Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Ăœlevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevĂľtete Eestis osutatud teenused.
Sisukord
1.
Finantsturu 체ldine areng
3
2.
Eraklientide jaotus teenuste kaupa
5
3.
Hoiustamine
6
4.
Investeerimis- ja pensionifondid
9
5.
Teise pensionisamba v채ljamaksed
12
6. Portfellivalitsemine
13
7. Elukindlustus
15
7.1. E lukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid
17
8.
Kahjukindlustus
18
8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid
20
9.
Krediidiasutuste v채ljastatud laenud
23
10.
Krediidiandjate v채ljastatud laenud
27
11. Makseteenused
29
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
1. Finantsturu üldine areng 2017. aasta esimesel poolel olid arengusuunad Eesti finants teenuste turul sarnased varasemaga: enamike finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise finantseerimiseks võetud teenuste maht suurenes jõudsalt. Hoiuste koondjääk kasvas 2017. aasta esimesel poolel 1,5% ehk 248 miljonit eurot. Kasv toetus nõudmiseni ja üle ööhoiustele (lisandus 390 miljonit eurot), peamiselt endiselt madalate intressimäärade tõttu. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 133 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga paigutatud kokku 16,6 miljar dit eurot. Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas esimesel poolaastal 2,4% ehk 425 miljonit eurot. Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 18,2 miljardit eurot. Kre diidiandjate koondjääk kasvas samal ajal 7,1% ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni. Investeerimisteenuste mahud on kasvanud, eriti fondi sektoris. Lisaks pensionifondide mahu kasvule (8%) suurenes esimesel poolaastal avalike kinnisvarafondide varade maht
(17%). Samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse1 , poolaastaga 6%. Individuaalportfellide koondmaht kasvas 20%, samas kui muud investeeringud finantsinstrumenti desse kahanesid 7%. Kokkuvõttes kasvas 2017. aasta esimesel poolel sääst misele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse, sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused, paigutatud varade maht 2%, juuni lõpuks 10,2 miljardi euroni (2016. aasta lõpus oli 9,9 mil jardit eurot 2). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3%, juuni lõpuks 13,3 miljardi euroni. Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 7% ja moodustas 43 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmak sete maht kahjukindlustuses kasvas aga 11% ja moodustas 165 miljonit eurot. Alates 2016. aastast on Finantsinspektsioonile kätte saadav ka krediidiandjate aruandlus, seega on nende väljas tatud laenude andmed lisatud ka käesolevasse ülevaatesse.
Eesti finantsasutuste osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht 2017. aasta juuni lõpu seisuga (miljonites eurodes)
3
Maht
sh Eesti residendist eraisikutele maht
osakaal koguteenuses
Avalikud investeerimisfondid
503
-
-
Pensionifondid
3500
3500
100%
Eestis pakutavad välisfondid
535
105
20%
IRE eraldised
253
253
100%
Individuaalportfellid
793
96
12%
Pangalaenud
18 196
7823
43%
Krediidiandjate laenud
794
794
100%
Nõudmiseni ja üleööhoiused
13 281
4927
37%
Tähtajalised ja säästuhoiused
3216
1579
49%
Investeerimis- ja muud hoiused
83
58
70%
Muud finantsinstrumendid
1309
342
26%
1
Et vältida mitmekordset andmete näitamist, on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest maha arvestatud Eesti kindlustusasutuste ning investeerimis- ja pensionifondide investeeringud.
2
2016. aasta numbrist on maha arvatud kinnist tüüpi investeerimisfondide maht, kuna alates 2017. aastast need aruandluses ei kajastu.
1. Finantsturu üldine areng
Teenus
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
2017. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpu seisuga 10,8 miljardit eurot ja finants kohustuste jääk 8,6 miljardit eurot.
Märkimisväärne on ka fakt, et finantsvarad kasvasid finants kohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 6% ja koondlaenud 3%. Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 2,2 miljardi euroni, kasvades poole aastaga umbes 0,4 miljardit eurot.
Eesti residendist eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln eurodes) 12 000
muud finantsinstrumendid individuaalportfellid
10 000
pensionifondid investeerimisfondid
8000
investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised 6000
investeerimis- ja muud hoiused tähtajalised ja säästuhoiused
4000
nõudmiseni ja üleööhoiused laenud
2000
neto finantsvarad 0
-2000
-4000
-6000
-8000
31.12.2012
31.12.2013
31.12.2014
31.12.2015
31.12.2016
Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpu seisuga 8197 eurot ja laenude jääk 6550 eurot.
30.06.2017
Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1648 eurot (2016. aasta lõpus 1372 eurot).
Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad (eurodes) 8000 varad 6000
kohustused neto finantsvarad
4000
2000
0
10
452
1014
1458
1372
31.12.2015
31.12.2016
1648
-2000
-4000
-6000 31.12.2012
4
31.12.2013
31.12.2014
30.06.2017
1. Finantsturu üldine areng
-10 000
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa
pensionifondid
laenud pankadelt
417 000
461 000
443 000
714 000
706 000
774 000
30.06.2017
laenud krediidiandjatelt
nõudmiseni ja üleööhoiused
407 000
1 911 000
31.12.2016
1 907 000
Eraisikute lepingute arv finantsteenuste kaupa
783 000
Finantsinspektsioonile teadaolevate3 lepingute arvu järgi on Eesti enimkasutatud teenus nõudmiseni hoius ehk arveldus konto. Eraisikutele kuulus 2017. aasta juuni lõpus 1,907 miljonit arvelduskontot4 (paljudel eraisikutel on mitu arvelduskontot). Viimastel aastatel on eraisikute arvelduskontode arv siiski vähenenud: veel kuus aastat tagasi ehk 2011. aastal oli arvel duskontosid 2,484 miljonit. Lepingute arvu järgi on teine eraisikute finantstoode laenud. 2017. aasta juuni lõpu seisuga oli eraisikutega sõlmi tud 1,175 miljonit laenulepingut 5 Lepingute arvu järgi kolmas finantstoode on pensionifondid.
tähtajalised säästu- ja investeerimishoiused
2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa
5
3
Kuna Euroopa Liidu nõuded on muutunud, ei ole näidatud kindlustuse valdkonna lepingute arvu.
4
Krediidiasutustes avatud arvelduskontod, mille rahaline jääk on positiivne.
5
Laenulepingud, mis on sõlmitud pankade ja teiste krediidiandjatega. Mõni isik võib olla sõlminud mitu laenulepingut.
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
3. Hoiustamine
6
Turujaotus: Swedbank SEB Pank Nordea Bank AB Eesti filiaal
46% 23% 12%
Kliente: 2 575 585 kehtivat lepingut Teenuse maht: hoiuste kogumaht 16,6 miljardit eurot
Hoiuste jääk
6
Hoiuste jääk (mln eurodes) 30.06.2016 6639
31.12.2016
6912
6646
6608
6826
7218
30.06.2017
1141 1022
1301
valitsus
1605
1573
1415
finantseerimisasutused
äriühingud
eraisikud
6
Andmed hõlmavad kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja välisriikide Eesti filiaalide hoiuseid ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda hoiuseid, mis on avatud Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides.
7
Sisaldab ka mittetulundusühinguid.
8
Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.
9
Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.
3. Hoiustamine
Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2017. aasta e simesel poolel 1,5% ehk 248 miljonit eurot, juuni lõpuks 16,6 miljardi euroni (võrreldes aastataguse perioodiga oli kasv 3,7% ehk 588 miljonit eurot). Ainsana suurenesid nõudmiseni ja üleööhoiused: nende jääk moodustas 13,2 miljardit eurot. Kuna intressimäärad on endiselt madalad, vähenes tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk 133 miljoni euro võrra 3,3 miljardile eurole. Muud hoiused, sealhulgas investeerimishoiused, moodustasid 0,1 miljardit eurot. Seega vaid 20% hoiustest oli paigutatud kindla täht ajaga. Esimest korda alates 2004. aastast ületas eraisikute7 hoiuste jääk äriühingute 8 hoiuste jääki: 7,2 miljardit eurot era isikutel ja 6,6 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 44% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodusta sid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,3 miljardit eurot ehk 73% kõigist eraisikute hoiustest. Äriühingutele kuulus 40% hoiuste jäägist. Enamik ehk 89% äriühingute hoiustest olid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,9 miljardit eurot, ning ülejäänud 11% tähtajalised ja säästuhoiused. Äriühingute hoiuste jäägi vähenemine toimus mitteresidentide hoiuste väljavoolu tõttu. Finantseerimisasutuste 9 ja valitsuse hoiuste jääk oli 2017. aasta juuni lõpus vastavalt 1,4 miljardit ja 1,3 miljardit eurot. Mitteresidentide hoiuste osakaal vähenes esimesel poolaastal veelgi: 12%lt 11%ni.
