Ajakiri Vaatepilk

VAATEPILK

ERIVÄLJAANNE 2022

Aitäh, et loed meie ajakirja!

Manuaali ABC

Iris Pook

Öeldakse, et inimesed, kes kasutavad fotokaameral automaatrežiimi, ei tohiks üldse end fotograafiks nimetada Usun, et seda viga annab parandada, selleks räägingi pisut manuaali kasutamisest. Manuaal annab võimaluse ise käsitsi paika panna kaamera ava suuruse, ISO ja säriaja Kolme lihtsa vahendiga ärkabki foto ellu

Fotokaamerat manuaalselt seadistades on kogu kontroll pildistaja käes. Fotograaf saab oma loovust kasutada kas pilti üle valgustades või tuues fookusesse täpselt vajaliku eseme. Manuaalset režiimi ei tasu peljata, kui kohe kõik meelde ei jää, tuleb järjest proovida erinevaid variante Minulgi on läinud mitu portsu pilte raisku, sest ISO oli liiga kõrge ja alles arvutist avades nägin, et pildid olid “müra” täis

Kõik vanad filmikaamerad tuli seadistada täpselt, ilma et fotograaf oleks ekraanilt saanud tulemust vaadata. Respekt neile, kes praegugi pildistavad selliste filmikaameratega. Olen kõrvalt tunnistaja, et vahel lähevadki mõned rullid filmi raisku, sest kaamera oli seadistatud valesti. Siiski ei tasu heita meelt, sest harjutamine teeb meistriks.

AVA

Ava tähistatakse tähisega f ja see toimib vastupidiselt loogikale Mida väiksem f, seda suurem ava on objektiivis ja seda rohkem valgust tuleb läbi ava ning seetõttu jääb pilt heledam Lisaks valgusele muudab ava ka fookuskaugust Mida väiksem f, seda rohkem jääb ese fookusesse ja taust muutub hägusemaks. See ei ole keeruline matemaatika, aga peab meelde jätma, et toimib vastu loogikat. Väiksemat ava kasutatakse maastikul ja grupifotode tegemisel, suuremat ava lähivõtetel ja portreedel.

kõrge f=

=vähem valgust=

=suurem fookuskaugus

madal f=

=rohkem valgust=

=udusem taust

ISO 640, 1/4 sek, f/22

ISO 1000, 1/160 sek, f/4

SÄRIAEG

Säriaeg näitab seda, kui kaua on fotokaamera sensor valgusele avatud. Siin on asi loogiline: mida kiirem säriaeg, seda kiiremini teeb aparaat pildi ja seda vähem aega on ta avatud valgusele ning vaatele, seega on ka valgust pildil vähem Kasutades aeglast säriaega, tuleb pilt heledam Kui teha pilti liikuvast objektist, peame säriaja panema lühemaks. Sel juhul saab kaamera teha kiire klõpsu ja liikuv ese jääb selgem Tavaliselt kasutatakse aeglast säriaega maastikul, öistel fotodel ja kiirelt liikuvate tegelaste või asjade pildistamisel.

kiire säriaeg=

=vähem valgust=

=kiire foto

lühike säriaeg=

=rohkem valgust=

=selgem foto

ISO

ISO muudab kaamera tundlikkust valguse suhtes. Mida suurem ISO, seda tundlikum on fotokaamera valguse suhtes ja seda heledam tuleb pilt Ning vastupidi, mida väiksem ISO, seda tumedam pilt. Ka sellel nupul on oma kõrvalmõju. Väga suure ISO korral jääb pilt teralisem - täis “müra”. ISO tuleb muuta vastavalt olukorrale, näiteks päikesega on ISO umbes 100, varjus 200 ja heledas toas 400.

suurem ISO=

=valgem pilt= =rohkem müra

väiksem ISO=

=tumedam pilt= =parem kvaliteet

Aerofotograaf Raivo Laanes

Kust sai alguse Teie huvi fotograafia vastu?

