This newspaper was mailed on Friday, November 19, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 46, 2021
Reedel, 19. novembril — Friday, November 19
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Piret Noorhani pälvis välisministeeriumi teeneteristi 16. novembril tunnustas välisminister Eva-Maria Liimets välisministeeriumi teeneteristidega kolleege ja koostöö partnereid nende suure pa nuse eest Eesti välisteenistusse ja välispoliitika tegemisse ja seeläbi Eesti riiklusesse. „Eesti välispoliitika suurim vara on inimesed. Välis minis teeriumi 103. sünnipäeva puhul peame meeles ja täname neid kolleege ning koostööpartnereid, kelle panus Eesti välisteenis tusse, meie välispoliitika teosta misesse ja seeläbi Eesti riiklu sesse on olnud enam kui märkimisväärne. Just nemad on välja teeninud välisministeeriu mi kõrgeima tunnustuse – välis ministeeriumi teeneteristi,“ ütles Eva-Maria Liimets. Välisministeeriumi I klassi teeneterist omistatakse erakord sete teenete eest Eesti huvide edendamisel maailmas, Eesti iseseisvuse või Eestile olulise rahvusvahelise koostöö eden damisel. I klassi teeneteristi pälvisid: Toomas Hendrik Ilves, kes on olnud üks mõjukamaid taasise seisvunud Eesti välispoliitika teostajaid ning kelle teened Eesti Euro-Atlandi integratsioo ni elluviimisel ja Eesti huvide eest seismisel nii suursaadiku,
tiivse ja nähtava töö eest suur saadikuna Euroopa Liidu ala liste esindajate komitees ning märkimisväärse töö eest laiema avalikkuse teavitamisel Euroopa Liidu sõlmküsimustest. Anett Kontaveit ja Paavo Järvi – seoses erakordse panusega Eesti nähtavuse suu rendamisse maailmas. Anneli Ohvril – maailma koristuspäeva idee eduka reali seerimise eest. välisministri kui Eesti Vabariigi presidendina on olnud erakord sed. Christoph Heusgen – teenekas Saksamaa diplomaat, liidukantsler Angela Merkeli pikaajaline välisnõunik, keda tunnustatakse väga tulemusliku koostöö eest läbi aastate nii ka hepoolsetes suhetes Saksa maa ga kui ka Saksamaa esindajana ÜROs aastail 2017–2020. Jaak Treiman – Eesti aukonsul Los Angeleses, kes on olnud selles ametis 35 aastat, olles seega andnud oma panuse nii Eesti omariikluse taasta misse kui ka selle hoidmisse. Välisministeeriumi II klassi teeneterist: Marten Kokk – väga ak
Välisministeeriumi III klassi teeneteristiga tunnustati 14 isikut, teiste hulgas VEMU peaarhivaari Torontos Piret Noorhani väga hea töö eest Eesti pärandi talletamise ja kul tuuri tutvustamise eest Kanadas. Sama autasu said veel: Gert Antsu; Pascale Bonnard; Ulrich Holstein-Holsteinborg; Kadri Humal Ayal; Anne Jagminiene; Celia KuningasSaagapakk; Aimar Köss; Merje Laht; Laura Pakaste; Peep Pillak; Reka Putnoky; Kristi Raik; Tanel Sepp. Välisministeeriumi teene teristid antakse üle tuleval aas tal, kui koroonaviiruse olukord võimaldab pidulikke koosviibi misi korraldada. (VMPT/EE)
Euroopa Liidu filmifestivali avamine Ottawas Ülle Baum Bytowne kinoteatri saal tervitas 12. novembri pärastlõunal üle pika aja jälle Kanada pealinna filmisõpru, kui oli Ottawas 12. – 28. novembril toimuva Euroopa Liidu vir tuaalse filmifestivali avamine ,,EXPERIENCE EUROPE WITHOUT THE JETLAG“ loosungi all.
