Jalka (aprill 2016)

HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

100.

JALKA NUMBRIS:

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED POOLPROFESSIONAALID PREMIUM LIIGAS ISSN 1736-7379

Postrid: Signy Aarna / Christian Eriksen / Keylor Navas / Gonzalo Higuain / Luis Suarez

BRENT LEPISTU SÕJAVÄEST LEMBIT ULFSAKI SÜMBOOLNE 11 HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

100.

JALKA NUMBRIS:

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED

a ita ts u u k

sisukord KAANELUGU LK 1–68

hiliselt kaitsma põ b ea p s a n n sko nnakule.

“Minu mee tormavad rü d u n ä jä le t, ü a, siis väravavah kse ründam kesi minna sa ek gi tagasi h u a id k u i Ku e nad m ss se it a K . ll kü si.” am minu a lüüakse ära see pole en st e ls o o ei jõua, aga mb sak oma sü Lembit Ulf lk 43 koondisest

HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

Hoiate käes meie ajakirja 100. numbrit. Selleks puhuks koostasime Eesti kõigi aegade 100 parima jalgpalluri edetabeli, meenutasime, millest kirjutas 2007. aasta alguses ilmunud esimene Jalka ja mis seisus oli 2007. aastal Eesti koondis.

Head lugemist!

100.

JALKA NUMBRIS:

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED POOLPROFESSIONAALID PREMIUM LIIGAS ISSN 1736-7379

Postrid: Signy Aarna / Christian Eriksen / Keylor Navas / Gonzalo Higuain / Luis Suarez

BRENT LEPISTU SÕJAVÄEST LEMBIT ULFSAKI SÜMBOOLNE 11 HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

100.

JALKA NUMBRIS:

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED POOLPROFESSIONAALID PREMIUM LIIGAS ISSN 1736-7379

Postrid: Signy Aarna / Christian Eriksen / Keylor Navas / Gonzalo Higuain

BRENT LEPISTU SÕJAVÄEST LEMBIT ULFSAKI SÜMBOOLNE 11

KOLUMNID

12 14

Siim Kera

HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

Indrek Schwede

100.

Toimetajad meenutavad

JALKA NUMBRIS:

Millest kirjutas esimene Jalka

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED POOLPROFESSIONAALID PREMIUM LIIGAS ISSN 1736-7379

Postrid: Signy Aarna / Christian Eriksen / Keylor Navas / Gonzalo Higuain / Luis Suarez

24

JALKA 100 Jalka 100 esikaant

Eesti kõigi aegade 100 parimat

BRENT LEPISTU SÕJAVÄEST

Eesti koondis ja romb aastal 2007

LEMBIT ULFSAKI SÜMBOOLNE 11 HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

18 20 22 24 27

100.

JALKA NUMBRIS:

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED POOLPROFESSIONAALID PREMIUM LIIGAS

BRENT LEPISTU SÕJAVÄEST LEMBIT ULFSAKI SÜMBOOLNE 11

ESIKAANEL: 100 JALKAT FOTO: MONTAAŽ

PERSOONID & INTERVJUUD

NR 4 (100) 2016

Sören Kaldma

ISSN 1736-7379

Postrid: Signy Aarna / Christian Eriksen / Keylor Navas / Gonzalo Higuain

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

42 46 54 58

Urmas Kirs Martin Teder Brent Lepistu

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

RUBRIIGID

TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee

Lembit Peegel

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

Lood & tsitaadid

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA

Premium liiga

KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG

Minu 11: Lembit Ulfsak

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS,

4 8 10 40 44 52 56 62 64 66

Nimed & numbrid

Klubi lood: Koeru JK Naised Aprillikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

42

46

MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT

MUU Jugoslaavia langus ja jalgpall

60

POSTRID SIGNY AARNA

EESTI

CHRISTIAN ERIKSEN

TOTTENHAM

KEYLOR NAVAS

REAL MADRID

ASULA 4C, 11312 TALLINN

GONZALO HIGUAIN

NAPOLI

TRÜKITUD UNIPRINDIS

LUIS SUAREZ

BARCELONA

TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT,

t

2016 APRILL JALKA

3

lembit peegel

Jalgpallihooaeg sai tuule tiibadesse

Mullusele meistrile Tallinna FC Florale pakkus uue hooaja algus kaks põhimõttelist vastasseisu. Superkarikas tuli mõõtu võtta Nõmme Kalju FCga, Premium liiga tiitlikaitsmine algas mõni päev hiljem Tallinna FC Levadia vastu.

Foto: Lembit Peegel

Enne ja pärast – Lembit Peegli fotokollaažis kohtuvad saluut ja sissemarss ning trofee enesele haaranud FC Flora kapten Gert Kams.

4

JALKA APRILL 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Kalju vutimehel Trevor Elhil (mustas, number 22) ei jää muud üle, kui kõigest vaadata, kuidas Albert Prosa on väravavahiga üks ühele pääsenud.

Nõmmekate puurivaht Vitali Teleš on küll kindla poosi sisse võtnud, aga kas sellest piisab?

Foto: Lembit Peegel

Ei piisa! Selle liigutusega lööb Prosa Kalju kirstu viimase naela.

3 : 0 ning Flora jätkab sealt, kust nad pooleli jäid – karikatega.

Foto: Lembit Peegel

Kui Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak on autasu üle andnud, on aeg pidustusteks!

2016 APRILL JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

FC Flora mängijad ootavad suu ammuli, mil kapten Kams lõpuks trofee pea kohale tõstab.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Tšempionite sädelus! Klubi läbi aegade üheksanda superkarika triumfi aitas mööda saata suurejooneline ilutulestik.

6

JALKA APRILL 2016

Premium liiga hooaeg algas tõelise maasikatordiga! Avavoorus läksid vastamisi kaks kõige kibedamat rivaali. Peale ei jäänud kumbki. Suurepärase mängu teinud Levadia väravavaht Sergei Lepmets (vasakul) ja Flora staar Rauno Sappinen lahkusid platsilt 0 : 0 viigiga.

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Kasahstanis on 14 184 kilomeetrit raudteid. Jääb mulje, justkui liiguks kaugelt maalt naasnud Rimo Hunt (paremal) Rauno Alliku poole nagu täisvõimsusel kaubarong.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Andre Frolov (pikali), Ilja Antonov (vasakult esimene), Rimo Hunt ja Madis Vihmann teavad – pilk tuleb pallil hoida.

Rauno Sappinen (vasakul) hoiab pallist eemal Levadia eest oma ametlikku debüüti tegevat kamerunlast Luc Landry Tabi Mangat.

2016 APRILL JALKA

7

nimed & numbrid Suurpere Eek TV3 heategevuslikus saates “Inglite aeg” suure summa kogunud perekond Eek otsustas saadud rahast 1500 eurot FC Elvale edasi annetada. “Me paneme selle toetuse head tegema ehk tagasi noortesse,” sõnas klubi tegevjuht Marek Naaris liigutatult. “Nimelt on klubis naistejalgpall harrastajate arvult väga palju kasvanud ja me suuname selle toetuse just naistejalgpalli. Siis saavad pea kõik Eekide pere noored ka sellest osa, sest (nende pere – toim.) neljast harrastajast kolm on tüdrukud ja üks on noormees!”

Maardu gümnaasium Tallinna naaberlinlased võitsid Viljandi spordihoones mängitud Eesti Koolispordi Liidu 6.−9. klasside saalijalgpalli rahvaliiga finaalvõistlusel esikoha.

Esikolmikusse mahtusid peale Maardu gümnaasiumi ka Tartu Forseliuse kool ning Salme põhikool. Turniiri parimateks mängijateks valiti Vladislav Taratõnov (Maardu gümnaasium), Erik Ott-Jõõgre (Tartu Forseliuse kool), Oliver Himmist (Salme põhikool), Rando Toode (Tartu Karlova kool), Tauno Reeder (Taebla gümnaasium) ning Kurmo Külm (Tõrva gümnaasium).

62

... kohtumises järjest pääses Ragnar Klavan Bundesligas platsile. Ilus kett katkes vigastuse tõttu 5. märtsil Leverkuseni Bayeri vastu.

295

... inimest kohtumise kohta jõudis Premium liiga avavoorus staadionile.

Mullu oli esimese mänguvooru keskmine 214 inimest.

3120

... eurot maksti Kanal 2 saates “Parim pakkumine” toimunud oksjonil Mart Poomi Londoni Arsenali särgi (kus peal meeskonnakaaslaste autogrammid) ning väravavahikinnaste eest.

8

JALKA APRILL 2016

Premium liiga jalgpallur toob eurolauliku trammi

Foto: erakogu

Eesti Laulu võitja Jüri Pootsmann esineb trammis number 4.

Keda tänada? Otse loomulikult Rakvere JK Tarva jalgpallurit Erkki Kubberit! Koostöös Telia ja Spotifyga korraldas Tallinn Music Week sellelgi aastal konkursi “Tee oma pidu”, mille iva on lihtne. Mõtle hea pralle ning läkita oma idee, parim trall peetakse maha. Kui varem on kräud toimunud näiteks Viru keskuse aatriumis ja Lasnamäe Erkki Kubber tahab inimeste argipäeva rõõmu tuua. vene gümnaasiumis, siis 31. märtsil kolitakse rööbastele.

Tallinna tehnikaülikoolis avalikku haldust õppiv Kubber jutustab, kuidas plaan tekkis.

Miks tramm?

Mul on sellele raske vastust anda. Sõitsime sõbraga bussis ja ühel hetkel tuli ta ühistranspordi mõtte peale, mulle tuli seepeale kohe tramm meelde. Tramm on mu lemmik ühistranspordiliik. Ta segab linnaelu kõige vähem, tramm on linna loomulik osa, tal on omad rajad ja ta on mugav. Võibolla sealt tuli see mõte. Number 4 tuli pooleldi korraldajate poolt. Algne idee oli, et tramm sõidab bussijaamast Viru keskusesse, kahe tähtsa koha vahel. Seal ju sõidavadki vaid 2 ja 4, eks nad tegid oma valiku.

Aga miks Jüri Pootsmann? Miks mitte näiteks Beebilõust?

(Naerab – toim.). Vastus on see, et Grete Paia Tallinn Music Weekil ei esine.

Teda ma tean isiklikult ja tahtsin teda esinema. Eks siis kerisin nimesid edasi ja Pootsmann oli esimene nimi, keda inimesed kindlasti teavad. Tahan, et oleks spontaanne kontsert, et Pootsmann astub trammile ja keegi ei tea, et ta tuleb. Samamoodi nagu Londoni metroojaamas käib maailmakuulus viiuldaja mängimas ja keegi ei tea, kes ta on. See kontsert peaks olema päike rutiinses argipäevas. Muidugi läks praegu väga hästi, et ta Eesti Laulu võitis!

Jalgpallis pole sul suuremat läbimurret toimunud. Kui tõsiselt praegu vutti võtad?

Jalgpall on pigem hobi. Väga meeldiv ajaviide ja harjumus.

Sind ei morjenda, et amatöörina mängid?

Jalgpalli mängimine on puhas rõõm ja vahet pole, kus ma seda mängin. Kui rahvaliigaski mängiks, siis oleks ikka puhas rõõm. Selline on mängu olemus.

Eelmisel aastal sa Viljandi JK Tulevikuga Premium liigasse püsima ei jäänud. Nüüd üritad Tarvaga uuesti. Mida sa eelmisest aastast kaasa võtad?

Uustulnukal on tähtis omada pikemat visiooni. Alati tuleb otsuseid pikemat perspektiivi vaadates teha. Kui usud oma taktikasse ja see on sinu arust jätkusuutlik, aga esimene voor või mäng ei toimi, siis tuleb lõpuni uskuda. Kui paned kogu auru sellele, et ühel aastal püsima jääda, aga ei jää, hakkad visiooni ju alles aasta hiljem realiseerima ning oled sellega ühe aasta kaotanud. See on nagu hiina vanasõna, et millal on parim päev puud istutada. 20 aastat tagasi!

Aga järgmine parim päev on juba täna, mitte aasta pärast.

SIIM KERA

Vitamin Well Upgrade’i sisu ja välimus on sündinud koostöös jalgpallur Zlatan Ibrahimovic’iga, kes on Vitamin Welli brändi tootesaadik kogu Euroopas.

Upgrade’il on värske sidruni ja kaktuse maitse ning vitamiinijook on rikastatud mitmete erinevate eluks vajalike vitamiinide ja mineraalidega.

Avasta uus tase!

@vitaminwelleesti facebook.com/vitaminwell

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Augsburg ütles, et pakuksid hommepäev mulle uut lepingut, aga on veel üks täitmata unistus, mille poole püüdlen.”

Ragnar Klavan vihjab Premier’ liigale “Ega me enne mänge midagi väga olulist omavahel räägi. Soovin edu ja kogu lugu. Õpetada pole ju midagi – pigem nüüd juba endal kõrvalt õppida, kuidas asju tipptasemel tehakse.”

19kordne internatsionaal Dzintar Klavan poeg Ragnari Bundesliga mängudest “Kindlasti ei ole riikide kollektsioneerimine mu eesmärk. Pigem ma ei ole rõõmus selle üle.”

Sander Puri maandus kaheksandas välisriigis: Tšehhi MFK Karvinas

“Vestlusraamat on olemas, eks seda ikka sirvin vahepeal. Plaan on suhtlustasemel keel selgeks saada, siis on endal lihtsam.”

Ken Kallaste elust Poolas “Mõni mees jäi täna ansamblist välja. (..).

Eks tööpäev jättis ikka oma jälje, aga Tammeka vastu peame saama, siin ei saa seda vabandust tuua!”

Paide Linnameeskonna peatreener Meelis Rooba kaotusest Tartus “Pärast viimast mängu sain teada, et mind soovitakse võistkonda – see mõjus mulle küll väikese šokina.”

Artur Pikk sõlmis lepingu Borissovi BATEga “Väljakutse on see, et pole värsket verd, kes tuleb uude keskkonda ja kellel on loomulik motivatsioon endale koht välja võidelda.

Meie suurim väljakutse ongi, kuidas hoida värsket tahet. Ootan põnevusega, kuidas seda lahendada.”

Tallinna Flora peatreener Norbert Hurt “Hakkame võitlema just esikoha ja kulla eest.”

Dmitri Kruglov Tallinna Infoneti plaanidest “Aga ütlen ausalt, et tema, Tarmo Neemelo, Rimo Hunt – need on minu lemmikmängijad.”

Tallinna Levadia peatreener Sergei Ratnikov Ingemar Teeverist “Kuulsin ise ka, et olin lepingule lähedal.

Ma ise ei tea sellest midagi. Lepingut pole igatahes näinud.”

Soome legend Jari Litmanen kunagi räägitud liitumisest Nõmme Kaljuga

10

JALKA APRILL 2016

FC Kuressaare on langenud harjumatult madalale Saarlaste aul ja uhkusel FC Kuressaarel algas tänavu 20. hooaeg Eesti meistrivõistlustel. Nende aastate jooksul pole vaid paaril korral mängitud kahel kõrgemal tasemel – debüüthooajal madistati III liigas, tänavu võtavad praamisõidud saarele ette esiliiga B klubid. Klubi peatreeneri kohusetäitjaks on sel hooajal sama tiimi jalgpallur Sander Viira (26), kes võttis koha üle Pelle Pohlakult.

“Päris peatreener ma veel valmis ei ole, oma sõpradele ei taha väga olla ka,” selgitab ka klubi duubli ning U17 tiimi treener Viira kohusetäitja mõistet.

Mullu jäi FC Kuressaare esiliigas viimaseks ning Sander Viiral on juhtunule seletus olemas.

“Me olime eelmisel hooajal vaimselt väga kehvad,” on ta aus. “Keegi ei nautinud seda, mida me tegime. Aasta lõpus oli võimalus 3–4 mängu enda kasuks pöörata, aga otsustavatel hetkedel polnud õnne ka. Kindlasti mängisid oma osa Saarte mängud, meil oli seal hästi tihe graafik ja kohe kui tagasi tulime, saime esimese mängu 1 : 10 pähe (7.07 Tallinna FC Infonet II vastu – toim.). Saarte mängud olid meid juba enne füüsiliselt ära tapnud ning meile vaimselt põntsu pannud ja see kaotus oli ka paras pauk.”

Eelmise aasta lõpus ütles Kuressaare ajaloo üks legendaarsemaid mängijaid hiidlane Martti Pukk portaalile saaremaasport.ee järgmist: “Enamikul mängijatel pole mitte mingisuguseid ambitsioone midagi saavutada. Paljudel puudub kahjuks ka eneseuhkus, et kaotada võideldes. Väga vähe oli selliseid mänge, kus kõik mängijad andsid endast vaatamata raskustele selle meeskonna eest maksimumi ja veel natuke.”

Viira tõdeb, et suhtumine oli probleemiks, kuid tänavu on olukord teistsugune ning mängijatele on jalgpall tähtsam kui muu.

“Vanemad enam Premium liiga peale ei mõtle, nooremad, kes veel seal mänginud pole, aga küll,” räägib Viira. “Lähiaja eesmärgiks siiski Premium liigasse tõusta pole, see peab loogilist rada minema, punnitada on mõttetu.

Esiliigasse tahame sisimas aga kõik jõuda. Ma ei taha seda välja kuulutada, aga usun, et oleme suutelised tõusma küll.”

Igatahes ongi mõnus Foto: Lembit Peegel veidi madalamal tasemel verevahetust teha ning pealegi on noortel hea võimalus end tõestada – hooaja avamängus said platsile lausa kaks 2000. aastal sündinud poissi. On, kelle sammudes astuda, sest mullusel hooajal 14 väravat löönud ning 13 resultatiivset söötu andnud ründav poolkaitsja Sander Laht siirdus tänavuseks aastaks meistermeeskonna Tallinna FC Flora ridadesse ning nii sai temast läbi aegade teine Saaremaalt pärit profijalgpallur.

“Praegu tundub, et suudame temast jäetud tühimiku täita,” arvab meeskonna juhendaja. “Aga eks temaga oleks muidugi lihtsam ja küll ta kunagi tagasi tuleb!”

SIIM KERA Sander Viira: esiliigasse tahame kõik jõuda.

lood & tsitaadid

nii nad

Foto: Lembit Peegel

ütlesid Eesti Premium liiga klubidest oli 28 enim kajastatud spordiorganisatsiooni seas mullu tervelt kaheksa!

Jalgpall spordimeedias esikohal Jalgpall oli eelmisel aastal eestikeelses spordiajakirjanduses kajastatuim spordiala. Seda näitas Balti Meediamonitooringu Grupi uuring, mis tehti station.ee analüüsimootori abil. Sealjuures on kolm enim kajastatud jalgpalliorganisatsiooni meie oma Premium liiga klubid Nõmme Kalju, Tallinna Flora ja Tallinna Levadia. Kokku on 28 enim mainitud spordiorganisatsiooni seas 17 jalgpalliga seotut. Andmeid saadi nii paber- kui veebimeediast.

Balti Meediamonitooringu Grupi analüütiku Andres Konno sõnul võib uuringus olla väike eksimisruum, sest arvuti ei pruugi mõnda nimekuju eristada, samuti võib mõni nimi esineda eri moel: näiteks Tallinna (FC) Flora võib vahel figureerida ka FCFi kujul. Kuid kindlasti on õiged saadud proportsioonid.

Uuringu esikümnes on kaheksa jalgpalliklubi ja lisaks FIFA, kelle vahel on ainsa korvpalliesindajana Kalev/Cramo. Muudest spordialadest on 28 seas veel käsipall, võrkpall ja vormel 1.

Mullu Eesti meistrivõistlustel kolmandaks jäänud Nõmme Kalju võis esikohale tõusta seoses bravuurika alguse, Joel Lindpere ja Ats Purje tulekuga meeskonda ning sellele järgnenud hääbumise ja peatreener Sergei Terehhovi lahkumisega.

Kajastatud spordimeedias 2015: 1. Nõmme Kalju 2873 2. Tallinna Flora 2502 3. Tallinna Levadia 2465 4. Kalev/Cramo 2460 5. Manchester United 1623 6. Viljandi Tulevik 1585 7. FIFA 1474 8. Madridi Real 1215 9. Pärnu Linnameeskond 1037 10. Manchester City 1010 11. HC Kehra 977 12. Liverpool 974 13. UEFA 921 14. Paide Linnameeskond 891 15. Tartu Tammeka 882 16. Euroliiga 872 17. Moskva CSKA 869 18. Tallinna Infonet 831 19. Viljandi HC 815 20. TÜ/Rock 782 21. Red Bull 768 22. Londoni Chelsea 748 23. Kaunase Žalgiris 735 24. Londoni Arsenal 724 25. Pärnu võrkpalliklubi 662 26. Torino Juventus 645 27. VTB ühisliiga 644 28. FIBA 617

JÜRI VESI

“Mis puudutab jalgpalliliidu hoiakut, siis oleme endiselt arutelu- ja mingil moel ka ootuse seisundis. Aruteluseisund tähendab, et peame otsustama, millises suhtes peab Eesti Jalgpalli Liit õigeks Eesti Olümpiakomiteega olla, ning ootuse seisund tähendab, et mainitud asjaolu sõltub paljuski sellest, kes EOK presidendi kohale kandideerivad, milline on nende tegevusplaan ja millises rollis meid selles plaanis nähakse. Me ei välista täna ühtegi arengut, aga liitume vaid plaaniga, millel näeme tulevikku ja millesse usume.”

Aivar Pohlak EOK presidendi valimisest “Jalgpallurit minust siiski ei saanud, ehkki mängisin kümme aastat keskkaitsjana.

Lõpuks läks mäng tüütuks ja ma ei kippunud enam platsile. Pinge kadus. Unistused aga peavad suured olema. No palliplatsil näiteks Real Madrid.”

Näitleja Mart Müürisepp “Kindlasti peaks sinna kuuluma ka jalgpalliliidu esindaja.”

EOK presidendikandidaat Jüri Ratas EOK täitevkomitee koosseisust “On ainult raskekujuline jalgpallivaimustus.”

Muusik Leslie Laasner oma poegade huvidest “Kalju küll valdas mingil määral palli, ent midagi üliinimlikku poolajal Flora väravasuule asunud Richard Aland Eesti rahvale näitama ei pidanud.”

Mart Treial Õhtulehes “Eestis võrdub ka viik kaotusega. (..).

Esmaspäeval ootas klubis ees peapesu, kuid see mind eriti ei häirinudki.”

Ingemar Teever mullusest hooajast Levadias “Te ju teate mind, viik on minu jaoks kaks punkti audis!”

Levadia uus peatreener Sergei Ratnikov “Kolm mängu oleme õnnetähe all elanud, kaua see pull veel jätkub?”

Rimo Hunt Tallinna Levadia algusest Premium liigas

Kalju (tumedas) ja Levadia olid mullu kajastatumaid vutisatse.

