Eesti finantsteenuste turu ülevaade 30. juuni 2017 seisuga

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Ăœlevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevĂľtete Eestis osutatud teenused.

Sisukord

1.

Finantsturu 체ldine areng

3

2.

Eraklientide jaotus teenuste kaupa

5

3.

Hoiustamine

6

4.

Investeerimis- ja pensionifondid

9

5.

Teise pensionisamba v채ljamaksed

12

6. Portfellivalitsemine

13

7. Elukindlustus

15

7.1. E lukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

17

8.

Kahjukindlustus

18

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

20

9.

Krediidiasutuste v채ljastatud laenud

23

10.

Krediidiandjate v채ljastatud laenud

27

11. Makseteenused

29

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

1. Finantsturu üldine areng 2017. aasta esimesel poolel olid arengusuunad Eesti finants­ teenuste turul sarnased varasemaga: enamike finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise finantseerimiseks võetud teenuste maht suurenes jõudsalt.

Hoiuste koondjääk kasvas 2017. aasta esimesel poolel 1,5% ehk 248 miljonit eurot. Kasv toetus nõudmiseni ja üle­ ööhoiustele (lisandus 390 miljonit eurot), peamiselt endiselt madalate intressimäärade tõttu. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 133 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga paigutatud kokku 16,6 miljar­ dit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas esimesel poolaastal 2,4% ehk 425 miljonit eurot. Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 18,2 miljardit eurot. Kre­ diidiandjate koondjääk kasvas samal ajal 7,1% ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni.

Investeerimisteenuste mahud on kasvanud, eriti fondi­ sektoris. Lisaks pensionifondide mahu kasvule (8%) suurenes esimesel poolaastal avalike kinnisvarafondide varade maht

(17%). Samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse1 , poolaastaga 6%. Individuaalportfellide koondmaht kasvas 20%, samas kui muud investeeringud finantsinstrumenti­ desse kahanesid 7%.

Kokkuvõttes kasvas 2017. aasta esimesel poolel sääst­ misele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse, sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused, paigutatud varade maht 2%, juuni lõpuks 10,2 miljardi euroni (2016. aasta lõpus oli 9,9 mil­ jardit eurot 2). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3%, juuni lõpuks 13,3 miljardi euroni.

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 7% ja moodustas 43 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmak­ sete maht kahjukindlustuses kasvas aga 11% ja moodustas 165 miljonit eurot.

Alates 2016. aastast on Finantsinspektsioonile kätte­ saadav ka krediidiandjate aruandlus, seega on nende väljas­ tatud laenude andmed lisatud ka käesolevasse ülevaatesse.

Eesti finantsasutuste osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht 2017. aasta juuni lõpu seisuga (miljonites eurodes)

3

Maht

sh Eesti residendist eraisikutele maht

osakaal koguteenuses

Avalikud investeerimisfondid

503

-

-

Pensionifondid

3500

3500

100%

Eestis pakutavad välisfondid

535

105

20%

IRE eraldised

253

253

100%

Individuaalportfellid

793

96

12%

Pangalaenud

18 196

7823

43%

Krediidiandjate laenud

794

794

100%

Nõudmiseni ja üleööhoiused

13 281

4927

37%

Tähtajalised ja säästuhoiused

3216

1579

49%

Investeerimis- ja muud hoiused

83

58

70%

Muud finantsinstrumendid

1309

342

26%

1

Et vältida mitmekordset andmete näitamist, on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest maha arvestatud Eesti kindlustusasutuste ning investeerimis- ja pensionifondide investeeringud.

2

2016. aasta numbrist on maha arvatud kinnist tüüpi investeerimisfondide maht, kuna alates 2017. aastast need aruandluses ei kajastu.

1. Finantsturu üldine areng

Teenus

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

2017. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpu seisuga 10,8 miljardit eurot ja finants­ kohustuste jääk 8,6 miljardit eurot.

Märkimisväärne on ka fakt, et finantsvarad kasvasid finants­ kohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 6% ja koondlaenud 3%. Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 2,2 miljardi euroni, kasvades poole aastaga umbes 0,4 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln eurodes) 12 000

muud finantsinstrumendid individuaalportfellid

10 000

pensionifondid investeerimisfondid

8000

investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised 6000

investeerimis- ja muud hoiused tähtajalised ja säästuhoiused

4000

nõudmiseni ja üleööhoiused laenud

2000

neto finantsvarad 0

-2000

-4000

-6000

-8000

31.12.2012

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpu seisuga 8197 eurot ja laenude jääk 6550 eurot.­

30.06.2017

Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1648 eurot (2016. aasta lõpus 1372 eurot).

Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad (eurodes) 8000 varad 6000

kohustused neto finantsvarad

4000

2000

0

10

452

1014

1458

1372

31.12.2015

31.12.2016

1648

-2000

-4000

-6000 31.12.2012

4

31.12.2013

31.12.2014

30.06.2017

1. Finantsturu üldine areng

-10 000

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa

pensionifondid

laenud pankadelt

417 000

461 000

443 000

714 000

706 000

774 000

30.06.2017

laenud krediidiandjatelt

nõudmiseni ja üleööhoiused

407 000

1 911 000

31.12.2016

1 907 000

Eraisikute lepingute arv finantsteenuste kaupa

783 000

Finantsinspektsioonile teadaolevate3 lepingute arvu järgi on Eesti enimkasutatud teenus nõudmiseni hoius ehk arveldus­ konto. Eraisikutele kuulus 2017. aasta juuni lõpus 1,907 miljonit arvelduskontot4 (paljudel eraisikutel on mitu arvelduskontot).

Viimastel aastatel on eraisikute arvelduskontode arv siiski vähenenud: veel kuus aastat tagasi ehk 2011. aastal oli arvel­ duskontosid 2,484 miljonit.

Lepingute arvu järgi on teine eraisikute finantstoode laenud. 2017. aasta juuni lõpu seisuga oli eraisikutega sõlmi­ tud 1,175 miljonit laenulepingut 5 Lepingute arvu järgi kolmas finantstoode on pensionifondid.

tähtajalised säästu- ja investeerimishoiused

2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa

5

3

Kuna Euroopa Liidu nõuded on muutunud, ei ole näidatud kindlustuse valdkonna lepingute arvu.

4

Krediidiasutustes avatud arvelduskontod, mille rahaline jääk on positiivne.

5

Laenulepingud, mis on sõlmitud pankade ja teiste krediidiandjatega. Mõni isik võib olla sõlminud mitu laenulepingut.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

3. Hoiustamine

6

Turujaotus: Swedbank SEB Pank Nordea Bank AB Eesti filiaal

46% 23% 12%

Kliente: 2 575 585 kehtivat lepingut Teenuse maht: hoiuste kogumaht 16,6 miljardit eurot

Hoiuste jääk

6

Hoiuste jääk (mln eurodes) 30.06.2016 6639

31.12.2016

6912

6646

6608

6826

7218

30.06.2017

1141 1022

1301

valitsus

1605

1573

1415

finantseerimisasutused

äriühingud

eraisikud

6

Andmed hõlmavad kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja välisriikide Eesti filiaalide hoiuseid ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda hoiuseid, mis on avatud Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides.

7

Sisaldab ka mittetulundusühinguid.

8

Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.

9

Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

3. Hoiustamine

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2017. aasta ­e simesel poolel 1,5% ehk 248 miljonit eurot, juuni lõpuks 16,6 miljardi euroni (võrreldes aastataguse perioodiga oli kasv 3,7% ehk 588 miljonit eurot).

Ainsana suurenesid nõudmiseni ja üleööhoiused: nende jääk moodustas 13,2 miljardit eurot. Kuna intressimäärad on endiselt madalad, vähenes tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk 133 miljoni euro võrra 3,3 miljardile eurole. Muud hoiused, sealhulgas investeerimishoiused, moodustasid 0,1 miljardit eurot. Seega vaid 20% hoiustest oli paigutatud kindla täht­ ajaga.

Esimest korda alates 2004. aastast ületas eraisikute7 hoiuste jääk äriühingute 8 hoiuste jääki: 7,2 miljardit eurot era­ isikutel ja 6,6 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 44% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodusta­ sid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,3 miljardit eurot ehk 73% kõigist eraisikute hoiustest. Äriühingutele kuulus 40% hoiuste jäägist. Enamik ehk 89% äriühingute hoiustest olid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,9 miljardit eurot, ning ülejäänud 11% tähtajalised ja säästuhoiused. Äriühingute hoiuste jäägi vähenemine toimus mitteresidentide hoiuste väljavoolu tõttu.