Kuigi seoses koroonaviiruse pandeemia reeglitega oli kutsu tud vaid piiratud arv külalisi sellele haruldasele avaüritusele, oli saalis elav meeleolu. Kanada filmiinstituudi tegevdirektor Tom McSorley esines optimist liku sissejuhatava kõnega ja tut vustas kõiki esinejaid. Ta ütles, et iga-aastane Euroopa Filmi festival (EUFF) toob traditsioo
Kanada filmiinstituudi tegevdirektor Tom McSorley. Foto: ©Ülle Baum
Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabric. Foto: ©Ülle Baum
niliselt pühade eelsel perioodil vaatajani Euroopa filmikunsti paremiku. ,,The EUFF is always a great opportunity to get in some substantial pre-holiday season cinematic travel to more than two dozen European Union destinations. We hope you enjoy your travels. Bon voyage and bon cinéma!“ ütles hr. Mc Sorley. Seejärel võtsid sõna Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabric ja uus Sloveenia suursaadik Andrej Gregor Rode. Euroopa Liidu eesistuja riik on praegu Sloveenia ja festivali avafilmiks oligi Slo vee nia tun tud filmikunstniku Darko Sinki film ,,Inventory“, mida näidati originaalkeeles. Kõiki filme saab vaadata virtuaalselt üle kogu riigi ja EL filmifestivaliga saab lähemalt tutvuda veebile hel www.euffonline.ca Eestit esindab sel festivalil 25.-26. novembril Rain Rannu mängufilm ,,Ükssarvik“ (2019). Head vaatamist!
Foto: Birgit Püve
Arvo Pärt pälvis Saksa riigi Teeneteordeni suurristi Saksamaa Liitvabariigi president Frank-Walter Steinmeier andis helilooja Arvo Pärdile Saksamaa Liitvabariigi Tee neteordeni suurristi (sks Großkreuz, ingl Grand Cross of Merit). Autasu on tunnustus ja tänu Arvo Pärdile panuse eest kaasaegsesse klassikalisse muusikasse ning saksakeelsete tekstide kasutamise eest paljudes teostes. Ordeni andis eelmisel nädalal Arvo Pärdi Keskuses toimu nud kohtumisel üle Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Ees tis Christiane Hohmann. Helilooja Arvo Pärt elas pärast 1980. aastal läände emigreerumist ligi 30 aastat Saksamaal Berliinis ning sel perioodil valmis põhiosa tema suurteostest, kaasa arvatud „Berliner Messe“, mis on loodud 1990. aasta mais Ber liinis toimunud 90. Sak samaa katoliku kiriku päevadeks – esi mesteks pärast Berliini müüri langemist. Samast ajajärgust pärineb ka üks Arvo Pärdi olulisemaid saksakeelseid koo rit sükleid, liturgilisel tekstil
põhi nev „Sieben MagnificatAntiphonen“ (1988/1991), mille tellis Berliini RIAS Kammer koor oma 40. aastapäeva puhul. Saksamaal sai alguse ka he lilooja tänaseni kestev koostöö tunnustatud produtsendi Man fred Eicheriga, kelle plaadifirma ECM egiidi all on ilmunud hul galiselt Arvo Pärdi teoste esma salvestisi ning autoriplaate. Arvo Pärdi hilisemast loomin gust on saksakeelsele Meie Isa palve tekstile loodud „Vater unser“ (2005/2011), mis on pühendatud paavst Benedictus XVI-le. Saksamaa Liitvabariigi Tee neteordenit (sks Verdienstorden der Bundesrepublik Deutsch land, ingl Order of Merit of the Federal Republic of Germany) antakse välja alates 1951. aas tast, mil sellele pani aluse riigi president Theodor Heuss. Tegemist on Saksamaa ainsa riikliku ordeniga, millega tun nustatakse nii Saksamaa kui ka välismaa väljapaistvaid isikuid, kellel on suuri teeneid Saksa maa poliitika, majanduse ja kul tuuri arengus. (Arvo Pärdi Keskus)
Looduskatastroof Briti Kolumbias KANADA, BRITI KOLUM BIA. Provintsivalitsus kuulutas kolmapäeval välja eriolukorra seoses suure loodusõnnetusega – nädalavahetusel ja esmaspäeval sadanud rekordiline vihm provintsi edela osas tõi kaasa suuri uputusi ja mudalaviine; tuhanded inime sed on pidanud mitmetes piirkondades evakueeruma oma kodudest ning häiritud on hädavajalikele teenustele ligipääs; suletud on kõik neli kiirteed, mis ühendavad Lower Mainlandi ülejäänud provintsiga.