Võiks öelda, et fotograafiahuvi on mul käinud lainetena. Esimest korda oli huvi, kui sain isa Zeniti fotoaparaadiga loodust pildistada oma aias, aga see jäi lühikeseks, sest terve rulli pidi täis pildistama ja siis sai ilmutusse viia ning kõik võttis kaua aega. Tõsisem huvi ja pildistamine algas ikkagi siis, kui sain gümnaasiumi lõpetamisel poolpeegelkaamera Sony A350, millega sai hakata korralikumaid pilte tegema ning käisin loodust ja mõnda üritust pildistamas. Siis oli juba eraldi välk ja neli objektiivi. Millalgi aga jälle huvi rauges, sest tundsin, et olemasoleva varustusega ikkagi ei saa piisavalt häid pilte teha. Uuesti tekkis huvi, kui nägin Kaupo Kalda drooniga tehtud pilte.

Milline Teie üks esimestest fotodest on Teile eriti hästi meelde jäänud? On sellel ka mingi huvitav lugu?

Kuna ma ennast pigem nimetaksin aerofotograafiks, siis tavalist pilti pole, aga esimene droonipilt oli Põltsamaa kirikust ning see oli tehtud üsna jahedal talvepäeval. Esimesel lennul oleksin peaaegu oma drooni Põltsamaa jõkke kaotanud, sest ühendus puldi ja drooni vahel kadus ning droon hakkas ise tagasi tulema ja pidi peaaegu jõkke maanduma, sest GPSi andmetel oli sealt startinud. Sain mõned meetrid enne vett ühenduse tagasi ning kõik lõppes mulle õnnelikult.

Millise varustusega Te alustasite?

Nagu varem mainitud, siis esimesed pildid tegin fotoaparaadiga Zenit ning siis tuli Canoni "digiseebikas" ja palju sai pildistatud korralikuma tehnika ja Sony A350-ga, sest sellele sain mitmeid objektiive lisada ja samuti välgu. Aerofoto puhul ostsin esimesena väiksema drooni 70 euro eest, et katsetada lennutamist Hiljem soetasin DJI Phantom 2+ ning pärast seda on veel mõned droonid tulnud.

Milliseks on Teie varustus nüüd kasvanud?

Praegu on mul kasutusel DJI Phantom 4 Pro, mis on juba üsna vana ja suur, aga samas kaamera poolest üsnagi hea ning stabiilne. Vahepeal oli ka väiksem DJI Mavic Pro, aga sellel oli kaamera kehvem. Tavakaamera on kasutusel Sony A6400, mis on hübriid, ning sellega teen peamiselt videotööd, aga vahel harva ka pildistan Muidugi on lisaks erinevad objektiivid ja gimbal stabiilseks ning sujuvaks filmimiseks.

Pildistate palju aerofotosid, mis Teid nende juures kõige rohkem paelub?

Aerofoto tõigi mind tagasi foto ja video juurde ning seal paelub just see, et saab pildistada kõrgemalt ehk vaatenurkadest, kuhu muidu ei pääseks. Need uued vaatenurgad on huvitavad nii minule kui ka kindlasti teistele. Lisaks ka vabadus, et saab lennata ja pilti teha kohtades, kuhu jalgsi ei pääseks Aerofotode vaatajate puhul on sama lugu, et nad näevad esimest korda oma linna või

mõnda hoonet õhust ning see tekitab imestust ja huvi, sest varem pole olnud võimalik näha neid paiku sellistest vaatenurkadest

Kuidas jõudsite aerofotodeni?

Aerofotodeni jõudsin läbi selle, et nägin Eesti ühe parima aerofotograafi Kaupo Kalda pilte ning see tekitas minus huvi ja mõtte, et põnev oleks endalgi selliseid pilte teha ja oleks, mida ka teistega jagada. Ostsin alguses väikese odava drooni, millega harjutasin drooni juhtimist. Kui käsi oli juba kindel, siis sai ostetud suurem ja korraliku kaameraga droon. Esimese drooni häda oli see, et kaamera oli n-ö. kalasilmaga, hiljem pidin arvutis fotot töötlema.

Millisele sihtrühmale on Teie fotod suunatud?