Finantseerimisasutuste 9 ja valitsuse hoiuste jääk oli 2017. aasta juuni lõpus vastavalt 1,4 miljardit ja 1,3 miljardit eurot.

Mitteresidentide hoiuste osakaal vähenes esimesel poolaastal veelgi: 12%lt 11%ni.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Pangahoiuste turu jaotus Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2017. aasta esime­ sel poolel suuresti LHV Panga ja Nordea Bank AB Eesti filiaali toel, mille tulemusel suurenesid nende turuosad vastavalt 4%lt 6%ni ja 10%lt 12%ni. Vaatamata hoiuste mahu kahanemisele oli Swedbank (46%) jätkuvalt turuliider.

Valitsuse hoiuste turust kuulus kõige suurem osa SEB Pangale (29% hoiuste jäägist), talle järgnesid Nordea Bank AB Eesti filiaal (21%) ja Swedbank (20%). Enim muutus OP Cor­ porate Bank plc Eesti filiaali turuosa, mis kasvas aastaga 0%lt 8%ni.

Finantseerimisasutuste hoiuste turul on toimunud suu­ rem liikumine: aastaga suurenesid LHV Pangas ja Nordea Bank AB Eesti filiaalis hoiustatud summad, mistõttu on nende turu­ osa kasvanud, vastavalt 6%lt 18%ni ja 11%lt 21%ni. Swedbanki turuosa vähenes samal ajal 43%lt 24%ni ning selles kliendi­ rühmas saavutas liidripositsiooni SEB Pank turuosaga 28%. Äriühingute hoiuste turgu iseloomustas volatiilsus, mis kajastus ka pankade turuosade varieerumises vahemikus 1–2%.

Aastaga vähenes enim Danske Bank A/S Eesti filiaali turuosa (8%lt 4%ni). Enim suurenes Nordea Bank AB Eesti filiaali turu­ osa (11%lt 13%ni) ja LHV Panga turuosa (5%lt 7%ni). Suurim turuosa kuulus endiselt Swedbankile (45%).

Eraisikute hoiuste jääk kasvas kõige rohkem Swedban­ kis, panga turuosa (55%) see aga ei mõjutanud. Danske Bank A/S Eesti filiaali turuosa vähenes 4%lt 2%ni, LHV Panga ja Bigbanki turuosad kasvasid samal ajal vastavalt 4%lt 5%ni ja 2%lt 3%ni.

Hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Valitsuse hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Finantseerimisasutuste hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

DNB Pank 12% (14%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 12% (10%) Swedbank 46% (48%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 4% (7%) LHV Pank 6% (4%)

SEB Pank 23% (23%)

muud 2% (1%)

Swedbank 24% (43%)

Bigbank 1%(1%) DNB Pank 2% (2%) Eesti Krediidipank 2% (2%)

Citadele banka Eesti filiaal 4% (3%)

LHV Pank 18% (6%)

muud 2% (2%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 21% (20%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (14%)

SEB Pank 29% (31%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 8% (0%)

Äriühingute hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

muud 4% (1%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (10%) SEB Pank 28% (26%)

Eraisikute hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) Bigbank 3% (2%)

Citadele banka Eesti filiaal 2% (1%) Versobank 1% (3%)

Eesti Krediidipank 2% (2%) muud 3% (3%)

TALLINNA ÄRIPANK 2% (2%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 4% (8%) Swedbank 45% (46%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 21% (11%)

LHV Pank 7% (5%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 13% (11%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 7% (7%) Swedbank 55% (55%)

LHV Pank 5% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 2% (4%)

SEB Pank 23% (23%)

SEB Pank 20% (20%) Eesti Krediidipank 2% (1%) DNB Pank 2% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 2% (1%)

7

3. Hoiustamine

Swedbank 20% (19%)

Versobank 1% (1%) TALLINNA ÄRIPANK 1% (1%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Hoiuste arv ja suurus Hoiuselepingute arv 2017. aasta esimesel poolel vähenes: nõudmiseni ja üleööhoiuste oma ligi 3200 võrra, tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 6900 võrra ning muude hoiuste oma 3500 võrra.

Eraisikute hoiuste keskmine jääk (eurodes) 30.06.2016 31.12.2016

nõudmiseni ja üleööhoiused sh eraisikute omad tähtajalised ja säästuhoiused sh eraisikute omad investeerimis- ja muud hoiused sh eraisikute omad

2 161 000 1 907 000 400 000 393 000 15 000 14 000

4694

4838

30.06.2017

Kehtivate hoiuselepingute arv10 2017. aasta juuni lõpu seisuga: •

•

•

4564

2413

2550

4310

4573

3899

2755

nõudmiseni ja üleööhoiused

tähtajalised ja säästuhoiused

muud hoiused

Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2017. aasta juuni lõpus 2755 eurot (2016. aasta lõpus 2550 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 4838 eurot (2016. aasta lõpus 4694 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste oma 4573 eurot (2016. aasta lõpus 4310 eurot).

3. Hoiustamine

10

8

Hoiused, millel on rahaline jääk.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

4. Investeerimis- ja pensionifondid

11

Turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid LHV Varahaldus SEB Varahaldus

41% 26% 17%

Osakuomanike koguarv: 783 010 kehtivat lepingut Teenuse maht: fondide kogumaht 4,0 miljardit eurot

Fondide varade maht kinnisvarafondide varade maht kasvas samal ajal 19 miljonit eurot ehk 17% ning ulatus 127 miljoni euroni. Võlakohustuste fondide varade maht püsis 8 miljoni euro juures, kuna mada­ late intressimäärade tõttu on investorite huvi endiselt madal.

Suurim fonditüüp oli jätkuvalt kohustuslikud pensioni­ fondid, mis moodustasid 84% kogu fondisektori varade mahust. Teisel kohal olid aktsiafondid (9%) ja kolmandal kohal vabatahtlikud pensionifondid (4%). Kinnisvarafondidele kuulus 3% ja võlakohustuste fondidele 0,2% avalike fondide varade kogumahust.

Avalike fondide investeeringute turuväärtus (mln eurodes) 3351 3096

30.06.2016

2863

31.12.2016 30.06.2017

300 9

8

võlakohustuste fondid

9

339

368

131

8 aktsiafondid

kohustuslikud pensionifondid

142

149

vabatahtlikud pensionifondid

96

108

127

kinnisvarafondid

11

Investeerimisfondide andmed hõlmavad kõiki Eestis registreeritud avalike investeerimisfondide kliente, sealhulgas välisriikide omi.

12

Avalike investeerimisfondide alla kuuluvad eurofondid, alternatiivfondid ja pensionifondid. Selle aasta alguses jõustunud investeerimisfondide seaduse järgi end väikefondi valitsejaks nimetanud fondivalitsejatele kohaldatava finantsjärelevalve ulatus ja kaasnev aruandluskohustus on piiratud, mistõttu käesolev ülevaade neid ei hõlma.

13

Varade maht on kajastatud turuväärtuses. Andmete võrdlemise eesmärgil on 2016. aasta andmetest maha arvatud mitteavalike fondide varade mahud.

14

Kohalike aktsiafondide hulka loetakse ka fondifondid ja segafondid.

4. Investeerimis- ja pensionifondid

Avalike investeerimisfondide 12 , sealhulgas pensionifondide varade maht oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga 4 miljardit eurot, kasvades esimesel poolaastal 311 miljonit eurot ehk 8%13 .

Fondisektori kasvu vedasid endiselt kohustuslikud ­pensionifondid: nende varade maht suurenes esimesel pool­ aastal 255 miljonit eurot ehk 8%, juuni lõpuks 3,4 miljardi euroni.

Kasvu poolest järgnesid kohustuslikele pensionifondi­ dele aktsiafondid14: nende varade maht suurenes 30 miljoni euro võrra ehk 9%, juuni lõpuks 368 miljoni euroni. Avalike

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Fondide osakuomanikud

31.12.2016 30.06.2017

728 877

30.06.2016

738 308

Avalike fondide osakuomanike arv 720 637

Osakuomanike arv Eesti avalikes fondides vähenes 2017. aasta esimesel poolel 9738 võrra, juuni lõpuks 783 010-ni15 . Lan­ gus toimus kohustuslikes pensionifondides ja aktsiafondides, vastavalt 9431 ja 1230 võrra. Mõlemal juhul oli langus seotud vastavate fondide arvu vähenemisega, mis tõigi kaasa osaku­ omanike arvu vähenemise.