On teatatud ühest inim ohvrist ning vähemalt kahest kadunust, provintsi ametnike sõnul on eeldatav, et surmajuhte võib tulla veelgi. Surnud või hädaohus on ka tuhanded farmi loomad ning juhtunu on ka põllumajanduslik katastroof. Käimas on suured taasta mistööd. Kanada peaminister Justin Trudeau on lubanud provintsile igakülgset abi, sa muti on saadetud appi kait sejõudude liikmeid, kes tööta vad koos kohalike jõududega pääste- ja taastamistöödel. (Lüh. CBC)
16
EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021
Nr. 46
Tellige EESTI ELU! Eesti Kaitsevägi sai 103aastaseks
16. novembril toimus Kaitseväe kalmistul Kaitseväe 103. aastapäeva tähistamise tseremoonia. Tseremoonial osalesid Riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, saatkondade kaitseatašeed, kaitseväe ohvitserid, Vahipataljoni auvahtkond, Jakob Westholmi Gümnaasiumi riigikaitse suuna õppursõdurid, vabadusvõitlejad jt külalised. Kaitseväe aastapäeva puhul tunnustasid Kaitseväe peastaabis toimunud eriüritusel kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson ja riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu esimees reservkolonelleitnant Toomas Luman parimaid ohvitsere ja allohvitsere. Aasta ohvitseriks valiti major Viljar Niinepuu ning aasta allohvitseriks staabiveebel Ivo Petjärv. Foto: Tiit Põder
Sündmuste kalender • KONTSERDID: PUULUUP reedel, 19. nov. kl 8 õ Cotton Factory’s Hamiltonis; laup., 20. nov. kl 3 p.l. Paradise Theatre’is Torontos. • Kolmap., 24. nov. kl 7 õ LOENG. Laara Fitznor (Uni versity of Manitoba) ,,Indi
Tartu College’i laenuraamatukogu Tartu College’i laenu raa matukogu on avatud – teisi päeviti kell 12–3 ja nel japäeviti kell 11–1. Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski. Olete oodatud ja teretulnud!
genous voices speaking back to colonial impacts through the power of story“ Zoomis ID: 884 8332 1273; (ingl.k.) VEMU korraldusel. • Pühap., 28. nov. kl 1 p.l. EMAKEELSE TARTU ÜLI KOOLI 102. aastapäev (loeng + film) VEMU YouTube’i kanalil. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021. • Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE EESTI LASTEAIA VIRTUAALPROG RAMM, registr.: eestikool.ca
Konrad Mäe teosed müüdi Rootsis rekordhinnaga Rootsis Bukowski oksjonimajas müüdi rekordhinnaga Konrad Mäe teos ,,Rooma“, mille lõplikuks hinnaks ku junes koos lisatasudega ligi 370 000 eurot. See summa purustab Eesti seni kõige kallima kunstiteose Johann Köleri ,,Tatarlanna Mšatka mõisa aias“ senise rekordi pea kahekordselt. Köleri teos müüdi 2008. a Vaal galeriis hinnaga 172 561 eurot. Lisaks teosele ,,Rooma“ läks Rootsi kunstioksjonil müügile nimetu Konrad Mäe teos, mis osteti 240 000-eurose haamrih innaga, lõpphind on aga lige male 300 000 eurot. Sellegi te ose lõpphind purustab senise Eesti kalleima kunstiteose re kordi. (ERR/EE)
Tatra kasvatamine laieneb
Esimese ilmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Kaitseliit on Eesti vanim ja suurim jõustruktuur, kuhu kuulub täna üle 25 000 isamaalise mehe, naise, poisi ja tüdruku. EV Kaitseliit pühitses oma 103. aastapäeva 11. novembril 2021 rivistusega Kaitseliidu peamaja kõrval Pitka monumendi juures. Fotol: Eesti Kaitseväe peakaplan 1998–2006, kolonel Tõnis Nõmmik, Kaitseliidu ülem, brigaadikind ral Riho Ühtegi, erumajor Pearo Nõmmik. Foto: major Ülo Isberg
Tatra kasvatamine Eestis on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks. Statistikaameti andmetel alustati tatra kasvatamist Eestis 100 hektaril 1996. aastal. 2010. aastal oli tatra kasvupind 300 hektarit ning 2017. aastal 5300 hektarit. Käesoleval aastal oli tatra kasvupind 5927 hektarit ning koristatud saak keskmiselt 588 kilogrammi hektarilt. Põllumajandus- ja Toidu ameti andmetel kasvatati tatart mahepõllumajanduslikes ette võtetes kokku 5415 hektaril, mis näitab, et peamiselt kasva tavad tatart just mahetootjad. Põllumajandus- ja Toidu ameti (PTA) mahepõllumajan duse ja seemne osakonna nõuni ku Piia Puuseppa sõnul on tatar suurepärane meetaim ning tänu väärne vahekultuur. (PM/EE)
Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender. Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organisatsi oonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muu datustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a. Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olu lisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tege vuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koordineeri da, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks sa madele aegadele. Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416733-4550. Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca