Eesti finantsteenuste turu ülevaade 30. juuni 2016 seisuga by Finantsinspektsioon

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Ăœlevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni jĂ¤relevalve alla kuuluvate ettevĂľtete Eestis osutatud teenused

Sisukord

Finantsturu 체ldine areng

Eraklientide jaotus teenuste kaupa

Elukindlustus

3.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

4. Kahjukindlustus

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Investeerimis- ja pensionifondid

Teise pensionisamba v채ljamaksed

7. Portfellivalitsemine

Makseteenused

Krediidiasutuste v채ljastatud laenud

10.

Krediidiandjate v채ljastatud laenud

11.

Hoiustamine

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

1. Finantsturu üldine areng 2016. aasta esimesel poolel olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul erinevad. Vabatahtlike pikemaajaliste säästmisja investeerimisteenuste kasv oli vähene, samas kui tarbimise1 finantseerimiseks võetud teenuste maht kasvas jõudsalt. Hoiuste koondjääk kasvas 2016. aasta esimesel poolel 3% ehk 458 miljoni euro võrra. See kasv toetus nõud miseni ja üleööhoiustele (lisandus 805 miljonit eurot), eelkõige madalate intressimäärade tõttu. Tähtajaliste hoiuste jääk aga vähenes, 331 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli 2016. aasta juuni lõpu seisuga paigutatud kokku 16 miljardit eurot. Pankade laenuportfellide2 koondjääk kasvas 2016. aasta esimesel poolel 3% ehk 0,6 miljardi euro võrra3 . Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 17,3 miljardit eurot. Uue teenusena on lisandunud krediidi andjate väljastatud laenud, mille maht oli juuni lõpus 0,7 miljardit eurot4 . Investeerimisteenuste valdkonnas on mahtude kasv aeglustunud. Erandiks on pensionifondid, mille koondvarade

maht kasvas esimese poolaastaga 9%, samas kui teiste Eestis registreeritud investeerimisfondide oma suurenes 3%. Investeeringud välisfondidesse 5 aga vähenesid, poolaastaga 2%, ja muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid samuti, 5%. Individuaalportfellide koondmaht praktiliselt ei muutunud, kasvades vaid 1%. Kokkuvõttes vähenes 2016. aasta esimesel p oolel säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimisfondid, pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 4%, juuni lõpuks 9,3 miljardi euroni (2015. aasta lõpus oli 9,7 miljardit eurot 6). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aga poolaastaga 7%, juuni lõpuks 12,8 miljardi euroni. Kindlustusmaksete maht elukindlustuses vähenes 2016. aasta esimesel poolel 4% ja moodustas 41 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses aga samal ajal kasvas, 9%, ja moodustas 149 miljonit eurot.

Eesti finantsasutuste osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht juuni lõpu 2016 seisuga (miljonites eurodes)

Maht

1. Finantsturu üldine areng

Teenus

sh Eesti residendist eraisikutele osakaal koguteenuses

Investeerimisfondid

621

–

Pensionifondid

2994

100%

Eestis pakutavad välisfondid

518

19%

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised

227

100%

Individuaalportfellid

636

14%

Pangalaenud

17 286

7387

43%

Krediidiandjate laenud

682

100%

Nõudmiseni ja üleööhoiused

12 841

4296

33%

Tähtajalised ja säästuhoiused

3055

1680

55%

Investeerimis- ja muud hoiused

72%

Muud finantsinstrumendid

1386

312

23%

Statistikaameti andmetel kasvas eratarbimine 2016. aasta esimesel poolel 3,4% ning oli majanduskasvu peamine vedur.

Andmed laenude kohta sisaldavad krediidiasutuste väljastatud laene Eestis.

Krediidiasutustest väljastatud laenude kogujääk kasvas tegelikult 6%, ent see sisaldas ühe turuosalise kontsernisisest laenu (u 0,4 miljardit eurot).

Alates 21. märtsist 2016 teeb Finantsinspektsioon järelevalvet ka krediidiandjate ja -vahendajate üle, nende andmed on lisatud käesolevasse ülevaatesse.

Et vältida mitmekordset andmete näitamist, on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest maha arvatud Eesti kindlustus asutuste ning investeerimis- ja pensionifondide investeeringud.

Finantsvarade hulka on lisatud ka Eesti krediidiasutuste väärtpaberikontodel hoitavad väärtpaberid.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Alates 2016. aastast on Finantsinspektsioonile kättesaadav ka krediidiandjate aruandlus, seega on nende väljastatud laenude andmed lisatud ka käesolevasse ülevaatesse. 2016. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest era isikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpus 9,7 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli

8,1 miljardit eurot. Eesti residentidest era isikute neto finantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 1,6 miljardi euroni. 2015. aasta lõpuga võrreldes neto finantsvarad vähenesid, aga eelkõige seetõttu, et kohustuste hulka lisandusid krediidiandjate laenud. Ilma nendeta oleks finantskohustuste jääk olnud 7,4 miljardit eurot ja neto finantsvarad 2,3 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisikute finantsvarad ja kohustused 10 000

muud finantsinstrumendid individuaalportfellid

8000

pensionifondid 6000

investeerimisfondid investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised

4000

investeerimis- ja muud hoiused tähtajalised ja säästuhoiused

mln eurodes

2000

nõudmiseni ja üleööhoiused laenud

neto finantsvarad

-2000

-4000

-6000

1. Finantsturu üldine areng

-8000 31.12.2011

31.12.2012

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli 2016. aasta juuni lõpus 7375 eurot ja laenude jääk 6132 eurot. Era isiku keskmine neto finantsvarade väärtus oli seega

30.06.2016

1243 eurot (2015. aasta lõpus 1458 eurot). Ilma krediidiandjate laenudeta oleks keskmised neto finantsvarad kerkinud esimese poolaastaga 1762 euroni.

Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad 8000 varad 6000

kohustused neto finantsvarad

4000

eurodes

2000 10

-2000

452

1014

1458

1243

31.12.2015

30.06.2016

-756

-4000

-6000 31.12.2011

31.12.2012

31.12.2013

31.12.2014

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa 7

pensionifondid

pangalaenud krediidiandjate nõudmiseni ja laenud üleööhoiused

438 000

404 000

704 000

680 000

765 000

30.06.2016

449 000

1 919 000

31.12.2015

1 915 000

Eraisikute lepingute arv finantsteenuste kaupa

770 000

Finantsinspektsioonile teadaolevate 8 lepingute arvu järgi on Eesti enimkasutatud teenus nõudmiseni hoius ehk arvelduskonto. Eraisikutele kuulus 2016. aasta juuni lõpu seisuga 1,915 miljonit arvelduskontot 9 (paljudel eraisikutel on mitu kontot). Viimastel aastatel on eraisikute arvelduskontode arv siiski vähenenud: näiteks viis aastat tagasi ehk 2011. aasta juuni lõpus oli arvelduskontosid 2,484 miljonit. Populaarsuselt teine eraisikute finantstoode on laenud. 2016. aasta juuni lõpu seisuga oli eraisikutega sõlmitud 1,108 miljonit laenulepingut10 . Isikute arv, kes olid sõlminud lepingu pensionifondidega, vähenes esimese poolaastaga 770 tuhandelt 765 tuhandeni. Tähtajaliste, säästu- ja investeerimishoiuste lepingute arv kahanes samal ajal 449 tuhandelt 438 tuhandeni.

tähtajalised säästu- ja investeerimishoiused

2. Eraklientide jaotus teenuste kaupa

Klient tähendab ühe lepingu omanikku.

Kuna Euroopa Liidu nõuded on muutunud, ei ole näidatud kindlustuse valdkonna lepingute arvu.

Krediidiasutustes avatud arvelduskontod, mille rahaline jääk on positiivne.

Laenulepingud, mis on sõlmitud pankade ja teiste krediidiandjatega. Mõni isik võib olla sõlminud mitu laenulepingut.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

3. Elukindlustus

Turujaotus: Swedbank Life Insurance SE SEB Elu- ja Pensionikindlustus Compensa Life Vienna Insurance Group SE

39% 26% 24%

Teenuse maht: 2016. aasta esimesel poolel laekus kindlustusmakseid 40,5 miljoni euro ulatuses

Kindlustusmaksed

Kindlustuspakkujad

2016. aasta esimesel poolel kogusid elukindlustusseltsid Eestis kindlustusmakseid 40,5 miljonit euro väärtuses12 . Eelmise aasta esimesel poolel koguti makseid 42 miljoni euro ulatuses ehk aasta võrdluses on kindlustusmaksete maht vähenenud 3,6%.

Kindlustusmaksete põhjal laekus 2016. aasta esimesel poolel kolmele suurimale elukindlustusseltsile – Swedbank Life Insurance SE, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE – 89% kindlustusmaksetest (aasta varem 84%).

Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln eurodes)

Elukindlustusseltside turujaotus 2016. aasta esimesel poolel laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2015. aasta esimene pool)

30.06.2015 30.06.2016 Mandatum Life Insurance Baltic SE 4% (7%)

3. Elukindlustus

16,6

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 7% (9%)

12,7 11,3 9,8 7,9

7,1 5,8

7,0

2,0 0,0

kapitali- investeerimis- annuiteet kogumisriskiga kindlustus elukindlustus

surmajuhtumikindlustus

2,5

0,0

sünni- ja lisaabielukindlustused kindlustus

Kindlustusmaksete on kahanenud eelkõige investeerimis riskiga elukindlustuslepingute tõttu, mille kindlustusmaksete maht vähenes eelmise aasta esimese poolega võrreldes 3,9 miljoni euro võrra. Kapitalikogumiskindlustuse maksete maht vähenes samuti, 0,7 miljoni euro võrra. Nendele toodetele vastukaaluks kasvas annuiteedi ja surmajuhtumikindlustuse maksete maht, vastavalt 1,5 miljoni ja 1,1 miljoni euro võrra. Suurima mahuga toode on endiselt investeerimisriskiga elukindlustus, mis moodustas 2016. aasta esimesel poolel 31% kõikidest elukindlustustoodetest (2015. aasta esimesel poolel 39%). Populaarsuselt teiseks elukindlustusliigiks on tõusnud annuiteet, mille osatähtsus oli 2016. aasta juuni lõpus 28% (aasta varem 23%). Annuiteedi maksed on kasvanud peamiselt seetõttu, et teise pensionisamba lepingute maht on suurenenud13. Kapitalikogumiskindlustus moodustab 18% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem 19%).

Swedbank Life Insurance SE 39% (41%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 24% (19%) SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (24%)

2016. aasta esimesel poolel kasvas Compensa Life Vienna Insurance Group SE kogutud kindlustusmaksete maht (21%), mille tulemusena suurenes tema turuosa (19%-lt 24%-ni). Kindlustusmaksete maht kasvas annuiteedi maksete toel. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turuosa kerkis 24%-lt 26%-ni, samuti tänu annuiteedi maksetele. Swedbank Life Insurance SE turuosa vähenes, 41%-lt 39%-ni.

2016. aastal hakkas kehtima Solventsus II järelevalveraamistik, mistõttu on Finantsinspektsioonile esitatav aruandlus märgatavalt muutunud. Elukindlustuse ülevaate jaoks on seega kasutatud statistikaameti andmeid.

Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.

Teise pensionisamba väljamaksete kohta loe täpsemalt 6. peatükist.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Kapitalikogumiskindlustuse maksete maht on aasta võrdluses vähenenud kõikides elukindlustusseltsides. Kindlustusseltside turujaotus ei ole siiski eriti muutunud. Eesti suurim kapitalikogumiskindlustuse teenuse pakkuja oli 2016. aasta juuni lõpus SEB Elu- ja Pensionikindlustus, turuosaga 49%. Investeerimisriskiga elukindlustuse maksete laekumine on vähenenud peaaegu kõikides elukindlustusseltsides, v.a Compensa Life Vienna Insurance Group SE-s. Kindlustusmaksete laekumine kahanes esimesel poolaastal kõige enam, 49%, Mandatum Life Insurance Baltic SE-s, mille tulemusena vähenes tema turuosa 14%-lt 9%-ni. Teiste elukindlustusseltside turuosa on kasvanud. Turuliider on endiselt Swedbank Life Insurance SE ning kuigi maksete maht on vähenenud, on nende turuosa suurenenud, 61%-lt 63%-ni.

2016. aasta esimesel poolel suurenes annuiteedi maksete laekumine kõikides elukindlustusseltsides, enim aga SEB Elu- ja Pensionikindlustuses, kus maksete maht kasvas 162%. Selle tulemusena on nende turuosa kerkinud 8%-lt 18%-ni. Eesti suurim annuiteedi teenuse pakkuja oli endiselt Compensa Life Vienna Insurance Group SE, kellele kuulus juuni lõpu seisuga 70% turust. ERGO Life Insurance SE Eesti filiaali turuosa vähenes, 27%-lt 10%-ni. Surmajuhtumikindlustuse pakkujate turuosad on muutunud suhteliselt vähe. Suurima osa turust katab Swedbank Life Insurance SE, 63%-ga, millele järgneb 26%-ga SEB Eluja Pensionikindlustus.

Kapitalikogumiskindlustuse turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Investeerimisriskiga elukindlustuse turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 5% (6%)

Swedbank Life Insurance SE 30% (32%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 11% (10%)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 9% (14%)

Swedbank Life Insurance SE 63% (61%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 8% (6%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 5% (5%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 20% (19%)

Annuiteedi turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 18% (8%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 10% (27%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE 70% (65%)

Surmajuhtumikindlustuse turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Mandatum Life Insurance Baltic SE 3% (4%) Compensa Life Vienna Insurance Group SE 3% (3%)

3. Elukindlustus

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 49% (47%)

Swedbank Life Insurance SE 63% (62%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% (28%)

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 5% (3%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

3.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler UADBB Aon Baltic Eesti filiaal Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid

56% 21% 11%

Kliente: 362 vahendatud lepingut

3.1. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Teenuse maht: 2016. aasta esimesel poolel vahendati kindlustusmakseid 228 tuhande euro ulatuses

Vahendatud kindlustusmaksed

Kindlustusmaaklerid

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid 2016. aasta esimesel poolel Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid elukindlustuse makseid kogusummas 228 tuhat eurot. Vahendatud kindlustusmaksete maht suurenes aasta võrdluses 7%. Maksed on kasvanud muude kindlustusliikide, peamiselt tervise- ja riskielukindlustuse toel. Maksete laekumine teiste elukindlustuslepingute raames on vähenenud.

2016. aasta esimesel poolel vahendasid elukindlustus lepinguid 10 kindlustusmaaklerit, ühe võrra rohkem kui aasta varem. Suurim turuosa oli endiselt KindlustusEst Kindlustusmaakleril (56%), kellele järgnesid UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (21%) ning Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid (11%).

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse liikide kaupa (tuhandetes eurodes)

Kindlustusmaaklerite turujaotus elukindlustuse maksete järgi 2016. aasta esimesel poolel (sulgudes 2015. aasta esimene pool)

I pa 2015

muud 4% (11%)

I pa 2016 129

103

IIZI Kindlustusmaakler 4% (3%)

101

Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 11% (20%)

Vagner Insurance Broker 4% (1%) 3

investeerimisriskiga elukindlustus

annuiteet

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

muud liigid

Kindlustusmaaklerid vahendasid 2016. aasta esimesel poolel peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid ning muid elukindlustuslepinguid, vastavalt 99 tuhande ja 129 tuhande euro ulatuses. Muude elukindlustuslepingute seas oli endiselt kõike populaarsem kindlustusliik riskielukindlustus. Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud investeerimisriskiga elukindlustus lepingute makseid oli vähem kui tuhande euro väärtuses ning annuiteedi omasid ei vahendatud üldse. Eesti elukindlustusmaaklerid vahendavad suurel määral Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepinguid: need moodustasid 2016. aasta esimesel poolel 63% kindlustusmaksetest (aasta varem 57%) ja 51% lepingute arvust (aasta varem 49%).

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 21% (17%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 56% (48%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

4. Kahjukindlustus

Turujaotus: IF P&C Insurance ERGO Insurance SE Swedbank P&C Insurance

24% 17% 15%

Kliente: info puudub Teenuse maht: 2016. aasta esimesel poolel laekus kindlustusmakseid 149 miljoni euro ulatuses

Kindlustusmaksed Suurim kindlustusliik on endiselt maismaasõidukite kindlustus ehk kaskokindlustus, mille kindlustusmaksete maht oli esimesel poolaastal 50 miljonit eurot. Nii vara- kui ka liikluskindlustuse maksete maht oli 39 miljonit eurot. 2016. aasta esimesel poolel maksti hüvitistena välja 86 miljonit eurot, 10 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Väljamakstud hüvitiste maht kasvas kõige enam varakindlustuses (14 miljonilt 18 miljoni euroni) ning maismaasõidukite ja liiklus-kindlustuses (vastavalt 31 miljonilt 34 miljoni euroni ja 23 miljonilt 26 miljoni euroni). Õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse hüvitissumma vähenes, 6 miljonilt 4 miljoni euroni.

4. Kahjukindlustus

2016. aasta esimesel poolel laekus Eestis tegutsevatele kahjukindlustusseltsidele ja välismaiste kahjukindlustusseltside filiaalidele kindlustusmakseid kokku 149 miljonit eurot (aasta varem 137 miljonit eurot). Välismaiste kindlustusseltside Eesti filiaalid moodustasid sellest 35 miljonit eurot ehk 24% kõikidest kindlustusmaksetest (aasta varem 31 miljonit eurot ehk 22%). Kahjukindlustusseltside kogutud maksetest koguti 78 miljonit eurot (ehk 52% kõikidest maksetest) kindlustusmaaklerite vahendusel (aasta varem 51%). Peaaegu kõikide kahjukindlustusliikide kindlustusmaksete maht on suurenenud. Enim on kasvanud liikluskindlustuse ja varakindlustuse maksete maht, esimesel poolaastal aasta võrdluses vastavalt 4 miljoni ja 3 miljoni euro võrra.

Kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 47 35

9 2

liikluskindlustus

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus 30.06.2015

1 varakindlustus

sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)

rahalise kaotuse kindlustus

30.06.2016

Väljamakstud hüvitised kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 34 31 23

26 18 14 6

4 1

liikluskindlustus

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

30.06.2015

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)

rahalise kaotuse kindlustus

30.06.2016

Kahjukindlustuse andmed hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid ega sisalda Eesti kindlustusseltside sõlmitud lepinguid välisriikide filiaalides.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Kindlustuspakkujad Kahjukindlustusandjate turul muutus 2016. aasta esimesel poolel enim IF P&C Insurance’i turuosa, mis vähenes aasta võrdluses 27%-lt 24%-ni. Inges Kindlustuse turuosa aga kasvas, nullilähedaselt osakaalult 2%-ni. Kahjukindlustajate turuliider on laekunud kindlustusmaksete järgi 24%-ga IF P&C Insurance. ERGO Insurance SE-le kuulub 17%, Swedbank P&C Insurance’ile 15% ja ‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaalile 14% turust. Välismaiste kindlustusandjate filiaalide turuosa oli juuni lõpu seisuga kokku 24%. If P&C Insurance’i turuosa vähenes 2016. aasta esimesel poolel kõikides suurtes kindlustusliikides: liiklus-, maismaasõidukite- ja varakindlustuses. Liikluskindlustuse turuliidriks on seega tõusnud 22%-ga ERGO Insurance SE, talle järgneb 21%-ga If P&C Insurance. Suurim turuosa maismaasõidukite- ja varakindlustuses kuulub endiselt If P&C Insurance’ile, vastavalt 24% ja 28% kogu turust.

Liikluskindlustuse turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) Gjensidige Baltic Eesti filiaal 6% (7%)

4. Kahjukindlustus

Swedbank P&C Insurance 7% (7%)

Seesam Insurance 8% (7%)

Salva Kindlustus 8% (9%) muud 1% (0%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 13% (13%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 7% (6%) Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal 1% (0%)

ERGO Insurance SE 22% (22%)

Inges Kindlustus 6% (1%) IF P&C Insurance 21% (28%)

Varakindlustuse turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) Gjensidige Baltic Eesti filiaal 3% (3%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 16% (15%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 3% (3%)

Swedbank P&C Insurance 18% (17%)

ERGO Insurance SE 13% (13%)

Seesam Insurance 12% (11%)

Salva Kindlustus 7% (7%)

IF P&C Insurance 28% (31%)

Kahjukindlustusseltside turujaotus 2016. aasta esimesel poolel laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2015. aasta esimene pool) Gjensidige Baltic Eesti filiaal 3% (3%)

Swedbank P&C Insurance 15% (15%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 14% (15%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 6% (5%) ERGO Insurance SE 17% (17%)

Seesam Insurance 10% (10%) Salva Kindlustus 7% (7%) muud 2% (1%) Inges Kindlustus 2% (0%)

IF P&C Insurance 24% (27%)

Maismaasõidukite kindlustuse turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) Gjensidige Baltic Eesti filiaal 2% (2%) Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal 1% (0%)

Swedbank P&C Insurance 18% (19%)

‘Lietuvos draudimas’ Eesti filiaal 17% (17%) BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal 7% (6%)

ERGO Insurance SE 16% (15%)

Seesam Insurance 11% (12%) Salva Kindlustus 4% (4%)

IF P&C Insurance 24% (25%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

4.1. K ahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid Turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler Marsh Kindlustusmaakler Vandeni Kindlustusmaaklerid

29% 12% 11%

Kliente: 409 414 vahendatud lepingut Teenuse maht: 2016. aasta esimesel poolel vahendati kindlustusmakseid 78 miljoni euro ulatuses

Vahendatud kindlustusmaksed Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid. 2016. aasta esimesel poolel moodustasid 58 miljonit eurot ehk 75% kõikidest vahendatud kindlustusmaksetest Eesti kindlustusseltside omad ja 19 miljonit eurot ehk 25% välisriikide kindlustusandjate omad. Välisriikide kindlustusseltside lepingutest kuulub suurim osa muude sõidukite ja transporditavate kaupade kindlustusele (8 miljoni euro väärtuses), millele järgneb rahalise kaotuse kindlustus (5 miljoni euro väärtuses) ja varakindlustus (2 miljoni euro väärtuses). Mitme kahjukindlustusliigi puhul vahendatakse maaklerite kaudu ligikaudu pooled kindlustusmaksetest, näiteks muude sõidukite ja transporditavate kaupade kindlustuse puhul 50% ja maismaasõidukite kindlustuse puhul 49% kogu maksetest.

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes) 23 17

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2016. aasta esimesel poolel kahjukindlustuslepinguid maksete kogusummas 78 miljonit eurot15 ehk 8 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Nii nagu kahjukindlustusseltsidele laekunud maksete põhjal näha, on ka maaklerite vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi suurim kindlustusliik maismaasõidukite kindlustus, kus vahendati esimesel poolaastal kindlustusmakseid 23 miljoni euro ulatuses. Erinevalt kahjukindlustusseltsidest on maaklerite kaudu vahendatud kindlustusliikidest populaarsuselt järgmine liikluskindlustus (19 miljonit eurot), millele järgneb varakindlustus (14 miljonit eurot).

19 13

7 2 liikluskindlustus

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

1 maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus

varakindlustus

sõiduki tsiviilvastutusvaldaja kindlustus vastutuskindlustus

I pa 2015

rahalise kaotuse kindlustus

1 muud

I pa 2016

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kahjukindlustusmaksete osakaal 62% 47%

49%

47%

45%

50%

32%

13%

45%

45% 35%

31%

40%

16% 3%

liikluskindlustus

õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustus

maismaasõidukite kindlustus

muude sõidukite ja transp. kaupade kindlustus I pa 2015

varakindlustus

sõiduki valdaja tsiviilvastutusvastutuskindlustus kindlustus (v.a liikluskindlustus)

rahalise kaotuse kindlustus

I pa 2016

Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendasid maaklerid ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid, mida käesolev ülevaade ei hõlma. Nende kindlustusmaksete maht oli 2016. aasta esimesel poolel 2 miljonit eurot.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Kindlustusmaaklerid Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2016. aasta esimesel poolel 40 kindlustusmaaklerit, kellest oli suurim turuosa (29%) IIZI Kindlustusmaakleril16 . Talle järgnesid 12%-ga Marsh Kindlustusmaakler ja 11%-ga Vandeni Kindlustusmaaklerid. Liikluskindlustuses oli suurim turuosa 2016. aasta juuni lõpus (53%) IIZI Kindlustusmaakleril, talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler (10%) ja CHB Kindlustusmaakler (4%). Maismaasõidukite kindlustuses on suurim turuosa IIZI Kindlustusmaakleril (39%), talle järgnevad Kindlustus Est Kindlustusmaakler (8%) ja DNB Kindlustusmaakler (7%). Varakindlustuses on 20%-ga turuliider UADBB Aon Baltic Eesti filiaal, talle järgnevad Marsh Kindlustusmaakler (19%) ja IIZI Kindlustusmaakler (17%). Reisikindlustuses on suurim turuosa IIZI Kindlustusmaakleril (42%), talle järgnevad KindlustusEst Kindlustus maakler (9%) ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (7%).

