Eesti Elu / Estonian Life No. 48 | December 3, 2021

This newspaper was mailed on Friday, December 3, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 48, 2021

Reedel, 3. detsembril — Friday, December 3

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma

Foto: Veiko Pesur

PRIIUSE PÖÖRIPÄEV – OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE PÄEV

Arutelus väliseestlaseks olemisest osalesid virtuaalselt Ede Schank Tamkivi ja Riina Kindlam, kohapeal moderaator Tarmo Jüristo ja Rainer Sternfeld. Foto: Marko Mumm, välisministeerium

Mailis Sütiste-Gnannt Välisministeeriumi korralda­ tud virtuaalfoorum toimus 27. novembril ning kutsus eestlasi üle ilma jälgima ja kaasa mõtlema globaalse eestluse teemadel. Foorumi avas moderaator Tarmo Jüristo. Arutlusel olid teemad: Kuidas väliskogukon­ nad elavad? Diasporaauuring – kes on eestlased välismaal? Miks on riigile välismaal ela­ vate eestlaste käekäik oluline ja mida selles vallas tehakse? Mis teeb Eesti suuremaks? Rootsi Eestlaste Liidu ja Stockholmi Eesti Huvikooli Draamastuudio juhataja Sirle

Sööt sõnas tervituseks, et õnne­ likud on need kogukonnad, ­kellel on oma Eesti Maja, kool, lasteaed ja huvikool. Draam­ a­ stuudio lapsed tervitasid kuula­ jaid lauluga. Eesti Vabariigi President Alar Karis sõnas, et umbes 200 000 väljaspool Eestit elavat eestlast on mõjukas osa Eestist. Ta nentis, et temagi oleks võinud olla üks väliseestlastest, kuna on teadustööd tehes elanud Saksamaal, Londonis ja Hollandis. President sõnas, et Eesti ootab võõrsil elavatelt kaasmaalastelt, et võimalikult paljud oma tuleviku ühel või teisel viisil Eestiga seoksid.

Eesti vajab väliseestlaste tead­ misi äri- ja teiste kontaktide vallas, nende võrgustikku, kul­ tuuri ja vaimsuse hoidmist. Oluline on oma Eesti asja aja­ mine. ,,Eesti meel on esimene asi, mis seob teid kõiki Eestiga. Selle eest tänan ma teid kõiki,“ lõpetas president kõne. Chicago Eesti Kooli presi­ dent ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku liige Karl Herbert Grabbi, tõi esile, et eri ajastute inimestel on erine­ vad missioonid täita. Ta rõhutas, et eestlastena on side Eestiga olulisim nagu ka avatud mõt­ lemine. (Järgneb lk. 13)

Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäeva tähistamine Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäeva tähistas Tartu Col­ lege aktusega nagu eelmiselgi aastal virtuaalselt pühapäeval, 28. novembril VEMU You­ tube’i kanali kaudu. Avasõna lausus Eesti Õppe­ tooli Sihtasutuse juhatuse esi­ mees Peeter Einola, millele järgnes traditsiooniline Gau­ deamus Tartu Ülikooli Kam­ merkoorilt Triin Kochi juhatu­ sel. Seejärel sai sõna tervituseks Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, kes kõneles Tartu Ülikooli lumega kaetud ja pidulikult dekoreeritud peahoo­ nest. Professor rõhutas rahvusli­ ku ülikooli tähtsust oma keele ja kultuuri arendamisel, ühtlasi avaldas tänu Eesti Õppetooli Sihtasutusele majandusliku toe­ tuse eest. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tutvustas peakõnelejat t. Rahvuselt lätlane, kes lõpetas

ülikooli Riias, kuid omandas doktori­ kraadi liivi keele alal Tartu Ülikoolis. Ta on LätiEesti sõnaraamatu toimetaja ja Tartu Ülikooli liivi keele teadur. Alljärgnevalt mõningad välja­ võtted tema põhjalikult ja sisu­ kast ettekandest teemal „Liiv­ lased – Baltimaade põlisrahvas“ Läänemeresoomlased tulid originaalselt oma praegusesse elukohta läbi Väina jõe. Muinasliivlaste elu käis peami­ selt läbi Riia ja Väina jõe ümbruse. Tänapäeval on liiv­ ­ lased ametlikult tunnustatud Läti põlisrahvana. Liivlastel on tugev mõju läti kultuuri kuju­ nemisel. Läti murretes on tunda liivi mõju: sõnarõhk esimesel silbil. Samuti on läti keeles paljud põhilised igapäevased ­ sõnad liivi keelest võetud. Viimased liivi kantsid olid Kuramaa rannakülad, soodest ja luidetest eraldatud. Mõlema