Mul ei ole kindlat sihtrühma, sest teen eelkõige asja ikkagi hobi korras Pildistan kas sel põhjusel, et endal on huvitav, või ka lihtsalt mõttega, et teistele ehk pakuks huvi näha mõnda kohta kõrgemalt vaadates.

Kust või kellelt Te inspiratsiooni saate?

Tänapäeval on aerofotograafe juba üsna palju ning Facebooki ja Instagrami vahendusel jälgin, mida teised teevad. Mõnikord saab proovida midagi järele teha või avastan mõne uue koha, kuhu soov endal ka droonitama minna

Kas pildistate hobi korras või teete seda ka tööna?

Tavalist pildistamist teen väga vähe, enamasti ikkagi drooniga ning võiks öelda, et peamiselt hobi korras, aga on tellitud ka drooni ja ka tavalise kaameraga pildistama ja filmima. Näiteks olen jäädvustanud mõned pulmad ja muud üritused. Kuna peamiselt pildistan hobi korras, siis ma pole enda “pakutavat teenust” välja reklaaminud ning töö on tulnud tuttavate kaudu. Aga ka selleks on vaja leida aega Viimasel aastal on kuidagi aega väheks jäänud, et lihtsalt minna sõitma ja droonitama, kui näen mõnda huvitavat kohta.

Kuidas leiate häid paiku aerofotode pildistamiseks?

Eestis ringi sõites ikka vahel näen mõnda kohta ja siis tekib mõte, et huvitav oleks droonitada Muidugi on ka neid juhtumeid, kus algselt olen vaadanud, et siit saaks kindlasti ägeda pildi, aga kui drooniga õhus olla, siis paraku ei paista enam nii maagiline. Samas on ka vastupidiseid olukordi.

Millised on Teie pilditöötluse põhielemendid? (nt kontrast, värv, teravus)

Teadlikult mul mingeid põhielemente pilditöötluses pole Tavaliselt proovin asju varjust rohkem välja tuua ning kontrastust ja värve natukene peale keerata, sest siis lööb enamik pilte minu jaoks särama ja tekitab rohkem sellist vau-efekti Muidugi ei tohi töötlusega väga kaugele minna, proovin ikkagi tegelikkusele üsna ligilähedale jääda. Üsna kerge on sellega eksida, sest tahaks ju alati pilti võimalikult ilusaks saada. Ma muidugi olen näinud, et teised vahel mängivad rohkem värvidega või näiteks vahetavad taeva parema vastu, eks pilt on ägedam küll, aga minu jaoks ikkagi liiga võlts

Kuidas mõjutab ilmastik droonivõtete tegemist?

Ilm on suur mõjuta, aga samas kannatab ka väikese vihma ja üsna tuulise ilmaga pilti teha, aga sel juhul on keerulisem midagi ilusat saada Kui on kindel objekt, mida pildistama minna, siis muidugi peab arvestama ka sellega, kus suunas päike on vastaval kellaajal. Näiteks udu osalt segab pildi tegemist, aga samas teatud juhtudel lisab pildile hoopis palju juurde, nagu näiteks on õnnestunud hoonete tippe pildistada udust ülevalpool Mina olen vähe uduga lennanud ja pildistanud, aga üks pilt udu sees olevast Põltsamaa kirikust on mul tehtud ning seal lisas udu palju juurde.

Milline on ideaalne pildistamise ilm (või ideaalse pildi ilm)?

Minu lemmikuks on suvised õhtud, n-ö kuldne tund, kui päike hakkab loojuma, siis on minu jaoks kõige mõnusamad värvid. Samas, ka vaiksed ja valgusküllased hommikud on huvitavad.

Millise nõuande annaksite kellelegi, kes tahaks proovida kätt aerofotode pildistamises?