Teistes fondiliikides on aga osakuomanike arv kasva­ nud. Enim kasvas see vabatahtlikes pensionifondides, 619 võrra, ning tegemist on suurima kasvuga viimase kaheksa aasta jooksul. Osakuomanike arv on kasvanud ka avalikes kinnisvarafondides, 302 võrra.

Suurim fondiliik avalike fondide seas oli klientide arvu järgi seega kohustuslikud pensionifondid (728 877 osaku­ omanikku), millele järgnesid vabatahtlikud pensionifondid (45 065), aktsiafondid (8042) ja kinnisvarafondid (1009).

15

17

aktsiafondid

45 065

44 446

44 058

8042

194

võlakohustuste fondid

11 496

Fonditeenuste turgu mõjutas 2017. aasta alguses enim see, et LHV Varahaldus omandas Danske Capitali. Selle tulemu­ sena kasvas LHV Varahalduse turuosa 26%ni, tõustes seeläbi valitsetavate fondide varade mahu poolest teisele posit­ sioonile pärast Swedbanki (41%). SEB Varahaldusele kuulus 17% fondide turust.

9272

Fondivalitsejad 36

kohustuslikud pensionifondid

vabatahtlikud pensionifondid

644 1009

kinnisvarafondid

SEB Varahaldus 17% (18%) Tuleva Fondid 1% (0%) Trigon Asset Management 3% (2%) Avaron Asset Management 2% (2%) LHV Varahaldus 26% (19%)

EfTEN Capital 1% (1%) Nordea Pensions Estonia 7% (7%) Northern Horizon Capital 2% (2%)

Danske Capital 0% (7%) Swedbank Investeerimisfondid 41% (42%)

15

10

Osakuomanike arv sisaldab ka mitteresidente.

4. Investeerimis- ja pensionifondid

Fonditeenuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Aktsiafondide turul kuulus 2017. aasta juuni lõpus suurim turu­ osa Swedbank Investeerimisfondidele (43%). Talle järgnesid Trigon Asset Management (34%) ja Avaron Asset Manage­ ment (22%). SEB Varahaldus likvideeris aga kõik enda hal­ latud fondifondid. Võlakohustuste fondidest16 oli 2017. aasta juuni lõpus järele jäänud vaid üks, mis kuulus Avaron Asset Managementile.

Suurim muudatus kohustuslike pensionifondide turul oli LHV Varahalduse turuosa kasv 30%ni tänu ühine­ misele Danske Capitaliga. Seega on LHV Varahaldusest saanud suuruselt teine pensionifondide valitseja Eestis.

Kõige ­suurema turuosaga on endiselt Swedbank Investeeri­ misfondid (42%). Hiljuti turule tulnud Tuleva Fondidele kuu­ lus juuni lõpus 1% pensionifondide koondvarade mahust. SEB Varahaldusele kuulus 19% ja Nordea Pensions Estoniale 8% turust.

Vabatahtlike pensionifondide turul oli juuni lõpu sei­ suga suurima turuosaga (56%) Swedbank Investeerimis­ fondid, talle järgnes SEB Varahaldus (25%).

Avalike kinnisvarafondide turul tegutses vaid kaks fondi­valitsejat – Nothern Horizon Capital (68%) ja EfTEN Capital (32%).

Aktsiafondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Vabatahtlike pensionifondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

LHV Varahaldus LHV 1% Varahaldus (0%) 1% (0%)

Avaron Asset Management Avaron Asset Management 22% (21%) 22% (21%) SEB Varahaldus SEB 0% Varahaldus (6%) 0% (6%)

Trigon Asset Trigon Asset Management Management 34% (20%) 34% (20%)

Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 43% (52%) 43% (52%)

SEB Varahaldus 25% (25%) SEB Varahaldus 25% (25%) LHV Varahaldus LHV 7% Varahaldus (6%) 7% (6%) Danske Capital Danske Capital 3% (4%) 3% (4%) Nordea Pensions Nordea Pensions Estonia Estonia 9% (8%) 9% (8%)

Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 56% (57%) 56% (57%)

Danske Capital 0% (1%) Danske Capital 0% (1%)

Avalike kinnisvarafondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

SEB Varahaldus 19% (20%) SEB Varahaldus 19% (20%)

Tuleva Fondid Tuleva Fondid 1% (0%) 1% (0%)

LHV Varahaldus LHV30% Varahaldus (22%) 30% (22%)

Nordea Pensions Nordea Pensions Estonia Estonia 8% (8%) 8% (8%)

Northern Horizon Northern Horizon Capital Capital 68% (72%) 68% (72%)

Danske Capital Danske Capital 0% (8%) 0% (8%) Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 42% (42%) 42% (42%)

16

11

Võlakohustuste fondide alla kuuluvad rahaturu- ja intressifondid.

EfTEN EfTEN 32% 32%

Capital Capital (28%) (28%)

4. Investeerimis- ja pensionifondid

Kohustuslike pensionifondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

5. Teise pensionisamba väljamaksed Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga õigus teise pensionisamba väljamakseteks 34 824 inimesel, 4685 võrra enamal kui aasta varem. Nendest 37% ehk 12 946 olid mehed ja 63% ehk 21 878 naised.

Teise samba pensioni väljamaksete jaotus püsib suhte­ liselt stabiilne, varieerudes vahemikus 1-2%.

Juuni lõpus jäi pensionilepinguid17 sõlminud isikute osakaal 16% juurde väljamaksete saajatest. Ainult fondi­ pensioni18 väljamakseid sai juuni lõpu seisuga 38% teise

pensionisamba väljamaksete saajatest. Fondide kaudu ja ühekordseid väljamakseid19 sai 10% ning ainult ühekordseid väljamakseid 15% väljamaksete saajatest. Ülejäänud 21% teise pensionisamba väljamakseteks õigust omavatest inimestest ei olnud selleks soovi avalda­ nud.

Elukindlustusseltsidest oli teise pensionisamba turul suurima turuosaga (62%) Compensa Life Vienna Insurance Group.

Teise pensionisambaga liitunud vanadus­ pensionäride jaotus väljamakse liigi järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Kindlustusandjate turu jaotus teise pensionisamba lepingute arvu järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

ei ole saanud väljamakseid 21% (20%)

ainult ühekordne väljamakse 15% (17%)

pensionileping 16% (15%)

ainult fondipension 38% (38%)

12

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 19% (20%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 19% (18%)

17

Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel peab kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.

18

Fondipension on kokkulepitud kava osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel, mille alusel tehakse osakuomanikule pensionifondist kindla aja jooksul korrapäraseid väljamakseid.

19

Ühekordsed väljamaksed võetakse pensionifondist korraga välja.

5. Teise pensionisamba väljamaksed

fondipension ja ühekordsed väljamaksed 10% (10%)

Compensa Life Vienna Insurance Group 62% (62%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

6. Portfellivalitsemine

20

Turujaotus: Swedbank grupp SEB Bank grupp Trigon Asset Management

42% 22% 16%

Teenuse maht: portfellide kogumaht 793 miljonit eurot

Portfellide maht

Portfellivalitsemise kliendid

Portfellide valitsemist pakuvad nii fondivalitsejad, pangad kui ka investeerimisühingud. Portfellide koondmaht kasvas esimesel poolaastal 20% ja moodustas 793 miljoni eurot (2016. aasta lõpus 658 miljonit eurot).

Portfellide maht, mida valitsevad fondivalitsejad, kas­ vas 2017. aasta esimesel poolel 186 miljonilt 296 miljoni euroni. Pankade valitsetavate kliendiportfellide maht suure­ nes 466 miljonilt 475 miljoni euroni ja investeerimisühingute oma 6 miljonilt 21 miljoni euroni.

Enamik klientide koondportfelli mahust kuulus 2017. aasta juuni lõpu seisuga Eesti residentidele: ligikaudu 72% kogu­ mahust ehk 572 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 559 miljonit eurot). Sellest omakorda 337 miljonit eurot kuulus finantsee­ rimisasutustele, 136 miljonit eurot äriühingutele, 96 miljonit eurot eraisikutele21 ja 3 miljonit eurot valitsusele.

Portfellide maht (mln eurodes)

Individuaalportfellide koondmaht residentsuse järgi (mln eurodes) 453

31.12.2016

466

kokku

475

30.06.2017

Eesti residendid 1058 955

649

4

13

987

1010

793

736

186

fondivalitsejad

965

101

296

179

971

6

710 586

655

630

628

636

550

538

658

646 545

559

572

21

investeerimisühingud

krediidiasutused

30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06.