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Pangahoiuste turu jaotus Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2017. aasta esime sel poolel suuresti LHV Panga ja Nordea Bank AB Eesti filiaali toel, mille tulemusel suurenesid nende turuosad vastavalt 4%lt 6%ni ja 10%lt 12%ni. Vaatamata hoiuste mahu kahanemisele oli Swedbank (46%) jätkuvalt turuliider. Valitsuse hoiuste turust kuulus kõige suurem osa SEB Pangale (29% hoiuste jäägist), talle järgnesid Nordea Bank AB Eesti filiaal (21%) ja Swedbank (20%). Enim muutus OP Cor porate Bank plc Eesti filiaali turuosa, mis kasvas aastaga 0%lt 8%ni. Finantseerimisasutuste hoiuste turul on toimunud suu rem liikumine: aastaga suurenesid LHV Pangas ja Nordea Bank AB Eesti filiaalis hoiustatud summad, mistõttu on nende turu osa kasvanud, vastavalt 6%lt 18%ni ja 11%lt 21%ni. Swedbanki turuosa vähenes samal ajal 43%lt 24%ni ning selles kliendi rühmas saavutas liidripositsiooni SEB Pank turuosaga 28%. Äriühingute hoiuste turgu iseloomustas volatiilsus, mis kajastus ka pankade turuosade varieerumises vahemikus 1–2%. Aastaga vähenes enim Danske Bank A/S Eesti filiaali turuosa (8%lt 4%ni). Enim suurenes Nordea Bank AB Eesti filiaali turu osa (11%lt 13%ni) ja LHV Panga turuosa (5%lt 7%ni). Suurim turuosa kuulus endiselt Swedbankile (45%). Eraisikute hoiuste jääk kasvas kõige rohkem Swedban kis, panga turuosa (55%) see aga ei mõjutanud. Danske Bank A/S Eesti filiaali turuosa vähenes 4%lt 2%ni, LHV Panga ja Bigbanki turuosad kasvasid samal ajal vastavalt 4%lt 5%ni ja 2%lt 3%ni.
Hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Valitsuse hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Finantseerimisasutuste hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
DNB Pank 12% (14%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 12% (10%) Swedbank 46% (48%)
Danske Bank A/S Eesti filiaal 4% (7%) LHV Pank 6% (4%)
SEB Pank 23% (23%)
muud 2% (1%)
Swedbank 24% (43%)
Bigbank 1%(1%) DNB Pank 2% (2%) Eesti Krediidipank 2% (2%)
Citadele banka Eesti filiaal 4% (3%)
LHV Pank 18% (6%)
muud 2% (2%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 21% (20%)
Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (14%)
SEB Pank 29% (31%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 8% (0%)
Äriühingute hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
muud 4% (1%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (10%) SEB Pank 28% (26%)
Eraisikute hoiuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) Bigbank 3% (2%)
Citadele banka Eesti filiaal 2% (1%) Versobank 1% (3%)
Eesti Krediidipank 2% (2%) muud 3% (3%)
TALLINNA ÄRIPANK 2% (2%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 4% (8%) Swedbank 45% (46%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 21% (11%)
LHV Pank 7% (5%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 13% (11%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 7% (7%) Swedbank 55% (55%)
LHV Pank 5% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 2% (4%)
SEB Pank 23% (23%)
SEB Pank 20% (20%) Eesti Krediidipank 2% (1%) DNB Pank 2% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 2% (1%)
7
3. Hoiustamine
Swedbank 20% (19%)
Versobank 1% (1%) TALLINNA ÄRIPANK 1% (1%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Hoiuste arv ja suurus Hoiuselepingute arv 2017. aasta esimesel poolel vähenes: nõudmiseni ja üleööhoiuste oma ligi 3200 võrra, tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 6900 võrra ning muude hoiuste oma 3500 võrra.
Eraisikute hoiuste keskmine jääk (eurodes) 30.06.2016 31.12.2016
nõudmiseni ja üleööhoiused sh eraisikute omad tähtajalised ja säästuhoiused sh eraisikute omad investeerimis- ja muud hoiused sh eraisikute omad
2 161 000 1 907 000 400 000 393 000 15 000 14 000
4694
4838
30.06.2017
Kehtivate hoiuselepingute arv10 2017. aasta juuni lõpu seisuga: • • •
4564
2413
2550
4310
4573
3899
2755
nõudmiseni ja üleööhoiused
tähtajalised ja säästuhoiused
muud hoiused
Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2017. aasta juuni lõpus 2755 eurot (2016. aasta lõpus 2550 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 4838 eurot (2016. aasta lõpus 4694 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste oma 4573 eurot (2016. aasta lõpus 4310 eurot).
3. Hoiustamine
10
8
Hoiused, millel on rahaline jääk.
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
4. Investeerimis- ja pensionifondid
11
Turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid LHV Varahaldus SEB Varahaldus
41% 26% 17%
Osakuomanike koguarv: 783 010 kehtivat lepingut Teenuse maht: fondide kogumaht 4,0 miljardit eurot
Fondide varade maht kinnisvarafondide varade maht kasvas samal ajal 19 miljonit eurot ehk 17% ning ulatus 127 miljoni euroni. Võlakohustuste fondide varade maht püsis 8 miljoni euro juures, kuna mada late intressimäärade tõttu on investorite huvi endiselt madal. Suurim fonditüüp oli jätkuvalt kohustuslikud pensioni fondid, mis moodustasid 84% kogu fondisektori varade mahust. Teisel kohal olid aktsiafondid (9%) ja kolmandal kohal vabatahtlikud pensionifondid (4%). Kinnisvarafondidele kuulus 3% ja võlakohustuste fondidele 0,2% avalike fondide varade kogumahust.
Avalike fondide investeeringute turuväärtus (mln eurodes) 3351 3096
30.06.2016
2863
31.12.2016 30.06.2017
300 9
8
võlakohustuste fondid
9
339
368
131
8 aktsiafondid
kohustuslikud pensionifondid
142
149
vabatahtlikud pensionifondid
96
108
127
kinnisvarafondid
11
Investeerimisfondide andmed hõlmavad kõiki Eestis registreeritud avalike investeerimisfondide kliente, sealhulgas välisriikide omi.
12
Avalike investeerimisfondide alla kuuluvad eurofondid, alternatiivfondid ja pensionifondid. Selle aasta alguses jõustunud investeerimisfondide seaduse järgi end väikefondi valitsejaks nimetanud fondivalitsejatele kohaldatava finantsjärelevalve ulatus ja kaasnev aruandluskohustus on piiratud, mistõttu käesolev ülevaade neid ei hõlma.
13
Varade maht on kajastatud turuväärtuses. Andmete võrdlemise eesmärgil on 2016. aasta andmetest maha arvatud mitteavalike fondide varade mahud.
14
Kohalike aktsiafondide hulka loetakse ka fondifondid ja segafondid.
4. Investeerimis- ja pensionifondid
Avalike investeerimisfondide 12 , sealhulgas pensionifondide varade maht oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga 4 miljardit eurot, kasvades esimesel poolaastal 311 miljonit eurot ehk 8%13 . Fondisektori kasvu vedasid endiselt kohustuslikud pensionifondid: nende varade maht suurenes esimesel pool aastal 255 miljonit eurot ehk 8%, juuni lõpuks 3,4 miljardi euroni. Kasvu poolest järgnesid kohustuslikele pensionifondi dele aktsiafondid14: nende varade maht suurenes 30 miljoni euro võrra ehk 9%, juuni lõpuks 368 miljoni euroni. Avalike
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Fondide osakuomanikud
31.12.2016 30.06.2017
728 877
30.06.2016
738 308
Avalike fondide osakuomanike arv 720 637
Osakuomanike arv Eesti avalikes fondides vähenes 2017. aasta esimesel poolel 9738 võrra, juuni lõpuks 783 010-ni15 . Lan gus toimus kohustuslikes pensionifondides ja aktsiafondides, vastavalt 9431 ja 1230 võrra. Mõlemal juhul oli langus seotud vastavate fondide arvu vähenemisega, mis tõigi kaasa osaku omanike arvu vähenemise. Teistes fondiliikides on aga osakuomanike arv kasva nud. Enim kasvas see vabatahtlikes pensionifondides, 619 võrra, ning tegemist on suurima kasvuga viimase kaheksa aasta jooksul. Osakuomanike arv on kasvanud ka avalikes kinnisvarafondides, 302 võrra. Suurim fondiliik avalike fondide seas oli klientide arvu järgi seega kohustuslikud pensionifondid (728 877 osaku omanikku), millele järgnesid vabatahtlikud pensionifondid (45 065), aktsiafondid (8042) ja kinnisvarafondid (1009).
