JALKA (august 2013)

HIND 1,85 EUROT August 2013

Rimo Hundi

ebaharilik aasta Kuhu minna trenni Tallinnas, Tartus, Pärnus Brasiilia valmistub MM-iks Flora tütred iseseisvuvad Eesti esiliiga tähed ISSN 1736-7379

Postrid: Rimo Hunt / Brasiilia / Neymar / Jesus Navas

Toomas Kaldma: tähehaigus rikkus karjääri

Vjatšeslav Zahovaiko 2013 AUGUST JALKA 1 luubi all

MIS On SELLEL PILdIL õIGEStI?

KõIK On õIGEStI August toob spordisõbrani Eesti ja Läti jalkamatši, Kergejõustiku MM’i, F1 Belgia GP, PGA Championship’i golfis, US Open’i tennises...

JÄLGI VEEBIS JA MOBIILIS!

t a ita ts u ku

sisukord

Kalakomaalis Pärnu n fi ka ri ka är“Eesti NSV hel ütlesid p htla-Järve va o K ja d ees i d in a m a bin ootab d võidavad, a em n i insa ku u g äe män a nakad, et Mart Paum i lõ l ja a si sa kutsu dki välisreis. Li ärnu mehed P . lt sa u a i st mbivärava. Täie koos kalako asse, elasin ri a a lg u .”

B a d g min tkonna onna ja juh naadi meesk uelust

Foto: Lembit Peegel

Kaanelugu lk 22 Rimo Hunt tunnistab, et hoolimata debüüdist Eesti koondises, kohaneb ta siiani Premium liigas kõrgeimat kohta jahtiva Tallinna Levadiaga. Tema tõus on kui unenägu.

nik ldma kohtu Toomas Ka kogude Liidus Nõu lk 48–51

Persoonid & intervjuud Vjatšeslav Zahovaiko Richard Barnwell Toomas Kaldma

Kolumnid Kirsi Altjõe Lennart Komp Indrek Schwede

Esikaanel: Rimo hunt Fotod: Lembit Peegel Nr 8 (68) 2013

Rubriigid Kuu peegel Nimed & numbrid

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Lood & tsitaadid

Peatoimetaja: Indrek Schwede

Taktikajutud

indrek@jalgpall.ee Vastutav toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma

Premium liiga

24 42 48

42

12 15 16 4 8 10 26 28

44

Klubilood: maakondade maavõistused / JK Tabasalu / Adrati mälestusturniir Naised Augustikuu kalender Lisaaeg Ristsõnad

44 58 62 64 66

Kujundaja: Marju viliberg Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER

Muu

Reklaam: Nordicom

Flora tütarde iseseisvumine

+372 5666 7770

reklaam@nordicom.ee

Eesti–Läti 55 +

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht

Kuhu minna trenni?

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit www.jalgpall.ee

Maailmajagude karikas

Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Brasiilia 2014. aasta MM Esiliiga tähed

18 25 39 52 56 60

60

Postrid Rimo Hunt Brasiilia Neymar Jesus Navas 2013 AUGUST JALKA

3

lembit peegel

lembit peegel

Euromängud.

Levadia taas teise ringi Fotograaf Lembit Peegli rubriigis keskendume kolmele euromängule, millest kahes oli osaline Tallinna Levadia: nende 3 : 1 võidule Bala Towni üle, kus Rimo Hunt (pildil) tegi kaabutriki, teise eelringi kodumängule Targu Jiu Panduriiga (0 : 0) ja Tallinna Flora 1 : 1 viigile Kukesi üle, milles sai saatuslikuks just seesama kodus sisselastud värav. Levadia teise eelringi kordusmängu ja Nõmme Kalju koduse korduskohtumise ajaks oli Jalka siirdunud trükki.

“Kas on veel, mida teie heaks teha saan?”

2013 AUGUST JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Levadia kollkipper Roman Smiško südamlikud hetked Malta kohtuniku Marco Borgiga mängus Targu Jiu Pandurii vastu...

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Marko Meerits seirab pilguga palli, mis vuhiseb Kukesi klubi lööduna Flora väravavõrku.

Foto: Lembit Peegel

... ja vähem südamlikud momendid vastaste piiramisrõngas tõrjetööl.

6

JALKA AUGUST 2013

Peatreener Marko Kristal saadab Artur Rätteli (9) Bala Towni vastu väljakule kindlate suunistega.

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Leedulane Deyvidas Matulevičius, Alekandr Kulinitš ja Roman Smiško.

Foto: Lembit Peegel

Albert Prosa (paremal) jälgib, kuidas Kukesi väravavaht Argjent Halili lahtise palli siiski kinni püüab.

2013 AUGUST JALKA

7

nimed & numbrid

kuu +

Jalgpalliliit otsustas edasi lükata FC Levadia ja Tallinna Kalevi 17. vooru kohtumise, et ära hoida kihlveopettus.

kuu

-

Eesti–Läti 100 + maavõistlus kujunes Eesti–Läti 50 + maavõistluseks seoses korraldusliku võimetusega lõunanaabrite poolt.

kuu ?

Kas august toob selgust tiitli osas, kui Premium liigas kohtuvad Flora– Levadia (9. august), Flora–Kalju 17. august) ja Kalju–Levadia (20. august)?

Eesti kohtunik teenindas kolme U21 EM-finaalturniiri mängu Foto: Lembit Peegel

Kristo Tohver (pildil) teenindas Iisraelis lõppenud U21 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril alagrupikohtumisi Holland–Saksamaa, Itaalia–Iisrael ning Iisrael–Inglismaa.

Kõigil U21 EM-finaalturniiri mängudel oli ametis kuus kohtunikku, Tohver oli kolmel kohtumisel ametis täiendava abikohtunikuna.

Tori Põrgulised rajavad staadioni Toris loodi Rahvaliiga tarbeks jalgpallimeeskond Põrgulised 2010. aastal. Kuna kooli staadioni koormus on suur, rajati 100 x 60 meetrina väljak alevi servale, kus omanik eraldas selleks sobiva maa-ala. Kuna maaomanikul võivad tekkida uued plaanid, on Põrgulised mõelnud rajada midagi püsivamat. Vallaga on peetud nõu, et tulevikus teha korralik muru- ja kunstmurukattega väljak.

Talvel saab meeskond harjutada spordisaalis. Tori Põrguliste ambitsioonid piirduvad esialgu eduga Rahvaliigaga.

Igor Morozov siirdus Levadia vana tuttava juurde

7,5

kuud oli FC Flora peatreenerina ametis Marko Lelov.

100

eurot trahvi maksab rahvaliiga võistkond FC Dominaator, kes pani matšis FC Heliose vastu väljakule Tammeka ründaja Martin Jõgi.

Viimane sai 1. septembrini mängukeelu.

1500

istekohta tuleb Kuressaare linnastaadioni uuele tribüünile, mida koos ülejäänud staadioniala ja hoonetega hakati rajama juulis.

8

JALKA AUGUST 2013

Võlgades Poola klubist Varssavi Poloniast priiks saanud Igor Morozov (pildil) sõlmis juuli alguses lepingu Ungari tippklubiga Debreceni VSC. Mullu jäi karika võitnud Debrecen kuuendaks, ent hooajal 2009– 2010 mängis Meistrite liigas, alistades kvalifikatsiooniteel Morozovi varasema klubi FC Levadia.

Kaimar Saag paraneb vigastusest Eelmisel aastal tõsise põlvevigastuse saanud Vejle-Koldingu ründaja Kaimar Saag võib lähitulevikus treeninguväljakule naasta.

“Tema põlv paistab olevat tugev ja stabiilne. Ma eeldan, et kuu aja pärast (juuli lõpus – toim.) saab Kaimar Saag jälle jalgpallitrenni teha,” ütles füsioterapeut Lars Damsbo klubi kodulehele.

Saagi leping Vejle-Koldinguga kestab 2014. aasta suveni.

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Kuigi peeti maha ka paar jalgpallimatši, tulid eestlased armeenlastele peamiselt kultuurilist külakosti tooma.”

Postimees rahvadiplomaatiast „Kõik sõidavad Jerevani“ “Te küsite vahetult pärast mängu mu käest võimatut. Seal oli meeletu võitlus. Pean ise ka kordusest vaatama. Kaotajatele tundub alati, et värav löödi käega või suluseisust.”

Levadialane Rimo Hunt oma väravast Kalju vastu “Ja 25 ülekiloga jalgpallurit pole ma hooaja eel küll kohanud.”

Marko Kristal hooajaeelsetest ülekilodest “Sain ühel päeval Soome Jalgpalliliidust kõne ja teavitati, et olen valitud maikuu parimaks.

Andsin intervjuu, kuid pärast seda mõtlesin, et äkki keegi tegi meeskonnast mingit nalja.”

Seinäjoen Jalkopallokerho kaitsja Gert Kams “Kui käisin eelmisel aastal Kiievis jalgpalli EM-võistlustel Inglismaa ja Rootsi mängu vaatamas ja sattusin seal fännitsooni, siis sellist läbu nagu seal ei ole siin kunagi olnud.”

Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus omakandi jaanipidudest “Võidurõõmu said eestlased maitsta vaid Eurospordi korraldatud rannajalgpalliturniiril, kus Taani ja Argentina järel teenis Eesti loovagentuuride võistkond kolmanda koha.”

Olav Osolin Canne’i loovusfestivalist “Kui lapsed tulevad jalkaplatsilt, siis pistavad nad kinni kõik, mis ette jääb.”

Ettevõtja Reet Hääl suveelamisest Käsmus “Parteide ülejooksikute puhul võib suurpartei tavamõtlemine olla, et meelitame rivaalparteist üle tähtsa tegelase, siis saame head punktid, et rahvas vaatab, et ostsime hea jalgpalluri üle.”

Ajakirjanik Priit Hõbemägi

10

JALKA AUGUST 2013

Seal, kus Eestigi võinuks mängida Türgis lõppenud U20 MM-finaalturniiril võinuks mängida ka Eesti. Mullu kodusel U19 EM-finaalturniiril oli edasipääsuks suurepärane võimalus, aga paraku jäid vastased oskuste poolest meile püüdmatuks. Kohal olid aga meie treenerid Martin Reim ja Aivar Lillevere, kes nägid kõige tugevama alagrupi mänge ja tegid kaasa koolituse.

Peale kohalike Türgi treenerite tegid FIFA treenerite töötoas kaasa Eesti, Läti, Leedu, Makedoonia, Malta, Küprose, Fääri saarte, Luksemburgi ja Kasahstani esindajad. Kümme päeva Türgis viibinud Reim ja Lillevere olid Istanbulis ja nägid Hispaania, Prantsusmaa, USA ja Gaana mänge. Kaks esimest olid kohal ka mullu Eestis, hispaanlased võidutsesid Lillekülas. Seekord Türgis MMil sai esikoha Prantsusmaa.

“Kui võrrelda mullust Eestis nähtud Hispaaniat sellega, kes mängis Türgis, olid nad veelgi juurde pannud,” hindas Martin Reim. “Näidati väga enesekindlat ja kvaliteetset jalgpalli. Oli teada, et nad on palliga head, aga seal olid nad veel eriti võimsad. Mängijad võtsid vastu õigeid otsuseid. Fantast oli vaadata.

Sellel tasemel poleks meil midagi teha. Aga muidugi oli see üks tugevamaid alagruppe. Mängijate individuaalne tehnika oli tipptasemel. Hiljem nõrgemate mänge nähes võis öelda, et nendega võinuksime ise ka madistada.”

Sellega nõustus ka Aivar Lillevere: “Kõike tehti väga suurel kiirusel, isegi hämmastaval kiirusel. Kui me oleks edasi MMile saanud, pidanuks keskenduma kaitsemängule. Ainult siis olnuks võimalik midagi loota. Palju olenenuks sellest, mis alagruppi me oleks sattunud. Aga taktikaliselt saab alati mängida tulemuste peale.”

Mängude järel pidid koolitusel osalenud treenerid leidma probleemid ja tegema esitluse vastavalt sellele, kes mida jälgis. Sellele lisandus praktika: juhendajad aitasid mänge analüüsida ka grupi noorte jalgpallurite abil ning poiste peal pidid oma analüüse tegema ka koolitatavad. Osalejaile rõhutati, et ei tohi ära võtta loovust, ei tohi panna noori liiga raamidesse. Reimi ja Lillevere jaoks koolitusel midagi revolutsioonilist polnud, sest üks juhendaja oli Hollandist, kellelt kuuldi palju seda, mida Arno Pijpers oma koolitustel oli Eestis juurutanud.

Kuigi mõlema eestlase jutust jäi kõlama märksõna “kiirus”, ei tõtta Lillevere kinnitama, et meie siin peaksime just sellele elemendile eraldi tähelepanu pöörama.

“Jalgpallur peaks oskama kõike,” seletas Lillevere. “Kui hakkame ainult kiirust treenima, kas see oleks õige? Suurematel riikidel on suurem valikuvõimalus, neil on lihtsam valida mängijaid. Hispaanial oli mängija, kes võttis palli ja keegi ei saanud talle järele! Meil on ka mõnes aastakäigus mängijaid, kes torkavad silma ühes või teises mänguelemendis. Suurtes riikides saavad noored kogu aja kiireid mänge. Parimad neist on kiired mõtlemises, tehnikas ja jooksus – kiirus valitseb kõigis elementides.”

Lillevere kordas, et päris uut treeneritarkust kuuldi-nähti vähe: “Käisime ka võitjaks tulnud Prantsusmaa treeningut vaatamas. Samamoodi tegeldi lihtsate asjadega. Olen ise ka selliseid asju teinud!”

Indrek Schwede Foto: Ozan Kose/AFP/Scanpix

Hispaanlane Paco Alcacer (paremal) ja Prantsuse kaitsja Israel Puerto tegid kõike suurel kiirusel.

lood & tsitaadid Foto: Lembit Peegel

nii nad

ütlesid

“Tunne on veel selline, et kogu selle jama tagajärjel Transi Eestis veel ei austata. Tahame oma hea maine kodus ja ka Euroopas taastada.”

Narva Transi peatreener Valeri Bondarenko vanadest kihlveoskandaalidest

Vladislav Tsvetkov (palliga) tegi Balti turniiril U17 koondise eest kaks nullimängu.

Noortekoondised võitsid Leedut ja tulid Balti turniiril kolmandaks Eesti U19 ja U17 koondis tulid juuni lõpus Soomes toimunud Balti turniiril kolmandaks, jäädes mõlemas konkurentsis Soome ja Läti järel ning Leedu ees kolmandaks.

Lars Hoppi juhendatav U17 esindus jäi alla vaid täisedu üheksa punkti kogunud Soomele (0 : 1) ja sedagi omaväravast. Kuna Eesti ja Läti kõik näitajad olid võrdsed – omavahelise mängu tulemus 0 : 0, 0 : 1 kaotus Soomele, 1 : 0 võit Leedu üle ja kokku neli punkti –, siis otsustati teine koht anda Lätile, kes teenis kaks kollast kaarti eestlaste kolme vastu. Leedu punktiarve jäi selles vanuseklassis avamata.

“Ma lepin sellega, et jäime kolmandaks kollaste kaartide tõttu,” lausus Hopp.

“Peaasi et astusime sammu edasi – kui enne turniiri oli võistkond tõestanud, et oskab hästi kaitses mängida, siis sellel turniiril suutsime lisaks luua ka palju võimalusi. Nüüd on vaja need võimalused ka väravateks realiseerida, aga olen kindel, et aja jooksul see juhtub. Väga tähtis on, et mängijad teaksid, et võimaluste loomiseks on vaja teha musta tööd ja mul on tunne, et nad mõistavad seda.”

U19 koondise turniir oli märksa resultatiivsem, kuid kõrgemad kohad jäid seda kaugemale. Eriti valus oli kohe avamäng, mis kaotati Lätile 87. ja 89. minuti väravatest.

“Esimeses kohtumises olime mänguliselt üle, kuid läksime lõpus lohakaks,” lausus U19 peatreener Karel Voolaid. “Sportlikus mõttes oli turniir kindlasti väga kasulik. Mina ega ka mängijad ei jää kindlasti rahule kolmanda kohaga, aga võtame siit kaasa arenenud mängupildi, millega olin üldjoontes rahul.”

Eesti saagiks jäi selles vanuseklassis kolm silma. Soome teenis võitjana seitse, Läti teisena viis ja Leedu arvele jäi üks silm.

10.–15. oktoobrini mängib U19 rahvuskoondis EM-valikturniiril Venemaal, kus peale võõrustajate on vastasteks Ukraina ja Malta. U17 esindus mängib 1.–6. oktoobrini Serbias kohaliku meeskonna ning Andorra ja Kreekaga.

Eesti U19 koondise mängud Balti turniiril

Eesti U17 koondise mängud Balti turniiril

Läti–Eesti 2 : 0 (0 : 0) Väravad: 87. Raivis Vitolnieks, 89. Jevgenijs Kazacoks

Läti–Eesti 0 : 0 (0 : 0)

Soome–Eesti 2 : 1 (1 : 0) Väravad: 15. Eero Tamminen, 59. Joonas Jokinen – 82. Joseph Saliste Eesti–Leedu 3 :1 (1 : 0) Väravad: 12., 63. Kevin Kauber, 89. Frank Liivak – 52. Rokas Krušnauskas

Soome–Eesti 1 : 0 (0 : 0) Värav: 58. ov. Jan Kokla Eesti–Leedu 1 : 0 (0 : 0) Värav: 65. Mattias Käit

“Minus on tärganud lootus, et järjest laiemat kandepinda leidev jalgpalliusk (ja üleüldse spordiusk) liidab kõigi religioonide austajad üheks, tõuseb islamist, kristlusest ja kõigist teistest usunditest kõrgemale ning saab ise maailmareligiooniks – ja nõnda ei tule mingit tsivilisatsioonide sõda. Vahest just sellepärast püütaksegi mõnes eriti karmis islamiriigis spordi harrastamist pidurdada, õnneks pole see seni korda läinud.

Nii et elagu vutt, spordi juhtoinas!”

Kirjanik Olev Remsu jalgpalli tähtsusest maailmas “Eestlased või?”

Joel Lindpere Chicagos ajakirjanik Priit Pulleritsule, kes kutsus tema koera eesti keeles enda juurde

“Tema tegi oma töö igatahes korralikult, lõhkus ühe venna nii põhjalikult ära, et too on nüüd kipsis.”

Marko Kristal muigega Tarmo Kingist, kes andis infot Levadia eurovastase Targu Liu Pandurii kohta “Eestlased on tõepoolest ainulaadsed mitte-innustujad – kusagil maailmas pole kohalikul jalgpalliliigal nii vähe publikut, näiteks.”

Muusikaettevõtja Paul Pihlak muusikaklubide vähesest külastatavusest Eestis “Olen hea treener ja soovin sel erialal kindlasti jätkata. Laiemas plaanis sain ka Floras hakkama.”

Marko Lelov pärast Florast vallandamist

2013 AUGUST JALKA

11

eestlased & venelased Eestikeelse Paikuse Vapruse ja venekeelse Nõmme Kalju poisid koos Pärnu Summer Cupil. Kui sarnased ja erinevad nad on.

Tervitusi paralleeluniversumist Jalgpallil on vägi avada südamed ja keelepaelad. Kuidas? Kirsi Altjõe, pärnakas ja kahe jalkapoisi ema oli jalkaime tunnistajaks.

M

äletate seda kümmekond aastat tagasi tänavaile paisatud sotsiaalkampaaniat “Kas sa Sergeid ja Indrekut tead?”. Seda, kus kaks tuntud koondislast, Terehhov ja Zelinski naerusuistena (ja vist isegi kallistades?) plakatitelt vastu vaatasid.

Idee oli tuua üksteisele lähemale, panna omavahel suhtlema eestlasi ja Eesti venelasi. Vuti-iidolitest näidete abil.

Jalgpall on hea vahend selliste loosungite jaoks. Mängivad ju vutti kõik – nii printsid kui ka kerjused, serblased ja rootslased, eestlased ja eestivenelased.

UEFA ja FIFA on oma mängud kõlavate fraasidega nagu ühtlase vahukoorega katnud – respekt, võrdne kohtlemine,

12

JALKA AUGUST 2013

sotsiaalne vastutus, aus mäng jne. Vaatan mängude vaheajal nende väikseid võrdsusklippe suure huviga – et kuidas siis sel aastal on respekti maailmale tutvustatud? Ja mõtlen sinna juurde – tea, kui palju paremaks paigaks maailm nende slogan’itega muutub?

Need kõik on ju tähenduslikud ja olulised loosungid, mis on vahest isegi hõlmamatult suured. Nii nagu liiga suured rahanumbrid ei ole mõistuse jaoks hallatavad (Saksamaa riigieelarvenumber või Portugali võlakoormus näiteks), pole ka ülielusuuruses väljendid haaratavad. Austus, kui tähtis see spordi juures on! Austada oma tiimiliikmeid, oma treenerit, vastaseid. Aga ka vastupidi,

olla austatud treeneri, meeskonnakaaslaste, kaasaelajate, fännide ja rivaalide poolt. Aga austuse alla käib ka erinevuse respekteerimine.

Ilusad mõtted. Praktilise inimesena tunduvad sõnad pehmete pilvedena, aga kas neist mõtetest, loosungitest kasu ka on?

Möödunud kuul sai väike iseeneslik lõimumisprojekt järele proovitud. Enne kogu Pärnu linna haaravat Summer Cupi turniiri kutsus Paikuse Vapruse tiim endale külla Nõmme Kalju venekeelse pundi. Mõte oli koos trenni teha ning mängu harjutada, et mõlemad tiimid areneksid, sõbruneksid. Aga et kasvaks ka austus ja mõistmine. No ja

eestlased & venelased Foto: Kirsi Altjõe

pisikese tagamõttena sai see projekt ette võetud ka seetõttu, et venelaste punt oli hirmedukas ja andekas, mis meie poistel aeg-ajalt jalad värisema lõi. Isegi kaugelt-kaugelt vene keelt kuuldes anti mõttes juba alla. Selle ühise laagriga loodeti kohalike poiste hirme vähendada – ei ole nad midagi üliinimesed, tavalised lapsed, ainult räägivad vene keeles.

Nõnda saabusidki Paikusele Nikita ja Georgi, Maksim ja Daniil ning paljud teised. Kõik poisid tulid peredesse elama, et vennastumine oleks tõeline.

Meile saabus tiimi kapten Georgi, samasugune blondi pika tukaga poiss nagu Hugo, kellele külla ta tuligi. Poisi isa, Läti päritolu venelane, ütles kohe alguses, et Georgiga tuleb rääkida eesti keeles. Seda öeldes lisas isa, et ta ise eesti keelt üldse ei kõnele ega aru ei saa.

Autosse istudes ja kohtumispaigast poistega koju sõites sai kohe selgeks, et külaline ise eelistab rääkida oma koduses ehk vene keeles. Selles, millest minu poisid omakorda sõnagi aru ei saa.

Väga tore, mõtlesin. See peakski olema lõimumine. Kui ta oskaks kohe eesti keelt, olekski liiga lihtne, kinnitasin endale. Samas mõtlesin, et kuidas lapsed omavahel ikkagi suheldud saavad?

Järgmistel päevadel sai tavaliseks, et mina kuulasin Georgi venekeelse jutu ära ning tõlkisin selle oma poistele eesti keelde. Siis palusin, et Georgi täiendaks, kus ma eksin või midagi mööda panen. Alati jätsin midagi tõlkimata, et ta saaks mind parandada. Mida ta tegi suurima rõõmuga, sest eesti keelest aru sai Georgi ilusti, lihtsalt rääkima polnud harjunud.

“Ei, meie lõime kaheksa väravat, nemad null. Kaks väravat tuli nurgalöögist. Saad aru,” täpsustas Georgi vääriti tõlgitut oma armsa pisikese aktsendiga.

“Ahah,” noogutasid minu poisid vastu. “Mitu väravat sina lõid?”

Ja nii see jutt jooksis. Jalgpall, mis oli ühine kirg, sai võtmeks, et lapsed leiaks ka ühise keele. Külaline, kes tahtis oma edust rääkida, pidi võtma end kokku ja leidma sõnad, et end väljendada.

Lõimumispäevad läksid väga kiiresti.

Sai kogetud vutilusti ning tutvustatud külalistele Pärnu kultuurielu ja ajalugu.

Trennide vahepeal käisid poisid koos näiteks Pärnu muuseumis. Küll mitte eriti entusiastlikult, aga mitte ka vastu puigeldes. Veekeskusse mindi muidugi suurema hurraaga.

Emotsionaalsete inimestena sõbrunesid Tallinna poisid (õismäelased, kakumäelased, lasnamäelased, viimsilased) Pärnu ja Paikuse poistega võluväel. Oldi südamesõbrad! Ja samas, mänguväljakul ka rivaalid. Nii mõnigi poiss käis tänu sellele laagrile ja turniirile esimest korda suvepealinnas. Paljudele oli see esimene lähedane kontakt eestlasega.

Kõige põnevam oli aga see ... ... et sai kohtuda medalitega ülekullatud meeskonnaga, kus vanemad elavad kirglikult oma laste edu nimel. Vene hing, mis on kehastunud jalkaemaks, on ikka väga suur. Armastav ja kaitsev. Soccermum on tema kõrval vilets koopia.

Vene hingega jalkaemale on tulemus tähtis. On lapsed tähtsad. Ja treener on tema silmis kõikvõimas. Kui treener karjub laste peale, ju siis on vaja. Ta on proff ja teeb oma tööd.

Kõrvalt on seda pühendumust soe vaadata. Seal sees vist kaua põleda ei

jaksaks. Seda kirge ja tulisust, millega jalgpalli ja lastesse suhtutakse, meie ei oska. Nutetakse ja naerdakse, tülitsetakse ja armastatakse ühel ajal.

See nädal oli nagu kokkupuude paralleeluniversumiga, mis meil siin Eestis eksisteerib. Emotsioonid, unistused, elustiil. Ei, külas olnud poisid ei nõudnud käsitsi valmistatud pelmeene ega seljankat. Sõid seda, mida meiegi.

Vaatasid “Autode” multikat. Aga olid siiski teistmoodi. Mis oligi tore. Ja meie poistele oli see huvitav kogemus samuti.

“

Vene hing, mis on kehastunud jalkaemaks, on ikka väga suur. Armastav ja kaitsev. Soccermum on tema kõrval vilets koopia.

„

Pärast Summer Cupi turniiri sai uute sõpradega mitmeid e-kirju vahetatud, pilte edasi-tagasi saadetud. Nõmme Kalju poiste Facebooki lehega ühinetud.

Mõlgutati lausa mõtteid ja peeti plaane, et võiksime ühistiimina Valgevenesse turniirile sõita. Midagi sportlikku veel koos teha. Kindlasti ootavad Tallinna poisid Pärnumaa sõpru endile vastuvisiidile.

