Jalka (märts 2016)

HIND 2,20 EUROT MÄRTS 2016

SIIM LUTS: Rootsis põlesin läbi EKSKLUSIIVINTERVJUU: ANTTI NIEMI TEEKOND SOOMEST INGLISMAALE OTTOMAR LADVA: NOORMALETAJAD ON JALKAHULLUD EESTI FÄNNIRÜHMITUSED STARDIKS VALMIS MUUSIKUTEL OMA MM ISSN 1736-7379

Postrid: Maksim Gussev / Diego Godin / Riyad Mahrez

NIKITA BARANOV LUUBI ALL JÜRI SALUPERE VUTIVÕÕRANA FLORAS

a ita ts u u k

sisukord

loll jalgpallurile 8 aastat on –1 päris 16 b s u ra n ä a “V s ning mä ti h tä li ü n o akse aeg, see iga sind suudet e üle elad ja ll se lla. Kui i u va K . ee u it palj jalgpall n o , a id o h ures sinna, mil jalgpalli ju ajas tagasi s ek h lä , k ali hkem oleks võim s trennile ro ning panek , 8 –1 16 ” n i. li o õtleks teisit rõhku ja m bis lk 8 Kevin Rää

KAANELUGU LK 46 Lugejate küsimustele vastav Siim Luts räägib, kuidas oli Flora mehena Levadia särk selga tõmmata, ning meenutab oma välisklubide kogemusi. Ja jutustab veel paljust muust. Muuhulgas saame teada, mis on Lutsu lutsuviskamise rekord.

KOLUMNID

12 14

Siim Kera

HIND 2,20 EUROT MÄRTS 2016

Indrek Schwede

22

PERSOONID & INTERVJUUD SIIM LUTS:

Ottomar Ladva

EKSKLUSIIVINTERVJUU: ANTTI NIEMI TEEKOND SOOMEST INGLISMAALE OTTOMAR LADVA: NOORMALETAJAD ON JALKAHULLUD EESTI FÄNNIRÜHMITUSED STARDIKS VALMIS MUUSIKUTEL OMA MM ISSN 1736-7379

Postrid: Maksim Gussev / Diego Godin / Riyad Mahrez

19 20 39 50

Nikita Baranov

Rootsis põlesin läbi NIKITA BARANOV LUUBI ALL

Antti Niemi

JÜRI SALUPERE VUTIVÕÕRANA FLORAS

Jüri Salupere

ESIKAANEL: SIIM LUTS FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 3 (99) 2016

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

RUBRIIGID Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga Minu 11: Tiit Lääne

TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee

Klubi lood: Imavere Forss

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

Märtsikuu kalender

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA

Lisaaeg

KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG

Ristsõna

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS,

Naised

Eesti Antidoping ja jalgpall

MIHKEL UIBOLEHT

Eesti muusikud oma MMil

VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

Eesti B-koondisest

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

4 8 10 16 43 44 52 63 64 66

29

22 26 29 54 57 60

39

MUU Fännirühmitused enne hooaega

Noortekoondised Venemaal Joosep Susi jalgpallireportaažist, II osa

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT,

POSTRID MAKSIM GUSSEV FC FLORA

ASULA 4C, 11312 TALLINN

DIEGO GODIN

MADRIDI ATLETICO

TRÜKITUD UNIPRINDIS

RIYAG MAHREZ

LEICESTER

t

2016 MÄRTS JALKA

3

lembit peegel

Üks Premium liiga, üks armastus, üks elu

Enne veel kui algab uus Premium liiga karussell, pühime tolmu mulluselt hooajalt. Teie ees on Flora meistritiitliga lõppenud aasta parimad, akrobaatilisemad, rõõmsamad ning kurvemad hetked!

Mullusel hooajal oli mitu hollywoodlikku süžeeliini. Siin on neist kaks. Kalju unistuste start ning kukkumine; Florakate augustikuine ümbersünd ning uus tõus. Pildil etendavad oma rolle praeguseks karjääri lõpetanud Alo Bärengrub (vasakult) ja Albert Prosa (paremal).

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Ilja Antonovile oli mullune hooaeg parajalt mitmekesine. Muuhulgas oli mees palliväljakult traumade tõttu kõrval, käis kaitseväes ning lõi oma esimese koondisevärava. Siin rõõmustab ta Levadia särgis löödud kolli üle.

Algaval hooajal ainult väravatest ei piisa, kindlasti on mehe ning klubi eesmärk tiitlivõit.

4

JALKA VEEBRUAR 2016

lembit peegel

Tammeka pettunud puurivaht Karli Kütt on näo asendanud väravavahikinnastega.

Oranžid Florakad Madis Vihmann (21) ja Mihkel Ainsalu (57) otsivad rõõmukuhja.

On 18. september ning Gert Kams on hetk tagasi löönud kohtumise neljandal lisaminutil tiitlivõitjate võiduvärava.

Üleskutse kõigile kunstiandega inimestele – joonistage sel pildil Ingemar Teeveri (vasakul) ja Erik Listmanni ümber poksiring. Sobib kui rusikas silmaauku.

2016 MÄRTS JALKA

5

lembit peegel

Vaid pooleks aastaks Levadiasse naasnud Tarmo Kink (vasakul) on otsustanud, et Kalju noor Sören Kaldma tuleb endast eemale hoida. Jalgpall jälgib seda kõike stoilise rahuga.

Üks klubi, üks armastus, üks elu. Kuigi Flora publikunumber langes, laulsid tulihingelisemad pooldajad omad siiski võidule.

Üks FC Flora mängijatest on Erik Listmanni (22) abiga kaotanud pea ja nõmmekate väravavahil Vitali Telešil on seeläbi kergem oma sirutusoskuseid demonstreerida.

6

JALKA MÄRTS 2016

Ingemar Teever (paremal) näitab õigusemõistjale uut revolutsioonilist tehnikat, mis lubab särki enneolematult venitada. Ken Kallaste on hämmingus.

lembit peegel

Kui teistel on rõõmus, on ka endal rõõmsam.

Kaljukate Tarmo Neemelo (vasakul) ja Hidetoshi Wakui nägu on naeru täis, nagu viibiksid mehed püstijalakomöödial.

2015. aasta väravad on löödud, käed surutud ning viled vilistatud. Kes rokib uuel hooajal?

2016 MÄRTS JALKA

7

nimed & numbrid Ernest Hemingway ja Alen Stepanjan Endine noortekoondislane Alen Stepanjan (24) on oma senise karjääri jooksul jõudnud kuuluda näiteks nii Läti, Soome, Gibraltari kui Leedu vutiklubide hingekirja. Veebruaris siirdus mees aga Frank Liivaku koduliigasse ehk Hispaania tugevuselt neljandale tasemele, kus tema uueks koduklubiks on Andaluusias asuv CD Ronda.

Piltilusas Ronda vanalinnas on enne Stepanjani sammunud näiteks Ernest Hemingway ning legendaarse filmi “Kodanik Kane” režissöör ja staar Orson Wells, kellele mõlemale meeldis Malaga provintsi väikelinnas sooja suve nautida.

Õhust ja Armastusest ning Eesti Sultan Kui eelmises Jalkas sai leheruumi Põrgupõhja-nimeline vutisats, siis hea meel on tõdeda, et silmatorkavate nimedega tiime jagub üle Eesti. Kui Ambla külaliiga möödub võistkonna Õhust ja Armastusest valitsuskepi all, siis Äksi Cupil näitas kõigile tagatulesid Eesti Sultan.

Kevin Rääbis: vanus 16–18 aastat on jalgpallurile loll iga!

Tartu JK Tammeka ründemängijale Kevin Rääbisele (22) oli mullune hooaeg aegade edukaim. Ka näitlemise ning modellindusega tegelevale noormehele jätkus mänguminuteid nii U21 kui B-koondises. Kõige osavamalt noolis Rääbis palli Premium liigas, kus ta sahistas vastaste väravavõrku kuuel korral.

Vahepeal olid sul üsna tagasihoidlikud ajad, noortekoondises olid enne eelmist hooaega viimati 2009. aastal. Millest mullune läbimurre?

Aeg andis arutust, leidsin endast motivatsiooni. Varem olid mõtted laiali, olin noor ja roheline, ei saanud päris täpselt aru, mis tähtis on. Nüüd on aeg oma töö teinud ning mõistan, mis on oluline. Vanus 16–18 aastat on jalgpallurile loll aeg, see iga on ülitähtis ning määrab päris palju. Kui selle üle elad ja sind suudetakse jalgpalli juures hoida, on jalgpallitee valla. Tuleb lihtsalt see periood üle kivide ja kändude üle elada. Kui oleks võimalik, läheks ajas tagasi sinna, mil olin 16–18, ning paneks trennile rohkem rõhku ja mõtleks teisiti. Kui saaks seda aega tagasi, siis ma kindlasti ei mängiks praegu Eesti liigas.

Kas hetkel pead reaalseks mõne Eesti tippklubi eest mängimist või sihid ikkagi välismaale? Kui kõrgel su lagi on?

Lagi on välismaal. Suur unistus oleks mängida kuskil Inglismaal, aga samuti meeldivad Saksamaa ja Hispaania liigad. Pikk tee on veel minna ja arenguruumi on küllaga, aga arvan, et olen suuteline mängima välismaal väga heal tasemel.

Tuleb tööd teha.

Talvel treenisid üsna pikalt Tallinna Levadiaga. Miks sa lepingut ei teeninud? Ütleme nii, et otsustasin ka ise mingil määral Tartusse jääda. Iial ei tea, mis tulevik toob. Sulandusin hästi sisse, väga meeldiv oli trenni teha ning sain ilusti hakkama. Olukord on selline, et hetkel jään Tammekasse.

Nii et otsustasid ikkagi ise, et ei lähe Tallinnasse?

See oli mõlema otsus. Lõpus pidin ma päris tihti edasi-tagasi käima ja otsustasin Tartusse jääda. Ei saa öelda, et arusaamatus oli, aga nemad ka ei käinud mingisugust lepingut välja. Samas huvi oli olemas, seda ei saa maha laita.

11

... Just nii palju Eesti vutitegelasi on saanud presidendilt riikliku teenetemärgi. Viimati lisandus väärikasse seltskonda Raio Piiroja.

24.

... märtsil kohtub Eesti A. Le Coq Arenal Norraga ning kordab sellega ka rahvuskoondise kõige varasema kodumängu daatumit. Täpselt samal kuupäeval mängiti ka 2007. aastal, mil kaotati Venemaale 0 : 2.

1182

... pole ainult infotelefoni number!

Täpselt nii palju väravaid löödi Tartu SK 10 Premiumi korraldatud, novembrist jaanuarini toimunud SK 10 Premium Cupi 14 turniiril (üheksa naistele, viis poistele). Kokku oli mänguhoos lausa 1306 jalgpallurit.

8

JALKA MÄRTS 2016

Mainisid hiljuti, et näitlemisega on lõpp. Aga modellindusega?

Ega ma pole näitlemisega kunagi kõrgel tasemel tegelenud, see on pigem hobi korras. Naljakas, kuidas see teema on üles puhutud, need olid kõigest kaks seika (Rääbisel on olnud rollid telesarjades “Saladused” ja Foto: Lembit Peegel “Rääkimata lugu” – toim.), mil näitlemist pakuti. Modellindusest rääkides – kui jalka kõrvalt aega jääb ning jalkat ei sega, on väga tore sellistest võimalustest kinni haarata.

Alles hiljuti käisin Kaubamaja kataloogide jaoks pildistamas. Väikesed otsad on igati normaalsed, paljud jalgpallurid tegelevad kõrvalt teiste asjadega.

Aga kui sul oleks valida, kas sa saaksid olla Calvin Kleini reklaamnägu või mängida Madridi Realis?

(Naerab – toim.). Kui sa juba Madridi Realis mängid, siis on Calvin Kleini reklaamnäoks olemine tagatud!

SIIM KERA

Kevin Rääbis Tammeka sinises vormis.

KAS TEAD

KUI TIHTI PEAB TULEKUSTUTEID KONTROLLIMA

?

MIS ON TULEKUSTUTI KONTROLL?

1 AASTA TAGANT –

tuleb kontrollida tulekustuteid, mida hoiate AUTOS, veesõidukis või välistingimustes.

Tulekustuti kontroll on nagu auto tehnoülevaatus, mille käigus sooritatakse mitmed toimingud veendumaks, et ülevaatuse hetkel oleks tulekustuti töökorras. Kontrolli eesmärk on tuvastada tulekustuti hea töökord, ohutus ning vastavus tootja poolt ettenähtud tehnilistele nõuetele.

2 AASTA TAGANT –

tuleb kontrollida kõiki tulekustuteid (v.a neid, mis asuvad sõidukis või välistingimustes)

NB!

Kontrolli käigus mõõdetakse tulekustuti survegaasi olemasolu, kustutusaine laengu vastavust nõuetele, hinnatakse seadme kasutusvalmidust ja tehakse teisi tootja poolt ettenähtud toiminguid.

Niinimetatud „kummihaamriga tulekustuti toksimine“ pole kustuti kontroll ja ei anna mitte mingisugust kindlust, et su tulekustuti on töökorras kui teda vaja peaks minema!!!

MIS ON TULEKUSTUTI HOOLDUS?

1 kg 2 kg 3 kg

(pulberkustutid)

OSTA AUTOKUSTUTI SOODUSHINNAGA

-10%

Tulekustuti hooldus on tootja poolt ettenähtud tegevuste kogum, mille tulemusena tagatakse tulekustuti töövalmidus ja pikendatakse selle kasutusiga. Hoolduse käigus vahetatakse kuluosad ja teostatakse katsed, et tuvastada töökord, kasutajaohutus jms.

Too tulekustuti hooldusesse kohe, kui: - oled seda kasutanud; - kontrolli käigus ilmnesid puudused, mis võivad seada ohtu kasutajad või kustuti töökorra; - jõuab kätte perioodilise hoolduse / survetesti (5a /10a) tähtaeg.

Kõik TAMREXi pulberkustutid tuleb nende eluea pikendamiseks tuua hooldusesse vähemalt iga 10 aasta tagant. Mitmete madalama kvaliteediga pulberkustutite perioodiline hooldus saabub juba 5 aasta möödudes, nii nagu vahtkustutite puhul tavaks.

KES SAAB TULEKUSTUTIT KONTROLLIDA JA HOOLDADA?

Tulekustutite kontroll- ja hooldustoiminguid võivad teostada hoolduskeskused, kellel on vastavasisuline pädevus, seadmed, registreering majandustegevuse registris ja inspekteerimisasutuse heakskiit.

Hoiduge juhuslike ja ebausaldusväärsete teenusepakkujate eest, kes vajalikku pädevust ei oma.

Kindla garantiimärgi tagab hoolduskeskuse kuulumine Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliitu (ETHK).

Kampaania kestab 01–31.03.2016

Kontrolli- ja hooldusnõude rikkumise eest on Tuleohutuse seaduses ette nähtud maksimaalne karistus 300 trahviühikut füüsilise isiku ja 3200 € juriidilise isiku puhul.

3.25 €

(Norm hind 4.98 €)

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

% 5 3

KUSTUTIKONTROLL

–

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE JÕGEVA TÜRI Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Naljakas on vaadata 40 aasta taguseid filme, kus kuuli kerre saanud inimene haarab kõhust ja kukub pikali nagu vigastust teesklev jalgpallur.”

Kirjanik Jan Kausi sõnul voolab tänapäeva filmides aina enam verd “Spordiüritusi meenutas arhitektuuripidu enim selle poolest, et nagu jalgpalli MMi ja muude populaarsete spordivõistluste puhul tegi õhtust veebiülekande ka rahvusringhääling.”

Leele Välja Eesti arhitektuuripreemiate galaüritusest “Kahjuks ei olnud ma see, kes talle saltoga audiviske selgeks õpetas, selle õppis ta ikka hiljem ise kuskilt mujalt.”

Risto Kallaste esimene treener, Eesti saalihoki eestvedaja Tõnis Teesalu

„“Mõni ei saa ju ka sellest aru, miks vaadata jalgpalli, kui matš lõpeb 0 : 0 – et midagi ei toimunudki. Tegelikult ju toimus.”

Contra maratonijooksust “Sealt on pärit ka nn Eesti kiri, mida nüüd teatakse Eesti jalgpallikoondise särkidelt, Perenaise saia pakenditelt ja Peremehe viina siltidelt.”

Graafiline disainer Ivar Sakk Konstantin Pätsi aja rahvusliku kultuuriedenduse kampaaniast “Joonistan mõtteliselt lahti ühe skeemi: kui meil klubis on 250 pallurit, kellel igaühel võiks olla vanemad, kellel omakorda on vanemad, neil kõigil on kaks sõpra, kes võtavad veel kaasa ühe sõbra.

Võikski loetlema jääda, kuid ka kui nendest pooled tuleksid iga kord mängule, siis oleks juba mitu Vändra tribüünitäit rahvast kohal.”

Vändra Vapruse peatreener Ranet Lepik “Sisuliselt olen ikka tööta treener. Ma ei otsi aktiivselt ka midagi. Praegu tundub küll, et olen ja ilmselt ka jään endiseks treeneriks.”

Tarmo Rüütli “Keegi meist pole Mourinho ega Benitez, et saaks 7miljonilise hüvitisega pikemaks ajaks puhkusele minna.”

Marko Kristal treenerite elust “Plaan on olemas ja see on ka paberile pandud. Vaatan jalgpalliga võrreldes hoopis teise suunda. Hakkan tõsisemalt tegelema investeerimisega.”

Sergei Pareiko

10

JALKA MÄRTS 2016

Eesti treener peab olema tahet täis ning nüüdisaegse mõtlemisega Jalgpalliliidu koolitusosakond on viimase aasta jooksul endale hoopis teistsuguse kuue selga õmmelnud – uue näo on saanud koolituste tasandid, tööpostil on uus koolitaja Jan Harend, appi on võetud priske kogus instruktoreid ning hoopis värskema ja kasutajasõbralikuma ilme on saanud jalgpalliliidu kodulehel asuv treenerite koolituse lehekülg, kus iga treener saab nüüdsest end suurema vaevata tulevastele koolitustele kirja panna. Koolitusosakonna juhi Karel Voolaiu sõnul on kõige tähtsam see, et koolituste üldine struktuur on läinud loogilisemaks ning sujuvamaks.

“Kui varem oli huvilistele üks rahvajalgpalli koolitus, siis praeguseks on tekkinud rahvajalgpalli tasand ehk valikuvõimalus on suurenenud,” seletab mees.

“On eraldi koolitus harrastajatele, õpetajatele ning neile, kes soovivad juhendada kas poisse või tüdrukuid. Rahvajalgpall muutub tänu sellele konkreetsemaks. Oluline on seegi, et juurde on tulnud EJL D litsentsi koolitus. Varasem hüpe kahepäevaliselt rahvajalgpalli koolituselt üheksapäevalisele C-litsentsi koolitusele oli liiga suur. Nüüd on neljapäevaline D-koolitus vahel. Selle fookus on lastetreeneritel, nende kandepind on Eestis kõige suurem. Tahame, et nad saaks lapsi treenides hea väljaõppe, mitte ei liiguks liiga kiirelt tippjalgpalli juurde.”

Eesti treenerite arendamisse toovad uut verd instruktorid, kes Voolaiu sõnul on investeering tulevikku – võimalik, et nii mõnigi neist võib kunagi just koolitajana tööle asuda. Instruktorite ülesanneteks on assisteerida koolitajat ning viia läbi nii praktilisi kui ka teoreetilisi osasid. Instruktorite ring on hetkel järgmine: Andrei Veis, Ats Sillaste, Joel Indermitte, Eneli Vals, Kaidi Jekimova, Aleksander Ševoldajeva, Jürgen Henn, Marko Pärnpuu, Pelle Pohlak, Ott Meerits, Jürgen Kuresoo, Marti Pähn, Sander Lember, Martin Teder ning Egert Sults. Niivõrd palju on neid seetõttu, et kellelgi töö üle pea ei kasvaks – nende peamine fookus peab jääma ikkagi treeneritööle oma klubis.

Voolaid usub, et koolitusosakond jõuab ajaga kaasas käia ning koolituste ja harrastajate arv on tasakaalus: “Kõige tähtsam on see, et treenerid tunneks end hästi ja mõistaks, et UEFA Pro või UEFA A litsents ei garanteeri edu. Entusiasm ja enesetäiendamine on need, mis tagavad edu.

Pean end nüüdisaegselt mõtlevaks treeneriks ja koolitajaks. Minu jaoks on võtmeküsimus, et me ei jääks maailma jalgpalli trendidest maha, samal ajal endale aru andes, kes me oleme ja kust me tuleme.

Koolitusosakonna suurimaks väljakutseks on tõsta treenerite taset. Eestis töötav treener peab olema sisemiselt motiveeritud, tahet täis ning nüüdisaegse mõtlemisega. Me ei soovi ühegi treeneri käekirja või iseloomu muuta. Soovime, et treenerid analüüsiks pidevalt, kas see, mida nad treenitavatele annavad, on parim võimalik. Head treenerid on Eesti jalgpalli arengu ja üldise jalgpallikultuuri väljakujunemise alus.”

SIIM KERA Foto: Lembit Peegel

Karel Voolaid: koolituste struktuur on loogilisem ja sujuvam.

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Meil oli vaja väikest õnnestumist.”

Eesti U21 koondise peatreener Martin Reim 3. kohast Sodružestva turniiril Peterburis

Targo Kaldoja (vasakul) vestleb seminaril jalgpalliliidu peadirektori Tõnu Sireli ja peasekretäri Anne Reiga.

Uus mõiste: suurim turvatud kohtade arv

Foto: Jana Pipar

Jaanuari lõpus toimus Tallinnas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ja UEFA seminar, kus käsitleti turvalisust staadionitel. Esinejaid oli nii eestlaste, sealhulgas meie politsei kui ka UEFA poolt, osalejateks suuremate klubide ja staadionite esindajad.

“Meile oli uus see, kuidas UEFA arvutas välja staadioni suurimat turvaliste kohtade arvu,” rääkis Jalkale EJLi infrastruktuuri juhataja Targo Kaldoja. “Nende meetodi järgi mõõdeti seda, kui palju inimesi ühe tunni jooksul staadioni väravatest sisenes ja väljus; nad arvestasid maha kõik piiratud nähtavusega istekohad ja arvutasid välja maksimaalse evakuatsioonikiiruse ning määrasid tuleohtlikkuse taseme. Nende arvutuste järel selgus konkreetse staadioni suurim turvatud istekohtade arv. Praktilise ülesandena arvutasid seminaril osalejad välja, milline on meie suuremate staadionite maksimaalne turvatud istekohtade arv. A. Le Coq Arena jäi sedakorda välja, sest see oleks võtnud liiga kaua aega.”

Targo Kaldoja sõnul on selline lähenemine soovituslik. Eesti staadionite ohutu mahutavus on kooskõlas meie seadustega, omavalitsuse ja päästeameti kehtestatud normidega. Kindlasti aitas seminaril räägitu avardada klubijuhtide silmaringi ning andis aimu, millises suunas Euroopa jalgpalli juhtorgan ohutuse teemal mõtleb.

“Puutume ikka vahel kokku sellega, et mõne klubi arvates ajab meie jalgpalliliit jonni, kui nõuame teatud minimaalse arvu turvamehi mängudele,” selgitas Kaldoja. “Seminaril kuuldu-nähtu aitas ehk paremini mõista, kui tähtis on ohutus.”

Elav diskussioon puhkes pürotehnika kasutamise teemal. Esinemiste käigus näidati mõtlemapanevaid videolõike õnnetustest. Kaldoja sõnul pani UEFA inimesi mõtlema Premium liiga arendusjuhi Veiko Soo ettekanne koos ilmekate videoklippidega: “Nad küsisid: kes vastutab, kui midagi juhtub? Euroopas võib staadionil saadud vigastuste korral nõuda kahjude katteks 250 000 eurot, surmajuhtumi puhul veelgi rohkem. Kas Eestis on endalt küsitud sama küsimust: kes vastutab, kui midagi juhtub?”

“Meie trahvid on leebed ning puhtalt minu isikliku arvamuse kohaselt ei loo pürotehnika spordivõistlustel head meeleolu suuremale osale pealtvaatajaskonnast,” jätkas Kaldoja. “Premium liiga mängul oli juhtum, kui turvamees läks fännilt ära võtma kooskõlastamata tõrvikut ja neist vaid meetri kaugusel oli väike laps. Mõistagi vastutavad sellises olukorras mõlemad, aga kui seal oleks tekkinud rüselus ja lapsega oleks midagi juhtunud, siis küsigem jälle: kas meil teadvustatakse, kes vastutab? Igatahes, UEFA soovitus on kehtestada pürotehnikale nulltolerants.”

Praegu peab pürotehnika kasutamiseks taotlema loa, kusjuures peab ära näitama, mitmendal minutil mida täpselt tehakse. Klubi peab tagama ohutuse ja klubi on ka vastutaja.

“Jalgpall ja sport tervikuna on maailmas muutunud olukorra valguses saanud uue väljakutse,” rääkis Targo Kaldoja. “Terrorism on jõudnud ka jalgpallistaadionitele. Prantsusmaa–Saksamaa mäng eelmise aasta lõpus oli tähenduslik, selle järel jäeti ära ka mänge. Neid asju pole varem toimunud ja ohutuse mõiste on muutunud senisest laiemaks.”

INDREK SCHWEDE

“Eestis käin vaatamas koondisemänge või Flora kodumänge, kui need nädalavahetustele ei satu. Ma käin ka poisiga jalgpallitrennis kaasas ja jõudumööda platsi ääres seismas, kui tal on turniirid.”

Hendrik Sal-Saller “Kaladel ei läinud kõige paremini. Mul oli aga eriti hea päev – päike paistis, saak oli hea ja tore uudis sinna juurde!”

Raio Piiroja presidendi annetatud Valgetähe V klassi ordenist “Tippjalgpallis on praegu töökohti vähe, kuid me peame olema maksimaalselt motiveeritud ka 15aastaseid treenides. Kui seesama 15aastane poiss viis aastat hiljem Lilleküla staadionil oma treenerile hümni laulab, siis see ongi ju tippjalgpall.”

