1.3. Noorte sotsiaalne staatus ja majanduslik toimetulek

2045 võrra vähem kui 2011. aasta IV kvartalis. 2012. aastal oli Töötukassas arvel keskmiselt 5623 töötut noort, samas kui 2011. aastal oli neid 7169.

2012. aastal kasvas karjäärinõustamist saanud noorte töötute arv 702 võrra ehk 4892 nooreni vanuses 16–26. Kõikidest Töötukassas arvel olevatest noortest töötutest moodustas see 21,4%, samas kui eelmisel aastal oli karjäärinõustamist saanud noorte töötute osakaal vaid 13,4%. Kõikides aasta jooksul Töötukassas arvel olevatest noortest naistest said karjäärinõustamisteenust 28,1% (2011. aastal vaid 18,16%) ning noormeestest 15% (2011. aastal 9,16%). Ka absoluutarvudes on rohkem neide kui noormehi karjäärinõustamist saanud. Tööalast koolitust saanute hulgas on mehi rohkem kui naisi – vastavalt 58% ja 42%. Kokku sai 2012. aastal tööalast koolitust 5715 noort, mis on 2541 võrra enam kui eelmisel aastal. Seega on ka koolitust saanute osakaal kõikidest Töötukassas arvel olevatest noortest kasvanud: 10%-lt 25%-le. Tööalast koolitust saanud noorte arv suurenes igas maakonnas, kuid eriti palju noori töötuid said tööalast koolitust Rapla- (3,2 korda rohkem), Harju- (2,8 korda rohkem) ja Lääne-Virumaal (2,3 korda rohkem). Osakaaluna Töötukassas arvel olevatest noortest oli kõige suurem kasv Raplamaal (9,5%-lt 44,4%-le), Valgamaal (16,7%-lt 36,5%le), Järvamaal (13,7%-lt 32,6%-le) ja Lääne-Virumaal (9,6%-lt 27,7%-le).

1.3. Noorte sotsiaalne staatus ja majanduslik toimetulek

Jooniselt 9 on näha, et 2011. aastal suurenes aasta ekvivalentsissetulek2 kõigis vanuserühmades. Ometigi jäid noorte vanuserühmi puudutavad muutused suhteli-

2 Leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga ehk leibkonnaliikmele tema vanuse põhjal määratud kaalude summaga, arvestades leibkonna ühist tarbimist. Ühe leibkonna liikmete ekvivalentsissetulekud on võrdsed. selt kõige tagasihoidlikumaks. Kõige rohkem suurenes aasta ekvivalentsissetulek 45–54-aastastel — 15,1% võrra, 11% kasvas ekvivalentsissetulek 35–44-aastastel. 16–26-aastastel noortel kasvas ekvivalentsissetulek 10,6%, 16–24-aastastel 9,5% ning 0–15-aastastel 9,8%. Kõige kõrgem ekvivalentsissetulek on 25–34-aastastel. 16–24-aastaste noorte 2011. aasta ekvivalentsissetulek oli kõige madalam (6512 eurot) ning moodustas Eesti keskmisest 91%.

Sissetulekute jagunemist ühiskonnas hinnatakse suhtelisuse vaesuse määra alusel. 2011. aastaks kasvas üle 50-aastaste inimeste hulgas nende inimeste osakaal, kelle sissetulek on madalam kui 60% leibkonnaliikmete aastase ekvivalentsissetuleku mediaan, ligikaudu kolme protsendipunkti võrra. Suhtelises vaesuses elavate noorte (16–24-aastased) hulk on vähenenud umbes ühe protsendipunkti võrra. Ometigi on just 16–24-aastaste noorte seas suhtelise vaesuse määr pea kõige kõrgem – 21%. 0–15-aastastest noortest elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 16%, mis on umbes 35 104 noort. Seda on kolme protsendipunkti võrra vähem kui eelmisel aastal. 0–26-aastaste noorte hulgas oli suhtelise vaesuse määr kõige kõrgem Jõgevamaal (34,2%) ning kõige madalam Harjumaal (10,4%), kus see on 2010. aastaga võrreldes veelgi langenud. Noorte suhtelise vaesuse määra vähenemisega paistavad positiivselt silma Järvamaa (30,2%lt 17,6%-le), Põlvamaa (32,5%-lt 22%-le) ja Saaremaa (23,3%-lt 15,9%-le). Järvamaal ja Saaremaal langes suhtelisuse vaesuse määr alla Eesti keskmise, samas kui eelmistel aastatel ületas see Eesti keskmist märkimisväärselt. Ka Ida-Virumaa on suutnud suhtelise vaesuse määra vähendada ning praegu see on Valgamaaga sarnasel tasemel ehk 31–31,3%, ületades siiski oluliselt Eesti keskmist. Kui kõikides teistes maakondades on suhtelise vaesuse määr langenud, siis Hiiumaal on see oluliselt tõusnud – 14%-lt 28,4%-le 2011. aastal.

Joonis 9. Aasta ekvivalentsissetulek vanuserühmade lõikes

Allikas: Statistikaamet www.noorteseire.ee vahendusel

Joonis 10. Suhtelisuse vaesuse määr vanuserühmade lõikes

Allikas: Statistikaamet www.noorteseire.ee vahendusel