Projekti "Icehearts Europe" Mudel (Estonian)

Icehearts Europe Model

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

1

EESSÕNA

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL 1.1. Tutvustus ja raamistik

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

SISUKORD

PEAMINE SIHTRÜHM – VÄHEMATE VÕIMALUSTEGA NOORED 2.1. Projekti „Icehearts Europe“ gruppide tutvustus

SPORDIRINGID 3.1. Spordipõhine mudel 3.2. Võistkondlikud spordialad vs spordimeeskonnad

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MENTOR 4.1. Roll ja tegevus 4.2. Kvalifikatsioon 4.3. Usalduse looja

KOGUKONNA KAASAMINE 5.1. Kool 5.2. Sport 5.3. Kogukondlikud ühendused

KOHALIKUD KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD 6.1. Pikaajaline toetus kohalikes koostöövõrgustikes 6.2. Euroopa perspektiiv

PROJEKTIST “ICEHEARTS EUROPE” 7.1. Üldine eesmärk 7.2. Tegevused 7.3. Projekti sihtrühmad 7.4. Hea praktika: Icehearts Soome

PROJEKTI “ICEHEARTS EUROPE” SUUNAS...

JA SELLEST EDASI

2

MENTORLUS TREENING GRUPP TOETUS

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ VÕTMESÕNAD

VABAAJATEGEVUS – SPORDITEGEVUS MENTORI JA NOORE VAHEL OLEV USALDUSLIK SUHE USALDUS KUULUMINE KAASAMINE OSKUSED KOGUKOND KOOSLOOME

3

Sotsiaalne tõrjutus on tõsine rahvusvaheliselt teadvustatud sotsiaalne probleem, millega tuleb tegeleda. Kui räägitakse sotsiaalselt tõrjutud ja haavatavatest noortest, viidatakse kirjanduses üldiselt lastele, kes on igapäevaselt tundlikud mitmesugustele stressiteguritele (nt sotsiaalsetele, emotsionaalsetele ja majanduslikele), mis loovad tingimused halvaks sotsiaalseks kohanemiseks.

Sotsiaalmajanduslikult ja psühhosotsiaalselt ebasoodsas keskkonnas kasvavatel lastel on suurem tõenäosus kannatada füüsilise tervise, kognitiivse arengu ning käitumise ja vaimse tervise kahjustuste all. Seda põhjustavad mitmed tegurid, sealhulgas kognitiivsete stiimulite ja õppimisvõimaluste puudumine, ebapiisav vanemlus või perekonna lagunemine, psühholoogilised puudused ja stress.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

EESSÕNA

Lisaks sellele kannatab umbes 20-25% noortest COVID-19 järel vaimse tervise probleemide all ning pikaajaline trend 80% noorukite ebapiisava kehalise aktiivsuse vähenemisest seab nende tervise ja heaolu tõsisesse ohtu.

Panustamine ja tähelepanu pööramine varajases etapis just enam haavatavas sotsiaalses seisus olevatesse lastesse ja noorukitesse toob neile ja nende hilisemale elule suuremat kasu ning see omakorda vähendab majanduslikku koormust ühiskonnale.

Viimastel aastatel on rõhutatud võistkondlike spordialade tähtsust laste sotsiaalse kaasatuse saavutamisel ning mitmed teadlased on rõhutanud, et sporti saab kasutada olulise vahendina sotsiaalse kaasatuse suurendamisel.

Täiendava sekkumisena on laialdaselt rakendatud ka mentorlust kui noorte positiivset arengut toetavat strateegiat. Mentorite toetus ja juhendamine võib kompenseerida ebasoodsas olukorras olevate laste puudulikke sotsiaalseid oskuseid, mis omakorda annab neile oskuseid tulla toime probleemidega.

Tekst kohandatud järgmistest allikatest: • Hermens N, Super S, Verkooijen, KT, Koelen M. Intersectoral Action to Enhance the Social Inclusion of Socially Vulnerable Youth through Sport: An Exploration of the Elements of Successful Partnerships between Youth Work Organisations and Local Sports Clubs. Soc. Incl. 2015, 3, 98–107.

• Haudenhuyse RP, Theeboom, M, Skille, E.Å. Towards understanding the potential of sports-based practices for socially vulnerable youth. Sport Soc. 2013, 17, 139–156.

• Haudenhuyse R, Theeboom, M, Nols Z. Sports-based interventions for socially vulnerable youth: Towards well-defined interventions with easyto-follow outcomes? Int. Rev. Sociol. Sport 2012, 48, 471–484.

