Kuidas riisi käsitsi samm-sammult kasvatada (Kasvatusprotsess istutamisest saagikoristuseni) Ära vihka rasket tööd ega põllutööd, mille Kõigekõrgem on seadnud. Koguja 7:15
Valge riisi täielik käsitsi tootmine – peotäiest seemnetest kuni taldrikul oleva valmis terani – on sügavalt traditsiooniline ja töömahukas protsess, mis kestab olenevalt riisisordist umbes 3–5 kuud.
1. Seemnete ettevalmistamine ja idanemine
Enne istutamist peate veenduma, et seemned on terved ja idanemiseks valmis. Ujumistest: Kasta riisiseemned ämbrisse puhta veega (või soolase veega). Sega neid ja viska ära kõik pinnale tõusnud seemned, kuna need on tühjad või õõnsad. Hoia alles need terved seemned, mis põhja vajuvad.
1
Ära vihka rasket tööd ega põllutööd, mille Kõigekõrgem on seadnud! Koguja 7:15
Leotamine ja inkubeerimine: Leota terveid seemneid 24 tundi magedas vees . Seejärel kurna vesi ja aseta niisked seemned varjulisse anumasse või mässi need niiskesse kotti veel 24–36 tunniks , kuni need idanevad (hakkavad ilmuma pisikesed valged juured).
2. Maa ettevalmistamine ja istutamine
Riis vajab algstaadiumis hoolikat vee- ja mullamajandamist. Istutuspeenar: Eralda väike mullatükk (umbes kümnendik teie peamise istutusala suurusest). Künda, tasanda ja puista idandatud seemned ühtlaselt üle märja külvipeenra, et seemikud kasvaksid. Põhipõllu ettevalmistus: Samal ajal kui teie seemikud kasvavad puukoolis umbes 20–25 päeva, künda ja äestage põhipõldu 2–3 korda, et muld kobestada. Ujutage põld mõne sentimeetri veega üle ja segage muld pehmeks ja siledaks mudaks, seejärel ehitage perimeetri ümber madalad mudavallid (vallid), et vett säilitada. Ümberistutamine: Tõmmake 20-päevased seemikud ettevaatlikult puukoolist välja, peske juurtelt muda ja pange need kimpu. Minge lompidega kaetud peamisele põllule ja lükake käsitsi 2–3 seemikut muda sisse iga "künka" kohta, asetades need umbes 20 cm kaugusele teineteisest.
3. Saagikoristus ja koristamine
Kastmine ja umbrohutõrje: Hoidke vegetatiivsel perioodil põllul madalat veetaset (2–5 cm), et umbrohu kasvu loomulikult pärssida. Kui umbrohi ilmub, kitkuge see käsitsi välja umbes 3 ja 5 nädalat pärast ümberistutamist.
2
Ära vihka rasket tööd ega põllutööd, mille Kõigekõrgem on seadnud! Koguja 7:15
Kuivendamine: Umbes 7–10 päeva enne saagikoristust – kui terad muutuvad kuldkollaseks ja põld on valmis – kurnake põllult kogu ülejäänud vesi, et muld kuivaks. Koristamine: Kui umbes 80–85% teradest on õlgkollased, lõigake küpsed riisivarred sirbiga umbes 15–25 cm kõrguselt maapinnast läbi. Asetage lõigatud varred lühikeseks ajaks päikese kätte, et need veidi kuivaksid.
4. Peksmine, kuivatamine ja käsitsi jahvatamine
Pärast koristamist jääb järele koorimata riis (kõva kestaga ümbritsetud toores riis). Selle söödavaks valgeks riisiks muutmine hõlmab kolme viimast sammu: Peksmine: Eralda terad õlgedest käsitsi. Seda saab teha, hoides varsi kinni ja pekstes neid jõuliselt puidust peksmisresti vastu või suures puidust kastis. Tuulamine ja kuivatamine: Tuulisel päeval valage pekstud terad kõrgelt maha või kasutage lapikut punutud korvi, et tuul saaks kerged aganad, tolmu ja tühjad terad minema puhuda. Laotage puhas riisitera mattidele või puhtale betoonpõrandale päikese alla 2–3 päevaks, keerates seda sageli, kuni niiskusesisaldus langeb umbes 13–14%-ni. Käsitsi jahvatamine (uhmristamine): Aseta kuivatatud riisitera sügavasse puidust või kivist uhmrisse. Uhmi teri rütmiliselt raske puidust nuiaga. Hõõrdumine terade, nuia ja uhmri vahel pragustab kõvad välimised kestad ja hõõrub maha sisemise kliikihi. Lõplik puhastamine: Kühvliga koguge perioodiliselt tambitud segu kokku ja kasutage tuulamisalust, et puhuda helvestatud kestad minema, eraldades puhtad, poleeritud valge riisi tuumad ülejäänud prahist või purunenud tükkidest.
