This newspaper was mailed on Thursday, December 23, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)
Alates / since 2002 Nr. 51/52, 2021 Neljapäeval, 23. detsembril — Thursday, December 23
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
RÕÕMSAID JÕULUPÜHI JA HEAD UUT AASTAT!
Foto: Paul Kiilaspea
Jõulumõtisklus praost MART SALUMÄE
Ärge kartke Jõuluööl kuulutas ingel Pet lemma karjastele: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Pääst ja, kes on Issand Kristus.“ Lk 2:10 – 11. Üle kahe tuhande aasta hil jem on igiammune ingli kuulu tus endiselt ajakohane. Kartu sest vabanemist vajab ka tänane maailm. Hirm pole usaldus väärne teejuht. Seda oleme kogu maailmas näinud eriti viimase kahe aasta jooksul, seistes iga päev silmitsi seni nägematu ulatuse saavutanud pandeemiaga. Tänu Jumalale, et kogu pika ärevuse ja teadma tuse keskel oleme siitsaadik siiski suhteliselt tasakaalukalt ja kannatlikult suutnud käituda. Imetlusega on põhjust tunnis
tada, et täna on inimkonnal ka sutada palju rohkem teadmisi ja võimalik maailma tajuda palju detailsemalt kui muistse aja õpetlastel – rääkimata siis kirja oskamatutest karjastest. See pärast on paljud hakanud end koguni nii targaks pidama, et taandavad Piibli jutustused ing litest ja Jumala Poja sünnist muinasjutuks, mida uskusid kergeusklikud ja harimatud, kes otsisid oma abituses jumalikku kaitset. Siiski pole inimene oma teadmistele vaatamata hirmu dest ometi vabaks saanud. Pigem vastupidi. Vanade hir mude asemele on tulnud uued ja hullemad. Kui sajand tagasi pidi talupere olema valmis hakkama saama lokaalse viljai kaldusega, siis kaasajal muret sevad riigid ja rahvad globaal sete kliimamuutuste pärast. Kui veel eelmise sajandi alguses oli reaalne hirm, et noore inimese
eluküünal kustub kehva tervise tõttu liiga vara, siis kaasajal kardetakse pigem lõputuks venivat raugapõlve. Ka igasugu uskumustest pole kaasaja tark ja teadlik inimene prii. Hoopis vastupidi. Mulle on kogu eluks meelde jäänud lapsepõlves Soome raadiost kuuldud jutlusest või usutlusest ühe teoloogi lühike, kuid tabav lause: „Kun Henki loppuu, niin konstit alkaa.“ Eesti keelde võib seda tõlkida nii: „Kus Vaim (mõeldud on Jumala Vaimu) lõpeb, seal veiderdused (trikid, vigurdamine, pettused) alga vad“. Ma ei mäleta ei selle teoloogi nime ega suuda mee nutada toonast konteksti. Aga seda lauset on elu jooksul olnud korduvalt põhjust meenutada. Hiljuti puhkes Itaalias skan daal, kui piiskop Antonio Staglianò lastele kõneldes selgi tas, et jõulupühade tegelik
tähendus on Jeesuse sündimise pühitsemine. Sitsiilia rooma-ka toliku piiskopkond pidi esinema avaliku vabandusega, sest piis kop oli muuhulgas ka maininud, et ettekujutus punase kostüümi ga jõuluvanast on loodud CocaCola reklaamitegijate poolt ning inimesed peaksid kingihulluse asemel keskenduma jõuluajal hoopis oma lähedastele ning abivajajatele. Paljud nördinud lapsevanemad aga väitsid, et piiskopi taoline mõttearendus rikkus ära kõigi nende laste jõulud. Mis teha, kui rahvas leiab, et lapse usuline kogemus tohibki piirduda vaid usuga päkapikkudesse ja jõuluvanasse, siis kirik peabki andeks paluma. Aga mitte rahvalt, vaid Jumalalt ja sellesama rahva eest. Lisaks tänavuse talve alguses Tallinnas paksu lumme kinni jäänud pakirobotitele ületab väike Eesti ka muudel teemadel aeg-ajalt rahvusvahelise uudis künnise. Mõne päeva eest juh tusin lugema, et Twitteris on suurt elevust tekitanud foto Eestis avastatud suurest ümmar gusest metsa-august, mis asub Otepää lähedal kunstitalu Maa jaam territooriumil kõrguva metsatuka puudefrondis. Kogu