• Coalter, F.; Theeboom, M.; Truyens, J. Developing a programme theory for sport and employability programmes for NEETs. Int. J. Sport Policy Politics 2020, 12, 679–697.

• Super S, Hermens N, Verkooijen K., Koelen M. Examining the relationship between sports participation and youth developmental outcomes for socially vulnerable youth. BMC Public Health 2018, 18, 1012.

• D’Angelo C, Corvino C, Cianci E, Gozzoli C. Sport for Vulnerable Youth: The Role of Multi-Professional Groups in Sustaining Intersectoral Collaboration. Soc. Incl. 2020, 8, 129–138.

• Svensson, PG, Woods H. A systematic overview of sport for development and peace organisations. J. Sport Dev. 2017, 5, 36–48

4

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL 1.1. TUTVUSTUS JA RAAMISTIK Projekti „Icehearts Europe“ mudeli eesmärk on ennetada ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorukite sotsiaalset tõrjutust, edendada nende tervist ja vaimset heaolu, pakkuda neile aktiivset ja sportlikku eluviisi ning arendada psühhosotsiaalseid oskusi.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

1.

Koostöös koolide, perede ja kohaliku omavalitsuse asutustega on projekti „Icehearts Europe“ eesmärk integreerida vähemate võimalustega lapsed ja noorukid tavapärastesse igapäevaelu tegevustesse, mis paljudele nende eakaaslatele on iseenesest mõistetavad.

Projekt „Icehearts Europe“ on lastele ja noorukitele suunatud ennetusprogramm, mille puhul kasutatakse spordikeskset lähenemisviisi, kus projekti „Iceheartsi“ mentorid toetavad noori nii kooliajal kui ka väljaspool seda.

Noored ei hakka tegelema tippspordiga, vaid vabaaja sportlike tegevustega, mis omakorda suurendab noorte sotsiaalset kaasatust, isiksuse arengut ja õppeedukust.

Selle mudeli puhul on oluline ka perede kaasatus, sest see pakub lastele võimalust kasvada positiivses ja konstruktiivses keskkonnas, kus nad saavad osaleda mõtestatud tegevustes ning saada positiivset toetust ja tunnustust.

Projekti „Icehearts Europe“ mudeli puhul edendatakse ja peetakse oluliseks järgmisi väärtuseid: usaldus, osalemine ja ühtekuuluvustunne.

Lisaks sellele on projekti „Icehearts Europe“ eesmärk toetada avaliku sektori spetsialiste, aidates luua uusi Icehearts-gruppe ka teistesse piirkondadesse ja muutes seeläbi kohalikku kogukonda sidusamaks.

Icehearts Europe on 36 kuud kestev projekt, mida rahastab Euroopa Komisjoni EU4Health Program (EU4H) – CALL: EU4H-2022-PJ. Projekti eesmärgiks on edendada vähemate võimalustega noorte vaimset tervist ja heaolu Euroopas Soome Iceheartsi mudelist lähtuvalt. Projekti soovitakse kasutada sporti kui vahendit oluliste eluliste oskuste õpetamisel.

Lisa: https://www.icehearts.eu

5

PEAMINE SIHTRÜHM – VÄHEMATE VÕIMALUSTEGA NOORED 2.1. PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ GRUPPIDE TUTVUSTUS

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

2.

Projekti „Icehearts Europe“ peamine sihtrühm on Euroopas elavad vähemate võimalustega või huvitegevuses mittehõivatud noored vanuses 6-18 aastat, kes vajavad lisatoetust.

See on noortele keskenduv haridusmudel, mis põhineb eeldusel, et iga laps on ainulaadne.

Keskne roll on usaldussuhtel, mis tekib Icehearts Euroopa mentori ja programmis osalevate noorte vahel, hõlmates lapse kasvu- ja arenguetappe.

Projekti lähenemisviis arvestab programmi tegevustes osalevate noorte seisukohti ja kaasab neid aktiivselt neid mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, pakkudes neile mitmeid võimalusi oma potentsiaali arendamiseks.

Programmi tegevustes pööratakse erilist tähelepanu iga lapse tugevustele, mitte tema nõrkustele. Lapsed ja noorukid on kaasatud erinevatesse tegevustesse, mis tugevdavad nende enesehinnangut.