Aerofotonduse puhul tasuks esmalt alustada mõne väikese ja odavama drooniga, sest alguses võib kergesti kuhugi otsa lennada või midagi muud juhtuda. Siis kui mina alustasin, maksid korraliku kaameraga droonid üle 1000 euro, aga tänasel päeval saab juba isegi 300 euroga kätte drooni, millega saab teha vaatamist kannatava kvaliteediga pilte. Teise olulise asjana peab enda kurssi viima seadusliku poolega, kus võib lennata, kui kõrgel jne Alates sellest aastast on nõutud ka tunnistuse omamine, et võid drooni lennutada. On nähtud küll neid, kes ostavad drooni ja lendavad kõrgemale kui 150 meetrit ning panevad uhkelt pildi üles, et 200 meetri kõrguselt tehtud. Selline lendamine on ilma eriloata keelatud Seega, aerofotograafi puhul on oluline, et oskaks drooniga lennata, tunneks seadusi ning peab olema ka oskuslik pilditöötluses. Üldiselt on need originaalpildid üsnagi tuhmid ja igavad, kui muidugi pole juba kaamera seadetes midagi peale keeratud.

HIIUMAA

Iris Pook

Filmifotograafia

Georg Pook

Kuidas film minuni jõudis?

Aasta oli 2019, kui ma sattusin esimest korda Youtube'is peale filmifotograafia teemale. Sel ajal olin ma veel noor ja arg ega julgenud süveneda filmifotograafia maailma Tavainimesele oleks see arvatavasti päris hirmutav, kui limiteerida piltide arvu lõpmatusest 24 või 36 pildile. Lisaks sellele on palju erinevaid faktoreid, mis paneksid digifotograafe kukalt sügama Näiteks manuaalne fookus, pildi nägemise võimalus ja erinevad filmirullid. Üheks suurimaks inspiratsiooniks oli minu vanaema, kes on koostanud mitmeid suuri albumeid enda tehtud piltidest. 2021. aasta sügisel võtsin end kokku ja pildistasin oma esimese filmirulli.

Miks just film?

Sellele on raske otsest vastust anda Film annab pildile ilme, nagu oleks see maalitud. Teisest küljest digitaalne kaamera annab pildile kuidagi liiga terava ilme. Võin lausa öelda, et digi on “liiga perfektne”, mis rikub minu jaoks pildi ära

Tihti kirjeldatakse filmi värve kui “õlipastelli maal”. Ma arvan, et see on hea kirjeldus, kuna vanad objektiivid jätavad pildil erinevate värvide vahele sarnase uduse ääre nagu pastellimaalis

Viidatakse ka Kodaki kollasele, Fuji rohelisele või ka Ektachrome'i sinisele, mis on erinevate filmide ja nende värvide eripära.

Film vs digi

Filmikaamera opereerimine on minu jaoks lihtsam ja arusaadavam Kõik, mis mina sättima pean, on säri ja ava. ISO panen paika filmi tundlikkuse põhjal. Puudub suur ja lai menüü, mis mulle alati segadust tekitas.

Miinuseks on erinevate režiimide puudumine: näiteks Aperture priority ja auto. See oleneb kaamerast, kuna on olemas ka niisuguste režiimidega filmikaameraid. Samuti võivad pildistatavad objektid kärsituks muutuda, kuna valguse mõõtmisele ja kaamera sättimiseks läheb omajagu aega

Rull pildistatud, mis edasi?

Mina viin oma rullid Põltsamaal asuvasse Anu Fotosse, kus nendega edasi toimetatakse. Täpsemalt lasen neil filme ilmutada ja digitaliseerida. Valmis filmi kättesaamiseni läheb aega umbes 2 nädalat Seda pikka ooteaega saaksin lühendada, kui hakkaks ise kodus oma filmi ilmutama ja digitaliseerima. Kuid nii kaua, kuniks mul pole selleks vajalikke vahendeid, jätan selle protsessi Anu Fotole lahendada

Ebaõnnestumised

Samal ajal kui ootan oma filmi ilmutusest, mõlguvad mu peas erinevad mõtted. Põhilisteks teemadeks on kahtlemine ja kartmine, kas film tuleb seekord välja või mitte. Selliste mõtete hulk on viimasel ajal pigem tõusnud kui langenud. Pärisin nimelt oma onult kaks kaamerat, teadmata, kas need on üldse töökorras. Esimene kaamera on Jaapani päritolu, see teadmine kergendas minu hinge (teadupärast on need töökindlad) Kuid varsti selgus, et tollel on shutter vigane ja seetõttu raiskasin mitu filmi ära. Teine kaamera on aga valmistatud Venemaal ja kõik analoogfotograafid teavad, et nendest kaameratest tuleks suure kaarega mööda käia Imekombel tuli sellest kaamerast päris kena film välja (v.a üks suur light leak, mis mõnel pildil mängis pearolli).