2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016 2016 2017

20

Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki turuosalisi Eestis, kes seda teenust pakuvad, sh nõustamist. Nende kliendid võivad olla nii Eestist kui ka välisriigist.

21

Finantseerimisasutused hõlmavad siin kindlustusandjaid, pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi. Äriühingute alla kuuluvad ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud. Eraisikud hõlmavad lisaks ka mittetulundusühinguid. Valitsuse all arvestatakse ka riiklikke sotsiaalabifonde.

6. Portfellivalitsemine

30.06.2016

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Portfellivalitsejad Por t fellide valitsemise suurim turuosa (42%) kuulus 2017. aasta juuni lõpu seisuga Swedbank grupi ettevõtetele.

SEB Pank grupi ettevõtete turuosa oli 22%. Neile järgnes ­Trigon Asset Management turuosaga 16%.

Fondivalitsejate vaates oli kõige suurem turuosa valit­ setava portfelli mahu poolest Trigon Asset Managementil

(44%), talle järgnesid SEB Varahaldus (39%) ja Swedbank Investeerimisfondid (10%).

Pankade vaates valitseb suurimat portfelli Swedbank, kellele kuulus juuni lõpus 63% turust. Talle järgnesid SEB Pank (14%), LHV Pank (12%) ja Nordea Bank AB Eesti filiaal (11%).

Portfellide valitsemise turu jaotus teenusepakkuja järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Portfellide valitsemise turu jaotus fondivalitsejate järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Cresco Väärtpaberid 3% (1%) Cresco Väärtpaberid 3% (1%) muud 1% (3%) muud 1% (3%) LHV Pank 7% (8%) LHV Pank 7% (8%) Kawe Kapital Kawe Kapital 2% (2%) 2% (2%)

Swedbank Swedbank 38% (45%) 38% (45%)

Nordea Bank AB Nordea Bank AB Eesti filiaal Eesti filiaal 7% (8%) 7% (8%) SEB Pank SEB Pank 8% (10%) 8% (10%)

SEB Varahaldus SEB Varahaldus 14% (18%) 14% (18%)

Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 4% (5%) 4% (5%)

LHV Pank 12% (11%) LHV Pank 12% (11%)

Nordea Nordea Eesti Eesti 11% 11%

Bank AB Bank AB filiaal filiaal (11%) (11%)

Swedbank Swedbank 63% (64%) 63% (64%)

SEB Pank SEB Pank 14% (14%) 14% (14%)

Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 10% (16%) 10% (16%)

SEB Varahaldus SEB Varahaldus 39% (64%) 39% (64%)

Trigon Funds Trigon Funds 0% (9%) 0% (9%)

Trigon Asset Trigon Asset Management Management 44% (0%) 44% (0%)

Kawe Kawe 5% 5%

Kapital Kapital (7%) (7%)

Avaron Asset Avaron Asset Management Management 2% (3%) 2% (3%)

6. Portfellivalitsemine

Portfellide valitsemise turu jaotus krediidiasutuste järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

14

Limestone Platform 0% (2%) Limestone Platform 0% (2%)

Trigon Asset Management 16% (0%) Trigon Asset Management 16% (0%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

7. Elukindlustus

22

Turujaotus: Swedbank Life Insurance SE SEB Elu- ja Pensionikindlustus Compensa Life Vienna Insurance Group SE

43% 26% 19%

Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel laekus kindlustusmakseid 43,2 miljoni euro ulatuses

Kindlustusmaksed

Kindlustuspakkujad

2017. aasta esimesel poolel kogusid elukindlustusseltsid ­Eestis kindlustusmakseid 43,2 miljoni euro väärtuses23 . Eel­ mise aasta esimesel poolel koguti makseid 40,5 miljonit euro ulatuses ehk aasta võrdluses on kindlustusmaksete maht ­kasvanud 6,6%.

Kindlustusmaksete põhjal laekus 2017. aasta esimesel poo­ lel kolmele suurimale elukindlustusseltsile – Swedbank Life Insurance SE, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE – 88% kindlustusmaksetest (aasta varem 89%).

Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln eurodes)

Elukindlustusseltside turu jaotus 2017. aasta esimesel poolel laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2016. aasta esimene pool)

30.06.2016 30.06.2017 Mandatum Life Insurance Baltic SE 6% (4%)

Swedbank Life Insurance SE 43% (39%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 6% (7%)

13 11 9 7

7

7

8

2 0

kapitali- investeerimis- annuiteet kogumisriskiga kindlustus elukindlustus

surmajuhtumikindlustus

3

0

sünni- ja lisaabielukindlustused kindlustus

Peamine osa kindlustusmaksete kasvust tuli investeerimis­ riskiga elukindlustuse maksetest, mille maht kasvas aastaga 13 miljonilt eurolt 16 miljoni euroni. Samuti kasvas surma­ juhtumikindlustuse maksete maht 7 miljonilt eurolt 8 miljoni euroni. Annuiteedi maksete maht aga vähenes 11 miljonilt eurolt 9 miljoni euroni. Kapitalikogumiskindlustuse maht oli 7 miljonit eurot.

Suurima mahuga toode on endiselt investeerimis­ riskiga elukindlustus, mis moodustas 2017. aasta esimesel poolel 38% kõikidest elukindlustustoodetest (2016. aasta esi­ mesel poolel 31%). Populaarsuselt teine elukindlustusliik on annuiteet, mille osatähtsus oli juuni lõpus 22% (aasta varem 28%). Kolmandaks on tõusnud surmajuhtumikindlustus osa­ kaaluga 19% (aasta varem 17%). Kapitalikogumiskindlustus moodustab 15% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem 18%).

15

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 19% (24%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (26%)

2017. aasta esimesel poolel kasvas endiselt Swedbank Life Insurance SE kogutud kindlustusmaksete maht (19%), mille tulemusena suurenes tema turuosa 39%lt 43%ni. Kindlus­ tusmaksete maht kasvas investeerimisriskiga elukindlustuse maksete toel. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turuosa jäi 26% juurde. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa aga vähenes 24%lt 19%ni.

22

2016. aastal hakkas kehtima Solventsus II järelevalveraamistik, mistõttu on Finantsinspektsioonile esitatav aruandlus märgatavalt muutunud.

Elukindlustuse ülevaate jaoks on seega kasutatud statistikaameti andmeid.

23

Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.

7. Elukindlustus

16

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Kapitalikogumiskindlustuse maksete maht on aastaga vähe­ nenud kõikides elukindlustusseltsides. Kindlustusseltside turu jaotus ei ole siiski eriti muutunud. Eesti suurim kapitali­ kogumiskindlustuse teenuse pakkuja oli juuni lõpu seisuga SEB Elu- ja Pensionikindlustus turuosaga 49%.

Esmakordselt viimase kolme aasta jooksul kasvas mak­ sete laekumine investeerimisriskiga elukindlustuses kõikides elukindlustusseltsides. Kuna maksete mahu kasv seltsides erines, tõi see kaasa muutusi turujaotuses. Kiirem kasv toi­ mus elukindlustusseltsis Mandatum Life Insurance Baltic SE (85%), mille tulemusena suurenes tema turuosa 9%lt 13%ni.

Turuliider on endiselt Swedbank Life Insurance SE, kuigi tema turuosa vähenes 63%lt 62%ni.

2017. aasta esimesel poolel suurenes annuiteedi m ­ aksete ­laekumine vaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuses, mille tulemusena kerkis tema turuosa 18%lt 23%ni. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa vähenes 72%lt 68%ni.

Surmajuhtumikindlustuse pakkujate turuosad on muu­ tunud suhteliselt vähe. Suurima osa turust katab Swed­ bank Life Insurance SE (64%), millele järgneb SEB Elu- ja Pensioni­kindlustus (26%).

Kapitalikogumiskindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Investeerimisriskiga elukindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 5% (5%)

Swedbank Life Insurance SE 30% (30%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 13% (9%)

Swedbank Life Insurance SE 62% (63%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (11%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 9% (8%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 5% (5%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 16% (20%)

Annuiteedi turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 23% (18%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 9% (10%)

Surmajuhtumikindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 68% (72%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 3% (3%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 2% (3%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (26%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 5% (5%)

16

7. Elukindlustus

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 49% (49%)

Swedbank Life Insurance SE 64% (63%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

7.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler UADBB Aon Baltic Eesti filiaal IIZI Kindlustusmaakler

68% 15% 6%

Kliente: 346 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel vahendati kindlustusmakseid 244 000 euro ulatuses

Kindlustusmaaklerid

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid 2017. aasta esimesel poolel Eestis registreeritud kindlustus­ maaklerid elukindlustuse makseid kogusummas 244 000 eurot. Vahendatud kindlustusmaksete maht suurenes aas­ taga 7%. Maksed on kasvanud peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse toel (aastane kasv 41%).