Eesmärk on pakkuda positiivset kasvukeskkonda, mis põhineb võrdsusel, turvalisusel, hoolivusel ja tunnustusel läbi pikaajalise ja turvalise lapse-täiskasvanu suhte.

Mentori tähelepanu ja pikaajaline toetus lapsele nõuab paindlikku suhtumist, mis arvestab ka noorte isiklike huvidega.

Pikaajaline töö samade lastega võimaldab mentoril lapsi õigeaegselt ja igakülgselt toetada. Iga Icehearts Euroopa mentor tegeleb grupiga, kus on kuni 20 last ja noorukit.

Grupid koosnevad sarnase vanusega lastest ja noortest, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ning kel on erinevad vajadused, võimed ning oskused.

Icehearts Euroopa gruppide loomisel võetakse arvesse laste vanust, sugu, vajadusi, üleminekut uude haridustsüklisse või kasvufaasi (puberteet ja noorukiiga).

Iga rühm koosneb nii kõrgendatud riskiga lastest, kel on suurem oht sattuda ebasoodsatesse olukordadesse (nn tuumiklapsed−), kui ka nn tasakaalustavatest lastest, kellel on spetsialistide poolt tuvastatud abivajadus, kuid kel on väiksem risk sattuda ebasoodsatesse olukordadesse.

6

SPORDIRINGID 3.1. SPORDIPÕHINE MUDEL

Projekt „Icehearts Europe“ raames liituvad laste ja noorukite grupid spordiringidega, mida juhendab mentor.

Osalejad ja mentor valivad üheskoos vaba aja veetmise ja sportliku tegevuse.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

3.

Iceheartsi tegevuse üldised eesmärgid: • edendada grupi ja eakaaslaste vaheliste suhete loomist • luua toetavad tingimused ühtehoidva kogukonna kujunemiseks • vähemate võimalustega noorte kaasamine ning nende perede toetamine.

Spordiringides osalemine tagab võimaluse sotsialiseerumiseks, kus osalejad saavad proovile panna ennast ja meeskonnatööks olulisi väärtusi nagu ühtekuuluvustunne, koostöö, lojaalsus ja austus teiste vastu.

SPORDIORGANISATSIOONID Spordiorganisatsioonid on avaliku sektori ühendused, kes tegelevad iganädalaselt laste ja noortega.

Eluoskuste õppe seostamine sportlike tegevustega võib tuua suurt lisaväärtust laste ja noorte vaimsele heaolule.

Seetõttu on kohalikud spordiorganisatsioonid olulised huvigrupid, kes võiksid rakendada ja levitada projekti „Icehearts Europe“ mudelit kõikides EL riikides.

Tekst kohandatud järgmistest allikatest: • UNESCO. International Charter of Physical Education, Physical Activity and Sport. General Conference 2015 https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000235409 • Gréhaigne JF, Godbout P, Bouthier D. Performance Assessment in Team Sports, Journal of Teaching in Physical Education, 16 (4): 500-516, 1997, DOI: https://doi.org/10.1123/jtpe.16.4.500

7

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

3.2. VÕISTKONDLIKUD SPORDIALAD VS SPORDIMEESKONNAD Teha koostööd, et võita vastaseid Võistkondliku lähenemise puhul võistlevad mängijaid teise võistkonna mängijatega, kes võitlevad objekti eest (nt korvpall) või vahetavad seda (nt võrkpall). Vastase võitmiseks töötatakse välja mitte ainult individuaalsed, vaid ka ühised strateegiad.

Teha koostööd, et saada paremaks Spordimeeskonna lähenemisviis keskendub rohkem isikutele, kes on ühiselt seotud tegevuse sooritamisega: nii “meeskondlike” kui ka “individuaalsete” spordialade treeningud võivad olla võimalus kogeda vastastikust mõistmist, toetust, positiivseid suhteid ja aktsepteerimist.

Osalejad õpivad iga meeskonnaliikme nõrkusi ja tugevusi saavutamaks individuaalset ja meeskonna arengut. Õpetaja/ treeneri/mentori tagasisidele toetudes saab mängija võimaluse oma tegevust peegeldada ja viia sisse vajalikke muutusi.

MEESKONNASPORT

SPORDIMEESKOND VS

Meeskonnasport on kollektiivne rühm inimesi, kes mängivad spordiala, milleks on vaja meeskonda (nt jalgpall, korvpall, jäähoki).

Spordimeeskond on rühm inimesi, kes harrastavad sama tegevust, isegi kui see on individuaalne (nt jooksmine, ronimine, tantsimine).

