uuring, milles küsitleti 359 korv- ja jalgpallurit.

Uuringu tulemused on avalikkusele ilmselt šokeerivad: 21% korvpalluritest

Foto: Pärnu JK

lasti anda sellest teada oma alaliidule.

Just see viimane punkt – pädeva asutuse informeerimine – jääb tihtipeale tegemata. Selle põhjus on kartus, teadmatus ja teatud spordialadel konkreetsete tugistruktuuride puudumine. Samas takistab mitteteatamine (ka kõige väiksemast kokkupuutest) oluliselt pettuste uurimist.

Kui sportlane soovib, et tema lemmikalal oleks rohkem sponsoreid, publikut ja meedia tähelepanu, on tema kohusKas pettuste tus teha kõik, et petturid välja juurida. avastamine on võimalik?

Teema keerukuse tõttu lubavad alaliidud Kihlveopettuste avastamine on raske, Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) aga vägagi võimalik. Toon jalgpalliliidu eeskujul oma distsiplinaaruurimistes kui Eestis ja ka Euroopas ühe aktiivsei- tunnistusi andnud sportlastel jääda ma alaliidu näite. Tulemusliku vastuanonüümseks. tegevuse alus on spordiorganisatsiooni Praegu on Eesti sport probleemiga üksi, ka politsei ja prokuratuur on nõutud, sest seadusandlus NÄIDE VÄLISMAALT pole piisav. Kui Eestis tegutsevate hasartmängukorraldajate Kaks jalgpallurit joodeti purju tegevus on põhjalikult reguleerija seejärel tehti neist pilte koos tud, siis kihlveopettusevastaseks prostituutidega. Fotosid kasutati võitluseks on kõige enam tarvis hiljem selleks, et sundida mehi niisugune pettus selgelt seaduses koostööle petturitega. defineerida ja see kümnete euroliidu riikide eeskujul kriminaliseerida. juhendid. Teine tasand on koolitus: Nii nagu vanarahvas pidas tabuks näiteks jalgpalliliit peab aasta jooksul hundi kutsumist nime järgi, kasutades üle 30 kihlveopettuste ennetamise koo- väljendeid kriimsilm, võsavillem või lituse, kus osaleb kokku 600 inimest. hallivatimees, on ka spordis toimuvate Kolmas tasand on kihlveoturgude jälgi- kihlveopettustega. Probleemile silma mise süsteem, mis aitab kindlaks teha, vaatamise asemel seatakse tihti esikokui mänguga on manipuleeritud. hale maine ja kommertshuvid, tuuakse Kui sportlasele tehakse ettepanek vabanduseks keerukas uurimine või osaleda kihlveopettuses, on tema roll vähesed tõendid. Sellest, kas julgeme esmalt teadvustada, mis toimub, seejärel hunti nimepidi kutsuda, oleneb Eesti keelduda – öelda kindlalt “ei!” – ja kindspordi tulevik. ja 15% jalgpalluritest tunnistasid, et neile isiklikult on pakutud osalemist kihlveopettuses. Peamiselt on seda teinud praegused või endised võistkonnakaaslased ja klubide omanikud.

Kihlveopettustes osalemise põhjustena tõid Leedu profikorv- ja profijalgpallurid välja soovi teenida lisaraha (52%), rahalised raskused (16%) ja palga hilinemise (13%).

2016 MAI JALKA

17

premium liiga

Tammeka praktikantidest: kindlasti pole nad lahendus ühegi klubi probleemidele!

Pole mingi üllatus, et Eesti vutimaailmas sibab ringi palju vabatahtlikke. Tammeka võtab igal aastal vastu ka neid, keda kutse- või kõrgkoolid laia ilma praktikale saadavad.

SIIM KERA

Foto: Lembit Peegel

Tammekal on nii praktikandid kui Premium liiga punktid! Seitsme vooru järel jäädi liidritest kõigest kahe silma kaugusele.

18

JALKA MAI 2016

premium liiga

K

ui Tartu Tammeka käis A. Le Coq Arenal toimunud Eesti vutihooaja avaüritusel, said teiste klubide esindajad taaralinlaste lauda pikalt puurida. Sinises koduvormis oli Kitsekülla saabunud Marek Tšernjavski, kes Tammekat Premium liigas ka 2015. aastal esindada jõudis, kuid tema kõrval valges rüüs olnud noormees oli vutiinimestele tundmatu ning klubi tegevjuht Kalle Paas polnud varmas saladusloori kergitama, tutvustades teda suurele ringile vaid eesnime Kaarel abil. Kaarli perekonnanimi on Kukk ning tartlaste lauda ei sattunud ta juhuslikult. Nimelt on tegemist esiliiga korvpalluriga, kes oli ühtlasi üks kahest sel aastal Tammekas praktikal olnud noorest. Muide, just tema käsi suutis loosida Evald Tipneri karikavõistluste veerandfinaalis Tallinna FC Flora vastaseks Tammeka linnarivaali Tartu FC Santose!

“Praktika võiks pakkuda elamust, mida mujalt ei saa, saad pääseda kohtadesse, kuhu muidu ei pääse,” kommenteerib Paas.

Just nii juhtus hooaja avamisel Tammeka jalgpallurit asendanud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilase Kukega. Kooliks vajaliku ühekuise praktika asjus eelistas ta jalkat kossule seepärast, et “Tartu spordiorganisatsioonidest tundus Tammeka kõige parem valik”. Kultuurikorralduse eriala

Kahe kuu jooksul korraldas ta Sepa jalgpallikeskusega seotud asju, täitis kodulehte uudistega ning tegi kõike muud, mida parasjagu tarvis oli. Oma esimeseks ülesandeks pidi ta tegema kokkuvõtte Eesti jalgpallist – millised on liigad, palju on harrastajaid jne.

Sama harjutuse saavad edaspidi ka kõik teised praktikandid – et klubi töötajate ning abiliste teadmiste nivoo oleks võimalikult võrdne!

“Kuna mul käib terve perekond Tammeka mängudel, siis sealt sai see kõik alguse,” jutustab neiu, kes klubis olles täitis ka praktikapäevikut, mille hiljem koolis ette näitas. “Kui paar korda juba staadionil käisin, siis hakkas see melu mulle meeldima, Tammekal on ju hea mängukorraldus (muigab – toim.).

Hiljem hakkasin Tammeka tantsutüdrukuks ja siis oli koolis vaja praktikale minna. Kallega olen ma väga palju igasuguste koostööpartnerite juures käinud.

Sellist kogemust mul varem üldse ei olnud! Olen siit väga palju uut saanud.”

8. aprillil lõppes Birgit Vassila kaks kuud kestnud praktika.

Klubi juures jätkab ta vabatahtlikuna! Foto: Tiit Tuukan

Maailma tuleb avastada

Mullu oli Tammeka kontoris praktikal kolm noort. Kaks rekreatsioonikorralduse õppijat Tartu kutsehariduskeskusest – üks neist Ragnar Klavani õde Diana, kes on ka Tammeka naiskonna väravavaht – ning raamatupidaja LääneViru rakenduskõrgkoolist. Kusjuures, praktikal olnud raamaKIIREMINI PÄRALE tupidaja Helerin töötab Oluline on teada, et vabatahtlikud nüüdseks sel ametipostil Tammekas! ja praktikandid ei aita aega säästa, just“Jalgpalliklubi igapäevaid aitavad mingite tegevustega vased tegevused jäävadki kiiremini pärale jõuda. põhiliselt rekreatsiooni ning raamatupidamise vahele,” muheleb Paas. “Piltlikult näitab see, kui paljud eri valdkonnad on õpilasele tundus praktika ning spordiklubis teadmiste omandamise sidumine vutiklubi toimimisega seotud. Väga äge on ju, kui tuleb keegi väljastpoolt ning õige valik. aitab oma värske pilguga meie tegevus“Tammeka on ju kultuuriorganisattele kaasa. Hästi oluline on värsket verd sioon ning arendab kultuuri,” on Kukk tuua. Õpetamise kaudu saame ka ise veendunud. “Mina teadsin kohe, et tahan spordiasutusse minna, aga koolist oma tegevust rohkem mõtestada. Oluline on teada, et vabatahtlikud ja praktialguses veidi kaheldi, nad kartsid, et kandid ei aita aega säästa, vaid aitavad neil pole piisavalt teadmisi selle kohta, mingite tegevustega kiiremini pärale mis jalgpallialal toimub, aga lubasin jõuda. Kunagi arvasin, et kui on palju neile lahti selgitada, mis mahus ja mis vabatahtlikke, on endal palju vaba aega. ülesandeid ma tegin.”

Kui annad kellelegi lubaduse, et tule Tartu kutsehariduskeskuses ärikorsiia, siis pead mõtlema, kuidas inimene raldust õppiv Birgit Vassila oli Kuke kogu aeg midagi uut saaks õppida. See kõrval teine selleaastane praktikant.

Praktikant Kaarel Kukk (vasakul) ning Tammeka vutimees Marek Tšernjavski (paremal) hooaja avaüritusel.

Foto: erakogu

Kes on Teet Tuukan?

“Kui saatsime Sepa jalgpallikeskuse ühisrahastuse autasusid laiali, siis oli meil selle jaoks nimekiri, kus olid kõigi annetajate andmed kirjas,” alustab aprillis oma Tammeka-praktika lõpetanud Birgit Vassila. “Tegin ühe paki ka Teet Tuukanile ja olin seda valmis posti panema, kuid tuli välja, et tema T-särk on puudu. Ütlesin seda Kallele ja selgus, et Teet Tuukan on pseudonüüm, millega ta nimekirja testis.

Aadress oli tal ka muidugi stiilis “Kassi tänav Karukülas” (naerab – toim.).”

2016 MAI JALKA

19

Eesti jalgpallurite edetabel

Kalle Paasi viis näpunäidet klubidele, kes soovivad samuti praktikante kasutada

Pärast talvepuhkust oleme taas teie ees. Ühtlasi palume vabandust Aleksandr Dmitrijevilt, kes viimastest tabelitest meie tähelepanematuse tõttu välja jäi!

Tema ongi seetõttu suurim tõusja. Talle järgneb samuti uus mees edetabelis Andreas Raudsepp ning tabelis olijatest tegi suurima hüppe Henri Anier, kes sai soonele klubis ja on tagasi koondises.

Just koondises näidatud tujutu mäng langetas Konstantin Vassiljevi Karol Metsa taha ja mõjus ka Sergei Zenjovi tabelikohale. Paljud Flora mehed kukkusid meistrisarja kehva koha tõttu.

Tabelist võtsime välja väljakutelt lahkunud Joel Lindpere, Ingemar Teeveri ja Sergei Pareiko.

1. Ragnar Klavan 2. Mihkel Aksalu 3. Karol Mets

+1

4. Konstantin Vassiljev

–1

5. Artur Pikk

+3

6. Ken Kallaste

+1

7. Enar Jääger

–2

8. Taijo Teniste

–2

9. Siim Luts

+4

10. Henri Anier

+9

11. Sergei Zenjov

–1

12. Ats Purje

–3

13. Sander Puri

–2

14. Aleksandr Dmitrijev 15. Nikita Baranov

UUS! +6

16. Ilja Antonov

+1

17. Gert Kams

–3

18. Rauno Sappinen

–2

19. Henrik Ojamaa

–1

20. Andreas Raudsepp 21. Pavel Londak

• Leia organisatsiooni seest praktikajuhendaja. Tuleb kasuks, kui klubis on mõni inimene, kes on ise vabatahtlik olnud.

• Tutvusta praktika võimalust koolis või koolides.

• Kohtu potentsiaalsete huvilistega.

• Koosta esimeseks paariks nädalaks kindel plaan ning eesmärgid.

• Anna jooksvalt tagasisidet ning koordineeri uusi ülesandeid.

on vastutus nii inimese kui kooli ees.

Kindlasti pole praktikant lahendus klubi probleemidele.”

Paasi sõnutsi on praktikant aste kõrgemal kui vabatahtlik. Praktikant on eriala õppinud, tal on ametioskused, ta on täiskasvanud, vabatahtlik on aga pahatihti alaealine. Üle kahe praktikandi korraga ei plaani Tammeka aga võtta. Naljatledes toob Paas põhjuseks ruumipuuduse.

“No vaata siin (Tammeka kontoriruumis – toim.) ringi,” ajab ta käed laiali.

“Hea töökeskkond algab sellest, et kõigil on pind, kus tööd teha (muigab – toim.).”

Tammeka puhul ei tasu unustada, et praegune klubi tegevjuht Paas alustas ju ise klubis vabatahtlikuna.

“Ma õppisin ülikoolis riigiteaduseid ning tundsin, et praktilistest oskustest on puudu, akadeemilises keskkonnas neid napib,” tõdeb ta. “Alustasin vabatahtliku tööd, sest mul oli vaja praktilisi oskusi ning teadmisi, mida ülikool ei pakkunud. Akadeemiline süsteem ei suuna inimesi maailma avastama.”

Võibolla seetõttu pole Tammeka Eesti haridusuhkuse ehk Tartu ülikooli poole veel väga kiiganud, ent mingeid piiranguid pole tartlased endale

seadnud. Ka mitte erialaseid. Kas see tähendab, et praktikale on oodatud ka näiteks geenitehnoloog?

“Kui geenitehnoloog lubab, et võtab Kristjan Tiiriku löögitäpsuse, Kaarel Kiidroni pealehakkamise ja Indrek Koseri töövõime ning teeb neist meile ühe jalgpalluri, siis miks mitte,” toob Paas välja stsenaariumi, mis võiks kuuluda mõnda hullust leiutajast rääkivasse telesarja. “On hea kutsuda inimesi, kes pole jalgpalliga niivõrd seotud. Tammeka on end defineerinud kogukondliku klubina, me peame mõtlema, kuidas inimesi kaasata, kuidas olla mitte spordiorganisatsioon, aga laiema tähendusega organisatsioon. Kui klubil on laiem sotsiaalne tähendus, peab ka inimesi laiemalt kaasama. Ma usun, et näiteks FC Elval oleks väga hea praktikante rakendada, on nad ju Tartule niivõrd lähedal. Teiseks on Viljandi, Pärnu ja Narva minu mõtetes kullaaugud (igas linnas on Tartu ülikooli haru – toim.). Praktika pakkumine on hästi loogiline asi, mida üks ambitsioonikas jalgpalliklubi teha võiks.

Põhjus on lihtne – jalgpalliklubi puutub erinevate eluvaldkondadega kokku. Teha on palju ning selleks on vaja andekaid ja ägedaid inimesi.”

UUS! +5

22. Dmitri Kruglov 23. Frank Liivak 24. Markus Jürgenson

+1

25. Maksim Gussev

+3

26. Joonas Tamm

UUS!

27. Andre Frolov 28. Rauno Alliku

+1

29. Andreas Vaikla

UUS!

30. Kristjan Tiirik

UUS!

20

JALKA MAI 2016

Võime kindlad olla, et väljakuvälistes tegevustes Tammeka hoog ei rauge. Kui kaua suudetakse tippkonkurentsis püsida palliplatsil?

Foto: Lembit Peegel

mängija luubi all

Frank Liivak

Foto: Lembit Peegel

Frank Liivaku plussid ja miinused võtavad ette Alcobendas Sporti peatreener Patricio Martin D’Amico ning Eesti U21 koondise loots Martin Reim.

Väljakunägemine Patricio Martin D’Amico: Otsib väljakul alati nii endale kui teistele ruumi. Ta leiab lahendusi, mille peale paljud teised ei tuleks. Statistiliselt vaadates on ta 15 väravasööduga liiga üks parimaid.

Martin Reim: Väljakunägemine läheb tal kogu aeg paremaks, näeb järjest rohkem kaaslasi ning suudab otsustada, millal sööta.

Kindlasti saab selles veel edasi minna.

Õhuvõitlus Patricio Martin D’Amico: See on üks tema nõrgemaid külgi, talle meeldib, kui pall mööda maad liigub. Võimaluse korral väldib õhuvõitluseid.

Martin Reim: Õhuvõitlust ei pelga, aga kindlasti ei ole see tema tugevus. Läheb võitlusesse ja on tubli, aga see ei ole tema lemmikmängustiil.

Vastupidavus Patricio Martin D’Amico: Testidel alati esimeste seas ning kindlasti peab terve mängu vastu.

Martin Reim: Vastupidavus on paranenud. Kui on värske, saab 90 minutit ilusti hakkama. Talle muidugi meeldib väsitav mängustiil, liigub palju palliga ning see nõuab kõvasti energiat.

Jõud Patricio Martin D’Amico: Väga jõuline mängija, kuid teatud olukordades ei suuda oma potentsiaali ära kasutada.

Martin Reim: Oma vanuse kohta on tal jõudu küll. Tal on hea stardikiirus ja suudab hästi palli katta, aga nagu noormängijate puhul ikka, meestetasemele jõudmiseks on vaja juurde panna. Samas jõu taha midagi ei jää.

Liikuvus Patricio Martin D’Amico: Väga liikuv mängija, kes soovib alati palli saada. Seetõttu liigub ta platsil väga palju ringi. Kui talle vabad käed anda, võib teda üle kogu väljaku näha.

Martin Reim: Liikuvus on hea, tihtipeale vastasele ootamatu. Liigub aeg-ajalt oma positsioonilt välja ja siis peavad meeskonnakaaslased teadma, kuidas vajaduse korral kaitses tema positsioon kinni panna.

Sisu Patricio Martin D’Amico: Tahab olla parim mängija väljakul. Ta on väga enesekriitiline jalgpallur, kuid seeeest on tal siht silme ees ning näeb selle nimel kõvasti vaeva.

Martin Reim: Sisu on tal üks tugevamaid külgi. Kui ta on heas vormis ja hoos, siis on tal mängulusti ja tahet, see näitabki sisu. Aga kui vorm nii hea pole, on ka vähem sisu, see on paratamatu. Muidu on väga töökas ja tahet täis. Annab endast parima.

Tehnika Patricio Martin D’Amico: See on tema kõige tugevam külg. Võib teatud olukordades kasvõi kolmest-neljast mängijast mööduda. Naudib palliga olemist ning on väga enesekindel.

Martin Reim: U21 tasemel väga korralik. Tal ei ole sellist kohapealset tehnikat, aga suuremal kiirusel on väga keeruline talle vastu saada.

A-koondise tasemel läbilöömiseks on selles elemendis võimalik juurde panna.

Löök & sööt Patricio Martin D’Amico: Löök on tal mõlema jalaga tugev. Vahel jääb täpsusest puudu, kuid ta on sellest teadlik ning töötab selle parandamise nimel iga päev. Söödu kohta ei ole midagi halba öelda – võiks isegi väita, et vasaku jalaga annab sama häid või isegi paremaid tsenderdusi kui oma tugevama jalaga.

Martin Reim: Tean, et ta näeb praegu sellega individuaalselt vaeva. On seda tüüpi mängija, kes hoiab enda käes palju palli. Vanusega on paremaks läinud ja söödukvaliteet on täitsa okei, aga sõltub sellest, kui õigel ajal söödu annab. Nooremana kippus üle hoidma, sööt tuli viimasel hetkel ja ta ei kontrollinud söödu täpsust ja tugevust. Löök on olemas, aga ega ta ründaja kohta väga palju lööke mängus väravale ei tee.

Martin Reim: “Ma olen kindel, et kui tema lõbus mäng säilib, siis on aja küsimus, mil ta on jälle A-koondises väljakul. Talle tuleb aega anda, mitte vägisi suruda.”