Kindlustusmaaklerite turujaotus kahju kindlustuse maksete järgi 2016. aasta esimesel poolel (sulgudes 2015. aasta esimene pool) Kominsur Kindlustusmaakler 3% (3%) DNB Kindlustusmaakler 3% (3%) Vagner Insurance Broker 3% (4%)

CHB Kindlustusmaakler 5% (5%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 6% (6%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 7% (8%) Vandeni Kindlustusmaaklerid 11% (6%)

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Marsh Kindlustusmaakler 12% (13%)

Kindlustusmaaklerite turujaotus liikluskindlustuses juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

IIZI Kindlustusmaakler 29% (30%)

Kindlustusmaaklerite turujaotus maismaasõidukite kindlustuses juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%) Fix Kindlustusmaakler 2% (1%)

muud 25% (28%)

Vagner Insurance Broker 3% (4%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 3% (3%)

Vagner Insurance Broker 4% (4%)

Fix Kindlustusmaakler 2% (1%) Kindlustusmaakler VagnerCHB Insurance Broker 3% (4%) 4% (4%)

muud 25% (28%)

UADBB Aon Baltic Vagner Insurance Broker 4% (4%) Eesti filiaal 5% (5%) Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%)

muud 23% (25%)

UADBB Aon Baltic CHB Kindlustusmaakler Eesti filiaal 5% (5%)5% (5%)

KindlustusEst CHB Kindlustusmaakler Kindlustusmaakler 4% (4%) 10% (8%)

Smart Kindlustusmaakler CHB Kindlustusmaakler 5% (3%) 5% (5%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 10% (8%)

DNB Kindlustusmaakler Smart Kindlustusmaakler 7% (6%) 5% (3%)

IIZI Kindlustusmaakler 53% (52%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler DNB Kindlustusmaakler 8% (6%) (8%) 7%

IIZI Kindlustusmaakler 39% (40%)

IIZI Kindlustusmaakler 53% (52%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 8% (8%)

IIZI Kindlustusmaakler 39% (40%)

muud 24% (27%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (4%) Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

muud 24% (27%)

IIZI Kindlustusmaakler 17% (15%)

muud 20% (22%)

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%) ABC Kindlustusmaaklerid Vagner Insurance Broker 4% (5%) 4% (4%)

muud 20% (22%)

Optimal Kindlustusmaakler ABC Kindlustusmaaklerid 6% (8%) 4% (4%)

CHB Kindlustusmaakler 11% (11%) IIZI Kindlustusmaakler 17% (15%)

Kindlustusmaaklerite turujaotus reisikindlustuses juuni lõpu 2016 CHB Kindlustusmaakler 4% (4%) seisuga (sulgudes juuni Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%) lõpp 2015) Vagner Insurance Broker 4% (5%) CHB Kindlustusmaakler 4% (4%)

KindlustusEst Kindlustusmaakler 5% (4%) CHB Kindlustusmaakler 11% (11%)

Optimal Kindlustusmaakler UADBB Aon Baltic 6% (8%) Eesti filiaal 7% (8%) UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 20% (18%) UADBB Marsh Kindlustusmaakler Aon Baltic 19% (21%) Eesti filiaal 20% (18%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal KindlustusEst Kindlustusmaakler (8%) 9%7%(9%) KindlustusEst Kindlustusmaakler 9% (9%)

Marsh Kindlustusmaakler 19% (21%)

muud 23% (25%)

Marsh Kindlustusmaakler 4% (4%)

Kindlustusmaaklerite turujaotus varakindlustuses juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%) lõpp 2015)

muud 22% (22%)

Koondab IIZI Kindlustusmaakler Aktsiaseltsi ja Insurance broker services OÜ turuosa 2015. aastal.

IIZI Kindlustusmaakler 42% (36%) IIZI Kindlustusmaakler 42% (36%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Kahjukindlustusvahendajate sektoris jaguneb valdav osa turust nii vahendatud lepingute arvu kui ka saadud vahendustasude summade põhjal vähem kui poolte m aaklerite vahel.

Allpool toodud tabelist nähtub, et 89% vahendatud lepingutest on sõlminud 30% kindlustusmaakleritest (ehk 12 maaklerit 40-st).

Suurimate kahjukindlustusmaaklerite turuosad vahendatud lepingute arvu põhjal

Maakler

Turuosa I pa 2016

IIZI Kindlustusmaakler

56%

59%

KindlustusEst Kindlustusmaakler

10%

Vagner Insurance Broker

CHB Kindlustusmaakler

NB Kindlustusmaakler

Balti Kindlustusmaakler

Aadel Kindlustusmaaklerid

Smart Kindlustusmaakler

DNB Kindlustusmaakler

BCP Kindlustusmaakler

ABC Kindlustusmaaklerid

Optimal Kindlustusmaakler

4.1. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

I pa 2015

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

5. Investeerimis- ja pensionifondid

Turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid LHV Varahaldus SEB Varahaldus

39% 18% 17%

Osakuomanike koguarv: 776 706 kehtivat lepingut Teenuse maht: fondide kogumaht 3,6 miljardit eurot

5. Investeerimis- ja pensionifondid

Fondide varade maht Investeerimisfondide, sealhulgas pensionifondide varade maht oli 2016. aasta juuni lõpus 3,6 miljardit eurot, suurenedes esimesel poolaastal 270 miljoni euro võrra ehk 8%18 . Möödunud aasta esimesel poolel oli varade maht kasvanud 289 miljoni euro võrra. Fondisektori kasvu vedasid endiselt kohustuslikud pensionifondid: nende varade maht suurenes 2016. aasta esimesel poolel 251 miljoni euro võrra ehk 10%, juuni lõpuks 2,863 miljardi euroni. Vabatahtlike pensionifondide varade maht kasvas samal ajal 3 miljoni euro võrra: 128 miljonilt 131 miljoni euroni. Kasvu poolest järgnevad kohustuslikele pensioni fondidele kinnisvarafondid: nende varade maht suurenes 2016. aasta esimesel poolel 58 miljoni euro võrra ehk 26%, juuni lõpuks 281 miljoni euroni. Kinnisvarafondide varade

maht on juba suurem kui vabatahtlike pensionifondide oma ning peaaegu sama suur kui aktsiafondide oma. Kinnisvarafondide mahu kasvu on toetanud nii uute investorite lisandumine kui ka portfellide väärtuse suurenemine. Aktsiafondide19 varade maht ei ole praktiliselt muutunud, kasvades esimese poolaastaga 1 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 300 miljoni euroni. Võlakohustuste fondide varade maht samal ajal vähenes, 44 miljonilt 9 miljoni euroni, kuna madalate intressimäärade tõttu on investorite huvi kahanenud. Suurim fonditüüp on endiselt ülekaalukalt kohustuslikud pensionifondid, mis moodustab 79% kogu fondisektori varade mahust. Populaarsuselt teisel kohal on 8% osakaaluga aktsiafondid, sellele järgnevad peaaegu 8% osakaaluga kinnisvarafondid. Riskikapitali fondidele kuulus 1% ja vabatahtlikele pensionifondidele 4% fondide varade kogumahust.

Fondide investeeringute turuväärtus (mln eurodes) 2863 2451

319 65

299

2612

300

128

võlakohustuste fondid

aktsiafondid

kohustuslikud pensionifondid 30.06.2015

128

131

vabatahtlikud pensionifondid 31.12.2015

191

223

281

kinnisvarafondid 30.06.2016

Investeerimisfondide andmed hõlmavad kõiki Eestis registreeritud investeerimisfondide kliente, sealhulgas välisriikide omi.

Varade maht on kajastatud turuväärtuses.

Kohalike aktsiafondide alla loetakse ka fondifondid ja segafondid.

riskikapitali fondid

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Fondide osakuomanikud

aktsiafondid

44 058

44 396

11 496

466 385 194

võlakohustuste fondid

12 508

30.06.2016

44 431

31.12.2015

725 705

712 624

30.06.2015

720 637

Fondide osakuomanike arv

12 002

Osakuomanike arv Eesti fondides vähenes 2016. aasta esimesel poolel 6111 võrra, juuni lõpuks 776 706-ni20. Enamiku fondiliikide osakuomanike arv on kahanenud, seejuures enim kohustuslikes pensionifondides:21 esimese poolaastaga 5068 võrra, juuni lõpuks 720 637-ni. Vabatahtlike pensionifondide osakuomanike arv vähenes samal ajal 373 võrra. Aktsiafondide osakuomanike arv on vähenenud 506 võrra, võlakohustuste fondide oma 191 võrra. Osaku omanike arv on kasvanud vaid muudes fondides (kinnisvaraja riskikapitali fondid), 27 võrra. Suurim fondiliik oli seega klientide arvu järgi 2016. aasta juuni lõpus kohustuslikud pensionifondid (720 637 osakuomanikku), millele järgnesid vabatahtlikud pensionifondid (44 058), aktsiafondid (11 496), kinnisvaraja riskikapitalifondid (321) ning võlakohustuste fondid (194). Suurimad investeeringud ühe osakuomaniku kohta 22 olid 2016. aasta juuni lõpu seisuga tehtud kinnisvarafondidesse (910 285 eurot), kuna nendesse fondidesse investeerivad enamasti jõukad eraisikud ja kutselised investorid. Kinnisvarafondidele järgnesid võlakohustuste fondid (44 505 eurot) ja aktsiafondid (26 090 eurot). Kohustuslike pensionifondide investeeringud ühe kliendi kohta olid keskmiselt 3973 eurot ning vabatahtlike pensionifondide oma 2963 eurot.

157 294 321

kohustuslikud pensionifondid

vabatahtlikud pensionifondid

muud fondid

Fondide valitsejad Fonditeenuste turu jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) SEB Varahaldus 17% (19%) SmartCap 1% (1%) Trigon Funds 2% (2%) Avaron Asset Management 2% (2%) LHV Varahaldus 18% (16%)

Danske Capital 7% (7%)

EfTEN Capital 5% (4%)

5. Investeerimis- ja pensionifondid

Fonditeenuste turul kasvas 2016. aasta esimesel poolel kahe osalise turuosa: LHV Varahalduse oma, aasta varasemalt 16%-lt 18%-ni, ning EfTEN Capitali oma, 4%-lt 5%-ni. Nii SEB Varahalduse kui ka Swedbank Investeerimisfondide turuosa on vähenenud, vastavalt 19%-lt 17%-ni ja 40%-lt 39%-ni. Juuni lõpu seisuga oli seega esimest korda LHV Varahalduse valitsetavate fondide varade maht suurem kui SEB Varahalduse oma. Suurim turuosa kuulub endiselt 39%-ga Swedbank Investeerimisfondidele.