Foto: Lembit Peegel

“Kuidas võideldakse kihlveopettustega? On ilmne, et probleem on kogu maailma spordis koletult suur, Eestis võitleb avalikult selle vastu vaid üks alaliit.”

Kolumnist Hugo Tipner

2016 APRILL JALKA

11

kera komm

ROOTSLASED TEEVAD KULTUURI ABIL JALGPALLIIMET

SIIM KERA

U

sutavasti pole Östersundi nimi Eesti spordisõbrale võõras.

Põhimõtteliselt on tegemist Rootsi Otepääga. Riigi põhjaosas 100 kilomeetri kaugusel kuulsast Are mäesuusakuurordist asuvat kohta turundatakse kui Rootsi “talvelinna”.

Kolm korda on kandideeritud taliolümpiamängude korraldajaks ning 1970. ja 2008. aastal on seal peetud laskesuusatamise maailmameistrivõistlused. Suusahullusest hoolimata teeb Östersundis imesid kohalik vutitiim.

Jalka esimese numbri ilmumise aegu ehk 2007. aastal pallis Östersunds FK meie loodenaabrite tugevuselt kolmandas liigas, keskmiseks publikuarvuks 1060 inimest. Mullu oli staadionil silmapaare juba keskmiselt 3857 ning pealtvaatajate toel pääses oktoobris 20. sünnipäeva pidav klubi tänavu esimest korda Rootsi kõrgliigasse!

Aga mis siin nii väga erilist on?

Veebruari alguses käisid klubi mänedžer Lasse Landin ning kultuuritreener (jah, te lugesite õigesti) Karin Wahlen Premium liiga meediaseminaril oma edust rääkimas. Eesti klubide asjapulgad kuulasid kõrvad kikkis ning silmad punnis, kui Lasse ja Karin jutustasid, mida nad 45 000 elanikuga Östersundis korraldavad. Nimelt on nad 2012. aastast alates

12

JALKA APRILL 2016

üritanud jalgpallureid kultuuri kaudu arendada ning neid seeläbi ka kogukonnaga lähedasemaks muuta. Aasta hiljem alustati teatrietendusega, mille oli spetsiaalselt jalgpallurite jaoks kirjutanud kohalik näitekirjanik. Kuigi mitu sportlast puikles esiti vastu, saadi blokist üle ning selle tulemusena ei olnud neil mingit probleemi ega häbikübekestki, kui vajaduse korral pidi laval endale lehmakostüümi selga tõmbama ja “muu” tegema.

2013.–2014. aastal oli fookuses kirjandus. Nimelt avaldati meeskonna mängijate sulest sündinud jutustuste kogu ja moodustati raamatuklubi, millega saadi tähelepanu ka Nigeeria kirjanikult Chimamanda Ngozi Adichielt, kes saatis klubile videotervituse. Wahlen ise kutsus Eesti Jalgpalli Liidu pressikeskuses toimunud üritusel Adichiet kirjanduse Lionel Messiks.

Muuhulgas on tema feministlikku kõnet oma 2013. aastal ilmunud plaadil kasutanud muusikamaailma megastaar Beyonce. Järgnes kunstinäitus. Klu-

kirjas, et nad peavad kindlasti sellistest üritustest osa võtma, kõrvale põiklemiseks ruumi ei ole! Võistkonna inglasest peatreeneri Graham Potteri sõnutsi on ainus eesmärk mängijate inimesena arendamine.

“Me tahame neile väljakutseid esitada ja tahame, et nad kogeksid kultuuri erinevaid aspekte,” ütleb mees, kes on 1990ndate keskel Southamptoni eest mõned mängud isegi Premier League’is mänginud. “Me teeme asju inimestena, mitte ainult jalgpalluritena. Me kulutame palju aega ja ressurssi, et jalgpalluritel oleks siinses keskkonnas mugav.

Jalgpallurid mängivad palli mõned tunnid päevas, ülejäänud aja on nad tavalised inimesed.”

Kuid üks asi on areng, teine on see, kui lõbus on see kõik kogukonnale!

Vutifännid tahavad näha inimlikke kangelasi, näha jalgpallureid, kel pole mingisugust probleemi näidata end tõsisemast küljest või teha end lolliks, näha sportlasi, kelle üle saab naerda ning kellega samastuda. Nii tekivad uued huvilised. Rääkimata sellest, et iga säärane üritus on jackpot meediaSPORTLASED NÄITELAVAL le ning kajastuse kaudu Kuigi mitu sportlast puikles esiti kerkivad seente kombel aina uued ja uued poolevastu, saadi blokist üle ning selle hoidjad. Näiteks balletulemusena ei olnud neil mingit tietendust oli võimalik probleemi ega häbikübekestki, kui interneti kaudu otseülevajaduse korral pidi laval endale kandes jälgida. lehmakostüümi selga tõmbama ja Peab tunnistama, et “muu” tegema. rootslaste kultuuriplaan on täiesti fenomenaalselt töötanud. Mõistus bi jalgpallur Stefan Ilic pidas plaani tõrgub isegi uskumast. Loo moraal on naeruväärseks, kuid kui taies tehtud, aga lihtne – tuleb kastist välja mõelda. sõnas: “Mind hakkas see järjest rohkem Eriti paikades, kus jalgpall on ajaloohuvitama, miski minus muutus ja ma liselt teiste alade varju jäänud. Iseeneolen nüüd täiesti teine inimene.” Mullu sest ei juhtu midagi, klubidel tuleb näitasid atleedid oma keha painduvust aju täisvõimsusel tööle panna ja kõige “Luikede järve” kaudu. Tänavu on utoopilisemad plaanid teoks teha! plaanis muusikakontsert. Kusjuures, Kunagi ei tea, mis töötab. Östersundi jalgpallurite lepingutes on

1-teist mõtet

KUIDAS MA END WILLIAM SHAKESPEARE’I KLUBI FÄNNIKS TULETASIN

V

älismaise lemmikklubi mängu on alati hea külastada. Eriti siis, kui see peetakse kaugel. Eriti siis, kui ta kohtub oma kõige tulisema rivaaliga. Eriti siis, kui tal läheb üle aegade jälle hästi. Eriti siis, kui tal on variant pärast mängu tõusta koduse tšempionaadi liidriks. Eriti siis, kui tal on variant tulla meistriks. Kõik need tingimused olid täidetud 5. märtsil, kui asusin hommikul teele White Hart Lane’ile, kus Põhja-Londoni derby’s kohtusid Tottenham ja Arsenal.

Totter mõelda, aga minu vastalise Arsenali mängu olin varem koguni viis korda näinud: esimest korda 1994. aastal Kopenhaagenis, kus inglased alistasid praeguseks hingusele läinud Euroopa riikide karikavõitjate karikasarja finaalis Parma 1 : 0. Siis 1998. aastal vanal Wembleyl, kus Arsenal võitis Inglismaa karikavõistluste finaalis 2 : 0 Newcastle’i. 2001. aastal Derby County uhkel koduplatsil Pride Parkil, kus londonlased võitsid Mart Poomi toonast koduklubi koduses meistri14

JALKA APRILL 2016

Mängu eel.

Päike paistab.

sarjas 2 : 1. 2007. aasta jaanuaris olin Emiratesil tunnistajaks, kuidas Arsenal Inglismaa meistrisarjas 83. minutil kõigepealt viigistas (Robin van Persie) ja 90. minutil hullunud kodupubliku ees Manchester Unitedi vastu võiduvärava (Thierry Henry) kõmmutas. Kaks kuud hiljem sealsamas kogesin esimest korda

TULETUS TOTTENHAMIST

Pääsküla Pille-Riin või Südalinna Sipsik või Kelmiküla Vesipruul või Õismäe Õpetaja Laur.

Arsenali mittevõitu: PSV Eindhoven suutis enne lõppu 1 : 1 viigistada ja läks kahe mängu kokkuvõttes Meistrite liiga veerandfinaali. Tänavu nägin Arsenali siis vahetult kuuendat ja oma lemmikklubi Tottenhami esimest korda.

Statistika järgi oleks mulle soodsam

Foto: William Kannus olla Arsenali fänn.

Või Manchester Unitedi fänn, kelle suurtele võitudele olen 1999. aastal kaasa elanud Barcelonas (Meistrite liiga unustamatu finaal, kus rongi alt tuldi välja lisaminutitel) ja Tokyos, kus võideti Intercontinental Cupi finaalis brasiillaste Palmeiras.

Lisaks olen näinud nende kaotust Old Traffordil Mart Poomi Derby Countyle.

Pagana hea, et ma pole ei ühe ega teise nimetatud klubi fänn. Liiga tihti olen pidanud kogema, kuidas inimesed häbenedes ja poole suuga tunnistavad, et nemad on just ühe või teise klubi poolehoidjad.

Eks ta ole: poolehoiust nendele klubidele võib välja lugeda ka vähest fantaasiat.

Eriti siis, kui klubi toetajaks hakati üksnes seepärast, et nii on popp. Iseasi on see, kui inimesel on kõrvale rääkida lugu sellest, kuidas tal oma lemmik välja kujunes, ja eriti tore on, kui tal sai klubi lemmikuks ajal, kui sel ei läinudki hästi.

Tõsi küll, enamasti vaimustutakse mõnest klubist just selle võitude uhal.

1-teist mõtet Minul on ka oma lugu. Ülikooli ajal selgus, et igal tõsisemal vutihuvilisel oli Inglismaal oma lemmik. Ühel hetkel oli valida, kas jääda endale kindlaks, et minul oma lemmikut Inglismaal pole, või see endale kuidagi valida, tekitada või tuletada.

Korraga meenus mulle poisipõlves loetud Spordileht, milles tutvustati Tbilisi Dinamo järgmist vastast UEFA karikasarjas.

Mällu sööbis selles artiklis välja kirjutatud klubi täisnimi: Londoni Tottenham Hotspur Football Club.

Totter, totakas = Tottenham Polnud mul aimugi, mida tähendas Tottenham (alguses küla, hiljem linnaosa ja nüüd piirkond Londonis), aga kõla poolest meenutas see eestikeelseid sõnu “totter” ja “totakas”. See ingliskeelne sõna tekitas seoseid. Mõte hakkas idanema ja ühel hetkel oli otsus tehtud: saagu sellest poisipõlvest meelde jäänud klubist minu Inglismaa lemmik! Hiljem sain teada, et nime teise poole – Hotspuri – juured viivad otse William Shakespeare’i juurde. Harry Hotspur on Shakespeare’i tegelane näidendites “Richard II” ja “Henry IV” (I osa) ning tema prototüübiks oli kuulus Sir Henry Percy. Kui klubi loodi (1882), kuulus Percy perekonnale suur maavaldus Tottenhami piirkonnas. Klubi asutajaid inspireeris Shakespeare’i loodud Hotspuri tegelaskuju sedavõrd, et klubile lisati tema nimi. Nii et iga kord kui ütleme või kirjutame Spurs, mis on lühend Hotspurist, viitame me Shakespeare’i tegelaskujule. Seega on Tottenham Hotspur nagu meie Nõmme Kalju või Lasnamäe Ajax või vanemast ajast Kopli Dünamo või Ülemiste Kalev – klubi nime üks osa on linnaosa nimi. Matkimaks veelgi täiuslikumalt Tottenham Hotspuri peaks mõne meie linnaosa või asumi nime

kandva klubi nimele lisama aga mõne kirjandustegelase oma: näiteks Pääsküla Pille-Riin või Südalinna Sipsik või Kelmiküla Vesipruul või Õismäe Õpetaja Laur.

Aga minu klubivalimise lool on järellugu.

Mõni aasta tagasi, kui lehitsesin Eesti jalgpalliajalugu, uurides Spordilehtesid, sattusin peale just sellele kunagi loetud artiklile. Lehel oli kuupäevaks 28. november 1973. Et oma lugu veelgi apetiitsemaks tuunida, otsustasin pikendada oma Spursi fänniksolekut tagasiulatuvalt just selle kuupäevani. Teiste sõnadega: olen olnud Tottenhami fänn üle 42 aasta!

Ega mu fänlus tegelikult väga tõsiusklik pole olnud. Praegugi ei viitsi kursis olla Spursi kõigi Euroopa liiga tulemustega ja saan need sageli teada

SHAKESPEARE’I KLUBI

Iga kord kui ütleme või kirjutame Spurs, mis on lühend Hotspurist, viitame me Shakespeare’i tegelaskujule.

juhuslikult tagantjärele (eks see räägib ühtlasi mu suhtumisest Euroopa liigasse, mis paistab kattuvat klubi enda suhtumisega). Aga Tottenhami esimesele kodumängule minek oli tõesti eriline sündmus!

Oktoobris olin teinud eelluuret: kui Eesti EM-valiksarjas Inglismaaga madistas, käisin ja vaatasin White Hart Lane’i ümbruse ka üle: kulistasin kohalikus fännikas ühe õllesortsu ja toetasin klubi ostudega fännipoes. Sestap

tundsin end metrooga staadioni poole liigeldes kindlalt ja kui minult tuli teed küsima Arsenali logodega riietust kandev Norra koolipoiss, võtsin ta isalikult oma hoole alla. Muuhulgas andsin talle nõu mängujärgse staadionilt lahkumise kohta: eelmise aasta lõpus olid Tottenhami kodumängu käinud vaatamas kamraadid Eestist, kes põrkusid pärast matši 200–300 meetri pikkuse metroojärjekorraga, kuid sõitsid siis kavalust kasutades ühe peatuse vastassuunas ning istusid seal linna poole sõitvasse sisuliselt tühja vagunisse.

Viisaka riidega külla Poomile Norralasega hüvasti jättes ja tema klubile meistrivõistlustel kõrget teist kohta soovides (Spursi kannul mõistagi), tegin taastutvust tuttava fännibaariga, millel ilutses silt “ainult kodufännidele” ja kuhu lasti sisse mängupileti esitamisel.

Kell oli pool üksteist laupäeval, avavileni (12.45) oli üle kahe tunni, aga elu kõrtsis juba tuksus. Suur fännipood oli rahvast pungil, sinna otsustasin naasta pärast mängu. Kuna mul oli õnn vaadata mängu VIPi-sektorist, kiirustasin sealset olukorda uudistama. Teekond sissepääsust kuni suure söögi- joogisaalini oli täis tähtsaid pintsakutega mehi ja kaunist teenindavat personali. Inimesi oli üpris palju ja voolas aina juurde.

Mängu alguseni oli napp paar tundi.

Söögitalongi eest sai tahedat tasuta, aga märja eest pidi maksma. Riietus oli vaba. Rahvas seisis grupiti, kolme- või kahekaupa ja vatras rääkida. Trepi jagu ülalpool asusid VIPi-sektorid. Keskmised olid väljakust eraldatud klaasseinaga.

Mõnes olid inimesed juba sees, tõstsid veiniklaase ja napsasid söögipoolist.

Mõne ruumi keskel asus ahvatlevalt Klaasseinata VIPi-loož ja minu ajalooline tool.

Foto: William Kannus

Auväärt külalisi ootav VIPi-ruum White Hart Lane’il.

Foto: William Kannus

2016 APRILL JALKA

15

1-teist mõtet kaetud valgelinaline laud ja sõõris asuvad toolid ootasid külalisi.

Minu koht asus klaasseinata sektori paremas ääres: võinukFoto: William sin vabalt otsustada, kas pall Kannus ületas värava- või otsajoone, ja abistada lisakohtunikku. Ka meil olid teenindajad, kuid pakuti vaid kohvi ja teed. Mugavatel nahkistmetel ilutses Spursi graatsiline logo: kukepoiss pallil. Võtsin istet. Sektor täitus aeglaselt ja viimased pealtvaatajad potsatasid oma istme istmeSelle aia le koos avavilega. Tribüünid taga praeguse olid täis: 36 000 pealtvaatastaadioni kõrval käib ja seas ka Arsenali kitsuke ehitustöö, mille tulemus on uus moodne White Hart sektor otse minu nina all.

Lane.

Mu naabriks oli Aasia Foto: William päritolu kohalik, kes püsis Kannus võrreldes teistega üllatavalt rahulik. Vaid kõige-kõige äreva ärevamatel hetkedel kargas ta püsti. Arsenal pääses ühest harvast rünnakust poolajaks 1 : 0 juhtima. Teise poolaja alguses jäi Arsenal punase kaardi tõttu vähemusse. Spurs asus Silt White kiiresti 2 : 1 juhtima. Mina Hart Lane’i jagasin kõigi sektorikaaspealmaaraudtee peatuses annab teada, et laste joovastust, seisin mõnes suunas käib liiklus ühtäkki vastastikku asiaaainult mängupäevadel. diga, kellega tagusime kaht Foto: William Kannus peopesa kokku ja röökisime täiest kõrist! Nüüd me teile näitame St Totteringsham Dayd (päev, mida Arsenali fännid tähistavad, kui Spursil pole neid matemaatiliselt enam võimalik liigas püüda)! Jooksvalt oli Tottenham liiga liider, punktidega tasa Leicesteriga ja kuus punkti ees kolmandana paiknevast Arsena Arsenalist.

Kolmas värav rippus õhus.

Välimüük.

Paraku suutis vähemuses All vasakul särk, mille tõmban selga mänginud Arsenal viigistada kohtumisel Poomiga. ja oli hetki, kui nad võinuks Foto: William lüüa võiduväravagi.

Kannus Muidugi oli see pettumus.

Juhtida vähemuses vihavaenlase vastu ja mitte võita! Et vältida igasugu ummikuid, veetsin mängujärgse tunnikese avaras VIPi-ruu VIPi-ruumis, kus nägudelt võis lugeda Kohalik väikepood kahetsust käestlastu üle. Siis ei saa läbi ilma siirdusin tuttavasse fänniSpursi kõrtsi, kuhu lubati jälle pileti logota.

Foto: William ettenäitamisel. Kaks siseruumi Kannus olid paksult rahvast täis ning mahukas siseõues olid üles seatud täiendavad baariletid ja söögipaik. Ei Pärast mängu fännikõrtsi sisehoovis.

16

JALKA APRILL 2016

Tottenham Hotspur on ... ... esimene Inglismaa liigas mitte mänginud klubi, mis võitnud Inglismaa karika (1901); ... esimene Euroopa karika (Euroopa riikide karikavõitjate karikas 1963) võitnud Briti klubi; ... esimene klubi, mis 20. sajandil (1961) tegi kuldse duubli (võitis samal aastal riigi meistritiitli ja karika); ... andnud läbi aegade kõige enam mängijaid – 74 – Inglismaa koondisele (viimane oli Eric Dier, kes 13. novembril 2015 mängis Hispaania vastu).

märganud inimest, kel poleks peos olnud õlletopsi. Meeleolu oli pisut leebunum ja aina paremaks läks. Kell oli pool neli, ümberringi oli pärast matši lõõgastunud rahvas magama pannud vähemalt pool päeva ja paistis, et neil polnud kahju tervestki. Jätsin nad sinnapaika, läksin suurde fännipoodi, ostsin igasugu Spursi logodega vutisodi ja asutasin end minema.

Tee peal oli üks müügipunkt, kus müüdi T-särke. Mängu tulemusele mõeldes miski mus kihvatas, kui nägin särki kirjaga “Keep calm, hate Arsenal” (ole rahulik, vihka Arsenali). Ostsin särgi ära – on midagi viisakat selga tõmmata, kui lähen Mart Poomiga intervjuud tegema!

Tegelikult vaatasin ma kogu oma kogemust läbi Eesti prisma. Jah, meie klubid ei saa tribüünidele kümneid tuhandeid, aga üks igapäevaelust pingevaba ja sportlikus mõttes kaasahaarav laupäev, mis saadetakse mööda omaste ja heade kamraadide seltsis, on meilgi võimalik korraldada. Euroopa suurlinnade mastaape arvestades kulub isegi kodumängule terve päev. Aga üks päev nädalas või õigemini kaks korda kuus, sest vahepeal mängib kodusats ju võõrsil ka, võikski kuluda kiirustamata toimetades ja oma soosikule kaasa elades. Kui see harjumuseks saab, siis on, mida oodata.

Närvilises ja rutulises maailmas on fänniksolek abiks.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

100 NUMBRIT

18

JALKA APRILL 2016

HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

100.

JALKA NUMBRIS:

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT

2016 APRILL JALKA KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES

URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED

POOLPROFESSIONAALID PREMIUM LIIGAS ISSN 1736-7379

Postrid: Signy Aarna / Christian Eriksen / Keylor Navas / Gonzalo Higuain / Luis Suarez

19

BRENT LEPISTU SÕJAVÄEST

LEMBIT ULFSAKI SÜMBOOLNE 11 HIND 2,20 EUROT APRILL 2016

100.

JALKA NUMBRIS:

EESTI KÕIGI AEGADE 100 PARIMAT JALGPALLURIT KUIDAS EESTI VIGGO JENSENI ROMBIGA VÕITLES URMAS KIRSI VÄRVIKAD MEENUTUSED POOLPROFESSIONAALID PREMIUM LIIGAS ISSN 1736-7379

Postrid: Signy Aarna / Christian Eriksen / Keylor Navas / Gonzalo Higuain

BRENT LEPISTU SÕJAVÄEST LEMBIT ULFSAKI SÜMBOOLNE 11

toimetajad meenutavad

Mis Jalkast meelde jäi?

Alljärgnevalt meenutavad oma Jalka-aastaid kaks varasemat toimetajat: Lennart Komp (2009–2011, 2013) ja Alver Kivi (2011–2012).

Lennart Komp: kuivad sokid alati kaasas!

Jalka on ajakiri Eesti jalgpallist.

Mitte ainult tippvutist, vaid kõigest sellega seonduvast kõige madalama rohujuureni välja.

Seda mõtteviisi kandsime läbi iga Foto: erakogu numbri. Ja see mõtteviis võimaldas tutvuda inimestega, kellele meie jalgpallipüramiid on ehitatud. Aga ka päris kuulsate tegelastega.

Laste pühapäevaliiga korraldajad olid toonud Eestisse mängijana kolmel ja treenerina viiel korral Soome meistriks tulnud Keith Armstrongi. Pärast näidistreeningut Kalevi kunstmurul sain teda intervjueerida. Aga et parasjagu hakkas vihma sadama, kolisime intervjuu tema autosse. Õues muudkui kallas ja meie rääkisime sellest, kuidas temast Newcastle Unitedi asemel Oulu mängija sai ja kuidas ta Soome koondise peatreeneriks ei saanud.

Vihmaga tuli Eesti suvel ja teistel aastaaegadel üldse palju kokku puutuda, kuid õnneks oli legendaarse ajakirjandusõppejõu Sulev Uusi õpetus alati võtta. Ajakirjanikul peab ikka üks paar kuivi sokke sahtlis varuks olema, õpetab Uus. Mina võtsin kuivad sokid vihmaohu korral kaasa ja sain neist pärast saju kätte jäämist mitmel korral abi.

