Deboora, Baarak ja Jael Kohtunikud 4 1 Ja Iisraeli lapsed tegid jälle Issanda silmis kurja, kui Eehud oli surnud. 2 Ja Issand müüs nad Kaanani kuninga Jaabini kätte, kes valitses Haasoris; tema väepealik oli Siisera, kes elas paganate seas Harosetis. 3 Ja Iisraeli lapsed hüüdsid Issanda poole, sest tal oli üheksasada raudvankrit ja ta rõhus Iisraeli lapsi vägisi kakskümmend aastat. 4 Ja naisprohvet Deboora, Lapidoti naine, mõistis sel ajal Iisraelile kohut. 5 Ja ta elas Deboora palmi all Raama ja Peeteli vahel Efraimi mäestikus; ja Iisraeli lapsed tulid tema juurde õigust otsima. 6 Ja ta läkitas sõna ja kutsus Kedesnaftalis Abinoami poja Baaraki ning ütles temale: „Kas Issand, Iisraeli Jumal, ei ole käskinud ja öelnud: Mine ja mine Taabori mäele ning võta enesega kaasa kümme tuhat meest Naftali ja Sebuloni lastest?” 7 Ja ma toon su juurde Kiisoni jõe äärde Jaabini väepealiku Siisera koos tema sõjavankrite ja rahvahulgaga ning annan ta su kätte. 8 Ja Baarak ütles temale: „Kui sa tuled minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule minuga, siis ma ei lähe.” 9 Ja ta ütles: „Ma lähen kindlasti sinuga kaasa, aga teekond, millele sa lähed, ei tule sulle auks, sest Issand annab Siisera naise kätte.” Ja Deboora tõusis ning läks koos Barakiga Kedesisse. 10 Ja Baarak kutsus Sebuloni ja Naftali Kedesisse ning läks üles kümne tuhande mehega ta jalge ees; ja Deboora läks koos temaga üles. 11 Aga keenlane Heber, Moosese äia Hoobabi poegadest, oli keenlastest lahku löönud ja oma telgi üles löönud Saanaimi orgule, mis on Kedesi lähedal. 12 Ja Siiserale teatati, et Abinoami poeg Baarak oli läinud Taabori mäele. 13 Ja Siisera kogus kokku kõik oma sõjavankrid, üheksasada raudvankrit, ja kõik rahva, kes oli koos temaga, paganate Harosetist Kiisoni jõe äärde. 14 Ja Deboora ütles Baarakile: „Tõuse, sest see on päev, mil Issand annab Siisera sinu kätte! Eks ole Issand läinud välja su ees?” Ja Baarak läks Taabori mäelt alla ja kümme tuhat meest tema järel.
1
Deboora, Baarak ja Jael
15 Ja Issand ajas Baaraki mõõgateraga segadusse Siisera ja kõik ta sõjavankrid ja kogu ta väe, nõnda et Siisera hüppas vankrist maha ja põgenes jala. 16 Aga Baarak ajas vankreid ja väge taga paganate Harosetini; ja kogu Siisera vägi langes mõõgatera läbi ega jäänud järele ühtegi meest. 17 Aga Siisera põgenes jalgsi keenlase Heberi naise Jaeli telki, sest Haasori kuninga Jaabini ja keenlase Heberi soo vahel oli rahu. 18 Ja Jael läks Siiserale vastu ja ütles temale: „Astu sisse, mu isand, astu sisse mu juurde, ära karda!” Ja kui ta oli tema juurde telki läinud, siis kattis ta ta kuuega. 19 Ja ta ütles temale: „Anna mulle ometi natuke vett juua, sest mul on janu!” Ja naine avas lähkri piimaga, andis temale juua ja kattis ta kinni. 20 Ja ta ütles temale veel: „Seisa telgi uksel, ja kui keegi tuleb ja küsib sinult ning ütleb: Kas siin on kedagi?, siis vasta: Ei ole.” 21 Siis võttis Jael, Heberi naine, telgist naela ja haamri kätte ning läks vaikselt tema juurde ja lõi naela tema oimudesse ning surus selle maasse, sest ta magas sügavalt ja oli väsinud. Nõnda ta suri. 22 Ja vaata, kui Baarak Siiserat taga ajas, tuli Jael talle vastu ja ütles temale: „Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid!” Ja kui ta tema telki tuli, vaata, Siisera lamas surnult ja nael oli oimudes. 23 Nii alistas Jumal sel päeval Kaanani kuninga Jaabini Iisraeli laste ees. 24 Ja Iisraeli laste käsi läks edukaks ning nad said tugevaks Kaanani kuninga Jaabini vastu, kuni nad olid Kaanani kuninga Jaabini hävitanud.