Jalgpalliliidu koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid “Santose võistkonna ja ka fännide seas ei taha kuulda enam klišeed “kui ise ei löö, lüüakse sulle”.”

Tartu Santose esindaja Janar Sagim “Mind võib väljakul näha, aga iseasi, kas mängimas. Seda otsustavad treenerid Urmas Kirs ja Ivo Lehtmets.”

Martin Reim oma võimalikust osalemisest Viimsi JK ridades esiliiga B-s “Teie maja valvelauas üllatas noormees meie fotograafi küsimusega, kumba tema pooldab, kas Florat või Levadiat.”

Postimees Arteri küsimus Euroopa komisjonis töötavale Henrik Hololeile “Näiteks kolm aastat tagasi sügisel oli Tallinnas üks äge vutimatš. Eesti oli Hollandi vastu 2 : 1 ees, ent kahjuks pidime leppima viigiga. Eesti vastu määrati ebaõiglane penalti, mida asus lööma Robin van Persie.

Kui van Persie oleks öelnud Sergei Pareikole, et ma löön penalti paremale, siis kas Pareiko oleks pidanud teda uskuma ja paremale hüppama?”

Siseminister Hanno Pevkur infoga manipuleerimisest “Tuli välja, et sellised mängud on nõudlikud ka meie peale.”

Norbert Hurt Flora 1 : 0 võidumängust Oslo Valerenga üle

2016 MÄRTS JALKA

11

kera komm

JALGPALLURID, TÄITKE SUGUVÕSAKOKKUTULEKUD LUGUDEGA

SIIM KERA

G

eorge Shaw on üheksa-aastane.

Tal on laste tserebraalparalüüs.

Ei üks ega teine fakt takistanud tal löömast Evertoni jalgpalliklubi jaanuarikuu ilusaimat väravat! Tundub võimatu? Ei ole! Liverpooli klubi hispaanlasest mängumees – ka Eestis toimunud U19 Euroopa meistrivõistlustel osalenud Gerard Deulofeu – leidis internetis surfates video, kus Shaw tagus tema särki kandes jalgpalli. Mõeldud, tehtud – 24. jaanuaril sai Shaw Evertoni ning Swansea City vahelise kohtumise poolajal Goodison Parkile joosta ning palli postide vahele saata! Koll tegi publikumassi niivõrd härdaks, et veebruari alguses toimunud ilusaima värava internetihääletusel kogus nooruke vutifänn 86% häältest, teisele kohale platseerus inglaste tõusev täht Ross Barkley, kelle kukrusse kogunes kõigest 6% poolehoiust.

Ma pean tunnistama, et kõik sarnased teated on mu lemmikud jalgpalliuudised.

Absoluutselt iga kord tuleb pisar silma, see kõik on minu jaoks emotsionaalsem kui “Lõvikuninga” lõpp, mis on alati garanteeritud nutulahistamine. Shaw’st aasta varem võitis Downi sündroomiga,

12

JALKA MÄRTS 2016

Põhja-Iirimaalt pärit 11aastane Jay Beattie Glasgow Celticu jaanuarikuu parima värava tiitli. Beattie sai tuntuks 2014. aastal, mil Celtic võitis kohaliku liiga ning klubi kreeklasest ründaja Georgios Samaras haaras pealtvaatajate hulgast noore fänni ja viis ta murule võidujoovastuse keskele. Hetk enne oli tiimi peatreener Neil Lennon andnud Beattiele oma tiitlivõidu eest saadud kuldmedali!

Aga vutistaaride tähelepanu ei jätku ainult erivajadustega inimestele. Aasta alguses kutsus Theo Walcott pärast võidukat kohtumist Sunderlandi üle platsile poolehoidja, kellega koos triumfi tähistada. Turvameeskond polnud ideest kuigi vaimustuses, kuid lõpuks sai noormees Walcottiga tagumikud kokku lüüa (jah, just see juhtuski) ning tänutäheks ründetuusa mängusärgigi.

Mängusärgi – küll Lionel Messi oma – saab varsti tõenäoliselt ka viieaastane afgaani poiss Murtaza Ahmadi, kes tegi endale sinivalgetriibulisest kilekotist Argentiina superstaari nimega “särgi”.

ilmus välja David Beckham, ütles tere ning istus autosse. Endine superstaar naasis kümne minuti pärast, ühes käes kohv meedikule, teises tee end kehvasti tundvale vanahärrale. Milline džentelmen!

Kõik sellised žestid on kiiduväärt, olgu nad siis PR-geeniuste kalkuleeritud viljad või spontaansed sähvatused. Isegi kui mõni neist näidetest on mainekujunduskampaania, vahet ei ole, peaasi, et vutisõber on rõõmujunn! See on jalgpall kõige paremas mõttes. Rahvamäng, kus absoluutselt iga inimene on osa suurest masinavärgist. Sääraseid uudiseid tuleb just õiges koguses, lihtne oleks saada üledoosi, kui jalgpallurid kogu aeg linnaelanikele piltlikult öeldes maiustusi jagamas käiksid. Aga Eestis võiks sarnaseid olukordi küll tihedamini ette tulla.

Eks selles suunas juba liigutakse, headeks näideteks Tallinna Levadia abikoertepäev või Nõmme Kalju korraldatud vaegnägijatele suunatud üritus, aga see pole päris see.

Jalgpallurid, klubid, pakkuge võimaluse korral inimestele unustaKINDEL VÄRK matut lusti! Pole ju midagi toredamat, kui inimesed, Võin mürki võtta, et see kes on võimelised midagi kümneaastane, kes kutsutakse mingil saavutama ning kes on juba põhjusel Flora kodumängu poolajal saanud piisavalt tunnustust, platsile ning kes hiljem saab endale jagavad seda teistegagi, aegajalt ka nõrgematega. See ei autogrammidega Rauno Sappineni särgi, ei toeta oma elu jooksul enam võta teilt tükki küljest, kuid jääb teisele osapoolele raudühtegi teist klubi. selt terveks eluks meelde. Nii sünnivad lood, millega saab Foto väikesest Murtazast hakkas inter- täita tulevasi suguvõsakokkutulekuid, jõunetis levima ning iga hetk ootab teda luõhtuid ning vanaisa ja lastelaste ühiseid maailma parimaga kohtumine. Jalgpäevi. Võin mürki võtta, et see kümnepallistaaride sõbralikkust saavad tunda aastane, kes kutsutakse mingil põhjusel ka täiskasvanud. Alles hiljuti abistas Flora kodumängu poolajal platsile ning mööda Londonit jalgrattaga ringi vurav kes hiljem saab endale autogrammidega parameedik Catherine Maynard külRauno Sappineni särgi, ei toeta oma elu mas talveilmas üht patsienti, kui järsku jooksul enam ühtegi teist klubi.

2 0 .- 2 2 . 6 . 2 0 1 6 R A H V U S VA H E L I N E N O O R T E JA LG PA L L I T U R N I I R - Vanusegrupid: poisid 2002-2007 ja tüdrukud 2002-2004 - Mängitakse A le Coqi staadioni kompleksis ja Kalevi Staadionil (vajadusel) - Turniiribussid sõidavad kesklinna ja staadionite vahel hommikust õhtuni - Lõunad on staadionitel ja õhtusöögid majutusasutustes - Online statistika - Finaalidest otseülekanded (järelvaatamis võimalusega) - Rohkem infot leiab meie kodulehelt www.tallinkfootball.ee

Lisainfo: Kristjan Jägel: Argo Kungla:

kristjan@tallinkfootball.ee või +372 56 220 221 argo@tallinkfootball.ee või +372 56 237 263

Leiad meid ka Facebookist: tallinkfootball

1-teist mõtet

KUI IMELIK:

FLORA ON FAVORIIT K

odumaise jalgpalli kõige uuenduslikum, tähtsam ja skandaalsem meeskond FC Flora on algavate meistrivõistluste favoriit. See on üpris imelik lause. Sest soosikuks on Flora õigupoolest olnud harva. Parimal juhul on ta olnud üks favoriitidest, kuid väga harva sedavõrd ülekaalukalt nagu enne tänavust hooaega. Milles seisneb Flora novaatorlikkus, olulisus ja skandaalsus, nagu esimeses lauses pretensioonikalt kirjas?

Skandaalid jäävad pigem üheksakümnendate algusesse, kui Floral oli võlg Haarlem Cupi korraldajate ees ning hollandlased ähvardasid FIFA kaudu panna keelu alla Flora pallurid, kes moodustasid toona lõviosa Eesti koondisest, millel seisid ees esimesed taasiseseisvumisjärgsed MM-valik-

mängud. Palju skandaale langes Florale kaela ka kaudsetel põhjustel: jalgpall üritas end läbi murda teiste alade blokaadist, käitus seetõttu ettekavatsetult väljakutsuvalt, rõhutades oma esispordiala positsiooni enne teist maailmasõda Eestis, oma traditsioone ja kunagist populaarsust rahva seas. Flora ja tema otsesõnaline looja Aivar Pohlak olid sageli paljude vastaliste piksevardaks.

Flora oli üks esimesi Eesti klubisid, mis hakkas üheksakümnendatel internetieelsel ajal faksiga välja saatma pressiteateid, ja ta oli ainus, mis tegi seda muljetavaldava regulaarsusega.

Flora asutas Kehtnasse jalgpallikooli ja ehitas välja tütarklubide süsteemi, mis on varustanud mängijatega nii Eesti koondist kui kõiki meie tippklubisid. Flora ehitas staadioni, millest on Foto: Lembit Peegel

Sageli on Flora (vasakul) pidanud taluma Levadia (paremal) üleolekut.

14

JALKA MÄRTS 2016

saanud riigi tähtsaim jalgpallistaadion.

Ilma Florata poleks Eesti jalgpalli, nagu seda praegu tunneme. Aga kummaline küll: klubi ülemvõimust Eesti jalgpalli meistriliigas me rääkida ei saa. Üheksakümnendate alguses nullis puuduv kodakondsus paljude venelaste pääsu Eesti koondisse ning nõnda kujunes Florast meeskond, mis andis enamiku koondislastest. Kuna klubi ridadesse kuulusid juhtivad eesti soost pallurid, nende seas ka Lõvide noortemeeskonna parimad, kuulus Flora enne hooaega alati favoriitide hulka. Oma staatuse õigustamisega jäi klubi paraku hätta.

“Eesti koondis” hädas kodus Tollane ajakirjandus sai sageli parastada, kuidas “Eesti koondis” ei suuda isegi oma koduseid konkurente edestada. Esimesel uusiseseisvusajal, 1992. aastal oli Flora meistrivõistlustel neljas. Hooajal 1992/1993 tõusti teiseks, ikka oli valitsejaks Tallinna Norma, kelle ülevõim murti järgmisel hooajal, kui Norma pani meistritiitlit otsustavas lisamängus demonstratiivselt välja noorendatud koosseisu protestiks Tallinna Tevalte eemaldamise eest meistrivõistlustelt. Flora kaitses küll tiitlit, kuid Flora ajastut vaatamata sellele, et unistati suurelt ja asju tehti suurelt, ei järgnenud. Kord oli Flora suurimaks konkurendiks ja edestajaks Lantana (1995/1996, 1996/1997), siis Maardu Levadia (1999, 2000). Flora võttis tiitlid hooaegadel 1997/1998 ja 1998 ning oli käesoleva sajandi valitseja aastatel 2001, 2002, 2003. Siis algas sisuliselt Levadia (mis oli Maardust Tallinna kolinud) valitsemisaeg (2004, 2006, 2007, 2008, 2009), millele lisas korraks värvi TVMK tiitlivõit (2005).

Flora suutis end jälle kehtestada aastatel 2010 ja 2011 Martin Reimi käe all, kuid favoriidikoormat pole klubile targu omistatud. Põhjuseks asjaolu, et Flora panustab pigem oma noortele, teised

1-teist mõtet Foto: Lembit Peegel

Flora fännidele harjumatu olukord: klubi on favoriit!

jahivad euroraha välismaa palgalisi usaldades. Mullune šokivõit vastu kõiki ootusi ja endeid, kui meeskond jäi hooaja kestel mitme lahkumise (Enar Jääger, Irakli Logua) tõttu nimede poolest nõrgemaks ja konkurendid end üleminekuajal tugevdasid, raputas jälle kodust vutti. Nüüd on Flora noor kaardivägi hästi kokku mänginud ja võidukogemuse võrra rikkam ning enesekindlam. Senine valitseja Levadia pidi tõdema, et koondisekogemusega, välismaalt tiiruga tagasi tulnud mängijad pole alati kõige motiveeritumad.

Flora kui sõnumitooja Tähtede seis on Florale soodne ja harjumatu, sest sellest on väga kaua aega, kui neile nii lahkesti enne meistrivõistlusi kuldmedaleid kaela kiputi riputama.

Mõistagi on selles olukorras ka oma ohud: tiitlikaitsjana pole noor põlvkond varem hooajale vastu läinud ja uus on olukord ka peatreener Norbert Hurdale.

Aasta tagasi kirjutasime treeneritele sageli saatuslikuks saavast kolmandast hooajast ja küsisime, kas see võiks saatuslikuks saada Marko Kristalile ( Jalka 2/2015, lk 16). Kuna Igor Prinsile ja Martin Reimile sai. Niinimetatud kolmanda aasta needuse sõnastas kunagine Ungari meistertreener Bela Guttmann, kelle järgi on treeneril

PARADOKS

Ilma Florata poleks Eesti jalgpalli, nagu seda praegu tunneme. Aga kummaline küll: klubi ülemvõimust Eesti jalgpalli meistriliigas me rääkida ei saa. pärast kaht aastat raske motiveerida mängijaid, kes on kõik juhendaja nipid läbi näinud, ning raske on üllatada ka vastaseid. Norbert Hurt jõudis oma esimesel täisaastal Flora pealikuna pronksile ja mullu võitis kulla. Kuidas saab tema hakkama kolmanda aasta needusega? Teoreetiliselt tugeval Hurdal on pureda uus pähkel, kuid see on ka võimalus uusi praktilisi edusamme teha. Meie jalgpall vajab treenereid, kes suudavad ületada kolmanda aasta takistused.

Meie jalgpall vajab ka senisest veelgi enam usku, et usaldada tasub ikka omi noori, mitte maksta kallist palka välismaalastele. Valvevabandus kõlab, et välismaalasi tuleb vaatama rahvas.

Jalgpalliilmas tundmatuid välistegijaid vististi ikkagi ei tule. Piirid on lahti,

ka omad inimesed voorivad sisse-välja ja lihtsalt toredaid võõramaalasi ei pea tulema piletiraha eest staadionile vaatama. Pigem toob rahva tribüünile võimalus kaasa elada oma poistele.

Seda on Flora meile kahekümne viie aasta jooksul püüdnud tõestada. Palju asju on teised klubid aja jooksul Floralt üle võtnud. Seda polnud põhjust teha noortele panustamise puhul, sest see ei taganud edu. Seni. Nüüd on Eesti treenerite töö muutunud kvaliteetsemaks, noorte väljaõpe on aina parem. Neid tasub usaldada. Oma sõnumi veelgi tugevamaks kohaletoimetamiseks peaks Flora uuesti võitma. Kõrvaltvaatajana saame tõdeda, et õnneks on neil tugevad rivaalid ja loodetavasti ei kujune meistrivõistlused ühe meeskonna sõuks.

See oleks teistpidi nadi.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2016 MÄRTS JALKA

15

premium liiga

Vutiinimesed: Flora on esikohapretendent number üks!

Taas üks pikk ning kõle Premium liigata talv on üle elatud. Taas saab sammuda sall kaelas staadionile või asuda televiisori ette oma kõige lemmikumat klubi toetama. Taas on õhk ennustusi ning ootusärevust täis.

Uurisime veebruari alguses jalgpallitundjatelt, mida uuelt hooajalt oodata võib.

SIIM KERA

Marko Pärnpuu, Tallinna JK Kalevi peatreener, Premium liiga kommentaator Nii Levadial kui Kaljul on uued peatreenerid, mis jälje see liigale jätab?

Eelmine aasta näitas, et Sergei Terehhov (alustas mullu Kalju peatreenerina – toim.) polnud veel päris valmis. Võibolla teeb sel aastal vanema ja kogenuma treeneri käe all valmistumine Kalju tugevamaks. Kui Levadiast rääkida, siis ma arvan, et Sergei Ratnikovi käekiri on Marko Kristaliga võrreldes erinev. Usun, et näeme muutust Levadia mängustiilis. Seda ma aga ei tea, kuidas see punktides kajastub. Levadial on samasugused murekohad nagu eelmisel aastal – hooaeg on ukse ees, aga lõplikult pole meeskonda komplekteeritud. Hooajaeelsete treeningmängude kehvadest tulemustest ma järeldusi ei teeks, see ongi katsetamise ning paikaloksumise aeg.

Ma arvan, et esikolmik läheb üsna võrdselt ja pikalt koos.

Kõige suurem küsimärk on minu jaoks see, kas Infonetil õnnestub medaliheitlusesse sekkuda. Ma usun, et ühe võistkonna võidumarssi varakult kuni lõpuni ei näe.

Kellelegi medaleid kaela riputada ei julge.

Flora konkurendid on muutuste keerises. Kas see teeb nende elu kergemaks?

Ma niipidi ei ütleks. Flora trump on see, et võistkond on enam-vähem sama mis eelmisel hooajal. See on hea, kui saad jätkata peaaegu sama koosseisuga, mis juba aasta või lausa kaks koos olnud. See on Floral kindlasti teadlik valik ning see on nende pluss. Ma usun, et peatreener ja klubi on koosseisuga rahul. Lihtsalt seepärast, et värskust tuua, pole ka kindlasti mõtet uusi nägusid juurde võtta.

Kindel koosseis on Flora trumbiks.

Flora noorte õlule liiga palju pingeid ei kogune?

Ma arvan, et enamik asetaks eelmise aasta edu põhjal favoriidiks number üks just Flora. Mingi koorma ta peale paneb, aga ma usun, et Norbert Hurt (Flora peatreener – toim.) ja tema treenerite meeskond töötab selle nimel, et vaimne pool alt ei veaks, et see koorem mängu ei mõjutaks.

Kas Rakvere JK Tarvas jääb püsima?

Tagumise otsa võitlus on sel aastal üpris tasavägine. Ma ei usu, et kellegi kohta saab juba poole hooaja pealt öelda, et langeb välja. Rakvere kohta ei oska öelda, tuleb põnev hooaeg.

Marko Pärnpuu ei julge kellelegi medaleid kaela riputada.

Foto: Lembit Peegel

16

JALKA MÄRTS 2016

premium liiga Alo Bärengrub, endine Nõmme Kalju FC keskkaitsja Flora noortest on palju räägitud. On nad sel aastal suursoosikud?

Eks ikka tehakse neid ennustusi, kes paberite järgi meistriks peaks tulema, aga raske on arvata. Flora noored tõestasid end eelmisel aastal, miks mitte ka sel aastal? Usun, et tiitel otsustatakse Flora, Levadia ja Kalju vahelises võitluses. Infoneti kohta on raske öelda, neil on palju muutusi olnud, oleneb, kuidas mängu toimima saavad.

Oled palju Flora vastu mänginud, mis valemiga neist jagu saada? Ütleme nii, et nad on väga distsiplineeritud võistkond. Neil on suur töötahe, nad jõuavad palju joosta ning see on nende trump. Eelmisel aastal otsustasid väikesed asjad, otsustavad ka seekord. Kui tahad Eesti meistriks tulla, pead terve hooaja vältel olema stabiilne ja töökas meeskond, väiksemate klubide

Kristjan Jaak Kangur, Postimehe ajakirjanik Kõik on ikkagi selles paadis, et Flora on favoriit. Kas sina ka?

Karta on, et olen samas paadis. Seda puhtalt kokkumängu järgi, mida oli ka halliturniiril näha. Väga võimalik, et nad saavad kohe hooaja alguses edu sisse ning siis tekib küsimus, kuidas nad eduga hakkama saavad. Eelmisel aastal ei oodatud neilt midagi, sel aastal oodatakse. Puudu on ka mõni kogenud mees nagu (Enar) Jääger, (Gert) Kams on olemas, aga mõni noorem mees peab ka liidrirolli endale võtma.

See on küsimärk. Raske on enne hooaja algust öelda, kes on kõige suurem konkurent. Levadial on jälle komplekteerimisega häda.

Loogiliselt võttes läheb Kaljul ja Levadial uute treeneritega harjumiseks aega. Teeb see Flora elu kergemaks?

Selle võrra on neil kindlasti lihtsam, et on võimalik hooaja alguses edu sisse mängida, ning hetkel tundub, et see võikski nii minna. Mind huvitab just see, mida Infonet suudab, kuidas nemad end käima saavad. Kui vaadata nimesid, siis nimesid on. Kogenud mehi ka. Samas oli nende koosseis ka eelmisel hooajal päris kõva. Põhimure on see, kes väravaid lööb. Kui Vosko (Vladimir Voskoboinikov – toim.) mängib nii nagu paar aastat tagasi, siis on neil hea seis. Kui ei mängi, siis on keeruline.

Huvitav on see, et JK Sillamäe Kalev on favoriitide ringist täiesti kõrvale jäetud.

Nad said (2014. aastal – toim.) meistriliigas oma teise koha kätte ning siis mindi rohkem selle peale, et palkame kõvad mehed, ning euroraha läks sinna. Nüüd üritavad

vastu ei tohi hävida, tuleb vältida languseid ning vigastusi.

Võidab see, kes hoiab aasta vältel korda ning meeskonnavaimu.

Flora pole oma koosseisu oluliselt muutnud. Ühest küljest hea – meeskond on kokku kasvanud, kuid äkki oleks värsket verd juurde vaja?

Konkurents on positiivne ning värsked näod hoiavad tiimis taset erksana. Aga kõige olulisem on põhituumik, Flora on kokku mänginud ning väga suured muutused pole ka kunagi head.

Kas Rakvere JK Tarvas jääb püsima?

Ega neil kerge olema ei hakka, neid ootab ees suur töö, püsimajäämine on väga raske. Teised alumised meeskonnad on väga asjalikud amatöörpundid. Amatöörid on tipule lähemale tulnud ning võibolla lähitulevik näitab, et saab praegusele kümnele tiimile veel paar satsi lisada.

oma noortega jälle teha. Eks paistab, kas on kedagi peale tulemas, eelarve vähenes neil minu teada kõvasti. Nad on suur küsimärk, pink neil üleliia pikk ei ole, aga ega Ida-Viru klubide vangerdusi ei tea kunagi. Uute meestega on alati kõva loterii, on häid mehi toodud, aga ka suvalisi, kes poole aastaga tagasi lähevad.

Kas Rakvere JK Tarvas jääb püsima?

Just mõtlesin, et tagumine pool tundub veel keerulisem.

Ma ei välista üldse, et Tarvas jääb püsima. Tarvas, Pärnu Linnameeskond ja Tartu Tammeka on kõik päris võrdse pulga peal. Narva Trans ja Paide Linnameeskond on minu meelest täiesti mustad hobused, Paidel on päris kõvad täiendused olnud ja Meelis Rooba (Paide peatreener – toim.) saab oma asja ajada. Võibolla mängiti eelmisel hooajal liiga palju (Vjatšeslav – toim.) Zahovaiko peale, aga nüüd on asi tasakaalukam. Ma usun, et suuri hammustavad nad veel rohkem kui eelmisel hooajal.

Foto: Lembit Peegel

Ajakirjanik Kristjan Jaak Kangur ei imestaks, kui Flora teistel eest spurdib.

2016 MÄRTS JALKA

17

premium liiga Foto: Lembit Peegel

Urmas Hepner, Tallinna FC Levadia abitreener Kas teist aastat järjest meistritiitlita jäämine oleks Levadiale krahh?

Meie eesmärk on Premium liiga võita. Samas saame aru, et meeskonnasisene verevahetus oli küllaltki suur ning mängu käimasaamine võtab aega. Loodame, et leiame siiski kiiresti oma mängurütmi ning võtame ka meistritiitli.

Tundub, et hooaja eel peavad kõik suursoosikuks FC Florat. Kas Levadia võib Floraga ühele pulgale panna?

Levadia treenerina tahaks nad ühele pulgale panna, aga nähes nende varumeestepinki – eks nad ole soosikud, neil on tugevam pingirida.

Aga meil on ka palju kogenud mängijaid, ka koondislasi, nemad peaks ülesandega hakkama saama. Hooaja esimene mäng näitab, kuidas kõik toimima hakkab.

Maksim Gussev (paremal) ei alahindaks Ida-Virumaa klubisid.

Maksim Gussev, Tallinna FC Flora jalgpallur FC Floralt oodatakse taas tiitlivõitu.

Eelmisel aastal saite võibolla rahulikumalt ilma pingeteta mängida. Kas see mõjutab meeskonda?

Oleme enesekindlad ja valmistume hooajaks. Ütlen ausalt, et pingeid ei ole üldse. Uue hooaja eesmärk on areneda ning näidata, et me oskame jalgpalli mängida ning et me saame aru, mis jalgpall on. Võit on tähtis, aga areng on meile kõige tähtsam.

See on hea, et meie koosseis pole väga muutunud. Me tunneme üksteist, me teame, kuidas iga mängija mängib. See teeb meid tugevaks.

Keda sa isiklikult sel aastal Flora suurimateks konkurentideks pead?

Sel aastal on Infonet väga tugev võistkond ning muidugi jätkavad Levadia ja 18

JALKA MÄRTS 2016

Kalju meie kõige suuremate konkurentidena. Muidugi ma loodan, et tuleme esimeseks, aga ka teised on väga tugevad.

Sel aastal mainitakse favoriitidena Tallinna klubisid. Miks Narva ja Sillamäe ei suuda kõige kõrgemas heitluses kaasa rääkida?