Töötades Jalkas nägin ma lähedalt mitut jalgpallimaailma vägevat, kuid miskipärast on hoopis eredamalt meelde jäänud ägedad kohad nagu Taritu, Kõrveküla, Väimela, Mustvee, Puhja ja paljud teised, kus jalkaga tegelemise juures oli vähemalt sama palju kirge kui Inglismaa koondisega kaasas glämmi. See innustus, hoolimata väljaku konarustest, lõhkistest putsadest või kamraadide erinevast kasvust, teebki jalkast kõige ägedama spordiala.

20

JALKA APRILL 2016

Alver Kivi: ei uskunud Raio Piiroja Ajakirjaga Jalka oli minul esimene kokkupuude nagu paljudel teistelgi ikka lugejana. Algul poest riiulilt ja siis kodus postkastist.

Spordiajakirjanikuna oli sealt üht-teist õppida ja vahetevahel sai ka midagi vajalikku kõrva taha panna. Aga Foto: erakogu sain ka kogemuse võrra rikkamaks.

Kuna käin Eesti koondise kodumänge staadionil teadustamas, sain ühel päeval ajakirja toimetajalt Lennart Kombilt kõne, kus ta palus minu arvamust teemal, miks lööb meie koondis A. Le Coq Arenal enamiku väravaid fännisektori poole.

Esimese hooga ei osanudki midagi tarka vastata, aga kuna ajakirjanik ootas, siis pidi ju midagi kostma. Selline konkreetne seisukoht mul puudus ja siis mõtlesin, et olen lihtsalt vaimukas. Nii pakkusin, et ju siis on väljak selle värava poole pisut kaldu.

Esialgu vaimukas vastus tundus hiljem ajakirjast lugedes väga tobeda ja nõmedana. Aga nagu öeldakse, pole halba ilma heata. Olles ise spordimeestelt ja treeneritelt tuhandeid kordi kommentaare küsinud, võibolla vahel ka tobedalt, sain nüüd aru, et vastata ei olegi üldse lihtne. Mõistsin, et kui on võimalus, siis tuleb teinekord vastajale aega anda, et tulemus oleks korrektne.

Ise olen küsija rollis saanud vastuseid, mis paraku on erinevatel põhjustel tulnud teinekord ka välja jätta. Kuid on olnud ka teemasid, mida esialgu ei usugi.

Arvan, et kõik ajakirjanikud, kes on teinud Raio Piirojaga intervjuu, teavad teda mehena, kes on võimaluse korral alati kättesaadav ja peale selle ka hea suhtleja. Kui Raio mulle rääkis, kuidas ta nooruses Riiga võistlustele minnes unustas passi koju ja pidi Eesti–Läti piirikontrolli seepärast bussi pakiruumis läbima, tundus see esialgu uskumatuna.

Ja nii pidin ikka paar korda üle küsima, kas see on niisama jutuks või ka avaldamiseks. Meie legendaarse keskkaitsja seiklus nägi trükivalgust. Kindlasti on see mõne jalgpalluri või treeneriga kirjutatud lugudest minu jaoks üks põnevamaid seiku.

Ja nagu jalgpalluritel, on ka minul olnud vaja käia väljas igasuguse ilmaga. Kui Saaremaalt annab lugusid teha peamiselt telefoniga, siis aeg-ajalt tuleb sõita ka kohapeale, et näha, kuidas tegelik elu on.

Põnevaim sõit oli minu jaoks Põlvasse Lootose klubi juurde ühel külmal veebruaripäeval 30–35kraadise pakasega. Autot eriti soojaks ei saanudki, siduripedaal kippus mitte töötama, sest õli oli paks. Aga ära käisin ja loo sain ka tehtud. Kojusõidul praamil olles sain aru, et läks õnneks.

2007–2016

Millest kirjutas esimene Jalka?

K

ahel esimesel aastal (2007 ja 2008) ilmus Jalka kuus korda aastas. Avanumbri kaanepoiss oli Taavi Rähn. Üritasime vältida oodatud kaanenägusid (Mart Poom, Andres Oper), aga samas pakkuda Eesti koondise tasemega pallurit, kellega meedias vähem juttu tehtud. Rähn rääkiski intervjuus Ukraina jalgpallist ja keerulistest suhetest koduklubi Lutski Volõniga. Rähn keeldus rääkimast kokkuleppemängudest, kuid vihjas ühemõtteliselt, et sellised asjad on kohaliku vuti igapäev. Pärnust pärit Rähn meenutas oma sattumist ukrainlaste huviorbiiti ja seda, kuidas temast kui pikast keskkaitsjast vormiti lõhkuv keskpoolik.

Oma avasõna kirjutas ka meie jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, kes selgitas Eesti jalgpalli arengu kaudu, miks hakkas korrapäraselt publitseeritud jalgpalliajakiri ilmuma alles nüüd.

Pohlak lõpetas ettevaatavalt, märkides, et “kui ajakiri hakkab ilmuma iga kuu, on MM-finaalturniirile jõudmine taas sammukese lähemale tulnud”.

Jalka kirjutas ka Moskva Torpedos pallivast Enar Jäägerist, koondises debüüdi teinud Siim Roopsist, Eesti esimese vutihalli rajanud Garik Iknojanist ning päris Tartu abilinnapealt Jüri Sasilt Tamme staadioni kordategemise kohta.

Juttu oli liigareformist, mille käigus suurendati kõiki meesteliigasid. Jalka võttis kokku eelmise aasta koondiseaasta ning raporteeris kaasa tehtud aasta esimesest välisturneest, mis tõi kuivad kaotused Poolalt ja Sloveenialt. Ilmus ka fotoreportaaž Mart Poomi koduklubi Londoni Arsenali ja Manchester Unitedi mängust, mida Jalka külastas.

Ajakiri uuris Meelis Roobalt, Ott Reinumäelt, Janno Jürissonilt ja Indrek Kleinilt, miks nad jalgpalliga lõpetasid, meenutas ära jäänud Eesti–Šotimaa mängu, võttis kokku 2006. aasta liigahooaja, kirjutas naiste- ja saalijalgpallist ning Henrik Larssonist. Kohe esimeses numbris alustas ka treenerite rubriik, mida oleme väga tähtsaks pidanud: tutvustasime lugejale Zaur Tšilingarašvili mõtteid ja tegemisi. Ilmus 2007. aasta meistri- ja esiliiga kalender, postreid ja palju muud nipet-näpet.

22

JALKA APRILL 2016

KÄBID-KÄNNUD 2007–2013 Jalka vahest üks huvitavamaid rubriike on olnud aastatel 2007–2013 ilmunud “Käbid & kännud”, mille eesmärk oli näidata, et kuigi meie keskealine põlvkond ise ei pruukinud nende noorusajal põlu all olnud jalgpalli mängida, on nad selle kuningliku mänguga seotud oma laste kaudu. Eesti nooruse jaoks on vuti näol tegemist konkurentsitult populaarseima spordialaga ning nende treeningutel ja mängudel kogetud mured ja rõõmud tuuakse koju kätte ka vanematele. Käbi-kännu rubriik näitas tuntud inimeste kaudu, et tänu lastele on jalgpall toodud nii vaimu- kui võimuinimeste kodudesse.

Alljärgnevalt kõik selles rubriigis kajastatud pered. Osa vanemate puhul oli neid muidugi võimalik liigitada mitmesse lahtrisse, kuid valisime lõpuks ikkagi ühe.

Kahe vanema puhul, kes tuntuks saanud eri valdkondades, lõime valdkondadevahelise kategooria! Pered on välja toodud artiklite ilmumise järjekorras.

Jalgpallivanemad • Heleri, Eiko & Jüri Saar • Mikk Kruusalu & Rein Jauk (vanaonu) • Kert & Peeter Küttis • Liisa Ellermaa; Sören, Sten (isa) & Toomas Kaldma (vanaisa) • Jasper & Valdo Janter (vanaisa) • Rocco Robert, Mark (isa) & Eduard Šein (vanaisa) • Alan & Konstantin Nahk (isa) & Vladimir Kolbassenko (vanaisa) • Liis & Marek Lemsalu • Märten & Rein Pajunurm • Enrico & Jaanus Veensalu • Nikita & Sergei Martõnov • Berle & Aivar Brant • Henri & Hannes Reinvald Spordivanemad • Jarmo & Rainer Ahjupera • Tiit, Timo & Taijo Teniste • Mihkel & Oliver Konsa • Alo & Valdeko Bärengrub & HelleMall Piirsalu (ema) • Martin & Tiit Vunk • Vincent Ray, Daniela Mona & Tiit Lambin • Frank & Jaanus Liivak • Sten & Vallo Reinkort • Artur & Kristel Aus (Lauri Aus) • Kaur Kennet & Margus Karjane • Kennet, Fred & Arnold Jädal • Henry & Üllar Kerde • Rene & Rene Busch-vanem • Triin, Kalle & Marti Pähn • Markus & Siim Sukles Kunstivanemad • Jaan & Marko Kekišev & Kadri Jäätma (ema) • Taso & Jaan Toomik Kultuuri- ja spordivanemad • Kaarel, Liisi & Tiina ja Peeter Torop Muusikavanemad • Maria & Karl-Eerik Luigend & Antti Kammiste (kasuisa)

• Aleksander Sebastian & Urmas Lattikas • Georg-Marten & Martti Meumers Televisioonivanemad • Silver Kelder & Monika Tamla • Erik & Hannes Hermaküla • Karl Gustav & Ivar Jurtšenko Poliitikavanemad • Gustav & Kalev Kotkas • Kaspar Gräzin & Maret Maripuu • Mati Kalev & Siim Kiisler • Konrad & Indrek Tarand • Gustav-Hendrik & Helir-Valdor Seeder • Ats & Tõnis Lukas Näitekunstivanemad • Matthias Erik & Martin Veinmann • Karl Artur & Guido Kangur Juriidikavanemad • Jüri-Karl, Johann Erik & Jüri Leppik Ettevõtlusvanemad • Henri, Hannes & Teet Anier • Kermo, Arko, Eiko & Aivar Kuningas • Henri, Karl, & Are Altraja & Eveli Puusepp (ema) • Markus Jonathan, Mattias Joosep & Jüri Mõis • Andres & Ülari Alamets • Maarja-Ly, Siim-Morten & Ardo Ojasalu • Riho & Patrik Saksus • Casper, Raphael & Arnout Lugtmeijer Spordi- ja poliitikavanemad • Kevin, Kenneth & Rein Tomingas (vanaisa) & Arvo Sarapuu (vanaisa) Riigiteenistusvanemad • Rebecca, Sven & Signe Pärtel Religioonivanemad • Anna, Jaanika, Jüri, Kaupo & Elvira ja Kaupo Põld Kirjandusvanemad • Mattias & Jan Kaus

MIS?

TALLINK FOOTBALL 2016 R AHVUSVAHELINE NOORTE JALGPALLITURNIIR

KUS?

@ Lilleküla & Kalevi väljakud

MILLAL?

20. – 22. juunil

KES?

Poisid 2002-2007 & tüdrukud 2002-2004

MIKS?

Pooled võistkonnad välisriikidest!

Hoolime loodusest – toimetame paberivabalt ja kasutame ühistransporti!

Täielik online statistika Finaalidest otseülekanded internetis!

VEEB?

www.tallinkfootball.ee

FACEBOOK? tallinkfootball

RÄÄGIME?

Kristjan Jägel: kristjan@tallinkfootball.ee 56 220 221 Argo Kungla: argo@tallinkfootball.ee 56 237 263

fännid

Eesti kõigi aegade 100 parimat jalgpallurit M

Mart Poom on meie palliväljade kõigi aegade kuningas. Foto: Lembit Peegel

24

JALKA APRILL 2016

eie ajakirja 100. numbri puhul reastasime Eesti kõigi aegade 100 parimat jalgpallurit.

Kuidas tabel sündis? Kõigepealt tegi toimetus tooriku. Panime ta korraks seisma, vaatasime järjestust ja tegime sinna korrektiive. Seejärel saatsime selle spordiajaloolasele Tiit Läänele. Üheskoos kohendasime järjestust veelgi. Lasime uuesti pingereal seista. Vaatasime uuesti koos üle ja tegime lõplikud parandused. Kui toimetus hakkas tabelit kommenteerima (vaata allpool), tekkis selle käigus uusi kõhklusi ning koostöös Läänega tegime täiendavaid ümberpaigutusi.

Edetabelis esindatud jalgpallurid esindavad kolme ajajärku: I – iseseisva Eesti jalgpall kahe maailmasõja vahel, II – annekteeritud Eesti jalgpall ja III – taasiseseisva Eesti jalgpall. Kõigepealt oli vaja omavahel (mõttes) pingeritta sättida jalgpallurite järjestus iga ajajärgu sees, misjärel sai hakata eri aegade pallureid omavahel võrdlema. I ajajärgu peamiseks võtmesõnaks on mängud Eesti koondises. Selles omakorda tõusevad esile OMfinaalturniir ja MM-valikmängud. Väga vähesel määral sai arvestada osalemist välismaistes profiklubides: ainsana sai palgale Arnold Pihlak, kes pallis MandriEuroopa absoluutses tippklubis Viini Austrias; teised, nende seas Leonhard Kass, said oma oskusi näidata profimeeskondade koosseisudes kodupubliku ees Eestis.

I perioodi puhul arvestasime ka mängijate populaarsust avalikkuse ees ja nende tähendust oma aja jalgpallis.

II ajajärgu peamiseks võtmesõnaks oli Tallinna Kalevi kaks hooaega (1960, 1961) Nõukogude Liidu meistrisarjas: vaatasime, kes kandsid neil hooaegadel põhiraskust.

Teiseks olid luubi all Roman Ubakivi esimese põlvkonna jalgpallurid, kes viisid meie jalgpalli tagasi Nõukogude Liidu meistrivõistlustele. Mõni neist kuulus liidu tugevuselt teise liiga satsi Riia Daugava koosseisu, mõni sai ahvatlevaid pakkumisi liidu kõrgliiga klubidelt, mõni jõudis isegi vaba Eesti koondisse ja näiteks Ott Mõtsnik murdis suure impeeriumi populaarseima spordiala noortekoondisse.

III ajajärgu võtmesõnadeks on muidugi Eesti koondis, aga varasemast hulga suuremal määral arvestasime

eesti 100 mängijat karjääri välisklubides. Muidugi arvestasime ka II ja III ajajärgu puhul mängija tähendust meie jalgpallile ja populaarsust avalikkuse silmis.

Nagu ikka, on meiegi tabel subjektiivne. Praegune kaasaelaja, kes pole kursis meie kaugema jalgpalliajalooga, võib olla paljude nimede ja paigutuste puhul üllatunud. Mõnda neist püüame seletada.

Esikümme sai kergesti paika Esikümnega oli tegijail vast kõige lihtsam.

Mart Poomi karjäär Inglismaal ning Ragnar Klavani oma Bundesligas tõstsid nad etteotsa. Evald Tipner oli sõjaeelne legendaarne puurivaht, kes ütles ära talle pakutud profilepingutest välismaal, kus teda Eesti koondislasena ometi pealtvaatajate kätel pärast pallilahinguid ära kanti.

Andres Oper on parima ründajana (!) selles tabelis neljas, kuid tema väliskarjäär ning unustamatud väravad ülitähtsates koondisemängudes annavad selleks aluse. Arnold Pihlak oli mees, kes mängis kaitses, poolkaitses ja edurivis ning ühe mängu Tallinna Kalevi eest isegi väravas – tegu oli 1920. aasta Eesti meistrivõistluste mänguga, mis takkajärele kuulutati mitteametlikuks. Tema karjääri kaunistasid ka mängud Viini Austria eest. Legendaarne Richard Kuremaa oli paljude tollaste poisikeste iidol ja naistelemmik, keda oma tipphetkil peeti maailmaklassi forvardiks: muuhulgas skooris Kuremaa meie sõjaeelses ainsas MM-valiksarja võidumängus Turus Soome vastu. Kes teab, kas tegu on legendi või tõsilooga, aga maailmasõjas jäi Kuremaa ellu tänu sellele, et Saksa sõdur tundis temas ära mehe, kes pallis MMvalikmängus Königsbergis Saksamaa vastu. Leonhard Kassi koondisedebüüt kodupubliku ees lõppes kutsega riigivanem Konstantin Pätsi juurde: seal kinkis Kiisu mängust vaimustunud riigipea talle nimelise portsigari. 1933. aastal peetud kõigi aegade esimeses MM-valikmängus Eesti–Rootsi oli meie Kiisu see, kes lõi ühe värava Stockholmi olümpiastaadionil otse nurgalöögist. Konstantin Vassiljevil on kõik võimalused veelgi tõusta, sest tema karjäär kestab. Erinevalt Ragnar Klavanist pole Kostjal aga ette näidata vägevat klubikarjääri vägevas liigas. Georgi Rjabov on sünnijärgne Eesti vabariigi

kodanik, kes alustas karjääri Tallinna Dünamos ja tuli hiljem Moskva Dinamos Nõukogude Liidu meistriks (1963) ja karikavõitjaks (1967). Ta kuulus viiel korral ka liidu koondisse ja jäi kuulu järgi 1966. aasta MM-koondisest (Nõukogude Liit tuli seal 4. kohale) välja seetõttu, et jäi MMi-eelsel maavõistlusel Brasiilia vastu hätta jalgpallikuninga Pelega. Eestlannaga abielus oleva Rjabovi koht oleks kõrgem, kui ta poleks Eestist lõplikult lahkunud.

Raio Piiroja tähtsusest Eesti vutis ei saa üle ega ümber – ei saa temata hakkama ka meie kõigi aegade edetabeli esikümme.

Foto: Lembit Peegel

Ott Mõtsnik oli kunstnikuhingega pallur, kelle pärast tuldi staadionile.

Mõtsniku küsimus.

Lemsalu või Zelinski?

Jõudmata peatuda kõikidel esisajalistel, olgu siiski toodud seletused nende valikute puhul, mis võivad lugejas huvi ja küsimusi tekitada. Näiteks Ott Mõtsniku 13. koht – vaid seitse aastat tagasi oli mees Jalka koostatud kõigi aegade parimate tabelis seitsmes. Mõtsnik kukkus osaliselt seetõttu, et Klavan, Vassiljev ja Piiroja mängisid ennast temast mööda, aga teisalt hindasime ümber tema panuse: annekteeritud Eesti polnud jalgpallurile enese realiseerimiseks parim paik ja jättis õhku liiga palju olekseid: mis võinuks juhtuda, kui? Samas jõudis Mõtsnik Nõukogude Liidu tugevuselt teise liiga tasemel

mängivasse Riia Daugavasse, mängis liidu noortekoondises ja suutis tõusta legendi staatusesse: harva kuuleme vutisõpradelt, et nad lähevad staadionile mõne konkreetse jalgpalluri mängu vaatama. Mõtsnik oli just selline mängija. Ta ise on pihtinud, et tema karjääri üks liigutavamaid hetki oli siis, kui talle tõi lilleõie vana mees, kes oli sedavõrd küürus, et ei suutnud talle otsagi vaadata. Kuigi Mõtsniku eakaaslane Urmas Hepner jõudis mängida ka iseseisva Eesti koondise eest ja valiti koguni ajaloo esimese vutimehena Eesti parimaks (1992), andis Mõtsnikule edumaa temaga kaasaskäiv aura ja mütoloogia.

Arutasime ka Marek Lemsalu ja Indrek Zelinski suhet – kumb pärnakas peaks olema eespool? Nii ründaja kui kaitsjana mänginud Zelinski oli ühest küljest mitmekülgsem ja teisest küljest väravakütina silmapaistvam kui peamiselt kaitseliinis tegutsenud Lemsalu. Zelinski lepingut Blackpooliga takistas tööloa mittesaamine, Lemsalu jäi lepinguta Liverpoolis, kus ta käis testimisel koguni kaks korda (lisaks veel mitmes Inglise klubis, aga ka Kaiserslauternis, St. Etienne’is, Olympiakoses jm). Kuid otsustavaks sai kolmas külg: Lemsalu mängis oma parimail hetkil Bundesliga 2-s Mainzi eest, Zelinskil on vastu panna Taani ja Rootsi meistrisari.

Kollo Karla, Lindpere, Lass ja Pareiko Kui Moskvasse lahkunud Georgi Rjabov välja arvata, on Karl Kollo meie viie- ja kuuekümnendate parim esindaja edetabelis. Mees mängis kahel Nõukogude Liidu meistrisarja hooajal kaasa 60 mängus ja oli meie resultatiivseim mõlemal hooajal kokku 15 väravaga. 5. augustil 1960 kõmmutas Kollo Karla praegusel Kalevi keskstaadionil penalti Moskva Dinamo legendaarse puurivahi Lev Jašini võrku – Jašinit peavad paljud maailma kõigi aegade parimaks väravavahiks ja Kollo edukas penalti sai Eestis legendiks.

Teise kümne lõpus on Bulgaaria meister ja USAs hiilgava karjääri teinud Joel Lindpere, keda eelistasime Enar Jäägerile ning kolmekordsele Taani meistrile (põhikoosseisumängijana tuli meistriks ühel aastal), Skandinaavia 2016 APRILL JALKA

25

eesti 100 mängijat Royali liiga kahekordsele võitjale, Taani ja Soome meistrivõistluste medaliomanikule Urmas Roobale. Huvitav paar on kollkiprid August Lass ja Sergei Pareiko.

Tänapäeva huvilisele võib tunduda imelik, et peale Poomi edestab Pareikot veel keegi puurivahtidest. Kuid Lass oli enne Tipneri esilekerkimist väga hea väravavaht: tema kaitses meie väravat, kui 1921. aastal viigistasime Tiigiveski väljakul Rootsiga, kusjuures vaimustunud pealtvaatajad kandsid Lassi kätel väljakult. Lass oli oma ajas väga populaarne sportlane: 1924. aastal, olümpia-aastal, kui Eesti atleedid võitsid Pariisi mängudel ühe kulla, ühe hõbeda, neli pronksi, ühe 4. ja kolm 6. kohta ehk kokku kümme kohta esikuuikus, oli August Lass Eesti Spordilehe küsitluse põhjal 1924. aasta seitsmes sportlane Eestis! Ja nii sisuliselt kui sümboolselt: Eesti ainus tiitlivõistlustel osalemine on 1924. aasta Pariisi olümpia ja seal kaitses meie koondise väravat August Lass, kes lasi ainsas mängus enda selja taha vaid 100 parema seas on ka Raul Nell ja ameeriklaste penalti. tema lapselaps Kert Haavistu!

Miks on Marko Kristal alles 33. kohal?

