Eesti finantsturu ülevaade 2015
Ülevaade põhineb Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate turuosaliste esitatud andmetel. Tallinn 2016
Pangandus
4
Kahjukindlustus
8
Elukindlustus
12
Fondivalitsejad 16 Investeerimisühingud
20
Investeerimis- ja pensionifondid
24
Makseasutused
28
Kindlustusmaaklerid
32
Väärtpaberiturg 36
Pangandus
4
Turuosaliste arv:
16 Varade maht:
↑ 23,1 mld € (2014: 21,3 mld eurot)
Aastane laenujäägi kasv:
↑ 5,5%
1
(2014: 4,4%)
Aastane hoiuste mahu kasv:
↓ 4,5% (2014: 9,2%)
Omakapitali tootlus:
↓ 6,6% (2014: 10,2%)
1 Krediidiasutuste väljastatud laenude kogujääk kasvas 8,2%, ent see sisaldas ühe turuosalise umbes 0,4 miljardi eurost laenu kontserni sees, mis moonutas kogu laenuportfelli kasvu. 5
Pankade peamised arengusuunad 2015. aastal •
Pangalaenude kasv hoogustus. Ettevõtetele väljastatud laenude jääk kasvas enim ehk 5,6%, kasvu vedasid üksikud suured pro jektid. Kodumajapidamistele antud laenude jääk suurenes 4,1%, väljastatud eluasemelaenude jääk kasvas 4,4%.
•
aenutingimused on endiselt konservatiivsed. Laenude väljas L tamisel on rõhk laenude kvaliteedil, mitte kasvukiirusel. Elu asemelaenude kvaliteedinäitajad on paranenud ning täidavad Eesti Panga kehtestatud tingimusi. Laenukasv põhineb suurenenud nõudlusel, mida toetab vähenenud tööpuudus ja palkade tõus.
•
aenukvaliteet paranes. Viivises ja restruktureeritud laenude L osakaal on vähenenud, kuid suundumused on majandussektorite vaates erinevad. Probleemseid laene on enim põllumajanduses.
•
Mitteresidentide hoiuste maht vähenes. Mitteresidentide hoiu sed vähenesid aastaga 11%. Residentide hoiuste maht seevastu suurenes.
•
Pankade aastakasum oli 612 miljonit eurot. Pankade kasumlik kust mõjutab üha enam EURIBORi langus.
•
Krediidiasutused on tugevalt kapitaliseeritud. On näha märke soovist kapitali senisest rohkem optimeerida.
Hinnang riskidele Eesti pangad on kasumlikud, hästi kapitaliseeritud ja likviid sed. Keskpikas ettevaates kujutab riski aeglane majanduskasv, mis võib vähendada laenuportfelli kvaliteeti, kuna klientide võime laene tagasi maksta halveneb. Madalate intressimäärade jätkumine survestab pankade intressitulu ja kasumlikkust. Või malik riskide realiseerumine Rootsi turul võib negatiivselt mõjutada ka Eestit. Eestis tegutsevatel pankadel on siiski ris kide edukaks maandamiseks suured kapitalipuhvrid.
6
Pankade turuosad laenude järgi 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
Välisfiliaalid (v.a Nordea ja Danske) 2,63% (2,08%)
Krediidipank 1,01% (1,12%)
Äripank 0,27% (0,24%)
Inbank 0,21% (0%) Versobank 0,18% (0,15%)
BIGBANK 2,33% (2,41%) LHV 2,44% (2,04%)
Swedbank 39,16% (38,15%)
DNB Pank 3,30% (3,48%)
Danske Bank 8,39% (8,04%)
Nordea 16,21% (18,37%)
SEB 23,87% (23,92%)
Laenude ja hoiuste aastakasv ning laenude ja hoiuste suhtarv
200%
50% 40% 30%
100%
20% 10% 0% -10% 2003
0% 2005
2007
2009
2011
2013
2015
laenude jääk (vasak telg) hoiuste maht (vasak telg) laenude ja hoiuste suhtarv (parem telg)
7
Kahjukindlustus
8
Turuosaliste arv:
8 3
kahjukindlustusandjat filiaali
Varade maht:
↑ 637,8 mln € (2014: 593 mln eurot) Kindlustuskohustuste maht:
↑ 294,6 mln € (2014: 273,3 mln eurot) Kindlustusmaksete maht:
↑ 395,5 mln € (2014: 359,2 mln eurot) Eesti kahjukindlustusturu kindlustusmaksete maht:
↑ 279,7 mln € (2014: 262 mln eurot) Omakapitali tootlus:
↑ 12,9% (2014: 11,4%)
9
Kahjukindlustuse peamised arengusuunad 2015. aastal •
Kahjukindlustuse kasv kiirenes. Kindlustusmaksete maht suure nes 10,1% (2014: 2,9%). Eesti kahjukindlustusturg kasvas aastaga 6,8% (2014: 6,8%).