Ma ei tea, miks neid ei mainita. Kõik teavad, et Ida-Virumaa võistkonnad on väga tugevad, nad on väga tugeva iseloomuga. Mina tean, et nad pretendeerivad samamoodi esimestele kohtadele ja on meie suured rivaalid.

Oled sa endale uueks hooajaks mingisugused kindlad eesmärgid seadnud?

Eks iga ründaja eesmärk on väravaid lüüa ja väravasööte anda. Mu eesmärk on parandada oma statistikat, tahan rohkem väravaid ja sööte. Täpset numbrit ei oska öelda, aga kui lööks näiteks 15 väravat, oleks see minu jaoks väga hea. Mida rohkem, seda parem!

Halliturniir Levadial kõige paremini ei läinud. Kui suureks ohumärgiks sa seda pead?

See oli hea võimalus mängijaid testida. Me ei pühendunud sellele, et läheme ja võidame. Teine asi on see, et komplekteerimine võtab aega, alles nüüd (09.02 – toim.) on võistkonnast 80–85% komplekteeritud. Seni on põhilisi probleeme valmistanud väravate löömine, see protsent on olnud seni väga nigel.

Kas Rakvere JK Tarvas jääb püsima?

Ahhaa. Eks see oleneb sellest, kui palju nad endale mehi juurde saavad, aga ma arvan, et neil läheb raskeks. Arvan, et nad on pigem tagareas, aga eks pall ole ümmargune ning Tarvas võib vabalt meidki ära karistada. Kui nad kaitses istuvad, võivad nad kõigile pinnuks silmas olla.

mängija luubi all

Nikita Baranov

Foto: Lembit Peegel

Tallinna Floraga sügisel Eesti meistriks kroonitud ja Eesti koondises debüüdi teinud Nikita Baranov on hinnata oma esimese treeneri Vitali Kobašovi ja praeguse juhendaja Norbert Hurda poolt.

Vitali Kobašov: “Ma ei tea Eestis kedagi teist nii kõrge söödukultuuriga mängijat.”

Väljakunägemine

Õhuvõitlus

Norbert Hurt: Üldiselt hea, aga otsuse vastuvõtmise kiirust võiks arendada. See võimaldaks väikesel alal leida kiireid ja häid lahendusi.

Vitali Kobašov: See element on tal olnud varasest noorusest hea. Näeb väljakut hästi, mõte töötab. Ta mängis peamiselt keskkaitses, aga oli ka tagumine poolkaitsja. Ta võis nii lõhkuda kui ehitada.

Norbert Hurt: Selles elemendis on ta palju ise tööd teinud, et tugevam olla, ja tulemus on näha.

Mängudes on ta suutnud vastaseid ületada.

Vitali Kobašov: See on tema firmavärk – teisel korrusel tunneb ta end hästi. Ma ei saa käia vaatamas igat tema mängu, aga see, mida olen näinud, kinnitab, et ta on selles endiselt hea. Ta on õhus just sportlikult agressiivne – ta pole jõhker lõhkuja.

Jõud Norbert Hurt: Piisav jõud olemas. Kontaktis on ta tugev mängija, keha ei karda. Suudab end kehtestada.

Vitali Kobašov: Klubisse vastuvõtmisel vaatame paljusid asju: muuhulgas vanemaid, üldist suhtluskultuuri, mentaliteeti, distsipliini, sportlikkust. Tema oli selline laps, kes pääses klubisse just sportlikkuse pärast. Ta oli väga tugev.

Vastupidavus Norbert Hurt: Üldine töövõime on hea.

Kestab lõpuni, jõuab tööd teha, liigub nii rünnakul kui kaitses.

Vitali Kobašov: Koormusi talus minu ajal hästi, vahetust ei vajanud.

Sisu Norbert Hurt: Tal on hea võitlejahing nii treeningul kui mängudes. Olen siiski mõelnud, mille taha see jääb, et aeglaste meeskondade vastu on ta sooritus parem. Samas kipub ta mugavaks muutuma, kui on palju aega. Siin on parandamise koht.

Vitali Kobašov: Kui miski ei õnnestu, ei lase ta meeleolul langeda. Ta ei hoia enda sees negatiivsust, tal on hea sisemine jõud.

Liikuvus Norbert Hurt: Väga liikuv mängija, lülitub tihti rünnakutele, tõuseb keskväljakule, on suure tööraadiusega. Paremini peaks tajuma, millal oma positsioonile tagasi tulla.

Vitali Kobašov: Oskab lugeda mängu ja positsiooni valida. Oskab ka standardolukordades õigesti käituda.

Kiirus

Tehnika

Norbert Hurt: Liigutuse kiirus on hea, üldine kiirus on hea. Ta muudab kaitseliini kiireks: ründajatel on raske kiirusega kaitseliini üle mängida. See on jalgpallis tüüpiline, et kes on otsuste vastuvõtmises aeglane, kompenseerib seda füüsilise kiirusega ja vastupidi.

Vitali Kobašov: Keskmine. Või üle keskmise. Sprinter ta pole, aga võib kiirust koguda pikemal distantsil.

Norbert Hurt: Pallikontroll ja triblamine on heal tasemel. Valitseb palli mitmekülgselt, eriti keskkaitsja kohta.

Vitali Kobašov: Oskab teha ka kehaga petteliigutusi.

Teda pole häbi vaadata. Tervikuna õigustas lootusi.

Löök & sööt Norbert Hurt: Tehniliselt on nii lühike kui pikk sööt heal tasemel. Vasakut jalga peab ta siiski arendama. On võimeline kaugelt lööma.

Vitali Kobašov: Isegi kui vaatan üle Eesti, siis pean ütlema, et Nikita on varasest noorusest olnud kõrgeima söödukultuuriga jalgpallur. Nooremana võis ta väga hästi lüüa 20–25 meetri pealt. Usun, et see löök pole kuhugi kadunud.

cv Sündinud: 19.08.1992 Klubi: Tallinna FC Flora Endised klubid: Tallinna Puuma, Tallinna Ararat, Valga Warrior, FC Elva Treenerid: Vitali Kobašov, Zaur Tšilingarašvili, Martin Reim, Norbert Hurt, Magnus Pehrsson Koondis: 3/0

2016 MÄRTS JALKA

19

persoon

Ottomar Ladva maleväljakul. Jalkaplatsil soovinuks ta rohkemgi olla.

20

JALKA MÄRTS 2016

Foto: Priit Simson/Scanpix

persoon

Ottomar Ladva: vanasti meeldis mulle jalgpall malest rohkem!

Õhus on küsimus, kas maletaja Ottomar Ladva suudab käimasoleval Paul Kerese aastal saada FIDE (Rahvusvaheline Maleföderatsioon) suurmeistriks. Jalka uuris, kuidas seda potentsiaalset saavutust vutikeelde ümber panna ja mida jalgpall malemehele üldse tähendab.

SIIM KERA

“J

a värava lööb Ottomar Ladva,” võiksid praegu või paari aasta pärast karjuda spordikommentaatorid üle Eesti. Aga ei. Kõigest tosina-aastaselt kiir- ja välkmale Euroopa noortemeistrina Eesti spordihuviliste teadvusesse ratsutanud Ottomar Ladva (18) valis enda meelispaigaks jalgpalliväljaku asemel ruudulise laua. Paralleelselt maletreeningutega Haapsalu FC Floras pallinud Ladva sõnadest koorub välja, et otsus oli üsna pragmaatiline.

“Hakkasin male ja jalgpalliga suhteliselt samal ajal tegelema, kuid jalgpall meeldis vanasti palju rohkem,” ütleb Läänemaa ühisgümnaasiumi abiturient, kes palliplatsil täitis alguses ründaja, hiljem poolkaitsja rolli. “Aga males olid kohe nii head tulemused ja jalgpallis on ju palju raskem läbi lüüa. Ma arvan, et jalgpallis olin keskmisel tasemel, sellest ka see trennist lahkumine. Kui lõpetasin, oli üsna kahju, aga sain aru, et jalgpallis minust nagunii midagi ei tuleks. Suhteliselt pikalt tegin mõlemat koos, aga siis pidin valima ja seda on ka paljudel teistel maletajatel juhtunud.”

Seitsmeaastaselt vutitrenni läinud Ladva esimene vutimälestus on 2006. aasta MM, mil ta tulihingeliselt Inglismaad toetas. Eriti kibedalt meenub talle Inglismaa–Portugali veerandfinaal, mille märksõnadena on ajalukku raiutud Wayne Rooney punane kaart ning järjekordne brittide mõru penaltimekk.

Noormees tõdeb, et pärast vutitrenniga hüvastijätmist jälgis ta jalgpalli igapäevaselt, kuid viimasel paaril aastal on see hoog veidi raugenud, üheks põhjuseks lemmikmeeskonna Manchester Unitedi peatreeneri Sir Alex Fergusoni pension

ning sellele järgnenud tiimi verevahetus.

Eesti rahvusesinduse matšideks seab šahhi-mati guru end tavaliselt televiisori ette, aeg-ajalt jõuab ka staadionile, kuid kodulinnast Haapsalust pole tema sõnutsi just kõige kergem pealinna vutti vaatama sõita. Suurvõistluste ajal jälgib Ladva raudpolt mänge ning tõdeb, et

MALETAJAD VUTIHULLUD

Eesti male noortekoondises olen ma üks vanemaid ja kõik nooremad on jalkahullud, kogu aeg ainult sellest räägivadki. maletajale omaselt pakuvad talle intriigi meeskondade taktikad. Ise mängib ta vutti harva, kuid põneval kombel pigem maleturniiridel.

“Vahel mängitakse maleturniiridel tõesti jalgpalli,” alustab ta. “Tihti on võistluste lähedal mingi jalgpalliplats ning seal käiakse isegi riikide vahel mängimas. Näiteks on Eesti kohtunud

Saksamaaga ja suvel Serbias tegime väikese mängu Sloveenia maletajatega.

Meil läheb tavaliselt okeilt, aga kui Sloveeniaga mängisime, siis olid kõik nende tiimis jalkatrennis käinud ja keegi oli isegi kõrgel tasemel liigat mänginud.

Kõik mängivad jalgpalli! Eesti male noortekoondises olen ma üks vanemaid ja kõik nooremad on jalkahullud, kogu aeg ainult sellest räägivadki.”

Jalgpalli ja male seostest arvab läänemaalane, et mõlemal spordialal on kõige osavamad need, kel priske võidutahe.

“See ilmub mõlemas mängus välja,” teab nooruk omast kogemusest. “Läbi löövad need, kes mängivad väga tõsiselt.

Mängisin ühe maletajaga jalgpalli, kui ta veel väike oli, aga ta võitles nii hullult, et pärast olid kõik kohad katki.

Sama suur võitleja on ta ka males.”

Suurmeistri staatuse, mis tooks kaasa kutseid suurematele turniiridele ja kulude katmist, oskab ta pikalt mõtlemata jalgpallimaailma ümber panna.

“Võib öelda, et see on nagu professionaalne leping, kuigi jalgpallis on muidugi suurem raha,” arutleb Ladva.

“Males liigub suur raha ainult esikahekümnes.”

Haapsalu jalgpallitreener Aavo Tomingas: ta oli üliandekas!

“Tegelikult oli ta üliandekas poiss, ta suutis kohe kõiki harjutusi järele teha. Näiteks kui tegime midagi parema jalaga, siis ta oskas ette näitamata seda harjutust peegelpildis teha. Minu grupis oli ta kahe parima hulgas. Teised jooksid palli järele nagu väikesed poisid ikka, aga kui talle näitasid skeemi peal, et on vaja nii teha või liikuda, siis ta kohe tegi ja liikuski. Ta oli tehniline ja nägi hästi väljakut, aga male röövis ta aja ning kuna seal olid tulemused paremad, ei jäänudki jalka jaoks enam aega.”

2016 MÄRTS JALKA

21

fännid

Fännide üleskutse: ühinege meiega ja teid ootab elu põnevaim seiklus!

Pühi trummilt tolm ning rulli voodi alt välja oma lemmikklubi lipp, sest algamas on uus vutihooaeg. Jalka tahtis teada, kuidas elavad Premium liiga klubide fännid ning milliste murede ja rõõmudega nad igapäevaselt end sängist välja veeretama peavad. Fänluse ja publikunumbrite teemal saavad sõna sekka öelda kõigi kümne tiimi poolehoidjad.

SIIM KERA Selline emotsioon tribüünil on vägev ja ohutu!

H

Kuigi Tartu Tammeka oli möödunud Paimal leiab, et Kesk-Euroopa fänooaja stardipaugu eelsed kuud nikultuurist eeskuju võttev Viies Sektor on fännidele ühtviisi nii ärevad hooajal publikunumbrite edetabelis kolmandal kohal (keskmiselt 424 kodanikku ajab tribüünil oma asja ning inimesed kui intrigeerivad. Pea igakohtumise kohta), tõdeb Vahkal, et hoolileiavad soovi korral ise oma tee rohevalpäevaselt kuuleb uutest eksootilistest mata pealtvaatajate arvu kasvust (2014. gete lippude ning loosungite alla, värbamängumeestest, kes end Premium liiga miskampaaniate abi ei kasutata. Sellest klubidele demonstreerivad. Pole mingi- aastal keskmiselt 320, 2013. aastal 357, 2012. aastal 251 – toim.) pole fännisekhoolimata sammus mullu sektorisse nii sugune ime, kui kohalikud vutimehed toris kaasa elavate inimeste hulk oluliselt mõnigi uus nägu. Kui tema ei oska valida, tõmbavad pingelises lepingujahis selga kas eelistada üldise publikahe-kolme erineva klubi kunumbri või fännisektori mängusärgi. Kas suuresorKALJU OTSIB HINGE kasvu, siis Pardane mainib, dilisem võidurelvastumine kuidas Roosade Pantrite käib ka klubide fännirühmiUue hooaja eel teeme veidi hingeotsingut roll on klubi valjult toetada, tuste vahel või ootavad nad ning mõtleme, kuidas paremini edasi minna, seepärast ollakse eelkõige pigem, et hiir jookseks ise soovime teha veidi sisemist remonti, et huvitatud kõvahäälsete kassi suhu? Pigem see viimane. Vähemalt nii tunnistavad minna hooajale vastu värske säraga silmis. fännide juurdetulekust, mis muidugi ei tähenda, et Kalju Tallinna FC Flora fännirühkaslaste fantaasias on Hiiu mituse Viies Sektor esindaja suurenenud, stabiilselt käib matšidel staadion pealtvaatajatest tühi.

Brandon Paimal, Tartu JK Tammeka 12–13 andunud poolehoidjat. toetaja Kaido Vahkal ja Nõmme Kalju “Mõned näod on ikka juurde tulnud, Aeg sisemiseks remondiks FC poolehoidjate seltskonna Roosad aga ega me väga palju vaeva ei näe,” Pantrid üks juhtfiguuridest Urmas Kui iga fänn tahab, et nende klubi poetab ülikoolilinna klubi toetaja. “See Pardane alias Myrgel. hooaeg võtaks snitti ühtlaselt ning peab ikka iseenesest tulema. Eestlaste “Fännisektorisse jõudmine käib tavalivõidukalt mööda lagedat Eestit kulgetemperament on pigem selline, et ei selt ikka nii, et inimene käib mängul, käib valt rongilt, siis mullu tundus nõmmetulda kaasa laulma. Oleks kogu aeg aina mängul ja mängul,” tõstab Pardane kate eeskujuks olevat Ameerika mäed. näiteks 50 või rohkem inimest, siis liipõnevust. “Ning siis tunneb, et niisama Keeruline hooaeg pani pisikese põntsu istumisest jääb väheseks, hakkab nihelema tutaks meiega kergemini, aga kui ainult ka Pantrite moraalile. käputäis kaasa elab, siis vaadataksegi ja tahab sektorisse. Siis tuleb talle tere “Uue hooaja eel teeme veidi hingeotmeid imelikult.” öelda ja asi läheb oma rada edasi!” singut ning mõtleme, kuidas paremini

22

JALKA MÄRTS 2016

Fännide tuleproov Foto: Lembit Peegel

edasi minna, soovime teha veidi sisepigem sõnaaher. Ideid genereeritakse mist remonti, et minna hooajale vastu ja mõtteid on, aga kindlaid veksleid värske säraga silmis,” jutustab Pardane. ta välja ei käi. Ütleb vaid üht: “Meile “Tahaks värskendada repertuaari, mis meeldib asju suurejooneliselt ajada ning on küll mahukas, aga aastaid püsimatu kindlasti tuleme ka uuel hooajal millegi olnud. Oleks moekas öelda, et soovime vägevaga välja.” olla Roosad Pantrid 2.0, soovime oma Tammeka toetajad plaanivad värskeks lemmikuid toetada kvaliteetsemalt hooajaks uusi lippe soetada. Nimelt pole kui kunagi varem. pidev pürotehnika Fännigrupp on asukasutamine kangasTARVAS TAASTAB tatud 2006. aastal te tervisele just TRUMME ning kõigil sellistel kõige paremini mõHetkel käibki vana rühmitustel on junud. Kui Kalju ja varustuse taastamine, erinevad perioodid Flora fännid saavad – nagu kasvab laps, valdavalt ikkagi trumminahad on kasvab ka grupp. võidupunktides sueelmisest aastast kõik Puberteet on läbi, siis Tammeläbi pekstud, peame need pelda, nüüd on aeg meheka poolehoidjatel korda tegema! tegudeks!” on rõõmustamiseks Mullu oma ajavähem põhjust. loo kümnenda tiitli võitnud FC Flora Staadionilt see kedagi ei peleta. sai sellega õiguse paigutada särgile teine “Me naudime ennast,” põrutab kuldne tärn (2008. aastal otsustas Eesti Vahkal. “Mujal maailmas on ju mõned Jalgpalli Liit, et viis meistritiitlit võrdub klubid V liigas ja ometi fännatakse ühe tärniga – toim.). Paimal kordab samamoodi. Me oleme küll põhjas, vana tõde, et fänluse puhul pole kõige aga mängime ikkagi Eesti kõrgliigas! värskem atribuutika elulise tähtsusega.

Oleme realistid ja ega me ei ootagi Tärni(de) puudusel kedagi Kitsekülast kohta viie parema hulgas, anname aru, kaarega teisele poole raudteed ei lööda. et tegemist on amatöörsatsiga ning Uutest hooaja plaanidest rääkides on ta jalgpalluriks tahab saada võibolla ainult

Kes võidab algava Premium liiga, kes peab vanduma kõigi teiste paremust?

Keegi ei tea, aga arvata ikka võib!

Vastuste formaat – võitja/viimane.

Urmas Pardane alias Myrgel (Nõmme Kalju FC): Nõmme Kalju FC / Tallinna FC Flora Kaido Vahkal (Tartu JK Tammeka): Tallinna FC Flora / Pärnu Linnameeskond Brandon Paimal (Tallinna FC Flora): Tallinna FC Flora / Rakvere JK Tarvas Sergei Drobjatski (Tallinna FC Levadia): Tallinna FC Levadia / Rakvere JK Tarvas Stanislav Kudrjašov (Tallinna FC Infonet): Tallinna FC Infonet / Rakvere JK Tarvas Rait Randrüüt (Rakvere JK Tarvas): Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, Tallinna FC Infonet / Pärnu Linnameeskond Erkki Grenberg (Pärnu Linnameeskond): Tallinna FC Flora / Rakvere JK Tarvas Rauno Annama (Paide Linnameeskond): Tallinna FC Flora / Rakvere JK Tarvas JK Narva Transi fännid: Tallinna FC Flora / Rakvere JK Tarvas Robert Timko (JK Sillamäe Kalev): Tallinna FC Flora / Rakvere JK Tarvas

2016 MÄRTS JALKA

23

fännid 3–4 mängijat, ülejäänud teevad seda kooli kõrvalt. Nii kaua kuni profisatsi ei ole, ei saa ka pahaks panna. Peaasi, et väljakul endast kõik antakse. Üritame ka uuel hooajal tuju üleval hoida ja pulli teha, muidugi läheb vahepeal nutuseks, aga proovime sellest üle olla.”

Roosal Pantril Myrglil on lõpetuseks sobiv üleskutse kõigile vutisõpradele ning teistele sulelistele.

“Tulge ja ühinege, ärge häbenege,” lausub ta entusiastlikult. “Eesti jalgpall vajab teid rohkem kui kõik maailma liigad kokku! Ühinege Pantrite või mõne muu endale hingelähedase fännisatsiga ja teid ootab ees teie elu üks põnevaimatest seiklustest!”

Foto: Lembit Peegel

Nõmme Kalju toetajate näod reedavad, et mullu ei olnud just parim hooaeg.

Konkurentide kommentaarid Kui põhiloos said sõna möödunud hooajal publikunumbrite pjedestaalile jõudnud klubide poolehoidjad, siis nüüd langeb tähelepanuvihk ülejäänud tiimide toetajatele.

Sergei Drobjatski (Tallinna FC Levadia): “Mõnes mõttes on Pohlakul (Aivar, Eesti Jalgpalli Liidu president – toim.) õigus, meil tuleb oma kogukonnanišš üles leida. Kui me vaatame põhikoosseisu, siis me ei saa öelda, et Levadia oleks vene klubi, Levadia on enam-vähem eestikeelne. Samas on kogukond, kes on Levadiat alati toetanud, pigem venekeelne. Noortega tuleb tööd teha, teatud vanuses on veel aega ja võimalust, et kohalik inimene valiks endale lemmikklubiks Levadia, mitte Barcelona või Manchester Unitedi. Minul tuli armastus jalka vastu Levadiaga ning teisi ma ei toeta, pole üldse vahet, kes Hispaanias või Inglismaal mängivad.”

Stanislav Kudrjašov (Tallinna FC Infonet): “Ma arvan, et Infonet on Lasnamäe klubi. Isegi mõned mängijad on Maardust või Lasnamäelt pärit ning elavad praegugi seal. Fännid ja inimesed, kes käivad mänge vaatamas, arvavad, et see on pigem Lasnamäe klubi. Kui Infonet läks eelmisel hooajal oma staadionile mängima, siis tuli palju inimesi juurde. Praegu on paljude uute mängijatega lepingud sõlmitud ning ma arvan, et inimesed tulevad kindlasti uut Infoneti vaatama.”

kolmekesi on fännisektoris raskem laulda. Loodetavasti tuleb uue staadioni tulekuga rahvast juurde. Loodame, et tuleb noori peale, minuvanusena (44 – toim.) ei viitsi enam trummi mängule vedada (naerab – toim.).

Rauno Annama (Paide Linnameeskond): “Fänlusega pole Paide kunagi hiilanud. Kui Paide meistriliigasse tõusis, olid olemas vennad, kes tõmbasid sae käima ja viitsisid ka võõrsil käia. Trumm oli olemas ja tehti fänlust.

Pärast seda vajus asi ära, kuni tuli uus seltskond. Eelmisel hooajal oli juba nooremaid fänne ka kuulda, tähtis on see, et kutid leiaks julguse ja tuhhi üles. Kelle käes on trumm, see on ju karjajuht, tema peab omal initsiatiivil lauluviisi üles võtma. Praegu on käimas põlvkondade vahetus, on nooremaid, keda asi huvitab, aga kellel jääb veidi julgusest puudu. See on muidugi kivi vanemate fännide kapsaaeda, meie peame neile eeskuju näitama ning juhendama, et nad ei kardaks vastasfänne või seda, mida nende tuttavad neist arvata võivad.”

Rait Randrüüt (Rakvere JK Tarvas): “Olen numbrite puhul optimistlik, esiliiga väga atraktiivne polnud, aga kui saame suvel kodustaadionil tugevamatega võidelda, siis publik ei pea pettuma. Siiamaani me fännisektorisse uusi liikmeid pole otsinud, me ei erista, kes on õige tulihingeline fänn, meile on kõik võrdsed. Kuna noortetöö on hästi sujunud, siis on meil sektoris palju noori lapsi. Praegu ongi generatsioonivahetus käimas, põhifännid on mitu aastat tegelenud ja vanemaks jäänud. Loodame, et taseme poolest halvemaks ei lähe, loodame, et suudame samamoodi jätkata. Hetkel käibki vana varustuse taastamine, trumminahad on eelmisest aastast kõik läbi pekstud, peame need korda tegema!”

JK Narva Transi fännid (vastasid e-kirja teel kollektiivselt): “Fänniklubi loomise idee tuli meil juba ammu. Käisime Transi mänge vaatamas, aga tahtsime anda suuremat panust meeskonna võitudesse. Seega hakkasime otsima inimesi, kes tahaks ka Narva Transi toetada. Meiega ühines paar sõpra ning alustasimegi oma tegevust. Proovime oma ridu suurendada, aga paljud Narva elanikud arvavad, et Eesti jalgpall on liiga madala tasemega. Üritame neid praegu ümber veenda, aga veel ei tea, mis sellest välja tuleb. Uue hooaja eesmärgiks on laiendada fänniklubi, see on väga raske, aga loodame, et veel paar-kolm inimest liitub meiega. Oluliseks peame ka lauluarsenali laiendamist. Arvame, et kui igal aastal on samad laulud, siis pole see toetamine, vaid lihtsalt karjumine. Samuti on plaanis igasugused performance’id, nagu oli eelmisel aastal Irie plakat (mullu augustis Transi mängija Bi Sehi Elysee Irie auks tehtud plakat – toim.). See tuli väga hästi välja! Juba hakkasime uue hooaja jaoks raha koguma ja loodame, et pakume huvi nii mängijatele kui rahvale.”

Erkki Grenberg (Pärnu Linnameeskond): “Millegipärast on kodumängud fänluse poolest ära vajuma hakanud, rohkem pühendutakse välismängudele. Nii on lihtsam rahvast kokku saada ja tekib ühtsustunne. Paari-

Robert Timko (JK Sillamäe Kalev): “Ei lähe meil see fänlus edasi, ei teagi, miks. Fänlus on praegu meil natukene lagunenud. Ma proovin uuel hooajal veel inimesi kokku ajada, aga ma ei tea, mis saab.”