Arvestasime selliseid asjaolusid: Kristalit käsitleti ründajana, aga paraku oli ta terve karjääri jooksul hädas pallide raami suunamisega. Ka tema väliskarjäär jäi kahvatuks. Tänu vähestele vigastustele ja koduliigas mängimisele oli ta alati võtta koondise jaoks, mis kasvatas tema statistika muljetavaldavaks ja tagabki talle kõrge koha meie tabelis – kohe Moskva Torpedo ja FK Himki särgis Venemaa meistrivõistlustel mänginud Andrei Stepanovi seljataga. Vähe vigastusi ja kodune karjäär tagasid ka Martin Reimile suure koondisemängude arvu, kuid Reimi rolli hindame (koondisele) vajalikumaks ja individuaalset kvaliteeti kõrgemaks.

Heino Sepp oli Nõukogude Liidu kõrgliiga-aastate (60 mängu) väsimatu mootor, Arvo Tamkõrv kuulus samasse meeskonda (54 mängu / viis väravat).

Foto: Lembit Peegel

Kaalmast ja Krõmist Poolesaja sekka mahub paremuselt neljanda väravavahina Martin Kaalma – ei maksa unustada, et just tema kaitses meie võrku unustamatus võidukas maavõistluses Venemaa vastu ja just tema oli postide vahel Lilleküla staadioni kultuslikus avamängus MM-konkurentsis Hollandi vastu. Kaalma oli vigastatud Poomi suurepärane asendaja terve oma koondisekarjääri jooksul. Esimese 50 seas on ka lõvipoiss ja samamoodi nagu Mõtsnik Nõukogude Liidu noortekoondisse jõudnud Toomas Krõm. Hindasime, et Mõtsnik oli omas ajas suurema mõjuga ja ka individuaalselt võimekam pallur. Krõm ei osanud ära kasutada šanssi, mida suutsid teised lõvipoisid, kellest said Eesti koondise põhimängijad ja kes tegid hea karjääri välismaal.

Tagumist 50-t oli raskem järjestada, ka eri ajastute kõrvutamine oli raskem kui tipus. Kuid püüdsime kinni hoida seatud orientiiridest ning võrrelda mängijate kaalu ja panust omas ajas sedavõrd, kui oskasime. Võtsime appi ka Lembit Koigi koostatud raamatu “Jalgpall.

Minevikust tänapäevani”, kus on välja valitud Eesti jalgpalli kolm sümboolset koondist 1968. aasta seisuga. Mõnegi palluri paigutamisel 26

JALKA APRILL 2016

EESTI KÕIGI AEGADE 100 1. Mart Poom 2. Ragnar Klavan 3. Evald Tipner 4. Andres Oper 5. Arnold Pihlak 6. Richard Kuremaa 7. Leonhard Kass 8. Konstantin Vassiljev 9. Georgi Rjabov 10. Raio Piiroja

51. Johannes Brenner 52. Tarmo Kink 53. Indro Olumets 54. Lembit Rajala 55. Aleksandr Dmitrijev 56. Urmas Kaljend 57. Heldur Kallis 58. Tõnu Vanakesa 59. Otto Silber 60. Benno Tael

11. Eugen Einman 12. Ott Mõtsnik 13. Eduard Eelma 14. Marek Lemsalu 15. Indrek Zelinski 16. Martin Reim 17. Georg Siimenson 18. Karl Kollo 19. Urmas Hepner 20. Joel Lindpere

61. Toomas Kallaste 62. Elmar Saar 63. Edmond Kesküll 64. Dmitri Kruglov 65. Taavi Rähn 66. Elmar Kaljot 67. Ernst Joll 68. Teet Allas 69. Sergei Ratnikov 70. Ralf Veideman

21. Heinrich Uukkivi 22. Enar Jääger 23. Urmas Rooba 24. August Lass 25. Sergei Pareiko 26. Tiit Kõmper 27. Raul Nell 28. Karl-Richard Idlane 29. Mati Gilden 30. Valter Neeris

71. Sergei Zenjov 72. Artur Neuman-Tarimäe 73. Sergei Hohlov-Simson 74. Erko Saviauk 75. Hans Näks 76. Ralf Liivar 77. Helmuth Räästas 78. Viktor Alonen 79. Sander Puri 80. Igor Prins

31. Heinrich Paal 32. Andrei Stepanov 33. Marko Kristal 34. Heino Sepp 35. Karl-Rudolf Sillak 36. Otto Reinlo 37. Arvo Tamkõrv 38. Oskar Üpraus 39. Kristen Viikmäe 40. Risto Kallaste

81. Martin Vunk 82. Arnold Kuulman 83. Egon Parbo 84. Sepo Vilderson 85. Peeter Priks 86. Viktor Piisang 87. Mehis Luik 88. Ants Veldermann 89. Boris Riisik 90. Lembit Rämmal

41. Friedrich Karm 42. Elmar Tepp 43. Sergei Terehhov 44. Harald Kaarman 45. Urmas Kirs 46. Arnold Laasner 47. Martin Kaalma 48. Toomas Krõm 49. Erich Kollo 50. Bernhard Rein

91. Hugo Väli 92. Artemi Jaik 93. Ats Purje 94. Juho Matsalu 95. Taijo Teniste 96. Kert Haavistu 97. Tarmo Linnumäe 98. Meelis Lindmaa 99. Evald Mikson 100. Meelis Rooba

usaldasime selle raamatu autorite valikuid ja eelistusi. Üldiselt hoidsime konservatiivset joont ja andsime eelise pigem vanadele tegijatele. Kõik praegused pallurid saavad oma kohta tulevikus parandada, need, kes hiljuti lõpetanud, võivad aja jooksul hindajate silmis väärtust juurde saada. Kaugete aegade tegijaid ei tohi aga niisama kergesti unustada ega üle parda heita.

2007–2016

Meenutades rombi – mis läks valesti?

Kui läbi aegade esimene Jalka number 2007. aasta veebruaris poelettidele jõudis, oli Eesti koondis juba aasta kaks esimest maavõistlust seljataha jätnud. Hispaanias tegi meile 4 : 0 skooriga uut ja vana Poola ning Sloveenias jäädi napilt 0 : 1 alla võõrustajatele. Eesti poolehoidjatele jäi aga eriti teravalt meelde aasta teises pooles tüüri astunud peatreener Viggo Jensen ning tema kurikuulus rombitaktika.

SIIM KERA

“K

Esimest korda läksid eestlased Wembley staadionile taanlase Viggo Jenseni juhatusel 13. oktoobril 2007. Palliga Ragnar Klavan (9), teda jälitab Gareth Barry (7).

Foto: Lembit Peegel

oondise mõistes oli see romb ikka väga harjumatu,” ütleb 2007. aastal rahvusesinduses kaheksas mängus osalenud Martin Reim rombi (vaata pilti Janno Kivisilla märkmikust, et näha, kuidas taktika paberil välja näeb – toim.) meenutades. “Koondis pole ju enne ega peale seda nii mänginud ja see oli mängijatele mõistetamatu, liikumisi ei suudetud neile selgeks teha. Ei olnud nii, et midagi aru ei saa, aga sel tasemel pead kõike väga täpselt mõistma.

Mäletan, et kaks ründajat pidid kaitseliini väga suure raadiusega pressima, nad jooksid meeletult ühest äärest teise.

Mina küll ründes ei mänginud, aga see tundus väga imeliku maratonijooksuna. Samas pole rombil midagi viga, kui on seda tüüpi mängijad ning aega, et see mängijateni viia.”

Viggo Jensen sai Eesti koondise eesotsas olla vaid kaheksa kohtumist, mille jooksul koguti kaks võitu, kaks viiki ning neli kaotust. Kusjuures, oma esimesed ning ainsad punktid 2008. aasta valiksarjas teenis meie koondis just Jenseni käe all – kaks korda alistati Andorra, lisaks lepiti võõrsil 1 : 1 viiki 2016 APRILL JALKA

27

2007–2016 JANNO KIVISILLA JOONISTELT SELGUB: KÜMNEKESI JA IKKA KAHE RÜNDAJAGA!

Kui tavapäraselt võtab punase kaardi saanud võistkond ründejõudu vähemaks ning läheb üle näiteks 4-4-1 formatsioonile, siis koondise abitreener Janno Kivisild toob taanlase Viggo Jenseni puhul välja huvitava nüansi: tema eelistas sel puhul 4-3-2 asetust.

“Ta ütles, et tema tahab alati, et ees mängiks kaks ründajat,” meenutab Kivisild. “Just sel lihtsal põhjusel, et kahel inimesel on suurem võimalus vastaste kaitsjate vastu pahandust tekitada. Nii võib pikk pall ühe peast otse teise jalale põrkuda. Ta oli väga põhimõttekindel – kui meeskond jääb vähemusse, tuleb mängida 4-3-2.”

Oma veendumust sai Viggo Jensen demonstreerida juba oma debüütmängus 2007. aasta 22. augustil, kui Ragnar Klavan teenis avapoolaja lõpus Andorra vastu punase kaardi. Mäletatavasti lõpetas Eesti koondis kohtumise koguni üheksakesi, sest lisaminutitel 2 : 1 võiduvärava löönud Indrek Zelinski kooris rõõmuhoos seljast särgi ning teenis teise kollase kaardi.

Kõrval näete Janno Kivisilla märkmikust pärit Eesti–Andorra kohtumise taktikalisi asetusi esimesel ning teisel poolajal, esindatud on nii kurikuulus romb kui 4-3-2.

Eesti koondise juhendajad Viggo Jensen (vasakul) ja Janno Kivisild.

28

JALKA APRILL 2016

Foto: Lembit Peegel

Makedooniaga. Koondise fännid ei lasknud end kehvadest tulemustest heidutada – kui Skopjes hõikasid vastaste poolehoidjad üle staadioni Ma-ke-dooniaMa-ke-doonia, vastasid meie poolehoidjad samas rütmis Bu-ra-tiino-Bura-tiino, ajades slaavlased endast välja. Nali naljaks, Jenseni romb kimbutab kirglikke vutisõpru hirmsates unenägudes siiani ning ega meediaski pole seda perioodi hellitatud. Näiteks 2007. aasta novembris avaldas Postimees artikli “Romb on Eestile vale formatsioon” ning tunamulluse aprilli Eesti Päevalehes viitab Andres Vaher rombile kui “üldrahvalikule sõimusõnale”. Uurisime asjaosalistelt, kuidas nemad ajas tagasi piiluvad.

Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ning nii toonane kui praegune koondise abitreener Janno Kivisild mängis 2003. aastal FC Valga peatreenerina ka ise rombitaktikat ning suutis liigas eelviimaseks jäämisest hoolimata tugevamatele vastastele peavalu meisterdada.

“Romb on ju iseenesest 4-4-2, aga sellega on väga keeruline mängida ja ta on tegelikult ka vastasele väga keeruline,” lausub mees.

“See on väga spetsiifiline, nõudlik ning nüansirikas formatsioon. Romb nõuab väga tugevat kohanemisvõimet.”

Indrek Zelinskile tähendas Viggo Jensen tagasitulekut. Enne taanlast viimati 2004. aastal rahvusesinduses mänginud ründetuus sai platsile värske treeneri esimeses matšis 2007. aasta 22. augustil Andorra vastu ning lõi üleminutitel ka kolm punkti toonud värava.

“Nende teadmistega, mis

2007–2016 olen praegu treenerikursustelt saanud, tuleb öelda, et ta tegi õige otsuse,” muigab Zelinski alustuseks. “Ma polnud ju kolm aastat koondises mänginud, ta tõi mind tagasi ja lõin kohe värava!”

Tõsisemalt rääkides toob praegune jalgpalliliidu noortetöö tehniline direktor välja põhjuse, mis koondisele saatuslikuks sai.

“Tema tahtis panna meeskonda mängima oma visiooni järgi, mitte nii, nagu Eesti mängijad võimelised oleks olnud,” mainib ta.

“Jah, see on hästi öeldud,” lisab koondise abitreener omalt poolt.

Tema sõnul on kahte sorti treenereid. Ühed lähevad uude keskkonda ja kohandavad oma stiili mängijate järgi, teistel on väga selge visioon ning nad valivad mängijaid, kes nende nägemusse sobivad.

“Sel hetkel, kui ta tuli, ei suutnud ta leida õiget tasakaalu,” räägib Kivisild ning sõnab, et ega talle tegelikult ei meeldi tagantjärele targutada. “Tal oli selge nägemus, aga ta ei suutnud seda Eesti koondise kontekstiga kohandada. Mängijatele jäi arusaamatuks, miks neilt üht või teist oodati, miks nende roll oli just selline,

Martin Reim oli üks Viggo Jenseni katsejänestest.

nagu peatreener nõudis. Tal olid mingid positsioonid ja põhimõtted teiste treeneritega võrreldes kardinaalselt erinevad. Ütleme, et mängijad otsisid treeneriga pidevalt dialoogi, arutleti, kuidas on parim või optimaalsem viis rombi mängida, aga lõplikult ei leitudki taktika ning printsiipide koha pealt ühist keelt. See läkski valesti.”

Jenseni käe all lasi Eesti koondis endale lüüa kümme väravat, ise skooriti viiel korral ning suurim tabamuskütt oli kahel korral jala valgeks saanud Raio Piiroja. Keskkaitsja kasutamist ründefaasis meenutatakse praegu taanlase suurima plussina. Martin Rein tunnistab, et kui kaitses oli koondisel probleeme, siis rünnakulgi ei tulnud midagi lepasema reega.

“Kui süsteem selge pole, siis on palliga mäng ka kohe väga haavatav,” tõdeb ta. “Ei tea ju, kuhu avaneda, kuhu liikuda ja mis tsoone kasutada. Seepärast ka see meie mäng paremaks ei läinud.”

EESTI KOONDISE KOHTUMISED 2007. AASTAL 2007. aasta võib kanda ebaõnnestumiste kilda, 14 koondisemängust kaotati kümme, võideti kaks, viigistati kaks. Väravate vaheks jäi 5 : 25, kusjuures esimesed kollid ja esimene võit saabusid alles aasta seitsmendas mängus, kui alistati Andorra tulemusega 2 : 1. Paksus kirjas on kohtumised, mida juhendas Viggo Jensen.

03.02 Poola–Eesti 4 : 0 07.02 Sloveenia–Eesti 1 : 0 24.03 Eesti–Venemaa 0 : 2 EM 2008 28.03 Iisrael–Eesti 4 : 0 EM 2008 02.06 Eesti–Horvaatia 0 : 1 EM 2008 06.06 Eesti–Inglismaa 0 : 3 EM 2008 22.08 Eesti–Andorra 2 : 1 EM 2008 08.09 Horvaatia–Eesti 2 : 0 EM 2008 12.09 Makedoonia–Eesti 1 : 1 EM 2008 13.10 Inglismaa–Eesti 3 : 0 EM 2008 17.10 Eesti–Montenegro 0 : 1 09.11 Saudi Araabia – Eesti 2 : 0 17.11 Andorra–Eesti 0 : 2 EM 2008 21.11 Usbekistan–Eesti 0 : 0

KES MÄNGISID? 2007. aastal said koondisesärgis mängu kirja järgmised jalgpallurid.

Paksus kirjas on märgitud pallurid, kes mullu vähemalt ühes kohtumises rahvusesinduse särgi selga tõmbasid.

35,1% 2007. aastal koondist esindanud mängijatest said sama au osaliseks ka möödunud aastal.

Aleksandr Dmitrijev (14), Joel Lindpere (12), Tarmo Kink (12), Andrei Stepanov (11), Ragnar Klavan (11), Dmitri Kruglov (11), Enar Jääger (10), Raio Piiroja (9), Mart Poom (8), Martin Reim (8), Kaimar Saag (7), Taavi Rähn (7), Tarmo Neemelo (7), Andres Oper (6), Alo Bärengrub (5), Sergei Terehhov (5), Gert Kams (5), Aivar Anniste (5), Oliver Konsa (5), Pavel Londak (4), Tihhon Šisov (4), Konstantin Vassiljev (4), Teet Allas (4), Urmas Rooba (3), Vladimir Voskoboinikov (3), Taijo Teniste (3), Marek Lemsalu (2), Liivo Leetma (2), Mihkel Aksalu (2), Andrei Sidorenkov (2), Jarmo Ahjupera (2), Kristen Viikmäe (2), Indrek Zelinski (1), Vjatšeslav Zahovaiko (1), Siim Roops (1), Sergei Pareiko (1), Ats Purje (1). Neist nimedest seitse olid debütandid: Mihkel Aksalu (Montenegro), Gert Kams (Poola), Oliver Konsa (Poola), Siim Roops (Poola), Kaimar Saag (Horvaatia 08.09.2007), Taijo Teniste (Saudi Araabia) ning Vladimir Voskoboinikov (Horvaatia 02.06.2007).

Foto: Lembit Peegel

2016 APRILL JALKA

29

Barcelona

Uruguay

Luis Suarez

Foto: Fabrizio Giovannozzi/AP/Scanpix

Keylor Navas Costa Rica

Madridi Real

Foto: Chris Radburn/Scanpix

Eesti

Signy Aarna Foto: Lembit Peegel

Tottenham Hotspur

Taani

Christian Eriksen

Foto: David Gray/Reuters/Scanpix

Napoli

Argentiina

Gonzalo Higuain

Foto: Manu Fernandez/AP/Scanpix

premium liiga

Pärnu poolprofid pesitsevad lõngade ja patjade keskel Kuidas möödub poolprofessionaalse jalgpalluri elu? Pärnu Linnameeskond teatas hooaja eel, et nende klubis on mitu mängijat, kes teevad pool päeva tavatööd ja õhtul veedavad aega jalgpalliga. Kuidas see täpselt välja näeb ning mis seis valitseb Paides ja Tartus?

SIIM KERA

V

eel mõned kuud tagasi rügas mullu Pärnu supermeheks tõusnud Taavi Laurits (26) Tallinnas.

Paigaldas ruloosid ja aknakatteid ja aeg-ajalt jõudis ka trenni. Nüüd on ta pealinnast tagasi kodukohta kolinud ning üks linnameeskonna kuuest poolprofessionaalist – viiele neist on töökoha otsinud klubi, Martin Vunk on ameti leidnud tänu isiklikele kontaktidele.

Pärast virgumist sõidab Laurits Sindisse ning teenib leiba Sindi Lanka nimelises ettevõttes, mis omakorda kuulub taanlaste kontserni Danspin A/S. Tegemist on firmaga, mille peamine tegevusala on villase vaibalõnga värvimine.

“Oleme endale töö juures sellise graafiku teinud, et saaks võimalikult vara koju,” sõnab mullu Premium liigas 11 korda tabanud mees, kelle kamraadideks on Danspinis Tanel Melts (27) ja Martin Mägi (19). “Seitsmest läheme tööle ning kell 12–13 saame vabaks. Põhimõtteliselt pestakse masinate peal suur kogus lõnga ning siis värvitakse, kuivatatakse ja pakitakse. Lõnga pole ma siiamaani värvinud, aga muid asju olen teinud. Pole väga keeruline ega füüsiline töö.”

Mees on poolprofi eluga väga rahul ning see on temale piisav motivatsioon. Pärast tööd käib ta aeg-ajalt jõusaalis, teinekord läheb varem trenni, et sörkida või joosta. Igapidi 40

JALKA APRILL 2016

Taavi Laurits on poolprofi eluga vägagi rahul.

Foto: Lembit Peegel

premium liiga jääb jalgpallile rohkem aega ning enam ei pea tööülesannete pärast harjutuskordi ära jätma.

“Ei ole enam nii, et pärast tööpäeva vaatan, et ei jõuagi trenni, või saabun mängule vahetult enne selle algust,” tõdeb Laurits rõõmsalt. “Saab täielikult jalgpallile keskenduda. Tallinnas oli ainult töö. Siin on ka hea taanlasest ülemus, hästi lahe ja muhe sell, vaatas meie Levadia (08.03, Pärnu kaotas võõrsil 1 : 0 – toim.) mängu ja kiitis tervet meeskonda, et panime südikalt vastu.”

Mõnus ajatäide Henri Hanson (20) ning Kristen Saarts (21) on endale ameti leidnud patju ja tekke tootvas AS Wendres, mille omanik on Rootsis sündinud eesti päritolu ettevõtja Peter Hunt. Viimased poolteist hooaega profilepinguga Tallinna FC Levadia hingekirja kuulunud Saarts oli mullu Pärnu Linnameeskonnas laenul. Talvel siirdus ta ametlikult tagasi kodulinna.

“Wendres olen ma laotööline, lihtsa töö peal,” sõnab noormees. “Põhimõtteliselt laadin autosid täis ja saadan neid välja. Hommikul kaheksast lähen ja lõunaks olen vaba. Muutunud on see, et viimased poolteist aastat sain profielu elada, nüüd on mingi osa päevast tööle reserveeritud. Kuna Pärnus on õhtuti trennid, siis mullu oligi

kevadel ja sügisel veidi igav. Töö on mõnus ajatäide. Veidi vajab harjumist veel, aga see mudel on hea üleminek.

Eriti just neile, kes on näiteks just kooli lõpetanud, nüüd saavad teha jalkat, mis neile meeldib, samas on ka töökoht olemas.”

Pärnu Linnameeskonna presidendi Raio Piiroja sõnul on neil klubi sponsorite Wendre ja Danspiniga kokkulepe, et mängijad käivad pool päeva tööl ning saavad selle eest hea kogemuse ja täispalga. Kuna Premium liigas on palju nädalasiseseid voore, on suureks plussiks seegi, et jalgpalluritel on vabad kõik mängupäevad. Eesti koondise legend võtab sponsorfirmade ees mütsi maha ning tõdeb, et poolprofisatsi moodustamine on Pärnule ainuke võimalus, profitiimi jaoks raha leidmine on tema sõnutsi hetkel võimatu.

“Kui majanduses on raske, on ka profispordis raske,” sõnab endine keskkaitsja. “Pärnus on suuri ettevõtteid vähe, firmad loevad iga klienti ja kõik jääb raha taha. Võibolla on paari aasta pärast töökoht juba piisav motiiv, et Pärnusse jalgpalli mängima tulla!

Aga muidugi hoiame seda joont, et anname oma poistele võimaluse ning üritame Pärnust pärit mängijaid siia tagasi tuua. Nad meeldivad publikule ja neid on kergem sponsoritele maha müüa.”

Kaarel Kiidron: oleme poolprofid, sest meie suhtumine on täisprofessionaalne Tartu Tammeka mänedžer ja kapten Kaarel Kiidron sõnab, et Taaralinna esindusklubi võib end poolprofessionaalseks nimetada küll, aga mitte selle mõiste traditsioonilises võtmes.

