Eesti Elu / Estonian Life No. 46 | Nov 15, 2019

This newspaper was mailed on Friday, November 15, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–12) Nr. 46, 2019

Reedel, 15. novembril — Friday, November 15

www.eestielu.ca

Eesti Dokumentaalfilmide Fes­­ tival – EstDocs on end kind­ lalt eestlaste sügisesse tegevus­ kalendrisse kinnitanud. Esi­ me­sel – toona nime all ,,Eesti tõsielufilmide nädal Torontos“ filmide näitamisel avaldas tolleaegne moderaator ja fil­ mide kommenteerija Olev Remsu lootust, et küllap järgneb neid filmide näitamisi veelgi. Nii ongi – ka neliteist aastat hiljem.

Et tegemist on nö ,,poolüm­ marguse“ tähtpäevaga, on põh­ just meenutada, et tänavune EstDocsi esinaine Maimu Möl­ der oli samas rollis ka juba esi­ mesel sarnasel sündmusel. Tol korral kuulusid põhitegijate hulka ka Aarne H. Vahtra (†), ­ hiljem mitmel korral EstDocsi juhatanud Ellen Valter ning tehnilise poole pealt Vaado ­ Sarapuu ja tänasenigi vabataht­ likuna kaasa lööv Tauno Mölder.

Estdocs on kasvanud ja muu­ tunud. Nagu kõik aja jooksul.

Aga põhiolemus ja eesmärk on sama – tuua vaatajate ette huvi­ tavaid vaatenurki erinevatelt ­elualadelt läbi (põhiliselt) Eesti filmitegijate prisma. EstDocsi põhiprogrammile on lisandunud lühifilmide võistlus ja esitlus ning viimastel aastatel on kaa­ satud ka meie lähinaabrite

Üksiknumbri hind: $3.00

Kanada kindralkuberner Julie Payette’i ametlik visiit Eestisse ja Leetu Vastavalt Kanada kindralkuber­ neri 14. novembri pressi­ teatele sõidab Kanada kind­ralkuberner Julie Payette Kanada peaminist­ ri Justin Trudeau palvel ametli­ kule visiidile Leetu ja Eestisse selle aasta novembrikuu lõpus.

Kindralkuberner on Leedus vi­ siidil 24.-26. novembrini ja Eestis ajavahemikul 26.-28. novembrini.

Visiidi ajal kohtub kindralkuberner Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga ja Leedu peaministri Saulius Skvernelisega ning Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga ja Eesti peaministri Jüri Ratasega. Visiidiga märgitakse Kanada aastatepikkust partnerlust ja koostööd nende riikidega ja on ka võimaluseks edasi arendada koostööd innovatsiooni ja teaduse valdkondades. Leedu vi­ siidi ajal osaleb kindralkuberner diskussioonides Vilnius Tech Park’is ja Santaka Valley KTU Science, Technology and Busi­ness Centre’is. Eestis kohtub Kanada kindralkuber­ ner Eesti Teaduste Akadeemia liikmete ja Tallinna Teaduse keskkooli õpilastega.

See on kindralkuberneri teine visiit Balti riikidesse, esi­ mene toimus 2018 jaanuaris, mil ta külastas Lätit ning väl­ jendas sellega oma toetust Kanada Armee esindajatele, kes teeni­vad Operation Reassurance’is. See on üks suurimaid Kanada armee esindusi Euroopas vii­mase kümne aasta jook­ sul. Läti oli esimene Euroopa Liidu riik, mida kindralkuber­ ner a­ metlikult külastas ja see oli ka esimeseks Kanada kind­ ralkuberneri visiidiks Balti riiki­desse. Läti visiidi ajal asetas kindralkuberner lilled ka Vaba­ duse mälestusambale ning külas­tas Adaži sõja­väebaasi.

Kanada kindralkuberneri visiidid Balti riikidesse on tun­ nistuseks, et Kanada tunnustab Balti riike kui Kanada atlanti­üleseid NATO liitlasi ning väärtustab selles regioonis rahu ja stabiilsuse tagamist. Kind­ ral­ kuberneri viisiit on võimaluseks tugevdada ka nende riikide rahvaste vahelisi suhteid igal tasandil. Kindralkuberneri saa­dab visiidil Leetu ÜLLE BAUM, Ottawa ja Eestisse ametlik delegatsioon.

Foto:©Ülle Baum

Poolteist kümnendit EstDocsi

Postal Agreement No 40013472

Estdocsi tänavuaastane juht Maimu Mölder ja moderaator Artur Talvik.

Foto: Jaak Järve

loomingut. On meil ju ajalooli­ selt mitmeid kokkupuutepunkte ning nende esitamine rikastab kõiki. Kokku on nende aastate jooksul (koos lühifilmidega) vaatajate ette toodud enam kui 200 linalugu.

Tänavune festivali peapro­ gramm toimus 8.-10. novembri­ ni Toronto Eesti Majas ja Tartu College’is. Galaõhtuks oli Eesti Maja küljeuksest sisenejatele muudetud pea äratundmatuks – põnevad dekoratsioonid (Gla­ mourous Affairs Inc) ja lillesea­ ded (Tiina Sermat – The Colour Field) tekitasid piduliku ja pisut

Reet Mae, EstDocs lühifimikonkursi žürii konsultant; James Crowe ja Kaisa Kasekamp, nimetatud žürii liikmed; ja Keltie Thomas, kes oli EstDocs lühifilmikonkursi juht.

Foto: Jaak Järve

salapärasegi meeleolu, just mida õigelt galaõhtult oodata. Sära, glamuuri ja pidulikkust lisasid ka filmiõhtul pakutud suupisted – Andrus Mereti (Plough­ mansto) korraldatuna. Kõigil õhtutel oli publiku rõõmuks ka Ülle Veltmann Catering’i kring­ lid ja David Thompsoni paku­ tud Darkscitycoffee Est­ Docsi eriröst kohv.

Aga muidugi on filmifestivali kese ikkagi ekraanil toimuv – filmid. Galaõhtu juhatas sisse Maimu Mölder, tutvustades kohe selleaastast moderaatorit Artur Talvikut. Tema on publi­ kule tuttav juba varasemast, ka­ heksa aastat tagasi ka moderaa­ torina Torontos, lisaks mitmel korral Estdocsidel linastunud filmide tegijana.

Galaõhtu oluliseks osaks on tunnustada lühifilmikonkursi võitjafilme. Tänavune žürii (Kaisa Kasekamp, Kai Kaljo, James Crowe) hindas parimaks Ahmed Fouad Ragab’i filmi ,,Weekend Warriors“, sama film võitis publikupreemia. Ama­ töör(lühi)filmide võitja otsustas konkursi sponsor Estonian Studies Centre. Võitjaks osutus Tammo Puhm Pelkoneni ,,Minu Eesti on siin Kanadas“. Teine koht anti Nikita Budovye, Margit Karina, ja Diana Igna­ tenko filmile ,,Secret Sillamäe: Le combinat No 7“; žürii märk­ is ära Elias Gates-Kassi filmi (Järgneb lk. 8)

Loeng vaikivast ajastust Sel teemal kõneles Tartu College’is kolmapäeval, 6. novembril prof Andres Kasekamp. Ettekanne oli mõeldud jätkuna jaanuaris toimunud loengule „Kes olid vapsid ja mida nad tahtsid“.

1934. aastal algas Eestis periood, mida tuntakse vaikiva ajastu nime all. Nime „ristii­ saks“ võib nimetada William Tomingat, kelle raamat „Vaikiv ajastu Eestis“ ilmus New Yorgis 1961. aastal. Mõiste sündis olu­ korrast, kus riigivanem Kons­ tantin Päts 12. märtsil kuulutas välja kaitseseisukorra ja nimetas kindral Johan Laidoneri sõja­ vägede ülemjuhatajaks. Sama

Professor Andres Kasekamp.

Foto: E. Purje

aasta 2. oktoobril teatas sisemi­ nister Kaarel Eenpalu, et riigi­ kogu on asetatud vaikivasse olekusse. Istungeid ei toimunud, ainult juhid käisid koos nõu ­pidamas.

Järgmisel aastal toimunud (Järgneb lk. 13)

2

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Nr. 46

Välisministeerium tunnustas koostööpartnereid hõbemärgiga Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat

Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium:

Enn Kiilaspea

Jüri Laansoo

Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Hapud marjad Kanadas märgiti üleriiklikult esmaspäeval, mitmes kohas lumesajus, sajandat korda esimese maailmasõja lõppemist, ka teise, väärikalt kell üks­teist, kaheminutise leinaseisakuga, vaikusega. Nii langenuid mälestades, austades nende tähtsust toonitades vabaduse põhimõtete kaitsmisel. Veterane austati, peeti kõnesid, kogunemistel kas mälestussammaste, kenotaafide juures või koolide aulates.

Pea kõigil mooniõis rinnas.

Tänavatel seisti respekti avaldades. Paraku tänavu oli leeki lahmatanud mooniõieskandaal. Kuna laupäevaõhtul oli riigis enimvaadatud programmi HNIC ehk hokiõhtu Kanadas esimesel vaheajal populaarses Coach’s Corner, treeneri vaatenurk, värvikas, kontroversiaalne telekommentaator Don Cherry avaldanud arvamust, mis aastal 2019 on lubamatu. Nimelt juhtis ta tähelepanu sellele, et tema silmad pole neid mooniõisi nii ohtralt suurlinnades rinda kinnitanuna näinud. Siis öeldes, et väikelinnades küll.

Diatriibis kasutas ta väljendit – teie inimesed. Et tulite siia heaoluriiki ega ole tänulikud neile, kes selle püsimist kaitsesid.

Cherry kaitseks tuleb ütelda, et ta on tihti langenud sõdureid esile tõstnud nime ja fotodega. Kuid laupäeval astus ta üle viisakuse ja mõistuse piiri. Kuna ta väljendist sai selgelt välja lugeda, et vihje on immigrantidele, kelle nahavärv ei ole sama kui temal.

Cherry on varemgi neid, keda ta paistab mitte mõistvat, tauninud, tekitanud kära ja poleemikat. Ent seekord oli üleriiklikult protestilaine. 85-aastane Cherry (kelle hüüdnimeks on Grapes, viinamarjad), keda valiti rahvaküsitluses, otsides Vahtralehemaa ajaloo 100 mõjukamat, tähtsamat kuju, seitsmendaks, kinnitades ta populaarsust.

Kui ta ainult hokile keskenduks, saaks aru, miks ta on ikka, pea 40 aastat tohtinud riigile oma hokiväliseid arvamusi esitada. Kuid selgelt on ta nö parim enne kuupäev kaua seljataga. Protestitorm oli selliselt võimas, et Sportsnet, telesaate eest vastutav, kes pühapäeval sammugi ei võtnud, sundis Cherry nagu mõnelt poolt lugeda, tagasi astuma, mujal otseselt öeldes ta vallandati. Ning mis päeval, esmaspäeval, Remembrance Day’l, millele just need mooniõied juhivad respekti ja austusega tähelepanu. Milline iroonia.

Kanada on sisserännule ehitatud riik. Ka indigeenid on sisse­ rändajad, ainult esimesed. Ja Kanada multikultuursemale linnale vih­jates, kus on pea iga maailmariigi taustaga inimesi linnatänavatel märgata, oli see märkus selgelt rassistlik, poliitiliselt ebakorrekt­ ne. Kuigi ehk paljud Cherryga nõustusid, võib arvata, et nemad olid vähemuses.

On populaarne väljendus, sour grapes, kui keegi vingub ja vigi­ seb. Cherry kaitses ennast teisipäeval, et ta midagi valesti ei öelnud, vihje oli ainult inimestele, mitte rassile. Siin tolerantses riigis miljonitele nii esineda on häbiasi. Võib aga kindel olla, et me pole mehelt viimast arvamust kuulnud.

TÕNU NAELAPEA

Välisministeeriumi 101. sünni­ päeva pidulikul vastuvõtul tunnustati teenetemärgiga et­ ­ tevõtjaid, eksperte ja ühiskon­ nategelasi, kes on aidanud kaasa Eesti välispoliitikale.

Samuti tänati Eesti aukonsu­ leid ja välisministeeriumi töö­ tajaid pikaaegse ja väärtusliku panuse eest välisministeeriumi tegevusse. „Eesti välispoliitika suurim vara on meie inimesed. Tänasel päeval, mil tähistame Eesti välisteenistuse katkematut pa­ nust meie riiklusesse, peame meeles ka kõiki neid Eesti ini­ mesi, kes on aidanud kaasa välisministeeriumi tegevusele ja Eesti välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele,“ sõnas välis­ minister Urmas Reinsalu.

Maaeluminister Järviku umbusaldamine ei läinud läbi Neljapäeval kukkus maaelu­ minister Mart Järviku (EKRE) umbusaldamine riigikogus lä­ bi – poolt hääletas 43 ja vastu oli 51 saadikut. Kaks saadikut ei hääletanud ja viis puudus istungilt.

Umbusaldusavalduse algatas 44 Reformierakonna ja Sot­ siaaldemokraatliku Erakonna saadikut.

Umbusaldusavalduse läbi­ minekuks on vaja riigikogu koosseisu enamuse ehk vähe­ malt 51 saadiku toetust.

Umbusaldusavalduses heideti Järvikule ette, et ta on oma tege­ vusega takistanud veteri­ naar- ja toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel, on ava­ likult valetanud ja eelistanud erahuve riigi huvidele.

Järvik kinnitas korduvalt, et on käitunud eetiliselt ja ausalt ega ole reegleid ega seadusi ­rikkunud. (ERR/EE)

Oktoobris sündis Eestis 1155 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti oktoobris Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1155 sündi, neist 551 tütar- ja 604 poisslast.

Kaksikuid sündis eelmises kuus 13 paari, neist kolm paari poisse, viis paari tüdrukuid ja viis segapaari.

Oktoobris olid populaarse­ mad eesnimed tüdrukutele Hanna, Emily, Alisa ja Mia ning poistele Sebastian, Hend­ rik, Robin, Romet, Kristofer, Lukas ja Mark.

Eelmisel kuul sõlmiti 395 abielu ja lahutati 254 abielu.

Oktoobris registreeriti Eestis 1265 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1282 sündi, 1367 surma, 393 abielu, 242 abielula­ hutust. (SMPT/EE)

Välisminister Urmas Reinsalu.

Teenetemärgi, mida tuntakse ka hõbemärgina, said tänavu 20 koostööpartnerit, 23 välis­ ministeeriumi töötajat ja 4 au­ konsulit.

Sel nädalal tähistab välis­ ministeerium ka oma 101. sünni­ päeva. Kuigi Eesti välis­ teenistus kujunes pikema prot­ sessi tulemusena, võib välis­ ministeeriumi tegevuse algu­ s­

Eesti teenis kübervõistlustelt topeltvõidu 19 Eesti noortemeeskonda osales USA Magic CTF online võistlusel, kokku osales üle maailma üle 300 noore.

Võistlus koosneb erinevatest ülesannete ja mõistatuste lahendamisest nagu „kes on Linuxi looja“ kuni arvutisüs­ teemi analüüsimiseni – milli­ selt aadressilt viirus ründas.

Eestis osaleti kolmest punk­ tist TalTech IT Kolledž, Viljandi Kutseõppekeskus ja Paidest Hammerbecki põhikoolist, kuhu sõitsid kokku noored ja nende juhendajad üle Eesti.

Eesti teenis kaksikvõidu: I koht – Jan Hendrik Jõgi (Tal­ linna Reaalkool), Artur Salumäe (Gustav Adolfi Gümnaasium), Semjon Kravtšenko (TÜ), San­ der Paenurm (Gustav Adolfi Gümnaasium).

II koht Viljandi Gümnaasium ja sõber: Karl-Joan Alesma, Raul Tambre, Mattias Märka ja Kristjan Variksoo (TalTech/ Kaitsevägi).

Eesti meeskonnad olid ka edetabelis headel kohtadel nagu: 6, 9, 15 jne.

Foto: välisministeerium

ajaks pidada 1918. aasta 14. no­ vembrit – siis palus Eesti Inglise ja Prantsuse konsulitele Helsingis saadetud kirjas relvas­ tust ja abi, et takistada varade ja toiduainete maalt väljavedamist Saksa vägede poolt. Välis­minis­ teerium on ainuke Eesti riigi­ asutus, mis on töötanud vahe­ aegadeta 101 aastat.

(Allikas: välisministeerium)

Lätis tähistati armee 100. aastapäeva Esmaspäeval, mil maailmas meenutati I maailmasõjas võidelnuid, tähistati Lätis Karutapja päeva. Sel päeval mälestatakse Läti vabaduse eest hukkunuid ja tänavu tähistati Läti armee 100. ­aastapäeva.

Riia kesklinnas, sõjamuuseu­ mi ees süüdati tuli kõigi lange­ nud Läti sõjaväelaste mälestu­ seks.

