Hanna, Saamueli ema 1. Saamueli 1 1 Efraimi mäestikust Ramataim-Soofimist elas mees, kelle nimi oli Elkana, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes oli Suufi poeg, efratlasest. 2 Ja temal oli kaks naist; ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli Peninna; ja Peninnal olid lapsed, aga Hannal ei olnud lapsi. 3 Ja see mees läks igal aastal oma linnast üles Siilosse vägede Issandale kummardama ja ohverdama. Ja seal olid kaks Eli poega, Hofni ja Piinehas, Issanda preestrid. 4 Ja kui Elkana ohverdamise aeg kätte jõudis, andis ta oma naisele Peninnale ja kõigile ta poegadele ja tütardele osad. 5 Aga Hannale andis ta väärilise osa, sest ta armastas Hannat, aga Issand oli sulgenud ta lapsekoja. 6 Ja ta vastane ärritas teda kibedalt, et ta ärrituks, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja. 7 Ja nõnda tegi ta igal aastal, kui naine läks üles Issanda kotta, nõnda ärritas naine teda; seepärast too nuttis ega söönud. 8 Siis ütles temale ta mees Elkana: „Hanna, miks sa nutad? Ja miks sa ei söö? Ja miks su süda on kurb? Eks ole mina sulle parem kui kümme poega?” 9 Ja Hanna tõusis püsti pärast seda, kui nad olid Siilos söönud ja joonud. Preester Eli istus aga istmel Issanda templi piitsposti kõrval. 10 Ja ta oli hinges kibestunud ja palus Issandat ning nuttis kibedalt. 11 Ja ta andis tõotuse ning ütles: „Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsust ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad oma teenijale poisslapse, siis annan ma tema Issandale kogu ta elupäevaks ja habemenuga ei puutu ta pead!” 12 Ja kui ta Issanda ees palvetas, siis Eli pani tähele tema suud. 13 Hanna rääkis oma südames, ainult ta huuled liikusid, aga ta häält ei olnud kuulda; seepärast arvas Eli, et ta oli joobnud. 14 Ja Eli ütles temale: „Kui kaua sa veel joobnud oled? Pane oma vein endast ära!” 15 Ja Hanna vastas ning ütles: „Ei ei, mu isand, ma olen kurva vaimuga naine. Ma ei ole joonud veini ega vägijooki, vaid olen oma hinge Issanda ees välja valanud.”
1
Hanna, Saamueli ema
16 Ära pea oma teenijat Beliali tütreks, sest oma suurest kaebusest ja ahastusest olen ma siiani rääkinud. 17 Siis vastas Eli ja ütles: „Mine rahuga ja Iisraeli Jumal täidagu su palve, mida sa temalt palusid!” 18 Ja ta ütles: „Leidku su teenija su silmis armu!” Ja naine läks oma teed ja sõi ning ta nägu ei olnud enam kurb. 19 Ja nad tõusid hommikul vara ning kummardasid Issanda ees ja pöördusid tagasi ning tulid oma koju Raamasse; ja Elkana sai oma naise Hannaga tuttavaks ja Issand pidas teda meeles. 20 Aga kui Hanna oli lapseootele jäänud aeg täis, tõi ta ilmale poja ja pani temale nimeks Saamuel, öeldes: „Ma olen teda palunud Issandalt!” 21 Ja mees Elkana läks koos kogu ta perega, et ohverdada Issandale iga-aastast ohvrit ja oma tõotusohvrit. 22 Aga Hanna ei läinud üles, sest ta ütles oma mehele: „Ma ei lähe üles enne, kui laps on võõrutatud, siis ma toon ta, et ta ilmuks Issanda ette ja jääks sinna igaveseks.” 23 Ja tema mees Elkana ütles temale: „Tee, nagu su silmis hea on, jää minevikku, kuni sa ta võõrutad; ainult Issand kinnitagu oma sõna!” Ja naine jäi ning imetas oma poega, kuni ta ta võõrutas. 24 Ja kui ta oli tema võõrutanud, võttis ta ta enesega kaasa koos kolme härjavärsi, ühe vaka jahu ja lähkri veiniga ning viis ta Issanda kotta Siilosse; laps oli aga alles väike. 25 Ja nad tapsid härja ning tõid lapse Eli juurde. 26 Ja ta ütles: „Oh mu isand, nii tõesti kui su hing elab, mu isand, mina olen see naine, kes siin su juures seisis ja Issandat palus.” 27 Selle poisi pärast ma palusin ja Issand andis mulle mu palve, mis ma temalt palusin: 28 Seepärast olen ma tema laenanud Issandale; nii kauaks kui ta elab, olgu ta laenatud Issandale!" Ja ta kummardas seal Issandat.
1. Saamueli 2 1 Ja Hanna palvetas ning ütles: „Mu süda rõõmutseb Issandas, mu sarv on ülendatud Issandas! Mu suu on avardunud mu vaenlaste üle, sest ma rõõmustan sinu pääste üle!” 2 Keegi pole nii püha kui Issand, sest ei ole kedagi peale sinu ja pole kaljut nagu meie Jumal. 3 Ärge enam rääkige nii ülbelt ja ärgu tulgu teie suust ülbust, sest Issand on kõikteadja Jumal ja tema kaalub tegusid! 4 Vägevate vibud murduvad ja komistajad vöötatakse jõuga. 5 Kes olid täiskõhutundega, andsid end leiva pärast välja ja näljased said otsa, nõnda et viljatu sünnitas seitse ja paljulapseline on jõuetuks jäänud. 6 Issand surmab ja teeb elavaks, tema viib alla hauda ja toob sealt üles. 7 Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks, tema alandab ja ülendab. 8 Tema tõstab põrmust vaese ja sõnnikuhunnikust kerjuse, et panna ta vürstide sekka ja anda talle aujärg; sest maa sambad on Issanda päralt ja tema on seadnud maailma nende peale. 9 Ta hoiab oma vagade jalgu ja õelad jäävad vait pimedusse, sest väega ei saa ükski võitu. 10 Issanda vastased purustatakse tükkideks, taevast müristab ta nende peale! Issand mõistab kohut ilmamaa äärte üle ja annab oma kuningale vägevuse ning ülendab oma võitu sarve.
Kommentaar Hanna lugu, mis on kirjas 1. Saamueli raamatu 1. ja 2. peatükis , on üks võimsamaid piiblijutustusi kurbusest, püsivast palvest, usust ja jumalikust õigeksmõistmisest.
1. osa: Hanna loo salmide kaupa lahtiseletamine 2
Hanna, Saamueli ema
1. Saamueli 1. peatükk: Kurbus, palve ja lubadus Salmid 1–2 (Elkana ja tema kaks naist): Lugu algab Efraimi mäelt pärit leviidi Elkana ja tema kahe naise, Peninna (kellel olid lapsed) ja Hanna (kes oli viljatu) tutvustamisega. Salmid 3–5 (Iga-aastane jumalateenistus ja eelistamine): Perekond reisib igal aastal Siilosse, et kummardada ja ohverdada vägede Issandat. Kuigi Peninnal on lapsi, annab Elkana Hannale „väärilise osa” (või kahekordse osa), sest ta armastab teda sügavalt, hoolimata sellest, et Issand oli ta lapsekoja sulgenud. Salmid 6–8 (Peninna provotseerimine): Peninna pilkab ja provotseerib Hannat pidevalt tema viljatuse pärast, pannes ta nutma ja toidust keelduma. Elkana püüab teda lohutada hellade sõnadega ( „Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?” ), kuid Hanna süda jääb raskeks. Salmid 9–11 (Hanna kibe palve ja tõotus): Pärast einestamist Siilos tõuseb sügavalt kurvastav Hanna ja läheb templisse. Kibedasti nuttes palvetab ta Issanda poole ja annab tõotuse: kui Jumal annab talle poisslapse, siis pühendab ta ta Issandale kogu ta elupäevaks ja habemenuga ei puuduta iialgi ta pead. Salmid 12–14 (Eli valearusaam): Samal ajal kui Hanna jätkab vaikselt oma südames palvetamist (ainult huuled liiguvad, aga häält ei kuule), jälgib ülempreester Eli teda ja arvab ekslikult, et ta on purjus, käsides tal oma vein ära panna. Salmid 15–16 (Hanna kaitseargument): Hanna parandab Eli lugupidavalt, selgitades, et ta pole veinist joobnud, vaid on hoopis „kurva vaimuga naine“, kes on suures kaebuses ja kurbuses oma hinge Issanda ette välja valanud. Salmid 17–18 (Eli õnnistus ja Hanna rahu): Eli vastab õnnistusega: „Mine rahus ja Iisraeli Jumal täidagu su palve, mida sa temalt palusid.“ Hanna näoilme muutub kohe; ta läheb oma teed, sööb ja pole enam kurb. Salmid 19–20 (Saamueli sünd): Järgmisel hommikul perekond kummardab ja naaseb koju Raamasse. Elkana tunneb oma naist Hannat ja Issand mäletab teda. Hanna jääb lapseootele ja sünnitab poja, pannes talle nimeks Saamuel (tähendab "Jumalast kuulnud") ja öeldes: "Sest ma olen teda Issandalt palunud." Salmid 21–23 (Võõrutamiseni maha jäämine): Kui Elkana läheb Siilosse iga-aastasele ohvrile, jääb Hanna koju, kuulutades, et ta läheb alles pärast lapse võõrutamist, et saaks ta jäädavalt Issanda ette tuua. Elkana toetab tema otsust. Salmid 24–28 (Tõotuse täitmine): Kui Saamuel on võõrutatud, viib Hanna ta koos helde ohvrianniga (kolm härga, jahu ja vein) Issanda kotta Siilosse. Ta tuletab Elile meelde naist, kes aastaid tagasi tema kõrval palvetas, kuulutab, et see on laps, kelle eest ta palvetas, ja laenab ta Issandale kogu eluks.
