Gileadlane Jefta Kohtumõistjate 11 1 Gileadlane Jefta oli vapper mees ja oli hoora poeg; Gileadile sündis Jefta. 2 Ja Gileadi naine sünnitas talle poegi; ja kui ta naise pojad sirgusid, ajasid nad Jefta välja ja ütlesid temale: „Sina ei päri meie isa kojas, sest sa oled võõra naise poeg.” 3 Siis põgenes Jefta oma vendade juurest ja elas Toobimaal; ja Jefta juurde kogunesid tühised mehed, kes läksid koos temaga teele. 4 Ja mõne aja pärast sündis, et ammonlased alustasid sõda Iisraeli vastu. 5 Ja kui ammonlased Iisraeli vastu sõdisid, läksid Gileadi vanemad Jeftet Toobimaalt ära tooma. 6 Ja nad ütlesid Jeftale: „Tule ja ole meile pealik, et me võiksime võidelda ammonlaste vastu!” 7 Ja Jefta ütles Gileadi vanemaile: „Kas te ei vihanud mind ja ajanud mind mu isakojast välja? Miks te siis just nüüd tulete minu juurde, kui teil on häda?” 8 Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: „Seepärast me pöördume nüüd sinu juurde tagasi, et sa tuleksid koos meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid meie pealik kõigi Gileadi elanike üle.” 9 Ja Jefta ütles Gileadi vanemaile: „Kui te toote mind tagasi koju sõdima ammonlaste vastu ja Issand annab nad mu kätte, kas ma peaksin siis olema teie pealik?” 10 Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: „Issand olgu meie vahel tunnistajaks, kui me ei tee sinu sõnade järgi!” 11 Siis läks Jefta koos Gileadi vanematega ja rahvas pani ta enesele peaks ja pealikuks; ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Issanda ees Mispas. 12 Ja Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: „Mis on sinul minuga asja, et sa oled tulnud mu vastu sõdima minu maal?” 13 Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: „Sellepärast et Iisrael võttis mu maa ära, kui nad Egiptusest tulid, Arnonist Jabbokini ja Jordanini. Nüüd aga andke see maa rahuga tagasi!” 14 Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juurde 15 ja ütles temale: „Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei võtnud ära Moabi maad ega ammonlaste maad, 16 Aga kui Iisrael tuli Egiptusest ja rändas läbi kõrbe Punase mere äärde ning jõudis Kaadesisse,
1
Gileadlane Jefta
17 Siis läkitas Iisrael käskjalad Edomi kuningale ütlema: „Luba mul ometi su maast läbi minna!” Aga Edomi kuningas ei tahtnud seda kuulda võtta. Ja nad läkitasid samuti sõna Moabi kuningale, aga tema ei olnud nõus ja Iisrael jäi Kaadesisse. 18 Siis nad läksid läbi kõrbe ja käisid ümber Edomimaa ja Moabimaa ning tulid Moabimaa idaküljele ja lõid leeri üles Arnoni teisele poole, aga nad ei jõudnud Moabi piiri sisse, sest Arnon oli Moabi piir. 19 Ja Iisrael läkitas käskjalad emorlaste kuninga Siihoni, Hesboni kuninga juurde; ja Iisrael ütles temale: „Luba meil minna läbi sinu maa minu paika!” 20 Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see tema piirist läbi läheks, vaid kogus kokku kogu oma rahva, lõi leeri Jahasesse ja sõdis Iisraeli vastu. 21 Ja Issand, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; nõnda Iisrael vallutas kogu emorlaste, selle maa elanike maa. 22 Ja nad vallutasid kogu emorlaste maa-ala Arnonist Jabbokini ja kõrbest Jordanini. 23 Ja nüüd on Issand, Iisraeli Jumal, ajanud emorlased ära oma Iisraeli rahva eest, ja kas sina peaksid selle pärima? 24 Kas sa ei taha pärida seda, mille su jumal Kemos sulle päranduseks annab? Ja keda iganes Issand, meie Jumal, meie eest ära ajab, selle me pärime. 25 Kas sina oled nüüd kuidagi parem kui Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas? Kas tema on kunagi Iisraeliga tülitsenud või kas ta on kunagi nende vastu võidelnud? 26 Kui Iisrael elas Hesbonis ja selle tütarlinnades, Aroeris ja selle tütarlinnades ja kõigis Arnoni jõe ääres asuvates linnades kolmsada aastat, miks te siis ei ole neid sel ajal tagasi võtnud? 