“Meil on olemas poolprofessionaal näiteks minu näol, kes saab klubis peale jalgpalli mängimise ka tööd teha,” sõnab koondiseski mängu kirja saanud mees. “Lisaks on meil mõni mees, kes on klubis treener. Kuigi meil mängimise eest palka ei saada, oleme leidnud muid hüvesid, kuidas mängimine võimalikult vähekulukaks muuta, et sportlased ise midagi peale maksma ei peaks. Oleme leidnud neile tasuta putsasid ja muud varustust, pakume tasuta toitlustust. Mis kõige tähtsam, miks me oleme poolprofid – meie suhtumine on täisprofessionaalne. Meist igaüks tahab jalgpallis võimalikult kaugele jõuda. Finantsiliselt oleme me amatöörid ja hüpe profivõistkonnaks on liiga suur. Selle jaoks on vaja lotoga võita. Õnneks on poolprofessionaalsus hea vaheetapp ning meil on ka mõned Pärnu-sarnased mõtted läbi käinud.”

Foto: Lembit Peegel

Jaanus Pruuli: profid treenivad siis, kui ise tahavad. Meie seda endale lubada ei saa Amatöörid, poolprofid, profid – kuidas te end ise nimetate?

Paide Linnameeskonna tegevjuht Jaanus Pruuli: “Professionaalne amatöörmeeskond! See tähendab seda, et me oleme amatöörmeeskond, aga üritame kõike teha võimalikult hästi. Me oleme klubis arutanud, kuidas me ennast nimetame. Teadsime ju juba ettevalmistusperioodil, et on liitunud jalgpallureid, kes saavad mängimise eest tasu. Leidsime arutelus, et profid treenivad siis, kui ise tahavad. Poolproffide Skandinaavia mudel on see, et klubi toetajate seas on selliseid ettevõtteid, mis annavad mängijatele näiteks kella kaheni tööd, kell kolm on trenn ning tööpäeva lõpuks on sportlane juba perega kodus. Amatöörid ei saa seda endale lubada. Kuigi osa mängijaid on profid, teevad teised tööd ning treenida saame kella viie-kuue paiku. Küll on aga mõningad mängijad leidnud töö meie võrgustiku kaudu. Et Skandinaavia mudel töötaks, oleks vaja teha sammu mitte viie-kuue mängija kaupa, vaid ikka suurema numbriga. Muidu on see, et ikka peab õhtul trenni tegema, sest pool võistkonda käib tavatööl. Sellest aastast oleme mõningatele noormängijatele ja proffidele lisanud paar korda nädalas toimuva hommikuse treeningukorra. Neist võtab osa tavaliselt kaheksa kuni kümme mängijat ning meil on ka spetsiaalne kokkulepe kooliga, et nooremad saavad samuti kord paari nädala tagant selles trennis käia.”

Kaarel Kiidron on mittetraditsiooniline poolproff.

2016 APRILL JALKA

41

mängija luubi all

Sören Kaldma

Foto: Lembit Peegel

Nõmme Kalju FC noor poolkaitsja Sören Kaldma (19) oli mullu üks Kalju duubli põhitegijatest ning hooaja edenedes kogunes tema kukrusse järjest rohkem Premium liiga minuteid. Mida arvavad temast mehe endine juhendaja Martin Maasing ning praegune nõmmekate abitreener Sergei Terehhov?

Sergei Terehhov: “Tema trumbid on tahe mängida ja õppida ning trennis pingutamine. Potentsiaali temas on.”

Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Sergei Terehhov: Kõiki palle ei võida, aga peavõitlusesse läheb julgelt. Viiese skaala juures võib hindeks nelja panna.

Martin Maasing: Hüppeajastus on tal alati hea olnud. Kasvu visates on läinud veel paremaks.

Sergei Terehhov: On olemas, aga ütleme, et kindlasti võib selles ele elemendis areneda. Otseselt tal millestki puudust ei ole, aga kindlasti võib paremini teha ning selle poole tuleb liikuda.

Martin Maasing: Väikesel väljakualal võiks vastu võtta kiiremaid ning lihtsamaid otsuseid ning leida kiiremat jätku, aga üldjuhul positiivne.

Vastupidavus

Jõud

Sergei Terehhov: Töötahet tal on ja isegi kui on väsinud, pingutab lõpuni. Meistriliigas pole ta veel väga palju mänginud, vajab harjumist, et tempo on natuke kiirem, aga töövõime on tal siiski päris korralik, peab 90 minutit vastu. Kindlasti tahaks, et selle aja jooksul ka stabiilsus säiliks, kvaliteet peab lõpuni säilima.

Martin Maasing: Vastupidavus kõige parem ei ole olnud, aga treenides on läinud paremaks.

Sergei Terehhov: Oma vanuse kohta on tal jõudu päris korralikult.

Kehamängu julgeb minna ja see on korras. Saab ka meesteklassis hakkama, kontakti ei karda ning jalga eest ei võta.

Martin Maasing: Noortes kõige jõulisem ei olnud. Ta ei kartnud kehakontakti, aga pigem vältis. Meestega mängides on juurde tulnud sitkust, jõudu ja julgust.

Liikuvus

Sisu Sergei Terehhov: Võitlustahe on tal olemas, midagi ette heita ei saa. Tahtmist on, üritab ja proovib, teine asi on see, kuidas välja tuleb. See on juba tehnika ja kvaliteedi küsimus.

Martin Maasing: Temaga ei olnud treeningutel mingeid probleeme, alati nii vaimselt kui füüsiliselt kohal.

Iseloomult vaikne, õpihimuline, kannatlik ning mängija ja inimesena intelligentne.

Kiirus Sergei Terehhov: Poolkaitsja jaoks on piisavalt nii stardi- kui distantsikiirust. Ründaja kohal ja äärel mängimiseks oleks vaja juurde panna.

Martin Maasing: Kiirus on märgatavalt paremaks läinud nii palliga kui ka ilma pallita. Reaktsioonikiirus võiks parem olla.

Löök & sööt Sergei Terehhov: Pikk diagonaalsööt on tal olemas. Tegelikult ka löök, esiliigas on palju väravaid löönud. Parema jalaga saab paremini hakkama, vasakuga võiks natuke tööd teha.

Martin Maasing: Jõudu löögis on, tuleks lisada natukene täpsust, siis oleks tasakaalus. Tema söödus on kavalust ja mõtet, millest võivad tekkida ohtlikud olukorrad.

42

JALKA APRILL 2016

cv

Sergei Terehhov: Liigub väljakul, küsib palli, aga liikumise ajastuse korral võiks natuke paremini mängu lugeda. Liigub palju, teinekord isegi liiga palju.

Martin Maasing: Noortes kõige liikuvam ei olnud, aga oma kohavalikuga oli alati õiges kohas.

Praeguseks on muutunud enesekindlamaks ja liikuvamaks.

Tehnika Sergei Terehhov: Siin komponendis on vaja juurde panna. Keskpooliku puhul on esimene puude väga oluline, sellest olenevad edasised liikumised. Tehnika on olemas, aga peab veel tööd tegema.

Martin Maasing: Tehnika on paigas ja omandab seda hästi. Nagu öeldakse – mängija õpib terve oma karjääri, aga õige materjali korral saab kvaliteeti alati parandada. Temas seda materjali on.

Sündinud: 03.07.1996 Klubi: Nõmme Kalju FC Endine klubi: JK Kotkas Juunior Treenerid: Rainis Maasing, Martin Maasing, Jaanus Reitel, Zaur Tšilingarašvili, Sergei Terehhov, Igor Prins, Sergei Frantsev, Marko Lelov, Martin Reim, Fredo Getulio Aurelio

minu 11 Foto: Mihkel Maripuu/Scanpix

Lembit Ulfsaki 11 meest on valmis võrgud puru peksma

K

ui Jalka sai Lembit Ulfsakile sümboolse koosseisu põhitõed edastatud, möödus kõigest 19 minutit ning legendaarne näitleja läkitas tekstsõnumi sisuga “Olemas, helistage”.

“Koosseis tuli mul nagu kosest,” selgitab mees ise oma julge taktikaga tiimi. “Minu meeskonnas peab kaitsma põhiliselt väravavaht, ülejäänud tormavad rünnakule. Kui kaheksakesi minnakse ründama, siis lüüakse ära küll. Kaitsesse nad muidugi tagasi ei jõua, aga see pole enam minu asi.”

Lev Jašin:

Sellest ajast, kui mina olen jalgpalli vaadanud, pole ma paremat väravavahti näinud. Ma olen teda isegi Tallinnas Komsomoli staadionil (praegune Kalevi keskstaadion – toim.) mängimas näinud. Mängis Moskva Dünamoga meie (Tallinna) Kalevi vastu.

Oleg Lionel Arjen Johan Zinedine Andres Gerd Oper Pele Müller Blohhin Messi Robben Cruyff Zidane

Franz Beckenbauer

Franz Beckenbauer:

Kohutavalt sümpaatne mees, kes siiani jalka küljes. Seda ma mäletan, et oli väga kindel mees, kui vaja oli, kõksas ka ise ära. On väga palju tähtsaid väravaid löönud.

Lev Jašin

David Beckham:

Jõle värvikas mees, mulle meeldisid tema täpsed passid.

Kultusmängija. Väga iseteadev mees, perekonnamees. Väga värvikas oli ka pastlaga viskamise lugu (seik 2003. aastast, mil Manchester Unitedi peatreeneri Sir Alex Fergusoni poolt riietusruumis teele saadetud jalgpallisaabas tabas sama klubi mängijat David Beckhami – toim.).

Johan Cruyff:

Mäletan teda 1974. aasta MMist. Hollandil ei olnud selliseid kõige suuremaid saavutusi, eks ta ole neid hõbedaid ja pronkse saanud, aga ta oli rohkem klubimees. Holland on mulle alati meeldinud ning Inglise koondise järel on nad mul teisel kohal.

Zinedine Zidane: Pele kõrval üks aegade parimaid. Tema oli selline tsirkusemees – lõi nii, et ei löönudki. Oli akrobaat ja tegi nipi.

MM-finaalis saadud punane tekitas mul tema vastu sümpaatiat juurdegi. Mulle meeldivad mehed, kes on inimlikud, kes teevad midagi, mille peale jääb suu ammuli.

Andres Oper:

Ega siis oma meesteta ei saa. Oper on nii palju rõõmu valmistanud, eriti see, kuidas ta (2001. aastal) Hollandile sisse kõksas! Mulle üldse kuidagi meeldis, kuidas ta platsil oli. Kui ta mängis, siis oli alati selline tunne, et nüüd on kindel värk.

Pele:

Oli vist oma aja kõige kuulsam mees, temast räägiti kõige rohkem. Võrreldes Messiga oli ta väga jõuline. Kõige traagilisem mäng, mida ma mäletan, oli ühel MMil (1966 – toim.), kus brasiillased mängisid bulgaarlastega ja bulgaarlased peksid ta vigaseks. Nende ülesanne oligi ta sandiks lüüa.

44

JALKA APRILL 2016

David Beckham

Gerd Müller:

Hirmus väravamasin. Lõi võimatutest kohtadest sisse.

Oleg Blohhin:

Kuna olen Nõukogude Liidus üles kasvanud ja igasuguseid klubimänge vaadanud, siis omast ajast mäletan teda. Kukkus igaks juhuks alati pikali ja pooled korrad sai ka penalti. Ta oli väga osav ja kaval mängija. Ega ma Nõukogude Liidu koondise poolt ei olnud kunagi, aga Blohhinile hoidsin pöialt.

Lionel Messi:

Kuidagi ei saa mööda praeguse aja parimast mehest. Pole midagi öelda, jumal on teda puudutanud, ta on jumaliku andega mees. Ronaldo on hea mängija, aga ma ei võrdleks neid, nad on täiesti erinevad. Messi on eriline mees.

Arjen Robben:

Võibolla imelik valik, aga tal on maailma kõigi aegade parim vasak jalg. Ma ütleks, et ta on minu lemmikmängija, nagu kunagi oli korvpallis Aleksei Tammiste mu lemmik. Neil on iseloomus ja osavuses midagi sarnast.

Treener: Sir Alex Ferguson:

Legendaarne, sümpaatne. Ta meeldis mulle igat moodi.

Mulle meeldib üks fakt, et noor nagu Mourinho, keda paljud ei salli ja kel ilmselt varsti Manchester Unitedisse minek, sai Fergusoniga hästi läbi. Kui neil omavahel mäng oli, siis hoolimata sellest, et poisid kõksisid omavahel vastu koibi ja sõimlesid kohtunikuga, said nad pärast mängu kokku ja jõid pudeli veini. Selles on mingisugune isa ja poja seos. Sellised inimlikud asjad mulle õudselt meeldivad.

A

J

A

K

I

R

I

A

J

A

K

I

R

I

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

A

J

A

K

I

R

I

A

J

A

K

I

R

I

Pallid paneb välja Sportland Football

Telli ajakiri Sport e-arve püsimakselepinguga ning osaled jalgpalli loosimises!

Tellimuse hind 2.90 kuu.

Kõikide tellijate vahel loosime 20.04.2016 välja kolm jalgpalli Adidas Euro 16 Top Replique X

Kampaania kehtib 25.03-15.04.2016

S EP TEMBER 2015

JU U L I 2 0 1 5

www.seb.ee/noustamine

www.tellimine.ee/sport-jalgpall

JUULI 2015

SEPTEMBER 2015

OTT KIIVIKAS

OTT KIIVIKAS

Südasuvine kodutreening

Jooksjate jõutreening

ANDRUS KIVIRÄHK

LEMBIT PEEGEL

RAHVASPORTLASE KANNATUSED UUS RUBRIIK! SEB COE

viimane valge jooksuime

ELUS TI IL

E LU ST II L

Testi ennast

A JAV IIDE

A JAV II D E

Wakepargis

MEELELA HUT US

M EE L EL A H U T U S

Diplomita tugitoolisportlane

Elav legend

35 aastat hiljem

meelelahutuslik

spordiajakiri

Rallifänni kirev elu

PAAVO NURMI TEMPOMEISTER Meelis Atonen

Kuidas valida kõrvaklappe

Draamateatri sportlikud näitlejad

Ilma lihata grillima

Maratoni taustajõud

Öös on jooksu

Suur jooksumaa Keenia

Põlvevalust priiks

Ülekoormusvigastused

Toitumise põhitõed Mis on jooksukultuur?

Vollemehed paadis

MarilynEndla Vaher Jurman Ava l d a b m u l j e t Müüt või inimene

OM 1980 PURJEREGATT

Eesti suurim

Tour de France

põhjust

ultraspordiks

Sport ja meik

Esimest korda maratonil SPORTLIK ETTEVÕTE

Saku Õlletehas

KRISTJAN KANGUR

Rahulik nagu lõvi

SURF

Rohkem kui sport

HIND 4.95

9 772382 818016

HIND 4.95

9 772382 818016

usutlus

Urmas Kirsil on paljut meenutada.

46

JALKA APRILL 2016

Foto: Lembit Peegel

usutlus

Alessandro Del Pieroga maadelnud Urmas Kirs – jonnakas mulk, kes ihkas Soome Küprose King Kong, vihane vene treener, värav AC Milanile. Praegune U21 ja U23 rahvuskoondiste abitreener Urmas Kirs on vutikarjääri jooksul igasugu põnevusi kogenud. Jalka tähtpäeva puhul jagab ta oma meeleolukaid mälestusi lugejatega. Muuhulgas selgub, millisest kahest Eesti jalgpallurist saaks kokku Lionel Messi.

SIIM KERA

M

Iga mäng oli pidulik sündmus, praegu Itaalia vastu – toim.), siis tegi seal oma illine on sinu koondisekarei oska öeldagi, mis siis sees toimus. koondisedebüüdi Alessandro Del Piero jääri kõige meeldejäävam Tulin 1990. aastal Viljandist Tallinna ja ning teda katsin ma personaalselt. Poolajal mäng?

1992. aastal oli mäng. Toona olid kõik vahetati ta välja, meeldiks arvata, et ta ei Esimesena tuleb meelde Monacos toisaanud minu vastu hakkama ja võeti välja munud 0 : 0 šotlastega. See mäng oli ikka suured asjad, kõik oli huvitav ja uus. (naerab – toim.). Ma mäletan, et maadlesin väga suure kella küljes. Vaimselt ja füüsiKuivõrd tuli sulle kasuks, et oled män- kuskil nurgalipu juures temaga, ja noorena liselt oli see päris keeruline, tahtmine oli on ikka vaja sigadusi teha, surusin ta näo niivõrd suur. Võimalus oli isegi võit võtta, ginud eri positsioonidel? maha ja tribüünilt hakkas kohe mündiraaga ka viik oli hea tulemus. Pärast mängu Viljandi Linnameeskonnas jõudsin mängida nii ründaja kui kaitsjana. 1980ndate he lendama. Kui tuli Teitur Thordarson, olid emotsioonid laes, nii suur tulemus. siis oli näha, et on veidi teistmoodi läheArvati, et šotlased kartsid Tallinnas män- alguses mängiti liberoga, eks ma siis nemine, ta otsis mängijatele positsioone, gida ja loobusid (Kirs viitab 1996. aasta 9. mängisin ka liberot, kaitsemäng polnud kus mängija suudaks võimalikult kasulik oktoobrile, mil viimasel hetkel muudeti puu- mulle võõras. Tuleb meelde üks mäng, kus olin libero ja jäime poolajaks mingi olla. Esimestes trennides olin äärepoolduliku valguse tõttu Eesti–Šotimaa MMTartu satsi vastu 1 : 2 taha, teisel poolajal kaitsja ning Indrek Zelinski pani Teitur valikmängu algusaega ning meie vastased paremaks äärekaitsjaks. Aga sammusid murule üksinda – toim.). ta sai ruttu aru, et Zelinskil on Kui me hakkasime Kehtnast MAADLUS DEL PIEROGA ründajana suurem kasutegur. Kui (seal oli koondis treeninglaagris – mul oli 1993. aastal põlvetrauma toim.) Tallinna poole sõitma, siis Ma mäletan, et maadlesin kuskil ja kaks operatsiooni, siis hiljem jutud käisid, et šotlased on juba nurgalipu juures temaga, ja noorena platsile naastes ei tulnud väravate avalöögi ära teinud, aga sisimas on ikka vaja sigadusi teha, surusin ta löömine enam vabalt, tundsin, et ei tahtnud seda uskuda. See oli näo maha ja tribüünilt hakkas kohe pidin punnitama. Kaitsesse oli kummaline tühi päev. Hommihea minna. Seal sai ka väravaid kul valmistusid ning ühel hetkel mündirahe lendama. lüüa ja rünnakule tõusta. Nautioli lihtsalt tühi auk. Vaimselt sin seda positsiooni. olime me selleks kohtumiseks tõsteti mind ründesse, lõin kaks väravat väga valmis. Sel hetkel olime valmis ja võitsime 3 : 2. Kui tulin Tallinnasse, siis Kui palju on äärekaitsja ülesanded šotlasi võitma.

Roman Ubakivi nägi minus ründajat, kui- muutunud võrreldes sinu ajaga? gi kaitsesse sattusin ka tema käe all. Tal oli Põhiülesanded ei ole muutunud, peab Vastased lõid põnnama? vastase oma väravast eemal hoidma ja Nii väidetakse. Tahaks ise ka seda usku- kombeks mängida tugevamate vastastega mees-meest. Kes jõudsid joosta, püüdsid rünnakut toetama! Kindlasti on tohutult da (muigab – toim.). elimineerida vastaste võtmemängijaid kasvanud see ala, mida äärekaitsja peab neil sabas lidudes. Need olid tavapäraselt katta suutma. Arvan, et ma olin ääreSa tegid oma koondisedebüüdi taaskaitses, sest Teiturile meeldisid tõusvad iseseisvunud Eesti esimeses ametlikus ründajad ja kuna koondis tegeles põhiliselt kaitsetööga, siis sealt see suund kaitse äärekaitsjad ja ma olin võimeline seda kohtumises Sloveenia vastu. Kas see poole minema hakkas. Vahelepõikeks – tegema. Suutsin teha seda, mida ta pidulik mäng ei tulegi esimesena kui me mängisime Salernos (1995. aastal minult ootas. Samas mulle ei meeldinud meelde?

2016 APRILL JALKA

47

usutlus Foto: Lembit Peegel

1994. aastal Flora eest Tallinna Sadama vastu tuisates.

väikesed kiired äärepoolikud. Sergei Terehhov näiteks – trennis vihkasin tema vastu mängimist! Jube tahtmine oli talle mingi litakas panna, et tuleks teine mees asemele (naerab – toim.).

Tallinna. Siis ma üritasin küll Soome pääseda, Soome tundus toona nagu marjamaa, kaugematest riikidest ei jõudnud unistadagi. Üheksa aastat võttis aega, enne kui Soome sain. 1993. aastal käisin Dzintar Klavaniga Saksamaa tugevuselt neljanda liiga klubi TSB Flensburgi juures. Meile mõlemale pakuti võimalust sinna minna, tema jäigi, aga Aivar Pohlak tegi mulle väga ahvatleva pakkumise, see lõi katuse veidi sassi ning jäin Florasse edasi.

Kui Saksamaalt tagasi tulin, siis läksin varsti operatsioonile ning tagantjärele mõeldes oleks see olnud Saksa klubile väga ebameeldiv üleminek, kui ma oleksin aasta aega seal vigastatud olnud.

Kui palju sa üldse välismaa poole püüdlesid?

Ma lihtsalt mängisin ja selliseid mõtteid peas ei olnud. Soome oli noorena mingi võimalus, sel hetkel muud ei näinud. Ühel jõle külmal talvel käisime koos Igor Prinsiga Kuusankoski Kumus testimisel.

Põhimõtteliselt puhkuse pealt läksime, olid rasked trennid ja meid tõmmati

välismaa värk, firmariided seljas!

Lõid 1998. aastal sõprusmängus AC Milanile kolli. Hiljem ütlesid intervjuus, et päris elu värav see ei olnud.

Kuidas nüüd tagasi vaatad?

Samamoodi. Elu värav on ta ses mõttes, et siiani räägitakse ja inimesed mäletavad mind selle järgi. Oli jah suur värav, kõva virvarr käis seal, Eurospordis oli otseülekanne. Sergei Terehhovil ja Indrek Zelinskil oli ka võimalus. Jumal tänatud, et varem ei löönud, oleks kohe suure surve alla jäänud (muigab – toim.).

Endale on kõige olulisem värav Viljandis Aserbaidžaanile (juuni 1997 – toim.).

Viljandi ON oluline, sest see on kodulinn? Terve suguvõsa oli kohal?

Jah. Rohkemgi kui suguvõsa! Iga mängija unistus on kodulinnas mängida ja eriti magusaks tegi see, et me võitsime 1 : 0 ja sa lööd oma kodulinnas võiduvärava. See värav tõi meelde need ajad, kui me 1984. või 1985. aastal mängisime Viljandi sõpruslinna Porvooga. Kaks matši oli ning tribüünid olid rahvast täis, inimesed seisid, oli meeletu rahvamass. Aserbaidžaaniga oli samasugune eriline tunne.

Miks sa üldse jalgpalli valisid? Toona olid ju teised alad popid.