2017. aasta esimesel poolel vahendasid elukindlustus­lepinguid 9 kindlustusmaaklerit. Suurim turuosa oli endi­ selt KindlustusEst Kindlustusmaakleril (68%), talle järgne­ sid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (15%) ja IIZI Kindlustus­ maakler (6%).

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse liikide kaupa (tuhandetes eurodes)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus elukindlustuse maksete järgi 2017. aasta esimesel poolel (sulgudes 2016. aasta esimene pool)

I pa 2016

muud 7% (15%)

I pa 2017

139 129

99

102

IIZI Kindlustusmaakler 6% (4%) Vagner Insurance Broker 4% (4%)

0

3

investeerimisriskiga elukindlustus

0

0

annuiteet

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

muud liigid

Kindlustusmaaklerid vahendasid peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid ning muid elu­ kindlustuslepinguid, vastavalt 139 000 ja 102 000 euro ula­ tuses. Muude elukindlustuslepingute seas oli endiselt popu­ laarseim kindlustusliik riskielukindlustus. Investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute makseid vahendati kindlustusmaak­ lerite kaudu 3000 euro väärtuses ning annuiteedi makseid ei vahendatud esimesel poolaastal üldse.

Eesti elukindlustusmaaklerid vahendavad suurel mää­ ral Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepinguid: need moodustasid esimesel poolaastal 71% kind­ lustusmaksetest (aasta varem 63%) ja 61% lepingute arvust (aasta varem 51%).

17

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 15% (21%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 68% (56%)

7.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Vahendatud kindlustusmaksed

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

8. Kahjukindlustus

24

Turujaotus: IF P&C Insurance ERGO Insurance SE Swedbank P&C Insurance

22% 17% 16%

Kliente: info puudub Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel laekus kindlustusmakseid 165 miljoni euro ulatuses

Kindlustusmaksed (4 miljoni euro võrra) ja varakindlustuse maksete maht (3 miljoni euro võrra).

Suurim kindlustusliik on jätkuvalt maismaasõidukite kindlustus ehk kaskokindlustus, mille kindlustusmaksete maht oli esimesel poolaastal 54 miljonit eurot. Järgnesid liik­ luskindlustus ja varakindlustus, maksete mahuga 45 miljonit eurot ja 42 miljonit eurot.

2017. aasta esimesel poolel maksti hüvitistena välja 87 miljonit eurot (üks miljon rohkem kui aasta varem). Välja­ makstud hüvitiste maht kasvas enim liikluskindlustuses, 26 miljonilt 27 miljoni euroni. Kõige rohkem maksti hüvitisi välja aga maismaasõidukite kindlustuses: 34 miljonit eurot.

Kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 50

54 I pa 2016

45

39

39

9

I pa 2017

10 2

liikluskindlustus

42

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

2

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

1 varakindlustus

1

5

5

sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)

5

6

rahalise kaotuse kindlustus

Väljamakstud hüvitised kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 34 26

34 I pa 2016

27

I pa 2017 18

4

4 0

liikluskindlustus

24

18

18

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

1

0

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

1

1

2

sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)

1

1

rahalise kaotuse kindlustus

Kahjukindlustuse andmed hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid ega sisalda Eesti kindlustusseltside sõlmitud lepinguid välisriikide filiaalides.

2016. aastal hakkas kehtima Solventsus II järelevalveraamistik, mistõttu on Finantsinspektsioonile esitatav aruandlus märgatavalt muutunud.

Kahjukindlustuse ülevaate jaoks on seega kasutatud statistikaameti andmeid.

8. Kahjukindlustus

2017. aasta esimesel poolel laekus Eestis tegutsevatele kahju­ kindlustusseltsidele ja välismaiste kahjukindlustusseltside filiaalidele kindlustusmakseid kokku 165 miljonit eurot (aasta varem 149 miljonit eurot). Välismaiste kindlustusseltside Eesti filiaalid moodustasid sellest 44 miljonit eurot ehk 26% kõiki­ dest kindlustusmaksetest (aasta varem 36 miljonit eurot ehk 24%). Kahjukindlustusseltside kogutud maksetest koguti 65 miljonit eurot ehk 39% kõikidest maksetest kindlustusmaak­ lerite vahendusel (aasta varem 60 miljonit eurot ehk 40 %).

Aastaga on suurenenud kõikide kahjukindlustusliikide kindlustusmaksete maht. Enim on kasvanud liikluskindlus­ tuse (6 miljoni euro võrra), maismaasõidukite kindlustuse

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Kindlustuspakkujad Kindlustusmaksete maht kasvas 2017. aasta esimesel poolel kõikides kindlustusseltsides, kuid kõige suurem kasv oli “Lie­ tuvos draudimas” Eesti filiaalis ja Swedbank P&C Insurance’is, mis peegeldus ka nende turuosade kasvus.

IF P&C Insurance’i turuosa kahanes samal ajal 24%lt 22%ni. Laekunud kindlustusmaksete järgi on IF P&C Insu­ rance siiski jätkuvalt kahjukindlustajate turuliider.

If P&C Insurance’i turuosa vähenes esimesel poolaastal nii liikluskindlustuses kui ka maismaasõidukite kindlustuses.

Nendes kindlustusliikides on samal ajal kasvanud “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali turuosa. Liikluskindlustuse turuliid­ riks on aga tõusnud 22%ga ERGO Insurance SE ning talle järgneb 20%ga If P&C Insurance. Suurim turuosa maismaa­ sõidukite- ja varakindlustuses kuulub endiselt If P&C Insu­ rance’ile, vastavalt 21% ja 28% kogu turust.

Kahjukindlustusseltside turu jaotus 2017. aasta esimesel poolel laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2016. aasta esimene pool) Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 3% (3%) Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal 2% (1%)

Seesam Insurance 10% (10%)

Inges Kindlustus 2% (2%)

Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 5% (6%) Swedbank P&C Insurance 8% (7%)

Salva Kindlustus 7% (8%) muud 1% (1%)

BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 6% (7%) Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal 2% (1%)

Varakindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) ‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 16% (16%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 4% (3%) ERGO Insurance SE 12% (13%)

Seesam Insurance 11% (12%)

Salva Kindlustus 6% (7%)

19

If P&C Insurance 22% (24%)

Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 2% (2%) Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal 3% (1%)

Swedbank P&C Insurance 18% (18%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 19% (17%)

BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 8% (7%)

ERGO Insurance SE 15% (16%)

Seesam Insurance 11% (11%)

If P&C Insurance 20% (21%)

Swedbank P&C Insurance 20% (18%)

muud 1% (1%)

Maismaasõidukite kindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

ERGO Insurance SE 22% (22%)

Inges Kindlustus 6% (6%)

Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 3% (3%)

ERGO Insurance SE 17% (17%)

If P&C Insurance 28% (28%)

Salva Kindlustus 3% (4%)

If P&C Insurance 21% (24%)

8. Kahjukindlustus

Seesam Insurance 8% (8%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 15% (13%)

BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 6% (6%)

Swedbank P&C Insurance 16% (15%)

Salva Kindlustus 6% (7%)

Liikluskindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 15% (14%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler Marsh Kindlustusmaakler Vandeni Kindlustusmaaklerid

30% 13% 9%

Kliente: 414 170 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel vahendati kindlustusmakseid 86 miljoni euro ulatuses

Vahendatud kindlustusmaksed vahendatud kindlustusmaksetest Eesti kindlustusseltside omad ja 21 miljonit eurot ehk 24% välisriikide kindlustusand­ jate omad. Välisriikide kindlustusseltside lepingutest kuulub kõige suurem osa muude sõidukite ja transporditavate kau­ pade kindlustusele (11 miljoni euro väärtuses), millele järgneb rahalise kaotuse kindlustus (5 miljoni euro väärtuses) ja vara­ kindlustus (2 miljoni euro väärtuses).

Enamiku kahjukindlustusliikide puhul vahendavad maaklerid ligi poole Eesti kindlustusseltside kindlustusmak­ setest. Eelkõige on need sõidukitega seotud kindlustused.

2017. aasta esimesel poolel vahendati maaklerite kaudu 51% muude sõidukite (õhu- ja veesõidukite) ja transporditavate kaupade kindlustusmaksetest. Liikluskindlustuses oli maak­ lerite osakaal 48% ja maismaasõidukite kindlustuses 45%.