15
17
aktsiafondid
45 065
44 446
44 058
8042
194
võlakohustuste fondid
11 496
Fonditeenuste turgu mõjutas 2017. aasta alguses enim see, et LHV Varahaldus omandas Danske Capitali. Selle tulemu sena kasvas LHV Varahalduse turuosa 26%ni, tõustes seeläbi valitsetavate fondide varade mahu poolest teisele posit sioonile pärast Swedbanki (41%). SEB Varahaldusele kuulus 17% fondide turust.
9272
Fondivalitsejad 36
kohustuslikud pensionifondid
vabatahtlikud pensionifondid
644 1009
kinnisvarafondid
SEB Varahaldus 17% (18%) Tuleva Fondid 1% (0%) Trigon Asset Management 3% (2%) Avaron Asset Management 2% (2%) LHV Varahaldus 26% (19%)
EfTEN Capital 1% (1%) Nordea Pensions Estonia 7% (7%) Northern Horizon Capital 2% (2%)
Danske Capital 0% (7%) Swedbank Investeerimisfondid 41% (42%)
15
10
Osakuomanike arv sisaldab ka mitteresidente.
4. Investeerimis- ja pensionifondid
Fonditeenuste turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Aktsiafondide turul kuulus 2017. aasta juuni lõpus suurim turu osa Swedbank Investeerimisfondidele (43%). Talle järgnesid Trigon Asset Management (34%) ja Avaron Asset Manage ment (22%). SEB Varahaldus likvideeris aga kõik enda hal latud fondifondid. Võlakohustuste fondidest16 oli 2017. aasta juuni lõpus järele jäänud vaid üks, mis kuulus Avaron Asset Managementile. Suurim muudatus kohustuslike pensionifondide turul oli LHV Varahalduse turuosa kasv 30%ni tänu ühine misele Danske Capitaliga. Seega on LHV Varahaldusest saanud suuruselt teine pensionifondide valitseja Eestis.
Kõige suurema turuosaga on endiselt Swedbank Investeeri misfondid (42%). Hiljuti turule tulnud Tuleva Fondidele kuu lus juuni lõpus 1% pensionifondide koondvarade mahust. SEB Varahaldusele kuulus 19% ja Nordea Pensions Estoniale 8% turust. Vabatahtlike pensionifondide turul oli juuni lõpu sei suga suurima turuosaga (56%) Swedbank Investeerimis fondid, talle järgnes SEB Varahaldus (25%). Avalike kinnisvarafondide turul tegutses vaid kaks fondivalitsejat – Nothern Horizon Capital (68%) ja EfTEN Capital (32%).
Aktsiafondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Vabatahtlike pensionifondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
LHV Varahaldus LHV 1% Varahaldus (0%) 1% (0%)
Avaron Asset Management Avaron Asset Management 22% (21%) 22% (21%) SEB Varahaldus SEB 0% Varahaldus (6%) 0% (6%)
Trigon Asset Trigon Asset Management Management 34% (20%) 34% (20%)
Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 43% (52%) 43% (52%)
SEB Varahaldus 25% (25%) SEB Varahaldus 25% (25%) LHV Varahaldus LHV 7% Varahaldus (6%) 7% (6%) Danske Capital Danske Capital 3% (4%) 3% (4%) Nordea Pensions Nordea Pensions Estonia Estonia 9% (8%) 9% (8%)
Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 56% (57%) 56% (57%)
Danske Capital 0% (1%) Danske Capital 0% (1%)
Avalike kinnisvarafondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
SEB Varahaldus 19% (20%) SEB Varahaldus 19% (20%)
Tuleva Fondid Tuleva Fondid 1% (0%) 1% (0%)
LHV Varahaldus LHV30% Varahaldus (22%) 30% (22%)
Nordea Pensions Nordea Pensions Estonia Estonia 8% (8%) 8% (8%)
Northern Horizon Northern Horizon Capital Capital 68% (72%) 68% (72%)
Danske Capital Danske Capital 0% (8%) 0% (8%) Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 42% (42%) 42% (42%)
16
11
Võlakohustuste fondide alla kuuluvad rahaturu- ja intressifondid.
EfTEN EfTEN 32% 32%
Capital Capital (28%) (28%)
4. Investeerimis- ja pensionifondid
Kohustuslike pensionifondide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
5. Teise pensionisamba väljamaksed Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga õigus teise pensionisamba väljamakseteks 34 824 inimesel, 4685 võrra enamal kui aasta varem. Nendest 37% ehk 12 946 olid mehed ja 63% ehk 21 878 naised. Teise samba pensioni väljamaksete jaotus püsib suhte liselt stabiilne, varieerudes vahemikus 1-2%. Juuni lõpus jäi pensionilepinguid17 sõlminud isikute osakaal 16% juurde väljamaksete saajatest. Ainult fondi pensioni18 väljamakseid sai juuni lõpu seisuga 38% teise
pensionisamba väljamaksete saajatest. Fondide kaudu ja ühekordseid väljamakseid19 sai 10% ning ainult ühekordseid väljamakseid 15% väljamaksete saajatest. Ülejäänud 21% teise pensionisamba väljamakseteks õigust omavatest inimestest ei olnud selleks soovi avalda nud. Elukindlustusseltsidest oli teise pensionisamba turul suurima turuosaga (62%) Compensa Life Vienna Insurance Group.
Teise pensionisambaga liitunud vanadus pensionäride jaotus väljamakse liigi järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Kindlustusandjate turu jaotus teise pensionisamba lepingute arvu järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
ei ole saanud väljamakseid 21% (20%)
ainult ühekordne väljamakse 15% (17%)
pensionileping 16% (15%)
ainult fondipension 38% (38%)
12
ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 19% (20%)
SEB Elu- ja Pensionikindlustus 19% (18%)
17
Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel peab kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.
18
Fondipension on kokkulepitud kava osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel, mille alusel tehakse osakuomanikule pensionifondist kindla aja jooksul korrapäraseid väljamakseid.
19
Ühekordsed väljamaksed võetakse pensionifondist korraga välja.
5. Teise pensionisamba väljamaksed
fondipension ja ühekordsed väljamaksed 10% (10%)
Compensa Life Vienna Insurance Group 62% (62%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
6. Portfellivalitsemine
20
Turujaotus: Swedbank grupp SEB Bank grupp Trigon Asset Management
42% 22% 16%
Teenuse maht: portfellide kogumaht 793 miljonit eurot
Portfellide maht
Portfellivalitsemise kliendid
Portfellide valitsemist pakuvad nii fondivalitsejad, pangad kui ka investeerimisühingud. Portfellide koondmaht kasvas esimesel poolaastal 20% ja moodustas 793 miljoni eurot (2016. aasta lõpus 658 miljonit eurot). Portfellide maht, mida valitsevad fondivalitsejad, kas vas 2017. aasta esimesel poolel 186 miljonilt 296 miljoni euroni. Pankade valitsetavate kliendiportfellide maht suure nes 466 miljonilt 475 miljoni euroni ja investeerimisühingute oma 6 miljonilt 21 miljoni euroni.
Enamik klientide koondportfelli mahust kuulus 2017. aasta juuni lõpu seisuga Eesti residentidele: ligikaudu 72% kogu mahust ehk 572 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 559 miljonit eurot). Sellest omakorda 337 miljonit eurot kuulus finantsee rimisasutustele, 136 miljonit eurot äriühingutele, 96 miljonit eurot eraisikutele21 ja 3 miljonit eurot valitsusele.
Portfellide maht (mln eurodes)
Individuaalportfellide koondmaht residentsuse järgi (mln eurodes) 453
31.12.2016
466
kokku
475
30.06.2017
Eesti residendid 1058 955
649
4
13
987
1010
793
736
186
fondivalitsejad
965
101
296
179
971
6
710 586
655
630
628
636
550
538
658
646 545
559
572
21
investeerimisühingud
krediidiasutused
30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016 2016 2017
20
Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki turuosalisi Eestis, kes seda teenust pakuvad, sh nõustamist. Nende kliendid võivad olla nii Eestist kui ka välisriigist.
21
Finantseerimisasutused hõlmavad siin kindlustusandjaid, pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi. Äriühingute alla kuuluvad ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud. Eraisikud hõlmavad lisaks ka mittetulundusühinguid. Valitsuse all arvestatakse ka riiklikke sotsiaalabifonde.
