Jalka (aprill 2022)

SELLES NUMBRIS: ROBI SAARMA  NIKITA ANDREJEV  HOOP & STRIGIN  „MIKS?“  U17 ELIITRINGIS

APRILL 2022

Instagrami suunamudijad Eesti spordis ja jalgpallis

Naiste meistriliiga suur eelvaade Jalgpall ja poliitika – ikkagi läbi põimunud

Ajastu lõpp: Eesti koondis jättis ERRiga hüvasti

: POSTRIDur,

a Kaspar P ić, Ivan Periš Alexia Putellas

NUKKER ÕHTU KÜPROSEL NULLIS KOONDISE SEISU ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Uus rubriik: „Pane end proovile!“

Tagaseljajutud Saku Sportinguga

Jumala käsi ja keisri teine kroonimine

UUED OSAD IGA KUU COOLBET EESTI YOUTUBE’I KANALIL!

APRILL

Hooajad tõeliselt käima!

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Kui meeste tippliigade hooajad algavad meil tavapäraselt märtsis, vahel isegi veebruari lõpus, siis ülejäänud võistlustega tehakse tavapäraselt algust aprillis – nii saavad avapaugu näiteks naiste meistriliiga ja esiliiga, aga ka paljud meeste madalamad liigad.

Saalivutis käivad aga samal ajal kõige otsustavamad lahingud.

Aprillikuu Jalka toob teist aastat järjest teieni põhjaliku eelvaate naiste meistriliiga hooajale. Kui varem on naisteliiga jäänud paratamatult Premium liiga varju, siis viimastel aastatel on otseülekannete, suurema kajastuse ja ka klubide-naiste oma pingutuste toel saanud naiste meistriliigast igati tõsiseltvõetav ja kasvava populaarsusega jalgpalliliiga.

Selle üle on ainult hea meel, sest nagu mõne lähiriigi näitel näeme: naistejalgpalli potentsiaal on meeletu!

Aprillikuu Jalkas vaatame suurelt peale aga ka Eesti koondisega seotud teemadele: suures loos meenutavad pikki aastaid ERRi inimesed, kes kandsid märtsi lõpus üle vähemalt mõneks ajaks viimased Eesti koondise mängud – juba alates juunikuust on koondisemängude ülekandeõigused hoopis Viaplay käes. Mõistagi ei jää puudutamata kaks äsjast kohtumist Küprosega, mille ajastuse tõttu jõudis seekordne ajakiri poelettidele ja teie postkasti tavapärasest pisut hiljem.

Suures intervjuus räägib oma lapsepõlvest, kujunemisteest ja mängijakarjäärist eelmisel aastal poole hooaja pealt mängijast treeneriks hakanud Nikita Andrejev. Kuna Andrejevi intervjuu on sedavõrd mahukas, ilmub see kahes osas – usutluse teist poolt saab lugeda juba maikuu numbrist.

Lõpuloos heidame seekord pilgu sotsiaalmeediasse, täpsemalt Instagrami, kus võrdleme ühe lihtsa näitaja, jälgijate arvu toel seda, kui suured suunamudijad on meie jalgpallurid ja vutiklubid teiste sportlaste ja spordiühenduste seas. Milline on jalgpalli positsioon sotsiaalmeedias?

Põnevat lugemist leiab ajakirjast, nagu alati, veelgi. Head lugemist ja ilusat kevade algust!

2022 APRILL JALKA

3

SISUKORD 12

22 KAANELUGU LK 20–21

14

Meestekoondise põrumine Küprose vastu saatis Eesti Euroopa seitsme nõrgema jalgpalliriigi sekka. Kuidas kurvast saatusest maksimum võtta?

KUU TSITAAT „Selle aja kohta oli see kindlasti tulus, ma sain korraliku palga koos korteri ja toitlustamisega. Seda eriti noore poisi jaoks, kes Ajaxis ei teeninud üldse midagi ja kellele ema saatis igal nädalal 100 krooni, et süüa osta ja ära elada. Ma ei teadnud, mida rahaga teha. Saatsin iga kuu emale mitu tuhat krooni.

Isa töötas Narvas tehases ja teenis minust vähem. Aastatega muidugi õppisin rahaga ümber käima ja samuti seda kulutama.“

Nikita Andrejev oma esimesest profipalgast lk 22–26

28 Kolumn

12 Raul Ojassaar

2022. aasta on järjekordse hoobi andnud illusioonile, et jalgpalli ja poliitikat on võimalik lahus hoida. Tänapäeva tippjalgpall ei saagi oma praeguses vormis päriselt apoliitiline olla.

Persoonid & intervjuud

14 Teleülekanded: meenutusi ERRi ajastust

Märtsikuised kohtumised Küprosega lõpetasid Eesti jalgpallikoondise puhul vähemalt mõneks ajaks ühe ajastu. Alates taasiseseisvumisest on peaaegu kõik otseülekandena näidatud Eesti koondise mängud olnud eetris just ETV kanalitel. Edaspidi see enam nii ei ole, sest uuest hooajast näitab EM- ja MM-valikmänge, Rahvuste liigat ja maavõistluskohtumisi netiplatvorm Viaplay.

22 Treener: Nikita Andrejev

Eelmisel suvel profikarjääri treeneritöö vastu vahetanud ründaja Nikita Andrejev tunnistab Jalkale antud avameelses intervjuus, et vajas suurte eesmärkide poole liikumiseks rohkem karmi sõna kui õlalepatsutust.

Suur usutlus Andrejeviga ilmub kahes osas.

46 Mängija luubi all: Robi Saarma Rubriigid

3 6 8 10 20

Aprill Peegeldused Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Koondis

IMPRESSUM ESIKAANEL: KONSTANTIN VASSILJEV

40

FOTOD: JANA PIPAR NR 4 (172) 2022

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

50

60

REKLAAM: MADIS PERLI +372 5303 8296

28 Tagaseljajutud

Võistkonnakaaslasi räägib seekord taga Saku Sportingu kapten Grete Daut.

39 Miks?

Rubriik „Miks?“ uurib seekord, miks antakse mõnel juhul mängijale omavolilise väljakult lahkumise eest kollane kaart, teinekord aga mitte.

40 Naised

Aprill tähistab traditsiooniliselt ka naiste meistriliiga algust. Teist aastat järjest toob Jalka lugejateni naiste meistriliiga hooaja põhjaliku eelvaate.

48 Klõpsud 50 Ajalugu

Jalka jätkab ülevaatega varasematest MM-finaalturniiridest. Seekord on luubi all 1986. ja 1990. aasta turniir.

58 10 aastat tagasi 59 Pane end proovile!

Jalka alustab uue rubriigiga, kus toome teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

60 Lõpulugu

Jalka teeb ülevaate Eesti suurimatest sportlastest suunamudijatest Instagramis. Kuhu paigutuvad nende seas jalgpallurid ning mida võib jälgijate arvust välja lugeda?

madis@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD REUSNERIS

64 Lisaaeg 66 Ristsõna Poster

Kaspar Paur Alexia Putellas Ivan Perišić

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2022 APRILL JALKA

5

PEEGELDUSED

Kübaratrikid

Sportland Arenal Fotod: Lembit Peegel

Hooaja alguses teavad jalgpallisõbrad juba aastaid, et sammud tasub seada Sportland Arenale, kus võib nädalavahetusel hea õnne korral ühel päeval isegi mitu suurt mängu „kinni püüda“. Premium liigas peavad seal ju kevadel oma kodumänge FCI Levadia, FC Flora, Nõmme Kalju, Tallinna Legion ja Tallinna Kalev ehk lausa pool kõrgliigast! Endine Flora mees praeguse Flora mehe vastu: paar hooaega tagasi Floras laenul olnud väravavaht Stiven Raider vaatab pealt, kuidas tänavuse hooaja eel Tartu Tammekast Florasse siirdunud ründaja Tristan Koskor kõrge kaarega kunstmurule prantsatab. Kalev läks Flora vastu kohtumist küll üllatuslikult juhtima, kuid pidi lõpuks vastu võtma kindla 1 : 7 kaotuse.

Kohtumises Kaleviga lõi särama Flora poolkaitsja Martin Milleri täht: tänavu selgelt ründavama keskväljarolli endale saanud Miller kasutas selle suurepäraselt ära, lüües Kalevi võrku kübaratriki.

6

JALKA APRILL 2022

Kübaratriki sai kuus päeva hiljem samal platsil kirja ka FC Kuressaare ründaja Mattias Männilaan – ja seda taas Tallinna Kalevi võrku! Sealjuures sündisid Männilaane kollid teise poolaja keskel vaid viieminutilise aja sees – ning 3 : 0 jäigi kohtumise lõppseisuks. Just nii sündis Männilaane teine tabamus.

MM-VALIKMÄNG

EESTI KREEKA

8. APRILL 2022 KELL 19.00 A. LE COQ ARENA PILETID PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

NIMED & NUMBRID

Dmitri Vinogradov

5. märtsil peetud Premium liiga kohtumine Pärnu Vapruse ja FCI Levadia vahel oli suur verstapost mängu abikohtunikule Dmitri Vinogradovile, kellel oli tegemist 500. mänguga Eesti meeste kõrgliigas. 47aastase Vinogradovi teekond kohtunikuna algas juba peaaegu 30 aastat tagasi, Eesti meistriliigas tegi Vinogradov oma esimesed sammud 1997. aastal. Eesti rekordini on Vinogradovil veel pisut minna – Hannes Reinvald teenindas abikohtunikuna 525 kõrgliigamatši.

Thomas Häberli

Enne Küprosega peetud kohtumisi andis Eesti Jalgpalli Liit teada, et meestekoondise peatreeneri Thomas Häberliga on lepingut aasta võrra pikendatud – šveitslase uus kontraht kehtib kuni 2023. aasta lõpuni. See tähendab, et Häberli käe all saab Eesti koondis peale tänavuse Rahvuste liiga ära pidada ka järgmise EM-valiksarja.

Ekskoondislased tõmbasid käima naistejalgpalli podcast’i Eesti jalgpalliteemaliste taskuhäälingute maastik sai märtsis põneva liikme võrra rikkamaks: endised Eesti koondise väravavahid Imbi Hoop ja Getriin Strigin panid käima saate „Pallist pallita“, millest sai Eesti esimene just naistejalgpallile keskenduv podcast.

kõigile naisjalgpalluritele ja loomulikult ka neile, kes niisama naistevutist huvituvad ja sellega kokku puutuvad. „Pallist pallita“ hakkab ilmuma kaks korda kuus reedeõhtuti, esimeses kahes saates olid saatejuhtidel külas vastavalt Signy Aarna ja Maarja Saulep.

Aarnaga räägiti peamiselt tema senisest uhkest karjäärist, elust Soomes ja igapäevamuredest ja -rõõmudest, Saulepiga keskenduti naistejalgpalli nähtavuse suurendamisele, Saulepi jalgpalliteele ja tööle jalgpalliliidus. „Meie eesmärk on kajastada laiemalt naistejalgpalliga seotud teemasid ning minna nendega rohkem süvitsi. Seeläbi soovime, et rohkem inimesi hakkaks naistejalgpallist rääkima ja meiega kaasa mõtlema,“ selgitab Strigin.

Saate „Pallist pallita“ leiab Spotifyst, samuti saab taskuhäälingu tegemistega end kursis hoida nii Facebooki kui Instagrami vahendusel. „Julgustame meile tagasisidet andma! Lisaks jagage kindlasti meiega oma mõtteid: keda võiksime saatesse kutsuda ja millistel teemadel rääkida?“ lisavad saatejuhid.

Tekst: Raul Ojassaar „Idee saate tegemiseks tekkis juba 2017. aastal – see tuli kuidagi loomulikult,“ räägib Hoop. „Sel ajal ei kajastatud naistejalgpalli Eestis väga laialdaselt – tundsime puudust intervjuudest, ülevaadetest ja kokkuvõtetest, rääkimata naiste meistriliiga mängude ülekannetest. Varsti pärast seda läks Getriin Hispaaniasse mängima ja omavahel ikka arutasime, kuidas tal seal läheb, millised on tingimused ja kuidas ta hakkama saab. Mõtlesime, et oleks vinge, kui oleks platvorm, kus meie naismängijad saaksid oma kogemusi jagada.“ Vabas vormis vestlussaade ongi mõeldud

8

50 331,50

15,8

12.

eurot kogus Eesti Jalgpalli Liit Ukraina toetuseks tänu Eesti–Küprose kohtumise pealtvaatajatele ja annetajatele. Raha eest saadetakse sõjakoldesse toiduaineid.

miljonit eurot on sel hooajal 23 Eesti litsentseeritud jalgpalliklubi eelarvete kogumaht.

hooaega alustas Eesti koondislane Pille Raadik Ahvenamaa esindustiimis Åland Unitedis. Selle tähistamiseks pidas klubi sõpruskohtumise Eesti naistekoondisega, kus Raadik tegi kaasa mõlemas võistkonnas. Åland United võitis matši 4 : 0.

JALKA APRILL 2022

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Sport ja vutt kaaluvad sõja ja poliitika üle. Siin pole mingit küsimustki!“ Rindereporter Ivar Heinmaa läheks aasta lõpus pigem jalgpalli MMile kui Ukrainasse sõda kajastama „Hiljuti ostsin putsad ja proovin jalgpalli ka mängida. Maal elades tagusin kogu aeg hoovis kuuski katki, vanemad olid pahased, aga nüüd Kadriorus pole kuskil mängida. Ma ei saa aru, miks pole näiteks ühtki väikest jalkapuuri.“ Laskesuusatamise noorte maailmameister Jakob Kulbin „Tõenäosus Vene sõduril lõpuks surma saada on vaat et üks kolmele. Nad mängivad jalgpalli miiniväljal.“ Afganistani sõja veteran Uno Targama Venemaa sõjast Ukrainas „Ütlen ausalt: mulle väga meeldib Premium liiga puhul see, et see on minu jaoks Eestis ainus meeskonnaspordi liiga, mis päriselt elab ja toimib. Mulle meeldib neid mänge vaadata, see on minule hea võimalus oma jäähokiargipäevast välja astuda.“ Eesti parim hokimängija Robert Rooba „Oleks ma selle raha hoopis investeerinud ja saavutanud 10% tootluse aastas, oleks see raha väärt umbes 1,3 miljonit eurot selleks ajaks, kui ma saan 56aastaseks. See oli küll väga hea auto ja ma sain ligi üheksa aastat kasutust, kuid 1,3 miljonile eurole võrdluseks – müüsin selle lõpuks maha umbes 7500 euro eest.“ Investeerimisega tegelev Henrik Ojamaa kahetseb otsust 18aastaselt auto osta

Väravahoos tüdrukute U17 naiskond tõusis Euroopa 28 parema sekka Sügisel kodus peetud U17 EM-valiksarja miniturniiril Ukraina järel teiseks jäänud ja kõige napimalt A-liiga ukse taha jäänud Eesti tüdrukute U17 koondis parandas kevadisel turniiril vead ning tõusis järgmiseks turniiriks Euroopa 28 parema sekka.

Noortekoondiste valikturniirid toimuvad uudsel Rahvuste liiga põhimõttel, mis tähendab seda, et kõik osalevad riigid on jaotatud kaheks: 28 tugevamat mängivad A-liigas, 21 ülejäänud nõrgemas B-liigas. Mõlemas liigas loositakse võistkonnad kolme- või neljaliikmelistesse alagruppidesse: A-liigas langevad viimaseks jäänud tiimid B-liigasse, B-liiga grupivõitjad ja parim teise koha omanik võtavad aga seejärel nende koha A-liigas.

Kevadistel turniiridel jagatakse A-liigas EM-finaalturniiri pääsmeid: peale võõrustaja (tänavu suvel Bosnia ja Hertsegoviina) saavad pileti kõik seitse A-liiga alagrupivõitjat.

Mäletatavasti oli Eesti sügisel koduplatsil lähedal A-liigasse tõusmisele, kuid pärast suuri võite Moldova (10 : 0) ja Põhja-Makedoonia (5 : 0) üle jäädi tasavägises kohtumises Ukrainale napilt 0 : 1 alla. Seega tuli märtsis taas B-liigas pallida, kuid miniturniir Bulgaaria ja Gruusia vastu osutus edukaks: kaks võitu tõid Eestile alagrupi võidu ja pääsme sügisringiks A-liigasse. Sealjuures on Eesti koondisel 2023. aasta U17 EM-finaalturniiri pilet juba taskus, sest turniir toimub just Maarjamaal.

Võidud ei tulnud Eestile sugugi lihtsalt: avamängus turniiri võõrustaja Bulgaaria vastu jäädi esimese pooltunniga 0 : 2 kaotusseisu ning 1 : 3 kaotusseisus oldi veel ka teise poolaja alguses, kuid vägeva lõpuga võideldi end siiski võidule. 4 : 3 võidumängus lõid otsustavad väravad 87. minutil Kaidi Lilles ja 90 + 2. minutil Vanessa Grutop.

Teine mäng Gruusia vastu otsustati pisut varem: juba 16. minutiks läksid eestlannad Kätrin Välba ja Aleksandra Orlova tabamustest 3 : 0 juhtima, lõpuvile kuulutas eestlaste 5 : 2 paremust ja ühtlasi alagrupivõitu. See, et Bulgaaria kolm päeva hiljem Gruusia alistas, meid enam ei puudutanud.

Järgmisel aastal kodus peetava finaalturniiri eel ootab U17 koondist aga väikestviisi verevahetus: 2005. aastal sündinud mängijad siirduvad U19 koondisesse, U17 koondisega liituvad omakorda mõned 2007. aastal sündinud pallurid. Juba praegu moodustasid aga koondisest lõviosa mängijad, kes saavad ka kodusel finaalturniiril osaleda: Bulgaarias käinud 20 pallurist 13 on sündinud 2006. aastal.

Aprilli alguses osalebki Aleksandra Ševoldajeva juhendatav uus U17 koondis koos 2007. aastal sündinutega kodusel arenguturniiril, kus vastasteks on Soome, Armeenia ja Läti eakaaslased.

„Lilanderi kahjuks olen ma terve elu temaga koos jalkat mänginud – noorena mängisime külaplatsi peal – ja ta lööb alati ühte kohta! See tegi talle praegu karuteene.“ FCI Levadia väravavaht Karl Andre Vallner superkarikafinaalis tehtud penaltitõrjest Michael Lilanderi vastu „Kogu see trall kestis umbes 36 tundi.

Olin täiesti söömata ja magamata.

Lihtsalt pikutasin seal taga kaubikus, looteasendis, täiesti läbikülmunult. Oligi lihtsalt suur kannatamine. Polnud muud varianti, kuidagi oli vaja kiiresti riigist välja saada.“ Mihkel Ainsalu oli Ukraina sõja puhkedes Kiievis ning pidi riigist pagemiseks läbi tegema ohtliku seikluse

10

JALKA APRILL 2022

Eesti U17 koondis enne mängu Gruusiaga. Esireas vasakult: Mia-Lisette Sarapik, Aleksandra Orlova, Annegret Kala, Anna Mariin Juksar, Kätrin Välba. Tagareas vasakult: Jaanika Volkov, Helina Tarkmeel, Kaisa Triin Arike, Vanessa Grutop, Jane Mirjam, Liisa Liimets. Foto: Eesti Jalgpalli Liit

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid Foto: EJL

U17 koondis sai end eliitringis Euroopa tippudega võrrelda Eesti noormeeste U17 koondis naaseb eliitringi turniirilt Bosnia ja Hertsegoviinas küll kolme kaotusega, kuid peatreener Marko Pärnpuu tippkonkurentsis saadud tulemustest liiga suurt numbrit ei tee.

Eliitringi ehk Euroopa 32 parema sekka pääses Eesti U17 meeskond tänu sügisesele kvalifikatsiooniringi turniirile Ungaris, kus alagrupp Gruusia, võõrustajate ja Islandi ees hoolimata avamängus ungarlastelt saadud 0 : 3 kaotusest võideti. Kuigi eliitringi loosiks saadi tänu sellele asetus teises tugevusgrupis, siis loosiga sinisärkidel ei vedanud: tugevaimast rühmast saadi vastaseks noorteklassides alati väga tugev Hispaania, endast nõrgemast(!) tugevusgrupist aga Belgia. Neljandast tugevusgrupist saadi vastu Bosnia ja Hertsegoviina, kellele anti alagrupi korraldusõigus.

Avamäng Belgia vastu kulges eestlastele keeruliselt: kuigi Karel Mustmaa skooris 40. minutil, vormistas vastaste ründaja Malick Fofana juba järgmisel mänguminutil kübaratriki. Mõlemal poolajal neli väravat löönud belglased sõitsid Eestist üle lausa 8 : 1. „Palliga mängu mõttes tegime selles kohtumises tegelikult oma turniiri parima esituse,“ räägib Pärnpuu. Mustmaa löödud värav oli tõepoolest kaunis – sellele eelnenud sööduseeria hõlmas koguni üheksat Eesti mängijat ja kulmineerus Egert Õunapuu kannasööduga, mille Mustmaa võrku saatis.

Hoolimata suurest saunast näitas Pärnpuu juhendatav meeskond ka järgmises kohtumises iseloomu. Võõrustaja Bosnia vastu hoiti pikalt 1 : 1 viigiseisu, kuni vastased 87. minutil poolkiirest vasturünnakust võiduväravani jõudsid. Eestile oli tegu eriti õnnetu olukorraga: kuna Egert Õunapuud tohterdati parasjagu küljejoone taga, tuli sinisärkidel väljakul hakkama saada kümnekesi. Viimases kohtumises hoiti tugeva Hispaania vastu taga nulli küll peaaegu esimese poolaja lõpuni, ent lõpuvile kuulutas siiski vastaste kindlat 4 : 0 võitu. „Kõige rohkem jääb kripeldama see, et me Bosnia käest midagi kätte ei saanud. Hispaania lihtsalt oligi meist kokkuvõttes tugevam ja võttis oma.

Esimeses mängus saime ehk liiga karmilt, aga maksime kooliraha ära ja kogu turniir andis meile kõigile tegelikult sellise kogemuse, mida naljalt mujalt ei võta. Saime kolme väga tugeva vastasega mängida,“ kinnitab Pärnpuu. „Meil on mängijaid, kes individuaalse meisterlikkuse poolest ei jää Euroopa tipust palju maha, aga võistkonna ühtlane tase on see, mille pealt me Belgiale ja Hispaaniale veel alla jääme. Head meelt teeb aga see, et suutsime Bosniaga mängida kui võrdne võrdsega. Päris terava tipu juurde meil veel asja ei ole, aga tugevate keskmikega suudab see meeskond mängida kui võrdne võrdsega,“ lisab treener.

Alagrupi võitnud Hispaania teenis sellega pääsme suvel Iisraelis toimuvale 16 meeskonnaga finaalturniirile, teise kohaga pääses edasi ka Belgia.

Selle põlvkonna mängijatele oli tegu viimase U17 koondise turniiriga – aprilli lõpus koguneb juba aasta jagu noorem ehk 2006. aastal sündinute U17 koondis, kes mängib Põlvas sõprusturniiri Fääri saarte, Kasahstani ja eksootilise Uus-Kaledooniaga.

„Noh, tegelikult enne mängu tegin tüdruksõbraga diili ka, et kui löön kolm väravat, siis ta viib mu aasta lõpus reisile. Kahjuks seda ei tulnud, aga muidu on kõik super. Ma ei ole kindel, kas ma isegi noorteklassides kunagi ühes mängus kaks väravat lõin.“ Paide Linnameeskonna kaitsja Kristjan Pelt lõi Premium liiga hooaja avamängus Pärnu Vaprusele kaks väravat, olles oma karjääri jooksul jäänud eelmises 56 kõrgliigakohtumises kuivale „Umbes nagu film „The Expendables“, mille esimeses osas päästsid maailma Sylvester Stallone, Jason Statham, Jet Li, Dolph Lundgren, Randy Couture, Terry Crews, Steve Austin ja Mickey Rourke. Enam paremaks justkui ei saa minna, aga teises osas lisandusid Liam Hemsworth, Chuck Norris, Jean-Claude Van Damme, Bruce Willis ja Arnold Schwarzenegger.“ Õhtulehe ajakirjanik Eigo Kaljurand FCI Levadia heast koosseisust, millele lisandus üleminekuakna lõpus veel mitu tugevat mängijat „See on kui sangata kohver – raske kanda, aga võimatu jätta. Samas võib tulla hetki, kus kohver kukub ning seda pole enam võimalik üles korjata.“ Narva Transi president Nikolai Burdakov klubi juhtimisest pärast linna toetuse olulist vähenemist „Iga mäng oodatakse, et oled Ronaldo. Iga mäng oodatakse väravat. Kui lööd värava, on asi normaalne.“ Henri Anier Tai liigast „Kindlasti on inimesi, kes minuga ei nõustu, aga arvan, et iga Eestis mängiv jalgpallur tegelikult jõuaks kõrvalt õppida. Olen väga paljude mängijatega mänginud koos nii välismaal kui Eestis ja tean, et suur osa neist istub päevad läbi diivanil, mängib PlayStationit ja vaatab Netflixi.“ Hannes Anier „Noorema õega oli alguses ninnu-nännu, aga kui ta suuremaks sai, siis leidsin, et keegi peab ju väravasse ka minema! Surusin ta natuke ära, panin ta väravasse ja sain trenni teha.“ Ragnar Klavan kasutas lapsena enda jaoks kasulikult ära seitse aastat nooremat õde Dianat, kellest sai aastaid hiljem mõneks ajaks Tartu Tammeka naiskonna väravavaht

2022 APRILL JALKA

11

MÕTISKLUSI

Jalgpall ja poliitika,

kes neid jõuaks lahuta 2022. aasta on järjekordse hoobi andnud illusioonile, et jalgpalli ja poliitikat on võimalik lahus hoida.