Kohtumõistjate 5 1 Sel päeval laulsid Deboora ja Baarak, Abinoami poeg, ja ütlesid: 2 Kiitke Issandat Iisraeli eest kättemaksu eest, kui rahvas end vabatahtlikult pakkus! 3 Kuulge, kuningad, pange tähele, vürstid! Mina, mina, laulan Issandale, ma mängin kiitust Issandale, Iisraeli Jumalale! 4 Issand, kui sa Seirist välja läksid, kui sa Edomi väljadelt välja astusid, siis värises maa ja taevad tilkusid, pilvedki tilkusid vett. 5 Mäed sulasid Issanda ees, isegi Siinai mägi Issanda, Iisraeli Jumala ees. 6 Samgari, Anati poja päevil, Jaeli päevil olid maanteed tühjad ja rändajad käisid mööda kõrvalteid. 7 Külade elanikud lakkasid, nad lakkasid Iisraelis, kuni mina, Deboora, tõusin, tõusin Iisraeli emaks. 8 Nad valisid uued jumalad; siis oli väravates sõda: kas nähti Iisraelis neljakümne tuhande seas kilpi või oda? 9 Mu süda on Iisraeli maavalitsejate poole, kes on rahva seas vabatahtlikult andnud. Kiitke Issandat! 10 Rääkige, teie, kes ratsutate valgetel eeslitel, te, kes istute kohtumõistjate toolidel ja käite teed! 11 Kes on päästetud vibulaskjate kärast veevõtukohtades, need kuulutavad seal Issanda õiglasi tegusid, tema õiglasi tegusid Iisraeli külade elanikele. Siis läheb Issanda rahvas alla väravate juurde. 12 Ärka, ärka, Deboora! Ärka, ärka, laula! Tõuse, Baarak, ja vii oma vangid vangi, sina, Abinoami poeg! 13 Siis pani ta järelejäänud valitsema rahva ülikute üle: Issand pani mind valitsema vägevate üle. 14 Efraimist tuli nende juur Amaleki vastu; pärast sind, Benjamin, sinu rahva seas; Maakirist tulid maavalitsejad ja Sebulonist need, kes hoidsid kirjutaja sulge. 15 Ja Issaskari vürstid olid Debooraga, nii Issaskar kui ka Baarak, kes saadeti jalgsi orgu. Ruubeni väeosadel olid suured südamesoovid. 16 Miks sa viibisid lambatarades ja kuulasid karjade määgimist? Ruubeni poegade rühmadele oli suur südametunnistuse katsumus. 17 Gilead asus elama teisele poole Jordanit: ja miks jäi Daan laevadele? Aaser jäi mere kaldale ja elas oma lõhedes. 18 Sebulon ja Naftali olid rahvas, kes pani oma elu ohtu surmani väljakõrgetel kohtadel.
2
Deboora, Baarak ja Jael
19 Kuningad tulid ja sõdisid, siis sõdisid Kaanani kuningad Taanakis Megiddo vete ääres; raha nad ei saanud. 20 Nad võitlesid taevast, tähed oma radadel võitlesid Siisera vastu. 21 Kiisoni jõgi pühkis nad minema, see iidne jõgi, Kiisoni jõgi. Mu hing, sa oled tallanud vägevust! 22 Siis murdusid hobuse kabjad hüplemise läbi, nende vägevate meeste hüplemise läbi. 23 „Neake Meerosit,” ütles Issanda ingel, „neake kibedasti selle elanikke, sest nad ei tulnud Issandale appi, Issandale appi vägevate vastu!” 24 Õnnistatud olgu naiste seas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud olgu ta telgis olevate naiste seas! 25 Ta palus vett ja naine andis talle piima, naine tõi võid uhkes kausis. 26 Ta pani oma käe naela ja parema käe töömeeste haamri külge; ja haamriga lõi ta Siiserat, raiudes ta pea maha, olles läbi torganud ja pihta pannud ta oimud. 27 Tema jalge ette ta kummardus, langes, lamas pikali: tema jalge ette ta kummardus, langes: kus ta kummardus, sinna ta langes surnult maha. 28 Siisera ema vaatas aknast välja ja hüüdis läbi aknavõrede: „Miks ta vanker nii kaua ei tule? Miks ta vankrirattad viivitavad?” 29 Tema targad daamid vastasid talle, jah, ta vastas iseendale, 30 Kas nad ei ole kiirustanud? Kas nad ei ole jaganud saaki? Igale mehele üks või kaks neiut? Siiserale mitmevärvilise saagi, mitmevärvilise kootud saagi, mitmevärvilise kootud saagi mõlemalt poolt, mis on suunatud saagivõtjate kaelale? 31 Nõnda hukkugu kõik su vaenlased, Issand! Aga need, kes sind armastavad, olgu otsekui päike, kui ta oma väes tõuseb! Ja maal on rahu nelikümmend aastat.