24

JALKA MÄRTS 2016

„INGLISMAAL ON ALATI ARMASTATUD ASJU SUUREMAKS PUHUDA. BUSSILE PANDI TEINE KORRUS OTSA, JALGPALLURITEST TEHTI MODELLID JA SUPERSTAARID NING IPA-SSE LISATI KÕVASTI ROHKEM HUMALAT KUI TAVAÕLLESSE.”

doping

Eesti Antidoping

testib, koolitab ja kujundab suhtumist Sihtasutus Eesti Antidoping teeb koostööd meie spordialaliitudega: kui testimine on kallis, siis koolitusi saavad lubada ka need, kel eelarve kõhnuke. Eesti Jalgpalli Liit on meie alaliitude seas üks tublimaid.

INDREK SCHWEDE

“D

opingu vastu võideldakse, sest see kahjustab spordi vaimu, inimeste tervist ja see on konkurentsi seisukohalt ebaaus,” sõnastab Eesti Antidopingu (EAD) juhatuse liige ning hariduse ja koolituse projektijuht Elina Kivinukk asja tuuma. “Meie sihtasutusel on kolm tegevussuunda (vaata kõrvallugu – toim.), aga nad pole kirjas tähtsuse järgi. Tegeleme kõigi kolmega nõudluse järgi, kuigi testimine on siiski natuke suurema rõhuasetusega, sest olümpiale pürgivad sportlased peavad dopingukontrolli läbima.”

Eesti Antidopingu peamised tööandjad on spordialaliidud, kelle aktiivsusest oleneb koostöö intensiivsus. Võimalik on tellida nii dopinguteste kui ka ennetavaid koolitusi.

Paljud alaliidud peavad teste tõhusamaks vahendiks, kuid võimalused on erinevad: kuna ühe dopingutestimise hind on 400–500 eurot, käib see paljudele alaliitudele üle jõu. Samas ei maksa koolitused sisuliselt mitte midagi – vaja on huvilisi. Koolitused on mängulised, eesmärk on saavutada vaba õhkkond, kus saab palju küsida.

Muuhulgas saab läbi teha dopinguprotseduuri. Nii koolitusi kui testimisi võivad tellida ka klubid.

“Vahel oleme mõnele asjast huvitatud alaliidule dopingutestimisega vastu tulnud ja aidanud kontrolli 26

JALKA MÄRTS 2016

teha oma vahenditega,” kõneleb Elina Kivinukk. “Näiteks Soomes on praktika, mille kohaselt tehakse alaliitudele, kes dopinguteste ei telli, trahvi. Või vähendatakse rahalist toetust. Alaliidu suhtumist ja hoiakut dopingukasutamise tõkestamise vastu võetakse arvesse siis, kui vastava ala sportlase vahelejäämist võib käsitleda üksikjuhtumina. Sel juhul võib Soome Antidoping anda positiivse hinnangu alaliidu senisele tegevusele ja kinnitada, et alaliit on omalt poolt teinud kõik, et selliseid asju ei juhtuks.”

Kuna Eesti Antidopingu suhtlus käib peamiselt alaliitudega, on sihtasutusel sportlastega vähem otsest kokkupuudet. Koolitused on olulised juba seepärast, et sportlased mõistaksid paremini ka partnerit ehk antidopingu sihtasutust. Tihedamalt suheldakse tippsportlastega, kes kuuluvad EAD andmebaasi ja kes peavad teada andma oma asukohast. Neile saadetakse ka uuendatud keelatud ainete nimekiri ning peetakse arvestust, kes millisel antidopingu koolitusel käib. Ühtlasi annavad sportlased teada, kus ja millal nad viibivad.

Sportlase asukoht on oluline, kuna testimised on kulukad ja need viiakse üldjuhul läbi ette teatamata. Sportlaste asukoha teadmine võimaldab dopingutestijatel oma tööd paremini planeerida ja viia samal ajal läbi mitu testimist. Kui sportlast varem teatatud

ANTIDOPINGU KOLM TEGEVUSSUUNDA Sihtasutusel Eesti Antidoping on kolm tegevussuunda: 1) dopingukontrollide läbiviimine; 2) antidopingualane koolitus- ja teavitustöö; 3) antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö.

Eesti Antidopingu missioon on seista puhta spordi eest koostöös riigi, ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kasutades ja arendades selleks erialaseid teadmisi ja oskusi.

Eesmärk on luua Eestist ausa spordiriigi kuvand, mida tajuks ka avalik arvamus.

doping SPORDIN PUHTALT ... ... on harrastussportlastele suunatud Eesti Antidopingu e-õppekeskkond (http://www.spordipuhtalt. ee), kus õpetatakse, kuidas sportida ilma keelatud ainete abita, ja selgitatakse, miks on mõned ained keelatud. Veebilehel on kolm reeglit, mida peaks meeles pidama toidulisandeid tarbides, ja 11 sammu, millest koosneb dopingukontroll. See on kasulik teadmine ka harrastussportlastele, sest ka nemad võivad mõnel võistlusel sattuda kontrollitavate sekka. Video vahendusel näeme Gerd Kanteri ja Raul Rebase meenutust, kuidas nad sõlmisid endi vahel aumeeste kokkuleppe.

Veebilehel on kõigil soovijail võimalus sõlmida iseendaga ausa mängu lepe. Tagatipuks saab uusi omandatud teadmisi kontrollida testi abil.

kohas pole, on dopingukontrollijad raisanud asjatult aega ja raha transpordile. Ühtlasi on see märk, et sportlane pole koostöövalmis.

“Meie tulek peab olema ootamatu, et võimalikke patustajaid tõhusamalt tabada,” ütleb Elina Kivinukk. “Vaid erandkorras on vahel tegemist etteteatamisega, aga sel juhul pannakse see asjaolu eraldi kirja. Õnneks on sportlased kokkulepitud asukohtadest enamasti kinni pidanud ja meil pole asjatuid sõite palju ette tulnud.”

Kuna dopingukontrolliks on peale ausa mängu austamise soovi vaja ka raha, on Eestis EAD aktiivne koostööpartner Eesti Jalgpalli Liit.

“Palju sõltub ka rahvusvahelise alaliidu hoiakust ja selle kehtestatud reeglitest,” selgitab Elina Kivinukk.

“Näiteks on rahvusvahelisel tõsteliidul ranged reeglid, mis mõjutavad ka rahvuslikku alaliitu. Nii üle maailma kui Eestis on esirinnas jalgpalliliit. Meie jalgpalliliit on kindlasti eeskujuks selle poolest, et on ise dopinguteste tellitud ja vähimagi kahtluse või vihje korral tellitakse teste juurde.”

Harrastajad ja doping

Jalgpalli vaadatakse üle maailma lõputul hulgal.

Vaatajad tahavad, et mängud oleksid ausad.

Foto: Lembit Peegel

Elina Kivinukk tõdeb, et alaliidud on hakanud nendega varasemast enam kontakti võtma ja suhtumine on sõbralik. Eelmisel aastal osales koolitustel üle 400 sportlase. Kivinukk lisab, et koolitustel saadakse vahel ka kasulikke vihjeid, kui juhitakse tähelepanu mõnele potentsiaalsele dopingukasutajale.

10. aprillil on kavas korraldada puhta spordi päev, mille eesmärgiks on informeerida dopinguprobleemidest tavainimesi. Teavitustegevuseks on kavas kaasata puhta spordi saadikuid, kes on endised sportlased ja asjast huvitatud vabatahtlikud ning saanud spetsiaalse ettevalmistuse, et ennetustööd teha. Doping polegi enam paljalt tippspordi teema. Suurtel rahvaspordiüritustel võivad dopingukontrolli sattuda ka harrastussportlased.

“Eelmise aasta Tallinna Sügisjooksu eel, kui sellest juttu oli, hakkasid inimesed helistama ja küsima, mida teha siis, kui kasutada ravimit, milles on ka keelatud aineid,” toob Elina Kivinukk värvika näite. “Nad olid mures võimaliku dopingukontrolli pärast. Selgitasime, et kõik arsti määratud ravimite

dokumendid tuleb alles hoida. Hea oli tõdeda, et inimesed said asjast aru, me ei kohanud viha ega suhtumist, et miks me neid kiusame. Kõik said aru, et see on spordi osa. Me ei teinud palju teste, aga kõik osutusid õnneks negatiivseks.”

Elina Kivinukk toob näite Taanist, kus paljud spordiklubid ja jõusaalid on ise huvitatud dopingukontrollijate tulekust. Nende sõnum on: tulge ja viige ära steroidisõltuvuses inimesed, kes peletavad eemale teisi harjutajaid.

“Eesti jõusaalide puhul peaks kindlasti esimeseks sammuks olema teavitus, mitte kontroll,” lausub Elina Kivinukk. “Meil ei pruugi inimesed teadagi piisavalt toidulisanditest ja sellest, et nad polegi nii kasulikud, kui reklaamitakse. Selles mõttes on isegi hea, et testimine on kallis, sest siis peab tegema tarku otsuseid, kuhu kontrollima minna.”

Karistuseks neli aastat Mullusest hakkas kehtima uus koodeks, mille kohaselt karistatakse tahtliku dopingupruukimise eest nelja-aastase võistluskeeluga. Sportlase karjäär on tipus lühike ja neli aastat on seepärast karm karistus. Aga siingi on erinevaid vaateid. Elina Kivinukk ütleb, et paljud sportlased pooldaksid eluaegset võistluskeeldu. See oleks aga ebaõiglane karistus nende suhtes, kes on teadmatult alt läinud toidulisandiga. Kivinuki arvates saab iga sportlane oma käitumisega näidata, et ta on olnud koostööaldis, näiteks käinud koolitustel, ise küsinud ja uurinud ning teinud kõik, et mitte sattuda patuste leeri. Võitlus keelatud ergutitega on sama paratamatu nagu võitlus kuritegevusega. Paharetid on ikka sammukese või pool eespool.

“Rahvusvaheline dopinguagentuur (WADA) tahab hakata tegema tõhusamat koostööd ravimitootjatega,” räägib Elina Kivinukk. “Eesmärk on mitte lasta välja ravimeid, mille koostisosaks on võistlusspordile keelatud ained, või vähendada nende ravimite hulka. Dopinguainetega äritsemine on üks kuritegevuse liike. Eestis on kaardistamata, kui palju keelatud aineid sisse tuuakse, kas me oleme transiidi- või sihtriik. Meil on vaid aimus, et on olemas võrgustikud, kes tahavad kasumit teenida.”

2016 MÄRTS JALKA

27

hin

na Telli võ de it k s un i5 0

%

u j o ! k a i g r u i n i k S a

i j t a a i l l a l 90 .

2 Te port on g n i p e l e s k ja S

0 a 9 . m i 5 s 1 ü d p u e u v k r 6 a e0 9 .

9 2 d u u k 2 1

www.tellimine.ee/sport tellimiskeskuse telefon 617 7717 e-post tellimine@expresspost.ee

S EP TEMBER 2015

JU U L I 2 0 1 5

www.seb.ee/noustamine

JUULI 2015

SEPTEMBER 2015

OTT KIIVIKAS

OTT KIIVIKAS Jooksjate jõutreening

ANDRUS KIVIRÄHK

LEMBIT PEEGEL

Diplomita tugitoolisportlane

Elav legend

RAHVASPORTLASE KANNATUSED Wakepargis

SEB COE viimane valge jooksuime

ELUST II L

E LUS T I IL

Testi ennast

AJ AVIIDE

A JAV II D E

UUS RUBRIIK!

MEELELA HUT US

ME E L E L A H U T U S

Südasuvine kodutreening

35 aastat hiljem

spordiajakiri

Rallifänni kirev elu

Toitumise põhitõed Mis on jooksukultuur?

Vollemehed paadis

Marilyn Endla Vaher Jurman Ava l d a b m u l j e t

Esimest korda maratonil

Tour de France

PAAVO NURMI Müüt või inimene

OM 1980 PURJEREGATT

Eesti suurim meelelahutuslik

TEMPOMEISTER Meelis Atonen

Kuidas valida kõrvaklappe

Draamateatri sportlikud näitlejad

Ilma lihata grillima

Maratoni taustajõud

Öös on jooksu

Suur jooksumaa Keenia

Põlvevalust priiks

Ülekoormusvigastused

SPORTLIK ETTEVÕTE

põhjust

ultraspordiks

Sport ja meik

Saku Õlletehas

KRISTJAN KANGUR Rahulik nagu lõvi

SURF Rohkem kui sport

HIND 4.95

9 772382 818016

HIND 4.95

9 772382 818016

nagu oleks profid

Paldiski suitsulestast Sotši ning hokistaarideni Milline Eesti esindus on maailma edetabelis koguni 13. kohal? Otse loomulikult Eesti muusikute koondis, kes võtab iga suvi ette reisi Venemaale, et kolleegidega mõõtu võtta. Võistlustelt ei ole puudu ka politseieskort, luksus, poliitikud ning maailmastaarid.

Kui kodumaal on satsi nimeks FC Muusikud, siis laias maailmas esinetakse Eesti muusikute koondise nime all.

SIIM KERA

A

meerika iseseisvuspäev 2007.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Jacques Rogge seisab Guatemala samanimelises pealinnas kõnepuldi taga, taamal sillerdamas närvilised higist nõretavad laubad. Belglane avab temani toimetatud ümbriku ja teatab, et 2014. aasta taliolümpiamängud toimuvad Sotšis.

Venelased hulluvad. Samal päeval saab tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvas Musta mere äärses olümpialinnas lõppakordi esimene Art-Footballi festival ehk lihtsamini öeldes erinevatele artistidele mõeldud maailmameistrivõistlused jalgpallis. Jaanipäeval alanud turniir on tänu Sotši olümpiakampaania rahale glamuurne. Hotellist staadionile saadab koondist politseieskort!

“Linnalegendid on tõesed,” ütleb FC Muusikute ehk Eesti muusikute koondise liige muusikaärimees Indrek Ditmann. “Kõik maksti kinni, tšarterlennud, hotellid, söögid, isegi vormid pesti ära. Elad hotellis, käid seal aina ringi dressid seljas, plätud jalas ning mõtled, et oledki jalgpallur, lõpuks kirjutad veel vene lapsele otsaette autogrammi ka!”

Muusikute vutitiimi sünniloo tarbeks peab minema 1990ndate lõppu. Räppar

Lipp väljas, mehed rivis. Art-Footballi festivalil on kõik nagu päris!

BRASIILIA ARTISTIDEST

Aga Brasiilias ju iga vend löökriistamees. Anna neile suvaline taburet kätte ja kõik oskavad rütmi teha.

Foto: erakogu

Kaarel Kose eestvedamisel sai alguse valdavalt muusikantidest koosnenud ning hiljem Nõmme Kaljuga (!) liitunud FC Rõõba, mille nimi pärineb Ditmanni sõnul sellest, et trenni tehti Paldiskis ning paratamatult käis tiimiga kaasas sadamalinnas suitsulesta soetamine ning kesvamärjukese kurku kallamine. Nii mõnigi Rõõba mees sattus millenniumivahetuse paiku aga osalema praeguseks manalateele läinud ööklubiärimehe Aivar Lepingu korraldatud Panoraam Cupile, kus meelelahutajad näiteks riigikogulastega mõõtu võtsid.

“Alati kui Panoraam Cup lähenema hakkas, tehti trenni, mida vedas Urmas Hepner,” jutustab tunnustatud kitarrist Raul Ukareda ning palub praegust Levadia abitreenerit kiita. “Mingi aeg tek-

2016 MÄRTS JALKA

29

nagu oleks profid kis arutelu, et tahaks jalgpalli mängida, aga Leping kutsub võistkonda mingeid suure kõhuga DJsid, kes lollitavad.

Otsustasime, et neist tuleb lahti saada ja ikka tippsporti teha (naerab – toim.).”

Brasiilias on kõik muusikud Mõeldud, tehtud. Nüüdseks saavad pillimehed juba aastaid igal neljapäeval Kotka hallis kokku ning teevad trenni.

Kord on mängitud ka rahvaliigas, kuid hooaja üheks tähtsamaks sündmuseks on meeskonnal enese korraldatud traditsiooniline turniir, kus osalevad külalised Soomest ning üks kohalik sats, mis aastast aastasse erineb.

Loomulikult ei saa üle ega ümber juba alguses mainitud Venemaal toimuvatest artistide maailmameistrivõistlustest. Kui eestlased lähevad lahingusse üldjoontes muusikutega, siis telemehe Allan Muugi sõnul

PUHAS NAUDING

Me pole mingid profijalgpallurid. Samas käivad meil vahel füsioterapeudid kaasas ja palliplatsil on need kindlasti aasta kõige tähtsamad hetked. on oodatud kõik – nii kunstnikud, näitlejad, tsirkuseartistid kui raadiosaatejuhid. Vuti kõrval ongi tänavu kuuendat korda toimuval turniiril tähtis roll kultuuriprogrammil (uuri ka kõrvalkaste) ja heategevusel. Jalgpall on pigem teisejärguline. Kõik konkurendid sellega muidugi nõus pole.

“Iisrael käib näiteks enne turniiri nädalate kaupa treeningulaagrites,” nopib Vasakul LAG Muusikaagentuuri juhatuse liige Indrek Ditmann, paremal Washington Capitalsi kapten Aleksandr Ovetškin!

Foto: erakogu

Muuk varrukast põneva fakti. “Turniiri tipud on juttude põhjal Premium liiga lõpuosa tasemel.”

Meeskonnas võib alati abiks olla ka ekssportlasi, mullu oli limiidiks kaks korraga väljakul, ning meie helikunstnike elu tegid kergemaks Aivar Anniste ja Martin Kaalma, kel kokku kirjas 80 koondisemängu. Kuna keegi süvakontrolli ei tee, võib juhtuda nii, et vastastel satub atleete võistkonda rohkemgi.

2007. aastal toimunud debüütturniiril diskvalifitseeriti Lõuna-Korea, sest selgus, et nad mängisid oma U21 koondisega. Ukareda meenutab aga üht kohtumist brasiillastega.

“Eks me oleme ikka jalgpallurite vastu mänginud, aga nendega oli täiesti teine level,” sõnab Compromise Blue mees. “Me ei saanud esimest sammugi tehtud, juba tuli värav. Eks siis guugeldasime neid vendi. Löökriistamängijast, kes säras, oli vaid üks video, kus ta pulmas trumme tagus.”

“Aga Brasiilias ju iga vend löökriistamees,” muigab Ditmann lisaks. “Anna neile suvaline taburet kätte ja kõik oskavad rütmi teha. Me võiks ka ju aasta läbi trenni teha ja siis Moskvasse 20aastased kutid saata, aga milleks? Tahame ise üritust nautida. Me oleme kõigi hulgas väga populaarsed, kui sakslased või rumeenlased näevad sinist dressipluusi, siis johhaidii ja valleraa! Nad teavad, et me pole mingid profijalgpallurid. Samas käivad meil vahel füsioterapeudid kaasas ja palliplatsil on need kindlasti aasta kõige tähtsamad hetked. Aga me ei mängi ainult lollakale tulemusele, mis globaalses mõttes midagi ei tähenda.

See on lihtsalt venelaste väljamõeldud kammajaa.”

VENELASED FÄNNAVAD EESTLASI “Kui Ott Lepland meiega kaasas käis, siis olid lava ees tüdrukud sinimustvalgete lippudega,” alustab TV3 uudistereporter Allan Muuk. “Mõtlesin, et nad on eestlased, ja läksin küsisin, kust nad pärit on. Tuli välja, et nad olid kõik väga suured Leplandi fännid, aga Moskvast pärit. Kui Elephants from Neptune esines, siis nemad olid ka üllatunud, et väga imelik, inimesed teavad lugusid ja oskavad kaasa laulda. Sel turniiril on hea kultuuri levitada!”

30

JALKA MÄRTS 2016

nagu oleks profid Foto: erakogu

Art-Footballi kolm alustala on jalgpall, muusika ning heategevus. Jüri Homenja esineb 2013. aastal koos Hollandi moosekantidega Moskva lastehaiglas.

Kammajaa või mitte, tänavu planeeritakse luua Art-Footballi rahvusvaheline alaliit ning Eesti muusikud on maailma edetabelis muide uhkel 13. kohal. Et tegemist on tõsise asjaga, näitab seegi, et mullu ostsid mängude otseülekandeõiguseid näiteks Iisrael ning Saksamaa. Loomulikult näidati matše ka korraldajamaal. Venemaa on end eestlaste sõnul veidi juba ammendanud, eriti Moskva, kus on viimased kolm turniiri toimunud ning kus publikuhuvi pole niivõrd suur, kui tillukesemates linnades nagu Sotši või Novorossiisk.

Praeguse plaani kohaselt mängitakse artistide MMi meie idanaabrite juures 2018. aastani.

Peaministriga kõrvuti Kui eestlased on ilmarahvale näitamiseks kaasa võtnud näiteks Tanel Padari ja Ott Leplandi, siis turniiri lavalaudadel on esinenud ka kunagine inglaste menubänd East 17 ning tuntud Itaalia laulumees Riccardo Fogli.

Eriti huvitavaid karaktereid satub aga iga-aastasesse sõumängu, kus lähevad vastamisi maailmakoondis ja Venemaa.

EESTLASED ART-FOOTBALLI TURNIIRIDEL Eesti muusikud on oma esinduse välja pannud seni kõigil viiel toimunud turniiril. Neljal aastal on osalenud 16 võistkonda, Novorossiiskis oli võistlustules 12 tiimi.

Maarjamaalaste tulemused on olnud järgmised: Sotši 2007 – 14. koht Novorossiisk 2008 – 11. koht Moskva 2013 – 13. koht Moskva 2014 – 14. koht Moskva 2015 – 14. koht Võistluse juurde kuulub tavapäraselt ka kultuuriprogramm, meie poolelt on seni oma lööklaule Vene rahvale ette kandnud Ott Lepland, Tanel Padar Blues Band, Jüri Homenja, Elephants from Neptune, Compromise Blue ning Caater. Sellest nimistust pole vaid Lepland ise turniiril vutiväljakule jooksnud. Peale eespool nimetatud bändide ning nende liikmete on Eesti võistkonda läbi aegade esindanud näiteks ansamblite Blind, The Sun, Push Up, Ans. Andur jpt pillimehed.

Raul Ukareda tutvus nii sootuks põneva kodanikuga. “Üks vanem härrasmees istus riietusruumis mu kõrval ja eks rääkisime juttu,” seletab ta. “Pärast mängu saime hotellis uuesti kokku ja tuli välja, et tegemist oli kunagise Tšehhi peaministri Mirek Topolanekiga.”

Turniirilt on läbi käinud ka 1994. aasta jalgpalli MMil Kameruni viie väravaga kostitanud Oleg Salenko ning mullu kaitses meelelahutusmängus meie naabrite väravat hokistaar Aleksandr Ovetškin.

“Eelmisel aastal räägiti ka, et tuleb Justin Bieber, aga õnneks ei tulnud,” muigab Muuk.

Aga unustame lõpetuseks Venemaa.

Raul Ukareda sõnul on muusikute tiimi üheks mõnusamaks osaks loomeinimeste omavaheline suhtlemine ning värsked tutvused.

“Ma olen ju roki ja bluusi mees, kuidas ma muidu Marko Lepikuga (koondiseski mänginud endine Push Upi taustatantsija – toim.) sõbraks oleks saanud,” küsib kitarrivõlur. “Mitte kuidagi.

Tema peale on muide ka kogu meie mäng üles ehitatud!”

2016 MÄRTS JALKA

31

Leicester City

Al탑eeria

Riyad Mahrez

Foto: Daniel Ochoa de Olza

Tallinna FC Flora

Maksim Gussev Foto: Lembit Peegel

Madridi Atletico

Uruguay

Diego Godin

Foto: Nigel French

KALEVIPOJAD ON KODUS!

EESTI . SERBIA

29. MÄRTS 2016

AMETLIK MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

usutlus

Antti Niemi ei kõlvanud tuletõrjujaks, küll aga Inglise liigale Soome koondise pikaaegne väravavaht Antti Niemi tahtis saada kosmonaudiks, ekskavaatorijuhiks ja veel HJKs mängides püüdis sisse saada kooli, kus õppida tuletõrjujaks. Kooli ta sisse ei saanud, küll aga avanesid heledapäisele põhjanaabrile Glasgow Rangersi ja Inglise liiga klubide uksed.

INDREK SCHWEDE

S

oome kaarti vaadates võib öelda, et Oulu ei ole kõige parem jalgpalli mängimiseks, millest annab tunnistust isegi klubinimi, kus mängisid: Oulu Luistinseura ehk Oulu uisuklubi. Kuidas sai sinust jalgpallur?

Ma alustasin tegelikult Oulu Palloseuras (Oulu palliklubis – toim.), kus ma mängisin kaks-kolm aastat enne, kui läksin Luistinseurasse (LS). Oulu Palloseura (PS) oli sel ajal, aastatel 1979 ja 1980, Soome meister!

Nii et küsimus oli natuke vildakas: Oulu oli parim koht, kus jalgpalliga alustada.

Mäletan, kuidas seitsme-kaheksa-aastase poisikesena käisin vaatamas, kuidas Oulu PS mängis Liverpooliga, mis oli siis Euroopa karika võitnud meeskonnana maailma parim klubi. Mäletan siiani seda mängu: pimedust ja külmatunnet staadionil, kuhu mahtus ehk 10 000 pealtvaatajat, aga seekord oli seal vähemalt

15 000 inimest. Muidugi oli Oulus ka jäähokimeeskond, mis on praegu Soomes parim – Kärpät. Seitsmekümnendate lõpus ja kaheksakümnendate alguses oli maailm teistsugune: polnud arvuteid ega PlayStationit, igal pool tehti sporti ja oldi värskes õhus. Oli palju võimalusi harrastada erinevaid spordialasid.

Aga jäähoki oli Oulus siiski esiala.

Jah, Oulus on see tõesti nii olnud. Meie jäähokimeeskond kuulub Soomes kolme tugevama hulka.

Miks sina jalgpalli kasuks otsustasid?

