This newspaper was mailed on Friday, February 25, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 9–12)
Alates / since 2002 Nr. 8, 2022
Reedel, 25. veebruaril — Friday, February 25
www.eestielu.ca
Vabariigi aastapäeval lehvis sinimustvalge Toronto kesklinnas Üle pika aja said kaasmaala sed Torontos kohtuda, pühit sedes 24. veebruaril Eesti Vabariigi 104. sünnipäeva Eesti lipu heiskamisega Toronto Raekoja juures. Kuigi tänavugi ei lubatud pidupäeval osalejaid koroona piirangute tõttu linnavalitsuse lipumasti-korrusele – lipu heis kasid juba varahommikul linna töölised – oli rõõm näha ja kohtuda eestlastega, kes olid selleks puhuks võtnud ette tee konna tulla Toronto kesklinna. ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…“ kõlas uhkelt Toronto kesklinnas enam kui poolesajast suust, hümni saatjaks väikse mad rahvuslipud kohalolijatel käes lehvimas ning taustal suur sinimustvalge Toronto raekoja lipuvardas. Kõik, nagu oleme harjunud siin linnas juba aas taid. Kuid ometi oli midagi teisiti. Oma vaba riigi üle rõõmu tundmise kõrval oli tuntav vari – põhjuseks hommi kused teated Venemaa otsesest sõjalisest rünnakust Ukraina vastu. See uudis oli jutuks kõikidel ning sellele juhtis tähelepanu ka Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) president Kairi Taul Hemingway, kes oma sõnavõtus ütles: ,,Meie lipuga on või deldud vabaduse nimel nagu ukrainlased meeleheitlikult pa luvad vaba maailma tõotust oma sini-kollase sümboliga.“ Ta lisas, et meie kolm värvi on sä testatud Eesti põhikirjas ja me vaevalt kujutaks ettegi teistsu guseid värve ning et meile
Eestlaste Keskõukogu Kanadas abiesimees Reet Marten-Sehr ja esimees Kairi Taul Hemingway 24. veebruaril Toronto Raekoju ees traditsioonilisel Eesti lipu heiskamisel. Foto: Paul Kiilaspea
armas sinimustvalge on üks maailma vanimaid lippe – vaid kümnendik maailma lippudest on rohkem kui sada aastat vana. See värvide kombinatsioon on muutunud Eesti rahvuse kest vuse sümboliks ja on andnud
eestlastele meelekindlust tõrju da hirmu ja nõuda Eesti vabane mist repressioonidest. Samuti teavad ukrainlased, kui sügava tähendusega on nende lipp – sinikollases kombinatsioonis.
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Venemaa alustas Ukrainas sõjalist tegevust Neljapäeva hommikul kella viie ajal tabasid Venemaa raketilöögid eri piirkondi ja sõjalisi objekte Ukrainas ning pärast seda tungisid maaväed eri suundadest Ukrainasse. Pärast keskpäeva tulid teated uuest raketilöökide lainest, sealhulgas pealinnas Kiievis ja Odessas vahendasid rahvus ringhäälingu uudised. ,,Olen võtnud vastu otsuse alustada spetsiaalset sõjalist operatsiooni inimeste kaitseks, keda on kaheksa aastat mõni tatud ja allutatud genotsiidile Kiievi režiimi poolt,“ ütles Venemaa president Vladimir Putin neljapäeva varahommikul. Putin pöördus televisioonis peetud kõnes Ukraina sõdurite poole Ukraina idaosa ,,lahingu tegevuse tsoonis“ ja soovitas neil relvad maha panna. Putin ütles, et sõjategevuse eesmärk ei ole Ukraina okupeerimine. Samas lisas ta, et Ukraina tuleb ,,demilitariseerida“. Putin pidas kõne samal ajal, kui Venemaa agressiivset tegevust kogunes arutama ÜRO julgeolekunõu kogu. Ukraina siseministeeriumi teatel neljapäeva õhtust jätku vad lahingud kogu Kagu- ja Kesk-Ukraina territooriumil. Siseministeeriumi pressiesindaja teatel hävitati kuus silda Kiievi, Tšernigovi, Donetski ja Hersoni oblastites. Ukraina relvajõud teatasid, et riigi õhujõud lasid alla kuuenda Venemaa lennuki. See lasti alla Kramatorski piirkonnas. Ukrai na teatas varem neljapäeval, et Vene vägede rünnaku tõttu lasti
alla viis lennukit ja helikopter. Venemaa on need teated tagasi lükanud. BBC teatel on nähtud Vene tanke juba Harkivis, seda on kinnitanud ka Ukraina ametli kud allikad. Idarinde peamine võitlus käibki Harkivis. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva õhtul, et Vene väed üritavad hõivata Kiievist põhja pool asuvat Tšernobõli elektrijaama ning hilisemates teadetes ütles Zelenski nõunik, et Ukraina ar mee kaotas kontrolli Tšernobõli üle. Ukraina tervishoiuminister Viktor Ljaško ütles neljapäeva õhtul, et pärast Vene vägede rünnakut on surma saanud 57 inimest ja vigastada 169 inimest nii lahingutegevuse käigus kui mittelahingute käigus. CNN-i teatel vallutasid Vene dessantväelased Hostomeli linna juures asuva Antonovi lennujaa ma. Hilisemate teadete kohaselt on lennujaam Ukraina vägede poolt tagasi vallutatud. Teateid on ka Kiievi peamise lennuvälja Borispoli piirkonnas toimunud plahvatustest. Vene kaitseministeerium tea tas õhtuks ,,74 sõjalise taristu objekti hävitamisest“, loetledes 18 õhutõrje radarit, 11 len nuvälja ja mereväe baasi. Sõltumatut kinnitust sellele ei ole ja Ukraina pool selliseid andmeid pole edastanud. Ukraina poolel on pealtnägi jate sõnul õnnestunud pakkuda pealtungivatele Vene tankidele tõsist vastupanu Javelini raket (Järgneb lk. 2)
(Järgneb lk. 8)
VEMU peaarhivaar Piret Noorhani sai Valgetähe teenetemärgi
Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk heiskas Eesti lipu 24. veebruaril Kanada pealinnas Ottawas linnavalitsuse maja ees, et tähistada Eesti Vabariigi 104. aastapäeva. Oma sõnavõtus kinnitas suursaadik Eesti solidaarsust Ukrainaga, kelle vastu Venemaa 24. veebruari varahommikul sõda alustas. Foto: ©Ülle Baum
President Alar Karis kuulutas esmaspäeval välja tänavused teenetemärkide saajad. „Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenete märkidega inimesi, kelle sihi kindlus, ennastsalgavus, pühen dumus, leidlikkus või looming on eeskujuks paljudele teistele ning on muutnud kogu Eesti paremaks, hoolivamaks, märka vamaks, ettevõtlikumaks,“ kir jutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. „Teenetemärgid on tunnustus
Eesti inimestele ja meie sõpradele välismaal, kes oma tegevusega on hoidnud meie (Järgneb lk. 4)
16
EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022
Nr. 8
Tellige EESTI ELU!