Kas saaks olla paremat lõimumist, kui nädal aega koos vutti mängida ning hiljem saadud emotsioone vahetades üheskoos pitsat nosida? Kui teeks kohustuslikuks, et iga eesti tiim peaks korra aastas enda juurde kutsuma ühe kohaliku venekeelse meeskonna? Mida head sellest kõik sünniks! Ehk saaks siis rohkem lapsi teada, et Eesti ajalugu on hiiglama põnev ning vutikultuur mitmekülgne. Ning Kostjad ja Ragnarid õpiksid juba väikesest peale erinevusi hindama. Päriselt.

Ilma loosungiteta.

Kirsi Altjõe ja tema jalkapoisid.

2013 AUGUST JALKA

13

Suurriigi pealinnaks ehitatud.

Peterburi

alates

7990â‚Ź

www.estonian-air.ee 14

JALKA AUGUST 2013

3 veergu

Brasiilia ootamatu, ent loogiline pahameeletorm

Lennart Komp

M

aailmajagude karikaturniir Brasiilias tegi selgeks kaks asja: 2014. aasta maailmameistrivõistlused tulevad ilma kahtluseta vaatemängulised ja sama kindlalt selle suurvõistluse ajaloo kõige probleemsemad.

Samal ajal kui kümned tuhanded juubeldasid Maracana staadionil Brasiilia 3 : 0 triumfi üle viimaste aastate vutivalitseja Hispaania vastu, avaldasid rahvamassid tänavatel oma vastumeelsust. Nii võis uudistest järjest näha Neymari iluväravat ja leegitsevaid autosid, Brasiilia hümni võimsat esitust tribüünidel ja kohaliku märulipolitsei nuiade all murduvaid meeleavaldajaid.

Kõike arvesse võttes kuulutas FIFA president Sepp Blatter maailmajagude karikaturniiri edulooks. Ülima tõenäosusega kuuleb sama hinnangut aasta pärast ka maailmameistrivõistluste kohta.

Viimati selgus maailmameister Brasiilias aastal 1950, kui algupärasel Maracanal Rio de Janeiros vaatas Brasiilia kaotust Uruguay vastu väidetavalt 200 000 inimest. Toonane šokijärgne

haudvaikus on nüüdseks omandanud müütilise kuulsuse. Küll ei kavatse brasiillased seekord vaikida.

12 uue ning renoveeritava staadioni kogumaksumus ületab viivituste ja ülekulu tõttu valitsuse viimase prognoosi 2,6 miljardit eurot. Kokku investeeritakse maailmameistrivõistlustega seotud projektidesse üle 24 miljardi euro.

Turniiri korraldamisõigusele kandideerides lubasid Brasiilia võimud suurpidu tervele riigile, millest ajendatuna valmivad uued staadionid Manausis, Cuiabas ja Brasilias. Neist üheski pole võistkonda riigi kahes tugevamas liigas ehk on tõsine oht, et need areenid kujunevad n-ö valgeks elevandiks. Kalliks ja kulukaks, ent kasutuks.

Näiteks Brasilia 71 000 istekohaga Estadio Nacionali kogumaksumus ulatub 520 miljoni euroni, ent osariigi meistrivõistluse populaarsus on kasin.

Ajaleht Valor Economico kirjutas aprillis, et 57 mängu publiku kogusumma jäi lausa alla 50 000.

Nii oli 1994. aastal maailmameistriks tulnud Brasiilia meeskonna parimal väravakütil, nüüdsel parlamendi liikmel Romariol lihtne kogu turniiri absurdseks nimetada. Seda enam, et ehituskulu ühe istmekoha kohta on Brasiilias paikneva auditeerimisfirma BDO Brazil hinnangul sama kõrge kui kallimatel staadionidel, mis rajati 2006. aasta MMiks Saksamaal. Vahe on vaid selles, et Saksamaal on staadionide täituvus praegugi ligi 100 protsenti.

Tavainimest ei aja aga marru mitte jalgpalli maailmameistrivõistlused ise või isegi staadionid, vaid valitsuse lubadus endise spordiministri Orlando Silva suu läbi, kes 2007. aastal kuulutas, et staadionite ehitusele ei kulu maksumaksja raha. Nüüdseks on selge, et 91 protsenti staadionite ehitamisele kuluvast rahast tuleb riigieelarvest.

Seetõttu on tühistatud või edasi lükatud mitmed ja mitmed ühiskondlikud projektid. Nii on tervishoiu, haridussüsteemi ja ühistranspordi paranda-

miseks mõeldud ressursid suunatud vutiareenide ja muu taristu ehitamisse.

Staadion oma suuruses ja hiilguses kerkib justkui ebaõigluse sümboliks olukorda, kus arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on vilets, kuritegevus kõrge ja vaesus igapäevane. Meeleavaldustel võis telepildis sageli näha plakateid “FIFA standard”, mille sõnum oli vägagi selge: “Kui meile ehitatakse FIFA staadionid FIFA standardi järgi, tahame tervet riiki FIFA standardi järgi.”

Praegused meeleavaldused üllatasid tervet maailma, kuid teisalt on nende toimumine ülimalt loogiline. Brasiilia sai MMi korraldamisõiguse 2007. aasta oktoobris ilma konkurentsita, sest turniiri Aafrikasse viimise soovist oli FIFA eelnevalt otsustanud oma tippvõistlust maailmajagude vahel roteerida. Kui oli Lõuna-Ameerika kord, teatas nende jalgpalliföderatsioon CONMEBOL juba 2003. aastal, et ainus kandidaat on Brasiilia. Ometi polnud Brasiilia veel 2007. aastal otsustanud, millistes linnades mängud toimuvad. Lõpuks pidi seda tegema FIFA. Brasiilia fopaa tähendas aga roteerimise lõppu ja ainuüksi 2018. ja 2022. aasta MMi kandidaatriigiks kandideerimiseks tuli esitada väga detailsed plaanid.

Nii pole imestada, et FIFA president Sepp Blatter kõigi Brasiilia jamade taustal teatas, et mõnikord on vähem demokraatiat parem. Vähemalt ei pea ta selle rohkuse üle muretsema Venemaa ja Katari MMi valguses.

2014. aasta MMi puhul ei pruugi paljukõneldud pärandiks saada paranenud infrastruktuur ja õitsev turism, mis riigile veel aastaid kasu peaks tooma, süvenev pahameel. Ei tohi unustada, et 2016. aastal võõrustab Rio de Janeiro olümpiamänge.

Põhjalikumalt heidab Brasiilia MMiga seotud probleemidele selles numbris valgust Erik Henno (lk 52–54).

2013 AUGUST JALKA

15

1-teist mõtet

Hapu rivaliteet mälu kaotanud naabriga

J

algpalliliidu president Aivar Foto: Lembit Peegel Pohlak rääkis 1. juuli Õhtulehes Eesti–Läti 100 + maavõistlusest: “Üritus kukkus täielikult läbi. Eestis oli 350 võistkonda valmis lätlastega mängima ja mingi hetk tundus, et hea organiseerimise korral võib toimuda suisa 500 mängu. Esimene koosolek suurmaavõistluse teemal toimus mullu septembris, nüansid panime paika jaanuaris. Seejärel saatis Eesti Jalgpalli Liit lätlastele pidevalt mänguaegu välja ja sai sealsest alaliidust vastuseid, et kõik sujub. Mingi aeg aga tekkisid meil kahtlused ja paar päeva enne Meistrite liiga finaali (25. mail) selgus, et Läti pole teinud mitte midagi. Üritasime päästa, mis võimalik. Midagi õnnestus, aga mitte palju.”

Kuna Läti polnud tõesti midagi teinud, selgus, et nende tippmeesLätlastega saab alati igasugu ooperit - nagu näitab pildil Andres Oper. konnad ei saanud kohtuda meie omadega, kuna kodune meistrivõistluste kalender seda ei lubanud.

Nõnda toimus 100 + maavõistluse karika mängu võitsid lõunanaabrid kokasemel 55 mängu, millest seitse osutus kulepitut eirates. Poole mängust pidid tagantjärele petukaubaks. Nimelt arvati mängima kummagi riigi ekskoondislasuurmaavõistluse sekka ka Ülenurme sed, poole muusikud. Eesti 16 eksCupil toimunud 20minutilised minimän- koondislasele ja 18 muusikule seadsid gud, mis juhendi järgi sinna ei sobinud lätlased vastu 12 ekskoondislast, kellest (harrastusjalgpallurite mänguaeg pidi enamik olid 2004. aastal EM-finaalturniiril mänginud mehepojad. Eesti muusikutele löödud väravate arvelt Läti alaliidu juhid: võitis Läti karika.

“

„

“See Pihlak on tõenäoliselt Eesti jalgpallur, aga kes see Jurgens on?”

olema minimaalselt 2 x 30 minutit). Ilma nende minimängudeta toimus tegelikult 48 kohtumist ja Eesti võitis 25 : 23.

Ametlikult fikseeriti tulemus 55 mängu järgi ja Läti võidunumbrid olid 29 : 26.

22. juunil Pärnus toimunud Ruhnu 16

JALKA AUGUST 2013

Kultuur otsustab Lätiga on spordipõllul kakeldud kogu aeg. Ka enne II maailmasõda oli lätlaste joon asjaajamises agressiivsem ja nahaalsem. Kolmekümnendatel läksid lätlased tülli leedulastega, kahe riigi spordisidemed katkesid ja seetõttu jäi ära koguni üks Balti turniir. Lühiajaliselt katkesid ka Eesti–Läti jalgpalli-

suhted.

Tänapäeva Läti jalgpalli üheks iseloomustavaks jooneks on totaalne mälukatkestus. Venestunud jalgpall ei tunne oma juuri. Kui eelmisel aastal tegi meie alaliit lõunanaabritele ettepaneku hakata igal aastal korraldama maavõistlust Arnold Pihlaku ja Arvids Jurgensi karikatele, küsisid Läti alaliidu juhid: “See Pihlak on tõenäoliselt Eesti jalgpallur, aga kes see Jurgens on?”

Nii Pihlak kui ka Läti koondise väravavaht Jurgens olid riikide esimesed jalgpalliprofid, kes mängisid läinud sajandi kahekümnendate aastate lõpul koos kuulsas Viini Austrias. Eesti vutiajakirjandus ja alaliit on suutnud hoida sidet möödunud aegadega, kahe maailmasõja vahelise iseseisva Eestiga: koondise mängudeks tunnistatakse

1-teist mõtet ainult vaba Eesti mänge, ilmunud on raamat Evald Tipnerist, Arnold Pihlaku päevik, väljend “internatsionaal” on kandunud üle aastakümnete ja “maavõistlus” taaselustunud.

Eesti poole pürgimus seada lõunanaabritega sisse mitmetasandilised jalgpallisuhted lähtub vastastikuse kasu taotlusest: kahe naabri aus rivaliteet aitab arendada jalgpalli ning kõik mänguväline (staadionilaulupidu) aitab luua positiivset aurat. Eesti käsitleb jalgpalli kultuuri osana, kultuuri aitab aga hoida ja arendada traditsioon. Katkenud traditsiooni (iga-aastane Eesti–Läti maavõistlus) jätkamine on seega tähtis mõlemale poolele ja selle edasiarendus (Pihlaku & Jurgensi karikas, juba mainitud tribüünilaulupidu) aitaks seda värskendada ja nüüdisajastada.

Paraku seisame takistuse ees, et naaber on unustanud mineviku ega väärtusta traditsioonide taastamist. Naaber ei näe, et nende elustamisest võiks kasu sündida: miks tegeleda asjatute ettevõtmistega!?

Kiiret ja käegakatsutavat kasu igast liigutusest loota polegi.

Kasu ilmneb hiljem. Iga tegu kihistub jalgpallikultuuris ning sageli, kui tulemus sõltub pisiasjadest, võib otsustavaks saada jalgpallikultuuri paksus. Eesti ja Läti, mille vutikultuuri II maailmasõda katkestas, peaksid selle taastamisest ja kasvatamisest eriti huvitatud olema. Kunagi aastakümnete pärast võib otsustavaks saada see, et ühe riigi vutivundamendis on Arnold Pihlaku nimeline kivi funktsionaalselt paigas ning teisel Arvids Jurgens lahti logisenud ja kadunud.

Kultuur otsustab kõik.

Indrek Schwede

Miks Elvis Liivamägi ei saa kohtusse pöörduda Elvis Liivamägi ja Sander Karu kihlveojuhtumi puhul on paljudele arusaamatuks jäänud, miks nad süüdimõistmise korral ei saa kohtusse pöörduda. Põhjus on lihtne. Spordis kehtivad üleilmselt ja spordialati eraldi oma regulatsioonid, millega lahendatakse tekkinud arusaamatusi. Kõik Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) korraldatavatel võistlustel osalejad peavad lunastama mängijalitsentsi, mida tehes nõustutakse muuhulgas järgnevaga: (mängija, kes litsentsi soetab) “järgib kõigis Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EJLi põhikirja või muude EJLi dokumentide täitmisega, käesolevas põhikirjas ning muudes EJL dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda; vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJLil pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, vaid edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma; austab rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes Šveitsis Lausanne’is asuva Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) jurisdiktsiooni ning nõustub selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS).”

Seega on jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjoni poolt kõigilt EJLi võistlustelt tähtajatult eemaldatud Elvis Liivamägi vabatahtlikult muuhulgas võtnud omaks mitte tavakohtusse pöördumise. Ühtlasi on ta võtnud kohustuse tunnustada vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustunud seda tingimusteta täitma. Liivamägil on õigus seitsme päeva jooksul pärast distsiplinaarkomisjoni otsust kaevata see edasi jalgpalliliidu apellatsioonikomisjonile (Aivar Pilv, Priit Kotkas, Enno Heringson). Teoreetiliselt saab ta ka selle otsuse edasi kaevata CASi (nagu Andrus Veerpalu). Nii on see üle maailma ja nii on väga mõistlik.

Kui iga jalgpallur kibeleks kohut käima, siis tegeleksid rahvuslikud alaliidud ja FIFA ainult kohtujuhtumitega.

Elvis Liivamägi šansid saada õigeksmõistmine olgu apellatsioonikomisjonis või CASis on nullilähedased.

EJLi distsiplinaarkomisjoni avalikustatud karistuse põhjendus kõlab napisõnaliselt: “Liivamägi on rikkunud jalgpalliliidu distsiplinaarmäärust, millega ta kahjustas raskelt ausameelsuse ja sportlikkuse põhimõtteid.

Kõik mängijad, treenerid ja teised ametiisikud peavad hoiduma igasugusest käitumisest, mis kahjustab või võib kahjustada võistluste aususe põhimõtet ning kohustuvad tegema jalgpalliliiduga täielikku koostööd, et võidelda selliste tegude vastu. Mõistame aususe ja sportlikkuse põhimõtete rikkumise hukka ning näitame koos FIFA, UEFA ja teiste alaliitudega üles nulltolerantsi taoliste tegude suhtes.”

Liivamägi ajas tagasi küll konkreetse juhtumi, millega seoses jäeti ära Tallinna Kalevi ja Tallinna Levadia meistrisarjakohtumine, kuid tunnistas üles, et on varasemalt jätnud teatamata, kui kihlveopettust on planeeritud. Teatamata jätmine on aga samuti rikkumine. Avalikkusele pole teada, mida distsiplinaarkomisjon Kalevi–Levadia ärajäänud mängu asjaolude kohta teab, aga on põhjust uskuda, et tõendid on tugevad.

Noortel jalgpalluritel on sellest juhtumist teha üks ja ainus järeldus: eemale valest ja pettusest!

Osalemisega sellises skeemis petetakse pealtvaatajaid, vastaseid, oma meeskonnakaaslasi, treenereid ja fänne. Ning solvatakse seda ilusat mängu, mida armastab terve maailm. EnesevääFoto: Lembit Peegel rikale inimesele peaks olema alandav teenida raha pettusega. Pigem saada nii kõvaks mängijaks, et teenida korralik palk välja Elvis Liivamägi, lepinguga. Või rakendada oma annet veel Kalevi muus eluvaldkonnas ja inimestele särgis ja palliga. ausalt silma vaadates.

JALKA peatoimetaja 2013 AUGUST JALKA

17

flora tütred Foto: Lembit Peegel

Viljandi JK Tulevik seisab paljude kunagiste Florasüsteemi mängijate CVs. Nii ka Liivo Leetmal (vasakul), kes pallis seal aastal 1998. Paremal Indrek Zelinski.

Flora “tütarde” iseseisvumine lubab keskenduda klubile endale FC Flora ja tema president Aivar Pohlak on olnud igati Rooma kevade ja viljakuse jumalanna vääriline. Florast ja Flora abiga on sündinud ning kasvanud mitu klubi, kelleta jalgpallimaastikku ettegi ei kujuta. Praegu astuvad nad iseolemise teed.

Lennart Komp

T

eada, kas ilma Florata oleks koduse jalgpallipüramiidi tipmistel astmetel praegu Paide, Saaremaa, Viljandi või Rakvere ja Vändra, ei ole võimalik. Fakt on, et 20 aastaga on nad püsinud või kujunenud jalgpallikantsideks ja aeg saanud sedavõrd küpseks, et uus

18

JALKA AUGUST 2013

jalgpallurite ning selle juhtide põlvkond on klubide käekäiku suunamas.

Kui veel mõni aasta tagasi mehitas Flora oma kasvandikest FC Elva, Valga FC Warriori, Lelle SK, Pärnu Tervise ja veel mõne meeskonna, kellel oma nimekohaga suuremat seost polnud, siis

aastal 2013 on pilt sootuks erinev.

“FC Flora sai loodud ülesandega taastada Eesti jalgpallikultuur, mis ühelt poolt tähendas soovi arendada eestlastest jalgpallureid, anda neile arenemisvõimalus ja hüppelaud ja teiselt poolt sellega liituvat vajadust arendada jalgpalligeo-

flora tütred graafiat, see tähendas tütarde “sünnitamist” ja käimatõmbamist erinevates Eesti paikades, samuti nende elushoidmist kohtades, kus kõnealune kultuur ühel või teisel moel olemas oli,” rääkis Pohlak.

Sääraste kohtadena nimetab Pohlak Viljandi, Pärnu, Valga, Paide ja Tartu.

Neist viimases tegutsemine nurjus ja Tervise tegevus lõpetati seoses Vapruse kerkimisega Pärnu esiklubiks.

“Valgas suutsime aidata kaasa kohaliku jalgpalli populaarsuse, aga mitte taseme tõusule, Viljandis ja Paides õnnestus tippjalgpall alles hoida kuni kohalike vastutajate leidmiseni,” lisas Pohlak.

Seeme tühjale põllule “Kohad, kus seeme sai külvatud tühjale või peaaegu tühjale põllule, olid Saaremaa, Hiiumaa – tõsi, Stas Žarkovski oli seal esimesed sammud enne meid teinud –, Rakvere, Haapsalu, Tõrva; Kehtna Jalgpallikool haaras poisse Kohilast, Juurust, Kaiust, Alust, Raplast – seal oli Tiit Kivisillal ees ka üks poistegrupp –, Valtust, Kehtnast, Lellest, Eidaperest, Järvakandist, Märjamaalt, Kernust, Koselt, Türilt ja Vändrast,” loetles Pohlak. “Mingil perioodil olid kooliga hõlmatud peale Paide ja Türi Järvamaalt ka Järva-Jaani, Jäneda, Koeru, Ambla, Imavere, Roosna-Alliku ja Albu; FC Flora oli osaline ka FC Elva asutamises, aga ilma rahalise panuseta, kui mingil perioodil esindusmeeskonna ülalpidamise kulud välja arvata. Vähemal moel olid FC Floraga seotud ka Põlva, Raasiku, Lihula-Virtsu, Adavere, Põltsamaa, Võhma ja Tarvastu klubid, aga nemad polnud meie “sünnitatud”.

Enamikus Pohlaku nimetatud kohtades tegutseb praegu iseseisev klubi ehk 1990. aastatel treeningutega alustanud poistesse sai toonaste treenerite poolt süstitud sedavõrd tugev jalgpalliarmastus, et nad loovad nüüd selle harrastamiseks ise võimalusi.

Aastal 1998, kui Eesti koondis nuhtles 5 : 0 võiduga Fääri saari ja kaotas Kohtla-Järvel 0 : 1 Moldovale, osales Eesti meistrivõistlustel kaks korda vähem meeskondi ja jalgpalliharrastajate arv oli ligi kolm korda väiksem.

Loomulikult ei saa võidupärga riputada ainult Flora või Aivar Pohlaku kaela ning teel on tehtud arvukalt suuremaid ja väiksemaid vigu, kuid tähtis oli käivitada jalgpallilised protsessid

Foto: Lembit Peegel

Aivar Pohlak usub, et Flora laiemad ülesanded kandepinna laiendamise ja rahvusstaadioni ehitamise näol on täidetud ja klubi saab keskenduda enda kasvamisele.

“

Ka ei ole Saaremaa vanem juhtide põlvkond leppinud sellega, et jalgpallist on saanud saarel enam harrastatav spordiala.

„

ning nende puudumise üle ei tohiks küll nurinat olla.

“Lilleküla staadioni ehitus lõpetas Kehtna ja Järvamaa jalgpallikoolide tegevuse ja paljudes kohtades tekkisid kohalikul initsiatiivil väikeklubid, mis toimivad ka praegu näiteks Kohilas, Raplas, Türil, Koerus, Järva-Jaanis,

Amblas, Imaveres, Märjamaal, Lelles – Kehtna FC Flora lõpetas tegevuse eelmise hooaja järel,” kirjeldas Pohlak 1990ndatel alustatud protsesside nüüdset seisu. “Kehtna jalgpallikooli Vändra treeningugrupid läksid alguses Marek Lemsalu jalgpallikooli alla, selle lagunedes Pärnu Vaprusesse, millest arenes omakorda välja praegune esiliiga klubi Vändra Vaprus. Umbes samasse perioodi jäi Haapsalu jalgpallikooli liikumine kohalike juhtimise ja majandamise alla – sealt kasvasid välja nüüdsed Läänemaa JK ja Taebla JK.” Keerulisemad on ja olid lood suuremate klubidega, nagu Tulevik, Kuressaare, Paide ja Rakvere, kes jõudsid meistri- ja esiliiga tasemele ning kandsid ja kannavad sellega seonduvalt suuremaid kulusid. Muide, viimased kaks kandsid mõnda aega Flora nime.

Suur tähelepanu Kuressaarele Paides, Viljandis ja Rakveres on praeguseks asjad kaugemal ja Flora-poolne majanduslik panus selgelt vähenenud ja klubisid veavad kohalikud. Saaremaal on olukord keerulisem just suurte sõidukulude tõttu, aga ka seal liiguvad asjad edasi.

“On lihtne mõista, et mida rohkem erinevaid eestvedajaid ja arendajaid jalgpalliklubidel on, seda parem alale,” sõnas Pohlak. “Rahaline panus on vähem või rohkem alles jäänud suuremate tütarde juures ja loomulik on, et oleme säilitanud sportliku koostöö ehk siis nii noored kui ka täiskasvanud mängijad liiguvad valdavalt süsteemi sees ning see on normaalne ja õiglane.”

Kui varem tegeles Pohlak peale Flora tegemiste aktiivselt ka Paide, Tuleviku

Foto: Lembit Peegel

On vaid aja küsimus, millal mõnest Flora tütarklubist kujuneb kibe rivaal Florale endale. Paidelane Eerik Reinsoo (püsti) näib olevate Sander Posti alistamiseks valmis.

2013 AUGUST JALKA

19

flora tütred Foto: Lembit Peegel

Martti Pukk (vasakul) on olnud FC Kuressaare kandvaid jõude juba aastaid, tänavusest on ta ka klubi tegevjuht.

Martti Pukk: Saaremaal pole seis nii hea, et vaid oma jõududega hakkama saaks FC Kuressaare tegevjuht/mängija Suurtest FC Flora tütardest on FC Kuressaare sidusus emaklubiga kõige suurem, sest suurte kulutuste tõttu ei tuldaks üksi toime.

Viikingite kauaaegne mängija ja nüüdne tegevjuht Martti Pukk sõnas, et praegu katab Flora umbes 60% Kuressaare eelarvest, kohapealsetest vahenditest täidetakse ülejäänu. Ühtlasi ei näe ta lähiaastail võimalust, et jõutaks täieliku isemajandamiseni.

“Terve klubi transpordikulu on 30 protsenti eelarvest, mis on natuke alla 100 000 euro ja sellest 30 protsendist on esindusmeeskonna osa natukene üle veerandi ehk noorte ja naiste võistkondade osalemine liigas on oluliselt kulukam kui mandrivõistkondadel,” arvutas Pukk.

Kuressaarde lisandus tänavu mitu noortekoondislast, nagu Bert Klemmer, Sander Sinilaid, Edgars Butlers ja Juri Gavrilov, ent lõviosa koosseisust moodustavad ikkagi Saaremaa juurtega mängijad. Pukki sõnul on tähtis, et mängija tahaks Kuressaares mängida ja kedagi klubisiseselt liituma ei sunnita.

Reijo Kuusik: poleks ise hakkama saanud Rakvere JK Tarva tegevjuht/peatreener/mängija Rakveres algas jalgpallitegevus sisuliselt nullist ja võib pidada lausa üllatavaks, et niivõrd kiiresti on iseseisev klubi peaaegu jalgele saadud.

“Tegutseme iseseisvalt, ise võtame otsuseid vastu, ise organiseerime raha, mille eest palka maksta,” ütles klubi juht Reijo Kuusik. “Meil kui tütarklubil hoiab Flora silma peal ja raamatupidamine on samuti seal, kuid oleme klubina rahaasjad korda saanud ja tunneme end iseseisvalt.”

Kuusiku sõnul ei saanukski protsess kiirem olla, sest esimestel aastatel kandis klubi suurt miinust, mida ilma Florata poleks olnud võimalik kannatada. “Tuleb rabeleda, et asi toimima saada, sest alguses oli vaid 2–3 gruppi, nüüd on noori üle 170, samuti otsime juurde treenereid,” ütles Kuusik.

20

JALKA AUGUST 2013

ja Rakverega, siis praeguseks on need klubid kohalike meeste juhtimise all.

Küll vajab tähelepanu FC Kuressaare.

“Ma elan Saaremaal ja FC Kuressaare on keerulisemalt ja kallimalt toimiv klubi kui mandri omad ning vajab sel põhjusel rohkem tähelepanu, ka ei ole Saaremaa vanem juhtide põlvkond leppinud sellega, et jalgpallist on saanud saarel enam harrastatav spordiala,” ütles Pohlak. “Muidu tegelen Kuressaarega samal suunal kui varem Paide või Viljandiga – üritan tuua klubi juurde inimesi, kes varem või hiljem võiksid vastutuse klubi eest enda õlule võtta.”

Tütarklubidest kõnelemisega käivad kaasas reaktsioonid, et poleks Flora ja Pohlak kohalikku asja ära rikkunud, oleks juba ammu tugevad iseseisvad klubid olemas. Näiteks Paides, Viljandis, Rakveres ja mujal.