Ma ei tea. Miks hakkab keegi kirikuõpetajaks või arstiks? Ju on mingi kutsumus, lapsed innustuvad eri asjadest. Mõni valib jäähoki või jääpalli, aga minu valik oli algusest peale jalgpall ja just väravavahiamet. Mäletan, kuidas sõbrad pärisid,

miks ma tahan olla väravavaht, sest kukub ja saab haiget, aga mulle tundus see roll omane.

Sa tahtsid ise minna väravasse?

Jah. Muidugi mängisin vahel ka väljakul, aga ma tõesti tahtsin olla väravas. Olen ise ka mõelnud, miks laps tahab üht või teist teha, aga küllap on sel palju põhjusi, millest üks on kindlasti eeskujud. Ka Oulu PSi võidetud Soome meistritiitlid mängisid minu puhul oma osa. Kõik mu vanemad nõod mängisid jalgpalli. Neile vaatasin toona väikese poisina alt üles.

Sul pidi kindlasti olema ka andekust, sest jõudsid Rauma Pallo kaudu HJKsse.

Mul vedas sellega, et olin aeglase arenguga. 15aastasena olin üsna väike. Ma ei pääsenud isegi oma linnameeskonda.

Antti Niemi 2007. aastal Fulhami kollkiprina: õhus lendab Chelsea pallur Joe Cole.

Foto: Tommy Hindley

2016 MÄRTS JALKA

39

usutlus HJKst läksid 1995. aastal FC Kopenhaagenisse, kus jalgpallist saigi sulle amet.

Soome liigast Taani liigasse minek oli suur asi. Mul vedas tohutult, sest Taanist helistati Pertti Alajale, meie jalgpalliametnikule, kes oli ise kunagi Taanis väravavahina mänginud, et kas ta oskab soovitada mõnd puurivahti. Neil oli põhiväravavaht vigastatud ja asendust oli kiiresti vaja. See oli novembris 1995. Alaja soovitas mind.

Foto: Matt Roberts

Antti Niemi Fulhami puurivahina keset segadust, mille on tekitanud tema värava all Wigani mängijad.

Hakkasin siis kasvama ja aasta pärast olin U16 esiväravavaht ja sama vanalt olin ka Oulu LSi esindusmeeskonna esinumber. See oli mulle hea kool, sest väga harva saavad nii noored poisid meeste seas mängida.

Kas sul eeskujusid oli?

Oli muidugi ja esimeseks oli Oulu PSi väravavaht Jukka Rantanen, lühike kiilaspäine mees, kel oli väga tugev löök.

Tal polnud väravavahi välimust, aga ta oli hea väravavaht. Esimene rahvusvaheline eeskuju oli Belgia koondise kollkipper Jean-Marie Pfaff, heleda- ja lokkispäine lühemat kasvu mees, ja siis muidugi Peter Schmeichel, kes jäi 1988. aasta EMil silma ja neli aastat hiljem Taaniga Euroopa meistriks tuli.

Teil on samad eeskujud Mart Poomiga, kes on palju kordi rääkinud, et tema vaatas poisina palju Soome televisioonist Inglise liiga mänge. Küllap sinagi.

Loomulikult! Seda aega ei saa võrrelda tänapäevaga: Soomes oli siis kaks telekanalit, millele lisandus kolmas. Oli asju, mida lihtsalt pidi vaatama. Üks oli Wimbledoni tenniseturniir, teine 40

JALKA MÄRTS 2016

nelja hüppemäe turnee, siis muidugi kõik olümpiavõistlused, mida näidati, ja laupäevane Inglise liiga.

Kas sul oli algusest peale plaan, minna välismaale profiks?

Isegi 20aastaselt polnud mul jalgpalliga seoses mingeid kavatsusi. Veel vähem minna välismaale. Kaheksakümnendatel aastatel polnud Soomes sellist ametit nagu jalgpallur. Meil oli mõni üksik mängija, kes oli käinud mängimas Saksamaal või Rootsis, või siis veel varasemast ajast Aulis Rytkönen, kes mängis Prantsusmaal. Seda valikuvõimalust justkui polnudki. Ma olen sellise iseloomuga, et kui olnuksin 14aastane ja keegi oleks mulle öelnud, et kuule, Antti, sa pead nüüd kõvasti pingutama, et sinust saaks profijalgpallur, oleksin kindlasti jalgpalliga lõpetanud. Selline asi poleks mulle meeldinud. Olin tavaline nooruk, kes tegeles meelepärase alaga ja kellele meeldis olla osa meeskonnast. Alles 21aastasena käis peast esimest korda läbi mõte, et jalgpallist võiks saada mulle amet. Mängisin siis Soome U21 koondises ning võidud Rootsi ja Prantsusmaa üle panid mõtted selles suunas liikuma.

Mis oli peamine vahe Soome ja Taani liiga vahel?

Professionaalsus. HJK oli küll Soome suurim klubi, aga oldi poolprofessionaalid. Kopenhaageni klubi oli toona uus, ennast alles ülesehitav klubi, aga mul oli ausalt öeldes raskusi seal kohanemisega. Nõudmised oli suured, ma polnud Soomes kogenud midagi sellist. Mängijad olid paremad, mängutase oli kõrgem. Esimese poole aasta jooksul vaheldusid mul head mängud kehvadega ja mõtlesin, mida põrgut nüüd edasi saab – kas ma löön läbi või mitte. Teine hooaeg läks juba kenasti, fännid valisid mu hooaja parimaks mängijaks.

Mis on kõige tähtsam, mida Taanis õppisid?

Alandlikkust. Olin kolmel aastal olnud Soomes liiga parim väravavaht ja läksin välismaale, kus pidin alustama sisuliselt nullist. Taani avas mu silmad selle suhtes, mida peab tegema, kui tahad kõrgemal tasemel läbi lüüa: peab paremini keskenduma, treenima.

Taanist oli Šotimaale hulga kergem minna?

Oli, oli! Sellega oli huvitav lugu, sest Glasgow Rangers tuli vaatama üht meie poolkaitsjat. See oli mälu järgi Taani liiga karikavõistluste poolfinaal Bröndby vastu. Võitsime 2 : 0. See oli päev, kus mul õnnestus kõik. Sain lepingu Rangersiga.

Mängisid Rangersis vaid 13 mängu.

Miks?

Mängisin üle 20 mängu, aga võibolla liigamänge oli tõesti 13. Mängisin tõesti vähe. Üks põhjus oli see, et klubi kauaaegne peatreener Walter Smith lahkus õige pea. Uus juhendaja tõi en-

daga kaasa Stefan Klosi, kes oli Dortmundi Borussiaga võitnud Euroopa Meistrite liiga. Olin klubis teine-kolmas kinnas. See ei olnud mahavisatud aeg, sest nägin, kuidas käivad asjad tõeliselt suures klubis. Kõikides mängudes, kus kaasa tegin, oli palju publikut. Debüütmängus Dunfermline’i vastu oli tribüünil 52 000 inimest, mis oli Põhjamaadest tulnud noormehele suur arv.

Wikipedia andmetel olid klubi ajaloo esimene number 13 all mänginud pallur. Kõik ülejäänud kartsid seda numbrit?

Seda ma ei teadnudki. Ei oska öelda.

Edinburghis tegid oma Šotimaa aja parimad hooajad.

Jah, ja sinna läksin ma pärast seda, kui Rangersi peatreener Dick Advocaat mulle ausalt ütles, et Hearts tegi pakkumise ja saan ise otsustada, kas tahan minna või mitte. Ta lisas, et Rangersis on Stefan (Klos) esimene valik ja siin ma ei saa näidata, kui hea ma olen. Otsustasin astuda sammu tagasi, et saaks teha paar sammu edasi, ja võtsin Heartsi pakkumise vastu.

Kaotasin palgas ja staatuses, aga sain mängida ja terve karjääri seisukohalt oli see õigustatud. See oli väga hea otsus.

EI TAHTNUD PROFIKS

Ma olen sellise iseloomuga, et kui olnuksin 14aastane ja keegi oleks mulle öelnud, et kuule, Antti, sa pead nüüd kõvasti pingutama, et sinust saaks profijalgpallur, oleksin kindlasti jalgpalliga lõpetanud.

Edinburghis olid ka fännide lemmik.

Oi, ma sain seal kõiksugu tunnustuste osaliseks. Kõik läks väga libedalt.

Miks?

Ei teagi. Kõik oli hästi alates treeneritest. Puudusid ka pinged, sest Šotimaal olid kaks kanget Rangers ja Celtic, teised võistlesid nagu omaette liigas ning neil puudus igasugune võitmise kohustus. Samas ei olnud meil karta ka liigast väljakukkumist. Tulime kahel aastal kolmandaks, ehk siis võitsime nii-öelda oma liiga.

Mart Poom on rääkinud, et Eestis ei teadnud tema nooruspõlves keegi midagi väravavahtide treeningutest ja alles Kuopio PSis sai ta esimese kogemuse väravavahi treeningust. Milline vahe oli Soome ja Taani ning Soome ja Šotimaa vahel selles asjas?

Mina ei saanud ka enne väravavahi treeningut kui alles HJKs. Olin juba 18–19aastane. Ja seegi tähendas harjutusi paar korda nädalas. Mu mängus oli palju puudujääke, aga mind päästis see, et mul oli hea reaktsioon ja

usutlus ma tõrjusin hästi. Isegi Kopenhaagenis oli väravavahi treening vaid kaks korda nädalas. Rangersis ja Heartsis olid väravavahtide treeningud iga päev.

Foto: Oliver Oli

Nagu ka Southamptonis, kus said isegi Arsenali vastu Inglismaa karikafinaalis mängida.

Jah, aga selle finaali me kaotasime.

Ise sain selles mängus vigastada ega saanud enam viimaseid liigamänge kaasa teha.

Antti Niemi käis Eestis külas eakaaslasel Mart Poomil, kelle jalgpallikooli kontoris ta end koduselt tundis.

Mis on suurim muutus väravavahtide töös sinu karjääri jooksul?

Mäng areneb kogu aja, see on muutunud kiiremaks, mängijad on atleetlikumad, löövad paremini peale, valdavad paremini taktikat. Reeglid pole palju muutunud, väljak on ja väravad on ikka samad.

Olid hea penaltitõrjuja. Kas see on õpitav?

Nüüd ajad mind kellegi teisega segamini. Mina ei olnud suurem asi penaltitõrjuja.

Olen selle kohta lugenud, muuhulgas oled kätte saanud Michael Oweni penalti.

No selle ma tõesti päästsin ära, aga enamik veeres sisse (naerab – toim.).

Kas sa märkmeid lööjate kohta ei teinud?

Ei. Tegin kõike tunde järgi, ma ei olnud selles asjas hea. Penaltilöömine on paljuski kinni psühholoogias ja selles, kui suur on väravavaht, kui suure osa väravast ta visuaalselt ära katab.

Kas vastab tõele, et Manchester United ja Arsenal olid sinust huvitatud?

Mingid jutud liikusid, aga peab arvestama, et olin Inglismaale jõudes juba 30aastane. Tean, et kui läksin Heartsist Southamptonisse, siis ManU oli helistanud ja küsinud Heartsist minu kohta, aga kui nad kuulsid, et lähen Southamptonisse, piirduski kogu jutt ühe telefonivestlusega. Arsenali kohta lugesin mõningaid artikleid, mis ei pidanud paika.

Kas Fulhamisse läksid seepärast, et Southampton oli kõrgliigast langenud ega saanud enam tagasi?

Olin üks neist, kelle ajal Southampton liigast langes, ja see ei olnud küll minu klubist lahkumise põhjus. Eesmärk oli ikka tagasi tõusta. Klubivahetus ei olnud minu algatus. Fulham tegi pakkumise, mille vastu võtsin. Samas on Inglise tugevuselt teine liiga kõrgliigas mänginud kollkipritele raske just väga füüsilise mängustiili poolest.

42

JALKA MÄRTS 2016

Olen olnud Soome koondise väravavahtide treener viis-kuus aastat ja küllap ma jalgpalli juurde jään. Praegugi taotlen UEFA litsentsi. Soome klubides on probleemiks see, et paljudel puuduvad vahendid palgata täiskohaga väravavahtide treener. Aga jah – ma tegelen praegu sellega, et saada paremaks väravavahtide treeneriks.

Antti Niemi Sündinud: 31.05.1972 Klubid: Oulu PS, Oulu LS, Rauma Pallo, HJK, FC Kopenhaagen, Glasgow Rangers (laenul Charlton Athleticus), Edinburghi Hearts, Southampton, Fulham, Portsmouth Koondis: 67 mängu Väravavahtide treenerina: Soome koondis, Brighton and Hove Albion

Inglise liigas mängis läinud kümnendil mitu Soome väravavahti: peale sinu veel Jussi Jääskeläinen ja Peter Enckelmann. Millest see tuli, eriti kui arvestada, et Soomes ei tegeldud väravavahtide treenimisega?

Keegi meist kolmest pole mingi süsteemi kasvandik. Jõudsime nii kaugele hoolimata süsteemi puudumisest. Seitsmekümnendatel sündinud oli üldse hea põlvkond – paljud pääsesid mängima klubijalgpalli Euroopasse. Kirkaimad tähed olid Jari Litmanen ja Sami Hyypiä, kes olid maailmaklassi mängijad.

Koondis ei pääsenud küll tiitlivõistlustele, aga ta oli kõva.

Kõik vaatavad küll Inglise liiga poole, aga meil on palju väravavahte mänginud ka Rootsis, Hollandis, isegi Venemaal ja praegu Bundesligas. Protsent on tõesti hea, ei oskagi öelda, millest see tuleb. Kusjuures uusi noori on alt peale tulemas.

Kas sinu tulevik on olla väravavahtide treener?

Oskus jalgadega mängida on tähtsamaks muutunud.

Jah, see üheksakümnendatel tehtud muudatus, et väravavaht ei tohi oma mängijate jalaga tehtud tagasisöötu kätte võtta, muutis palju. Mäletan aega, kui tohtis. Tänapäeval on kõik harjunud, et väravavaht, kes ei pea olema küll osavaim mängija platsil, peab palliga hakkama saama nii tugevama kui nõrgema jalaga, samuti mõistma, millal ja kuidas mängu avada, kusjuures esimene valik on sageli palli käega mängu viskamine.

Kuna eesmärk on mängu kontrollida ja palli omada, peavad väravavahi visked ja söödud olema täpsed. Vähemalt Meistrite liigas ei kohta naljalt meeskonda, kes mängiks pikka palli.

Sul polnud eesmärki saada profijalgpalluriks. Kelleks sa saada tahtsid?

Nagu kõik teisedki minuvanused, tahtsin ma esmajärjekorras saada kosmonaudiks (naerab – toim.), aga mõistsin, et Soomes pole see võimalik.

Siis tahtsin olla ekskavaatorijuht, aga kui kuulsin, et neil pole eriti suur palk, tahtsin saada tuletõrjujaks. See plaan kestis pikalt. Kui ma mängisin HJKs, käisin Helsingis katsetel, et saaksin minna päästeametisse tööle. Füüsilised katsed läksid hästi, aga kokkuvõttes ei saanud ma piisavalt punkte, et mind oleks kooli vastu võetud. Tagantjärele mõtlen, et kui oleksin pääsenud tuletõrjujaks õppima, ei annaks ma praegu seda intervjuud, sest mul poleks jalgpallist midagi rääkida. Elus juhtuvad asjad kindlasti mingil põhjusel.

minu 11

Tiit Lääne loomingust nõretavas koosseisus nii seriaalitegelane kui väejuht Foto: Lembit Peegel

S

pordiajakirjaniku ning ajaloolase Tiit Lääne koostatud sümboolne koosseis näeb esmapilgulgi võimas välja, kuid mehe loogilised põhjendused teevad tiimi veelgi vankumatumaks.

“Otsustasin panustada valdavalt neile oma lemmikutele, kelle suuremad saavutused on küll jalgpallikauged, kuid kes oma natuurilt ja hingelt ehiks igat unistuste tiimi,” tõdeb Jõgeva vallavolikogu esimees. “See on suuresti loominguinimestest koosnev meeskond, kuid ometi peaks selle trumbiks olema kaine arvestus ja resoluutne tegutsemine, mis ei kohku ka kõige tugevama vastase ees.”

Hüdra: Sellist hüüdnime kandis Jõgeva legendaarne jalgpalli- ja jäähokiväravavaht Kalle Õim. Mees, kellel tundus olevat justkui sada kätt ja jalga, misläbi päästis ta oma meeskonda murul lugematuid kordi. Kui Hüdra väravasuul seisis, tundsid väljakumängijad end kindlalt. Nii et tema on sümboolse koondise puurilukk.

Aet Süvari: Tema kirg ja vaimustumine jalgpallist nakatab kogu tiimi. Jalgpalliajakirjanikuna on Aet kindlasti mängija, kes kontrollib äärelt, et kaitseliin liiga alla ei vajuks. Vasakkaitsjana suudab ta teha kiireid sööste vastase karistusalasse ning seal ajakirjanikuna teravalt nõelata.

Ernst Põdder: Kes siis veel peaks keskkaitses valvama kui mitte Vabadussõja üks legendaarsemaid väejuhte, kindralmajor Ernst-Johannes Põdder. Tema kindel ja resoluutne tegutsemine, oli see siis Landeswehri purustamisel või punaste 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel, päästis Eesti riiki mitut puhku. Põdder muudab tagaliini turvaliseks.

Temale saab julgelt usaldada olulise koha ka vutiväljakul.

Alo Mattiisen: Veel teinegi Jõgeva mees minu sümboolses koosseisus. Sama, mida Põdder saavutab kaitses sõjameheliku karmusega, teeb helilooja Alo Mattiisen oma loominguga. Tema kunstnikuhing innustab ülejäänud meeskonda ja murrab vastaseid vaimselt. Viiest isamaalisest laulust ei pääse nad üle ega ümber.

Tauno Kangro: Paremkaitsjana mängiv skulptor Tauno Kangro on vasakkaitse vastand. Kuid temalt ei nõutagi rünnakule lülitumist. Pigem võtab ta oma massiivse loominguga vastastelt igasuguse tuju ja tahtmise teda proovile panna. See äär on pronksiselt lukus.

Andres Larka: Vapside presidendikandidaadi Andres Larka panust vasakul äärel on raske üle hinnata. Kui teda pelgasid juba Päts ja Laidoner, siis ammugi kardavad teda vastased salakavala mängulõhkujana. Larka isiksus pani Eestimaal liikuma suuri masse, samamoodi võiks ta panna pulbitsema kogu meeskonna.

Uwe Seeler: Keskvälja mootoriks valisin Uwe Seeleri. Kasvõi juba ainuüksi seepärast, et oma ühte suurt lemmikmeeskonda Saksamaad mitte sootuks maha vaikida. Seeleril on oskus ehitada mängu ka suure surve all olles ja samas põmmutada viimasel hetkel olulisi väravaid.

Hendrik Sal-Saller: Laulja Hendrik Sal-Salleri võimetes pole põhjust kahelda. Kui ta on suutnud aastaid tipus hoida oma

Bobby Fischer

Illar Andres Larka Aet Süvari

Martin Klein Hendrik Sal-Saller

Uwe Seeler Alo Mattiisen

Ernst Põdder

Tauno Kangro

Hüdra

meeskonda nimega Smilers, siis kindlasti saab ta sama hästi hakkama koondmeeskonnas paremal äärel rünnakute ülesehitamisega. Liiatigi teab ta laulda, et jalgpall on parem kui seks.

Illar: Edurivi vasakule äärele usaldan Illari. Lõbusa ja meeleolu hoidva elunautija komöödiasarjast “ENSV”. Ehk siis tegelikult näitleja Raivo E. Tamme kehastatud pullivenna. Üks selline seltskonnalõvi sobib igasse meeskonda. Hoiab riietusruumis toonust ja pajatab oma seiklustest.

Martin Klein: Siin pole kahtlust: kui maadleja Martin Klein jaksas rassida olümpia maadlusmatil 11 tundi ja 40 minutit, siis poolteist tundi jalgpallimängu on selle kõrval kukepea.

Pealegi suutis ta Stockholmi olümpial kavalalt välja libiseda soomlase Asikaineni haardest. Nii suudab ta end ka vastasmeeskonna kaitseliini vahelt läbi libistada.

Bobby Fischer: Tipuründajaks usaldan maleajaloo suurima geeniuse Bobby Fischeri. Nagu ta pillutas laiali malemaailma ja murdis läbi kõikidest barjääridest, teeb ameeriklane seda ka vutiväljakul vastaste kaitseliiniga. Ta üllatab seal, kus keegi ei oska arvata, ja skoorib täiega ka kõige raskemates olukordades.

2016 MÄRTS JALKA

43

Foto: Merje Anier

Alar Arula (esiplaanil kollases) ei lase pallil pilgust kaduda. Põhjust pingutada on, sest sinises siblib platsil tuline rivaal Türi Ganvix JK.

Sportlik Imavere tahab olla kõva pähkel Alla tuhande elanikuga Imavere valla meeskond SK Forss suutis mullu oma II liiga debüüthooajal välja võidelda uhke 7. koha. Kuidas käib vutielu külas, mis on võibolla veidi rohkem tuntud tänu oma saeveskile ning piimandusmuuseumile?

SIIM KERA

“I

mavere vald soovib Tallinnaga liituda”, “Tallinn jätkab liitumiskõnelusi Imavere vallaga”.

Niisuguste pealkirjadega uudiseid avaldasid Delfi ja Postimees 2001. aasta aprillis! Aga uskuge või mitte, seda ei tehtud üleilmsel naljapäeval, vaid hoopiski jürikuu 12. kuupäeval. Kuna haldusreform oli juba toona teravalt päevakorras, viskas SK Imavere üks asutajatest ning pikaaegne Imavere vallavanem Jüri Ellram õhku mõtte, et kuna ühegi naabriga liitudes nagunii suurt midagi ei muutuks, oleks mõistlikum hoopis Tallinnaga ühineda. Sellega sai alguse tihedam suhtlemine sealse linnavalitsuse ning toonase meeri Jüri Mõisaga. Tallinn ning pealinnast 112 kilomeetri kaugusel asuv Imavere jätsid siiski leivad ühisesse raekotta panemata.

Aga kui ei saa abielluda, saab vähemalt jalgpalli mängida!

“See kõik päädis kokkuleppega

44

JALKA MÄRTS 2016

JALGPALLIMEESKONNAL VEEL OMA LOGO EI OLE SK Imavere logo autor on Andrus Noormägi, kes asetas rohelisele taustale kolm palli ning parajalt lustliku ja sportliku tegelase.

“Pallimängud on Imaveres olnud peamised, mistõttu kajastub see ka logol,” ütleb SK Imavere üks eestvedajatest Jaanus Nilp. “Ka SK Imavere Forsi jalgpallimeeskonna logo on olnud eraldi aruteluks, kuid senini veel tegemata.”

pidada maha kaks jalgpallikohtumist,” räägib samuti SK Imavere sünni juures olnud praegune klubi juht ning toonane vallavolikogu esimees Jaanus Nilp.

“Esimene matš toimus Imaveres 2001. aasta sügisel ning teine Tallinnas A. Le Coq Arenal! Igal juhul oli kodumängu vaatamas üle saja pealtvaataja ning ka Tallinnas oli meie poolehoidjate kisa kõvem kui võõrustajate oma.”

Järgmisel kuul peab SK Imavere oma 25. sünnipäeva, nimelt loodi klubi 1991. aasta 17. aprillil. Pikalt Põlvamaa Spordi rivistuses jalgpalli tagunud hilisem vutikohtunik Nilp sõnab, et valla spordielu seisukohalt on oluline 1984. aasta, mil Imaverre kolis Jüri Ellram ning kolhoosi esimeheks sai Mati Hõbemägi. Mõlemad tegelesid kehakultuuriga ning innustasid teisigi end liigutama. Pikalt korraldas klubi Järvamaa jalgpallimeistrivõistlusi, kus 2000ndate alguses osales kümme mees-

klubi lood KARUNE KODUTÄNAV

VÄIKESE KOHA KOHTA PALJU PALLIMÄNGE

Imavere koduväljak asub tõenäoliselt ühel armsaima nimega Eesti tänaval ehk Mõmmimäe teel, mis on oma mesise nime saanud tänu läheduses asuvale Mõmmi lasteaiale. 1988. aastal asutatud mudilasasutus sai oma praeguse nime kümnendi hiljem ning sellel üritusel käis kohal ka “Mõmmi ja aabitsa” telesarjast tuntud Mõmmi ehk Ivo Eensalu.

Aasta on veel lapsekingades, kuid kõik Järvamaa servisõbrad ootavad kindlasti detsembrit, mil toimub järjekorras juba 32. Imavere jõuluturniir võrkpallis. Jüri Ellrami eestvedamisel algatatud üritust peeti 2003. aastani Adavere võimlas, pärast seda koliti valminud Imavere spordihoonesse. Umbes kümmekond aastat on Andrus Noormägi treeninud Imaveres korvpallihuvilistest tüdrukuid. Esimestel aastatel osaleti meistrivõistlustel SK Imavere koosseisus, kuid 2008. aastal loodi omaette klubi. Praeguseks on laienetud ümberkaudsetesse piirkondadesse, kuna Imaverest pole lihtsalt mängijaid võtta. Peale selle tegeletakse Taiga Lauri eestvedamisel ka saalihokiga. Jaanus Nilp sõnab, et alade vahel pole konkurentsi tunda: “Kui laps on huvitatud ja on tubli eestvedaja, siis tulevad noored hea meelega igale treeningule.”

konda. Hiljem jäi turniir soiku, sest satsid hakkasid Eesti meistrivõistluste poole kiikama, praeguseks on Järvamaal täiskasvanute meistrivõistlustel välja panna koguni kaheksa tiimi. Alates 2012. aastast on väärikas seltskonnas ka SK Imavere Forss. Otsustava tõuke andis Imaveres valminud normaalmõõtmetes vutiväljak, mis lausa sundis kampa kokku ajama.

“Otsus tuli seepärast, et kogu meie Imavere tutvusringkond mängis väljaspool Imaveret,” jutustab noorena Adaveres Väino Treimani trennides käinud Alar Arula. “Mängiti Paides, Põltsamaal, Võhmas, mina ise vedasin Paide Kumakest. Mehed olid olemas, aga võistkonda mitte!”