Tänapäeva tippjalgpall ei saagi oma praeguses vormis päriselt apoliitiline olla.

peaaegu 20 aastat teisi Inglismaa klubisid, kellel ei olnud võimalik kasutada teadmata kohast tulnud raha, mida ohjeldamatult meeskonna edusse süstiti? Miks karistatakse hetkel asjasse täiesti mitte puutuvaid Ukraina inimesi (sealhulgas sportlasi), kes peavad pommitamise kartuses kodust põgenema või halvemal juhul oma kodulinnas Vene vägede piiramis- ja piinamisrõngas nälgima ja külTekst: metama? Rääkimata nendest tuhandetest ja tuRaul Ojassaar handetest, kes on juba sõjas hukkunud. as mäletate, kui Eesti mängis sügisel ValgeChelsea fännide pahameel on suurepärane näivenega ning A. Le Coq Arenale ei lubatud de selle kohta, kui märkamatult töötab ideolooUEFA keelu tõttu tuua Valgevene valgepugia, mida inglise keeles tuntakse sportswashing’u navalgeid vastupanuliikumist sümboliseerivaid nimetuse all. Spordivõistluste korraldamine, lippe? Kas mäletate, kuidas Arsenal distantseeris spordiklubide ostmine, sportlaste ja võistkonennast oma mängija Mesut Özili väljaütlemistest, dade sponsimine võib rahaliselt olla küll kulukas, kui Özil astus välja Hiina uiguuride kaitseks? Pokuid see on ülimalt efektiivne viis ennast suurte liitikal ju jalgpallis kohta ei olnud. rahvahulkade seas legitimiseerida ja nende pooTänavu oli Arsenal esimesi klubisid, kes oma lehoidu võita. Mõelgem korra, kui jabur see on: sotsiaalmeedia sinikollasega üle värvis. Värskel tuhanded Inglismaa elanikud laulavad hosiannat Eesti–Küprose kohtumisel olid igal pool nähtavad Venemaa miljardärile, kes on suure osa oma vaUkraina lipud ja Ukraina värvides loosungid, kuid randusest kogunud „tänu“ korruptsioonile ning Vladimir Putinile vihjavat plakatit UEFA tribüüniolnud aastaid sõjakurjategija Putini lähikondlane! le ei lubanud, sest see võivat venelasi solvata.

Samasugust mustrit võis mõni aeg tagasi täMis vahet seal enam on? Sellises sõhele panna ka Newcastle Unitedi pujas, kus üks pool on niivõrd selge agreshul. Saudi Araabia riikliku investeerisor, võrdub vormiliselt neutraalseks jäämisfondi ostetud klubi poolehoidjad mine sisuliselt okupantide, mõrvarite ja muutusid üleöö Saudi Araabia diktasõjakurjategijate poole valimist. Milliseid tuurirežiimi apologeetideks. Mõtted Keda see kotib, mitu pead väärtusi UEFA kaitseb, lastes Putini-vasmeeletust meeskonda investeeritavast maha võetakse, kui meie tase plakati staadionilt eemaldada? rahasummast ja võimalikest tiitlitest Venemaa ropp, jälk ja andestamatu pimestasid klubi poolehoidjaid nii palklubi selle abil endale uue sissetung Ukrainasse, aasta lõpus Kaju, et igasugused seosed inimõiguste paremkaitsja saab? taris toimuv jalgpalli MM ja Newcastle räige rikkumise ja klubisse investeeriUnitedi ostmine Saudi Araabia riikliku tava raha vahel näisid neile olematud. fondi poolt on asetanud spordi ja poliitika seosed Keda see kotib, mitu pead maha võetakse, kui vaat et suuremasse plaani kui kunagi varem. meie klubi selle abil endale uue paremkaitsja saab?

Venemaa agressiooni tõttu kehtestati sealsetele oligarhidele sanktsioonid – teiste seas puudutasid Suurvõistlused muudavad need ka Chelsea omanikku Roman Abramovitši, kel autokraatlikud riigid veelgi tuli seepärast klubist kiirkorras loobuda. Lausa kooautokraatlikumaks miline oli vaadata, kuidas paljud Chelsea fännid sotOlen kuulnud argumente, et Venemaa-taolistesiaalmeedias ja fännifoorumites ühtäkki Vene režiile riikidele tulebki teatud perioodi tagant suuri mi ja isegi Vladimir Putini kaitsele viskusid, esitades spordivõistlusi korraldada anda, sest nad püsivad justkui õpikust maha kirjutatuna Kremli argumente. nendele eelneval ajal rahumeelsed ja käituvad korÕieti argumendilaadseid tooteid, sest kui nendest ralikult, et mitte võistluse kaudu endale negatiiveemaldada loogikavead ja valeväited, ei jäägi nenset tähelepanu tõmmata. Ukrainas alustatud sõda dest midagi alles. lükkab ka selle teooria totaalselt upakile. Venemaa Sugugi mitte marginaalne osa Chelsea pooriik pidi ju teadma, milliste sanktsioonidega neid lehoidjatest imestas tõsimeeli, miks karistatakse selle eest karistatakse, ometi otsustasid nad väed Putini tegude eest neid. Tough luck! Miks karistati võõrasse riiki purustustalgutele saata. Ja karmid

K

12

JALKA APRILL 2022

MÕTISKLUSI Foto: Jana Pipar

majandussanktsioonid on kahtlemata tunduvalt olulisemad argumendid kui mõne spordivõistluse korraldamisest ilma jäämine. Meistrite liiga finaali Peterburilt ära võtmine on praeguseks ilmselt üks viimaseid asju, mis kellelgi sõjast ja sanktsioonidest mõeldes üldse meelde tuleb.

Pealegi – kui lapsele kommi anda, et ta jonnimise lõpetaks, on tal teinekord veel rohkem põhjust jonnida. Diktatuuririikide suurvõistlustega „premeerimine“ järgib samasugust vildakat loogikat.

Tänavu aasta lõpus toimuva Katari MMi eel on räägitud sarnastel teemadel. Suurte staadionite ehitamiseks kasutatakse võõrtöölisi, kelle tööja elutingimused on kohutavad, riigis valitsevad väga karmid ja lausa jõhkrad seadused, mis saadavad abieluväliste seksuaalsuhete eest vangi vägistatud naisi.

Paberi peal on Katari valitsus viinud turniirile eelneval ajal küll sisse uuendusi ja olukorda kosmeetiliselt parandanud, kuid reaalsuses ei ole suurt midagi muutunud. Nagu Siim Pulst hiljuti Soccernet.ee-s ilmunud loos V-Demi instituudi uuringu põhjal välja tõi: suuri spordivõistlusi korraldanud riikides on olukord demokraatiliste väärtuste suhtes viimase kümmekonna aasta jooksul hoopis halvemaks läinud. Nende seas ka Kataris, kes sai 2010. aastal MMi korraldusõiguse, kuid on selle aja jooksul muutunud hoopis autokraatlikumaks!

Poliitika tahab jalgpalli, mitte jalgpall poliitikat

Jalgpalli või jalgpalliametnikke on liigses poliitikalembuses tobe süüdistada, kui samal ajal ka-

sutab poliitika jalgpalli enda hüvanguks pidevalt ära. Newcastle’i peatreener Eddie Howe peab sisuliselt igal nädalal vastama pressikonverentsidel küsimustele, mis puudutavad inimõiguste olukorda Saudi Araabias. Ikka ja jälle põrgatab Howe need päringud sisulise vastuseta tagasi, andes mõista, et tema tegeleb ainult jalgpalliga ja vastab hea meelega sportlikku poolt puudutavatele küsimustele. Teisalt – Howe liitus klubiga pärast seda, kui saudid selle juhtimise üle võtsid. Treenerina pidi ta ju teadma, millega ennast seob. Kas ta ei võlgne siis avalikkusele selgitust isiklike tõekspidamiste kohta?

Newcastle’i fännid pareerivad sellise jutu mitme väitega. Ühest küljest tuuakse välja, et millegipärast tuuakse just nende klubi puhul välja omanike hämarad teod – miks ei tehtud seda Chelsea, Manchester City ja PSG puhul? Miks ei või nad toetada klubi, mida juhib sisuliselt riik, kellega Suurbritannia avalikult koostööd teeb ning kellele muu hulgas relvi tarnib? Head küsimused, eks? Üha rohkem tekib tunne, et ühel hetkel tuleb jalgpallil kuhugi tõmmata piir, et vältida olukorda, kus Meistrite liiga muutub maailma diktaatorite, oligarhide ja terroristide meistrivõistlusteks. Seda piiri on aga väga raske paika panna, kui mitte üle minna Saksamaa mudelile, kus klubid peavad kuuluma sisuliselt fännidele. Paraku tundub see juriidilises mõttes olevat enam-vähem võimatu ülesanne. Sisuliselt surnud on ka finantsilise ausa mängu reeglistik, mis ühel hetkel näis võimaliku pääseteena.

2022 APRILL JALKA

13

TELEÜLEKANDED

Ajastu lõpp:

Eesti koondis kaob ETV ekraanilt Märtsikuised kohtumised Küprosega lõpetasid Eesti jalgpallikoondise puhul vähemalt mõneks ajaks ühe ajastu.

Alates taasiseseisvumisest on peaaegu kõik otseülekandena näidatud Eesti koondise mängud olnud eetris just ETV kanalitel.

Edaspidi see enam nii ei ole, sest uuest hooajast näitab EMja MM-valikmänge, Rahvuste liigat ja maavõistluskohtumisi netiplatvorm Viaplay.

Muidugi on ka stuudios lõbu laialt, kui koondis hästi mängib! Eesti–Hollandi 2 : 2 viigimängu järel muljetavad Marko Kaljuveeriga Konstantin Vassiljev ja Ragnar Klavan. Foto: Lembit Peegel

Tekst: Raul Ojassaar

Ü

he ajastu lõppemise puhul käis Jalka ERRi telenägudel külas. Mida muud, kui vanu häid aegu meenutamas!

Eesti koondis või suurturniir?

ERRi inimesed kinnitavad kui ühest suust, et kuigi ühe ropsuga haarati neil käest nii EM-finaalturniirid kui Eesti koondise kohtumised ning suurturniiride vaadatavus on palju suurem kui Eesti mängudel, on rohkem kahju just sellest, et loobuda tuleb Eesti koondise ülekannetest. „Koondis on ikka südameasi,“ tõdeb Aet Süvari. „Kui keegi oleks andnud valida, et ühest peate loobuma ja teise saate jätta, siis poleks minu jaoks küsimust ka olnud.

Koondisemängudel käime muidugi edasi ja selle kajastamist ei võta meilt keegi ära, aga üks asi on seal lihtsalt ajakirjanikuna olla, teine ise ülekannet, stuudiot ja muud teha.“ Tarmo Tiisler sekundeerib. „See on ikka oma asi. Tiitlivõistlused on küll toredad, ägedad ja glamuursed, toimuvad suvel ja mida kõike veel, aga eelistan iga kell olla novembrikuise ilmaga A. Le Coq Arenal Eesti koondise mängul kui teha stuudios keset suve poolfinaali, kus, olgem ausad, on kümme korda rohkem pealtvaatajaid.“

14

JALKA APRILL 2022

Cesare Prandelli ja ekraanigraafika Kui varem oli alaliitudel võimalus iga kohtumise teleõigusi eraldi müüa, siis eelmisel kümnendil mängureeglid muutusid – valikmängude, Rahvuste liiga ja viimasel ajal isegi maavõistluste teleõigusi haldab UEFA tsentraalselt. See tähendab ühtlasi seda, et korralduslikult on igas Euroopa otsas asjad suures plaanis ühtmoodi ning „käsitööd“, mida reporteritel ja kommentaatoritel varem iga kord erinevat moodi teha tuli, enam sellisel kujul tegema ei pea. „Kommentaatori ülesandeks oli saada ülekande ekraanigraafika jaoks kuidagi kätte mõlema tiimi mängijate taktikaline asetus,“ meenutab Kristjan Kalkun. „Sisuliselt tähendas see ju seda, et kui sain 11 nime mängu eel teada, tuli need mul kuidagi paberile sättida, et pilt edastada telebussi, kus sellest ekraanigraafika moodustati. Eesti puhul oli asi muidugi lihtsam, sest üldiselt olid asjad teada. Kui Tarmo Rüütli oli peatreener, oli asi veel lihtsam – ta lubas mängueelseid treeninguid lõpuni vaadata ning alati oli teada, et trenni lõpus saab sealt algkoosseisu välja lugeda. Ühes trennis siis külmetasime väljaku ääres hästi kehva ilmaga – ühel hetkel tuli Rüütli meie juurde ja ütles: „Poisid, näen, et teil on külm – teeme nii, et ma ütlen teile koosseisu ära.“ Ja ütleski!

2010. aastal, kui Itaalia siin käis, juhtus aga näiteks niimoodi, et Itaalia algkoosseis tuli välja. Teadsin mängijaid ja panin nende asetuse oma silma järgi paberile kirja, aga polnud kellegi käest üle kontrollida. Jalutasin A. Le Coq Arena fuajees ringi ja vaatasin: ohoo, peatreener Cesare Prandelli! Läksin tema juurde, näitasin paberit ja küsisin: correct? Oli correct!“ Aet Süvari mäletab hästi ka seika, kus Eesti koondise kohtumist kommenteerinud Priit Kuusk sattus täbarasse olukorda, kui mängu alguses selgus, et talle edastatud vastaste koosseisus ei läinud ükski nimi õige numbriga kokku. „Ta tõmbas paberid otse-eetris kärinal puruks ja ütles, et nendest mõttetutest paberitest ei ole küll mingit kasu!“

TELEÜLEKANDED

Maret Ani intervjuust Andrea Pirloga asja ei saanud Enne seda, kui ülekannetega seotud korralduse võttis üle UEFA, oli raskendatud ka vastasmeeskonna mängijatega intervjuude tegemine. Kõik sõltus sisuliselt sellest, millises tujus ja millise suhtumisega teine pool parasjagu olema sattus. „Tippmängijatega intervjuude saamine võis olla päris keeruline. Kui mängisime Bosniaga ja vastaste koondis lennukiga Tallinnasse saabus, tahtsin juttu teha Edin Džekoga,“ meenutab Kalkun. „Tundsin ta lennujaamas nägupidi ära ja küsisin, kas saaksin temaga intervjuu teha. Tema tegi silmad suureks: miks sa minuga rääkida tahad? Kui ütlesin, et te olete ju Bosnia koondise põhiründaja, läks tal nägu naerule ja ta oli nõus. Ta sisuliselt mängis minuga!

Kui aga Serbia siin käis, siis ei võtnud ükski mängija niimoodi vedu. Branislav Ivanović andis autogramme, läksin siis tema juurde ja küsisin intervjuud. Ta sosistas mulle vastu: meil ei lubata. Nüüd on selles mõttes asjad palju lihtsamad – lepid päev varem kokku, kes intervjuule tuuakse, ei pea enam kedagi taga ajama. Suhtlus on tunduvalt parem. Kui Hispaania koondis siin käis, siis ajasin Xabi Alonsot taga, kuna teadsin, et ta on üks, kes inglise keelt räägib. Pikki aastaid kaasasime mängudele tegelikult inimesi, kes oskaksid vastaste keeles rääkida.

Uudistetoimetusest oskab meil näiteks Epp Ehand hispaania keelt, siis tegi tema mängujärgseid intervjuusid, kuna tal oli palju lihtsam mängijatega jutu peale saada.

Itaalia mängu puhul palusime appi tipptennisist Maret Ani, kes oli pikalt Itaalias elanud ja mänginud. Üritasime tema abil Andrea Pirlot kaamera ette saada. Mängu eel see ei õnnestunud, mängu järel oli aga ainult niimoodi, et Pirlo ajas Maretiga natuke juttu, aga intervjuud kui sellist ei toimunud! Ma sain aru, et Pirlo oli lihtsalt küsinud, kes Maret on, miks ta itaalia keelt räägib ja kus ta seda õppis.“

Kõige ägedam Eesti koondise mäng: see, kus Eesti ei olnudki osaline Tarmo Tiisler tõdeb, et tema jaoks oli omapärasel kombel üks Eesti koondise huvitavamaid kommenteerimiskogemusi üks kuulus mäng, kus Eesti koondis platsile ei jooksnudki. Ei, me ei räägi 1996. aasta Eesti–Šotimaa fantoomkohtumisest, vaid 2011. aasta sügisel toimunud Sloveenia–Serbia matšist, kus sloveenide dramaatiline 1 : 0 võit Eesti valiksarja alagrupis teisele kohale aitas. Tegu peaks olema ainsa jalgpallikoondiste valikmänguga, kus üheks osapooleks ei olnud Eesti võistkond, kuid mida ERR on näidanud. „See oli nii raju! Kuskil karupees hakkavad kaks Balkani riiki mängima sellele, kas Eesti saab edasi või mitte. Ja ETV näitab otse! Kogu selle mängu ootus.

Kuskilt ülikaugelt lüüakse koll. Handanović võtab penalti ära. Kõik läks meie poolt. Mina ütlen ausalt: minu kõige kõvem Eesti koondise mäng on Sloveenia–Serbia!“ muigab Tiisler.

Kristjan Kalkun meenutab hea sõnaga neid kohtumisi, kus Eestil mäng õnnestus. „Vahel tagantjärele tulemusi kontrollides olen ikka aeg-ajalt mõelnud, et kas sai ka ise seda mängu kommenteeritud. Paljud korrad enam isegi ei meenu, aga on väga kindlad kohtumised, mis on pikaks ajaks meeles. Oma esimese koondisemängu kommentaari tegin 2007. aasta suvel, kui oli Eesti–Andorra mäng. Mäletan siiani väga hästi, kuidas Tarmo Kink vasakult äärelt söödu andis ja Indrek Zelinski selle sisse vajutas. Mängu lõpp oli sisuliselt käes, Zelinski tõmbas särgi seljast ja sai punase kaardi…

Esimese hooga tulevad eredalt meelde veel näiteks 2011. aasta kohtumine Põhja-Iirimaaga, mille 4 : 1 võitsime, samuti 2 : 2 viik Hollandiga.“

Koroonatingimused on oluliselt muutnud ka telereporterite töötingimusi. Näide Premium liiga mängult.

Foto: Jana Pipar

2022 APRILL JALKA

15

TELEÜLEKANDED

Kuidas Aet Süvari kreeklastel suu ammuli jättis Hoolimata sellest, et mängijate intervjuud on tänapäeval suhteliselt selgelt ära reguleeritud, saavad intervjuud mitte anda tahtvad pallurid alati vabanduseks öelda, et nad ei räägi head inglise keelt. „Kui mängisime Kreekaga, siis tuli lõpuvile järel minu juurde soomlasest ametnik, kes küsis, keda ma Kreeka mängijatest intervjuule soovin. Ütlesin talle, et toogu väravalööja,“ räägib sageli Kreekas puhkamas käiv ja sealset keelt mõistev Süvari. „Soomlane käis siis küsimas Kreeka pressiesindaja käest, kes vaatas korra ülbelt meie poole ning palus tal mulle edasi öelda, et nende mängijad oskavad ainult kreeka keelt.

See oli muidugi ilmselge vale – iga kreeklane räägib inglise keelt! Suhtumine oli igatahes selline, et neil ei kõlba meiega rääkida. Mina ütlesin siis sellele ametnikule, et pole probleemi – teeme intervjuu siis kreeka keeles!

Vastaste pressiesindajal läksid silmad suureks, ta tuli ise minu juurde ja uuris kreeka keeles, kas ma tõesti räägin kreeka keelt. Ütlesin talle jah, aga ise mõtlesin samal ajal, et kui ta nüüd mu käest küsib midagi, millest ma aru ei saa, on küll loll olukord… Suhtumine muutus hetkega! „Muidugi saab! Kohe tuuakse mängija!“ Eks ma olin ikka kõvasti ettevalmistusi ka teinud, et kreeka keeles intervjuu ära teha: küsimused olid paberi peal kirjas. Ütlesin mängijale ka, et räägi pigem lihtsas keeles – ja ta rääkiski väga toredalt lihtsate sõnadega.

Pärast seda puutusime kreeklastega veel mitu korda kokku, sest olime ka ühes Rahvuste liiga grupis koos. See Kreeka vanamehest pressiesindaja pidi iga kord sõbralikkusest ümber kukkuma, kui mind nägi! „Keda sa tahad? Toon sulle ükskõik kelle!“ Aga vaat me rohkem ei tahtnud kah!“

Kristjan Kalkun ja Indrek Zelinski 2013. aastal Eesti–Läti mängu kommenteerimas.

Foto: Lembit Peegel

Andres Operit intervjueeris tema lahkumismängu järel Tarmo Tiisler.

Karel Voolaid tahtis Aet Süvari tantsule võtta „Intervjuude tegemine ei ole ju alati üldse nii tore. Kui Eesti mängis 2020. aasta valiksarja, kus me ei saanud ühtegi võitu, siis olid need intervjuud mulle masendavad, olid intervjueeritavatele masendavad. Sa näed, et nad ei taha sinna tulla, aga kohusetundlikult tulevad siiski kohale, ise näost ära,“ meenutab Süvari. „Kui Saksamaal 0 : 8 kaotasime, mõtlesin, et vaat see on selline tunne, mida need Saksamaa ajakirjanikud, suured profid, ei oska ette kujutadagi: järjest tuleb intervjuusid teha koondisega, kes ainult kaotab ja suurelt kaotab. Kui Karel Voolaidil oli üks viimaseid mänge, 3 : 3 viik kodus Põhja-Makedooniaga, siis andsime ju käest 3 : 1 eduseisu ja küsisin tema käest, kuidas siis jälle niimoodi. Siis ta ütles midagi sellist, et mõtles ise ka, et tuleb võidu pealt ja teeb minuga siin ühe tantsu… Tal lendas ka kork pealt ära.“

Foto: Oliver Pütsep

Kalkun ja lisaajad Süvari meenutab, et kaotatud mängude puhul hakkavad ka ajakirjanikud vaatama, kas tekivad seaduspärad. „Kas see on kuidagi kaotustega seotud, et just siis halvasti mängitakse, kui mina intervjuusid teen? Mingil hetkel käisid küll sellised jutud, et iga kord, kui see või teine mängule läheb, siis läheb mäng untsu.“ Sporditoimetuse juht Rivo Saarna tõdeb, et lõpuks kindlat seaduspära ei leitud, küll aga kehtib omapärane korrelatsioon Kristjan Kalkuni ja suurturniiride lisaaegade vahel. „Kui tiitlivõistlustel jõuab aeg playoff’ideni, kus mängud võivad lisaajale minna, siis võivad plaanid sellest olenevalt muutuda. Loomulikult valmistume selleks, aga kahe mängu vaheline stuudio võib seetõttu lühemaks jääda, saatekavas olev järgmine saade hilineda ja nii edasi.

Vaatame ja valmistume siis selle järgi, kes parasjagu tööl on: korrelatsioon on olnud selline, et kui Kristjan Kalkun kommenteerib, siis läheb mäng raudpolt lisaajale!“

16

JALKA APRILL 2022

TELEÜLEKANDED

Tänavune MM – kas viimane ETV ekraanil?

Kuigi Viaplay haaras konkursi võitmisega enda kätte väga suure osa koondistejalgpalli teleturust, on üks suur võistlus veel ERRi käes – selle aasta lõpus toimuv MM-finaalturniir. Järgmise, 2026. aasta finaalturniiri õiguste omanik selgub ilmselt alles pärast tänavust turniiri. Seega ei ole hetkel veel teada, kas suur koondistevutt naaseb pärast tänavust aastat ETV ekraanile. „Kes iganes 2026. aasta turniiri üle ei kanna, siis see on päris suur katsumus,“ sõnab Saarna, viidates sellele, et nelja aasta pärast toimuval MMil on osalejaid juba 48 ning mänge kokku 80 – 16 võrra rohkem kui tänavustel võistlustel. See kõik nõuab mõistagi rohkem kommentaatoreid, suuremat stuudiovõimekust ja muid ressursse. Ainult kolme põhikommentaatoriga, nagu ERR on seni suurturniiridel toimetanud, nelja aasta pärast enam hakkama ei saa.

Kaks taktikalauda!

Tänavusest hooajast alates on ERR teinud suure sammu edasi Premium liiga ülekannetes: pühapäevastele kohtumistele eelneb telemajast tehtav pooletunnine stuudiosaade, kus analüüsitakse vooru kohtumisi ja kasutatakse ka kuulsat taktikalauda. Vähesed aga teavad, et see pole sugugi seesama taktikalaud, mis pakkus lõbusat kõneainet suvisel EM-finaalturniiril! „Uus taktikalaud on isegi natuke suurem kui varasem. Uus laud jääb telestuudiosse, vanem laud aga A. Le Coq Arena telestuudiosse. Kui on sealsed kohtumised, hakkame stuudiot kohapealt tegema,“ avaldab Rivo Saarna, kes lisab, et tema meelest on taktikalaua hinna kohta olnud ebaproportsionaalselt palju kisa-kära. „Ma arvan, et selle hinnast on tarbetu rääkida – sama hästi võiksime rääkida stuudiojuhi riietusest, stuudiokujunduse maksumusest ja nii edasi. Taktikalaud on ju täiesti normaalne töövahend iga normaalse riigi televisioonis, see on osa jalgpalliülekandest. Tore, et meie oleme esimesed, kes seda Eestis kasutavad, aga ma arvan, et see ei ole meie probleem, et teised seda ei tee.“

Suurmees võttis Tiisleriga ise ühendust Tarmo Tiisler meenutab, et temale on koondisereisidest ühena eredamatest meelde jäänud 2015. aasta käik Wembleyle, kui Eesti mängis seal Inglismaaga. „Puhtalt edevuse pärast – kurat, ma teen Wembleyl ülekannet! Kusjuures ei olnud mingit meeletut õhkkonda või tohutut meeleolu, nende jaoks oli see täiesti tavaline rutiin. Kommentaatori positsioonile viis sisuliselt mingisugune kaubalift. Uhke oli aga see, et sain juba eelnevalt Tallinnas peetud mängul tuttavaks Clive Tyldesley ja Martin Tyleriga, kelle kõrval ma siis ise kommenteerisin.

Kõigepealt kirjutas Clive mulle umbes kaks nädalat enne mängu, et kas ma oleksin nõus mängijate kohta infot vahetama, saates mulle inglaste kohta uhke listi. Siis oli küll selline tunne, et jube uhke värk – „Can Manchester United score?“*-mees saadab mulle kirja! Saime siin natuke tuttavaks ja mul on siiamaani tema mänguleht alles – võtsin mõlema mehe autogrammid peale ja see on mul kodus klaasi all.“ Süvari lõbusalt: „Kindlasti räägib tema Inglismaal praegu kellegagi Tarmost: kujutad ette, selline mees ja küsis minult autogrammi!“ * Tyldesley on Inglismaal ITV eetris kommenteerinud aastaid suurturniire, koondisemänge ja ka klubisarjade finaale. Tema kuulsaim tsitaat pärineb 1999. aasta Meistrite liiga finaali lõpuminutitest, kui Manchester United 0 : 1 kaotusseisus Müncheni Bayerni vastu nurgalöögi teenis. Tyldesley küsis retooriliselt: „Kas Manchester United skoorib?

Nad ju alati skoorivad…“ – mõned sekundid hiljem lõi United viigivärava, minuti jagu hiljem ka võiduvärava.

Aru tuleb anda ka kaotuste järel. Tarmo Tiisler ja Konstantin Vassiljev 2018. aastal pärast 1 : 3 kaotust Marokole. Foto: Jana Pipar

2022 APRILL JALKA

17

TELEÜLEKANDED

Flora köögist professionaalse ruumini

Suur osa mänguülekandest korraldatakse ära staadioni kõrvale pargitud telebussis.

Foto: Lembit Peegel

„Meil on DJ tellitud.

Kui võidame, tuleb pidu!“ ERRi inimesed on täheldanud, et kommentaatorite ja reporterite tingimused ei olene mitte sellest, kui suur staadion on, vaid sellest, kui värskelt see ehitatud on. „Käisime ju hiljuti mängimas FIFA edetabeli esimese meeskonna Belgiaga. Nad mängivad Brüsselis kuningas Baudouini nime kandval staadionil – mind lausa hämmastas, kui lagunenud, räämas ja kole see välja nägi! Reporterid pidid ka kommentaatorite lähedal istuma ja isegi need istekohad olid tibatillukesed, kuhu tuli ennast kuidagi suruda,“ nendib Süvari, kel ei läinud seal kõige sujuvamalt ka tööülesannete täitmine. „Koroonaaja reeglid on ka meie tööd natuke muutnud – kui varem toimusid mängujärgsed intervjuud staadioni siseruumides, siis nüüd on need liigutatud õue. Mõnel staadionil on see hästi lahendatud, aga näiteks sealsamas Brüsselis tuli Belgia pressiesindaja meie juurde ja ütles – veel hästi viisakalt sõna „kui“ rõhutades –, et kui nad võidavad, peaksime arvestama, et neil on pooleks tunniks tellitud DJ, kes staadionil peo püsti paneb. Küsisin seepeale, et kus on kõlarid – ja muidugi tuli välja, et need on otse selle koha kõrval, kus meie intervjuusid läbi viima peame. Kuidas sellise asjaga üldse arvestama peaks!? Lisaks kõigele on ju piirangute tõttu minu ja mängija vahel ka barjäär. Lihtsalt ei kuule ju teineteisega rääkida… Televaataja veel kuuleb, mida mikrofoni röögitakse, aga mina küll mitte. Neid intervjuusid oli lausa ebainimlik teha.“ Kalkun: „Töötingimustest rääkides tulevad esimesena meelde ühed minu esimesed võõrsilmängud Balkanil, kui mängisime Horvaatia ja Makedooniaga. Alalõpmata oli seal nii, et kommentaatoril oli kaasas koodek, mille pidi seal puldi taha ühendama, et kommenteerida saaks. Teatud riikidega oli lihtsalt nii, et need liinid ei töötanud nii, nagu pidanuks. Näiteks oli mõnel pool ilmtingimata vaja, et kommentaator pidi ise välja helistama – ainult siis kuulis Tallinn, mida ta rääkis. Väga palju oli igasugust kontrollimist ja muud segadust. 2012. aasta EM-valiksarjas Fääri saartel oli aga nii, et see hoone, kust mängu kommenteerisime, oli väga omapärane. Pistikud, millega pult kinnitatud oli, logisesid nii palju, et me ei olnud üldse kindlad, et ühendust saame! Kommenteerimispositsioon ise oli ka sisuliselt lihtsalt üks staadioni juures olev maja, kus tuli aknast mängu vaadata.“

18

JALKA APRILL 2022

A. Le Coq Arena koondisemängude ajal on juba aastaid omal kohal olnud ETV stuudio, kus räägitakse mängueelseid jutte, tehakse vaheajaanalüüsi ning intervjuusid asjaosalistega.

Kui sageli on see toimunud väljaku ääres õues ning praegu tehakse suurt osa sellest staadioni nurgas katuse all asuvas spetsiaalses boksis, siis algusaastatel tuli selleks ka pisut improviseerida. Mõnda aega tehti stuudiosaadet näiteks FC Flora köögist areeni edelanurgas, kust avanes aknast vaade väljakule. Enne spetsiaalsete stuudioruumide ehitamist UEFA superkarikafinaali eel tegi ERR stuudiot aga vabas õhus lõunatribüüni ülemises osas. „Otsiti kohta, kus oleks kõige ilusam vaade – ühest küljest paistavad linna tornid, teisalt aga ka väljak ja staadion. Kui siis vähegi külmem või tormisem ilm sattus, siis mõtlesid, et okei, võin seal ju ülikonnas olla, aga need ei ole päris need tingimused. Nüüd, kus saab arvestada, et on kuiv ja soe keskkond, kus paberid laua pealt ära ei lenda, on hoopis teine asi,“ märgib Kalkun. „Iga selline asi eraldivõetult tundub kui väike detail, aga kui kõik kokku panna, siis moodustub sellest suurem tervik,“ lisab Süvari. „Kas stuudio näeb välja professionaalne, soliidne, kas inimene saab rahulikult rääkida, nii et kõik kostab… Kui neid asju liiga palju kokku kuhjub, siis tuleb päris suur vahe sisse.“

Jalgpalli vaadatavus saab hiiglasliku hoobi On siililegi selge, et ETVga võrreldavaid vaatajanumbreid Viaplay netiplatvormilt oodata ei ole, olgugi et antud on lubadus, et koondisemänge näidatakse tasuta. „Minu jaoks on see ikka konkreetselt ajastu lõpp,“ nendib Süvari. „Sellest on tõesti kahju.“ „Ühest küljest mõtled, et 15 aastat on tehtud ja muidugi võiks edasi teha, aga võibolla on igal asjal tõesti algus ja ots. Kunagi tuleb see ehk meile tagasi? Eks siis paistab,“ pakub Kalkun. „Mis sest kasu on, kui ta siis tagasi tuleb, kui mina juba pensionär olen ja kepiga käin? Kes mind siis enam eetrisse laseb?“ naerab Süvari. „Praegu tundub, et auk jääb hinge, aga võibolla harjume muutustega ära. Muutused on ju need, mis kõike edasi viivad ja arendavad. Need võivad olla valusad, aga nendest sünnib sageli midagi positiivset. Ei tea, milleks see hea võib olla.“ Kalkuni sõnul tuleb vahe sisse just jalgpalli kandepinna osas. „Kõige rohkem on kahju sellest, et jalgpall koondisetasandil läheb vabalevist ära. Paljud leiavad ta ehk üles, aga juhuslikke vaatajaid enam naljalt selle peale ei satu.

Paljud Euroopa riigid on ju selle tee läbi käinud – ülekanded läksid tasulistesse kanalitesse, enne kui alaliit ja klubid hakkasid nõudma, et marginaliseerumise vältimiseks tuleb tagasi vabalevisse jõuda.“ Rivo Saarna pakub konservatiivselt, et vaatajate arvu kahanemine on tohutu. „Eesti jalgpall kaotab üle poole oma vaatajatest. Ei julge öelda, kui suur see protsent täpselt on, aga üle poole kindlasti. See on väga suur hulk.“

EESTI JALGPALLI KAARDIMÄNG NÜÜD SAADAVAL! WWW.TEAMSPIRIT.EE

KOONDIS

D-liiga ootab.

Eesti langes Euroopa põhjamutta Eesti koondise kaotus Küprosele saadab sinisärgid vähemalt järgmiseks pooleks aastaks Euroopa seitsme nõrgema koondise sekka. Seis on väga kehv, kuid Eesti jalgpalli surmast on asi õnneks kaugel.

Tekst: Raul Ojassaar

S

gupartnerit enne suurt tiitlimatši: kõik muu oli päris, ent ründelöökidega lõpuni välja ei mindud.

Ainult et see polnud meie koondisele sparring, vaid sama hästi kui tiitlimatš.

Valus kaotus pühkis 90 minutiga sisuliselt unustuste hõlma kogu eelmise aasta jooksul tehtud edusammud. Need kõik oleksid pidanud meid viima edukate väljalangemismängudeni, ent reaalsus oli risti vastupidine. Kogu enesekindlus, rütm ja hoog, mis 2021. aasta tulemustega koguti, lasti Larnaca staadionil potist alla. Mitte keegi ei küsi, kas meil ikka olid kordusmängus Mattias Käit, Märten Kuusk, Maksim Paskotši ja Karl Jakob Hein olemas või mitte. Kaotus on kaotus, mudaliiga on mudaliiga.

an Marino ja Malta, nii kodus kui võõrsil.

Täpselt selline on meie ametlike võistlusmängude kava selle aasta lõpuni. Kolmeliikmeline alagrupp tundub kõige juures veel lisasolvanguna. Oleme niigi täielikus D-liiga peab jääma ajutiseks põhjamudas, aga meile ei pakuta isegi peatuseks normaalses koguses mänge!

Tuletame meelde, et Rahvuste liiga Ühest küljest pidi ju selles vastaskõige nõrgem divisjon ei ole enam see seisus Küprosega üks meeskond kaopehme maandumiskoht, kust odava tajaks jääma ja suhteliselt võrdsest Eesti koondise esitus hinnaga suurturniiripilet hankida. Põhklassist vastasele ei ole alla jääda mimeenutas profipoksija ja-Makedoonia sai mullusele EMile küll dagi tohutult katastroofilist või šosparringupartnerit enne pileti tänu D-liiga võitmisele, kuid siis keerivat. See, millist mängupilti Eesti suurt tiitlimatši: kõik oli see divisjon täissuuruses ehk 16-liikkoondis aga iseäranis võõrsilkohtumimeline. Enam sellist võimalust ei ole. ses näitas, ei kannata mingisugustki muu oli päris, ent Praegune seitsme osalejaga D-liiga kriitikat. Kõik, mis oli eelmisel aastal ründelöökidega lõpuni on täiemahuliste A-, B- ja C-liiga kõrval Eesti koondise puhul hästi – väravate välja ei mindud. ei midagi muud kui koht, kuhu lükataklöömine ja rünnakute mõtestatus –, oli se need, kes on ripakile jäänud. Nagu ühtäkki kui peoga pühitud. Pall püsis see kummutisahtel kodus, kuhu on kogunenud küll meie käes, kuid kümnemehelise Küprose igasugune pahn, mis mitte kuhugi mujale ei passi. väravavaht liialt higistama ei pidanud.

D-liiga peab Eestile jääma ühekordseks kurUsk edasipääsu näis olevat kadunud juba tükk vaks seikluseks.

Läti teekonda, kes alustab seal maad enne seda, kui aega päriselt väheks jäi. Eesjuba kolmandat hooaega, ei taha me mitte minti koondise esitus meenutas profipoksija sparringil juhul läbi teha. Samal ajal on D-liigas nähtud ka edulugusid: esimesel hooajal alustasid Lahkumismängude aeg just sealt nii eelmainitud Põhja-Makedoonia kui näiteks ka Gruusia, Luksemburg, Kosovo ja Nagu veebruarikuu Jalkas kirjutasin, avab põrumine Küprose vasArmeenia, kes on kõik viimasel ajal väga korratu peale D-liiga ukse ka võimaluse pidada lahkumismänge, mis likke tulemusi näidanud. Jääb üle vaid loota, et vahepeal on erinevatel põhjustel edasi lükkunud. Enar Jääger, Eesti suudab samamoodi nagu nemad Euroopa Aleksandr Dmitrijev ja Dmitri Kruglov võivad endale juuni alguse jalgpallipõrandalt kummipallina tagasi ülespooja septembri lõpu igaks juhuks kalendris punase värviga märkida – ehk näkkab? le põrgata.

Kui tavaolukorras oleks asjalikke vastaseid leida pisut keeruEi ole vaja ilmselt üle rõhutada, et kui Thomas line, sest teised koondised mängivad neil kuupäevadel Rahvuste Häberli ei suuda meie koondist septembris taliiga mänge, siis Venemaa (ja Valgevene) tõenäoline eemalgasi C-liigasse tõsta, tuleb tema äsja pikendatud damine vabastab Eesti puhul priid mängupäevad nii mõnelegi leping korstnasse kirjutada ja EM-valiksarja juba asjalikule koondisele. Juuni alguses oleksid näiteks „saadaval“ Albaania ja Slovakkia, septembris Island ja taas Slovakkia. uue juhendajaga alustada. Taganemisruumi enam lihtsalt ei ole.

20

JALKA APRILL 2022

Hetk õnnetust Küprose–Eesti mängu teisest poolajast: Sergei Zenjovi puute jaoks on väljak Larnacas väikeseks jäänud. Tehnilist praaki ja lihtsaid eksimusi oli Eesti mängus liiga palju. Foto: Jana Pipar

Itaalia nutt ja hala Teist MMi järjest kvalifikatsioonis põrunud Itaalia koondise ahastavat hala on kõrvalt lausa halenaljakas vaadata.

Vähem kui aasta tagasi Euroopa meistriks tulnud jalgpalliriigis on ühtäkki kogu vutisüsteem paigast ära, katki ja perspektiivitu. Pisarsilmil räägitakse põlvkonnast, kes jõuab põhikooli lõppu, olemata oma teadlikus elus Itaalia koondist MM-finaalturniiril mängimas näinud.

Peatreener Roberto Mancini kuulutas seepeale, et tema hinnangul oleks Itaalia koondis MMile jõudmise korral ka maailmameistriks tulnud (jube mugav on seda väita, kui pole ohtu, et tuleb oma sõnu süüa!), kapten Leonardo Bonucci keeras aga absurdikomöödiale veel mitu kraadi juurde, kritiseerides võistlussüsteemi. „Kõik otsustati lõpuks ühe mänguga, see on absurdne reegel,“ põrutas Bonucci. „Mängime alagrupis nii kodus kui võõrsil, aga siin lõpeb asi niimoodi. Teistes maailmajagudes jõuavad MMile tiimid, kes on neli või viis mängu kaotanud. Meie ainus kaotus tuleb 92. minuti väravast ja see jätab meid MMilt välja. See on ajuvaba süsteem.“ Ehk tasub Bonuccile meelde tuletada, et Itaalial olid olemas kõik võimalused kohtumist Põhja-Makedooniaga

üldse vältida. Kaks viiki Šveitsiga ning viigid Bulgaaria ja Põhja-Iirimaaga olid üldse põhjus, miks itaallased alagrupis teiseks jäid. Üheksast mängust neli võitu, neli viiki ja üks kaotus, kusjuures kõige tugevam vastane on maailma edetabeli 14. riik… Ei tundu Euroopa meistritele sobiv koht hädaldamiseks ja võistlussüsteemi süüdistamiseks. Jah, Lõuna-Ameerikas pääsesid nii Uruguay kui Ecuador MMile, olles 18 mängust kaotanud kuus, kuid neil oli esiteks mänge tunduvalt rohkem ning teiseks ka vastased hoopis teisest puust.

Teine järjestikune MM ilma Itaaliata pole mingisugune katastroof. Mõne suure vutiriigi finaalturniirilt eemale jäämine käibki asja juurde ja lisab võistlustele seda võlu, väärtust ja aurat, mida me suurturniiride juures armastame.

Itaaliaga juhtunu on hea näide lihtsa tõdemuse kohta: jalgpallis pole asjad kunagi nii halvad või head, kui nad tunduvad. Ilmselt ei olnud palju neid, kes oskasid pärast 2017. aasta sügist, kui Itaalia MM-piletist ilma jäi, arvata, et vaid mõni aasta hiljem on tegu Euroopa meistritega. Ning vaevalt oli palju neid, kes ennustasid pärast seda, et järgnevast kaheksast mängust võidavad itaallased vaid kaks ja põruvad MM-valiksarjas Põhja-Makedoonia vastu.

2022 APRILL JALKA

21

TREENER

Nikita Andrejev:

mängu ajal mul sõpru pole!

Eelmisel suvel profikarjääri treeneritöö vastu vahetanud ründaja Nikita Andrejev tunnistab Jalkale antud avameelses intervjuus, et vajas suurte eesmärkide poole liikumiseks rohkem karmi sõna kui õlalepatsutust. Seevastu treenerina soovib endine kollikütt noori mängijaid maksimaalselt aidata ja toetada.

Tekst: Indrek Petersoo

P

õhjalik intervjuu, mille viis läbi aastaid Levadias eri ameteid pidanud Indrek Petersoo, ilmub Jalkas kahes osas. Usutluse teine pool avaldatakse juba maikuu numbris!

Kas mäletad oma kõige esimest jalgpallitreeningut?

Muidugi mäletan! Jäin sinna hiljaks.

Elasin Narva linna teises otsas ja kohalejõudmine viibis.

Kuidas jalgpalli juurde jõudsid?

Minu vanem vend Kirill tegeles jalgpalliga, mina mängisin siis ainult hoovis ning käisin mõnikord koos vennaga trennis, tõin palle ära ja jooksin niisama.

Narva Paemurru spordikooli eri sektsioonid võtsid uusi õpilasi vastu alates seitsmendast eluaastast. Tänapäeval hakkavad lapsed juba kolmeaastasena jalgpalliga tegelema, toona oli teisiti. Läksin 1995. aasta sügisel esimesse klassi ning samal ajal toimus spordikoolis uute treeningugruppide moodustamine. Treenerid käisid mööda koole ja lasteaedu ning kutsusid lapsi

Nikita Andrejevi karjäär on paljuski seotud olnud Levadiaga – ka praegu kuulub Andrejev Levadia esindusmeeskonda, aga mitte mängija, vaid abitreenerina. Foto: Katariina Peetson / FCI Levadia

22

JALKA APRILL 2022

TREENER enda juurde. Ma ei tegelenud ühegi teise spordialaga, ehkki meie kooli tulid lauatennise-, jäähoki-, poksi-, võrkpalli-, korvpalli- ja teiste alade treenerid. Ootasin, kuni saabus jalgpallitreener, kelleks oli minu esimene juhendaja Azat Zijazov.

Grupp pandi kokku ja algasid treeningud.

Nikita Andrejev Sündinud: 22. septembril 1988 Narvas Positsioon: ründaja Karjäär 1995–2001 Narva Paemurru spordikool 2001–2004 FK Narva 2004–2005 Lasnamäe FC Ajax 2006–2009 Tallinna FC Levadia 2009–2011 UD Almería (ESP) 2012–2013 FK Tjumen (RUS) 2014 FK Sokol Saratov (RUS) 2014–2016 FK Tambov (RUS) 2017–2019 Tallinna FCI Levadia 2020 CF Intercity (ESP) 2020–2021 Tallinna JK Legion Alates augustist 2021 Tallinna FCI Levadia abitreener Venemaa U19 noortekoondises 11 mängu ja kaks väravat

Kas olid kohe üks parimatest mängijatest?

Jah, mul tuli kõik hästi välja. Meid oli esimesel treeningul 30–40 poissi, aga siis hakkasid nad pikkamööda ära kukkuma. Kaks kuud hiljem treenisin juba endast aasta vanemate, 1987. aastal sündinud poistega, kes olid aasta jalgpalliga tegelenud. Taseme poolest see mulle sobis. Hiljem mängisin spordikoolis aasta või kaks aastat vanemate poiste võistkondade eest. Kuna olen septembris sündinud, siis sain mängida kolme-nelja vanuseklassi meeskonnas – 1988., 1989., 1987. ning 13–14aastasena juba 1986. aastal sündinud poiste võistkondade eest.

Kas lõid palju väravaid?

Noorteklassides lõin hooaja jooksul pidevalt 20, 30 või 40 väravat. Mängisin ju eri võistkondade eest ja samuti osalesin teiste klubide koosseisus erinevatel turniiridel.

Kuidas jõudsid FK Narva klubisse?

Narva Paemurru spordikooli jalgpalliosakond suleti rahalistel põhjustel ning paljud noormängijad siirdusid Valeri Šalamovi poolt asutatud klubisse FK Narva, mõned võistkonnad liitusid JK Narva Transiga. Minu treeneriks jäi Azat Zijazov kuni selle hetkeni, kui siirdusin Lasnamäe FC Ajaxisse.

da professionaalseks jalgpalluriks.

See mõte tekkis alles siis, kui tulin FC Ajaxisse. See oli minu jaoks suur edasiminek, kuna lõpetasin Narvas üheksanda klassi ja tulin Tallinnasse, sest pakuti võimalust liituda Lasnamäe FC Ajaxiga ning asuda õppima Mustamäele Tallinna tehnikakooli. Olin siis 15aastane ja Ajax mängis esiliigas.

Tulin 2004. aasta suvel ja mängisin FC Ajaxis poolteist aastat.

Alustasin kolmandas liigas duubeltiimi eest, aga peagi osalesin juba esindusmeeskonna treeningutel.

Nad vaatasid, et saan hästi hakkama ja võin esindusmeeskonna eest mängida. Mängisime siis kõik tasuta, keegi mingit raha ei saanud.

Klubi poolt olid organiseeritud toitlustus ja koht ühiselamus.

Olen kuulnud, et elasid mõnda aega Võidujooksu tänava staadioni soojakus.

Paar kuud elasin tõepoolest seal. Juhtus nii, et meid visati ühiselamust välja…

Huligaanitsesite?

Jah, huligaanitsesime, ei saanud ilma.

Kas distsipliiniga oli toona probleeme? Kui sa ei taha sellest rääkida, siis pole vaja.

Räägin sellest rahulikult. See on minevik, mida võib üksnes meelde tuletada ja mille üle naerda. Ma ei ütleks, et distsipliiniga olid asjad päriselt korrast ära, aga eks kõik lapsed korraldavad teatud vanuses erineEsimesest palgast profina: vaid asju, kaklevad või teevad midagi muud. „Ma ei teadnud, mida rahaga

teha. Saatsin iga kuu emale mitu tuhat krooni. Isa töötas Narvas tehases ja teenis minust vähem.“

Kas mängisid algusest peale edurivis?

Olin kohe ründaja. Mul on küll mõned pildid mängudest, kus seisan väravas. Ega jalgpallitreeningutel üldiselt keegi väravasse minna ei taha, see on pigem haruldane nähtus. Aga keegi peab väravas seisma ja seda me siis järgemööda tegime. Pärast viit-kuut aastat hakkasime juba rohkem positsioonipõhiselt mängima. Olin küll ründaja, aga jooksin üle terve väljaku.

Kuidas Tallinnasse ja Lasnamäe FC Ajaxisse jõudsid? Ja kas unistasid profikarjäärist?

Lapsepõlves veetsin kogu oma aja hoovis jalgpalliväljakul. Siis ei olnud veel mõttes, et võiksin saa-

Sa lõid 2005. aastal esiliigas Ajaxi särgis 31 mängus 29 väravat. FC Levadia pilk jäi sinul pidama ja sinust räägiti kui supertalendist, mispärast oli lepingupakkumine asjade loogiline jätk.

Ma ei teadnud, et keegi minust huvitub. Mängisin niisama ega mõelnud oma potentsiaalile, kakskümmend aastat tagasi ei olnud veel skaute ega teleülekandeid. Alles hooaja lõpus sain juhuslikult teada, et klubi soovib mulle pakkumise teha.

Esmalt plaanisin üldse FC TVMKsse minna.

Olin juba kõiges kokku leppinud, lebasin hilisõhtul voodis ja unistasin, kuidas hakkan Fanerka (FC TVMK hüüdnimi – toim.) eest mängima ja väravaid lööma, kui Juri Tšurilkin helistas ja Levadia huvist teada andis. Sain kohe aru, et see on minu jaoks parim variant.

2022 APRILL JALKA

23

TREENER tehases ja teenis minust vähem. Aastatega muidugi õppisin rahaga ümber käima ja samuti seda kulutama.

Toona olid Levadias nii kogenud mehed Indrek Zelinski, Marek Lemsalu ja Konstantin Nahk kui ka paljud noored mängijad, kes jõudsid oma karjääris kaugele. Kas see võis olla Eesti klubijalgpalli kõigi aegade tugevaim meeskond?

Jah, kindlasti. Mäletan, et kui ma treeningutele tulin, siis liitusid klubiga ka Sander ja Eino Puri, nad mängisid küll esmalt duubelmeeskonnas. Samuti tulid Taijo Teniste ja Kaimar Saag. Meil oli suurepärane meeskond!

Sina ega Taijo Teniste ei vajanud sisseelamisaega, vaid te alustasite kohe võimsalt.

Mäletan, et lõin kohe oma esimeses meistriliiga mängus värava. Mängisime Männiku staadionil FC Floraga, võitsime 4 : 1. Lisaks andsin Zelinskile ühe väravasöödu, ta tegi kübaratriki. Me saime Zelinskiga väga hästi läbi; ta oli kogenud mängija, aitas mind väga palju. Mängisime pidevalt koos ning andsime vastastikku palju tulemuslikke sööte. Meie vahel valitses väga hea teineteisemõistmine.

2006. aasta TVMK oli just tulnud Eesti meistriks ja Leveetis Andrejev vadia jäi hõbedale, aga mulle sümpatiseeris LeLasnamäe Ajaxi vadia rohkem. TVMK üritas mind ümber veenridades, kusjuuda, väites, et Levadias sa mängima ei hakka, res vahepeal tuli tal paar kuud vaid istud pingil, kuna neil on Indrek Zelinski elada väljaku ja Ats Purje ning seega väga tõsine konkurents kõrval soojakus! ründajate kohale. Lisasid veel, et meil saaksid Foto: erakogu sa mängida, meil on rohkem venekeelne meeskond, aga seal on koondisemängijad ning sul ei teki vähimatki võimalust.

See kõik motiveeris mind veelgi rohkem. Hiljem tuli Levadiasse ka Marek Lemsalu ja meil oli suurepärane Elas mõnda aega staadioni meeskond.

kõrval soojakus:

Mul on meeles, et Viktor Levada võttis sind kohe omaks ja suhtus sinusse väga soojalt.

Kõikides klubides, kus olen mänginud, on mul olnud nii teiste mängijate, treenerite, presidentide kui klubi ametnikega head suhted. Olen suhtlusaldis inimene ja leian kõigiga ühise keele, Viktoriga oli samuti.

Millise mulje jättis FC Levadia esime- „Paar kuud elasin tõepoolest ne trenn? seal. Juhtus nii, et meid visati Kui lepingu sõlmisin, siis andis Pavel ühiselamust välja…“ Kazakov mulle vormi ja me sõitsime 2006. aasta suvi oli FC Levadiale väga Armeeniasse Tsaghkadzori üldfüüsiedukas, mängisime UEFA sarjas nii FC Twente lise ettevalmistuse laagrisse. Nägin teisi mehi kui Newcastle Unitediga. Kuidas need mängud Noor Nikita alles siis, kui istusin Narvas rongile – seal ootatagantjärele meenuvad? (vasakul) sid Konstantin Vassiljev, Aleksandr Dmitrijev ja Narvas palli Oleme sellest ka Tarmo Kingiga rääkinud ja mulle Vladimir Voskoboinikov. Olime Armeenias kolm tagumas. tundub, et kaks mängu Twentega olid mu karjääri Foto: erakogu nädalat. Alguses tundsin koduigatsust, hiljem harjusin ära. Tallinnas olev peatreener Tarmo Rüütli ilmselt ei teadnudki, kes see uus mängija Nikita Andrejev on, sest ta treenib kusagil Armeenias.

Alles Tallinnasse jõudnult kohtusin kogu meeskonnaga. Mind võeti hästi vastu, kõik aitasid, oli väga sõbralik kollektiiv.

Kas esimene profileping oli tulus?

Oli küll, selle aja kohta kindlasti, ma sain korraliku palga koos korteri ja toitlustamisega. Seda eriti noore poisi jaoks, kes Ajaxis ei teeninud üldse midagi ja kellele ema saatis igal nädalal 100 krooni, et süüa osta ja ära elada.

Ma ei teadnud, mida rahaga teha. Saatsin iga kuu emale mitu tuhat krooni. Isa töötas Narvas

24

JALKA APRILL 2022

TREENER kõige raskemad. Sisuliselt jooksime 180 minutit ilma pallita ega teadnud, kuidas mängida. Pääsesime edasi tänu oma iseloomule ja asjade soodsale kokkulangemisele. Võõrsil peetud avamängus sain neli korda palli puudutada ja lõin värava, kodumängus samuti ainult paar korda, aga võitsime tänu Konstantin Nahki imeväravale. See on meelde jäänud.

Newcastle Unitedi vastu oli kergem mängida.

Mängisime nendega võrdselt, Tallinnas isegi paremini. Kordusmängus ma ei mänginud.

Mängijad ootavad euromänge väga, need annavad palju motivatsiooni. Neid mänge on seepärast kergem mängida. Kui selliseid mänge oleks rohkem, siis toimuks ka areng kiiremini. Heal tasemel rahvusvahelised mängud on ülimalt olulised.

Kuidas sa Venemaa U19 noortekoondisesse jõudsid?

Mind kutsuti sinna 2006. aasta suvel. Ma ei teagi, kuidas nad mu avastasid, sest Venemaa on suur ja mängijaid palju. Ilmselt olid Juri Tšurilkinil ja Valeri Ovtšinnikovil Venemaa jalgpalliliidus omad kontaktid ja nad palusid mulle tähelepanu pöörata, kuna mul on Venemaa pass.

Kutsutigi proovima. Mäletan, et mängisime Riias kaks sõpruskohtumist Läti vastu. Treener jäi rahule ja hiljem kutsuti juba valikmängudele, sealt pääsesime edasi Austriasse U19 EMi finaalturniirile.

„Noorteklassides lõin hooaja jooksul pidevalt 20, 30 või 40 väravat. Mängisin ju eri võistkondade eest ja samuti osalesin teiste klubide koosseisus erinevatel turniiridel.“

nidega. Muidugi olin alguses pettunud, aga taastusin kiiresti, sain jälle normaalselt treenida ja pärast sõitsin sinna uuesti testimisele.

16–21aastasena käisin testimisel paljudes riikides: Norras, Ungaris, Türgis, kahe Hispaania meeskonna juures. Igal aastal oli neli-viis sõitu.

80 protsendi ulatuses olid klubid valmis mind vastu võtma, aga üleminek jäi rahaliste või lepingut puudutavate üksikasjade taha.

Foto: erakogu

Käisite koos Sander Puriga ka Dortmundi Borussia juures. Kuidas seal läks?

Treenisime koos duubelmeeskonnaga, meiega koos oli ka Marcel Schmelzer. Dortmundil oli siis 2007. aasta talvel mängisid Kubok Sodružestvo väga hea meeskond. Kuna mul oli Venemaa pass, turniiril Moskva CSKA eest, paraku rikkus visiis käsitleti mind väljastpoolt Euroopa Liitu saagastus sinu suure võimaluse leping teenida. Mis buva leegionärina, kellele oleks pidanud maksma juhtus?

Bundesliga nõuete järgset miinimumMängisime Borissovi BATE vastu. palka. Duubelmeeskonna mängijad Läksin võitlusesse ja vastane lõi mind teenisid siis ligi 3000 eurot, kuid leeküünarnukiga ribidesse, kukkudes gionärile oleks pidanud tasuma mitu vajus ta mulle veel oma keharaskukorda rohkem. Dortmund ei olnud valsega peale. Mul tekkis kopsuturse ja Õnnetust vigastusest mis noorele mängijale sellist raha pakma ei saanud hingata. Mängisin veel kuma.

25 minutit, arvates, et hoop ribidesse Moskvas: Meil Sandriga läks Dortmundi treelõi hingamise sassi ja küll läheb varsti „Mind viidi haiglasse ja ningutel üldiselt hästi, saime hakkama jälle paika. Lõin ka värava, aga seda diagnoositi kahe ribi murd. ega langenud ansamblist välja. Sealsed ei loetud suluseisu tõttu. Pärast jäin Lebasin kuu aega palatis!“ mängijad olid muidugi tehniliselt väga väljakule lebama ja ütlesin, et ma ei silmapaistvad. saa enam üldse hingata. Mind viidi haiglasse ja diagnoositi kahe ribi murd. LebaMillal oma agendi Valeri Ovtšinnikovi alias sin kuu aega palatis!

Bormaniga tuttavaks said?

CSKA oli valmis mind kohe laenule võtma, Kui Levadiasse tulin, siis oli ta klubi asepresident. pidin pärast turniiri kohe Iisraelis viibiva esinAjaxis olles sõlmisin lepingu ühe Peterburi agendusmeeskonna juurde sõitma, kõik oli kokku lediga, see oli minu jaoks uus asi. Olin kuulnud, et pitud. Ja siis juhtus viimasel päeval ja viimases tippmängijatel on agendid, aga ma ei saanud aru, mängus selline asi – tõeline force majeure. mida see tähendab. Sõlmisin lepingu ja tundsin uhkust, et ka minul on nüüd oma agent! Kõva Kas olid Tallinnasse tagasi pöördudes pettunud? sõna! Kõik agendid lubavad, et leiavad sulle meesIga noor mängija soovib siirduda tugevasse väkonna, viivad välismaale mängima ja mida kõike lisklubisse ja tippliigasse. CSKA on üks Venemaa veel! Loomulikult läks noor kutt selle jutu õnge. parimatest klubidest ja väga pikkade traditsioo2022 APRILL JALKA

25

TREENER

2009. aastal lõi Andrejev FC Levadia ridades meistriliigas 17 mänguga 17 väravat ning siirdus Hispaaniasse.

Fotod: Lembit Peegel

nàstic de Tarragona juurde, mis mängis Segunda A-s. Sõitsin sinna, meeskond oli väga hea, Tarragona linn asub Barcelona lähedal. Mulle kõik väga meeldis ja mina neile samuti. Olin nädala testimisel ja treenisin esindusmeeskonnaga, aga nad Bormanil on karmi mehe kuulsus. Kuidas teie polnud valmis mind kohe välja ostma, vaid hookoostöö sujus? ajaks rendile võtma, aga kohe esindusmeeskonna Minu kõrvale oli vaja just sellist inimest, juurde. Nad olid valmis rendi eest raha kes annab rohkem nuuti kui präänikut. maksma, kuid Levadiaga kokkuleppele See motiveerib mind rohkem. Ma ei ütei jõutud. leks, et see on vene karakteri eripära – Loomulikult on Hispaania jalgpalkõik sõltub ikkagi inimesest. Mitte seda, limaailm väike ja keegi agent kuulis, Dortmund ei soostunud et minu peale oleks vaja karjuda – saan et Tarragona juures viibib testimisel kõrget palka maksma: kohe aru, kui mulle midagi öeldakse, noormees, kes mängis UEFA Meistrite aga mind on vaja rohkem motiveerida. liiga eelringis ja lõi Wisła vastu värava. „Duubelmeeskonna Minul oli temaga normaalne suhelda ja Almería sisuliselt tõmbas mu üle. Klumängijad teenisid siis ligi töötada, polnud mingeid probleeme. bi mängis La Ligas ning nad tegid palju 3000 eurot, kuid leegionärile parema pakkumise ilma testimise nõuoleks pidanud tasuma mitu deta. Levadiale oli see samuti kasulik ja Aastatel 2007–2009 võitis FC Levadia järjest meistritiitleid, sina siirdusid ma olin testimistel käimisest väsinud. korda rohkem.“ 2009. aasta suvel UD Almería ridadesOtsustasin, et on vaja proovida: olin juba se. Kuidas see võimalus avanes?

21aastane ning kätte oli jõudnud aeg edasi liikuda.

Almeríasse aitasid mul jõuda toonane FC LevaEsimesel hooajal mängisin poolprofessionaaldia spordidirektor Marko Kristal ja üks Hispaania ses kolmandas liigas, lõin seal 11–12 väravat. Saagent. Mängisime eurosarjas Krakówi Wisłaga, mal ajal vormistati elamisloa saamiseks vajalikke lõin võõrsil värava, kodus võitsime tänu mängu dokumente. Seejärel mängisin duubelmeeskonna lõpus löödud väravale 1 : 0 ja pääsesime järgmieest, tõusime Segunda B-sse. sesse ringi.

Pidin esmalt minema testimisele hoopis GimIntervjuu jätkub maikuu Jalkas!

Tulin koos Peterburi agendiga Levadiasse. Mul oli temaga kaheaastane leping, nägin teda selle aja jooksul vist üldse kolm korda. Siis tutvusin Levadias Ovtšinnikoviga ja lõime käed.

26

JALKA APRILL 2022

OLE KURSIS COOLBET SAALILIIGA TEGEMISTEGA!

TAGASELJAJUTUD

Saku Sportingu naiskond Oma võistkonnakaaslasi kirjeldab naiste meistriliigas hõbemedalid teeninud Saku Sportingu poolkaitsjast kapten Grete Daut.

Fotod: Jana Pipar

28

JALKA APRILL 2022

Keiti Kruusmann väravavaht, 2003 Hulljulge väravavaht, ei karda isegi otsajoone juures oma tehnikat demonstreerida. Tal on väga positiivne ja omamoodi ellusuhtumine. Ma julgen väita, et tegu on Eesti liigas hetkel parima väravavahiga.

TAGASELJAJUTUD Heleri Saar Berle Brant kaitsja, 1989 Kui vastane ikka pika palli meie poole teele paneb, siis võib kindel olla, et Berlest see kergelt läbi ei lähe – peaga mängimine on tema leivanumber. Seda nii kaitses kui ka rünnakul, sest peaga lööb ta meil väravaid ka! Meie kaitses oluline lüli.

Kätlin Jeedas kaitsja, 2001 Tiimi kõige suurem ginger! Ma vist ei ole kunagi näinud, et ta annaks endast trennis vähem kui 100%. Ta on täpselt see mängija, kelle puhul saab alati kindel olla, et jalga ta sirgeks ei lase. Oma lühikese kasvu kohta üsna terava jutu ja jooksuga!

Anna Mariin Juksar kaitsja, 2006 Hästi töökas – kõik oma oskused on ta ise endale järjepideva tööga külge võtnud. Noor ja vihane, on hakanud naiskonnas vaikselt kandadele astuma. Teeb ühel hetkel kindlasti läbimurde ja tal on potentsiaali saada oma võistkonnas tõeliseks liidriks.

Kirke Kala kaitsja, 2006 Mängijana on tal väga tugev sisu.

Ei räägi väga palju, aga väljakul tegutseb see-eest meeletult. Võib mängida nii keskkaitses kui ka tipuründes ning suudab efektiivselt mõlemal positsioonil oma kiirust ja head jalga ära kasutada.

Elise Kreuz kaitsja, 2004 Jalka läheb talle korda ja sellest saab selgelt aru hetkedel, mil mõned pisarad tema silma ilmuvad. Võib olla kaitsjana täiesti armutu ja väga ebameeldiv vastane. Usun, et tal on jalgpallis helge tulevik ees!

Eva-Maria Kriisa kaitsja, 2000 Kiirete jalgadega, nagu õmblusmasin! Rünnakutele orienteeritud kaitsja, kes on oma positsiooni sisse kasvanud. Oskab oma kiirust hästi kasutada, vahet ei ole, kas suunad teda äärde või keskele – ta on niikuinii möödas. Inimesena väga töökas ja sihikindel, ei karda vastutust enda kanda võtta.

kaitsja, 1979 Tõeline ema, kelle peale saab kindel olla nii palliplatsil kui ka väljaspool seda. Eesti naistejalgpalli legend, kelle on elu toonud meie noorde Saku satsi. Sulandus kiiresti sisse, tajub hästi head huumorit ja oskab õiges kohas ka puid panna. Tal seisab hoovis umbes viis erinevat autot – kui keegi uut masinat otsib, siis helistage Helerile!

Riin Satsi kaitsja, 2001 Ma arvan, et Riin on samuti selline mängija, kelle peale saab platsil alati kindel olla. Pealtnäha on ta selline stoiline ja vana rahu ise, aga sees käib tal ilmselt korralik mõtete keeristorm.

Ta oskab päris hästi neid tundeid varjata ja mängudes tuleb selline stoilisus väga kasuks. Ta on õnnistanud meid oma imeliste väravajoonelt puhastamistega.

Aiki Suits kaitsja, 2003 Heas mõttes üks kummalisemaid mängijaid, kellega ma kokku puutunud olen. Arvad, et oled temast mööda saanud, aga ikka ta ilmub välja, saab oma jala vahele ja triblab eemale.

Sõidab peaaegu iga päev Paidest Sakku trenni – suur respekt!

Katariina Vardja kaitsja, 2000 Kui eespool olen järjest kõiki rahulikuks nimetanud, siis Kati on kindlasti emotsionaalselt üks värvikamaid meie seltskonnas.

Teeb kindlasti kõik harjutused trennis kaasa, aga kui talle mõni nendest ei meeldi, annab ta sellest treenerile märku. Samas mäletan ka hetke, mil ta mainis, et harjutus väga meeldib. Katariina ei karda oma emotsioone välja näidata ja talle lähevad asjad väga korda.

Ruth Hansar poolkaitsja, 2006 Samuti väga töökas ja näeb oma tehnika kallal kõvasti vaeva. Suudab külma pead hoida, mis tuleb talle üks ühele duellides väga kasuks. Kuigi võib arvata, et ta on enne mänge päris ärevil, siis ei paista see väljakul kuidagi silma. Temas on kõvasti potentsiaali, vajab veidi aega enesekindluse kogumiseks. Väljakul tunnete ta ära kahe kalasabapatsi järgi!

Kairi Himanen poolkaitsja, 1992 Annab meie üsna noorele võistkonnale keskväljal oma kogemusega palju juurde.

Suudab rasketes olukordades üles leida kõige õigemad otsused. Kindlasti tiimi kõige blondimate juustega mängija ning kui uued putsad ostab, siis on nendel alati sinine või roosa värv olemas.

2022 APRILL JALKA

29

TAGASELJAJUTUD Paula Maria Mengel

Triin Satsi

poolkaitsja, 2001 Kui ta parasjagu platsil mingis duellis veel ei ole, siis võib kindel olla, et ta sinna ikkagi jõuab ja saab vastaselt palli kätte ka. Keskvälja turvamees ja majakas!

Paula on kohati endaga liiga karm, kuid vaatamata sellele teeb oma tööd platsil hästi!

ründaja, 2001 Erinevad vigastused käivad teda kummitamas, aga tahtejõud on nii suur, et ta on juba järgmises trennis ringis meiega kõksimas. Väga sihikindel mängija ja komistuskividest astub lihtsalt üle. Hästi mõnusat tüüpi ründaja, kes oskab palli suurepäraselt kehaga katta ja rünnakuid üles ehitada.

Rebecca Mossin poolkaitsja, 2005 Oskab väga hästi mängu lugeda ja on tark jalgpallur. Kui ta ennast korralikult käima saab ja veel mängijana sirgub, siis hakkab samuti suuri tegusid tegema.

Kui tihti jätavad noored väljakul pigem asju ütlemata, siis temal on julgus suu lahti teha alati olemas.

Eliisabet Pedak poolkaitsja, 2000 Noorteklassidest saati on ta olnud võistkonnas heas mõttes kloun ja näeb palju vaeva, et kõigil tuju üleval hoida. Väljakul paistab silma omamoodi trikkidega, mida keegi oodata ei oska, ja selliseid olukordi tähistab võistkond alati nii, nagu oleks värava löönud. Minule teevad need asjad alati rõõmu, eriti kui tegu on atškooga vastasele.

Eliise Põlluvee poolkaitsja, 2004 Väga konkreetne ja sihikindel. Suudab terav olla mõlema jalaga ja see on tema suur eelis. Võitleb päris palju erinevate vigastustega, aga alati kui ta meiega tagasi on, annab endast maksimumi ja lööb iluväravaid.

Lisandra Rannasto poolkaitsja, 2004 Traavib meil ääreründes oma pikkade jalgadega ja teeb üleasteid. Tema üks suurimaid tugevusi on, et ei karda üks ühele duelle ja proovib alati vastastele ära teha, ning minu arvates on võistkonnas selline mängija väga vajalik – sellest tekivad väga head olukorrad. Oma positsioonile loodud ja mujal on teda keeruline mängimas ette kujutada. Võiks end natuke TikTokist võõrutada!

Hanna-Lisa Kuslap ründaja, 1999 Hästi püüdlik mängija. Näeb igas olukorras suuremat pilti ja tal on pidevalt siht silme ees – üks halb trenn või mäng ei murra teda kunagi maha. Väga kohusetundliku inimesena on kõiksugu asjade korraldamine tema leivanumber ning Hanna käe all saavad kõik probleemid alati lahenduse.

30

JALKA APRILL 2022

Katriin Saulus ründaja, 2003 Kata on rünnakul korralik tank. Tajub väga hästi söödumängu, tal on korralik tehniline põhi. Ütleb vahel enne mänge, et on päris närvis, aga ma pole kunagi näinud, et see tema tegutsemises välja paistaks.

Kui väljakul on ta tank ja saadab võrku korralikke kuule, siis hingelt on ta hästi pehme: joonistab kodus lillekesi ja kirjutab luuletusi.

Merily Toom ründaja, 1994 Tiimi kõige chill’im inimene! Jalka mängimine on talle nii sisse kodeeritud, et ta saabki lihtsalt mängu nautida. Suure kogemuste pagasiga. Kui pall tema käes on ja veaga selga ei lenda, siis teeb suurema osa ajast seda, mida ise tahab. Hästi rahulik inimene – kui Merka platsil närvi läheb või omaette torisema hakkab, siis on teada, et mäng on päris kehv.

Ulrika Tülp ründaja, 1991 Ilmselt tunnevad kõik teda musta hobusena. Vahel on mõni mäng väga kehv, napp eduseis ja hull kangutamine käib. Siis tuleb Ulli väljakule, lööb kiirelt kaks hooaja ilusaimat väravat, saab mängu parima tiitli ja läheb Haapsallu koju tagasi. Väljaku kõrval on väga rahulik ja suure südamega inimene, mängudes kipub vahel üle keema. Samas annab see meile märku, et ta on kogu hingega asja juures.

Jan Harend peatreener, 1987 Jalgpallimaailmas ei ole palju selliseid treenereid, kelle poole saab alati igas olukorras oma muredega pöörduda, ning sellepärast arvan, et Jani tuleks nii treeneri kui inimesena väga kõrgelt hinnata. Ta on alati valmis süvenema ja kui vaja, võib lahenduse leidmiseks ka 12 tundi teemat lahata. Oskab väga hästi end võistkonna ees kehtestada ja on meie kui mängijate suhtes nõudlik. Kui ta ei pea parasjagu mitmel rindel rassima, mida ta enamasti teeb, siis veedab ilmselt aega kuskil maakohas kiiktoolis ja puhkab närve.

Hispaania

Alexia Putellas

Puglia, UEFA via via Getty Images Foto: Tullio Gonzalo Arroyo, UEFA Getty Images

Eesti

Nõmme Kalju

Kaspar Paur

Foto: Jana Pipar

Horvaatia

Milano Inter

Ivan Perišić

Foto: Tullio Gonzalo Puglia, Arroyo, UEFA UEFA via via Getty Getty Images Images

Sooduskoodiga JALKA15 kõik tooted Spordihooldus e-poest -15%

Go hard. Recover faster.

SAAVUTA OMA SPORTLIKUD EESMÄRGID TAASTUNUD JALGADEGA

Massaaž kompressioonpüksid on sportlaste seas enimkasutatav taastumisvahend, peale tugevat treeningut või võistlust.

Uuenduslikud Rebootsid koosnevad järk-järgult suruõhuga täidetud õhkkamberpükstest, mille kasutamise tulemusel on võimalik vabaneda lihasvalust ja kogunenud piimhappest, taastuda kiiremini ja parandada liikuvust.

REBOOTS SARJA KUULUB Reboots Go Lite - kõige mugavam kasutada ja lihtne kaasas kanda!

Reboots Go - mugav ja multifunktsionaalsete programmi erinevustega!

Reboots One - kõige võimsam statsionaarne seade!

Täpsema lisainfo saamiseks külasta meie kodulehte

www.spordihooldus.ee

MIKS?

Miks on väljakule sisenemiseks ja sealt lahkumiseks tarvis kohtuniku luba?

Nii jalgpalliplatsil kui ka telepildi vahendusel kaasaelajatele on kindlasti tuttav olukord, kus mängija on näiteks pärast arsti väljakule saabumist pidanud platsilt lahkuma ning tohib seejärel mängu naasta vaid pärast kohtunikult selleks loa saamist.

Mänguväljakult väljas olev mängija Kui mängija, kes vajab mänguväljakule taassisenemiseks kohtuniku luba, siseneb kohtuniku loata, siis peab kohtunik: 1) peatama mängu (kuigi mitte kohe, kui mängija ei sekku mängu, ei sega mängu ametnikke või on võimalik kasutada eduandmist); 2) hoiatama mängijat mänguväljakule loata sisenemise eest.

Tekst: Eva-Maria Kriisa Foto: Denis Doyle, UEFA via Getty Images

Üldiselt on kokku lepitud, et mängu ajal mängu piiridest juhusliku ja hetkelise väljumisega ei kaasne distsiplinaarkaristust. Kui aga mängija lahkub teadlikult väljakult või ka siseneb väljakule ilma kohtunikku teavitamata, näidatakse talle kollast hoiatuskaarti.

Näitena võiks siinkohal tuua olukorra, kus mängija on küll protokolli kantud, aga jääb näiteks hiljaks ja astub seejärel omavoliliselt väljakule. Üldiselt peab kohtunikul olema kogu aeg kontroll väljakul olevate mängijate ja nende arvu üle.“

S

amal ajal näeme sageli, kuidas mängijad platsi piiridest väljuvad – vahel käiakse palli järel või väravat tähistamas; küljeauti ja nurgalööki on aga väljakult lahkumata sisuliselt võimatu teha. Oleme näinud ka olukordi, kus väljak mängijale kitsaks jääb ja vastasest mööda jooksmiseks mõneks hetkeks väljakult eemale astutakse. Miks ei tohi aga mängija soovi korral hetkeks näiteks jooma minna ja siis uuesti mängu sekkuda?

Niisiis – millistel juhtudel karistatakse mängijat platsilt lahkumise eest kollase kaardiga?

Vastab Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike komisjoni liige Uno Tutk: „Vastus sellele küsimusele on seotud jalgpallireeglitega ja reegel kolm sätestab nii täpse mängijate arvu väljakul, vahetuste arvu kui ka väikseima mängijate arvu, millega saab veel mängu jätkata või üldse mängu alustada. Lisan siinkohal ühe alalõigu reeglitest, mis on kõigile huvilistele EJLi kodulehel kättesaadavad.

Nurgalöögi andmiseks astutakse tihti mitu sammu platsi piiridest välja, kuid selle jaoks ei ole kohtunikult luba tarvis küsida. Samas võib kohtunik mõnes teises olukorras pealtnäha sama tühise väljakult eemale astumise eest kollase kaardi taskust võtta.

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud.

Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

2022 APRILL JALKA

39

NAISED

Flora naiskond alustas hooaega võidukalt, saades enda kätte tagasi Eesti superkarika. Foto: Liisi Troska

Naiste meistriliiga 2022 – kes milliste muudatuste ja eesmärkidega alustab?

2. aprillil stardib uus naiste meistriliiga hooaeg, kus peetakse teist aastat järjest 24 vooru. Tallinna Flora hakkab jahtima viiendat järjestikust meistritiitlit, suuri eesmärke seavad ka teised mullused medalinaiskonnad Saku Sporting ja Tallinna Kalev. Mullu vaid ühe punkti teeninud ja koosseisuprobleemide tõttu lõpuks diskvalifitseeritud Lasnamäe Ajaxit asendab kõrgliigas JK Tabasalu, kes võitis esiliigas mullu kõik mängud. Jalka annab ülevaate, milliste plaanide ja muudatustega kõik kaheksa võistkonda uuele hooajale vastu lähevad.

Tekst: Kristjan Remmelkoor, Soccernet.ee

40

JALKA APRILL 2022

Tallinna FC Flora Mullune tabelikoht: 1.

Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva Abitreener: Maria Sootak Väravavahtide treener: Mattias Traublum Füsioterapeut: Maali Pruul Aleksandra Ševoldajeva: „Hooaja ettevalmistus on olnud viimaste aastate stabiilseim, võistkondlikke isolatsioone pole nii palju olnud. Arvan, et oleme saanud eesootavaks hooajaks natuke tugevama põhja ja oleme paremini valmis. Eelmiste aastatega võrreldes on olnud muudatusi koosseisus vähem, võistkonna dünaamikat ja stabiilsust need palju ei kõigutanud. Eesmärgid on maksimaalsed. Ootan ka vastastelt maksimaalset vastupanu ja väljakutseid.“ Põhimängijatest on Florast talvel lahkunud äärekaitsja Ariina Mürkhain ja esiväravavaht Getriin Strigin, kes võtsid jalgpallist pausi. Terve eelmise liigahooaja põlvevigastuse tõttu vahele jätnud kapten Kristiina Tullus naaseb väljakule loode-

NAISED JK Tallinna Kalev

tavasti maikuus. Muudatusi on olnud treenerite tiimis, kus Maria Sootak ja Mattias Traublum asendavad Christopher-Magnus Rosenit ja Andrus Lukjanovit. Noorteklassist võib tänavu sammu meistriliigasse oodata Eline Ruth Häberlilt ja Viktoria Todingult, Rakvere Tarvast on Floraga liitunud Annemai Lutter.

Mullune tabelikoht: 3.

Peatreener: Maksim Rõtškov Abitreener: Kätlin Hein Maksim Rõtškov: „Kindlasti tahame mängida paremini ja stabiilsemalt kui eelmisel aastal. Miinimumeesmärk on teine koht. Ettevalmistus läks hästi, meile meeldis, nädal aega olime laagris Küprosel. Arvan, et oleme mullusest tugevamad.“ Mängimise on lõpetanud Ljubov Maksimova.

Hooaega ei alusta kindlasti ka Evelyn Šilina, kes pühendub praegu õpingutele ja tööle, kuid pole välistanud naasmist. Liitunud on Kaleviga sel üleminekuperioodil Hanna Karoliina Kalle, Kädri-Li Ootsing (mõlemad Florast) ja Sandra Paulberg (Sakust). Võimalik on ka Anastasija Fjodorova liitumine (kui saadakse kokkuleppele Ajaxiga).

Noortest oodatakse tänavu esiletõusu 15aastaselt Vanessa Grutopilt, kes kuulub edukasse Eesti U17 koondisesse.

Saku Sporting Mullune tabelikoht: 2.

Peatreener: Jan Harend Abitreener: Marten Metsniit Väravavahtide treener: Imbi Hoop Jan Harend: „Olles töötanud selle võistkonna tuumikuga koos lasteaiajalgpallist saadik, siis nii keerulist hooaja ettevalmistust ma ilmastikuolude mõttes ei mäleta. Hallis treenida saime paraku vähe. Ettevalmistuse on kaasa teinud ja taliturniiril mänginud ka neli-viis meie noort sünniaastaga 2006, kes on seni tegusid teinud U17 vanuseklassis, nad on olnud väga tublid. On veel natuke lahtine, kes neist lõpuks rohkem esindusnaiskonna ringi jääb. Hooaja eesmärk on esineda paremini kui eelmisel aastal – tõlgituna tähendab see ju tegelikult ainult ühte.“ Eelmisel aastal püsis Saku tiitlikonkurentsis kuni viimase vooru omavahelise mänguni Floraga, mille kaotas 1 : 2 ja mille tõttu jäi napilt teiseks.

Talvisel üleminekuperioodil on Sportinguga liitunud Aiki Suits, kes naasis laenult Põlva Lootosest. Õpingute tõttu on ära kolinud ja tiimist lahkunud Hanna-Lisa Kuslap, Liisa-Lii Tamme ja Annabel Jäär, Kalevisse siirdus Sandra Paulberg. Tervisega on sel talvel kõige rohkem kimpus olnud Ulrika Tülp. Väljakule on aga naasmas Eliisabet Pedak, kes jättis terve eelmise hooaja vigastuse tõttu vahele.

Viimasel kolmel aastal järjest medalile tulnud Tallinna Kalev ei soovi ka seekord vähemaga piirduda. Foto: Jana Pipar

Pärnu JK Vaprus Mullune tabelikoht: 4.

Peatreener: Anastasija Štšerbatšenia Abitreener: Ruslan Mironov Füsioterapeut: Leila Ilisson

Saku hooaeg algas superkarikafinaalis FC Floralt saadud 0 : 3 kaotusega.

Foto: Liisi Troska

Anastasija Štšerbatšenia: „Selle hooaja eesmärk on noorte mängijate integreerimine naiskonda.

Iga mängu eesmärk on aga püüda punkte võtta.

Ettevalmistusperioodil treenisime hallis ainult kaks korda, ülejäänud aja treenisime platsil, mis oli ilmaolude tõttu kaks kuud libe. Õnneks saime mängida taliturniiril ja praeguseks on ilm hea.

Naiskonna peatreenerina läheb seni kõik nii, nagu eeldasin. Ootan väga võistlusi, mis näitavad, mis on tehtud õigesti ja kus tuleb veel tööd teha.“ 2022 APRILL JALKA

41

NAISED väljas – võib rahule jääda. Taliturniiri esimene mäng oli meie jaoks väga keeruline, aga teine oli juba enam-vähem. Vastased olid ka muidugi erinevad. Karikamäng läks hästi, seal saime uskumatult palju väravaid löödud.“ Taliturniiril kaotas Lootos 0 : 3 Tabasalule ja 1 : 2 Tammekale, kuid võitis märtsikuises karika kaheksandikfinaalis 5 : 0 Flora duublit. Üleminekuperioodil on naiskonnaga liitunud Kärt Kaseorg (rahvaliigast Lootose Vuttidest), kes mängis meistriliigas viimati 2015. aastal, ning Kaisa Liina Keps (FC Elvast). Lahkunud on Aiki Suits (Sakusse) ja Anette Laureen Linnuste (lõpetas karjääri).

Vähemalt esimese poole hooajast peavad tõsiste vigastuste tõttu vahele jätma Helene Lumi ja Indra Liz Nemvalts.

Võistkonna liider Kristina Bannikova pidi mullu tegutsema mängiva peatreenerina, aga saab tänavu rohkem mängimisele keskenduda. Foto: Liisi Troska

Vaprus on meistriliigas ainuke võistkond, kes kahe hooaja vahel peatreenerit vahetas. Mullu putsad varna riputanud kahekordne Valgevene aasta naisjalgpallur Štšerbatšenia võttis ameti üle mängivalt treenerilt Kristina Bannikovalt, kes saab nüüd rohkem mängimisele keskenduda. Karjääri lõpetasid või panid pausile Eneli Kutter, Kristel Lepik, Linda Vaikla ja Laura Voll. Naiskonnaga on aga liitunud palju noori Vapruse U17 võistkonnast.

Põlva FC Lootos Mullune tabelikoht: 5.

Peatreener: Kaido-Meinhard Kukli Abitreener: Indrek Käo Füsioterapeut: Margret Help Kaido-Meinhard Kukli: „Maksimumeesmärk on tulla esinelikusse, miinimumeesmärk on jääda liigasse püsima. Hooaja ettevalmistus on läinud vastavalt Eesti talvele, oleme treeninud ainult

Mullu oli Lootose parim väravakütt meistriliigas 11 väravat löönud Ave-Lii Laas (paremal). Foto: Liisi Troska

42

JALKA APRILL 2022

JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN Mullune tabelikoht: 6.

Peatreener: Sergei Vassiljev Väravavahtide treener: Ergo Hünerson Sergei Vassiljev: „Miinimumeesmärk on ikka püsima jääda. Suuri eesmärke me endale ei sea, vaja on mängida! Tahame mängida paremini kui eelmistel hooaegadel. Tänu Viljandi hallile sujus ettevalmistus paremini kui varem, kui välja arvata haigused, mis raputasid arvatavasti kõiki võistkondi. Koosseisu oleks veel enne hooaja algust paar-kolm mängijat juurde vaja, pink on natuke lühike. Sel aastal ei saa me duublisüsteemi kasutada, mis teeb olukorda veel raskemaks. Kerge ei hakka meil olema.“ Senisel üleminekuperioodil on Tulevikuga liitunud kolm 18aastast tüdrukut, kes esindasid mullu FC Elvat: Leili Eek, Eliise Uibo, Katariina Uibo. Lahkunud on kaks Florast laenul viibinud

Peatreener Sergei Vassiljevi sõnul on Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi esimene eesmärk püsima jääda, sest hooaeg tuleb ilmselt mullusest keerulisem. Foto: Liisi Troska

NAISED mängijat – Gabriela Busch, Simona Põlismäe – ning põlvetraumaga Teele Toomsalu. Hetkel viibib käeluumurru tõttu pikemaajalisel vigastuspausil väravavaht Angela Sööt. Eelmisel hooajal sai Tulevik kasutada esiliigat domineerinud JK Tabasalu mängijaid (Tabasalu oli registreeritud Tuleviku duubelnaiskonnaks), tänavu seda võimalust enam pole.

Tartu JK Tammeka Mullune tabelikoht: 7.

Peatreener: Sirje Roops Abitreener: Kevin Krünvald Füsioterapeut: Hannagret Luks Sirje Roops: „Kuna meil on toimunud verevahetus – hästi palju oma kasvandikke on üles tõusnud ja mõned mängijad on lõpetanud –, siis on hooaja põhieesmärgiks leida kiirelt uue koosseisu omavaheline mänguklapp. Tulemuse mõttes tahame kindlasti püsima jääda. Hooaja ettevalmistus on läinud isegi üle ootuste hästi – alates veebruari lõpust on väljak olnud väga okei, mängijad on olnud enamiku ajast rivis.“

Tabasalu naiskond võttis mullu esiliigas seljavõidu, võites 16 mängust 16.

Foto: Mihkel Naukas

JK Tabasalu Mullune tabelikoht: esiliiga võitja Peatreener: Martin Tšegodajev Abitreener: Kersten Lõppe Väravavahtide treener: Mairon Pihor Füsioterapeut: Anette Rõõmussaar

Tartu Tammeka kapten on Rahel Repkin, kes kuulub ka Eesti koondisesse. Foto: Jana Pipar

Tammeka juhendaja Roops sai jaanuaris ametikoha ka Eesti naiste A-koondise peatreeneriduos (koos Anastassia Morkovkinaga), kuid tema sõnul see klubitööd ei sega, kuna ta on alati tegutsenud korraga mitme rühma treenerina, nüüd on lihtsalt üheks grupiks tartlannade esindusnaiskond ja teiseks koondis. Kahe hooaja vahel on Tammeka naiskonnaga liitunud ainult oma klubi noored. Karjääri on lõpetanud Reti Mänd, Grenelin Herlis Raud ja kauaaegne põhimängija, 17 hooaega järjest meistriliigas tartlannasid esindanud Maria Sootak. Pikemal vigastuspausil viibib meniskioperatsioonil käinud Kirkeliis Lillemets.

Martin Tšegodajev: „Hooaja ettevalmistuse esimest poolt segas koroonaviirus kõvasti, aga viimased kuu aega on läinud väga hästi. Treeningumahud on olnud päris suured, nii taliturniiri kui ka karikavõistluste mäng on andnud positiivse tulemuse. Oleme saanud teha kaks trenni nädalas Männiku hallis ja tegime Tabasallu endale ka väikese sisehalli, mis on sarnane aastalõputurniiridel kasutatud väljakutega. Elevus ja võistkondlik motiveeritus on esimese meistriliiga hooaja eel hea. Eesmärk on jõuda nii kõrgele kui võimalik ning kindlasti vältida liigast väljakukkumist ja üleminekumänge. Oluline on kiirelt kohaneda kõrgliiga karmimate, kiiremate ja füüsilisemate kohtumistega ning proovida seal enda mäng üles leida.“ Ühestki põhimängijast Tabasalu talvel ilma jäänud ei ole. Viimsist on võistkonnaga liitunud Natali Sigijane ning üks potentsiaalne täiendus on ka välisklubide kogemusega Eesti jalgpallur, kelle nime soovitakse saladuses hoida, kuniks asi kindel. Üheks mentaalseks proovikiviks hakkab Tabasalul olema võimalike kaotustega toimetulek, kuna mullu võideti esiliigas kõik 16 kohtumist (neist 15 vähemalt kolmeväravalise ülekaaluga).

2022 APRILL JALKA

43

NAISED

Pille Raadik: loodan, et võitja ei selgu mitu vooru enne lõppu Juba üle kümne aasta Soome kõrgliigas Åland Unitedi ridades profijalgpalli mänginud Eesti koondislane Pille Raadik usub, et mulluse hooajaga võrreldes jääb esikolmik – Flora, Saku, Kalev – paika. „Need on põhilised võistkonnad, kellel on tugevaid mängijaid. Teised tiimid kindlasti neilt mõned punktid võtavad, aga neil on raskem noorte mängijatega kõrgele kohale tulla. Floral, Sakul ja Kalevil on kogemust selgelt rohkem kui teistel,“ hindab Raadik, kes peab selgeks favoriidiks tiitlikaitsjat Florat. „Flora pole oluliselt nõrgemaks küll jäänud, aga arvan, et Getriin Strigini lahkumine on nende jaoks suur asi, sest ta oli väravas nende jaoks oluline mängija. Samas on neil väljakul piisavalt häid mängijaid, et ise väravaid lüüa – kui nad ka kaitses mõne sisse lasevad, siis löövad ees lihtsalt rohkem ära. Flora võtmemängijaks kujuneb ilmselt Lisette Tammik – kui vaadata ka eelmise hooaja otsustavat kohtumist Sakuga, siis ilma temata oleks Floral väga raske olnud, ta on siiski nende rünnaku aju. Teravaid mängijaid on neil aga veel, lisaks tuleb neil alati peale noori, kes hästi võistkonda sulanduvad. Kindlasti on nende vastu tänavu kõigil raske.“ Raadik loodab sellest hoolimata, et samamoodi nagu mullu püsib pinge võimalikult kaua üleval. „Sakul on ka mitu head mängijat – see, et superkarikas Flora kätte läks, ei tähenda tingimata, et ka liigas asjad niipidi lähevad.“ Meistriliiga debütandist Tabasalust ootab Raadik tabeli keskmikku. „Väga põnev on vaadata, kuidas nad nüüd meistriliigasse tulevad. Noorteklassidest peale on nad

Getriin Strigin: esikolmik jääb samaks Eelmise hooaja järel meistriliigas mängimisest loobunud väravavaht Getriin Strigin usub, et ees ootab küll põnev hooaeg, kuid favoriitide ring mullusega võrreldes oluliselt muutunud ei ole. „Valitsev meister Flora ei ole kindlasti kahe hooaja vahel oluliselt nõrgemaks jäänud. Olenevalt positsioonist on mõnel pool noorte näol teravust isegi rohkem. Naiskond töötab varasemast professionaalsemalt, aga üks asi, mida tuleb silmas pidada, on see, et need noored ka füüsiliselt hooaja vastu peaksid, sest mänge on meistriliigas rohkem kui paar aastat tagasi,“ räägib Floraga neljal korral Eesti meistriks kroonitud Strigin, kes näeb väikest küsimärki Flora kaitseliinis. „Kui vaadata ka viimast koondise nimekirja, mis välja anti, siis sealt oli puudu mitu Flora kaitsjat, kellel on tervisega probleeme olnud.

Loodetavasti ei löö Kristiina Tulluse vigastus uuesti välja, kui koormused tõusevad.“ Medalimängus on Strigini hinnangul needsamad naiskonnad, kes ka mullu esikolmikusse jõudsid – Flora, Saku Foto: Jana Pipar

44

JALKA APRILL 2022

Foto: Lembit Peegel

kogu aeg väga head olnud ja järjest ülespoole tõusnud.

Neil on ka mõned väga head mängijad, kes on mulle ka noortekoondistes väga meeldinud. Nad on kindlasti võimelised peaaegu kõikidelt võistkondadelt punkte võtma, küsimus on aga selles, kas nad suudavad kogu hooaja selles tempos püsida – ikkagi esimene aasta kõrgliigas, mis on hoopis midagi muud kui esiliigas mängimine. Kogemusest võib puudu tulla, seevastu jagub neil kõvasti südikust.“ Raadiku sõnul võib alati üllatada Põlva, aga Tartu Tammekale prognoosib ta keerulist aastat. „Arvan, et Tartul läheb raskeks – mulle tundub, et neil on päris palju päris noori mängijaid, kes on äsja liigas debüteerinud, ja kogemusest võib naiskonnal puudu tulla.“ Viljandi mänge sai Raadik mullu otseülekannetena omajagu jälgida. „Neil on mõned mängijad, kes võivad platsil midagi erilist teha, ja usun, et nad võivad mõne koha peal üllatada.

Pärnu seisu kohta on hetkel raske midagi öelda – nemad ju vahetasid peatreenerit ning saab näha, kui palju see neid mõjutab. Kas nad suudavad sama tempoga edasi minna?“ Kokkuvõttes loodab 88kordne koondislane näha tasavägist aastat, kus 10 : 0 stiilis tulemusi on võimalikult vähe ning kõik võistkonnad suudavad üksteisele korralikult vastu saada. „Loodetavasti ei teki üht võistkonda, kes juba varakult hooaja algul kõik võidud ära võtab. Selliseid hooaegasid on varem olnud küll, kus võitja juba mitu vooru enne hooaja lõppu selgub.“

ja Kalev. „Isegi ilma roheliste prillideta ütlen, et meistriks tuleb Flora. Saku pole küll grammigi lahjemaks jäänud, aga palju oleneb just Florast – mullu anti hooaja alguses totralt ära selliseid punkte, mida poleks tohtinud, mistõttu läks hooaja lõpp põnevaks. Kipun arvama, et ka sel aastal käib suurem heitlus hoopis neljanda koha peale – ka Pärnus on toimunud muudatusi ja mõned mängijad on lahkunud. Kui vaadata eelmise aasta kohtumisi, siis esimesest voorust olid kõik neli võidukat naiskonda ka lõpuks esinelikus.

Kas tasub ka sel hooajal esimese vooru pealt midagi välja lugeda?“ toob Strigin huvitava hüpoteesi välja.

Potentsiaalse üllatajana näeb ta uustulnukat Tabasalu. „Tabasalu on kindlasti see, kes neljandale-viiendale kohale ennast suruda võib. Kui lugesin Jalkast Martin Tšegodajevi intervjuud, siis sealt võis välja lugeda, et noored on küll tublid, aga esiteks on nad noored ning teiseks tulevad juurde muud faktorid: näiteks see, kes hakkab parasjagu kooli lõpetama või mujale kolima. Minu jaoks on Tabasalu puhul suur küsimus see, kas nad kestavad kogu hooaja ära või tuleb suvel langus sisse. Kui noored ei ole füüsiliselt veel õigel tasemel, siis võivad ka vigastused kimbutama hakata. Teine asi on vaimne pool – kuidas saab nii noor naiskond hakkama tagasilöökidega?“ Kui mullu jäi liigas selgelt punaseks laternaks Lasnamäe Ajaxi naiskond, siis tänavu võib ka tabeli tagumises otsas oodata pingelist andmist. „Selget viimast ma sel hooajal ei näe, aga arvan, et püsimajäämise eest võitlevad Põlva ja Tammeka. Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonna puhul ma usun, et nad suudavad positiivselt üllatada: neil on ka A-koondislasi, kes on laagrites kaasas käinud ja seda õhku nuusutada saanud.“

MÄNGIJA LUUBI ALL

Robi Saarma Möödunud hooajal esiliiga suurimaks väravakütiks tõusnud Robi Saarma teeb läbimurret Premium liigas. Aasta algul lõi 21aastane ründaja käed mulluse pronksmedalisti Paide Linnameeskonnaga ning on seni peetud kohtumistega end võistkonnas igati tõendanud – nelja Premium liiga vooruga on Saarma kirja saanud kaks resultatiivset söötu ja värava. Jalka küsis Saarma tugevuste ja nõrkuste kohta arvamust teda noorteklassides treeninud Erki Keskülalt ja praeguse koduklubi peatreenerilt Karel Voolaidilt. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Kesküla: Ei saa öelda, et ta ei saa õhuvõitluses hakkama, aga peab hüppevõimega oma lühikest kasvu kompenseerima.

Voolaid: Õhuvõitlus on suhteline mõiste ning on suur vahe, kas õhus suunatakse palli peaga võrku või kaitses oma karistusalast eemale. Ründajana on ta selles hea, aga tegemist ei ole tema tugevaima küljega.

Kesküla: Ründavate mängijate puhul ei pruugi isekus halb olla ja heal positsioonil tulebki ise löögile minna. Samas võib vahel paremas positsioonis kaaslasele söötmata jätta.

Voolaid: Teatud positsioonidel, kus on alatihti ümber palju mängijaid, on üldiselt Eesti kõrgliigas alustavatel noortel rohkelt arenguruumi. Kogemusega ja mängutempoga harjudes tuleb väljakunägemist kindlasti juurde.

JÕUD

Kesküla: Viimastel hooaegadel on selles kõvasti juurde pannud.

Voolaid: Oli noorena väikest kasvu ja hiline tärkaja, aga viimaste aastate kehaline areng on olnud väga hea.

Ei ole kindlasti oma lõplikku potentsiaali saavutanud.

VASTUPIDAVUS

Kesküla: Nagu jõu puhul, on ka siin mõtestatud treeningutega võimalik juurde panna.

Voolaid: Arvestades, et ta on Premium liigas tegemas oma esimesi mänge, on kohanemine läinud päris kiiresti. Ka täies mahus kaasa tehtud hooaja ettevalmistus näitab head taset. Mängude lõppfaasis on teatud väsimusilminguid.

Võimekus algusest lõpuni mängimiseks on olemas, aga kohanemine võtab aega.

SISU

Kesküla: Sellega probleeme ei ole: armastab jalgpalli väga ja tahab kaugele jõuda.

Voolaid: Kuigi nooruses tal kehalise arenguga teiste ees eelist ei olnud, oli ta noortekoondisesse just oma sisu pärast kaasatud.

Väga tugeva iseloomuga, usub endasse – see on ta nii kaugele toonud ja viib kaugemalegi.

LIIKUVUS

Voolaid: Väga liikuv. Juba see, et suudab rünnakul mängida nii äärtel kui ka tipus, näitab, et tegemist on mitmekülgse jalgpalluriga.

TEHNIKA

Kesküla: Kindlasti üks tehnilisemaid mängijaid, keda ma noorteklassides treeninud olen.

Voolaid: Löögile minemise tehnika on väga hea. Palli säilitamise tehnika vajab Premium liiga tasemel veel kavalust ja kogemust, mis tuleb ajaga.

SÖÖT JA LÖÖK

Kesküla: Maksimaalne hinne tähendaks justkui, et arenemisruumi pole, aga alla selle ei taha ka panna.

Voolaid: Löökide puhul on tehnika ja täpsus väga head. Söödutehnika on kindlasti hea, aga olukordades, kus on vaja kiiresti otsustada, on selgelt paranemisruumi.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

46

JALKA APRILL 2022

4

Vastupidavus

4,5

Liikuvus

KIIRUS

Kesküla: Kui sellega noorest peast eraldi vaeva ei nähta, siis on hiljem keeruline juurde panna.

Voolaid: Usun, et lagi on veel kätte saamata.

4

Tehnika

3

Õhuvõitlus

4

Jõud

5

Sisu

4

Kiirus

4,5

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Hommikuinimesest

pätipüüdja

FOTOD: Jana Pipar, Liisi Troska

CV Sünniaeg: 20.05.2001 Positsioon: ründaja Klubi: Paide Linnameeskond Endised klubid: FC Nõmme United Endised treenerid: Priit Tomingas, Erki Kesküla, Martin Klasen, Karel Voolaid, Jan Harend, Norbert Hurt, Indrek Koser, Sander Post Koondisekarjäär: U19 koondis 9/0, U18 koondis 1/0

Kelleks väikesena saada tahtsid?

Politseinikuks – väikesena tahtsid kõik poisid pätte püüda. Usun, et see töö meeldiks mulle praegugi.

On sul kindel mängueelne rutiin?

Midagi kindlat ja väga erilist ei ole. Kanapasta söömine, rullimised ja venitused moodustavad tavaliselt minu mängueelse rutiini.

Kas eelistad mängida päeva esimeses või teises pooles?

Kindlasti esimeses pooles – õhtustes mängudes tuleb uni peale! Suvel ei ole see nii hull, aga talvel ei meeldi üldse. Hommikul on hea mängida, tuhin on kohe sees ja saab selle endast välja lasta.

Kes on su lemmikmängija ja miks?

Praegu mul kindlat lemmikut ei olegi, aga olen alati jälginud Cristiano Ronaldot. Kui palutakse tema ja Messi vahel valida, siis ütlen alati Ronaldo. Messi on küll väga hea mängija, aga minu silmis ületab kõva töö talendi ja Ronaldo läbi aegade tehtud töö on inspireeriv.

Milline on sinu ambitsioon jalgpallurina?

Kindlasti tahaks ühel hetkel end välismaal proovile panna. Arvestades, et olen Premium liigas uus, on sellest veel natuke vara mõelda, aga kui hästi läheb, siis miks mitte.

Oled läbi ja lõhki Nõmme Unitedi kasvandik. Kas klubist lahkumise otsus oli sulle keeruline?

Mingi hetk pidi see juhtuma ja nüüd, kui ma Paidesse tulin, siis nii väga ei olnudki. Kui see otsus oleks tulnud mõned aastad varem, oleks see oluliselt raskem olnud. Tundsin sel aastal, et see samm on vajalik, ja liiga pikalt nukrutsema ei jäänud – oli vaja edasi panna.

Milline on parim trikk, millega vastaseid kohvile saata?

Ma ütleksin, et tavaline kehapete.

Olid eelmisel hooajal esiliigas enim väravaid löönud mängija. Mis on suurimaks väravakütiks saamise retsept?

Esiteks on vaja häid tiimikaaslasi, kes palli värava ette toovad. Kindlasti on vaja ka kõvasti nälga ja tahtmist väravaid lüüa.

Kes on kolm mängijat sinu võistkonnast, kelle võtaksid üksikule saarele kaasa?

Mihkel Aksalu, Siim Luts ja Raimond Eino. Siim ja Mihkel on pullivennad ja Raimondiga olen ma pikalt ka Nõmme Unitedis koos mänginud, saan temaga väga hästi läbi.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Neid mälestusi on palju. Kindlasti on eredalt meeles debüüdid noortekoondistes, Premium liiga debüüt Pärnu Vapruse vastu oli väga eriline. Häid hetki on olnud palju ja need kõik teevad kokku ühe ereda mälestuse.

2022 APRILL JALKA

47

KLÕPSUD

Gaas põhjas

kohe hooaja alguses

Superkarikafinaalis FC Flora penaltiseerias alistanud FCI Levadia sai enda kätte kõik Eesti tiitlid ja karikad: nende käes on nüüd korraga nii meistritiitel, Evald Tipneri karikas kui ka superkarikas. Karikat hoidev Zakaria Beglarišvili lõi sisse otsustava penalti, keskel olev ponks poiss Brent Lepistu viis kaptenina Levadia järjekordse täistabamuseni. Foto: Liisi Troska

Kui Jalka viis

Maailma viies tennisist Premium liiga mängul! FCI Levadia ja TJK Legioni kohtumist väisanud Anett Kontaveiti tõmbas kuuldavasti mängule üks ponks poiss Levadia keskväljalt… Foto: Brit Maria Tael, Soccernet.ee

48

JALKA APRILL 2022

eelmisel aastal Premium liiga mängijate seas läbi anonüümset küsitlust, peeti Sander Sinilaidi (vasakul) üheks enim räpaseid võtteid kasutavaks mängijaks, Rasmus Peetsonit (paremal) peeti aga kõige alahinnatumaks mängijaks.

Selle pildi järgi otsustades võiks ju arvata vastupidist: palli pole kuskil nähagi, ometi tundub, et Peetson virutab Sinilaidile jalaga!

Foto: Liisi Troska

KLÕPSUD

Nõmme Kalju ja FC Flora mäng möödus tuliselt – parajaks KreekaRooma maadluseks läks Flora avavärava järel, kui Mihhail Babitšev (paremal) ei soovinud Henrik Ojamaale (vasakul) palli loovutada. Fotod: Jana Pipar

Uhiuuel Pärnu Rehepapi kunstmuruväljakul sai Premium liiga mängul nautida imeilusat päikeseloojangut. Foto: Liisi Troska

„Venemaa inimesed! Väike hullumeelne oma uhkes punkris ei vääri teie austust!“ Nõmme Kalju fännide loodud Vladimir Putini vastane plakat põhjustas omajagu poleemikat: Kalju ei soovinud seda esialgu oma mängule lubada, mistõttu tõmmati plakat lahti Sportland Arena aia taha. Koondisemängul lubas Eesti Jalgpalli Liit plakati küll staadionile, kuid UEFA delegaat palus tema hinnangul liiga poliitilise sõnumi eemaldada. Foto: Jana Pipar 2022 APRILL JALKA

49

AJALUGU

1986 ja 1990:

Jumala käsi ja maagiline Milla Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 1986. ja 1990. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse!

Tekst: Raul Ojassaar

MM 1986: Maradona tõuseb kõigi aegade vägevamate sekka 1974. aastal valiti selle turniiri võõrustajariigiks Kolumbia, kuid 12 aasta jooksul jõudsid asjaolud oluliselt muutuda. Juba 1982. aasta turniiril lubas FIFA osalema varasema 16 asemel 24 riiki – sellega polnud kolumblased arvestanud ning 1982. aasta lõpus teatasid nad ametlikult, et ei suuda MM-finaalturniiri siiski võõrustada. Peale suurenenud turniiriga kaasnenud vajaduse rohkemate staadionite järele painas kolumblasi ka majanduslangus.

Kiirkorras korraldatud uuel konkursil tundis turniiri korraldamise vastu huvi neli riiki: Brasiilia, USA, Mehhiko ja Kanada. Brasiillased langesid kehva finantsseisu tõttu kiirelt ära, ülejäänud kolme vahel käis võitlus edasi. FIFA täitevkomitee otsustas aga Kanada ja USA kurvastuseks, et kaalub vaid Mehhiko kandidatuuri – väidetavalt olid USA ja Kanada FIFA poolt ette antud kriteeriumidest väljunud.

Valimistest kumas läbi korruptsiooni: Mehhiko 14 staadionist vaid kuus olid sel hetkel nõutud mahutavusega, pealegi tuli hiljem välja, et FIFA president João Havelange oli varem salaja lubanud MMi teleõigused Mehhiko telekompaniile, millega ta ka ise seotud oli. Igatahes sai Mehhikost esimene riik, kes on MMi korraldanud kahel korral – esimest korda peeti turniir Mehhikos 1970. aastal.

Valikturniiril mängis vähemalt ühe kohtumise 110 riiki, õige pisut muudeti ka finaalturniiri kohtade jaotust: Euroopale anti varasema 14 koha asemel 13,5, kusjuures automaatselt pääsme saanud tiitlikaitsja Itaalia kuulus juba nende sekka.

50

JALKA APRILL 2022

Kanada oli oma MM-debüütmängus lähedal suurüllatusele, kui valitseva Euroopa meistri Prantsusmaaga pikalt viigiseisu hoiti. Jean-Pierre Papini (vasakul) 79. minuti värav tõi 1 : 0 võidu siiski soosikutele.

Foto: imago images / Sportfoto Rudel / Scanpix

Kui neli aastat varem oli kaks kohta jagatud Aasia ja Okeaania peale, siis nüüd anti Aasiale kaks kindlat kohta, Okeaania (mille riikide seas mängisid ka Iisrael ja Hiina Taipei) parim läks otsustavas lahingus vastamisi Euroopa 14. tiimiga.

Kuigi eelmise turniiri 24 osalejast naasis vaid 14, ei olnud valiksarjas väga palju suuri põrujaid – välja võib tuua otsustavas lahingus naabrile Belgiale alla jäänud Hollandi, samuti Jugoslaavia. Esimest korda pääsesid finaalturniirile Taani, Kanada ja Iraak, 32aastase pausi järel naasis Lõuna-Korea. Taani sõitis turniirile sealjuures ühena soosikutest.

Oluline muudatus viidi sisse võistlussüsteemi: vahegrupid kaotati ning playoff’idega alustati juba 16 parema seas. Peale iga alagrupi esimese kahe meeskonna pääses kaheksandikfinaali ka kõikide rühmade neli paremat kolmanda koha tiimi.

Aafrika üllatab taas

Nagu juba tavaks oli saanud, algas turniir tagasihoidlikult: tiitlikaitsja Itaalia leppis avamängus Bulgaariaga 1 : 1 viiki, ent ei lasknud end sellest suurt häirida, sammudes alagrupist lõpuks kindlalt edasi. Kahe suure, Itaalia ja Argentina vahelises kohtumises lepiti sõbraliku 1 : 1 viigiga, kusjuures argentiinlaste suurim staar Diego Maradona sai just selles mängus ehk kogu turniiri kõige kergema õhtu: kui teised meeskonnad üritasid toorutsedes teda mängust välja võtta, siis Itaalia koondises tegutses tema vastu Napoli klubikaaslane Salvatore Bagni, kes käitus kamraadiga viisakalt. Kahest viigist piisas kaheksandikfinaali pääsuks ka Bulgaariale.

AJALUGU B-grupis säras korraldajamaa Mehhiko, kes lõimängu viimastel minutitel kopsuturse, mis viis ta kas kasu heast loosist: ühtegi tiitlisoosikut nende sealsamas staadionil 62aastaselt manala teele. Finelikus ei olnud, seevastu oli seal autsaiderist debünaalturniirile viis koondise Steini abiline Alex Fertant Iraak. Iraaklased jätsid endast aga viisaka mulje: guson, kellest sai hiljem Manchester Unitedi eesotkuigi kõik kolm kohtumist kaotati, olid kõik allajääsas jalgpalliajaloo edukaim treener. mised üheväravalised. Juba nende pääs finaalturAlagrupiturniiri suurim üllatus sündis hoopis niirile oli väike ime, sest Iraaniga sõjas olnud riik ei F-grupis, kus Aafrika esindaja Maroko suutis grusaanud ühtegi valikmängu pidada koduplatsil, sapi kolme Euroopa tiimi ees suisa võita. Selleks tuli muti piiras spordi arengut riigis diktaator Saddam neil lihtsalt kaotusi vältida – viigid Poola ja InglisHusseini poeg Uday, kes spordielu juhina karistas maaga ning viimase vooru võit Portugali üle tõid välismaalt kaotusega naasnud atleete füüsiliselt. marokolastele üllatusliku esikoha, Portugali jättis Teine debütant Kanada alustas samuti südisee kaotus aga viimaseks. kalt: kohe avamängus tuli neil rinda pista valitseva Euroopa meistri Prantsusmaaga. Väga vapper Taanlased tuuakse maa peale tagasi, kaitsemäng olekski Kanadale peaaegu viigipunkti Belgia üllatab toonud, ent Jean-Pierre Papini 79. minuti tabaKaheksandikfinaalid tõid hästi välja, miks ei maksa mus viis võidupunktid siiski favoriitidele. Saunaks alagrupiturniiri tulemusi alati võistluste edasise läks hoopis teises avavooru mängus NSV Liidu ja käigu suhtes aluseks võtta. Kuuest alagrupivõitUngari vahel: Valeri Lobanovskõi jast kolm langesid konkurentsist juhendatud ja suuresti Kiievi Dinajuba kaheksandikfinaalis, kusMM 1986 mo meestele tuginenud NSVL lõi juures kõik kolm alagrupimatši Alagrupiturniir mõlemal poolajal kolm vastuseta võitnud Taani mäng Hispaaniaga väravat. Ungarlased ei saanud vaslõppes taanlastele lausa saunaga.

D-grupp A-grupp tu ka prantslastele (0 : 3), mistõttu Kui Jesper Olsen 33. minutil TaaBrasiilia 6 Argentina 5 ei aidanud neid edasi isegi Kanada ni juhtima viis, tundus neil kõik Hispaania 4 Itaalia 4 üle saadud võit. Praeguse süsteeveel hästi olevat, ent edasisest ei Põhja-Iirimaa 1 Bulgaaria 2 miga, kus võidu eest antakse kolm Alžeeria 1 tahaks taanlased pigem rääkida.

Lõuna-Korea 1 punkti, oleksid nad aga 16 parema Emilio Butragueño lõi lausa neli E-grupp B-grupp sekka mahtunud. väravat, ühe lisas ka Andoni GoiTaani 6 Mehhiko 5 D-grupis samuti üllatusi ei sünkoetxea ning Hispaania marssis Lääne-Saksamaa 3 Paraguay 4 Uruguay 2 Belgia 3 dinud: Brasiilia ja Hispaania võtedasi suisa 5 : 1 võiduga! Šotimaa 1 Iraak 0 sid Põhja-Iirimaa ja Alžeeria vastu Alagrupivõitjatest langesid ka kindlalt oma ära. Viimases alagruMaroko ja NSV Liit. Maroko pakF-grupp C-grupp Maroko 4 NSV Liit 5 pimängus tegi Põhja-Iirimaa koonkus Lääne-Saksamaa vastu järjeInglismaa 3 Prantsusmaa 5 dise eest viimase mängu legenkordse südika partii, kuid Lothar Poola 3 Ungari 2 daarne väravavaht Pat Jennings, Matthäusi 87. minuti tabamus viis Portugal 2 Kanada 0 kes tähistas mängupäeval 41. sünsakslased siiski kaheksa parema nipäeva – toona sai Jenningsist vasekka. NSV Liit ja Belgia pakkusid Playoff Kaheksandikfinaalid nim MM-finaalturniiril platsil käiaga kaheksandikfinaalide kõige Mehhiko–Bulgaaria 2 : 0 nud mängija, kuid selle rekordi on vaatemängulisema kohtumise: NSV Liit – Belgia 3 : 4 (l.a) praeguseks mitu meest üle löönud. normaalaeg lõppes 2 : 2 viigiga, Brasiilia–Poola 4 : 0 E-grupis näitas võimu debütant lisaajal jäid belglased peale 4 : 2.

Argentina–Uruguay 1 : 0 Taani, kes tegi tugevas grupis selNSV Liidu kõik kolm tabamust lõi Itaalia–Prantsusmaa 0 : 2 ja prügiseks nii Šotimaal, Uruguayl sealjuures Igor Belanov, kellest sai Maroko – Lääne-Saksamaa 0 : 1 Inglismaa–Paraguay 3 : 0 kui Lääne-Saksamaal. Varasemaalles kolmas mängija MM-ajaloos, Taani–Hispaania 1 : 5 tel turniiridel pidevalt autsaiderite kes löönud kübaratriki kaotatud otsa komistanud šotlastel seekord mängus.

Veerandfinaalid Brasiilia–Prantsusmaa 1 : 1, pen 3 : 4 seda võimalust üldse ei olnud – Suurt rõõmu pakuti ka koduLääne-Saksamaa – Mehhiko 0 : 0, kaks kaotust ja väravateta viik publikule: 114 580 pealtvaataja pen 4 : 1 Uruguayga tähendas neile varajast ees oli Mehhiko Bulgaariast 2 : 0 Argentina–Inglismaa 2 : 1 kojusõitu. Sealjuures lasus šotlaste parem. Mängu staariks tõusis MaHispaania–Belgia 1 : 1, pen 4 : 5 turniiri kohal nukker vari: vahetult nuel Negrete, kes avas 34. minutil Poolfinaalid pärast viimast valiksarjamängu skoori efektse käärlöögiga. TurPrantsusmaa – Lääne-Saksamaa 0 : 2 Walesiga ütles üles nende peatreeniiri ilusaimaks tabamuseks see Argentina–Belgia 2 : 0 neri Jock Steini tervis. Ülitähtsa siiski ei osutunud…

Kolmanda koha mäng mängu eel oli kehva tervisega Stein Konkurentsist langes ka tiitliBelgia–Prantsusmaa 2 : 4 (l.a) jätnud võtmata oma südamerohud, kaitsja Itaalia, kes jäi 0 : 2 alla PrantFinaal kuna pelgas, et nende kõrvalnäsusmaale. Prantslaste avavärava lõi Argentina – Lääne-Saksamaa 3 : 2 hud võivad ettevalmistusi häirida. sealjuures itaalia juurtega ja Torino Pingeolukorras tekkis Steinil aga Juventuses mänginud Michel Pla2022 APRILL JALKA

51

AJALUGU ilma õhku ahmima. Vaid nelja minuti jooksul sündis jalgpalliajaloo kaks kuulsamat väravat. „See värav löödi natuke Maradona peaga ja natuke jumala käega,“ märkis Maradona mängujärgsel pressikonverentsil ning legend jumala käest oligi sündinud.

Inglased suutsid Gary Linekeri tabamuse abil mängu lõpu küll veel põnevaks muuta, kuid Maradona ja Argentina võitu enam ei vääratud. Linekerile oli tegemist aga turniiri kuuenda tabamusega, millest piisas talle parima väravaküti tiitliks.

Veel enne seda toimunud veerandfinaali Brasiilia ja Prantsusmaa vahel peetakse aga üheks turniiri paremaks kohtumiseks. Hoolimata enam kui 40kraadisest kuumusest näitasid mõlemad meeskonnad mõnusalt ründavat jalgpalli – hoolimata sellest, et lõpuks löödi vaid kaks väravat. Penaltiseerias oskas prantslaste suurim staar Michel Platini küll eksida, kuid brasiillased eksisid kaks korda ning edasi nelja parema sekka pääses Prantsusmaa – meeskonna ajaloos kolmandat korda.

Penaltiseerias otsustati ka ülejäänud veerandfinaalid. Kodumeeskonna Mehhiko lootused ajaloos esimest korda nelja parema sekka jõuda rikkus Lääne-Saksamaa, Hispaaniast suutis 11 meetri punktilt täpsem olla Belgia.

tini. Kaheksa parema sekka pääsesid ka Argentina, Inglismaa ja Brasiilia, kes alistasid Uruguay, Paraguay ja Poola, hoides oma värava puutumatuna.

Jumala käsi ja sajandi värav mõne minuti jooksul

1986. aasta MMi veerandfinaalid kuuluvad jalgpalliklassika kõrgeimasse kategooriasse: neljast mängust kolm otsustati penaltiseerias ning ainus mäng, mille võitja selgus normaalajal, sisaldas vutiajaloo ehk kaht kuulsaimat väravat üldse. Jutt käib muidugi Argentina ja Inglismaa heitlusest Méxicos Azteca staadioni täismaja ees.

Plahvatusohtlik pinnas oli mängule loodud juba varem. 1966. aasta MMil nimetas Inglismaa peatreener Alf Ramsey toorutsenud argentiinlasi loomadeks, 1982. aastal puhkes aga Argentina ja Suurbritannia vahel Falklandi sõda. Kõik see muutis Inglismaa ja Argentina vastasseisu automaatselt mitu kraadi tulisemaks.

Kohtumise eel olid argentiinlased sealjuures selga saanud uued särgid: kaheksandikfinaali ajal leidis Argentina peatreener Carlos Bilardo, et senised puuvillased vormid on México kuumuses liiga ebamugavad, ning palus koondist varustanud Le Coq Sportifil leida kergem alternatiiv. Mõne päeva tõttu oli tegu mõistagi võimatu ülesandega, mistõttu saadeti abitreener Ruben Moschella kolm päeva enne mängu linna peale poodidesse muid võimalusi otsima. Ülejäänud personal ei suutnud kahe leitud variandi vahel otsustada, kuid väidetavalt oli ühel hetkel ruumi sisenenud Diego Maradona, kes valis ühe neist välja ja ütles: „See on ilus särk. Teeme selles Inglismaale ära.“ Esimesel poolajal olid argentiinlased pisut üle, kuid tõeliselt pöördelised sündmused rullusid lahti teise poolaja alguses. 51. minutil tõstis Jorge Valdano palli inglaste karistusalasse, kus see oleks pidanud olema väravavaht Peter Shiltoni saak. Ühtäkki tuiskas olukorda sisse ka Maradona, kes õhuvõitluses endast pea jagu pikemat kindameest kuidagi edestas ja palli väravasse saatis. Kuigi telekordustest oli selgelt näha, et argentiinlane kasutas palli löömiseks oma rusikat, lubas tuneeslasest kohtunik Ali Bin Nasser väraval lugeda. Vilemees küll aimas, et Maradona võis mängida käega, kuid ta jäi lootma bulgaarlasest abikohtuniku Bogdan Dotševi vastavale signaalile – Dotšev omakorda teadis, et toona ei olnud abikohtunikel õigust väljakukohtunikuga otsuseid arutada ning kõik väljakukohtunike otsused olid lõplikud. Mõistagi ei olnud tolku ka inglaste protestidest.

Võimalik, et ebaausal teel kaotusseisu jäämine oli inglased rivist välja löönud – või siis toetas Maradonat neil minutitel tõesti mõni kõrgem jõud.

Vaid kolm minutit pärast skandaalset avaväravat sai ta oma väljakupoolel palli ning võttis ette kümme sekundit kestnud 60meetrise fenomenaalse triblingu, mille jooksul möödus ta viiel korral Inglismaa kaitsjast ja lõpuks ka väravavaht Shiltonist, saates seejärel palli tühja võrku. „Sajandi värav“ jättis maa-

52

JALKA APRILL 2022

Maradona jätkab pidurdamatult

Diego Maradona karjääri kõrghetk: värskelt on võidetud maailmameistri tiitel! Foto: Carlo Fumagalli, TT/Scanpix

Kui veerandfinaalis Inglismaa vastu pakutud etenduse järel kiideti Maradonat taevani, siis poolfinaalis tõendas mees taas oma taset: saatuse tahtel avas ta taas kord skoori 51. minutil ning otsustas kohtumise Belgia vastu oma kahe soolorünnakuga ära. 2 : 0 võit viis argentiinlased finaali, Belgia esimese kuldse põlvkonna saagiks jäi pronksimäng.

Teine poolfinaal oli justkui déjà vu nelja aasta tagusest: taas olid seal vastamisi Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa, taas kord sammusid edasi finaali sakslased. Seekord ei olnud penaltiseeriat vaja: Andreas Brehme ja Rudi Völleri väravad normaalaja alguses ja lõpus otsustasid asja juba tükk maad varem ära. Brehme 9. minuti tabamuses oli omajagu süüd Prantsusmaa väravavahil Joël Batsil, kes karistusala nurga juurest tulnud terava löögi käte vahelt võrku pudistas.

Väikest lohutust pakkus prantslastele pronksimäng Belgiaga, mille nad lisaajal 4 : 2 võitsid, hoolimata sellest, et mängiti suuresti varumeestega.

AJALUGU Prantsusmaa peatreener Henri Michel jäi kokkuvõttes turniiriga rahule ning tõdes, et koondise tuleviku pärast ei pea muret tundma – ent Prantsusmaa järgmine pääs MMile saabus alles 1998. aastal, kui turniir ise korraldati.

omad uuesti juhtima. 3 : 2 võit tegi Argentina kahekordseks maailmameistriks.

Peakangelane Diego Maradona ei teinud finaalis küll skoori, kuid andis söödu nii teisele kui kolmandale väravale, lõpetades turniiri seega viie värava ja viie väravasööduga. Kaheksa aasta tagused koosseisust väljajätmise haavad olid unustatud – Maradona viis nüüd ise kodumaa maailmameistriks! Sakslased võisid lohutust otsida tõsiasjast, et mitte keegi peale nende ei olnud jõudnud viide MM-finaali.

Maradona tõuseb troonile

29. juunil Méxicos toimunud finaal oli kokkuvõttes üks aegade vaatemängulisemaid MM-finaale.

Juba viiendat korda kohtusid finaalis Euroopa ja Lõuna-Ameerika, kusjuures kõik senised vastasseisud olid lõppenud lõunaameeriklaste võiduga.

Ka seekord langes soosikukoorem Argentinale.

Esimene poolaeg näitas hästi ka ära, miks argentiinlasi favoriidiks peeti. 23. minutil viis José Luis Brown Argentina täpse pealöögiga juhtima, kusjuures olukorras eksis rängalt sakslaste väravavaht Toni Schumacher. Jorge Valdano tabamus 56. minutil duubeldas eduseisu ning paistis, et asjad liiguvad ennustatud suunas.

Lääne-Saksamaa ei olnud aga sugugi oma viimast sõna öelnud. Karl-Heinz Rummenigge ja Rudi Völleri tabamused 74. ja 81. minutil viigistasid seisu – kusjuures mõlemad tabamused sündisid Andreas Brehme antud nurgalöökidest.

Argentiinlasi ei löönud käest antud eduseis aga rivist välja – vaid kolm minutit hiljem realiseeris suurepärase läbisöödu Jorge Burruchaga, viies

MM 1990: sakslased võtavad kordusfinaalis revanši

Fakte 1986. aasta MMi kohta ^ Esimest korda peeti kõikides alagruppides viimase vooru kohtumised ühel ajal, et vältida 1982. aasta MMil nähtud sobingut. ^ Just 1986. aasta MM tutvustas laiemale maailmale „Mehhiko lainet“ – tribüünil järjest käsi tõstvatest inimestest moodustunud lainete tegemine oli Ameerikas juba aastaid populaarne olnud, kuid teleülekannetest nähtu aitas selle ka muu maailma kultuuri kinnistada. ^ Lääne-Saksamaa kaotas teise finaali järjest, korrates sellega Hollandi käekäiku 1974. ja 1978. aasta turniiril. ^ Finaali vaatama tulnud 114 600 inimest tähistavad senimaani MM-finaalide pealtvaatajarekordit. 1950. aasta turniiri otsustavat mängu Brasiilia ja Uruguay vahel tuli teatavasti vaatama ligi 200 000 inimest, kuid toona ei olnud tegelikult tegu finaali, vaid finaalgrupi viimase mänguga. ^ Mehhiko koondise peatreener Bora Milutinović tegi 41aastaselt treenerina kaasa oma esimese MM-finaalturniiri. Hiljem sai ta hakkama muljetavaldava seeriaga: Milutinović töötas treenerina ka järgmisel neljal finaalturniiril, kusjuures kõigil eri koondistega! Nii Mehhiko, Costa Rica, USA kui Nigeeria viis ta ka alagrupist edasi, vaid Hiinaga 2002. aastal jäi see tegemata. Kokku juhendas imemeheks kutsutud Milutinović karjääri jooksul kaheksat rahvuskoondist.

Kuna eelmiste turniiride korraldajad olid paika pandud enam kui kümme aastat varem ning vahepealse ajaga oli palju muutunud, siis otsustati nii kauget tulevikku enam mitte lukku panna – 1990. aasta turniiri korraldaja valiti kuus aastat varem. FIFA oli otsustanud, et turniir hakkab toimuma kordamööda Euroopas ja Ameerikas – seekord oli kord Euroopa käes ning valituks osutus Itaalia, kes alistas otsustavas hääletusvoorus NSV Liidu 11 : 5. Itaalia sai seega Mehhiko järel teiseks riigiks, kes korraldanud MMi kahel korral.

Itaallased said korraldusõiguse sobival ajal: nende klubijalgpall oli parasjagu tõeliselt õide puhkenud, mille märgiks olid AC Milani kaks järjestikust Euroopa karikavõitu. Ka teised Itaalia klubid olid eurosarjades edukad: Sampdoria triumfeeris 1990. aastal karikavõitjate karikasarjas, UEFA karikasarja finaal oli aga Itaalia siseasi, kus Juventus alistas Fiorentina. Suur osa maailma jalgpallurite koorekihist mängis toona just Itaalia klubides.