Kinnisvarafotograaf Kersti Kukk

Kust sai alguse Teie huvi fotograafia vastu?

Sain fotopisiku oma sõbralt, kes tegeles fotograafiaga Kõrvalt tema kaamerakäsitlust ja valgusega mängimist jälgides hakkas ka endal selle vastu huvi tekkima. Minu jaoks oli kaamera manuaalrežiimi õppimine alguses veidi keeruline, kuid tulemus oli vaeva väärt. Sain kiirelt aru, et fotograafia ei ole ainult point and shoot (suuna ja tulista), vaid see vajab sügavamaid teadmisi kaamera olemusest, erinevatest tehnikatest, valguse õppimisest, töötlusprogrammide kasutamisest ning ka inimestega suhtlemisest

Kas olete õppinud fotograafiat? Kus?

Fotograafiat koolis õppinud ei ole. Küll aga olen läbinud mitmeid online-kursusi maailma tuntud fotograafidelt. Täiendan enda teadmisi ka pidevalt, sest usun, et õppimine ei lõpe kunagi.

Kas Teie arvates on võimalik õppida iseseisvalt edukaks fotograafiks? Kui jah, siis mis allikaid Te soovitaksite?

Absoluutselt on võimalik. Internetist leiab tohutul hulgal materjali fotograafia kohta, eriti inglise keeles Paljud fotograafid on loonud kvaliteetseid online-kursusi, mida praktiseerides võid edukaks saada ka sina. Head kursused ei ole tihti kättesaadavad tasuta, kuid kui soov õppida on suur, siis soovitan neid 100%.

Kindlasti soovitan valida ühe konkreetse valdkonna korraga ning õppida seda põhjalikult. Vastasel

juhul võib infolaviin olla liiga suur ning ära ehmatada. Vali välja fotograaf, kelle töö sulle meeldib, ning ma usun, et ta jagab õpetusi, kuidas ta oma töö tulemuseni jõudnud on

Minul endal on mitmeid lemmikallikad.

Karl Taylor tegeleb suuremal määral tootefotograafiaga, kuid õpetab ka kõike muud, mis puudutab

fotograafiat Temal on kuumaksepõhine koolituskeskus Kuumakse on igati mõistliku hinnaga ning võimalik loobuda igal ajal.

Fstoppers.com keskkonnas on koolitused, mida saab osta. Nad teevad koostööd teiste fotograafidega, kellega pannakse koolitused kokku Samuti on neil Youtube’i kanal

Pro Edu - proedu com keskkonnas leiab palju koolitusi erinevatest žanritest

Kinnisvarafotograafidest soovitan järgmisi:

Mike Kelley (mpkelley.com) ,

Barry MacKenzie (barrymackphoto com),

Nathan Cooli ( nathancoolphoto com)

Kindlasti leiab ka materjali Youtube’ist (tasuta), Skillshare’ist, googeldades.

Podcastid, mida mina kuulan, on:

Picture This, Master Photography, Full Time Real Estate Photographer, Architecture, Design & Photography.

Kuidas sai fotograafiast Teie töö?

Ühel hetkel otsustasin, et kinnisvarafotograafia on see, millega soovin tegeleda Teadsin, et mul on vaja oma töödest portfooliot, mida tulevastele klientidele näidata. Selleks otsisin AirBnb’st võimalikult erilisi ja luksuslikke kortereid ning rentisin neid ööpäevaks eesmärgiga neid pildistada. Ütlen ausalt, ega see odav olnud. Kui tõsiseltvõetav portfoolio oli koos, hakkasin endale kliente otsima ning sealt kõik hargnema hakkaski.

Mis asjad kuuluvad Teie põhivarustusse?

Minu kaamerakotist leiab kaamera, lainurkobjektiivi, statiivi, monopoodi ja kaasaskantavad välgud. Arvuti ja fototöötlustarkvara on samuti väga tähtsal kohal minu töös.