Projekti “Icehearts Europe” mudeli puhul valivad grupid ühiselt, millist spordiala harrastada.

Tekst kohandatud järgmistest allikatest: Gréhaigne JF, Godbout P, Bouthier D. Performance Assessment in Team Sports, Journal of Teaching in Physical Education, 16 (4): 500-516, 1997, DOI: https://doi.org/10.1123/jtpe.16.4.500

8

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

4.

PROJEKTI “ICEHEARTS EUROPE” MENTOR

4.1. ROLL JA TEGEVUS

Icehearts mentor on kvalifitseeritud ja projekti meeskonna poolt koolitatud isik, kes toetab vähemate võimalustega laste ja noorte pikaajalist arengut koostöös pere, kooli, avaliku sektori ja kohaliku kogukonnaga.

Mentor on nii eeskuju kui ka usaldusväärne täiskasvanu, kelle poole laps saab pöörduda abi saamiseks, probleemide arutamiseks ja lahenduste otsimiseks. Mentorid võivad aidata nii lapsi kui ka nende vanemaid või eestkostjaid lapse raskuste ja probleemide lahendamisel (nt psühhosotsiaalsed probleemid, kooliga seotud mured).

Icehearts mentorid on juhendajad erinevates tegevustes, sealhulgas spordiringides. Noori toetatakse ka spordiringi väliselt (kooli tugi, individuaalne nõustamine ja sotsiaalne toetus).

Mentori ülesandeks on ka ekskursioonide ja laagrite läbiviimine.

MENTORI ROLL

HOOLIVUSE

USALDUSE

TERVISLIKE

ELAMUSTE

ÕPPIMISE

ÜHTEKUULU-

TEKITAMINE

LOOMINE

ELUVIISIDE

PAKKUMINE

TOETAMINE

VUSTUNDE

EDENDAMINE

LOOMINE

9

Mentori ametikoha kvalifikatsiooninõue on kõrgharidus sotsiaaltöö-, noorsootöö-, spordi- või hariduse valdkonnas või kutsekvalifikatsioon eelpool nimetatud valdkondades.

Icehearts mentorid osalevad projekti meeskonna poolt läbiviidud koolitustel ja teistel üritustel.

Mentorid annavad personaalset tagasisidet iga osaleja arengu kohta ning jagavad seda ka projekti meeskonnaga.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

4.2. KVALIFIKATSIOON

4.3. USALDUSE LOOJA Icehearts Euroopa mentorid toetavad noori õppimisega seotud oskuste, enesehinnangu ja teiste 21. sajandi oskuste arendamisel (nt enesejuhtimine, motivatsioon, koostöö, suhtlemisoskused, kriitiline mõtlemine, loovus).

Mentorluse eesmärk on seega toetada laste arengut ja aidata neil saada vastutustundlikuks täiskasvanuks.

Mentorid kaasavad protsessi ka laste vanemad/eestkostjad, õpetajad ja treenerid, et toetada ja arendada last maksimaalselt tema huvide poole püüdlemisel.

Tekst kohandatud järgmistest allikatest: • Eby LT, Allen TD, Evans SC, Ng T, DuBois DL. Does mentoring matter? A multidisciplinary meta-analysis comparing mentored and non-mentored individuals. J Vocat Behav. (2008) 72:254–67. doi: 10.1016/j.jvb.2007.04.005 • Erickson LD, McDonald S, Elder Jr GH. Informal mentors and education: complementary or compensatory resources? Sociol Educ. (2009) 82:344–67. doi: 10.1177/003804070908200403

10

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

5.

KOGUKONNA KAASAMINE

5.1. KOOL

Positiivne koolikogemus on lapse kognitiivsete võimete arengu seisukohalt väga oluline. Kooliga seotud negatiivsed kogemused ja õpiraskused mõjutavad lapse edasist elu ja arengut.

Projekt “Icehearts Europe” püüab ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja oluline osa sellest tööst toimub koolis. Projektiga soovitakse saavutada suuremat kaasamist, usaldust ja dialoogi erinevate osapoolte vahel. Programmi abil soovitakse ennetada vähemate võimalustega noorte koolist väljalangemist. Õppimisja käitumisraskustega lapsi toetab kooliga seotud tegevustest mentor koostöös õpetajate ja kooli juhtkonnaga.

Iceheartsi mentorid võivad olla koolile täiendavaks koostööpartneriks, et toetada kooli kaasava hariduse elluviimisel.

