PÕLEVKIVI TARBIMISE PROGNOOS AASTANI 2020 Enno Reinsalu 1.
SISSEJUHATUS
See on minu isikliku kogemuse ja oskuse varal tehtud prognoos. Koostatud 2007. a suvel, seoses Eesti Energia tellimustööga TTÜ-lt: „L7038. Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilised võimalused ning majandusliku otstarbekuse analüüs; 1. etapp: Erinevate kasutustehnoloogiate poolt vajatavate põlevkivikoguste ajaline määramine ja nõuded põlevkivi kvaliteedile ning granulomeetrilisele koostisele“. 2007. a septembris tutvustasin oma arvutustulemusi töörühmale, kuhu kuulusid TTÜ soojustehnika instituudi ja mäendusinstituudi tuntud erialainimesed. 2007. a lõpus koostasin oma prognoosist ingliskeelse lühikokkuvõtte, mis ilmub 2008. a aprillis, ajakirjas Oil Shale Special No 2, mäedoktorantide erinumbris, doktorant Tauno Tammeojaga kahasse kirjutatud artikli näol http://www.kirj.ee/public/oilshale_pdf/2008/issue_2S/oil-2008-2S-3.pdf 2008. a veebruaris vaatasin arvutused veel kord üle ja täpsustasin kõike uuemaid asjaolusid arvestavalt. 2. 2.1.
EESTI ENERGIAMAJANDUSE ARENGUSTSENAARIUMID Ülioptimistlik majandusstsenaarium – ülikiire areng
Ülioptimistlik majandusstsenaarium vastab istuva valitsuse valimisprogrammile, mille kohaselt Eesti majandus jõuab 15 aastaga Euroopa kõige jõukamate riikide tasemele. Sellise mudeli kohaselt kasvaks sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta 2020. aastaks neli korda – keskmiselt 10 % aastas. Kõiki teadaolevaid energeetika-alaseid arengukavasid, äriplaane, kavatsusi jm kokku võtvalt on ülioptimistliku stsenaariumiga liidetud järgmised postulaadid: Nn maheda elektri – tuule-, koostootmis- ja biojaamade osalus moodustab elektrivarustuses 20 % Gaasikütuse osalus elektri genereerimisel ei kasva üle 10 % Kümne aastaga ehitatakse tuumaelektrijaam, tõenäoliselt riikidevaheline Eesti ekspordib elektrit, edasistes arvutustes hinnanguliselt 2 TWh aastas Seisukohti, millel postulaadid tuginevad on lühidalt selgitatud edasises. Ülioptimistliku stsenaariumi realiseerumine eeldab valitsuse kindlat sekkumist majandusarengusse: Elektri hind hoitakse vastavuses majandustasemega, olles perioodi lõpuks orienteeruvalt 0,25 EUR/kWh) 1 Juhitud säästupoliitika – reklaami, energiasäästliku kodutehnika sundkasutuse jm abil Tuumaenergeetika julge arendamine Realistlik keskkonnapoliitika - keskkonnaradikalismi ohjamine 2.2.
Optimistlik majandusstsenaarium – kiire areng Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta kasvab 2020. aastaks kolm korda – keskmiselt 8 % aastas
1
Euroopa Liidu statistikakeskuse (Eurostat) andmetel on ühenduse odavaim elekter Baltimaades ja Kreekas, kalleim aga Taanis. Balti riikide elanikud maksavad elektri eest peaaegu kolm korda vähem kui taanlased, vahendas Taloussanomat. Balti riikides ja Kreekas maksis jaanuaris kilovatt-tund 7-8 euro senti (1,10 – 1,25 Eesti krooni), Taanis aga keskmiselt 23,6 euro senti (3,69 Eesti krooni).Üle 20 sendi peavad kilovatt-tunni eest maksma ka Itaalia ja Madalmaade eratarbijad. Itaalias maksis kilovatt-tund keskmiselt 21,1 senti (3,30 krooni) ja Madalmaades 20,9 senti (3,27 krooni). Soomes maksis kilovatt-tund jaanuari alguses keskmiselt 10,8 senti (1,69 krooni), Rootsis 14,4 senti (2,25 krooni). Kodumajapidamistes kasutatava elektri hind suurtes Euroopa riikides oli Soomest odavam vaid Suurbritannias - 10,2 senti (1,60 krooni). ELi suurimas liikmesriigis, Saksamaal maksis kilovatt-tund 18,3 senti (2,86 krooni). Prantsuse eratarbija maksab kilovatt-tunnist 12,1 senti ehk 1,89 krooni ja hispaanlane 11,5 senti ehk 1,80 krooni. Euroopa Liidu kodumajapidamistes kasutatava elektri keskmine hind kallines eelmisel aastal 4,6 protsenti. Hindade võrdlemisel vaadati aastas 3500 kilovatt-tundi elektrit tarbivaid kodumajapidamisi. Tööstustes kasutatava elektri hind kallines aastaga 16 protsenti. Mari Kamps, PM online http://www.postimees.ee/180906/lisad/euro/217878.php