KIRJASTUS HEA LUGU
Originaali tiitel:
Mira Lobe
Ingo und Drago
© Copyright 2023 by Verlag Jungbrunnen Wien
Eestikeelse tõlke ilmumist toetas
Austria Kunsti-, Kultuuri-, Avaliku teenistuse ja Spordiministeerium
Illustreerinud Susi Weigel
Saksa keelest tõlkinud Marge Pärnits
Toimetanud Elina Adamson
Küljendanud Signe Kanarbik
Kõik õigused kaitstud.
Tõlge eesti keelde © Marge Pärnits ja Hea Lugu OÜ, 2025
ISBN 978-9916-765-88-3
Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda
Hekk asus pargi kõige tagumises servas. Seal, kus polnud enam ei lilli, radu ega pinke. Olid vaid kõrged põõsad, mis kasvasid risti-rästi ja moodustasid metsiku võsa.
Ingo oli käpukil maas ja otsis oma palli. See oli mängides kuhugi siia heki sisse lennanud.
„Tere, muna!” ütles Ingo. „Ma võtan su kaasa. Sa kuulud nüüd mulle!”
Läbi heki tagasiminek oli veel raskem, kui oli olnud tulek, sest muna käes hoides ei saanud ta enam neljakäpukil roomata.
See pärast roomas ta kolmekäpukil üliaeglaselt ja ettevaatlikult, et muna mitte ära lõhkuda. Juurikad ja oksad jäid ta teele ette.
Okkad ei tahtnud teda läbi lubada. Ingo jätkas vaevarikast rühki mist ja rääkis kogu aeg munaga:
„Ära karda, ma olen väga ettevaatlik. Hekk on kohutav, kuid peagi pääseme sellest läbi. Ja siis viin ma su koju. Seal teen sulle pesa – peagi näed ise, kui suurepärase pesa, seal on sul hea, peagi näed, kui hea …”
Kui hekk lõpuks seljataha jäi, oli Ingo kriime ja kraapse täis ning tema juustes rippus oksaraage.
Purskkaevu juures tuli talle valjult haukudes vastu puudel.
See oli Miikaeli ja Petra koer.
„Hei, Ingo!” hõikas Miikael. „Miks sa niimoodi kihutad? Ja mis pumps see sul särgi all on?”
„Kas sa ootad last?” küsis Petra.
Mõlemad olid Ingo sõbrad, mistap tõmbas ta muna särgi alt välja ja näitas seda neile. Nad leidsid selle olevat kummalise ja ilusa, tahtsid teada, kust muna leitud on ja kas neid sealt veel saab.
„Ei, seal oli ainult üks,” ütles Ingo. „See lebas heki taga aasal.”
„Heki taga on ju hoopis müür, mitte aas!” arvas Miikael. „Ja müüri taga tehas.”
Ingo raputas pead. „Täna oli seal aas ja keset muru lebas muna.”
„Mis sa sellega teha plaanid?” küsis Petra.
„Välja haududa.”
„Tõsiselt mõtled?”
„Täitsa tõsiselt.”
Miikael ja Petra kõõksusid naerda. Nad kujutasid ette, kuidas
Ingo ööl ja päeval muna peal istub, ning naersid nii valjult, et puudel hakkas haukuma.
Ingo peitis muna uuesti särgi alla ja ütles, et peab nüüd koju minema. Ta lubas järgmise päeva pärastlõunal uuesti parki tulla ja muna kaasa võtta.
Koduukse taga lasi ta kolm korda kella, see oli kokkulepitult tema märguanne. Ema tegi ukse lahti, märkas muna ja unustas üllatusest isegi palli kohta pärida.
„Milline huvitav muna!” ütles ta. „Kas sa plaanid selle endale hoida või peaksime selle linnu-uurijatele viima?”
„Endale hoida!” ütles Ingo. „See pole ju mingi linnumuna.”
„Mis see siis on?”