“Paide ja Viljandi oleksid tõenäoliselt tippjalgpallis Floratagi, aga vähemalt vahepeal poleks nad seal osalenud ja selle tühimiku täitnuks siis Tallinna või Ida-Virumaa klubid ning teatud probleemid oleksid siis kordades suuremad – räägin praegu kihlveopettustest ja eestikeelse jalgpallikultuuri taastamisest,” vaagis Pohlak. “Kuressaare, Rakvere ja Vändra ilmselt tipptasemelt puuduksid, kuna neis kohtades sai alustatud tühjalt kohalt ja jõuliselt.”

Kui võtta meie kolmes tippliigas mängivad 30 klubi-võistkonda, siis seal on eesti- ja venekeelsete mängijate suhe 19 : 11, kusjuures Flora ja sellega seotud klubideta 9 : 11.

“Ei saa unustada, et SK 10 muutus n-ö eestikeelseks klubiks alles tänavu, Levadia viimastel aastatel ja Nõmme Kalju on tippseltskonnas olnud viis hooaega,” sõnas Pohlak. “Lugedes samu klubisid liinil Tallinn – Ida-Virumaa – muu Eesti saame suhte 14 : 6 : 10, kusjuures võttes viimase kümne hulgast ära käesoleva artikli teemaks olevad klubid, jäävad sinna alles vaid kolm Tartu klubi ja Pärnu Linnameeskond.”

Tütred jäävad Flora mõjualasse Kõnealused kümme meeskonda on Flora, Flora II ja Flora III ning Paide, Kuressaare, Tarvas, Vändra, HÜJK Emmaste, FC Elva ja Tulevik.

“Mulle ei meeldi kasutada raha argumendina, aga ei saa jätta mainimata, et kõnealuste protsesside käivitamine nõu-

flora tütred dis FC Floralt suuri summasid, ainuüksi Kehtna jalgpallikool neelas enam kui 20 miljonit Eesti krooni, Viljandi Tulevik opereeris parimatel aegades 3,5 miljoni kroonise aastaeelarvega ning FC Kuressaare ülalpidamiseks läks FC Floral veel mullu ligi 100 000 eurot ja kõik see raha oli ka sõnnikuks, millel kasvas või millega hoiti üleval jalgpallikultuuri,” märkis Pohlak.

Maailmas on levinud, et suurematel klubidel on n-ö oma mõjualad, klubid, kellega ollakse tihedates suhetes ja kelle mängijad selle suure huviorbiidis.

Nii võib peale fännirühmituse lippude tribüünidel näha arvukate väiksemate klubide omi.

“Mis puudutab Flora ja tütarde suhteid tulevikus, siis loomulikult oleme huvitatud säilitama neid mängijate kasvatamise mõttes oma mõjualas ning see on ka loomulik ja õiglane, aga kui keegi neist suudab kasvada profimeeskonnaks ja hakata mängima tiitlile ja tagada noormängijate arenguks kõigi vajalike etappide olemasolu, siis on FC Floral selle üle ainult hea meel,” ütles Pohlak.

Klubijuhi sõnul on Flora jõudnud nii kaugele, et võetud laiemad ülesanded ehk kandepinna laiendamine ning rahvusstaadioni ehitamine on täidetud sedavõrd, et on võimalik keskenduda Flora enda kui eduka klubiorganisatsiooni ülesehitamisele. See annaks nii klubile kui ka Eesti jalgpallile paremaid treenereid ja mängijaid, mis omakorda tähendab, et varem või hiljem saab mõnest endisest tütrest FC Flora tõsine konkurent.

Veiko Veskimäe: peame arendama klubilist poolt Paide Linnameeskonna juht Paide Linnameeskond, nagu nimigi ütleb, on praegu eeskätt meeskond, kuid kevadest seda juhtiva Veiko Veskimäe sõnul on lähiaastate siht areneda klubiliselt ja organisatoorselt.

“Protsessid on praegu käimas ja ei tahaks neist täpselt rääkida, aga tulevikunägemuses võiks kõik Järvamaa klubid koonduda ühe egiidi alla. Kui mitte üheks klubiks, siis ühise eesmärgi alla,” ütles Veskimäe.

Praegu Paide Linnameeskonnal omanimelisi noortegruppe ei ole, vaid järelkasvuga tegelevad Viktor Metsa jalgpallikool ja FC Paide, kelle võistkonnad on tänavu ja varem Linnameeskonna nime all meistrivõistlustel osalenud.

Veskimäe on juhiametis sellest kevadest, kui vastava ettepaneku tegi talle seni Paides sisuline eestvedaja Meelis Rooba. Juba varem klubi nõustanud Veskimäe oli päri ja tema juhatab sisse ajajärgu, mis ei ole enam Floraga otseselt seotud.

“Oleme isemajandav klubi ja teeme oma otsused ise,” sõnas Veskimäe. “Samuti pole meil Floraga kokkulepet mängijaõiguste osas ehk Paide mängijad on Paide mängijad.”

Raiko Mutle: meie klubijuhtidena õpime Viljandi JK Tuleviku president/mängija 2011. aasta alul astus Viljandi JK Tulevik II liigasse ja selle koha võttis üle FC Viljandi, mis täitis Tuleviku senist ülesannet Flora n-ö teise klubina. Viljandlased ise alustasid iseseisvumisteed.

Mullu lunastas Tulevik pääsme esiliigasse ning see tähendas FC Viljandi lõppu ja mulkide esindusmeeskonna staatuse ainutist kuulumist Tulevikule, mis samast, 2011. aastast kuulus “oma poiste” Raiko Mutle ja Rain Tölpuse juhtimise alla.

“Mängijate liikumine on suunatud eeskätt Flora süsteemi, kuid see toimub kahepoolselt, mitte me ei anna mängijat Florasse ja kõik,” lausus Mutle. “Kui mängija arengu seisukohalt on hea teha samm Florasse, siis me toetame seda ja kedagi kinni ei hoia.”

Kui aastaid tagasi kattis Flora suure osa, kui mitte kõik, Tuleviku kulud, siis on ka mulgid selles osas omapäi. Nii Mutle kui ka Tölpus on õppinud n-ö töö käigus ja vajadusel saanud nõu Florast.

Foto: Lembit Peegel

Valga FC Warriori esindusvõistkond oli tegelikult aastaid FC Flora III, nagu me seda praegu tunneme. Kaheksa aastat tagasi pallis Warrior meistriliigas ja kihutas kodumängudeks Valka.

Nii said vutikarastust näiteks Ken Kallaste ja Andre Frolov.

2013 AUGUST JALKA

21

persoon

Hetk pärast saatuslikku puudet mängus Nõmme Kaljuga. Vitali Teleš on võimetu.

22

JALKA AUGUST 2013

Foto: Lembit Peegel

persoon

Rimo Hunt: Levadiaga kohanen siiamaani Kuni Rimo Hunt (27) Tallinna Kalevis väravasoonele sattus, oli ta täiesti tavaline amatöörjalgpallur. Kaugeltki harilik ei ole olnud tema teine lepinguaasta FC Levadias, mis tõi koondisekutse ja Premium liiga selle hooaja vaielduima värava.

Lennart Komp

H

unt suunas 15. vooru mängus Nõmme Kalju vastu vasakult äärelt tulnud Marek Kaljumäe tsenderduse väravasse. Selle fakti vastu ei vaidle keegi, ent videokordusest oli võimalik aru saada, et ta tegi seda käega.

“Selge, et puude oli, aga millega, on väga raske öelda,” sõnas Hunt kuu aega hiljem. “Võitlusolukorras ei saanud aru, millega pihta läksin. Kindlasti ei ole ma teadlikult valetanud.”

Ründaja tunnistab, et tähelepanu pööratakse talle varasemast enam, kuid laseb selle ühest kõrvast sisse, teisest välja. Pole mõtet end negatiivsega häirida. Ja sama soovitab ta ka oma lähedastele.

Jalgpallisõprade tähelepanu alla tõusis Hunt 2011. aastal, kui lõi toona esiliigas pallinud Tallinna Kalevi eest kõigis sarjades 36 mängus 44 väravat ja teenis esiliiga parima mängija auhinna.

Laiem üldsus sai tema nimega tuttavaks ehk juuni alguses, kui ta Tarmo Rüütlilt koondisekutse sai.

Ei osanud koondisse jõudmisest mõeldagi “Ma ei mõelnud, et nüüd (Levadias mängides – toim.) võiks koondisse jõuda, pigem mõtlesin, et enda hea mängu ja juhuse kokkulangemise korral ei oleks see võimatu,” lausus Hunt, kelle hingel kripeldab luhatud võimalus Kõrgõzstani vastu. Tänavu on tema kontol 15 mängust seitse väravat. Mullu, kohanemisaastal kogunes neid hooaja peale 11.

“Levadiaga kohanen ma siiani, sest palju on õppida, mis on meelest läinud.

Vahepealne pikk paus on väga palju kustutanud,” ütles Hunt. “Kindlasti olen palju arenenud, kuid eeskätt mängukindluse tõttu jäävad vahel löömata nii lihtsad olukorrad!”

Aavo Tominga juures Haapsalus jalgpalliga alustanud Hunt tuli keskkooli Tallinnasse, mis regulaarsed vutitrennid katkestas. Sport püsis tagaplaanil ka keemiaõpingute ajal Tartu ülikoolis. Tõsi, selle erialaga tal tulevikuplaane ei ole. Kalevis treenis Hunt 2011. aastal korrapäraselt jaanuarist maini, misjärel perekondlikel põhjustel tagasi Haapsallu kolis ja vaid mängudel käis.

“

Esimeses mängus Kaljuga tundsin, et hakkan varsti oksendama, sest nad lükkasid kogu aeg taga ja söödutsoonid tuli kinni joosta.

„

“MC Tallinna (Hundi kauaaegne klubi – toim.) mänedžer Toomas Wilson tuli pärast Kalevi-hooaega jutuga, et mine Levadiasse proovima,” meenutas Hunt. “Mina mõtlesin, muidugi! Kes siis Levadiale ära öelda suudab. Endale oleks ma Levadia asemel küll ei öelnud, sest alguses oli pilt üsna kohutav. Ma ei suutnud joostagi, mängimisest rääkimata.”

Hundi sõnul andis kohaneda ka

mängudega, sest erinevalt esiliigast pidi terve meeskonnaga tööd tegema.

“Esimeses mängus Kaljuga tundsin, et hakkan varsti oksendama, sest nad lükkasid kogu aeg taga ja söödutsoonid tuli kinni joosta. Kalevis sellist asja ei olnud!” võrdles Hunt. “Esiliigas tehti tavaliselt mõni sööt ja pandi pikk ette.”

Tunneb ministreid ja marsib võidupüha paraadil Ühel ajal Levadiasse siirdumisega sündis Hundi perre laps. Isa sõnul ei lubanud ta mitu kuud kedagi lapse ligi ja praegu profina on tal võsukese eest hoolitsemiseks laialt aega. Ka päevatöö tegemiseks ei pea kodust lahkuma, vaid ta vajab selleks ainult internetti. Perekonna ja jalgpalli tõttu loobus ta Isamaa ja Res Publica Liidu Hiiu-, Saare- ja Läänemaa piirkonnajuhi kohast. “Siin tuli teha valik, sest aega jäi väga väheks,” lausus Hunt, kes pärast vutikarjääri poliitikasse naasmisest eriti ei mõtle. “Tunnen mõnda ministrit ja riigikogu liiget ning see on jõhker töö, mille jaoks peab tohutult aega varuma. Perekonnaelu kannatab täiega.”

Kui riigimehe rolli suhtub Hunt praegu reservatsioonidega, siis riigikaitsesse suhtub tõsiselt. Nimelt astus ajateenistuses nooremseersandi auastme omandanud Hunt kaks aastat tagasi Kaitseliitu ja peale talvise suurõppuse “Orkaan” üritab aasta jooksul vähemalt ühel õppusel osaleda. Samuti võis tähelepanelik televaataja teda kohata võidupüha paraadi rivis.

2013 AUGUST JALKA

23

mängija luubi all

Vjatšeslav Zahovaiko Uudis Vjatšeslav Zahovaiko (31) liitumisest Sillamäe Kaleviga mullu suvel tõstis idavirulaste aktsiaid tublisti.

Ründaja võtsid luubi alla Kalevi praegune loots Sergei Ratnikov ja koondise peatreener Tarmo Rüütli. Õhuvõitlus Sergei Ratnikov: Slava peamäng on normaalne. Hinne 6, kui maailmatase on 10.

Statistika järgi lööb peaga vähe, aga ta on võitleja. Kui arvestada, et kaitsja peab võitma 90% võitlustest, siis Slava võidab 30%.

Sergei Ratnikov: Iga treener Eestis tahab sellise mängijaga töötada. Tahaks, et trauma teda ei segaks ja ta jõuaks tagasi tasemele, mis tema sees on. Kui vigastusi poleks, võiks mängida 40. eluaastani.

Väljakunägemine Sergei Ratnikov: Oli parem. Praegu ei ole ta sajaprotsendiliselt konditsioonis. Näeb hästi, aga kand valutab, see segab mängimist ja võib öelda, et tal on väike traumajärgne kriis.

Tarmo Rüütli: Päris hea. Tal on väljakul spetsiifiline koht ja minu silmades on ta mängija, kes on kõige parem kasti ees, et leida partnereid, sööte, jätke.

Vastupidavus Sergei Ratnikov: Keskmine. Mängukonditsioon on praegu lihtsalt selline. Kui rääkida varasemast karjäärist, siis on vastupidavus väga hea. Võib öelda, et üheksa isegi.

Tema potentsiaal on palju suurem, praegu 65–70% valmis.

Tarmo Rüütli: Keskmine, aga samas, arvestades tema positsiooni, ei sega.

Liikuvus Sergei Ratnikov: Normaalne. Loeb mängu, liigub sinna, kuhu vaja. Väravavaist on olemas, aga praegu puudused segavad.

Tarmo Rüütli: Ebastandardne. Liikuvuse osalt võib tunduda, et ei ole piisavalt mobiilne, ent teisalt, tema ettearvamatud peatused, pöörded ja muu teevad ta vastase kasti juures väga ohtlikuks.

Jõud Sergei Ratnikov: Kontaktmängijana üks parimaid Eestis. Kui on vastasega kastis kontaktis, siis on üks parimaid Eestis.

Tarmo Rüütli: Päris tugev. Aastatega on massi peale tulnud ja keha paneb korralikult.

Sisu Sergei Ratnikov: Mõnikord see kuradi võitleja iseloom natukene segab, aga ei ole probleeme.

Tarmo Rüütli: Üdini jalgpallur. Juba Kehtnast alustades ja tema karjääri näinuna saan öelda, et ta on inimene, kes on jalgpalli täis otsast lõpuni. Teeb kõik endast oleneva, et püsida vormis. Olen koostööd teinud, töösse suhtumine ja kõik on hea.

Tehnika

Kiirus Sergei Ratnikov: Stardikiirus normaalne, distantsikiirust eriti ei ole vaja.

Tarmo Rüütli: Lõppkiirus täiesti okei, stardikiirus … Ei ole nüüd ulmekiire, samal ajal pean kordama, et see on element, mis ei takista.

Löök & sööt Sergei Ratnikov: Ma ei tea Eestis kedagi, kes võiks lüüa nagu Slava.

Ei ole vahet, kas vasak või parem jalg. Tema trump. Löögikultuur on suurepärane, ei ole üldse vahet, kas lööb 30 või 5 meetri pealt.

Tarmo Rüütli: Tegelikult on suhteliselt mõlemajalgne, päris hea nihvakas on sees. Pean teda tegelikult väga heaks mängijaks. Samamoodi on ka löök selline, mis mõnel korral võib olla täiesti tappev.

Täpsuse poolest ebastabiilne, aga palju neid supersnaipereid ikka on.

24

JALKA AUGUST 2013

Foto: Lembit Peegel

cv

Sergei Ratnikov: Keskmine.

Praegu tal eriti ei tule välja esimene puude ja sellest tulenevad teised probleemid. Ei ole ainult trahvikastilammutaja, tribling on korralik. Kui lööb, siis mitte umbes, vaid suunab palli sinna, kuhu tahab.

Vjatšeslav Zahovaiko Sündinud: 29.12.1981 Klubi: JK Sillamäe Kalev Eelmised klubid: Lelle SK, Riigikogu

SK, Flora Kehtna, Tallinna FC Flora, Valga FC Warrior, FC Lelle,Viljandi JK Tulevik, FC Elva, Pärnu JK Tervis, Al Kuwait Kafan, U.D. Leiria, Debreceni VSC, KuPS

eesti–läti 55 +

Eesti kaotas, meie võitsime Soccernet.ee ajakirjanik Kasper Elissaar kirjeldab mõõduvõttu Eesti–Läti 100 + maavõistluselt, mis kujunes siiski 55 + mõõduvõtmiseks.

R

eedel vahetult enne tööpäeva lõppu pöördub minu poole Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa. “Meil on homme jalgpallurit vaja. Lätti. Et mis sa homme teed?”

Laupäeva varahommikul, tunduvalt enne kukelaulu, jalutan läbi vihmasaju Dannariga kokku lepitud paika. Ees ootab lilla buss ja teekond Staicelesse, Iklast 28 kilomeetri kaugusel asuvasse väikelinna, mis on Eesti–Läti 100 + maavõistluse keskuseks. Mind värvati võõrleegionäriks Eesti Delfi vutimeeskonda. Nagu ka mu töökaaslane Raul Ojassaar.

Vahetult pärast Läti piiri ületamist üllatun – on ju varemgi kiluvaraste juures käidud, ent kontrast Eestiga tundub uskumatult suur – teed on veel halvemad kui meil, elumajad on teistsuguse arhitektuuriga, traktorid on vanad, heinaküünid ja laudad pehkinud. Eurorahadest pole haisugi. Olen sattunud justkui tõelisesse agraarühiskonda, sest kõikjal on karjamaad ja põllud. Ning siis ühtäkki keset eimidagit enam kui viie platsiga jalgpalli treeningukeskus.

Bussist välja astudes kupatatakse meid Läti Delfiga samasse riietusruumi.

Ebatavaline. Meie naismängija Ave Tampere lootused eraldi riietusruumist purunesid. Ka kunstmuru, millel mäng toimub, on teistsugune. Kui kodumaal on väljakud valdavalt pea olematu kummikihi ja lühikese muruliblega, siis lätlaste väljak oli vaat et veelgi pakse-

Foto: Hendrik Osula

Loo autor Kasper Elissaar (palliga) õnnistas lätlaste puuri omapoolse tabamusega.

ma kummikihiga kui FIFA kahe tärni sertifikaadiga Sportland Arena. Samas, muru oli imelühike.

Mäng algab meie jaoks hästi. Kohe alguses õnnestub mul endal pöördelt löök sooritada, mille vastaste väravavaht – selgelt tugevaim lüli nende võistkonnas – pantrihüppega tõrjub.

Fotograaf Hendrik Osula laksatab ka latti ning meil on veel mitmeid võimalusi. Avapoolajal ei õnnestu võrku siiski sahisema panna.

Teisel poolajal läheme aga oma teed.

Skoori avab Osula, kui ta 20 sekundit pärast vahetusest sekkumist (mäng on jooksvate vahetustega, Hendrik pildistas vahepeal – K.E.) värava ees vabaks jääb, kuhu mõistagi ka söödu lükkan. 2 : 0 värava löön veidi aega hiljem juba ise.

Järgneb aga kerge šokk.

Eestlaste väravavaht Artur Zahharov pillab tsenderduse maha ja lätlased saavad vahe väiksemaks. Kapten ja kaitsetala, kunagine korvpalli noortekoondislane, praegune Delfi ja Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald isegi vihastab, kuna ta arvab, et seis on viigis (lätlased lõid esimesel poolajal ühe värava, mida tegelikult ei loetud, kuna eelnevalt tehti meie mehele viga – K.E.).

Võtame end aga kärmelt kokku, kui platsi kõige lühem mees Raul peaga Hendriku nurgalöögist palli raamide vahele suunab – 3 : 1! Eesti Delfi on purustanud Läti Delfi. Või siis Soccernet.ee on purustanud Läti Delfi? Raul ja mina oleme Soccernetist, Hendrik läks meilt Delfisse ja teeb siiani kaastööd.

Mängu lõpus sünnib aga kole kummaline olukord. Lätlaste puurilukk tõrjub väljastpoolt karistusala palli käega.

Naissoost peakohtunik näeb olukorda, mina apelleerin käele, tema naeratab.

Vaatan väravavahti ja vaatab temagi mulle rõõmsal muigel otsa. Pilgust võiks välja lugeda: “Oh! Praegu küll vedas!”

Kas võistlusel, kus selgub 55 mängu järel parim, on õige jätta andmata ilmselge punane kaart? Saime küll Eestile võidupunktid toodud ja selle otsuse taha midagi ei jäänud, kuid niigi ebaõnnestunud ürituse tumedasse meepurki lisas see vähemalt kaks tilka tõrva. Õnneks pakuti kohtumise järel mee asemel kartulisalatit, lihapalle, kala, vett ja õlut, mis tegid riigikogulaste 6 : 0 loputustöö Seimi üle üsna rõõmsaks vaadata.

Eesti kaotas kokkuvõttes 26 : 29.

Loe ka lk 16.

2013 AUGUST JALKA

25

premium liiga

Küsitlus: fännireis, kuidas see käib?

Jalgpallifänlus liigub Eestis vaikselt, kuid kindlalt tõusuteed, nii ka oma meeskonna toetamine võõral väljakul.

Jalka küsis nelja klubi fännikoordinaatoreilt, kui menukas on reisimine Eesti sees.

Lennart Komp

Urmas Pardane: kasvatada tuleb tervet fännisektorit

Foto: Gertrud Alatare

Jaanus Nuutre: reisimine on Flora fännidel veres

Foto: erakogu

Nõmme JK Kalju fännikoordinaator

FC Flora fännikoordinaator

Meil käib mingi seltskond kõigil mängudel, aga Tallinna klubina on lihtsam, sest pooled n-ö välismängud on ju Tallinnas, kuid sellest hoolimata on tunne, et varsti võiks logistikafirmasse tööle minna. Suhtlus toimub enamasti Facebookis, kus registreerime ja arutame.

Enamasti käime autodega ja vähemalt üks ekipaaž on kõigil mängudel kohal. Ütleks, et viis inimest saame kokku probleemideta, kümme on samuti lihtsasti teostatav, 15ga tuleb juba natuke läbi rääkida.

Kõige parem on minna muidugi bussiga, sest siis saab nalja ja napsu ning tekib mõnus sünergia. Viimasel ajal on väga populaarsed pikemad reisid ehk pärast mängu jääme ööseks ning lõimume kohalike fännidega. Õnneks saab tutvuste kaudu ka majutuse soodsamalt, täishinda maksta eriti ei jaksaks.

Et võõrsilmängude külastamine populaarsemaks muutuks, tuleb kasvatada tervet fännisektorit. Nii arvuliselt kui ka sisuliselt, sest umbes kümneeurone kulutus on ju köömes võrreldes sellega, mis tuleb välja käia mujal Euroopas.

Pikematele sõitudele, nagu Sillamäele, Tartusse või Kuressaarde, mis on ka populaarsemad sihtkohad, võtame harilikult bussi. Enamasti paneme aga autod kokku ja klapitame kulutused.

Registreerimine toimub Facebooki kinnises kommuunis ja seal kirja pannute järgi saame siis arvutada, millist transporti kasutada.

Inimesi, kes mängudel käib, on kokku umbes 120, kuid Tallinnast väljas toimuvatel mängudel on meid enamasti 20–25, suurematel kohtumistel 50–60, aga osalus sõltub väga erinevatest aspektidest. Näiteks mõjutab see, kas tegemist on kevade, suve või sügisega, kas inimesed on maal või linnas, kas mängud on nädala sees või nädalavahetusel.

Eelmisel aastal korraldasime koondisemängudeks Horvaatia ja Ukrainaga n-ö Flora tuuribussi, tänavu läheme Ungarisse. Pikalt on juttu olnud oma fännibussi ostmisest, aga seni pole see veel teostunud. Lähiaastail loodetavasti teeme ära, sest reisimine on Flora fännidel veres.

Kalle Paas: Tartu lähima vastaseni on ju üle 100 kilomeetri!

Tartu JK Tammeka fännikoordinaator

Erinevalt Tallinna klubidest on Tammeka lähim vastane enam kui 100 kilomeetri kaugusel ehk välismängudel käimine on hooaja peale suurem kulu kui tallinlastel.

Mõnikord käime kahe, mõnikord ühe autoga, mõnikord on kohal üks-kaks fänni. Ka suur buss pole tundmatu, aga naljaga pooleks, sest vaadates eelmist hooaega, tuleb suur buss kõne alla siis, kui hakkame välja langema.

26

JALKA AUGUST 2013

Mullu läksime sellisega ju tähtsale mängule Kalevi vastu. Meie jaoks oleks väga hea, kui iga kord paneks välja üheksakohalise bussi.

Huvi mängu vastu mõjutab ka see, kui aktiivne on koduklubi ja selle fännid.

Inimesele, kes jalkast rõõmu tunneb, teeb head meelt, kui ta saab teiste fännidega mõõtu võtta. Tekitada melu ja ise selle sees olla. Seepärast on Narva näiteks väga ebapopulaarne sihtkoht, nad ei tee midagi, et inimestel staadionil parem oleks.

premium liiga Sergei Dervenjov: JK Sillamäe Kalevi fännikoordinaator

Sillamäe Kalevi jaoks on fännid olulised, sest klubis mängivad linnast pärit jalgpallurid. Tribüünidel on inimesed, kes neisse usuvad ja saavad seeläbi oma emotsioone välja elada.

Fännireise korraldame samuti palju, eelmisel aastal kümmekond. Tänavu on neid vähem olnud, kuid palju mänge on veel ees. Proovime jõuda kõigile mängudele, aga just nädala sees on keeruline, sest töölt ei saa ära. Üks sõit ühele inimesele maksab umbes 7–15 eurot, Kuressaarde muidugi rohkem. Enamasti tellime bussi, mille eest tasume ise. Vahel toetavad ka Kalevi juhatuse liikmed. Meie jaoks on see tore, sest tunneme klubi toetust.

Inimesi, kes jõuavad igale mängule, on umbes kümme. Kokku on meid 25 ringis ja reisidel osaleb 12–14 inimest.