Milline Teie üks esimestest fotodest on Teile eriti hästi meelde jäänud? On sellel ka mingi huvitav lugu?

Üks meeldejäävamaid fotosid on tehtud reisides Tenerifel Tee El Teide mäele viis läbi metsa, mis oli pilvedega samal kõrgusel. Vaatepilt, mis sealt avanes, oli minu jaoks nii müstiline, et pidin teeserval auto kinni pidama ja kaamera välja võtma Siiani mäletan seda ülimalt värsket, samas karget õhku, mida sisse hingasin. Seal tehtud pilt on olnud mu tuttavate seas samuti üks lemmikuid.

Te tegelete eriti kinnisvarafotograafiaga. Miks te just selle ala valisite? Mis Teile selle juures kõige enam meeldib?

Kinnisvara vastu on olnud mul alati isiklik huvi ning fotograafia aitas mitu asja ühendada. Kinnisvarafotograafias on midagi eriti paeluvat mu jaoks. See aitab tuua esile inimese kauni kodu ja arhitektuuri Igal kodul on oma lugu ning piltide abil on võimalik seda jutustada Kinnisvarafotograafia juures meeldib enim see, et saan näha erinevaid kodulahendusi ning see annab endalegi huvitavaid ideid, mida kodus kasutada

Kui palju pilte Te teete, et saada üks ideaalne foto?

Ideaalne on väga suhteline mõiste Väga palju sõltub valgustingimustest objektil ning ajast, mis on pildistamiseks antud. Arvan, et ideaalset pilti on raske leida, sest alati annab midagi paremini teha.

Kui kaua aega kulub piltide töötlemiseks?

Piltide töötlemiseks kuluv aeg sõltub paljuski objekti omapärast ja piltide arvust Kui kasutan komposiittehnikat ehk töötlen mitmest pildist ühe pildi kokku, siis see aeg on kindlasti pikem ja töö täpsem. Tavaliselt ühe fotosessiooni piltide töötlemise aeg varieerub 2-8 tunnini. Mina töötlen kõik oma fotod eraldi Programmi poolt eelseadistatud valikuid ma ei kasuta

Kuidas seada ruum foto jaoks valmis?

Esimese asjana vaatan ruumi üle. Sätin kardinad korda, klopin padjad, tõstan asju toast vähemaks, peidan pesuvahendid ja nuustikud köögist, vajadusel pühin kapipealse tolmust ning korjan kokku isiklikud pildid ja esemed. Eemaldan asjad, mis võiksid tõmmata tähelepanu ruumikujunduselt ära. Süütan toas põlema kõik valgustid.

Milline valgus sobib ruumi pildistamiseks kõige rohkem?

Mina saavutan enda töös parima tulemuse, kasutades naturaalse ja kunstliku valguse kombinatsiooni. Kaamera seadistan olemasoleva valguse järgi ning seejärel kasutan välku, et valgustada pimedamad osad ruumis ning tuua esile huvitavamad sisustuselemendid.

Kas parem on hele või tume taust? Kumba eelistate?

Mul on kogemus ka stuudiokeskkonnas pildistamisega Ma ei tahaks öelda, et üks on parem kui teine. Mõlemal variandil on omad eelised, kõik oleneb, millist tulemust soovitakse. Endale meeldib mulle rohkem tumedam või värviline taust See teeb foto minu hinnangul huvitavamaks

Välkude paigutamisega ja pildistatava liigutamisega taustale lähemale või kaugemale saab muuta ka tausta tooni ja intensiivsust.

Kinnisvarafotograafia ettevõtteid on mitmeid. Mille poolest erinete Teie teistest?

Iga fotograafi töö on ühel või teisel moel erinev Mina panen suurt rõhku kvaliteedile ning tähtsal kohal on hoida püsivaid suhteid klientidega. Ma ei ole kursis, kuidas teiste fotograafidega on, aga mina võtan ka kriitikat alati uue õppimise võimalusena Ainult nii on võimalik õppida tundma kliendi soove ja tagada rahulolu.