Kiirus

cv Sündinud: 07.07.1996 Klubi: Alcobendas Sport (Hispaania) Endised klubid: Almere City (Holland), FCE Olümpia, Napoli (Itaalia) Treenerid: Patrick Bal, Rene Koster, Ahti Paltseri, Giampaolo Saurini, Ruben Reyes, Patricio Martin D’Amico

Patricio Martin D’Amico: Kui hoo üles saab, on teda väga raske takistada. Martin Reim: Kui mina teda esimest korda U21 juurde kutsusin (15.11.2013 Andorra vastu – toim.), oli tal väga hea kiirus.

Vahepeal oli tunda natuke paigalseisu, aga viimaste mängudega on tema lõbus jalgpall tagasi tulnud. Ta suudab palliga liikuda sama kiiresti kui pallita. Ta kiirus on korralik, aga ta ei ole selline ründaja, kes kõigist kaitsjatest mööda jookseb.

2016 MAI JALKA

21

persoon

Teel maailma tippu pallile keskendumas.

22

JALKA MAI 2016

Foto: Sander JĂźrjens

persoon

Andreas Vaikla: oma vanemateta poleks ma nii kaugele jõudnud

Märtsikuus sai Andreas Vaiklast esimene väliseestlane, kes teeninud kutse A-koondise laagrisse. Varem polnud 19aastane noormees veel U21 koondise särki jõudnud selga tõmmata. Selle “vea” jõudis ta kohe ka ära parandada, sest U21 koondiste EM-valikmängus Horvaatia vastu suutis ta sama kuu lõpus juba penalti tõrjuda.

SANDER JÜRJENS

A

ga keerame kella enam kui kahe kuu võrra tagasi. Vaikla sündis Kanadas Torontos sporditraditsioonidega perre. Isa Ilmar Vaikla oli omal ajal tähelepanuväärne moodne viievõistleja. Nii Eesti kui ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt on isal ette näidata mitu eri karva medalit, peale moodsa viievõistluse ka teateujumises. Tema ema Linda Karuks on tegelenud võimlemisega ning seda traditsiooni viis peres edasi Andreasest kolm aastat vanem õde Kairi.

“Ilma vanemateta poleks ma nii kaugele jõudnud. Nad ei sundinud mind kunagi midagi tegema, aga kui tegin oma valikud, olid nad alati olemas,” kiidab noormees oma vanemaid. “Kui treening algas pühapäeva hommikul kell 7.30, siis ärkas isa kell seitse üles ja viis mind sinna. Ta ei käskinud mul kunagi saada sportlaseks – see lihtsalt juhtus nii.”

Side Eestiga pole noormehel justkui kordagi katkenud. Skype’i teel läbi viidud intervjuus annan mõista, et ta võib soovi korral ka inglise keeles vastata, kuid enamikus otsustab 197sentimeetrine noormees eesti keelt kasutada. Torontos õppis ta eesti koolis ning suvel sai alati aega veedetud Kanada rahvarohkei-

ma linna ääres laagris, kohas nimega Jõekääru!

Perekond tuli Eestisse 2004. ja 2009. aastal ning Andreas koos isaga veel kaks aastat hiljem, 2011. aastal, mil õnnestus saada kontakt Eesti Jalgpalli Liidus töötava treeneri Lars Hoppiga. Praegune U17 koondise peatreener Hopp pakkus noormehele võimalust oma oskuseid näidata ning 2012. aasta lõpus tegigi puurilukk debüüdi U16 koondise ridades. Debüü-

MAAILMA PARIMAKS

Ma tahan olla maailma parim väravavaht, sest ma ei usu, et see on hullumeelne, aga vajab meeletult tööd.

di, mis tema karjääri muutis. Vaikla ei teadnud, et talendiotsijad platsil toimuvat pingsalt jälgivad.

“West Bromwich Albion kontakteerus mu perega, läksin (2013. aasta – toim.) veebruaris testimisele ning nad andsid mulle kaheaastase lepingu,” sõnab noormees rahulikult.

Kusjuures, samas mängus tegi oma esimese rahvusvahelise mängu noortekoondise särgis ka Mattias Käit, kes

praeguse koduklubi Fulhami huviorbiiti just toona sattus. Vaikla nimetab West Bromwichi aegu raskeks.

“Kõige keerulisem periood elus, sest pidin 16aastaselt hüvasti jätma pere ja sõpradega,” räägib nüüdseks Rootsi meisterklubis Norrköpingus mängiv Vaikla. “Mul oli palju probleeme ning katsumusi, kuid tagantjärele võib öelda, et see kõik oli mulle väga kasulik.”

Seni on Vaikla karjäär kulgenud tõusujoones: “Ma ei sõnasta oma eesmärke niiviisi, et tahan viie aasta pärast taas Inglismaal mängida, sest kunagi ei tea, mis elus juhtub. Ma tahan olla maailma parim väravavaht, sest ma ei usu, et see on hullumeelne, aga vajab meeletult tööd.

Praegu olen (Norrköpingus – toim.) teine väravavaht, järgmine eesmärk on saada esinumbriks. Ma tahan treenida iga päev ja saada nii heaks kui võimalik.”

SENINE KLUBIKARJÄÄR Spartacus Soccer 2004–2009 Wexford Wolves 2009–2011 North Scarborou SC 2011–2013 West Brom 2013–2015 Norrköping 2015–…

2016 MAI JALKA

23

fitness

Möödunud sügisel liitus Eesti koondise treeneritiimiga järjekordne rootslane – Jimmy Högberg. Tõsisematel ja vähem tõsisematel teemadel tuleb täna temaga juttu. Mis on tema roll rahvusesinduse juures, mis on tema lemmikfilm ning miks kiidab mees Twitterit?

SIIM KERA

H y m m i J

: g r e b g ö

i g a d i m e l o p s a m ! l i s i a d a n m o i t o k s vu u v h a r i u k t li usama

Eesti Jalgpalli Liidu logo rinnal – pole midagi ilusamat rahvuskoondise treenimisest.

Foto: Lembit Peegel

24

JALKA MAI 2016

fitness Mida sa teed, Jimmy?

“Mart Poom on jalgpallitreener, kes on spetsialiseerinud väravavahtidele,” toob Jimmy Högberg mõistetava näite enda töö iseloomustamiseks. “Mina olen aga jalgpallitreener, kes on pühendunud jalgpalli füüsilisele ettevalmistusele (Jalka kasutab edaspidi väljendit jalgpallifitness, mis on veidi lugejasõbralikum – toim.).”

Jimmy haldusalaks ongi kõik, mis on seotud meeskonna füüsilise poolega. Võib öelda, et tema põhiülesandeks on kindlustada, et mehed koondiselaagris võimalikult triksis-traksis oleks. Ta valmistab ette treeninguid, aitab mängijaid harjutuskordadeks õigesse seisundisse sättida, viib läbi mängueelset soojendust, juhendab vahetusest platsile pääsemist ootavaid jalgpallureid, annab toitumisnõu ning tegeleb kohtumisjärgse taastumisprogrammiga. Vajaduse korral mudib reisiplaani – kas lennata teraslinnuga hommikul või õhtul, kas teha enne väljasõitu treening Maarjamaal või ajada putsad muruseks sihtkohas?

Kogunemistevahelisel ajal on ta valmis Skype’i logima ning omasid aitama.

“Kui mängija on vigastatud, siis on võimalik, et ma räägin temaga lausa iga päev,” poetab mees. “Teistega oleneb, mis seisus nad on ning kui palju on neil koduklubis tehnilist personali. Näiteks Ragnar Klavanil on koduklubis suurepärased tingimused, aga mõnda teist pean ma rohkem aitama ning juhendama.”

Mees ütleb muiates, et tema tulekuga on muutunud see, et nüüd on üks treener lisaks. Tõsisemal ilmel toob ta uue lisandusena välja treeninguks ettevalmistavad harjutused, mis kestavad 8–12 minutit ning mis viiakse läbi kas riietusruumis või harvemini hotellis. Kusjuures, sõna “soojendus” ei pea ta siin kontekstis sobivaks.

“Kasutame massaažirulli (foam roller – toim.) ja teeme selle abiga erinevaid harjutusi,” seletab ta tagamaid. “Nii on mängijad vaimselt ja füüsiliselt valmis väljakule minema ning kõrgel tasemel jalgpalli mängima. Ei pea hakkama esimese asjana sörkima, vaid saab kohe vutiharjutuste kallale asuda.”

Mida peaks koondis parandama?

“Parandada saab palju asju. Mis on kõige tähtsam ja millega me igal treeningul tegeleme – jalgpall on aja ning ruumi mäng. Me tahame, et pallurid vaataks, mis nende ümber toimub, ning et nad teeks õigeid otsuseid.

Tähtis on leida vaba ruumi ning mõelda mitu käiku ette.

Jalgpall on mõistusega mäng. Kõigepealt sa mõtled, mida teha, ning alles siis tuleb keha järele. See on minu ülesanne – et füüsiline vorm oleks otsuste elluviimiseks piisavalt hea.”

Saatuslik SMS “Kui ma õigesti mäletan, siis ma vaatasin Meistrite liiga ülekannet, kus Magnus oli stuudioeksperdiks. Ma ei mäleta, kas poolajal või mängu ajal tuli Magnuselt tekstsõnum, kus ta kirjutas, et on minust palju kuulnud ning tahab minuga lähemalt rääkida. Paar kuud hiljem kohtusime ühel koolitusel Barcelonas. Ma olin üliõnnelik, et mul tekkis võimalus Eesti koondisega töötada. Selliseid võimalusi väga tihti ette ei tule, see on privileeg. Ma aitan riiki, jalgpallimaailmas pole sellest mitte midagi ilusamat! Klubis on ka tore töötada, aga sellele tundele, kui rahvusesindus tuleb kokku, mehed tõmbavad särgi selga ning mängitakse hümni, pole ühtegi vastast. Örebroga (klubi, kus Jimmy Högberg Rootsis töötab - toim.) mul probleeme ei ole. Kui klubid on väga uhked, et nende mängijaid kutsutakse koondisse, siis treeneritega on ju sama. Örebro on väga positiivselt meelestatud. Magnusele jätkub mul vaid kiidusõnu, ta on modernne jalgpallitreener, kes oskab oma abilisi kasutada.

Ta laseb meil endale väljakutseid esitada ning ta tahab, et me küsiks küsimusi ning pakuks ideid.”

Kes on Jimmy Högberg?

Sündinud: 07.01.1981 Haridus: Örebro ülikool, kehalise kasvatuse õpetaja eriala magistrikraad, sporditeaduse bakalaureusekraad.

2003–2009.

Töönoppeid: Eesti rahvuskoondise jalgpallifitnessi treener ning treenerite koolitaja 2015–…

Rootsi kõrgliigaklubi Örebro SK jalgpallifitnessi treener 2013–…

Jalgpallifitnessi lektor Örebro ning Gävle ülikoolides 2010–…

Rootsi jalgpalliliidu treenerite koolitaja 2008–2015 Degerfors IFi jalgpallifitnessi treener 2007–2012 “Ma üritan jalgpalli ning füüsilist ettevalmistust võimalikult hästi integreerida,” ütleb Jimmy iseenda kohta.

“Ma alustasin jalgpallitreenerina, kuid hiljem spetsialiseerusin fitnessile. Mul on väga holistiline lähenemine, ma ei keskendu pisidetailidele, vaid tervikule. Ma tahan olla innovaatiline ning mõelda pidevalt välja uusi lahendusi.”

Jimmy Högberg jälgib mängu.

Foto: Lembit Peegel

2016 MAI JALKA

25

fitness Koondislased Rootsi?

Miks mitte!

Uued tarkused sotsiaalmeediast!

Jimmy Högberg tegutseb jalgpallifitnessi treenerina ka Rootsi kõrgliiga klubis Örebro SK. Kas see tähendab, et tema soovitusel võib ka mõni eestlane tee loodenaabrite kõrgliigasse leida?

“See oleks väga hea win-win olukord,” tõdeb mees.

“Me oleme sellest tegelikult palju rääkinud ning see oleks paljudele mängijatele hea edasiminek, kuid klubis pole see minu vastutusalas. See võib juhtuda, kuid see ei olene minust.”

Sporditeadus on kiirelt arenev ala, kuidas üldse uute suundumustega kursis püsida? Üle ega ümber ei saa raamatutest. Jimmy näitab veebikaamera abil oma kodust riiulit, kus erialased teosed sõbralikult rivis.

“Raamatukogus ma põhimõtteliselt ei käi,” ütleb rootslane. “Kui ma internetist midagi põnevat leian, tellin endale kohe raamatu ja varsti potsatab see postkasti.”

Eraldi tähelepanu juhib mees Twitterile, mida ta kiitmast ei väsi.

“Kui seda õigesti kasutada, on see väga hea viis värske informatsiooni saamiseks,” lausub ta. “Tuleb ainult õigeid inimesi jälgida. See on suurepärane vahend!

Kuulan ka palju Ameerika ning Kanada taskuhäälinguid (podcast – toim.). Ameeriklased on tavaliselt kõigega esirinnas, neilt saab palju uut informatsiooni.”

Vutitaust ja pudi-padi Sa lõpetasid oma jalgpallurikarjääri vigastuse tõttu 22aastaselt. Olid sa hea mängija?

Ma olin ikkagi amatöör, mängisin Rootsi tugevuselt kolmandas liigas. Õppisin samal ajal ka ülikoolis ning ma ei suutnud pärast vigastust taastumisse piisavalt energiat panna. Ma vist tegelikult mängisin natuke ka 23aastaselt. Minu positsiooniks oli kas parem- või keskkaitsja.

Olin päris kiire ning suutsin kiirust hoida, mulle sobis mööda platsi edasi-tagasi joosta. Keskkaitsjana ma nii hea ei olnud, peamäng polnud mu tugev külg.

Kas jalgpall on sul kogu aeg esikohal olnud? Hokit ei mänginud, ei suusatanud?

Kuuendast kuni viieteistkümnenda eluaastani tegelesin ma erinevate spordialadega: kergejõustik, saalihoki, laskmine, jiu jitsu, taekwondo. Tavaliselt oli nii, et jalgpall oli põhiala ning seal oli alati midagi kõrval. Erinevad spordialad annavad väga hea füüsilise baasi. Võitluskunstidest ja kergejõustikust saan ma siiani inspiratsiooni, neis olevat liikumist saab ka jalgpallis eeskujuks võtta. Laskmise juures olin ma päris osav suvelaskesuusatamises. Lõuna-Rootsis on vähe lund, nii et laskesuusatamisega ei saanud tegeleda, aga jooksmise ja laskmise kombinatsioon tuli mul hästi välja.

Kas sa tead, kes on Raul Olle?

Ei. Ta on ainuke eestlane, kes Vasaloppeti võitnud.

Ohoo, tõesti?

Mis ajaga sina Vasaloppeti lõpetaks?

Mul pole õrna aimugi! Kui ma kehalise kasvatuse õpetajaks õppisin, siis ma pidin muidugi ka suusatama, aga nagu ma ütlesin, Lõuna-Rootsis ei ole selleks häid tingimusi. Ma pole kunagi üle kümne kilomeetri korraga suusatanud! Jooksmises olen ma kõvasti tugevam.

Füüsilise ettevalmistuse treener peab ilmselt tervislikult toituma. Kas sa pigem sööksid pitsat või hamburgerit?

Mulle meeldivad mõlemad, aga ma üritan neist eemale hoida! Ma pean siiski pitsa ütlema. Ma üritan tervislik olla, teen igapäevaselt trenni. Mõtlen kogu aeg uusi harjutusi välja ning pean olema piisavas vormis, et neid ise proovida ja teistele ette näidata.

Mis su lemmikfilm on?

“Love Actually”! Väga südamlik ja soe film.

26

JALKA MAI 2016

Gert Kams (vasakult), Ken Kallaste ja Ats Purje tirivad kummipaela.

Foto: Lembit Peegel

Jimmy kui laulja, produtsent ja helilooja “Otseselt ma kuhugi peatreeneriks ei pürgi, aga ma näen seda, et erinevate projektide juures võin ma täita erinevaid ülesandeid. Umbes nagu muusikatööstuses võib üks inimene olla kord laulja, siis helilooja ja produtsent. Meelelahutusmaailmas on dünaamilisemad rollid ja see meenutab mulle ennast. Ma ei taha ühte asja kinni jääda, ma tahan olla pädev erinevates valdkondades. Täiesti võimalik, et viie aasta pärast on mul täiesti teistsugune roll.”

Janno Kivisild: Eestis meil selle ala spetsialistid puuduvad “Jimmy on hästi rõõmus, entusiastlik ning pühendunud treener, teda huvitavad detailid ning ta tahab süvitsi minna. Meil oli koondise juurde üht selle eriala eksperti tarvis ning tema oli meie valik. Vanasti tegelesin ma soojendustega üksi ning nüüd on mul kõrval spetsialist, kellega koos planeerida ning kellelt õppida. Väga hea meel on, et ta on Eesti Jalgpalli Liidu koolitustel kasvatamas peale uut põlvkonda jalgpallifitnessi treenereid. See on oluline valdkond, milles meil endal spetsialistid puuduvad.”

katkend raamatust

Ilmumas on raamat “Ninamees Raio Piiroja, õhuvõitleja”

“R

aio Piiroja pole tavaline sell, tema oli platsil hull. Oli heas mõttes hull, kes möllas ringi, tahtmisest tulvil! Kui Raio meeskonda tuli, nägime ja teadsime kõik, et tal pole õiget vutitehnikat. Aga ta kasvas kiiresti, sisemine jõud oli vääramatu. Raio tõestas end juba teises täispikas koondisemängus, Fääri saarte tormilahingus.

Raiost sai koondise raudvara, pärast minu lõpetamist kapten.

Temas kui inimeses ei leia isegi lambiga otsides ühtki halba joont. Lihtne ja abivalmis kaaslane, igaks väljakutseks valmis. Nii hakkaja, et tee temaga koos mida tahes, ikka tundub kõik kättesaadav. Kuulsus ei kõiguta teda üldse.”

Nõnda räägib suve hakul ilmuvas raamatus “Ninamees Raio Piiroja, õhuvõitleja” teine meie vutikuulsus Martin Reim.

Raio ise ütleb nii: “Vutiväljakul sirge seljaga ja püstipäi seistes, Eesti hümni kuulates ja lauldes olen mõistnud, et mängueelne soojendus alles läheneb lõpule. Enese üleskütmine saab viimast lihvi, tajud erilise selgusega, kelle eest ja mille nimel sa kohe koos kümne õlg õla kõrval seisva kaaslasega võitlema hakkad. Tribüünilt ulatub meeskonnani fännide laul. Kodumaa esindamine on ülim, mida sport suudab pakkuda. Eesti koondislasena end hoida ei saa, ühegi olukorra ees risti ette lüüa pole võimalust ega õigust.”

Teised vaatlevad raamatus Raiot ja tema vaatleb teisi, kangastuvad suured vutilahingud: mäletate, Venemaa sai Lillekülas Eestilt tappa! Selguvad asjaolud, miks kaheksa-aastasel tuli katlamaja korstna otsa ronida ja miks täismehe nina alatasa puruneb. Siinkohal siis peatükk vutisaabastes kirjutatud saagast.

Fredrikstadi 2006. aasta parim mängija Raio Piiroja on löönud 3 : 0 ja teda jookseb üle platsi sülelema ka väravavaht Rami Shaaban. Enam pole Sandefjordil suuremat lootust, sisuliselt on Norra karikas mängitud välja esimese poolajaga.