Lätis ei ole kohustuslikku ajateenistust, kuid vabatahtlikele on loodud kõik võimalused, et Zemessardze ehk vabatahtliku kaitseorganisatsiooni kaudu või ka otse Läti armees osaleda ­õppustel ja kursustel. Läti kait­ sevägi – see on 6000 professio­ naalset sõjaväelast, üle 8000 Zemessardze liikme ja 3000 reservväelast. (ERR/EE)

Võistlust viib läbi MidAtlantic Gigabit Innovation Collaboratory.

(Allikas: Kaitseministeerium)

Eesti Kaitseväe kalmistul mälestati langenuid

Esmaspäeval, 11. novembril, mida paljudes kohtades maailmas tuntakse I maailmasõja mälestuspäevana, toimus ka Eesti Kaitseväe kalmistul Tallinnas „Remembrance Day“ mälestus­ t­seremoonia.

Foto: major Ülo Isberg (rohkem pilte Eesti Elu veebil: eestielu.com)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Kanada eestlane Eesti kaitseväes Oktoobris algas järjekordne kaitseväelaste treeningperi­ ood.

1. jalaväebrigaadi Tapa, Jõh­ vi ja Paldiski linnakutesse tuli üle 500 noore. Nende hulgas taas üks Kanadast ajateenistusse saabunud kutsealune – Zachary Amolins. Järgnevate kuude jooksul omandavad ajateenis­ tusse saabunud sõdurid vajalik­ ke riigikaitseoskusi. „Kui minu ema sai teada, et kavatsen kaheksaks kuuks aja­ teenistusse minna, muutus ta kurvaks – kahjuks ei saa ta mulle siia külla tulla,“ ütles rea­ mees Zachary Amolins, kes tuli

Eestisse oma kodanikukohust täitma Kanadast. „Ma olen Eesti kodanik, minu siinsed sõbrad on juba reservväelased, ka mina soovin oma panuse anda samal ajal oma esivane­ mate emakeelt õppides,“ lisas reamees Amolins.

Kokku kutsutakse ajateenis­ tusse kolmel korral aastas: jaa­ nuaris ja juulis, mil üheteist­ kümnekuulise ajateenistuse käi­ gus õpetatakse välja reserv­ üksuste autojuhid ja juhtivkoos­ seis ning oktoobris, mil kahek­ saks kuuks kutsutakse ajateenis­ tusse tulevaste reservüksuste ri­ vikoosseis. (KVPST/EE))

Kohus mõistis suusatreener Alaveri tingimisi vangi

Saamid ja EL muretsevad põlisrahvaste keskuse sulgemise üle Venemaal

Harju maakohus mõistis nelja­päeval kinniste uste taga dopingu tarvitamisele kalluta­ mises süüdi Mati Alaveri.

Riigiprokuratuuriga sõlmitud karistusleppe kohaselt karis­ tati Alaveri aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga. 65-aastane Alaver end ise süüdi ei tunnistanud.

Alaveril tuleb menetlus­ kuludena tasuda 810 eurot.

Kohtuotsuse saab vaidlustada 15 päeva jooksul.

Alaverile esitati süüdistus nelja tema treenitud sportlase dopingu tarvitamisele kalluta­ mises. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul käsitleb süüdistus tema tegevust aastatel 2016 – 2019.

Selle aasta märtsis pidas politsei riigiprokuratuuri alus­ tatud dopingutarvitamise krimi­ naalasja raames Eesti suusa­ koondise kunagise treeneri Alaveri menetlustoiminguteks kinni.

Riigiprokuratuur alustas do­ pingu tarvitamisele kallutamise osas kriminaalmenetlust, selgi­ tamaks välja, kas möödunud talvel Seefeldis toimunud suusaalade MM-i ajal avalik­ kuseni jõudnud info selle kohta, et kolme Eesti suusatajat kallu­ tati dopingut tarvitama, viitab kuriteo toimepanemisele.

(BNS-ERR/EE)

Moskva linnakohus otsustas laiali saata põlisrahvaste toetus- ja koolituskeskuse ­ CSIPN/RITC. Otsus tõi kaasa Euroopa Liidu ja Põhjamaade saami parlamentide protesti, vahendasid The Moscow Times ja Yle. CSIPN/RITC asutati 2001. aastal selleks, et aidata Siberis, Venemaa põhjaosas ja KaugIdas elavaid inimesi.

2015. aastal lisas Venemaa CSIPN/RITC-i välisagentide nimekirja. Sinna nimekirja kuu­ luvad organisatsioonid, mis saa­ vad välisriikidest raha ja mis on võimude hinnangul seotud poliitilise tegevusega.

CSIPN/RITC loobus seejärel välisrahastusest ning eemaldati välisagentide nimekirjast. Jus­ tiitsministeerium aga jätkas jõu­ pingutusi organisatsiooni sulge­ miseks.

Norra saami parlamendi president Aili Kesikitalo ütles, et rünnakud ja tõkked põlisrah­ vaste inimõiguste vastu muuda­ vad ühingute töö nõudlikumaks.

Kesikitalo loodab, et CSIPN/ RITC küsimus tuleb kõne alla ka reedel Soomes toimuval Arktika liidrite tippkohtumisel, mida peetakse esimest korda ligi kümne aasta jooksul.

(ERR/EE)

Eestlasest raudmees läbis 40-kordse triatloni rekordilise ajaga Eestlasest ultratriatleet Rait Ratasepp läbis Kanaari saartel Las Palmase provintsis Fuer­ teventural raske 40­-kordse triat­loni, mis pani ta nii füü­ siliselt kui vaimselt oma piire kompama, rekordilise ajaga 444 tundi, 21 minutit ja 35 sekundit. See aeg näitas, et ta on maailma kiireim mees nii 20-, 30- kui 40-kordse ultra­ triatloni läbimisel.

Kolm kuud kestnud võistluste ajal ujus ultrasportlane 152 kilo­ meetrit, sõitis rattaga 7200 kilomeetrit ja jooksis 1688 kilo­ meetrit.

Ametlikke maailmarekordeid saab püstitada vaid 20- ja 30-kordses triatlonis, 40-kordse triatloni võistlusformaati ei ole.

20-kordse ultratriatloni re­ kordi püstitas 2019. a austerlane Norbert Lüftenegger ajaga 241:36.45.

Eestlane oli oma 40-kordse triatloni 20 päeva finišiaegade kokkuvõttes austerlasest 16 tun­ di, 4 minutit ja 4 sekundit kiirem. Seega on ta ajaga 225:32.41 distantsi kiireim mees maailmas.

30-kordse ultratriatloni re­ kordi püstitas 2013. aastal un­ garlane Jozsef Rokob, kelle aeg oli 356:33.17.

Ratasepp oli 30. päeva finišis temast 22 tundi, 25 minutit ja 57 sekundit kiirem. Eestlase 30 päeva finiši koondaeg oli 334:07.20.

Ultratriatleedi 40-kordse triat­

3

Aasta jooksul on internetivabadus kogu maailmas vähenenud Mõttekoja Freedom House iga-aastasest analüüsist sel­ gub, et riigid kasutavad ühis­ meediat järjest rohkem oma ja teiste riikide kodanike järele luuramiseks ning vali­ mistulemuste kallutamiseks.

Eesti on internetivabaduse ta­ belis kõrgel kohal, asudes Islandi järel teisel positsioonil.

Freedom House hindas ühek­ sandat aastat järjest 65 riigi veebiruumi vabadust. Riikides kasutab internetti kokku ligi­ kaudu 3,3 miljardit inimest, mis on maailma kõigist netikasuta­ jatest 87 protsenti. Raporti järgi on möödunud aasta maist selle aasta juunini piiratud täien­ davalt internetile ligipääsu, seda on kasutatud kodanike ulatusli­ kumaks jälgimiseks ja/või piira­ ti sõnavabadust pooltes uuritud maades. Sama aja jooksul paranes olukord vaid 16 riigis.

Veebiruumi kasutatakse üha sagedamini inimeste petmiseks, kasutades väärinfot. Ekspertide hinnangul aitas kallutada see möödunud aastal 30 riigis toi­ munud valimistest 26 tulemusi.

Ainsate raportis hinnatud rii­ kidena õnnestus vältida vali­ miste ajal digimaailma häirivat mõju Armeenias, Eestis, Prant­ susmaal ja Saksamaal. Ülevaatest selgub ka, et tipptasemel jälgib ühismeediat vähemalt 40 riiki. Nii jälgitakse peaaegu kolme miljardit ini­ mest. Seejuures algasid või laiendati neist 15 vastavaid prog­ramme viimase aasta jook­ sul. Uute tööriistade arendami­ ses on juhtkohal Hiina, uuritud 15 Aasia riigist jälgib ühismee­ diat veel 12.

Kõige paremini suudeti kaits­ ta internetivabadust Is­ landil, kus veebile pääsevad ligi peaaegu kõik riigi elanikud, selle sisu ei piirata peaaegu üldse ja samas kaitstakse tu­ gevalt internetikasutajate õigusi.

Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga. Kolmandal kohal in­ ternetivabaduse tabelis on Ka­ nada. Tabeli lõpus asuvad Süü­ ria, Iraan ja Hiina.

(ERRNovaator/EE)

loni parim ujumisaeg oli 1:11.49 ja selle püstitas ta oma võistluse 1. päeval.

32. päeva rattasõiduaeg oli rekordiline 5:47.00 ning parim jooksuaeg oli 3:12.33 ja selle püstitas ta 33. päeval.

Ratasepp on kolmas mees maailmas, kes iseendale korral­ danud ultrapika triatloni.

Juristina töötav Ratasepp avastas enda jaoks matkamise ja ekstreemtreenimise 2009. a Prantsusmaal, kus ta oli Eras­ muse programmi raames.

Ta on esimese eestlasena läbinud 2-, 3-, 5-, 10- ja 20­-kordse ultratriatloni. Nüüd läbis ta edukalt ka 40-kordse triatloni.

Ratasepa 40-kordse ultratriat­ loni aeg võib jõuda Guinnessi rekordite raamatusse.

(PMElu24/EE)

Valitsuskomisjon ei toeta kanepi legaliseerimist

,,Uurimused on näidanud noorte tarbimisharjumuste seost ühiskondliku suhtumise ja ku­ vandiga ehk mida aktsepteerita­ vam on mürk ühiskonnas, seda Möödunud nädalal Eestis ko­ sagedasem on tarbimine noorte gunenud uimastiennetuse va­ ­ hulgas,“ ütles Helme. lit­ suskomisjon oli üksmeelne Siseministri sõnul kujundab selles, et kanepi legaliseeri­ ka narkojoovet mittetekitava mist ei toetata. Samuti oli kanepit sisaldava toote müü­ komisjonis arutelu all kanepit mine valearusaamasid. sisaldavate uudistoodete müü­ ,,Teema on eriti oluline, kuna mine. turule on tekkinud mitmeid Siseminister Mart Helme ettevõtjaid, kelle eesmärk on ütles, et kanepi legaliseerimine müüa kanepiga seotud tooteid annaks ühiskonnas täiskasva­ ehk niinimetatud CBD-poed. nutele ja eriti alaealistele sig­ Tegemist on Euroopas ja mujal naali, et uimastite tarvitamine maailmas leviva trendiga, mis on tunnustatav. võib kaasa tuua hoiakute muut­ Minister Helme märkis, et mise ka kanepi tarbimise osas vaadates tervisekahjusid, mida ja seega suurendada uimastite põhjustavad alkohol ja tubakas, tarvitamist üldiselt,“ märkis ei ole vaja sinna kõrvale tuua Helme.

Minister lisas, et paljud tao­ veel kolmandat vabalt kättesaa­ davat uimastavat ainet. Ta lisas, lised poed ei ole suutnud tagada et igasugune positiivne kampaa­ oma toodetes joovet tekitava nia kanepi suunal suurendab aine THC lubatud piirmäära ja noorte seas tarvitamisriski ligi rikuvad sellega seadust.

(ERR/EE) kümme korda.

Austraalias jätkuvad ulatuslikud maastikupõlengud Austraalia Queenslandi osarii­ gis lõõmab umbes 70 tulekah­ ju ning paljudes paikades on soovitatud inimestel kodu maha jätta. Kümned tulekah­ jud põlevad ka kõrvalasuvas New South Walesi osariigis.

Nädalavahetuseks prognoosi­ takse õhutemperatuuri tõusu ning tuule tugevnemist, mis muudab olukorra veelgi keeru­ lisemaks.

Nädalavahetuseks planeeritud ralli maailmameistrivõistluste (WRC) viimane etapp otsustati rahvusvaheline autospordiliidu poolt ära jätta, kuna toimumis­ paiga Coffs Harbouri ümbruses on ulatuslikud maastikupõlen­

gud. Eelviimasel rallil MM-tiitli kindlustanud eestlane Ott Tänak tegi sotsiaalmeedias avalduse, et toetab põlengutega võitlevaid tuletõrjujaid rahaliselt. ,,Olen mõtteis nendega, kes on nende kohutavate New South Walesis möllavate metsapõlen­ gute tõttu kannatanud,“ kirjutas Tänak sotsiaalmeedias. ,,Kuna mu isa on tuletõrjuja, tean, kui ohtlik ja keeruline on nende töö. Sügav austus kõi­ kidele tuletõrjujatele ja vaba­ tahtlikele, kes meie ohutuse eest seisavad! Seetõttu olen otsusta­ nud teha annetuse New South Walesi päästeteenistusele. Loo­ dan, et see katastroof lõppeb peagi!“ Lõpetuseks julgustas Tänak ka teisi inimesi tuletõrjujate pingutuste toetuseks annetusi tegema. (D/ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

New Yorgis elav Valev Laube nomineeriti Forbesi 30 mõjukaima noore sekka

Annetajate tutvustus: Viru Vanemad

Raivo ja Anne-Mari Remmel Raivo ja Anne-Mari Remmel tunnevad uhkust selle üle, mida eestlased Kanadas on saavutanud, ja vaatavad uue International Estonian Centre (IEC) loomist, kui võimalust veelgi kaugemale jõuda. ,,On väga oluline, et meil oleks rajatis, mis ärataks uhkust tulevaste põlvkondade seas - kui me seda ei tee, pole meil kui kogukonnal tulevikku,“ sõnas Raivo.

Seetõttu on Raivo ja Anne-Mari astunud kapitalikampaania käigus üles kui „Viru Vanemad“ annetajatena.

Abielupaar on olnud eestlaste kogukonda kaasatud juba alates sellest, kui nad mõlemad Torontos alles lapsed olid: eesti kool, rahvatants, suvelaagrid, gai­did/skaudid ja võimlemine.

Neil on hea meel, et traditsioon elab edasi, sest nende nelja-aastane lapselaps Kalli (poja Tarmo ja minia Tiiu tütar) on just hakanud käima oma esimestes rahvatantsutundides. ,,Talle meeldib see väga!“ Nende teisel pojal Eskol ja minial Lisal on kaks last: 8-aastane Aelwen ja 6-aastane Rowan. Nad on käinud Eesti suvelaagrites, mille asutas üle 50 aasta tagasi siia tulnud põlvkond.

Keemiainsener ning keemiaette­ võtete Nortek Inc. ja Aqua-Tek Inc. omanik Raivo ütleb naljatledes, et on pool oma elust veetnud Broadview Avenüül asuvas Toronto Eesti Majas, kuhu ta esimest korda astus sisse noore skaudina. Raivo on endine Eesti Maja juhatuse esimees, millist kohustust kandis üle kahe aastakümne – ta on omast käest näinud, kuidas kogukond on muutunud.

Uue IEC loomine peegeldab juhatuse läbimõeldud visiooni, ütles ta. „Panime oma uue kodu jaoks eesmärgid maha üle kümne aasta tagasi. Tahtsime dünaamilist keskust, mis vastaks kogukonna vajadustele ja tekitaks uhkustunnet ning meelitaks ligi igas vanuses inimesi; omaks mitmekasutuslikke ruume, kajastaks meie kul­ tuuri ja pärandit ning oleks moodsa ja tähelepanuväärse kujundusega, kus ei puudu energiasäästlikud lahendused.“ ,,Just selliseks luuaksegi IEC, mille rajamise poolt saadi enamus häältest Eesti Maja aktsionäride koosolekul.“ Ryersoni ülikooli majanduseriala lõpetanud Anne-Mari sõnul ootab pere väga aega, millal saab uut keskust ­tihedalt külastama hakata. ,,Kavatseme seal korraldada perekondlikke pidustusi ja osaleda paljudel kogukonnas toimuvatel Eesti üritustel,“ sõnas ta. ,,See on ka koht, kuhu saame kutsuda oma mitte-eestlastest sõpru, et jagada oma kultuuri ja pärandit.“ Mõlemi sõnul on Eesti viimase kahe aastakümne jooksul palju ära teinud ja on aeg pöörata pilk kaugemale kui meie kohalik Toronto kogukond ning mõelda ja tunnetada, mida õieti tähendab olla ,,globaalne eestlane“. ,,Kujutan ette, kuidas tulevikus on erakordselt tore öelda, et ,,see on üks osa minust, ma kuulun siia.““

Merike Remmel ja Eric Jakobson Uue International Estonian Centre’i (IEC) jaoks annetamise tagapõhi on Merike Remmelile ja Eric Jakobsonile väga lihtne: nad tahavad olla osa tulevasest keskusest, ning nad soovivad anda oma panuse selle teoks­ tegemisele. ,,Kogu see projekt paneb mõtte käima, on põnev ja puhub kogukonnale uue elu sisse,“ ütles Merike.