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 24

22

24

I pa 2016 I pa 2017

19 14

12

16

9 2 liikluskindlustus

3

2

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

3

5

5

3

1

1

sõiduki tsiviilvastutusvaldaja kindlustus vastutuskindlustus

rahalise kaotuse kindlustus

1 muud

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud Eestis tegutsevate kindlustusseltside kindlustusmaksete osakaal 49%

51%

48%

47%

45%

50%

48%

50%

I pa 2016 38%

31%

16%

I pa 2017

42%

31%

16%

3% liikluskindlustus

25

20

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

sõiduki valdaja vastutuskindlustus

tsiviilvastutuskindlustus

5%

rahalise kaotuse kindlustus

Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendasid maaklerid ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid, mida käesolev ülevaade ei hõlma.

Nende kindlustusmaksete maht oli 2017. aasta esimesel poolel 5,7 miljonit eurot.

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2017. aasta esime­ sel poolel kahjukindlustuslepinguid maksete kogusummas 86 miljonit eurot 25 ehk 7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Nii nagu kahjukindlustusseltsidele laekunud maksete põhjal näha, oli ka maaklerite vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi suurim kindlustusliik maismaasõidukite kindlus­ tus, kus vahendati esimesel poolaastal kindlustusmakseid 24 miljoni euro ulatuses. Populaarsuselt järgmised kindlus­ tusliigid olid liikluskindlustus (22 miljonit eurot) ja varakind­ lustus (16 miljonit eurot).

Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid. 2017. aasta esime­ sel poolel moodustasid 65 miljonit eurot ehk 76% kõikidest

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Kindlustusmaaklerid Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2017. aasta esimesel poolel 41 kindlustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kindlustusmaakler (30%). Talle järgnesid Marsh Kindlustus­ maakler (13%) ja Vandeni Kindlustusmaaklerid (9%).

Liikluskindlustuses oli juuni lõpu seisuga suurim turu­ osa IIZI Kindlustusmaakleril (54%), talle järgnesid Kindlus­ tusEst Kindlustusmaakler (10%) ja CHB Kindlustusmaakler (4%).

Maismaasõidukite kindlustuses kuulus suurim turuosa IIZI Kindlustusmaaklerile (41%), talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler (8%) ja DNB Kindlustusmaakler (7%).

Varakindlustuses oli 21%ga turuliider Marsh Kindlus­ tusmaakler, talle järgnesid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (19%) ja IIZI Kindlustusmaakler (16%).

Reisikindlustuses kuulus suurim turuosa samuti IIZI Kindlustusmaaklerile (46%) ning talle järgnesid Kindlustus­ Est Kindlustusmaakler (8%) ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (7%).

Kindlustusmaaklerite turu jaotus kahju­ kindlustuse maksete järgi 2017. aasta esimesel poolel (sulgudes 2016. aasta esimene pool)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus liikluskindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus maismaasõidukite kindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

DNB Kindlustusmaakler 3% (3%) Vagner Insurance Broker 3% (3%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (7%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 7% (7%) Vandeni Kindlustusmaaklerid 9% (10%)

Marsh Kindlustusmaakler 13% (12%)

Vagner Insurance Broker 4% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%)

KindlustusEst CHB Kindlustusmaakler Kindlustusmaakler 4% (4%) 10% (10%)

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%) CHB Kindlustusmaakler 5% (5%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (4%) Smart Kindlustusmaakler CHB 7% Kindlustusmaakler (5%) 5% (5%)

KindlustusEst DNB Kindlustusmaakler Kindlustusmaakler 7% (7%) 8% (8%)

IIZI Kindlustusmaakler 54% (53%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (8%)

IIZI Kindlustusmaakler 54% (53%)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus varakindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (3%) muud

24% (25%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%) muud 24% (25%)

CHB Kindlustusmaakler 11% (11%) IIZI Kindlustusmaakler 16% (17%) IIZI Kindlustusmaakler 16% (17%)

IIZI Kindlustusmaakler 41% (39%) IIZI Kindlustusmaakler 41% (39%)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus reisikindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga Vagner Insurance Broker 3% (4%) Marsh Kindlustusmaakler 3% (2%) (sulgudes juuni lõpp 2016) CHB Kindlustusmaakler 4% (4%)

ABCVagner Kindlustusmaaklerid Insurance Broker 3% (4%) 4% (4%) CHBKindlustusmaakler Kindlustusmaakler 4% (4%) Optimal 6% (6%) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%) UADBB Aon Baltic Optimal Kindlustusmaakler Eesti filiaal 6% 7% (6%) (7%)

muud 16% (20%)

Marsh Kindlustusmaakler 3% (2%) muud 16% (20%)

KindlustusEst UADBB Aon Baltic Kindlustusmaakler Eesti filiaal 8% (7%) (9%) 7% UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 19% (20%) UADBB Marsh Kindlustusmaakler Aon Baltic 21% (19%) Eesti filiaal 19% (20%) Marsh Kindlustusmaakler 21% (19%)

21

ABC muud 17% (21%) Kindlustusmaaklerid 3% (3%) ABC Kindlustusmaaklerid 3% (3%)

Smart Kindlustusmaakler DNB Kindlustusmaakler 7% (5%) 7% (7%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (10%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (3%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%) CHB Kindlustusmaakler 11% (11%)

muud 17% (21%)

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal Vagner Insurance Broker 4% (4%) 4% (4%)

muud 25% (26%)

IIZI Kindlustusmaakler 30% (29%)

FixKindlustusEst Kindlustusmaakler 3% (2%) Kindlustusmaakler 8% (9%)

Fix Kindlustusmaakler 3% (2%)

IIZI Kindlustusmaakler 46% (42%) IIZI Kindlustusmaakler 46% (42%)

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

muud 25% (26%)

muud 20% (21%)

CHB Kindlustusmaakler 5% (5%)

Vagner Insurance Broker 4% (4%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%)

Kindlustusmaakler VagnerCHB Insurance Broker 4% (4%) 4% (4%)

Kominsur Kindlustusmaakler 3% (3%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Kahjukindlustusvahendajate sektoris jagunes valdav osa turust vahendatud lepingute arvu põhjal vähem kui poolte maakle­ rite vahel.

Allpool toodud tabelist nähtub, et 89% vahendatud lepingu­ test on sõlminud 24% kindlustusmaakleritest ehk 10 maak­ lerit 41st.

Suurimate kahjukindlustusmaaklerite turuosad vahendatud lepingute arvu põhjal

Maakler

2017. a I pa

2016. a I pa

IIZI Kindlustusmaakler AS

62%

59%

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ

10%

10%

Vagner Insurance Broker AS

3%

3%

CHB Kindlustusmaakler OÜ

3%

3%

AS Smart Kindlustusmaakler

2%

2%

Fix Kindlustusmaakler OÜ

2%

1%

OÜ DNB Kindlustusmaakler

2%

2%

NB Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

Optimal Kindlustusmaakler OÜ

2%

2%

OÜ ABC Kindlustusmaaklerid

2%

2%

8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

22

Turuosa

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

26

Turujaotus: Swedbank 38% SEB Pank 24% Nordea Bank AB Eesti filiaal 19% Eraisikutest kliente: 713 614 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 18,2 miljardit eurot

Laenuportfell Valitsusele väljastatud laenude jääk aga vähenes 15 miljoni euro võrra.

2017. aasta juuni lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 7,9 miljardi ja äriühingutele 7,6 miljardi euro ulatuses.

Laenud finantseerimisasutustele29 moodustasid 2,2 miljardit eurot ja laenud valitsusele30 460 miljonit eurot. Eraisikutele väljastatud laenudest kasvas esimesel poolaastal enim eluase­ melaenude jääk: 188 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 6,8 mil­ jardi euroni. Tarbimisele suunatud laenude jääk kasvas samuti märkimisväärselt: 21 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 473 mil­ joni euroni. Õppelaenude maht aga vähenes: esimese poolaas­ taga 10 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 102 miljoni euroni.

Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk (mln eurodes)

Eraisikutele väljastatud laenude jääk (mln eurodes)

7200

30.06.2016

7501

7578

7481

7710

7927

31.12.2016

8000

7600

30.06.2017

7200 2147

459

475

2083

2230

6800

460

valitsus

finantseerimisasutused

äriühingud

6400

eraisikud

30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06.

2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016 2016 2017

Eraisikute laenude jääk (mln eurodes) 6434 6651

6839 30.06.2016 31.12.2016 30.06.2017

120 eluasemelaenud

26 27 28 29 30 23

112

102

õppelaenud

438

452

473

tarbimislaenud

18

19

19

arvelduskrediit

152

157

159

krediitkaardid

318

319

335

muud laenud

Laenud, mida on krediidiasutused väljastanud Eestis.

Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.

Sisaldab ka mittetulundusühinguid.

Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

Valitsus koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest, riiklikust sotsiaalkindlustusfondist ja muust eelarvevälisest fondist.

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk jätkas 2017. aasta esimesel poolel kasvamist, kuid varasemate perioodidega võrreldes mõnevõrra aeglasemas tempos. Krediidiasutuste Eesti laenuportfelli jääk suurenes poolaastaga 2,4% ehk 425 miljonit eurot, juuni lõpuks 18,2 miljardi euroni (võrreldes aastataguse perioodiga oli kasv 5,3% ehk 909 miljonit eurot).

Laenud äriühingutele27 moodustasid 42% ja laenud eraisiku­ tele28 43% kogu portfellist. Kõige suurem osa laenukasvust on tulnud seega eraisikute arvelt.

Eraisikute laenujääk kasvas esimesel poolaastal 217 miljoni euro võrra, finantseerimisasutustele antud laenude jääk 147 miljonit eurot ja äriühingute oma 77 miljonit eurot.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Eraisikutele antud laenud Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2017. aasta esimesel poo­ lel kõige enam eluasemelaenud ja tarbimislaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas 415 euro ja tarbimislaenude oma 7 euro võrra. Teiste laenuliikide keskmise jäägi muutus oli väiksem.

Eluasemelaenude keskmine jääk kasvas esimese pool­ aastaga 39 083 eurolt 39 498 euroni. Õppelaenude kesk­ mine jääk suurenes samal ajal 2192 eurolt 2203 euroni. Tarbi­ mislaenude keskmine jääk kasvas 2203 eurolt 2210 euroni ja krediitkaartide oma 828 eurolt 839 euroni. Arvelduskrediidi keskmine jääk aga kahanes 288 eurolt 280 euroni. Muude laenude31 keskmine jääk kasvas 14 083 eurolt 14 139 euroni.

Muude laenude keskmine jääk on niivõrd suur seetõttu, et neid laene võetakse ka äritegevuse rahastamiseks.

Eraisikutega sõlmitud laenulepingute arv kasvas aasta esimesel poolel ligi 8000 lepingu võrra. Peamiselt suurenesid tarbimislaenud, kus lepingute arv kasvas ligi 9000 lepingu võrra (kokku 214 031 lepingut). Eraisikutega sõlmitud elu­ aseme­laenu lepingute arv oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga läbi aegade suurim: 173 156 (2016. aasta lõpus 170 175). Õppelaenulepinguid oli sõlmitud 46 414 (2016. aasta lõpus 51 249), arvelduskrediidi lepinguid 66 652 (2016. aasta lõpus ka 66 652), krediitkaardi lepinguid 189 670 (2016. aasta lõpus 190 110) ning muid laenulepinguid 23 691 (2016. aasta lõpus 22 657)

Eraisikute laenude keskmine jääk (eurodes)

30.06.2016

31.12.2016

30.06.2017

Eluasemelaenud

38 299

39 083

39 498

Õppelaenud

2227

2192

2203

Tarbimislaenud

2259

2203

2210

Arvelduskrediit

250

288

280

Krediitkaardid

791

828

839

Muud laenud

14 261

14 083

14 139

Eesti laenuturg oli 2017. aasta esimesel poolel endiselt jaota­ tud peamiselt nelja suure krediidiasutuse vahel, kellele kuu­ lus kokku 88% laenuturust. Suurim turuosa oli Swedbankil (38% kogu laenuportfellist), talle järgnesid SEB Pank (24%), Nordea Bank AB Eesti filiaal (19%) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (7%). Ülejäänud 12% turust jagasid omavahel 11 panka, kellest oli suurima turuosaga LHV Pank (3%).

Pangalaenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) DNB Pank 3% (3%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 7% (8%)

muud 9% (8%)

Swedbank 38% (39%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 19% (19%)

SEB Pank 24% (23%)

31

24

Eraisikud ja mittetulundusühingud võtavad muid laene muu hulgas väärtpaberite soetamiseks ning äritegevuse alustamiseks ja laiendamiseks.

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Pangalaenude turu jaotus

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Valitsuse laenude turu jaotus on mõningal määral muutunud.

Valitsusele väljastatud laenude jääk kasvas jätkuvalt Danske Bank A/S Eesti filiaalis ning vähenes SEB Pangas ja Nordea Bank AB Eesti filiaalis. See mõjutas ka nende turuosasid.

2017. aasta juuni lõpu seisuga oli valitsusele andnud kõige rohkem laene Danske Bank A/S Eesti filiaal, kelle turuosa kasvas aasta võrdluses 32%lt 34%ni. Nordea Bank AB Eesti filiaali ja SEB Panga turuosa aga kahanes, vastavalt 13%lt 10%ni ja 17%lt 15%ni. Swedbankile kuulus juuni lõpus 30% valitsusele väljastatud laenudest.

Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus on samuti aastaga muutunud. SEB Panga turuosa kasvas 21%lt 24%ni, samas kui Swedbanki turuosa vähenes 30%lt 28%ni. ­Suurim

osa finantseerimisasutuste laenudest on aga koondunud Nordea Bank AB Eesti filiaali (36%). Äriühingute laenude turu jaotus ei ole eriti muutunud.

LHV Panga turuosa kasvas aastaga 4%lt 5%ni ning Danske Bank A/S Eesti filiaali ja DNB Panga turuosa vähenes samal ajal vastavalt 8%lt 7%ni ja 6%lt 5%ni. Teiste pankade turuosa jäi samaks. Suurim turuosa kuulus endiselt Swedbankile (34%).

Eraisikute laenude jääk vähenes esimesel poolaastal Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mille tulemusena kahanes tema turuosa 2016. aasta juuniga võrreldes 9%lt 8%ni. Suu­ rim osa eraisikutele kuuluvate laenude jäägist on endiselt koondunud Swedbanki (46%) ja SEB Panka (26%).

Valitsuse laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Äriühingute laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 34% (32%)

muud 8% (7%)

Swedbank 34% (34%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 10% (13%)

DNB Pank 5% (6%) LHV Pank 5% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 7% (8%)

DNB Pank 3% (1%)

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 4% (4%) muud 5% (4%)

Swedbank 30% (30%)

SEB Pank 15% (17%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 18% (18%)

Eraisikute laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

muud 5% (6%) Swedbank 28% (30%)

LHV Pank 7% (7%)

Swedbank 46% (46%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (9%) muud 6% (5%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 14% (14%)

SEB Pank 24% (21%)

25

Nordea Bank AB Eesti filiaal 36% (36%)

SEB Pank 26% (26%)

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

SEB Pank 22% (22%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Laenuliikide vaates ei ole eraisikutele väljastatud laenude jaotus muutunud. Enamik eraisikutele antud laenudest on eluasemelaenud: 2017. aasta juuni lõpu seisuga 86% kogu laenujäägist ehk 6,8 miljardit eurot. Igapäevaste kulutustega seotud laenude hulgas (tarbimislaenud, krediitkaartide kasu­ tusel olev limiit, arvelduskrediit) suurenes jätkuvalt tarbimis­ laenude osakaal, 72%lt 73%ni. Igapäevase tarbimisega seotud laene oli 2017. aasta juuni lõpuks antud kokku 0,65 miljardi euro ulatuses.

Eraisikute laenuturg on endiselt väga koondunud: ligikaudu pool turust kuulus 2017. aasta juuni lõpus Swedbankile, üle­ jäänu jaotasid omavahel peamiselt SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Tarbimislaenude puhul kasvas 2017. aasta esimesel poolel märkimisväärselt Inbanki turuosa, 8%lt 13%ni. Tarbi­ mislaenude jäägi põhjal on Inbank tõusnud Swedbanki (68%) ja SEB Panga (11%) järel turuosa suuruselt kolmandaks.