28

JALKA MAI 2016

GUNNAR PRESS, RAAMATU AUTOR

katkend raamatust Karikavõit, mis ühendas Piiroja, kuninga ja linnarahva Kui Fredrikstad FK vutimehed 2006. aasta 12. novembri hilisõhtul Oslost bussiga kodumaakonna Östfoldi piirile jõuavad, tervitatakse neid pidulikult.

See on vaikne eelmäng.

Pool tundi hiljem jõutakse kodulinna serva, kus ootab vilkuritega politseiauto.

Algab kangelaste eskort raekoja ette. See pole kerge, tänavad on raskesti läbitavad.

Hiljem teatatakse, et Fredrikstadi 60 000 elanikust on külma õhtusse väljunud 50 000. Pallurid vaatavad hõiskavat rahvahulka põnevusega, kinkides aeg-ajalt pilke bussi esiotsas seisvale Norra karikale. Trofee, mille oli üle andnud spordilembene kuningas Harald V – ta oli ka Piirojale käe pihku pistnud –, muutub võiduka vutisalga silmis aina väärtuslikumaks. Igal võidumehel on kotis suure karika väike koopia.

Juba raekoja künkalt alla vaadates nähakse haljast tulemerd, sellist, mida 15 000 tõrvikuga teha annab. Kangelane, kelle nime norralased aina hüüavad ja kelle auks nad on isegi laulu loonud, on Raio Piiroja, pikk eestlasest kaitsemängija. Just tema löödud värav oli Fredrikstadi finaali viinud ja seal oli ta läkitanud Sandefjordi puurivahi õla taha koguni kaks palli.

Kapten John Anders Björköy tõstab karika pea kohale ja rahva vaimustuskarje kandub Skagerraki väina kohal kaugele.

Poolfinaal kui thriller, eestlane kangelase rollis Fredrikstadi juhtkond oli lootnud midagi erilist hoopis 2005. aastalt. Meeskonna etteotsa oli palgatud Egil Olsen, legendaarne treener, kes oli Norra koondise 1994. ja 1998. aastal MMi finaalturniirile juhtinud.

Ootused olid nii suured, et Fredrikstadi 2003. aastal üle pika aja meistriliigasse tõstnud Knut Torbjörn Eggen taandus rahumeeli abitreeneri rolli.

Imesid ei sündinud meistriega karikavõistlustel ja sügisel lasi Olsen terviseprobleemidele viidates Eggeni postile tagasi.

Rühkides Tippeligaenis 8. koha poole, edenes Fredrikstad

2006. aasta karikasarjas esiti üle kivide ja kändude. Teises ringis saadi võõrsil Sprint-Jelöyst jagu 2 : 1, kolmandas võideti samuti võõrsil Kongsvingerit 3 : 2, neljandas lõpetati Brynega heideldes normaalaeg 1 : 1 – Piirojale läks kirja omavärav – ja lisaaeg 2 : 2, penaltiseerias jäädi peale 4 : 2. Veerandfinaal oli rahulikum: Valerengat löödi Ullevaalil 3 : 0.

20. septembri poolfinaali Fredrikstad FK – Kristiansandi Start ristis ajakirjandus thriller’iks, põnevikuks.

10. minutil viis Geir Ludvig Fevang külalised juhtima, 61. minutil tuli marokolaselt Tarik Elyounoussilt viigivärav ja 73. minutil läks Fredrikstad Simen Brenne väravast ise ette 2 : 1. Normaalaja viimasel minutil tõukas Starti puurivaht Rune Meas Nilssen jõhkralt Fredrikstadi soomlast Hermanni Vuorineni ja kohtunik Tom Henning Överbö saatis ta platsilt minema. Vahetused olid tehtud, seepärast asus väravasse kaitsja Steinar Pedersen. Ometi leidis Start selle pika minuti sees aega jõuda 2 : 2-ni. Rünnaku lõpetaja oli 34aastane veteran Todi Jonsson, poolteist kümnendit Fääride koondises ja paar korda

ka Eesti vastu mänginud edurivimees.

Põnevik vajas lahendust ja lahendajat.

Lisaajast oli kulunud üheksa minutit, kui Piiroja sai Hans Erik Rambergilt söödu ja kihutas palli õnnetu Pederseni valvatavasse väravasse. Kümme Kristiansandi pallurit punnisid veel vastu, Vuorinen sai 16 minutit enne lisaaja lõppu ka ise punase kaardi, aga 3 : 2 jäi tabloole.

Järgmisel päeval peetud teises poolfinaalis oli selge favoriit oma 20. Norra meistritiitlile lähenev Trondheimi Rosenborg, kes võttis kodus vastu Sandefjordi. Meistrivõistluste omavahelised mängud oli Rosenborg võtnud 3 : 1 ja 2 : 0 ning loomulikult oli publik tusane, kui Sandefjord 35. minutiks 4 : 0 juhtis ja lõpuks 5 : 2 võitis.

Kaks väravat ja karikas, šampanjat ei tilkagi

Finaal, Piiroja hinnangul Norra aasta keskseim vutisündmus, toimus hilissügisel, 12. novembril. Loomulikult astuti murule Oslo Ullevaali staadionil, kus alates 1948. aastast on Norra karikas ikka välja mängitud. Et hämara peale ei jäädaks, alustati kell 13.15. Publikunumbriks kirjutati 25 102, FFK fänne loendati 17 000. Fredrikstadist oli saabunud 112 bussitäit poolehoidjaid ja loomulikult tuldi ka muude sõidukitega. Taas kostis kohtunikuvile rahvusvahelise haardega Överbö huulilt.

Fredrikstadi ründeliini 32aastasele paremäärele Raymond Kvisvikile publik esialgu erilist kiitust ei hüüdnud. Ramberg avas 5. minutil skoori ja oli mõistagi tähelepanu keskmes. Siis oli Piiroja kord hiilata: ta lõi 37. minutil 2 : 0 ja kuus minutit hiljem 3 : 0. Vaheajaks olid suuremad pinged maas ja kui suhtelises vaikuses teatati, et kõik kolm väravasöötu seisavad Kvisviki arvel, tervitati puhkuselt saabuvat meest hoopis uues häälteregistris.

Mängu peakangelaseks jäi siiski Piiroja, kelle kahele finaaliväravale märgati kohe poolfinaali otsustav tabamus juurde liita. Nii ajakirjanikud kui ka fännid tunnistasid eestlase Fredrikstadi hooaja parimaks mängijaks. Fredrikstad Blad pühendas vutifinaalile 13 Hans Erik Ramberg on juba viiendal minutil Fredrikstadi juhtima viinud ja nüüd meestesumma keskel. Küll paistab kätte Raio Piiroja, vasakpoolne rõõmustaja. esimest lehekülge ja hindas Piiroja 2016 MAI JALKA

29

Karikas on jõudnud Raio Piiroja suure sõbra, Horvaatiast pärit fännipealiku Zoran Puvatcha kätte.

Fredrikstad FK on Norra 2006. aasta karikafinaaliks valmis. Ees vasakult Christian Berg, Tarik Elyounoussi, Hans Erik Ramberg, kapten John Anders Björköy ja Mihaly Toth ning taga Patrik Gerrbrand, Simen Brenne, Rami Shaaban, Raio Piiroja, Pal Andre Czwartek ja Raymond Kvisvik.

kaheksaga, kõiki teisi nelja kuni kuuega.

Peatreener Eggen ütles, et tema pole varem nii säravat Piiroja näinud. Ta ei imestavat, kui äsjane karikafinaal jääbki Piiroja karjääri parimaks mänguks – sest paremini ei saavatki vutti lüüa. Ühtlasi lootis Eggen, et suurklubid Fredrikstadi ässa mujale ei meelita, tema tahaks koostööd igatahes jätkata.

“Vastane ründas harva, kaitses oli mul vähe tööd. Et higi korralikult lahti saada, tuli rünnakule minna,” naerab Piiroja.

Kui suur pudel võidušampanjat vutimeeste seas ringi käis, ei tõstnud Piiroja seda isegi moepärast huulile. Ta jäi endale kindlaks: vähemalt spordikarjääri lõpuni ei pruugi ta lonksugi alkoholi.

tõsiasja, et kaks kõva kivi ei pruugi kaua head jahu jahvatada.

Knuti matuse ajal olime ilma pidi laiali, mina näiteks Eesti koondisega USAs, aga aegsasti kokku lepitud mälestusüritusele tulid septembris 2012 peaaegu kõik kuue aasta tagused mängijad – ka suurem jagu välismaalastest –, ükskõik, kus nad parajasti ei mänginud.

Eggen on meie mälestustes väga mõistlik ja sõbralik vend, hea motiveerija. Staadionil oli temaga kõik justkui korras, aga kodus oli skisofreeniahoog aeg-ajalt peale tulnud. Ta sai sellest aru ja vist põdes arusaamist – nagu ta põdes kaua Arne Dagfinn Enerlyga juhtunut*, nad olid ju Rosenborgiski koos olnud.”

Peatreener Eggeni auks ja mälestuseks

Kõik 10 000 hooajapiletit müüdi nädalaga

Knut Torbjörn Eggeni ja Raio Piiroja koostööst veel niipalju, et see ei jätkunud. Piiroja pikendas lepingut nelja aasta võrra, kuid tollal 46aastase Eggeni ja klubidirektor Morgan Anderseni suhted olid läinud sedavõrd sõlme, et võimas karikavõit neid lahti harutada ei suutnud. Kolmel olümpial (1988–1994) Norra koondises jäähokit mänginud Andersen oli mõjuvõimsam ning Eggen lahkus ja töötas viis järgmist aastat erinevates jalgpalliametites. Veebruaris 2012 leiti ta oma kodunt surnuna, mõni aeg hiljem rääkis ta isa, Norra kõigi aegade parimaks klubitreeneriks hinnatud Nils Arne Eggen ajakirjandusele poja enesetapust, mis järgnes sügavale depressioonile.

“Knut Torbjörn oli suurepärane treener ja Morgan ülitugev direktor, kes hankis palju raha ja tõi häid mängijaid.

Nemad kaks viisid Fredrikstadi asja edasi, aga kinnitasid lõpuks ka vana

12. novembril 2006 aga võtsid fredrikstadlased kuningalt karika vastu, tõmbasid kodulinna meestepoe kingitud tumedad ülikonnad selga ja siirdusid kolmetunnisele intervjuudest kubisevale õhtudineele, mille järel algas kojusõit. Fredrikstadi peole Raio Piiroja, kelle auks fännid isegi laulu olid jõudnud luua, kauaks ei jäänud. Ta pidi juba varahommikul kell 4.20 alustama reisi Tallinna, kus ootas maavõistlus Valgevenega.

Kui päevakangelane oma Fredrikstadi-koju jõudis, põlesid ukse taga küünlad ja seisis šampanjapudel. Naeratades heitis Piiroja voodisse, kuid uinuda polnud võimalik. Linnast, kus isegi suvistel muusikafestivalidel tuli keskööks pillid pakkida ja vagusi jääda, kostis valju pillimängu ning lakkamatut võidulaulu.

Paar tundi hiljem tunti Piiroja Oslo lennujaamas muidugi ära, võeti autogramme ja paluti luba ühispilte teha.

Fredrikstad oli õnnelik ja linnarahvas

30

JALKA MAI 2016

tõotas meeskonnale uueks aastaks veel tugevamat toetust. Nädalaga müüdi läbi kõik 10 000 hooajapiletit!

Sügiseks 2016 on kavandatud kümne aasta taguste karikavõitjate suur kokkusaamine. “Meie põhipunt, kellega platsil tööd rabasime ja siis vahel poole ööni kaarte lõime – Kosovo mees Adrian Gashi, ameeriklane Brian West, austraallane Kasey Wehrman, rootslane Patrik Gerrbrand –, on kindlasti kohal, küllap mu põhiline kalapüügikaaslane norralane Vidar Martinsen ka. Usun, et tulevad kõik, kel vähegi võimalik, ja kõneainet meil jätkub,” räägib Piiroja. * Fredrikstad FK kapten Arne Dagfinn Enerly sai vutilahingus, otse Piiroja kõrval, raskelt vigastada. Ometi oli ta aasta hiljem koos meeskonnaga murul karikat kallistamas. Tema juhtumist on raamatus omaette lugu.

Telli Raio Piiroja

elulooraamat Kui soovid Raio Piiroja raamatut “Ninamees Raio, õhuvõitleja” koos Raio allkirjaga, siis telli raamat ette: www.ohtuleht.ee/raio Kui soovid tellida kogu klubile, siis kirjuta: ekaubandus@apollo.ee

Raamatu hind on Apollo e-poest ette tellides 19,80 eurot (tavahind kauplustes 22 eurot).

A

J

A

K

I

R

I

A

J

A

K

I

R

I

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

Vormista tellimus: www.tellimine.ee/sport Kõikidele aastatellimuse tegijatele kingitus!

LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE

SEPTEMBER 2015

OTT KIIVIKAS

OTT KIIVIKAS

Jooksjate jõutreening

Südasuvine kodutreening

LEMBIT PEEGEL

ANDRUS KIVIRÄHK

viimane valge jooksuime

maastik

Müüt või inimene

OM 1980 PURJEREGATT 35 aastat hiljem

TEMPOMEISTER Meelis Atonen

Kuidas valida kõrvaklappe

Draamateatri sportlikud näitlejad

Ilma lihata grillima

Maratoni taustajõud

Öös on jooksu

Suur jooksumaa Keenia

Põlvevalust priiks

Ülekoormusvigastused

maantekas

Vollemehed paadis

MarilynEndla Vaher Jurman Ava l d a b m u l j e t PAAVO NURMI

Mis on fät jooksukultuur?

Esimest naistekas jooksukas korda maratonil

Tour de France

põhjust tänav

ultraspordiks

SUKELDUMINE Elu nagu akvaariumis

Tippfotograaf Joosep Martinson

SPORDI PAHUPOOL Kihlveopettused

Nõuanded maanteerattaspordiks

PÕLVKONDADE KOHTUMINE Epp Mäe ja August Englas

Saku Õlletehas

triatlon

WOW

veloplus.ee

hübriid

tõuks

TARTU JOOKSUMARATON

KRISTJAN KANGUR

Baltikumi suurim maastikujooks

Rahulik nagu lõvi SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE

HIND 4.95

facebook.com/Veloplus.Estonia 9 772382 818016 |

lastekas

28 toitumismüüti

SPORTLIK ETTEVÕTE

Sport ja meik

R a t t a r e m o n t pumpame

Milline on trenniks parim aeg?

ELUSTI IL

SEB COE

E LUS TI IL

ELU ST I I L

Testi ennast

Rallifänni kirev elu

ELEKter

A JAVI IDE

UUS RUBRIIK!

AJ AVI ID E

A JAV I I DE

Wakepargis

Elav legend

spordiajakiri

CYCLOKAS

Purjetajate seiklused Vahemerel

Toitumise põhitõed

meelelahutuslik

ME ELELA HUTUS

RAHVASPORTLASE KANNATUSED

ME E LE L AHU T US

ME E L E LA H UT U S

Diplomita tugitoolisportlane

APRILL 2016

Eesti suurim

peseme

-10%

-20%

-30%

-10%

-40%SURF

Rohkem kui sport

-15%

alates 50€ ostust transport tasuta hooldame

-30%

-40%

-10%

-30% -20%

HIND 4.95

remondime

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17

|

Kauplus: 56 488 000

9 772382 818016

| Töökoda: 56 229 000

|

Netimüük: 5555 1511

HIND 4.95

9 772382 818016

JUULI 2015

A PRILL 20 16

SE P T EM B ER 20 1 5

J UU LI 2 0 1 5

www.seb.ee/noustamine

RATTAHOOAEG ON ALANUD!

Contra

tugitoolisportlasest maratonijooksja

Tallinna Infonet

Aleksandr Dmitrijev Foto: Jana Pipar

Tartu Tammeka

Martin Miller

Foto: Lembit Peegel

Holland

Johan Cruyff Foto: Scanpix

em-ennustusvõistlus

Ennustame Eee Emmi!

Pakume jälle võimaluse jalgpallihuvilistele ennustada eelseisva suurturniiri tulemusi.

Seekord on meie avalikuks ennustajaks Nõmme Kalju mängija Erik Listmann, kes kaks aastat tagasi sai Jalka MM-ennustuses 13.–17. koha.

Auhindadeks on Adidase EM-pallid ja Raio Piiroja elulooraamat.

E

rik Listmannile tegime ettepaneku avalikult ennustada seetõttu, et kaks aastat tagasi jagas ta 12 punktiga 13.–17. kohta koos muusik Jaagup Kreemiga, kes oli toona meie staarennustajaks. Listmann oli lahkesti nõus ja andis oma eelistused edasi paar-kolm tundi pärast seda, kui oli Narva Transi vastu löönud Premium liigas kaks väravat, neist esimene, vasaku jalaga väljastpoolt trahvikasti otse ristnurka löödud koll oli eriti kaunis.

Nüüd on meie lugejatel võimalus teha Erik Listmannile ära EM-ennustuses! Ja Listmann ise saab end võrrelda Jaagup Kreemi saavutatud kohaga kaks aastat tagasi. Olgu öeldud, et mehed saavad end võrrelda ka naistega: nimelt olid kaks aastat tagasi neli esimest just naised, kes kogusid võrdselt 16 punkti. 15 punkti ei saanud kokku keegi ja 14 punkti peal oli kolm naist ja viis meest. Nii et valitsevad meistrid on naised ja meestel on nii mõndagi tõestada.

Kolmele parimale on auhinnad: igaüks saab Adidase EM-palli ja võitja veel lisaks Raio Piiroja kevadel ilmuva elulooraamatu koos autogrammiga. Võrdsete punktide korral selgitame esikoha ja/või esikolmiku loosiga.

Ühe punkti küsimused 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

Mis tulemusega lõpeb avamäng Prantsusmaa–Rumeenia?

1x2 Mis tulemusega lõpeb mäng Inglismaa–Venemaa?

1x2 Mis tulemusega lõpeb mäng Belgia–Itaalia?

1x2 Mis tulemusega lõpeb mäng Austria–Ungari?

1x2 Millises mängus näitab kohtunik esimest punast kaarti? ..............................

Kas Island pääseb alagrupist edasi? ..............................................................

Mis on väikseim löödud väravate arv alagrupist edasipääsejal? .....................

Mis riigi kohtunik vilistab finaali? ...............................................................

Märkus. 1 tähendab esimesena märgitud meeskonna võitu, x viiki ja 2 teisena märgitud meeskonna võitu: tee ring oma valiku ümber.

Kahe punkti küsimused 9. Mis värvi särkides mängivad finalistid? ........................................................

10. Kas turniiri avavärav lüüakse mistahes mängu 1.–30., 31.–60. või 61.–90.+ minutil? ........................................................................................................

11. Kas Cristiano Ronaldo lööb turniiril üle kolme värava? ...............................

Kolme punkti küsimused 12. Kui palju lööb väravaid turniiri parim väravakütt? ........................................

13. Mitu mängujärgset penaltiseeriat tuleb? ......................................................

Nelja punkti küsimused 14. Nimeta poolfinalistid. .................................................................................

15. Mitme klubi mängijad käivad võitja poolt väljakul finaalmängus? (4 õiget – 4 punkti, 3 õiget – 3 punkti, 2 õiget – 2 punkti, 1 õige – 1 punkt). .....................................................................................................................

Viie punkti küsimus 16. Kes tuleb Euroopa meistriks? ......................................................................

Pluss/miinus-küsimus 17. Kes saab turniiri parimaks väravakütiks? .....................................................