Kommentaar Deboora, Baaraki ja Jaeli lugu Kohtumõistjate raamatu 4. ja 5. peatükis jäädvustab ühe Iisraeli silmapaistvama vabanemise võõrast rõhumisest. See toob esile jumaliku suveräänsuse, vaprat juhtimist ja seda, kuidas Jumal kasutab oma eesmärkide saavutamiseks ootamatuid vahendeid.
1. osa: salmide kaupa analüüs Kohtunike 4. peatükk: Päästmise jutustus Salmid 1–3: Iisraeli patt ja julm rõhumine Pärast kohtumõistja Eehudi surma teevad iisraellased taas Issanda silmis kurja. Selle tagajärjel annab Jumal nad Kaanani kuninga Jaabini kätte (kes valitseb Haasoris), kelle sõjaväepealik on Siisera . Siisera rõhub Iisraeli rängalt kakskümmend aastat , kasutades võimsat 900 raudvankrist koosnevat sõjaväge . Iisraeli lapsed hüüavad Issanda poole abi saamiseks. Salmid 4–9: Deboora ja Baaraki kutsumine Sel ajal mõistab Iisraelile kohut naisprohvet Deboora , istudes Deboora palmi all. Ta saadab Abinoami poja Baraki ja annab edasi Jumala käsu: too peab viima 10 000 Naftali ja Sebuloni meest Taabori mäele ning Jumal juhib Siisera ja tema vankrid Kiisoni jõe äärde. Baarak vastab tingimuslikult: „Kui sa tuled minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule minuga, siis ma ei lähe .“ Deboora nõustub minema, kuid ennustab, et see teekond ei too talle isiklikku au , sest Issand müüb Siisera naise kätte.
3
Deboora, Baarak ja Jael
Salmid 10–16: Lahing Taabori mäel ja Kiisonis Baarak kutsub Sebuloni ja Naftali Kaadesisse, kogudes kokku 10 000 järgijat ja Deboora, kes on temaga kaasas. Kui Siisera sellest kuuleb, kogub ta oma 900 raudvankrit ja kõik oma väed Kiisoni jõe äärde. Deboora käsib Baarakil tõusta, hüüdes: "Kas Issand ei ole mitte su ees välja läinud?" Baarak juhib oma mehi mäest alla ja Issand ajab Siisera ja tema armee segadusse . Siisera armee hävitatakse mõõgateraga täielikult, ainsatki meest ellu ei jäeta, samal ajal kui Siisera jätab oma vankri maha ja põgeneb jalgsi. Salmid 17–22: Jael ja Siisera lüüasaamine Jaeli telki , sest Jaabini kuningliku koja ja Heberi perekonna vahel on rahu. Jael läheb talle vastu, kutsub ta sisse ja katab ta. Siisera palub vett; selle asemel annab naine talle isanda kausis võid (kalgendatud piima) . Kurnatuna ja usaldavana jääb Siisera sügavasse unne. Jael võtab vaikselt kätte telginaela ja haamri , läheb vaikselt tema juurde ja lööb naela läbi ta oimukohtade maasse, tappes ta koheselt. Kui Baarak jälitama jõuab, näitab Jael talle surnud vaenlase väepealikku, täites Deboora ennustuse. Salmid 23–24: Kuningas Jaabini alistamine Sel päeval alistab Jumal Iisraeli laste ees Kaanani kuninga Jaabini ja Iisraeli käsi läheb edukaks ning on tema vastu võimas, kuni ta hävitatakse. Kohtunike 5. peatükk: Deboora ja Baaraki laul Salmid 1–5: Kiitus Issandale Deboora ja Baarak laulavad võidulaulu, kiites Jumalat Iisraeli vabatahtlike juhtide ja teenistusvalmis rahva eest. Nad meenutavad Jumala majesteetlikku, maavärinaid tekitavat kohalolekut, kui Ta Seirist ja Edomist välja marssis. Salmid 6–11: Iisraeli laastamine pöördus õigluse poole Laul meenutab rõhumise süngeid aegu, mil maanteed olid tühjad