Filateelia. Uus postmark
Johan Pitka 150 Kontradmiral Johan Pitka 150. sünniaastapäevaks lasi Omniva (Eesti Post) välja uue 0,90 € nominaalväärtusega postmargi, mille kujundas Vladimir Taiger. Margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Kontradmiral Johan Pitka VR I/1, KCMG (19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalg sema küla, Võhmuta vald, Järvamaa – sügis 1944) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidu kapten, üks Eesti riigi rajajaid. (Allikas: Omniva)
USA saadab Baltikumi täiendavaid vägesid Teisipäeval ütles USA presi dent Joe Biden, et on andnud loa USA vägede liikumiseks mujalt Euroopast Baltikumi. Biden ütles, et jõud ja varus tus, mis on juba Euroopas, saadetakse Balti riikidesse Eestisse, Lätti ja Leetu. ,,Ütlen selgelt, need on m eiepoolsed kaitsekäigud,“ sõnas ta. ,,Meil pole kavatsust Venemaaga sõdida.“ Bideni sõnul on lähetuste eesmärk saata USA liitlastele sõnum, et NATO kaitseb oma territooriumi ja täidab oma lepingulisi kohustusi.
S P ORT
Tartu Maratoni võitis rootslane Sündmuste kalender • Reede, 23. - pühap., 27. veebr. BOSTONI BALTIC FILMIFES TIVALI TAVAPROGRAMM; 27.02. linastub O. Lutsu ,,Soo“. (www. bostonbalticfilm.org) • Laup., 26. veebruaril kl 3 pl EV 104 VIRTUAALNE TÄHISTAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel. • Pühap., 27. veebr. kl 2 pl (EST) mängufilm ,,TALVE“; RSVP (vajalik) 24. veebruariks: vemuesc@ gmail.com. • Pühap. 27. veebr. kl 5 pl VALMISTAME TOITU KOOS CHEF PAUL LILLAKASEGA Zoomis: https://us02web.zoom.us/ j/84059608914?pwd=RisrYitkMC9tNDZ4ZWlBYlFmdHNuUT09 EKNi ja EV Aupeakonsulaadi Torontos korraldusel. • Esmasp., 28. veebr. Jõekääru töö-sooviavalduste tähtaeg.
• Esmasp., 28. veebr – pühap., 13. märts BOSTONI BALTIC FILMIFESTIVALI VIRTUAAL PROGRAMM. (www.bostonbalticfilm.org) • Pühap., 6. märtsil kl 2 pl (EST) mängufilm ,,SANDRA SAAB TÖÖD“ VEMU YouTube’i kanalil. • Pühap., 13. märtsil kl 1 pl (EST) EMAKEELEPÄEV VEMU korraldusel (eesti k.) Zoomis; ID 846 6524 6537. • Neljapäeviti al. 24. märtsist-21. aprillini kl 6-9 õ ,,SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORK SHOP“ koos ERIK LAARIGA. Registr. 13. märtsiks: vemuesc@ gmail.com • T.E.S. Täienduskooli VIRTU AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA neljapäevaõhtuti 12 nädalat aprilli lõpuni. Registreerimine avatud: eestikool.ca. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu
Pühapäeval peetud 48. Tartu Maratoni 63-kilomeetrise põhidistantsi võitis rootslane 26-aastane Emil Persson, kelle ajaks mõõdeti 2:33.06,7. Parim eestlane oli äsja Pekingi olümpialt saabunud Henri Roos (+13.14,1), kes lõpetas 48. kohal Kiireim naine oli rootslanna Britta Johansson Norgren, kelle lõpuaeg 2:50.44 ja kes sai üldarvestuses 59. koha. Parim eestlanna oli Tatjana Mannima, kes kaotas Norgenile 23 minutit ja oli naiste arvestuses 23. ja üldarvestuses 123. kohal. Kokku oli 63 km distantsile registreerinud 2997 suusasõpra. (ERR/EE)
Mölder, 416-421-3812. • Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕE KÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALL.
Toronto Eesti Maja ees heiskasid EV 104. aastapäeval Eesti lipu skm Enno Agur ja Elin Marley, sõnavõtuga esines Eesti maja juhatuse esimees Veiko Parming. Foto: Paul Kiilaspea
Toronto Pensionäride Klubi mälestas lilledega Eesti vabaduse eest langenuid ja võidelnuid mälestustahvlil Eesti Majas.