6. Portfellivalitsemine
30.06.2016
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Portfellivalitsejad Por t fellide valitsemise suurim turuosa (42%) kuulus 2017. aasta juuni lõpu seisuga Swedbank grupi ettevõtetele. SEB Pank grupi ettevõtete turuosa oli 22%. Neile järgnes Trigon Asset Management turuosaga 16%. Fondivalitsejate vaates oli kõige suurem turuosa valit setava portfelli mahu poolest Trigon Asset Managementil
(44%), talle järgnesid SEB Varahaldus (39%) ja Swedbank Investeerimisfondid (10%). Pankade vaates valitseb suurimat portfelli Swedbank, kellele kuulus juuni lõpus 63% turust. Talle järgnesid SEB Pank (14%), LHV Pank (12%) ja Nordea Bank AB Eesti filiaal (11%).
Portfellide valitsemise turu jaotus teenusepakkuja järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Portfellide valitsemise turu jaotus fondivalitsejate järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Cresco Väärtpaberid 3% (1%) Cresco Väärtpaberid 3% (1%) muud 1% (3%) muud 1% (3%) LHV Pank 7% (8%) LHV Pank 7% (8%) Kawe Kapital Kawe Kapital 2% (2%) 2% (2%)
Swedbank Swedbank 38% (45%) 38% (45%)
Nordea Bank AB Nordea Bank AB Eesti filiaal Eesti filiaal 7% (8%) 7% (8%) SEB Pank SEB Pank 8% (10%) 8% (10%)
SEB Varahaldus SEB Varahaldus 14% (18%) 14% (18%)
Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 4% (5%) 4% (5%)
LHV Pank 12% (11%) LHV Pank 12% (11%)
Nordea Nordea Eesti Eesti 11% 11%
Bank AB Bank AB filiaal filiaal (11%) (11%)
Swedbank Swedbank 63% (64%) 63% (64%)
SEB Pank SEB Pank 14% (14%) 14% (14%)
Swedbank Swedbank Investeerimisfondid Investeerimisfondid 10% (16%) 10% (16%)
SEB Varahaldus SEB Varahaldus 39% (64%) 39% (64%)
Trigon Funds Trigon Funds 0% (9%) 0% (9%)
Trigon Asset Trigon Asset Management Management 44% (0%) 44% (0%)
Kawe Kawe 5% 5%
Kapital Kapital (7%) (7%)
Avaron Asset Avaron Asset Management Management 2% (3%) 2% (3%)
6. Portfellivalitsemine
Portfellide valitsemise turu jaotus krediidiasutuste järgi juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
14
Limestone Platform 0% (2%) Limestone Platform 0% (2%)
Trigon Asset Management 16% (0%) Trigon Asset Management 16% (0%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
7. Elukindlustus
22
Turujaotus: Swedbank Life Insurance SE SEB Elu- ja Pensionikindlustus Compensa Life Vienna Insurance Group SE
43% 26% 19%
Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel laekus kindlustusmakseid 43,2 miljoni euro ulatuses
Kindlustusmaksed
Kindlustuspakkujad
2017. aasta esimesel poolel kogusid elukindlustusseltsid Eestis kindlustusmakseid 43,2 miljoni euro väärtuses23 . Eel mise aasta esimesel poolel koguti makseid 40,5 miljonit euro ulatuses ehk aasta võrdluses on kindlustusmaksete maht kasvanud 6,6%.
Kindlustusmaksete põhjal laekus 2017. aasta esimesel poo lel kolmele suurimale elukindlustusseltsile – Swedbank Life Insurance SE, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE – 88% kindlustusmaksetest (aasta varem 89%).
Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln eurodes)
Elukindlustusseltside turu jaotus 2017. aasta esimesel poolel laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2016. aasta esimene pool)
30.06.2016 30.06.2017 Mandatum Life Insurance Baltic SE 6% (4%)
Swedbank Life Insurance SE 43% (39%)
ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 6% (7%)
13 11 9 7
7
7
8
2 0
kapitali- investeerimis- annuiteet kogumisriskiga kindlustus elukindlustus
surmajuhtumikindlustus
3
0
sünni- ja lisaabielukindlustused kindlustus
Peamine osa kindlustusmaksete kasvust tuli investeerimis riskiga elukindlustuse maksetest, mille maht kasvas aastaga 13 miljonilt eurolt 16 miljoni euroni. Samuti kasvas surma juhtumikindlustuse maksete maht 7 miljonilt eurolt 8 miljoni euroni. Annuiteedi maksete maht aga vähenes 11 miljonilt eurolt 9 miljoni euroni. Kapitalikogumiskindlustuse maht oli 7 miljonit eurot. Suurima mahuga toode on endiselt investeerimis riskiga elukindlustus, mis moodustas 2017. aasta esimesel poolel 38% kõikidest elukindlustustoodetest (2016. aasta esi mesel poolel 31%). Populaarsuselt teine elukindlustusliik on annuiteet, mille osatähtsus oli juuni lõpus 22% (aasta varem 28%). Kolmandaks on tõusnud surmajuhtumikindlustus osa kaaluga 19% (aasta varem 17%). Kapitalikogumiskindlustus moodustab 15% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem 18%).
15
Compensa Life Vienna Insurance Group SE 19% (24%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (26%)
2017. aasta esimesel poolel kasvas endiselt Swedbank Life Insurance SE kogutud kindlustusmaksete maht (19%), mille tulemusena suurenes tema turuosa 39%lt 43%ni. Kindlus tusmaksete maht kasvas investeerimisriskiga elukindlustuse maksete toel. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turuosa jäi 26% juurde. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa aga vähenes 24%lt 19%ni.
22
2016. aastal hakkas kehtima Solventsus II järelevalveraamistik, mistõttu on Finantsinspektsioonile esitatav aruandlus märgatavalt muutunud. Elukindlustuse ülevaate jaoks on seega kasutatud statistikaameti andmeid.
23
Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.
7. Elukindlustus
16
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Kapitalikogumiskindlustuse maksete maht on aastaga vähe nenud kõikides elukindlustusseltsides. Kindlustusseltside turu jaotus ei ole siiski eriti muutunud. Eesti suurim kapitali kogumiskindlustuse teenuse pakkuja oli juuni lõpu seisuga SEB Elu- ja Pensionikindlustus turuosaga 49%. Esmakordselt viimase kolme aasta jooksul kasvas mak sete laekumine investeerimisriskiga elukindlustuses kõikides elukindlustusseltsides. Kuna maksete mahu kasv seltsides erines, tõi see kaasa muutusi turujaotuses. Kiirem kasv toi mus elukindlustusseltsis Mandatum Life Insurance Baltic SE (85%), mille tulemusena suurenes tema turuosa 9%lt 13%ni. Turuliider on endiselt Swedbank Life Insurance SE, kuigi tema turuosa vähenes 63%lt 62%ni.
2017. aasta esimesel poolel suurenes annuiteedi m aksete laekumine vaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuses, mille tulemusena kerkis tema turuosa 18%lt 23%ni. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa vähenes 72%lt 68%ni. Surmajuhtumikindlustuse pakkujate turuosad on muu tunud suhteliselt vähe. Suurima osa turust katab Swed bank Life Insurance SE (64%), millele järgneb SEB Elu- ja Pensionikindlustus (26%).
Kapitalikogumiskindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Investeerimisriskiga elukindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Mandatum Life Insurance Baltic SE 5% (5%)
Swedbank Life Insurance SE 30% (30%)
Mandatum Life Insurance Baltic SE 13% (9%)
Swedbank Life Insurance SE 62% (63%)
ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (11%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 9% (8%)
Compensa Life Vienna Insurance Group SE 5% (5%)
SEB Elu- ja Pensionikindlustus 16% (20%)
Annuiteedi turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
SEB Elu- ja Pensionikindlustus 23% (18%)
ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 9% (10%)
Surmajuhtumikindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Compensa Life Vienna Insurance Group SE 68% (72%)
Mandatum Life Insurance Baltic SE 3% (3%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 2% (3%)
SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (26%)
ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 5% (5%)
16
7. Elukindlustus
SEB Elu- ja Pensionikindlustus 49% (49%)
Swedbank Life Insurance SE 64% (63%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
7.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler UADBB Aon Baltic Eesti filiaal IIZI Kindlustusmaakler
68% 15% 6%
Kliente: 346 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel vahendati kindlustusmakseid 244 000 euro ulatuses
Kindlustusmaaklerid
Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid 2017. aasta esimesel poolel Eestis registreeritud kindlustus maaklerid elukindlustuse makseid kogusummas 244 000 eurot. Vahendatud kindlustusmaksete maht suurenes aas taga 7%. Maksed on kasvanud peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse toel (aastane kasv 41%).
2017. aasta esimesel poolel vahendasid elukindlustuslepinguid 9 kindlustusmaaklerit. Suurim turuosa oli endi selt KindlustusEst Kindlustusmaakleril (68%), talle järgne sid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (15%) ja IIZI Kindlustus maakler (6%).
Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse liikide kaupa (tuhandetes eurodes)
Kindlustusmaaklerite turu jaotus elukindlustuse maksete järgi 2017. aasta esimesel poolel (sulgudes 2016. aasta esimene pool)
I pa 2016
muud 7% (15%)
I pa 2017
139 129
99
102
IIZI Kindlustusmaakler 6% (4%) Vagner Insurance Broker 4% (4%)
0
3
investeerimisriskiga elukindlustus
0
0
annuiteet
õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus
muud liigid
Kindlustusmaaklerid vahendasid peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid ning muid elu kindlustuslepinguid, vastavalt 139 000 ja 102 000 euro ula tuses. Muude elukindlustuslepingute seas oli endiselt popu laarseim kindlustusliik riskielukindlustus. Investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute makseid vahendati kindlustusmaak lerite kaudu 3000 euro väärtuses ning annuiteedi makseid ei vahendatud esimesel poolaastal üldse. Eesti elukindlustusmaaklerid vahendavad suurel mää ral Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepinguid: need moodustasid esimesel poolaastal 71% kind lustusmaksetest (aasta varem 63%) ja 61% lepingute arvust (aasta varem 51%).
17
UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 15% (21%)
KindlustusEst Kindlustusmaakler 68% (56%)
7.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid
Vahendatud kindlustusmaksed
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
8. Kahjukindlustus
24
Turujaotus: IF P&C Insurance ERGO Insurance SE Swedbank P&C Insurance
22% 17% 16%
Kliente: info puudub Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel laekus kindlustusmakseid 165 miljoni euro ulatuses
Kindlustusmaksed (4 miljoni euro võrra) ja varakindlustuse maksete maht (3 miljoni euro võrra). Suurim kindlustusliik on jätkuvalt maismaasõidukite kindlustus ehk kaskokindlustus, mille kindlustusmaksete maht oli esimesel poolaastal 54 miljonit eurot. Järgnesid liik luskindlustus ja varakindlustus, maksete mahuga 45 miljonit eurot ja 42 miljonit eurot. 2017. aasta esimesel poolel maksti hüvitistena välja 87 miljonit eurot (üks miljon rohkem kui aasta varem). Välja makstud hüvitiste maht kasvas enim liikluskindlustuses, 26 miljonilt 27 miljoni euroni. Kõige rohkem maksti hüvitisi välja aga maismaasõidukite kindlustuses: 34 miljonit eurot.
Kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 50
54 I pa 2016
45
39
39
9
I pa 2017
10 2
liikluskindlustus
42
õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus
maismaasõidukite kindlustus
2
muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus
1 varakindlustus
1
5
5
sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)
5
6
rahalise kaotuse kindlustus
Väljamakstud hüvitised kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 34 26
34 I pa 2016
27
I pa 2017 18
4
4 0
liikluskindlustus
24
18
18
õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus
maismaasõidukite kindlustus
1
0
muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus
varakindlustus
1
1
2
sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)
1
1
rahalise kaotuse kindlustus
Kahjukindlustuse andmed hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid ega sisalda Eesti kindlustusseltside sõlmitud lepinguid välisriikide filiaalides. 2016. aastal hakkas kehtima Solventsus II järelevalveraamistik, mistõttu on Finantsinspektsioonile esitatav aruandlus märgatavalt muutunud. Kahjukindlustuse ülevaate jaoks on seega kasutatud statistikaameti andmeid.
8. Kahjukindlustus
2017. aasta esimesel poolel laekus Eestis tegutsevatele kahju kindlustusseltsidele ja välismaiste kahjukindlustusseltside filiaalidele kindlustusmakseid kokku 165 miljonit eurot (aasta varem 149 miljonit eurot). Välismaiste kindlustusseltside Eesti filiaalid moodustasid sellest 44 miljonit eurot ehk 26% kõiki dest kindlustusmaksetest (aasta varem 36 miljonit eurot ehk 24%). Kahjukindlustusseltside kogutud maksetest koguti 65 miljonit eurot ehk 39% kõikidest maksetest kindlustusmaak lerite vahendusel (aasta varem 60 miljonit eurot ehk 40 %). Aastaga on suurenenud kõikide kahjukindlustusliikide kindlustusmaksete maht. Enim on kasvanud liikluskindlus tuse (6 miljoni euro võrra), maismaasõidukite kindlustuse
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Kindlustuspakkujad Kindlustusmaksete maht kasvas 2017. aasta esimesel poolel kõikides kindlustusseltsides, kuid kõige suurem kasv oli “Lie tuvos draudimas” Eesti filiaalis ja Swedbank P&C Insurance’is, mis peegeldus ka nende turuosade kasvus. IF P&C Insurance’i turuosa kahanes samal ajal 24%lt 22%ni. Laekunud kindlustusmaksete järgi on IF P&C Insu rance siiski jätkuvalt kahjukindlustajate turuliider. If P&C Insurance’i turuosa vähenes esimesel poolaastal nii liikluskindlustuses kui ka maismaasõidukite kindlustuses. Nendes kindlustusliikides on samal ajal kasvanud “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali turuosa. Liikluskindlustuse turuliid riks on aga tõusnud 22%ga ERGO Insurance SE ning talle järgneb 20%ga If P&C Insurance. Suurim turuosa maismaa sõidukite- ja varakindlustuses kuulub endiselt If P&C Insu rance’ile, vastavalt 21% ja 28% kogu turust.
Kahjukindlustusseltside turu jaotus 2017. aasta esimesel poolel laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2016. aasta esimene pool) Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 3% (3%) Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal 2% (1%)
Seesam Insurance 10% (10%)
Inges Kindlustus 2% (2%)
Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 5% (6%) Swedbank P&C Insurance 8% (7%)
Salva Kindlustus 7% (8%) muud 1% (1%)
BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 6% (7%) Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal 2% (1%)
Varakindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) ‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 16% (16%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 4% (3%) ERGO Insurance SE 12% (13%)
Seesam Insurance 11% (12%)
Salva Kindlustus 6% (7%)
19
If P&C Insurance 22% (24%)
Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 2% (2%) Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal 3% (1%)
Swedbank P&C Insurance 18% (18%)
‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 19% (17%)
BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 8% (7%)
ERGO Insurance SE 15% (16%)
Seesam Insurance 11% (11%)
If P&C Insurance 20% (21%)
Swedbank P&C Insurance 20% (18%)
muud 1% (1%)
Maismaasõidukite kindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
ERGO Insurance SE 22% (22%)
Inges Kindlustus 6% (6%)
Akciné draudimo bendrové ‘Gjensidige’ Baltic Eesti filiaal 3% (3%)
ERGO Insurance SE 17% (17%)
If P&C Insurance 28% (28%)
Salva Kindlustus 3% (4%)
If P&C Insurance 21% (24%)
8. Kahjukindlustus
Seesam Insurance 8% (8%)
‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 15% (13%)
BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 6% (6%)
Swedbank P&C Insurance 16% (15%)
Salva Kindlustus 6% (7%)
Liikluskindlustuse turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 15% (14%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler Marsh Kindlustusmaakler Vandeni Kindlustusmaaklerid
30% 13% 9%
Kliente: 414 170 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2017. aasta esimesel poolel vahendati kindlustusmakseid 86 miljoni euro ulatuses
Vahendatud kindlustusmaksed vahendatud kindlustusmaksetest Eesti kindlustusseltside omad ja 21 miljonit eurot ehk 24% välisriikide kindlustusand jate omad. Välisriikide kindlustusseltside lepingutest kuulub kõige suurem osa muude sõidukite ja transporditavate kau pade kindlustusele (11 miljoni euro väärtuses), millele järgneb rahalise kaotuse kindlustus (5 miljoni euro väärtuses) ja vara kindlustus (2 miljoni euro väärtuses). Enamiku kahjukindlustusliikide puhul vahendavad maaklerid ligi poole Eesti kindlustusseltside kindlustusmak setest. Eelkõige on need sõidukitega seotud kindlustused. 2017. aasta esimesel poolel vahendati maaklerite kaudu 51% muude sõidukite (õhu- ja veesõidukite) ja transporditavate kaupade kindlustusmaksetest. Liikluskindlustuses oli maak lerite osakaal 48% ja maismaasõidukite kindlustuses 45%.
Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 24
22
24
I pa 2016 I pa 2017
19 14
12
16
9 2 liikluskindlustus
3
2
õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus
maismaasõidukite kindlustus
muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus
varakindlustus
3
5
5
3
1
1
sõiduki tsiviilvastutusvaldaja kindlustus vastutuskindlustus
rahalise kaotuse kindlustus
1 muud
Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud Eestis tegutsevate kindlustusseltside kindlustusmaksete osakaal 49%
51%
48%
47%
45%
50%
48%
50%
I pa 2016 38%
31%
16%
I pa 2017
42%
31%
16%
3% liikluskindlustus
25
20
õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus
maismaasõidukite kindlustus
muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus
varakindlustus
sõiduki valdaja vastutuskindlustus
tsiviilvastutuskindlustus
5%
rahalise kaotuse kindlustus
Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendasid maaklerid ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid, mida käesolev ülevaade ei hõlma. Nende kindlustusmaksete maht oli 2017. aasta esimesel poolel 5,7 miljonit eurot.
8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid
Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2017. aasta esime sel poolel kahjukindlustuslepinguid maksete kogusummas 86 miljonit eurot 25 ehk 7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Nii nagu kahjukindlustusseltsidele laekunud maksete põhjal näha, oli ka maaklerite vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi suurim kindlustusliik maismaasõidukite kindlus tus, kus vahendati esimesel poolaastal kindlustusmakseid 24 miljoni euro ulatuses. Populaarsuselt järgmised kindlus tusliigid olid liikluskindlustus (22 miljonit eurot) ja varakind lustus (16 miljonit eurot). Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid. 2017. aasta esime sel poolel moodustasid 65 miljonit eurot ehk 76% kõikidest
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Kindlustusmaaklerid Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2017. aasta esimesel poolel 41 kindlustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kindlustusmaakler (30%). Talle järgnesid Marsh Kindlustus maakler (13%) ja Vandeni Kindlustusmaaklerid (9%). Liikluskindlustuses oli juuni lõpu seisuga suurim turu osa IIZI Kindlustusmaakleril (54%), talle järgnesid Kindlus tusEst Kindlustusmaakler (10%) ja CHB Kindlustusmaakler (4%). Maismaasõidukite kindlustuses kuulus suurim turuosa IIZI Kindlustusmaaklerile (41%), talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler (8%) ja DNB Kindlustusmaakler (7%). Varakindlustuses oli 21%ga turuliider Marsh Kindlus tusmaakler, talle järgnesid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (19%) ja IIZI Kindlustusmaakler (16%). Reisikindlustuses kuulus suurim turuosa samuti IIZI Kindlustusmaaklerile (46%) ning talle järgnesid Kindlustus Est Kindlustusmaakler (8%) ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (7%).
Kindlustusmaaklerite turu jaotus kahju kindlustuse maksete järgi 2017. aasta esimesel poolel (sulgudes 2016. aasta esimene pool)
Kindlustusmaaklerite turu jaotus liikluskindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Kindlustusmaaklerite turu jaotus maismaasõidukite kindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
DNB Kindlustusmaakler 3% (3%) Vagner Insurance Broker 3% (3%)
KindlustusEst Kindlustusmaakler 7% (7%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 7% (7%) Vandeni Kindlustusmaaklerid 9% (10%)
Marsh Kindlustusmaakler 13% (12%)
Vagner Insurance Broker 4% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%)
KindlustusEst CHB Kindlustusmaakler Kindlustusmaakler 4% (4%) 10% (10%)
Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%) CHB Kindlustusmaakler 5% (5%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% (4%) Smart Kindlustusmaakler CHB 7% Kindlustusmaakler (5%) 5% (5%)
KindlustusEst DNB Kindlustusmaakler Kindlustusmaakler 7% (7%) 8% (8%)
IIZI Kindlustusmaakler 54% (53%)
KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (8%)
IIZI Kindlustusmaakler 54% (53%)
Kindlustusmaaklerite turu jaotus varakindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (3%) muud
24% (25%)
KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%) muud 24% (25%)
CHB Kindlustusmaakler 11% (11%) IIZI Kindlustusmaakler 16% (17%) IIZI Kindlustusmaakler 16% (17%)
IIZI Kindlustusmaakler 41% (39%) IIZI Kindlustusmaakler 41% (39%)
Kindlustusmaaklerite turu jaotus reisikindlustuses juuni lõpu 2017 seisuga Vagner Insurance Broker 3% (4%) Marsh Kindlustusmaakler 3% (2%) (sulgudes juuni lõpp 2016) CHB Kindlustusmaakler 4% (4%)
ABCVagner Kindlustusmaaklerid Insurance Broker 3% (4%) 4% (4%) CHBKindlustusmaakler Kindlustusmaakler 4% (4%) Optimal 6% (6%) ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%) UADBB Aon Baltic Optimal Kindlustusmaakler Eesti filiaal 6% 7% (6%) (7%)
muud 16% (20%)
Marsh Kindlustusmaakler 3% (2%) muud 16% (20%)
KindlustusEst UADBB Aon Baltic Kindlustusmaakler Eesti filiaal 8% (7%) (9%) 7% UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 19% (20%) UADBB Marsh Kindlustusmaakler Aon Baltic 21% (19%) Eesti filiaal 19% (20%) Marsh Kindlustusmaakler 21% (19%)
21
ABC muud 17% (21%) Kindlustusmaaklerid 3% (3%) ABC Kindlustusmaaklerid 3% (3%)
Smart Kindlustusmaakler DNB Kindlustusmaakler 7% (5%) 7% (7%)
KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (10%)
ABC Kindlustusmaaklerid 4% (3%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (5%) CHB Kindlustusmaakler 11% (11%)
muud 17% (21%)
Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal Vagner Insurance Broker 4% (4%) 4% (4%)
muud 25% (26%)
IIZI Kindlustusmaakler 30% (29%)
FixKindlustusEst Kindlustusmaakler 3% (2%) Kindlustusmaakler 8% (9%)
Fix Kindlustusmaakler 3% (2%)
IIZI Kindlustusmaakler 46% (42%) IIZI Kindlustusmaakler 46% (42%)
8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid
muud 25% (26%)
muud 20% (21%)
CHB Kindlustusmaakler 5% (5%)
Vagner Insurance Broker 4% (4%)
UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%)
Kindlustusmaakler VagnerCHB Insurance Broker 4% (4%) 4% (4%)
Kominsur Kindlustusmaakler 3% (3%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Kahjukindlustusvahendajate sektoris jagunes valdav osa turust vahendatud lepingute arvu põhjal vähem kui poolte maakle rite vahel.
Allpool toodud tabelist nähtub, et 89% vahendatud lepingu test on sõlminud 24% kindlustusmaakleritest ehk 10 maak lerit 41st.
Suurimate kahjukindlustusmaaklerite turuosad vahendatud lepingute arvu põhjal
Maakler
2017. a I pa
2016. a I pa
IIZI Kindlustusmaakler AS
62%
59%
KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ
10%
10%
Vagner Insurance Broker AS
3%
3%
CHB Kindlustusmaakler OÜ
3%
3%
AS Smart Kindlustusmaakler
2%
2%
Fix Kindlustusmaakler OÜ
2%
1%
OÜ DNB Kindlustusmaakler
2%
2%
NB Kindlustusmaakler OÜ
2%
2%
Optimal Kindlustusmaakler OÜ
2%
2%
OÜ ABC Kindlustusmaaklerid
2%
2%
8.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid
22
Turuosa
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
9. Krediidiasutuste väljastatud laenud
26
Turujaotus: Swedbank 38% SEB Pank 24% Nordea Bank AB Eesti filiaal 19% Eraisikutest kliente: 713 614 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 18,2 miljardit eurot
Laenuportfell Valitsusele väljastatud laenude jääk aga vähenes 15 miljoni euro võrra. 2017. aasta juuni lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 7,9 miljardi ja äriühingutele 7,6 miljardi euro ulatuses. Laenud finantseerimisasutustele29 moodustasid 2,2 miljardit eurot ja laenud valitsusele30 460 miljonit eurot. Eraisikutele väljastatud laenudest kasvas esimesel poolaastal enim eluase melaenude jääk: 188 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 6,8 mil jardi euroni. Tarbimisele suunatud laenude jääk kasvas samuti märkimisväärselt: 21 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 473 mil joni euroni. Õppelaenude maht aga vähenes: esimese poolaas taga 10 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 102 miljoni euroni.
Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk (mln eurodes)
Eraisikutele väljastatud laenude jääk (mln eurodes)
7200
30.06.2016
7501
7578
7481
7710
7927
31.12.2016
8000
7600
30.06.2017
7200 2147
459
475
2083
2230
6800
460
valitsus
finantseerimisasutused
äriühingud
6400
eraisikud
30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016 2016 2017
Eraisikute laenude jääk (mln eurodes) 6434 6651
6839 30.06.2016 31.12.2016 30.06.2017
120 eluasemelaenud
26 27 28 29 30 23
112
102
õppelaenud
438
452
473
tarbimislaenud
18
19
19
arvelduskrediit
152
157
159
krediitkaardid
318
319
335
muud laenud
Laenud, mida on krediidiasutused väljastanud Eestis. Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid. Sisaldab ka mittetulundusühinguid. Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde. Valitsus koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest, riiklikust sotsiaalkindlustusfondist ja muust eelarvevälisest fondist.