Jalgpallurid – vallaelu edendajad Selle asemel et alustada paljude teiste eeskujul rahvaliigast, hüpati kohe meistrivõistluste hobuse selga. Praeguseks võib täie kindlusega öelda, et valik on end täielikult õigustanud. Pärast kaht aastat IV liigas tõusti kiirelt aste

kõrgemale ning eelmisel aastal mängiti II liiga lõuna/lääne tsoonis, kus saadi avakatsel auväärne 7. koht. Kusjuures, 912 elanikuga valla meeskond pidi mõõtu võtma vastastega, kel selja taga märksa suurem kogukond ning pallurite valik. Tallinna, Harjumaa ja teiste tiimide kõrval peeti ka kaks vihast heitlust maakonnarivaali Türi Ganvixiga, keda Imavere mehed peavad oma suurimaks konkurendiks.

“Meie areng on suurepärane olnud ning alati ootame mänge teiste Järvamaa klubidega,” ütleb meeskonna eest hulganisti väravaid löönud Arula.

“Meie eesmärgiks oli algusest peale kokku panna selline tuumik, kes tahab väga mängida ning on valmis ka iseseisvat tööd tegema. Seepärast polnud IV liigast III liigasse jõudmine üllatus.

IV liiga tasemega olime kursis, aga see oli küll üllatus, et nii kiirelt kohe II liigasse pääsesime. Eelmine aasta oli seal esmakordne ning saime alles maitsta neid võistkondi, mis enamjaolt on kõik suuremad kui meie. Kindlasti tahame

Tumesinises Imavere SK Forss kaitsemas oma väravat türilaste eest.

näidata, et me pole lihtne konkurent.

Tahan vastastele öelda, et meie vastu ei saa keegi kergelt. Ma ei ütle, et me kõiki võidame, aga kuigi oleme väike koht, oleme siiski kõigile kõva pähkel.”

Mullu käis meeskonna kodumänge jälgimas 536 huvilist, mis teeb keskmiseks 41 inimest mängu kohta.

Martin Ellram peab seda tulemust väga heaks.

“Me oleme ilusate ilmadega ka üle 100 inimese mängudele saanud, osa toetajaid käib meiega ka võõrsil kaasas,” ütleb ta. “Oleme näiteks loosinud Eesti valikmängude pileteid ja sellega üritanud rahvast juurde saada.”

Kogukonnatoetuse üle Imavere SK Forss kurta ei saa. 2012. aastal tunnustati meeskonda vallaelu edendaja eripreemiaga, paar aastat hiljem tiitliga “Suur tegu”.

“Alates 2012. aastast on jalgpall ikka väga populaarseks läinud,” rõõmustab Arula. “Kui poisid akna all mängivad, siis võetakse endale Imavere mängijate nimed!”

Foto: Merje Anier

lugeja küsib

Eesti koondislane Siim Luts.

46

JALKA MÄRTS 2016

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Siim Luts: Rootsis põlesin läbi

Rõõmusõnum kõigile, kes on aegade algusest peale teada tahtnud, mis on Siim Lutsu lutsuviskamise rekord!

Nüüd on see võimalus. Mulluse Premium liiga hooaja üks eredemaid tähti jutustab lugejate küsimustele vastates peale selle ka Kostjast, Zlatanist ning otse loomulikult oma karjääri minevikust, olevikust ja tulevikust.

SIIM KERA Kas endise Flora mehena oli imelik Levadia särki selga tõmmata? (Taavi Masing, Tallinn) Ei olnud imelik, see oli lihtsalt asjade kokkulangemine. Levadia tundis minu vastu huvi ja ma olin ise ka nendega liitumisest huvitatud. Peale Rootsit ei mänginud ma praktiliselt pool aastat kuskil, nii oli väga keeruline välismaale edasi jääda. Kuidas sa ennast müüd, kui CVs on tühi auk? Klubita aeg oli küll raske, aga see oli positiivne, et Meelis Rooba võttis mind Paide Linnameeskonna trenni. Enam-vähem

Miks te Levadiaga mullu põrusite?

(Kevin, Keila) Ma ei teagi. Koosseis oli väga tugev, aga me ei saanud end hooaja alguses käima.

Alles aasta keskel suutsime stabiilset mängu näidata, kuid lõpus jäi paar tähtsat kohtumist võitmata. Hooaja alguses lootsin enamat, Levadia mentaliteet on selline, et iga aasta peab Eesti meistriks tulema.

Sina tulid mullu väga edukalt Premium liigasse tagasi. Paljudel koondislastel läheb Eestisse naasmine üle kivide ja kändude. Miks? Kas tegemist on motivatsiooFLORA EI VÕTNUD TAGASI niprobleemidega?

Helistasin küll oma kunagisse (Martin Melesk, Tallinn) Tullakse liiga lihtsalt tagasi koduklubisse ja uurisin, kas saaks treeningutega liituda, aga nende huvi ja arvatakse, et saab kohe tegema hakata, aga tegelipuudus. kult päris nii ei ole. Ma ei mõelnud, et tulen ja teen, terve aja, mil ilma klubita olin, treeniaga endal oli samamoodi algus väga sin ma nendega. See hoidis kurvemaid raske. Pidin uuesti mänguvormi leidma mõtteid eemal ning aitas end vormi ja ega see lihtne ei ole. Ma ei usu, et asi ajada. Kõige mõistlikum oligi tulla motivatsioonipuuduses on, aga iga mänEestisse ja teha hea hooaeg. Eelmine gija peab enda sisse vaatama ja mõtlema, aasta oli okei, aga midagi suurepärast mis suhtumisega ta tagasi tuleb. ka ei olnud, palju tähtsaid mänge jäi mängimata ning pisivigastused Ütlesid hiljuti Jalka ajakirjas, et Eestil pärssisid. ja välismaal polegi väga vahet – trennid ja plats on samasugused. Miks siis Miks sind eelmisel aastal Florasse taga- sina ja kõik teisedki nii väga mujale si ei võetud? (Robert, Tallinn) ihkavad? Kas asi on ainult rahas? (Carl, Ma ei oska seda kommenteerida.

Pärnu) Helistasin küll oma kunagisse koduklu- Pigem on asi ikka selles, et mängijad tabisse ja uurisin, kas saaks treeningutega havad end kuskil mujal proovile panna. liituda, aga nende huvi puudus.

Eesmärk on kuskile jõuda.

Tallinna Levadias sai Luts mullu Eesti meistrivõistluste hõbeda.

Foto: Lembit Peegel

2016 MÄRTS JALKA

47

lugeja küsib Mis liigas, mis klubis võiksid saada vabalt 90 minutit mänguaega? (Märt, Tallinn) Ma ei tea, kus võiks, aga tahaks Hispaania kõrgliigas näiteks Madridi Reali võistkonnas.

Teatavasti toetub meie rahvuskoondise esindusmeeskond väga suuresti Konstantin Vassiljevi teenetele. Mees saab suvel juba 32. Mis saab pärast tema lahkumist või kes oleks sinu arvates tema mantlipärijaks sobilik kandidaat?

(Silver Tabo, Ülenurme) Muidugi, Vassiljev mängib koondises väga suurt rolli. Mis ma oskan öelda?

Eks aeg näitab. Tahaks loota, et tühimikku ei jää, aga arvan, et tema jälgedes on väga raske käia, sama kvaliteetset mängijat on väga raske leida.

Karl Mööl Nõmme Kaljust (vasakul) üritab Siim Lutsu pidama saada.

Kas oled oma hea tehnika saanud treenides või on midagi looduselt kaasa antud? (Sten, Helsingi) Trennides üritad ikka jäljendada paremaid mängijaid, keda oled televiisorist või internetist näinud. Eks see hea tehnika ole ajaga tulnud, noorena sai ju kogu aeg proovitud vastasmängijast mööda mängida.

Mitu autogrammi oled elu jooksul andnud? (Kiku, Rakvere) Väga palju ei ole, aga veidi ikka! Rootsis oli päris palju tähelepanu, käisime fännidega kohtumas ning kaubanduskeskustes olid selleks spetsiaalsed üritused. Minu jaoks pole autogrammide andmine mingi kohustus, fännidega on alati hea kokku saada, nad tekitavad jalgpalluris hea tunde.

Foto: Lembit Peegel

ei tea jalgpallis kunagi, mil kõne võib tulla. Midagi hullu ei ole, võtan asja rahulikult ja ootan. Mul poleks midagi Eestisse jäämise vastu, aga kindlasti sooviks parema meelega end kuskil mujal näidata, praegu on mul sellised eesmärgid. Kõige kõvem klubi ongi ilmselt Norrköping, kus käisin testimas ning teenisin lepingu. Seal võeti mind väga hästi vastu ja teised mängijad olid kohe väga abivalmis. Paar nädalat enne Rootsit käisin Inglismaal Stevenage FC

Miks sa pole end koondises põhikoosseisu murdnud? (Sille, Pärnu) Ma arvan, et palju loevad ka kokkulangemised, et pead sobima treeneri mängujoonisesse, ja ju on hetkel teised mängijad nendele positsioonidele sobivamad olnud. Koondise hetkeolukord mulle tegelikult väga meeldib, oleme sammu edasi astunud, kõigel hoitakse silma peal, palju antakse tagasisidet, kõik on väga professionaalne. Kui probleem tekib, siis leitakse lahendus. Tarmo Rüütliga võrreldes on seis suhteliselt sama, aga nüüd on teine mängujoonis ning muudetud on teatud pisiasju.

Loll küsimus, aga mis on su rekord lutsuviskamises? Ma lugesin kuskilt, et maailTrennides üritad ikka jäljendada paremaid marekord on 51! (Taavi, mängijaid, keda oled televiisorist või Viljandi) internetist näinud. Eks see hea tehnika See on väga hea küsimus! Ma arvan, et üle kümne kindlasti. ole ajaga tulnud, noorena sai ju kogu aeg proovitud vastasmängijast mööda mängida. Proovitud on palju, kui kuskil veekogu ääres sai käidud, siis ilma lutsu viskamata ära juures (2012.–2013. hooajal mängis klubi ei mindud. Kõige tähtsam on hea kivi Kui palju oled selle talve jooksul Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas leidmine, see ei tohi olla liiga peenike testimas käinud? Milline on kõige – toim.) ja seal läks ka hästi. Eks ise ega paks. kõvem klubi, mille juures oled karjääri arvasin ka enne, et seal on kõik ragbijooksul testimas käinud? ( Jaagup Tali, mängijad, kes tahavad ainult haiget Rahvasuus on luts ikkagi libe kala, kas Rakvere) teha, aga kui sinna läksin, sain aru, et sinul on selle poolest lutsukalaga sarnaSee talv ei ole veel ühegi klubi juures päris nii pole. Mängiti tavalist jalgpalli susi? (Mikk, Raasiku) testimas käinud (29.01 seisuga – toim.). ning tehnilisi mängijaid oli väga palju.

(Naerab – toim.). Sellisele küsimusele ei Töö käib, aga paljudes liigades on hoo- Lõpuks pakuti mingi väikese tasu eest oskagi midagi vastata, võibolla tõesti. Ju aeg pooleli ning täiendusi ei otsita. Aika kuuekuulist testperioodi, aga ma ei ma siis eelistan vastasmängijate vahelt nuke variant on Skandinaavia. Õnneks olnud sellest väga huvitatud. sama libedalt läbi minna.

48

JALKA MÄRTS 2016

HEAST TEHNIKAST

lugeja küsib Pole ime, kui talent lõpetab noorelt karjääri. Kas sina oled millalgi tõsiselt kaalunud, et teeks jalgpalliga lõpparve?

(Rasmus, Põlva)

Anne, Põhja-Tallinn) Eks ma ikka üritan asjadega kursis olla ning tunnen Paide Linnameeskonna käekäigu vastu huvi. Ma ei ütleks, et Paide jalgpalli seis väga hull oleks, üritatakse hambad ristis ning põhiline on TESTIMISEST INGLISMAAL see, et alla ei anta. KindEks ise arvasin ka enne, et seal on lasti tahaks isegi tulevikus Paide jalgpalli aidata. Kui kõik ragbimängijad, kes tahavad võimalus tekib, siis miks ainult haiget teha, aga kui sinna mitte?

läksin, sain aru, et päris nii pole.

Kunagi kaalusin väga põhjalikult. Ma tulin Paidest Tallinna ühisgümnaasiumi jalgpallikallakuga klassi õppima ja kuna õpitulemused ei vastanud ootustele ning langesid kõvasti, kaalusin tagasi kodukohta minekut. Õnneks on pärast seda libedamalt läinud, pidasin raske aja vastu!

Millise maailma jalgpalluriga tahaksid särki vahetada? (Kaspar, Põltsamaa) Ma arvan, et Zlatan Ibrahimoviciga. Ta on mulle juba väikesest saati meeldinud ja on aastatega üha rohkem meeldima hakanud. Zlataniga tahaks kindlasti vahetada, ta on huvitav isiksus.

Kas sa valimas käid?

Millist erakonda tavaliselt valid? (Kai Lepp, Mustamäe) Muidugi olen valimas käinud, aga selle valiku jätaks ma enda teada. Võin öelda, et kellegi teise arvamusest ma ei lähtu kunagi, vaid mõtlen oma peaga, keda kõige õigem valida oleks.

Norrköpingu president Peter Hunt on ju Eesti päritolu, kas ta suhtus seepärast sinusse ka kuidagi teistmoodi, Kohtuniku poole naljanäoga vaadates.

sõbralikumalt? (Tarmo Ala, Võru) Kui klubihoones nägime, sai ikka paar sõna vahetatud – ta räägib väga puhast eesti keelt –, aga ma ei ütleks, et minuga sõbralikumalt suhtles, ta käitus kõigiga samamoodi.

Miks sa ikkagi Rootsis läbi ei löönud?

(Priit Selberg, Nõmme) Ma ise arvan seda, et põlesin läbi. Tahtmine oli suur, aga liiga palju tahta ei ole ka vist hea. Üritasin küll, aga midagi head sealt välja ei tulnud. Panin endale liiga palju pingeid peale ning ma ei osanud nendega piisavalt hästi toime tulla. See oli hea õppetund. Praegu olen küpsemaks muutunud, ei ole alati vaja üle mõelda, jään rahulikuks ning teen oma asju.

Ats Purje … … ootab teie küsimusi!

Kasutage seda võimalust kindlasti ja lähetage oma küsimused aadressile siim.kera@jalgpall.ee.

Foto: Lembit Peegel

Lugesin mingit intervjuud sinuga ning tekkis küsimus, kas sulle tõesti meeldib kõige rohkem Prantsuse liiga? Väga imelik. Miks? ( Jaan, Saaremaa) Ma ei ütleks, et Prantsuse liiga kõige rohkem meeldib, mulle meeldivad ka Saksa, Inglise ja Hispaania liiga. Ma hoian Zlatanile pöialt ja olen tema pärast PSG mänge vaadanud. Kusjuures, ma ise väga palju jalgpalli telekast ei vaatagi, Meistrite liigat ikka, aga muidu vabal ajal mitte. Miskipärast mulle ei meeldi väga niisama vaadata, puhkust on ka vaja. See pole ka päris õige, et käid trennis ära ja tuled koju jalgpalli vaatama, muud peab ka tegema.

Mis raamatut sa viimati lugesid? ( Joosep, Tartu) Ma usun, et see oli Mart Poomi elulooraamat. Pärast seda polegi rohkem lugenud. Väga huvitavad olid just tema esimesed aastad Inglismaal ning kuidas ta seal elas ning töötas.

Kas ja kui tihti kodukandi Paide jalgpalli pärast südant valutad? (Mari2016 MÄRTS JALKA

49

treener

Foto: Marili Kõiv

Pisteliselt tegeleb Salupere ka modellindusega, ise peab ta seda põnevaks hobiks.

50

JALKA MÄRTS 2016

treener

Jüri Salupere võitleb eelarvamusega: füsioterapeut pole massöör!

Kes on mulluse Eesti meistri Tallinna FC Flora matše jälginud, see on kindlasti silmanud uhke habemega Jüri Saluperet, kes esimesena murule langenud mängija juurde vudib. Mees jutustab Jalkale, millega üks füsioterapeut vutiklubi juures tegeleb.

SIIM KERA

J

üri Salupere on alati vastuvoopoolega seotud, kutsutakse füsiodeks.

Mehel tekkis huvi eriala vastu aastaid lu rassinud ning katsumustele Tegelikult on meil Floras nii massöör tagasi, mil ta ise tõsiselt vigastada sai avasüli ligi sammunud, omal ajal kui fitnessitreener ka ning kõigil on ning seisis keerulise küsimuse ees – läks ta ujumistrenni, kuna talle absoerinevad rollid.” kuidas täielikult taastuda? Kui praegu luutselt ei sümpatiseerinud basseinis Aeg-ajalt ka modellitööd tegeva on füsioterapeudid Eesti tippspordis suplemine. Hiljem hakkas tegelema habemiku põhiülesandeks on piltlikult sage nähtus, siis see pole alati nii olnud. kaljuronimisega, kus tuleb kasuks öeldes kätt pulsil hoida. Ta peab igapäe- Aja jooksul on muutunud ka vutiklubide piitspeenike keha ning pikad jäsemed. vaselt mängijaid analüüsima ning nende teadlikkus, kuigi hädavajaliku abipersoÜllatus-üllatus, Saluperel neid eeldusi tervisega üdini kursis olema. Kui treenali palkamisele mõeldakse tihti viimase ei ole. Ja mis kõige huvitavam – jalgningutel keegi mõnd kindlat liigutust asjana. pall teda väga ei köitnud, ent ometi väldib, on Salupere tähelepaneliku ja “Esimesel aastal nägin tihti, et asus ta 2010. aastast sõbra Martin sõbraliku hagijana kallal ning uurib, mis platsile vigastatu juurde joosti ainult Kiho kutsel FC Flora füsioterapeudi vutimehele muret valmistab. Oluliseks veepudeliga,” ütleb Salupere veidi tööpostile. osaks on ka spetsiaalsete treeningukaärritatult. “See on absurd. Kui midagi “Ma ei ole üldse jalkataustaga, aga see vade abil mängijate nõrkuste parantõsist juhtub, on vaja professionaalset just ongi super,” alustab varem tegevust. Õnneks on nüüd oluHaapsalu neuroloogilises kord parem.”

VUTT EI HUVITAGI rehabilitatsioonikeskuses tööKui vutt kõrvale jätta, valmisKuna jalgpall mind emotsionaalselt ei tanud mees, kel meeldib end tavad mehele muret ühiskondületada. “Kuna jalgpall mind likud probleemid. Esiteks sõnab tõmba, saan treeningutel ja mängudel emotsionaalselt ei tõmba, saan ta, et moodne istumiskultuur on oma tähelepanu sada protsenti treeningutel ja mängudel oma inimkeha suurim vaenlane. Teimängijatele pöörata. tähelepanu sada protsenti seks tunneb, et noortespordis on mängijatele pöörata.” puudus vajalikest abijõududest.

Pikalt judoga tegelenud tartlane damine. Üle ja ümber ei saa vigastuste Ka treenerid pole tihti laste füsiolootunnistab, et algus Eesti tippklubis vältimisest. giaga piisavalt kursis. oli tema puuduliku vutitausta tõttu “Kogu ühiskonnas on ju nii, et “Kui tegin ise judot, oli veel palju keeruline. Nüüdseks on ta treenerite kui tekib probleem, siis hakkab alles seda koolkonda, et tugevam jääb ellu tiimi täieõiguslik liige ning kutsub likvideerimine pihta,” mõtiskleb ta. ning teised lähevad katki,” muigab mees. meisterklubi oma pereks. Florat peab “Aga me peame probleeme ehk vigas“Eestis ei saa lubada, et talendid kukuta avatud keskkonnaks, kus üksteist tusi ennetama. Kui tekivad traumad, vad ära, sest neid on valesti treenitud. kuulatakse ning tema sõnul on kaalu. siis tuleb analüüsida, et äkki on midagi Ideaalis peaks igas süsteemis olema Mis ülesandeid füsioterapeudile treeningumetoodikas vale. Vigastused lastele spetsialiseerunud füsioterapeut. jagub? pole jalgpalli paratamatus, faktoreid Judos oli palju andekaid, aga tean, et “Väga raske on aru saada, et füsiotesaab elimineerida. Väga tihti öeldakse, et kuigi psüühiliselt saadi hakkama, ei pirapeut pole massöör ja vastupidi,” sõnab füsio eesmärk on keegi terveks teha. Kui danud tihti just keha vastu, lõpuks olid rakenduskõrgharidusega Salupere ning ei ole just operatiivset sekkumist, siis selg ja teisedki kohad haiged. Lapsi peab puudutab seda teemat vestluse jooksul ei tee arstid ja füsioterapeudid inimest väga hästi tundma ja kui nende probtihti. See on tal hingel. “Jalkaringkonnas korda, keha paraneb ise ning meie leeme ignoreerida, siis ei saagi noorest on füsio väga levinud hüüdnimi – kõiki, peame looma selleks võimalikult head sportlast.” kes pole treenerid, aga on tehnilise tingimused.”

2016 MÄRTS JALKA

51

naised

Miks on meeste- ja naistejalgpalli treeneritele erinevad koolitused?

Jalgpalliliit on juba mõnda aega korraldanud eraldi koolitusi naistevuti treeneritele.

Otsisime mõned juhendajad üles ning uurisime neilt, mida uut nad õppinud on, miks on nad valinud naistejalgpalli ja mis muredega nad igapäevaselt kokku puutuvad.

Foto: Lembit Peegel

SIIM KERA

A

usalt öeldes on imelik ette kujutada aega, mil Eestis oli vaid Flora mängija Liis Pello palliga Pärnu JK eest pagemas. kolm(!) kvalifitseeritud naistreenerit, kuigi selline olukord valitses meil kõigest seitse erinevusi otseselt pole. Kindlasti õpeaastat tagasi. Praeguseks on naistevutiga tame psühholoogilist poolt, tüdrukute tegelevaid treenereid 70 ringis ning jalgpalli juurde saamine ning nende mullu osales naistejalgpalli EJL C ja jalgpalli juures hoidmine on natukeUEFA B koolitustel 27 inimest. Miks ne teistsugune. Saame arutleda neil on ikkagi nii eespool nimetatud kui ka POISID VS. TÜDRUKUD EJL D koolitustel kaks erinevat rühma, üks meeste, teine naiste juhendajatele?

Kui poiste poolel on Kas ja kui palju need üksteisest erinemina-roll hästi tähtis, vad? siis tüdrukutele on grupp “Temaatika on sama, aga läheolulisem, nad tahavad kõik nemine on veidi teistsugune, kuna naised ja mehed erinevad üksteisest võrdsed olla. nii anatoomiliselt, füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt,” sõnab koolitaja ning naistekoondise abitreener Katrin teemadel, mis võib tüdrukute ja naiste Kaarna. “Proovime olla spetsiifilisemad, treeneritel ette tulla.” on teada, et tüdrukud arenevad kiiremiEesti ainsa UEFA Pro litsentsiga ni, ja koolitusel räägimegi, mis vanuses naistreeneri sõnul ei tähenda ühe kindla on õige mingit aspekti õpetada. Palju koolituse läbimine seda, et treener ei 52

JALKA MÄRTS 2016

või tulevikus vastassugupoolt juhendada. Eraldi koolitustega alustati omal ajal just sel põhjusel, et paljud naised ei soovinud koos meestega segarühmas studeerida. Kuigi treenereid sirgub igal aastal juurde, pole neile kõigile kahjuks sobivat tööposti.

“Probleemiks on see, et treener läbib koolituse, aga tal ei ole kuskile minna, et tööd alustada,” muretseb Kaarna.

“See on kinni osas klubides, kes ei näe vajadust tüdrukute jalgpalli arendada.

Oluline on, et inimesed saaksid võimaluse tööd teha.”

Mullu UEFA B litsentsi omanikuks saanud Tallinna Kalevi treener Pirjo Orn tõdeb, et tüdrukute vuti juures on kõige keerulisem just rühma kokkusaamine.

“Hästi palju on vanematega suhtlust,

naised eks ikka elab see müüt, et jalgpall pole tüdrukute ala,” jutustab meistriliigas mänginud naine elavalt. “Mina ütlen, et jalgpall sobib tüdrukutele väga hästi, sest see arendab nii koordinatsiooni kui keha. Raske on. Minu grupp on Viimsis ja me käisime Viimsi koolis, lapsed kogunesid aulasse ja me näitasime suurelt ekraanilt videoid. Tüdrukutel silmad särasid ja me vastasime nende küsimustele, lõpuks tuli 250 lapsest üks-kaks trenni.”

Samas klubis juhendav Karina Kork on kolleegiga nõus. Kuidas sa saad tüdruku näiteks tantsutrennist ära? Kui poistel sõbrad niigi mängivad ja on eeskujuks, siis vastassool nii ei ole ning tüdrukute jalgpalli juurde meelitamiseks peab oluliselt rohkem vaeva nägema.

Mullu tegi neiu koos oma juhendatavatega video, kus kutsuti trenni värsket verd. Kork sõnab, et plaan toimis, sest lisandus kolm tüdrukut.

Missioonitunne Miks on kõigi raskuste kiuste aga otsustatud just tüdrukuid ja naisi juhendada?

Põltsamaa SK Motiivi treener Silver Nõmmiksaar tunnistab, et temal oli tegemist praktilise küsimusega – kuna kunagises Liivimaa pealinnas oli poistetreener juba olemas ning tüdrukutel juhendajat silmapiiril ei paistnud, oli otsus kerge tulema. UEFA B koolitusel osalenud mees tunnistab, et koolituselt õppis ta kõige rohkem just psühholoogilist poolt.

“Ma arvan, et see on erinev, kuidas sa selle noore inimeseni jõuad,” arutleb ta. “Kui poiste poolel on mina-roll hästi tähtis, siis tüdrukutele on grupp olulisem, nad tahavad kõik võrdsed olla.