Sel hooajal ei saa välja tuua mänge, mille eel oleks huvi väiksem, sest Premium liiga on muutunud tugevamaks ja iga võistkond võib üllatada. Aga on olnud hooaegu, kus mõni vastane on selgelt nõrgem ja nende vastu on huvi ka väiksem.

premium liiga

1 Nõmme JK Kalju 2 Tallinna FC Levadia 3 Tallinna FC Flora 4 JK Sillamäe Kalev 5 Paide Linnameeskond 6 Tallinna FC Infonet 7 Tartu JK Tammeka 8 Narva JK Trans 9 JK Tallinna Kalev 10 FC Kuressaare

Foto: erakogu

väravakütid 19 17 19 18 18 19 16 19 18 19

14 13 13 10 9 5 5 5 4 1

2 1 1 5 0 5 3 2 2 3

3 3 5 3 9 9 8 12 12 15

35 : 12 25 : 11 47 : 19 29 : 14 28 : 27 17 : 25 16 : 29 15 : 28 15 : 33 11 : 40

44 40 40 35 27 20 18 17 14 6

1 Sander Post 2 Hidetoshi Wakui 3 Vladimir Voskoboinikov 4 Rimo Hunt 5 Kassim Aidara 6 Albert Prosa 7 Tarmo Neemelo 8 Rauno Alliku 9 Alexander Gerard van de Streek 10 Lauri Varendi

Tallinna FC Flora Nõmme JK Kalju Nõmme JK Kalju Tallinna FC Levadia JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Flora Nõmme JK Kalju Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond

11 9 9 8 7 7 6 6 6 5

Publiku edetabel

Keskmine Keskmine- Keskmine

Kodu- kodu- Võõrsil- võõrsil- Publik publik Meeskond publik publik publik publik kokku kokku 1. Tallinna Flora 2611 290 3691 369 6302 332 2. Nõmme Kalju

2388 239 3319 369 5707 300 3. Tallinna Levadia 3117 346 1553 194 4670 275 4. Tartu Tammeka 2376 475 1756 160 4132 258 5. Paide Linnameeskond 1894 210 1787 199 3681 204 6. Sillamäe Kalev

1901 190 1432 179 3333 185 7. Tallinna Kalev

1779 178 1384 173 3163 176 8. Kuressaare 1384 154 1846 185 3230 170 9. Tallinna Infonet 1410 157 1740 193 3150 166 10. Narva Trans

1072 107 1424 178 2496 131

2013 AUGUST JALKA

27

taktikajutud

Flora ja Levadia vastandlik, ent edukas taktikavalik FC Flora tehniline direktor Norbert Hurt analüüsib, millist mängu mängib tema klubi ja millist pearivaal FC Levadia, et mõlemad kodus edukad on.

I

meline mäng on see jalgpall, kus otsest võiduvalemit ei ole ja kõigil on võimalus võita. Euroopa meistrivõistlustel oleme näinud üllatuslikke tulemusi. Taani suutis võita 1992. aasta finaalis 2 : 0 suurt jalgpalliriiki Saksamaad.

Kreeka tuli raudse kaitsemängu ja pika palli taktikaga 2004. aastal üllatuslikult samuti Euroopa meistriks, kui finaalis alistati korraldajamaa Portugal.

Jalgpallikultuur on paiguti väga erinev. Itaalia on mänginud aastakümneid lähtuvalt vastasest kaitsvat jalgpalli, Brasiilia mäng on baseerunud mängijate individuaalsetel oskustel, Holland on üles ehitanud intelligentse jalgpalli jne. Klubide tasandil määrab paljuski jalgpalli arengusuuna inimeste arv riigis ning raha.

Näiteks rahvaarvult suures Türgis liiguvad jalgpallis väga suured rahad, mis võimaldab neil kokku osta häid mängijaid ja seeläbi tõsta oma koduliiga taset. Eelmisel hooajal jõudis Istanbuli Galatasaray Meistrite liigas veerandfinaali ja Istanbuli Fenerbahce Euroopa liigas poolfinaali. Nende meeskondade edu põhineb kvantiteedil ja rahal.

Taktikaliselt ei saa rääkida intelligentsest jalgpallist. Samas on väga oluline see, et nad mängivad südamega. Türgis on jalgpall elu normaalne osa. Amsterdami Ajax on vastandlik klubi, kus juhid näevad, et stabiilset edu väikeriigi klubil pole võimalik saavutada, kui rahalaeva klubisse ei sõida ning riik ennast sõdadega suuremaks ei võitle. Jalgpallis on väga levinud kaks moodust, ühed ostavad tulemuse, teised ehitavad edu kindlatele alustele.

Kui me räägime Eesti jalgpallist, siis me peaksime esmalt vaatama, milline on meie jalgpallikultuur praegusel ajal ja siis viskama pilgu tuleviku suunas.

Flora ehitab loovat filosoofiat Me puudutame Eesti jalgpalli läbi kahe suurklubi, Tallinna FC Flora ja Tallinna FC Levadia. Kumbki klubi mängib väga erinevat taktikat, kuid mõlemad on koduliigas edukad.

Eesti jalgpallis domineerib peamiselt kiirrünnak, pikad pallid ja kõrge pressing, kuid sammhaaval hakkab üha rohkem peale tulema treenereid, kes üritavad õpetada palli valdamist.

Maailmas on praegusel ajal trend liikumas rohkem palli valdava taktika suunas. Eesmärk on palli hoida nii kaua kui vaja, ja samal ajal nii vähe kui võimalik, et viia vastane tasakaalust välja ja siis nõelata kiire kombinatsiooniga, et lüüa värav. Teisisõnu, mängu või rünnaku ülesehituses 28

JALKA AUGUST 2013

püütakse vältida palli viimist tsooni, kus on võimalus pall kaotada. Näiteks pika palli taktika tähendab palli viimist korduvalt tsooni, kus vastasvõistkonnal on võimalus pall endale võita.

Tallinna FC Flora on liikumas selles suunas, kus toimub loova jalgpalli filosoofia edendamine. Eesmärk on õppida palli valdama, võtma initsiatiivi, et rünnakuid kombineerides vastane üle mängida. Antud taktika eeldab mängijatelt väga head ruumitaju, suhtlust ja teineteise toetamist ning mõistmist.

Hooaja esimene pool on näidanud väga erinevaid mänge. Kohati on tulnud välja väga head mängud, kus vastane on korralikult üle mängitud, pea on nii-öelda sassi aetud.

Teisalt on tulnud ette kohtumisi, kus mängijad on liigselt positsioonis kinni ja mõte seisab. Antud taktika arendamine ongi keeruline, kuna mängijatele tuleb anda võimalus ise luua ja seda kõike kindlas mõtteruumis, mille loob treener.

FC Levadia mängib jäähokit Asetuselt mängib FC Flora 4-2-3-1 taktikat ehk siis on kaks kontrollivat ja üks ründav poolkaitsja keskväljal.

Mängu alustatakse võimalusel lühikese sööduga, vastasele ei taheta anda võimalust saada pall enda valdusesse. Mõlemad äärekaitsjad on tõusvad, ääreründajad liiguvad rohkem keskväljale või ründesse. Lühikeste söötudega üles tuues on väga oluline tekitada palli juurde ülekaal, et oleks suurem võimalus leida vaba mängija ja seeläbi pall vastase värava suunas viia.

Kui ründes on Sander Post, siis üritatakse rohkem viia palli ründajale, kus Post suunab palli keskpoolkaitsjatele.

Sedasi viiakse pall kiiremini ründetsooni. FC Floral käib pall peamiselt läbi keskvälja. Me võime näha mitmekülgset mängu, kus on nii keskvälja kombineerimist kui ka pikki diagonaalpalle ja tsenderdusi. Selgelt on näha seda, et õpitakse palli valdama, mis annab võimaluse taktika küpsedes nõrgemad meeskonnad kergemini üle mängida. Sedasi ei anta vastasmeeskonnale palju võimalusi palli enda valdusesse saada ehk väheneb korduste arv viia FC Flora kaitsetaktika tasakaalust välja.

Samuti annab see tugevamate vastu eelise, kuna palli rohkem vallates tõstetakse enesekindlust ja seeläbi on suurem võimalus saavutada edu.

Täiesti vastandlikku taktikat viljeleb FC Levadia. Nende

taktikajutud FC Flora

FC Levadia ▪ FC Levadia peamine asetus on 4-4-2.

▪ Vajadusel mängitakse ka kolme keskpoolkaitsjaga ja ühe ründajaga.

▪ Mängu ülesehituses otsitakse ründajaid.

▪ Väga häid palle suudetakse viia kaitseliini selja taha.

▪ FC Flora peamine asetus on 4-2-3-1.

▪ Mängu ülesehituse faasis tekib keskväljale üks kaitsev ja kaks ründavat poolkaitsjat.

▪ Äärekaitsjad tõusevad rünnakule.

▪ Ääreründajad tekitavad keskväljale ülekaalu.

1

1

3

2

4 9

22

28

Rä el

Pikk

6 7

6

Antonov

Subbo n

4 5

31

73

Post

Luigend

9

van de Streek

15

10

Dmitrijev 9

3

21

7

11 19

Kulinitš

Jahhimovitš

Artjunin

8

6

8

17

Podholjuzin

10

Hunt

3

2

5

1

Smiško

peamine mängustiil on viia pall kiirelt turvalisse tsooni ehk vastase poolele. Mängitakse natuke sarnaselt jäähokile, kus litter tuleb oma kolmandikult kiirelt üles viia. Peamiselt alustatakse pika palliga ja otsitakse ründajaid. Asetuselt mängitakse 4-4-2 taktikat, mis on olnud FC Levadia tüüpiline taktika läbi aegade.

Pika palli taktika eelis on see, et ei anta väga suurt võimalust oma poolel vastasel palli võita ehk kiire ohtliku vasturünnaku võimalus viiakse miinimumini. Teadagi lüüakse väga palju väravaid just kiiretest vasturünnakutest. Kui vastane ei anna ruumi, siis viiakse pall kas ründajatele või äärepoolkaitsjatele ja suurema ruumi korral viiakse pall läbi keskpoolkaitsja diagonaali äärepoolkaitsjatele või siis samuti otsitakse ründajat eest. Selle taktika eelis on see, et võetakse vähe riske ja pall jõuab kiiremini ründetsooni.

Teisalt eeldab antud taktika häid mängijaid, kes peavad enamiku duelle võitma, samuti nõuab see taktika suurt individuaalset meisterlikkust, kuna taktikaliselt vastast tasakaalust välja viia ei üritata. Miinuseks võib lugeda seda, et palli vallatakse vähem, vastasel tekib rohkem võimalusi enda rünnakute ülesehitamiseks.

Nagu me nägime ka FC Levadia Euroopa Liiga mängus amatöörmeeskonna Bala Town FC vastu. Vastasmeeskond oli ilmselgelt nõrgem ja FC Levadia oleks võinud uelslased

13

Laabus

8

25

10

Frolov

16

Jürgenson

Alliku

9 6

24

11

27

Mikadze

Palatu

Mets

21

Meerits

oma poolele suruda, kuid neile anti palju võimalusi pall enda valdusesse võita ja seeläbi see kohe pika sööduga FC Levadia värava suunas mängida. Bala Town FC muutus väga ohtlikuks, teravust tekitati pikkade pallidega kasti, mida tehti väga hästi, lõpuks jõuti ka väravani ja polnud kaugel ka teine värav, mis oleks lõpetanud meie klubi tee Euroopa Liiga järgmisesse ringi. Õnneks suutis FC Levadia selle mängu ikkagi 3 : 1 võita, mis tähendas kahe mängu kokkuvõttes 3 : 2 paremust.

Jalgpalli võlu peitub selles, et erinevad teed võivad viia võiduni. Oluline on mõista kõiki taktikalisi tahke ja õppida valdama valitud taktikat. Me ei saa öelda, milline tee on õige ja milline vale. Õige tugevuse määrab ära mitmekülgsus ehk võime mängida vastavalt vajadusele. Me oleme näinud, kuidas isegi FC Barcelona võib jääda hätta tähtsates mängudes, kuna tundub, et nende varasalves lihtsalt ei ole tsenderdusi ja mõnes mängus ei jõuta peaaegu üldse löögini. Mängijate arendamisel tuleb õpetada mängijaid toime tulema palli valdamisel nii lühikese söödumängu kui ka pika palli mängimisega. Väga oluline on pidev treeningute analüüs ja analüüsivõime viimine mängijateni. Eesti jalgpall liigub õiges suunas ja tore on näha, et Premium liiga on sellel aastal väga huvitav, kuna kõik võivad kõiki üllatada.

2013 AUGUST JALKA

29

LAULUGA LÄTI VASTU! STAADIONILAULUPIDU MAAVÕISTLUS

14. AUGUST A. Le Coq Arena Väravad: 17:00 Laulupidu: 18:00 Avavile: 19:00 Pääsmed eelmüügis!

Mängupäeval staadionil kõik piletid PEATOETAJA

30

JALKA AUGUST 2013

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

12 eurot!

MEEDIAPARTNERID

Jesus Navas Hispaania

31

2013 AUGUST JALKA

Brasiilia Maailmajagude karika v천itja 2013

Ees vasakult: Neymar, Dani Alves, Oscar, Marcelo, Hulk, Luiz Gustavo.

32 JALKA AUGUST 2013 Taga vasakult: Paulinho, David Luiz, Julio Cesar, Fred, Thiago Silva.

Neymar

Brasiilia

2013 AUGUST JALKA

33

Rimo Hunt Tallinna FC Levadia

Foto: Lembit Peegel

Foto: Sergio Moraes/Reuters/Scanpix

JALKA AUGUST 2013

36

Foto: Vanderlei Almeida/AFP/Scanpix

2013 AUGUST JALKA

37

Foto: Vincenzo Pinto/AFP/Scanpix

JALKA AUGUST 2013

38

kuhu trenni?

Leiame lapsele sügiseks sobiva jalgpallitrenni!

Kui väiksemates kohtades on lastel ja lastevanematel lihtne jõuda kohaliku jalgpalliklubini, sest konkurentsi polegi, siis suuremates linnades on valik suurem. Kes otsustab klubi prestiiži, kes sõbraliku treeneri, kes lähima klubi asukoha järgi. Lehekülgedel 40—41 aitab Tallinna, Tartu ja Pärnu kohta selgust tuua vastav tabel.

Oliver Lomp

K

odusest tippjalgpallist jäävad meedia, aga ka rahva suus kõlama tuntud nimed – FC Flora, Nõmme Kalju või FC Levadia. Kõigil neil on korralikult toimiv noortetöö, kuid Tallinnas, Tartus ja Pärnus on mitmeid teisigi klubisid, kes panustavad pühendumusega noorte vutimängijate kasvatamisse. Jalgpalliga rohkem kursis olija teab, et Eesti koondise legendid Mart Poom ja Martin Reim juhatavad oma klubisid, kuid üle linnade on hulk väikseid tegijaid, kes lapsi trennidesse ootavad. Tallinnas tegeleb aktiivse noortetööga 17, Tartus kuus ja Pärnus kolm klubi.

Kolm linna on klubidega täielikult kaetud ja seega ei pea vanemad mõtlema, et järeltulija peaks pärast kooli liiga kaugel trennis käima. Pärnu ja Tartu on jalgpalliklubide esindajate sõnul piisavalt väikesed linnad, et ükskõik millisest nurgast kohale tulla, Tallinnas jagub jalgpallitrenne igasse rajooni Õismäest Piritani.

Jalgpalli juurde tulla pole kunagi liiga hilja, kuid viimase aja mood näitab, et kõige tavalisem on treeningutega alustada lasteaia viimases rühmas.

See tähendab, et tee vutitrenni peaks eelkõige leidma need, kelle sünniaasta on 2007 või 2008. Kuid on ka erandeid ja alati tasuks sobivat treeningupaika otsides vanusepiir üle küsida.

Valdavalt vene lastega tegelevad Tallinna klubid TJK Legion, FC Infonet ja Tallinna Kunstigümnaasiumi Spordikool ootavad palli taga ajama juba nelja-aastaseid, sama filosoofiaga on FC Tartu. Näiteks Tallinna Kalevi Jalgpalliklubi ootab aga nooremaid korra

nädalas koos ema-isaga jalgpallitrenni, et mõnusalt aega veeta ja välja selgitada, kas maimukesele üldse võiks maailma populaarseim sportmäng meeldima hakata. Pärnu Spordiselts Kalevi treenerid jällegi käivad ise lasteaedades, et juba nelja-viie aastastele juntsudele palliveeretamist tutvustada.

“Ega selliste pisikeste seas pole kerge distsipliini hoida ja kogu treening kestab maksimaalselt 30 minutit, kuid kindlasti oleme täheldanud, et juba varakult palliga tutvunud poisid on esimesse päris trenni tulnuna teistega võrreldes nagu öö ja päev,” märgib Pärnu Spordiselts Kalevi treener Indrek Joost.

Samas on ka teistmoodi arvajaid. Tartu Spordiklubi 10 jalgpallitreener Kalev Kajak on veendumusel, et lasteaiast on lapsi trennidesse liiga vara võtta.

“Minu meelest peaks lastele jääma lapsepõlv, trenni jõuab alati teha,” arvab ta. Ka vanemad lapsed ei pea muretsema, et nad on jalgpallitrenniga hiljaks jäänud. Kui gruppides ruumi jagub, on klubid nõus tahtjaid poisse alati enda juurde võtma ja seega tuleb endale sobivast lihtsalt küsida. Muretsema ei pea ka selle pärast, kui laps varem mänguga kokku puutunud pole.

“On juhtunud küll nii, et poiss tuleb trenni alles 13-aastaselt, aga on mõne aasta pärast parem jalgpallur kui need, kes olid temast mitu aastat varem tulnud,” tunnistab Joost. Ja neile, kes on ühel või teisel põhjusel kunagi jalgpalliga lõpu teinud, kuid nüüd taas mängida soovivad, leitakse samuti koht. Kui pärida Spordiklubi Reali eestvedajalt, endiselt Eesti koondislaselt Kert Haa-

vistult, kas ripakil olevad tublid poisid võivad treeningutega liituda, kõlab kiire vastus “muidugi” juba enne küsimuse lõpetamist.

Lapse sotsialiseerimise seisukohalt on jalgpall ideaalne. Pundis harjutades leiab igaüks kasvõi ühe endale kõige sarnasema sõbra, kuna valik on võrreldes paljude muude spordialadega suur.

Reeglina on korralikus jalgpalligrupis üle 15 lapse, aga mitte oluliselt üle 20, kuna muidu võib treeneril ülesannete koordineerimisega keeruliseks minna.

“Grupi suurus sõltub vanusest ja mängijate tasemest, kuid ideaalis ei tohiks meil üheski grupis olla rohkem kui 20 last. Teatud järeleandmisi tuleb teha harrastajate gruppides, kus lapsed igas trennis ja mängul kohal ei käi ning kus mõistlikuks laste arvuks on 24–25 poissi või tüdrukut,” selgitab FC Flora noortetöö juht Ilmar Põhjala. Olenevalt klubist algavad treeningu kuumaksed 10 eurost ja lõppevad 60 euroga, mis on siiski erandiks. Üldiselt jäävad kuumaksed 30 euro kanti, kusjuures hind võib olla ka klubisiseselt erinev – näiteks sõltub see vanusegruppidest ning sellest, kui mitu korda nädalas treenitakse.

Jalgpalli armastavas suurelapselises või väikese sissetulekuga peres võib treeningutel käimine olla üsna suureks hoobiks rahakotile ning seega tuleb klubidelt kindlasti võimalikke soodustusi küsida.

“Näiteks meil kehtivad soodustused ja isegi liikmemaksuvabastused mitme lapsega peredele ja keerulise finantsseisuga peredele,” toob Tallinna Kalevi treener Ander Aaviku kuumaksetest rääkides välja.

2013 AUGUST JALKA

39

kuhu trenni?

JALGPALLITRENNID TALLINN

Gruppide arv

Gruppide suurus

Kui vanalt alates võetakse sügisel vastu?

Millistel staadionitel treeningud toimuvad?

Nõmme Kalju

25

15-25

5. eluaasta

Hiiu staadion, Arigato spordihoone kunstmuru väljaku, Pelgulinna Gümnaasiumi staadion, Tallinna Tehnika Gümnaasiumi staadion, Laagri kooli staadion, Mahtra Gümnaasiumi staadion, Vene Gümnaasiumi staadion, Õismäe kooli staadion, Snelli staadion, Kotka staadion

FC Levadia

15

15-22

6.-7. eluaasta

Pirita ja Lasnamäe erinevad staadionid

Martin Reimi Jalgpallikool

15

11-25

2008. aastal sündinud

Viimsi Pargi Palliplats, Karulaugu Algkool, Milstrandi Spordihall

FC Puuma

3

15-20

2008. aastal sündinud

Lasnamäe spordikompleksi staadion (aprill-oktoober). Talvel Lasnamäe, Põhja-Tallinna ja Kesklinna koolides

FC Flora

15

Mitte üle 20, harrastajate tasemel 2008. aastal sündinud vahel 24-25

Suvel Lilleküla Sportland Arena, sügisel väiksemad lapsed Kotka halli ja spordisaalidesse üle Tallinna

FC Nõmme United

6

Keskmiselt 23

Sel sügisel 2007. aastal sündinud ehk need, kes lähevad sügisel lasteaia viimasesse rühma. Tavaliselt sügisel kooli minejad.

Tallinna Kunstigümnaasiumi Spordikool

8

15-25

4. eluaasta

Kopli Kunstigümnaasiumi staadion

FC Infonet

13

15

4. eluaasta

Järveotsa gümnaasium, Arte gümnaasium, Lasnamäe Kergejõustikuhall

Tallinna Kalev

20

10-20

2007. aastast, koos vanematega 2008. aastast

Põhiline Kalevi staadion, aga ka erinevad staadionid Lasnamäel, Põhja-Tallinnas, Pirital, Jüril ja Kuusalus

JK Sparta

3

15-28

Kõik vanused

Tallinn Kotka staadion, Kose kooli murustaadion

JK Augur

3

umbes 20

2008. aastal sündinud

Õismäe gümnaasiumi staadion ja võimla, Kotka hall

Spordiklubi Real

2

15-18

2005. aastal sündinud

Šnelli staadion

Jalgpalliklubi FC Kotkas

4

15-20

2007.-2008. aastal sündinud

Kotka staadion, Kotka hall

Tallinna Jalgpalliklubi Legion

11

umbes 17

2009. aastal sündinud

Wismari staadion

Jalgpalliklubi Ajax

10

15-25

Vastu võetakse 7. eluaastast, aga ka lasteaia gruppe

Ajaxi staadion ja kunstmuru

JK Tammeka

13

Erinevad

2008. aastal sündinud

Tamme kunstmuruväljak, Tamme staadioni harjutusväljak, Annelinna kunstmuruväljak, Põllu tänava muruväljak

JK Merkuur Tartu

5

15-26

2009. aastal sündinud

Annelinna kunstmuru või Annelinna gümnaasiumi saal

FC Helios

14

15-17

2008. aastal sündinud

Veeriku staadion (enamus grupid), Miina Härma kunstmuruväljak, Karlova staadionil. Tartust väljas Ülenurmes, Tabiveres, Lähtel ja Puurmanis.

FC Santos

18

16-18

5. eluaastast

Annelinna kunstmurustaadion, Tamme kunstmurustaadion, Forseliuse Gümnaasiumi staadion, Kaagvere staadion ja Tartu Kutsehariduskeskuse Põllu tänavan staadion

FC Tartu

5

umbes 20

4. eluaastast

Üle Tartu erinevad staadionid

Spordiklubi 10

4

15-20

Esimesest klassist

Mart Reiniku kunstmuru, võimlasse sooviks, Tamme staadioni kunstmuru kord nädalas

Pärnu JK Vaprus

13+3

15-20

2007.-2008. aastal sündinud

Pärnu Kalevi varustaadion, Ülejõe gümnaasium, Pärnu tennisehall, Paikuse kool

Pärnu Spordiselts Kalev

6

16-20

4.-5. eluaastast

Raeküla staadion, Ülejõe gümnaasiumi staadion, Kalevi staadion

Pärnu Jalgpalliklubi

11

15-20

2008. aastal sündinud

Raeküla staadion, Koidula gümnaasiumi staadion

Männiku staadion, Männiku sisehall, Nõmme Põhikool

TARTU

PÄRNU

40

JALKA AUGUST 2013

kuhu trenni?

Treenerid

Trennimaks

Kes on oodatud?

Erko Saviauk, Andres Koogas, Zaur Tšilingarašvili, Aivar Tiidus, Getulio Aurelio, Tarmo Neemelo, Indro Olumets, Andrus Mitt, Kristen Viikmäe, Mikk Haavistu, Martin Maasing, Peeter Kusma, Kristiina Allos, Renee Luhalepp, Artjom Knjazev, Aleksander Žurkin

420 eurot aastas või 35 eurot kuus

Kõik Tallinna lapsed

Urmas Hepner, Liivo Leetma, Argo Arbeiter, Aivar Priidel, Sergei Martõnov, Mati Pari, Theimo Tülp, Martin Aule, Tauno Ostra, Kaidi Jekimova, Inna Zlidnis, Vladimir Vassiljev, Liina Tšernov, Ain Tammus, Enn Läänmäe

Kuni 10 eluaastat 23 eurot, edasi 32 eurot

Kõik, kes saavad Lasnamäel ja Pirital trennis käia

Ivo Lehtmets, Olev Reim, Martin Kaalma, Paul Siht, Signe Pärtel, Mark Piliste. Abitreenerid: Eero Kelder, Dmitri Polstjanov, Arli Salm

10-20 eurot

Eelkõige Viimsi ja Pirita lapsed

Vitali Kobašov, Anatoli Lõsanov

25-30 eurot kuus

Tallinna lapsed

Marko Kuusik, Priit Adamson, Marko Kõiv, Egon Tintse, Dmitri Ustritski, Risto Kallaste, Toomas Hurt, Mario Sergo, Karl Palatu, Miina Kallas

Sõltub vanusest, kõige nooremad 20 eurot

Priit Tomingas, Rainis Maasing, Martin Klasen, Erki Kesküla, väravavahtide treener Mart Poom

35 eurot

Andrei Bespomoštšnov, Igor Koval, Urmas Sorga, Sergei Žakin, Andrei Kreida, Boris Soroka, Vladmimir Urjupin, Nikolai Mizerov

27-32 eurot

Aleksandr Puštov, Dmitrijs Sidorovs, Sergei Bragin, Sandor Mandi, Vjatšeslav Smirnov, Vjatšeslav Rjakovskih, Aleksei Davõdov, Aleksei Kapustin, Andrei Timofejev, Oleg Andrejev, Andrei Kalimullin, Aleksandr Udalov

32 eurot

Kõik lapsed

Daniel Meijel, Ander Aaviku, Atko Väikmeri, Reelika Turi, Paul Kask, Magnus Rosen, Joosep Presman, Madis Sepp, Rando Hallik, Mikk Pärt, Kaarel Anton, Mikk Sillaste, Alar Kaljakin, Pirjo Peterson, Karina Kork, Jana Pipar, Andree Porila, Erik Toomet, Sandet

2 x nädalas 20 eurot, 3 x nädalas 26 eurot, 4 x või rohkem 32 eurot

Kõik lapsed

Ralf Rogov, Sander Mölder (Kose), Marko Pärnpuu, Kait Talve (Tallinn)

Tallinn: 3 x nädalas 32 eurot, 2 x nädalas 24 eurot. Kose: 14 eurot

Tallinna ja Kose lapsed

Marek Mäekala, Tõnu Janter, Erkki Viisma

2 x nädalas 26 eurot, 3-4 x nädalas 35 eurot

Tallinna lapsed

Kert Haavistu, Ruben Artjunov, Aivar Tiidus

60 eurot (5 korda nädalas)

Tallinna noored

Enn Läänmäe, Heigo Väljas, Mart Raukas, Märt Kosemets, Silver Kukk

26 eurot noorematele, 35 eurot vanematele

Tallinna lapsed

Mihhail Artjuhhov, Igor Garmatjuk, Igor Koval, Artjom Kalinin, Ülo Lomp, Viktor Pasikuta, Gleb Artjuhhov, Vladimir Tšistjakov, Andrei Migalenja

25 eurot

Tallinna lapsed

Boris Duugan, Andrei Arhipov, Veronika Lenkutsa

Noortele 20 eurot, vanematele 30 eurot

Ats Kutter, Alar Trumm, Aleksandra Ševoldajeva, Ando Hausenberg, Andrus Lukjanov, Eduard Škunov, Erki Kade, Indrek Koser, Ken Viidebaum, Kristjan Tiirik, Kristjan Vomm, Mario Hansi, Ott Meerits, Sander Lember, Martti Pähn, Imbi Hoop, Silver Bohl, Selen Elbe

2 x nädalas 20 eurot, 3 või rohkem x nädalas 30 eurot

Tartu lapsed

Anatoli Trojanov, Svjatoslav Grekov, Vladimir Burajev

20 eurot

Tartu linna ja maakonna lapsed

Madis Grossberg,Hindrek Teder,Kalmer Kaasik,Maiko Tamme, Jaak Unt, Jaanus Vislapuu, Vidrik Teder, Imre Sarv, Urmo Viickberg, Siim Sarv

2 x nädalas 20 eurot, 3 x nädalas 24 eurot

Timo Teniste, Timo Afanassjev, Siim Säesk, Mikk Laas, Allan Zirk, Egert Sults, Anti Kangur, Marko Sonn, Aleksei Kuzmin, Siim Valtna, Dan Lõhmus ja Sirje Roops

22-27 eurot

Lauri Rand, Eduard Krigulson, Karli Krigulson

18 eurot kuu, kui pool aastat ette maksta

Kalev Kajak, Tarvo Laurson, Eero Eessaar

17 eurot

Gert Olesk, Raimo Paulberg, Raid Põldme, Taavi Midenbritt , Rivo Rosin, Rein Kontus, Kalev Pajula

Nooremad 10 eurot, vanemad 22 eurot

Indrek Joost, Aleksei Kalkin, Märt Siigur

18 eurot, 20 eurot

Kristina Bannikova, Jüri Saar, Märt Siigur, Taavi Usta, Jüri Ivanov, Mart Paumäe

15 eurot

Eelkõige Nõmme, aga ka Mustamäe ja teiste linnajagude lapsed

Tartu lapsed

Pärnu ja Pärnu maakonna lapsed

2013 AUGUST JALKA

41

treener

Richard Michael Barnwelli jaoks pole ülikond kaugeltki võõras, kuid naiste meistriliigas näeb teda väljaku ääres siiski dressides.