Nordea Pensions Estonia 7% (7%) Northern Horizon Capital 2% (2%)

Swedbank Investeerimisfondid 39% (40%)

Osakuomanike arv sisaldab ka mitteresidente.

Osakuomanikud võivad omada sääste erinevates pensionifondides, esimesel poolaastal toimus varade koondamine väiksema arvu pensionifondide vahel.

Investeeringud ühe osakuomaniku kohta näitavad vaid investeeringu ligikaudset suurust: näiteks kui pensionifondidega liituvad uued kliendid, siis keskmise investeeringu suurus väheneb.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Aktsiafondide turul kasvas esimesel poolaastal Avaron Asset Managementi turuosa, 17%-lt 21%-ni, ja Swebank Investeerimisfondide oma vähenes, 56%-lt 52%-ni. Võlakohustuste fondide23 turujaotus muutus 2016. aasta esimesel poolel märkimisväärselt, kuna SEB Varahaldus ja Danske Capital likvideerisid oma fondid. Avaron Asset Managementi turuosa kerkis selle tulemusena 12%-lt 93%-ni. Kohustuslike pensionifondide turul suurenes LHV Varahalduse turuosa, esimesel poolaastal 20%-lt 22%-ni. Swedbank Investeerimisfondide turuosa on samuti kasvanud, 4 1%-lt 42%-ni. Ülejäänud pensionifondide valitsejate

turuosad on aga vähenenud: SEB Varahalduse oma 21%-lt 20%-ni, Danske Capitali oma 9%-lt 8%-ni ja Nordea Pensions Estonia oma 9%-lt 8%-ni. Vabatahtlike pensionifondide turul suurenes 2016. aasta esimesel poolel LHV Varahalduse turuosa, 5%-lt 6%-ni, ja Nordea Pensions Estonia turuosa, 7%-lt 8%-ni. Swedbank Investeerimisfondide turuosa samal ajal aga vähenes, 59%-lt 57%-ni. Muude fondide seas kasvasid esimesel poolaastal enim kinnisvarafonde haldava Northern Horizon Capitali turuosa, 19%-lt 22%-ni, ja EfTEN Capitali turuosa, 59%-lt 61%-ni.

Aktsiafondide turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Võlakohustuste fondide turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Avaron Asset Management 21% (17%)

Avaron Asset Management 93% (12%)

SEB Varahaldus 6% (7%) Danske Capital 1% (1%)

SEB Varahaldus 7% (84%) Danske Capital 0% (4%)

5. Investeerimis- ja pensionifondid

Trigon Funds 20% (19%)

Swedbank Investeerimisfondid 52% (56%)

Kohustuslike pensionifondide turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) SEB Varahaldus 20% (21%)

SEB Varahaldus 25% (25%) LHV Varahaldus 6% (5%)

Danske Capital 8% (9%)

LHV Varahaldus 22% (20%)

Nordea Pensions Estonia 8% (9%)

Muude fondide turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) FB Asset Management 2% (2%) United Asset Management 1% (0%)

Northern Horizon Capital 22% (19%)

SmartCap 8% (11%)

Trigon Asset Management 4% (7%) Birdeye Capital 2% (2%)

EfTEN Capital 61% (59%)

Danske Capital 4% (4%)

Nordea Pensions Estonia 8% (7%)

Swedbank Investeerimisfondid 42% (41%)

Vabatahtlike pensionifondide turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Võlakohustuste fondide alla kuuluvad rahaturu- ja intressifondid.

Swedbank Investeerimisfondid 57% (59%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

6. Teise pensionisamba väljamaksed Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel oli 2016. aasta juuni lõpus õigus teise pensionisamba väljamakseteks 30 139 inimesel, 3330 võrra enamal kui aasta varem. Nendest olid 38% ehk 11 392 mehed ja 62% ehk 18 747 naised. Ainult fondipensioni24 väljamakseid sai 2016. aasta juuni lõpu seisuga 38% teise pensionisamba väljamaksete saajatest. Fondide kaudu ja ühekordseid väljamakseid25 sai 10% ning

ainult ühekordseid väljamakseid 17% väljamaksete saajatest. Pensionilepingu alusel26 sai väljamakseid 15% kõikidest saajatest. Ülejäänud 20% inimesi, kellel on õigus saada teisest pensionsambast väljamakseid, ei ole selleks soovi avaldanud. Elukindlustusseltsidest oli teise pensionisamba turul suurim turuosa 62%-ga Compensa Life Vienna Insurance Groupil.

Teise pensionisambaga liitunud vanaduspensionäride jaotus väljamakse liigi järgi 2016. aasta juuni lõpus

Kindlustusandjate turujaotus teise pensionisamba lepingute arvu järgi juuni lõpu 2016 seisuga

ei ole saanud väljamakseid 20%

ainult ühekordne väljamakse 17%

ainult fondipension 38%

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal 20%

SEB Elu- ja Pensionikindlustus 18%

Fondipension on kokkulepitud kava osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel, mille alusel tehakse osakuomanikule pensionifondist kindla aja jooksul korrapäraseid väljamakseid.

Ühekordsed väljamaksed võetakse pensionifondist korraga välja.

Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel peab kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.

6. Teise pensionisamba väljamaksed

fondipension ja ühekordsed väljamaksed 10%

pensionileping 15%

Compensa Life Vienna Insurance Group 62%

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

7. Portfellivalitsemine

Turujaotus: Swedbank grupp SEB Bank grupp Nordea Bank AB Eesti filiaal LHV Pank

50% 28% 8% 8%

Teenuse maht: portfellide kogumaht 636 miljonit eurot

Portfellide maht

Portfellivalitsemise kliendid

Portfellide valitsemist pakuvad nii fondivalitsejad, pangad kui ka investeerimisühingud. Portfellide koondmaht esimesel poolaastal eriti ei muutunud, kerkides veidi 2015. aasta lõpu 628 miljonilt eurolt juuni lõpuks 636 miljoni euroni.

Enamik klientide koondportfelli mahust kuulus 2016. aasta juuni lõpu seisuga Eesti residentidele: ligikaudu 85% kogumahust ehk 538 miljonit eurot (2015. aasta lõpus 550 miljonit eurot). Sellest omakorda 343 miljonit eurot kuulus finantseerimisasutustele, 104 miljonit eurot äriühingutele, 90 miljonit eurot eraisikutele ja 1 miljon eurot valitsusele28 . Suurim portfellivalitsemise kliendirühm on finantseerimisasutused, kelle portfellide maht moodustas 2016. aasta juuni lõpus 344 miljonit eurot. Poolaastaga kasvas finantseerimisasutuste portfellide maht 1% ehk 4 miljoni euro võrra.

Portfellide maht (mln eurodes) 30.06.2015

466

31.12.2015

454

453

30.06.2016

7. Portfellivalitsemine

101 266

171

179

Finantseerimisasutuste portfellide maht (mln eurodes)

698 609 3

fondivalitsejad

kokku Eesti residendid

866

627

677

697

715

405

416

603

investeerimisühingud

420 325

Portfellide maht, mida valitsevad fondivalitsejad, kasvas 2016. aasta esimesel poolel 171 miljonilt 179 miljoni euroni. Pankade valitsetavate kliendiportfellide maht samal ajal veidi vähenes, 454 miljonilt 453 miljoni euroni. Investeerimisühingute valitsetavate portfellide maht aga kasvas, 3 miljonilt 4 miljoni euroni.

Individuaalportfellide koondmaht 1600

429

480

krediidiasutused 308

311

329

313

344

338

343

30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016

Äriühingute portfellide maht oli 2016. aasta juuni lõpus 136 miljonit eurot (2015. aasta lõpus 151 miljonit eurot). Residentidest äriühingute portfellide maht vähenes poolaastaga 117 miljonilt 104 miljoni euroni. Äriühingute portfellide maht (mln eurodes) 328

329

1200 255

264

346

283

kokku Eesti residendid 241

800

166

176

169

161

166

142

132

180 142

400

340

152

151

117

136

104

0 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 2011 2012 2011 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016

30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016

Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki turuosalisi Eestis, kes seda teenust pakuvad, sh nõustamist. Nende kliendid võivad olla nii Eestist kui ka välisriigist.