Iceheartsi mentor toetab koolis lapsi ja noori võimalike ebaõnnestumistega toime tulema ja erinevate probleemide lahendamisel.

Projekti “Icehearts Europe” mentorite üldised ülesanded koolides: • • • • •

toetada õpetajaid vähemate võimalustega noorte õpetamisel toetada lapsi õppimisel saavutada suuremat kaasatust toetada koostööd kooli ja perekonna vahel vähendada koolist väljalangevust.

“Iceheartsi mudeli keskmes on keskendumine lapse tugevatele külgedele ja tema sisemistele ressurssidele, mitte probleemidele ja nõrkustele. Seeläbi toetatakse ja tugevdatakse lapse enesehinnangut.”

Soome Icehearts mudeli juhendmaterjal, 2016

11

Sport on suurepärane vahend eluks oluliste oskuste ja väärtuste õpetamisel (nt oskus ennast ja teisi väärtustada, austus enda ja teiste vastu, erinevuste ja mitmekesisuse hindamine, positiivsus ja optimism, reeglite ja kokkulepete järgimine).

Noortele on spordiringis osalemine väga kasulik. Projekti eesmärk pole teha noorest tippsportlast, vaid pakkuda noorele positiivset sportlikku kasvukeskkonda, võimalust toredaks ajaveetmiseks, enesearenguks ja eakaaslastega suhtlemiseks.

Projekti “Icehearts Europe” mentorite üldised ülesanded spordiringis: • • •

spordi- ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumine koostöö teiste spordiringidega, treeneritega spordiringis osalevate laste ja noorte ühtekuuluvustunde tugevdamine.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

5.2. SPORT

Projekti “Icehearts Europe” meeskond pakub lastele ja noortele toetavat ja turvalist kogukonda.

“Poliitikakujundajate ja spordiühenduste vahelise dialoogi toetamine edendab noorte tervislikku eluviisi ja sotsiaalset ühtekuuluvust kogu Euroopas” Euroopa Komisjon – kogukonna ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse nimel.

Tekst kohandatud järgmistest allikatest: • European Commission – Sport For community cohesion and social inclusion. https://sport.ec.europa.eu/policies/sport-and-society • Wessman J & Känkänen P & Silonsaari J (2018) Icehearts – sosiaalisesti tiedostava urheilutoiminta haastaa maskuliinisuuden ideaalin. Teoksessa Antti Kivijärvi, Tuija Huuki & Harry Lunabba (toim.): Poikatutkimus. Tampere: Vastapaino, 197–220 • White Paper on Sport (2007) • Icehearts. Brief in English. https://www.icehearts.fi/brief-in-english/

12

Kogukondade ja vabaühenduste eesmärk on seista sidusa ja turvalise ühiskonna eest, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud.

Mitteformaalset haridust edendavad organisatsioonid (raamatukogud, noortekeskused, huviringid jne) toetavad noorte loovust ja pakuvad võimalusi omandada uusi teadmisi, oskusi.

Projekti “Icehearts Europe” mentorite üldised ülesanded koostöös kogukondlike ühendustega: • • •

koolivälise tegevuse mitmekesistamine võimaluste otsimine erinevates tasuta programmides osalemisel pakkuda lastele unikaalseid mitteformaalseid õpivõimalusi.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

5.3 KOGUKONDLIKUD ÜHENDUSED

13

KOHALIKUD KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD 6.1. PIKAAJALINE TOETUS KOHALIKES KOOSTÖÖVÕRGUSTIKES

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

6.

Projekti “Icehearts Europe” eesmärk on tagada pikaajaliselt toimiv kohalik koostöövõrgustik, mis ühendab erinevaid sidusrühmi ja teenuseid.

Mentor teeb tihedat koostööd haridus-, noorsootöö-, sotsiaaltöö-, tervishoiu- ja lastekaitse valdkonna spetsialistidega.

Lisaks programmis osalevate laste heaolu toetamisele innustab projekti “Icehearts Europe” lähenemine suuremale kaasamisele erinevate kohalike kogukondade ühenduste vahel.

6.2. EUROOPA PERSPEKTIIV Sotsiaal- ja terviseprobleemid mõjutavad kõige rohkem vähemate võimalustega noori. See on suur väljakutse kogu Euroopas, mis nõuab valdkondadeülest ennetust.

Projekti “Icehearts Europe” mudeli ja lähenemisviisi levikusse tuleb kaasata erinevaid riike ja kohalikke organisatsioone.