ja külaelanikud peitsid end, kuni Deboora tõusis „Iisraeli emana“ . See kutsub valitsejaid, kohtunikke ja tavalisi linnaelanikke kogunema jootmiskohtadesse, et jutustada Issanda õiglastest tegudest ja vabastamisest. Salmid 12–18: Teenimisvalmis hõimud vs. enesega rahulolevad hõimud Barakile kostab võidukas kutse viia vangid vangi. Laulus kirjeldatakse, millised suguharud pakkusid end innukalt vabatahtlikult välja – Efraim, Benjamin, Maakir, Sebulon, Issaskar ja Naftali – ning noomitakse teravalt neid, kes jäid oma lambataradesse või rannikualadele, nagu Ruuben, Daan ja Aaser . Salmid 19–23: Kosmiline lahing ja Meerosi needus Kaanani kuningad võitlesid, aga „tähed oma radadel võitlesid Siisera vastu” (mis viitab jumalikule sekkumisele, tõenäoliselt paduvihmale, mis muutis Kiisoni jõe üleujutuseks, mis tegi raudvankrid halvatuks). Muistne Kiisoni jõgi pühkis vaenlase minema. Meerosi linnale langes kibe needus, sest nad ei tulnud „Issandale appi vägevate vastu”. Salmid 24–27: Jaeli julguse austamine Jaeli ülistatakse telgis kui „õnnistatumat naiste seas“ . Laul kirjeldab ilmekalt tema otsustavat tegu – ta haaras haamri ja lõi naela läbi Siisera pea, kus too vajus ja surnult tema jalge ette kukkus.
4
Deboora, Baarak ja Jael
Salmid 28–30: Siisera ema iroonia Dramaatiline ja irooniline vaatepilt liigub Sisera ema juurde, kes vaatab oma võreaknast välja ja imestab murelikult, miks ta poja vanker nii aeglaselt tagasi tuleb. Tema targad daamid lohutavad teda illusiooniga, et ta jagab vaid saaki – vange ja rikkalikke tikandeid – teadmata, et ta on juba surnud. Salm 31: Lõpupalve Laul lõpeb võimsa palvega: „Nõnda hukkugu kõik su vaenlased, Issand! Aga need, kes sind armastavad, olgu otsekui päike, kui ta oma väes tõuseb!“ Pärast seda võitu on maal nelikümmend aastat rahu .
2. osa: Peamised õppetunnid ja elurakendused Jumal kasutab ebatõenäolist ja tavalist: Vabastus ei tulnud traditsioonilise eliitrelvadega keiserliku armee, vaid tavalise naise (Jaeli) kaudu, kes kasutas majapidamisvaia ja haamrit, näidates, et Jumal naudib lihtsate tööriistade kasutamist erakordsetel eesmärkidel. Vaimse neutraalsuse ja enesega rahulolu oht: Deboora laul kritiseerib ägedalt koju jäänud hõime (nagu Ruuben ja Daan) ning neab Meerosit abist keeldumise pärast. Moraalse kriisi ajal koheldakse vaimset neutraalsust kui vastuseisu; usklikke kutsutakse pigem aktiivsele osalemisele kui mugavale pealtvaataja staatusele. Partnerluse ja julgustuse jõud: Baarak mõistis oma vajadust vaimse aluse järele ja palus Debooral endaga lahingusse kaasa minna. Jumal kavandab meie vaimsed ja praktilised võidud sageli kogukonna, vastastikuse vastutuse ja jumaliku partnerluse, mitte isoleeritud individualismi ümber. Jumala au tagasiandmine: Kohe pärast tohutu sõjalise edu saavutamist ei kiidelnud Deboora ja Baarak oma taktikalise säraga; selle asemel alustasid nad ülistuslaulu, omistades kogu au, ajaloolise võimu ja võidu Issandale. Isikliku või professionaalse võidu perioodidel hoiavad tahtlik kiitus ja alandlikkus meie tähelepanu ankurdatud meie tõelise jõu allikale.
5