27 Seepärast ei ole ma sinu vastu pattu teinud, aga sina teed mulle ülekohut, sõdides minu vastu! Issand, kohtumõistja, mõistku täna kohut Iisraeli laste ja ammonlaste vahel! 28 Aga ammonlaste kuningas ei kuulanud Jefta sõnu, mis too temale läkitas. 29 Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse, läbi Gileadi Mispe ja Gileadi Mispest läks ta üle ammonlaste juurde. 30 Ja Jefta andis Issandale tõotuse ja ütles: „Kui sa tõesti annad ammonlased minu kätte, 31 Siis sünnib, et kes iganes mu koja ustest mulle vastu tuleb, kui ma ammonlaste juurest rahuga tagasi tulen, see peab tõesti olema Issanda oma ja ma ohverdan selle põletusohvriks. 32 Siis läks Jefta ammonlaste vastu sõdima ja Issand andis nad tema kätte. 33 Ja ta lõi neid Aroerist kuni Minnitini, kakskümmend linna, ja viinamägede orguni, väga suures tapatalgus. Nõnda alistusid ammonlased Iisraeli laste ees. 34 Ja Jefta jõudis oma kotta Mispasse, ja vaata, siis tuli ta tütar talle vastu tamburiinide ja tantsuga; ja ta oli ta ainus laps; peale tema polnud tal ei poega ega tütart. 35 Ja kui ta teda nägi, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: „Oh häda, mu tütar! Sa oled mind väga alandanud ja oled üks neist, kes mind vaevab! Sest ma olen oma suu Issandale avanud ega saa tagasi pöörduda!” 36 Ja naine ütles temale: „Mu isa, kui sa oled oma suu Issandale avanud, siis tee minuga nõnda, mis su suust on välja tulnud, sest Issand on su eest kätte maksnud su vaenlastele, ammonlastele.” 37 Ja ta ütles oma isale: „Tehtagu mulle nõnda: jäta mulle kaks kuud aega, et ma saaksin mägedel üles ja alla minna ja oma neitsilikkust nutta, mina ja mu kaaslased.” 38 Ja ta ütles: „Mine!” Ja ta saatis ta kaheks kuuks ära; ja naine läks oma sõpradega ning nuttis oma neitsilikkust mägedes. 39 Kahe kuu pärast läks ta tagasi oma isa juurde ja isa tegi temaga oma tõotuse järgi, mille ta oli andnud, ega tundnud meest. See oli Iisraelis tavaks, 40 Et Iisraeli tütred läksid igal aastal neli päeva aastas gileadlase Jefta tütart leinama.
2
Gileadlane Jefta
Kohtumõistjate 12 1 Ja Efraimi mehed kogunesid ja läksid põhja poole ning ütlesid Jeftale: „Miks sa läksid sõdima ammonlaste vastu ega kutsunud meid endaga kaasa tulema? Me põletame su koja tulega su pealt maha!” 2 Ja Jefta ütles neile: „Minul ja mu rahval oli ammonlastega suur tüli ja kui ma teid hüüdsin, siis te ei päästnud mind nende käest. 3 Aga kui ma nägin, et te mind ei päästnud, siis panin ma oma elu iseenda kätte ja läksin ammonlaste kallale, aga Issand andis nad minu kätte. Miks te siis täna tulite minu juurde sõdima minuga? 4 Siis Jefta kogus kokku kõik Gileadi mehed ja sõdis Efraimi vastu; ja Gileadi mehed lõid Efraimi, sest nad ütlesid: „Teie, gileadlased, olete Efraimi põgenikud Efraimi ja Manasse seas.” 5 Ja gileadlased vallutasid Jordani käigud efraimlaste eest. Ja kui need pääsenud efraimlased ütlesid: „Las ma lähen üle!”, siis küsisid Gileadi mehed temalt: „Kas sa oled efraimlane?” Kui ta vastas: „Ei, 6 Siis nad ütlesid temale: „Ütle ometi Šibolet!” Ja ta ütles Sibolet, sest ta ei osanud seda õigesti hääldada. Siis võtsid nad ta kinni ja tapsid Jordani jõekäikudel; ja sel ajal langes efraimlastest nelikümmend kaks tuhat. 7 Ja Jefta mõistis Iisraelile kohut kuus aastat. Siis suri gileadlane Jefta ja ta maeti ühte Gileadi linna.
Kommentaar Jefta lugu , mis on kirjas kuningas Jamesi piibli Kohtumõistjate raamatu 11. ja 12. peatükis , on üks Vana Testamendi võimsamaid, keerukamaid ja traagilisemaid jutustusi. See räägib vägevast sõdalasest, kelle tema perekond hülgas, kuid kes tõuseb Iisraeli vabastama, kuid langeb traagilise tõotuse lõksu ja hiljem kibedasse kodusõtta.