Finantseerimisasutused hõlmavad siin kindlustusandjaid, pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi. Äriühingute alla kuuluvad ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud. Eraisikud hõlmavad lisaks ka mittetulundusühinguid. Valitsuse all arvestatakse ka riiklikke sotsiaalabifonde.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Eraisikute portfellide maht suurenes esimese poolaastaga 131 miljonilt 138 miljoni euroni, sh residentidest eraisikute oma 89 miljonilt 90 miljoni euroni.

Eraisikute portfellide maht (mln eurodes) kokku Eesti residendid 91 79

111

107

121

119

112

85 83

132

131

138

30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016

Portfellivalitsejad

Portfellide valitsemise turujaotus teenusepakkuja järgi juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Portfellide valitsemise turujaotus fondivalitsejate järgi juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Trigon Funds 3% (6%) Trigon Funds 3% (6%)

SEB Varahaldus 18% (13%) SEB Varahaldus 18% (13%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 8% (7%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 8% (7%) SEB Pank 10% (10%) SEB Pank 10% (10%) Danske Capital 0% (13%) Danske Capital 0% (13%)

Swedbank 45% (40%) Swedbank 45% (40%)

LHV Pank 8% (6%) LHV Pank 8% (6%)

Swedbank Investeerimisfondid 16% (3%) muud 1% (1%) muud 1% (1%) Trigon Funds 9% (16%) Trigon Funds 9% (16%)

Avaron Asset Management Swedbank Investeerimisfondid 16% (3%) 3% (2%) Avaron Asset Management 3% (2%) Kawe Kapital 7% (5%) Kawe Kapital 7% (5%) Danske Capital 0% (37%) Danske Capital 0% (37%)

7. Portfellivalitsemine

Danske Capital lõpetas portfellivalitsemise teenuse osutamise ning selle tulemusena jaotus tema 13% turuosa statistiliselt teiste teenuspakkujate vahel. Teiste turuosaliste valitsetavate varade maht eriti ei muutunud. Portfellide valitsemise suurim turuosa kuulus 2016. aasta juuni lõpus Swedbank grupi ettevõtetele ja see kasvas aastaga 41%-lt 50%-ni. SEB Bank grupi ettevõtete turuosa suurenes samal ajal 23%-lt 28%-ni. Neile järgnesid Nordea Bank AB Eesti filiaal ja LHV Pank, mõlemal on 8% turust.

Fondivalitsejate vaates oli kõige suurem portfelli valitsemise maht SEB Varahaldusel, kelle turuosa kasvas juuni lõpuks aasta võrdluses 37%-lt 64%-ni. Swedbank Investeerimisfondidele kuulus 16% ja Trigon Fundsile 9% fondivalitsejate turust. Pankade vaates valitseb suurimat portfelli Swedbank, kellele kuulus juuni lõpu seisuga 64% turust. Talle järgnevad SEB Pank (14%), Nordea Bank AB Eesti filiaal (11%) ja LHV Pank (11%). 2016. aasta juuni lõpu seisuga pakkusid portfellivalitsemise teenust vaid kaks investeerimisühingut: Cresco Väärtpaberid ja KIT Finance Europe.

SEB Varahaldus 64% (37%) SEB Varahaldus 64% (37%)

Kawe Kapital 2% (2%) Kawe Kapital 2% (2%) muud 1% (0%) muud 1% (0%) Swedbank Investeerimisfondid Swedbank 5% (1%) Investeerimisfondid 5% (1%)

Portfellide valitsemise turujaotus investeerimis ühingute järgi juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Portfellide valitsemise turujaotus krediidiasutuste järgi juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) LHV Pank 11% (10%)

KIT Finance Europe 6% (1%)

LHV Pank 11% (10%)

KIT Finance Europe 6% (1%)

Nordea Eesti Nordea 11% Eesti 11%

Bank AB filiaal Bank AB (12%) filiaal (12%)

Swedbank 64% (63%) Swedbank 64% (63%) SEB 14% SEB 14%

Pank (16%) Pank (16%)

Cresco Väärtpaberid 94% (99%) Cresco Väärtpaberid 94% (99%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

8. Makseteenused Turujaotus: TavexWise Eurex Capital

45% 30%

Teenuse maht: maksete maht 207 miljonit eurot Eestis tegutses 2016. aasta juuni lõpu seisuga 12 makse asutust, nendest 5 erandiloa 29 alusel. Reaalselt vahendas esimesel poolaastal makseid 7 makseasutust. Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht vähenes esimesel poolaastal aasta võrdluses 51%, samas kui maksete arv kasvas 33%. Makseasutuste tehingute näitajad on loomult väga kõikuvad ning lisaks on turult üks osaline lahkunud. Eesti makseasutused vahendasid 2016. aasta esimesel poolel makseid 207 miljoni euro ulatuses (aasta varem 420 miljoni euro väärtuses). Tänavu esimesel poolaastal tehti 1 568 050 makset (aasta varem 1 175 440 makset).

Makseasutuste vahendatud tehingute käive (mln eurodes)

2016. aasta alguses muutus makseteenuse turujaotus märkimisväärselt: hiljuti turule tulnud TavexWise’i turuosa suurenes aasta võrdluses maksete mahu järgi 28%-lt 45%-ni. Eurex Capitali turuosa aga vähenes, 66%-lt 30%-ni. Coop Finantsile (endine ETK Finants) kuuluv turuosa kasvas samal ajal 4%-lt 12%-ni. Maksete arvu poolest kuulus aga suurim turuosa endiselt Coop Finantsile, kes vahendas 97% kõikidest maksetest.

Makseasutuste turujaotus 2016. aasta esimesel poolel vahendatud käibe järgi (sulgudes 2015. aasta esimene pool) Eurex Capital 30% (66%)

267 242

8. Makseteenused

241 213

209

225

211

205

Coop Finants 12% (4%) 112

muud 1% (0%)

Talveaed 12% (2%) 1. kvartal

2. kvartal 2014

3. kvartal 2015

2016

4. kvartal TavexWise 45% (28%)

Erandiluba põhineb eranditel, mis tehakse e-raha teenuste osutajatele makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 põhjal.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Turujaotus: Swedbank SEB Pank Nordea Bank AB Eesti filiaal

39% 23% 19%

Eraisikutest kliente: 703 976 kehtivat lepingut Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 17,3 miljardit eurot

Laenuportfell 2016. aasta juuni lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 7,5 miljardi ja äriühingutele 7,2 miljardi euro ulatuses. Laenud finantseerimisasutustele 34 moodustasid 2,1 miljardit eurot ning laenud valitsusele35 459 miljonit eurot. Eraisikutele väljastatud laenudest kasvas 2016. aasta esimesel poolel enim eluasemelaenude jääk: 122 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 6,4 miljardi euroni. Tarbimisele suunatud laenude jääk kasvas samuti märkimisväärselt: poolaastaga 22 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 438 miljoni euroni. Õppelaenude jääk endiselt kahanes: esimese pool aastaga 11 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 120 miljoni euroni.

Laenude jääk (mln eurodes)

Eraisikutele väljastatud laenude jääk (mln eurodes)

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk jätkas 2016. aasta esimesel poolel kasvamist. Krediidiasutuste Eesti laenuportfelli jääk suurenes poolaastaga 3% ehk 0,6 miljardi euro võrra, juuni lõpuks 17,3 miljardi euroni31 . Laenud äriühingutele 32 moodustasid 42% ja laenud eraisikutele 33 43% kogu portfellist. Suurim osa laenukasvust on tulnud finantseerimis asutustelt, mille laenujääk kasvas esimesel poolaastal 584 miljoni euro võrra. Äriühingutele antud laenude jääk suurenes 265 miljoni euro võrra ja eraisikute oma 149 miljoni euro võrra. Valitsusele väljastatud laenude jääk aga vähenes, 25 miljoni euro võrra.