maailmasõja ajal muutus Liivi rand sõjapiirkonnaks. Ranna­ rahvas eraldati merest, nad pidid loobuma oma põhitööst: ­ kalastamisest. Liivi kultuuri uurimises on teinud tänuväärseima töö Lauri Kettunen ja Oskar Loorits. Liivi hümn on loodud Soome ja Eesti kõrval kolmandana samale vii­ sile. Ka nõukogude ajal jätkus liivi kultuuri viljelemine, loodi oma laulukoorid. Veel praegu lehvivad mõnes rannas Liivi lipud, iga augusti esimesel nädalavahetusel toimub liivi pidu. Liivi kultuurist huvitatud võivad leida YouTube’i kanalilt kaks saadet: ühel on seitse liivi keele tundi, teine pakub võima­ lust kaasa lauldes õppida liivi keelt. Sellel kõlab seitse laste­ laulu liivi heliloojatelt. Piret Noorhani tänas kõnele­ jat ja ühtlasi juhatas sisse 2005. (Järgneb lk. 5)

Eesti riik saab peagi 104-aastaseks. Poole sellest ajast oleme olnud võõra võimu all – kaks Saksa ja kaks Nõu­kogude Vene okupatsi­ooni. Kaheksa aastat tagasi, 27. märsil 2013 pühitsesime priiuse põlistumise päeva. Just sel päeval sai nüüdne, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast. Kandsime toona rinnas märki arvuga 7890. Just nii palju päevi oli kestnud esimene iseseisvusaeg, mille esimeseks päevaks lugesime 24. veebruari 1918, mille teiseks päevaks lugesime 11. no­ vembri 1918 (keiserliku Saksamaa okupatsiooni kokku­ varisemine) ja mille viimaseks päevaks lugesime 16. juuni 1940 (17. juunil algas Nõukogude Liidu okupatsioon). 30. november 2021 on aga murdepunkt. Sel päeval saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust. Pikaleveninud N. Liidu ülemvõimu (mille vahele mahtus ka lühem Natsi-Saksa okupatsioon) viimane päev oli 19. a­ugust 1991. 20. august 1991 oli juba uue Eesti aja esimene päev. Kõikide okupatsioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on 18950 Kui loeme 20. augusti 1991 esimeseks uue vabaduse päevaks – ehkki vastav haamrilöök Toompeal kõlas üsna päeva lõpus – , siis 30. novembril 2021 saab meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof. R. Taagepera kõnepruuk) koguarvust. Valguse aeg üle­tab pimeduse! See on kordumatu hetk meie ajaloos! Pühitsegem 30. novembrit tänupäevana! Helisegu sel päeval kirikukellad, põlegu küünlad, lehvigu majaseintel lipud! Kandkem rinnas juures­ olevat tänu­märki – OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE MÄRKI!

16

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Nr. 48

Tellige EESTI ELU! Filateelia. Uued postmargid

Eesti-Brasiilia ühisväljaanne – 100 aastat diplomaatilisi suhteid Omniva/Eesti Post lasi 10. novembril käibele uue post­ margi, millega märgitakse Eesti-Brasiilia diplomaatiliste suhete 100 aastat. Rahvus­ vahelistele kirjadele möeldud 1,90 € nominaalväärtusega postmarghi kujundas Indrek Ilves ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Brasiilia – sel ajal juba peaaegu 100 aastat iseseisev riik – tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 5. detsembril 1921. Käesoleval 2021. aastal möödub seega sada aastat Eesti Vabariigi ja Brasiilia Liitvabariigi vahe­ liste diplomaatiliste suhete loo­ misest. Eesti ja Brasiilia ühisväljaan­ dena ilmuvad postmargid tähistavad riikidevaheliste diplo­