1. osa: Kohtumõistjate raamatu 11.–12. peatüki salmide kaupa lahtiseletamine Kohtumõistjate 11. peatükk: Jefta tõus ja ammonlaste konflikt 11:1–3 — Jefta taust ja pagendus Jeftet tutvustatakse kui "vägevat vaprat meest", kuid ta on hoora poeg. Tema isal Gileadil on seaduslikud pojad, kes ajavad Jefta välja, et ta ei päriks. Jefta põgeneb Toobi maale, kus tema ümber koguneb jõuk "tühje mehi" (väljatõugatuid või jõudeoleku mehi) ja järgneb talle oma juhina. 11:4–11 — Gileadi vanemad otsivad abi Kui ammonlased Iisraeli vastu sõdivad, mõistavad Gileadi vanemad, et neil on vaja sõjaväeülemat. Nad reisivad Toobi maale, et paluda Jeftat neid juhtima. Jefta räägib neile alguses nende varasemast hülgamisest, kuid nad nõustuvad, et kui ta nad võidule viib, saab temast kõigi Gileadi elanike peaks. Nad pitseerivad selle vande Issanda ees Mispas. 11:12–28 — Jefta diplomaatilised ja teoloogilised läbirääkimised Enne võitlust saadab Jefta käskjalad ammonlaste kuninga juurde küsima, miks nad Iisraeli maad ründavad. Ammonlaste kuningas väidab, et Iisrael võttis nende maa Egiptusest lahkudes. Jefta vastab detailse ajaloolise ja teoloogilise kaitsega: Iisrael ei võtnud maad Ammonilt ega Moabilt, vaid emorlaste kuningalt Siihonilt, kelle Jumal andis nende kätte. Ta vaidlustab Ammoni õiguse kaevata pärast kolmesaja aastat kestnud rahumeelset kokkulepet ja jätab kohtumõistmise Issanda hooleks. Ammoni kuningas ignoreerib sõnumit.
3
Gileadlane Jefta
11:29 — Vaimu väge andmine „Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim.“ Jumala väel rändab Jefta läbi Gileadi ja Manasse, kogub vägesid ja marsib ammonlaste poole. 11:30–31 — Jefta lööbevanne Enne lahingut annab Jefta Issandale tõotuse: kui Jumal annab ammonlased tema kätte, siis kõik, mis tema koja ustest välja tuleb, et talle vastu tulla, kui ta rahuga tagasi tuleb, kuulub Issandale ja ta ohverdab selle põletusohvriks. 11:32–33 — Võit Ammoni üle Jefta tungib edasi ja võitleb ammonlastega. Issanda abiga annab ta neile kahekümnes linnas tohutu kaotuse, alistades ammonlased Iisraeli laste ees. 11:34–40 — Traagiline kojutulek ja vande täitmine Jefta naaseb koju Mispasse. Tema ainus laps – tütar – tuleb talle vastu tamburiinidega tantsides. Leinast murtud Jefta rebib oma riided rebima ja leinab oma tõotust, mõistes, et ta ei saa seda tagasi võtta. Tema tütar annab vapralt alla, paludes vaid kaks kuud, et minna oma kaaslastega mägedesse oma neitsilikkust leinama. Kahe kuu pärast naaseb ta tagasi ja Jefta täidab tema tõotuse. Sellest sündmusest saab iga-aastane traditsioon, kus Iisraeli tütred leinavad teda neli päeva aastas. Kohtumõistjate raamat 12. peatükk: Kodusõda Efraimi ja järgnevate kohtumõistjatega 12:1–3 — Efraimi kaebus Efraimi ülbed mehed kogunevad ja lähevad üle Safoni, astudes Jeftale vihaselt vastu. Nad kurdavad, et ta läks Ammoni vastu sõdima neid appi kutsumata, ja ähvardavad tema maja koos temaga sees maha põletada. Jefta vastab, et tema ja ta rahvas hüüdsid appi, kui nad olid suures hädas, kuid Efraim ei päästnud neid. 12:4–6 — Kodusõda ja „šibolethi” test Jefta kogub Gileadi mehed kokku ja võitleb Efraimi vastu, lüües nad. Gileadlased vallutavad Jordani jõe käigud. Kui põgenevad efraimlased üritavad tagasi tulla, panevad valvurid neid proovile, paludes neil öelda sõna "šibbolet". Kuna efraimlaste murdes ei osata hääldada "š"-häälikut, hääldavad nad seda "sibbolet". See keeleline paljastamine paljastab nad, mille tulemuseks on 42 000 efraimlase tapmine. 12:7 — Jefta surm Jefta mõistab Iisraelile kohut kuus aastat enne surma. Ta maetakse ühte Gileadi linna.