Toronto Ülikooli vastuvõtuosakonna direktor Merike ja kontraktor Eric elavad Torontos. Mõlemad kasvasid üles linna eesti kogukonnas ja osalesid paljudel üritustel, võttes osa organisat­ sioo­nide tegevusest, nagu rahvatants, eesti koolid, suvelaagrid, võimlemine ja skaudid. Nad on aktiivsed korporat­ siooni liikmed ning Merike kuulub jätkuvalt paljude eestlaste ühingute juhatustesse.

Paaril on kaks last: 26-aastane Liis ja 23-aastane Hendrik. „Tunneme, et oleme ikka veel kogukonna tegevusega väga seotud. Tuleme kohale paljudele Eesti üritustele, mis toimuvad Torontos,“ rääkis Eric. ,,Uus keskus annab aga uue suuna – pakkudes inimestele võimalust kokku ­ saada, mitteametlikult suhelda ja sõpradega kohtuda.“ IEC visioon meeldib väga nii Merikesele kui Ericule. ,,See on midagi rohkemat kui liht­ salt tellised ja mört,“ selgitab Merike. ,,Oleme tõesti uhked, mida me kogukonnana praegu loome.“ Abielupaar nimetab, et projekti juhendamisel osalevate inimeste asjatundlikkus on neile sügava mulje jätnud – alates projekteerimisest ja ehitami­ sest ning lõpetades õiguslike ja raha­ liste aspektidega.

Nr. 46

,,Hindame tõesti väga kõrgelt projekti keerukust ja seda, kuidas asju nii kompetentselt ja professionaalselt ­juhitakse,“ sõnas Merike.

Uue IEC loomine on ka viis, kuidas sillutada teed tulevastele põlvedele. „Lastevanematena tahab igaüks anda oma lastele parima. Projekt aitab kinnitada nende tulevikku eestlastena,“ sõnas Eric. „See ühendab meid kogukonnana ja laiendab meie sidemeid üks­teisega nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. See on tõeliselt inspi­ree­ riv. “

New Yorgis elav disainer ja turundusspetsialist Valev Laube (24) on nomineeritud 2020. a Forbesi mainekasse alla 30-aastaste edetabelisse, kuhu seni on pääsenud vaid kolm eestlast, vahendas uudist Vaba Eesti Sõna.

Laube on Eestis sündinud, kuid Itaalias ja Ameerika Ühendriikides õppinud disainer, turundusspetsialist ja ettevõtja.

Ta on New Yorgis asuva loo­ mingulise disaini ja brändingu­ firma The VL Studios kaas­ asutaja, ettevõte töötab hetkel ka mitmete Eesti firmade ja produktsiooniprojektidega.

Klientide hulka kuuluvad Eesti-teemalised projektid, nagu näiteks hetkel arendusfaasis olev Broadway muusikal “Sin­ ging Revolution, The Musical”, eestlasest modelli ja ettevõtja Eha Urbsalu asutatud nahahool­ dusbränd Viking Beauty Secrets ja mitmed teised.

Valev on aidanud kaasa New Yorgi Eesti Kultuuripäevade korraldamiskomitees ning olnud abiks Eesti artistide New Yorki esinema toomisele. 2017. aastal produtseeris ta Eesti pärimus­ muusikat ja tantsu esitleva kont­ serdi Tonality of Culture Amee­ rika rahvusgaleriis Washington, DC’s. Valev on kaasa löönud ka EstDocsi tegemistes, ta oli 2018.a EstDocs festivali prog­ rammi esikaane kujundaja ning samuti hoolitses eelmise aasta EstDocsi visuaalmaterjalide eest.

Forbesi 30 mõjukaima noore sekka valituks osutumise korral oleks Laube näol tegu esimese alla 30-aastase eestlasega, kes on esitatud sellesse edetabelisse USA ja Kanada piirkonnas.

Varem on Eesti kodanikest sama tunnustuse saanud Eva Aasmäe (Euroopa, 2018), Akim Arhipov (Aasia, 2018) ja Markus Villig (Euroopa, 2018).

(VES/ÄL/EE)

ESGMK juht, nskm Aleks Kivi.

Foto: skm Enno Agur

skj Markus Jeeger ja dr. Maret Truuvert.

Foto: skm Enno Agur

Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas aastakoosolek Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas (ESGMK) pidas laupäeval, 9. novembril k.a. Toronto Eesti Maja noor­ teruumis aastakoosolekut.

Koosolek algas ngdr. Piret Truuverti mälestuspreemia välja andmisega. Truuverti perekond on juba aastakümneid toetanud eeskujulikke noortejuhte. Sel aastal premeeriti tublid juhid skj Markus Jeeger ja gdj Liina Sadul. Preemiaid oli kohapeal üle andmas Pireti ema dr. Maret Truuvert.

Markus Jeeger, kes on Põhjakotka vendurskautide rüh­ majuht, sai preemia kohapeal kätte. Liina Sadul, kes on Põhjarada lipkonna gaidrühma juht, paraku ei saanud kohal olla akadeemiliste kohustuste tõttu, aga sai teada oma saavu­ tusest.

Maleva juht nskm Aleks Kivi

esitas 2018-2019 a. tegevus­a­ruande. Ngdr Tiina Tamm esi­ tas majandusaruanded koos uue eelarvega, mis said kinnitatud.

2019-2020 a. tegevuskalender sai ka heaks kiidetud. Valimistel valiti tagasi senine juhatus: maleva juht nskm Aleks Kivi, ­ abijuht ngdr Kadri Munro ja laekur ngdr Tiina Tamm.

Eeloleval suvel ootame kõiki eesti skaute ja gaide suur­ laagrisse Kotkajärvel. ESGMK poolt korraldatud suurlaager ,,Pikksilm 2020“ leiab aset 15.22. augustil 2020. aastal.

Külalisesindusi on oodata Ees­ tist ja USA-st. Suurlaagri ette­ valmistused toimuvad usinasti suurlaagri juhtkonna eestveda­ misel, eesotsas laagri juht, nskm Marcus Tamm ja laagri abijuht, ngdr Tiina Kai Paluoja.

ALEKS KIVI, nskm

OECD: alkoholi tarbimine on Eestis kümne aastaga vähenenud ligi kolmandiku

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2020. aasta alguses.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kvii­ tung.

Aastakoosolekul osalejad. Ees vasakult: skm Enn Kiilaspea, gdr Ingrid Kütt, nskm Aleks Kivi, dr. Maret Truuvert, skm Enno Agur. Teine rida: ngdr Tiina Tamm, ngdr Silvi Verder, ngdr Maaja Uukkivi, gdj Maili Vessmann, ngdr Katrin Tamm, skm Ants Evard. Taga: skj Mihkel Kütti, nskm Andres Jeeger, gdj Krista Poolsaar, skm Endel Mell, skj Markus Jeeger, ngdr Kari Taul Hemingway. Pildilt puudub ngdr Kadri Munro.

Foto: skm Enno Agur

Valev Laube.

Foto: erakogu

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks: www.estoniancentre.ca • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Hiljuti avaldatud OECD ter­ visele keskenduvast raportist selgub, et kuigi alkoholi tarbi­ mine Eestis ületab endiselt OECD riikide keskmist, on alkoholi tarbimine Eestis olu­ liselt kahanenud.

Eesti on alkoholi tarbimise poolest teiste Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni rii­ kide seas 13. kohal. Raportis on kasutatud 2017. a andmeid, mille kohaselt tarbiti Eestis aas­ tas keskmiselt 10,3 liitrit abso­ luutset alkoholi. Eesti lähirii­ kides Lätis, Leedus ja Venemaal tarbiti alkoholi veel rohkem.

Raportis võrreldakse 2017.a andmeid kümme aastat vara­ semaga. Selles võrdluses on al­ koholi tarbimine on vähenenud peaaegu kõigis ühendusse kuu­ luvates riikides. Venemaad kõr­ vale jättes on olnud langus Eestis üks suuremaid. Kui 2007. a joodi aastas 14,8 liitrit ab­ soluutset alkoholi, siis 2017.a oli tarbitud 10,3 liitrit.

OECD keskmine on 8,9 liitri piiril. Möödunud aasta statistika kohaselt joodi Eestis eelmisel aastal 10,1 liitrit absoluutset al­ koholi. (ERR/EE)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

a­astate jooksul pole just need erikategooriatesse end asetanud inimesed, esitanud. Et nende inimõiguseid rikutakse. Ning tuleb siis valjult kisada, päris inetult ja vale lähenemisega.

Sellest arusaamatust protes­ tist edasi. Kuna sihil oli sõna­ vabadus, kaine ja läbimõeldud argumendi esitamine feminist Meghan Murphy poolt Pal­ merstoni raamatukogus. Tema esituse vastu ignorantselt rea­ geerides. Ähvardati paljugagi anonüümselt sotsiaalmeedias, isegi Murphy elu väidetavalt ohtu pannes, kui ta peaks loen­ gut pidama.

Vikerkaarerahval on suur vih­ mavari, mille alla mahtuvat pal­ jud, sellest pisikesest osast hu­ maansest kogukonnast. LGBTQ on tavaline enesekirjeldus, su­ ge­ reerides, et kuigi soovid, kired erinevad, on nad ühise lähenemisega. Viimased kaks tähte tähendavad transsoolisi ning neid, kes küsitlevad nende arust ebaloomulikku olemas olevat soolist kuuluvust. Mõle­ mad eitavad aga bioloogilisi ­realiteete.

Omasooiharust – või isegi mõlema soo vastu huvi näita­ mist – esineb inimkonnas, samuti loomariigis. Kui liigu­ takse seisukohani, et ollakse mehe kehas hoopis naine, kro­

mosoomidele ja sünnist saadik soomääramisele vaatamata, siis on midagi viltu. Paljud ei saa aru, kuidas mõni laps, enne pu­ berteeti, arvab, et ta on hoopis tüdruk, mitte poiss. Teatavasti on neid rohkem kui vastupidist olukorda.

Murphy, nagu mainitud, on feminist. Naisõiguste eest võit­ leja. Tema seisukoht on, et transsoolised (trans tähendab ladina keeles üle või läbi) ­ ahistavad naisi nende inimõigu­ seid eirates. Kuna protesti tõttu lahmatas leek terava vastuseisu­ ga, teadmata täpselt ta kirjutisi, pidi ta lähenemist aru saades lootma meedia erapooletule – kui see tänapäeval enam eksis­ teeribki – reportaažile.

Lühidalt, Murphy leiab, et kui end naiseks pidavad trans­ soolised pole läbinud operat­ siooni, et eemaldada mehe su­ guelundeid (vist nagu meediast loetud, paljud ei soovigi operat­ siooni, neile meeldib meigi ja rõivaste kaudu esineda naisena) ei tohiks nad, naiste, kes on enamuses, riietusruume kasuta­ da võimlas või ujulas. Ka vanglates, kus süüdi mõistetud ­ transsoolised nõuavad naistega koos kartsas olekut. Vaieldavalt ollakse seal vähem range, lee­ bema lähenemisega kui meeste vanglates. Väidetavalt on nii

mõnigi transsooline suutnud kohtunikku veenda, et kindlam olla seal kui meeste keskel.

Naised aga kannatavad. Pea võimatu on mehel ennast nai­ seks teha. Näojooned, karva­ kasv, kõrisõlm – mida ei saa operatsiooniga väiksemaks, nai­ selikuks teha, – reedab isegi osavama ümberriietunud mehe.

Lärmaka protesti järgselt on langetatud kummalisi otsuseid.

Mis õieti on teretulnud, kuna näiteks ei saa aru, miks on juba aastaid raamatukogudes lubatud Fay & Fluffy esinemisi. Nad (mõlemad on naiste riietes mehed, nimetades otseselt end ­ transsoolisteks) esitasid raama­ tute, laulude ja naljade kaudu lastele, jah lastele, oma seisu­ kohti, keskendudes kahe ema või isa jutumärkides perekon­ dadele. Ja heteroperekondadest, nii nagu on loomulikus, binaar­ ses maailmas lastele, vanust ei mainita, kes on teisendlikud, nende sõna variant mehest või naisest. See on puhas propagan­ da. Lastele ei tohiks enne teis­ melise aastaid sööta seisukohti, enne kui puberteedi segaste aasta­ tega asi veelgi keerulise­ maks läheb.

Kokku tosin planeeritud üri­ tust Toronto raamatukogu ühis­ saalide kasutamise kalendris on tühistatud, mahakriipsutatud.

Pride teatas, et enam ei olda TPL (Toronto Public Library) raamatukogudega koostöös.

The519, Toronto nö vikerkaa­ rekülas asuv LGBTQ „õiguste“ eest võitlev organisatsioon samuti lausus viinakuu viimasel päeval, et neil ei ole kavas raamatukogudega suhelda, kui ­ puudub vabandus ning ülestun­ nistamine, et transsoolistele on Murphy loengu kaudu ülekohtut tehtud.

keskusesse enda isikliku autoga.

2. Mina sõidaksin Madison Ave keskusesse ühistranspordiga.

3. Ma ei võtaks üritusest osa.

Vastajatele oli antud järgmine seletus: ,,Palun märkige ainult üks valik ja deponeerige see uuring ruumi tagapool asuvasse kasti.

Vastused on teretulnud Toronto Eesti Seltsi poolt, kuna parki­ misuuring aitab Toronto Eesti Seltsi tulevaste ürituste pla­ neerimisega.“ Tulemused on kätte saadud ja need on: Sõidan autoga: 24 Võtan ühistranspordi: 51

Ei osale: 69 Sõidan või võtan ühistranspor­ di: 3 Rikutud küsitluslehed: 3 Küsitluslehti tagasi saadud: 150 Tulemustest arusaamiseks on vaja siinkohal teha paar mär­ kust. Esiteks, ’rikutud küsitlus­ lehed’ on ainult need, mille valik ei olnud mulle selge. ­ Teiseks, kuigi seletati, et valima peaks ainult ühe vastuse, otsus­ tasin ma teha eri kategooria nendele küsitluslehtedele, kus mõlemad vastused ’sõidan auto­ ga’ ja ’võtan ühistranspordi’ olid valitud. Mulle oli selge, et nende vastajate eesmärk oli, et

nende minek Madison Ave kes­ kusesse pole mingi probleem.

Sellest uuringust saab teha kolm järeldust. Esiteks, kuna 210 täiskasvanute piletit oli müüdud sellele üritusele, 71% osalejatest võtsid uuringust osa.

Teiseks, kui jätame kõrvale riku­ tud küsitluslehed, siis 47% andsid teada, et nemad ei võ­ taks osa samasugusest üritusest, kui see toimuks Madison Ave keskuses. Olgugi, et 53% võ­taks osa, on TESi juhatusele häiriv, et meie kaotaks pooled osaleja­ test. Selle tõttu TESi juhatus peab tõsiselt mõtlema, kuidas meie korraldame oma üritusi

t­ulevikus. Kolmandaks, need, kes on valmis osa võtma Madison Ave keskuses korralda­ tud üritustest, nendest 31% tea­ tasid, et nemad sõidavad sinna oma autoga. Need tulemused näitavad, et parkimisküsimus plaanitavas Madison Ave kesku­ ses on ikka oluline ja see nõuab rohkem uurimist.

teeme igasuguseid asju. Me meele võimed rikastavad me elu ja ettevõtmist mitmekülgselt.

Inimmeel – meeldiv Aga loomade meel on pii­ müsteerium, koos ratud. Neid valitseb instinkt ehk surmava hädaohuga automaatne loomusund. Neil pole loovat võimet, mida me Võrreldes meid ennast kõigi nimetame intellektiks. teiste loodolevustega siin maa Ahv on kogu aeg elanud ikka peal – loomad, linnud, me­ ­ puu otsas, kuna meie ehitame reelukad – siis inimene erineb omale igasuguste mugavustega nendest oma loova meele elamuid. Ilma sellise meele võime poolest. võimeta, mis meil on, me olek­ Kui vaatame ringi, siis sime loomade sarnased. Siis me inimese tehtud asjad on muljet näeksime oma ümber vaid lin­ avaldavad. Linnad pilvelõhku­ nupesi, jäneseurgusid, sipelga­ jatega, laevad, lennukid, teed, kuhjasid, mitte selliseid ehitisi põllud, liiklus… mis iganes. nagu praegu. Meil puuduksid Inimese meel erineb kõigist koguni seljariided. Kogu vahe teistest elavatest olenditest. on intelligentses meeles. Milli­ Meie mõtte- ja ettekujutus­ sed võimalused on meile sellega võimel pole suletud uksi. Meil avatud! on täielik tahte ja valiku vaba­ Kuid selline täielik meele dus. Meil on võime õppida, are­ vabadus asetab meile tingimuse, neda, plaanitseda, leiutada uusi mitte astuda pinnale kasutama asju, luua muusikat, kirjandust, oma meelt kurjadeks kavatsus­ meil on suhtlemisoskus. Me teks, hävinguks ja kannatusteks.