30.06.2015 31.12.2015 30.06.2016

6630

6935

7200

7173 7332

7481

7600

7200

6800

2147 1225 460

483

459

valitsus

31 32 33 34 35

1563

finantseerimisasutused

äriühingud

eraisikud

6400 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 31.12. 30.06. 2011 2011 2012 2012 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016

Laenud, mida on krediidiasutused väljastanud Eestis. Krediidiasutustest väljastatud laenude kogumaht kasvas tegelikult 6%, ent see sisaldas ühe turuosalise kontsernisisest laenu (umbes 0,4 miljardit eurot). Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid. Sisaldab ka mittetulundusühinguid. Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde. Valitsus koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest, riiklikust sotsiaalkindlustusfondist ja muust eelarvevälisest fondist.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Eraisikute laenude jääk (mln eurodes) 6434 6154 6312

30.06.2015 31.12.2015 30.06.2016

140 eluasemelaenud

131

120

õppelaenud

405

415

438

tarbimislaenud

arvelduskrediit

151

300

152

krediitkaardid

303

318

muud laenud

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Eraisikutele antud laenud Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2016. aasta esimesel poolel kõige enam eluasemelaenud ja tarbimislaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas 407 euro võrra, aga tarbimislaenude oma kahanes,166 euro võrra. Teiste laenuliikide keskmise jäägi muutus oli väiksem. Eluasemelaenude keskmine jääk kasvas esimese pool aastaga 37 892 eurolt 38 299 euroni. Õppelaenude keskmine jääk suurenes samal ajal 2219 eurolt 2227 euroni. Tarbimis laenude keskmine jääk vähenes, 2425 eurolt 2259 euroni, ja arvelduskrediidi oma samuti, 282 eurolt 250 euroni. Krediit kaartide keskmine jääk kahanes veidi vähem, 794 eurolt 791 euroni. Muude laenude36 keskmine jääk suurenes, 13 24 eurolt 14 261 euroni. Muude laenude keskmine jääk on niivõrd suur seetõttu, et neid laene võetakse ka äritegevuse rahastamiseks. Kõigi laenuliikide lepingute arv on suurenenud, v.a õppelaenude oma. Eraisikutega sõlmitud eluasemelaenu lepingute arv oli 2016. aasta juuni lõpus läbi aegade suurim: 168 001 (2015. aasta lõpus 166 577). Õppelaenulepinguid oli sõlmitud 54 049 (2015. aasta lõpus 59 182), tarbimislaenude lepinguid 193 660 (2015. aasta lõpus 171 160), arveldus krediidi lepinguid 73 320 (2015. aasta lõpus 70 786), krediitkaardi lepinguid 192 648 (2015. aasta lõpus 190 174) ning muid laenulepinguid 22 298 (2015. aasta lõpus 22 211).

Eraisikute laenude keskmine jääk (eurodes)

30.06.2015

31.12.2015

30.06.2016

Eluasemelaenud

37 386

37 892

38 299

Õppelaenud

2227

2219

2227

Tarbimislaenud

2369

2425

2259

Arvelduskrediit

277

282

250

Krediitkaardid

779

794

791

Muud laenud

13 260

13 624

14 261

Pangalaenude turu jaotus Eesti laenuturg oli 2016. aasta esimesel poolel endiselt jaotatud peamiselt nelja suure krediidiasutuse vahel, kellele kuulus kokku 89% laenuturust. Suurim turuosa on Swedbankil (39% kogu laenuportfellist), talle järgneb SEB Pank (23%). Nordea Bank AB Eesti filiaali laenuportfelli jääk on suurenenud, mistõttu kasvas ka tema turuosa, 18%-lt 19%-ni. Danske Bank A/S Eesti filiaal katab 8% laenuturust. Ülejäänud 11% turust jagavad omavahel 12 panka, kellest on suurima, 3% turuosaga DNB Pank.

Pangalaenude turu jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015) DNB Pank 3% (4%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (8%)

muud 8% (7%)

Swedbank 39% (39%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 19% (18%)

SEB Pank 23% (24%)

Eraisikud ja mittetulundusühingud võtavad muid laene muu hulgas väärtpaberite soetamiseks ning äritegevuse alustamiseks ja laiendamiseks.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Valitsuse laenude turujaotus on mõningal määral muutunud. Valitsusele väljastatud laenude jääk on kasvanud Danske Bank A/S Eesti filiaalis ning vähenenud SEB Pangas ja Nordea Bank AB Eesti filiaalis. See on mõjutanud ka nende turuosa. 2016. aasta juuni lõpu seisuga oli valitsusele andnud kõige rohkem laene Danske Bank A/S Eesti filiaal, kelle turuosa kasvas aasta võrdluses 23%-lt 32%-ni. Nordea Bank AB Eesti filiaali ja SEB Panga turuosa aga kahanes, vastavalt 17%-lt 13%-ni ja 21%-lt 17%-ni. Swedbankile kuulus juuni lõpus 30% valitsusele väljastatud laenudest. Finantseerimisasutuste laenude turujaotus on aasta jooksul samuti muutunud. Nii Nordea Bank AB Eesti filiaali kui ka Swedbanki laenude jääk on suurenenud, mille

t ulemusel kasvasid nende turuosad vastavalt 25%-lt 36%-ni ja 25%-lt 30%-ni. Äriühingute laenude jääk on suurenenud kõige enam OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis (endine Pohjola Bank plc Eesti filiaal), Danske Bank Eesti filiaalis ja Swedbankis. Selle tulemusena kasvas OP Corporate Bank plc Eesti filiaali turuosa 2%-lt 4%-ni ja Danske Bank A/S Eesti filiaali oma 7%-lt 8%-ni. Kuigi Swedbanki ärilaenude jääk on kasvanud, on see siiski jäänud aeglasemaks kui teistel pankadel, mistõttu kahanes Swedbanki turuosa 36%-lt 34%-ni. Suurim osa eraisikutele kuuluvate laenude jäägist on endiselt koondunud Swedbanki (46%) ja SEB Panka (26%).

Valitsuse laenude turu jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Äriühingute laenude turu jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 32% (23%)

muud 8% (7%)

Swedbank 34% (36%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 13% (17%)

DNB Pank 6% (6%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (7%)

muud 12% (9%) Swedbank 30% (32%)

SEB Pank 17% (21%)

Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Eraisikute laenude turu jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

muud 3% (6%) Swedbank 30% (25%)

LHV Pank 7% (11%) Bigbank 3% (6%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 18% (20%)

DNB Pank 2% (1%) Swedbank 46% (46%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 9% (10%)

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

SEB Pank 22% (22%)

muud 3% (3%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 14% (14%) SEB Pank 21% (27%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 36% (25%)

SEB Pank 26% (26%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Laenuliikide vaates ei ole eraisikutele väljastatud laenude jaotus eriti muutunud. Enamik eraisikutele antud laenudest on elu asemelaenud: 2016. aasta juuni lõpu seisuga 86% kogu laenujäägist ehk 6,4 miljardit eurot. Igapäevaste kulutustega seotud laenude hulgas (tarbimislaenud, krediitkaartide kasutusel olev limiit, arvelduskrediit) on aga suurenenud tarbimislaenude osa-

kaal, 70%-lt 72%-ni. Igapäevase tarbimisega seotud laene oli 2016. aasta juuni lõpuks antud kokku 0,6 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenuturg on väga koondunud: ligikaudu pool turust kuulus 2016. aasta juuni lõpu seisuga Swedbankile, ülejäänu jaotasid omavahel peamiselt SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Eraisikute laenude jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Igapäevase tarbimisega seotud laenude jaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes uuni lõpp 2015)

õppelaenud 2% (2%)

krediitkaardid 25% (26%)

tarbimislaenud 6% (6%) krediitkaardid 2% (2%) muud laenud 4% (4%) arvelduskrediit 3% (4%)

eluasemelaenud 86% (86%)

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Eraisikute eluasemelaenude turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

tarbimislaenud 72% (70%)

Eraisikute õppelaenude turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 10% (11%) Swedbank 45% (44%)

DNB Pank 1% (0%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (1%) Swedbank 64% (64%) SEB Pank 33% (33%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 15% (16%)

muud 2% (2%)

muud 1% (1%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 1% (1%)

SEB Pank 27% (27%)

Eraisikute tarbimislaenude turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Eraisikute arvelduskrediidi turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Bigbank 6% (6%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 2% (5%)

muud 1% (2%) Swedbank 72% (74%)

Inbank 8% (4%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 2% (2%)

Swedbank 51% (42%)

LHV Pank 10% (19%) muud 2% (2%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 4% (4%)

SEB Pank 11% (12%)

SEB Pank 31% (28%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Eraisikute krediitkaartide turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Eraisikute muude laenude turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 2% (4%)

Swedbank 68% (65%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 6% (6%)

Citadele banka Eesti filiaal 3% (1%)

Swedbank 21% (22%) DNB Pank 21% (21%)

SEB Pank 21% (23%)

SEB Pank 17% (19%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 9% (12%)

muud 3% (2%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 12% (12%)

muud 17% (13%)

9. Krediidiasutuste väljastatud laenud 25

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

10. Krediidiandjate väljastatud laenud Turujaotus: Swedbank Liising Nordea Finance Estonia SEB Liising

25% 22% 20%

Eraisikutest kliente: 403 549 kehtivat lepingut

10. Krediidiandjate väljastatud laenud

Teenuse maht: koondlaenuportfelli maht 682 miljonit eurot 2016. aasta juuni lõpu seisuga oli krediidiandja tegevusluba 39 ettevõttel. Lisaks neile tegutses 11 krediidiasutustega seotud ettevõtet. Sel hetkel oli veel menetluses 16 ettevõtte taotlus. Suurimate laenuportfellidega krediidiandjad on juba tegevusloa saanud. Tegevusluba omavate ja erandi alusel tegutsevate krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 2016. aasta juuni lõpu seisuga 682 miljonit eurot. Suurima osa ehk 79% sellest olid väljastanud krediidiasutustega seotud ettevõtted ning 72% suurpankade tütarettevõtted: Swedbank Liising, Nordea

Finance Estonia, SEB Liising ja LHV Finance. Ülejäänud ehk 21% turust on katnud krediidiandjad, kes ei ole krediidiasutustega seotud. Nende hulgas on suurim turuosa Telia Eestil (3%), talle järgnevad Koduliising ja Coop Finants. Tegevusluba omavad krediidiandjad olid 2016. aasta juuni lõpuks sõlminud 403 549 lepingut, millest kuulusid 28% krediidiasutustega seotud ettevõtetele. Keskmise laenulepingu väärtus oli seega 2016. aasta juuni lõpus krediidiasutustega seotud ettevõtetel 4817 eurot ja teistel krediidiandjatel 491 eurot.