Mängin ........ punkti peale Märkus: Lisaks vastusele märgi, mitme punkti peale sa mängid ehk kirjuta number ühest neljani: õige vastuse eest saad just nii palju punkte, kui üles märkisid. Kui vastus on vale, arvestatakse valitud numbri jagu punkte sinu skoorist maha. Pakkuda saab ühe nime; kui sama arvu väravaid lööb rohkem kui üks jalgpallur (resultatiivseid sööte me ei arvesta), loeme vastuse õigeks.

Kui jätad punktisumma märkimata, lahutame automaatselt sinu skoorist 4 punkti.

Teie vastuseid ootame aadressil jalkaennustus2016@gmail.com või Jalkast väljalõigatud talongil aadressil: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn.

2016 MAI JALKA

39

em-ennustusvõistlus Ennustab Erik Listmann

Foto: Lembit Peegel

Ühe punkti küsimused

Kolme punkti küsimused 12. Kui palju lööb väravaid turniiri parim väravakütt?

Panen, et seitse. Saksamaa eest näiteks Thomas Müller. Või prantslastel Olivier Giroud ja see uus staar Dimitri Payet. Zlatan võib ka, kui hästi õnnestub. Ah jaa, Harry Kane’i unustasin – tema võib ka lüüa.

13. Mitu mängujärgset penaltiseeriat tuleb?

Palju viike tuleb. Nelja näeme kindlasti.

1. Mis tulemusega lõpeb avamäng Prantsusmaa–Rumeenia?

Prantsusmaa. Minu jaoks on prantslased favoriidid. Kodus tahavad nad tõestada, et kuuluvad maailma eliiti. Prantsusmaa läheb alagrupist esimesena edasi ka.

2. Mis tulemusega lõpeb mäng Inglismaa–Venemaa?

Nelja punkti küsimused Tuleb võitluslik mäng. Inglismaa 14. Nimeta poolfinalistid on tugeva koosseisu kokku saanud.

Prantsusmaa – kodus mängides on Venelased on näidanud, et neil on nad favoriidid. Saksamaa – maailebastabiilne meeskond: alagrupis mameister tahab end tõestada. Belmängivad hästi ja siis vajuvad ära. gia ka – huvitav koosseis, kui saavad Aga kuna nad alagrupis mängivad mängu käima, on kõik võimalik. hästi, siis pakun, et tulemus on Inglismaa – tugev koosseis, kõik 0 : 0 ehk siis viik. võivad värava lüüa.

3. Mis tulemusega lõpeb mäng 15. Mitme klubi mängijad käivad Belgia–Itaalia? võitja poolt väljakul finaalmänSee on kahtlemata hea mäng. gus? (+/– 1 – 3 punkti, +/– 2 – 2 Itaalia suudab paremuse maksma punkti, +/– 3 – 1 punkt) panna ja võidu võtta. Belgiat ei saa Kümme klubi. Ei usu, et väheste samas alahinnata.

Erik Listmann ennustab Euroopa meistriks Saksamaad. klubidega koondised (Hispaania) 4. Mis tulemusega lõpeb mäng võidavad.

Austria–Ungari?

Austria võtab võidu ära. Ungari mängib tugeva kaitse peale ja Viie punkti küsimus Austrial läheb raskeks värav ära lüüa.

16. Kes tuleb Euroopa meistriks?

5. Millises mängus näitab kohtunik esimest punast kaarti?

Saksamaa, kuna olen tema poolt olnud. Panin ka täppi, et Paneks et Wales–Slovakkia. Peaks tulema võitluslik mäng, Saksamaa tuleb maailmameistriks. Jälgin üldse Bundesligat kus võime näha ka palju kollaseid kaarte. tihedalt, rohkem kui Inglise liigat. Bundesliga on südame6. Kas Island pääseb alagrupist edasi? lähedane, sest seal on selline lahtine mäng, rünnatakse ja Arvan, et saab küll. Tänu meeskonnavaimule pressivad kaitstakse, Inglise liigas on rohkem võitlust. edasi. Neil on kõva võistlusvaim ja nad on distsiplineeritud.

Pluss/miinus-küsimus 7. Mis on väikseim löödud väravate arv alagrupist edasi17. Kes saab turniiri parimaks väravakütiks? pääsejal?

Thomas Müller.

Miinimumpiir on neli. Näiteks kasvõi Itaalia – löövad vajaMängin 3 punkti peale. liku ära ning istuvad kaitses ära.

8. Mis riigi kohtunik vilistab finaali?

MM-finaali vilistas vist Nicola Rizzoli. Nii et Itaalia.

Kahe punkti küsimused 9. Mis värvi särkides mängivad finalistid?

Sinist ja valget tahaks näha. Ehk siis Prantsusmaa ja Saksamaa.

10. Kas turniiri avavärav lüüakse mistahes mängu 1.–30., 31.–60. või 61.–90.+ minutil?

31.–60. minutil. Kohe alguses ei lööda, aga siis tuleb karistuslöök.

11. Kas Cristiano Ronaldo lööb turniiril üle kolme värava?

Pigem ei löö. Alagrupp on raske. Koondise eest pole säranud eriti.

40

JALKA MAI 2016

Adidas on varustanud turniiri ametliku võistluspalliga selle algusajast saadik. Kõik Euro 2016 finaalturniiril osalevad koondised asuvad võistlustulle Adidas Beau Jeu palliga. Nimi Beau Jeu ehk “ilus mäng” on tihedalt seotud selleaastase korraldajamaa Prantsusmaaga. Ka palli värvipalett on Prantsuse trikoloorile kohaselt sinine, valge ja punane, kuid sisaldab ka ihaldatud UEFA Euro karikale viitavaid hõbedasi noote. Pildil on EURO 2016 Top Replique Football - Beau Jeu, mille saavad meie ennustusvõistluse kolm parimat.

minu 11 Foto: Lembit Peegel

Ingemar Teeveri koosseisus on Eesti ja maailma tipud sõbralikus sümbioosis

Ä

sja oma jalgpallurikarjäärile punkti pannud Ingemar Teever on enda tiimi kokku kuhjanud vanad semud ning maailma ässad. Puudu pole ei Zinedine Zidane ega Liivo Leetma!

“Mulle meeldivad väga loovad ja heade ründeomadustega mängijad,” seletab endine koondislane Ingemar Teever.

“Heade sõpradega on alati koos meeldiv mängida. Oleks tore sellise võistkonnaga ükskõik kellega rinda pista.”

Tarmo Neemelo Ats Purje

Ingemar Teever Zinedine Zidane

Andrea Pirlo

Tarmo Kink

Liivo Leetma Roberto Carlos

Lothar Matthäus

Mairo Matsi

Gianluigi Buffon

Gianluigi Buffon: Kogenud, enesekindel. Hea nagu Itaalia

kaitsjale kohane! Legendi staatuses. Kuigi viimaste aastate jooksul on Itaalia kaitseliin vahetunud, on tema kindlalt postide vahel püsinud.

Robert Carlos: Väga hea ja loov vasakkaitsja, kes trahvilöökide andmise üle hakkab kindlasti ühe teise koosseisu kuuluva vasakujalgsega võitlema.

Lothar Matthäus: Kindel kaitsja, väga hea mängulugemisega. Mäletan, et käisime Bangkokis King’s Cupil (2004. aastal – toim.) ning tema oli seal Ungari koondise peatreener, rohkem sidet ei ole. Tuleb meelde 1999. aasta Meistrite liiga finaal, kus Matthäus võeti lõpus platsilt ära ja Manchester United lõi siis Müncheni Bayernile kaks tükki sisse.

Mairo Matsi: Ta on minu hea sõber ja personaaltreener.

Olen talle ammu öelnud, et viskan ta kunagi ajakirjanduse hammaste vahele (naerab – toim.), ja nüüd tundus aeg käes olevat. Ta on spordikutt, mängime koos korvpalli ja tennist ning vahel käime ka jooksmas. Kaitseliinis on ta kindel liider.

Kahjuks jalgpalli jaoks avastamata talent!

Liivo Leetma: Tulevad meelde head ajad TMVKst ja koondisest. Hea meeskonnakaaslane, kõva võitleja ja ka osav mängu üles ehitaja. Kui Tallinna Levadia mänedžer Pavel Kazakov valis Leetma Levadia läbi aegade 11 parima hulka, siis ei puudu selline vend ka minu meeskonnast.

Ats Purje: Järjekordne hea sõber, Eesti koondise esiründaja.

Väga hea ründemängija. Ta on ettearvamatu, mistõttu on kaitsjatele väga ebameeldiv. Vanusega on juurde tulnud kogemused, on tark mängumees.

42

JALKA MAI 2016

Zinedine Zidane: Filigraanne mängija, kommentaarid on liigsed. Suurele mängijale kohaselt lõpetas skandaaliga.

Eredaim mälestus, mis suu lahti jättis, on tema 2002. aasta Meistrite liiga finaali värav Leverkuseni Bayerile. Üle puusa risti!

Andrea Pirlo: Ideaalse väljakunägemisega mängija, leiab surnust kohast väga hea söödu ja pääsedki järsku väravavahiga üks ühele. Kui tema teeb hea mängu, siis teeb terve sats hea mängu. Kindel liider, kes mängib harva alla oma võimete. Suudab üksinda võistkonna kehvast olukorrast välja tuua.

Tarmo Kink: Ka hea sõber. Tema on siis see, kes hakkab Roberto Carlosega karistuslöökide eest võitlema. Teades Kingi iseloomu, usun, et Roberto Carlos saab väga vähe trahvikaid lüüa. Ei tahaks olla vasakkaitsja, kes tema vastu mängib.

Minu arvates Eesti teravaim ja parim äärepoolik.

Tarmo Neemelo: Järjekordne semu. Väga hea ründepartner ja meeskonnamängija. Pole isekas – vajaduse korral annab söötu, vajaduse korral lööb ise. Meil on väga sujuv koostöö!

Suudab mängu üksinda pöörde tuua ja nagu viimased hooajad on näidanud, siis ei vaja selleks palju mänguaega.

Minu silmis oleks ta ka Eesti koondisele vajalik mees.

Ingemar Teever: Oleks patt sellises võistkonnas koos oma heade sõpradega mitte mängida!

Varus: Zlatan Ibrahimovic ja (Brasiilia) Ronaldo.

JALGPALL, LÕBU, KÕIGILE! Päevane laager

Kõigile 6 – 12 aastastele lastele Nike särk, püksid ja põlvikud Ekskursioonipäev Tallinnas A. Le Coq Arenal Eelnev kogemus jalgpallis pole oluline

Hind – 75 €

13.-17. juuni

Foto: Gertrud Alatare

Ahtme, Emmaste, Haapsalu, Häädemeeste, Kadrina, Keila, Kihnu, Kose, Kuldre, Kuressaare, Kärdla, Laagri, Lihula, Orissaare, Põlva, Pärnu, Saue, Tamsalu, Tartu, Tallinn Ajax, Tallinn Kalev, Tallinn Kotka, Tallinn Nike, Tallinn Pirita, Tallinn Sportland tüdrukud, Viljandi, Vinni, Võru

8.-12. august

Ahtme, Antsla, Avinurme, Haapsalu, Kadrina, Keila, Kilingi-Nõmme, Kose, Kuressaare, Kärdla, Laagri, Orissaare, Põlva, Pärnu, Saue, Suure-Jaani, Tartu, Tallinn Ajax, Tallinn Kalev, Tallinn Kotka, Tallinn Nike, Tallinn Pirita, Tallinn Sportland tüdrukud, Valga, Vinni, Voka, Väätsa, Ülenurme Registreerimine alates 4. aprillist kodulehel www.jalgpall.ee/suvelaagrid Info kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee

klubi lood Foto: Tarmo Tohver

Treener Andrei Škaleta (paremal) k koos 2003. aastal sündinudmängijatega Roman Kallaste ja Kirill Žuravljoviga Wismari Cupil 2016. aasta märtsis Tallinnas.

Kohtla-Järvel usutakse kogukonna jõusse Kui räägitakse, et Ida-Virumaal elavad inimesed on kaotanud lootuse ja elavad eesmärkideta, siis see pole tõsi. Kohtla-Järve JK Järve unistab jalgpalli armastavatest lastest, fänne täis tribüünidest ja Premium liigas mängivast meeskonnast.

ALVER KIVI

T

egelikult on Ida-Virumaa jalgpallikaart juba tugevaid klubisid täis ning piisab, kui nimetada Narva JK Transi, Sillamäe JK Kalevit ja Jõhvi FC Lokomotivi. Oma koha selles seltskonnas tahab leida ka Kohtla-Järve klubi.

“Konkurents on muidugi tihe,” tõdeb JK Järve president Vitali Tuljakov.

“Oleks hea, kui saaksime kõik omavahel koostööd tegema, kuid sellele keegi ei mõtle. Teised on juba oma struktuuri paika saanud ja tegutsevad stabiilsel tasemel. Püüame ka samani jõuda.”

Vitali Tuljakovi sõnul on eesmärk koondada kõik kohalikud inimesed enda ümber, et nad tuleks oma jalgpalli44

JALKA MAI 2016

meeskonda toetama sõprade ja peredega. Soov on, et kõik elaksid just sellele spordialale aktiivselt kaasa.

“Elu pole kerge ja kunagi ei tea, mis suunas see areneb,” tunnistab president.

“Aga lastejalgpall peab meil kindlasti jääma. Tahame tulevikus oma autobussi, klubihoonet ja kõike seda, mis tänapäevase ja endast lugupidava klubi juurde kuulub.”

Vitali Tuljakov tõdeb, et kohalikud inimesed armastavad jalgpalli, kuid paraku ei ole Kohtla-Järve spordikeskuse staadioni infrastruktuur veel selline, et nad tahaks mängu ka kohapeale vaatama tulla.

“Jalgpalli eelistatakse kodus telekast vaadata, sest nii on mugav,” selgitab ta.

“Samas on elu näidanud, et mida paremini oma meeskond mängib, seda rohkem on tribüünidel ka pealtvaatajaid.

Meid on esiliiga esimestes kohtumistes olnud toetamas üle saja fänni ja see on klubi jaoks korralik tulemus.”

Traditsioonide jätkaja Kohtla-Järve jalgpallil on pikad traditsioonid, eriti heal tasemel oldi 1980. aastatel. Siis mängis ENSV tugevaimas liigas kaks meeskonda, spordikooli noortemeeskonnad olid korduvalt auhinnalistel kohtadel.

klubi lood 1990ndatel oli pikka aega kohaliku jalgpalli vedur JK Lootos, kes viimati mängis meistriliigas 2010. aastal. Samas ei olnud suhted teise klubi JK Alkoga kõige paremad ja omavaheline konkurents oli tõsine. 2013. aastal otsustati lõpuks siiski ühineda ja jätkati KohtlaJärve JK Järve nime all.

“Kuna inimesi jääb siin kandis järjest vähemaks, siis leidsime, et mõistlikum on jätkata ühiste lippude all,” märgib Vitali Tuljakov, lisades, et ühineti pidulikult koos mängijate, noorte, fännide ja lapsevanematega.

“See võimaldas luua tugevama klubi.

Meil treenib praegu kakssada poissi, esindusvõistkond areneb loogilist rada ja ka naistevõistkond teeb üha suuremaid edusamme.”

Samas tunnistab Vitali Tuljakov, et palju oleneb tänapäeval siiski finantsist, kuid JK Järve plussiks on head treenerid, palju jalgpalli armastavaid lapsi ja positiivne vastukaja linnas.

2016. aastal on JK Järve Eesti meistrivõistlustel esindatud kümne noortevõistkonnaga. Vitali Tuljakovi sõnul tahaks ta, et see arv oleks suurem, ja selles suunas ka liigutakse.

“Kuigi meil on head treenerid, on neist samas jälle puudus,” kurdab klubi president. “Paljud peavad seda elukutset perspektiivituks ja ei taha sellele teele asuda. Teeme omalt poolt siiski kõik, et need inimesed leida.”

Esindusega Premium liigasse Tänavuseks hooajaks esiliigasse tõusnud Kohtla-Järve JK Järve on oma esindusmeeskonnale seadnud kindlad arenguplaanid. Vitali Tuljakovi sõnul on klubi esimene eesmärk jõuda kohe Premium liigasse, teine on esiliigast mitte välja langeda.

“Aga kui sel aastal ei õnnestu veel tõusta, siis juba järgmisel tahame kohe kindlasti jõuda kõrgeimasse seltskonda. Meil on väga hea treener Aleksei Tihhomirov, kellele oma tegevuses toetume,” toob president välja kindla plaani.

Seatud eesmärke realiseerides püüavad JK Järve mehed jätkuvalt keskenduda oma noortele, kellest enamik on sündinud 1999. aastal.

Esindusmeeskonna koosseisu kuulub ka kolm leegionäri, üks Gruusiast ja kaks Peterburist. Noore klubina ei ole

Naistevõistkonna kapten Tatjana Petrova.

Foto: Andrei Dmitrovitš

JK Järve mängija Aleksei Tihhonov veebruaris esiliiga mängul FC Levadia U21 vastu.

Foto: Tarmo Tohver

JK Järvel veel kujunenud välja sellist vastasseisu, kellega kujuneks mäng tõeliseks derby’ks.

“Meie jaoks pole vahet, kas meie vastu tuleb Levadia, Flora või Santos.

Läheme igale mängule vaid võidumõtetega ja seda sõltumata vastasest,” on Vitali Tuljakov enesekindel.

Klubi vapp ühendab linna ja jalgpalli Klubi vapi disainis Jõhvis tegutseva Printex OÜ disainer Ain Loide. Vitali Tuljakovi sõnul seati selle tegijatele ette ka väikesed tingimused, sest kindlasti pidi logol olema seos Kohtla-Järvega ja jalgpalliga. Ain Loide räägib, et vapi põhielement lendav pall demonstreerib eeskätt dünaamilist liikumist oma eesmärkide poole.

“Nad andsid värvid ise ette ja mina tegin mitu varianti, millest siis üks välja valiti,” selgitab ta, lisades, et selle vapi tegemisele kulus tal kokku umbes ööpäev ja tegutseda tuli teiste tegemiste kõrvalt. Ain Loide tegi JK Järve vapi tasuta.

“Püüan lihtsalt aidata,” tunnistab ta. “Ma tean klubi rahalisi võimalusi ja raha ei võtnud. Eks nad tellivad meie käest muid vahendeid ka ja siis teenib muidugi pisut tagasi.”

Naiskonnal koostöö SK 10 Premiumiga Noortetreener Sergei Serednitski koos 2008. aastal sündinud mängijatega Estonia Spring Cupil Narvas 26.-27.03.2016.

Foto: Natalja Ammer

LEGENDIKS ON VÄRAVAVAHT TÕNU EAPOST Jalgpallur ja jäähokimängija Tõnu Eapost (9.01.1947 Kohtla-Järve – 27.03.2014) alustas jalgpalli- ja jäähokitreeninguid 14aastaselt. Jalgpalli väravavahina on ta võitnud ohtralt medaleid, kuulus 1983.–1984. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel II liigas mänginud Tallinna KSMK meeskonda. Mängis Eesti meistrivõistlustel 44aastasena Tallinna Sadama ja 56aastasena Narva JK Transi koosseisus.

Jäähokis tuli ta Kohtla-Järve Keemiku meeskonnas kümme korda Eesti meistriks ja kaheksa korda karikavõitjaks. Mängis Tallinna Ekskavaatori ja Keemiku meeskonnas Nõukogude Liidu meistrivõistlustel.