9. Krediidiasutuste väljastatud laenud
Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk jätkas 2017. aasta esimesel poolel kasvamist, kuid varasemate perioodidega võrreldes mõnevõrra aeglasemas tempos. Krediidiasutuste Eesti laenuportfelli jääk suurenes poolaastaga 2,4% ehk 425 miljonit eurot, juuni lõpuks 18,2 miljardi euroni (võrreldes aastataguse perioodiga oli kasv 5,3% ehk 909 miljonit eurot). Laenud äriühingutele27 moodustasid 42% ja laenud eraisiku tele28 43% kogu portfellist. Kõige suurem osa laenukasvust on tulnud seega eraisikute arvelt. Eraisikute laenujääk kasvas esimesel poolaastal 217 miljoni euro võrra, finantseerimisasutustele antud laenude jääk 147 miljonit eurot ja äriühingute oma 77 miljonit eurot.
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Eraisikutele antud laenud Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2017. aasta esimesel poo lel kõige enam eluasemelaenud ja tarbimislaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas 415 euro ja tarbimislaenude oma 7 euro võrra. Teiste laenuliikide keskmise jäägi muutus oli väiksem. Eluasemelaenude keskmine jääk kasvas esimese pool aastaga 39 083 eurolt 39 498 euroni. Õppelaenude kesk mine jääk suurenes samal ajal 2192 eurolt 2203 euroni. Tarbi mislaenude keskmine jääk kasvas 2203 eurolt 2210 euroni ja krediitkaartide oma 828 eurolt 839 euroni. Arvelduskrediidi keskmine jääk aga kahanes 288 eurolt 280 euroni. Muude laenude31 keskmine jääk kasvas 14 083 eurolt 14 139 euroni. Muude laenude keskmine jääk on niivõrd suur seetõttu, et neid laene võetakse ka äritegevuse rahastamiseks. Eraisikutega sõlmitud laenulepingute arv kasvas aasta esimesel poolel ligi 8000 lepingu võrra. Peamiselt suurenesid tarbimislaenud, kus lepingute arv kasvas ligi 9000 lepingu võrra (kokku 214 031 lepingut). Eraisikutega sõlmitud elu asemelaenu lepingute arv oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga läbi aegade suurim: 173 156 (2016. aasta lõpus 170 175). Õppelaenulepinguid oli sõlmitud 46 414 (2016. aasta lõpus 51 249), arvelduskrediidi lepinguid 66 652 (2016. aasta lõpus ka 66 652), krediitkaardi lepinguid 189 670 (2016. aasta lõpus 190 110) ning muid laenulepinguid 23 691 (2016. aasta lõpus 22 657)
Eraisikute laenude keskmine jääk (eurodes)
30.06.2016
31.12.2016
30.06.2017
Eluasemelaenud
38 299
39 083
39 498
Õppelaenud
2227
2192
2203
Tarbimislaenud
2259
2203
2210
Arvelduskrediit
250
288
280
Krediitkaardid
791
828
839
Muud laenud
14 261
14 083
14 139
Eesti laenuturg oli 2017. aasta esimesel poolel endiselt jaota tud peamiselt nelja suure krediidiasutuse vahel, kellele kuu lus kokku 88% laenuturust. Suurim turuosa oli Swedbankil (38% kogu laenuportfellist), talle järgnesid SEB Pank (24%), Nordea Bank AB Eesti filiaal (19%) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (7%). Ülejäänud 12% turust jagasid omavahel 11 panka, kellest oli suurima turuosaga LHV Pank (3%).
Pangalaenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) DNB Pank 3% (3%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 7% (8%)
muud 9% (8%)
Swedbank 38% (39%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 19% (19%)
SEB Pank 24% (23%)
31
24
Eraisikud ja mittetulundusühingud võtavad muid laene muu hulgas väärtpaberite soetamiseks ning äritegevuse alustamiseks ja laiendamiseks.
9. Krediidiasutuste väljastatud laenud
Pangalaenude turu jaotus
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Valitsuse laenude turu jaotus on mõningal määral muutunud. Valitsusele väljastatud laenude jääk kasvas jätkuvalt Danske Bank A/S Eesti filiaalis ning vähenes SEB Pangas ja Nordea Bank AB Eesti filiaalis. See mõjutas ka nende turuosasid. 2017. aasta juuni lõpu seisuga oli valitsusele andnud kõige rohkem laene Danske Bank A/S Eesti filiaal, kelle turuosa kasvas aasta võrdluses 32%lt 34%ni. Nordea Bank AB Eesti filiaali ja SEB Panga turuosa aga kahanes, vastavalt 13%lt 10%ni ja 17%lt 15%ni. Swedbankile kuulus juuni lõpus 30% valitsusele väljastatud laenudest. Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus on samuti aastaga muutunud. SEB Panga turuosa kasvas 21%lt 24%ni, samas kui Swedbanki turuosa vähenes 30%lt 28%ni. Suurim
osa finantseerimisasutuste laenudest on aga koondunud Nordea Bank AB Eesti filiaali (36%). Äriühingute laenude turu jaotus ei ole eriti muutunud. LHV Panga turuosa kasvas aastaga 4%lt 5%ni ning Danske Bank A/S Eesti filiaali ja DNB Panga turuosa vähenes samal ajal vastavalt 8%lt 7%ni ja 6%lt 5%ni. Teiste pankade turuosa jäi samaks. Suurim turuosa kuulus endiselt Swedbankile (34%). Eraisikute laenude jääk vähenes esimesel poolaastal Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mille tulemusena kahanes tema turuosa 2016. aasta juuniga võrreldes 9%lt 8%ni. Suu rim osa eraisikutele kuuluvate laenude jäägist on endiselt koondunud Swedbanki (46%) ja SEB Panka (26%).
Valitsuse laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Äriühingute laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Danske Bank A/S Eesti filiaal 34% (32%)
muud 8% (7%)
Swedbank 34% (34%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 10% (13%)
DNB Pank 5% (6%) LHV Pank 5% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 7% (8%)
DNB Pank 3% (1%)
OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 4% (4%) muud 5% (4%)
Swedbank 30% (30%)
SEB Pank 15% (17%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 18% (18%)
Eraisikute laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
muud 5% (6%) Swedbank 28% (30%)
LHV Pank 7% (7%)
Swedbank 46% (46%)
Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (9%) muud 6% (5%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 14% (14%)
SEB Pank 24% (21%)
25
Nordea Bank AB Eesti filiaal 36% (36%)
SEB Pank 26% (26%)
9. Krediidiasutuste väljastatud laenud
Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
SEB Pank 22% (22%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Laenuliikide vaates ei ole eraisikutele väljastatud laenude jaotus muutunud. Enamik eraisikutele antud laenudest on eluasemelaenud: 2017. aasta juuni lõpu seisuga 86% kogu laenujäägist ehk 6,8 miljardit eurot. Igapäevaste kulutustega seotud laenude hulgas (tarbimislaenud, krediitkaartide kasu tusel olev limiit, arvelduskrediit) suurenes jätkuvalt tarbimis laenude osakaal, 72%lt 73%ni. Igapäevase tarbimisega seotud laene oli 2017. aasta juuni lõpuks antud kokku 0,65 miljardi euro ulatuses.
Eraisikute laenuturg on endiselt väga koondunud: ligikaudu pool turust kuulus 2017. aasta juuni lõpus Swedbankile, üle jäänu jaotasid omavahel peamiselt SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja Nordea Bank AB Eesti filiaal. Tarbimislaenude puhul kasvas 2017. aasta esimesel poolel märkimisväärselt Inbanki turuosa, 8%lt 13%ni. Tarbi mislaenude jäägi põhjal on Inbank tõusnud Swedbanki (68%) ja SEB Panga (11%) järel turuosa suuruselt kolmandaks.