Foto: Lembit Peegel

42

JALKA AUGUST 2013

treener

Richard Michael Barnwell:

juhuslikult Eestisse ja … kriketikoondisse?

Kui Richard Michael Barnwell (34) New Yorgis tuttavaks saadud eestlanna mahitusel 11 aastat tagasi Maarjamaale saabus, ei olnud tal mõtteski profivutiga tegeleda, ent talve jagu hiljem rapsis ta juba Levadia dressis.

Lennart Komp

B

arnwell saabub intervjuule tumedas ülikonnas kitsa valgemummulise lipsu ja sarnaste sokkidega. Nagu mõni treener telekast. Barnwell tuleb aga töölt ja väljaku ääres toimetab ta ikkagi dressides. Ta on FC Flora naiskonna peatreener.

“Täiskohaga töötamise kõrvalt on Flora naiskonna treenimine minu jaoks kõige lähemal professionaalsele treeneritööle,” räägib Barnwell. “Naiste võistkond oli minu jaoks loogiline samm, nende potentsiaal väga kõrge ja olen ise selles mängus samuti kohanenud.”

Flora naisi juhendab ta alates sellest aastast, kuid praegusesse ametisse jõudmine on olnud võrdlemisi seiklusrikas retk. Niivõrd, et sünnimaale ei kisu süda teda praegu kuidagi.

Esimese sammu Eesti poole astus Loode-Inglismaalt Lanashire’ist pärit Barnwell hoopis vastassuunas, üle ookeani Ameerika Ühendriikidesse. Noorpõlves jalgpalli mänginud, kuid 18aastaselt sellega lõpparve teinud Barnwellil oli taskus treenerilitsents ja ta kandideeris USAs tegutsenud treenerite firmasse, kust klubid omale juhendajaid said palgata.

“Olin 20–21aastane ja tahtsin Suurbritanniast välja saada,” meenutab Barnwell. “New Yorgis tutvusin ühe Eesti neiuga ja kuna polnud varem siin käinud, mõtlesin, et miks mitte tulla. Otsest eesmärki või tööd mind siin ei oodanud, tahtsin vaid tutvuda võimalikult paljude inimestega.”

Esimene treeneritöö Eestis oli Evald Kree tenniseklubis, esimene klubi siin aga MC Tallinn, millega tõusti 2002. aastal II liigast esiliigasse. Üleminekumängul Tartu Tammeka vastu lõi Barnwell kübaratriki ja kutsuti Levadiasse testimisele.

“Mul polnud mingit plaani hakata mängima profijalgpalli, aga käisin Levadia treeningul. See oli külm detsembriõhtu Wismari staadionil ja Tarmo Rüütli ütles, et sobin küll, ent peab ootama saabuva itaallase Franco Pancheri otsust. Ka tema oli nõus,” kerib inglane aega dekaaditagusesse õhtusse.

Valju itaallasse juhendamisel jäi toonane Maardu Levadia tiitlist kaugele. Järgmisel, 2004. aastal Barnwell Tarmo Rüütli plaanidesse ei mahtunud ja mängis peamiselt duublis. Indrek Petersoo kutsel asus ta aga Levadia noori treenima, millesse tuli paarikuune paus seoses klubivahetusega Islandile.

“Mõne kuu eest Islandil maksti mulle ulmeline summa,” paneb IA Akranesi pakkumine ta endiselt pead vangutama.

2005. aastal pallis ta JK Tallinna Kalevi eest esiliigas, ent Concordia kõrgkoolis õppima asudes liitus ta nende meeskonnaga mängiva treenerina, kuni Andrus Mitt ta Nõmme Kalju debüüthooajaks 2008. aastal tagasi meistriliigasse kutsus.

“Kaljuga liitudes ei olnud ma ilmselgelt vormis. Esimeses mängus Flora vastu üritasin kaitsjast kiirusega mööda minna, aga jäin selgelt aeglaseks,” raputab Barnwell omale tuhka pähe. “Kiirus aga oli olnud mu põhiline trump, isegi ainuke.

Endalegi hämmelduseks muutusin Levadias nii nobedaks, et olin isegi üllatunud. Kalju ajaks oli sellest vaid mälestus.”

“

Ma ei ole kunagi treeninud mängijaid, kes nii hästi õpetatavat omaks võtaks, kuid nagu on öeldud, on naiste võistkonda lihtne treenida, aga keeruline hallata.

„

Ometi piisas sellest kiirusest, et aidata HÜJK Emmaste 2010. ja 2012. aastal väikese karika võitjaks, ent nüüd on Barnwelli mängijatee läbi. Õlanihestuse tõttu läheb ta sügisel lõikuslauale. Ja ega mängimiseks aega jääkski. Pisitütre sünni järel on neljal õhtul nädalas toimuvad Flora naiskonna treeningud parasjagu.

“Ma ei ole kunagi treeninud mängijaid, kes nii hästi õpetatavat omaks võtaks, kuid nagu on öeldud, on naiste võistkonda lihtne treenida, aga keeruline keeruline hallata,” muigab Barnwell. “Nad on väga õpihimulised, aga ei vaata telekast eriti tippjalgpalli ja mingitel hetkedel näivad eksinud. Poisse aitab see, et nad proovivad oma iidoleid matkida.”

Floraga liitus Barnwell aastal 2012, kuid enne Lilleküla klubi kutset oli ta Maarjamäelt ja Levadiast juba lahkunud.

Sinna jäi maha 1997. aastal sündinud poiste grupp, kellest mitmed esindavad praegust U17 koondist.

Barnwell on kirglik Liverpooli fänn ja seda aastast 1986, kui tema klubi alistas karikafinaalis igirivaal Evertoni. Ja huvitaval kombel on inglane esindanud ka Eesti koondist.

Muidugi mitte jalgpalli, vaid kriketikoondist. 2009. aastal mängis ta Kreeka Korfu saarel Eesti eest Euroopa meistrivõistluste viiendas divisjonis. Sinna sattus ta tänu osalemisele eestlaste ja siinsete brittide ühistes kriketitreeningutes. Kummaline, kas pole!

2013 AUGUST JALKA

43

üks rahvas, 16 koondist

Eesti maavõistlused 20. ja 21. juunil peeti teist aastat järjest kaheksa maakonna ja pealinna vahelist maavõistlust. Nagu mullugi, saadi kokku üpris korralikud koondised.

Indrek Schwede

N

ii näiteks olid esindatud endised või praegused koondislased Andrei Veis, Liivo Leetma, Urmas Rooba, Meelis Rooba (kõik Järvamaa), Rain Vessenberg, Erko Saviauk, Viktor Alonen, Janno Jürisson, Sander Post (kõik Viljandimaa), Martin Kaalma, Igor Morozov, Dmitri Kulikov, Andrei Stepanov, Vahur Vahtramäe, Marko Kristal (kõik Tallinn), Enar Jääger (Raplamaa), Karl Palatu (Pärnumaa), Aivar Anniste ( Jõgevamaa), Kaarel Kiidron (Põlvamaa), Meelis Peitre (Harjumaa).

“

See oli draama, sest sulle hüütakse, et 30 sekundit on lõpuni ja mõtlesime, et sel aastal võtame ära või lööme penalteid. Üsna raske oli naeratada seal lõpupildil.

„

Kohtusid aastatagused paarid ja revanš saavutati kahel juhul (Tartumaa Tallinna ja Põlvamaa Võrumaa üle). Ühel juhul viigistati ja penaltite järel kordas edu eelmise aasta võitja ( Järvamaa–Raplamaa). Kolmel juhul kaotusskoor vähenes (Hiiumaa–Saaremaa, Lääne-Virumaa – Ida-Virumaa, Läänemaa–Harjumaa) ja vaid ühel juhul suurenes ( Jõgevamaa–Valgamaa). Ühel juhul (Viljandimaa–Pärnumaa) võitis üks pool minimaalse vahega. Järgmisel aastal vahetatakse vahelduseks paare. Kindlasti on see värskendav, aga valitsevad ka ohud. Uued paarid võivad tulla ebavõrdsemad ja

Foto: Lembit Peegel

võivad lõhkuda juba tärganud traditsioone kahe maakonna vahel. Mõne piirkonna vahel on tavalisest suurem omavaheline konkurents ja ärapanemissoov kõige paremas mõttes.

Seal hautakse kättemaksu, hoolimata isegi kahest järjestikusest kaotusest. Mõistagi on üheks selliseks rivaliteediks Eesti kahe suurema saare oma.

“Meil pole midagi uute vastaste vastu maakondade maavõistluste raames, aga see omavaheline mäng on edaspidi raudpolt kindel!” seletab praegu Saaremaa jalgpalli edendav hiidlane Martti Pukk ja jätkab siis: “Hiidlastele poleks üks lisamäng probleemiks, aga Saaremaale küll. See tähendaks esindusmeeskonnale lisakoormust, mida on meistrisarjamängude vahelt raskem leida.”

Arveid klaariti ka mikrofoni taga Hiidlastel ei läinud korda võtta kodusaarel revanši eelmise aasta kaotuse eest. Mullu jäädi võõrsil Saaremaale alla 1 : 3, tänavu üleminuti penaltist 0 : 1.

“Kõrge kaarega tsenderdus põrkas mängija ette ja sealt üles vastu tema kätt,” meenutab Hiiumaa väravavaht Gustav Kotkas. “Kurb, aga vaielda ei saanud. See oli draama, sest sulle hüütakse, et 30 sekundit on lõpuni ja mõtlesime, et sel aastal võtame ära või lööme penalteid. Üsna raske oli naeratada seal lõpupildil.”

Penaltit löödi koguni kaks korda, sest esimese ajal tormas üks saarlane enne lööki vastaste karistusalasse ja mängu kohtunik Aivar Pohlak määras korduslöögi.

“Olin esimesel korral löönud vasakusse alanurka ja Gustav

Foto: Lembit Peegel

Tallinna mängiv treener Marko Kristal lõikas soliidselt palliga läbi kaitseliini, avanes lustiga ja pommitas väravale mõnuga.

44

JALKA AUGUST 2013

Foto: Lembit Peegel

üks rahvas, 16 koondist Foto: Lembit Peegel Kotkas oli hüpanud minu poolt vaadates paremale,” seletab penaltilööja Elari Valmas. “Teisel katsel võtsin riski ja lõin samamoodi. Ei tahtnud pikalt mõelda, mida teisel korral teha, sest sel juhul on oht üle mõelda ja kindlus kaotada. Teine löök nii hea ei tulnud, aga läks vasakule võrku, Kotkas hüppas jälle teisele poole.”

Kotkas, kes on mänginud FC Kuressaares, ei suutnud endise meeskonnakaaslase penaltit tõrjuda, aga lohutab end mõttega, et päev hiljem Hiiumaa meistrivõistluste finaalis võttis ta ära neljast mängujärgsest penaltist tervelt kolm!

Timo Teniste (paremal) võttis Tartumaaga pealinnalt magusa revanši.

Elari Valmas annab vastastele au, sest mäng oli tasavägine. Hiiumaa mängis küll kaitsvalt ja kontrarünnakutega, aga need olid Hiidlane Gustav Kotkas: “Meil olid vahvad kommentaaohtlikud ning mida Valmas eriti kiidab, oli asjaolu, et hiidlatorid ja ma ei näe mingit probleemi, et nad ei võiks Vara ja sed lõpetasid oma rünnakud pealelöögiga.

Kruusi Meistrite liiga mängudes teleekraanil välja vahetada.”

“Oli tunda, et saarlased teevad mitu korda nädalas trenni Nii Valmas kui ka Kotkas soostuvad, et atmosfäär mängul ning füüsiliselt oli nendega keeruline, sest nad on poolprooli hea. Pärast lõpuvilet tulid mängijaid tänama fännid ja ka fessionaalid,” tähendab Gustav Kotkas. “Teisalt näitas mäng, vastastikku oldi sõbrad edasi. et tasemevahe polegi nii suur ja samm meistrisarja polegi nii Marko Kristal lisas loovust pikk.”

Nii Kotkas kui ka Valmas ei tahaks maakondlike maaTallinnas A. Le Coq Arena murul peetud mängus võttis Tarvõistluste raames vastast vahetada. Omavaheline arveteklaatumaa magusa revanši pealinnalt. Tartu meeskonna fännid, rimine läheb neile korda. linnajuhid, kes olid eelnevalt mänginud Tallinna ametiven“See on väga põhimõtteline mäng,” rõhutab Kotkas. “See dadega, laulsid iga omade värava puhul laial rinnal: “Kaunim meeleolu mängul ... Suhtumine on teine, kohtumisel on kalinn on Eestis Tartu!” rikamängu iseloom. Meie väiksema vennana tahaks hambaid Terve kohtumise jooksul juhtis informaator tähelepanu näidata ja ma arvan, et järgmine aasta me selle ära võtame. tallinlaste ülesandmislehele, kus oli mängijana kirjas ka Kuna mehed on ülimalt motiveeritud, küünte ja hammastega treenerikohuseid täitnud Marko Kristal. 74. minutil tuligi võetakse saarlased kinni. Seda muidugi eeldusel, et neljandat Kristal väljakule ja pealinlaste mäng muutus loominguliseaastat järjest neile penaltit ei anta. Ja Andre Frolov peaks termaks. Kristal märkas partnereid ja jagas briljantseid sööte. ve olema – eelmisel aastal ta tegi seal keskväljakul saarlastega, Ühest sellisest tuli ka väljakuperemeeste ainus värav. mida tahtis.”

“Ausalt – kaks aastat pole mänginud,” lausub Kristal JalAga arvete õiendamine käib ka platsi serval. Eelmisel aaskale. “Treeninguid vahel teen kaasa. Maavõistlusel oli meid tal Saaremaal kommenteerisid kohapealsele rahvale mängu vähe ja tegin 15 minutit kaasa. Tundsin end väga okeilt. Eks TV 6 ja Viasat Sport Balticu ekraanilt tuntud telehääled ole ju elu aeg mänginud.”

Toomas Vara ja Kalev Kruus. Hiidlasi tögati mis hirmus!

Kristal tunnistab, et mäng Tartumaaga oli pigem sõu. Kui Küsimusele, kas seekord tehti saarlastele tagasi, saab aga mängijad lähevad väljakule ikka võitma, siis seda mängu erinevad vastused. mängis igaüks oma südametunnistuse järgi.

Saarlane Elari Valmas: “Kohalikud kommentaatorid said Kokku löödi kaheksal mängul 41 väravat ehk 5,1 mängu küll suurepäraselt hakkama, aga tegemist oli siiski vaese kohta. Publikut oli 1215 ehk keskmiselt 152 mängu kohta. mehe Kruusi ja Varaga!”

Järgmise aasta paarid Järgmisel aastal toimuvad Eesti maavõistlused reedel, 20. juunil ning omavahel on vastamisi Pärnumaa–Tallinn, Tartumaa–Viljandimaa, Järvamaa – Ida-Virumaa, Saaremaa–Harjumaa, Võrumaa–Valgamaa, Jõgevamaa–Põlvamaa, LääneVirumaa – Raplamaa ning Läänemaa–Hiiumaa. Mängud peetakse esimesena märgitud koondise koduväljakul.

Eesti maavõistlused Põlvamaa–Võrumaa 4 : 1 (eelmisel aastal 0 : 3), Tallinn– Tartumaa 1 : 3 (4 : 1), Hiiumaa–Saaremaa 0 : 1 (1 : 3), Ida-Virumaa – Lääne-Virumaa 1 : 0 (3 : 1), Harjumaa– Läänemaa 6 : 4 (5 : 0), Raplamaa–Järvamaa 1 : 1, penaltid 4 : 5 (1 : 5), Viljandimaa–Pärnumaa 6 : 5 (3 : 2), Valgamaa– Jõgevamaa 5 : 2 (1 : 0).

2013 AUGUST JALKA

45

klubilood

Jalgpalliklubi Tabasalu – kõrge lennuga uustulnuk!

Kui täiesti korrektne olla, siis on JK Tabasalu tõepoolest uustulnuk, kuna see klubi asutati alles 2012. aasta lõpus. Samas on JK Tabasalu õigusjärglaseks Tabasalu Palliklubi jalgpallialasele tegevusele.

Foto: Ivo Remmelg

Roomet Pullapää

K

õik algas sellest, et ligikaudu 20 aastat tagasi otsis Tabasalu noormeste seltskond kohta jalka tagumiseks. Seltskond otsustas niita maha heina Tabasalu kooli kõrval oleval platsil ja nii see algaski. Praeguseks on sellest heinamaast saanud väga korralik jalgpalliväljak. Kuni 2009. aastani oli jalgpallitegevus Tabasalus pigem Kent Männiku initsiatiivil toimiv huvitegevus, kuid ühel kenal päeval otsustas Kent kutsuda klubisse treener Risto Sarapiku.

Esimesed märgid jalgpalliklubi tõsisemast arengust ilmnesid siis, kui lisajõuna tuli klubisse Risto. Tema nakkav pühendumine ja selge nägemus sellest, milline võiks olla üks hästi toimiv klubi, tõmbas ligi palju kaasamõtlejaid. See viis peagi Tabasalu Palliklubist eraldumiseni.

Sellest lähtuvalt toimus 23. novembril 2012. aastal Jalgpalliklubi Tabasalu MTÜ asutamine. Tegemist on laiapõhjalise organisatsiooniga, mille liikmeteks on isikud ja lapsevanemad, kes on huvitatud jalgpalli edendamisest Harku vallas. Uus klubi asutati 36 inimese poolt, valiti 12 volinikku ja 1 juhatuse liige.

“Mäletan, et istusin sageli pallisaalis pingil ja vaatasin oma poja treeninguid. Sel ajal ei oleks osanud arvata, et ma olen kunagi selle klubi juht,” ütleb klubi juhiks valitud lapsevanem Andro Kullerkupp.

“Sisuliselt oli tegemist tegevuse jätkamisega, mitte asja nullist üles ehita46

JALKA AUGUST 2013

Tabasalu JK on nagu suur pere, kes peab piknikkugi oma väljaku ääres.

misega. Meil oli olemas peamine vara, milleks olid meie sportlased,” lisab Andro Kullerkupp. Klubi alustas 94 lapse ja noorega. Nendest kõige vanemad olid 1999. aastal sündinud poisid, kelle treeneriks oli Riho Pill. Vanuseliselt järgnes Risto Sarapiku 2002. aastal sündinute treeningugrupp, Jüri Talu 2003. aasta, Kent Männiku 2004. aasta ja Riho Pilli 2005. aasta poisid. Nüüdseks on lisandunud veel 2006. aasta grupp Hendrik Nurkliku juhendamisel ning tüdrukud (sündinud 1998–2000), keda juhendab Liis Pello. Lisaks treenivad väravavahte Viktor Kiolein ja Getter Laar.

Hoolimata sellest, et sporditegevus käis, ei olnud JK Tabasalul korralikult toimivat organisatsiooni. Puudus isegi koduleht. Nüüd, kuus kuud hiljem, toimib asi hästi. Klubile on suureks abiks olnud lapsevanemad, Harku vald ja hulgaliselt sponsoreid. Tänu toetajatele sai klubi teha kõigile sportlastele ühtsed treeningu- ja võistlusvormid ning tänu nendele on erinevad võistkonnad saanud käia välisturniiridel. Tänu neile ei maksa lapsevanem näiteks Eesti-siseste turniiride osalustasu. Kokku on klubil

11 sponsorit. JK Tabasalu peasponsor on Rademar, suursponsorid Eccua, Varmapartner ja AV Geodeesia, sponsorid Vertex Consulting, Metus, Falmek Motors, Fenster Alumiinium, Skinest Rail, Sõru Jazz ja Tabasalu Spordikompleks.

Suure toetuse on andnud ka Harku vald ja mitmed eraisikud.

“Selle klubi tugevus on kodutunne,” ütleb lapsevanem Indrek Anepaio.

“Mulle meeldib, et siin käivad omavahel läbi erinevate vanusegruppide lapsevanemad ja lapsed ning käiakse kaasa elamas ka siis, kui parasjagu oma laps ei mängi.” Tõepoolest, selles klubis toimuvad ühised suured piknikud ja väljasõidud, kus sageli püstitatakse klubi telk ja on lehvimas klubi lipp.

Tänu täielikule pühendumisele ja ühtsustundele on tulnud ka silmapaistvad saavutused. Viimased neist on Pärnu Summer Cupi ja Tallinn Cupi võit 2002. aasta vanusegrupis. Sealjuures saavutasid mõlemal võistlusel kõik JK Tabasalu meeskonnad oma alagrupis võidu või teise koha. Esiletõstmist väärivad 1999. aasta poisid, kes suurel väljakul mängides saavutasid neljanda

klubilood koha. Eesti noorte mullustel meistrivõistlustel sai JK Tabasalu esikoha (2003. aastal sündinud) ja teise koha (2002; 2004). Käesoleval aastal on liigamängud poole peal. Kõik JK Tabasalu grupid on konkurentsis esikohale, kuid eriti silmapaistvalt on esinenud 2002. aasta vanusegrupp. Seni on löödud 56 väravat ja endal on puur puhas.

Hea koostöö kohaliku omavalitsusega on käivitanud kiire jalgpallitegevuse arengu Harku vallas. Kohe on valmimas kõige nüüdisaegsem kunstmuruväljak ja järgmisel aastal lisandub väiksemaid muruväljakuid veel Vääna-Jõesuusse ja Murastesse. Harku valla esindusklubi JK Tabasalu saab nüüd rohkem lapsi vastu võtta, kuna ruumi tuleb juurde. Seni pidi klubi tellima kevad- ja sügisperioodil bussivedusid linnaväljakutele, kui oma muruväljak ei kannatanud pealeminekut.

23.–24. augustil toimub Tabasalus suurejooneline jalgpallisündmus, Rademari Jalgpallipäevad Tabasalus. Samal ajal toimuvad ka Tabasalu päevad ja see võimaldab auhinnatseremoonia läbi viia lausa suurel kontserdilaval sadade inimeste silme all. Sellele sündmusele kutsutakse osalema tugevaid võistkondi nii Eestist kui ka välismaalt.

“Meil on selge siht saada kümne aasta jooksul esiliiga klubiks,” räägib klubi juht Andro Kullerkupp. Ta lisab veel, et klubi juhtkond on eesmärgid seadnud realistlikud ega kiirusta. Lastele peab jääma eelkõige mängurõõm.

JK Tabasalu plaanib jätkuvalt osaleda ka välisturniiridel, et saada rahvusvahelist kogemust nii sportlikust kui ka korralduslikust aspektist.

“Ma unistan, et Tabasalu ja Harku vald tervikuna sarnaneb ühel päeval Saksa väikelinnale, kus kohaliku jalgpalliklubi sümboolikat kohtab igas teises autos, aias, rõdul, poes ja inimeste silmis. Et me oleme kõigi elanike jaoks tõeline koduklubi,” ütles Andro Kullerkupp.

Jalgpalliklubi Tabasalu MTÜ Asutatud: 2012, asutajaks üldkoosolek 36 valla elanikuga Juhatus: Andro Kullerkupp, Risto Sarapik, Kent Männik Tegevjuht: Andro Kullerkupp Peatreener: Risto Sarapik

Feliks Adrati 40. mälestusturniir Foto: erakogu

Turniiriks koostatud spetskoondis, mis võitis ära penalti löömise võistluse. Ees vasakult: Rainer Võsaste, kohtunik Ain Karutoom, Martin Reim, Toomas Klaarmann, Margus Martinson, Gregor Lehtmets, Tanel Müürsepp, Andro Kõrgessaar. Taga vasakult: Mihkel Kübar, Alari Kütt, Martin Kaalma, Aivar Olesk, Eduard Lehtmets, Timo Olesk, Ivo Lehtmets, Kaido Ingver.

S

el aastal peeti Jõgeval 40. Feliks Adrati mälestusturniir. Tegu on vanima järjepidevalt kestva jalgpalliturniiriga Eestis. Viimastel aastatel on korraldajaiks olnud Tiimas Klaarmann ja Rainer Võsaste. Viimane koos venna Rauno Võsastega koostas juubeliturniiriks raamatu (fotol) senistest võistlustest.