Sellepärast me peaksime vaba­ tahtlikult oma täit vabadust pii­ rama ja viibima vaid headuse pinnal. Piiramata vabadus on hävitav.

Meie elus ja ilmas tegutsevad kaks vastandit, headus ja kurjus. Üks on loov, teine hävitav tegur.

Seda me kogeme praegu meie vastandite ilmas, nagu elu ja surm, headus ja kurjus, heaolu ja kannatus, armastus ja vihka­ mine – nimistu on piiramatu.

Meie enda loov võime ei ra­ hulda me arusaamist nähtuga meie ümber. Me meeles tekivad küsimused, millele me ei leia vastust. Näiteks, elu on nii kee­ ruline protsess, et selle isetekki­ mine on matemaatiliselt või­ matu. Miks elavad olendid ja taimed on sümmeetrilised ehk miks on neil kaks poolt samasu­ gused? Miks põhjapoolusel külm hävitab osa loodust, aga kevad uuesti taastab? Surm ei suuda hävitada elu, sest uued

lapsed sünnivad ja kasvavad asemele. Meil on isased ja ema­ sed, kes teevad uut sugu. Nõnda kõik liigid, koguni putukad.

Kuidas tõugust või ussikesest areneb nii kiiresti ilus liblikas, mis talveks lendab tuhanded ­kilomeetrid kaugele lõunasse ja tagasi põhja jälle kevadel? Meie loogiline meel-mõistus ei leia sellistele küsimustele vastuseid.

Inimeste teooriad ei ulatu nii kõrgele.

Ainus vastus leidub usu läbi kõrgemasse teadusse, mida me nimetame Jumalaks ja mille kä­ siraamat on Piibel ehk Vana ja Uus Testament. Selles leiduvad vastused me küsimustele, mis on arusaadavad vaid usalduse põhjal, et Piibel on inspireeritud Kõigekõrgema poolt.

See raamatute kogu on eetika ja moraali õpetus. Peale selle on see inimajaloo kogumik. Välja­ kaevamiste uuringud tõendavad, Piibli ajalugu on tõde. Selle

etteütlemised on sündinud, mis on ajalugu tagurpidi. See raa­ mat näitab, et elu on ka teistel planeetidel, ning headuse ja kurjuse vahel kestab võitlus edasi siin maa peal. Jumalal on võime ette näha tulevasi sünd­ musi, koguni maailma riikide tekkeid ja langusi (Taanieli raa­ matu 2. ja 7. peatükk).

Jumal on kõiksuse Looja ja ka inimsoo Lunastaja, sest me oleme patused. Kristuse evan­ geelium annab meile uue või­ maluse, Tema kui Jumala ja Inimese Poja eneseohvri läbi, meid lepitada Jumala õiglusega ehk käsuseadusega, mille vastu oleme patustanud. Kristus an­ nab meile oma õigluse, võttes meie ülekohtu enda kanda. Nii mõistetakse meid õigeks Tema armust. Meil on vaid ähmane mõiste Jumala suurusest ja ar­ mastusest, mis on tugevam kui surm. Tema vabatahtlik ohvri­

Sõnavabadusest Kuidas see on, et just äärmus­ likud, suures vähemuses ole­ vad inimesed avaldavad valjult oma kunstlikku meelehärmi, isegi inetult, kui miski nende arusaamisest elust paistab ohutav olevat. Ehk oht ei ole õige sõna, kuid nii reagee­ ritakse. Mõttetud protestid tulemuseks, meedia hõivamine oma seisukohta esitades, pal­ jude elu keerulisemaks tehes, nagu äsjaste kliimamuutuse meeleavalduste tõttu sildade ja teede sulgemine vabas Läänes. Ent mitte nii tehes, kus kõige suuremad kesk­ konnareostajad tegutsevad – Hiinas, Indias ja Venemaal.

Kuna ei juleta.

Viimane, tõepoolest põhjen­ damatu protest, toimus hiljuti Toronto ülihea ja kõike taluva raamatukogusüsteemi vastu. Vi­ kerkaare-rahvast lubatakse suur­ linnas rahulikult elada, isegi kui nii mõnigi on sellisele valiku­ lisu­sele – ja seda ta on, inimene on ju binaarne, muidu ei elaks me edasi – põhimõtteliselt vas­ tu. Eriti usklikud, kes juhivad tähe­panu, et Piiblis ollakse selle vastu. Tolerantsus on märgu­ sõnaks, mida aga viimaste

Juubelisadu parkimisküsitluse tulemused Juubelisadu üritusel, mis toimus Eesti Maja suures ­ ­saalis 2. novembril k.a., jagas Toron­ to Eesti Selts välja küsitluslehe kõigile kohaloli­ jatele. Küsitluslehel oli ainult üks küsimus: ,,Kui tulevikus samasugune üri­ tus toimuks Madison Ave kesku­ ses:“ Vastajatel oli valida antud ainult kolm vastust: 1. Mina sõidaksin Madison Ave

Lugejakiri

Kuidas palun? Sõnavabadus on oluline osa inimõigustest. Ja korrates, ei ole midagi vaenulik­ ku, mürgist feminist Murphy lausutus, nii nagu meediast loetud, märgatagi. On vaid taas oma huvides vähemuse protest, et saada eelisõigusi või tähele­ panu, et oma agendat läbi viia.

Et sel lubatakse juhtuda, on hämmastav. See on selgelt sõnavabaduse piiramine, vastu­ argumentide valiidsuse eita­ mine. Kui Toronto linna poliiti­ kud ei julge nii mõtelda, on murettekitav. Käest ära on see niinimetatud inimlik demokraa­ tia, mis kuritarvitab arusaamist bioloogilisi reegleid eirates.

Kahjuks ka liigvaljult. Ja ine­ tult. Mis ei ole inimlik. Sugugi.

TÕNU NAELAPEA

Toronto Eesti Selts tänab kõiki, kes võtsid osa sellest väga olulisest uuringust. Teie vastu­ sed aitavad oluliselt meie plaa­nimisprotsessi.

MARKUS ALLIKSAAR

(Järgneb lk. 13)

6

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Vikerlastest sündinud ooper Sirje Vihma-Normet Estonia kontserdisaalis oli 25. oktoobril suurejooneline oo­­pe­ rigala, millega tehti sügav kummardus 90-aastasele eesti ooperile. ERSO ees seisis noor dirigent Ingrid Roose, vahe­ tekste luges õhtu lavastaja Veiko Tubin.

Seda, et esimene eesti ooper on Evald Aava ,,Vikerlased“, teavad ilmselt kõik eesti muusi­ ka austajad. Üllatav on aga fakt, et tänaseks on sündinud juba ligi 100 (!) ooperipartituuri.

Dirigent Ingrid Roose uuris läbi kõik libretod ja partituurid ja valis oma kontserdi jaoks välja 24 erinevat stseeni. Ooperigala eelset töömahtu võib vaid aima­ ta: sümfooniaorkestriga koos esinesid Estonia Seltsi Sega­ koor, Rahvusooper Estonia noormeestekoor ja segakoor HUIK! ning solistid Tuuri Dede, Maari Ernits, Pirjo Jonas, Jarek Kasar, Rene Soom, Heldur Harry Põlda, Mehis Tiits, Aule Urb, Liina Vahtrik, Iiris Vesik ja Priit Volmer.

Kontserdi lõppedes oli mul tunne, nagu Ingrid Roose oleks taotlenud doktorikraadi ja selle­

ga ka hiilgavalt hakkama saa­ nud. Kui mitte doktorikraadi, siis meistripaberid sai ta publi­ kult kohe kindlasti kätte.

Eesti ooperit mängukavas hoida pole lihtne. Enamasti kipu­ vad need ,,projektideks“ jäämagi. (Ooperigala esitati vaid üks(!) kord.) Enne juube­ lilaulupidu Tartus lavale toodud Alo Põldmäe Koidula-ooperit ,,Emajõe ööbikud“ mängiti suure menuga ja minu küsimuse peale ,,Miks seda Tallinnasse ei tooda?“ sain vastuseks: ,,See on ainukordne projekt ja rohkem seda ei mängita.“ Õnneks te­ hakse tänapäeval ooperist kohe DVD – nii et visuaalne mälu­ jälg siiski jääb. Evald Aava ,,Vikerlaste“ esmaesitusest on alles vaid arvustused ajaleh­ tedes ja mõned mustvalged ­fotod.

Ega ka teatrite põhireper­ tuaari ülendatud ooperitel paremini lähe. Ainuke sajast, mis on jõudnud rahvusvahe­ lisele areenile, on Erkki-Sven Tüüri ooper ,,Wallenberg“. Kui ,,Vikerlastes“ on teemaks Eesti muinasaja traagilised sündmu­ sed, siis ,,Wallenbergi“ teema­ dering on seotud juba 20. sajan­

Ene Salumäe sai Aino Kallase preemia Soomes tegutsev sihtasutus Viro-säätiö ehk Eesti Fond vääristas 2019. aasta Aino Kallase preemiaga organist Ene Salumäed tema teenete eest Soome ja Eesti kultuuri­ suhete arendamisel.

Eesti organist, kirikumuusik ja koorijuht Ene Salumäe esineb regulaarselt Eestis ja mujal Euroopas, lisaks on ta andnud kontserte Ameerika Ühendrii­ kides, Kanadas, Jaapanis ja Venemaal. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadee­ mia, ning tal on magistrikraad Sibeliuse akadeemiast Hel­ singist.

Ene Salumäe on tuntud or­ ganist Soomes. Ta on esinenud Helsinki Urkukesä-orelifesti­ valil, ning ta töötas organistina Helsingi Toomkirikus aastatel 1994-95.

Ene on hästi tuntud ka

Torontos, kus on andnud mit­ meid kontserte ja on samuti tegelenud Lembit Avessoni noo­ diarhiivi korrastamisega.

Ene Salumäe emapoolne va­ naema on pärit Reigist Hiiu­ maalt, ning üks ta sugulastest on mainitud Aino Kallase inspi­ ratsiooniallikana, kui ta kirjutas oma teost ,,Reigi õpetaja“.

Salumäe vanaisa Eduard Salu­ mäe oli soomepoiss ja isa Jaak Salumäe ning mitmed ta onud on arendanud kultuurisilda Eesti ja Soome vahel.

Aino Kallase preemiat hakati välja andma 2004. a. Soome ja Eesti vahelise kultuurisilla ehi­ taja Aino Kallase nime kandva auhinnaga tunnustatakse eest­ lastest üksikisikuid või kollek­ tiive, kel on märkimisväärseid teeneid Eesti-Soome kultuurisu­ hete arendamisel. (ERR/EE)

di julmustega. Õnnelik saatus on olnud ka Eduard Tubina ja Eino Tambergi lavateostel, mida on Eestis korduvalt taaslavas­ tatud. Kõigil neil on aluseks suurepärased libretod. Tõeliselt häid libretosid pole terves muusikamaailmas just palju – meenutagem, et Wagner ei leid­ nudki endale libretisti ja nii ­kirjutas helilooja tekstid endale ise. Eestis me kurta ei saa – meie libretistide rida on aukar­ tustäratav: Jaan Krossist ja Ain Kaalepist kuni Maimu Bergi ja Maarja Kangroni välja. Saja ­libreto seast vilksatab ka kirja­ nik Julius Oengo nimi, kes kir­ jutas 1931. a libreto Artur Lemba ooperile ,,Armastus ja surm“ ja kes 1941. a enamlaste poolt mõrvati. Elust võetud traagika jõuab sageli ka lavale – Tõnu Kõrvitsa ooper ,,Liblikas“ räägib noorelt surnud tantsijan­ nast Erika Tezky’st, kes oli Theodor Altermanni kaasaegne.

Ooper toodigi lavale Estonia teatrimaja 100. a juubeliks ­ 2013. aastal ja sai väga sooja vastuvõtu osaliseks. Ooperigalal laulis sellest Ophelia aaria Tuuri Dede. Eesti riigi 100. a juu­ beliks jõudsid lavale kaks ,,pro­ jekti“ – Manfred MIM’i ,,Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud

Edinburghi uudised räägivad 91-aastasest eesti kunstnikust Möödunud nädalal ilmus Edin­­burgh Newsis Elsa Maishmani artikkel kunstnik Evi Carmichaelist. Kunstnik oli annetanud kolm tööd Macmillani heategevuslikule näitusmüügile, mis toimus eelmisel nädalavahetusel.

Evi Carmichael (91) on üks neist tuhandetest Eesti põgeni­ kest, kel tuli Teise maailmasõja päevil kodumaalt pageda ja kes elas läbi mitmeid katsumusi, enne kui elu rahunes.

Põgenema pääses tol ajal 16aastane tüdruk koos oma perega vaid päev enne, kui Punaarmee neiu kodulinna Tallinna marssis.

Esimene peatus oli praeguses Gdanskis, kust Evi ja tema kaks õde saadeti edasi Poolasse Görlitzi. Evi leidis Poolas tööd tehases, kuid samal ajal käisid noored põgenikud iga päev ko­

foonilisi oopereid, mis veel 70ndatelgi oli peaaegu et dissi­ dentlik ettevõtmine. Muige tõi suule kõrtsistseen Gustav Ernesaksa ooperist ,,Tormide rand“, sest eesti talumehed (Priit Volmer ja Heldur Harry Põlda) laulsid elegantsetes frak­ kides, kõrtsile vihjasid vaid va­ naaegsed õllekapad.

Dirigent Ingrid Roose.

Foto: internetist

rahvas“ ja Rasmus Puuri ooper ,,Pilvede värvid“. Paul Kerese meenutuseks sündis helilooja Timo Steineril aga ballett, kus muusika kõrval oli põnevalt ­lahendatud ka lavakujundus.

Galal piirduti laulmisega ja tantsustseenid lavale ei jõudnud, kuigi tantsule kutsuvaid stseene oli küll – näiteks Leo Normeti Tango ooperist ,,Pirnipuu“ (solist Aule Urb), mis meenutas lisaks ka seda, et eesti heliloo­ jad on kirjutanud ka dodeka­

halikus raudteejaamas, lootes pääseda rongiga Šveitsi. Veeb­ ruaris 1945 pääsesid kolm õde rongile, kuid teekond katkestati mitu korda. Ühel korral aeti kõik reisijad rongist välja.

Maha lamama heitnud kuulsid enda kohal kõva mootorite häält ja nägid läheduses leeke sähvi­ mas. Hiljem mõistis Evi, et oli tunnistajaks Dresdeni pommita­ misele.

Mõnda aega oli Evi Kons­ tanzi linnas Saksamaal, sealt saadeti ta Schwenningenisse, kus töötas koos eesti paariga, kes korraldas Prantsuse sõdu­ ritele kabaree-etendusi.

Haridusteed sai juba lapsest peale joonistada ja maalida armastanud Evi jätkata Geis­ ­ lingenis, kus üks väliseestlane oli avanud stuudio.

Evi õppis maalimist Endel Kõksi juures, kellest sai hiljem Rootsis tuntud kunstnik. Oma esimese õlimaali, millel oli ku­ jutatud roosa alpikann, müüs neiu maha 20 sigareti eest, mis oli sel ajal tema jaoks terve

Euroopa kultuuripealinnad 2024. a selgunud

Ene Salumäe Toronto Peetri kirikus.

Foto: Peeter Põldre

Teisipäeval kinnitati kolmas 2024. a Euroopa kultuuripea­ linn. Vastavalt reeglitele on see linn Austriast, võitjaks ostus väikelinn Bad Ischl.

Lisaks on 2024. a Euroopa kultuuripealinnad Tartu ning Norra linn Bodø.

Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele saavad 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kanda kolm linna. Vaid 14 000 elanikuga Bad Ischl asub

Nr. 46

Austria põhjaosas Salzburgi lähedal. Euroopa Liidu väliste riikide seast otsustati Norra linna Bodø kasuks. Linn asub teisel pool põhjapolaarjoont – kauge­ mal põhjas kui ükski teine varasem Euroopa kultuuripea­ linn. Eestist osutus sõltumatu ekspertkomisjoni otsusel pärast tihedat konkurentsi valituks Tartu.

Kultuuripealinna Tartu juht­ mõte 2024. aastaks on „Ellu­

Galast toibudes mõtlesin, mida neist nähtud katkendeist õhtuttäitva ooperina taas näha sooviksin. Ilmselt Ülo Kriguli ooperit ,,Luigeluulinn“ (Kris­tii­ na Ehini ainetel) – Iiris Vesiku esitus ja kogu loo orkestratsioon oli niivõrd äraspidiselt põnev.