Krediidiandjate turujaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2016 seisuga

Krediidiasutustega mitteseotud krediidiandjate turujaotus laenuportfelli jäägi alusel juuni lõpu 2016 seisuga mogo 7%

LHV Finance 5%

PLACET GROUP 7%

Telia Eesti 3% Swedbank Liising 25%

Creditstar Estonia 10%

BB Finance 3%

muud 19%

IPF Digital Estonia 10%

Koduliising 3% Krediidipanga Liising 3%

muud 26%

Coop Finants 12%

SEB Liising 20%

Nordea Finance Estonia 22%

Koduliising 13%

Telia Eesti 15%

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

11. Hoiustamine

Turujaotus: Swedbank SEB Pank Nordea Bank AB Eesti filiaal

48% 23% 10%

Kliente: 2 615 473 kehtivat lepingut Teenuse maht: hoiuste kogumaht 16 miljardit eurot

Hoiuste jääk 6 miljardit eurot, ning ülejäänud 10% tähtajalised ja säästuhoiused. Eraisikutele39 kuulub samuti 6,6 miljardi euro väärtuses hoiuseid ehk 41% hoiuste jäägist. Suurema osa neist moodustavad samuti nõudmiseni ja üleööhoiused: 4,6 miljardit eurot ehk 70% kõigist eraisikute hoiustest. Tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaal on 29%, kokku 1,9 miljardit eurot, ning investeerimis- ja muid hoiuseid on 0,1 miljardi euro väärtuses. Finantseerimisasutuste 40 ja valitsuse hoiuste jääk oli 2016. aasta juuni lõpus vastavalt 1,6 miljardit ja 1,1 miljardit eurot. Mitteresidentide hoiuste osakaal on aasta jooksul vähenenud, 19%-lt 15%-ni.

Hoiuste maht (mln eurodes) 30.06.2015

6833

31.12.2015

6909

6639

6243

6380

11. Hoiustamine

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2016. aasta esimesel poolel 2,9% ehk 458 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 16 miljardi euroni. Nõudmiseni ja üleööhoiused moodustavad 12,8 miljardit eurot, tähtajalised ja säästuhoiused 3,1 miljardit eurot ning muud hoiused (sh investeerimishoiused) 0,1 miljardit eurot. Seega vaid 19% rahast oli paigutatud kindla tähtajaga hoiustele. Kuna intressimäärad on endiselt madalad, suurenes nõudmiseni ja üleööhoiuste osakaal, aasta võrdluses 77%-lt 80%-ni. Tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaal samal ajal vähenes, 22%-lt 19%-ni. Suurim osa hoiustest kuulub äriühingutele38: 6,6 miljardit eurot ehk 42% kogu hoiuste jäägist. Enamik ehk 90% äriühingute hoiustest on nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku

6608

30.06.2016

1143

943

1141

valitsus

1416

1304

1605

finantseerimisasutused

äriühingud

eraisikud

Andmed hõlmavad kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja välisriikide Eesti filiaalide hoiuseid, ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda hoiuseid, mis on avatud Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides.

Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.

Sisaldab ka mittetulundusühinguid.

Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

11. Hoiustamine

Pangahoiuste turu jaotus Hoiuste jääk kasvas 2016. aasta esimesel poolel suuresti Swedbanki ja SEB Panga toel, mille tulemusena nende turuosad suurenesid, vastavalt 45%-lt 48%-ni ja 21%-lt 23%-ni. Swedbank on siiski enamiku kliendirühmade vaates endiselt tululiider. Nordea Bank AB Eesti filiaali turuosa on kasvanud 9%-lt 1 0%-ni. Danske Bank A/S Eesti filiaali turuosa on aga vähenenud, 13%-lt 7%-ni. Valitsuse hoiuste turust kuulub suurim osa SEB Pangale (31% hoiuste jäägist), talle järgnevad Nordea Bank AB Eesti filiaal (20%) ja Swedbank (19%). Finantseerimisasutuste hoiuste puhul on suurenenud SEB Pangas deponeeritud summad, mistõttu on panga turuosa kasvanud, 13%-lt 26%-ni. Suurim turuosa kuulub siiski endiselt Swedbankile, kuigi see on aasta võrdluses vähenenud, 52%-lt 43%-ni. Äriühingute hoiuste turul jätkus 2016. aasta esimesel poolel ümberjaotus. Mitme panga turuosa on suurenenud: Nordea Bank AB Eesti filiaali oma 9%-lt 11%-ni ja LHV Panga oma 3%-lt 5%-ni. Äriühingute hoiuste jääk on aga enim kasvanud Swedbankis, mille tulemusena on tema turuosa suurenenud 41%-lt 46%-ni. Äriühingute hoiuste jääk aga vähenes esimesel poolaastal enim Danske Bank A/S Eesti filiaalis, kuna panga majandusstrateegia on muutunud. Selle tulemusena kahanes panga turuosa aasta võrdluses 18%-lt 8%-ni.

Hoiuste turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Valitsuse hoiuste turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Finantseerimisasutuste hoiuste turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Swedbank 19% (16%)

DNB Pank 14% (14%)

Citadele banka Eesti filiaal 1% (1%) Versobank 1% (2%) TALLINNA ÄRIPANK 1% (1%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 10% (9%) Swedbank 48% (45%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 7% (13%) LHV Pank 4% (3%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 0% (1%)

SEB Pank 23% (21%)

Bigbank 1%(1%) DNB Pank 2% (2%) Eesti Krediidipank 2% (1%)

Eraisikute hoiuste jääk on kasvanud samuti enim Swedbankis ning panga turuosa on seega suurenenud, 5 4%-lt 55%-ni. Danske Bank A/S Eesti filiaali turuosa on vähenenud, 6%-lt 4%-ni. SEB Panga turuosa on olnud muutumatu, 23% juures.

Swedbank 43% (52%)

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 0% (11%)

LHV Pank 6% (4%) muud 1% (2%) Citadele banka Eesti filiaal 3% (2%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 10% (20%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 14% (13%)

SEB Pank 31% (23%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 11% (7%)

LHV Pank 2% (2%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 20% (21%)

Äriühingute hoiuste turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

SEB Pank 26% (13%)

Eraisikute hoiuste turujaotus juuni lõpu 2016 seisuga (sulgudes juuni lõpp 2015)

Citadele banka Eesti filiaal 1% (1%)

Versobank 3% (3%)

Inbank 1% (0%)

TALLINNA ÄRIPANK 2% (1%)

TALLINNA ÄRIPANK 1% (1%) Nordea Bank AB Eesti filiaal 7% (7%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 8% (18%) Swedbank 46% (41%)

LHV Pank 5% (3%)

Swedbank 55% (54%)

LHV Pank 4% (3%) Danske Bank A/S Eesti filiaal 4% (6%)

Nordea Bank AB Eesti filiaal 11% (9%) Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 0% (1%)

SEB Pank 23% (23%)

SEB Pank 20% (20%) Eesti Krediidipank 1% (1%) DNB Pank 2% (2%) OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 1% (0%)

Eesti Krediidipank 2% (2%) Bigbank 2% (3%)

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga

Hoiuste arv ja suurus Hoiuselepingute arv 2016. aasta esimesel poolel vähenes: nõudmiseni ja üleööhoiuste oma ligi 1800 võrra, tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 8600 võrra ning muude hoiuste oma 3000 võrra.

Eraisikute hoiuste keskmine jääk (eurodes) 30.06.2015 31.12.2015

4638

4590

4564

30.06.2016

3700 3714

3899

Kehtivate hoiuselepingute arv41 30. juuni 2016 seisuga: • • •

nõudmiseni ja üleööhoiused sh eraisikute omad tähtajalised ja säästuhoiused sh eraisikute omad investeerimis- ja muud hoiused sh eraisikute omad

2 169 000 1 915 000 426 000 418 000 21 000 20 000

2028

2261

2413

nõudmiseni ja üleööhoiused

tähtajalised ja säästuhoiused

muud hoiused

Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2016. aasta juuni lõpus 2413 eurot (2015. aasta lõpus 2261 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 4564 eurot (2015. aasta lõpus 4590 eurot) ning investeerimis- ja muude hoiuste oma 3899 eurot (2015. aasta lõpus 3714 eurot).

11. Hoiustamine

Hoiused, millel on rahaline jääk.