1975. aastal sai minu juures Viiratsis kokku 4–5 minu eakaaslast, olime algklasside poisid ja mõtlesime, et midagi võiks teha, läheks kuhugi linna Kes oli parem ründaja: Ott Mõtsnik trenni. Selge, otsustatud. Tehti või Andres Oper? ettepanek minna suusatrenni, Eri ajastu vennad. Ma polegi MÕTSNIK + OPER = MESSI läksime. Mul oli ainukesena vist Ott Mõtsnikku oma silmaga mängimas näinud, ei oska Ei oska neid kaht väga võrrelda, aga kui spordipisik sees, teised loobusid võrrelda. Pigem lugesin tema nad kokku panna, siis saaks ühe korraliku mõne kuu pärast. Käisin seal ja siis korjas mind jalgpallikohta ajakirjast Noorus. Ei oska Messi valmis! treener Leo Ira üles. J. Köleri neid kaht väga võrrelda, aga kui nimelises Viljandi 4. keskkoolis nad kokku panna, siis saaks ühe oli loomisel spordiklass ja seal olid nii nädalaga korralikult ribadeks. korraliku Messi valmis! jalgpallurid kui maletajad. Klassis oli 1990ndate algus oli Eestis paras 16 jalgpallurit ja 20 maletajat, mina Metsik Lääs. Kuidas see kohalikku Karjääri lõpuaastatel (1999 ning 2000) sattusin jalgpalli juurde. Samas olid juba meistriliigasse üle kandus? mängisid Soomes Kotka TP ridades. esimesest klassist klassijuhataja Heldur Kas oli eesmärk korra välismaal ära käia? Väljakutest pole mõtet rääkida, selliseid Valgmäe maletunnid. Legend räägib, Sellel on veidi teine taust. Ega ma ise sel- väljakuid, nagu praegu on, naljalt ei et (endine koondislane – toim.) Erko leidunud. Oli igasuguseid staadioneid. lest suurt ei teadnud, aga kui ma ei eksi, Saviauk vaatas, et spordikooli kõrval Elu on möödunud nii, et kui sügis tuli, siis need võisid olla valikmängud Leedu mängitakse jalgpalli. Läks ka jalkatrenni, oli plats porimülgas. Mänguplaan oli ja Tšehhiga (juuni 1999 – toim.), kus aga alles siis, kui tuli talv, sai aru, et teseepärast palli minema peksmine, võibmind ja Martin Reimi käidi vaatamas. gemist on suusatrenniga! Suvel mängiti olla jättis see jälje ka üheksakümnenPärast mänge öeldi, et kuu lõpus lähed ju ainult jalgpalli (naerab – toim.) date koondisse. Eks mänguvormid olid Kotkasse mängima ja kõik on kokku ka kõik kokku klopsitud, särgid olid lepitud. Ma olin juba valmis selleks, et Kas spordiklassis malet mängisid? annetusena kuskilt Norrast, püksid olid pean varsti Eestis karjääri lõpetama. VäKui meie mängisime jalkat, siis maletaPuma ja sokid Adidas. Aga vähemalt lismaale vaatasin ma pigem siis, kui tulin 48

JALKA APRILL 2016

usutlus jad tegid oma asju. Male ei olnud meile kohustuslik. Võisime mängida ning maletunnid olid ikka olemas. Male on intelligentne mäng ja kui klassijuhatajat meenutada, siis tema andis mulle hästi palju. Oli intelligentne, hea eeskuju, õpetas elutõdesid, viisakust ja etiketti.

Organiseeris isegi peotantsutunde!

ragisema, nagu King Kong oleks tegutsenud. Mandariinipuude vahelt ilmus seesama inimene, kes pidas loengut, et ärge varastage. Tuli välja nagu King Kong džunglist, kaks kilekotti mandariine täis (naerab lakkamatult – toim.). Ju siis kartis ta, et kui meie läheme öösel mandariine korjama, ei jää talle midagi.

Millal viimati suusatasid?

1970ndatel ja 1980ndatel oli see ikka väga populaarne. Nädalavahetusel käisime terve perekonnaga suusatamas.

Isal, emal, õel, vennal, kõigil ühtemoodi dressid seljas. Sel ajal oli igal pühapäeval suusamatk. Sõjaväes panin korraks puusuusad alla ja lõhkusin Viljandi järve ääres peenikesed suusarajad ära.

Sain suusatajatelt sõimata, aga midagi polnud teha, käsk oli käsk ja rada tuli läbida! Viimati sain murdmaasuusad alla 2014. aastal Käärikul.

Tippklubisid pole sa veel treeninud.

Kui hooaja lõpus olid Kaljus ja Levadias vabad kohad, siis ei kippunud CVd saatma?

Mul on võibolla veidi jonnakas iseloom.

Ei teagi, kas see toob kasu või kahju. Põhimõtteliselt on nii, et kui ma 1980ndate lõpus töötasin koos Leo Iraga Viljandi KEKi EKE Tares – olime ühes brigaadis ja ehitasime puidust majaplokke –, siis ta küsis, ega ma Tallinnasse mängima ei taha minna, et tal on tuttavad treenerid, ta soovitab. Ma ütlesin Leole, et ma ei taha niimoodi tutvuste kaudu. Ma tahan, et mind märgatakse, et mind kutsutakse.

Samamoodi ka praegu. Ma ei lähe ise pakkuma, vägisi ma ei tüki, see pole minu moodi. Kui pakkumisi pole tehtud, siis ju pole minus midagi nähtud või on minust paremaid. See ei morjenda väga. Kunagi ei tea, mis juhtub.

Mida vahvat mäletad Küprose laagritest 1990ndail, kui Flora käis seal talvel koos mängijate peredega mitu kuud laagerdamas?

Seal juhtus igasugu asju! See oli päris huvitav aeg, rügasime tööd teha, naised ja lapsed puhkasid ning nautisid niisama elu. Mäletan, et meil olid seal pikad jooksuotsad mööda randa, kilomeetrite viisi ainult edasi ja tagasi. Mööda liiva ei olnud kerge joosta. Päris karm oli, aga need head olud korvasid selle. Me saime seal palju häid mänge. Üks huvitav mäng oli ühe vene meeskonnaga, mäng läks korralikuks raiumiseks ja katkestati, peaaegu oleks massikakluseks läinud.

Kohtunik ei suutnud mängu ohjes hoida. Ma mäletan sellist seika, et kohalik bussijuht ütles pärast, et tal oli nuga valmis pandud. Venelaste treener tuli rüseluse käigus Teituri juurde, käed olid rusikas ja ütles “davai, poksime, vanamees”. Üks huvitav seik meenub 1995. aastast, kui läksime laagrisse ja esimesel päeval korjati meid basseini juurde kokku, et rääkida, mis toimuma hakkab.

Jutt oli siis selline, et peame end hästi üleval hoidma, peame väärikad olema, sest oleme väikesest riigist. Pürgime NATOsse ja ei tohi lollusi teha, ei tohi midagi varastada. Me ainult muigasime, meil ju polnud selliseid plaane. Ümber basseini oli mandariinisalu ja õhtul, kui oli juba peaaegu pime, istusime Dzintar Klavaniga rõdul. Järsku hakkasid puud 50

JALKA APRILL 2016

Kas miski ei kisu sind Viljandi jalgpalli arendama?

(Pikk vaikus – toim.).

Ootad, et keegi kutsuks?

Põhimõtteliselt küll, aga Raiko Mutle, Rain Tölpus ja Aivar Lillevere ei tee midagi valesti. Kas neid on vaja välja vahetada? Ei ole nii, et lähen sinna ja mul on teadmised ja teie ei oska midagi. Nad teevad head tööd ja kui neil on abi vaja, küll nad siis küsivad. Praegu olen näiteks Rakvere JK Tarva treeneritele mentor. Neil on seal suur osa UEFA B litsentsiga algajad treenerid, aga üks asi on koolipink, teine reaalne elu.

Võib ju koolipingist lahingusse minna, aga teadmised ei garanteeri edu, kogemused loevad. Käin nende tegemistega tutvumas ja koos arutame, kus nad saavad juurde panna.

Urmas Kirsi Eesti mängijate esikümme Andsime endisele vutimehele parajalt lihtsa ning samas ka keerulise ülesande – nimetada Eesti kümme parimat jalgpallurit, keda ta on oma silmaga mängimas näinud. Alguses oli kõik tavapärane: Mart Poom, isapoeg Klavan, Konstantin Vassiljev.

Siis tuli aga meelde kurikuulus Mulgi maffia ehk koondises tegusid teinud viljandimaalased.

“Teeme ümber, teeme huvitavaks,” poetas Kirs ja senine koosseis sai kõrvale heidetud.

Ja nii sai Kirsi suvalises järjekorras esikümme järgmine: Tõnu Vanakesa, Dzintar Klavan, Ragnar Klavan, Marek Lemsalu (“Las olla üks pärnakas sees, vahet ei ole”), Viktor Alonen, Janek Meet, Mati Pari, Argo Arbeiter, Erko Saviauk, Karol Mets.

Kogenud koolitajana tahvlil mängu peensusi seletamas.

Foto: Lembit Peegel

KALEVIPOJAD ON KODUS!

EESTI . SERBIA

29. MÄRTS 2016

AMETLIK MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

klubi lood

Koeru JK (rohelises) Eesti karikavõistluste mängul Tallinna Kalevi vastu.

Foto: erakogu

Koeru JK rahulik aeg III liiga ida piirkonnas pallival Koeru Jalgpallikooli meeskonnal on üks rahulikumaid ajajärke: noortetöö on usaldatud Paide Linnameeskonnale ning esindusrivistus naudib ilusat mängu ja head seltskonda.

INDREK SCHWEDE

K

oeru meeskonna logo reedab, et tähtede JK taga polegi peidus oodatud “jalgpalliklubi”, vaid hoopis “jalgpallikool”. Nimemuutus võeti ette kuus aastat tagasi, kui vutimehed tahtsid asjaajamist enda kätte võtta.

Seni olid ohjad olnud valla sporditöötaja käes, kes oli jalgpallivõõras inimene.

“Kuna meie eesmärk oli ennekõike tegeleda noortega, panime uue juriidilise keha nimeks MTÜ Koeru Jalgpallikool,” selgitab meeskonna eestvedaja Ivar Nagla. “Paljud ei tea seda ja nimetavad meid Koeru jalgpalliklubiks, aga me pole sellest numbrit teinud.”

Koeru Jalgpallikooliks nimetatud klubi enam noortega ei tegele, sest Järvamaal ühtset süsteemi loov Paide Linnameeskond võttis selle kohustuse üle.

“Olin ise noortetreener, aga käin kaugõppes koolis ja olen kuu jooksul terve nädala ära,” räägib Ivar Nagla.

“Tööga seoses lisandub veel äraoleku52

JALKA APRILL 2016

aega. Seepärast näis Paide ettepanek mõistlik ja otsustasime niimoodi proovida. Seepärast on meil klubis hetkel väga rahulik aeg.”

Nagla ütleb, et Paide Linnameeskonna tegelemisel kohalike noortega on häid ja halbu külgi. Hea on see, et andekamad noored, kelle areng Koerus takerduks, saavad nüüd käia maakonnasiseselt teiste tugevamatega koos harjutamas. Miinuseks on see, et varem oli osalemine treeningutel tasuta ja trennides oli 60–70 huvilist. Nüüd on treeningud tasulised ja trenniskäijaid vähem.

“Meie valla kindel põhimõte oli see, et tasu ei võeta,” rõhutab Ivar Nagla.

“Meil pole klubis ka mingit maksu, meistrivõistlustel osalemise tasub vald.”

Uskumatu derby Järva-Jaaniga III liiga ida piirkonnas mängiv põhimeeskond ei saa kurta mängijatepõua üle hoolimata sellest, et väikesele kohale

Koeru JK embleemi tegi meeskonnale tuntud meediategelane Ervin Runnel. Logol on Koeru lipuvärvid.

PAVO RAUDSEPP PIIKSUS JA MÜÜS KÜTTEPUID “Olümpiasuusataja Pavo Raudsepp on üks kahest mängijast, kes olnud meeskonnas selle loomisest saadik,” jutustab Ivar Nagla. “Tal oli kunagi kange huvi teada saada, kuidas pulss mängu ajal lööb, aga pulsikella ei tohi mängu ajal kanda. Raudsepp küsis kohtunikult luba. Kohtunik ütles, et mina võin erandi teha, aga vastased peavad nõus olema. Ta sai selle nõusoleku, aga unustas kellale vajaliku piirangu peale panna ja kui tal pulss üle normi tõusis, hakkas pulsikell piiksuma. Individuaaltreeningu korral saad koormust maha võtta ja piiksumine lakkab, aga jalkaväljakul polnud tal kuhugi pääsu ja nii ta jooksis seal kogu aja piiksuva kella saatel punases. Vastastel oli ka naljakas.

Pavo on tuntud hea suhtlejana, vastaste seas on tal ka alati mingid sõbrad. Igapäevaelus tegeleb ta küttepuude müümisega ja mõni aasta tagasi oli normaalne, kui ta mängu ajal tegeles puidu müümisega!”

klubi lood ESIMENE VÄRAV: RING MEESKONNALE Üks Koeru meeskonna traditsioone on seotud klubi eest löödud esimese väravaga: iga uus skoorija pidi teistele õlled välja tegema. Eriti mujalt Eestist tagasi koju siirdudes tegi see bussisõidu lustlikuks.

“Muidugi arvestasime seda, et rahakotid on poistel erinevad, ja kui lööjaks oli mõni noor, klappisime raha kokku,” meenutab Ivar Nagla. “Õlled ei jäänud kunagi ostmata.”

Lund ei karda: pallile annab tuld Jaak Tammik, Koeru võistkonna liige aastast 2003.

omaselt elab osa meeskonnast nädala sees Tallinnas või Soomes ja üks punt teenib aega sõjaväes. Koerus elab viis mängijat ja Ivar Nagla sõnul on viiskuus noort pidevalt “kadunud” ehk tänapäevasel moel laias ilmas maailma avastamas. Kodumängudel käib ligi 60 pealtvaatajat, aga kui klubi varasematel aastatel selle nimel rohkem vaeva nägi, ulatus publikuarv sajani. Nüüd on plaan publikut taas rohkem ligi meelitada.

“Püüame mängud tuua paremale ajale, mis on laupäeval kell 12,” selgitab Nagla. “Jalgpalliliit arvas, et see võtab pealtvaatajaid Paide Linnameeskonnalt, aga on nüüd sellega nõus. Me tegelikult ise kannatame selle tõttu, sest mõned mängijad ei saa nii vara tulla, aga publikule on see parim aeg.”

Talvel treenitakse kohaliku kooli saalis kaks korda nädalas: reedel ja laupäeval, mil on treeninguaeg ka fännidele. Kõik treeningud on avatud ka teistele soovijatele. Ivar Nagla kinnitab, et lisaks kohalikele noortele on oodatud ka võõrad. Kõige kõvem vastasseis on sama liiga samas piirkonnas mängiva FC Järva-Jaaniga.

“See on kohalik derby, mis tähtis mõlemale,” räägib Nagla. “Aga eelmisel aastal juhtus uskumatu lugu: traumade ja töö tõttu ei saanud paljud tulla ja me suutsime kaht vigastatud mängijat väljakule saates läbi häda 11 meest kokku saada. Aga Järva-Jaani poolt tuli vastu ainult kümme meest! See oli küll huvitav kogemus: hakkad vaatama, et poisse polegi, kuigi tavaliselt on pink sel päeval täis!”

Koeru meeskonnal pole eesmärki tõusta kõrgemale III liigast. Selle teadmise kinnistas neile üheaastane

Foto: erakogu

Koerulased harjutamas (vasakult): Heigo Holm, Egon Parve (III liiga parim väravakütt aastatel 2001, 2004 ja 2005), Gert Kams (palliga) ja Karel Voolaid.

Foto: erakogu

kogemus II liigas mängimisest. Kuna koerulased treenivad vähe, ei suutnud nad vastastega eriti mängu lõpus sammu pidada, väsisid ja pidid kaotusi tunnistama.

“III on nautimisliiga, II liiga oli tööliiga,” võtab Ivar Nagla kogemuse

kokku. “Et meie mängijatel oleks motivatsiooni koos käia, siis naudime jalgpalli III liigas, proovime mängida ilusat söödumängu, mitte pikka palli taguda.

II liigas olime peksupoisid. Eesmärk on lõpetada esimeses pooles, kõik kohad ülespoole on vinks-vonks.”

LEPING KAREL VOOLAIUGA Koerust tuule tiibadesse saanud nimekamad jalgpallinimed on Eesti koondislane Gert Kams, Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid ja noortekoondistesse kuulunud Andre Mägi. Küsimusele, kas Kams ei võiks tulla karjääri lõpetama ja jalgpalli arendama Koerusse, vastab Ivar Nagla muiates: “Küllap napsab Flora ta ära.

Aga ta on mul hea sõber ja eks ma kunagi ikka teen talle hea pakkumise …”

Seepeale tuletab Nagla meelde, kuidas ta aastaid tagasi Karel Voolaiuga lepingu sõlmis: “Voolaid viskas hooaja eel nalja, et ta ei teagi, kus ta mängima hakkab, ja Koeru pole ka mingit pakkumist teinud. Istusin kodus arvuti taha ja panin lepingu kirja.

Ametlik paber ja puha, tasuks kirjutasin grilliõhtud, kalastusretked, Koeru traditsiooniline veepidu jms. Nädala pärast tuli vastus, et Voolaid on tingimustega nõus ja mängib Koeru eest. Oleme talle vist siiani ühe grilliõhtu võlgu.

Meil on vanem põlvkond mängijaid selline sõpruskond, kes armastab Põltsamaa jõel kahepäevaseid kalaretki teha. Oleme teisi poisse ka kampa kutsunud. Sealt oleks artiklitäis lugusid rääkida. Kord juhtus, et üks paatkond tegi teise paadi mehed aeruga kogemata märjaks. Sellest puhkes suur ja meeldejääv “meresõda” kahe paadi vahel.”

2016 APRILL JALKA

53

treener

Martin Teder:

jalgpalli ABC sain Saksamaalt FC Otepää treener Martin Teder õppis kasuliku aasta Mainzi ülikoolis, kus ta elas ligi veerandsaja kaastudengiga jalgpalli sees. Muuhulgas õppis ta seda, kuidas teistele algtõdesid õpetada.

INDREK SCHWEDE

F

C Otepää treener Martin Teder (30) peab oma haridusteel eriti kasulikuks aega, mil ta oli vahetusüliõpilasena Mainzis. Tartu ülikoolis, kus Tederil ootab tegemist magistrantuuri lõputöö, olid koos erinevate sportmängude esindajad ja tegeleti viie-kuue eri pallimängualaga.

“Mainzis oli terve rühm – 25–30 – inimest jalgpalli erialal,” räägib Martin Teder. “Grupi tase oli kõrge ja kuna ma ise olen jalgpalliga hilja alustanud, oli selle kasu väga suur. Mainzis võeti jalgpallitehnika tükkideks. Näiteks siseküljesöödu puhul joonistati jalale ala, millise kohaga pead palli tabama ja kuidas hoida hüppeliigest. Vaadeldi löögisoorituse eri osasid ja jälgiti kehaosade liikumist sel ajal. Korrigeerisime kaaslaste peal oma tehnikat. Õppisin, kuidas ise teistele ABCd õpetada.

Elasin terve aasta ainult jalgpalli sees, käisin vaatamas erinevate Mainzi klubide noortetrenne ja mängisin ise.

Sain sealses ülikoolis nii teooriat kui praktikat.”

Martini arvates võiks tehnilistele elementidele keskenduvaid koolitusi Eesti treeneritele rohkem olla. See kuluks ära neile, kes sarnaselt temaga pole lapsepõlvest saadik jalgpalli mänginud.

Praegu on Martin Tederil seitse rühma alates kahest lasteaiagrupist ja lõpetades põhimeeskonnaga. Sinna vahele mahuvad noored Otepäält, Pühajärve ja Kuldre koolist. Igal kuul võetakse luubi alla mingi kindel tehnikaelement. Kui selleks on näiteks löök väravale, valitakse ka harjutused just seda elementi silmas pidades. Ka treeningu lõpus 54

JALKA APRILL 2016

püütakse väljaku ja väravate suuruse ning mängijate arvu kaudu tekitada olukorda, mis soodustab selle tehnikaelemendi rakendamist.

“Väikestega on meie tegevus mängulisem ja suurematega püüame süvitsi minna,” selgitab Teder.

“Praegu oleme oma töö tehnika poolest niimoodi üles ehitanud. Ühtlustame treeneritega oma tööd, valmistame treeninguid ette uues võtmes, vaatame need koos üle, saame üksteiselt ideid ja proovime need võimalikult hästi lastele edasi anda.”

Talvepealinlasena on ka Martin käinud suusatrennis. Tõsi, murdmaatrennis käis ta paar korda, suusahüpetega tegeles paar nädalat, aga mäesuusatamine paelus teda paariks aastaks, kuniks edasijõudjale madalaks muutunud mäed sellegi tegevuse igavaks muutsid. Ennekõike paelusid teda siiski pallimängud, sealhulgas lauatennis ja isegi kergejõustikutrenni läks ta eelkõige sellepärast, et seal mängiti ka pesapalli. Ainus ala, mis jäi treenerite puudusel hoovispordi tasemele, oli jalgpall.

“Lapsest saadik ajasin naabripoisid õue vutti mängima,” seletab Martin.

“Pisik oli kogu aja sees, aga organiseeritud kujul jõudis jalgpall meile

treener Klassivend Gert Kams “Otepää koolis oli mu klassivend Gert Kams,” meenutab Martin Teder. “Õppisime kolm-neli aastat koos. Ma teadsin, et ta mängib jalgpalli, aga mulle tuli üllatusena, et pärast suusakooli lõpetamist ta selle ala valiski ja kuhu ta pärast välja jõudis! Olen talle kaasa elanud. Uskumatu, et sellise kõva tahtmise ja tööga on võimalus jõuda tippu. Olen teda lastevanemate koosolekutel ja poistele eeskujuks toonud.”

Martin Teder arendab talvepealinnas suveala. Foto: erakogu

FC Elva kaudu, kui läksin 9. klassi: kõigepealt tegeles meiega paar kuud Margus Ivask, siis tuli Urmas Kirs.

Gümnaasiumis käisin Tartus ja sel ajal tegelesin peamiselt karate ja poksiga.

Tegelikult otsustasin alles ülikoolis, et valin jalgpalli.”

Huvitaval kombel on Martin Teder kaheteist hooaja jooksul läbi mänginud kõik positsioonid väljakul, isegi väravavahi oma. See on võimaldanud näha mängu eri nurkade alt ja teha seda pikemalt: ka väravas oli ta pool hooaega.