•
Kahjukindlustusandjad teenisid 2015. aastal kasumit 36,2 miljo nit eurot. Põhiline tulu teeniti kindlustustegevusest. Investee ringutelt teenitud kasum jäi tagasihoidlikuks, tootlus oli 1,2%.
•
Liikluskindlustuse aastatulem oli negatiivne.
•
Kindlustusportfelli struktuur on olnud stabiilne. Enim kindlustus m akseid kogutakse endiselt sõidukitega seotud kindlustus liikidest ja varakindlustusest, mis moodustavad ligi kaudu 80% koguportfellist.
•
Neli suurimat kahjukindlustusandjat tegutsevad üle Baltikumi. Eesti kahjukindlustusandjad kogusid 54,8% kindlustusmaksetest Eestist, 18,9% Lätist ja 26,3% Leedust. Kindlustusturgude mahu kasv oli kogu Baltikumis samasugune.
•
Sektori kapitaliseeritus on tugev. Kõik kahjukindlustusandjad täitsid järelevalvelisi normatiive.
Hinnang riskidele Olulisemad riskid tulenevad majanduskeskkonna arengust ja tihe damast konkurentsist, kui peaks lisanduma uusi turuosalisi. Kahjukindlustusandjad on siiski hästi kapitaliseeritud ning olemasolevad kapitalipuhvrid võimaldavad tekkivaid riske maan dada. 2016. aastal kehtima hakanud uued Solventsus II järe levalvenõuded võimaldavad hinnata kindlustusandjate tegevust varasemast märksa riskipõhisemalt. Ettevalmistava perioodi aruandluse põhjal võib eeldada, et kahjukindlustusandjad on valmis täitma ka uusi Solventsus II kapitalinõudeid.
10
Kahjukindlustusandjate turuosad kindlustusmaksete alusel 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
Gjensidige Baltic Eesti filiaal 3,3% (3,5%)
Codan Forsikring Eesti filiaal 0% (10,8%)
AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal 14,2% (4,2%)
BTA Eesti filiaal 5,1% (6%)
If P&C Insurance 26,7% (25,7%)
D.A.S. ﾃ品gusabikulude Kindlustus 0,8% (0,7%) KredEx Krediidikindlustus 0,5% (0,6%)
ERGO Insurance 16,4% (15,7%)
Inges Kindlustus 0,8% (1,3%) Salva Kindlustus 6,8% (6,3%)
Seesam Insurance 10,1% (10,2%)
Swedbank P&C Insurance 15,3% (14,8%)
Kahjukindlustusseltside neto kombineeritud suhe (kombineeritud suhe = kahjusuhe + kulusuhe)
100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0%
2005
2006
2007
2008
2009
kahjusuhe
2010
2011
2012
2013
2014
2015
kulusuhe
11
Elukindlustus
12
Turuosaliste arv:
4 1
elukindlustusandjat filiaal
Varade maht:
↑ 1042,4 mln € (2014: 959,9 mln eurot) Kindlustuskohustuste maht:
↑ 935,8 mln € (2014: 869,8 mln eurot) Kindlustusmaksete maht:
↑ 218,1 mln € (2014: 201,8 mln eurot) Eesti elukindlustusturu kindlustusmaksete maht:
↑ 83,3 mln € (2014: 80,8 mln eurot) Omakapitali tootlus:
↑ 24,1% (2014: 14,1%)
13
Elukindlustuse peamised
arengusuunad 2015. aastal
•
Elukindlustusturu kasv põhineb endiselt investeerimisriskiga elukindlustuse ja kindlustusriskiga toodetel. Madala intressi määra keskkond ei soodusta intressigarantiiga toodete pakku mist.