Muus osas ma õpetamises erinevust ei näe, jalgpall on ikka jalgpall. Kõike, mis ma trennis teen, teeksin ilmselt ka poistele samamoodi. Minu jaoks pole tüdrukute ja poistejalgpallil vahet.”

Pirjo Orn tõdeb, et naistevuti kursusele registreerus ta suuresti tänu Keith Boanasele, kes koolitust läbi viis ning kes talle treenerina väga meeldib.

Tüdrukute treenimise on ta valinud aga tänu missioonitundele.

“Olen ise mänginud ja kuigi meestejalgpall on glamuursem, siis keegi peab ju naistejalgpalli ka arendama,” ütleb naine, kes igapäevaselt teenib leiba lennujuhina. “Kui naised ise ei arenda, kes

MULLU OSALENUD TREENERID Mullu toimunud naistejalgpalli koolitustel said uusi tarkusi järgmised nimed: UEFA B koolitus Kätlin Hein, Nadežda Polkovnikova, Silver Nõmmiksaar, Maarja Saulep, Carina Viktoria Adolfsson, Jüri Talu, Kristina Bannikova, Reesi Kuslap, Kateriin Kuusk, Jaanika Küttim, Pirjo Orn, Mariliis Limbak, Maria Sootak, Sirje Roops, Imbi Hoop, Ragne Hindrimäe EJL C koolitus Liisa Lepasaar, Jekaterina Paškevitš, Samanta Uueda, Sarah Brigitta Kasemaa, Maarja Virula, Karina Kork, Radina-Diana Neifert, Mari-Ann Ploompuu, Kätlin Ojapõld, Maria Orav, Birjo Rasmussen

TÄNAVUSE AASTA NAISTEVUTI KOOLITUSED Märts 2016 – lastejalgpall (tüdrukud). Tallinn Mai 2016 – lastejalgpall (tüdrukud). Tartu Mai 2016 – EJL D. Tallinn August 2016 – lastejalgpall (tüdrukud). Tallinn November 2016 – lastejalgpall (tüdrukud). Tallinn Oktoober 2016 – EJL D. Tallinn Oma nime saab kirja panna aadressil http://www.jalgpall.ee/coaches_course.php.

Foto: Katrin Kaarna

Katrin Kaarna: tüdrukute treeneril on tööd saada raske.

siis veel? Kui tüdrukutele keegi trenni ei anna, siis nad ei saagi teada, et jalka on äge. Neil peab ka olema võimalus mängida.”

Kui rühm on juba kokku saadud, on tema sõnutsi kõige raskem tüdrukute motivatsiooni leidmine ning hoidmine.

“Poisid on edule orienteeritud, nad julgevad unistada,” lausub Orn. “Tüdrukud ei julge, nad ei usu, et neist võib tippjalgpallur saada. Unistust ja sihti ei ole. Eks see ole seepärast, et meestejalkal on meeletu tähelepanu, me teame kõiki staare, aga tüdrukutel pole naistest selliseid eeskujusid.”

2016 MÄRTS JALKA

53

b-koondis

Pärnakas Kristjan Tamme võib varsti hakata tõrjuma veelgi olulisemaid palle.

Mind on märgatud ehk B-koondise esialgse nimekirja mõjud Novembri lõpus teatas jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson pika koondisekandidaatide nimekirja, mis lisas nii mõnelegi nimetatule suure portsu enesekindlust.

OLIVER LOMP

“K

ui selline kutse tuleb, tahad automaatselt olla ka ise professionaalsem,” meenutas Soccerneti vahendusel uudise teada saanud Pärnu Linnameeskonna väravavaht Kristjan Tamme. “Minul tõstis see motivatsiooni igal juhul lakke.

See oli siiski harukordne võimalus – töötahe tõusis, ootusärevus tõusis. Olen olnud päris pikalt noortekoondiste juures ja sealne rütm hakkas ehk natukene

54

JALKA MÄRTS 2016

mugavustsooniks muutuma. B-koondise nimekirja lisamine lisas täiesti uued vaatenurgad.”

Kas Tamme oleks pääsenud ka 16.–20. detsembril treeninglaagris viibinud lõplikusse nimekirja, on praegu kahjuks keeruline öelda, kuna ta noppis üles küünarnukivigastuse. 8. detsembril käis ta operatsioonil, mis möödus õnneks edukalt, ning Jalkaga 1. veebruaril vesteldes oli ta veel taastusrežiimil.

Mullu Pärnus laenul viibinud, kuid algavaks hooajaks taas Nõmme Kaljuga liituv Robert Kirss sai kutsest teada e-kirja teel. Kuigi ta lõplikku valikusse seekord ei pääsenud, lisas see sellegipoolest motivatsiooni.

“Loomulikult oli see tore uudis ja mul oli väga hea meel, kuid samas polnud sinna nimetamine liiga suur üllatus, sest olin U21 eest mänginud,” sõnas Kirss. “Muidugi tahtnuks ma olla

ka treenerite lõplikus valikus, kuid ega ma seepärast kuri pole, et nii ei läinud.

On väga positiivne teada, et järelikult hoitakse mul silm peal, ning kindlasti on see samm lähemale A-koondisele.”

Ka Levadias palliv Pavel Marin, kes sai koos Kevin Kauberiga kutse viimasesse valikusse Jan Kokla ja Brent Lepistu vigastuse tõttu, tunnistas, et juba esimesse nimekirja kuulumine andis positiivse laengu.

“Teadmine, et oled silmapiiril, annab kindlasti tulevikuks jõudu juurde,” kinnitas Marin. “Isegi siis, kui sa lõplikusse valikusse ei kuulu. Kui uudisest teatati, oli tõepoolest väga mõnus tunne.”

Nimekirja kõige nooremale liikmele, alles 1. augustil täisealiseks saavale Kaspar Mutsole oli kutse eriti suur positiivne šokk. Ühel pühapäeva õhtul läks ta Soccerneti, kus nägi uudist, et nimetatud on B-koondise esialgne koosseis.

b-koondis Ta otsustas seal klikkida, et uurida, kes sõpradest sisse pääses.

“Mõtlesin, et otsin mõne tuttava nime, ja ühtäkki nägin enda oma,” jutustas Mutso. “See oli ikka tohutu üllatus. Ma pole endale seadnud kindlat eesmärki, millal peaksin rahvusesindusse jõudma, kuid noorele mängijale annab see tohutult jõudu, kui sind on juba A-koondise duublisse määratud.”

Hea korralduslik pool Eesti Jalgpalli Liidu teatel oligi koondislaste ringi laiendamise eesmärk natukene kaugem: kui kutsuda noored pallurid varakult meeste sekka, on ka üleminek valutum. Nagu selgitas koondise peatreener Magnus Pehrsson: “B-koondis saab täpselt samasuguse kohtlemise osaliseks nagu A-koondis, see tähendab kõiki treenereid, meditsiinilist personali ja muid rutiine. Viie päeva jooksul on kavas kuus treeningukorda ja üks kontrollkohtumine, mis sel aastal toimub koondise mängijate vahel.

Moodustame kaks võistkonda, mõlemat juhendavad koondise treenerid. Lisasin B-koondise nimekirja ka mõned Akoondises regulaarselt mänguaega saavad mehed nagu näiteks Ken Kallaste, Artur Pikk, Ilja Antonov ja Gert Kams, et järgmisel põlvkonnal oleks võimalus treenida koos nendega, kes praegu kannavad A-koondises põhiraskust.”

Marinil jäi treeninglaagris osalenuna kõigest kogetust väga positiivne maik.

Tehti uusi harjutusi ja liikumisi ning palju pandi rõhku mentaalsele osale.

Mutso sõnul tiirles meeskonna

ümber märksa rohkem rahvast alates erinevatest abitreeneritest füsioterapeutideni välja ning ta tundis, et professionaalsuses oli see käik võrreldes noortekoondistega kindlasti suur samm edasi.

“Koosolekutel tehti puust ja punasega ette kõik, mida sinult oodatakse.

Terve seal viibitud aeg oli sisustatud.

Näiteks tehti vabal ajal viktoriin, kus selgitati välja kõige laiema silmaringiga jalgpallur – küsimused polnud ainult jalgpallist, aga ka spordist üldisemalt, filmindusest ja muusikast,” sõnas Mutso, kellel läks enda sõnul vastamine täitsa hästi.

KASPAR MUTSO:

Mõtlesin, et otsin mõne tuttava nime, ja ühtäkki nägin enda oma. See oli ikka tohutu üllatus.

Väga head korralduslikku poolt kinnitab Tamme, kes küll ise eelmainitud häda tõttu osaleda ei saanud, kuid kes kuulis muljeid sõpradelt.

“Mängijatega tegeleti ja räägiti palju,” vahendas Tamme koondisesõpradelt kuuldut. “Suhtluspool oli üldse väga kihvt olnud – jalgpallurite ja treenerite vahel loodi kontakt, mis on väga oluline.

Loomulikult anti ka põhjalik ülevaade, mida ühes või teises situatsioonis teha.”

Rootslasest peatreener Pehrsson jättis Jalkaga vestelnutele samuti sümpaatse ning asjaliku mulje.

“Ta on väga sihikindel ja nõuab distsipliini, kuid talle meeldib mängijatega

suhelda,” kirjeldas Marin rootslasest juhendajat. “Tal on kindel nägemus jalgpallist ja ta teab täpselt, mida tahab ellu viia. Igas faasis, nii kaitses, keskväljal kui ründes peavad kõik detailid paigas olema.”

“Ta on jalgpallialaselt väga tark, aga tundub ka inimesena väga hea,” meenutas Mutso. “Nägime iga päev ja suhtlus oli mõnus ja asjalik. Näiteks ükskord sattusime kohvikusse rääkima jalgpallist üldisemalt.”

Õhin, uljus, avastamisrõõm Pikalt koondise abitreeneri rolli kandev Janno Kivisild jäi treeninglaagris nähtuga rahule. Ta tunnetas, et värske veri lisas kogunemisele veidi teistsuguse olustiku.

“Kauaaegsed koondislased teevad mingeid asju professionaalsuse pealt juba rutiinist,” meenutas Kivisild. “Sarnased asjad kipuvad korduma. Paljudele noortele oli aga kõik uus. Tunda oli õhinat ja uljust, poiste silmis oli näha avastamisrõõmu ja uudishimu. Millegi esimest korda tegemise entusiasm peegeldus hästi ja andis emotsionaalselt hoopis teise mõõtme. Nad said ju ikkagi nuusutada õhkkonda, milline on A-koondise nägemus ning mida ja kuidas nõutakse.”

Otseselt harjutuskordi puudutava puhul rõhutas Kivisild, et treenerid on alati olnud ka kogenud mängijate sooritustega rahul ning selle poolest ei saa öelda, et B-koondislased oleks rohkem pingutanud.

“Mis puutub treeningutesse, siis oleme alati rõhku pannud intensiivsusele ja kvaliteedile ning minu praktikas pole veel

Need kuus U21 koondise liiget said kõik kutse Eesti B-koondisse (vasakult): Pavel Marin, Madis Vihmann, Vladimir Avilov, Kevin Aloe, Robert Kirss ja Hindrek Ojamaa.

2016 MÄRTS JALKA

55

b-koondis ette tulnud, et A-koondislased endast maksimumi ei annaks,” kiitis Kivisild. Üks anonüümseks jääda soovinud jalgpallur tõi esialgse nimekirja väljakuulutamise puhul positiivse küljena aga välja hoopis organisatoorse poole.

Tema sõnul poleks üldse hea tavapärane olukord, kus kutsututele antakse koondisekutsest teada nädal-kaks enne kogunemist – nii ei saa neljandik mängijaist sageli erinevail põhjustel osaleda.

“Antaks võimalusest kogunemisel osaleda alati varakult teada, saaks mängija oma probleemist teatada ja seega pääseks koondise mänedžer suuremast tööst aina uusi mängijaid kutsudes,” arvas ta.

Sama jalgpallur esitas aga nimekirjast hoopis erineva nägemuse. Tema sõnul ei tohiks ühtegi nimekirja kuulumine mitte kuidagi mängija suhtumist töösse muuta.

“Mingisse nimekirja kuulumine ei saa kuidagimoodi motivatsiooni lisada, sest tahe tuleb ikkagi seestpoolt,”

Kaspar Mutsot võttis B-koondise kutse kukalt sügama.

kirjutas ta resoluutselt. “Loota välistele motiividele oleks lühinägelik. Oma nime sellises nimekirjas nägemine annab lihtsalt teada, et minu oskuseid ja tegusid jalgpalliväljakutel on märgatud.”

Premium liiga uue hooaja hakul tuleb siin mängivatele palluritele meelde tuletada, et koondise lävele on võimalik pääseda ka noore kodumaal mängiva jalgpallurina. B-koondise esialgne nimekiri on selle ehe näide ning Kivisilla sõnul oli treeneritel tükk tegemist, keda lõpuks kutsuda: “Soovisime kaardistada inimesi, kes on meie huviorbiidis. Tegelikult on neid nimesid veel, kuid mingil hetkel tuleb lihtsalt piir ette, sest kõiki ei saa ju kutsuda. Sel hetkel olid just sellised mängijad aktuaalsed. Tahame ka edaspidi töötada mängijatega, kelles näeme Akoondise potentsiaali ning kellega pole õnnestunud seni koostööd teha. Lisaks saame noori tegijaid võrrelda vanadega ja selle põhjal järeldusi teha.”

HARJUMATU OLUKORD TREENERITELE Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Janno Kivisilla sõnul oli B-koondise kogunemisel mängijate jaoks tehtud kõik nii nagu A-koondisegi puhul, kuid treeneritepingil oli üsna harjumatu kohaneda olukorraga, kus välisvastasega ei kohtutagi. Teatavasti koondis küll kogunes, kuid kohtumine peeti seekord omavahel.

“Tavaliselt mängime siiski kellegi teise vastu, seekord mitte,” selgitas Kivisild. “Nii on päris raske fookust hoida, sest

tegelikult tahad ju, et kõigil läheks hästi. Pidime tehnilise personaliga periooditi ära jagama, kes keda jälgib, sest nii oli parem ülesannetele keskenduda. Nii meil kui mängijail.”

19. detsembril peetud B-koondise treeningmängul alistas Sinine meeskond 75. minutit väldanud kohtumises Valge meeskonna. Võitjate tabamuste eest hoolitsesid Albert Prosa, Pavel Marin ja Kevin Kauber (2), kaotajate eest skooris Igor Subbotin.

23. NOVEMBRIL NIMETATUD B-KOONDISE ESIALGNE KOOSSEIS (sulgudes mängija klubi kutse saamise hetkel)

Poolkaitsjad ja ründajad: Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora Rauno Alliku (02.03.1990) – Tallinna FC Flora Hannes Anier (16.01.1993) – klubita Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia Andre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinna FC Flora Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC II Kevin Kauber (23.03.1995) – NK Tolmin (SVN) Robert Kirss (03.09.1994) – Pärnu Linnameeskond Jan Kokla (29.05.1997) – Tallinna FC Flora II Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham FC (ENG) Brent Lepistu (26.03.1993) – Tallinna FC Flora Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP) Erik Listmann (09.02.1995) – Nõmme Kalju FC II Siim Luts (12.03.1989) – Tallinna FC Levadia Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia Kaspar Mutso (01.08.1998) – Tallinna FC Levadia II Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FC Levadia Albert Prosa (01.10.1990) – Tallinna FC Flora Andreas Raudsepp (13.12.1992) – Tallinna FC Levadia Artur Rättel (08.02.1993) – Paide Linnameeskond Kevin Rääbis (02.01.1994) – Tartu JK Tammeka Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora Igor Subbotin (26.06.1990) – Tallinna FC Levadia German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora

Väravavahid: Richard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) Kristjan Tamme (21.09.1995) – Pärnu Linnameeskond Mait Toom (07.05.1990) – Tallinna FC Flora Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) Kaitsjad: Kevin Aloe (07.05.1995) – Tallinna FC Flora Artjom Artjunin (24.01.1990) – Tallinna FC Levadia Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora Trevor Elhi (11.04.1993) – Tallinna FC Infonet Gerdo Juhkam (19.06.1994) – Viljandi JK Tulevik Markus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora Ken Kallaste (31.08.1988) – Nõmme Kalju FC Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora Märten Kuusk (05.04.1996) – Nõmme Kalju FC II Igor Morozov (27.05.1989) – klubita Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FC Levadia Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora

56

JALKA MÄRTS 2016

noored jaanuaris

Noormängija enesekindlus nõuab kasvatamist Meie U19 ja U21 koondised said häid mänge Venemaal, kus vanemad poisid pälvisid Sodružestva turniiril kolmanda koha. Koondise peatreenerid Marko Lelov ja Martin Reim analüüsivad mänge.

Foto: Lembit Peegel

ALVER KIVI

N

ii Eesti U19 kui U21 noormeeste koondisel oli võimalus end enne hooaja algust Venemaal Peterburis toimunud traditsioonilisel Valentin Granatkini mälestusvõistlusel proovile panna.

Treenerite Marko Lelovi ja Martin Reimi hoolealused tegid hea turniiri, kuid mõlema juhendaja hinnangul on meie mängijatel nõrkused, millega tööd teha, et paremaks saada. Üks ühine nimetaja on vajaliku stabiilsuse puudumine, mis tuleb mängijate enesehinnangust.

Eesti U19 koondis alustas aastat 13. kohaga. Turniiril saadi üks võit, üks kaotus ja tehti kolm viiki. Koondise peatreeneri Marko Lelovi sõnul oli positiivne, et tema meeskond lõi viies mängus kokku kaheksa väravat, aga paremat ei võimaldanud saavutada kõikuv mängudistsipliin ja mängijate enesehinnang.

“Meil on andekaid noori, aga peame nende isiksusi tugevamaks saama,” tõdeb Lelov. “Mõned pole valmis võitma ja teised arvavad endast rohkem, kui tase tegelikult lubab. Meil on vaja saada noorest mängijast kätte võitjainstinkt ja seda igas mängus.”

Lelovi hinnangul on osa mängijaid väliselt vaiksed, kuid põlevad seesmiselt ning nii on vaja see kirg neist väljakul kätte saada. “See, mis on sees, tuleb välja tuua, ei tohi sisse jätta,” leiab ta. “Samas on mõni mängija jälle elavam ning teinekord tuleb neid ohjeldada ja tiibu pisut

Nagu teisedki U21 koondislased, üritab Kevin Aloe esile tõusta ja silma jääda A-koondise komplekteerijatele.

kärpida. Kui neil tekib tunne, et nad on juba liiga head, siis arenguetapis olevale noorele mängijale pole see kasulik.”

Aukartus tugevate vastu Eesti U21 naasis Peterburist Kubok Sodružestvalt pronksmedaliga, mis on meie noorte läbi aegade parim tulemus.

Peatreener Martin Reimi hinnangul näitasid poisid, et nad oskavad jalgpalli mängida, aga puudu jääb võimest olla vajalikul tasemel ka tugevate vastaste vastu ja siin peab kasvatama enesekindlust.

KODUS VAJA MÄNGUAEGA

“Oleme mingil tasemel stabiilsed, aga kui tahame paremini ja paremini, siis tuleb juurde panna, et mäng toimima saada,” lausub ta. “Oleneb muidugi vastasest, aga tugevamatele ei suuda me oma tahtmist peale suruda. See kõik on seotud muidugi ka sellega, mida vastane lubab väljakul teha. Analüüs näitas, et just mängus Venemaaga ei suutnud poisid olla vajalikul tasemel.”

Reimi sõnul tekkis aukartus, ei julgetud anda sööte ja teha avanemisi, mida eelmistes kohtumistes tehti hästi ja tulemuslikult. Nii tuleb tõsta noorte mängijate enesekindlust, aga see tuleb õnnestumiste kaudu. Granatkini turniiril saadi seda kindlasti juurde ja selliseid võimalusi oleks rohkem vaja.

Muidugi oleneb palju sellest, kui palju poisid koduklubides Koht õppimiseks ja arenemiseks mänguaega saavad ja Kuigi Valentin Granatkini mälestuskuidas nende areng toimub. võistlustel mängitakse jaanuaris, mil Eeskätt peab Premium liigas meie mängijate mänguvorm pole veel parem, kasutavad meie treenerid väljakule saama, esiliigast kõige seda võimalusena testida uusi koondison rahvusvahelisel tasemel lasi ja lihvida taktikat. raske mängida.

Nii kasutatakse ära suurimat mängi2016 MÄRTS JALKA

57

noored jaanuaris jate arvu ja jaotatakse mänguaega kõigi vahel. Treenerid tahavad saada pilti noormeeste oskustest ja nende arenguvõimalustest. Samas tegutsetakse nii, et keegi omakorda üleliia koormust ei saaks.

Marko Lelov räägib, et kuigi tulemus polnud eesmärk, nõudis ta mängijatelt igas mängus parimat sooritust, sest kui hästi mängid, siis tuleb ka kõrge koht.

“Tegelikult saime iga mänguga paremaks ja täitsime ka selleks püstitatud eesmärke,” täpsustab ta. “Näitasime head taset, kuigi jaanuaris see ikkagi veel kõigub. Samas oleks võinud mõned viigid vormistada võiduks. Kui mängid viimasele kohale, siis loomulikult hea tunne ei ole, aga kui võtta mänge eraldi, siis saime hästi hakkama. Füüsilistes duellides ja mängus vastase väljakupoolel on vaja juurde panna.”

Ka Martin Reim tõdeb, et ajaliselt ei ole Valentin Granatkini memoriaal võibolla meie jaoks kõige ideaalsem tugevateks mängudeks, aga õnneks sai koormust mängijate vahel jagada.

Mängiti kahe erineva koosseisuga ning treeneri sõnul said kõik mängijad hästi hakkama ja positiivset oli palju.

“Püüdsime hoida mängijatel normaalset koormust ja jaotasime mänguaega võrdselt. Ühed olid korralikul tasemel, teistel läks särts grammi võrra kaduma,” selgitab Reim.

“Piisab, kui oled vähem liikuv, ja see kajastub kohe mängupildis. Aga mõned mängijad on alles tegemas oma esimesi samme U21-s ja pool seltskonda saab osaleda veel ka järgmises valiktsüklis.”

Noorte jalgpallurite arenguks on Foto: Lembit Peegel

vaja mängida ja võimaluse korral tuleb kohtuda tugevate vastastega. Selliseid turniire mängitaksegi selleks, et õppida, ja kasu lõikavad nii mängijad kui treenerid. On oluline, kuidas osatakse seda kõike edaspidi positiivselt kasutada.

Platsile peab saama Premium liigas Martin Reimi hinnangul tulebki lihtsalt mängida ja peab heal tasemel vastaseid leidma, sest ainult Eesti liigast noorte arendamiseks ei piisa. “Selles vanuses on võimalik veel mängijaid vormida, sest eestlased pole 20aastaselt veel küpsed,” leiab treener. “Muidugi oleneb palju sellest, kui palju poisid koduklubides mänguaega saavad ja kuidas nende areng toimub. Eeskätt peab Premium liigas väljakule saama, esiliigast on rahvusvahelisel tasemel raske mängida.

Samas peab ka treeningutöö olema tasemel ja teatud mängijatele tuleb leida optimaalsed võimalused.”

Marko Lelovi sõnul peab mängijad viima tasemele, kus nad saavad aru, mida ja kuidas edasi teha. Selleks on vaja nendega suhelda ja neid pidevalt õpetada, nii klubides kui koondises.

“Peab leidma üles mängija tugevad küljed ja nõrgemaid arendama,” märgib ta. “Treenerite töö on neid aidata. Me peame mängijaid hoidma, ei saa tegutseda suurte jalgpalliriikide moodi, kus noori talente on jalaga segada.”

Lelov lisab, et teemasse tuleb suhtuda pigem positiivselt, mängijaid tuleb tugevamaks teha ja mitte kritiseerida: “Väljakule tuleb minna nii, et läheme võtame selle võidu ära. Soomega ja Kasahstaniga mängus jäi poistel selles situatsioonis mängijatarkusest puudu.”

TULEMUSED U19 Valentin Granatkini mälestusvõistlustel: 3.jaanuar Eesti–Moldova 2:2 5.jaanuar Venemaa–Eesti 5:1 7.jaanuar Eesti–Soome 1:1 8.jaanuar Kasahstan–Eesti 2:2 11.jaanuar Leedu–Eesti 0:2

Raido Kannel (paremal) ja Vadim Mihhailov on meie U19 koondise liikmed.

58

JALKA MÄRTS 2016

U21: 17.jaanuar Eesti–Läti 2:1 19.jaanuar Eesti–Tadžikistan 4:1 21.jaanuar Eesti–Venemaa 1:2 23.jaanuar Eesti–Kõrgõzstan 0 : 0 (4 : 1)

AASTA ESIMENE KODUMÄNG!

EESTI . NORRA

24. MÄRTS 2016

AMETLIK MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

jalgpallireportaažist

Sissejuhatus (jalgpalli)reportaaži žanrisse II Jätkame kümme aastat Eesti Raadios töötanud Joosep Susi kirjutisega, kuidas teha jalgpallireportaaži elektroonilises meedias.

4. Põhimõtteline sisuline viga. Ühe reportaaži vältel pole mõtet hakata enda tegevust olemuslikult muutma.

Tee järeldusi, märgi päevaraamatusse. Otsi põhjusi ja pööra viga enda kasuks. Tagasilöök on kasulik vaid juhul, kui seda analüüsida, teha õiged järeldused ja selle põhjal enda tegevust muuta.

5. Väline viga (kõik, mis ei puuduta otseselt reportaaži, näiteks ebapiisav eeltöö, ilmale mittevastav riietus, tüli kolleegiga, isiklikud probleemid, pissihäda jne). Hea abivahend on taas märkmete tegemine – tee kõik endast olenev, et see ei korduks. Väline eksimus ei ole sisulise vea vabandus, vaid teine viga.

6. Mõne vealise tendentsi ja korduvate vigade ilmnemisel tuleb hakata k o h e enda kallal tööle. Viga on suure kinnistumispotentsiaaliga.