Soovin seda täiesti egoistlikel kaalutlustel, sest mul jäi see ooper 2015. aastal nägemata.

Nii kipubki kaasaegse eesti oo­ periga olema – kui vähesed esi­ tuskorrad maha magada, siis jäädki kõigest ilma. Tuleb olla tähelepanelik, sest ka noored eesti (ooperi)heliloojad üllata­ vad meid heas mõttes igal sam­ mul. Eesti ooperikultuurile laie­ malt mõeldes tuleks kindlasti uuesti lavale tuua Aava ,,Vikerlased“. Julgustuseks võin öelda, et lätlaste esimene ooper Alfreds Kalninshi ,,Banuta“ taaslavastusest tuli tõeline ­ ­menutükk.

­varandus.

Jaanuaris 1947 läksid kolme õe teed lahku – keskmine õde siirdus Kanadasse, Evi koos vanema õega jäid Suurbritan­ niasse.

Evi sattus Šotimaa pealinna Edinburghi ja leidis kiiresti töö Edinburghi kuninglikus haiglas, mis asus otse kunstikolledži vastas. Evi alustas seal õpinguid õhtukursustel.

Hiljem abiellus ta šotlase John Carmichaeliga ja asus ­elama Edinburghi.

Elurõõmus Evi Carmichael osaleb tänaseni kahes Edin­ burghi kunstnike ühenduses.

Tema maale on esitatud Šoti naiste kunstnike näitusel RSA-s Edinburghis ja RSW-näitusel. ,,Tagantjärele vaadates on mul vedanud, et olen kohanud nii palju lahkeid ja tublisid ­inimesi ning kunst on olnud ja jääb alati mu elu osaks,“ sõnas Evi väljaandele.

(Allikas: Edinburgh News)

jäämise kunstid“.

Sel aastal on Euroopa kul­ tuu­ ripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv. Järgmisel aastal kanna­ vad tiitlit Horvaatia sadamalinn Rijeka ning Iirimaa linn Galway. 2021. aastal on tiit­ likandjad Elefsina Kreekast, Timisoara Rumeeniast ning Novi Sad Serbiast, 2022. aastal Leedu linn Kaunas ning Eschsur-Alzette Luksemburgist. 2023. aastal on kultuuripealinnaks Veszprém Ungarist. (KMPT/EE)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 978

I

S

T

Ristsõna nr. 977 LAHENDUS Paremale: 1. Lehm, 5. ELO, 8. Kark,

12. Kree(m), 13. RUR, 14. Apia, 15.

Ameerika, 17. Siis, 18. Tee, 19.

Astaat, 21. Vedel, 24. AKEN, 25.

Amor, 26. Allianss, 30. EMO, 31. (M) ardik(as), 32. Oat, 33. Vasallid, 35.

Praa(m), 36. Ries(ling), 37. Laama, 38. Makaak, 41. Par (Avion), 42. Aria, 43. Igavesti, 48. Rail, 49. Iii, 50.

Moon, 51. Iiri, 52. Nnn, 53. Asia.

Alla: 1. LKA, 2. ERM, 3. Hee, 4.

Meeter, 5. Erie, 6. Luk(k), 7. Oraaklid, 8. Kastna, 9. Apia, 10. Riia, 11. Kast, 16. REL, 20. Seik, 21. Vaev, 22.

Emma, 23. Doos, 24. Aldis, 26.

Arlekiin, 27. Nora, 28. Saam, 29.

Staa(r), 31. Alia(s), 34. Araali (meri), 35. Parema, 37. LAV, 38. Mari, 39.

Arai, 40. Kiir, 41. Pain, 44. Gin, 45.

SOS, 46. Toi, 47. (T)ina.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Lehtedeta peen oks, vitsake.

5. Maiustusi tootev Läti toiduaine­te­ töötuse-ettevõte.

10. Jaapani riisiviin.

14. P_____s, lameda põhjaga suur paat, lodi.

15. Väliseesti ajakirja­ nik (snd 1951).

16. Ki____, ahtam, väiksem.

17. Asetses, paiknes, oli kusagil.

18. Tugev kramp.

19. Meremeeste jook.

20. Tugev organismi pingeseisund.

22. Eesti saar.

24. Otsi üles!

26. Islami äärmus­ organisatsiooni lühend.

27. Balti riigi pealinn.

30. Tallinna linna osa Kakumäe lahe ääres.

34. S_____, india naise rõivas.

35. ______t, isekas, enesekeskne inimene.

38. Taluaia põõsas.

39. Rapid Response Kit. 40. Apelsinist suurem tsitrusvili.

42. Mõla.

43. Sõiduteenuseid osutav auto.

46. _____y, mesila (ingl.k.).

48. Mehenimi.

49. ,,_______ valss“, A. Pärdi looming 1973.a.

51. ,,The Baltic Revolution: Estonia,

Latvia, Lithuania and the Path to Independence“ (1993) autor (eesn. tähega).

53. ,,_____ pats“, O. Lutsu ,,Kevadest“ tuttav veini nimetus.

55. _____sk, tuntud rahvusvaheline transpordifirma.

56. Linn Floridas.

60. 16.-17. saj kasutatud suurekaliibri­line eestlaetav püss.

64. Mitm. vorm sõnast ,,arg“.

65. Suur hulk.

67. Papagoi.

68. Kaua aega tagasi.

69. Eesti end. president.

70. _____ra, kuninglik peaehe.

71. Pisike tükk, kübe.

72. A_____, tuntud restoran New Yorgis.

73. Jalga kattev riietus­ ese.

ALLA:

1. Sama, mis 71. par.

2. Doktor, tohter.

3. Skauditegelane Torontos.

4. Kiire jooksuga antiloop.

5. Saksa kirjanik ja filosoof (1729-1781), nimi + eesn täht.

6. W_____, vapsik, herilane (ingl.k.).

7. U_____, hulkus ringi.

8. Rändrahvas Aafrikas.

9. L____, ühte villa­ kandvat kodulooma.

10. Organismi pingeseisundi.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

11. Linna kindlapiiri­liste tunnustega osa.

12. Eesti rahvustoit.

13. J. Austeni romaan.

21. _____r, kellaosuti.

23. Levinud teravili.

25. ______k, peakotiga jakk.

27. Eesti ülikoolilinn.

28. Tuntud eesti kunstnik.

29. (Pani) ligunema, leosse.

31. Juhib vee ära­voolu.

32. Nädalapäev.

33. Eesti elektrironge opereeriv firma.

36. Idaranniku Eesti Päevad.

37. Tai vana nimi.

41. ,,Kevade“ tegevuse koht Eestis.

44. See, mida avalikult rääkida ei saa.

45. Äsja tärganud vili.

47. Hollandi viiulikunst­ nik ja Johann Straussi orkestri dirigent (snd 1949).

50. ________t, unis­taja, maailma­parandaja.

52. Aseaine, mitte tõeline.

54. Keeled vanaaja Itaalias.

56. Maa keset vett.

57. _______s, kallis, armastatud.

58. Kasiino Orillia (Ont) lähedal.

59. H_____a, idamaine maiustus.

61. Alevik Rapla maakonnas.

62. Üksiklane.

63. Kandam, koorem, raskus.

66. Reaktiivmootor (ingl.k.).

Foto: K. Tensuda

Panniporgandid lisanditega Valmistusained: 1 nael beebi-porgandeid 3-4 väikest kartulit; tükeldatud pool sibulat; tükeldatud 4-5 spl oliivõli pool tassi vett kõiki maitseaineid umbes 1/3 tl: kurkum, oregano pulber, küüs­ laugusool, kaneel Valmistusviis: Lasta õli suurel pannil kuu­ maks ja lisada porgandid ning kartulitükid, pruunistada neid kergelt, pidevalt pannilabidaga segades ning keerata siis kuu­ mus madalaks ning hautada pannil kaane all, aeg-ajalt lisa­ des vett (või soovi korral pul­ jongit) ja segades. Umbes 10 min pärast lisada sibulatükid.

Maitsestada kurkumi, orega­ no pulbri, küüslaugusoola ja kaneeliga, segada ning hautada seni, kuni viljad on pehme­ nenud. Roog sobib hästi mõne lihatoidu kõrvale.

Oktoobris läbis Tallinna lennujaama 316 600 reisijat Eelmises kuus läbis Tallinna lennujaama 316 600 reisijat, mis on 11,3% rohkem kui eelmisel aastal samas ajavahe­ mikus.

Kõige populaarsemad otse­ sihtkohad olid Berliin, Stock­ holm, Frankfurt, Riia ja Vars­ savi. Tšarterlendude populaar­ seim sihtkoht oli Antalya.

Kokku on kümne kuuga Tallinna lennujaam teenindanud ligi 2,8 miljonit reisijat st üle üheksa protsendi rohkem kui mullu samal perioodil. Eelmisel aastal läbis Tallinna lennujaama üle kolme miljoni ehk rekordarv reisijaid. (ERR/EE)

7

Volli veste

Kalamehesügis No kui on juba olemas vananaistesuvi, siis miks mette õngit­ sejate huvides paadist looduse ilu, sügisvärvide ja nende ha­ ruharvade ilusate novembripäevade nautimist nimetada selli­ selt? Vanalell seletas muttidega seotud kirjeldust, et hilissügisesed põllutööd old tavaliselt vanemate naiste teha, kui pärisin, miks selline nimi. Kanadas põle enam poliitiliselt korrektset nime soojadele, päikesepaistelistele vara­ sügis­ päevadele. Oli kaua indiaanisuvi, aga just nigu see n-tähega algav sõna, ei tohtivat indigeene nii kirjeldada.

Mäletan Winnetou lugusid. Küll see Karl May oli hea kir­ janik. Ka James Fenimore Cooper oma Nahksuka seiklusi kirja pannes. Kui lihtne oli siis, ei saa aru, miks punanahk või kahvanägu on solvavad. On ju nii, peeglisse vaatamise järgne kinnitus kõigil olemas.

Miks ma neid aborigeene nimetan on, et ju nemad oskasid enne kahvanägusid siia mandrile jõuda. Leidsid merelt, järve­ dest-jõgedest söödavat, ei keegi nõudnud neilt litsentsi.

Kuramuse valged okupandid aga, kel raha tähtsam kui miski muu, oskasid kõik kihva keerata. Kalastamine läks maksude alla.

Kui olin poiss kui ponks, rinnamusklid polnud veel nabani langenud, käisin Haapsalu mehe Bärniga tihti kalal. Tast va­ rem kirjutatud. Tea, mis talle oli siis tähtsam. Õhtune uhhaa – kuna ei mäleta, et oleks tühjade kätega kunagi kaldale as­ tunud – või varahommikune fifti, Labbats 50 eelmise öö meki suust peletamiseks, kuna papagoid kudagi sinna sat­ tusid pesitsema. Semu oli samuti korralik korsten, Players tossas suus ärkamisest peale.

Ta pööraks hauas ümber, kui teaks, misuke on olukord siin provintsis olnud juba aastakümneid. Vanasti, kui me koos fis­ sasime, nigu talle meeldis oma viletsas inglise keeles ütelda, (teine väljendus tal oli teistele kalameestele – küsides, kätsin enni?) põlnd inspektorit vaja karta. Nüüd peab olema litsents man, et õngenööri kasta. Konks ainult kalale ohuks, kui õieti heidetud. Lüpstakse nii ausaid kalamehi.

Bärni lemmik aasta-aeg kas Georgian lahel, Simcoel või Kawarthade mitmetes kaunites järvedes, oli just oktoober-no­ vember. Kaldal vahtrad punased. Kased kollased. Okaspuud tasakaaluks rohelised. Kui ilus. Kalamehesügis, neh. Tahtsin vaid piipu teha, paadis selili lamada, kui Bärni vaheldumisi vilusoveeris või ritva valvas. Ning fiftit hävitas.

Enne lume tulekut, kuna egas see taeva jää, on vahel va­ nakõbõkõsel meeldivaks meenutada mineviku mõnusi.

Korrata seda ei saa kunagine kalamees kunagi. Mitte nigu poliitikud, kes arvavad, et mis eile sobis, sobib edasi nii täna kui homme. Isegi ülehomme. Ja nii viimase uneni edasi.

VABARNA VOLLI

KANADA UUDISED

62 aastat tagasi kaotatud abielusõrmus leiti juhuslikult Üks New Brunswicki mees leidis aiatööd tehes abielusõr­ muse, puhastas selle ära ja viis kohaliku klubi kokkusaamisele, küsides, kas keegi võiks teada, kellele see võiks kuuluda.

Kohapeal viibis ka üks paar ning üllatava kokkusattumusena selgus, et tegemist oli sõrmuse­ ga, mille see mees oli 62 aastat tagasi heina visates kaotanud sama koha peal varem asunud laudas. Mees otsis tookord sõr­ must kaua, kuid tulemusteta.

Erakordne oli selle paari rõõm, et sõrmus sellisel üllataval kombel välja ilmus. (Lüh. CTV)

Sobeys tutvustas innovatiivset poekäru KANADA. Sel nädalal esitles kauplus Sobeys Oakville’is (Ont.) pilootprojekti raames intelligentset ja tarka poekäru, mis võib teha palju enamat kui vaid tagant lükates poeriiulite vahel ringi sõita. Iga käru sisal­ dab skänneri, mis lubab klien­ tidel kaupade hinnakoode ska­ neerida enne eseme kärusse ase­ tamist, samuti poeskäigu lõpus asjade eest maksta samas aset­ sevas makseterminalis, vältides seega kassajärjekordi. Need kau­ bad, millel puudub hinna­ kood, nagu puu- ja juurviljad, kaalub käru, kui need on korvis.

(Lüh. CTV)

Naljanurk ,,Vabandage mind, kas tea­te, palju kell on?“ ,,Tean küll.“ ,,Suur tänu teile!“ ,,Pole tänu väärt.“

8

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Nr. 46

Poolteist kümnendit EstDocsi Poolteist kümnendit…

(Algus lk. 1)

„Iceland Landscape Project“ hea kaameratöö eest. Estonian Studies Centre’i poolt andis preemia üle Peeter Einola.

Auhinnad kuulutas välja lühi­ filmide konkursi juht Keltie Thomas.

Toredaks üllatuseks publikule olid Prantsusmaalt kohale sõit­ nud 9-aastane Greta Gnannt koos oma ema Mailis SütisteGnanntiga. Gretast oli lühifil­ mide konkursil kaks filmi, neist üks valmis septembris üle­ maailmset eesti keele nädalat silmas pidades. Nimelt sai

Gretaga siis koos laulda tema kaks aastat tagasi EV100 sünnipäevaks kirjutatud laulu ­ ,,Armas Eestimaa“, mida Greta nüüd koos EstDocsi publikuga galaõhtul taas laulis.

Galaõhtu filmi toetas Toronto Eesti Ühispank. Panga president Ellen Valter loosis välja ka pan­ ga annetatud kinkekorvi, õnneli­ kuks võitjaks osutus Lembitu Ristsoo. Õhtu põhifilmiks oli Jaan Tootseni ,,Vello Salo.

Igapäevaelu müstika.“ Arusaa­ davalt ei vajanud selle filmi peategelane Toronto publikule tutvustamist. Ja etteaimatavalt otsustas festivali publik valida selle filmi tänavusel festivalil oma lemmikuks.

Estonian Studies Centre’i auhinna lühifilmidekonkursil amatöörfilmide kategoorias võitis Tammo Puhm Pelkoneni ,,Minu Eesti on siin Kanadas“. Auhinna andis üle Peeter Einola.

Foto: EE

Estdocsi juhtinud Kristi Sau-Doughty ja Ellen Valter, keskel žürii ­konsultant mitmel aastal Jaak Järve.

Foto: Peeter Põldre

Tartu College’is linastusid päevasel seansil kaks Ruti Murusalu filmi ,,Risti aarded“ avatud, kuid põhimõttekindlast kirikuõpetajast Annika Laatsist ja ,,Mees muinasjutust“, Eesti kaasaja ühest tuntumast balleti­ artistist Toomas Edurist. Õhtu­ seks põhifilmiks oli valitud Audrius Stonyse/Kristine Briede ,,Ajasillad“ Balti riikide lähiaja­ loost läbi nende maade doku­ mentalistide. Film sai žürii poolt ära märgitud. Tartu Col­ lege’is linastus ka varasemalt EstDocs festivalidel esitletud lühifilm ,,The Estonians: For the Record“ (Tiina Soomet); Eesti Majas aga tehti tagasiv­ aade minevikku Priit Valkna fil­ miga ,,Kaetajad“.

Viimasel festivalipäeval esit­ leti Eesti Majas kevadel Toronto Hot Docsi raames näidatud fil­ mi ,,Jagada või mitte jagada“ (Minna Hint / Meelis Muhu) ning õhtuses programmis Vahur Laiapea ,,Afganistan. Vangis ja vabaduses“ ning festivali lõpe­ tajaks oli põhjamaiselt karge ja nukralt-mõtlik, kuid mitte kur­ vakstegev ,,Lageda laulud.