•
olm Eesti elukindlustusandjat tegutsevad üle Baltikumi. Eestis K koguti 35,1%, Lätis 17,6% ja Leedus 47,3% kindlustusmaksetest.
•
esti elukindlustusturg kasvas 2015. aastal 3,2%. Kasvu toeta E sid riskitooted ja II samba pensionikindlustus.
•
Leedu turult kogutud kindlustusmaksete maht kasvab kiiremini kui teiste Balti riikide oma. Eesti elukindlustusandjate Leedu filiaalidest kogutud maksed kasvasid 12,5%.
•
adala intressimäära keskkonna ja muutlike finantsturgude tõttu M vähenes märgatavalt elukindlustusandjate investeerimiskasum (–81,7%).
•
uru kogukasum oli 19,9 miljonit eurot, millest valdava osa T moodustas ühe elukindlustusandja tegevustulem.
•
ärelevalvelised kapitalinõuded on kõigil elukindlustusandja J tel täidetud.
Hinnang riskidele Suurim risk Eesti elukindlustusandjatele on see, et madala intressimäära keskkond võib jääda kestma pikaks ajaks. Riski maandamiseks on elukindlustusandjad vähendanud uutele kindlus tuslepingutele pakutava intressigarantii suurust või lõpetanud üldse intressigarantiiga toodete pakkumise. Investeerimiste gevuses jälgitakse üha rohkem investeeringute ja kohustuste kestuse sobivust. Uued Solventsus II kindlustusnõuded võimal davad kindlustusandjatel kasutada kapitalinõude arvutamisel eri üleminekumeetmeid ja pikaajalistele kindlustuskohustustele mõeldud lisameetmeid. Eesti elukindlustusandjad ei ole seni näinud vajadust neid meetmeid kasutada.
14
Elukindlustusandjate turuosad kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste alusel 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
Compensa Life Vienna Insurance Group 17,4% (15,7%)
Mandatum Life Insurance Baltic 18,5% (19,6%)
Swedbank Life Insurance 49,5% (49,7%)
SEB Elu- ja Pensionikindlustus 14,6% (15,0%)
Kindlustusmaksete mahu jaotus 채riliinide kaupa
250
mln eurot
200 150 100 50 0 2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
investeerimisriskiga elukindlustus riskikindlustustooted kasumiosalusega tooted
15
Fondivalitsejad
16
Turuosaliste arv:
17 Fondivalitsejate varade maht:
↑ 159,6 mln € (2014: 156,3 mln eurot) Hallatavate kliendivarade maht:
↑ 4,6 mld € (2014: 4,3 mld eurot) Püsikulu neto teenustasutuludesse:
↓ 46% (2014: 50%) Omakapitali tootlus:
↓ 10,5% (2014: 11,3%)
17
Fondivalitsejate peamised arengusuunad 2015. aastal •
ondivalitsejate arv vähenes. AS EEREIF Management loobus F tegevusloast.
•
älisturgudel tegutsemise laad mitmekesistus. Muu hulgas V tehti algust välisriigis registreeritud fondide valitsemisega (nn UCITS-direktiivi alusel) ja soetati välisriiki tütarette võtjaid.
•
nda fondide valitsemise kõrval on endiselt populaarne juh E tida teiste fondivalitsejate fondide investeeringuid tegevuste edasi andmise raames. Fondivalitsejate hallatavatest kliendi varadest moodustasid 75% valitsetavate fondide kogumaht ja 21% nn allhanketeenuse raames hallatavad kliendivarad.
•
asumi akumuleerimine on hakanud vähenema. Omakapitali välja K maksete arv ja kogumaht kasvasid.