1. Saamueli peatükk 2:1–10: Hanna tänulaul Salmid 1–3 (Rõõmustamine Jumala pühaduse üle): Hanna puhkeb prohvetlikku kiituspalvesse. Tema süda rõõmustab Issandas, tema sarv on ülendatud ja ta rõõmustab Tema pääste üle. Ta kuulutab, et keegi pole nii püha kui Issand ega ole nii kaljut nagu Tema.
3
Hanna, Saamueli ema
Salmid 4–5 (Inimlike olude pöördumine): Hanna ülistab Jumala ülemvõimu inimkonna saatuse üle: vägevate vibud murduvad, komistajad vöötatakse jõuga, täiskõhutundega inimesed peavad leiva pärast end tööle andma ja viljatu on seitse last ilmale toonud , samal ajal kui paljulapseline on virelenud. Salmid 6–8 (Jumala vägi elu ja surma üle): Issand tapab ja teeb elavaks, ta viib alla hauda ja toob sealt üles. Ta tõstab vaese põrmust ja kerjuse sõnnikuhunnikust, et ta asetaks vürstide sekka, sest maa sambad kuuluvad Issandale. Salmid 9–10 (Õigete kaitse): Jumal hoiab oma pühade jalgu, aga õelad jäävad vait pimedusse, sest rammuga ei saa ükski võitu. Issand mõistab kohut ilmamaa äärte üle ja annab vägevuse ning ülendab oma võitu sarve.
2. osa: Peamised õppetunnid ja elurakendused 1. Radikaalne ausus palves Õppetund: Hanna ei varjanud oma valu viisaka religioosse keele taha. Ta nuttis kibedasti, valas oma hinge välja ja esitas toore leina Jumala ette. Elurakendus: Jumal kutsub meid tooma oma ehtsad emotsioonid – kurbuse, frustratsiooni, kibeduse ja igatsuse – otse Tema ette. Enne Jumalaga rääkimist ei pea te oma emotsioone puhastama; Ta saab ausa leinaga paremini hakkama kui keegi teine. 2. Teiste hinnangute ja arusaamatuste ületamine Õppetund: Isegi vaimne juht (Eli) hindas Hannat valesti, süüdistades teda joobes olemises ajal, mil ta oli tegelikult Jumalaga sügavas osaduses. Hanna ei hakanud kätte maksma ega vaidlema kaitsepositsioonilt; ta selgitas alandlikult ja lugupidavalt oma seisukohta. Elurakendus: Kui inimesed mõistavad valesti sinu motiive, võitlusi või vaikseid vaimse võitluse hetki, säilita rahulikkus. Hoia oma tähelepanu Jumalal, selle asemel et end iga kriitiku ees kaitsta. 3. Jumala usaldamine ka pärast läbimurret (tõotuste ausus) Õppetund: Olles lapse pärast nii meeleheitlikult palvetanud, pidas Hanna oma lubadust ja loovutas oma kauaoodatud poja pärast võõrutamist vabatahtlikult Issanda teenistusse templis. Elurakendus: Kui Jumal vastab meie sügavaimatele palvetele, on lihtne õnnistusest kõvasti kinni hoida kui omaenda omandist. Hanna tuletab meile meelde, et peaksime oma õnnistustest lõdvalt kinni hoidma, pidades meeles, et kõik, mida saame, tuleb Jumalalt ja on lõppkokkuvõttes mõeldud Tema austamiseks. 4. Kannatuse muutmine kiituslauluks Õppetund: Hanna lugu muutub esimeses peatükis vaikselt nutust teises peatükis kõrgele tõusvaks, prohvetlikuks võidulauluks. Tema tähelepanu keskpunkt nihkus täielikult mineviku alandusest Jumala lõplikule iseloomule ja suveräänsusele.
4
Hanna, Saamueli ema
Elurakendus: Valul on aegumiskuupäev, aga kummardamine kestab. Kui Jumal viib sind läbi katsumuste perioodi või vastab kauaoodatud palvele, siis laske oma vastusel olla tunnistuseks Tema headusest, mis julgustab teisi. Peamine mõte: Hanna teekond õpetab meile, et ükski viljatuse või alanduse periood pole Jumala käes igavene. Ta näeb tähelepanuta jäetud, kuuleb murtud südamega inimeste vaikseid nuttusid ja suudab muuta leina tantsuks.
5