Eraisikute laenude jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Igapäevase tarbimisega seotud laenude jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

õppelaenud 2% (2%)

krediitkaardid 24% (25%)

tarbimislaenud 6% (6%) krediitkaardid 2% (2%) muud laenud 4% (4%) arvelduskrediit 3% (3%)

eluasemelaenud 86% (86%)

Eraisikute tarbimislaenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) Bigbank 5% (6%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (10%) Swedbank 68% (72%)

Swedbank 45% (45%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 16% (15%)

Inbank 13% (8%)

muud 1% (1%)

SEB Pank 11% (11%) muud 3% (3%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 2% (2%) SEB Pank 28% (27%)

Eraisikute krediitkaartide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Eraisikute muude laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (2%)

Swedbank 70% (68%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 6% (6%)

Citadele banka Eesti filiaal 3% (3%)

Swedbank 22% (21%) DNB Pank 20% (21%)

SEB Pank 20% (21%)

muud 3% (3%)

SEB Pank 16% (17%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (9%) muud 21% (17%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 10% (12%)

26

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Eraisikute eluasemelaenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

tarbimislaenud 73% (72%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

10. Krediidiandjate väljastatud laenud Turujaotus: Swedbank Liising Nordea Finance Estonia SEB Liising

24% 22% 20%

Eraisikutest kliente: 461 378 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 794 miljonit eurot

Krediidiandjate väljastatud laenud

Keskmine laenulepingute jääk juuni lõpu 2017 seisuga (eurodes)

IPF Digital Estonia 3% (2%)

Krediidipanga Liising 3% (3%) Coop Finants 3% (2%) LHV Finance 5% (4%)

SEB Liising 20% (20%)

muud 17% (19%) Koduliising 3% (3%)

Swedbank Liising 24% (25%)

Nordea Finance Estonia 22% (22%)

Keskmine tarbimislaenude kulukuse määr on pankadega seo­ tud krediidiandjatel ja muudel krediidiandjatel märgatavalt eri­ nev. Käesoleva aasta juuni lõpus oli keskmine tarbimislaenude kulukuse määr pankadega seotud krediidiandjatel 24%, kuid muudel krediidiandjatel 38%. Pankadel oli krediidi kulukuse määr keskmiselt 19%.

Tarbimislaenude kulukuse määr pangad

pankadega seotud krediidiandjad

pankadega seotud krediidiandjad

muud krediidiandjad

muud krediidiandjad 22 807

50%

40%

12 798 11 009

9171

30% 2386

1890

224

sõiduki liising

muu vara liising

elamukinnisvaraga seotud krediit

523

muu rahaline krediit

729

325

vara ost järelmaksuga

20%

10%

0% 12.2011

27

12.2012

12.2013

12.2014

12.2015

12.2016 06.2017

10. Krediidiandjate väljastatud laenud

2017. aasta juuni lõpu seisuga oli krediidiandja tegevusluba 54 ettevõttel. Lisaks neile tegutses turul tosin pankadega seotud krediidiandjat ja neli krediidivahendajat.

Tegevusluba omavate ja erandi alusel tegutsevate kre­ diidiandjate laenuportfelli jääk oli juuni lõpu seisuga 794 mil­ jonit eurot (2016. aasta lõpus 741 miljonit eurot). Suurima osa ehk 77% sellest olid väljastanud pankadega seotud ette­ võtted. Ülejäänud ehk 23% turust katsid krediidiandjad, kes ei ole pankadega seotud. Nende hulgas olid kõige suurema turuosaga IPF Digital Estonia, Koduliising ja Coop Finants (kõigil 3%).

Tegutsedes enamasti liisingettevõtetena, erinevad pan­ kadega seotud krediidiandjad teistest krediidiandjatest oma laenuportfelli struktuuri ja laenutingimuste poolest.

Keskmise laenulepingu väärtus on krediidilepingu liigi vaates väga erinev. Suurim keskmine laenujääk oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga elamukinnisvaraga seotud laenudel: pan­ kadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 22 807 eurot, muudel krediidiandjatel 12 798 eurot. Sõiduki liisingu kesk­ mine laenulepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel 9171 eurot ja muudel krediidiandjatel 2386 eurot. Igapäevaste arveldustega seotud muu rahalise krediidi ja järelmaksuga vara ostu lepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 1890 eurot ja 729 eurot, muude krediidiandjate puhul 523 eurot ja 325 eurot.

Krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

Pankadega seotud krediidiandjad Pankadega seotud krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 2017. aasta juuni lõpus 615 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 575 miljonit eurot).

Peamiseks muutuseks pankadega seotud krediidi­ andjate laenuportfellis oli esimesel poolaastal sõiduki lii­ singu jäägi kasv 456 miljonilt eurolt 527 miljoni euroni.­

Suurima osa (86%) krediidiandjate laenuportfellist moodus­ taski s ­ õiduki liising.

Lepingute arv kasvas poolaastaga 2% ning ulatus juuni lõpus 125 885ni. Järelmaksu jääk kahanes 69 miljonilt eurolt 34 miljoni euroni, mis oli eelkõige seotud raamatupidamisliku muudatusega ühe ettevõtte aruandluses.

Pankadega seotud krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Pankadega seotud krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

LHV Finance 6% (6%)

Krediidipanga Liising 3% (4%)

30.06.2016

527

Krediidipank Finants 3% (3%) muud 3% (2%) SEB Liising 26% (26%)

Swedbank Liising 31% (31%) Nordea Finance Estonia 28% (28%)

31.12.2016 456

30.06.2017

426

1

sõiduki liising

1

1

muu vara liising

15

14

13

elamukinnisvaraga seotud krediit

31

35

40

muu rahaline krediit

65

69 34

vara ost järelmaksuga

Muude krediidiandjate sektoris jaguneb valdav osa turust vähem kui poolte krediidiandjate vahel. 84% laenuportfelli jää­ gist kuulus juuni lõpus 11 krediidiandjale 54st. Suurim turuosa kuulus IPF Digital Estoniale (14% muude krediidiandjate laenu­ portfellist), talle järgnesid Koduliising (12%), Coop Finants (12%), Telia Eesti (9%) ja Creditstar Estonia (9%).

Muude krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 179 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 166 miljonit eurot). Suurim osa (104 miljonit eurot) muude krediidiandjate laenuportfellist oli väljastatud muu rahalise krediidi näol, mis on oma olemuselt tagatiseta väikelaen. Lepingute arv kasvas esimesel pool­aastal 5% võrra, moodustades juuni lõpus 335 493.

Muude krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)

Muude krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

AB Kreditex 3% (na)

30.06.2016

IPF Digital Estonia 14% (10%)

104

31.12.2016

AIRES LAENUD 3% (3%)

90

30.06.2017

Hüpoteeklaen 3% (4%) BB Finance 5% (5%)

71

muud 16% (14%)

PLACET GROUP 7% (7%)

42 30

mogo 7% (7%)

Creditstar Estonia 9% (10%)

6

28

Coop Finance 12% (12%)

42

30

24

Koduliising 12% (13%) Telia Eesti 9% (15%)

44

3

sõiduki liising

2

0

0

muu vara liising

0

elamukinnisvaraga seotud krediit

muu rahaline krediit

vara ost järelmaksuga

10. Krediidiandjate väljastatud laenud

Muud krediidiandjad

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga

11. Makseteenused Turujaotus: TavexWise 38% Talveaed 29% Coop Finants 14% Teenuse maht: maksete maht 210 miljonit eurot Eestis tegutses 2017. aasta esimesel poolel 13 makseasutust, nendest 5 erandiloa 32 alusel. Reaalselt vahendas esimesel poolaastal makseid 8 makseasutust.

Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht kas­ vas tänavu esimesel poolaastal aasta võrdluses 1,5%, samal ajal kasvas maksete arv 21%. Makseid vahendati 210 miljoni euro ulatuses (aasta varem 207 miljonit eurot) ja kokku tehti 1 904 717 makset (aasta varem 1 568 050 makset).

Esimesel poolaastal on oma turuosa hoogsalt kasvatanud Talveaed, maksete mahu põhjal 12%lt 29%ni. Eurex Capitali turuosa vähenes samal ajal 30%lt 11%ni. Suurima turuosaga on TavexWise (38%).

Maksete arvu poolest kuulus aga suurim turuosa jät­ kuvalt Coop Finantsile (endine ETK Finants), kes vahendas 95% kõikidest maksetest.

Makseasutuste vahendatud tehingute käive (mln eurodes)

Makseasutuste turu jaotus 2017. aasta esimesel poolel vahendatud käibe järgi (sulgudes 2016. aasta esimene pool)

2015 2016

267

2017

Eurex Capital 11% (30%)

11. Makseteenused

205

211

209

TavexWise 38% (45%)

181

Coop Finants 14% (12%)

124 94

132 112 86

muud 8% (1%)

1. kvartal

32

29

2. kvartal

3. kvartal

4. kvartal

Talveaed 29% (12%)

Erandiluba põhineb eranditel, mis tehakse e-raha teenuste osutajatele makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 põhjal.