Riisi kriitiline roll ülemaailmses toiduga kindlustatuses Riis on palju enamat kui lihtsalt toidupõhitoit; see on ülemaailmse toiduga kindlustatuse, majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse heaolu alustala. Rohkem kui poole maailma elanikkonna toitmine, selle kättesaadavus, taskukohasus ja tootmise stabiilsus määravad otseselt, kas miljardid inimesed pääsevad näljast ja vaesusest.
1. Massiivne kalorite ja toitumise sõltuvus 3
Ära vihka rasket tööd ega põllutööd, mille Kõigekõrgem on seadnud! Koguja 7:15
Globaalne ulatus: Üle maailma enam kui 3,5 miljardit inimest – peamiselt Aasias, kuid üha enam ka Aafrika ja Ladina-Ameerika osades – tarbivad riisi vähemalt 20% ulatuses oma päevasest kalorikogusest. Energiafond: Riis on tihe süsivesikute allikas, mis annab kohest ja kättesaadavat energiat, mistõttu on see eluliselt tähtis madala sissetulekuga elanikkonnale, kus mitmekesine toiduvalik võib olla piiratud. Mikrotoitainete potentsiaal: Lisaks põhienergiale rõhutavad tänapäevased edusammud, näiteks biofortifitseeritud riis (näiteks rikastatud vitamiinide ja mineraalide saamiseks aretatud või loodud sordid), riisi rolli varjatud nälja ja toitainevaeguse vastu võitlemisel.
2. Majanduslik elatusallikas ja maapiirkondade stabiilsus Väikepõllumajandustootjad: Riisikasvatus on peamine sissetulekuallikas ja tööhõive sadadele miljonitele väikepõllumeestele kogu maailmas, kellest paljud tegutsevad väikestel maatükkidel. Maapiirkondade majandus: Peamistes tootmispiirkondades keerleb kogu kohalik majandus – alates istutamisest, koristamisest, jahvatamisest, transpordist ja jaekaubandusest – riisi väärtusahela ümber. Globaalne kaubandus: Riis on rahvusvaheliselt laialdaselt kaubeldav kaup ning peamiste tarnijate ekspordi kõikumised mõjutavad otseselt ülemaailmse toiduturu stabiilsust.
3. Sotsiaal-poliitiline stabiilsus ja hinnakontroll Toidukriiside ennetamine: Kuna riis on nii linna- kui ka maapiirkondade töölisklassi elanikkonna peamine toiduaine, võib selle hinna järsk tõus koheselt põhjustada tõsise toiduga kindlustamatuse ja inflatsiooni. Kodanikurahutuste vältimine: ajalugu on korduvalt näidanud, et volatiilsed riisiturud ja tõsine puudus võivad sütitada laialdast sotsiaalset ebastabiilsust ja proteste. Seetõttu käsitlevad valitsused riisi strateegilise rahvusliku varana, säilitades sageli riiklikke puhvervarusid ja reguleerides eksporti, et kaitsta kodumaist elanikkonda.
4. Riisitööstusega seotud peamised probleemid Riisivarustuskindluse säilitamine tulevikus seisab silmitsi enneolematute takistustega: Kliimamuutused: Äärmuslikud ilmastikunähtused, ettearvamatud mussoonid, temperatuuri tõus ja merepinna tõus ohustavad kriitilisi riisi tootmiseks sobivaid jõedeltasid (näiteks Mekongi deltat). Veepuudus: Traditsiooniline riisipõllundus on erakordselt veemahukas. Põhjaveetaseme ammendumine ja süvenevad põuad muudavad praeguste niisutustavade säilitamise keeruliseks. Rahvastiku kasv: Ülemaailmne toidunõudlus kasvab jätkuvalt, mis nõuab põllumajanduslikku innovatsiooni, et suurendada saagikust kahaneval haritaval maal.
4
pidevat