“Väravas olin selline vaese mehe Neuer,” naljatleb Martin Teder. “Ma ei seisnud postide vahel, vaid tulin kohati lausa keskväljakule kaasa ning ühel korral karistati mind selle eest kauglöögiga ära. Aga enamasti tähendasid mu kaugeletulekud lisamängijaks olemist ja seda, et meie kaitseliini seljataha oli raske sööta. See oli huvitav kogemus.

Tajun nüüd paremini, mida eri positsioonil mängiv pallur tajub ja kuidas mängu näeb. Oskan paremini mängijaid juhendada.”

Ta peab oma missiooniks pakkuda huvilistele seda, millest ta ise ilma jäi: käia jalgpallitrennis. Huvi suusalinnas on suur. Jalgpalli mängivad Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Peeter Kümmeli ja Kasahstani tippsuusataja Aleksei Poltoranini pojad. Jalgpall on tõusnud Otepää noorte harrastatuimaks alaks ja kasvupotentsiaali on, sest tüdrukute treeningrühmadeni pole veel jõutud.

“Jalgpall on lihtsaim tegevus ja hea alus mistahes spordialale,” räägib Martin Teder. “Tähtis on see, et see tegevus lastele meeldiks. Selleks püüame lapsed emotsionaalselt kaasa tõmmata, teha sportimise ja jalgpalli mängimise nende jaoks nii kihvtiks, et poisid võtaks ka vabal ajal palli ja harjutaksid iseseisvalt.”

2016 APRILL JALKA

55

naised

Naistel on aeg vaadata rohkem piiri taha Kui veel mõned aastad tagasi peeti Eesti naisjalgpalluri siirdumist mõnda välisklubisse utoopiaks, siis praegu on see uks lahti murtud ja ühe käe sõrmedest piiri taga mängivate mängijate ülelugemiseks enam ei piisa.

Kes aga võiks ja peaks olema järgmised sellele tasemele jõudvad naised?

ALVER KIVI Lisette Tammik võiks ühena järgmistest välismaale siirduda.

S

elle aasta algul mängib Eesti koondislastest Prantsusmaa klubis FC Metz-Algrange Getter Laar, Ungari Ferencvarose Torna Clubis Inna Zlidnis, Soomes Aland Unitedis Pille Raadik ja Kupio Pallokissatis Signy Aarna.

Eesti naistekoondise treener Katrin Kaarna tunnistab, et oma võimete ja oskuste poolest võiks olla selliseid mängijaid isegi rohkem, aga siin on erinevad põhjused, miks naised on otsustanud koju jääda ja teinud just selliseid valikuid.

“Me ei saa kellelegi öelda, et nad peavad minema, sest see on rohkem ikka mängijate enda soov ja tahe teises keskkonnas ennast proovile panna,” lausub ta.

“Oleme koondise treenerite ja mängijatega nende välismaale minekul arutanud läbi kõik plussid ja miinused, aga lõpuks

56

JALKA APRILL 2016

teeb ikkagi jalgpallur lõpliku otsuse. Iga sündmus on õppimiseks ja tuleb edasi liikuda. Samas, kui pole proovinud, siis ei saa ka öelda, oli see õige või vale. Iga mängija leiab endale parima lahenduse ja oluline on õppida.”

Katrin Kaarna sõnul ei koosne koondis tulevikus vaid välismaal pallivatest mängijatest ja enamik naisi jääb Eestisse, aga oleks hea, kui tuumik mängiks siiski mujal.

Kaalukausil kogemused ja noorus Kuigi meistriliiga treenerid tõdevad, et paremad naised võiks välismaal mängida, on nad erinevatel seisukohtadel, kas, kes ja kuidas peaks selle sammu tegema.

Eesti meisternaiskonna Pärnu JK peatreeneri Jüri Saare hinnangul

Foto: Lembit Peegel

võiks kõik need naised, kes on saanud koondisekutse, sellele sammule mõelda.

Mängijatest nimetab ta oma võistkonna tugitala Kaire Palmarut.

“Ta on kogenud mängija, kes suudab end kokku võtta, kuid ilmselt ei ole talle seni tulnud sobivat pakkumist,” lausub treener, lisades siiski, et üldiselt võiks vaadata ikka nooremate naiste poole, ja siin toob ta välja Lisette Tammiku nime.

Jüri Saare sõnul peaks välismaale mineval mängijal olema hea kiirus, tehnika, mänguvaist ja mängulugemine ning muidugi super tahtmine. Oluline on võime võõras keskkonnas kohanduda ja sulanduda.

“Aga maailmas pole selliste omadustega mängijaid palju, kõigil on oma miinused,” leiab ta.

FC Flora värske peatreener Alek-

naised sandra Ševoldajeva soovitab vaadata nooremate poole, sest enamik 24–26aastaseid mängijaid on oma koha Eestis pere või töö näol juba leidnud ja neil ei ole kerge minna. Siiski pakub ta välja Pärnu naiskonnast Anete Pauluse, Kristina Bannikova, Ketlin Saare ja Merily Toomi. “Oleneb muidugi sellest, kui palju nad ise soovivad, oma võimalusi uurivad ja oma oskusi promovad,” täpsustab ta.

Tartu SK 10 Premiumi peatreener Kalev Kajak leiab, et neil oskuste poolest selliseid mängijaid ei olegi. Ta märgib: “Oleme amatöörid ja mängijatel ei ole eriti soovi profiks saada.

Selliseid vedureid, kes võistkonna enda järele võtaks ja rongi välja veaks, ma ei näe. Signy Aarna oli selline mängija ja tema on kindlasti seda väärt. Aga äkki võiks Lisette Tammik FC Florast selle sammu ette võtta.”

Tase ja oskused olemas Väljakujunenud arusaamade järgi peabki tasemel mängija minema välismaale, kus tugevas konkurentsis ja kõrgemal tasemel saadakse ka ise tugevamaks.

Mida rohkem selliseid naisi, seda parem on ka koondise mängutase. Samas on konkurents klubidesse tihe ja läbimurre eeldab mängijalt ka vastavaid oskusi.

Katrin Kaarna tõdeb, et mängutaseme mõttes tuleks mängijate välismaale minek kindlasti kasuks, aga samas ei saa nendega koondises korralikult trenni teha, sest teisi mängijaid ei saa pikemaks perioodiks kokku tuua, kuna nad on ikkagi amatöörid. “Kui välismaal oleks enamik, saaks ka laagreid lihtsamalt korraldada,” märgib ta.

Aleksandra Ševoldajeva leiab, et välisklubis mängimiseks oleks võimelised pea kõik koondislased, aga oleks probleem, kui nad läheksid kõik korraga. “Üks-kaks mängijat aastas oleks normaalne,” täpsustab ta. “Meil on oma liigas vaja tasemel mängijaid, et noortel oleks võrdlusmoment ning kogenumatega koos treenides ja nende vastu mängides saaksid nad ise tugevamaks.”

Kalev Kajak leiab, et mängijatel oleks kindlasti vaja oma tehnilisi oskusi arendada. “Ka füüsiliselt on vaja juurde panna, aga eks see ole ka kivi meie treenerite kapsaaeda,” raputab ta ka endale pisut tuhka pähe.

GETTER LAAR: KUI EI PROOVI, EI SAA KA TEADA “Väljamaale mängima siirdumise tähtsus mängija karjääris on otseses seoses tema ambitsioonidega jalgpallis,” räägib Getter Laar. “Kui eesmärgiks on mängida võimalikult kõrgel tasemel, esindada koondist, siis pean seda oluliseks.

Et täita unistus saada maailma parimaks mängijaks, on vajalik võimalikult soodne keskkond. Soodsaks keskkonnaks pean kompetentseid treenereid ja arengut soosivat meistriliigat. Arenetakse teadupärast mugavustsoonist väljas ehk siis mängides endast tugevamatega ning nende vastu.

Välismaale siirdudes tuleb arvestada, et sinna tullakse kellegi teise kohta võtma ja paratamatult on mängijaid, kellele see ei meeldi. Seega tuleb paks nahk kasvatada ja mitte lasta end häirida ja küll siis ajaga ka omaks võetakse.

Teine väga suur muutus on kindlasti perest ja sõpradest eemalolek. Raskematel hetkedel pole õlga, mille najal nutta, tuleb leppida sotsiaalmeedia ja muude suhtlusvahenditega.

Olenevalt tasemest, kuhu mängima siirdutakse, tekib sealsete inimeste hoiak uustulnuka suhtes ja seetõttu ollakse karmimad ning kriitilisemad nende oskusi hinnates: “Sulle makstakse, et meie võistkonnas mängida – näita, mida sa suudad ja miks sa oled parem kui mõni teine meist!”

Välismaale siirdudes tuleb kindlasti aru pidada treeneriga ning perega, et aru saada kõigest muutusega kaasnevast. Treener peaks kindlasti julgustama mängija ambitsiooni end kõrgemal tasemel proovile panna ja looma selleks soodsa keskkonna treeningul, aga ka väljaspool treeningut. Pere ja sealhulgas ka väga lähedaste sõprade toetav suhtumine aitab samuti kaasa. Pere tugi ennekõike!

Ma olen veendunud, et välismaal pallivate mängijate tase on tõusnud ja seda erinevate aspektide poolest – mängulugemine, füüsiline vorm, vaimne tugevus, otsuste vastuvõtmine, üldine intelligents jalgpallis ja enesekindlus.

Päevast päeva kõrgemal tasemel mängides kohanetakse sealse tasemega, kuid arvan, et koondises pole see veel suurt efekti andnud. Esmalt seetõttu, et suurem osa koondislastest mängib endiselt kohalikus meistriliigas, mis kõrge tasemega koondisemängudeks veel ette ei valmista.

Seega pole üldtase nii kõrge, kui võiks, vaid “keskmine” kõikide mängijate peale kokku. Vaja on saada välismängijad ja hetkel veel kohalikus liigas pallivad tüdrukud väljakul ühte keelt rääkima.

Mitu mängijat on minu käest uurinud, kuidas ja miks. Minu soovitus on siiski järele proovida, kui vähegi ambitsiooni on. Kui ei proovi, ei saa teada ning kui ei lähe nii, kuis soovitud, saab alati koju tulla. Need, kes näevad kojutulekut läbikukkumisena, võiksid kõigepealt peeglisse vaadata ja endalt küsida, kas nemad on julgenud oma unistust täitma minna.

Välismaal mängimine annab palju juurde jalgpallis, aga laiendab ka silmaringi, viib meid uutesse kohtadesse ja tutvustab meile uusi inimesi. Välismaal elades muutume palju, aga mina ei vahetaks seda kogemust millegi vastu.”

Getter Laar soovitab välismaal õnne proovida.

Foto: Lembit Peegel

2016 APRILL JALKA

57

persoon

Armeesoenguga Brent Lepistu k채is siiski m천nel korral Florat abistamas.

58

JALKA APRILL 2016

Foto: Lembit Peegel

persoon

Brent Lepistu: “Aasta aega jalgpallist eemal olla – hingevalu oli ikka päris suur”

“Kui sinult võetakse kõige armastatum asi 11 kuuks ära, on see päris raske,” ütleb mullu ajateenistuse läbinud Tallinna FC Flora jalgpallur Brent Lepistu. Jalka otsustas uurida, mida mõtleb üks tippsportlane, kes sukeldub vaid mõni päev pärast koondisedebüüti peaaegu aastaks sõduriellu.

SIIM KERA

M

ida teeb Eesti jalgpallur ühel vastu esindanud. “Bürokraatiat ja asjaaja- ja võin öelda, et ega see lihtne ei ole. Ise jürikuu päeval? Otse loomumist oli söögi alla ja söögi peale. Teadsin lootsin, et on kergem ja saan kiiremini likult tõmbab jalga kaitsmed, ainult seda, et lähen kohale, pannakse mängutunnetuse paika, aga hetkel näen kedrad ja putsad ning sammub väljabussile ja ilmselt viiakse Kuperjanovisse. väga ropult vaeva, et end uuesti mänkule. Sedaviisi möödub tänavune aprill Mis edasi saab, see oli täiesti tundmatu gumeheks mängida. Võib öelda, et olen Tallinna FC Flora poolkaitsjal Brent maa. Ühelt inimeselt kuulsin üht juttu, teistest maha jäänud. Ülejäänud on nii Lepistul, aga mullu oli kõik teisiti. 2014. teiselt teist. Kui ma ausalt ütlen, siis sel eraelu poolest kui jalka mõttes arenenud, aasta lõpus rahvuskoondises debüteerimomendil, kui olin bussis ja Võrumaa mina olen aasta aega pausi peal olnud.” nud atleet viibis 11 kuud ajateenistuses metsade poole sõitsin, käis igasugu Varajases nooruspõlves nii korvpalli ja eelmise naljakuu jooksul sai tal läbi mõtteid peast läbi. Mõtlesin, mis minust kui jalgpalliga tegelenud Lepistu liisk sõduri baaskursus ehk niinimetatud saab. Aasta aega jalgpallist eemal olla – langes vuti kasuks teises klassis. Kui noorteaeg. Võrumaal Kuperjanovi jalahingevalu oli ikka päris suur.” unustada paariaastane pigem ebaõnväepataljonis kerge see ei olnud.

Ajateenistuse viimased kuud veetis nestunud eksperiment vasakul äärel, on “Alguses oli elu päris ehmatav, kolm mees juba Tallinnas staabi- ja sidepatalFlora kasvandik peaasjalikult keskkuud polnud absoluutselt vaba poolikuna tegusid teinud. Oma SÕJAVÄEST: aega, et korrakski maha istuda esimeses koondisemängus sai ning oma mõtteid mõelda,” sõnab ta sel positsioonil pallides kirja Ma austan väga neid vendi, kel pole märtsi lõpus 23. sünnipäeva tähisavapoolaja minutid. Eksootilises mingit sportlikku kogemust ja kes pole Kataris peetud matši kohta on tanud mees. “Vaimselt ja ka füüsinii heas vormis, kuid tegid ka kõik läbi. tal vaid kiidusõnu. liselt oli see tippjalgpallurile väga raske. Ma austan väga neid vendi, “Debüütmänguks on niinimekel pole mingit sportlikku kogemust ja jonis ning sai ka Premium liiga vutiplattatud traditsiooniline soojamaareisi mäng kes pole nii heas vormis, kuid tegid ka sidega taastutvust sobitada. Ta tunnistab, väga õige,” lausub mulluseks Eesti meistkõik läbi. Minulgi polnud kerge, ei tea, et inimesena õppis ta end ajateenistuses riks kroonitu. “See loob uutele meestele mis tunne veel teistel meestel oli (naerab paremini tundma ning katsumus oli vaja- vabama õhkkonna ja ei ole liigset survet, – toim.). Algus ehmatas ära, aga kui rütmi lik, kuid jalgpalliline areng oli välistatud. et peab kohe kodupubliku ees madistama sisse sai, polnud hullu midagi.”

“Kui jalgpallur areneb inimesena, siis hakkama.”

Koos Martin Kase ja Johannes Kukeka jalgpallurina, aga eks see aeg oma jälje Uuel hooajal soovib Lepistu tulla baliga Kagu-Eestisse saadetud Lepistu jättis,” tunnistab ta ausalt. “Kui ma peale taas tšempioniks, jõuda uuesti koonjuhtum pakkus kõneainet ka meediale, kes kaheksat kuud sidepataljoni pääsesin, disse ning mängida end Eesti jalgpallis ei suutnud mõista, miks triot spordirühma sain hooaja lõpus ka seitsmes Premium tagasi pildile. ei paigutatud. Lepistu tõdeb, et ka temale liiga kohtumises platsile ning mängisin “Kui aasta aega ära oled olnud, siis oli kõige keerulisem just teadmatus. päris okeilt, aga see oli puhtalt emotmõned võibolla enam ei mäletagi, et “Kõik hakkas just ülesmäge minema, siooni pealt. Kui oled päevad läbi kinni selline mees nagu Brent Lepistu olemas siis tuli see kurikuulus 5. jaanuar,” jutusja sind lastakse puurist välja platsile, siis on, eks peab meelde tuletama,” võtab ta tab vutimees, kes kõigest üheksa päeva selle tunde pealt võib väga hästi mängioma eesmärgid lõpetuseks ühe lausega varem oli Eesti koondist Dohas Katari da. Praeguseks on tavaelu rutiin tagasi kokku.

2016 APRILL JALKA

59

maailm jalgpallireportaažist

Jugoslaavia langus vutiväljakute kaudu Kes tahab selle vastu võidelda, võidelgu, aga midagi pole teha, Serbia jalgpall on eestlastele märgilise tähendusega. Astume ajas üle paarikümne aasta tagasi ning meenutame aegu, mil Jugoslaavia vutt oli keerulise poliitilise olukorra kiuste tipus.

SIIM KERA

R

aamat “Oli au koos Titoga elada” (“Bilo je casno živjeti s Titom”) kaunistas kodusid üle kogu Jugoslaavia. Kes seda teost sirvis, jäi raudselt pidama 1980. aasta 5. mail tehtud fotol, kus valasid vennalikult pisaraid Belgradi Crvena Zvezda ja Spliti Hajduki jalgpallurid. Nimelt teatati sel päeval ametlikult Jugoslaavia juhi Josip Broz Tito surmast ning keset matši keskringi kogunenud atleedid said koos vastasvõistkonna ja Spliti kogunenud 50 000 pealtvaatajaga kurvastada ning lõõritada pala “Seltsimees Tito, me vannume sulle truudust” (“Druže Tito mi ti se kunemo”). Kuna Tito surma peetakse Jugoslaavia sotsialistliku föderatiivse vabariigi lagunemise alguseks, on võimalik väita, et riigi üleminekuperiood algas just Horvaatia rannikulinna vutiväljakul.1 Järgnevate aastate jooksul tõusid esile etnilised konfliktid, mida Tito ajal suudeti vaka all hoida, 1991. aastal kulmineerus see Horvaatia iseseisvussõjaga, aasta hiljem pakkis kommunistlik Jugoslaavia pillid kokku. Tahes-tahtmata on see jätnud vutihuvilistele kättesaamatusse kohta rippuma küsimuse, kas vutt jäi ilma potentsiaalsest valitsejast.

1987. aastal Tšiilis toimunud U20 MMi võitnud Jugoslaavia jõudis kolm aastat hiljem täiskasvanute MMil veerandfinaali, kus kaotati penaltitega finalistile Argentiinale. Aasta pärast murdis Belgradi Crvena Zvezda maha kõik vastased ning triumfeeris Meistrite liiga eelkäija Euroopa karika võitjana. 1992. aastal toimunud EMi koht võeti Jugoslaavialt 60

JALKA APRILL 2016

keerulise poliitilise olukorra tõttu käest ning nende asemel turniirile pääsenud Taani tuli kontinendi tšempioniks. Sloveenia koondise praeguse peatreeneri Srecko Kataneci sõnul oleks 1990ndate Jugoslaavia vutikoondis maailma lihtsalt laiaks litsunud.

Kuid naaseme oletustest reaalsesse maailma, Crvena Zvezda hullumeelne võit on siiani Jugoslaavia ja selle õigusjärglase Serbia jalgpalli suurim saavutus. Esimeses ringis tõmmati vesi peale Zürichi Grasshopperile, siis jäi teele Glasgow’ Rangers, kelle abitreener Walter Smith käis enne Belgradi klubi skautimas ning tuli väidetavalt tagasi kahesõnalise aruandega – üks neist sõnadest trükimusta ei kannata. Veerandfinaalis alistati Dresdeni Dynamo ning poolfinaalis Müncheni Bayern. Kusjuures, jugoslaavlased viis edasi sakslaste kapteni Klaus Augenthaleri kummaline viimase minuti omavärav. Kõrge kaarega lennanud palli püüdma läinud väravavaht Raimond Aumann kiilus miskipärast kinni ning ei suutnud mänguvahendit võrgust eemal hoida. Itaalia sadamalinnas Baris toimunud finaalis läksid belgradlased karvupidi kokku Marseille’ga. Kahe peale kokku olid nad eelnenud 16 kohtumisega löönud 41 väravat ning seetõttu oodati ka finaalist rohkelt kolle. Jugoslaavlased valisid aga kaitsva taktika ja alistasid 0 : 0 lõppenud normaal- ja lisaaja järel vastased penaltitega 5 : 3. Üliloogiline triumf, kui arvestada tõsiasja, et viimasel kolmel hooajal oli Jugoslaavia

liigas kehtinud reegel, kus viigilise tulemuse korral otsustasid võitja 11 meetri karistuslöögid.

Surmaähvardused palliplatsil Kõike seda suudeti hoolimata Balkanil valitsenud pingetest, kuulus ju Crvena Zvezda koosseisu mängijaid erinevatest Jugoslaavia sotsialistlikest vabariikidest.

Tegelikult oli olukord selleks ajaks juba päris masendav. Enne 1990. aasta MMi kohtusid Zagrebis maavõistlusmängus Jugoslaavia ja Holland. Koduvõistkonna hümn vilistati niivõrd kõvasti välja, et Madalmaade treener Leo Beenhakker sai visata nalja selle üle, kuidas ta ei teadnud, et Ida-Euroopas on niivõrd palju Hollandi koondise poolehoidjaid.2 21 päeva enne Euroopa karikafinaali, 8. mail 1991 said Belgradi Partizani koduväljakul Tito-nimelises Jugoslaavia karikafinaalis kokku kaks vana sõpra, kes 11 aastat tagasi olid koos nutta lahistanud – Spliti Hajduk ja Crvena Zvezda. Spliti mängijad hümni kaasa ei ümisenud ning kandsid Vukovari lähedal Borovo Selos aset leidnud konflikti käigus tapetud 12 Horvaatia politseiniku auks leinalinte. Kuigi Split võitis 1 : 0, oli tähtsam hoopis Siniša Mihajlovici ja Mart Poomi hilisema klubikaaslase Igor Stimaci omavaheline võitlus. Esimene oli hoolimata Horvaatia segaperre sündimisest tulihingeline serblane ning

jalgpallireportaažist maailm teise südames tiksus horvaatia rahvuslus. Mihajlovic hakkis vastaseid (eriti muidugi Stimacit) terve matši vältel ning lõpuks saadeti mõlemad mehed massimürgli taustal enneaegu duši alla.

Koos platsilt lahkudes vahetati sõnu, mille üle Horvaatia ja Serbia press siiani spekuleerib. Kas ähvardati surmaga või oldi kindlad, et just konkurendi kodulinn pühitakse juba alanud sõjas maamunalt? Keegi ei tea.3 Mehed ei vestelnud seejärel oma paarkümmend aastat.