JK Järve naiskond võitis 2015. aastal esiliigas hõbemedali. 18 mänguga koguti 13 võitu, üks viik ja neli kaotust, ise löödi 39 ja sisse lasti 22 palli. Naiskonna suurim väravalööja oli Irina Snjatkovskaja, kes lõi hooajal esiliigas 13, kõrgliigas kaheksa väravat SK 10 Premiumi koosseisus. Vitali Tuljakov tõstab esile just väga hea koostöö Tartu klubiga.

“Kõik oli väga positiivne ja läheme koos edasi,” märgib ta.

“Esimene duubel, kellega rahul olla,” märgib Tartu SK 10 Premiumi peatreener Kalev Kajak. “Tegu on sõnapidajate meestega, kõik teavad, mis teevad. Need mängijad, keda meie mängule soovisime, olid olemas, need mängijad, keda nemad tahtsid, olid kohal.”

Kalev Kajak lisas, et ka tüdrukud said omavahel väga hästi läbi, kõik toimis ja nii on otsustatud koostööd jätkata. “Oleme käed löönud ja loodan kõige paremat,” lausub treener.

2016 MAI JALKA

45

lugeja küsib

Ats Purje Šveitsi vastu ründamas.

46

JALKA MAI 2016

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Ats Purje unistab veel kord välismaast: ma ei tulnud Eestisse karjääri lõpetama!

Miks pidi Ats Purje Küproselt Türki priske ringiga sõitma? Kuidas sai pullivennast tippjalgpallur? Mis on tema tugevamad küljed, millest jääb vajaka? Eesti koondises 56 mängu ning kaheksa väravat kirja saanud Nõmme Kalju FC ründemängija astub vastamisi lugejate küsimustega.

SIIM KERA

K

ui Kaljusse tulid, siis ütlesid, et Vahepeal olid väga ettearvamatu stiiliJah ja ei. Kui eelmisel aastal Kaljustahad, et tütar Penelope saaks ga. Kuhu see kadus? (Mainord, Tartu) se tulin, siis natuke alahindasin Eesti eesti keele selgeks. Kuidas seis Eks seda ettearvamatust ole ikka sees, meistriliiga taset. Nõrgemate vastu on, keel suus? (Mari-Liis, Vändra) aga olen küpsemaks mängijaks saanud. mängisin väiksema motiveeritusega, Jah. On küll. Septembrist läks lasteaeMäng on mõtestatumaks muutunud. arvasin, et asjad tulevad liiga lihtsalt. da ka, pärast seda on palju osavamaks Koondises on minu rolliks (Konstantin) Suurtes mängudes nahaalsusest puudu ei saanud, enam soomekeelseid sõnu sisse Vassiljevile ruumi teha, pean kaitsjaid jäänud, aga väiksemate vastu kindlasti. Ei ei tule! Tasus küll Eestisse tulla, aga eks ära viima. Seal ei saa ma väga palju saanudki nõrgemate vastu oma parivahel käib igasuguseid mõtteid läbi, et pallipuuteid, aga vahepeal saab ikka mat mängu näidata. Arvasin, et tase on mis saanuks, kui ma oleks Soome jäänud ebastandardseid asju teha, näiteks mullu nõrgem kui tegelikult ning sain korduvalt või üritanud veel kuhugi mujale proovinovembris Gruusia vastu. Igas olukorras vastu näppe. Sain oma õppetunni kätte da, aga kokkuvõttes olen oma otsusega ei hakka enam fantaseerima, et triblan ja loodan sel aastal ennast parandada. rahul. Nõmme Kaljus saan end Koondises mul kindlasti nahaalvabalt tunda ja jalgpalli nautida. susest puudu ei tule, usun, et AIVAR TIIDUSEST Nooremana olin ma rohkem võin kaitsjatele väga ebameeldiv pinges, muretsesin ebaõnnesvastane olla.

Juhtisime poolajaks kas 6 : 0 või 7 : 0, tumiste pärast, nüüd tahaks aga Tiidus polnud millegipärast jalgpalli nautida. Sain eelmisel Küsimus on äkki naiivne, aga meie tegutsemisega rahul. Poolajal aastal palju koondises mängida, ikkagi tahaks teada – kuidas sa vastasmeeskond ilusti puhkas, aga meie reastaksid ründaja jaoks sellinii et tagasitulek oli õige otsus. tegime võidu peale tempojookse. sed omadused: tribling, tugev Kas mäletan õigesti, et oled löök, kiirus, kohavalimine, ka Aivar Tiiduse käe alt läbi intuitsioon. Ära ütle, et kõik käinud? Kas oli karm vana? Meenuta kolmest mehest läbi. Olen realist. Kui sõltub. Palun järjesta – pliis!!! (Blondiin mõni seik! (Karl, Tallinn) Jalkas oli 2008. aastal minust lugu, siis Inge, Viljandi) Täitsa õige, tema oli mu esimene treener. kirjutati, et ettearvamatu Ats Purje. Ütlen kohe, et intuitsioon on esimene, Värvikas treener, kel suured nõudmised.

See number on mul kodus, just lugesin kohavalik teine. Edasi pigem tribling, Mäletan mingisugust noortemängu Snel- ka! Ma olingi siis väga ettearvamatu, kiirus ja tugev löök. Kui mul oleks li tiigi staadionil. Juhtisime poolajaks kas olin just Soome (Turu Interisse – toim.) need kõik paigas, siis ma ilmselt ei 6 : 0 või 7 : 0, aga Tiidus polnud millegiläinud ja seal oli minu vastu väga raske mängiks Nõmme Kaljus. Siia nimekirja pärast meie tegutsemisega rahul. Poolajal mängida. Teine Soome aasta oli palju peaks lisama veel keskendumise. See vastasmeeskond ilusti puhkas, aga meie raskem, siis osati minu vastu mängida ja on nii tähtis – koondise eest tekibki tegime võidu peale tempojookse. Tiidus käigud loeti ette. ainult üks võimalus ja sa pead suutma on oma noortele väga kõva kooli andnud, keskenduda, et pall võrku lüüa. Ma tema käe alt on palju häid mängijaid sirVahepeal tundub, et sul jääb nahaalütleks, et minu kõige tugevam külg on gunud ning hindan teda Eesti parimaks susest puudu. Kas oled liiga sõbralik? väravavaist. Ma aiman, kuhu pall tulla noortetreeneriks.

(Teet, Tartu) võib, ning lahtised pallid leiavad tihti 2016 MAI JALKA

47

lugeja küsib tee minuni. Kõige nõrgem külg ongi keskendumine, hakkan kiirustama ja teen lohaka löögi või lahenduse. Jääb mulje, et ajan luhta palju võimalusi, aga seda, et õigel kohal olen, ei pane keegi tähele. Mul on palju olemas, et olla hea ründaja, aga keskendumine vajab järeleaitamist ja see pole üldse lihtne ülesanne. Ma pole spordipsühholoogi juures käinud, aga koondises on meil abitreener Jesper Norberg, kellega ma olen hästi palju vestelnud. Olen temalt palju abi ja nõuandeid saanud.

Koondislastel on ka mentaalse treeningu programmid, mille abiga saab just vaimset poolt arendada.

Kas Šveitsi mängu eksimus kollitab siiamaani? (Tarmo Ala, Võru) Ma vahepeal mõtlen sellele, aga ma ei põe. Kui ma oleks viis aastat noorem, siis ma näeks seda igal öösel unes.

Olen kogenum ja üritan asju positiivses valguses vaadata. Juhtub ka parimatel, aga eks see ole sama, et üks võimalus mängus ja kui ära ei löö, jääb rahvale meelde. Ma pidin selle sisse lööma!

Ma ei otsi vabandusi, et pall põrkas või tuli kiirelt – need pole mingid vabandused. Kõige tähtsam on see, kuidas pärast olukorda edasi käitud – kas jääd põdema või tõused üles ja lähed edasi.

Järgmisel korral löön ära.

2006. aastal Levadiaga meistritiitli poole triblamas.

48

JALKA MAI 2016

Nõmme Kaljuga Eesti karikavõitja 2015.

Sinu Küprose-karjääri teine klubi Ethnikos Achna asus de facto Põhja-Küprose Türgi vabariigis. Kas ja kui palju seda igapäevaelus tunda oli? ( Joonas, Karlova) Kahjuks pean ma sind kurvastama, Joonas. Achna oli täiesti lõunas, 20 kilomeetrit Larnaca linnast. Otseselt see siia ei puutu, aga seda võin ma küll öelda, et kui ma mängisin Küprosel ja koondisel oli Türgis Bulgaariaga mäng, siis küproslased ei tahtnud, et ma reisiks läbi Põhja-Küprose (seal asub rahvusvaheliselt tunnustamata PõhjaKüprose Türgi vabariik – toim.), kuigi sealt oleks saanud otse Antalyasse. See oli nendele solvav, et mängin Küprosel ja lähen läbi Põhja-Küprose, nad vihkavad türklasi kogu südamest! Läksingi siis kolme lennuga läbi Ateena ja Istanbuli Antalyasse.

Tarmo Kink siirdus talvel Soome, kuigi tal oli variant minna ka Küprosele. Sina Kas Küprosele tasus minna ainult raha oledki mänginud neissamades välispärast? (Taavi, Kostivere) riikides. Kas Kingi valikus olid ka sina Kindlasti mitte. Palkade maksmisega on osaline? (Maarja Nurm, Rakvere) seal kehvasti. Paphos (AEP Paphos FC (Naerab – toim.). Tarmo Kink on lapehk Purje esimene klubi Küprosel – toim.) sepõlvest saati mu parim sõber olnud. kuulutas hiljem pankroti välja ning Räägime hästi palju ja anname üksteinad jäidki mulle nelja kuu palga võlgu. sele nõu. Küprosele ei soovinud ta min- Võibolla veidi läksin raha pärast, ikka na, kuigi mina soovitasin küll, et väga suurem palk kui Eestis või Soomes, hea koht mängimiseks. Eks ma rääkisin aga ma mängisin väikeses võistkonnas, negatiivseid asju ka, et vahel ei saa seal sellist asja küll pole, et Küprosel saad mitu kuud palka, aga ilmad ja staadiokindlasti rikkaks. Rumeeniast oli näiteks nid on seal head ning tase samal ajal parem pakkuSoomest tugevam. Aga ta EESTI LIIGAST mine. Mind soovis Gaz tegi oma otsuse ja tegi hea Metan Medias, aga see Arvasin, et tase Medias oli täielik küla. Just otsuse, SJK sobib talle! on nõrgem kui oli esimene laps sündinud Mida veel oma karjäärilt tegelikult ning ja ma lihtsalt ei tahtnud ootad? (Stella, Keila) sain korduvalt perega sinna elama minna.

Nagu enne ütlesin – ootan Küprosel oli aga perega vastu näppe. seda, et saaksin jalgpalli väga ilus elu. Neli kuud nautida. Minule on kõige jäi palk saamata, aga ikka tähtsam, et saaksin rõõmuga mängida. üks toredamaid hetki karjääris. Miks Olen alati rõõmuga teinud, aga varem mitte kunagi uuesti minna? Paphosega olen end hästi palju kritiseerinud, oma langesime kõrgliigast välja, aga isiklikus ebaõnnestumisi põdenud ning õnnesplaanis läks hästi. Lõin värava Nicosia tumised märkamata jätnud. Boonuseks APOELile, kes järgmisel hooajal jõudis oleks see, kui saaks Kaljuga meistriks Meistrite liigas veerandfinaali. See oli tulla, see on suur unistus. Soovin hea aasta, oli hea meeskond. Hooaja koondist aidata ja ma ei ole peast lõpus toimus nelja tiimi vahel turniir, et pühkinud ka seda mõtet, et tulevikus kes liigast välja langeb. Kolm ülejäänud veel välismaale minna, kuigi praegu tiimi olid Larnacast või sealt lähedalt ja on Kaljuga järgmise hooaja lõpuni see oli juba enne playoff’i teada, et Papleping. Eesmärgid on suured ja ma ei hos langeb välja. Küprosel on korrupttahaks öelda, et tulin Eestisse karjääri sioon päris suur. Pärast seda siirdusin lõpetama.

Achna Ethnikosse. Elasime perega keset

lugeja küsib kõrbet rajatud kompleksis ning naabriks oli Martin Vunk!

Kui sa ei mängiks Nõmme Kaljus, siis millises Eesti klubis tahaksid mängida? ( Jaen, Kuressaare) Ma ei teagi! Tahaksin mängida mingis uues klubis, mis just professionaalseks saanud. Saaksin neid nõustada ning kogemusi juurde anda. Ma ei saa öelda, et tahaksin Floras, Levadias või Infonetis mängida, kuigi iial ei tea, kuidas karjäär läheb.

Kas sa jälgid pidevalt Soome jalgpalli uudiseid? (Sten, Helsingi) Jah. Vaatan, kuidas läheb KuPSil (Kuopion Palloseura, Purje teine klubi Soomes – toim.), SJK (Mihkel Aksalu ja Tarmo Kingi koduklubi – toim.) huvitab ka. Turu Interit võibolla nii palju enam ei jälgi.

On väga hea lehekülg ampparit.com, kus on kõik uudised koos.

Võimalus, mis vutisõpradel ei unune: Eesti võinuks võita Šveitsi …

Kui oleksid kaheksa-aastane, siis mida teeksid oma tulevikku jalgpallurina ette kujutades teisiti? Mille kallal treeningutel töötaksid? (Kristofer ja vanaema Silvi, Rakvere) Eks ma nokitseks kõige kallal. Tehnika võiks parem olla, see on a ja o. Nooruses ma tehnikale väga palju tähelepanu ei pööranud ning praegu tunnen osas olukordades, et võiks parem olla. Pallipuude on kindlasti üks mu nõrgemaid külgi.

Noorusajal oli jalgpall minu jaoks pigem hobi. Olin pullivend, ei arvanud, et kunagi profijalgpalluriks hakkan, aga siis käis klõps ja hakkasin asju tõsiselt võtma.

Lisatrenni peab tegema! Mitte küll liiga noorena ja liiga palju, aga vanuses 15–18 aastat peab individuaalselt palju töötama.

Ma hakkasin 16aastaselt hommikuti jooksmas käima ning kohe oli väljakul näha, kuidas kiirust ja vastupidavust juurde tuleb. Kindlasti peab olema endasse usku ning iial ei tohi alla anda!

Resultatiivsete ning võimsate ründajate puudumisest koondise tasandil on räägitud palju. Keda näed sina sellele positsioonile hetkel pürgimas? Kui palju jagad treeningutel näpunäiteid oma koduklubi kasvandikele, kes soovivad jõuda tippu? (Silver Tabo, Ülenurme) Rauno Sappinen ei ole küll puhas ründaja, aga ta on väga asjalik ja hea. Minu silmis on ta hea kvaliteediga ning tark mängija. Tulevikus näen ma teda pigem

… vastaste väravavaht Marwin Hitz on esimene pärima: kuidas sa seda sisse ei torganud?

olukordade tekitajana. Aga tipuründajatest? Võibolla Albert Prosa. Väravavaist on tal olemas, töökus ka. Kui ma pean kellegi valima, siis tema, ta on juba valmis mängija. Kalju trennis keskendun

oma tegemistele, aga ikka olen Andre Järvale ja Robert Kirsile näpunäiteid andnud. Järva on ka ettearvamatu mängija. Peab veel kõvasti treenima, aga loodame, et saab asja!

Niiviisi jutustas Ats Purje, järgmisel korral laob vastused letti Artur Pikk.

Kõik küsimused palume saata aadressile siim.kera@jalgpall.ee.

2016 MAI JALKA

49

treener

Sergei Ratnikovi unistus treenerina: tulla Levadiaga Eesti meistriks.

50

JALKA MAI 2016

Foto: Lembit Peegel

treener

Lembit Ulfsaki lemmikmängija

Sergei Ratnikov Raikana tuntud Sergei Ratnikov oli kunagi paljude lemmikmängija. Juhendajana saavutas ta edu juba 1985. aastal, kui ta 25aastase mängiva treenerina triivis Pärnu Kalakombinaadi /MEKi Eesti NSV meistriks. Praegu on pärnakas Levadia eesotsas.

INDREK SCHWEDE

E

elmises Jalkas paigutas armastatud näitleja Lembit Ulfsak oma sümboolsesse koondisse ainsa eestlasena Andres Operi. Kui Ulfsak oleks oma koondist koostanud veerandsada aastat varem, oleks sinna ilmselt kuulunud praegune Tallinna Levadia peatreener Sergei Ratnikov, keda ta ühes toonases intervjuus oma Eesti lemmikmängijaks nimetas. Raika kuuleb seda uudist veerandsaja-aastase hilinemisega ning on ühtaegu nii imestunud kui ka liigutatud: “Oi, seda ma küll ei teadnud! Aitäh ütlemast!”

Raika on treener, kelle puhul on raske mööda minna tema mängijaminevikust – nendel, kes teda oma silmaga pallimurul näinud. Tema mäng oli õhuline ja intelligentne, hea tehnikaga liugles ta keskväljakul läbi vastaste liinide ning pakkus oma söötudega häid skoorimisvõimalusi teistele.

Noore mehena käis ta koguni kaks korda Moskva Spartakis end näitamas, kus legendaarne treener Konstantin Beskov talle ütles: “Nüüd on meil oma Vladimir Zahharov.”

Nimetatud mees oli heledapäine nagu Raikagi ja endale nime teinud Moskva Torpedos. Pärast teist käiku Spartakisse ütles Beskov, et saadab Ratnikovi pooleks aastaks mõnda madalama liiga Spartakisse. Ordžonikidze (praegu Vladikavkaz) Ratnikov välistas ning pidi valima Orjoli, Rjazani ja Kostroma vahel.

“Pidin Beskovile helistama ja ütlema, millise linna välja valin, aga Ants Kommussaar tegi mulle Pärnus sisuliselt mi-

nistripalga ja mina olen inimene, kellele ei meeldi eriti kusagile sõita,” pajatab Ratnikov. “Siiamaani olen mõelnud, miks ma ei läinud! Mine tea, mis oleks juhtunud ja kuhu võinuksin välja jõuda! Aga muidu ei kahetse. Armastan Pärnut, see on mu kodulinn, Tallinn on minu jaoks nagu maakoht (Raika tunneb spontaanselt tehtud sõnamängu üle rõõmu ja naerab mõnuga – toim.).”

Ants Kommussaar oli ka mees, kes pani Ratnikovi Pärnu Kalakombinaadi / MEKi mängivaks treeneriks, ja 1985. aastal juhtis 25aastane Raika meeskonna Eesti NSV meistritiitlini.

Enam kui pooled mehed olid temast

PÄRNU ÜLE KÕIGE

Pärnu on mu kodulinn, Tallinn maakoht. vanemad ja erakordne on see, et Raika taktikepile pidid alluma hilisemad meistertreenerid nagu Tarmo Rüütli, Jüri Saar, Igor Prins, Kalev Pajula, Andrei Šapovalov, Mart Paumäe. Raika kuulab seda nimekirja ja imestab: “Ma polegi varem mõelnud, kui palju tuli sellest meeskonnast treenereid!”

“Mingit pedagoogigeeni mul küll pole, isa-ema olid lihtsad tööinimesed, tõsi, ema oli Venemaal kultuurimaja direktor,” räägib Raika, kes nimetab oma eeskujuna just Kommussaart: “Ta oli juba mängijana suurepärane. Hakkasin ise vutti taguma kuueaastaselt ja käisin Pärnu Kalevit vaatamas. Mäletan, kui kaval, tehniline, suur ja võimas oli

Kommussaar. Ma ei tea praegusestki ajast nii head mängijat kui tema. Hea treener oli ka Feliks Valter. Pärast Spartakis käiku muutus mu eeskujuks muidugi Spartaki stiil ja selle mängijad Juri Gavrilov ja eriti Fjodor Tšerenkov, kel olid küll x-jalad, aga kes võis palliga teha kõike! Aga kindlasti pean tänama ka Toivo Merilainenit. Sündisin rajoonis, kus ümberringi mindi järjest vangi, aga Merilainen oli majavalitsuse spordiinstruktor ja suurepärane inimene, kes armastas lapsi. Tänu temale tegin tennist, korvpalli, võrkpalli.”