Moorland Elegies“ helilooja Tõnu Kõrvitsast. Filmi läbib Kõrvitsa muusika, mis loodud Emily Brontë tekstidele. Sama­ nimeline album on võitnud mitu olulist auhinda. Festivalil kohal olnud filmi autor Marianne Kõrver vastas lahkelt filmi­ järgses arutelus publiku küsi­ mustele ja selgitas linaloo saamise lugu. Nimetatud film pälvis ka žürii (Aisha Jamal (filmitegija ja filmiinstruktor, Kanada), Jüri Koll (Venice Institute of Contemporary Art juhataja ja filmitegija, USA) ja Jaanis Valk (filmitegija, Eesti) tunnustuse festivali võidufilmiks kuulutamisega.

Kuigi ametlik EstDocsi pro­ gramm sai pühapäevaõhtul läbi, näidati festivali raames esmas­ päeval, 11. novembril filmi ,,Isa Vello. Igapäevelu müstika“ Ehatares ning 19. novembril li­ nastatakse T.E.S. Täien­ duskoo­ lide perele Eesti Majas Anu Auna 2018.a valminud kogu­ perefilmi ,,Eia jõulud Tondi­ kakul“.

Aitäh kõikidele vabatahtlikele – teieta pole EstDocsi! Uute filmielamusteni järgmisel Est­ Docsil! (EE)

Estdocsi vabatahtlikud festivali lõpetamisel.

Festivali programmijuht Kalli Paakspuu, kauaaegne vabatahtlik, erinevate teemade koordinaator Viive Tork-Hiis ja kommunikatsiooni eest hoolitsenud Maret Jaks.

Foto: Peeter Põldre

Filmitegija Kanadast Tom Mae ja Eestist Marianne Kõrver.

Foto: Jaak Järve

Minu EstDocs Kanadas Kanadas toimus EstDocs filmi­festival. Minust oli sinna saadetud kaks filmi: Minu ema Mailis Sütiste Gnannti ,,Leiutaja Greta“ ja Raivo Hanseni ,,Greta Eesti laulu­ kett ümber maailma“.

Mind kutsuti Kanadasse laul­ ma minu tehtud laulu ,,Armas Eestimaa“. Selle laulu laulmi­ sest ülemaailmsel eesti keele nädalal oligi tehtud Raivo film.

Me saabusime Toronto len­ nujaama ja ma nägin kohe kaugelt Eesti lipuga inimesi.

Need olid Kai, Paul ja Kati, kes olid meile vastu tulnud. Siis me sõitsime Ene, Toomase, Mari ja Kirke juurde. Neil on kaks ­koera Koko ja Suši, kass Mango ja üks madu Lupi. Me nägime, kuidas madu sõi ära valge roti.

EstDocsi galal kutsus Maimu Mölder mind lavale ja me laul­ sime koos saaliga laulu ,,Armas Eestimaa“. Laulu lõpus laulsin ma: ,,EstDocs, EstDocs, küll sa oled mulle armas…“ Kõik hak­ kasid naerma ja plaksutama.

Pärast tulid inimesed meie juurde ja ütlesid, et minu laul ja film neile väga meeldisid.

MULLE VÄGA MEELDIS SEE ESTDOCS GALAÕHTU! Me käisime emaga CN tor­ nis, kus oli väga ilus vaade Torontole, sest me olime nii

AITÄH SPONSORITELE!

kõrgel ja oli ilus selge ilm. Ka nägin väga palju pilvelõhkujaid.

Kai ja Pauliga käisime Niagara koske vaatamas. Vesi langes alla kohinal ja pritsis meid, nagu oleks vihma sada­ nud. Kui pimedaks läks, oli kosk värviline. See oli imeilus!

Kai ja Paul viisid meid Ripley’s muuseumi, kus oli palju usku­ matuid asju.

(Järgneb lk. 13)

Greta oma emaga Estdocs festivalil.

Foto: Peeter Põldre

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Poolteist kümnendit EstDocsi

Fotod: Peeter Põldre, Jaak Järve, Paul Kiilaspea, Kai Kiilaspea. Rohkem pilte Eesti Elu veebil: eestielu.ca

9

10

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

A Baltic-style spiritual journey at this year’s EstDocs

Nr. 46

President: Fall of Berlin Wall reminder to work towards freedoms today ERR, November 2019

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca

Trolls revisited (II) To not arouse suspicion and to put a facade of authenticty to their postings the Trolls are quite adept at positioning their political comments between neutral and innocent articles on life style travel, etc. They are able to swamp the opinion sec­ tion of the media to make a meaningful interchange of ideas impossible.

Observers say that one must not overestimate the influence that the Internet Trolls have. People simply stop commenting when the Trolls’ barrage of ­ aggressive and insulting com­ ments produces a hostile, abusive milieu. Thoughtful com­ mentary there would be meaningless.

In 2015, it was discovered that a network of propaganda websites were all allegedly ­operated by one Nikita Pod­gorny of the Internet Research Agency in St Petersburg (Troll farm, IRA). They mainly tar­ geted Ukraine, Euromaidan, Western policies and justified Russian intervention. Other websites originating from the IRA covered pro-Syrian government, an­ ti-Western topics, promoted Putin and Russian nationalism.

The IRA has its headquarters at another location than the main Troll farm, at Olgino. Google research has been able to pinpoint Troll activity also to that location by geographically correlating specific phrases and names such as ‘sanctions’, ‘Maidan’, ‘Poroshenko’ to one facility. An anti-Western exhi­ bition called Material Evidence is also said to have been or­ ganized by the IRA. Topics for Trolls are current and socially important. For ­instance, last May a study reported that Russian Twitter bots had tried to hyper the anti-­vaccination controversy in the U.S. by posting pro and anti opinions on the debate.

(A bot is s software application that is programmed to do certain tasks. It’s automated to run according to specific in­ structions without a human user needing to start them up.

They often imitate or replace human behaviour. A social bot communicates somewhat autonomously on social media often influencing the course of discussion and/or opinion of its readers.)

A study found that 400,000 bots were responsible for for 3.8 million tweets approximately 19% of the total volume. An MIT study found that lies are 70% more likely than facts to be retweeted. The US president has been duplicate in retweeting at least one lie.

The battle against fakery and disinformation has required a vigilant effort waged by savvy technocrats. Facebook report­ ed that in the first three months of 2018 alone, it removed 538 ­million fake accounts from its platform.

Research shows that fakery spreads faster and wider on­ line than truth does. Nearly half the of the traffic is con­ trolled by bots. Online fakery is not only politically oriented it is used by marketers to boost business worldwide in an ever-changing digital marketplace. It’s known as influence marketing. Online is rife with fake product testimonials and products.

According to experts familiar with the enormous problem ­facing online users worldwide is the lack of a a systematic, structured and coordinated effort by the organizations owning the popular platforms. An unwavering agreement of what is ­authentic by strict definition and what doesn’t meet the crite­ ria is necessary.

The fight is against not only the massive Russian bot oper­ ations but all fakery augmented by online recommendations for search engines, click on ads, review forums etc. Current legislation manly everywhere does not hold platforms respon­ sible for the content that appears on them. Other media – news­ papers, TV and other traditional information/comment carriers are accountable for what they disseminate. The digi­ tal platforms must abide by the same standards. LAAS LEIVAT

Commorated recently was the It’s EstDocs and, as usual, I am 30th anniversary of the fall of scribbling away in a darkened the Berlin Wall, a signal event film venue, trying to write in the ending of the Cold War, legibly and think crea­tively as congregation obviously agrees and the drive for democracy a I watch this year’s films and and whether she is taking in and independence across take notes for what I hope Syrian refugees, standing up for Central and Eastern Europe, will be a thought-provoking the rights of same-sex couples including in Estonia. yet reasonably sensible article. or visiting her elderly and President Kersti Kaljulaid This year marked the 15th housebound parishioners, she noted on her social media page anniversary of EstDocs, the carries these strong convictions the significance of the event home­ grown and volunteer-­with her wherever she goes. then and now, something she is managed documentary film I find an element of spirituali­ reminded of almost daily, by an festival held in Toronto every ty in “A Man From A Fairytale” artifact in her office, from Nov. ­ Novem­ ber that features Esto­ about the storied ballet dancer 9, 1989. nian and other collaboratively Toomas Edur, whose remark­ “News moved slowly and made films that range from able achievements on world ­erratically behind the iron cur­ ­amateur to professional, comedic stages changed and grew when tain 30 years ago. However, it to tragic, and everything in he took the helm of the was rarely the case that, when ­between.

Estonian Ballet Theatre as news did arrive, its symbolism I try to knit together some Artistic Director. “Life gets was as unambiguous as what kind of overall theme or im­ ­easier when you realize no one happened in Berlin on Nov. 9, pression from each festival and is here forever,” he says. He 1989,” the President wrote. though not all films of course had to dig deep when it came “The photo (see above-ed.) fit into one particular mould, I time for him to leave the stage depicts a piece of the Berlin have come up with this feeling as a dancer.

Wall that I walk past almost that started to bubble up on the Ruti Murusalu, director of daily at the office. As such, it is first day and that did seem to both this film and “Risti simultaneously a symbol of build steadily throughout – and Treasures,” joined the film ­ separation and freedom; the that is, spirituality. ­audience via Skype from Esto­ wall still reminds us of the need I ask EstDocs moderator nia and provided a glimpse into to work actively for freedom, Artur Talvik, a film freelancer the background of making the for commonalities and for and politician (he is co-founder films. ­understanding,” she went on. of the Richness of Life Party in The Berlin Wall was built in Latvian filmmaker Herz Estonia), what he thinks.

Frank said that he has had a 1961, meaning it has been “Yes,” he says. “There does feeling of grief since early down longer than it was up; the seem to be that element to the childhood, which started when fall came just two-and-a-half films. The world has changed, he heard the first few lines of months after the Baltic Way, a and I think people are looking the Bible. “I have a feeling I human chain linking all three for meaning in their lives.” was born sad.” These poignant capitals in Estonia, Latvia and He added during one of his words were just part of Lithuania, commemorated the commentaries to festival-goers “Bridges of Time,” an ethereal 50th anniversary of the signing that the emotional events and look at the early documentary of the Molotov-Ribbentrop pact reactions to the issue of climate filmmakers in Estonia, Latvia between the Soviet Union and change, for example, represent and Lithuania, which allowed Nazi Germany, effectively the people’s need to try and do us to traverse a path of our own precursor of Estonan occupation something to help our world spirituality as well as offering a by both former powers. survive the current turbulent view of how these artists thought and worked. Moderator ­environment.

Helping survive turbulence Artur Talvik explained that tions to revisit what they had has been the life work of Father these early filmmakers, many of shot.

Vello Salo, a much beloved whom had to work on their The film’s Estonian producer Estonian priest, who shared his craft in the days of Soviet occu­ Riho Vastrik joined the au­ pation, has to produce work that own particular style of spiritual dience via Skype. He said the goodness to his congregation begged the audience to “under­ film, which is the Lithuanian stand what was written between and many friends. His story was entry to the Academy Awards the lines.” featured by director Jaan this year, was an homage to The film cleverly intersperses Tootsen in the touching film these early filmmakers “who original footage with present “Everyday Mysticism,” which help define who we are as day interviews with the film­ opened EstDocs on Friday, Nov. Baltic people.” makers, some of whom traveled 8.

(Continued on page 12) back to their original film loca­ Described as a theologian, traveler, priest and soldier, Father Vello was a remarkable soul who led an active and en­ gaged life and breezed easily, and with sensitivity, through many cultures with his grasp of 16 languages. The filmmaker followed his increasing years with a particular grace and sen­ sitivity, including some beauti­ ful moments with his friend and poet Jaan Kaplinski who re­ marked “the same sea in us all.”

The grace of spirituality was very evident in the dedicated life of Lutheran pastor Annika Laats in “Risti Treasures.” She stands firm in her beliefs that everyone is equal and deserves respect. “If we bury our heads The main effort through which estdocs is successful has been in the sand and ignore other contributed by: Lembitu Ristsoo, Maimu Mölder, Mihkel Ranniste.

Photo: Jaak Järve people, that will be end of the church,” she said. Her devoted

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Symphonic icescapes

At the recent celebration of the Estonian Supplementary Schools anniversaries, high school students gave a two-part stage presentation of what life was like at boarding schools in Estonia some 120 years ago – as depicted in Oskar Luts’ classic novel “Kevade” – and what it is today at the Toronto Estonian school.

The tallest person in the photos is Eda Oja, scenarist and director of the apt and well executed production. Photos: Estonian Life

Exporting Canadian energy is also good for Europe Marcus Kolga, Toronto Sun, November 2019 Canada is uniquely positioned to help Europe secure its energy supplies through diversification, while simulta­ neously addressing Alberta’s serious economic concerns, by investing in infrastructure to get Alberta gas shipped to Europe as Liquefied Natural Gas (LNG).

Vladimir Putin has never shied from using Russia’s near monopoly on European gas supplies to coerce dependent ­ countries – shutting off oil and gas supplies or inflating prices, overnight and at whim. In January 2009, millions of Europeans were left in the cold when the Kremlin cut off gas supplies through Ukraine for nearly two weeks to force Ukraine into a better gas transit deal.

Europe’s dependence on Russian gas grew in 2012, when the Nord Stream pipeline became fully operational, de­ livering gas to Germany via an undersea pipeline under the Baltic Sea. Plans for a second pipeline took a major step forward re­ cently, when Denmark removed final barriers to completing Nord Stream 2, which will double Russia’s gas exports ­ along this route.

Energy security analyst Mikhail Korchemkin warns this project will make Europe “more vulnerable to supply outages, whether caused by disaster or

by Putin’s whims.”

With Nord Stream 2, Russia will consolidate much of its gas exports directly to Germany, making European energy supplies dependent on Russia­ German relations. Putin could

quickly and significantly cut its natural gas exports on this one route alone. And, by reducing land-based gas exports, Putin will further isolate transit coun­ tries like Ukraine and Poland from Europe.

According to a recent EU gas market report, European gas imports totalled 90 billion euros in 2018, of which nearly half was delivered by Russian sup­ plier Gazprom. This portion seems destined to grow.

With strategic investments in domestic energy infrastructure – among them, an East Coast LNG liquefaction terminal – Canada could become a key player in helping Europe secure energy supplies, while opening the door to a large market for Alberta energy.

Canada’s Baltic NATO allies are particularly vulnerable, given Putin’s attitude towards them, his willingness to use gas as leverage, and their extensive ­reliance on Russian natural gas.

In an online interview, Estonia’s former minister of economic affairs and infrastruc­ ture, Kristen Michal, told me that “diversification of Estonia’s energy supplies is important to both our economy and national security, and I think that LNG supplied by our NATO partner, Canada, would be a very wel­ come new option in this mar­ ket.”

Questions about how to de­ liver Alberta’s energy to market remain hotly debated in Canada.

A mixture of environmental, political and economic concerns caused TC Energy (Trans­ Canada) to terminate the Energy East pipeline.

Yet TC Energy’s Canadian Mainline continues to operate as a gas pipeline and the com­ pany is moving forward with

Irish-born Sir Ernest Shackle­ ton, a heroic explorer, was almost obsessed with tying his name to Antarctica. Failing to be the first to reach the South Pole, he still returned, deter­ mined to make a sea crossing to the continent and to be the first to reach the South Pole by land. His ship was trapped near Elephant Island in ice and Shackleton set out with some of his crew to South Georgia, a trip of @1,300 km, on foot and by boat to seek help.

He succeeded. And saved his crew. This incredibly brave and selfless achievement was brought to the big screen, giant actually.

“Shackleton’s Antarctic Adven­ ture” is an IMAX film, released in 2001 that tells the true story.

A highly recommended recon­ struction of how the frozen continent can enthrall. As an ­ aside, “Sinfonia Antartica” is the Italian name Ralph Vaughan Williams gave to his seventh symphony, written to honour Shackleton’s feat, most worth listening to.

Montréal’s Valmar Kurol has been enchanted by Antarctica since his first visit as a tourist in 1993. Since then he has taken four more trips to the Antarctic Peninsula, his fascination with a place that other than scientists and explorers, only until recently tourists have seen. He has ­expressed this positive emotion through music and photography.

His third CD in collaboration with fellow composer and key­ board wizard Michael Stibor is the mesmerizing “Symphony Antarctica: Telescopes to the stars”.

A project that took a year and a half’s worth of dedica­ tion, hard work and musical

efforts to use existing pipelines to carry Western Canadian gas to Eastern Canada. Pending ­approvals, the system would be in service within 24 months.

While no Eastern Canadian terminals yet exist that can liquefy the gas which is re­ ­ quired for it to be loaded onto specialized LNG tankers bound for Europe, several LNG termi­ nal projects are being developed in Quebec and Nova Scotia, with a few slated to become ­operational as soon as 2023.