Eraisikute laenude jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Igapäevase tarbimisega seotud laenude jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)
õppelaenud 2% (2%)
krediitkaardid 24% (25%)
tarbimislaenud 6% (6%) krediitkaardid 2% (2%) muud laenud 4% (4%) arvelduskrediit 3% (3%)
eluasemelaenud 86% (86%)
Eraisikute tarbimislaenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016) Bigbank 5% (6%)
Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (10%) Swedbank 68% (72%)
Swedbank 45% (45%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 16% (15%)
Inbank 13% (8%)
muud 1% (1%)
SEB Pank 11% (11%) muud 3% (3%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 2% (2%) SEB Pank 28% (27%)
Eraisikute krediitkaartide turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Eraisikute muude laenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (2%)
Swedbank 70% (68%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 6% (6%)
Citadele banka Eesti filiaal 3% (3%)
Swedbank 22% (21%) DNB Pank 20% (21%)
SEB Pank 20% (21%)
muud 3% (3%)
SEB Pank 16% (17%)
Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (9%) muud 21% (17%)
Nordea Bank AB Eesti filiaal 10% (12%)
26
9. Krediidiasutuste väljastatud laenud
Eraisikute eluasemelaenude turu jaotus juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
tarbimislaenud 73% (72%)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
10. Krediidiandjate väljastatud laenud Turujaotus: Swedbank Liising Nordea Finance Estonia SEB Liising
24% 22% 20%
Eraisikutest kliente: 461 378 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 794 miljonit eurot
Krediidiandjate väljastatud laenud
Keskmine laenulepingute jääk juuni lõpu 2017 seisuga (eurodes)
IPF Digital Estonia 3% (2%)
Krediidipanga Liising 3% (3%) Coop Finants 3% (2%) LHV Finance 5% (4%)
SEB Liising 20% (20%)
muud 17% (19%) Koduliising 3% (3%)
Swedbank Liising 24% (25%)
Nordea Finance Estonia 22% (22%)
Keskmine tarbimislaenude kulukuse määr on pankadega seo tud krediidiandjatel ja muudel krediidiandjatel märgatavalt eri nev. Käesoleva aasta juuni lõpus oli keskmine tarbimislaenude kulukuse määr pankadega seotud krediidiandjatel 24%, kuid muudel krediidiandjatel 38%. Pankadel oli krediidi kulukuse määr keskmiselt 19%.
Tarbimislaenude kulukuse määr pangad
pankadega seotud krediidiandjad
pankadega seotud krediidiandjad
muud krediidiandjad
muud krediidiandjad 22 807
50%
40%
12 798 11 009
9171
30% 2386
1890
224
sõiduki liising
muu vara liising
elamukinnisvaraga seotud krediit
523
muu rahaline krediit
729
325
vara ost järelmaksuga
20%
10%
0% 12.2011
27
12.2012
12.2013
12.2014
12.2015
12.2016 06.2017
10. Krediidiandjate väljastatud laenud
2017. aasta juuni lõpu seisuga oli krediidiandja tegevusluba 54 ettevõttel. Lisaks neile tegutses turul tosin pankadega seotud krediidiandjat ja neli krediidivahendajat. Tegevusluba omavate ja erandi alusel tegutsevate kre diidiandjate laenuportfelli jääk oli juuni lõpu seisuga 794 mil jonit eurot (2016. aasta lõpus 741 miljonit eurot). Suurima osa ehk 77% sellest olid väljastanud pankadega seotud ette võtted. Ülejäänud ehk 23% turust katsid krediidiandjad, kes ei ole pankadega seotud. Nende hulgas olid kõige suurema turuosaga IPF Digital Estonia, Koduliising ja Coop Finants (kõigil 3%). Tegutsedes enamasti liisingettevõtetena, erinevad pan kadega seotud krediidiandjad teistest krediidiandjatest oma laenuportfelli struktuuri ja laenutingimuste poolest. Keskmise laenulepingu väärtus on krediidilepingu liigi vaates väga erinev. Suurim keskmine laenujääk oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga elamukinnisvaraga seotud laenudel: pan kadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 22 807 eurot, muudel krediidiandjatel 12 798 eurot. Sõiduki liisingu kesk mine laenulepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel 9171 eurot ja muudel krediidiandjatel 2386 eurot. Igapäevaste arveldustega seotud muu rahalise krediidi ja järelmaksuga vara ostu lepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 1890 eurot ja 729 eurot, muude krediidiandjate puhul 523 eurot ja 325 eurot.
Krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
Pankadega seotud krediidiandjad Pankadega seotud krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 2017. aasta juuni lõpus 615 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 575 miljonit eurot). Peamiseks muutuseks pankadega seotud krediidi andjate laenuportfellis oli esimesel poolaastal sõiduki lii singu jäägi kasv 456 miljonilt eurolt 527 miljoni euroni.
Suurima osa (86%) krediidiandjate laenuportfellist moodus taski s õiduki liising. Lepingute arv kasvas poolaastaga 2% ning ulatus juuni lõpus 125 885ni. Järelmaksu jääk kahanes 69 miljonilt eurolt 34 miljoni euroni, mis oli eelkõige seotud raamatupidamisliku muudatusega ühe ettevõtte aruandluses.
Pankadega seotud krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Pankadega seotud krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)
LHV Finance 6% (6%)
Krediidipanga Liising 3% (4%)
30.06.2016
527
Krediidipank Finants 3% (3%) muud 3% (2%) SEB Liising 26% (26%)
Swedbank Liising 31% (31%) Nordea Finance Estonia 28% (28%)
31.12.2016 456
30.06.2017
426
1
sõiduki liising
1
1
muu vara liising
15
14
13
elamukinnisvaraga seotud krediit
31
35
40
muu rahaline krediit
65
69 34
vara ost järelmaksuga
Muude krediidiandjate sektoris jaguneb valdav osa turust vähem kui poolte krediidiandjate vahel. 84% laenuportfelli jää gist kuulus juuni lõpus 11 krediidiandjale 54st. Suurim turuosa kuulus IPF Digital Estoniale (14% muude krediidiandjate laenu portfellist), talle järgnesid Koduliising (12%), Coop Finants (12%), Telia Eesti (9%) ja Creditstar Estonia (9%).
Muude krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 179 miljonit eurot (2016. aasta lõpus 166 miljonit eurot). Suurim osa (104 miljonit eurot) muude krediidiandjate laenuportfellist oli väljastatud muu rahalise krediidi näol, mis on oma olemuselt tagatiseta väikelaen. Lepingute arv kasvas esimesel poolaastal 5% võrra, moodustades juuni lõpus 335 493.
Muude krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2017 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2016)
Muude krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)
AB Kreditex 3% (na)
30.06.2016
IPF Digital Estonia 14% (10%)
104
31.12.2016
AIRES LAENUD 3% (3%)
90
30.06.2017
Hüpoteeklaen 3% (4%) BB Finance 5% (5%)
71
muud 16% (14%)
PLACET GROUP 7% (7%)
42 30
mogo 7% (7%)
Creditstar Estonia 9% (10%)
6
28
Coop Finance 12% (12%)
42
30
24
Koduliising 12% (13%) Telia Eesti 9% (15%)
44
3
sõiduki liising
2
0
0
muu vara liising
0
elamukinnisvaraga seotud krediit
muu rahaline krediit
vara ost järelmaksuga
10. Krediidiandjate väljastatud laenud
Muud krediidiandjad
Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga
11. Makseteenused Turujaotus: TavexWise 38% Talveaed 29% Coop Finants 14% Teenuse maht: maksete maht 210 miljonit eurot Eestis tegutses 2017. aasta esimesel poolel 13 makseasutust, nendest 5 erandiloa 32 alusel. Reaalselt vahendas esimesel poolaastal makseid 8 makseasutust. Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht kas vas tänavu esimesel poolaastal aasta võrdluses 1,5%, samal ajal kasvas maksete arv 21%. Makseid vahendati 210 miljoni euro ulatuses (aasta varem 207 miljonit eurot) ja kokku tehti 1 904 717 makset (aasta varem 1 568 050 makset).
Esimesel poolaastal on oma turuosa hoogsalt kasvatanud Talveaed, maksete mahu põhjal 12%lt 29%ni. Eurex Capitali turuosa vähenes samal ajal 30%lt 11%ni. Suurima turuosaga on TavexWise (38%). Maksete arvu poolest kuulus aga suurim turuosa jät kuvalt Coop Finantsile (endine ETK Finants), kes vahendas 95% kõikidest maksetest.
Makseasutuste vahendatud tehingute käive (mln eurodes)
Makseasutuste turu jaotus 2017. aasta esimesel poolel vahendatud käibe järgi (sulgudes 2016. aasta esimene pool)
2015 2016
267
2017
Eurex Capital 11% (30%)
11. Makseteenused
205
211
209
TavexWise 38% (45%)
181
Coop Finants 14% (12%)
124 94
132 112 86
muud 8% (1%)
1. kvartal
32
29
2. kvartal
3. kvartal
4. kvartal
Talveaed 29% (12%)
Erandiluba põhineb eranditel, mis tehakse e-raha teenuste osutajatele makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 põhjal.