Raamat annab ülevaate Jõgeval ja Tartus jaamaülemana töötanud Feliks Adrati elust. Olemasolevaile andmeile toetudes kirjeldatakse kõiki 39 varasemat turniiri. Peamiseks allikaks on kohalik ajaleht Punalipp (hiljem Vooremaa). Paaril aastal, kui turniirist ei jäänud ajalehte jälge, võinuks teadmata jääda isegi turniiri võitja, aga õnneks leidsid raamatu koostajad esikohadiplomid, millel võitja nimi kirjas.

Adrati turniiri ajalugu on uhke ja vägevad on ka osalejad. Aastate jooksul on Jõgeval käinud palli taga ajamas kahevõistlejatest olümplased Allar Levandi, Ago Markvardt, korvpallurid Taavi Reigam, Aivat Toomiste, Peeter Grünthal, Harri Drell, Andres Liinet, Margo Uring, Priit Vene ja Alar Varrak, kergejõustiklased Mihkel Kukk, Ain Evard, Raido Mägi, Jevgeni Jessin ja Ain Arro, aerutaja Tiit Tikerpe, poliitikud Juhan Parts, Meelis Atonen, Eiki Nestor, ajakirjanik Risto Berendson, kuulus “Entel-Tenteli” laulupoiss Jan Roosaar ning muidugi vutimehed Ivan O’Konnel-Bronin, Ivo Lehtmets ja Pavel Kazakov, kellele tänavu lisandusid Martin Reim ja Martin Kaalma.

Kohtunikena on turniiril vilistanud Uno Tutk, Ain Karutoom, Jaanus Mutli, Raivo Lattik, Jaanus Nilp ning mängijanagi osalenud Margus Kotter.

Tänavu osales seitse meeskonda, mis esinesid eri liigades. Põhivõistlusel mängisid Eesti liigades mängivatest palluritest koosnenud neli meeskonda omavahel üheringilise turniiri ning osutus, et kaks kangemat said kokku viimases voorus. Metricus KjaH alistas SK Nooruse 2 : 1 ja võitis juubelikarika. Kolmas oli SK Tääksi ja neljas Martin Reimi jalgpallikool.

Teisel turniiril sai harrastajatest esikoha SAK Tartu-Kuremaa. Järgnes JK Raudne Rusikas ja spetsiaalselt selleks turniiriks kokku pandud meeskond ÕSang, kus teiste seas lõid kaasa kolm Feliks Adrati õpilast – Eduard Lehtmets, Aivar Olesk ja Rainer Võsaste –, Jõgeva linnapea Mihkel Kübar ning Martin Kaalma ja Martin Reim.

Traditsioonilise penaltivõistluse võitis aga just Õ-Sang. Osalesid läbisegi liigajalgpallurid ja harrastajad. Meeskonnad loositi paaridesse ja kaotaja kukkus välja.

2013 AUGUST JALKA

47

usutlus

T채na vilistab Tom ja peab valitsema kord!

Foto: Lembit Peegel

48

JALKA AUGUST 2013

usutlus

Toomas Kaldma:

tähehaigus rikkus mu mängijakarjääri 1959. aastal Nõukogude Liidu 33 parema noormängija hulka valitud Toomas Kaldma saab augusti keskel 70.

Ometi peab praegune Nõmme Kalju meeskonna esindaja oma karjääri parimaks osaks kohtuniku ametit ja räägib avameelselt tollal liidu vutis valitsenud korruptsioonist. Mängijana tippu tõusmist segas tähehaigus.

Indrek Schwede

M

is roll sul kõige paremini on välja tulnud: kas mängija, kohtuniku või treeneri

oma?

Parim olin kohtuniku, teiseks mängija ja kolmandaks treenerina. Treenerina olen liiga hea ja leebe. Ma ei saa karjuda. Ma tahan olla kõigiga sõber. Aga treenerina pead olema karm.

Aga kohtunikuna ei saa ju ka olla kõigiga sõber. Kohtunik on kõigi vaenlane!

Ma ei olnud kõigiga sõber, aga mängijad olid minu sõbrad. Nad usaldasid mind. Eestis läksin ise pärast mängu meeskondade juurde ja küsisin kõigilt, kas pretensioone on. Kui oli, arutasime sõbralikult. Pärnus oli mängija Konstantin Bagortšikov, kelle mänge kardeti vilistada. Mina kutsusin ta enne mängu kohtunikuruumi ja ütlesin: “Täna vilistab Tom ja peab valitsema kord! Ei mingit toorutsemist!” Andsime kätt. Ta oli sõnapidaja mees ja mängis, nagu ette nähtud. Pärast mängu surusime jälle kätt. Pärnus oli kohtunikul isegi raskem kui Ida-Virumaal. Ükskord mängis Kalakombinaat seal Normaga. Pärnu mängija Boriss Rubanovitš kukkus nurgalöögi ajal trahvikastis käed laiali nagu liblikal. Kõik karjuvad, et penalti. Mäng lõppes 0 : 0. Rahvas tuleb tribüünidelt minu poole. Aga Normal oli väravavahiks Leedu poiss Aleksandridis, kel oli kõrge otsaesine. Kaks esimesest pealtvaatajat lõi ta otsaesisega nokdauni.

Teised taandusid ja tänu talle pääsesin riietusruumi, kus pidin pool tundi ootama, kuni rahvas maha rahunes. Kui

oleksin pendla andnud, oleks Rubanovitš mõelnud, et leidis paraja oina.

Pärast ta tunnistas, et penaltit polnud.

Sa oled teist põlve jalgpallur.

Jah, isa Valter mängis Haapsalu Läänelas. Tema käest sain vanad putsad ja kedrad.

“

Seal korteris loovutasid nad osa saadud altkäemaksust. Kui olid 3000 saanud, siis 1000 andsid ära ja kogusid punkte parema kategooria teenimiseks. Jah, ma olin ka seal ja andsin 100 rubla, mäletan veel, et ei tahtnud seda raha käest kätte anda ja panin natuke eemale lauale.

„

Kas tema suunas vuti juurde?

Ei tea. Kasvasin Tondil, kus raudtee ääres oli vaba roheline maa. Oli neli eesti ja neli vene poissi. Õppisime vastastikku teineteise keele selgeks. Ehitasime raudtee äärde väljaku ja väravad. Ühe kaluri käest saime võrgud, mille panime väravatele. Seal oli aga üks lehm ka ja ükskord oli lehmanaine väravad maha saaginud. Kõik poisid nutsid.

Isaga oli selline kokkulepe, et kui pidin lõpetama ja tuppa tulema, pani ta malelaua köögiakna peale. Siis oli lõpp ka. Kuna olin poiste organiseerija,

lõpetasid ka teised.

Mainisid kunagi, et sinu mängijakarjääri rikkus ära tähehaigus, kuulsus hakkas pähe.

See oli 1959. aastal kui Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel Moskvas pääsesime kaheksa parema hulka. Lõin väravaid, mind valiti hiljem turniiri 33 parema mängija hulka ehk kolmandaks kesktormajaks. Sain seal Toomas Leiusega heaks sõbraks, tema kutsus mind Eesti Fontaine’iks – Just Fontaine oli 1958. aasta MM-finaalturniiril löönud 13 väravat. Pärast seda tuligi tähehaigus. Roman Ubakivi on rääkinud, et hakkasin šampust jooma, aga see pole õige, sest šampust pole ma kunagi joonud, võibolla ainult viisakusest esimene pokaal. Mina jõin õlut.

Kas praegustel noortel näed kõrvalt ka tähehaigust?

Maksim Paponovil. Ta oli ühe Hispaania klubi akadeemias ja kui tagasi tuli, siis issand jumal, kuidas ta kõnnak ja olek ja suhtumine teistesse mängijatesse ja treeneritesse oli muutunud. Nagu kotkas tuvide keskel. Ma ütlesin talle ka seda. Temal oli see midagi rohkemat kui tähehaigus. Samas, näiteks Ingemar Teever – tänu temale võitis Aivar Tiidus suured turniirid ära, aga Ingemaril pole olnud seda tähehaigust. Kerge tähehaigus on Tarmo Kingil ja temal on ka kõnnak natuke Paponovi moodi.

Mida noortel sinu tähehaiguse juhtumist õppida on?

No Paponovile ma ütlesin, aga teda pole 2013 AUGUST JALKA

49

usutlus see parandanud. Kus ta üldse mängib praegu? (Paponov pallib Tallinna Kalevis – toim.). Kingile pole ma seda öelnud.

Eesti esindusmeeskonnas mängisid Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 11 korda ja lõid ühe värava. Seda Dnipropetrovski Dnipro vastu!

Jah, Kadriorus. Pall tuli kornerist ja samal ajal kui peaga lõin, sain kaitsjalt põrutuse pähe. Ma ei teadnudki, et olin löönud värava! Tallinna Kalev mängis 1960. aastal liidu meistrisarjas ja mina selle duublis. Olin siis 10. klassi poiss, noorim meistrivõistlustest osavõtja ja sain palka 1600 rubla. Duublid mängisid päev enne põhimeeskondi. Meie vaatasime nende mängu tribüünilt.

Toshkendis, kui Kalev mängis Pahtakoriga, tutvustas informaator mind noorima osavõtjana ja palus püsti tõusta. 1962. aastal läksin sõjaväkke, aga tänu jalgpallile elasin hästi. Olime koos

paremäär Mati Gildeniga – ta ise nimetas end parimaks ääreks – Rohuneeme kordonis. Saime jefreitori auastme ja hakkasime kolme rubla 80 kopika asemel saama palka neli rubla 80 kopikat. Siis sai keegi teada, et saan korralikku palka Dünamost, mult võeti jefreitori pael pagunitelt ja palka madaldati rubla võrra!

Kas tähehaigus oli ainus põhjus, miks sa lõpuni läbi ei löönud? Üks osa oli kindlasti tähehaiguse süü.

Aga ju ma lihtsalt ei kõlvanud esindusmeeskonda, ei küündinud.

Kas oled kahetsenud ka, et ei jätkunud püsivust ja distsipliini, ja et jõid õlut?

Olen küll kahetsenud. Oleks piirid lahti olnud ... Ehkki oleksid jäävad oleksiteks.

Treener Uno Piir on meenutanud, et kui meeskonnakaaslased maast lahti said, oli sinul juba turul käidud.

Foto: Lembit Peegel

Toomas Kaldma on kohtunikuks ühel sõumängul, kus avalöögi teeb poliitik Ülo Nugis.

50

JALKA AUGUST 2013

Mulle meeldib turul käia. Võõrastes linnades teen seda alati. Meeles on Toshkent. Kiievis oli komme, et saad pakutavat maitsta. Kui kolmas kord poistega läksime, siis turumutid hüüdsid eemalt, et need tulid jälle sööma!

See, mida Piir mäletab, oli Pärnus. Uno on minu kõige olulisem treener. Kui 1967. aastal lõppes profiks olek, siis tema võttis mu Normasse mängima.

Olin tehases insener-dispetšer, sain oma kabineti. Aga no mis insener mina olen – sellest oli asi kaugel. Ma olin jalgpallur. Korraga olid mehed Tempost, Avo Sillandi ja veel keegi, mul ukse taga ja meelitasid mind Temposse. Neil oli suur spordiklubi, tegeleti paljude meeskonnaalade ja muidugi ralliga (Tempo oli taksopargi spordiklubi – toim.).

Mul polnud autojuhilube, aga käisin autokoolis ja sain load kätte. Probleem oli Piiriga ja eriti tema abikaasa Ly Piiriga, kes oli pettunud, kui ära läksin.

Ly küsis, et kuidas sa nii saad, kas hingepiinu pole? Võibolla oli ka, aga ma ei kahetse seda sammu. Nüüd on see lugu meie vahel muidugi unustatud. Taksopargis olin kaks kuud paigaldaja – see on ametimees, kes sõidab töölt tulnud taksod garaaži. Selle aja sees sõitsin kahel autol tiivad küljest ära! Teine mees tegi korda – sõitis vastu seina ja tiivad paika tagasi! Juhid ei teadnud juhtunust midagi. Oma esimesel tööpäeval ei julgenud kuidagi kedagi peale võtta.

Lõpuks võtsin julguse kokku ja ühe härrasmehe peale. Tänaseni on meeles, et ta andis jootrahaks terve rubla! Tööle läksime, millal tahtsime. Autod olid uued. Teenistus oli väga korralik. Ühe öö teenistusega käisime kord Moskvas lennukiga lõunat söömas.

Vilistasid 14 Nõukogude Liidu meistrisarja mängu, pluss kolm abikohtunikuna. Millised olid su tippmängud kohtunikuna?

Murmanskis, kus kohaliku meeskonna vastaseks oli Magiljovi Dnepr. Et külalismeeskond mind ei näeks, peideti mind kuni mänguni sõjalaeva (kardeti, et Dnepr pakub kohtunikule mängu äravilistamise eest raha – toim.). Mind viidi enne seda mängu kaubalattu – vali, mida tahad. Seal oli asju nööpnõelast lennukini, aga mina piirdusin ühe kampsuniga. Öeldi – ükskõik, kuidas mäng lõpeb, kampsunit me ära ei võta.

Magiljovi kapten sai mulle ligi alles mängu vaheajal ja sosistas kõrva: “Tom, kui võidame, saad 5000.” Mängus oli olukord, kus Leningradist pärit abikohtunik ei fikseerinud Dnepri kindlat suluseisu. Aga abikohtunikud on ju abistavas funktsioonis, vastutan mina.

Fikseerisin suluseisu ise. Murmansk kaotas 1 : 2.

Ja said Magiljovi meestelt 5000 rubla?

Pole seda raha siiani näinud. Kui oli määruste rikkumine, tuli vilistada.

Tegin sageli nii, et kutsusin enda juurde mängija, kes oli teinud kollase kaardi väärilise vea. Ütlesin talle: “Ma peaksin andma sulle kollase, kuid ei anna. Aga kui veel teed, annan otse punase!” See töötas!

“

Ühe kaluri käest saime võrgud, mille panime väravatele. Seal oli aga üks lehm ka ja ükskord oli lehmanaine väravad maha saaginud.

Kõik poisid nutsid.

„

Nägid Nõukogude Liidus palju korruptsiooni?

Jah. Lõpetasin vabariikliku kategooriaga. Kui oleks 5000 rubla Moskvasse viinud, oleks määratud mänge, kust raha tagasi teenida ja saada punkte üleliidulise kategooria jaoks. Ma olin ühe korra ühes üheksakorruselise maja korteris, kust kohtunikud läbi käisid.

Siis käis kogu liiklus ju läbi Moskva ja kaugelt mängult koju naasvad kohtunikud sõitsid läbi pealinna. Seal korteris loovutasid nad osa saadud altkäemaksust. Kui olid 3000 saanud, siis 1000 andsid ära ja kogusid punkte parema kategooria teenimiseks. Jah, ma olin ka seal ja andsin 100 rubla, mäletan veel, et ei tahtnud seda raha käest kätte anda ja panin natuke eemale lauale. See jäi mu viimaseks korraks. Asja eest, mida armastan, ma raha ei maksa.

Meenub juhus, kus grusiinid mängisid Vene NFSV vastu ja teatasid mulle, kui palju ma saan nende võidu ja kui palju viigi eest. Venelased läksid 2 : 0 ette. Grusiinid lõid ühe tagasi ja seejärel teenisid puhta penalti 2 : 2. Siis tuli

veel viimane rünnak, ma vaatasin, et kurat, löövadki ära, aga lõid latti! Pärast mängu saabus kohtunikeruumi vihane Vene treener ja sõimas mind. Aga tuli ka teenekas Vjatšeslav Koloskov ja ütles, et see oli 160% pennal! Mulle oli see kergenduseks. Aga grusiinid olid aumehed ja maksid ära.

Miks sa grusiinide raha vastu võtsid?

Aga mina ei öelnud neile midagi, ma ei nõustunud nendega ega reageerinud nende ettepanekule. Nad ise otsisid mu üles ja ausalt öeldes hakkasin ma ka kartma. Läksin isegi restorani ja palusin teiste rahatähtede vastu ära vahetada – äkki midagi juhtub, et rahad on märgitud või nii.

Eesti NSV karikafinaalis Pärnu Kalakombinaadi ja Kohtla-Järve vahel ütlesid pärnakad, et kui nemad võidavad, ootab mind ees välisreis. Lisaajal lõi Mart Paumäe mängu ainsa värava.

Täiesti ausalt. Pärnu mehed kutsusidki mind Bulgaariasse, elasin koos kalakombinaadi meeskonna ja juhtkonnaga.

Mida nad ütlesid, seda ka tegid, ega mina ei küsinud. Mäng oli aus. Ma ei lasknud end mõjutada ja mängijad teadsid seda.

Tänapäeval oleks see suur korruptsioon!

Arvad, jah?

Aga loomulikult. Mõistan, et vilistasid ausalt, aga asi peab ka aus näima.

Kui võtad pärast mängu hüved vastu, ei jää asjale head mekki.

Nõus. Aga veel kord: vilistasin ausalt, soovisin alati saavutada mõlema meeskonna austust. Mis nemad mulle lubasid, on nende asi. Aga tänapäeval on muidugi teisiti.

Kas sa praegu vaatad ka mängu kohtuniku silmadega?

Väga. Meeldib väga vaadata läbi kohtuniku silma. Ma tunnen end jõle hästi, kui olen väljakul kohtunik. Armastan seda mängu. Väljakul kaovad kõik muud elumured. Hea on olla. Eri Klas, keda tunnen ja kellega viimati olime koos jaanitulel, ei tule vutti vilistama ja mina ei lähe Berliini filharmoonikuid juhatama. Ma teen, mida ma tean.

Millise jälje sa Eesti jalgpalli oled

Foto: Lembit Peegel

usutlus

Toomas Kaldma on vilistanud kaht Eesti NSV karikafinaali ja olnud kaheksal abikohtunik. Siin hüpitab ta 2012. aasta Kalju võidetud vaba Eesti meistritiitlit.

Toomas Kaldma ja Nõmme Kalju Mind soovitas Nõmme Kaljule treeneriks mu nimekaim Toomas Krõm kümmekond aastat tagasi. Tõusime igal aastal kõrgemasse liigasse.

Meistrisarja esimese üleminekumängu kaotasime 0 : 1. Olin mikrofonimees ja ütlesin rahvale: “Ärge kurvastage, Kuressaares võidame 2 : 1 ja pääseme kõrgliigasse!” Võitsimegi 2 : 1. Pärast pealtvaatajad küsisid, et kuidas sa teadsid? Vastasin, et kullakesed, ma tean veel paljusid asju, aga ei hakka teile rääkima (naerab – toim.).

jätnud? Kuidas tahad, et sind mäletataks?

Ma tahaksin, et mind meenutataks mu armsama ja kalleima treeneri Uno Piiri sõnadega: “Kus oli Tom, seal oli elu, huumorit ja karismat, sest ta ise oli karismaatiline õpilane. Et ta tahtis muudeski valdkondades olla seltskonna lõvi ja horoskoobi järgi ta ongi lõvi!” Naine ütleb, horoskoobis on minu kohta palju täppiminevat.

2013 AUGUST JALKA

51

maailm

Foto: http://www.copa2014.gov.br/

Amazonase keskusesse Manausi rajatav Arena da Amazonia aasta enne turniiri avamist. See staadion on üks turniiri murelapsi.

Brasiilia valmistub MMiks ehk pidu katku ajal?

Jalgpallilembestele brasiillastele tuli maailmameistrivõistluste korraldamisõiguse saamine suure eufooria ja pidustustega. Praeguseks on ülev meeleolu suures osas asendunud paanikaga, kuid rõõmu valmistab endiselt rahvuskoondise edukus.

Erik Henno, Brasiilia

K

ui küsida praegu, aasta enne MMi algust, brasiillase käest, kas pooldate selle suurvõistluse korraldamist, siis vastaks väga paljud eitavalt. Eufooriast sai paanika peamiselt seetõttu, et korraldamisega seotud kulutused on läinud alguses plaanitust mitu korda suuremaks. Loomulikult on brasiillastele uhkuse asi see suurvõistlus edukalt läbi viia, kuid kuna uute ja ilusate staadionite ehitamise tõttu ei jätku raha uute haiglate rajamiseks või koolimajade renoveerimiseks, siis paljud pigem loobuks staadionitest.

Juuni alguses Brasiilia suuremates linnades alanud meeleavaldustel nõuti peale ühistranspordi kvaliteedi paran52

JALKA AUGUST 2013

damise, korruptsiooni vastu võitlemise ja tervishoiusüsteemi reformimise ka MMi korraldamisest loobumist. Riigijuhid on küll püüdnud rahvast veenda, et MMist saavad kasu ka nemad, kuid kulutused on kasvanud brasiillastele üle mõistuse kalliks.

“Brasiilia riik on nagu hoolimatud lapsevanemad, kes jätavad lapsed nälga, aga ostavad samal ajal kalleid riideid ja ehteid,” võrdles tuntud teleajakirjanik Luiz Carlos Prates telekanali SBT uudistesaate otse-eetris ning rõhutas, et eriti paneb teda nördima pealinna Brasilia staadioni Estadio Nacional Mane Garrincha ülikallis rekonstrueerimine.

“Esialgu räägiti, et see läheb maks-

ma ligi 800 miljonit riaali, mõni kuu hiljem juba 900 miljonit ning nüüd räägitakse, et võib minna kuni 1,5 miljardit maksma. Aga Brasilias pole ühtegi arvestatavat jalgpallimeeskonda,” ütles Prates. “Staadion saab MMi ajal heal juhul kaks-kolm mängu ja jääb siis praktiliselt kasutuna seisma.

Samal ajal on haiglate olukord viletsamast viletsam, arstid alamakstud ning haridussüsteemist ja kuritegevusest ma ei räägigi. Ma ei taha, et minu maksuraha pannakse selliste ühekordsete projektide alla nagu selle staadioni renoveerimine!”

Pratese seisukohaga nõustub iga päevaga üha rohkem brasiillasi. Rio de

maailm Janeiros Maracana staadionil toimunud maailmajagude karikavõistluse finaali ajal Brasiilia ja Hispaania vahel kogunes staadioni lähedale umbes 5000 inimest, et avaldada meelt konkreetselt staadionite ehitamiseks kulutatud summade üle. Taolisi meeleavaldusi on oodata ka järgnevatel kuudel.

MMi korraldamisest loobumine aga ei tule praeguses etapis kõne allagi. Ühes pole aga kahtlust – Brasiilia saab võistluse korraldamisega hakkama.

Kuus staadionit on valmis Esialgu kandideerisid mänge vastu võtma 18 staadionit ning nende seast valiti välja 12. MMi toimumise koha valimise ajal ei olnud Brasiilias aga ühtegi areeni, mis oleks vastanud FIFA MMi nõuetele. Kõige kiiremini hakati renoveerima või lausa nullist ehitama staadione, kus pidi aasta enne MMi toimuma maailmajagude karikaturniir.

Praeguse seisuga ongi MMiks valmis kuus staadionit ning ülejäänud kuue kallal käib tihe töö. Näiteks Brasiilia suurimasse linna Sao Paulosse kerkiva Corinthiansi meeskonna staadioni kallal käivad tööd lausa kolmes vahetuses ja tööd tehakse sageli ka päris pimedas.

Euroopa suurtel staadionitel mängude vaatamisega harjunud jalgpallisõbrad peavad kindlasti varuma kannatust ning juba ette leppima sellega, et kõik ei pruugi funktsioneerida nii hästi kui Euroopas. Ehedaks näiteks oli maailmajagude karikaturniiri ajal Fone Nova staadion Salvadoris.

Suurele ja imeilusale staadionile pääsemine võttis väga kaua aega, paljud jalgpallisõbrad ei leidnud oma istekohti piisavalt kiiresti üles, tõsiselt oli häiritud mobiili- ja internetiühendus ning toitlustuspunkte oli liiga vähe. Mõned pealtvaatajad, kes läksid vaheajal hot dog’i ja õlut ostma, jõudsid oma istekohale tagasi alles teise poolaja lõpuks.

Korraldajad registreerisid kõik need mittevastavused ning lubasid, et aasta pärast taolisi probleeme ette ei tule.

Kui staadionid saadakse järgmise aasta juuniks kindlasti valmis, siis suurema küsimärgi all on lennujaamade renoveerimine ja hotellide ning infrastruktuuri ehitus. Praegu on Brasiilia suurima linna Sao Paulo rahvusvaheline lennujaam Guarulhos nii paksult rahvast täis, et passikontrolli järjekorras tuleb vahel mitu

tundi seista. Uusi terminale küll avatakse, aga need on pigem siseriiklikele lendudele mõeldud ning välisturistil tuleb väga suure tõenäosusega olla valmis ka MMi ajal meeletute järjekordadega.

Algselt oli plaanis avada 2014. aastal Rio de Janeiro ja Sao Paulo vahel ka kiirrongiliin, kuid nüüd on sellest mõttest loobutud ning reaalsem on selle liini valmimine 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude ajaks.

“

Brasiilia riik on nagu hoolimatud lapsevanemad, kes jätavad lapsed nälga, aga ostavad samal ajal kalleid riideid ja ehteid.

„

Kui suuremad linnad, nagu Sao Paulo ja Rio de Janeiro, mis on juba harjunud suuremate külastajate arvuga, suudavad turiste mahutada küll, siis väiksemates linnades tuleb kiiremas korras hakata uusi hotelle ehitama. Selles vallas on praeguse seisuga veel väga vähe ära tehtud.

Väga erinev kliima Kindlasti saab olema väga huvitav vaadata, mis meeskonnad millistesse linnadesse mängima loositakse. Kui Euroopas on juuni lõpus käes soe suvi, siis Brasiilias on alanud talv. Samas on riik nii suur, et temperatuur varieerub kohati lausa mitukümmend kraadi.

Kui troopilises põhja- ja kirdeosas

(Manaus, Fortaleza, Salvador, Recife) püsib temperatuur ka talvel ligi 30 kraadi ringis, siis lõunaosas (Porto Alegre, Curitiba) peavad nii mängijad kui ka jalgpallifännid olema valmistunud selleks, et õhtuste mängude ajal ei pruugi õhusooja olla üle 10 kraadi. Sestap tasub spordisõpradel, kes on plaaninud Brasiiliat MMi ajal külastada, teha endale selgeks, mis linnas mänge vaadata soovitakse ning seejärel valida, kas kaasa võtta ainult rannariideid või pakkida reisikohvrisse ka soe kampsun ja talvemantel.

Peale kliima tuleb Brasiiliasse reisimise juures teha endale selgeks ka see, et kuritegevus on samba- ja karnevalimaal palju suurem kui Euroopas. MMi-aegset Brasiiliat võib ehk võrrelda karnevaliaegse Rio de Janeiroga, mil tänavatel oleva rahvamassi sees võid rahakotist ja dokumentidest ilma jääda nii, et ise ei märkagi või siis veidi vaiksemal tänaval sattuda püstoliga röövija ette.