Finaalturniiri süsteem jäi eelmise korraga võrreldes samaks. Valiksarjas sündisid üksikud üllatused Euroopas – edasipääsust jäi ilma eelmise kahe turniiri poolfinalist Prantsusmaa, samuti väga tugev Taani. Skandaalid sündisid aga nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas. Mehhiko sai disklahvi, sest kasutas 1988. aastal U20 võistlustel teadlikult lubatust vanemaid mängijaid. Nii sellelt kui järgmiselt MMilt kõrvaldati aga Tšiili koondis.

Tšiili disklahv tulenes nende väravavahi Roberto Rojase käitumisest: kuulsal Maracanã staadionil peetud valikmängus Brasiiliaga, kus Tšiili vajas võitu, visati Rojase poole kohtumise 67. minutil (Brasiilia 1 : 0 eduseisus) tribüünilt tõrvik. Rojas teeskles, et sai sellega pihta, ning demonstreeris kohtunikule näo peal olevat verist haava, mille peale Tšiili koondis protestiks platsilt minema jalutas. Kõik märgid viitasid sellele, et Brasiilia võib saada tehnilise

55

119.

Ühe aasta

sekundit oli mängitud alagrupikohtumist Uruguay ja Šotimaa vahel, kui kohtunik näitas tõsise vea eest punast kaarti uruguaylasele José Batistale.

See on senimaani MM-ajaloo kiireim eemaldamine.

koondisemängu pidas MMil Lõuna-Korea legend Cha Bum-Kun – toona tähistas see maailmarekordit.

pikkuse mängukeelu määras FIFA Iraagi koondise kaitsjale Samir Shakerile, kes vihahoos kohtuniku pihta sülitas.

2022 APRILL JALKA

53

AJALUGU

kaotuse ja Tšiili pääsu MMile, ent järgmisel päeval avaldati pildi- ja videomaterjal, mille pealt oli selgelt näha, et tõrvik oli Rojasest meetri kaugusele prantsatanud ning väravavaht oli ennast kindasse peidetud žiletiteraga hoopis ise vigastanud! Uskumatult ebasportlik tegu jättis Tšiili eemale ka järgmiselt MMilt, Rojasele määrati aga eluaegne võistluskeeld.

Pika karistusega löödi ka meeskonna peatreenerit Orlando Aravenat ja tiimi arsti Daniel Rodriguezt – hilisem uurimine tuvastas, et Aravena oli arstile raadio teel öelnud, et Rojas pikali jääks ja et ta kanderaamil minema kantaks.

Debütante oli kolm: Euroopa valiksõela läbis esimest korda Iirimaa, Mehhiko eemaloleku kasutas ära Costa Rica ning Aasiast jõudis esimest korda finaalturniirile Araabia ühendemiraatide meeskond. Pika pausi järel olid tagasi näiteks Egiptus (viimati 1934), USA (1950) ja Kolumbia (1962).

Turniiri ilmestas antijalgpalli järgmine tase.

Varasema toorutsemise tõttu kehtestas FIFA kohtunikele uued ja karmimad nõudmised, mis viidi sisse aga vahetult enne turniiri algust – mängijad ei olnud nendega veel kohaneda jõudnud ning nii nähti sel turniiril kokku 16 punast kaarti; täpselt poole rohkem kui neli aastat varem Mehhikos.

Kamerun lõhkab alustuseks üllatuspommi

Turniir algas traditsiooniliselt valitseva meistri kohtumisega, kuid pealtnäha lihtne kohtumine osutus Argentinale keeruliseks: teravatele vasturünnakutele rõhunud Kamerun sai 67. minutil François Omam-Biyiki pealöögist eduseisu kätte ning kuigi aafriklased lõpetasid kahe eemaldamise tõttu matši üheksakesi, suutsid nad 1 : 0 eduseisust lõpuni kinni hoida. Argentina peatreener Carlos Bilardo olevat mängujärgsel koosolekul olnud pisarate äärel ning omadele öelnud, et kui meeskond niimoodi turniirilt välja langeb, loodab ta, et tagasiteel kukub nende lennuk alla.

Järgmises voorus suutsid argentiinlased siiski

54

JALKA APRILL 2022

Hetk kaheksandikfinaalist: Kameruni ründaja Roger Milla on palli Kolumbia väravavahilt René Higuitalt röövinud ning jookseb sellega tühja värava poole.

Foto: AFP/Scanpix

NSV Liitu 2 : 0 võita ning viimases voorus Rumeeniaga tehtud 1 : 1 viik viis tiitlikaitsjad alagrupist kolmanda kohaga edasi. Kamerun kaotas küll viimases voorus NSV Liidule lausa 0 : 4, kuid ajaloolise edasipääsu olid nad juba enne seda kindlustanud.

A-grupis nautis edu korraldajamaa Itaalia, kes ei lasknud endale ühtegi väravat lüüa ning sammus kolme võiduga kindlalt edasi. Kolme võiduga läks 16 parema sekka ka Brasiilia, kelle järel noppis teise koha üllatusmeeskond Costa Rica – debütante juhendas Mehhiko neli aastat varem veerandfinaali tüürinud Bora Milutinović. Taas suurte lootustega finaalturniirile sõitnud Šotimaa oskas jällegi playoff’i ukse taha jääda: neile ei piisanud isegi alagrupi kolmandast kohast ja Rootsi üle saadud 2 : 1 võidust. Poolproffidest costaricalased aga kartsid, et oodatust pikem turniir võib mõnele maksta kodumaal töökoha, sest tööandjale oli lubatud alagrupifaasi järel kodus tagasi olla!

D-grupp osutus turniiri kõige väravarohkemaks – suuresti tänu debütant AÜE-le, kes endale kolme kohtumisega 11 väravat lüüa lasi. Suuri skoore nähti ka teistes matšides: üks soosikutest Lääne-Saksamaa nuhtles Jugoslaaviat alustuseks 4 : 1. Itaalia tippklubide ja Müncheni Bayerni mängijatest koosnenud Lääne-Saksamaa meeskond kinnistas selle võiduga ennast veelgi ühe tiitlisoosikuna: kaks aastat varem pidid nad EMi poolfinaalis hilisema võitja Hollandi paremust tunnistama, kuid Lothar Matthäusi, Andreas Brehme, Rudi Völleri ja Jürgen Klinsmanniga relvastatud tiim teadis, et nüüdne võib olla just nende turniir.

E-grupis liikusid kindlalt edasi Hispaania ja Belgia, kusjuures viimases voorus pääses 16 parema sekka üle noatera ka Uruguay, kes Lõuna-Korea vastu vajaliku võiduvärava alles üleminutitel lõi.

F-grupis aga läks vaja suisa loosi, et eristada Iirimaad ja Hollandit: mõlemad meeskonnad viigistasid kõik oma kohtumised ning jäid teist-kolmandat kohta jagama. Loosiga anti teine koht iirlastele, kuid ka Hollandile piisas kolmest punktist edasipääsuks. Häbisse ei jäänud ka alagrupis viimaseks jäänud Egiptus, kes viigistas iirlaste ja hollandlastega ning sai Inglismaalt napi 0 : 1 kaotuse.

Kes lööb esimesena, võidab?

Playoff-mängud kulgesid kogu turniirile iseloomulikult kinniselt: 16 väljalangemismängust vaid ühes(!) langes välja meeskond, kes lõi kohtumise esimese värava. Neli kohtumist otsustati penaltiseerias, millest rohkemat pole senimaani MMidel nähtud, kuigi 2006., 2014. ja 2018. aastal peeti samuti neli penaltiseeriat.

Kui Kamerun suutis turniiri avamängus Argentinat šokeerida, siis ka kaheksandikfinaalides said just aafriklased esimesena platsile tulla – seekord oli nende vastaseks Kolumbia. Venelasest peatreener Valeri Nepomnjaštši saatis 0 : 0 seisul 54. minutil platsile 38aastase ründaja Roger Milla ning just see käik tõi kamerunlastele ajaloolise võidu. Seal-

AJALUGU poolajal inglased küll juhtima, kuid taas juures ei kavatsenud 1973. aastal koondilõi särama teiseks poolajaks vahetusest sedebüüdi teinud Milla sugugi enam rahsekkunud Roger Milla täht: vaid nelja vusmeeskonda esindada – 1988. aastal minuti jooksul teenis ta penalti ja andis koondisekarjääri lõpetanud Milla mängis väravasöödu ning aitas Kameruni 2 : 1 jalgpalli väikesel Réunioni saarel, kuid juhtima! Lõpuks suutis Inglismaa siiski 1990. aastal helistas talle Kameruni prenapilt edasi pääseda – Gary Linekeri pesident ning palus tal meeskonda aidata. Gazza pisarad, naltid 83. ja 105. minutil tõid neile lisaajal 3 : 2 võidu.

MMil kasutas Nepomnjaštši Millat, kes ei olnud sumis muutsid Nepomnjaštši kahetses hiljem, et ei suutnud gugi tippvormis, vahetusmehena.

Inglismaa jalgmängijaid eduseisus piisavalt rahustada – kaitsele Kolumbia vastu tegigi Milla mängu ära: 108. palli. Inglismaa keskendumise asemel kippusid kamerunlased enminutil avas ta esmalt pärast hiilgavat triblingut poolkaitsja Paul diselt ründama. Sellegipoolest sõitsid aafriklased skoori, vaid kolm minutit hiljem röövis ta aga palli Gascoigne poolfinaalis kaotatud koju kangelastena, turniiril neli väravat löönud Milla Kolumbia värvikalt väravavahilt René Higuitalt, kes penaltiseeria neist suurimana. 38aastaselt püstitas ta sealjuures oli parasjagu talle omaselt keskringi lähedal seiklejärel. iga löödud väravaga uue MM-rekordi, sest nii vanalt mas. Talle antud sööt ei olnud parim, Higuita üriFoto: Roberto Pfeil, polnud ükski mängija varem skoori teinud. Ja neli tas Milla eest küll palli varjata, kuid ründaja noppis TT/Scanpix aastat hiljem oli Milla uuesti tagasi! selle endale ning saatis selle tühKa teistes veerandfinaalides jaks jäänud võrku. Kolumbia suusaatis edu endisi maailmameisttis küll seejärel ühe värava tagasi MM 1990 reid.

Vaid Itaalia ja Iirimaa kohtumilüüa, kuid Kameruni võitu nad ei Alagrupiturniir ses ei löödud ühtegi penaltit – selvääranud – neist sai esimene AafD-grupp A-grupp le võitis Itaalia Salvatore Schillaci rika meeskond, kes võitnud MMil Lääne-Saksamaa 5 Itaalia 6 väravast 1 : 0. Lääne-Saksamaa oli playoff-mängu.

Tšehhoslovakkia 4 Jugoslaavia 4 Tšehhoslovakkiast üle sama skooKahe aasta taguse EMi poolKolumbia 3 Austria 2 riga, nende võidukolli autor oli finaali korduslahingus võttis reAraabia ühendemiraaUSA 0 penaltipunktilt Lothar Matthäus. vanši Lääne-Saksamaa, alistades did 0 B-grupp Argentina vajas aga Jugoslaavia Hollandi 2 : 1. Selle kohtumise E-grupp Kamerun 4 alistamiseks penaltiseeriat, kus mälestusväärseim intsident leidis Hispaania 5 Rumeenia 3 kahe tõrjega säras nende väravaaset esimese poolaja keskel, kui Belgia 4 Argentina 3 vaht Sergio Goycochea.

Frank Rijkaard ja Rudi Völler korUruguay 3 NSV Liit 2 Lõuna-Korea 0 raga punase kaardi said. Rijkaard, C-grupp kes oli mõni hetk varem Völleri Jälle need penaltid!

F-grupp Brasiilia 6 juustesse sülitanud ning sellega Mõlemad poolfinaalid kulgesid Inglismaa 4 Costa Rica 4 Iirimaa 3 Šotimaa 2 vastase närvi ajanud, tegi seda eesarnase stsenaariumi järgi: kinniHolland 3 Rootsi 0 maldamise järel taas, saades Saksa sevõitu normaalajad lõppesid 1 : 1 Egiptus 2 meedialt hüüdnimeks Laama. viigiga ning finalist selgitati välja Ootamatult kahvatult esines penaltiseerias. Esimesena tulid Playoff Brasiilia koondis, kes mängis enplatsile Argentina ja Itaalia ning Kaheksandikfinaalid dale tavatult kaitsva mängustiiliga seda Napolis, staadionil, kus Diego Kamerun–Kolumbia 2 : 1 (l.a) ning ei suutnud rünnakul end kehMaradona oli viimased kaks aastat Tšehhoslovakkia – Costa Rica 4 : 1 testada. Tasavägisest kohtumisest rahvast klubisärgis hullutanud.

Brasiilia–Argentina 0 : 1 Lääne-Saksamaa – Holland 2 : 1 naabrite argentiinlastega väljusid Maradona kutsus julgelt Napoli Iirimaa–Rumeenia 0 : 0, pen 5 : 4 võitjatena tiitlikaitsjad, kelle värava inimesi Argentinale kaasa elama, Itaalia–Uruguay 2 : 0 lõi Diego Maradona söödust Clautribüün elas aga siiski kaasa ItaaHispaania–Jugoslaavia 2 : 1 (l.a) dio Caniggia. Teises endiste maaliale.

Inglismaa–Belgia 1 : 0 (l.a) ilmameistrite duellis sai Uruguay Seni kõikides mängudes oma Veerandfinaalid üle 2 : 0 võidu Itaalia. värava puhtana hoidnud itaalArgentina–Jugoslaavia 0 : 0, lased läksid 17. minutil Schillaci pen 3 : 2 väravast juhtima, kuid väravavaht Inglismaa pääseb Iirimaa–Itaalia 0 : 1 Walter Zenga mängiti lõpuks üle üle noatera Tšehhoslovakkia – Lääne-Saksamaa 0 : 1 Kamerun–Inglismaa 2 : 3 (l.a) 61. minutil, kui Claudio Caniggia Veerandfinaalides kuivasid värasuunas Maradona söödust palli vad taas päris kokku – kuni viimaPoolfinaalid peaga väravasse. Penaltiseerias se kohtumiseni, kus vastamisi olid Argentina–Itaalia 1 : 1, pen 4 : 3 Lääne-Saksamaa – Inglismaa 1 : 1, eksisid itaallaste kaks viimast Kamerun ja Inglismaa. Eelmises pen 4 : 3 lööjat Roberto Donadoni ja Aldo voorus Belgia üle 119. minuti väSerena ning Argentina pääses ravast edasi pääsenud inglased ei Kolmanda koha mäng Itaalia–Inglismaa 2 : 1 taas MM-finaali – nelja turniiri olnud seni soosikule vastavat mänjooksul juba kolmandat korda. gu näidanud ning Kameruni vastu Finaal Teises mängus pandi alus Ingpääseti napilt totaalsest krahhist.

Lääne-Saksamaa – Argentina 1 : 0 lismaa koondise kehvale kuulsuDavid Platti värav viis esimesel 2022 APRILL JALKA

55

AJALUGU

sele penaltiseeriates. Andreas Brehme ja Gary Linekeri väravad normaalaja teisel poolajal viisid ka selle mängu maksimaalse pikkuseni ning ka inglastel eksis kaks viimast penaltilööjat – Stuart Pearce ja Chris Waddle. Inglaste unistus 1966. aasta tiitli kordamisest oli purunenud, aga head ajad olid Inglismaa jalgpallis alles algamas. Suurepärase turniiri teinud poolkaitsja Paul Gascoigne, kes teenis 99. minutil kollase kaardi, mis oleks ta niikuinii finaalist kõrvale jätnud, oli seepeale suisa pisarates. Hiljem on arvatud, et just Gazza pisarad olid need, mis panid miljonid inimesed jalgpalli tõsisemalt suhtuma – enne seda olid staadionivaringud ja huligaanide kaklused vutimängu mainet tugevalt kahjustanud.

Ka kolmanda koha mängus mängis olulist rolli penaltipunkt – just sellelt lõi Itaalia ründaja Salvatore Schillaci 82. minutil võiduvärava. Tabamus oli Schillacile turniiri kuues, millega ta teenis parima väravaküti tiitli.

Keisri teine kroonimine

Finaal oli seega nelja aasta taguse lõppvaatuse kordusetendus: taas olid vastamisi Lääne-Saksamaa ja Argentina, taas peatreenerid Franz Beckenbauer ja Carlos Bilardo, taas tähed Lothar Matthäus ja Diego Maradona.

Finaalmäng oli kogu turniirile sobivalt lausa kohutavalt igav. Mõlemad meeskonnad keskendusid kaitsemängule ja ei riskinud. Argentina, kes oli mängukeeldude ja vigastuste tõttu ilma lausa neljast põhimängijast, sealhulgas kõik nende senised playoff-väravad löönud Caniggiast, toetus peamiselt Maradonale, kel aga nappis toetust nii väljaku peal kui selle kõrval. Rooma publikul oli kaks suurt põhjust Maradona välja vilistada: esiteks oli ta Napoli mängija, teiseks oli äsja aidanud konkurentsist lülitada Itaalia koondise.

56

Finaali tuliseimad hetked: Lääne-Saksamaa on äsja juhtima asunud, kohtunik näitab punast kaarti Gustavo Dezottile. Paremalt tormab protestima Diego Maradona, kes saab selle eest kohe kollase kaardi.

Foto: imago images / Sportfoto Rudel / Scanpix

Maradona tegi, mis suutis, ent mäng libises argentiinlasel siiski pikkamööda käest. 65. minutil eemaldati toore vea eest alles teise poolaja alguses vahetusest sekkunud kaitsja Pedro Monzón, muutes lõunaameeriklaste ülesande veelgi keerulisemaks. Läbimurre saabus alles 85. minutil, kui Rudi Völleri kukutamise eest anti Lääne-Saksamaale pisut küsitav penalti. Andreas Brehme löök ei olnud küll teab mis tugev, kuid veeres täpselt posti kõrvale ning avas skoori.

Argentiinlased tundsid, et neile tehti ülekohut, ning kaotasid lõpuminutitel närvi. Gustavo Dezotti sai samuti punase kaardi, Maradona protestimise eest kollase. Üheksa mehega enam viigiväravat taga ajada ei suudetud ning nii tuli neil kaotusega leppida – mida mõned mehed ei suutnud. Maradona keeldus näiteks autasustamisel FIFA presidendi João Havelange’i käepigistusest, süüdistades kaotuses musti jõude ja kohtuniku kokkumängu itaallastega(!), kes Maradona kaotust soovisid.

Sakslaste juhendaja, Keisri hüüdnime kandev Franz Beckenbauer tegi aga ära triki, mida enne teda oli suutnud vaid Mario Zagallo – ta tuli maailmameistriks nii mängija kui peatreenerina. Erinevalt Zagallost oli Beckenbauer aga mängijana ka koondise kapten.

Lugude koostamisel on muu hulgas kasutatud FIFA ametlikku MM-ajaloo raamatut „The Official History of the FIFA World Cup“ ja Andres Musta eestikeelset raamatut „Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade“.

Fakte 1990. aasta MMi kohta ^ Viiendat turniiri järjest kuulus avamängus osalemise au valitsevale maailmameistrile – ning viiendat korda järjest ei suutnud valitsev maailmameister esimest mängu võita! Argentina kaotas täpselt sama skooriga – 0 : 1 – nii 1982. aasta MMi avalahingu Belgiale kui 1986. aasta MMi esimese matši Kamerunile. ^ Tegu oli esimese MMiga, mis jäädvustati HD-formaadis. Otseülekandes sai toonases mõttes kõrgkvaliteediga ülekandeid jälgida kaheksas Itaalia ja kahes Hispaania linnas asunud kinos. ^ Kameruni koondislane André Kana-Biyik on seni ainus mängija, kes on ühe turniiri jooksul kandnud ära kaks mängukeeldu.

Esimese sai ta avakohtumises saadud punase kaardi eest, naasmise järel sai ta järgmises kahes mängus kollase kaardi ning pidi veerandfinaali vahele jätma. ^ Iirimaa koondise nimel on 1990. aastast omalaadne rekord: nimelt on nad ühel MMil kõige kaugemale jõudnud meeskond, kes on seda teinud ilma ühtegi mängu võitmata. ^ 1990. aasta MMi finaal on seni ainus, kus on antud rohkem kui üks punane kaart.

5

2,21

517

väravat suutis finalist Argentina kogu turniiri jooksul kokku lüüa – see on senimaani väikseim väravate arv, millega on meeskond jõudnud MM-finaali.

väravat mängu kohta löödi 1990. aasta MMil kokku – see on läbi aegade kõige väiksem näitaja.

mänguminutit järjest suutis värava puutumatuna hoida Itaalia koondise väravavaht Walter Zenga – see on senimaani MMide rekord.

JALKA APRILL 2022

OLE KURSIS

EESTI JALGPALLI TEGEMISTEGA

@EESTIJALGPALL WWW.JALGPALL.EE

10 AASTAT TAGASI

Jalgpall alistas botaanikaaia

L

ühiintervjuus selgitas Eesti oli temast kohati raske aru koondise arst Kaspar Rõisaada,“ meenutas Johanvassepp, miks on viimasel nson. „Kujutage ette, kui ajal sagenenud sportlaste, sealtreener teile ühel hetkel hulgas jalgpallurite äkksurmaannab käsu: „Poisid, nüüd hinD 1,85 Eurot APriLL 2012 juhtumid mängu ja treeningu ajal. hakkame rebokke tegema!“ Rõivassepp selgitas, et enamasti või „Kui moment tekib, siis on tegemist kaasasündinud südalööd kärmelt pitsiga ära merikkega, aga põhjuseks võib olla ja ongi koll kohe“ või siis ka ülekoormus, läbipõetud viirus„Sina oled majakas ja seisad haigus või midagi muud. „Tahaks taga!“. „Rebokk“ tuleneb rõhutada, et jalgpalliga tegeleb venekeelsest sõnast „rõmaailmas miljard inimest ning ala vok“, mis tähendab „spurt“ massilisuse ja populaarsuse tõttu või „kiirendus“. Sõna „pits“ võib tunduda, et selliseid õnnedekodeerisime alles õigetahab võita väli sliiga tusi juhtub just jalgpallis. Usun, et keelsussõnaraamatu abil jalgpalli harrastamine aitab pigem JK PirAA JA JutuD (kingapits ehk ninaots). Ja JA mäLES tuSED säästa inimelusid, sest annab sü„majakas“ tundub peaaegu EESti nAiSt rEEnE riD Sirgu VAD damele mitmekülgset koormust.“ loogiline. See tähendas viitrEVor JAAnu S JA EnriC o VEEnS ALu: Oma kolumnis arutles Oliver mast kaitsjat.“ ELhi KAitS JASt rünDA JAKS JALgA JA i Ei ärA Poom Lomp maailma parima jalgpallumArt , oPEri Käbi ja kännu rubriigis S AnDrE tõmbA St mArti n rEimi JALgPA LLiKo oLiDE ri valimise valguses selle üle, kas oli lugu pärnakatest JaaCavani / Postrid: Konstantin Vassiljev / Edinson ründajad ja poolkaitsjad on juba nus ja Enrico Veensalust mathieu Valbuena / Diego Forlan igor olemuselt paremad mängijad kui (pildil). Kunagi Eesti koonnEtto Loo ii kaitsjad ja väravavahid. „Aga kuioSA 1 dises kaitsjana mänginud das üldse mõõta seda, kas näiteks isa Jaanus käis igal võimaMessi on parem ründaja, kui tema lusel vaatamas 12aastase meeskonnakaaslane Victor Valdés poja mänge Pärnu Kalevi ridades on väravavaht? Kui palju vähem on väärt – praeguseks teame, et Enricost sai artikli kirjutamise hetkel Valdési 20 nulliPremium liiga tasemel jalgpallur, mängu võrreldes Messi 50 väravaga?“ kükes pallib hetkel Pärnu Vapruses! sis Lomp.

Kaaneloos usutleti FC Flora Peatoimetaja Indrek Schwede kirju23aastast poolkaitsjat Siim Lutsu, tas oma arvamuskülgedel publikuarvukes saatis koondisedebüüdil Liechdest Eesti jalgpallis ning võrdles neid tensteini vastu palli vastu latti ning muuseumite, teatrite ja kultuurirajatiste üritas parasjagu koondises kanda omaga. Schwede arvutuste kohaselt kükinnitada. „Vaatasin internetis selleks lastas Eestis näiteks 2009. aastal jalgmänguks valmistuva koondise koospallimänge kõikidel tasanditel kokku üle seisu ja avastasin sealt suureks ülla133 000 inimese, millega edestas vutituseks ka enda nime,“ meenutas Luts mäng Eesti vabaõhumuuseumit, Eesti esimest koondisekutset.

Draamateatrit ja Tallinna botaanikaLuubi all oli Tallinna Levadias tooaeda, jäädes aga veel alla näiteks rahna ründajana tegutsenud Trevor Elhi. vusooper Estoniale, rääkimata Tallinna Naistejalgpalli rubriigis räägiti naisloomaaiast ja Kumust. treenerite koolitamisest – äsja oli lõpePõhjalik lugu rääkis madalamate liigade 1998. tanud esimene vaid naistest koosnenud rühm, aastal asutatud meeskonnast JK Piraajast, mille kes sai endale C-litsentsi: nende seas ka mitu lõid kolm sõpra Tallinna ühisgümnaasiumist: Rain praegust tuntud nime Kristina Bannikova, Eneli Saal, Ilmar Põhjala ja Roald Johannson. Piraajaga Vals, Kaidi Jekimova, Signy Aarna, Getter Laar, seotud inimesed meenutasid näiteks seda, kuidas Inna Zlidnis, Kethy Õunpuu, Reelika Turi, Imbi mõneks ajaks sattus nende treeneriks omal ajal Hoop ja naistekoondise praegune peatreener kolm korda Eesti NSV jalgpallimeistriks tulnud Maria Sootak.

Erich Kollo. „Nõukogude Liidu spordisüsteemist tulnuna kippusid vanal mehel eestikeelsed termiLoe Jalka vanu numbreid aadressil nid segunema vene- ning pudikeelega, mistõttu www.issuu.com/jalka!