maailmast leidus „teadjaid“, kes oskasid öelda, et tegu on kääbi ku-uruga, „Twin Peaksi“ portaa liga või hoopis NASA laserihar jutuse jäljega. Jaapanist pakuti koguni, et selle augu kaudu jõuab Totoroni. Häbiga pean tunnistama, et mulle tuttavad väljendid olid selles fantastikas küll vaid NASA ja laser. Tõde „müstilise“ mesta-augu kohta on aga palju igavam ja lennukate teooriate arendajatele ilmselgelt ka täiesti vastuvõeta matu. Selgus, et 2018. a. nägi Soome kunstnik Antti Laitinen umbes nädalapäevad päris maist ja higist vaeva oma maastiku taiese, mis kuulub seeriasse „Broken Landscape“, teosta miseks täpseid mõõdistusi tehes, oksi saagides ja puudealust puhmast pügades. Huvitav, kas kunstnik peaks ka nüüd avali kult vabandust paluma kõigi „Twin Peaksi“, kääbiku-urgude ja Totoroni uskujate ees, et ta neil kõik ilusa ära rikkus? Uus aeg ja uued kombed ei erine olemuslikult millegi poolest ammustest aegadest ega kommetest. Inimloomus pole aastatuhandete vältel muutunud. Eriti puudutab see meie tundeil (Järgneb lk. 15)
20
EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021
Nr. 51/52
Tellige EESTI ELU! märkmik
Riina Kindlam
Tartus peeti tantsupäeva
1000 aasta tagust kulda ja karda Selliseid pronkstraadist ja villasest lõngast kaunistusi val mistati Eesti ja Läänemere ümbruse naabermaade aladel muinasaja lõpus ja keskaja alguses. Ehk umbes 1000 aastat tagasi. Nende pronkstraadist keeratud spiraaltorukeste nimi on VASELISED, ainsus = VASELINE, sõnast VASK (copper) ja ka valgevask ehk messing (brass), millest neid algselt valmistati. (NB – Vaseline pole sama asi, mis vaseliin!) Pronks = vase ja tina sulam. (Bronze = an alloy of copper + tin.) Messing (brass) = vask + tsink (zinc). Sellel ajal ei teadnud keegi jõuludest veel midagi, vaseliste ga kaunistati ISEENNAST ehk RÕIVAID (riideid), mida kanti. Kaunistati just rõivaste ÄÄRI (peakate, sõba (villane õlakate), kuub, vaipseelik, meeste vöö- ja paelaotsad). Riide ja rõiva vahe on see, et riidest (cloth) valmis tatakse rõivaid (clothing), aga väljend „riided“ on aja möö dudes muutunud rõivaste sünonüümiks. Olete kindlasti kuulnud inimesi ütlemas „rah varõivad“ ja ka „rahvariided“. Esimene on õige(m). Piiluge www.rahvaroivad.ee. Vaselistega on kaunistatud Mulgimaa (näiteks Halliste ja Karksi) ja Vana-Võromaa rõi vaid. Vaselised ehete ja rõiva kaunistustena näitasid jõukust ja staatust. Vana aja rõiva kodulehel (ajaroivas.ee) on uus õppevideo, kus valmib 12. sajandi Saare maa Loona naise rõivakomplek ti kaunistanud vaselistest mus ter: https://www.ajaroivas.ee/ videod/. Uudistage! Kui suvel Pärnusse satute, siis sealses Maarja-Magdaleena gildis, Uus tänav 5, töökojas „Jane vaselised“ loob muistseid kaunistusi vaseliste meister Jane Nikolai (Face/bookis „Minu muinas/aeg on täna“). Seal saab vaselisi ise ka valmistada. RIINA KINDLAM, Tallinn
Teade Eesti Elu kontor on pühadeperioodil avatud 29. ja 30. detsembril 2021 ning alates 5. jaa nuarist 2022. Järgmine Eesti Elu number ilmub uuel aastal, 7. jaanuaril 2022.
