Eesti Elu / Estonian Life No. 4 | January 28, 2022

This newspaper was mailed on Friday, January 28, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 4, 2022

Reedel, 28. jaanuaril — Friday, January 28

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

T.E.S. Täienduskoolide lapsed osalesid üleilmses kooslugemises 2021. aastal tähistati 30. jaa­ nuaril üleilmselt eesti kirjan­ duse kooslugemise päeva. Üle maailma lugesid eesti pered ja koolilapsed koos eesti laste­ kirjaniku Aino Perviku ,,Kunks­moori“. Sel aastal jätkatakse toredat kooslugemise üritust taas 30. jaanuaril, A.H. Tammsaare sün­ niaastapäeval, mille tähistamist eesti kirjanduse päevana on soovitanud teiste hulgas kirjan­ dusteadlane Rein Veidemann. Üleilmse ühislugemise idee ­algatajaks on Tuglase seltsi liige Jaak Kiviloog. 2022. aasta kooslugemise päeva korraldavad Eesti Instituut, Eesti Laste­ kirjanduse keskus ja Tuglase selts. Millist raamatut sooviti kooslugemiseks sel aastal? Kui lapsepõlves sai kuulatud vendade Grimmide igihaljaid muinasjutte, siis peale 1972.a. said eesti lastele põnevateks raamatukangelasteks Sammal­ habe, Kingpool ja Muhv. Kes ei teaks eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvat Eno Raua väljamõeldud mehikesi ,,Nak­ sitrallide“ raamatutest ja hiljem ka multifilmidest (1984, 1987, 1990). Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Eesti Instituudiga saa­ tis välja üleilmselt koolidele valitud lõigu ,,Naksitrallide“ raamatu algusest. Kuna kanada­eestlaste kooliõhtu toimub teisi­ päevaõhtuti virtuaalselt, siis 25. jaanuaril lugesid Toronto Eesti Täienduskooli õpilased koos oma õpetajatega videosilla va­ hendusel naljakaid juhtumeid naksitrallide elust. Õpetaja Elli Kipperi 1. klassi noored lapsed tutvusid raama­ tutegelastest joonistatud piltide­ ga, et aru saada, kuidas need mehikesed omale nimed said. Eesti kunstniku Edgar Valteri joonistatud naljakad kujud and­ sid lastele mõtteainet, kelleks neid pidada. Helena arvas, et nad on nii pisikesed nagu putu­ kad. Adrian arvas, et nad on väikesed ja imelikud. Ramona arvas, et küllap nad ikka päka­ pikud on. Heiki arvas, et nad on tõelised trollid. Lugu kohtumisest jäätiseput­ ka juures meeldis koolinoortele. Jäätis on see, mis meelitab ja

kuulates seda juttu võis isegi mõttes juba keelega maasikavõi šokolaadijäätist limpsida. Eriskummaline oli aga, et Muhv kirjutas kirju iseendale, viis neid postkontorisse ja saatis neid oma nimele. Siis sõitis teise linna, et neid kirju nõud­ miseni kätte saada. Nagu oleks õpetaja Elli saatnud kirjad Vancouverisse, et siis ise sinna lennata ja sealt postkontorist neid kirju enda nimele kätte saada. Lapsed Feliks ja Valev olid rõõmsad, et õpetaja Torontost tuleb neile külla. Nii see praeguse eesti koolilapse elu on virtuaalselt: ükski kau­ gus ei ole kaugel. Kui õpetaja loetud lugu otsa sai, siis ootasid lapsi juba trüki­ tud lehel olevad mehikeste pil­ did, et neile õiged nimed alla kirjutada. Sõnaseletuste järel tuli lastel kirjutada või joonista­ da, mis loos juhtus. Kuna õpi­ lased alles õpivad kirjutamist eesti keeles, siis joonistamisega sai kiiremini oma mõtteid edasi anda. Samal ajal ilmusid ka õpeta­ jate Eve Järve, Heli Vanaselja, Kai Kiilaspea ja Emma Soolepa virtuaalklassides arvutiekraani­ dele kolme vahva selli kujud ja lood. Kummalised naksitrallid panid noori imestama ja pead vangutama. Samas aga mehi­ keste abivalmidus ja siirus panid lugejaid, kuulajaid kaasa tundma ja isegi naerma. „Mul on muuseas auto. Kui teil midagi selle vastu ei ole, võiks see auto olla meile kõigile nii-ütelda liikuvaks koduks.“ /.../ „See on furgoon,“ ütles Muhv. „Seal on ruumi küllalt.“. „Nojah,“ ohkas Sammalhabe kergendatult. „Lõppude lõpuks ütleb ju ka vanasõna, et häid lambaid mahub palju ühte lauta.“ „Ja kus see ratastega laut sul siis seisab?“ küsis Kingpool Muhvilt. Sammalhabe, Kingpool ja Muhv tutvustasid ennast Kana­ da eesti koolilastele. Et ei ole ainult mikid, minnid ja pluutod maailmas olemas, vaid ka eht eesti naksitrallid vallatlemas! Kooslugemistunnis EDA OJA

Kooslugemise tund õpetaja Elli Kipperiga Toronto eesti kooli virtuaalklassis.