maatiliste suhete 100. aasta­ päeva. Margil on kujutatud maailma­ kuulsa arhitekti Oscar Niemeyeri kavandatud Itama­ raty palee Brasílias, kus asub sealne välisministeerium ja Eesti välisministeeriumi hoone Tallinnas, arhitektid Mart Port, Raine Karp, Uno Tölpus ja Olga Kontšajeva. Kuigi kahe maja vahel on rohkem kui 10 500 km, siis lisaks headele suhetele ühendab neid ka ümbritsev rohelus ja kaunis keskkond, millele leiab vihjeid ­ postmarkide kujundustelt. Vär­ viküllane ja rõõmsameelne disain sümboliseerib riikide ­ mitmekihilisi kultuure ja rikka­ likku loodust. Pidulikku meele­ olu lisavad postmarkidele ka elavaloomulise samba rütmis lainetavad lipud.

Abja-Paluoja andis soome-ugri kultuuriaasta pealinna tiitli üle Möödunud laupäeval toimus Mulgimaa ajaloolises pealin­ nas Abja-Paluojal soome-ugri kultuuriaasta pidulik lõpe­ tamine. Abja-Paluoja andis 2022. aastaks pealinna tiitli üle Udmurdi külale Baiterek. Soome-ugri kultuuriprogram­ mi juhtinud mulgi kultuuri ins­ tituudi juhataja Ave Grenberg ütles, et hoolimata keerulistest oludest, mis maailmas möödu­ val aastal tooni andsid, oli kul­ tuuriaasta edukas ja tõi Mul­ gimaale palju tuntust nii kodu­ maal kui ka väljapool.

EELK valis uue kirikuvalitsuse

meie pärimuses, loitsudes ja rahvajuttudes. Läbi aegade on rahvasuu andnud neile üle 500 erineva nime nagu näiteks susi, võsavillem ja kriimsilm. Eesti looduses peetakse neid ka indikaatorliigiks, kes annavad ­ märku terviklikust ökosüstee­ mist ja metsade tervisest.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikukogu valis 29. novembril, veebi teel toimunud istungjärgul uue kirikuvalitsuse. Kirikuvalit­ suse ülesanne on kirikukogu otsuste täideviimine. Kirikuvalitsuse ehk konsis­ tooriumi president on peapiis­ kop Urmas Viilma ning kiriku­ valitsusse kuuluvad ka piiskopid Joel Luhamets ja Tiit Salumäe. Kantslerina jätkab Andrus Mõttus. Kirikuvalitsusse kuulub neli assessorit ehk kirikuvalitsuse ministrit. Uueks assessoriks va­ liti Saarte praost Anti Toplaan, eelmisest kirikuvalitsuse koos­ seisust jätkavad assessoritena Katrin-Helena Melder, Ove Sander ja Marko Tiitus. ,,Noortetöö ja lastega seotud küsimused on kirikus praegu võtmetähtsusega, kui me mõt­ leme, kust tuleb järeltulev põlvkond. Ja loomulikut tuleb ka mõelda meediavaldkonnas, kas EELK, mis on ülemaailm­ ne, oleme me hõlmanud ära ka diasporaas elavad eestlased ja kas me jõuame ka nendeni oma kuulutusega. Ning muidugi arvestades praegust olukorda, on sotsiaal­ valdkond ja diakooniatöö en­ diselt aktuaalsed,“ kommen­ teeris EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kantsler ja assessorid valib kirikukogu neljaks aastaks.

(Allikas: Omniva)

(ERR/EE)

Eesti rahvusloom hunt Omniva (Eesti Post) lasi 19. oktoobril käibele uue siseriik­ likuks kasutamiseks mõeldud (0,90 €) postmargi, millel kujutatud Eesti rahvusloom hunt. Margid kujundas Indrek Ilves ja need on trüki­ tud trükikojas AS Vaba Maa. 2018. aastal kuulutati Eesti rahvusloomaks sitke ja nutikas hunt, kes tunneb end koduselt meie metsades ja rabasaartel. Julge loomana, kes kaitseb oma pere ning territooriumit ja hin­ dab privaatsusust, sobib hunt rahvusloomana sümboliseerima Eestit ja eestlasi. Samuti on hundid saanud palju tähelepanu

Peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Peeter Põldre

President Toomas Hendrik Ilves meenutas oma tervituses, kuidas soome-ugri maailm 37 aastat tagasi tema ellu jõudis, mil ta koos vennaga saabus 1. mail Budapesti ja külastas koos temaga ülikooli soome-ugri ka­ teedrit. Ilves rääkis, kuidas me Eestimaal elame täna vabadu­ ses. ,,See on vabadus saada kokku hõimlastega ja öelda, mida arvame. See on luksus, mis meil täna on, aga samas on see luksus, mis nii paljudel hõimu­velle­del puudu on.“ Soome-ugri kultuuriaasta lõ­ petamisel kuulutati välja ka Mulgimaa uhkus 2021, kes on Mulgi pärandi ja traditsioonide hoidja, väärtustaja ja tutvustaja Ly Laanemets. (ERR/EE)

Huvitavat loodusest

Türgi turist leidis haruldase kahe peaga kilpkonna Turist leidis Türgis Pamuk­ kale kuumaveeallikate juures haruldase kahe peaga kilp­ konnabeebi, kes anti üle tead­ lastele uurimiseks. Leitud kilpkonn on hinnan­ guliselt kõigest kuu aja vanune ning teda uuritakse Pamukkale ülikooli bioloogiaosakonnas. Teadlased on kindlaks tei­ nud, et kahe peaga loomal on üks seedesüsteem. Asjatundjate arvates poleks selline loom looduses kuigi kauaks ellu jäänud.

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Kolmapäeval teatas provintsivalitsus, et eraldab mil­ jardeid dollareid ühe uue haigla ehitamiseks Mississaugas ja ühe olemasoleva laiendamiseks Torontos, suurendamaks haig­la­ võimsust. Peaminister Doug Fordi sõnul lisaksid need pro­ jektid provintsile enam kui 500 uut voodikohta. Mõlemad haig­ lad – Mississauga Hospital ja Queensway Health Centre – on Trillium Health Partners’i osad. (Lüh. CTVNews) • KANADA. Tänavu on teateid jõulupuude puudusest üle Kana­ da – ja jõulupuude farmereid ühendav assotsiatsioon hoiatab, et see võib ka korduda järgne­ vatel aastatel. Põhjustena tuuakse, et istutatakse vähem puid, samuti mängivad nende kasvamises oma rolli ilmasti­ kutingimused. Vähenenud on ka vastavate farmide arv. Tänavu ei müü jõulupuid ka IKEA kaup­ lused. (Lüh. CBC) Kahe peaga kilpkonni on lei­ tud varemgi. Näiteks septembris leiti üks sarnane isend Ing­ lismaalt ning tema peadele pan­ di kuulsate filminäitlejast kaksikõdede Olsenite järgi nimeks Mary-Kate ja Ashley, vahendas Boston Globe’is ilmu­ nut Postimees. Kilpkonna uurinud teadlaste sõnul sarnanes tema seisund ­siiami kaksikute omaga: neil oli nii ühiseid kui ka eraldisesivaid kehaosi, kuid näiteks erinevalt Türgist leitud loomast oli MaryKate’il ja Ashleyl eraldiseisev seedesüsteem. Teadlasi häm­ mastas, et kilpkonn suutis ka ­iseseisvalt ujuda, tema mõlemad pooled toimisid sünkroonis. (PM/EE)

Priiuse pööripäev

Priiuse pööripäeva ehk oma­ riikluse põlistumise (tänu) päeva märk. Viimaste okupat­ sioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on 18 950. Kui loeme 20. augus­ ti 1991 esimeseks uue vaba­ duse päevaks – ehkki vastav haamrilöök Toompeal kõlas üsna päeva lõpus –, siis 30. novembril 2021 sai meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv sel päeval ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof. Rein Taagepera kõne­ pruuk) koguarvust. Valguse aeg ületab pimeduse! Nii kir­ jutab kylauudis.ee. Märgi autor: Lembit Lõhmus

Sündmuste kalender • Pühap., 12. dets. kell 2 pl COOKING WITH LJUD­ MILA: SOOME-UGRI TOI­ DUD. Eesti keeles. VEMU YouTube’i kanalil. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. • Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE EESTI LASTEAIA VIRTUAAL­PROG­ RAMM, registr.: eestikool.ca • Teisip., 14. dets. TÄHTAEG nimede kirjapanemiseks EKN­ ile jõulutervituste avaldami­ seks Eesti Elu jõululehes.