•
Maksueelne kasum kasvas 12% ehk 18,3 miljoni euroni. Sektori aastane puhaskasum vähenes, sest dividendide tulumaksukulu oli suurem kui tavaliselt. Investeerimiskasum eriti ei muutunud, kuid püsivate üldkulude suhe teenustasutuludesse vähenes.
•
ektori kapitaliseeritus on tugev hoolimata sellest, et oma S vahendite nõude kaetus vähenes.
Hinnang riskidele Fondivalitsejate suurimad riskid on tururisk ja operatsiooni risk, kuid riskid ja nende olulisus varieeruvad fondi valitsejate vaates märkimisväärselt. Pensionifondide valitsejad on rohkem avatud tururiskile, sest nende varadest moodustavad olulise osa valitsetavate pensionifondide osakud. Tururiski realiseerumine vähendab aga pensionifondide mahtu ja seeläbi oma vahendite miinimum suuruse nõuet, mis leevendab omakorda usaldatavus nõuete rikkumise riski.
18
Fondivalitsejate turuosad valitsetavate investeerimisfondide mahu põhjal 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
LHV Varahaldus 17% (15%)
Danske Capital 8% (8%) Nordea Pensions Estonia 7% (4%) EfTEN Capital 4% (3%) Avaron Asset Management 2% (2%) Trigon Funds 2% (3%)
SEB Varahaldus 19% (20%)
Muud 2% (5%)
Swedbank Investeerimisfondid 39% (40%)
Fondivalitsejate hallatavad kliendivarad äriliinide kaupa
5
mld eurot
4
3
2
1
0 2011
muu vara valitsemine fondiosakute hoidmine
2012
2013
väärtpaberiportfell allhange
2014
2015
välisfondid Eesti fondid
19
Investeerimis足端hingud
20
Turuosaliste arv:
3 Varade maht:
↓ 43,9 mln € (2014: 63,9 mln eurot) Neto teenustasutulud:
↑ 20,5 mln € (2014: 16,4 mln eurot) Omakapitali tootlus:
↓ 5,4% (2014: 10,0%)
21
Investeerimisühingute peamised arengusuunad 2015. aastal •
nvesteerimisühingute arv vähenes ühe teenusepakkuja võrra. I Turult lahkus Soome Evli Bank gruppi kuulunud Evli Securities.
•
nvesteerimisühingud teenisid investeerimisteenuste müügist I möödunud aastaga võrreldes 25% rohkem neto teenustasutulu. Suu rem volatiilsus kapitali- ja valuutaturgudel hoidis klientide kauplemisaktiivsuse suurena ning sektor teenis tänu sellele rohkem tulu vahendustegevusest.
•
nvesteerimisühingute kliendid kandsid järsu ja ulatusliku I Šveitsi frangi väärtuse tõusu tulemusel 2015. aasta jaanuaris suuri kahjumeid. Sektoril tekkis klientide kahjumite tõttu vastaspoole risk ning investeerimisühingud pidid hindama alla lootusetuks muutunud nõuded klientide ja vastaspoolte vastu.
•
Hoolimata erakordsetest kahjumitest lõpetas investeerimisühin gute sektor aasta tagasihoidliku 1,5 miljoni eurose kasumiga, suuresti tänu heale investeerimisteenuste müügile ning kulu baasi kärbetele.
•
nvesteerimisühingute kapitaliseeritus on piisav kõikide ris I kide katmiseks, kuid suurenenud riskide tõttu oli kapitali seeritus märgatavalt nõrgem kui aasta tagasi.
Hinnang riskidele Investeerimisühingud omavad olulist avatud valuutapositsiooni ning on seetõttu mõjutatavad valuutaturgude sündmustest. Väike ettevõtetest koosneval sektoril on raske tagada vastavus uute keerukate kapitali- ja muude õigusnormidega ning vastavuse riskid on suured.