Siim LutS

ISSN 1736-7379

2012 APRILL JALKA

58

JALKA APRILL 2022

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile!

Jalka alustab uue rubriigiga, kus pakume lugejatele igakuiselt pisut nuputamist –nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Loe kokku, mitut õiget vastust tead, ning võrdle tulemust sõbra omaga!

Foto: Liisi Troska

Märtsikuu numbris esitatud viktoriiniküsimuse õige vastus oli Kaspar Paur.

Mälumäng 1. Aastatel 2015–2018 Narva Transis töötanud Adjam Kuzjajev on teadupoolest pärit Tadžikistanist. Milline teine treener, kes on tänavuselgi hooajal Premium liiga mängul peatreenerina ametis olnud, on aga sündinud Usbekistanis?

2. FIFA edetabeli esikümnes on kaks riiki, mida esindavad mängijad pole mitte kunagi Eesti meeste kõrgliigas platsile jooksnud. Millised riigid need on?

Sina oled kohtunik 1. Ründav võistkond sooritab pealelöögi väravale.

Kaitsemängija, kes on väravast kümne meetri kaugusel, hüppab pallile ette ja tõrjub pealelöögi tahtlikult käega. Väravavahil, kes oli väravast välja tulnud, ei olnud võimalust palli tõrjuda. Pall põrkab ründemängijale, kes on suluseisu positsioonil, ent võtab palli omaks ja lööb selle tühja väravasse. Milline on kohtuniku korrektne otsus? a) värav loeb, rikkujale punane kaart b) värav loeb, rikkujale kollane kaart c) penalti, rikkujale punane kaart d) suluseis, rikkujale punane kaart

3. Ühe võistkonna treener läheb mängu ajal teise võistkonna tehnilisse alasse (konflikti pole).

Milline on kohtuniku korrektne otsus? a) kohtunik palub tal naasta oma tehnilisse alasse b) kohtunik teeb treenerile avaliku hoiatuse c) kohtunik näitab treenerile kollast kaarti d) kohtunik näitab treenerile punast kaarti Õiged vastused: 1. b); 2. c); 3. c)

3. Tubize on linnake, mille klubis on jalgpalli mänginud Ernest Agyiri. Samuti on tegu linnaga, kus asub ühe Euroopa koondise uhke treeningubaas, kus valmistus see koondis hiljuti ka kohtumiseks Eestiga. Millises riigis asub Tubize?

4. Eesti koondise eest 80 korral platsil käinud Urmas Kirs on pidanud elu jooksul ilmselt väga palju täpsustama, et tema perekonnanimi kirjutatakse ühe s-tähega. Tegelikult ei ole „kirs“ lihtsalt valesti kirjutatud „kirss“, vaid sel sõnal on täiesti oma tähendus. Kusjuures sellel on seos ka jalgpalliga: Eesti vutimängijatel tuleb sellega talvisel ajal ikka aeg-ajalt võidelda. Mida tähendab eesti keeles sõna kirs?

5. Milline mängija lõi 2022. aasta Premium liiga hooaja esimese värava?

2. Kohtunik kuuleb võistkonna tehnilisest alast rahulolematust tema otsuste pärast. Kohtunik on aga olukorra poole seljaga ja ta ei saa rikkujat tuvastada. Milline on kohtuniku korrektne käitumine? a) kohtunik ei saa midagi teha, sest ta ei tea, kes oli rikkuja b) kohtunik peatab mängu ja ei jätka sellega enne, kui rikkuja on tuvastatud c) kohtunik näitab kollast kaarti peatreenerile d) kohtunik näitab kollast kaarti kõikidele treeneritele, kes on tehnilises alas

2022 APRILL JALKA

59

Õiged vastused: 1. Aleksei Jagudin (Jagudin täitis Alexei Eremenko haigestumise ajal tänavu Transi peatreeneri rolli). 2. Argentina ja Taani. 3. Belgia. 4. Õhuke jääkiht, kelts. 5. Brent Lepistu.

LÕPULUGU

Jalgpall Instagramis.

Kes on Eesti suurimad sportlastest suunamudijad?

Orkut – ammu unustatud.

Facebook – vanaemade, vandenõuteoreetikute ja reklaamide hõivatud. Twitter – Eestis liiga nišikeskkond. TikTok – mitte päris see. Sotsiaalvõrgustikest on viimaste aastatega suure sammu edasi teinud Instagram, kus on lihtsa mõõdiku järgi võimalik võrrelda isikute, koosluste ja organisatsioonide populaarsust. Mitu jälgijat sul on?

Tekst: Raul Ojassaar

J

alka viis märtsikuus läbi põhjaliku uurimuse, et kaardistada Instagramis Eesti jalgpall ja Eesti sport tervikuna. Kui populaarsed on eri spordialad, võistkonnad ja sportlased? Mõistagi ei ole Instagrami jälgijate arv selles osas absoluutse tõe näitaja: mõni atleet ei pööra sotsmeediale üldse tähelepanu, aga toob sellegipoolest publiku tribüünidele, mõni teine naudib seevastu suurt virtuaalset jälgijaskonda ja teeb selle nimel suuri pingutusi, ent ei pruugi päris elus kuulsam või popim olla. Seega ei saa otsest võrdusmärki Instagrami jälgijaskonna ja tegeliku populaarsuse vahele mõistagi tõmmata, kuid hea aimuse ja ettekujutuse annab see arv sellegipoolest. Pealegi – mida rohkem jälgijaid, seda suurem publikum, kellele oma sõnumit edastada.

Võtsime Eesti spordi ja Eesti jalgpalliga seotud Instagrami leheküljed luubi alla mitmes kategoorias.

Eraldi võrdleme omavahel Eesti klubisid, spordialaliite, individuaalsportlasi, jalgpallureid ja võistkonnaalade pallimängijaid (sealhulgas hokimängijaid).

Eesti jalgpalliklubid: sportlik edu võrdub jälgijate arvuga?

Jalka otsis Instagramist üles kõik käesoleval hooajal Eesti meeste ja naiste meistrivõistlustele üles antud võistkonnad ning seadis nad jälgijate arvu järgi ritta, moodustades niimoodi kujundlikult Instagrami Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B.

60

JALKA APRILL 2022

Foto: Jan Kruger, UEFA via Getty Images

Polnud suur üllatus, et jälgijaskonna poolest on Eesti jalgpalliklubidest tipus Premium liiga tegijad: ainsana on viiekohalise arvuni jõudnud mullu Konverentsiliiga alagrupiturniiril mänginud FC Flora, kellele järgneb valitsev meister FCI Levadia ja mitu hooaega järjest medalile tulnud Paide Linnameeskond. Neljandal kohal on sotsiaalmeedias head tööd teinud Tallinna Kalev, esikümnest leiame vaid ühe päris Premium liigas mitte mängiva meeskonna – selleks on sealt mullu omal soovil lahkunud Viljandi Tulevik. Ainsa sportlikult kõrgliigas palliva klubina on esikümnest välja, 15. kohale jäänud Tallinna Legion.

Kui Premium liiga klubid on sisuliselt kõik teinud Instagramis korralikku tööd, siis tabelis edasi liikudes on pilt juba hoopis kirjum. Seitsmest iseseisvast esiliiga klubist on vaid kolm suutnud ületada tuhande jälgija piiri, esiliiga B klubidest on seda teinud vaid FC Tallinn ja Tartu Welco.

Madalamate liigade võistkondadest, kes noorterühmadega ei tegele, on kõige kõrgemal aga Jõgeva Wolves, kes platseerub Eesti meeste tiimide arvestuses 28. kohale. Kõige väiksem Instagrami jälgijaskond on kolme tippliiga klubidest esiliiga B debütandil FA Tartu Kalevil.

LÕPULUGU Teised alad

Kui liigakohad määrataks Instagrami jälgijate arvu alusel, näeksid meie tippliigad välja sellised:

Võrdluseks võib välja tuua mõned naiskondade Instagrami lehed – suur osa klubisid kajastab oma naiskonna tegemisi põhikonto alt, mõnel naiskonnal on aga selle jaoks loodud eraldi lehekülg. FC Flora naiskonnal on näiteks 1159 jälgijat, Tabasalu JK naiskonnal 948, Pärnu Vapruse naiskonnal 719 ja Põlva Lootose naiskonnal 193.

Eesti klubid Instagrami Premium liiga FC Flora

Jälgijaid 10 100

FCI Levadia

6262

Paide Linnameeskond

4159

Tallinna Kalev

3618

Nõmme Kalju

3354

Tartu Tammeka

3304

Narva Trans

2920

Viljandi Tulevik

2483

FC Kuressaare

2367

Pärnu Vaprus

2238

Instagrami esiliiga

Jälgijaid

Maardu Linnameeskond

1979

FC Tallinn

1913

Jõhvi Phoenix

1865

Rakvere Tarvas

1702

Tallinna Legion

1640

FC Elva

1631

Nõmme United

1525

Tartu Welco

1280

Saku Sporting

1159

Võru Helios

1085

Instagrami esiliiga B

Jälgijaid

FCI Tallinn

1036

Viimsi JK

939

Keila JK

910

Tallinna FC Ararat

882

Vändra Vaprus

876

Ida-Virumaa Alliance

865

FC Kose

864

Jõgeva Wolves

836

JK Tabasalu

746

Läänemaa JK

737

Jalgpalliklubid võtavad teiste Eesti võistkonnaalade üle seljavõidu

Kui võrrelda meie jalgpalliklubide jälgijaskonda teiste Eesti pallimänguliigade klubidega, võivad jalgpalliinimesed rõõmu tunda: vutivõistkondi jälgib oluliselt rohkem inimesi kui

Ülejäänud Eesti klubid Raplamaa JK FC Hiiumaa FC Maksatransport Raasiku Joker Harju JK Laagri Pärnu JK Lasnamäe Ajax Põhja-Tallinna Volta Märjamaa Kompanii Team Helm FA Tartu Kalev Pärnu Poseidon Tallinna Wolves Anija JK FC Otepää Saue JK Tallinna FC Zapoos JK Jalgpallihaigla Suure-Jaani United FCP Pärnu SK Imavere FC Teleios Rummu Dünamo Kristiine JK Tallinna FC Eston Villa Tallinna SC ReUnited Hell Hunt FC Sssolutions Pärnu Tervis Kuusalu Kalev FC TransferWise Põhja-Tallinna FC Kurtna JK Olympic Olybet Sillamäe Kalev Rumori Calcio FC Toompea

Jälgijaid 687 660 649 635 631 612 610 593 568 529 484 386 384 377 320 304 292 252 243 231 198 196 191 182 177 147 141 132 129 125 122 111 111 103 71 44 12

muude alade tiime. Järgmises valikus on jalgpalli kõrval esindatud nelja suure võistkonnaala meeste kõrgliigatiimid. Ala nime kõrval on alaliidu Instagrami jälgijad. Võrdluseks: Eesti Jalgpalli Liidu Instagrami lehel on 14 300 jälgijat, Premium liiga lehel 6737 jälgijat ning Premium liiga

Korvpall

5781

BC Kalev/Cramo

6434

Tartu Ülikool Maks & Moorits

3265

Rapla Avis Utilitas

2682

TalTech

1900

Rakvere Tarvas

1844

Pärnu Sadam

1366

KK Viimsi

970

Tallinna Kalev

213

Keskmine

2717

Võrkpall

3682

Tallinna Selver

2737

TalTech

1726

Bigbank Tartu

1572

Pärnu VK

1159

Keskmine

2175

Jäähoki

2948

Tartu Välk 494

1366

HC Vipers

1038

Narva PSK

1038

HC Everest

723

HC Panter

639

Viru Sputnik

610

Keskmine

1195

Käsipall

3195

Balti liiga

1321

HC Kehra

1042

HC Tallinn

877

Põlva Serviti

767

SK Tapa

560

Viljandi HC

148

Raasiku/Mistra Keskmine

0 989

meeskondade keskmine jälgijate arv on 3996.

Võrdluseks võib siia kõrvale panna veel mõne spordialaliidu Instagrami konto. Olümpiakomitee hallatava Team Estonia kontol, mis koondab palju spordialasid, on 10 600 jälgijat, kergejõustikuliidul 6564, laskesuusatamise föderatsioonil 3868, Eesti saalihokil 1072 jälgijat. Eelmisel suvel meile Tōkyō olümpialt kulda ja karda toonud vehklemisliidu konto ei ole aga näiteks juba paar aastat aktiivne olnud ning sel on vaid 539 jälgijat.

2022 APRILL JALKA

61

LÕPULUGU Individuaalsportlased teevad pallimängijatele üldjuhul säru

Eesti sportlaste kontode juurde minnes joonistub välja kindel seaduspära: individuaalsportlased on Instagramis tunduvalt rohkem pildil kui võistkonnaalade tegijad. Ühest küljest on Eesti sportlastel individuaalaladel üldjuhul võimalik jõuda säravamate saavutusteni (olümpiamedalid, EMja MM-tiitlid), teisalt on individuaalsportlasele tema isiklik bränd ilmselt olulisem kui võistkonnaala tegijale.

Näiteks kui profijalgpallur teenib elatist koduklubis, kus hinnatakse eelkõige tema sportlikku taset palliplatsil, siis mõnel individuaalalal tuleb leiva lauale saamiseks väga hästi läbi saada sponsoritega ning osata ennast ja oma tegemisi heas mõttes müüa – sotsiaalmeedia on tänapäeval selleks suurepärane kanal.

Saja tuhande jälgija piiri on alistanud neli aktiivset Eesti sportlast, kusjuures esinelik on küllaltki loogiline: autoralli maailmameister, 321 000 jälgijaga Ott Tänak on esikohal, talle järgneb hoolimata päris vähesest aktiivsusest 211 000ga Ragnar Klavan.

Saja tuhande piiri on alistanud veel ka Anett Kontaveit ja Kelly Sildaru.

Esimese üllataja leiame aga viiendalt kohalt: tuleb välja, et sinna platseerub napilt saja tuhande piiri alla jääv jalgpallur Erik Sorga!

Jalgpallurite edulugu siinkohal aga suuresti ka lõpeb. Kui vähemalt kümne tuhande jälgijaga individuaalsportlasi on lisaks veel koguni 17, siis jalgpallurite seas on Klavani ja Sorga järel haigutamas päris suur tühimik – võrdlemisi napilt on viiekohalise arvuni jõudnud veel vaid Karl Jakob Hein, Henri Anier ja Maksim Paskotši.

Eesti naisjalgpallurite seas on aga olukord pisut nukram: Jalka tuvastas vaid kümme Eesti naismängijat, kellele elab Instagramis kaasa üle tuhande inimese. Paljude vutinaiste kontod on sootuks privaatsed.

Kui jalgpallureid teiste võistkonnaalade tegijatega kõrvutada, on vutimängijate edu aga märgatav – tabeli kaheksast esimesest kohast kuus hõivavad just Eesti koondise jalgpallurid. Naispallurite seas on edukas aga võrkpall: õed Liis ja Kadi Kullerkann ning Kertu Laak on kõik suurema arvu „jüngritega“ kui jälgituim naisjalgpallur Renate-Ly Mehevets.

62

JALKA APRILL 2022

Sportlased Individuaalsportlased Ott Tänak Anett Kontaveit Kelly Sildaru Robin Kool ehk ropz Martin Järveoja Jüri Vips Kristin Tattar Paul Aron Henry Sildaru Maicel Uibo Mart Seim Regina Oja Magnus Kirt Anna Maria Orel Ksenija Balta Kaia Kanepi Grete Gaim Regina Tselik Eva-Lotta Kiibus Kreete Verlin Katrina Lehis Silver Lätt Reena Pärnat Rasmus Mägi Janek Õiglane Tanel Kangert Aleksandr Selevko Artti Aigro Jasmiin Üpraus Õilme Võro Kati Ojaloo Rein Taaramäe Grit Šadeiko Mark Lajal

Ala

Jälgijaid (5000 +) 321 000 135 000

autoralli tennis freestyle121 000 suusatamine e-sport

78 400

autoralli vormelisõit kettagolf vormelisõit freestylesuusatamine kergejõustik tõstmine laskesuusatamine kergejõustik kergejõustik kergejõustik tennis laskesuusatamine fitness iluuisutamine kergejõustik vehklemine kettagolf vibulaskmine kergejõustik kergejõustik jalgrattasõit iluuisutamine suusahüpped veemoto kergejõustik kergejõustik jalgrattasõit kergejõustik tennis

64 200 62 100 49 000 31 200 30 800 23 500 20 800 19 000 16 900 14 400 12 000 11 800 11 700 11 500 11 100 10 200 9278 8200 8062 7774 7480 7413 7003 6695 6215 6007 5635 5596 5514 5138

Jälgijaid (1500 +) 211 000 96 900 12 800 12 700

Meesjalgpallurid Ragnar Klavan Erik Sorga Karl Jakob Hein Henri Anier Maksim Paskotši

10 600

Karol Mets Bogdan Vaštšuk Oliver Jürgens Joseph Saliste Rauno Sappinen Frank Liivak Henrik Ojamaa Tristan Koskor Vlasi Sinjavski Georgi Tunjov Joonas Tamm Taijo Teniste Andreas Vaikla Brent Lepistu Konstantin Vassiljev Markus Poom Artur Pikk Matvei Igonen Hannes Anier

7768 6197 4906 4531 3630 3554 3379 2669 2342 2228 1795 1785 1688 1629 1608 1593 1542 1530 1526

Jälgijaid (1000 +) Renate-Ly Mehevets 2262 Marie Heleen Lisette 1980 Kikkas Gerli Israel 1323 Naisjalgpallurid

Lisette Tammik

1319

Wanda Prost Gabriela Busch Vlada Kubassova Mari Liis Lillemäe Eva-Maria Niit Eva-Maria Kriisa

1288 1259 1201 1154 1057 1055

Eesti naisjalgpalluritest on Instagramis kõige populaarsem Renate-Ly Mehevets.

Foto: Jana Pipar

LÕPULUGU

Ragnar Klavan Erik Sorga Kerr Kriisa

jalgpall jalgpall korvpall

Jälgijaid (1500 +) 211 000 96 900 14 800

Karl Jakob Hein

jalgpall

12 800

jalgpall Ameerika jalgpall jalgpall jalgpall korvpall võrkpall võrkpall jalgpall korvpall jäähoki jalgpall võrkpall jalgpall käsipall jalgpall jalgpall korvpall jalgpall korvpall võrkpall jalgpall korvpall võrkpall võrkpall korvpall jalgpall korvpall jalgpall jalgpall korvpall korvpall korvpall

12 700

jalgpall

1980

korvpall võrkpall jalgpall jalgpall võrkpall jalgpall jalgpall jalgpall jalgpall võrkpall võrkpall jalgpall jalgpall jalgpall

1937 1828 1795 1785 1707 1688 1629 1608 1593 1558 1557 1542 1530 1526

Pallimängijad

Henri Anier Margus Hunt Maksim Paskotši Karol Mets Henri Drell Robert Täht Liis Kullerkann Bogdan Vaštšuk Maik Kotsar Robert Rooba Oliver Jürgens Kadi Kullerkann Joseph Saliste Dener Jaanimaa Rauno Sappinen Frank Liivak Rauno Nurger Henrik Ojamaa Siim-Sander Vene Karli Allik Tristan Koskor Martin Dorbek Kertu Laak Renee Teppan Kristian Kullamäe Vlasi Sinjavski Janari Jõesaar Renate-Ly Mehevets Georgi Tunjov Rain Veideman Henri Veesaar Sander Raieste Marie Heleen Lisette Kikkas Anna-Gret Asi Hanna Pajula Joonas Tamm Taijo Teniste Anu Ennok Andreas Vaikla Brent Lepistu Konstantin Vassiljev Markus Poom Julija Mõnnakmäe Kristiine Miilen Artur Pikk Matvei Igonen Hannes Anier

Ala

11 800 10 600 7768 6853 6725 6201 6197 6188 5338 4906 4685 4531 4007 3630 3554 3399 3379 3132 2989 2669 2460 2452 2442 2413 2342 2275 2262 2228 2179 2127 1997

Instagramis aktiivsetest tegijatest paistab jalgpalluritest silma peaaegu saja tuhande jälgijaga Erik Sorga.

Foto: Jana Pipar

Arvesse läksid vaid aktiivsete tegevsportlaste avalikud Instagrami kontod. Uuringu käigus sirviti läbi sadu Eesti sportlaste Instagrami kontosid, kuid on tõenäoline, et päris kõikideni ei jõutud, mistõttu on võimalik, et mõni atleet on tabelist seepärast eemale jäänud.

Ragnar Klavanil on rohkem jälgijaid kui järgmisel 40 Eesti meesjalgpalluril kokku!

Ragnar Klavan

211 000

Maksim Paskotši 10 600

Erik Sorga

96 900

Karol Mets

7768

Karl Jakob Hein

12 800

Bogdan Vaštšuk

6197

Henri Anier

12 700

ülejäänud

63 809

2022 APRILL JALKA

63

LISAAEG

Karikatuur: Meelis Naudi

Aprillikuu sünnipäevad 01.04 Denis Belov 03.04 Jaan Saal 03.04 Annabel Jäär 05.04 Sergei Lepmets 05.04 Märten Kuusk 05.04 Evelyn Šilina 05.05 Anton Krutogolov 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina 06.04 Andrei Veis 07.04 Silver Sepp 07.04 Maria Orav 08.04 Ats Sillaste 08.04 Kaspar Laur 09.04 Jaak Luhakooder 09.04 Marko Lepik 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 10.04 Joseph Saliste 11.04 Avo Jakovits 11.04 Thomas Häberli 11.04 Trevor Elhi 12.04 Paula Maria Mengel 13.04 Jarmo Ahjupera 13.04 Karl Jakob Hein 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Andrus Õun 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 16.04 Sander Jürjens 16.04 Markkus Seppik 17.04 Alar Peek 17.04 Georgi Tunjov 18.04 Ott Mõtsnik 18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Zlidnis 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 21.04 Aavo Sarap 21.04 Rein Väin 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Ralf Rogov 24.04 Eliisabet Pedak 24.04 Kristofer Piht 24.04 Sandra Pärn 25.04 Riivo Stolts 25.04 Nikita Komissarov 25.04 Marie Saar 26.04 Marko Meerits 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 29.04 Wanda Prost 30.04 Allan Soomets 30.04 Zakaria Beglarišvili

64

JALKA APRILL 2022

45 68 21 35 26 21 21 49 41 32 35 26 34 22 63 45 51 34 27 66 48 29 21 38 20 63 45 35 25 35 34 39 35 31 21 55 21 59 47 34 32 59 45 43 38 33 60 44 69 63 50 40 46 49 41 37 22 21 19 28 22 21 30 62 49 36 29 22 41 32

Karikatuur: Margus Kontus

Kreeka ründaja palus enda löödud väravad tühistada Kreeka amatöörliigas juhtus hooaja viimastesse voorudesse tõeliselt pentsik kokkuleppemäng: kohtumine Galatase ja Maleme Atromitose vahel lõppes 14 : 14 viigiga, kusjuures Galatase 47aastane ründaja Georgios Tsagarakis lõi koguni 13 väravat!

Kui esialgu võiks arvata, et tegu oli lihtsalt pöörase kohtumisega, kus kaitsemängule suurt rõhku ei pandud, siis hiljem on välja tulnud, et tegelikult olid mängijatel muud motiivid. Tsagarakis tahtis nimelt saada oma viimasel mängija-aastal liiga parimaks väravalööjaks ning nii leppis ta nii tiimi kui vastasmängijatega kokku, et kuna kummalgi tiimil sportlikult enam midagi püüda ei ole, lubatakse vastastikku väga palju väravaid lüüa.

Tsagarakis lõigi ühe mänguga sama palju väravaid kui kogu sellele eelnenud hooaja 17 matšiga kokku ning tõusis parimaks väravakütiks. Vägeva rekordi puhul jõudis mees kohalikule meediale isegi intervjuu anda, kuid vaid paar tundi hiljem hakkas südametunnistus teda piinama ning nii meeskond kui mängija ise palusid kohtumise tulemust tabelis mitte arvesse võtta ja 13 löödud väravat väravaküttide edetabelist kustutada. „Palun vabandust kõigilt, keda minu käitumine puudutas.

Puhas südametunnistus on mulle väärtuslikum kui üks auhind,“ märkis Tsagarakis.

LISAAEG RUBRIIK

Aavo Sarap 60

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

21. aprillil tähistab 60. sünnipäeva endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener Aavo Sarap. Roman Ubakivi juhendusel jalgpalli mängima hakanud Sarap jõudis seitsmekümnendate lõpus Tallinna Norma esindusmeeskonda ning tuli 1979 ka Eesti NSV meistriks. Samas klubis alustas Sarap hiljem ka treeneritööd.

1995. aastal oli ta kahes Balti turniiri kohtumises Eesti koondise peatreener, Eesti klubidest on ta juhendanud teiste seas FC Lellet, FC Kuressaaret ja aastatel 2004–2009 Tallinna Kalevit. Viimastel aastatel on olnud tegev Soome vutiklubides – alates novembrist töötab ta FC Kirkkonummis. Laiemale publikule on Sarap Eestis tuntud ka jalgpallikommentaatori ja stuudioeksperdina.

LHV edetabel Veebruarikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (5.) FC Nõmme United (4.) FC Elva (3.) Nõmme Kalju FC (6.) Viljandi JK Tulevik (7.) JK Tallinna Kalev (8.) FC Kuressaare (10.) Tallinna FCI Levadia (11.) Viimsi JK (14.) FC Hiiumaa (9.) JK Tabasalu (15.) Paide Linnameeskond (12.) Saku Sporting (–) Läänemaa JK (13.) Raplamaa JK (–) Rakvere JK Tarvas (–) FC Kose (20.) JK Welco (–) Pärnu JK Poseidon

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2022 APRILL JALKA

65

RISTSÕNA

Märtsikuu ristsõna õige vastus oli „…võtan sinu putsad“. Õige vastuse eest võitis „Eesti mängu“ jalgpalli kaardipaki Mati Ruul. Võitjaga võtame ühendust.

Aprillikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi pleedi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA APRILL 2022