2. osa: Peamised õppetunnid ja elurakendused 1. Jumal saab kasutada tõrjutuid ja hüljatuid Õppetund: Jefta heideti tema enda perekonna poolt tema tausta tõttu välja, kuid Jumal valis ta terve rahva päästmiseks. Rakendus: Ära kunagi lase oma minevikul, perekondlikul taustal või inimlikul hülgamisel oma potentsiaali määratleda. Jumal kasutab erakordsete eesmärkide saavutamiseks sageli inimesi, keda ühiskond eirab või maha kannab.
4
Gileadlane Jefta
2. Sõnade kaitsmise kriitiline tähtsus (rutaka lubaduse oht) Õppetund: Jefta andis emotsionaalse innu ja ärevuse ajel rutaka ja ebavajaliku tõotuse, mis viis laastava isikliku tragöödiani. Rakendus: Sõnadel on tohutu kaal. Peame olema ettevaatlikud impulsiivsete lubaduste, emotsionaalsete avalduste või surve all võetud kohustuste suhtes. Tõeline usk usaldab Jumala suveräänsust, püüdmata Temaga "altkäemaksu" anda või rutakaid lubadusi andes tingida (Koguja 5:2,5). 3. Oma ajaloo tundmine ja tõele kindlaks jäämine Õppetund: Jefta polnud lihtsalt jõhker sõdalane; tal olid sügavad teadmised Iisraeli ajaloost ja Jumala lepingulistest suhetest ümbritsevate rahvastega. Enne vägivalla poole pöördumist kasutas ta diplomaatiat ja ajaloolist tõde. Rakendus: Tugine Jumala Sõna tõele ja ajaloolisele reaalsusele. Oma usu aluse tundmine võimaldab sul vastata kriitikule, lahendada konflikte targalt ja seista kindlalt vastu valesüüdistustele. 4. Uhkuse ja hõimuühiskonna hävitav olemus Õppetund: Efraimlasi juhtis haavatud uhkus, armukadedus ja hõimu ego, mille tulemuseks oli mõttetu kodusõda, mis nõudis kümnete tuhandete iisraellaste elusid. Rakendus: Uhkus ja tühised rivaalitsemised usklike seas (või kogukondades ja peredes) hävitavad ühtsuse seestpoolt. Selle asemel, et võidelda selle üle, kellele kuulub au või au, peaksime seadma esikohale Jumala kuningriigi ja vastastikuse toetuse. 5. Vigased inimlikud instrumendid ja jumalik arm Õppetund: Jefta on nimetatud Uue Testamendi usukogusse (Heebrealastele 11:32), kuid tema elu iseloomustasid tõsised vead, rutakad otsused ja jõhkrad hõimudevahelised sõjad. Rakendus: Jumal tegutseb läbi murtud, ebatäiuslike inimeste. Kuigi meie halvad valikud toovad kaasa valusaid maiseid tagajärgi, saab Jumala arm lunastada teenistusvalmis südame, isegi kui see süda on veel kare.
Jefta Uues Testamendis Kirjas heebrealastele 11 – mida sageli nimetatakse ka „usu saaliks“ – mainitakse Jeftat ootamatult ja auväärselt piibliloo suurte kangelannade ja kangelaste seas. Arvestades traagilisi tagajärgi ja moraalseid ebaselgusi, mis on jäädvustatud tema loos Kohtumõistjate raamatus, annab tema kaasamine sellesse peatükki sügava ülevaate sellest, kuidas Uus Testament käsitleb usku, armu ja inimlikku ebatäiuslikkust. 1. Kus Jefta esineb Heebrealastele 11 Jeftet mainitakse Heebrealastele 11:32–34 : „Ja mida ma veel ütleksin? Sest mul ei oleks aega jutustada Gedeonist ja Baarakist ja Simsonist ja Jeftast ja Taavetist ja Saamuelist ja prohvetitest, kes usu läbi alistasid kuningriigid, tegid õiglust,
5
Gileadlane Jefta