(Näide: parasiitsõnad ja -laused.)

2. Subjektiivsus Reportaaži faas 1. Eksimused 1. Spontaansuse suur osakaal otseülekandes põhjustab paratamatult eksimusi eri tasandeil. Teadliku tööga on võimalik neid minimeerida.

2. Sõnavääratused. Esineb kõigil. Leia endale sobiv tempo, kiirustamine ja harjumatu intonatsioon, häälekõrgus toodavad eksimusi. Väldi üleliia pikki ja keerulisi lausekonstruktsioone – kui hoomad lauset tervikuna, ei lähe kaduma ka sõnad ja sõnalõpud.

3. Faktiviga. Julge ennast reportaaži vältel parandada. Tunnista eksimusi, see lisab reporterile usaldusväärsust.

Avastatud faktiviga on võimalik parandada huumori võtmes, suhtuda iseendasse irooniliselt. Siingi kehtib kuldreegel: mitte kunagi ei tohi hakata enda viga õigustama!

60

JALKA MÄRTS 2016

Erapoolikus on otsereportaaži olemusse sisse kirjutatud. Jalgpalli pole ühel ajahetkel võimalik kommenteerida mõlema meeskonna perspektiivist.

Traditsiooniliselt läheneb kommentaator kas ründava meeskonna või kaitsva autsaideri perspektiivist. Ideaalis võiks perspektiivi pidevalt vahetada.

1. Eesti meeskondi tuleb rahvusvahelises konkurentsis avalikult toetada.

2. Väldi lemmikmeeskonna kajastamist.

3. Avalikult väljendatud isiklik antipaatia mõne sportlase, klubi või mängustiili vastu peab olema avalikult põhjendatud.

4. Ära kunagi tümita noorsportlast.

5. Julge anda hinnanguid. Kommentaator peab julgema nii kiita kui ka laita.

3. Suhe adressaadiga (vaataja, kuulaja) ja sportlasega 1. Reporter on vahendaja. Adressaat on alati olulisem kui reporter.

2. Adressaat ei ole reporteri sõber.

Adressaati tuleb suhtuda lugupidamisega. Väldi üleolekutunnet ja ka joviaalset rahvamehelikkust.

3. Ära üle- ega alahinda adressaadi teadmisi. Leia kesktee, paku midagi nii spetsialistidele kui ka amatöörtugitoolisportlastele.

4. Adressaat koosneb paljudest eri teadmiste, vanuse, kultuuriruumi ja tõekspidamistega inimestest. Ära suru oma hinnanguid peale, ürita sobituda võimalikult laia kontingenti.

5. Suhe sportlasega on palju käsitletud teema, mis kuulub ajakirjanduseetikasse laiemalt. Peamine tees võiks olla: väldi sõbrasuhteid sportlasega!

Jalgpallikoondislane ei pea jalgpallireporterit tänaval kohates tingimata sõbralikult embama.

4. Stiil 1. Leia oma isikupärane stiil. Ära ole võlts! Reporter peab jääma iseendaks – ükskõik, missugune on stiil, ikka leidub inimesi, kellele see ei meeldi.

2. Emotsionaalsus. Ära röögi röökimise pärast! Isegi kui nõutakse ja nauditakse reporteri afektiseisundit, peab see reporteril olema alati intellektuaalselt kontrolli all. Otse-eetris ei tohi kaotada enda üle kontrolli, isegi kui on tegu Ghana–Uruguay MMfinaalturniiri veerandfinaali viimaste minutitega.

3. Ära suru oma stiili konkreetsele mängule peale. Kaks olemuslikult erinevat mängu ei saa anda identset reportaaži. Reporteril peab olema oma stiil ja harjumused, aga tema funktsioon on ikkagi vahendav (objekti ja adressaadi vahel). Kuldreegel: reportaaži tonaalsust dikteerib mäng ise, mitte reporteri stiil.

4. Püüa oma stiil leida kõigis reportaaži elementides: kompositsioon, hääle kõrgus, tonaalsus, pingestatus, faktid jne.

jalgpallireportaažist

Reporterite esirida (vasakult): Viljar Voog, Merili Luuk, Aet Süvari, Joosep Susi ja Kristjan Jaak Kangur.

Lisa. Siinne sissejuhatus keskendub vaid ühele kommentaatorile. Kaaskommentaatori olemasolu korral tuleb enne reportaaži panna paika ülesanded, mis on kellegi roll, kuidas toimub omavaheline suhtlus. Selle kaudu tuleb sobitada eri stiilid. Seejuures pole kumbki osapool olulisem, mõlemal on lihtsalt oma roll. Kaaskommentaator vali enda stiili järgi.

5. Küsimus faktist 1. Kõige parem fakt on kasutamata fakt – ära kasuta fakti selle kasutamise pärast. Iga fakti rakendamiseks peab olema põhjendus, igal faktil on sobiv koht (mängija pikkus on oluline informatsioon haruharva). Reporter teab alati rohkem, kui ta adressaadile edastab.

2. Fakte toodab ka mäng. Nendes ei tohi eksida. Kui reporter ütleb, et tegemist on ohtliku olukorraga või kellegi eksimusega, siis nõnda peabki olema. Ära täida eetrit faktidega, mis ei vasta tõele, ole parem vait!

3. Lühiajalise ettevalmistuse intensiivne rakendamine on häiriv. Ära alusta reportaaži sooviga hulk fakte eetrisse paisata!

4. Iga fakti edastamine paneb reporte-

rile vastutuse. Arvesta sellega.

5. Otsi huvitavaid fakte, võimaluse korral kasuta reportaaži ajal internetti.

6. Lühiajaline ettevalmistus Peamine töö on igapäevane. Viimaste päevade ettevalmistus on enda süsteemne ja ratsionaalne mängu lainele viimine (info kontrollimine, täpsustamine, psühholoogiline valmistumine).

1. Elimineeri ülekandeks kõik segavad faktorid. Harjuta end isiklikust elust välja lülitama. Väldi tööülesannete kuhjumist reportaaži päevale. Ürita saavutada mänguks absoluutne pühendumine. Väldi teisi samaaegseid kohustusi.

2. Leia õige tasakaal suurima füüsilise ja psühholoogilise energia omandamiseks (puhkamine, õigeaegne söömine). Väldi pidusid eelneval õhtul – spordireporterid on traditsiooniliselt napsilembesed, aga see ei tohi mõjutada reportaaži.

3. Kontrolli viimast informatsiooni ja vajalikku varustust (infolehed, jook, vaheajal manustatav söögipoolis, paberite asetus, pliiatsid, Wi-Fi olemasolu).

4. Käi läbi eri stsenaariumid, võimalikkused. Selle põhjal kogu lisainfot.

Foto: Lembit Peegel

5. Viimased päevad enne mängu hakka end vaikselt selle lainele viima (hea viis on pressikonverentsid, vanade videote vaatamine). Mine varakult (koondise mängu puhul vähemalt poolteist tundi varem) mängupaika (telepildi vahendusel kommenteerides stuudiosse), suhtle kolleegidega.

7. Kirjelduse ja jutustamise vahekord Eri meediumites ilmneb suur lahknevus. Raadio kirjeldab toimuvat suurema intensiivsusega, reportaaž televisioonis toetab nähtavat pilti.

1. Kirjeldava ja jutustava vahekorra määravad mäng ja mängusituatsioonid.

2. Reportaaži kese on vaikus, ühtlasi kõige keerulisem osa. Ära karda vaikust! Kui midagi pole vaja öelda, ole vait. Tee pause, kasuta vaikust pinge loomiseks ja maandamiseks, tonaalsuse, stiili, intensiivsuse muutmiseks.

Pole midagi hullemat kui vaikusehirmust tulenev sisutühi sõna.

3. Kirjeldus kuulub tavaliselt mängu suurema intensiivsusega perioodi (ohtlik moment, põhimõtteline muutus).

2016 MÄRTS JALKA

61

jalgpallireportaažist 4. Kirjeldus peab olema täpne (sarnasus fakti käsitlemisega – pikk sööt peab olema pikk sööt).

5. Ürita võimaluse korral vältida kirjeldusi mängusituatsioonidest, mis on juba toimunud. Kirjeldus on loomuldasa olevikuline.

6. Jutustamine, tõdemused kuuluvad väiksema intensiivsusega perioodi.

7. Alustatud jutt tuleb lõpule viia. Väldi pikki heietusi, mis võivad pooleli jääda.

8. Parim tõdemus on huvitav fakt või lugu. Lugu on paeluv, eriti siseinfoga sarnanev lugu.

9. Muuda kaamera fookust. Osuta mõnele väikesele detailile, milleni adressaat ise ei jõuaks; anna edasi ka üldpilti, milleni adressaat ei jõua.

Väikese ja suure pidev vaheldumine muudab reportaaži rütmi mitmekesisemaks, pisut kiiremaks.

10. Kohapeal kommenteerides kirjelda võimalikult palju üksnes kohapeal nähtavat.

VÄLDI SÕBRASUHTEID

Peamine tees võiks olla: väldi sõbrasuhteid sportlasega!

Jalgpallikoondislane ei pea jalgpallireporterit tänaval kohates tingimata sõbralikult embama.

8. Reportaaži ülesehitus Kuldreegel: usalda mängu, aga kontrolli seda!

1. Reportaaž on lühi- ja pikaajalise ettevalmistuse lihtsustatud realisatsioon.

2. Reportaaž on tervik. Mõtle kompositsioonile. Mängu algusfaas on pisut väiksema intensiivsusega kui lõpuosa. Seega, ära kasuta kogu emotsionaalset ja teadmiste pagasit ülekande alguses. Heal reporteril on alati üks käik varuks.

3. Alguses kontekstualiseeri konkreetne mäng.

4. Tutvusta algtingimusi (tabeliseis, ilmaolud, vigastatud mängijad jne).

5. Reporter teadvustab kogu reportaaži vältel, kus on keskne pinge. Ära lase petta kõige näivamal – alati pole konflikt seal, kus asub pall.

6. Iga hetk teadvusta võimalikkusi, mis võivad järgmisena juhtuda. Ole valmis ootamatusteks.

7. Too paralleele varasemate kohtumiste ja situatsioonidega.

8. Ürita anda mängus toimuvat edasi eri tasandeil. Reporteri roll pole üksnes kirjeldav, edasi tuleb anda kohapealne atmosfäär, sündmuse olulisus, mängu olemus.

9. Huumor. Nalja võib visata, aga ära püüa olla rahvamees. Inimeste kulul naljaviskamine peab olema heatahtlik. Huumor on meetod pingete ja intensiivsuse vähendamiseks, sageli ka dramaatilisuse tõstmiseks. Ära kunagi korda ühte ja sama nalja!

10. Arvesta alati, missugusele väljaandele teed reportaaži.

märtsikuu kalender

Hakkab pihta: tules on klubid ja koondis Märtsikuu toob meile tagasi täiemõõdulise jalgpallihooaja, kusjuures tules on nii klubid kui koondis. Eesti võõrustab Norrat ja Serbiat ning koduses konkurentsis lähevad kohe vastamisi Levadia ja Flora. Hakkab pihta!

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 4. märts

19.00 Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 5. märts

ESILIIGA Neljapäev, 3. märts

19.00 JK Tallinna Kalev – Viljandi JK Tulevik Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 6. märts

13.00 Nõmme Kalju FC – JK Sillamäe Kalev Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Infonet Paide kunstmuruväljak 13.00 Pärnu Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas Pärnu kunstmurustaadion 16.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora Sportland Arena

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Nõmme Kalju FC U21 Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Flora U21 – Maardu Linnameeskond Sportland Arena 13.00 Tallinna FC Infonet II – Vändra JK Vaprus Infoneti Lasnamäe staadion 13.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tartu FC Santos Maarjamäe kunstmuruväljak

Teisipäev, 8. märts

19.00 Maardu Linnameeskond – Vändra JK Vaprus Maardu kunstmuruväljak

18.00 JK Narva Trans – JK Sillamäe Kalev Narva Fama staadion 18.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu Linnameeskond Sportland Arena 19.00 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond Tartu Annelinna kunstmurustaadion 20.00 Tallinna FC Flora – Rakvere JK Tarvas Sportland Arena Kolmapäev, 9. märts

19.00 Tallinna FC Infonet – Nõmme Kalju FC Infoneti Lasnamäe staadion Reede, 11. märts

13.00 JK Sillamäe Kalev – Pärnu Linnameeskond Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Nõmme Kalju FC – Rakvere JK Tarvas Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Levadia Paide kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans Sportland Arena 19.00 Tallinna FC Infonet – Tartu JK Tammeka Infoneti Lasnamäe staadion Reede, 18. märts

19.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Levadia Narva Fama staadion Laupäev, 19. märts

13.00 JK Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Infonet Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Tammeka – Rakvere JK Tarvas Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora Hiiu kunstmurustaadion

Neljapäev, 10. märts

Laupäev, 12. märts

13.00 JK Tallinna Kalev – Kohtla-Järve JK Järve Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Flora U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Levadia U21 Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Infonet I Viljandi kunstmuruväljak Neljapäev, 17. märts

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21 Maarjamäe kunstmuruväljak Pühapäev, 20. märts

13.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Tallinna Kalev Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Infonet II – Kohtla-Järve JK Järve Infoneti Lasnamäe staadion 13.00 Tartu FC Santos – Vändra JK Vaprus Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 Viljandi JK Tulevik – Maardu Linnameeskond Viljandi kunstmuruväljak Neljapäev, 31. märts

19.00 Tartu FC Santos – Viljandi JK Tulevik Tartu Annelinna kunstmurustaadion

Pühapäev, 6. märts

16.00 Viljandi JK Tulevik II – JK Sillamäe Kalev II Viljandi kunstmuruväljak Kolmapäev, 9. märts

19.00 JK Tallinna Kalev II – Tallinna FC Flora U19 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Reede, 11. märts

13.00 Viljandi JK Tulevik II – FC Kuressaare Viljandi kunstmuruväljak Laupäev, 12. märts

16.00 JK Sillamäe Kalev II – Tartu JK Welco Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Tammeka U21 – Raasiku FC Joker Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 Viimsi JK – FC Elva Viimsi staadion Laupäev, 19. märts

13.00 Viljandi JK Tulevik II – Viimsi JK Viljandi kunstmuruväljak Pühapäev, 20. märts

16.00 Raasiku FC Joker – FC Elva Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Welco – FC Kuressaare Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – JK Sillamäe Kalev II Sportland Arena Pühapäev, 27. märts

16.00 Tartu JK Welco – FC Elva Tartu Annelinna kunstmurustaadion Kolmapäev, 30. märts

19.00 JK Tallinna Kalev II – Raasiku FC Joker Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Neljapäev, 31. märts

19.00 Tallinna FC Flora U19 – FC Kuressaare Sportland Arena

SUPERKARIKAS Teisipäev, 1. märts

19.00 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC Sportland Arena

ESILIIGA B Reede, 4. märts

19.00 Raasiku FC Joker – Viimsi JK Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Laupäev, 5. märts

13.00 Tallinna FC Flora U19 – Tartu JK Tammeka U21 Sportland Arena 13.00 Tartu JK Welco – JK Tallinna Kalev II Tartu Annelinna kunstmurustaadion

KOONDISED A-koondis Neljapäev, 24. märts

19.00 Eesti–Norra A. Le Coq Arena Teisipäev, 29. märts

19.00 Eesti–Serbia A. Le Coq Arena

2016 MÄRTS JALKA

63

lisaaeg

Autor: Margus Kontus

Raio pingviinide paraadil

FC Barcelona korraldab Eestis jalgpallilaagri Maailmas üha enam populaarsust koguv FC Barcelona noorteakadeemia FCBEscola laager noortele jalgpalluritele toimub tänavu suvel esimest korda ka Eestis. Tallinnas kuus päeva (11.–16. juuli) kestvat laagrit tulevad juhendama neli Barca jalgpallitreenerit ja instruktor.

Osalema on oodatud nii poisid kui tüdrukud vanuses 7–16 eluaastat. Soovitav on varasem jalgpallikogemus, aga laagrisse on oodatud kõik huvilised hoolimata tasemest. Registreerimisankeedi alusel jaotatakse laagrilised oma tasemele vastavatesse rühmadesse. FC Barcelona jalgpallikooli rahvusvahelise koordinaatori Inaki Andreu sõnul kasutatakse Eestis tutvustatavaid treeningumeetodeid ja väärtushinnanguid ka FC Barcelona klubi enda noorte treenimisel ja arendamisel.

FC Barcelona võitis 2015. aastal nii Hispaania liiga, Hispaania karika, FIFA maailma klubide karika, Euroopa superkarika kui ka UEFA Meistrite liiga. FCBEscola Campi projekti raames korraldab suurklubi professionaalseid jalgpallilaagreid noortele sportlastele üle maailma.

Rohkem infot võib küsida aadressilt info@fcbcamp.ee.

van a

Hea haldjas Teitur Thordarson

foto

Ei tea, kas Eestil olnuks võimalik 1990. aastatel saada endale veel paremat välistreenerit, kui oli Teitur Thordarson. Islandlasega tabas Eesti jalgpall kümnesse. Teitur, nagu teda kutsuti, on ise pärit väikeriigist ning võimeline mõistma eestlasi. Muidugi teadis ta meie kunagist internatsionaali Evald Miksonit, kelle kaks poega – Atli ja Johannes Edvaldsson – tegid hiilgavat profikarjääri. See lähendas teda Eestile veelgi.

Teitur avas meie tollasele õhukesele tippjalgpallurite kihile ukse elukutseliste maailma. Kõrgeimal tasemel rakendatud norme hakati juurutama FC Floras ja Eesti koondises, mille mõlema peatreeneriks Teitur oli. Vaatamata sellele, et meilgi oli väärikaid treenereid, kes olid okupatsiooni pilkases vutiöös teinud tänuväärset tööd, oli rahvusvaheline isoleeritus jätnud pitseri. Teitur lasi sisse värsket õhku ja teadmisi. Kõige muu kõrval, mis puudutas otsest jalkateemat, kuulsid meie vutimehed vist esimest korda elus tarkusi õigest toitumisest.

Koos abikaasa Asdis Olafsdottiriga avastas Teitur Eesti elu erinevaid tahke, käies sageli Estonia etendustel. Asdis kirjutas Eesti Päevalehes kolumne oma tähelepanekutest Eesti elu kohta, jagades kiitust ja tõstes meie räsitud enesekindlust, aga ka imestades ja valupunkte ära märkides. Eesti oli neil südames. Teitur ise jättis maha tõhusa vundamendi, millele järelastujad said ehitada uusi korruseid.

Foto: Lembit Peegel

INDREK SCHWEDE

64

JALKA MÄRTS 2016

Teitur Thordarson lasi värske õhu sisse.

lisaaeg Märtsikuu sünnipäevad 01.03 Mikk Sillaste 02.03 Rauno Alliku 02.03 Renate-Ly Mehevets 03.03 Märt Siigur 03.03 Ivo Lehtmets 03.03 Annaliis Strigin 04.03 Siim Roops 04.03 Karl Mööl 05.03 Artur Pikk 05.03 Anastasia Ivanova 07.03 Jaanus Mutli 08.03 Andres Prits 08.03 Jaanus Getreu 09.03 Aleksandr Puštov 10.03 Erki Kesküla 10.03 Sander Reelo 10.03 Vladimir Avilov 11.03 Rauno Kald 11.03 Inger Fridolin 12.03 Siim Luts 14.03 Reio Laabus 15.03 Priit Pikker 15.03 Richard Aland

29 26 17 73 41 18 30 24 23 17 42 51 43 52 47 31 21 25 17 27 26 30 22

16.03 Aavo Tomingas 16.03 Andri Hõbemägi 16.03 Andrei Stepanov 16.03 Laura Jaansen 17.03 Roman Minlibajev 18.03 Heiko Tamm 19.03 Sergei Bragin 19.03 Mikk Metsa 20.03 Raido Kannel 21.03 Viktor Alonen 21.02 Jan Harend 22.03 Kaarel Kallandi 23.03 Kevin Kauber 24.03 Roman Ubakivi 24.03 Viktor Mets 25.03 Madis Rajando 26.03 Bruno Rammo 26.03 Brent Lepistu 27.03 Aleks Taurafeldt 27.03 Mikk Haavistu 27.03 Meelis Peitre 29.03 Argo Aava 29.03 Riin Emajõe

56 44 37 18 29 29 49 23 18 47 29 27 21 71 62 27 41 23 71 31 26 30 23

Täpsustus Eelmises Jalkas juhtus trükikurat rikkuma olulise numbri artiklis “Livorno – Stalini, Lenini, Marxi, Castro ja Che Guevara kodulinn”. Leheküljel 61 kirjutasime, et hooajal 2003/2004 oli mängude külastamise keeld enam kui 20-l BALi (Brigate Autonome Livornesi) liikmel ja see oli Itaalia “rekord”. Õige oli muidugi, et keeld oli kehtestatud enam kui 200-le BALi liikmele. Vabandust!

LHV panga edetabel Jaanuarikuu suurimate tehingute arvuga klubide esimesed 20 on sellised (sulgudes koht eelmisel kuul, kriips tähendab, et eelmine kord klubi 20 parema hulgas polnud) 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Nõmme Kalju FC 3. (3.) Tallinna FC Flora 4. (4.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 5. (13.) JK Tabasalu 6. (14.) Viljandi JK Tulevik 7. (5.) Tallinna FC Infonet 8. (8.) FC Elva 9. (6.) FC Nõmme United 10. (7.) JK Tallinna Kalev 11. (11.) FC Kuressaare 12. (12.) Tallinna FC Levadia 13. (-) Pärnu Linnameeskond 14. (9.) Põlva FC Lootos 15. (-) FCF Tallinna Ülikool 16. (16.) JK Welco Elekter 17. (15.) Rakvere JK Tarvas 18. (10.) FC Kose 19. (18.) Kärdla LM 20. (19.) Viimsi MRJK LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ma mäletan ...

Aet Süvari ETV sporditoimetaja Ma mäletan ... väga hästi 1990. aasta MMi finaali, kuigi ma tollal jalgpallist midagi ei pidanud ega seda mängu üldse ei vaadanudki. Olin tollel suvel 12aastane ja veetsin aega suvelaagris. Ma mäletan, et ema kirjutas mulle sinna pikki kirju – sellest, kuidas nad kõik parasjagu kodus Tallinnas elavad, kes mida teeb, kus käib. Ja siis korraga Foto: erakogu tuli emalt kiri, mis rääkis pikalt-pikalt eelmisel õhtul peetud finaalmängust LääneSaksamaa ja Argentiina vahel, kuidas mäng kulges, kes mida tegi, kuidas sündis võiduvärav ... Korralik reportaaž. Ma olin totaalselt hämmeldunud, et mis siis nüüd lahti. Miks mingi jalkaülevaade?

Täiesti selgelt on mulle mällu jäänud üks ema lause: “Argentiinlased mängisid väga julmalt ...” Aga minu enda jalgpallihuvi sünnini oli siis veel üheksa aastat aega.

Ma mäletan ... elu lõpuni kuupäeva 5. juuni 1999. Mõned kuud varem oli mu klassivend ja sõber Laur, kes Tartus vedas FC Fauna meeskonda, kutsunud mind ja mu sõbrannasid oma klubiga kaasa Leedusse Eesti koondise jalgpallimängu vaatama. Mina ei saanud töö tõttu minna, mu sõbrad aga läksid ja hakkasid kõik tagasi tulles rääkima, kui lahe mäng on jalgpall ja kuidas me tingimata peame minema juunikuus Kadrioru staadionile, kui Eesti kohtub Tšehhiga.

Mina, tuntud vutipõlgur, punnisin vastu, kuid lõpuks ikka läksin.

Seal tribüünil ma siis 5. juuni õhtupoolikul seisin, valmis 90 minutit silmi pööritama ja haigutama. Anti avavile. Kümme minutit oli kõik, mida vaja läks, et jalgpall end minu südamesse istutaks. Eesti kaotas selle kohtumise 0 : 2, aga minu jaoks muutis see üks mäng kogu minu elu.

Ma mäletan ... kuidas Portugali koondis 2005. aastal Eestis mängimas käis. Cristiano Ronaldo oli juba siis kuum nimi ja paljud seisid pärast mängu riietusruumide juures autogrammisabas – isegi ajakirjanikud. Keegi ligines Ronaldole temast tehtud “sõbraliku šaržiga”. Ronaldo vaatas paberile, vaatas tüübile otsa, siis uuesti paberile. “Is this me?! Oh my god, how ugly!” nentis ta, ja kirjutas autogrammi pildile. Nii et päris huumorimeeleta edev portugallane siiski ei ole.

Ma mäletan ... kuidas mu suur lemmik Hispaania koondis 2010. aasta kuumal suvel maailmameistriks tuli. Jalgpalli vaatamine on mulle alati olnud väga emotsionaalne ja seetõttu kohati isegi raske tegevus. Tol aastal oli see kuidagi eriti närvesööv, juba päev enne Hispaania mänge hakkas pinge ennast üles kruvima, matši ajaks olin ma tavaliselt pingul kui pillikeel ega suutnud mängu õieti nautidagi – ning ega teisedki naljalt minu läheduses ei tahtnud olla, kõige vähem Eesti Päevalehe keeletoimetajad, kes minu toonases töökohas sporditoimetuse vahetus läheduses istusid. Finaalmängu vaatasin ma targu kodus, ja röökisin nii, et suur maja värises.

Aga ma olen alati häälekalt kaasa elanud. Kord tuldi lausa suure toimetuse teisest otsast murelikult meie taganurka uurima: “Mis teil siin juhtus?” Sporditoimetuse juht Kristi Kirsberg heitis ükskõikse pilgu üle õla: “Ei midagi, Aet vaatab jalgpalli.”

2016 MÄRTS JALKA

65

ristsõna

Veebruarikuu ristsõna vastus oli “jalkatalenti”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti–Norra maavõistlusele 24. märtsil Andy Sepp. Võitjaga võtame ühendust.

Märtsikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. märtsiks.. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti–Serbia maavõistlusele 29. märtsil.

66

JALKA MÄRTS 2016