Foto: kuvatõmmis

Elin Toonale anti üle Visnapuu auhind Laupäeval, 22. jaanuaril toi­ mus Tallinnas, Kirjanike Majas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja Eesti Kirjanike Liidu poolt korraldatud ühine Visnapuu auhinna-tseremoonia, millega austati tänavust laureaati ­kirjanik Elin Toonat. Katkendeid Elin Toona mälestustest luges Maarja-Liis Mölder, laule Henrik Visnapuu tekstidele esitas Kalev Vapper. Elin Toona loomingust kõne­ les kirjandusteadlane Janika Kronberg. Laureaadile andis üle spetsiaalselt selleks puhuks loodud taiese kunstnik Leon­ hard Lapin, kes esitas ka Albert Trapeeži luulet. Unikaalse taiese valmimist toetas Visna­ puu kauaaegse kodukoha Luunja valla volikogu. Tervitussõnad laureaadile tulid ka üle ookeani Eesti ­ Rahvuskomitee Ühendriikides auhinnatoimkonna poolt. Sõna võtsid ka Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev ja Eesti Vabariigi välisministeeriu­ mi poolt üleilmse eestluse eri­ volitustega diplomaatiline esin­ daja Marin Mõttus. Visnapuu kauaaegse kodu­ koha Luunja nimel õnnitles Elin Toonat Luunja vallavanem Aare Anderson. Auhinna üleandmise tsere­ moonial esines ka laureaat Elin Toona. Henrik Visnapuu kirjandus­ preemia loodi USAs 1952 ja

seda anti järjepidevalt välja kuni 2007. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides otsustas 2020 ­taastada Henrik Visnapuu nime­ lise kirjandus- ja kultuuriauhin­ na. Selle pälvib eesti või võõr­ keeles ilmunud Eesti-aineline teos, esile võidakse tõsta ka elutöö. 2. jaanuaril 2022, Henrik Visnapuu 132. sünni­ aastapäeval selguski taastatud auhinna esimene laureaat: au­ hinna sai Elin Toona elutöö eest eesti- ja ingliskeelse kirjaniku­ na. Elin Toonale oli see teine Visnapuu preemia, 1966.a pälvis Visnapuu preemia tema ­ ­e estikeelne debüütromaan „Puuingel“. Konkursile laekus mullu 15 kandidaati kuuest riigist (USA, Kanada, Eesti, Soome, Vene­ maa, Saksamaa). Oktoobris 2021 valis žürii kuus nominenti: Sirje Okas Ainso USAst,

Leonhard Salman (postuumselt) Venemaalt, Reijo Roos Soo­ mest, Hilary Bird ja Juhani Püttsepp Eestist ning Elin Toona, varem USAs, nüüd samuti Eestis. Zürii töötas koosseisus: kir­ jandusteadlane Sirje Kiin, PhD – ERKÜ esindaja, luuletaja Jürgen Rooste – Eesti Kirjanike Liidu esindaja ja koolidirektor Toomas Liivamägi – Luunja vallavolikogu esindaja. Auhinna üleandmise tsere­ moonia jääb järelvaadatavaks ERKÜ kodulehel www.estosite. org, Eesti Kirjanike Liidu kodu­ lehel http://www.ekl.ee, Luunja vallavolikogu veebilehel https:// luunja.ee/vallavolikogu ja nende organisatsioonide Facebooki ­lehekülgedel. (Allikas: Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ja Eesti Kirjanike Liit)

Foto: Kris Moor

16

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Tellige EESTI ELU!

https://eestikool.ca/toronto-eesti-virtuaal-lasteaed/

Tere tulemast Seedrioru 2022: Ikka leian sõpru hulgana! Kaila Montgomery Aga loomulikult toimub Seedriorus lastelaager sel aastal 2022! Seedrioru direktorite nõukogu annab põnevusega teada, et oleme suures hoos planeerimas selle suve lastelaagrit! Et mitte midagi kahe silma vahele ei jääks, me valmistame ette nii päevalaagrit kui üle­ öölaagrit (suvekodu). Laagri kuupäevad Meie eelplaani järgi toimub ÜLEÖÖ-LAAGER pühapäevast pühapäevani nagu alati. See ­algab 10. juulist ning kestab neli nädalat kuni 6. augustini ja PÄEVA­LAAGER toimub es­ maspäevast reedeni ning algab 11. juulist neli nädalat kuni 5. augustini.