Erinevate riikide kogemus annab võimaluse luua uudseid lahendusi ja töötada välja toetusmaterjale organisatsioonidele üle Euroopa, et toetada vähemate võimalustega noori.

14

PROJEKTIST “ICEHEARTS EUROPE” 7.1. ÜLDINE EESMÄRK

Antud projekti eesmärgiks on edendada vähemate võimalustega noorte vaimset tervist ja heaolu Euroopas Soome Iceheartsi mudelist lähtuvalt.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

7.

Projekt “Icehearts Europe” on koondanud Soome Icehearts projekti parimad praktikad ja kogemused, et seda mudelit teiste Euroopa Liidu riikide organisatsiooni vajadustele kohandada ja täiendatud mudelit ellu viia.

Projekt “Icehearts Europe” pakub spordiringide ja mentorluse kaudu õigeaegset, tõhusat ja püsivat toetust vähemate võimalustega noortele ja nende peredele.

“Icehearts Europe” projektis osaleb 12 partnerit ning lisaks 14 kaaspartnerit, kes hakkavad Icehearts mudelit oma riigis rakendama alates 2025. aastast. Üheskoos töötatakse välja Icehearts Euroopa mudel, tuginedes Soome kogemustele ja võttes arvesse riiklikke erinevusi. Viis riiki – Eesti, Sloveenia, Taani, Hispaania ja Itaalia – hakkavad järgmise 3 aasta jooksul täiendatud mudelit ellu viima.

Projekti “Icehearts Europe” kaasrahastab Euroopa Liit ja see kestab kolm aastat (2023-2025), projekti juhib International Sport and Culture Association (ISCA).

7.2. TEGEVUSED •

Välja töötada sobiv mudel ja tööriistad Icehearts kontseptsiooni rakendamiseks Euroopas (mudeli rakendusjuhendi väljatöötamine; mentorite veebipõhise koolitusmooduli väljatöötamine).

• Tõsta partnerorganisatsioonide suutlikkust Icehearts mudeli kasutuselevõtmiseks (veebipõhise õppekursuse väljatöötamine, õppekäigud Soome Icehearts mudeliga tutvumiseks, riiklike sidusrühmade ja partnerite seminaride läbiviimine).

• Piloteerida Soome Icehearts kohandatud mudelit viies Euroopa riigis: Taani, Eesti, Itaalia, Sloveenia ja Hispaania (uroopa lõpliku rakenduskava väljatöötamine; Icehearts mentorite koolitamine ja noorte osalejate värbamine; piloottegevuste läbiviimine).

• Suurendada Euroopa riikide teadlikkust Icehearts mudelist ning kaasata rohkem riike ja organisatsioone Icehearts mudeli kasutusele võtmiseks (infomaterjalide, veebilehtede ja artiklite koostamine ja tõlkimine; konverentsi korraldamine EL riikidele; Icehearts mudeli järgmiste kaaspartnerite grupi loomine; veebipõhiste kursuste korraldamine teistes riikides).

15

•

Vähemate võimalustega lapsed ja noorukid, kellel on kõrgendatud risk ebasoovitava käitumise tekkeks.

Antud noored vajavad tuge õppimisel, koolikohustuse täitmisel või muudes valdkondades. Eesmärk on parandada nende sotsiaalset ja vaimset tervist ning heaolu, saavutada paremad õpitulemused ja parandada nende enesehinnangut, vähendada sotsiaalseid probleeme ja vajadust riiklike sotsiaalteenuste järele.

•

Organisatsioonid, kes on pühendunud projekti “Icehearts Europe” piloottegevuste elluviimisele koostöös kohalike ja valdkonnaüleste partneritega. Eesmärk on arendada organisatsioonide ennetustegevuse alaseid kompetentse, luua uusi partnerlussuhteid ja teha koostööd asutustega, mis aitaksid levitada projekti ideed igas pilootriigis.

•

Huvigrupid, kes on huvitatud Icehearts mudelist ja selle võimalikust rakendamisest tulevikus. Oodatavad tulemused on huvigruppide teadlikkuse suurenemine, projekti “Icehearts Europe” metoodika süstemaatiline rakendamine ning teiste sidusrühmade kaasamine.