Igal aastal detsembris toimub Tartu raekoja platsil meeleolukas ja rahvarohke talvine tantsupäev. 11. detsembril kogunes tantsima üle 80 rahvatantsurühma. Sel päeval on triibuseelikutes naised nagu jõulupuud valgel vaibal – säravad, rõõmsad ja kirjud! Jälgige ,,Jõululinn Tartu“ kodu- või Facebooki lehte. Foto: Evelin Lumi Kui klaaskuulid ja vilkuvad LED-tuled pole päris see, millest hing unistab, siis äkki riputaks jõulukuuse otsa hoopis mustreid 12. sajandist ehk umbes aastast 1121? Nii äratab huvi „Vana aja rõivas“ Facebookis ja Instagramis.
In Search Of Our Fathers Meie isade otsingul A SERIES OF SHOR T FILMS
Please support our Holiday Fundraiser Mae Productions Inc.collaborative film project with the Estonian Studies Centre on the men’s stories of the Estonian/Baltic Diaspora. Häid Pühi and Thank you! Kukruse naise matusepõlle rekonstruktsiooni lähivaade. Kukruse emand on umbes 800 aastat tagasi Virumaa idaosas elanud naine, kelle terviklik skelett koos rikkaliku ehtekomplekti ja hauda kaasa pandud esemetega puhkab Tartus Eesti Rahva Muuseumis muust näitusest eraldatud hämaras hauakambris. Rekonstruktsiooni pronks spiraalkaunistuste autor on Jaana Ratas. Foto: Eesti Rahva Muuseumi ajaveebi 2015. a. 29. jaanuari blogiloost „Pronksspiraalidest vaselisteni“ – 1000 aastat rõivailu (blog.erm.ee)
JÕULUTERVITUS KANADA EESTLASTELT „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja kõikidele rahvuskaaslastele üle maailma rõõmsaid jõulupühi ja lootuste ning soovide kordaminekut uuel 2022. aastal.“ HIIS, Robert ja Viive perega, Toronto RÕIKA, Alver Mississauga, ON TREI, Silvia ja Toomas, Toronto, ON
Suur aitäh KESKUSele, kelle lahke toetus võimaldas tuua tänase Eesti Elu lehenumbri teieni värvitrükis.
www.balticstories2018.com To donate: www.eestilood.com
Hoiame oma keelt ja kultuuri! Tee tore ja vajalik kink endale, sõbrale või pereliikmele
Telli IGA LEHETELLIMINE AITAB HOIDA EESTIKEELSE KULTUURI KESTMIST KODUMAAST EEMAL. Eesti Elu (paberil või digi/PDF) toob teile koju kõige olulisema nii kohalikest kui Eesti uudistest eesti ja inglise keeles ning iga tasutud tellimine võimaldab veel paremini ja täiuslikumalt meil teieni tuua kogukonna sündmused nii sõnas kui pil dis veebilehel www.eestielu.ca. Helista kontorisse või esita tellimine eposti või kirja teel Eesti Elu/Estonian Life, 3 Madison Ave, Toronto, ON M5R 2S2, tel 416-733-4550; epost: eetalitus@eestielu.ca Tee ise leht huvitavamaks – saada pilt või lugu: eetoimetus@eestielu.ca AITA HOIDA EESTLUST VÄLISMAAL! PARIM JÕULUKINK ON EESTI ELU TELLIMUS!