Kanada teadlased: inimene võib 21. sajandi lõpul elada kuni 180-aastaseks Kanada HEC Montreali kõrg­ kooli spetsialistide mudelid ennustavad inimese oodatava eluea olulist pikenemist, vahendab Daily Mailis avalda­ tut DelfiForte. Maailma terviseorgani­sat­ sioo­ni (WHO) statistika järgi on praegu inimeste keskmine elu­ iga veidi üle 72 aasta. Samal ajal näitab HEC Montreali teadlaste tehtud statistiline analüüs, et kõigest 80 aasta pärast võib keskmine inimene elada 140-aastaseks. Lisaks võib inimese eluea „lagi“ täielikult kaduda. Väärib märkimist, et 2022. aastal kuulub rekord pikaeali­ sele Jeanne Calmentile, kes suri

122-aastaselt 1997. aastal. Samas on maailmas juba üle kümne inimese, kelle vanus ületab 110 aastat. Pikaealisi inimesi uurivad teadlased usuvad, et surma tõenäosus hakkab tõusma pärast 50. eluaastat. 80. eluaastaks dünaamika aeglustub ja 110. ­ eluaastaks ühtlustub. Kui ini­ ­ mene jõuab sellesse vanusesse, on tema iga-aastane suremis­ võimalus 50/50 ja enam ei suurene. Seda teavet kasutades näitavad statistilised mudelid, et inimese eluea ülempiir on kus­ kil 130–180 aastat. Siiski tuleb aru anda, et hetkel on see vaid teooria ja erinevad rasked hai­ gused ning ka praegune pan­ deemia võib viia selleni, et teadlased peavad oma positiiv­ seid eluea pikenemist puuduta­ vad prognoose korrigeerima. (DForte/EE)

Kreml süüdistas lääneriike pingete eskaleerimises ,,Läänest tulenev informat­ sioon on täis hüsteeriat ja see on pikitud valedega,“ vahen­ das rahvusringhääling Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi öeldut. Peskovi sõnul on Ukraina poole algatud sõjalise konflikti tõenäosus Ida-Ukrainas suurem kui kunagi varem. Peskov väitis esmaspäeval, et Ukraina on oma idapiirkonda saatnud suure hulga sõdureid, mis viitab sellele, et Kiiev valmistub separatiste ründama. Ukraina eitab kõiki ründamise kavatsusi. Moskva eitab järjekindlalt, et plaanib Ukrainasse sisse tungi­ da. Kreml on Ukraina piiri lähedale koondanud kümneid tuhandeid sõdureid. (ERR/EE)

Eelmise aasta Seedrioru oli väga edukas, see oli ohutu ja Covidi- vaba laager, kus kõik vajalikud meetmed on nüüd samuti arvesse võetud. Me jät­ kuvalt uuendame ja kohandume reeglitega, mis on kohustuslikud kohaliku Wellingtoni maakonna rahvatervise osakonna poolt ja järgime kõiki reegleid kindlalt. ,,Mudimaja“ on tungivalt nõutud Kuna suur arv innukaid noori on põnevuses laagrisse tulemi­ sest, teatame, et pikendame eelmise aasta kahe nädala pik­ kuse ,,Mudimaja Laagri“ sel suvel kolme nädalani meie ­ noortele laagrilistele (vanus 4-6). Me esialgu võtame vastu laagrilisi ainult nädalakaupa, aga kui töölised ja laagrilised pühenduvad teiseks või isegi kolmandaks nädalaks, siis on meil pikendamise võimalus. Palume eelistuste tagasisidet Et aidata meid paremini ette valmistada ja otsutada mitu kas­ vatajat on vaja palgata, oleks vaja teie tagasisidet! Palume vanematel e-meilida meile ja anda teada laste laagri eelistatud nädalad selleks suveks ja kas on eelistatud päeva- või üleöölaa­ ger. Otsime töölisi Võtame praegu avaldusi juha­taja, peakoka, köögitööliste, vetelpäästja ja kasvatajate koh­

tadele. KONTAKT: Kõigi päringutega, tööst huvitatutele ja/või laagris osalejatele, palun emeilida: seedrioru@seedrioru.com või Kaila Montgomery, laagri koor­ dineerija, k.k.montgomery4@ gmail.com. Suvelaager 2021 oli meil suurepärane, suure laagriosalu­ sega, mis ilma üle 50 pühen­ dunud vabatahtliku abita ei oleks olnud kindlasti võimalik. Vabatahlikud tulid ja organi­ seerisid toredaid tegevusi Eesti päritolu keskpunktiga, aitasid köögis ja mitmetes teistes osades, kus vajadus. Me teame, et hämmastavad vabatahtlikud aitavad jälle sel aastal võimal­ dada toredat suve lastele ja oleme teie toe eest väga tänu­ likud ! Ole kuuldel!!! Me postitame igas kuus uudiseid registreerimisest, laagri teemadest ja tutvustame tore­ daid kasvatajaid ning püüame olla kakskeelsed eesti ja inglise keeles. Jälgi Facebooki lehte ,,Seedrioru Estonian Summer Camp“ ja Instagramis Seedrio­ru, et kuulda ajakohaselt kõiki Seedrioru uudiseid. Siin tõesti on imeline Seedrioru kogukond, mis kas­ vab jõuliselt! TULE…osale meie imelises renessansis!! Elagu Seedrioru!

Tartu College’i laenuraamatukogu teadaanne Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni. Kui olud lubavad, avame veebruaris. Teatame sellest ajalehes.