22
Investeerimisühingute turuosad varade mahu järgi 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
Evli 0,0% (0,8%)
Cresco 0,7% (0,6%)
KIT 44,8% (64,3%)
Admiral 54,5% (34,3%)
Investeerimisühingute neto teenustasutulud ja kasum
25
mln eurot
20
15
10
5
0 2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
-5
muud teenustasutulud muudelt investeerimisteenustelt
väärtpaberiportfelli valitsemiselt nõustamistehingutelt
väärtpaberitehingutelt kasum
23
Investeerimis- ja pensionifondid
24
Investeerimisfondide arv kokku:
65 Pensionifondide arv:
30
Investeerimisfondide varade maht:
↑ 3,3 mld € (2014: 2,9 mld eurot) Pensionifondide varade maht:
↑ 2,7 mld € (2014: 2,3 mld eurot)
25
Investeerimis- ja pensionifondide peamised arengusuunad 2015. aastal •
Fondisektori kasv toetus endiselt kohustuslikele pensionifon didele. Kohustuslike pensionifondide varade maht kasvas aas taga 408 miljoni euro võrra.
•
Aktsiafondide varade maht vähenes. Aktsiafondide varade maht kahanes aastaga 9% ehk 31 miljoni euro võrra. Aktsiafondide maht oli 2015. aasta lõpus 299 miljonit eurot.
•
Kinnisvarafondide varade maht kasvas. Kinnisvarafondide varade maht suurenes 2015. aastal 55% ehk 144 miljonilt eurolt 224 miljoni euroni. Varade mahu poolest on kinnisvarafondid juba suuremad kui vabatahtlikud pensionifondid ning peaaegu sama suured kui aktsiafondid.
•
Eesti fondiliikide seas domineerivad endiselt kohustuslikud pensionifondid. Kohustuslike pensionifondide osakaal kerkis 2015. aasta lõpus 78%-ni kogu fonditurust (2014. aasta lõpus oli 76%). Suuruselt teisel kohal olid 9% osakaaluga endiselt aktsia fondid. Kolmandaks on tõusnud 7% osakaaluga kinnisvarafondid.
•
2015. aastal tegi Finantsinspektsioon mitmeid menetlusi: •
Registreeris kahe uue lepingulise investeerimisfondi tin gimused ning kooskõlastas ühe aktsiaseltsist investeerimis fondi asutamise;
•
Registreeris 25 investeerimisfondi tingimuste muudatused ning kooskõlastas kolme investeerimisfondi põhikirja muu datused;
•
Väljastas ühe loa fondide ühinemiseks Eestis ja ühe loa fondide ühinemiseks piiriüleselt.
Hinnang riskidele Fondisektor on endiselt kohustuslike pensionifondide keskne, mis moodustavad iga aastaga järjest suurema osa Eesti fondi sektori varade mahust. Fondisektoris on lisaks suundumus, et kohustuslike pensionifondide varade maht aastast aastasse kas vab, kuid aktsiafondide oma väheneb.
26
Fondivalitsejate turuosad valitsetavate kohustuslike pensionifondide mahu j채rgi 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
LHV Varahaldus 21% (21%) Swedbank Investeerimisfondid 41% (40%)
SEB Varahaldus 20% (21%)
Nordea Pensions Estonia 9% (8%)
Danske Capital 9% (10%)
Fondituru struktuur fondiliikide j채rgi
100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2008
2009
2010
2011
2012
v천lakohustuste fondid vabatahtlikud pensionifondid muud (kinnisvara + riskikapitali)
2013
2014
2015
aktsiafondid kohustuslikud pensionifondid
27
Makseasutused
28
Turuosaliste arv:
12 Maksete maht:
↓ 886,5 mln € (2014: 916 mln eurot) Omakapitali tootlus:
↓ 5,2% (2014: 9,9%)
29
Makseasutuste peamised arengusuunad 2015. aastal •
2015. aasta lõpu seisuga on 12 turuosalist, kellest viiel on erandiluba. Erandiluba on leebemate regulatiivsete nõuetega ning vahendatavate maksete maht on piiratud.
•
Makseasutuse tegevusloast loobusid IIZI Kindlustusmaakler Akt siaselts ja Tavid AS. 2015. aastal väljastas Finantsinspekt sioon tegevusloa AS-ile Pocopay maksekonto ja maksevahenditega seotud teenuste pakkumiseks ning erandiloa TransferFast OÜ-le.