Kust Teil tuli idee luua oma kinnisvarafotograafia firma?

Kinnisvarafotograafia on rohkem ettevõtetevaheline teenus, mille eest maakleri firma nõuab teenuse osutamise eest arvet Seega, et seda teha, otsustasin luua osaühingu Lisaks on ettevõtjana tegutsedes mitmeid eeliseid.

Kuidas ennast teistele nähtavaks teete/ reklaamite?

Minu klientideks on enamasti maaklerid, seega olen teinud otseturundust. Meilide saatmine ja kõnede tegemine on aidanud mind klientide leidmisel Samuti soovitusturundus Maaklerid suhtlevad pidevalt teineteisega ning soovitustega on tulnud samuti mitmeid häid kliente juurde. Olen olnud ka aktiivne mitmetes sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram, TikTok), kuid otseturundus on minu jaoks andnud siiani parima tulemuse.

Mis on Teie ameti juures kõige ebameeldivam osa?

Erinevad probleemid tehnikaga ja nende lahendamine. Miski pole hullem, kui lähed fotosessioonile ja tehnika veab alt või oled unustanud mälukaardi kaamerasse panna

Andke üks nõuanne, mis teeks algaja fotograafi elu lihtsamaks.

Loo tugev vundament. Õpi kaamerat tundma läbi ja lõhki ning tee selgeks, kuidas see töötab. Õpi selgeks, kuidas valgus töötab, nii naturaalne kui ka kunstlik

Boonusnõuanne: ära heitu. Nagu Henri Cartier-Bresson on öelnud: “Sinu esimesed 10000 fotot ongi Sinu kehvemad ” Kõik tuleb praktika ja kogemusega

Ülesvõte Fotografiskast

Maria Saarela

Meie ajakirja loomise esimeseks etapiks oli külaskäik Fotografiskasse Kuna minul ja Irisel on kaua olnud suur huvi fotograafia vastu, siis me ei külastanud Fotografiskat ainult ajakirja loomise raames, vaid ka meie isikliku huvi pärast Fotografiska on rahvusvaheline fotonäituste galerii, kus saab näha nii maailmakuulsate kui ka naaberriikide ja Eesti fotograafide teoseid. See asub Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus, seega juba enne Fotografiskasse sisenemist oli palju hooneid ning ümbrust, mida on põnev uurida ja avastada Fotogalerii külastuse ajal oli välja pandud kolm näitust, igaüks erikorrusel. Näitustel ei rippunud ainult pildid, sinna olid lisatud ka lühifilmid näitusel olevate fotode loomisest ja fotograafist endast Esimesel korrusel oli Nick Brandti näitus “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm”, mille põhirõhk oli keskkonnal Autor näitas, kuidas inimene varastab loomadelt nende kodu ja ehitab asemele suurlinnad või uputab ala oma prügiga. Seda näitust tahtsime kõige rohkem külastada. Minule isiklikult läks näitus suuresti hinge ning jättis väga sünge tunde, kuna mulle läheb korda loomade ja looduse heaolu

Järgmisel korrusel paiknes Soome-Ameerika fotograafi Arno Rafael Minkkineni näitus "Kakssada aastaaega" Tema näitus kujutas looduse ja inimese sümbioosi Näitusel eksponeeritud Minkkineni teosed ei ole ainult ühest ajajärgust, vaid väljavõte tema fotograafitee algusaastatest kuni tänase päevani. Igat teost pidi tükk aega uurima, et mõista, mis pildil täpsemalt toimub. Mõned Minkkineni tööd olid väga humoorikad, teised jällegi väga mõtlemapanevad. Näitust rikastasid ka looduse taustahelid.