said kätte tõotused, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule vägevuse, pääsesid mõõgatera eest, nõtrusest said tugevaks, said vapraks võitluses, ajasid põgenema võõraste väed.“ 2. Uue Testamendi vaatenurgast lähtuvad peamised arusaamad A. Usu tunnustamine keset vigast inimkonda Kohtumõistjate raamat kujutab Iisraeli vaimse allakäigu perioodi ning Jefta elu oli kaugel puhtast või ideaalsest. Ta oli vallaslaps, pagendatud, „edevate meeste” juht ja sõdalane, kes andis rutaka tõotuse, mis lõppes tragöödiaga. Ometi ei loetle Heebrealastele 11 pühakuid moraalse täiuslikkuse, vaid usu põhjal . Uue Testamendi kirjutaja jätab tähelepanuta Jefta sotsiaalse häbimärgistamise, raske tausta ja isiklikud eksimused, et rõhutada hetke, mil ta usaldas Jumalat Iisraeli eest võitlema. Jumala kiitus Uues Testamendis põhineb usaldusel Tema vastu , mitte inimlikul laitmatusel. B. "Nõrkusest tehti tugevaks" Heebrealastele 11:34 võtab paljude kohtumõistjate kogemuse kokku fraasiga: „nõrkusest on saanud tugevaks”. Jefta nõrkus: Ta alustas omaenda vendade poolt minema aetud tõrjutuna (Kohtumõistjate 11:2) ja tal puudus traditsiooniline, üllas päritolu. Jumala vägi: Kui Issanda Vaim tema peale tuli (Kohtumõistjate 11:29), muutus tema loomupärane ebasoodne olukord ja sotsiaalne pagulus vaimseks autoriteediks ja sõjaliseks vabanemiseks. Seos Uue Testamendiga: See on otseses kooskõlas Pauluse teoloogiaga 2. Korintlastele 12:9 ( "Sulle saab küllaldane minu arm, sest mu vägi saab nõtruse läbi täiuslikuks" ). C. Usk, mis avaldub suulises ja teoloogilises veendumuses Enne kui Jefta ammonlastega võitlema hakkas, pidas ta pika diplomaatilise vaidluse, mis tugines Iisraeli ajaloole (Kohtumõistjate 11:12–27). Ta kuulutas julgelt, et Issand, Iisraeli Jumal, annab maa oma rahvale, ja kinnitas: „Issand, kohtumõistja, mõistab täna kohut Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!” Jefta usk ilmnes tema veendumuses, et ainult Jumal on kõrgeim kohtumõistja ja inimriikide valitseja . Heebrealastele 11:33 kirjeldatakse seda usu aspekti kui kuningriikide alistamist ja võitluses vapraks osutumist . D. Lepingulise armu vägi Selliste tegelaste nagu Jefta, Simson ja Giideon kaasamine kirjas heebrealastele 11. peatükis toob esile Uue Testamendi olulise teema: lunastav arm . Kui pääste ja Jumala heakskiit sõltuksid laitmatust sooritusest, poleks Jefta selles nimekirjas. Tema kaasamine viitab evangeeliumi sõnumile – et Jumal tegutseb katkiste, segaduses ja ebatäiuslike inimeste kaudu, kes pöörduvad Tema poole lootuses.
6
Gileadlane Jefta
3. Vana Testamendi jutustuse ja Uue Testamendi kokkuvõtte võrdlus Vana Testamendi fookus (Kohtumõistjate 11–12)
Uue Testamendi fookus (Heebrealastele 11)
Ajalooline ja inimlik reaalsus: tõrjutud staatus, karm diplomaatia, rutakas vanne, traagiline kaotus, kodusõda.
Vaimne tõde: võit usalduse kaudu, nõrkuse ületamine, lootmine Jumala väele.
Rõhk: Inimlik keerukus ja Iisraeli hõimuajastu segadus.
Rõhk: Jumala vägi, mis tegutseb rasketes oludes siira usu kaudu.
Õppetund: Rumalaid sõnu ja katkiseid inimsüsteeme põhjustavad tahtmatud tagajärjed.
Õppetund: Igavene au antakse neile, kes usaldavad Jumalat oma lahingute pidamiseks.
Elu rakendamine Uue Testamendi vaatenurgast Jumal ei defineeri sind sinu halvimate vigade järgi: Jeftet mäletatakse Uues Testamendis tema usu pärast Jumala väesse vabastada, mitte tema traagilise ja rutaka tõotuse pärast. Kristuses kujundab sinu pärandi usk ja Jumala arm, mitte sinu varasemad vead. Usk toimib ebatäiuslikel aegadel: Jefta elas moraalselt kaootilisel ajastul, kuid ta usaldas ikkagi Jumalat. Tõelise usu ilmutamiseks ei ole vaja ideaalset keskkonda. Keskenduge Päästjale, mitte ainult Tööriistale: Jefta mainimine kirjas heebrealastele 11. peatükis viitab lõppkokkuvõttes Jumalale – Piibli tõelisele kangelasele, kes annab nõrkadele inimestele jõudu oma lubadusi täita.
7