As Alberta desperately seeks new markets for its energy resources and concerns about ­ Western alienation grow, Europe’s dangerous reliance on Russian gas could offer oppor­ tunities for Canada. Both federal and provincial governments would be wise to facilitate the export of Canadian energy to Europe.

(Marcus Kolga is a senior fel­ low at the Macdonald-Laurier Institute’s Centre for Advancing Canada’s Interests abroad.)

collaboration, as underlined by Stibor in the liner notes, most certainly achieves the pair’s goals. Kurol writes that much of the music is based on broader themes related to the continent.

Stibor adds that the goal was to compose music that “would not only provide the listener with a sense of time and place, but at the same time to tell musical stories that would transport the listener to faraway places not easily, or often reached.”

That last sentence captures the breadth and beauty of this album. While electronic, com­ puter programmed, the melodies are at times haunting, at others most uplifting. Symphony is an apt, appropriate name as Stibor’s arrangements and mix­ ing make the listener believe that those are actual wood­ winds, brass, percussion or strings.

This happens to be one of those recordings best enjoyed not as background but alone if possible, in a quiet space and listened to in entirety. The blend between the three move­ ments demands this. A sym­ phony is a large composition for orchestra normally consist­ ing of several large sections, or movements; here it is just Stibor but the two musical col­ la­ ­ borators have indeed stayed true to the definition.

The first movement is “The seasons”, all four. And yes, the temptation to compare with Vivaldi’s composition of almost 300 years ago for violin and or­ chestra was there, especially the brighter sections. (A paean to Vivaldi might be the third part of the second movement, “Tele­ scopes to the Stars” Cosmic strings.) The frozen continent does indeed have spring, sum­ mer, fall and winter, these four sub-movements do suggest, brief as some of them may be the passage of time in the cold­ est place on earth.

“Telescopes to the Stars” has

IMF raises Estonia’s 2019 economic growth forecast to 3.2 percent BNS, ERR The highest ratios of govern­ ment debt to GDP at the end of the second quarter of 2019 were recorded in Greece, 180.2 percent, Italy, 138 per­ cent, Portugal, 121.2 percent, Cyprus, 107.2 percent, and Belgium, 104.7 percent.

Compared with the first quarter of 2019, 10 member states registered an increase in their debt to GDP ratio at the end of the second quarter of 2019 and sixteen a decrease, while the ratio remained stable in Spain and France.

The highest increases in the ratio were observed in Cyprus, 4 percentage points, Lithuania, 2.1 percentage points, and Finland, 1.8 percentage points.

The largest decreases were recorded in Portugal, 2.5 per­ ­ centage points, Greece, 1.9 per­

11

five parts, starting with Seeking galaxies, suggesting what the nightscape in a clear crisp envi­ ronment must be. Stunning. The unfolding universe concludes this movement and again, the ­title adds so much to the music, magical and revealing.

The CD concludes, fittingly with “Icescapes and land­ scapes”, a movement with two parts that for these ears cap­ tured the essence of the beauty that a mere human must surely experience while taking in the surroundings. As Kurol writes, Lake Vostok presents “the mys­ terious, unknown aspects of the lake, as well as a humorous consideration of the presence of Antarctic mermaids and other creatures”. Mermaids? This one word captures the whimsical­ ness of this selection.

The last part, Erebus Lava Lake emphasizes the changing dynamics of the lake, not only the continent itself. Alternating restful and rhythmical (mind­ fully such as wind, waves and eruptions) episodes the achieve­ ment is such that the desire to listen to it again arises. A fitting climax and pardon the pun ­climactic experience.

To read more, listen to selec­ tions visit www.symphonyant­ arctica.com Available at Ama­ zon and iTunes it can also be heard by utilizing the Spotify app. Best however to purchase this sparkling gem and thus not only support the artists but be able to listen to this mood ele­ vating symphony anywhere that you choose. TÕNU NAELAPEA

centage points, and Ireland, 1.6 percentage points.

At the end of the second quarter of 2019, the government debt to GDP ratio in the euro area stood at 86.4 percent, com­ pared with 86.5 percent at the end of the first quarter of 2019.

In the EU, the ratio decreased from 81.1 percent to 80.5 per­ cent. Compared with the second quarter of 2018, the government debt to GDP ratio fell in both the euro area, from 87.3 percent to 86.4 percent, and the EU, from 81.5 percent to 80.5 ­percent.

Quotes School is learning things you don’t want to know, surrounded by people you wish you didn’t know, while working toward a future you don’t know will ever come.

Dave Kellett It’s only because of their stu­ pidity that they’re able to be so sure of themselves. Franz Kafka Do Lipton employees take cof­ fee breaks?

Steven Wright

12

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Register to vote in the upcoming Estonian Central Council in Canada elections today!

October 30, 2019 TORONTO – The Estonian Central Council in Canada will be holding an election this coming December for its National Assembly and is calling on all Canadians of Estonian heritage to regis­ ter to vote and to consider running as a candidate.

The Estonian Central Coun­cil is among the oldest Estonian representative groups of the dia­spora. It was established in 1954 and represents the in­terests of an estimated 40,000 Canadians of Estonian heri­ tage.

The National Assembly meets twice yearly and is run by the National Executive which meets every month in Toronto and online and includes representation from across Canada.

The council is a member of the Baltic Federation of Canada and currently heads the Central and Eastern European Council in Canada, which represents the interests of over 4 million Canadians of CEE heritage.

Over the past four years, The Estonian Central Council has successfully led and joined i­nitiatives to: • Adopt Magnitsky legislation to place visa bans and asset freezes on Russian and other global corrupt human rights violators; • Advocate and secure tax free status and a reduced tax rate for the Jõekääru Children’s Camp; • Lead our global Estonian communities to advocate for an Estonian government initiative to create an Estonian government Global Estonian cooperation committee; • Advocate for the Canadian government to lead and deploy troops in Latvia as part of the NATO Enhanced Forward Presence; • Successfully advocated the Canadian Government and Minister of Foreign Affairs – starting in 2015 – to deploy a fully accredited Canadian diplomat to Tallinn; • Build strong bilateral relations and cooperation with the USA, Swedish, British, Australian, Latvian and other global Estonian communities; • Successfully advocated for the removal of goods that glorify the hammer and sickle and other Soviet symbols from major online retailers; • Built, maintained and de­­ veloped strong relationships with the Ukrainian, Polish, Jewish, Latvian, Lithuanian, Czech, Slovak, Albanian, Bela­rusian, Hungarian, and Mace­do­nian communities in Canada.

Elections will be held online using a secure voting system. For those who are unable to vote online, voting booths will be set up in major Estonian centers in Canada, including the Ehatare Seniors Home, Esto­nian House and various c­ hurches and community centers across Canada.

Voters can register online here: www.estoniancouncil.ca

Results of Juubelisadu Parking Survey At the recent Juubelisadu held at the Eesti Maja Suur Saal on Nov 2, the Toronto Eesti Selts distributed a ques­ tionnaire to all the attendees.

The questionnaire had one question: “If a future event, similar to this event, were organized by TES to be held at the new ­proposed Madison Ave location of the International Estonian Centre instead of the Estonian House:” The respondents were give the following three options: 1. I would drive to the Madison Ave. center.

2. I would take public transit to the Madison Ave. center.

3. I would not attend.

The following instructions and rationale for the survey were given: “Please tick of only ONE choice and deposit this survey in the survey box at the back of the room. Answers to this survey are sincerely appreciated by the Toronto Eesti Selts Board of

A Baltic-style…

(Continued from page 10)

Finally, on the closing e­vening of EstDocs, we were transported into a musical dream with “Moorland Elegies” by director Marinne Kõrver about the life and music of composer Tõnu Kõrvits. This film won first place at EstDocs and featured the nine-part choir cycle set to the words of Emily Bronte, and translated by Estonian poet Doris Kareva.

Moorland Elegies happens to be one of the most popular classi­

Directors as information from this survey will help the Toronto Eesti Selts plan its future activi­ ties.”

The results are in and they are as follows: Drive: 24 Public Transit: 51 Not Attend: 69 Drive or take Public Transport: 3 Spoiled Ballot: 3 Total Ballots Received: 150 A couple of general explana­ tory remarks are needed. First, the category ‘spoiled ballots’ includes only those ballots ­ whose intention I could not un­ ambiguously decipher. Second, even though the instructions were clearly to make one choice, I decided to make a separate category for those who selected ‘drive’ and ‘public transit’ as it was clear that their intention was that travel to the Madison Ave Centre would be unproblematic for them.

Several conclusions can be drawn from this data. First, as 210 adult tickets was sold, the response rate for the survey was a high 71%. In other words, an overwhelming majority of the

attendees of the Juubelisadu participated in the survey. Se­ cond, not counting the spoiled ballots, 47% indicated that they would not attend a similar event if it were held at the Madison Ave Centre. While 53% indicated that they would attend such an event if it were held at that ­location, it is extremely disturb­ ing to TES that we would lose nearly half of our attendees.

Because of this finding, the board of TES will have to re­ view its long-term event plan­ ning strategy. Third, of those ­respondents who indicated that they would attend a similar event if it were held at Madison Ave, 31% would be driving there. This means that the park­ ing situation around Madison Ave remains an important con­ cern for the project. These re­ sults clearly warrant further study as well as serious deli­ beration.

cal recordings purchased on Amazon.

Marianne has crafted a deeply personal film that shows the humility, sensitivity and gentle ­ insecurity of the composer. She interviewed “everyday” people for the film including a taxi driver and first responder/para­ medic who spoke about what Tõnu’s music means to them.

This makes the music real and relevant, brings it down to earth.

The film also contains gor­ geous Estonian winter scenery, shot with a drone camera, and I

find it has prepared me beauti­ fully for the next morning in Toronto, where we received over 10 cm of snow throughout the day – the season’s first snowfall. I find myself ignoring the traffic, harried news com­ mentary and eye-rolling by my neighbors as they brandished their snow shovels for the first time this year. I snap some photos of pale, snow-covered ­ grasses and bushes with dark red, crinkled leaves, the voices of the Estonian Philharmonic Chamber choir echoing in my KARIN IVAND subconscious.

In the meantime, the board of the Toronto Estonian Society would like to sincerely thank all those who participated in our survey. Your cooperation is in­ valuable for our future plan­ MARKUS ALLIKSAAR ning.

Nr. 46

IEC project team delivers news of positive progress The International Estonian Centre (IEC) project team provided an in-person briefing to both teachers and commu­ nity members Nov. 5 at the Estonian House café on the solid way in which the development is moving forward.

Estonian House president Veiko Parming welcomed all who attended, and IEC project manager David Kalm and architect Alar Kongats outlined steady progress on all fronts. The team met first with Estonian School teachers to brief them on their specific needs and to answer questions.

“The school will become the heart of the facility,” said Alar, noting that a large library, flexible classroom space, a dedicated storage area, and a music room will comprise the school’s layout.

He said the design process is moving very well and showed a number of new renderings of the various features of the IEC. “The capital campaign is making excellent progress.” David said. “A ­total of $6.2 million has been pledged.

We are incredibly grateful to the ­donors who have stepped forward.”

Baltimore congregation notice The next service for St Marks Estonian congregation will be November 17th starting at 2 PM with pastor Markus Vaga presiding. Enriching the ser­ vice musically, the BaltimoreWashington choir, under the direction of Tjorven Hairfield, will perform, with Renata O’Reilly at the organ. Follow­ ing the service there will be a social hour.

There will be two Christmas Eve services on December 24th.

The first at the Calvary Lutheran Church in Silver Spring starting 1:30 PM and the second at St. Marks Lutheran Church in Baltimore starting 4:30 PM. Calvary Lutheran Church is at 9545 Georgia Ave, Silver Spring MD 20910, 301589-4001. St Marks Lutheran Church is at 1900 St. Paul St., Baltimore, MD 21218, 410752-5804. Additional informa­ tion is available from congrega­ tion Chairman Agu Ets at 301526-3327 or aguets23@gmail. com.

Updates regarding charitable status, and the ability to make donations prior to year end is pending very soon. The team continues to work with Revera, the retirement home company that has purchased the Estonian House property (re-zoning of the land parcel is on­going).

David noted Revera has assembled an excellent team of professionals to guide the planning and development of the project.

Keep in touch and find out what’s happening!

• Visit out our website www.estoniancentre.ca for the latest news and information: • Please sign up for our email newsletter on our website and get the latest news right to your inbox.

• Follow us on Facebook: @EestiKeskus

Please join us for a celebration of life in loving memory of Irene Loosberg August 9, 1922 – September 19, 2019 Agricola Finnish Lutheran Church 25 Old York Mills Rd North York, Ontario Saturday, November 30th at 10am • Join us in commemoration • Light lunch to follow on site All who knew her and touched her life are welcome to join us. Our list of emails and contacts is limited. Please share this invitation with others you know would like to attend.

In lieu of flowers, contribu­ tions may be made to Estonian Foundation of Canada in her name.

ESTONIAN LIFE

From the left: Elle Rosenberg, Markus Alliksaar, Anne-Mai Kaunismaa, Anne Orunuk, Epp Aruja, Chair of the Estonian Society of Toronto Anne Liis Keelman, Jaak Järve, Allan Meiusi – all contri­buted to a rousing celebration of the anniversaries of schools and Estonian sharpshooters’ club. Photo: Peeter Põldre

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Arvamusi EstDocsilt

Väiksel Gretal särab silm, sest et tema laulufilm osalemas EstDocs’il, Raivo selle kokku toksis.

Filme tegelikult kaks, sest ka leiutaja meie laps.

Ootamatult kutse saame, Oma reisiplaane seame.

Kohver kiirelt pakitud, Rahvariided sätitud.

Montreal ja siis Toronto, Lend on pikk, ei sellest kohku.

Vastas Eesti lipuga on Kati, Kai koos Pauliga.

EstDocs Gala Eesti Majas Leiab rõõmsat vastukaja Directors’ Lounge ja pidusaal EstDocs fotosein ja joogibaar Ruumid galaks pidurüüs, Gretal huulil lauluhüüd : « EstDocs, küll sa oled meile armas ! » Publik saalis vastab varmalt Lauluridu järgi lauldes, Kostab lähedalt ja kaugelt Plaksutamist, naerulagin, Pärast algab sigin-sagin.

Sööki, jooki, sõbrad võtkem, kringlit maitskem sammul nõt­ kel!

Auhinnad kätte jagada Ja õhtu film võib alata.

Pärast saab veel juttu aetud, Filme igatpidi vaetud.

Suurim tänu, sõbrad teile!

EstDocs nüüd ka tuttav meile!

Minu EstDocs (Algus lk. 8)

Väga tore oli ka viimane hommik Mandarini restoranis, kus oli väga suur toiduvalik.

Nii palju huvitavat oli, et kõike ei jõuagi kirja panna. Kai, Pauli ja Katiga käisime ka ühel õhtul loomi vaatamas. Minu lemmikud olid notsud, jänkud ja hobused. Ka dinosaurused ROMis olid lahedad.

MULLE VÄGA MEELDIS KANADAS. SUUR AITÄH KAI JA ENE PEREDELE. GRETA (9 a), Prantsusmaalt

Inimmeel…

(Algus lk. 5)

surm, mida ta oleks saanud vältida, kui ta poleks andnud oma loodud olevusele sellise mee­levabaduse, mis võis ka pa­ tustada ja surma esile tuua. Ja kogu loodusele sellise kanna­ tuse aastatuhandete jooksul.

Nähtavasti see teeb meid ja teiste pla­ neetide elanikke im­ muunseks, vaadeldes Jumala ar­ mastust kurjuse taustal, mis siin ilmas sünnib, et patt enam iial üles ei tõuse peale seda, kui see hävitatakse. Sellega on meil täielik usaldus Jumalasse ja

(Algus lk. 1)

Festivali võitjafil­ miks kuulutatud ,,Lageda laulud“ autor Marianne Kõrver: Mul on väga hea meel, et Estdocsi tiim valis mu filmi ,,Tõnu Kõrvits. Lageda laulud“ Estdocsi filmifestivalile näita­ miseks. Ei juhtu just liiga tihti, et peale filmi toimuv Questions and Answers vestlus osutub nii arvamuste­ rohkeks ja sisukaks.

Tagasiside on mulle kui režissöörile väga oluline ning EstDocsi avatud ja intelligentne publik pakkus mulle endalegi uusi ning huvitavaid interpretat­ sioone ja muljeid filmist. Tänud Estdocsi tiimile ja publikule sisuka ja meeleoluka festivali eest.

vapside katset võimu jõuga üle võtta, sellele järgnenud prot­ sessi ja vangistamisi on eelmise loengu puhul juba käsitatud.

Vaadelgem vaikiva ajastu sünd­ musi ja meeleolusid kuni selle lõppemiseni 1939. aasta Nõu­ kogude baaside lepinguga.