•
Täistegevusloaga makseasutuste maksete arv on stabiilselt kas vanud, 2015. aastal 50%. Maksete maht on samal ajal vähenenud, aastaga 4,4%. Keskmine makse suurus oli 346 eurot.
•
Kahe suurima makseasutuse turuosa on kokku 91,8%.
•
Makseasutused teenisid 2015. aastal 580 tuhat eurot kasumit. Ligikaudu veerand kogu müügitulust saavutati makseteenuste pakkumisest.
•
Sektori üldine kapitaliseeritus on hea.
Hinnang riskidele Makseasutuste sektoris ei kasvanud 2015. aastal kõrge riskiga klientide teenindamisega seotud rahapesu esinemise risk, kui võrd turule lisandub uusi teenuseid pakkuvaid turuosalisi, kes keskenduvad väikesemahuliste maksete vahendamisele. Piisavat ärimahtu ei ole sektoris veel saavutatud ning makseasutuste kasumlikkus on endiselt madal. Turuosalised panustavad tasuva ärimudeli juurutamisele või olemasoleva täiendamisele. Järe levalve fookuses on makseasutuste kapitaliseeritus, riskide juhtimine ja sisekontrolli süsteemid.
30
Makseasutuste turuosad 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
AS Pocopay 0,0% (0,00%)
Maaelu Edendamise Hoiu-laenu端histu 0,1% (0,1%)
Aktsiaselts Talveaed 2,4% (2,0%)
Tavid AS 0,0% (36,1%) GFC Good Finance Company AS 0,0% (0,0%)
Coop Finants AS 5,7% (3,4%)
TavexWise AS 28,0% (1,2%)
AS Eurex Capital 63,8% (57,2%)
Makseasutuste sektori kvartaalne maksete maht ja arv
800
500 450
700
400
mln eurot
500
300 250
400
200
300
150
200
100
100
50 0
tuhat tk
600
350
2011
2012
2013
maksete maht (vasak telg)
2014
2015
0
maksete arv (parem telg)
31
Kindlustus足maaklerid
32
Turuosaliste arv:
45 kellest 6 on välismaiste maaklerite filiaalid Vahendatud maksete maht:
↑ 140 mln ₏ (2014: 136 mln eurot) Vahendustasude suhe maksetesse:
13,2% (2014: 13,2%)
33
Kindlustusmaaklerite peamised arengusuunad 2015. aastal •
Kindlustusmaaklerite arv jäi samaks. Finantsinspektsioon kandis kindlustusvahendajate nimekirja kolm uut kindlustusmaaklerit ja kustutas kolm kindlustusmaaklerit.
•
Vahendustasude suhe vahendatud kindlustusmaksetesse jäi samaks. Saadud vahendustasude kogumaht kasvas proportsionaalselt sama palju kui vahendatud maksete kogumaht.
•
Elukindlustuse valdkonnas vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2015. aastal kindlustusmakseid kogusummas 491 tuhat eurot ehk 14% rohkem kui aasta varem. Aasta jooksul sõlmiti 662 elukindlustuse lepingut (2014: 599 lepingut). Enim vahendati õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse elukindlustus lepinguid, kindlustusmaksete mahuga 250 tuhat eurot.
•
Kahjukindlustuse valdkonnas vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2015. aastal kindlustuslepinguid kindlus tusmaksete kogusummas 139 miljonit eurot2 (2014: 134 miljonit eurot). 2015. aasta suurimad kindlustusliigid olid vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi maismaasõidukite kindlustus (46 miljonit eurot), liikluskindlustus (36 miljonit eurot) ja vara kindlustus (26 miljonit eurot).