Viimasena külastasime Maisie Cousinsi väljapanekut “Rämps, dipikaste, muru, pojeng ja tagumik”

Nagu pealkirigi ütleb, kujutas näitus erootilise ja natuke õõvastava sisuga kompositsioone, mis olid kokku pandud tavalistest prügikastis leiduvatest asjadest Fotod paistsid silma erksate värvitoonidega ning pildid jätsid mulje, nagu oleks need limased. Näiliselt väga kaunid pildid võisid lähemal uurimisel tunduda mõne inimese jaoks häirivad. Minu arvates olid need fotod huvitavad ja värvide poolest imeilusad, aga neid pilte sisu poolest ma oma köögi seinale ei paneks

Kõik näitused pakkusid elamust, sellist pilti ma ei kohanud, mis oleks mind täiesti külmaks jätnud. Igal fotol ja väljapanekul oli köitev sisu, mis peaks igat inimest kõnetama

Linnud kaadris

Iris Pook

Minu linnupildistamise hoog algas, kui sain laenuks Sony a77 koos Tamroni 150-600 mm objektiiviga Kodus kaugõppel olles võisin tundide vahel kaameraga aknast linnupilte teha Kevade saabudes hoidsin pingsalt silma peal äsja saabunud kuldnokkadel.

Istusin tundide viisi rõdul, et tabada kuldnokkadest erilisi kaadreid. Lindude elu jälgimine ja jäädvustamine oli minu jaoks nii uus kogemus, et iga esimene pilt oli kallis. Lisaks õppisin palju ka pesakasti elanike kohta: tundsin nende käitumisharjumusi, erinevaid häälitsusi ja hõikeid, õppisin, kuidas emasel ja isasel linnul vahet teha. Peale kuldnokkade püüdsin kaamerasse ka metsvinte, varblasi, tihaseid, leevikesi, parte ja rohevinte.

Panin ise tähele, et vahel sattusin täiesti hasarti lindude pildistamisest Kui kuulsin õppimise ajal õuest lindude säutsumist, jooksin kohe akna juurde, et silmata häälitsejat. Seejärel kiirustasin varustust püsti panema, isegi siis, kui mul oli samal ajal videotund. Mitmeid kordi istusin kaameraga rõdul, videotund kõrval jooksmas. Ajapikku sain sellest harjumusest lahti.

Algus oli minu jaoks keeruline, sest ma alles õppisin kaamerat tundma. Sain alles harjutades selgeks manuaali kasutamise. Alguses õppisin fotokaamerat seadistama automaatse programmi järgi, keerasin auto peale ja vaatasin, mida on kõige optimaalsem kasutada. Sealt edasi timmisin seadeid vastavalt vajadusele: lendava linnu puhul panin säriaja kiiremaks ja fookuskauguse madalamaks. Katsetasin ka mitmeid statiive - ühejalgne statiiv ei hakanudki mulle meeldima ja kasutasin kolmejalgset Siiani õpin uusi nippe paremate piltide tegemiseks

2020. aasta kevadel kutsus ERR inimesi üles saatma pilte lindudest. Äsja tekkinud uue huvi tõttu oli ka minul pilte, mida saata Minu kuldnokapilt avaldati ERR-i veebilehel ja sinitihase oma teleprogrammi lühiklipis. Tänaseni on hea öelda, et minu tehtud pildid jõudsid eetrisse. Need kaks pilti, mis jõudsid ERR-i portaalidesse, olid tegelikult alles lapsekingades Fotokonkursil “Põltsamaa valla varjatud pärlid” saatis mind edu pildiga, millel kuldnokk toidab oma viimast poega Selle fotoga on kaasas ka põnev lugu Märkasime isaga, et kõik kuldnokapojad, peale ühe, on pesast välja lennanud. Seda viimast poega üritasid vanemad kaks päeva pesast välja meelitada. Emaslind istus, ussike noka vahel, pesakasti kõrval katuse serval ja poeg säutsus pööraselt. Kui poeg pistis pea tagasi kasti, läks ema ka kasti servale ja käis toidupalukestega poega välja meelitamas. Ühel päeval võttiski poeg julguse kokku ja lahkus kallist kodust.

Zoopark

Saarela

Maria

NÄGEMISENI

Ajakiri valmis praktilise tööna.

Täname oma juhendajat Margit Randmaad, Marika Nugist, kes aitas õigekirjaga, abilisi Vali Pressist ning panuse andnud fotograafe Georg Pooki, Kersti Kukke ja Raivo Laanest.

Põltsamaa 2022

Iris Pook ja Maria Saarela