Jalgpallurid said ka Raika enda poegadest Eduardist ja Daniilist. Raika tunnistab murelikult, et vanema poja Eduardi võis ta ära rikkuda sellega, et noore isana surus jalkat pojale liiga vara peale ja rikkus sellega tema kiiruse ära. Daniilil oli valikuvabadus ja parem kiirus: “Õnneks on mõlemad peaga mängijad ja ehk on midagi ka minust.”

Ideaalsest jalgpallurist rääkides nimetab Raika äsja surnud Johan Cruyffi: “Olen siiani Hollandi ja Amsterdami Ajaxi fänn. 1974. aasta MMil mängis Cruyff & Co sellist jalgpalli nagu võimalik vaid muinasjutus. Fantastika!

Ilus oli vaadata. Tänapäeval on kõige tugevam Messi. Pele on küll jalgpallikuningas, aga Messi on tugevam. Ta mitte ei mängi jalgpalli, vaid loob jalgpalli.

Võin vaielda kellega tahes, et tema on praegu number üks!”

Oma eesmärgid treenerina võtab Ratnikov kokku lihtsalt: “Tahaks Levadiaga meistriks tulla! See saab olema raske.

Rohkema peale praegu ei mõtle.”

2016 MAI JALKA

51

naised

Aleksandra Ševoldajeva:

saan palju õppida Flora meeskonnalt Mida sisaldab hea mängupilt sellest hooajast Flora naiskonna etteotsa asunud Aleksandra Ševoldajeva arvates ja kui olulisel kohal on naistejalgpall rohevalgete klubis? Kuidas saavutada stabiilsus, et vastu saada ka aastaid naistejalgpalli valitsenud Pärnu JK-le?

MAARJA SAULEP

R

ääkides ambitsioonidest tunnistab Ševoldajeva, et tegemist on üsna iseka sõnaga ja see on tugevasti seotud inimese enda arenguga. Sellele toetudes toob ta välja kaks erinevat eesmärki: “Minu ambitsioon siin klubis ja treenerina üldiselt on võimalikult palju areneda ja saada erinevaid kogemusi, puutudes kokku erinevate inimeste ja mängijatega. Minu ambitsioon selle võistkonnaga seoses on anda inimestele edasi võimalikult palju enda teadmisi ja kogemusi ning teha

neid selle kaudu loodetavasti paremateks, tugevamateks ja õnnelikumateks mängijateks ja inimesteks.”

Ta toob välja, et treenerina on oluline ka paindlikkus, sest treener võib nõuda mida tahes, aga kui mängijad ei ole selleks suutelised, peab treener oma visiooni ja mängijate võimed kokku sobitama ning vajaduse järgi eri nüansse kohandama. Et saavutada muutusi mängupildis, peavad mängijad aru saama, mida neilt tahetakse. Neile edastatud teadmised, ülesanded ja nõudmised peavad olema jõukohased.

“Kui me võtame näiteks äärekaitsja, siis ta peaks teadma, kus ja mis on tema ülesanded palli valdamisel, palli kaotamisel, kaitsefaasis ja palli võitmisel,” selgitab Ševaoldajeva. “Selliseid mängijaid on 11 ja olukordasid mängus on väga palju ja need on ettearvamatud.

Ainuke asi, mida mina saan treenerina kontrollida, on see, et kõik mängijad teaksid, kus nad üksteise suhtes peaksid olema ja mida nende võistkonnakaaslased teevad konkreetsetes olukordades.

Kui see suhtlemine ja üksteisest arusaamine viia võimalikult kõrgele tasemele, hakkab võistkond platsil paremini funktsioneerima ja seda saab nimetada kokkumänguks.”

Mõtestatud mängupilt

Aleksandra Ševoldajeva tahab õppida meestemängust.

52

JALKA MAI 2016

Foto: Lembit Peegel

Oma ideaalse mängupildi all toob Ševoldajeva välja vajaduse mõelda alati sammuke ettepoole: “Mulle meeldib, kui võistkond kontrollib mängutempot. Arvan, et see on mängijate jaoks üks raskemaid oskusi, mida omandada. See tähendab, et vajadusel osatakse palliga seista ja teisel momendil võibolla juba minna kiirrünnakusse. Teha midagi nii-öelda järgmise eesmärgi nimel. Tihti keskendutakse ainult sellele, mis hetkel toimub. Kui me võtame mängus ainult need momendid, kus me tõesti peame väravale lööma, siis sellisel juhul saame aru, et lööme peale selleks, et saada väravat. Nendesse momentidesse jõudmiseks tuleks ikkagi rohkem teadlikult kontrollida mängu.”

naised

Seni on Flora neiud pidanud sageli aplodeerima Pärnu JK-le, kuid miski pole igavene.

Flora naiskonna juhendamine on pakkunud Ševoldajevale ka võimaluse jälgida Eesti meistermeeskonna mängu ja see on võimalus, mida võiks tulevikus kindlasti ära kasutada. Ta tunnistab, et on saanud kasu Flora mängude jälgimisest. Varem pole Ševoldajeva meeskonna mängu näinud, aga sel aastal on ning ta on jälginud Flora meeste mängu ka koondise esituses. Teda on kutsutud vaatama ka Flora meeskonna treeninguid, aga sinna pole ta veel jõudnud.

Naiskonna peatreener hindab seda, et koht uute ideede saamiseks ei ole väga kaugel.

“Tegelikult on see väga hea koht, kust õppida, ja üritan kindlasti lähiajal meeste treeningutelt läbi astuda,” räägib Ševoldajeva. “Vajadusel saan alati meestreenerite käest arvamusi küsida ja nendega diskuteerida ühel või teisel teemal. Nii palju, kui ma nende mänge olen näinud, olen nii mõndagi endale kõrva taha pannud. Mulle meeldib väga see, kui kiiresti suudab Flora meeskond palli võitmise momendist tekitada rünnakuid ja neid realiseerida. Seda on näha, kui nende mängu jälgida, ja samas teevad nad seda nii hästi, et seda on raske peatada. Üleminek palli võitmisel rünnakule on neil väga hea.”

Meestejalgpall on aastate jooksul teinud Floras suure arenguhüppe. Selle tõestuseks on ka eelmisel aastal saadud meistritiitel ning uue hooaja hakul võidetud superkarikas. Flora naiskond on samuti aastaid figureerinud naiste meistriliigas ning olnud oluliseks osaks naiste jalgpallikultuurist Eestis. Kui palju on tunda, et naistevutti väärtustatakse ka klubi sees?

“Olen positiivselt üllatunud, et Flora

naiskonnal on palju hüvesid, mida tõenäoliselt mõni teine naiskond endale lubada ei saa,” sõnab Ševoldajeva. “Päris palju pööratakse klubis meile tähelepanu ja minult tullakse üsna tihti küsima, kas mul on kõik hästi ja kuidas naiskonnal läheb. Ma arvan, et kindlasti on igas klubis, eriti kui me räägime Eesti

Foto: Lembit Peegel

mõistes, vaja tööd teha, et naistejalgpalli arengut tagant suruda, aga ma näen, et Flora on huvitatud sellest, et naistejalgpall areneks ka meetodi ja struktuuri poolest sama hästi kui meestejalgpall, millega hakati aastaid tagasi tegelema.

Ma usun, et kindlasti oleme Floraga õigel teel.”

EDU ALUSEKS KINDEL PLAAN Viimased hooajad on naistemängus kuulunud Pärnu Jalgpalliklubile. Flora on jõudnud lähedale, kuid enamasti on midagi ikkagi puudu jäänud. Mida oleks teistel naiskondadel vaja, et Pärnule vastu saada?

“See oleneb sellest, mida me mõtleme vastu saamise all,” arutleb Ševoldajeva.

“Eesti naiste meistriliiga võistkonnad peavad endale püstitama küsimuse, mis eesmärgiga nad mängivad ühte või teist mängu. Kui see eesmärk on võibolla suurem ja mitmeaastane, siis tõenäoliselt ei olegi see üks mäng aastas Pärnu vastu niivõrd tähtis. Kui me räägime üksikutest mängudest, siis ma arvan, et peab olema väga tugev distsipliin. Kindlasti tuleb analüüsida seda, kuidas Pärnu mängib, ja peab mängima oma võistkonna tugevuste ja vastaste nõrkuste peale.

Esimene asi, mis peab kindlasti paigas olema, on kaitsefaas. Kui kaitses saada mingid kindlad tsoonid kinni ja üllatada enda tugevustega, on edu täiesti reaalne.

Tuleb kaitsefaasi ja üleminekuga konkreetselt vaeva näha. Mängijatel peavad olema kindlad ülesanded.”

Selleks, et kogeda eduelamust, on vaja tööd teha teadlikult ja konkreetse plaani järgi. Millal võiks tulla see aeg, kui naiste tase muutub stabiilsemaks ja pingutused hakkavad vilja kandma?

“Hästi suurt osa mängib see, kui palju tüdrukute ja naiste klubid töötavad mingis kindlas suunas. Kui me mängime kogu aeg samade mängijatega, keda on samamoodi treenitud, ja me üritame samu asju tehes loota, et mängime paremini või et meil on parem päev, siis see ei tööta. Ei saa teha samu asju ja arvata, et sellel on erinev tulemus. Ainuke põhjus, miks sellisel juhul tulemus muutuda võib, ei ole sa ise, vaid mingi väline asi. Mida kontrollitum on sinu enda tegevus, seda rohkem on sul võimalusi ka asju muuta. Tõenäoliselt siis, kui mängijad ja võistkonnad hakkavad tegema teadlikumalt trenni, parandades mingeid kindlaid mängumomente selle järgi, kuidas nad tahavad võistkonnana mängida. Ükskõik, kas see on kiirrünnakutele, kiire pressi või positsiooniliste rünnakute peale ehitatud mäng.

Kui seda teha, siis tuleb seda teha järjepidevalt. Kui see ei õnnestugi esimese või teise mänguga, siis peab see ikkagi olema see, millesse klubi või võistkond usub.

Teine olulisem asi on võistkonna kandepind. Kui suur on võistkonna koosseis, kui palju mängijaid tuleb juurde järgmistest vanuseklassidest ja kas need mängijad on treenitud, järgides samasuguseid põhimõtteid kui põhivõistkond. Kui nende vahel puudub igasugune seos, siis võib see tulemus jälle kaootiline olla. Need on need kohad, millega üks klubi peab arvestama treenides ja mängides, kui tahetakse näiteks mängida sellise klubi vastu nagu Pärnu.”

2016 MAI JALKA

53

kaks katalaani külmal maal

Katalaanide elu Levadias: külmakartus, vaiksed bussid ning loomingulisus Kataloonia jalgpall on tänapäeva maailmas võimas võlusõna. Hetkega tulevad silme ette võidult võidule sammuvad FC Barcelona pallivõlurid, kes ei kohku millegi ees. Katalaani vutitreenereid jagub aga Eestissegi.

Jalka käis nendega tutvumas.

SIIM KERA

“B

ojan, Thiago, Christian Tello, Martin Montoya,” loetleb aprilli lõpus oma 26. sünnipäeva tähistanud katalaan Jordi Clares Frauca tippjalgpallureid, kelle vastu on tal olnud noorteklassides au mängida.

Ei, see jutuajamine ei toimu Hispaanias. Ei, ma ei ole Sagrada Familia lähedal esimeselt möödujalt nööbist haaranud ning talle futbol lausunud. Vestleme hoopis Maarjamäel, Tallinna FC Levadia kontoriruumides, kus Clares Frauca ülesanneteks on mängude analüüs ja noortegruppide treenerite nõustamine. Maarjamaale saabus ta oktoobris, vaid viis kuud pärast seda, kui Levadias alustas leivateenimisega esimene kataloonlane Gabriel Garcia Xatart (27), kes on klubi U17 eliitliiga võistkonna juhendaja ja esiliigas mängiva Levadia U21 tiimi abitreener. Miks aga tulla soojast Hispaaniast Eestisse?

Tunnistavad ju mõlemad siinmail elavatele välismaalastele omaselt, et talv on hirmus!

Kogu aeg külm, kõle ja pime. Kogemused, uus kultuur, uued teadmised ja mõtted – need on ühed märksõnad, mis panid vutitegelasi lõunast põhja kolima. Vähem tähtis pole šanss võõrkeelt harjutada.

Lleida ülikoolis kehakultuuri õppiv Carles Frauca on sihiks võtnud magistriastme ning tõdeb, et seal läheb tal vaja perfektset inglise keele oskust.

“Hispaanias on inglise keele õppimiseks vaja eraõpetajat, koolis seda selgeks ei saa,” sõnab Carles Frauca. “Eestis on see justkui teine riigikeel!”

54

JALKA MAI 2016

Nappide siin veedetud kuude jooksul on nende sõnavara tublisti paranenud ja jutud saame räägitud, kuigi korduvast üleküsimisest ning nutitelefonis peituvast hispaania-inglise sõnastikust me ei pääse.

Xatarti sõnul oli Eestisse kolimise üheks põhjuseks ka väiksem konkurents.

“Hispaanias on väga palju häid treenereid, käib kõva võitlus, et mõne klubi käest lepingut saada,” jutustab hüüdnime Gabi kandev mees, kel nagu Jordilgi on taskus UEFA Pro litsents.

Muide, 2013. aasta lõpus oli Hispaanias sellise paberiga mehi 2140. “Eestis on hea oma esimesi samme teha, professionaalsete treeneritena kasvada ning uuele tasemele jõuda.”

Eestisse sattus Xatart tänu Vene firma korraldatud jalgpallilaagrile, kus ta 2014. aasta suvel treener oli. Esimene laager

toimus Novorossiiskis, teine juba Tallinnas. Siin märkasid teda Levadia inimesed ning edasine on ajalugu. Hiljem jõudis tema kaudu siia ka Clares Frauca.

Bussis imelik Meeste treeningufilosoofia üheks tähtsaks punktiks on pallivaldamine. Lihtsalt väljendudes – kui kontrollid palli, kontrollid ka mängu ning tulemust. Palli omamise ainus eesmärk peab olema värava löömine – niisama sööta on mõttetu.

“Me tahame mängida meeskonnamängu,” kordab Xatart mitu korda.

“Tundub, et Eestis on oluline individuaalne tehnika, aga me tahame, et oldaks kollektiivselt ühe eesmärgi eest väljas. Siin on palju tehniliselt häid

ARGO ARBEITER OMA ABITREENERIST: VAIDLEME PÄRIS PALJU! Esiliigas mängiva Tallinna FC Levadia U21 satsi peatreener Argo Arbeiter teeb mõlema katalaaniga tihedat koostööd – Gabriel Garcia Xatart on U21 tiimi abitreener, Jordi Clares Frauca analüüsib mänge. Kuidas ta võõramaalasi iseloomustab? “Ütleme nii, et kogu nende nägemus on võrreldes Eesti treeneritega teistsugune,” sõnab endine Eesti koondislane. “Tähtis on loomingulisus, nende harjutused on mängulised, ei kasutata staatilisi harjutusi. Hispaanias on ju loomingulisus ja mängulisus hoopis teisel tasemel ning nad kindlasti toovad seda ka Eestisse.

Nende jalgpallikultuur on totaalselt teine ning kindlasti on neilt midagi õppida, tuleb kõik teadmised välja pigistada, aga täitsa üks ühele muidugi üle võtta ei saa, tuleb kohandada.”

Arbeiter tõdeb lõbusalt, et U21 meeskonna jaoks koostab ta treeninguid koos Xatartiga ning üle ega ümber ei saa pikkadest diskussioonidest.

“Me vaidleme päris palju,” ütleb mees muiates. “Iga esmaspäev madistame ja vaidleme kontoris, aga paneme kaks pead kokku, täiendame üksteist ja lõpuks leiame tee, kuidas edasi minna ning asju teha.”

kaks katalaani külmal maal mängijaid, aga oluline on teha taktikaliselt õigeid otsuseid. Mängija peab teadma, kuidas millal käituda.”

Ta leiab, et Eestis mängitakse hoopistükkis füüsilisemat mängu kui Hispaanias. Vasturohuks üritavad nad juurutada improvisatsiooni ning loomingulisust. Ründefaasis polevat midagi tähtsamat kui loovus.

“Kui mängijal on pall, siis me tahame, et tal oleks kogu aeg kolm-neli valikut, mida edasi teha,” seletab Clares Frauca. “Siis peab mängija juba ise otsustama, aga on väga oluline, et tal oleks enesekindlust olla loominguline.”

Võrreldes kodukandiga toob Xatart välja ühe olulise erinevuse. Nimelt on Kataloonia noortejalgpallis reegel, et kõik mängijad peavad kõige vähem ühe poolaja platsil veetma.

“Eestis lastakse mõned noored ainult viimaseks neljaks minutiks platsile,” räägib ta veidi mõistmatult. “Aasta pärast ütlevad nad, et ma hakkan nüüd kitarri tinistama, sest ma ei saa jalgpalli mängida.”

Varem Kataloonia erinevates amatöörklubides pallinud ning treenerina töötanud mehed tõdevad, et eestlased on lugupidavad, targad, tõsised ja heatahtlikud inimesed. Clares Fraucale meeldib tasuta ühistransport, kuid ta ei jõua ära imestada, kuidas bussis alati hauavaikus valitseb.

“Hispaanias jutustavad bussis kõik, siin mitte keegi,” muigab mees. “Kui rääkima hakkad, siis palub kohe keegi sul kuss olla (paneb sõrme suule – toim.).”

Talvest sai juba räägitud, kuid Clares Frauca, kes veel ühegi Eesti suvega kohtunud pole, on selle kohta vaid hirmulugusid kuulnud.

“Ma kuulsin, et paar aastat tagasi sadas suvel lund, kas see on tõsi?” pärib Jordi murelikult. “Hullumeelne, aga ma kardan, et suvel sajab lund!”

KAS KATALOONIA PEAKS OLEMA ISESEISEV? Jordi Clares Frauca (vasakul) ja Gabriel Garcia Xatart (paremal) seismas silmitsi oma suurima vaenlase – lumega.

Foto: Jana Pipar

“Minu arust küll,” lausub Gabriel Garcia Xatart. “Tunne ning atmosfäär on selline, et Kataloonia pole Hispaania.

Ma usun, et Eestis on palju inimesi, kes tunnevad selle suhtes empaatiat. Teie olukord polnud muidugi sama, aga sarnane. Meil on oma keel, kultuur, traditsioonid. Muidugi võib meil majanduslikult probleeme tulla, aga Kataloonia tunne on kõige tähtsam!”

2016 MAI JALKA

55

raamat

Kehvapoolne raamat suurepärasest jalgpallurist ja inimesest Jari Litmanen oli suurepärane jalgpallur, aga oma elulooraamatu oleks võinud kirjutada usaldada ikkagi professionaalile. Tipp-palluri kirjatöö on täis lõputuid kordusi. Õnneks koorub raamatust siiski välja Jari Litmaneni enda inimlik suurus. Jalgpallisaavutustest rääkimata.