2 Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendati Eestis ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid. Nende kindlustusmaksete maht oli 2015. aastal 8 miljonit eurot. Käesolev ülevaade neid ei käsitle. 34
Kindlustusmaaklerite turuosad kahjukindlustuse maksete j채rgi 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
Vagner Kindlustusmaakler 3% (4%)
DNB Kindlustusmaakler 3% (3%)
Aadel Kindlustusmaaklerid 3% (3%)
Kominsur Kindlustusmaakler 4% (3%)
Muud 24% (25%)
CHB Kindlustusmaakler 5% (5%)
KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (7%) IIZI Kindlustusmaakler 24% (20%)
Vandeni Kindlustusmaaklerid 7% (7%)
Marsh Kindlustusmaakler 13% (13%)
Kindlustusmaaklerite turuosad elukindlustsuse maksete j채rgi 2015. aastal (sulgudes 2014. aastal)
Vagner Kindlustusmaakler 4% (8%)
UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (11%)
Muud 6% (12%)
CHB Kindlustusmaaklerid 7% (0%)
Kominsur Kindlustusmaaklerid 9% (8%)
Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 17% (13%)
KindlustusEst Kindlustusmaakler 53% (48%)
35
V채채rtpaberiturg
36
Börsil noteeritud aktsiad:
13 2
põhinimekirjas ettevõtte aktsiad lisanimekirjas
Kogukäive:
↑ 148,1 mln € (2014: 127,3 mln eurot) Turukapitalisatsioon:
↑ 1,88 mld € (2014: 1,66 mld eurot)
37
Väärtpaberituru peamised arengusuunad 2015. aastal
38
•
Tallinna börs tegi 2015. aastal märkimisväärse tõusu, jäädes puutumata üleilmseid turge tabanud nafta hinna langusest. Nas daq OMX Tallinna börsi indeks tõusis 19,1% ehk 898,99 punktini.
•
lukord Ukrainas näitas rahunemise märke ning investorid pöör O dusid madalate intressimäärade tingimustes taas turule tagasi.
•
Kauplemisaktiivsus Tallinna börsil aastaga kasvas ning kogu käive oli 148,1 miljonit eurot ehk 20,8 miljoni euro võrra suu rem kui 2014. aastal.
•
Põhinimekirjas tõusid 2015. aastal enim Arco Vara aktsia (+38,9%) ja Tallinna Kaubamaja Grupi aktsia (32,2%). Enim langesid aga dividendimakse tõttu PRFoodsi aktsia (–41,8%) ja Baltika akt sia (–26%).
•
Tallinna börsi turukapitalisatsioon oli 2015. aasta lõpus 1,88 miljardit eurot (2014: 1,66 miljardit eurot). Turukapitali satsioon suurenes 220 miljoni euro võrra, millest andis põhi osa aktsiate hindade tõus.
•
2015. aastal tehti Tallinna börsil aktsiatega 49 107 tehingut ehk 13,6% enam kui möödunud aastal (2014: 43 227 tehingut).
•
Kõige aktiivsemalt kaubeldi eelmisel aastal Tallink Grupi akt siatega, millele järgnesid Olympic Entertainment Groupi ja Tallinna Vee aktsiad. Aasta lõpu seisuga oli Tallinna börsil 21 liiget.
•
Kõige aktiivsemad Tallinna börsi liikmed olid 2015. aastal käibe poolest SEB Pank (40,1% kogukäibest), Swedbank (29,5%) ja LHV Pank (20,8%). Tehingute arvu poolest oli aktiivseim börsi liige aga Swedbank (32,2% tehingutest).
•
Finantsinspektsioon määras 2015. aastal reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendavaks likviidseks aktsiaks Olympic Entertainment Groupi aktsia.
11.12.2015
23.11.2015
03.11.2015
14.10.2015
24.09.2015
04.09.2015
14.08.2015
27.07.2015
07.07.2015
15.06.2015
26.05.2015
05.05.2015
14.04.2015
23.03.2015
03.03.2015
10.02.2015
21.01.2015
01.01.2015
Indeks
OMX Tallinna bรถrsi indeksi liikumine aastal 2015
970
920
870
820
770
720
39
Finantsinspektsioon Sakala 4 15030 Tallinn Telefon: + 372 668 0500 Faks: + 372 668 0501 E-post: info@fi.ee Koduleht: www.fi.ee Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2015 Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2015 Põhitegevusala: Finantsjärelevalve teostamine Juhatus: Kilvar Kessler, Andres Kurgpõld, Andre Nõmm Audiitorkontroll: AS Deloitte Audit Eesti