Tavaliselt on turistide jaoks kõige ohtlikumad linnad Rio de Janeiro ja Salvador, kuid MMi ajal tasub kõrgendatud tähelepanuga ringi liikuda ka teistes linnades. Rio de Janeiro osariigi kuberner on peale politseinike lubanud tänavatele saata ka sõjaväelased ning erilise tähelepanu alla võetakse vaeste linnaosade ehk favelade sissepääsud, et uudistavad turistid kogemata sinna ei satuks. Kindlasti on tavalisest rohkem korrakaitsjaid näha ka teistes suurlinnades.

Brasiillased enesekindlad Brasiillased on ise väga enesekindlad, et nende rahvuskoondis esineb kodusel Foto: Eraldo Peres/Scanpix

Tuhanded inimesed üle Brasiilia kogunesid maailmajagude karikaturniiri ajal tänavatele, et avaldada protesti suurte kulutuste üle.

2013 AUGUST JALKA

53

maailm MMil edukalt, kuid see enesekindlus saabus alles hiljuti. Enne maailmajagude karikavõistlust oldi oma koondise osas ootaval seisukohal ning levinud oli arvamus, et Hispaaniat kindlasti võita ei suudeta. Aga kindel 3 : 0 võit valitseva maailmameistri üle finaalis andis kohalikele fännidele kõvasti enesekindlust juurde ning aasta enne MMi algust on ootused väga kõrged.

Brasiilia jalgpallisõbrad on juba aastaid oodanud oma noorelt superstaarilt Neymarilt, kes Santose meeskonna eest kohalikes liigades häid esitusi on teinud, väravaid ka rahvuskoondise eest. Maailmajagude karikavõistlus näitas, et hiljuti FC Barcelonaga lepingu sõlminud Neymar on valmis ka koondises särama – 21-aastane noormees lõi turniiril neli väravat ning valiti parimaks mängijaks.

Pikka aega on Brasiilia koondise puuduseks peetud tipptasemel tipuründaja puudumist. Kohalike suure lemmiku, särgi number 9 kandja koht on olnud pärast Ronaldo tippvormi kadumist aastaid sisuliselt tühi. Nüüd tundub, et särk on leidnud Fluminense meeskonna liikme Fredi näol lõpuks väärika omaniku. Fred on olnud nii klubi kui ka koondise eest viimastel kuudel väga stabiilne ning lõppenud turniiril lõi ta kokku viis väravat.

“Saime karika tänu kodupubliku tohutule toetusele,” kiitis finaalis kaks väravat löönud Fred. “Kui enne avavilet mängiti ette ainult rahvushümni esimene salm, laulis kogu staadion hümni ise edasi. See andis meeskonnale võimsa energialaengu.”

Fredi meelest ei ole tema koht rahvuskoondise algkoosseisus järgmise aasta MMil kaugeltki garanteeritud.

“Aasta jooksul võib väga palju muutuda,” jäi oktoobris 30aastaseks saav ründeäss tagasihoidlikuks. “Brasiilias on väga palju häid ründemängijaid ja ma pean üha rohkem nii trennis kui ka võistlustel pingutama, et oma kohta koondises säilitada.”

Loomulikult mõistavad brasiillased, et kuigi võit võimsa Hispaania üle tekitas palju positiivseid emotsioone, pole sugugi garanteeritud, et aasta pärast koondis ka MMilt võitjana väljub. Peamiste konkurentidena nähakse peale Hispaania ka Saksamaad ja Hollandit.

54

JALKA AUGUST 2013

Brasiilia MMi staadionite ehitus numbrites Rio de Janeiro – Estadio do Maracana Valmis Ehitusele kulunud summa: 279,91 miljonit eurot 73 531 istekohta Belo Horizonte – Estádio Mineirao Valmis Ehitusele kulunud summa: 240,65 miljonit eurot 57 483 istekohta Brasilia – Estadio Nacional Mane Garrincha Valmis Ehitusele kulunud summa: 351 miljonit eurot 68 009 istekohta Fortaleza – Estadio Castelao Valmis Ehitusele kulunud summa: 215,7 miljonit eurot 58 704 istekohta Salvador – Arena Fonte Nova Valmis Ehitusele kulunud summa: 204,88 miljonit eurot 52 048 istekohta Recife – Arena Pernambuco Valmis Ehitusele kulunud summa: 183,17 miljonit eurot 42 849 istekohta

Cuiaba – Arena Pantanal Ehitusjärgus Ehitusele kuluv summa: 179,5 miljonit eurot (arvatav) 42 968 istekohta Curitiba – Arena da Baixada Ehitusjärgus Ehitusele kuluv summa: 81,02 miljonit eurot (arvatav) 41 456 istekohta Manaus – Arena da Amazonia Ehitusjärgus Ehitusele kuluv summa: 178,3 miljonit eurot (arvatav) 42 374 istekohta Natal – Arena das Dunas Ehitusjärgus Ehitusele kuluv summa: 121 miljonit eurot (arvatav) 42 086 istekohta Porto Alegre – Estadio Beira-Rio Ehitusjärgus Ehitusele kuluv summa: 114 miljonit eurot (arvatav) 48 849 istekohta Sao Paulo – Arena Sao Paulo Ehitusjärgus Ehitusele kuluv summa: 283 miljonit eurot (arvatav) 65 807 istekohta Allikas: www.fifa.com, www.portal2014.org.br

Manaus Fortaleza Natal Cuiaba

Recife Brasilia

Salvador Belo Horizonte

Sao Paulo Rio de Janeiro

Curitiba

Porto Alegre

Foto: Edgar Kriisk

MEIE JALGPALLINEIUD KUTSUVAD KAASA ELAMA!

Tüdrukute U-17 EM-valikturniir 29. juuli kell 14:30 Norra - Horvaatia, Kadrioru staadion kell 17:30 EESTI - Rumeenia, A. Le Coq Arena 31. juuli kell 14:30 Horvaatia - Rumeenia, Kadrioru staadion kell 17:30 EESTI - Norra, A. Le Coq Arena 3. august kell 14:30 Rumeenia - Norra, Kadrioru staadion kell 14:30 EESTI - Horvaatia, A. Le Coq Arena

AITAME TÜDRUKUD VÕITUDELE! Pääsmed hinnaga 2€ saadaval kohapeal.

LHV Jalgpallikaardi ning Jalgpallihaigla liikmekaardi ettenäitamisel sissepääs tasuta!

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

2013 AUGUST JALKA

55

maailmajagude karikas

Ühekülgsed impotendid Hispaania ja Barcelona A

susin maailmajagude karikavõistlusi vaatama suure huviga hispaanlaste vastu. Oli ju Barcelona langemine Meistrite liigas andnud mõjusa hoobi nende tiki-taka stiilile. Müncheni Bayern suutis üleväljapressiga, kiirete ja jõuliste vasturünnakutega Barca veenvalt nokauti lüüa.

Kuidas läheb Hispaania rahvuskoondisel turniiril, mida nad kunagi võitnud pole? Kuidas tulevad vastased toime nende pallivaldamistaktikaga? Kas nad on midagi õppinud Bayernilt?

Hispaanlased kõlksutasid oma esimeses mängus Uruguay vastu söötu nagu muiste: enesekindlalt ja mõnuga.

Nende stiil töötas laitmatult, lõunaameeriklased ei jaksanud hispaanlasi suruda. Hispaania võitis teenitult 2 : 1.

Ka Tahitist (10 : 0) ja Nigeeriast (3 : 0) polnud maailmameistritele vastast.

Poolfinaal Itaalia vastu näitas midagi täiesti uut. Esimesel poolajal Hispaania valdas küll talle harjumuslikult palli, aga meelde jäid eelkõige Itaalia rünnakud.

Just nii oligi – Hispaania mängis palliga, kujutamata mingit ohtu vastaste väravale, aga Itaalia iga vasturünnak oli ohtlik.

Itaallased üritasid palli oma karistusalast lahti mängida ja vastaste kõrge surve alt palliga välja tulla. See oli midagi uut.

“

Hispaania esimese löögi raamidesse tegi vahetusmees Jesus Navas alles 58. minutil!

„

Üllatuse pakkus teine poolaeg, mil palli valdas hoopis Itaalia! Näis, et tegemist oli Hispaania teadliku taktikaga: vallake teie palli ja vaatame, mis te sellega peale hakkate! Arvestades, millist ohtu kujutasid Itaalia vasturünnakud, oli hispaanlastele tõepoolest ohutum lasta vastastel palliga (aeglaselt) toimetada.

Samas jättis Hispaania traditsiooniliselt kasutamata võimalused kiirrünnakuteks: kui pall Itaalialt kätte saadi, ei kiirus56

JALKA AUGUST 2013

Foto: Nelson Almeida/AFP/Scanpix

Hispaania keskkaitsja Sergio Ramos vastaste kastis kuue väljakumängija ja puurivahi vastu. Kus on teised?

tatud sellega vastase värava poole, vaid lubati vastasel kaitsepositsioon sisse võtta. Kui vahel harva mõni hispaanlane sattuski veidi kiiremalt tegutsedes Itaalia trahviala lähedusse, oli ta seal üksinda mitme vastu ja abivägi jalutas rahulikult keskväljal. Kui Itaalia oli alates avaminutitest ohtlikult rünnanud ja väravat pommitanud, siis Hispaania esimese löögi raamidesse tegi vahetusmees Jesus Navas alles 58. minutil! Hispaania enesekindlust rappis ka vastaste kooskõlastatud kaitse – nagu hispaanlased varasematel aastatel, nii võitles Itaalia meeskondlikult mitmel puhul palli vastaste poolelt enesele tagasi. Hispaania mängust polnud järel midagi!

Teisel poolajal oli see pigem peegelpildis: senist Hispaaniat etendas hoopis Itaalia. Muidugi tingis eriti teise poolaja nõrgema mängutempo ka kuumus, aga tingimused olid võrdsed mõlemale.

Oma mängustiili krahh Hispaania võitis väravateta normaalja lisaaja järel lõpuks penaltiseerias.

Finaalis Brasiilia vastu ei antud neile üldse šanssi. Jah, nad olid saanud päeva vähem puhata, pluss mängitud lisaaeg ja penaltid, aga kindlasti oli hoobi saanud ka nende enesekindlus. Brasiilia purustas maailmameistri 3 : 0. Jällegi ei antud hispaanlastele ruumi teha tiki-takat ja

lausa harjumatult valus oli vaadata, kui tihti Hispaania palli kaotas.

Kui Barcelona ja Hispaania aina võitsid – ja vahel juhtus, et edu tõid alles viimased minutid monotoonset ja meisterlikku söödumängu –, toonitasid nad alati, et võidu tõi nende usk oma mängustiili. Nüüd on see stiil vastaste poolt lahti hammustatud, sisuliselt põrmustatud. Hispaania ja Barcelona oma mängustiil tähendab nüüd seda, et ajakuluka pallivaldamise juures ei suudeta luua väravaohtlikke olukordi, samas kui vastased tekitavad neid ridamisi.

Hispaanlasi sunnitakse aina enam eksima söödumängus neid kõrgelt pressides.

Samal ajal usaldavad vastased ise palliga omalt poolelt söödumänguga alustada ja surve alt välja tulla (olen alati imestanud, et nii suur ei tohiks mängijate tehniline suutlikkus tipptasemel ometi olla, et Barca ja Hispaania vastu nii abitud on oldud). Hispaania ja Barca oma mängustiil tähendab seda, et mängitakse ühekülgselt ja impotentselt: ei pealelööke, ei tsenderdusi, ei kiirrünnakuid, ei kasti mängitud nurgalööke.

Millise vastuse annavad Barcelona ja Hispaania järgmisel Meistrite liiga hooajal ja tuleva aasta MMil Brasiilias?

Indrek Schwede

rannajalgpall

Rannajalgpallikoondis mängib augustis pääsu eest tugevaimate sekka Eesti rannajalgpallikoondis alistas euroliiga Hollandi etapil Haagis kaks vastast ja lunastas koha augustis toimuvale finaalturniirile, kus mängitakse pääsu eest kõrgeimasse seltskonda.

Lennart Komp

E

estile alistus Bulgaaria 4 : 2 ja Norra 5 : 4. Viimases matšis oma neljaliikmelise grupi esikoha nimel kaotati Kreekale 0 : 3, ehkki avaperioodil omati head võimalust juhtima asuda ja pealelöökide arvestuses ületati vastast kaks korda. Samas, liigsuurt rolli see allajäämine enam ei mänginud, sest ka grupi teine koht tähendas pääsu finaalturniirile.

“Kreekal vedas, et nad ette läksid, sest nad mängisid ülikaitsvalt ning väravavaht tegi supermängu,” ütles koondise peatreener Kert Haavistu.

“Bulgaaria ja Norra vastu olime mängu jooksul samuti raskes seisus, kuid tegutsesime kannatlikult ja kindlalt ning võtsime võidud ära.”

“

Rahvusvaheline mäng on aastate jooksul muutunud oluliselt füüsilisemaks ning Bulgaaria vastu nägi vahel rohkem liivamaadlust kui jalgpalli.

„

Just kogemust peabki Haavistu oma meeskonna trumbiks, oskust närvitsemata mängida ja piiripealseid seise enda kasuks kallutada. Ning kogemust on meeskonnas samuti küllaga. Väravavaht Ruslan Mironov on 41, tema kolleeg Vaiko Tammeväli 33, Kristen Viikmäe 34, Andreas Aniko 33 ja nõnda edasi.

Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Kogemus on rannajalgpallikoondise trump. Pildil Andreas Aniko (nr 5) maavõistlusmängus Tahitiga.

Eesti rannajalgpallikoondis Haagis mängiti koosseisus: Vaiko Tammeväli, Ruslan Mironov, Taavi Tammo, Andreas Aniko, Rando Rand, Kristian Marmor, Marko Truusalu, Kristen Viikmäe, Priit Mäeorg, Aleksander Saharov.

“Nooremaid mängijaid on vaateväljas küll, kuid nii suur turniir olnuks neile veel liiga suur suutäis ning nemad saavad mänguajaga Balti turniiril rahvusvahelist tunnetust,” sõnas Haavistu.

“Rahvusvaheline mäng on aastate jooksul muutunud oluliselt füüsilisemaks ning Bulgaaria vastu nägi vahel rohkem liivamaadlust kui jalgpalli.”

Peatreeneri sõnul sõidetigi Haagi eesmärgiga jõuda eurosarja finaalturniirile, sest varasemad tulemused andsid selleks piisavalt alust. Nüüd, kus see eesmärk on täidetud, ei kavatse Haavistu leppida vähemaga kui pääs A-divisjoni, ehkki möönab, et ka koht nelja seas oleks väga hea.”

Koondise graafik enne otsustavat turniiri on võrdlemisi tihe. Juba 25. juulil alustati turniiri Lätis Jurmalas, kus peale võõrustajate olid vastasteks

Leedu ja Valgevene. Lisaks mahub vahepeale kohalik rannaliiga etapp ja kolm korda nädalas toimuvad koondise ühistreeningud.

Eurosarja finaaletapp mängitakse 8.–11. augustini Hispaanias Torredembarras, kus Eesti võitleb pääsu eest A-divisjoni ehk Euroopa 12 tugevama rannajalgpalliriigi sekka. B-divisjonist on koha sinna peale Eesti ja Kreeka kindlustanud Inglismaa, Türgi, Iisrael, Ungari ja Tšehhi. Kõrgeim, 13. asetusega Euroopa tabelis on neist viimane, Eesti hoiab 14. kohta.

Kaheksas osaleja saab olema A-divisjoni tänavuse punktiarvestuse viimane.

Torredembarras jagatakse koondised kahte neljasesse gruppi, nende võitjad kohtuvad omavahel, et selgitada, kes pääseb A-divisjoni.

2013 AUGUST JALKA

57

universiaad

Proffidena universiaadil, amatööridena kodus

Foto: Lembit Peegel

Eesti naiskond tundis end universiaadil Kaasanis tõeliste professionaalidena, sest tingimused olid briljantsed. Kodus peab jälle harjuma madalama taseme ja nõudmistega, aga tüdrukud kinnitavad, et latti nad alla ei lase.

Indrek Schwede

E

esti universiaadikoondis koges Kaasanis üliõpilaste MMil kõva taset. Alagrupikohtumistes tuli alla jääda jõulistele vastastele jõuliste skooridega. Alles viimases kohtumises Hiinaga tuli viik. Aga viimasest kohast see ei päästnud.

“Oi, mängud olid väga head,” õhkab väravavaht Getter Laar turniiri taset silmas pidades. “Aga koondisega on varem ka juhtunud, et laseme endale lüüa rumalaid väravaid. Teeme lihtsaid eksimusi ja vastased karistavad ära. Kui neid rumalaid väravaid poleks olnud, oleks viisakamad skoorid olnud.”

Laar ütleb, et rumalad väravad on kinni keskendumises, mis omakorda tuleneb kõrgest mängutempost. Meie tüdrukud pole harjunud mängima 90 minutit tempos, mida nõuab rahvusvaheline jalgpall.

“Trennis ja Eesti meistriliigas on palliga nii palju aega, aga rahvusvahelistes mängudes seda ei anta,” selgitab Kethy Õunpuu, kelle sõnul on pärast sellist tugevat turniiri füüsiliselt väga hea tunne: “Eestis tundub seal kogetu kõrval kõik nii lihtne!” Õunpuu mängiks hea meelega iga nädal nii tugevaid mänge. See oleks huvitav ja arendaks. Teda toetab Katrin Loo, kelle sõnul on pärast rahvusvahelist turniiri tunne, et nüüd läheks ja mängiks, aga paratamatult pole meie klubitreeningud nii intensiivsed ning hea tunne hajub.

Getter Laar kinnitab siiski, et hoolimata mugavaks muutumise ohust nõuavad tüdrukud endalt ka Eestis maksimumi.

Rahvusvahelistes mängudes oleks aga vaja senisest enam eneseusku.

“Tegelikult läheb kõigile hullult korda, mida teeme,” ütleb Laar. “Me tahame võita, aga vahel oleme platsil pehmod. Me saame aru, kui valesti läheb, meile ei meeldi kaotada. Aga agressiivsusest jääb vahel otsustavates olukordades puudu.

58

JALKA AUGUST 2013

Tule, tule, pallikene! Getter Laar oskab nahkkeraga suhelda.

Siis, kui oleks vaja pall vastase võrku lüüa või kui oleks pall vaja klaariks lüüa 50 meetri, mitte kümne meetri kaugusele.

Me oleme liiga viisakad, aga see on siiski paremaks läinud.”

Jaapanlaste uskumatu söödumäng Universiaadi tase on kord-korralt tõusnud ja keegi konkurentidest ei maga. Heaks näiteks on LAV. Veel neli aastat tagasi käis meie naiste jaks 2 : 1 üle LAVist, kaks aastat tagasi tuli juba kaotus 0 : 1. Seekord me lõuna-aafriklastega väljakul ei kohtunudki, aga nende saavutatud 4. koht räägib enda eest. Muuhulgas alistas LAV Jaapani, kes avamängus võitis Eestit 7 : 0.

“Mulle ei mahu pähe, kuidas LAV sellise hüppe tegi!” imestab Katrin Loo. “Meie ka proovime paremaks saada, aga oleme kogu aeg tagaajaja rollis. Teistel riikidel on valik palju suurem, aga see pole vabandus. Tuleb pingutada, küll ükskord saame nad kätte!”

universiaad “Jaapan mängis väga hästi,” kiidab Signy Aarna. “Millised ühepuutesöödud! Kui uskumatult pall nende vahel liikus. Kõik vastased olid väga tugevad ja mängutempo kiire – nad tegid kõike meist kiiremini. Mõnes mängus jooksime ainult palli järel. Nad olid ka füüsiliselt paremad, meie väsisime lõpus ära. Alles mängus kohtade peale saime võimaluse: seal olid meiesarnased ja me saime ise ka midagi väljakul teha.”

“

Tegelikult läheb kõigile hullult korda, mida teeme,” ütleb Laar. “Me tahame võita, aga vahel oleme platsil pehmod. Me saame aru, kui valesti läheb, meile ei meeldi kaotada.

„

Aarna tundis end turniiril keskmisest paremini, talle meeldis endast tugevamate vastu mängida. Ta kahetseb vaid häid kasutamata jäänud olukordi mängus Hiina vastu. Hoolimata viimaseks jäämisest sai Aarna Kaasanist indu juurde: “Kaotuse järel läheb muidugi pea norgu, aga nii ei saa minna järgmist mängu mängima. See tuleb unustada. Kui ma nägin, kuidas teised mängisid, et on võimalik niimoodi mängida ja nad on samasugused luust ja lihast inimesed, sain aru, et pean ise rohkem endaga vaeva nägema.”

Kethy Õunpuu lisab, et vaeva näevad meie tüdrukud juba praegu kõvasti. Peale treeningute klubis ja iganädalaste koondisetreeningute teevad osa veel ise individuaalselt juurde. Lätit ja Leedut võidame, aga ...

“Tüdrukud on tublid ja annavad treeningutel endast maksimumi, aga sellest ei piisa,” tõdeb Õunpuu. “Muud asjad peavad ka paremaks minema: meie kohalik liiga näiteks.

Või peaks rohkem mängijaid minema välismaale, et saada igapäevaselt paremaid mänge ja saada stabiilselt tugevas mängutempos head praktikat. Ja peame Foto: Lembit Peegel arvestama, et naiste jalgpall areneb igal pool, teised teevad samamoodi tööd. Arenguruumi on kõigil.” Õunpuu toob välja ka asjaolu, et koondises pole enam paljusid Pärnust pärit kogenud pallureid, mis on naiskonnale suureks löögiks ja on mõjutanud tulemusi. Vaid 25aastane Õunpuu võib end pidada koondises üheks vanemaks ja kogenumaks mängijaks.

Mõistagi võib koondise noorus kasuks tulla tulevikku silmas pidades.

klubi leida sel aastal. Kethy Õunpuu tõdeb, et hooajaeelne ettevalmistus jäi haigusvimma tõttu lünklikuks ja tema esmane eesmärk on taastada enesekindlus, stabiilsus ja füüsiline vorm. Aga kui on hea pakkumine, läheks temagi välismaale.

Sellest nelikust on ainsana välismaal pallimas Katrin Loo, kes kannab Pori NiceFutise särki. Loo saab palju mänguaega ja huvitavaks teeb Soomes mängimise asjaolu, et vastased on uued. Paraku ei saanud Loo vigastuse tõttu mängida koondisekaaslase, Pille Raadiku koduklubi vastu.

“Soome tulek oli samm edasi, aga tahaks veel kõrgemale rühkida,” räägib Loo. “Ega hing enne rahule jää, kui tunnen, et olen kõik endast oleneva teinud ja veendunud, et enam kõrgemale ei saa.”

Universiaad Kaasanis süstis nelikusse uut indu. Tüdrukud kirjeldavad värvikalt, kuidas kõik oli ette ja taha ära tehtud, bussid ootasid ja sõidutasid, tingimused olid suurepärased ja sai ennast tunda tõeliste proffidena – ei mingeid kõrvalisi muresid. Söö, maga ja mängi. Pluss väga hästi korraldatud universiaadi õhustik.

“Kaotused Kaasanis ei võtnud kellelgi isu ära, me jäime ühtseks ja hoidsime kokku,” resümeerib Kethy Õunpuu.

“Keegi ei ole tulemustega rahul ja tuleb teha järeldused, aga käega lööma see ei pane. Universiaad andis eelkõige treeneritele infot, mida sügisel algavate MM-valikmängude valguses teisiti teha. Peame veel tõsisemalt asja võtma.”

Eesti koondise mängud universiaadil Eesti koondis mängis üliõpilaste MMil Kaasanis alagrupis Jaapaniga 0 : 7, Brasiiliaga 0 : 5 ja Suurbritanniaga 1 : 5.

Mängudes 9.–12. kohani mängiti Venemaaga 0 : 2, Kanadaga 0 : 3 ja Hiinaga 1 : 1.

Getter Laar paneb klippi kokku Kõik neli Jalka poolt küsitletud koondislast pidasid taseme tõusu jaoks vajalikuks pääseda mängima välismaale. Getter Laar tunnistas, et kuulab sel eesmärgil maad Inglismaalt ja Skandinaaviast.

“Tegelen CV ja klipi kokkupanemisega,” rääkis Laar. “Universiaadil filmiti palju, saan sealt materjali.”

Signy Aarna üritab endale välismaalt

Signy Aarnale (9) meeldib mängida endast tugevamate vastu, et ise paremaks saada.

2013 AUGUST JALKA

59

esiliiga tähed

Keda peaks teadma esiliigast ehk kes on tugevuselt teise astme staarid?

Jalka vaatas tõtt statistikaga ja küsis nõu esiliiga asjatundjatelt ning sai tulemuseks kirja kuuiku, kes annab tänavu esiliigale tooni.

Rain Vessenberg

Foto: Janica Sepp

Viljandi JK Tulevik Sündinud: 27.11.1975 Väravavaht Mänge: 14 (16)* Nullimänge: 8 Minuteid: 1255 Kaarte: 0

Rain Vessenberg ehk paljudele lihtsalt Vessu on oma 37 eluaasta ja ligi 130kilogrammise kehakaaluga heas mõttes jalgpallianomaalia. Lausa hämmastav, kui kiireid liigutusi suudab see mees hoolimata õlul lasuvate aastate raskusest teha.

Jah, kaitseliin on Tulevikul hea, kuid veel parem on ta Vessuga väravas. Järgmine number on vaid 15aastane KarlRomet Nõmm, kuna mullune esikipper Rait Oja on põlvevigastusega eemal olnud ja Aiko Orgla võimalus panustada pigem teoreetilist laadi.

Vessu trump on kogemus, tema arvel on viis matši rahvuskoondises ja üle 200 kohtumise meistri- ja esiliigas.

Meeskonnaga ta trenni teha ei saa, sest töötab Narvas, ent nii palju kui vähegi võimalik, tuleb ta liigamängudele kohale. Meeskonnakaaslaste sõnul on Vessenberg leidnud täiesti uue hingamise, tema enda head esitused, meeskonnatöö ja sisekliima mõjuvad hästi temale ja tema oma kogemuse, jutu ja koguga omakorda meeskonnale.

Maksim Bazjukin

Jõhvi FC Lokomotiv Sündinud: 18.06.1983 Ründaja Mänge: 14 (15) Väravaid: 10 3 kollast kaarti Kauaaegne Narva Transi väravakütt Maksim Bazjukin (pildil paremal) astus mullu kaks sammu tagasi ja aitas oma esimese klubi II liiga ida/põhja piirkonna võitjaks ja esiliigasse. JK Orbiidi kasvandikku seob Jõhviga isiklik side ja praegu ei paista küll, et Bazjuuka sealt kuhugi minna tahaks.

Vastupidi. Esimeses 14 mängus

60

JALKA AUGUST 2013

Marek Šatov

Foto: Janica Sepp

Kiviõli FC Irbis Sündinud: 10.07.1993 Poolkaitsja Mänge: 15 (16) Väravaid: 3 4 kollast kaarti, 1 punane kaart

FC Velldorise kasvandik Marek Šatov on küll kõigest 20aastane, kuid Kiviõli meeskonnas juba teist hooaega ja kuulub sellisena staažikate tegijate hulka. Šatov mängib parempoolkaitses, on hea kiiruse, reaktsioonikiiruse ja otsustavusega, samuti on tal hea löök.