INDREK SCHWEDE

J

ari Litmaneni lugu on erandlik. Sest ta on soomlane. Ja Soomes, nagu märgib Litmanen isegi, polnud siis, kui ta jalgpalliga alustas, jalgpalluri elukutset. Lahti, kus ta sirgus, oli “suusahüppelinn, korvpallilinn, hokilinn ja mida kõike veel”. Litmanen tõdeb: “Maailmas on üsna vähe maid, kus huvi jalgpalli vastu on kesisem kui Soomes.” Saksamaal on kuus miljonit registreeritud jalgpallurit, Soomes 5,5 miljonit elanikku ja 130 000 registreeritud vutimängijat, kuid jalgpalli majanduslikud ressursid on Soomes siiski piiratud.

“Meile, soomlastele, oli usutavam jõuluvana kui see, et keegi on mänginud Anfield Roadil või Euroopa karikavõistluste finaalis, mis oli peaaegu samaväärne Kuule lendamisega,” kirjutab Litmanen, kes ometi jõudis sinnamaale, et kui temast vändati dokumentaalfilmi, hakkas Amsterdami võttekohale ilmuma eri vanuses hollandlastest Jarisid: “Tundus täiesti arusaamatuna, et keegi – ja veel nii paljud – oli oma lapsele minu järgi nime pannud.”

Jari Litmaneni raamat pakub seda, mida spordikuulsuse elulugu peabki näitama: tohutut tööd ja eneseohverdust. Juuniorina tegi Jari päevas kaks kuni kolm korda trenni kokku kolm kuni kuus tundi, võttes vaid näda-

56

JALKA MAI 2016

lavahetusel rahulikumalt. Kusjuures ohverdus näib see üksnes kõrvalseisjale: asjaosaline ise nautis jalgpalli mängimist, talle polnud lakkamatus treeningus mingit sundi. Samamoodi oli kõik ju meie oma jalgpallitähel Mart Poomil. Sarnane on ka kahe ugrimugri mehe suhtumine rahasse: lepinguid tehes oli see teisejärguline. Litmaneni enda Soome jalgpallikoondislasest isa lausa keelas Lahti Reipasel maksta oma pojale palka, kui klubi esimest lepingut pakkus.

Raamatust saame teada hüüdnime Litti tekkeloo ja Soome koondi-

se kauaaegse hooldemehe Gunnar Yliharju kehtestatud reegli, et vastastega tohib särke vahetada ainult pärast võidumängu. Eesti noortel on kasulik teada, millise respektiga suhtub Litmanen kaitseväeteenistusse, mille ta jalgpalli kõrvalt läbis. Meeldejäävalt on kirjeldatud hetk, kui Litmanen võrdles oma lihaseid kõrvalistuva Frank Rijkaardi omadega. Selsamal Rijkaardil oli üheksakümnendate alguses Ajaxi mängijaist ainsana mobiiltelefon. Peale Litmaneni, kes seda kaaslaste eest varjas ega tihanud avalikult kasutada ...

Kõige selle hea kõrval on raamatul siiski olulisi puudusi. Nimelt kirjutas Litmanen raamatu ise, toetumata kellegi abile.

Tagajärjeks on lakkamatud ja häirivad kordused. Näiteks lehekülgedel 58–83 nimetab Litmanen seitsmel korral, et ta valiti 1990. aastal Soome parimaks jalgpalluriks.

See pole uhkustamine, vaid kirjutaja soov anda põhjalik ülevaade juhtunust, ning aina uute alateemadeni jõudes ja vanu uutest rakurssidest valgustav autor ei pane ilmselt tähelegi, kuidas ta muudkui uuesti juba mainitud fakti kordab. Raamatu teises pooles pöördub Litmanen järjest sagedamini samade olukordade juurde. Mul oli vahepeal lugemises väike paus ja kui jätkasin, oli tunne, et olen seda kõike juba lugenud!

raamat Samal ajal on Litmanen väga kidakeelne oma pereelust kirjutades. Seda soovi peab muidugi austama, kuid siin oleks talle ära kulunud hea nõu: kui täit juttu ei taha rääkida, ära jäta küsimärke üles poole jutu pajatamisega.

Näiteks kirjeldab soomlane oma elu marsruudil Tallinn– Helsingi–Lahti, kui oli oma karjääri lõpul vististi ainuke Soome liiga jalgpallur, kes elas välismaal. Litmanen jätab lugeja teadmatusse, miks elas perekond Tallinnas, kui mängimas pidi käima Lahtis. Litmaneni enda sõnul on see tagantjärele mõeldes absurdne. Nagu Soome kolleeg ütles, oletab terve Soome, et Eestis elati Litmaneni eestlannast abikaasa soovil. Olgu nii või teisiti: tänapäeval pole vist piinlik tunnistada, et just nii oligi.

Raamatu suur pluss on ulatuslik statistika, sealhulgas kõik Litmaneni mängud minutite, väravate, kuupäevade ja treeneriga.

Pretensioone on ka tõlkijale (Anne-Mari Orntlich) ja toimetajale (Siiri Soidro). Eesti keeles on olemas vaste sõnale “lama” – selleks on masu (lk 70, 77). Soome keel on ära vussinud väljendid “Camp Noun” (peab olema Camp Nou – lk 158), “Camp Noulil” (Camp Noul – lk 176), “kaksi vooru” (peab olema kaks vooru, lk 160).

Sõna “mänedžer” kasutamine peatreeneri sünonüümina või mittesünonüümina on eksitav, sest eesti keeles on mänedžeril laiem ja sageli spordiväline tähendus (lk 187–189, 191–192, 195, 197, 227). HSV puhul peaks eesti keeles ikka kirjutama, et tegemist on Hamburgi SV nimelise satsiga (lk 248). “Vastasmängija” ei saa tähendada vastasvõistkonda (lk 190). “Rahvusvaheline treeningmäng” (lk 236) on meie keeles absurdne väljend – õige on ikka igihaljas ja väärikas “maavõistlus”. Absurdne on ka järgnev: “Kujutasin seda endale ette selge rajana, millel tuli kõigepealt pääseda poiste- ja noormeeste koondisesse ja pärast meeste esinduskoondisesse. Siis võib kunagi avaneda koht A-koondises” (lk 286). Tõsilugu on, et meeste esinduskoondis ongi A-koondis. Viltune on ka mõte “Uusaastaõhtul tegin Tallinnas aasta viimast jooksutreeningut” (lk 322). Ka kontekstist selgub, et tegemist oli vana-aastaõhtuga.

Raamatu teksti vahele on pikitud mustas või hallis kastis, Jari Litmanenile oluliste inimeste meenutusi temast. Leheküljel 139 peaks see olema ka Danny Blindi tekstiga, kuid see on jäänud tegemata ja eksitab pisut lugemisel. Seesama Danny Blind on korra märgitud ka Davis Blindi kujul (lk 153). Näpukaid ja kirjavigu on veelgi, raamatu mahtu arvestades liiga palju.

Kokkuvõtteks: kirjastus Tänapäev jätkab kiiduväärselt jalgpallilainel, aga Litmaneni kirjatööst on loetud hulgakaupa paremaid jalgpalliraamatuid.Kuigi praeguse miinus on ka tema tugevus – see on Jari enda kirjutatud ning Soomes on see taganud suure müügiedu. Tegelikult võiks Jari koostöös hea kirjutajaga arvutisse lüüa veel ühe raamatu – siis, kui ta kunagi oma karjääri lõpetab.

Just-just: Litmaneni enda sõnul pole tema karjäär veel läbi, sest ta ju harjutab ja mängib veteranide turniiridel üle maailma. Ta pole oma karjääri lõppemisest ametlikult teatanud. Talle on jalgpall alati, ka oma parimail päevil, olnud lihtsalt harrastus, millele on peale makstud.

maailm

Iidne pallimäng andis päikese ja kuu Jalgpalli üleilmne fenomen pole ilmne üksnes tänapäeval. Maiade kultuuris oli selle mängu eelkäija koguni nii mõjukas, et andis kitše hõimu maiadele legendi järgi päikese ja kuu. Igas Meso-Ameerika tseremooniakeskuses oli kohustusliku hoonestusena vähemalt üks pallimängukompleks, millest vanimad on pärit VI sajandist eKr. Praeguseks on välja kaevatud üle 1500 pallimänguväljaku.

INDREK SCHWEDE

B

rasiilia (näite)kirjanik ja (spordi) ajakirjanik Nelson Rodrigues tavatseb omamaiseid sotsiolooge, kelle sekka arvab ta ka antropoloogid ja ajaloolased, nimetada mitte eriti intelligentseteks inimesteks. Kuna nad on unustanud Brasiilia suurima sotsiaalse fenomeni: jalgpalli. Kui Rodrigues tahab kellegi kohta pahasti öelda, sõnab ta: “X on sama tark nagu sotsioloog.”1 Kui mõtleme tänapäeva moodsa maailma inimese elu peale, selle peale, millest me räägime, millest mõtleme, millele kaasa elame, on üks ilmselgeid vastuseid: jalgpall. Eriti kehtib see viimase saja aasta noorte kohta läänemaailmas. Küsige mõnelt koolipoisilt vanuses 7–17 aastat, millest nad sõpradega koolis räägivad!

Olenemata vanusest elab terve planeet kaasa jalgpalli MM-finaalturniiridele,

PALLIMÄNGUPALEE NÕUNIK “Popol Vuh” kirjeldab ka tollaste ülikute ja võimsamate perekondade eluolu. Igal valitseval perekonnal oli oma suurkoda, kuhu kuulujatel olid tiitlid nagu kuningas, kaasvalitsejatroonipärija, ülempreester, varaülem, maksude ja andamite sissenõudja ja muud. Ühe suurkoja tiitlikandjate kirjelduses on tähtsuselt kaheksandana pallimängupalee nõunik!11

märkimisväärne osa jälgib igal aastal Euroopa Meistrite liiga kulgemist.

Kui palju on seda tavaliste inimeste sageli esimest jututeemat aga märganud ja tunnustanud sotsioloogia, antropoloogia ja ajalooteadus? Mis jääb meie ajast tulevikule? Kas ei või just järgmiste põlvede uurijad kompenseerida tänapäeva humanitaarteaduste pimesilmsust jalgpalli sotsiaalse rolli suhtes? Ja kui meie elupaigad sõna otseses või kaudses mõt-

Armeesoenguga Brent Lepistu käis siiski mõnel korral Florat abistamas.

58

JALKA MAI 2016

tes arheoloogide poolt välja kaevatakse, teha tähenduslikke järeldusi jalgpalli kohta ühiskonnas? Nii nagu meie saame seda teha läinud aegade tsivilisatsioonide kohta. Näiteks maiade puhul.

Välja kaevatud enam kui 1500 palliväljakut David Goldblatt kirjutab maailma jalgpalli ajalugu kirjeldavas raamatus “The Ball is Round”, et iidsetest kultuuridest meieni jõudnud pallimängudest vaid Meso-Ameerikas harrastatud mäng oli sealses ühiskonnas kesksel kohal. Tänapäeva Mehhiko, Guatemala, Belize’i ja Hondurase aladel eksisteerinud kultuurides oli pallimäng ainus mäng ja seda mängiti kõigis suuremates asustustes 3000 aasta vältel kuni Hispaania vallutajate saabumiseni 1521. “Üle 1500 palliväljaku on välja kaevatud alates väikestest lihtsatest ristkülikukujulistest platsikestest väikestes külades ja iidsetes mägilinnakestes kuni tohutute ja lõpuni viimistletud astmeliste ehitisteni suures maiade linnas Chichen Itzas.”2 Igas Meso-Ameerika tseremooniakeskuses oli kohustusliku hoonestusena vähemalt üks pallimängukompleks, millest vanimad VI sajandist eKr.

Foto: Lembit Peegel

maailm Foto: internet

Maiade mängus tohtis palli puutuda õlgade, puusade, reite ja teiste kehaosadega, välja arvatud jalgade, käte ja peaga.

Vasakul ülal on rõngas, millest palli püüti läbi lüüa.

Goldblatt kirjutab, et palju platse on hävitanud hispaanlased või peidus džunglis, aga pallimängu tähendus selgub lisaks väljakute olemasolule ka rüüstatud haudadest leitud keraamilistelt kujukestelt, tähemärkidelt, nikerdustelt, reljeefidelt ja kujudelt, mis kirjeldavad muistset mängu ja selle rituaale. Goldblatt ei võinud teada, et kadunud inimasustusi ja palliplatse nende seas asub uskumatu resultatiivsusega 21. sajandi teisel kümnendil koos Mehhiko kolleegiga avastama ning kaardistama eestlasest allveesukelduja ja arheoloog Rait Kütt, kelle avastamisretkele on meil võimalik emakeeles kaasa elada3.

Eesti keelde on tõlgitud ka kitše hõimu maiade raamat “Popol Vuh”, mille pealkirja võib tõlkida kui nõu(pidamise) või nõukogu raamatut ja mida võib pidada kitše maiade eeposeks4. Raamatusse on talletatud kitšede ajalugu ja müüdid, muuhulgas müüt sellest, kuidas päike ja kuu tekkisid kahest pallimängijast. Ja nagu märgib Goldblatt, pole selle loo puhul tegemist tühipalja abiliiniga Meso-Ameerika kultuuri

kesksete müütide ja lugude toetamiseks, vaid tegu on tollase uskumuste struktuuri südamikuga5.

Müüt päikese ja kuu tekkimisest “Popol Vuhi” terve teise osa 14 peatükki on pühendatud loole, kuidas tekkisid päike ja kuu6. Nimelt armastanud vennad Hun-Hunahpu ja Vucub-Xbalanque päevade viisi täringuid heita ja palli mängida. Kord sattunud nad mängima Xibalba7 ehk allmaailma peal ja maaaluseid valitsejaid ehk surmajumalaid häiris ülalt kostev lärm. Nad tõlgendasid seda austuse puudumisena endi vastu ja kutsusid vennaksed allilma palli mängima, et neid võita ja hävitada.

Muuhulgas himustasid nad vendade mänguvarustust: nahkseid põlvekaitsmeid, kaelavõrusid, kindaid, kroone ja näokatteid, millega vennad end mänguks ehtisid. Tollasel pallimängul oli rituaalne iseloom, mängiti massiivsete lateksist pallidega ning mängu ajal kasutati nii ehteid kui kaitsevahendeid. Mängijad ei puudutanud palli käte, jalgade ega peaga, küll aga õlgade, puusade, reite ja teiste kehaosadega. See asjaolu teeb maiade pallimängu pidamise jalgpalli eelkäijaks küll problemaatiliseks, kuid võrdlusainet pakuvad kahe pallimängu positsioon ja selle tõlgendused oma aja ühiskondades.

Vendade kirjeldatud teekond Xibalbasse vastab tänapäeval tuntud paikadele: näiteks on La Gran Garcha praegu San Pedro Carcha, mis asub Guatemalas Alta Verapazi departemangus. Selles piirkonnas on palju maa-aluseid jõgesid ja koopaid, mis koos ümbrusega moodustavad “Popol Vuhis” kirjeldatud Xibalba teekonna maastiku ja mis võisid inspireerida müütide loomist. Xibalba müüdil võib olla ajalooline taust: selle asukates võib näha kitšedele vaenulikke itsasid (itza) ja tukuure (tucur),

Foto: internet

2016 MAI JALKA

59

maailm Foto: internet

Foto: internet

Üks enam kui 1500st maiade väljakaevatud pallimänguväljakust.

kes elasid praeguse Verapazi ja Peteni aladel Põhja-Guatemalas. Nad olid sõjakad ja ilmselt terroriseerisid kitšesid, kes olid sunnitud põgenema lõunapoolsetesse mägedesse. Selles vastasseisus võis olla edu ka kitšedel, mida kajastab xibalbalaste lüüasaamine selles müüdis.

Maiade piklikke pallimänguväljakuid piirasid rööbitised külgseinad kummagi külge kinnitatud kivirõngaga. Palli püüti suunata läbi vastase rõnga. Goldblatti ülalviidatud esinduslik väljak Chichen Itzas oli teadaolevalt Meso-Ameerika suurim: külgedelt rööbitiste seinte pikkus oli 81,5 meetrit, kõrgus üle kaheksa meetri, kaugus teineteisest peaaegu 60 meetrit. Seinadel olid bareljeefid pallimängustseenidest ja ilmselt mängu kaotanute hukkamisest8. Stseenid arheoloogilistel leidudel (dekoratiivkeraamika, freskod) näitavad, et pallimänguga võis kaasneda võidetu ohverdamine. Muuseas, teada on ka palliväljaku nimi, millel tähtis matš pidi toimuma. See ei olnud San Siro, Old Trafford ega Camp Nou, vaid Nim Xob Carchah! Mänguni tegelikult ei jõutudki, sest allilma vastuvõtt oli ebasõbralik ja kavalusi kasutades nad ohverdati. Hun-Hunahpu pea lõigati maha ja ainult keha maeti koos noorema vennaga pallimänguväljaku ohverdamiskohta.

Hun-Hunahpu pea pisteti puu otsa tee ääres ja puu kattus kohe viljadega.

Bareljeef, mis kujutab maiade populaarset pallimängu.

PÕRKAVAD PALLID KOHUTASID HISPAANLASI Kuigi maiad ei kasutanud metalli ega tundnud ratast, andsid nad maailmale erakordselt täpse kalendri ja olid väljapaistvad astroloogias. Maiade pallimängu näinud vallutajaid kohutasid aga maiade põrkavad pallid, millest Kolumbus tõi mõned Hispaania õukonnale uudistamiseks. Kuninglik kroonik Pedro Martir de Angleria oli hämmingus: “Ma ei mõista, kuidas maha kukkuvad pallid sellise uskumatu põrkega õhku tõusevad.”10 Seletus oli lihtne: maiadel oli kasutada Meso-Ameerika metsadest saadavat kummi.

Foto: internet

Meie aegadeni säilinud kummipall.

Varem polnud see puu vilja kandnud.

Tema pead polnud näha – see oli samasugune nagu teised viljad. Xibalba jumalate arvates oli puul võluvägi ja puu juurde minek keelati. Aga üks neidis, Cuchumaquici-nimelise isanda tütar

1. De Morais, Jorge Ventura, Soccer & Society 2/2011, lk 314 2. Goldblatt, David 2006. “The Ball is Round”. London: Viking Penguin Books, lk 9 3. ETV2s jooksis aasta alguses saatesari “Kadunud tsivilisatsiooni jälgedel” 4. Erinevates tõlgetes on raamatut nimetatud ka kitše kogukonna raamatuks, muistse kitše-maia pühaks raamatuks, kitše rahva raamatuks ja kitše eeposeks (Lias, R 1999. “Saateks”. “Popol Vuh”, Ilmamaa, lk 234) 5. Goldblatt, David 2006. “The Ball is Round”. London: Viking Penguin Books, lk 10

60

JALKA MAI 2016

Xquic kuulis seda lugu ja läks uudishimust puu juurde. Teda kõnetanud kolp palus neiul parem käsi välja sirutada ja ta poetas neiu kätte süljepiisa, öeldes: “Oma süljes ja nõres olen andnud sulle oma järelsoo.” Ühtlasi käskis kolp minna neiul ülalmaailma elama. Jumaliku loomusega Xquix sünnitas kaksikud, kes said nimeks Hunahpu ja Xbalanque.

Ka nemad olid osavad pallimängijad, keda Xibalba isandad kutsusid allilma mängima. Jumalikku päritolu kaksikud võitsid kavalust kasutades allilma isandaid pallimängus. Nad hävitasid allilma, makstes kätte oma isa ja onu surma eest. Seejärel tõusid kaksikud taevasse, ühest sai päike ja teisest kuu ning kitšede jaoks särasid nad jätkuvalt taevas.