•

Poliitikakujundajad, kes loovad eeldused ja võimalused kohalikule omavalitsusele Icehearts mudeli rakendamiseks. Eesmärk on suurendada poliitikakujundajate teadlikkust Icehearts mudeli olulisusest vaimse tervise seisukohalt, et aidata luua ja rahastada sellel mudelil põhinevaid vaimse tervise ennetusprogramme.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

7.3. PROJEKTI SIHTRÜHMAD

16

Esialgse Icehearts programmi lõid 1996. aastal Soomes Ville ja Ilkka Turkka, põhinedes Ville kogemusel laste hoolekandeasutuses töötades.

Enamikul hoolekandeasutuses viibivatel lastest ilmnesid mitmesugused probleemid, mis olid seotud näiteks keeruliste suhetega perekonnas ja koolis, psühhosotsiaalsete raskustega, koolist väljalangemisega, mis sageli viisid ebasoovitava käitumiseni (nt narkootikumide tarvitamine, vägivald).

Nendel lastel ja noorukitel puudus sageli regulaarne huvitegevuses osalemise kogemus, kus nad saaksid endiga päevastest muredest välja lülitada ja täiskasvanu toetust tunda.

Nii sündiski Icehearts mudeli peamine idee: spordil põhinev eluoskuste õpetamine noortele, kes vajavad tõhusamat ja tugevamat täiskasvanute tuge.

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

7.4. HEA PRAKTIKA: ICEHEARTS, SOOME

Mentorlus on oluline osa Icehearts mudeli rakendamisest.

Soomes on sellel mudelil oluline roll noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise toetamisel ja vaimse tervise heaolu edendamisel. Seda toetab pikaajaline (12 aasta jooksul, 6a kuni 18a) ja usaldusväärne mentorlussuhe noore ja täiskasvanu vahel, kus olulisel kohal on aktiivne sporditegevuses osalemine.

MISSIOON:

VISIOON:

“...edendada vähemate võimalustega laste sotsiaalseid oskusi, pakkudes regulaarset sporditegevust, mis hõlmab usaldusväärse täiskasvanu kohalolekut ja tuge kaheteistkümne aasta jooksul.”

“...Soomes kasvavad lapsed, kellel on vajalik ja piisav toetus usaldusväärse täiskasvanu poolt, et nad saaksid kasvada sotsiaalselt hakkamasaavateks noorteks täiskasvanuteks, kes edendavad heaolu enda ümber.”

Icehearts Soome käsiraamat, 2016

Icehearts Soome käsiraamat, 2016

Kohandatud järgmistest allikatest: • Icehearts. Brief in English www.icehearts.fi/brief-in-english • Icehearts Finland Manual (2016) • Online Marketplace event on best practices in risk factors of non-communicable diseases (2021). Icehearts. health.ec.europa.eu/system/files/2021-07/ev_20210630_co09_en_0.pdf

17

PROJEKTI “ICEHEARTS EUROPE” SUUNAS... JA SELLEST EDASI Kuigi iga riik rakendab Icehearts Soome mudelit oma riigi oludest ja võimalustest lähtuvalt, jäävad peamised eesmärgid samaks: • Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine • Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste edendamine • Vaimse heaolu edendamine

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

8.

Uues loodavas “Icehearts Europe” mudelis on mentori eesmärk läbi spordi- ja huvitegevuste: • Aidata lastel luua suhteid eakaaslastega ja pakkuda neile toetavat kogukonda • Aidata lastel avastada ja arendada nende tugevaid külgi • Toetada lapsi õppetöös ja igapäevaelu tegevustes • Toetada ja juhendada lapsi läbi erinevate arenguperioodide • Toetada peresid ning vajadusel kaasata kompetentseid tugivõrgustiku liikmeid.

18

1. Icehearts Europe Proposal (2022) 2. Hermens N, Super S, Verkooijen KT, Koelen M. Intersectoral Action to Enhance the Social Inclusion of Socially Vulnerable Youth through Sport: An Exploration of the Elements of Successful Partnerships between Youth Work Organisations and Local Sports Clubs. Soc. Incl. 2015, 3, 98–107.

3. Haudenhuyse RP, Theeboom, M, Skille, E.Å. Towards understanding the potential of sports-based practices for socially vulnerable youth. Sport Soc. 2013, 17, 139–156.

4. Haudenhuyse R, Theeboom, M, Nols Z. Sports-based interventions for socially vulnerable youth: Towards well-defined interventions with easy-to-follow outcomes? Int. Rev. Sociol. Sport 2012, 48, 471–484.

5. Coalter, F.; Theeboom, M.; Truyens, J. Developing a programme theory for sport and employability programmes for NEETs. Int. J. Sport Policy Politics 2020, 12, 679–697.