Mängud, mis hävitasid Jugoslaavia Kui avalõigus mainitud 1980. aasta vutimäng sümboliseerib paljude arvates Jugoslaavia lagunemise algust, siis võib väita, et viimne löök anti riigile samuti jalgpalliväljakutel, ning seekord on menüüs lausa kaks erinevat müütilist matši. Enim on tähelepanu saanud 1990. aasta 13. mail toimunud Zagrebi Dinamo ja Belgradi Crvena Zvezda madistamine, mis peeti vahetult

pärast Horvaatia parlamendivalimisi, kus võidutses Horvaatia Demokraatide Liit. See tekitas otse loomulikult vimma Belgradi Crvena Zvezda fännirühmituses Delijes, kellele riigi lagunemine mokkamööda ei olnud. Rusikad lasti käiku juba enne matši ning kohtumise ajal tekkinud märulis sai vigastada 60 inimest. Kuid paljude arvates on veelgi olulisemaks daatumiks sama aasta 25. september, kui Splitis kohtusid kohalik Hajduk ning Belgradi Partizan. Uue möllu kartuses ei lubatud praeguse Serbia pealinna klubi fänne staadionile, kuid sellegipoolest on sellele matšile viidatud hiljem kui “päevale, mil Jugoslaavia suri”, nimelt süütasid Hajduki fännid staadionil Jugoslaavia lipu.

Sõda ning jalgpall olid sel ajal igapidi seotud. Nii Horvaatias kui Bosnia ja Hertsegoviinas oli tavapärane see, et klubide fännirühmitusi kasutati uute sõdurite värbamiseks.

Delije ninameheks oli aga kriminaal ning Interpoli poolt tagaotsitud Željko Ražnatovic ehk Arkan, kes täitis Crvena Zvezda poolehoidjatega oma jõhkra paramilitaarse grupi Tiigrid.4

Filmisoovitus Kui põhilugu keskendus Serbia lähiajaloo kõige keerulisemale perioodile, siis jalgpalli on seal kandis alati edukalt mängitud, Jugoslaavia kuningriigi esindus oli üks neist meeskondadest, kes osales läbi aegade esimestel jalgpalli maailmameistrivõistlustel. Slaavi vutimeeste teekonnast Uruguaysse ning sealsetest matšidest on vändatud ka kaks rahva hulgas palavalt armastatud täispikka mängufilmi: “Montevideo, Bog te video” (“Jumal õnnistagu sind, Montevideo”) ning “Montevideo, vidim se!” (“Näeme Montevideos!”). Serblased esitasid mõlemad linateosed ka parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks, kuid nominatsioonid jäid teenimata.

Muide, filmi “Näeme Montevideos!” eest napsas ühe nominatsiooni meie oma “Mandariinid”! Veidi liiga sirgjoonelise huumoriga vürtsitatud filmid on parajalt üle romantiseeritud, kuid (ka Serbia jalgpalli mitte tundvale) vutihuvilisele on tegemist siiski lõbusa ja põneva vaatamisega. Palju neid esimesest suurturniirist jutustavaid filme ikka on?

Sõja keerisesse sattunud riik lagunes ja vutiväljakutel tähendas see üht – 1991/1992. hooajal jätsid Jugoslaavia liigaga hüvasti Sloveenia ning Horvaatia klubid. Järgmisel hooajal oli nüüd Jugoslaavia liitvabariigi nime kandnud maa meistrisarja debüütaasta ja seal osalesid vaid Serbia ja Montenegro tiimid. Praeguseks on needki kaks riiki üksteisest lahku löönud. Serblastel pole pärast sotsialistliku Jugoslaavia lagunemist suuri tulemusi ette näidata – erinevate nimede all on kolm korda mängitud MMil (1998, 2006, 2010), peale selle osaleti 2000. aasta EMil, kus jõuti veerandfinaali.

Horvaatia jalgpall ja rahvuslus käivad alati käsikäes ja aitasid lõhkuda ka Jugoslaaviat.

Foto: Dimitar Dilkoff/AFP/Scanpix

1. Nielsen, Christian Axboe (2010). The Goalposts of Transition: Football as a Metaphor for Serbia’s Long Journey to the Rule of Law, Nationalities Papers, 38:1, 87–103 2. Samas 3. Mongague, James (2014). Thirty-One Nil: On the Road With Football’s Outsiders: A World Cup Odyssey, Bloomsbury USA 4. Djordjevic, Ivan (2012). Twenty Years Later: The War Did (Not) Begin at Maksimir an Anthropological Analysis of the Media Narratives about a Never Ended Football Game, Glas Etnogr inst: Glasnik Etnografskog instituta, 60, 201–206

2016 APRILL JALKA

61

aprillikuu kalender

Jälle Flora–Levadia, karikavõistluste veerandfinaalid Aprillikuus ootab meid maiuspalana taaskordne Flora–Levadia duell, aga ka Levadia–Kalju mõõduvõtt. Karikavõistlustel mängitakse veerandfinaale ja naised alustavad meistrivõistlusi. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 1. aprill

19.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Flora Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 2. aprill

13.00 JK Narva Trans – Rakvere JK Tarvas Narva Fama staadion 13.00 Paide Linnameeskond – Pärnu Linnameeskond Paide kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC Sportland Arena Esmaspäev, 4. aprill

18.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Infonet Sillamäe Kalevi staadion 20.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka A. Le Coq Arena Teisipäev, 5. aprill

18.00 Pärnu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC Pärnu Raeküla staadion 18.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia Rakvere linnastaadion 19.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond Narva Fama staadion Reede, 8. aprill

19.00 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev A. Le Coq Arena Laupäev, 9. aprill

13.00 Pärnu Linnameeskond – Tartu JK Tammeka Pärnu Raeküla staadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Paide Linnameeskond Rakvere linnastaadion 16.00 Nõmme Kalju FC – JK Narva Trans Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Infonet Kadrioru staadion Reede, 15. aprill

19.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC Tartu Tamme staadion Laupäev, 16. aprill

13.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora Paide linnastaadion 13.00 Tallinna FC Infonet – Rakvere JK Tarvas Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia Sillamäe Kalevi staadion 19.00 JK Narva Trans – Pärnu Linnameeskond Narva Fama staadion

62

JALKA APRILL 2016

Reede, 22. aprill

Neljapäev, 7. aprill

19.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Flora Pärnu Raeküla staadion 19.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka Kadrioru staadion

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu FC Santos Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion

Laupäev, 23. aprill

13.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Infonet Narva Fama staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev – Rakvere JK Tarvas Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond Hiiu kunstmurustaadion Teisipäev, 26. aprill

19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Infonet Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia A. Le Coq Arena Reede, 29. aprill

19.00 Rakvere JK Tarvas – JK Narva Trans Rakvere linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Pärnu Linnameeskond A. Le Coq Arena 19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia Tartu Tamme staadion Laupäev, 30. aprill

16.00 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC Paide linnastaadion 19.00 Tallinna FC Infonet – JK Sillamäe Kalev Infoneti Lasnamäe staadion

ESILIIGA Laupäev, 2. aprill

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Vändra JK Vaprus Sportland Arena Pühapäev, 3. aprill

16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Maardu Linnameeskond Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 16.00 Tallinna FC Infonet II – Nõmme Kalju FC U21 Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Teisipäev, 5. aprill

18.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora U21 Viljandi kunstmuruväljak Kolmapäev, 6. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Infonet II Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Maardu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC U21 Maardu kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Vändra JK Vaprus Maarjamäe kunstmuruväljak

Laupäev, 9. aprill

13.00 Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev Maardu kunstmuruväljak Pühapäev, 10. aprill

13.00 Tallinna FC Flora U21 – Kohtla-Järve JK Järve Sportland Arena 13.00 Viljandi JK Tulevik – Vändra JK Vaprus Viljandi kunstmuruväljak 16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tartu FC Santos Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Tallinna FC Infonet II – Tallinna FC Levadia U21 Infoneti Lasnamäe staadion Neljapäev, 14. aprill

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Viljandi JK Tulevik Maarjamäe kunstmuruväljak Pühapäev, 17. aprill

16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Flora U21 Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Vändra JK Vaprus Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Infonet II – Maardu Linnameeskond Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – JK Tallinna Kalev Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 21. aprill

19.00 Vändra JK Vaprus – Nõmme Kalju FC U21 Vändra staadion Laupäev, 23. aprill

13.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora U21 Kalevi keskstaadion 13.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia U21 Maardu kunstmuruväljak Pühapäev, 24. aprill

16.00 Viljandi JK Tulevik – Kohtla-Järve JK Järve Viljandi linnastaadion 19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Infonet II Tartu Tamme staadion Neljapäev, 28. aprill

19.00 Tallinna FC Flora U21 – JK Tallinna Kalev FC Flora Lilleküla väljak Laupäev, 30. aprill

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Viljandi JK Tulevik Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Tallinna FC Levadia U21 – Maardu Linnameeskond Maarjamäe staadion

aprillikuu kalender ESILIIGA B Reede, 1. aprill

Foto: Lembit Peegel

18.00 Viljandi JK Tulevik II – FC Elva Viljandi kunstmuruväljak Laupäev, 2. aprill

13.00 JK Sillamäe Kalev II – Tartu JK Tammeka U21 Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Pühapäev, 3. aprill

16.00 Viimsi JK – Tartu JK Welco Viimsi staadion Teisipäev, 5. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev II – JK Sillamäe Kalev II Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Kolmapäev, 6. aprill

18.00 Raasiku FC Joker – Viljandi JK Tulevik II Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 18.00 Tartu JK Tammeka U21 – FC Kuressaare Tartu Annelinna kunstmurustaadion 20.00 Tallinna FC Flora U19 – Viimsi JK Sportland Arena Laupäev, 9. aprill

13.00 JK Sillamäe Kalev II – Raasiku FC Joker Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Tallinna FC Flora U19 – FC Elva Sportland Arena 13.00 Viljandi JK Tulevik II – Tartu JK Welco Viljandi kunstmuruväljak Pühapäev, 10. aprill

16.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev II Kuressaare 19.00 Viimsi JK – Tartu JK Tammeka U21 Viimsi staadion Laupäev, 16. aprill

13.00 Viljandi JK Tulevik II – Tallinna FC Flora U19 Viljandi kunstmuruväljak 19.00 JK Tallinna Kalev II – Viimsi JK Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 17. aprill

16.00 FC Elva – Tartu JK Tammeka U21 Elva linnastaadion 16.00 JK Sillamäe Kalev II – FC Kuressaare Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Raasiku FC Joker – Tartu JK Welco Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Reede, 22. aprill

19.00 Tartu JK Welco – Tallinna FC Flora U19 Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 23. aprill

13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Viljandi JK Tulevik II Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 24. aprill

13.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev II Elva linnastaadion 16.00 FC Kuressaare – Raasiku FC Joker Kuressaare linnastaadion 19.00 Viimsi JK – JK Sillamäe Kalev II Viimsi staadion Neljapäev, 28. aprill

19.00 Raasiku FC Joker – FC Kuressaare Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 19.00 Viljandi JK Tulevik II – Tartu JK Tammeka U21 Viljandi linnastaadion Reede, 29. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev II – FC Elva Kalevi keskstaadion

Gert Kams (vasakul) ja Siim Luts Flora–Levadia alati põnevas duellis.

NAISTE MEISTRILIIGA Laupäev, 2. aprill

12.00 Noortekoondis – Tartu JK Tammeka Nike Arena 14.00 Pärnu JK – JK Tallinna Kalev Pärnu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Levadia – Tartu SK 10 Premium Maarjamäe kunstmuruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 16. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu SK 10 Premium Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 30. aprill

12.00 Noortekoondis – Pärnu JK Nike Arena 12.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia Hiiu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev Sportland Arena 19.00 Tartu JK Tammeka – Tartu SK 10 Premium Tartu Annelinna kunstmurustaadion

12.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 12.00 Nõmme Kalju FC – Noortekoondis Hiiu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Flora – Tartu SK 10 Premium Sportland Arena 14.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Tartu Annelinna kunstmurustaadion

EVALDI TIPNERI NIMELISED EESTI KARIKAVÕISTLUSED Veerandfinaalid

Laupäev, 23. aprill

Kolmapäev, 13. aprill

12.00 Noortekoondis – Tallinna FC Flora Nike Arena 14.00 Pärnu JK – Nõmme Kalju FC Pärnu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka Maarjamäe kunstmuruväljak

Teisipäev, 12. aprill

18.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju FC Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Tõrva JK Tartu Tamme staadion 19.00 Tallinna FC Flora – Tartu FC Santos A. Le Coq Arena 19.00 Viimsi JK – Tallinna FC Forza Viimsi staadion

2016 APRILL JALKA

63

lisaaeg Vabandus

Videokohtunik Autor: Margus Kontus

Eelmise kuu ühel postril oli ekslikult Madridi Atletico mängija Juanfran, aga nimeks oli märgitud Diego Godin. Saime mitmelt poolt vajalikku tagasisidet, et asi on mäda, ja suur tänu kõigile tähelepanelikele! Eriti Stevenile, kes andis meie veast märku meilitsi ning oli mõistev, kirjutades muuhulgas: “Nad on veidi sarnased, aga siiski erinevad mehed.”

Uurisime, häbipuna palgel, kuidas me sellise pirukaga hakkama saime, ja selgus, et asi algas Scanpixi pildipangast, kus sama pildi allkirjas on märgitud, et tegemist on Diego Godiniga.

Nii et Stevenil on mitmekordselt õigus: meeste sarnasus sunnib eksima paljusid. Juanfranist oleme varem juba postri avaldanud (Jalka nr 6/2015). Godinist hetkel head pilti postri jaoks pole leidnud ja jääme selle lugejale võlgu.

Võitjate kapten Toomas Kallaste Lõvide legendaarsest poistemeeskonnast jõudis Eesti koondisse kogunisti üheksa (Mart Poom, Martin Reim, Indro Olumets, Lembit Rajala, Toomas Krõm, Meelis Lindmaa, Arvo Kraam, Toomas ja Risto Kallaste). Lõvipoisiks on vahel nimetatud ka teistest nooremat Marko Kristalit, aga tema ei kuulunud 1987. ja 1988. aastal Helsinki Cupi võitnud rivistustesse. Mart Poom väravavahina on omaette ooper, aga väljakumängijatest eraldus noorteklassis teistest trio Reim-Olumets-Rajala. Nemad olid võimas ründekolmik, hästi kokkumänginud troika, kes eriti väikestes saalides toimunud miniturniiridel vaimustas publikut ehtbarcelonaliku (kusjuures see pole liialdus, olen ise näinud!) filigraanse söödumängu ja kvaliteetse skoorimisega. Ühtäkki, 1987. aastal Helsinki Cupil tõusis meeskonna suurimaks väravakütiks ja väljapaistvaks täheks Toomas Krõm, kes valiti ka oma meeskonna parimaks mängijaks ja kes jäi silma Nõukogude Liidu koondise treeneritele. Juba kerkis kultusliku ründekolmiku varjust esile ka Risto Kallaste, hilisem saltoautide sooritaja ja itaallaste hullutaja. Aga kas teate, kes oli Lõvide kapten sel 1987. aastal? Kes hoidis käes pressis aval-

64

JALKA APRILL 2016

van a

Foto: Lembit Peegel

foto

Toomas Kallaste esimesel taasiseseisvusjärgsel maavõistlusel Kadriorus Sloveenia vastu.

datud piltidel võidetud karikat? Selleks mängijaks oli Toomas Kallaste. Seegi oli märk lõvipoiste suureks kasvamisest, et enam polnud esirinnas Reim-OlumetsRajala, vaid nende kõrvale olid kerkinud aeglasemalt küpsenud kaaslased.

Toomas Kallaste on lõvipoiste omavahelises edetabelis koondisemängude põhjal Reimi ja Poomi järel kolmas 42 mänguga.

INDREK SCHWEDE

lisaaeg Aprillikuu sünnipäevad 03.04 Jaan Saal 05.04 Sergei Lepmets 05.04 Jakob Päll 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina 06.04 Andrei Veis 08.04 Ats Sillaste 08.04 Randy Padar 09.04 Jaak Luhakooder 09.04 Marko Lepik 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 11.04 Avo Jakovits 11.04 Trevor Elhi 11.04 Kert Krusel 13.04 Jarmo Ahjupera 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Richard Leht 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 17.04 Alar Peek 18.04 Ott Mõtsnik 18.94 Henri Hanson

62 29 18 43 35 26 28 18 57 39 45 28 60 23 19 32 57 39 29 19 29 23 33 29 47 53 21

18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Zlidnis 19.04 Magnar Vainumäe 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 21.04 Aavo Sarap 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Ralf Rogov 24.04 Sabina Ahmedova 24.04 Eliisabet Pedak 26.04 Marko Meerits 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 30.04 Allan Soomets 30.04 Laura-Liis Tamm

41 28 26 18 53 39 37 32 27 54 63 57 44 34 40 43 35 31 17 16 24 56 43 30 23 35 19

Pärg Vabadussamba jalamile Kolmandat aastat järjest viis Eesti Jalgpalli Liit Eesti vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril pärja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile Tallinnas. Tänavu oli see üks kümmekonnast pärjast, mis asetati monumendi juurde ametlikul tseremoonial kell üheksa hommikul. Pärjapanek on üks osa jalgpalliliidu arusaamast, mille kohaselt on jalgpall midagi enamat kui mäng ja mille abil aidatakse kaasa ühiskonna arengule.

Jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht asetab pärja Vabadussamba jalamile.

Foto: Oliver Oli

LHV panga edetabel Veebruarikuu toetussummade järgi on esimesed 20 reastatud nii: 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 5. Tallinna FC Infonet 6. FC Nõmme United 7. FC Elva 8. JK Tallinna Kalev 9. FC Kuressaare 10. Põlva FC Lootos 11. FC Kose 12. JK Tabasalu 13. Tallinna FC Levadia 14. Viljandi JK Tulevik 15. Rakvere JK Tarvas

16.

17.

18.

19.

20.

JK Welco Elekter Viimsi MRJK Tallinna FC Reaal Kärdla LM Pärnu Linnameeskond

LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ma mäletan ...

Endine mängija Urmas Liivamaa

Foto: erakogu

Ma mäletan ... kuidas me käisime Eesti noortekoondisega Gruusias Tšiatura linnas Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. See võis olla kas 1982. või 1983. aastal ja seal toimus võistlus kuni 13või 14aastastele, mida üle liidu tunti Junosti vanuserühmana. Staadion oli väga äge, murukate oli viimase peal. Üks meie alagrupivastaseid oli Gruusia, kellele kaotasime. Mäng lõppes, läksime duši alla, kõik oli ilus ja tore, aga kui riietusruumist välja tulime, siis juhtus midagi imelikku. Olin meeskonna kapten ja seepärast oli mulle hästi meelde jäänud vastaste kapten, kes tuli ka duši alt ja hüppas hopsti Žiguli rooli. Tänapäeval tuntakse seda automarki Lada nime all. See oli veel Žiguli 07 ehk tollal väga kõva auto. Teine mängija, edurivimees, samamoodi – duši alt otse autorooli!

Meie vaatasime, et nii palju siis 13–14aastastest vastastest!

Ma mäletan ... kuidas me Tallinna Spordiga Nõukogude Liidu II liigas mängides sattusime kas 1987. või 1988. aastal Grodnosse suure vihma ajal. Sel ajal kehtis reegel, et kodumängudel pidi platsil olema kohustuslikus korras vähemalt üks noormängija, ning nendeks olime Valeri Karpin ja mina. Muidugi võeti meid ka välismängudele kaasa.

Mängueelsel treeningul päev enne avavilet kallas vihma mis hirmus. Järgmisel päeval tuli buss meile järele ja sõitsime staadionile. Väljak oli vee all. Sealsamas kõrval töötas mingi sõjaaegne pump, millega üritati väljakut kuivaks imeda. See oli muidugi lootusetu ettevõtmine. Otsustati, et mäng ära ei jää, meeskonnad kamandati bussi ja sõitsime linnast välja. Jõudsime kuhugi karjamaale, kus oli kaks väravat. Parajasti valmistati platsi ette. Üks tõenäoliselt juua täis mees sõitis kriidimasinaga jooni maha – need olid parajalt kõverad. Ja see mäng peetigi seal karjamaal ära! Pealtvaatajatest mäletan, et neid oli väga vähe, aga paar-kolmkümmend meetrit eemal olid lehmad, kes ei lasknud end segada.

Ma mäletan ... kuidas ma Dmitri Harinile penalti sisse lõin.

Harin oli juba 17aastaselt Nõukogude Liidu olümpiakoondise väravavaht, mängis hiljem liidu ja Venemaa A-koondises ning oli üheksakümnendatel Chelsea puurivaht. Meie teed ristusid mõnevõrra varem Omskis, kus mängisime Eesti noortekoondises Moskva vastu. Poolaeg lõppes 0 : 0, aga kaotasime 1 : 6. Penalti lõin talle 0 : 4 pealt. Enne lööki mõtlesin veel, kuidas talle lüüa, ja tegin, nagu tahaks panna kõva paugu minu poolt vasakusse nurka, aga lükkasin hoopis siseküljega paremale. Harin läks haneks ja hüppas valele poole. Kõik võistkonnad sõid alati koos ja selle päeva õhtul tuli Harin ja surus mul kätt. Pikka juttu polnud, aga see oli tema tunnustus.

Ma mäletan ... kuidas mängisin aastatel 1991–1992 Honkas ja meil oli rootslasest treener, kes ei rääkinud soome keelt kõige puhtamalt, ja ega ma ise ka väga hästi veel kõigest aru saanud. Kohe esimeses mängus juhtus selline lugu, et ma sain treenerist valesti aru ja alustasin kaitseliini asemel edurivis.

Mõtlesin veel, et huvitav, mind pandi täna ründesse, ning kohe alguses läksin palli ka avalöögist lahti mängima ja teised vennad vaatasid natuke imelikult. Kõige naljakam selle asja juures oli, et enne kui eksitus välja tuli, jõudsin värava lüüa!

Honka mängis toona Soome tugevuselt neljandas liigas.

2016 APRILL JALKA

65

ristsõna

Märtsikuu ristsõna vastus oli “kaitsja Artur Pikk”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti–Serbia maavõistlusele 29. märtsil Mardo Lundver.

Võitjaga võtame ühendust. Aprillikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu “Jalgpallireeglid”.

66

JALKA APRILL 2016

Seitse aastat uus

www.kia.ee

Uhiuus

Uhiuus Kia Sportage koos navigatsioonisüsteemiga.

Vau-efektiga!

Kia navigatsiooniseade pakub kaarditeenuseid ja reisiinformatsiooni, muutes ka kõige lühemad autoreisid nauditavaks.

Kaardiuuenduste programmil on mitmed eelised ja konkurentsitult parim teenuste valik: * Kia navigatsioonisüsteemis on 1 algne kaart + 6 kaardiuuendust uutele autodele täiesti TASUTA! * Kaardiuuendus on imelihtne! Kõik vajalik tehakse Teie eest esinduses ära.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks veel Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril) vastavalt kohalikele eritingimustele.Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/149 kuni 10,0/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,2/144, keskmine alates 4,7/124 kuni 7,6/177.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47.

PÄRNU: United Motors Pärnu, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors Kohtla-Järve, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Tartu, Pihlaka 2.