“Popol Vuhi” teistes osades on juttu sellest, kuidas inimesed elasid alguses pilkases pimeduses, olles päikese ootamisest väsinud. Jumalike kaksikute teod lõid eeltingimused valgustatud inimkonna tekkeks: päikesest ja kuust sõltub inimeksistents.

Goldblatt küsib: “Kuidas saab olla, et pallimäng andis füüsilise ja sümboolse tugipunkti tervele kultuurile?” Ja lisab kiiresti: “Me saame esitada samasuguse, kuigi ilmalikustatud küsimuse omaenda maailma kohta.”9 Miks pole sotsioloogid, antropoloogid ja ajaloolased seda juba teinud?

6. “Popol Vuh”, Ilmamaa, lk 43–96, joonealused märkused lk 186–201 7. Xibalba väravad arvatakse olevat 1980. aastal Petenis leitud koopad VIII sajandist pärit raidkirjade ja joonistustega (“Popol Vuh”, Ilmamaa, lk 188–189) 8. “Popol Vuh”, Ilmamaa, lk 230 9. Goldblatt, David 2006. “The Ball is Round”. London: Viking Penguin Books, lk 10 10. Goldblatt, David 2006. “The Ball is Round”. London: Viking Penguin Books, lk 10 11. “Popol Vuh”, Ilmamaa, lk 150, 215

maikuu kalender

Kolm tippmängu, aga nõrgemad kimbutavad ka tugevamaid Maikuus on koduse Premium liiga maiuspaladeks kohtumised Tallinna Flora – Nõmme Kalju, Tallinna Infonet – Tallinna Levadia ning Nõmme Kalju – Tallinna Levadia. Aga mine seda Tammekat ja neid teisigi tea!

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 6. mai

19.00 Pärnu Linnameeskond – JK Narva Trans

Pärnu Raeküla staadion 19.00 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond

A. Le Coq Arena

19.00 Pärnu Linnameeskond – Paide Linnameeskond

Pärnu Raeküla staadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – JK Sillamäe Kalev

Rakvere linnastaadion 20.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia

Hiiu kunstmurustaadion

ESILIIGA

Laupäev, 7. mai

13.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka

Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Infonet

Rakvere linnastaadion 19.00 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev

Kadrioru staadion

Pühapäev, 1. mai

Teisipäev, 10. mai

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Nõmme Kalju FC U21

FC Flora Lilleküla väljak

18.00 Tallinna FC Levadia – JK Narva Trans

Kadrioru staadion 19.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Infonet

Paide linnastaadion 20.00 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC

A. Le Coq Arena Reede, 13. mai

19.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Paide Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas

Paide linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu Linnameeskond

Tartu Tamme staadion Laupäev, 14. mai

16.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Levadia

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC

Narva Kreenholmi staadion Esmaspäev, 16. mai

19.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka

A. Le Coq Arena Teisipäev, 17. mai

18.00 Tallinna FC Infonet – JK Narva Trans

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Pärnu Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 20.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia

Rakvere linnastaadion Esmaspäev, 23. mai

19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Infonet

Tartu Tamme staadion Teisipäev, 24. mai

18.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora

Narva Kreenholmi staadion

62

JALKA MAI 2016

13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Vändra JK Vaprus

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Infonet II – Tartu FC Santos

Infoneti Lasnamäe staadion Neljapäev, 5. mai

Reede, 6. mai

19.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Levadia U21

Viljandi linnastaadion Pühapäev, 8. mai

19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu FC Santos

Kalevi keskstaadion 19.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Infonet II

Maardu linnastaadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Kohtla-Järve JK Järve

Vändra staadion Neljapäev, 12. mai

19.00 JK Tallinna Kalev – Maardu Linnameeskond

Kalevi keskstaadion Laupäev, 14. mai

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Flora U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Pühapäev, 15. mai

13.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tallinna FC Infonet II

Maarjamäe staadion 13.00 Tartu FC Santos – Nõmme Kalju FC U21

Tartu Tamme staadion 16.00 Vändra JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Vändra staadion Neljapäev, 19. mai

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Viljandi JK Tulevik

FC Flora Lilleküla väljak Laupäev, 21. mai

13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Maardu Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Infonet II – JK Tallinna Kalev

Infoneti Lasnamäe staadion Pühapäev, 22. mai

13.00 Tartu FC Santos – Kohtla-Järve JK Järve

Tartu Tamme staadion

Eksootikat toovad Eesti liigasse Kaljut esindav Reginald Mbu Alidor Prantsusmaalt (vasakul) ja Levadia mängija Aime Marcelin Gando Biala Kamerunist. Sarved pannakse jälle kokku 24. mail.

maikuu kalender 13.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Levadia U21

Vändra staadion

19.00 Viimsi JK – JK Tallinna Kalev II

Viimsi staadion

Kolmapäev, 25. mai

Pühapäev, 8. mai

18.00 Maardu Linnameeskond – Kohtla-Järve JK Järve

Maardu linnastaadion 18.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Flora U21

Vändra staadion 20.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Infonet II

Hiiu kunstmurustaadion 20.00 Tallinna FC Levadia U21 – JK Tallinna Kalev

Maarjamäe staadion Neljapäev, 26. mai

19.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu FC Santos

Viljandi linnastaadion

ESILIIGA B Pühapäev, 1. mai

19.00 JK Sillamäe Kalev II – Viimsi JK

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Tartu JK Welco

Sportland Arena Laupäev, 7. mai

13.00 Tallinna FC Flora U19 – Viljandi JK Tulevik II

Sportland Arena

16.00 FC Kuressaare – JK Sillamäe Kalev II

Kuressaare linnastaadion 16.00 Tartu JK Welco – Raasiku FC Joker

Tartu Tamme staadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – FC Elva

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Reede, 13. mai

19.00 JK Tallinna Kalev II – FC Kuressaare

Kalevi keskstaadion Laupäev, 14. mai

13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Viimsi JK

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 15. mai

13.00 FC Elva – Tallinna FC Flora U19

Elva linnastaadion 16.00 Raasiku FC Joker – JK Sillamäe Kalev II

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Pühapäev, 22. mai

16.00 FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka U21

Kuressaare linnastaadion 16.00 Viljandi JK Tulevik II – Raasiku FC Joker

Viljandi linnastaadion 19.00 JK Sillamäe Kalev II – JK Tallinna Kalev II

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19

Viimsi staadion Kolmapäev, 25. mai

19.00 FC Elva – Viljandi JK Tulevik II

Elva linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – JK Sillamäe Kalev II

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Tartu JK Welco – Viimsi JK

Tartu Tamme staadion Neljapäev, 26. mai

19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora U19

Kuressaare linnastaadion 19.00 Raasiku FC Joker – JK Tallinna Kalev II

Raasiku Põhikooli kunstmuruväljak Teisipäev, 31. mai

16.00 FC Elva – Tartu JK Welco

Elva linnastaadion Foto: Lembit Peegel

19.00 FC Elva – FC Kuressaare

Elva linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev II – Tartu JK Welco

Kalevi keskstaadion

NAISTE MEISTRILIIGA Laupäev, 7. mai

12.00 Tallinna FC Levadia – Noortekoondis

Maarjamäe kunstmuruväljak Tallinn 14.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora

Pärnu Raeküla staadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – Nõmme Kalju FC

Kambja staadion Laupäev, 14. mai

12.00 Noortekoondis – Tartu SK 10 Premium

EJL TNTK 12.00 Nõmme Kalju FC – JK Tallinna Kalev

Hiiu kunstmurustaadion 14.00 Pärnu JK – Tallinna FC Levadia

Pärnu Raeküla staadion 14.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka

FC Flora Lilleküla väljak Laupäev, 28. mai

14.00 JK Tallinna Kalev – Noortekoondis

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – Pärnu JK

Kambja staadion 16.30 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora

Maarjamäe staadion

EVALDI TIPNERI NIMELISED EESTI KARIKAVÕISTLUSED Finaal

16.00 A. Le Coq Arena

NAISTE KARIKAFINAAL 13.00 A. Le Coq Arena

2016 MAI JALKA

63

lisaaeg Hõbepalli valival EJAKil on nüüdsest 31 liiget

Autor: Margus Kontus

Leicesteri ime

7. aprillil oma 21. sünnipäeva pidanud Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) võttis vastu kuus uut liiget ja nõnda koosneb ühendus 31 vutikajastajast. Kuue uusliikme hulgas on ka kolm fotograafi: Eesti spordiajakirjanduse kauaaegne esipildistaja, Jalka fotograaf Lembit Peegel ning noored hakkajad neiud Jana Pipar ja Brit Maria Tael. Peale nende on klubi uued liikmed Steiv Silm, Mart Treial ja Ivar Lepik.

Lisaks mainitutele on EJAKi liikmed ka (koos liitumise aastaga) Marko Kaljuveer, Tarmo Lehiste, Indrek Schwede (kõik 1995), Raivo Rauts (1996), Ott Järvela, Madis Kalvet, Siim Pulst, Kristjan Roos, Joosep Susi, Aet Süvari, Andres Vaher, Oliver Lomp (kõik 2011), Gunnar Leheste, Andres Must (mõlemad 2012), Kristjan Jaak Kangur (2013), Kasper Elissaar, Kristjan Kalkun, Raul Ojassaar, Kristjan Remmelkoor, Tarmo Tiisler (kõik 2014), Siim Kera, Merili Luuk, Rasmus Raidla, Andrian Tšeremenin, Kaarel Täll (2015). EJAKi kapteni rolli täidab järgmisel aastal Madis Kalvet.

EJAK valib igal aastal Eesti koondise eest löödud ilusaima värava, mille laureaat saab Hõbepalli, ning koos jalgpalliliiduga selgitatakse välja aasta parim Eesti jalgpallur.

Nicola Berti järel maailma ilusaim jalgpallur – Risto Kallaste Risto Kallaste on mõneti erandlik lõvipoiss. Legendaarsest Lõvide poistemeeskonnast jõudis ta väljakumängijana vast kõige kaugemale.

Kõigepealt põgenes 1989. aasta oktoobris koos mittesugulasest meeskonnakaaslase Toomas Kallastega Rootsi. Ootas koos Toomasega Eestist mänguluba ja hakkas lõpuks mängima Göteborgi Gunnilse eest. Pärast Eesti vabanemist 1991. aastal tuli Risto koju tagasi ja mängis Flora eest. Siis siirdus Taani meistriliigasse Viborgi, kus mängis hooajal 1995/1996.

Suure populaarsuse omandas Risto Kallaste Itaalia fännide seas. Tema saltoaudid olid neile televisiooni vahendusel teada ja kui Eesti koondis 1995. aastal Salernosse sõitis, et saapamaa esindusega EM-valikmängu pidada, nõudsid kohalikud, kes meie meeskonna avalikku kohta ilmudes end mängijate külge kleepisid: “Salto! Salto!”

Risto Kallaste oli neile lihtne märklaud, sest jäi oma kohevate lokkidega fännidele kergesti silma.

64

JALKA MAI 2016

Foto: Lembit Peegel

Pärast mängu ootasid kohalikud neiud staadioniruumides, et saada Risto Kallastelt autogrammi. Üks neist õhkas Kallastele mõeldes: “Ta on kõige ilusam jalgpallur maailmas ... kui mitte arvestada Nicola Bertit!”

van a

foto

Nicola Berti oli Milano Internazionale jalgpallur, kes pääses selles 4 : 1 lõppenud mängus sisse 69. minutil vahetusest.

INDREK SCHWEDE

lisaaeg Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 02.05 Janek Meet 02.05 Ketlin Saar 03.05 Tiit Kõmper 03.05 Rasmus Peetson 04.05 Sergei Kuzmitšev 07.05 Eino Puri 07.05 Sander Puri 07.05 Mait Toom 07.05 Kevin Aloe 08.05 Dmitri Ustritski 09.05 Sten Klaasen 09.05 Saron Läänmäe 11.05 Meelis Eelmäe 11.05 Christian Happel 12.05 Aivar Priidel 12.05 Eerik Reinsoo 12.05 Mark Oliver Roosnupp 12.05 Riine Heinsalu 14.05 Martin Reim

52 42 19 52 21 58 28 28 26 21 41 34 20 43 39 39 28 19 18 45

Tarmo Tuule 14.05 Pavel Londak 16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 19.05 Mart Martin 20.05 Mari-Ann Ploompuu 21.05 Eiko Saar 22.05 Ahti Paltseri 22.05 Mikk Reintam 24.05 Risto Sarapik 24.05 Ainar Leppänen 24.05 Aiko Orgla 25.05 Andre Anis 25.05 Dmitri Kruglov 25.05 Gert Kams 27.05 Igor Morozov 27.05 Eneli Vals 28.05 Dmitri Vinogradov 29.05 Jan Kokla 30.05 Criselle Tennosaar

36 35 23 37 18 35 34 26 46 44 29 41 32 31 27 25 42 19 17

Hõbemärgid jalgpalli arendamise eest Enne Eesti–Norra maavõistlust andis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak üle jalgpalliliidu hõbemärgid Ants Kommussaarele, Elvar Eermele ja Boriss Hrabrovile. Kõik kolm on arendanud Foto: Lembit Peegel kaua aega jalgpalli Pärnus, Viljandis ja Tartus. Kommussaar on olnud ka ise Eesti tasemel tippmängija, hiljem tegutsenud treenerina ja muudes ametites jalgpalli juures.

Ants Kommussaar (vasakul) saab Aivar Pohlakult hõbemärgi.

LHV panga edetabel Eelmise kuu järjestus kogutud toetussumma järgi on järgmine: 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 5. FC Nõmme United 6. FC Elva 7. Tallinna FC Infonet 8. FC Kuressaare 9. JK Tallinna Kalev 10. Põlva FC Lootos 11. FC Kose 12. JK Tabasalu 13. Tallinna FC Levadia 14. Viljandi JK Tulevik 15. Tartu JK Welco

ma mäletan ...

16. Rakvere JK Tarvas 17. Viimsi JK 18. Pärnu Linnameeskond 19. Tallinna FC Reaal 20. FC Olympic-Olybet LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

Ristsõnameister, lastekirjanik, lauamängude looja, Eesti jalgpallikoondise toetaja Ma mäletan ... et vististi 1997. aastal oli Saaremaal FC Flora mäng Vilniuse Žalgirisega ning meie alla kümneliikmeline fännirühm jäi praamist maha. Ma ei mäleta, kas Aivar Pohlak korraldas nii, et väljunud praam pöördus tagasi, või tellis ta eraldi praami, aga sellest hetkest kinnistus austus ta vastu. Jah, Pohlak on mitmeski mõttes hull mees, aga ta on alati, vahel küll hilinemisega, teinud, mida ta on lubanud. Respekt.

Ma mäletan ... kuidas staarfänn Papa ükskord küsis minult umbes nii, et “noh, ristsõnakunn, Brasiilia jalgpallur nelja tähega?”. “Pele,” vastasin ma automaatselt. “Ei ole, Vava on.

Või Didi,” lisas ta.

Ma mäletan ... et 1994. aastal Oslo lähedal toimunud Flora ja Lilleströmi euromängust mäletasin pärast, et mängus oli vist mingi üks põnev hetk ning et ronisin mingi aia otsa.

Pärast selgus, et toonane väravavaht Toomas Tohver võttis penalti ära ning enne tribüünipingil “tiksuma” hakkamist ronisin staadioni ja pealtvaatajaid lahutavat võrkaeda raputama. Pärast seda mängu olen teinud nõnda, et naudiksin ja mäletaksin iga mängu täiega.

Ma mäletan ... kuidas 1982. aasta MMi aegu soovisid minu hoovi poisid olla eelkõige Paolo Rossid, mõni üksik ka Dino Zoff. Ma olin juba lugenud Fessunenko-Fontani raamatut “Pele”. Teistel poistel oli rohkem teavet ja nad rääkisid, et Pele teeb varsti comeback’i ning ta olevat löönud väravas seisnud ahvi surnuks ja ka väravavahte koos palliga võrku, aga mina olin ikka heameelega Pele.

Ma mäletan ... kui 1999. aastal Florat Belgradi Partizani vastu toetama sõitsime, oli selles äsja puruks pommitatud linnas lausa tunda vihkamist. Veel kolme nädala eest olid plahvatanud lõhkekehad ning elumajade seintesse olid auke vägistanud kuulipildujate laengud. Viisasid üldjuhul välja ei antud, saime need ainult tänu sellele, et reisi põhjuseks oli jalgpall.

Ma mäletan ... kuidas Leedu fännid 1997. aastal mu ilmselt teatava välise sarnasuse tõttu Poborskyks nimetasid. Ning kui ma kolm aastat hiljem Helsingi ülikoolis magistriõpinguid jätkasin, sain ühel õhtul tudengite rahvusvahelises seltskonnas jalkat tagudes diagonaalsöödu otse jalale. Ma pole kunagi imeline pallivõlur olnud, aga selle pika palli tõstsin ühe pehme puutega üle väravavahi, umbes nagu tšehh Karel Poborsky oli 1996. aasta EMil Portugali vastu teinud. Ja samal murul sibanud Soome elanikud panid sel õhtul mulle hüüdnimeks taas Poborsky.

Ma mäletan ... et kui Jalgpallihaigla eellane FC Flora Fänn 1994. aastal liigat mängima hakkas, saime ühelt Maardu meeskonnalt pähe tulemusega 0 : 27 ning selline tulemus ei olnud erand. Ühes mängus sain Otilt (mehelt, kes on näinud staadionil kõiki Eesti koondise kodumänge!) söödu ning lõin meie klubi esimese värava! Hiljem protokolli lugedes selgus, et väravalööjaks oli märgitud Ott Pruun. Olin selleks ajaks juba mentaalselt nii tugev, et polnud sõbra peale kade ning kohtunikuga protestima me ei hakanud.

Läksime hoopis Kadrioru pargi päikesesse õlut limpsima.

Tarmo Tuule kirjutab raamatut Eesti vutifännide seiklustest viimasel veerandsajandil. Raamatu ilmumisajaks on planeeritud 3. juuni 2017. Kes soovib oma lugu pajatada ning tänutäheks seda raamatut, palume ühendust võtta: info@toimetus.ee, 5342 2688.

2016 MAI JALKA

65

ristsõna

Aprillikuu ristsõna vastus oli “hind on umbes selline”. Õige vastuse eest võitis raamatu “Jalgpallireeglid” Ken Nummert. Võitjaga võtame ühendust.

Maikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. maiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti–Andorra maavõistlusele 1. juunil.

66

JALKA MAI 2016

KIA cee‘d GT-Line.

PEAB VASTU KA LISAAJAL

www.kia.ee

Kia 7-aastast garantiid võid usaldada ka siis, kui konkurendid juba väsivad. Lisaks pakuvad cee’d GT-Line‘i turbomootor ning topeltsiduriga käigukast võidukat kooslust dünaamikast ja ökonoomsusest.

FC Flora väravavaht, Mait Toom Eesti meister: 2015

Parim tiim, parimad partnerid!

Toetame ja elame kaasa valitsevale Eesti meistrile ja mitmekordsele karikavõitjale! Jälgime põnevusega, kuidas kulgeb Eesti jalgpalliajaloo suurima ja mõjukaima klubi FC Flora juba 26 hooaega kestev mängude seeria, mille jooksul on võidetud 10 meistritiitlit, 6 Eesti karikat ja 9 Superkarikat. Kia on FC Flora ametlik autopartner.

Kia edasimüüjad Eestis: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47.

PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22.

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97.

KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 6,2/115, maanteel alates 3,7/113 , keskmine alates 4,9/115.