6. Super S, Hermens N, Verkooijen K., Koelen M. Examining the relationship between sports participation and youth developmental outcomes for socially vulnerable youth. BMC Public Health 2018, 18, 1012.

7. D’Angelo C, Corvino C, Cianci E, Gozzoli C. Sport for Vulnerable Youth: The Role of Multi-Professional Groups in Sustaining Intersectoral Collaboration. Soc. Incl. 2020, 8, 129–138.

8. Svensson, PG, Woods H. A systematic overview of sport for development and peace organisations. J. Sport Dev. 2017, 5, 36–48.

9. Finnish Icehearts. Brief in English – https://www.icehearts.fi/brief-in-english/ 10. Online Marketplace event on best practices in risk factors of noncommunicable diseases (2021). Icehearts. https://health.ec.europa.eu/system/files/2021-07/ev_20210630_co09_en_0.pdf 11. Icehearts Finland Manual (2016) 12. Save the Children’s Child Rights Resource Centre. Durrant JE. Positive Discipline in Everyday Teaching Guidelines for educators https://resourcecentre.savethechildren.net/pdf/what-is-positive-discipline-ineveryday-teaching-2010.pdf/ 13. Appelqvist-Schmidlechner K, Wessman J., Kekkonen M.H. Icehearts: Sportbased early support program for children at risk. EPA 2017 European Psychiatric Conference At: Firenze, Italy, April 2017. doi: 10.13140/RG.2.2.20511.36008 https://www.researchgate.net/publication/315798801_Icehearts_Sport-based_ early_support_program_for_children_at_risk 14. Appelqvist-Schmidlechner K, Haavanlammi M & Kekkonen M. Benefits and underlying mechanisms of organized sport participation on mental health among socially vulnerable boys. A qualitative study on parents’ perspective in the sport-based Icehearts programme Sport in Society, 26:2, 245-262, doi: 10.1080/17430437.2021.1996348 15. Office of the High Commissioner for Human Rights is the leading United Nations.

Convention on the Rights of the Child (1989) https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/conventionrights-child 16. UNESCO. International Charter of Physical Education, Physical Activity and Sport. General Conference 2015 https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000235409 17. Gréhaigne JF, Godbout P, Bouthier D. Performance Assessment in Team Sports, Journal of Teaching in Physical Education, 16 (4): 500-516, 1997, DOI: https://doi.org/10.1123/jtpe.16.4.500 18. Eby LT, Allen TD, Evans SC, Ng T, DuBois DL. Does mentoring matter? A multidisciplinary meta-analysis comparing mentored and non-mentored individuals.

J Vocat Behav. (2008) 72:254–67. doi: 10.1016/j.jvb.2007.04.005 19. European Commission – Sport For community cohesion and social inclusion. https://sport.ec.europa.eu/policies/sport-and-society 20. Wessman J & Känkänen P & Silonsaari J (2018) Icehearts – sosiaalisesti tiedostava urheilutoiminta haastaa maskuliinisuuden ideaalin. Teoksessa Antti Kivijärvi, Tuija Huuki & Harry Lunabba (toim.): Poikatutkimus. Tampere: Vastapaino, 197–220 21. White Paper on sport (2007). https://eur-lex.europa.eu/EN/legal-content/summary/white-paper-on-sport.html 22. Erickson LD, McDonald S, Elder Jr GH. Informal mentors and education: complementary or compensatory resources? Sociol Educ. (2009) 82:344–67. doi: 10.1177/003804070908200403

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

ALLIKAD

SELLES DOKUMENDIS OLEVAD FOTOD ON PÄRIT: • Icehearts Finland – www.icehearts.fi • UISP Nazionale – www.uisp.it • Juhani Järvenpää IKOONID LEHEKÜLJEL 9: Pixel Perfect, Freepik, Justicon LISATEAVE PROJEKTI KOHTA: www.icehearts.eu

“Icehearts Europe” (2022-2025) raames WP2 “Kont-

PROJEKTI „ICEHEARTS EUROPE“ MUDEL

PROJEKT “ICEHEARTS EUROPE” Icehearts Euroopa mudel on koostatud projekti

septsiooni täpsustamine ja vahendite arendamine” ja D2.1 (D3) “Icehearts Europe” kontseptsiooni kirjeldus.

WP2 Juhtiv organisatsioon: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Itaalia

Euroopa Liidu rahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HADEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega HADEA ei saa nende eest vastutada.

20