Täiskasvanute jalgpalli jõudis Šatov esmalt Velldorises, 2011. aastal esindas ta Tartu FC Haservi, misjärel anti ta laenule Kiviõlisse. Pallides Irbises, mullu veel Tamme Auto nime all, murdis ta end kiiresti algkoosseisu, ehkki polnud sel tasemel varem jalgpalli mänginud.

Tänavu on ta tõusnud meeskonna liidrite sekka, olles valitud mitmel korral mängu parimaks. Tema väledad sööstud ja teravad löögid valmistavad peavalu kõigile vastastele esiliigas, ent kohati kipub Šatov olema liiga tulipäine, mistõttu jõuab ta üsna sageli ka kaardisaajate lehele. Peaks areng aga samas tempos jätkuma, ei ole sugugi võimatu, et Šatov järgmisel aastal Premium liigas mängib.

Foto: Janica Sepp

10 väravat löönud ründaja on klubile kinnitanud, et kui järgmiseks aastaks tõustaks Premium liigasse, on ta valmis enda panuse andma. Siinses kõrgliigas Kohtla-Järve Lootuses, Tartu Merkuuris, Maagis ja Maag Tammekas mänginud Bazjukin oli enda sõnul 2011. aasta lõpuks meistrisarja emotsionaalsest ja füüsilisest koormusest väsinud, mistõttu ta kaks astet madalamale koliski.

Lokomotivi lootsil Viktor Nesterenkol on selle üle kahtlemata hea meel, sest Bazjukini näol on tema käsutuses kogenud mängija, kellele ta on usaldanud mängu organiseerimise ja juhtimise ülesanded. Nendega on ründaja ka seni väga edukalt toime tulnud.

esiliiga tähed Foto: Janica Sepp

Alari Tovstik

Rakvere JK Tarvas Sündinud: 31.07.1984 Poolkaitsja Mänge: 16 (16) Väravaid: 7 1 kollane kaart Ehkki Rakvere Tarvas jäi pärast 17 kohtumist liidrist, Jõhvi Lokomotivist, kaheksa silma kaugusele, lahutas neid teisel kohal olevast Viljandi Tulevikust vaid viis punkti. Tänavu näib, et kui keegi suudab Tarva õnne pöörata, on see Alari Tovstik (pildil kollases).

Tovstik on tõeline raudmees, kelle nooruses laotud suusatajavõhm lubab tal keskväljal väsimatult tööd teha terve mängu ja terve hooaja. Kui Tovstik jätab mängu vahele, siis kaartide, mitte vigastuse või mõne jalgpallivälise põhjuse tõttu.

Tänavu on ta ka väravaid lööma hakanud, mida 16 matši järel oli kirjas seitse. Mullu sai Tovstik terve hooaja peale kirja

Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja/Scanpix

kolm kolli. Samuti mõistab ta anda väravasööte.

Et Tovstik elab Rakveres, ei puudu ta kunagi trennist, ta on üks meeskonna vanimaid ja ta teeb väljakul meeletult tööd.

Seetõttu kannab ta ka Tarva kaptenipaela. Karjääri jooksul on Tovstik esindanud erinevaid Flora süsteemi klubisid, kuid nüüd on ta öelnud selge sõnaga, et Rakverest ei lähe ta enam kuhugi.

Foto: Janica Sepp

Eero Eessaar

Ranet Lepik

Tartu SK 10 liidriks on tänavu tõusnud 23aastane keskkaitsja Eero Eessaar (pildil paremal), keda Premium liiga sõber mäletab ehk aastast 2010, kui 73. minutil Narva Transi eest väljakule pääsenud noormees lõi 89. minutil FC Levadiale viigivärava, andes nii valusa hoobi viimase tiitlilootustele.

Praegu on Eessaar SK 10 kaitsja ja mängiv treener, viimast pärast sama ametit pidanud Andrei Tjunini asumist puhkusele seoses väsimusega vutist. Vendade Puride, Taijo Teniste ja Jürgen Kuresooga ühes Märt Räli grupis alustanud Eessaar on läbi ja lõhki SK 10 mängija. Tema trumbiks on kindel jalg, võitlustahe ja suhtumine, millega ta näiteks eristub oma aasta nooremast vennast Ergost.

Eessaare väärtust näitab seegi, et tema puudumisel kaotas SK 10 juuni alguses kolm mängu järjest, tema naastes aga nuheldi derbimängus Tammeka duubelmeeskonda 4 : 0.

SK 10st tasub esile tõsta ka Aleksei Mamontovi, kelle oskuste pagas on heast klassist, kuid piduriks on tujukus.

Samuti kogenud Aleksandr Pruttšenkot.

Võib tunduda ebaõiglane valida Vändra Vaprusest välja nende mängiv treener ja meeskonna vanakeseks liigituv Ranet Lepik, kuid vaieldamatult on Lepik liider, kelleta Vaprusel oleks esiliigas vägagi keeruline.

Nagu mängivad treenerid sageli on Lepik suurte kogemustega ja suudab mängu kulgu mõjutada ka ise väljakul olles. Erinevalt paljudest, eeskätt noorematest, mängib Lepik palju suuga, andes kaaslastele pidevalt infot. Nooremad võivad mõelda, et see on õpetamine, tegelikult aga juhendamine, mille tähtsust just nooremad kipuvad alahindama.

Enamasti mängib Lepik keskpoolkaitses, kuid on edukalt täitnud ka keskkaitsja ja ründaja ülesandeid. Esiliigas pallimise kõrval käib Lepik ajuti abis ka IV liiga läänetsoonis pallival duublil, mis on mehitatud peamiselt Vändra noortega.

Selleks et tagada esiliigasse püsimajäämine, tuleb Vändral veel kõvasti vaeva näha, sest 14 matši järel oli nende kontol 12 punkti. Kaks mängu enam pidanud Kiviõli FC Irbis ja FC Puuma aga jäid maha vaid vastavalt ühe ja kahe silmaga.

Tartu SK 10 Sündinud: 27.11.1989 Kaitsja Mänge: 12 (16) Väravaid: 2 1 kollane kaart

Vändra JK Vaprus Sündinud: 23.11.1980 Poolkaitsja Mänge: 14 (14) Väravaid: 1 2 kollast kaarti

2013 AUGUST JALKA

61

kalender

Staadionilaulupidu ja Premium liiga põnevusmatšid Augustikuu tippsündmuseks on Eesti koondise maavõistlusmäng Lätiga, mis toimub 14. augustil kell 19 A. Le Coq Arenal ja on ühtlasi osa staadionilaulupeost. Premium liigas võtavad omavahel mõõtu Kalju, Levadia ja Flora. FC Kuressaare kolis kodumängud staadioniremondi tõttu Salme staadionile!

Lühendid: ALC – A. Le Coq; SPK – spordikompleks.

U17 koondise mänguaegasid ja võimalikke kalendrimuudatusi saab vaadata: www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 2. august (XXI voor)

19.30 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Infonet

Kadrioru staadion 19.30 Narva JK Trans – Paide Linnameeskond

Narva Kreenholmi staadion 18.45 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora

Salme staadion Laupäev, 3. august (XXI voor)

17.00 Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev (TV6) Tartu Tamme staadion 19.30 JK Tallinna Kalev – Nõmme JK Kalju

Kalevi Keskstaadion Reede, 9. august (XXII voor)

19.30 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia (ERR Sport)

A. Le Coq Arena 19.30 JK Sillamäe Kalev – FC Kuressaare

Sillamäe Kalevi staadion 19.30 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond

Tartu Tamme staadion Laupäev, 10. august (XXII voor)

17.00 Nõmme JK Kalju – Narva JK Trans (TV6)

Kadrioru staadion 19.30 Tallinna FC Infonet – JK Tallinna Kalev

Sportland Arena Reede, 16. august (XXIII voor)

19.00 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev

Kadrioru staadion 19.00 Narva JK Trans – Tallinna Kalev

Narva Kreenholmi staadion 19.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Infonet

Paide linnastaadion 18.45 FC Kuressaare – JK Tammeka

Salme staadion Laupäev, 17. august (XXIII voor)

17.00 Tallinna FC Flora – Nõmme JK Kalju (TV6)

A. Le Coq Arena Teisipäev, 20. august (XXIV voor)

14.00 Narva JK Trans – Tallinna FC Flora

Narva Kreenholmi staadion 14.00 Tallinna FC Infonet – Tartu JK Tammeka

Sportland Arena 14.00 JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare

Kalevi Keskstaadion 17.00 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Levadia (ERR Sport)

Kadrioru staadion 17.00 Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev

Paide linnastaadion Reede, 23. august (XXV voor)

19.30 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Infonet

A. Le Coq Arena

62

JALKA AUGUST 2013

19.30 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev

Tartu Tamme staadion Laupäev, 24. august (XXV voor)

14.00 Tallinna FC Levadia – Narva JK Trans (TV6)

Kadrioru staadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme JK Kalju

Sillamäe Kalevi staadion 17.00 FC Kuressaare – Paide Linnameeskond

Salme staadion Laupäev, 31. august (XXVI voor)

14.00 Nõmme JK Kalju – FC Kuressaare (TV6)

Kadrioru staadion 17.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Infonet

Sillamäe Kalevi staadion 17.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Paide linnastaadion 17.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia

Kalevi keskstaadion 17.00 Tartu JK Tammeka – Narva JK Trans

Tartu Tamme staadion

ESILIIGA Reede, 2. august (XXI voor)

19.30 Tartu SK 10 – Tallinna FC Puuma

Tartu Tamme staadion

Laupäev, 3. august (XXI voor)

14.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Flora II

Vändra staadion 14.00 Tallinna FC Levadia II – Rakvere JK Tarvas

Maarjamäe staadion 19.30 Jõhvi FC Lokomotiv – Viljandi JK Tulevik

Jõhvi linnastaadion Pühapäev, 4. august (XXI voor)

17.00 Tartu JK Tammeka II – Kiviõli FC Irbis

Tartu Tamme staadion

Laupäev, 10. august (XXII voor)

11.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Levadia II

ALC Arena I muru 14.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu SK 10

Rakvere linnastaadion 14.00 Tartu JK Tammeka II – Viljandi JK Tulevik

Tartu Tamme staadion 19.30 Vändra JK Vaprus – Kiviõli FC Irbis

Vändra staadion Pühapäev, 11. august (XXII voor)

19.30 Tallinna FC Puuma – Jõhvi FC Lokomotiv

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak Reede, 16. august (XXIII voor)

19.00 Viljandi JK Tulevik – Rakvere JK Tarvas

Viljandi linnastaadion Laupäev, 17. august (XXIII voor)

17.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Tartu SK 10

Jõhvi linnastaadion

17.00 Vändra JK Vaprus – Tartu JK Tammeka II

Vändra staadion 19.30 Tallinna FC Levadia II – Kiviõli FC Irbis

Maarjamäe staadion Pühapäev, 18. august (XXIII voor)

17.00 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Puuma

ALC Arena I muru

Teisipäev, 20. august (XXIV voor)

19.00 Viljandi JK Tulevik – Kiviõli FC Irbis

Viljandi linnastaadion 19.30 Tartu SK 10 – Vändra JK Vaprus

Tartu Tamme staadion

Kolmapäev, 21. august (XXIV voor)

18.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Tallinna FC Flora II

Jõhvi linnastaadion 18.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka II

Rakvere linnastaadion 20.30 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Levadia II

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak Reede, 23. august (XXV voor)

18.45 Vändra JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Vändra staadion Laupäev, 24. august (XXV voor)

17.00 Tallinna FC Flora II – Rakvere JK Tarvas

ALC Arena I muru 17.00 Kiviõli FC Irbis – Tallinna FC Puuma

Kiviõli linnastaadion 17.00 Tartu JK Tammeka II – Tartu SK 10

Tartu Tamme staadion

Pühapäev, 25. august (XXV voor)

17.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Tallinna FC Levadia II

Jõhvi linnastaadion Reede, 30. august (XXVI voor)

18.30 Kiviõli FC Irbis – Rakvere JK Tarvas

Kiviõli linnastaadion 19.30 Tallinna FC Puuma – Vändra JK Vaprus

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak

ESILIIGA B Laupäev, 3. august (XXI voor)

14.00 Tallinna FC Ararat-TTÜ – HÜJK Emmaste

Sportland Arena 14.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Dünamo

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 17.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Flora III

Pärnu Kalevi staadion Pühapäev, 4. august (XXI voor)

14.00 Tallinna JK Legion – Nõmme JK Kalju II

Sportland Arena 19.30 FC Elva – JK Sillamäe Kalev II

Elva linnastaadion

kalender Foto: Lembit Peegel

Juunikuu Premium liiga parim mängija Nikolai Mašitšev keerutab palliga Nõmme Kalju mängijate vahel.

Laupäev, 10. august (XXII voor)

14.00 Tallinna FC Flora III – Tallinna FC Ararat TTÜ

Sportland Arena 14.00 JK Sillamäe Kalev II – Pärnu Linnameeskond

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.30 FC Elva – Tallinna JK Dünamo

Elva linnastaadion Pühapäev, 11. august (XXII voor)

19.30 Nõmme JK Kalju II – Kohtla-Järve JK Järve

Hiiu kunstmuru 19.30 HÜJK Emmaste – Tallinna JK Legion

Männiku staadion Neljapäev, 15. august (XXIII voor)

19.00 Tallinna JK Dünamo – HÜJK Emmaste

Sõle gümnaasiumi staadion 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Legion

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Reede, 16. august (XXIII voor)

19.00 Pärnu Linnameeskond – FC Elva

Pärnu Kalevi staadion

Laupäev, 17. august (XXIII voor)

19.30 Tallinna FC Ararat-TTÜ – JK Sillamäe Kalev II

Sportland Arena Pühapäev, 18. august (XXIII voor)

19.30 Tallinna FC Flora III – Nõmme JK Kalju II

Sportland Arena

Teisipäev, 20. august (XXIV voor)

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Flora III

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 HÜJK Emmaste – FC Elva

Männiku staadion Kolmapäev, 21. august (XXIV voor)

18.00 Tallinna JK Dünamo – JK Sillamäe Kalev II

Sõle gümnaasiumi staadion

20.30 Nõmme JK Kalju II – Tallinna FC Ararat-TTÜ

Hiiu kunstmuru 20.30 Tallinna JK Legion – Pärnu Linnameeskond

Sportland Arena Laupäev, 24. august (XXV voor)

14.00 FC Elva – Tallinna JK Legion

Elva linnastaadion

Pühapäev, 25. august (XXV voor)

14.00 Tallinna FC Flora III – HÜJK Emmaste

Sportland Arena 17.00 JK Sillamäe Kalev II – Nõmme JK Kalju II

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 17.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna JK Dünamo

Pärnu Kalevi staadion 19.30 Tallinna FC Ararat-TTÜ – Kohtla-Järve JK Järve

Sportland Arena Reede, 30. august (XXVI voor)

18.30 FC Elva – Kohtla-Järve JK Järve

Elva linnastaadion

Laupäev, 31. august (XXVI voor)

19.30 Tallinna JK Legion – Tallinna FC Ararat TTÜ

Sportland Arena

NAISTE MEISTRILIIGA Laupäev, 3. august (XII voor)

14.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK

Kalevi keskstaadion

Pühapäev, 4. august (XIII voor)

15.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Levadia

Kambja staadion Laupäev, 10. august (XII voor)

14.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Flora

Kambja staadion 17.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos

Tartu Tamme kunstmuru

Laupäev, 17. august (XIII voor)

14.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Flora Lootospark 17.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev

Tartu Tamme kunstmuru

Laupäev, 31. august (XIV voor)

13.00 Pärnu JK – Tartu SK 10 Premium

Pärnu Raeküla staadion 13.00 JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos

Kalevi keskstaadion 14.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia

Tartu Tamme kunstmuru

KOONDISED A-koondis Kolmapäev, 14. august

19.00 Eesti–Läti

A. Le Coq Arena

Mehed U17 Neljapäev, 15. august

Eesti–Aserbaidžaan TNTK väljak

Laupäev, 17. august

Eesti–Aserbaidžaan TNTK väljak

Naised U17 EM-valikturniir

Laupäev, 3. august

14.30 Rumeenia–Norra

Kadrioru staadion 14.30 Eesti–Horvaatia

A. Le Coq Arena

2013 AUGUST JALKA

63

Valdo Jahilo Eesti elukutselisi jalgpallianekdoodid kimbutavad amatöörid ”Isa, meie vanaema sajatas täna nii, et mul tõusid juuksed hirmust püsti!” teatab Juku. ”Mida ta siis ütles?” ”Kurat! Et see televiisor enne jalgpalliülekannet katki läheks!”

Olgu tegemist Fääri saarte koondist esindavate asjaarmastajatest lihtsate töömeeste või Bala Towni tüüpi klubidega – Eesti elukutselised kipuvad ikka hätta jääma. Seda olukorda iseloomustab autoritekollektiiv M13.

Sõbrannad omavahel: ”Mary, miks sa jalgpallimeeskonna pilti endaga kogu aeg kaasas kannad?” ”Kas sina oma lapse isa pilti siis kaasas ei kanna?”

Elevandid ja sipelgad mängivad jalgpalli. Elevandid võidavad. Pärast matši lõppu läheb elevantide kapten sipelgate kapteni juurde ja ütleb: ”Anna andeks, me tallasime täna palju teie mängijaid surnuks!” ”Pole midagi!” vastab sipelgate kapten. ”Eks meiegi mänginud toorelt!”

Tänaval kõnnib vanamutt, ühes käes väike kott, teises suur. Igal sammul lendab suuremast kotist välja 10-eurone rahatäht. Eide juurde astub politseinik: “Vanaema, teie kotist pudeneb raha välja.”

“Aitäh, pojake,” tänab mutt, “eks ma lähe siis tagasi ja korja üles.”

“Nojah, aga kust te nii palju raha saite?” pinnib politseinik. “Äkki on varastatud või midagi?”

“Tead, pojake, ma elan otse Lilleküla jalgpallistaadioni kõrval. Ja kui siis mõni pealtvaataja tuleb minu ukse kõrval kasvavatesse põõsastesse pissile, olen mina seal juba noaga valmis ja käratan talle: “Mis sa siin reostad, raisk! Maksa kohe 10 euri või lõikan maha!”

“Jaa, äriidee on hea…” venitab politseinik. “Aga muide, mis teil seal väiksemas kotis siis on?”

“Noh, pojake, saad ju isegi aru, et ega kõik ju ei maksa…”

Küsimus: “Mis on ühist naisel ja koeral?”

Vastus: “Kumbki ei saa jalgpallist aru.”

Mees naisele: “Kullake, mis oleks, kui müraks natuke, ah?”

“Ma ei saa aru, miks sa pead kogu aeg seksile mõtlema?!” pahvatab naine.

“Aga sellepärast, et jalgpallini on veel viis minutit aega!”

“Vaata, kallis, kui laitmatult valgeks su jalgpallisärk pärast Tide’iga pesemist muutus!” ütleb naine mehele.

“Jah, aga triibulisena meeldis ta mulle palju rohkem!” vastab mees.

64

JALKA AUGUST 2013

Käsipallimehed löövad palli Värska Originaali (pildil) Foto: Indrek Käo rahvaliigameeskonnas pallivad mitmed meie tuntud käsipallurid: Mait Patrail (TSV Hannover-Burgdorf), Mario Karuse (Karjaa BK-46) ning Kristjan Muuga ja Henri Sillaste (mõlemad Põlva Serviti).

“Nad on kiired ja üpris osavad, kuid meeskonna liidrid nad siiski pole,” selgitas meeskonna esindaja Meil on mehed, kes on varem erinevates liigades mänginud, Alar Alve koguni Tammekaga meistriliigas.

Rauno Jõgeva jalgpalliliidu portaalile jalgpall.ee. “Jalgpall aitab suvel tippsportlastel end vormis hoida.”

Värska Originaali meeskond sai palliplatsil esimest korda kokku 2006. aastal, kui hakati mängima Põlvamaa meistrivõistlustel, mõni aasta hiljem liituti jalgpalli Rahvaliigaga. Meeskond on otseselt seotud kolmandas liigas mängiva Põlva JK Lootosega. Enamik mängijaid on endised ja praegused Lootose liikmed, kes ühel või teisel põhjusel ei saa või ei taha kõrgemat liigat mängida. Mullu kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale Narva Elektrijaamad SK-le, ka tänavu alustati võidukalt.

“Publikuhuviga võib väga rahul olla, sest keskmiselt käib meie mänge vaatamas 50 inimest, mida on rohkem kui JK Lootose III liiga meeskonnal,” rõõmustas Rauno Jõgeva. “Kui mängud lähevad tähtsamaks, on ka üle saja fänni omasid toetamas.”

Jalgpall ajab Kilingi-Nõmmes juuri Kilingi-Nõmmes tegutseva MTÜ Saarde Spordiliidu tähtsaim tegevusala on jalgpall, millel on üle saja harrastaja. 2009. aastal asutatud spordiliit on piirkonna suurimaid spordiklubisid ja harrastatuim ala on jalgpall, mille tegijad koonduvad ladinakeelse nimega meeskonda Lynx Aurum (Kuldsed Ilvesed). Peale Saarde valla ulatub jalgpallimeeskonna tegevus ka Häädemeestele. Jalgpallimeeskonnal on seitse noorte treeningugruppi ja lähiajal on plaan kokku saada ka meeste võistkond. Treenerid on Argo Tali, Nils Grün, Kuro Link ja Jason Platais.

Augustikuu sünnipäevad 01.08 Andrei Borissov 44 02.08 Aleksandr Staruhhin 65 02.08 Sten Kaldma 45 03.08 Ats Purje 28 04.08 Siim Tenno 23 05.08 Janno Kivisild 36 05.08 Kaimar Saag 25 07.08 Andero Pebre 22 08.08 Gert Olesk 40 09.08 Toomas Nõmmiste 41 09.08 Meelis Kuivits 38 10.08 Jan Važinski 49 11.08 Tarmo Rüütli 59 11.08 Svetlana Hvatova 41 11.08 Tõnis Kalde 37 11.08 Hannes Kaasik 35

11.08 Kaire Palmaru 29 14.08 Mihhail Starodubtsev 31 15.08 Marko Leevand 36 16.08 Toomas Kaldma 70 16.08 Aare Laas 59 16.08 Konstanin Vassiljev 29 17.08 Annika Tikk 33 18.08 Siim-Sten Palm 21 19.08 Rauno Kööp 24 19.08 Nikita Baranov 21 20.08 Eigo Mägi 39 20.08 Marek Naaris 32 21.08 Martin Vunk 29 21.08 Jaan Kekišev 24 21.08 Liis Emajõe 22 22.08 Ander Aaviku 31

22.08 Urmo Visnapuu 38 23.08 Georgi Rjabov 75 23.08 Tiit Raudnagel 58 24.08 Paul Kask 27 25.08 Kristjan Tiirik 31 26.08 Frank Bernhardt 44 27.08 Ants Juhvelt 68 27.08 Valeri Terentjev 66 27.08 Ainar Kuusk 41 28.08 Tarmo Lehiste 43 29.08 Sander Viira 24 30.08 Sergei Zamogilnõi 60 30.08 Reelika Vaher 35 30.08 Liis Saharov 33 31.08 Ken Kallaste 25 31.08 Rasmus Munskind 24

idara

A Andres Koogas vs Kassim Foto: Lembit Peegel

Esialgu püüan eripäradega kohaneda.

Kuidas Eesti liiga tase tundub?

Suvel saab jääväljakust vutiplats

Gibraltari vastu hääletas ka Valgevene

Rõuge jääväljakule (pildil) paigaldati suveks kunstmuru, kus jalgpalli mängida.

“Meil mehed suures osas kattuvad, talvel mängitakse hokit ja suvel jalgpalli,” lausus Rõuge SK juhatuse esimees Jaak Pächter. “Meil korralikud tingimused puudusid, aga nüüd on jäähokiplatsil kõik vajalik koos istekohtade, valgustuse ja võimendusega olemas.”

Kunstmuru jääb talveks maha, sest sellele on võimalik jää peale valada. Jää paksus on 10-15 sentimeetrit ja nii ei tohiks uisud kunstmuru kahjustada. Jäähokiväljaku juurde on kavandamisel ka täismõõtmelise kunstmuruväljaku ehitamine.

Gibraltar võetu UEFA 54. liikmeks vastu mai lõpus. Et pisikese Briti koloonia liikmeksvõtu vastu hääletas Hispaania, mis peab kuulsa kaljunukiga maad enda omaks, oli selgemast selge.

Varem oli Hispaania ähvardanud isegi taanduda nii koondise kui klubidega UEFA võistlussarjadest, kui Gibraltar liikmeks võetakse. Gibraltari liikmeksvõtmist nõudis aga Šveitsis asuv Spordiarbitraažikohus (CAS), sest ta oli liikmeksvõtmist ametlikult palunud esimest korda 1997. aastal, kui ta vastas igati tollal kehtinud liikmeksvõtu reeglitele. 2007. aastal tõrjuti Gibraltar tagasi häältega 45 : 3. CAS jäi endale kindlaks ja liikmesriigid muutsid meelt. Välja arvatud Hispaania ja ... Valgevene.

Eesti, kes on palliplatsil kohtunud kõigi UEFA liikmesriikide koondistega, mängib Gibraltariga järgmise aasta 5. märtsil võõrsil ning 26. mail kodus.

LHV edetabel Järjekordne jalkakaardi edetabel reastab klubid ja jalgpalliliidu LHV pangakaartide arvu järgi.

1. Eesti Jalgpalli Liit 2. JK Tallinna Kalev 3. Nõmme JK Kalju 4. Tartu JK Tammeka 5. Tallinna FC Flora 6. Rahvuskoondise

fännklubi Jalgpallihaigla 7. FC Kuressaare 8. JK Welco Elekter 9. FC Levadia Tallinn 10. FC Nõmme United 11. Saku Sporting 12. Põlva FC Lootos 13. Rapla JK Atli 14. FC Infonet 15. Rakvere JK Tarvas

16. JK Jalgpallihaigla 17. FC Elva 18. Raasiku FC Joker 1993 19. Pärnu Linnameeskond 20. Tallinna JK Piraaja

Kuulus kaljunukk on UEFA liige.

2013 AUGUST JALKA

65

ristsõna

Juulikuu ristsõna vastus oli “unustada pisimatki detaili”.

Korrektse vastuse eest võitis kaks piletit kohtumisele Eesti–Läti Marek Piisner. Võitjaga võtame ühendust.

Augustikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil lennart@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 16. augustiks.

Lahendajate vahel läheb loosi kaks piletit maavõistlusmängule Eesti–Aserbaidžaan, mis toimub 15. novembril.

66

JALKA AUGUST 2013