Kaitseseisukorra kehtesta­ mise põhjusena toodi esile vap­ side külvatud rahutus riigis. Et vapsid olid saanud rahvalt tuge­ va toetuse, kuulutas Päts rahva haigeks. Parteid suleti, asutati Isamaaliit ja Riiklik Propagan­ datalitus. Kutsuti ellu riiklik häälekandja Uus Eesti. Kaitse­ seisukord oli kuulutatud välja kuueks kuuks, kuid selle lõp­ pedes pikendati seda dekreediga aasta kaupa kuni nõukogude võimu teostatud juunipöördeni 1940. aasta juunis.

Algas riigi ülesehitamine uue ideoloogia toel. Parlamendi ase­ mel tegutsesid kutsekojad. Ha­ kati propageerima emadepäeva, kodukaunistamist, rahvarõivaste kandmist, jõustus nimede ees­ tistamise kampaania. Pätsist sai esimene Eesti Vabariigi presi­ dent, Eenpalust peaminister.

Viimatimainitu nimetas tekki­ nud autoritaarset korda juhita­ vaks demokraatiaks.

Opositsiooni oli vähe, pea­ misteks vastasteks olid Tartu haritlased. Pooldajate hulka kuulusid sotsid, põllumehed, ärimehed ja sõjaväelased. Päts vilunud poliitikuna oli osav en­ dale toetajaid leidma. Heaks näiteks oli Kaarel Eenpalu, kes iial ei leppinud Laidoneriga ja oli ka üks Pätsi tugevamaid vas­ taseid. Päts aga likvideeris ta vastuseisu kõige efektiivsemal moel – määras ta peaministriks.

Valitsusjuhina polnud tal või­ malik presidendile vastu töö­ tada.

Pätsi eeskujudeks võib luge­ da Poola ja Itaalia juhtimismee­ todeid, mitte aga naaberriigi Läti oma, kus Ulmanis valitses temast palju tugevama käega ega püüdnudki varjata oma ­diktaatorlikkust.

1936. aastal toimus rahva­ hääletus, et kutsuda kokku Rahvuskogu. Jüri Uluotsa juhti­ misel loodi 1937. aastal uus põhiseadus, järgmisel aastal valiti uus kahekojaline Riigi­ ­ kogu, mis koosnes valitud Rii­ gi­volikogust (80 liiget) ja mää­ ratud Riiginõukogust (40 liiget).

Poliitvangidele anti amnestia,

mingi pettus meid enam eksita­ da ei suuda. Kui kaval Kuradi pettus inimesele oli, ja veelgi on, et eksitada igaüht, kes Jumalat ­ tõsiselt ei otsi ega Kristuse risti all ei viibi Jumala armastust vaadeldes.

Meie ise oleme oma õnne ­sepad. Meie iseloom võib muu­ tuda Jumala sarnaseks, aga sa­ muti Kuradi sarnaseks. Vaat­ leme, kuidas see muutus toimib.

Kuidas me elu ja iseloomu muutus aset leiab Piibli põhjal?

Piibel ütleb: ,,Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uu­ enduse teel.“ (Rooma 12:2). Nii

me saame oma meelt uueks muuta! Kuidas see aset leiab?

Teine kirjasalm lisab: ,,Ja me lükkame ümber kõik kõrgis­ tused (ettekujutused), mis tõste­ takse Jumala tunnetuse vastu, võttes vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulmise alla.“ (2 Kor 10:5).

Kui me korduvalt eemaldame iga halva mõtte ja ettekujutuse, mis me meeles tekivad ja asen­ dame need Jumalale meele­ päraste mõtetega, siis, kui see juba harjumuseks muutub, ongi see me iseloomuks saanud.

Kõik oleneb me tahtest. Ükskõik kes, igaüks saab

Lühifilmi ,,Leiutaja Greta“ autor Mai­lis Sütiste Gnannt: EstDocs filmifestival, Toronto 8.-10.11.2019

Loeng vaikivast…

Festivali moderaa­ tor Artur Talvik: Estdocs tähistas oma 15. sünnipäeva.

See on uskumatu saavutus! Seda eest­ lasi siduvat kultuu­ risündmust on veetud vabataht­ likult. Võimas! Minul oli au juba teist korda seda festivali modereerida. Mõlemad korrad on olnud põnevad ja ka harivad.

Kõige rohkem on see pannud mõtlema teemal, et mis see globaalne eestlus siis tänapäeva mõistes tähendama peaks. Ega mul häid vastuseid pole tulnud. Ühes olen ma siiski veendunud: olgu see globaalne eestlus mis­ sugune tahes, aga estdocs’il on selle tugevdamises ülioluline roll. Seepärast peaksime ühiselt pingutama, et Estdocs ära ei väsiks vaid muutuks veelgi olu­ lisemaks. Suur tänu Maimule ja tema meeskonnale ning kõigile, kes 15 aasta jooksul on seda unikaalset festivali korraldanud!

Elagu Estdocs!

Estdocsil esmakord­ selt osalenud Ras­ mus Rattas, kes ai­ ­ tas kaasa festivali tehnilises tiimis, võt­­ tis festivali kok­ ku nii: ,,Väga tore festival oli.

Minu elu esimene ja seega ka konkurentsitult parim Estdocs kogemus läbi aegade.“

13

NOORTE NURK Kirjutavad TES Täienduskooli õpilased:

Minu koletise nimi on Mees. Ta on üks punane. Ta on väga, väga tugev. Ta alati kannab sinist peapaela. Ta alati läheb jõusaali. Tema silmad on oranžid ja temal on 15 ham­ mast. Mees on väga tore ja kena KÄLLA ka.

Meow Mees on pool mees, pool kass. Kassil on sinine karv ja mehel on punased juuksed.

Nendel on üks lilla pluus ja üks paar jeanse. Nemad omavad ühe jäätiseauto ja nende man­ sion paistab nagu üks kook.

Nende kõige parim sõber on Fred. Nendele meeldib jäätis.

TUULI

Temal on üks viiruse meeter.

Kui sa oled üks ,,try hard“ ta armastab sind ja kui sa mängid liiga palju videomänge. Ta armastab mängida FortNite, GTAV, Apex Legias, Roket Leuge, Open Watch ja Cod. STEPHANE

Minu koletis Fred on nii armas.

Ta on lühike, karvane ja lilla.

Tal on suured, armsad silmad.

Ta naeratab kogu aeg sest ta on rõõmus. Tal on väiksed jalad ja käed. Ta on nii armas! Talle meeldib aidata teisi. Ta parim sõber on Meow Mees (Tuuli koletis). Tema töö on olla rõõmu-koletis. Ta mängib laste­ ga, kui nendel pole sõpru. Ta kirjutab lasteraamatud ja igas raamatus on väike mänguasi ja komm. Üldiselt, ta töö on tuua lastele rõõmu. Fred elab rõõmu linnas. Ta läheb üle meie maail­ ma, et teha oma tööd. Fred on kena ja armas. Mis ta teeb, on EILA hea.

vabastati nii vapsid kui kommu­ nistid. Viimase muutusena va­ hetati peaminister Eenpalu välja Uluotsa vastu, välisministriks kutsuti Ants Piip.

Kõneleja andis mõista, et võib ehk oodata veel üht loen­ gut, mis käsitaks 1939-40.

a­astate sündmusi. Järgnenud küsimuste-vastuste perioodi sõ­ ­ navõttude põhjal võib oletada, et seda loengut oodatakse huvi­ EERIK PURJE ga.

oma auto punase tule all peata­ da, kui me vaid tahame. Meil on see võim ja vabadus.

tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõtelge!“ Paljud meie seas ei oska dep­ ressioonist väljuda. Kui me teame, et me mõtted muudavad me tundeid, siis on see lahen­ duseks. Et harjumust muuta, me peame tegema pingutust. Sel­ leks me peame eesmärki alati silme ees hoidma. See aitab meid kindlalt otsustada, et olla võidukas.

Et vana harjumust asendada teisega, võtab aega ja kannatust, aga see tasub end mitmekord­ OLEV TRALLA selt.

Kas oleme tähele pannud, juhul kui me meeleolu on räbal ja tunne halb, aga kui me suu­ name oma mõtte ja ettekujutuse vaatlema mõnda rõõmsameelset sündmust, siis ka me tunded muutuvad samalaadseks. Öel­ dakse, et me iseloom koosneb mõtetest ja tunnetest. Niisiis, kui me mõtted on head, siis ka me tunded muutuvad heaks.

Kõik oleneb me mõtete ene­ sevalitsemisest! Sellepärast ap.

Paulus kirjutab Fil 4:8 – ,,Viimaks, vennad, kõik, mis on

14

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Nr. 46

Mälestame leinas armsat sõpra ja kolleegi

LAHKUS MEIE ARMAS ABIKAASA JA EMA IN LOVING MEMORY

Dr. Helle Tupholme * April 19, 1944 † October 30, 2019

dr. Helle Tupholme’i Südamlikus kaastundes abikaasale ja lastele peredega MARET TRUUVERT MAAJA VOLL (PÄRNUS)

BRIAN TUPHOLME MICHAEL TUPHOLME KRISTI ELLENZWEIG

Lahkus igavesele unele peale pikka eluteed

Agnes Soosalu

märkmik

Riina Kindlam, Tallinn

Kas tegemist on lehekäppade või -lestadega? Või hoopis tiibadega aiatöö eest põgenemiseks? Igal juhul nägin neid aiakoristaja käepikendusi esmakordselt alles nüüd ühe Eesti reklaami kaudu, kuigi neid on muidugi mõista olemas igas siinses suuremas aiatarvikuid müüvas kaupluses. Ometi soovitatakse üha enam võimaluse korral langenud lehed purustada, maale tagasi andmiseks, või üleüldse riisumata jätta.

Oh, seda korralagedust, mis tulevasi põlvkondi toidab!

Foto: Juhani Puukool

Ikaros, jäta leht maha!

Inimesele, kes veedab palju aega kohalikes aiandus- või tööriistakauplustes, ei ole tao­ lised käepikendusabid uudi­ seks. Mulle küll, kuid elangi kohati kännu all! Marjakor­ja­ jatel on mõnd aega abiks olnud (nüüdseks plast) karbi­ kesed piidega, millega saab metsmarjapõõsaid kergemini puhtaks kammida, nii et siin­ negi arendus – kuidas kerge­ mini teisaldada (teise kohta liigutada) kokkuriisutud lehe­ hunnikuid – ei ole kaugeltki üllatus.

Kindlasti on mõned nutikad eestlased juba ammuilma ko­ handanud vanad leherehade metallist lehvikud endale käte otsa, sarnaselt 1990. a. filmi „Edward Käärkäsi“ (Scissor­ hands) peategelasele, aga nüüd on neid siis massitult plastist toodetud. Lehvikrehad on vist üldse antiikideks jäänud, eriti metallist – kõik on plastmassist.

Kurb. Ning kunagi raudseks rii­

sutud käe- ning seljamusklid kipuvad taandarenema, kui reha on asendanud möirgav lehe­ puhur.

Bauhofi kett Eestis müüb taolist lehekäpa komplekti (2 käppa) hinnaga 6,50 €, Kanada Home Depot võrgulehekülg näi­ tab „lehekrabajat“ – „käsireha lehtede kühveldamiseks“ hin­ naks $21.65. Ohoo! Kui lehti purustada, neist muruniidukiga (või kanakarjaga) üle vurades, et nad kiiremini kõduneks, on võitjaid rohkem – mullapind rikastub ja ühtlasi ka puud, ­ ­putukad, linnud...

Eestlased on väga korralikud inimesed ja üldjuhul ei kannata toda segadust, mida sügis kaela külvab. Käed hakkavad lehtede ja okaste langedes kibedasti sügelema. Ent käpad võivad ka ostmata (ent mitte endal rüppe) jääda. Keskkonna seisukohalt vajaksime õigupoolest rohkem elurikkaid aasasid kui pügatud golfiväljakutest inspireeritud kiilasplatse. Jõudu sissejuur­ dunud survetele vastuhakkami­ sel, taimse hakkimisel, vaba looduse matkimisel!

Uus raamat

Eerik Purje

,,FABRIC OF LIFE, DEFILED“ (Elukanga karmid mustrid)

Inglise keeles, tõlge: Tarmo Heyduck 285 leheküljel 16 kaasmaalase lugu Saadaval Eesti Elu kontoris $25+tx (posti teel saatmisel lisandub saatekulu) Helistage: 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu.ca

RIINA KINDLAM

Irene Loosbergi mälestamine Palume teil meiega ühineda, mälestamaks kallist Irene Loosbergi (9. august 1922 – 19. september 2019) Agricola Soome Luterlikus Kirikus (25 Old York Mills Rd, North York, Ontario) laupäeval, 30. no­ ­ vemb­­ril kell 10 h.

Klaverisoolo esitab Asta Ballstadt. Laulavad solistid Monica Zerbe, Irene lapselapse­ laps Lilian Adom, lisaks Esto­ nia ja Vana-Andrese koorid.

Digitaalversioonis tuleb esita­ misele Irene Loosbergi soolo.

Seejärel liituge meiega ker­ geks lõunaks, mis järgneb peale mälestustseremooniat samas asukohas.

Teretulnud on kõik, kes Irenet tundsid ja kes tema elu puudutasid. Meie e-postide ja kontaktide nimekiri on limi­ teeri­tud, seega palume teid jaga­ da seda kutset inimestega, kes sooviksid mälestustseremoonial osaleda.

Lillede asemel palume soovi korral teha annetus Irene Loos­ bergi nimel Eesti Sihtkapitalile PEREKOND Kanadas.

Põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamiseks soovib riik kulutada 650 000 eurot Järgmisel aastal möödub Eesti esimese põhiseaduse vas­ tuvõtmisest sada aastat. Jus­ tiitsministeerium soovib selle tähistamiseks kulutada 650 180 eurot, et tutvustada ühis­ konnale põhjalikumalt ini­ meste põhiõigusi.

Justiitsministeerium kavatseb tähistada 2020. aastat põhisea­ duse aastana ning erilist tähelepanu pöörata inimeste õi­ guste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte põhi­ seaduse rollist teavitamisele.

Põhiseaduse aastat valmistab ette töörühm, kuhu kuuluvad presidendi kantselei, õigus­ kants­ leri kantselei, riigikogu, peaministri büroo, riigikohtu, rii­gikontrolöri, justiitsministee­ riumi, riigisekretäri ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna esin­ dajad. (ERR/EE)

1.11.1919 – 5.11.2019 Kaastundes TIIDULE, ERIKULE ja TALIALE mälestavad leinas ANTS ja INGRID KÜTT, MAY KALD ILMAR, VERONICA, ANNELY ja ROSEMARIE KÜTT TOOMAS, KADRI, KRISTINA ja KAILI KALD LISA, CRAIG, KARINA ja ALEKSANDER SCOTT

Mälestame kurbuses sugulast

Heldur Suurna sündinud 28. detsembril 1923 Kõruse külas, Saaremaal surnud 6. novembril 2019 Kuressaares, Saaremaal ristipoeg ENN perega REET AIME MARK perega

Sirje Rumberg s. USIN 31. aug. 1939 – 24. okt. 2019 Hella mälestust me Sinust hoiame EESTI PENSIONÄRIDE ÜHING VANCOUVERIS

Irene Olljum s. DYRBERG 20. jaan. 1926 – 14. okt. 2019 Vaikses leinas mälestab EESTI PENSIONÄRIDE ÜHING VANCOUVERIS

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 17. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. J. Puusaag, Külalispastor Eestist H. Puu. Solist H. Puu. Kohvilaud.

Pühapäeval, 24. novembril kell 11.00 LAHKUNUTE MÄ­ LES­ TUSPÜHA JUMALATEENIS­ TUS. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 24. novembril kell 15.00 LAHKUNUTE MÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 1. detsembril kell 11.00 ESIMESE ADVENDI JUMALATEENISTUS. A. Lii­ van­di, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine. Järgneb KO­ GUDUSE OSA­DUSTUND JÕU­ LULÕUNAGA. Pühapäeval, 8. detsembril kell 11.00 TEISE ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 11. detsembril PIIBLITUNDI EHATARES EI TOIMU. Pühapäeval, 15. detsembril kell 11.00 KOLMANDA AD­ VENDI JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.00 NELJANDA AD­VEN­ DI JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 15.00 JÕULUTEENISTUS EHATARES. M. Wilbiks, J. Puu­ saag. Koor.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 17.00 ERIKAVAGA JÕU­ LULAUPÄEVA JUMALA­TEE­ NISTUS. AASTAVAHETUSE PIKEM TÖÖKAVA MEIE KOGUDU­SE KODULEHEKÜLJEL: www. tebk.ca

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 17. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 15.00 Palvus Soome Kodus.

Kolmapäeval, 20. novembril kell 15.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 24. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES­TUS­ PÜHA JUMALA­TEE­NIS­TUS ARMULAUAGA. Laulab kogu­ duse vokaalansambel.

EELTEATED: 1. detsembril toimub Peetri kirikus ühine jumalateenistus koos Päästearmeega kell 10.30.

8. detsembril järgneb kell 11.30 algavale jumalateenistusele koguduse jõulupuu. Palume eel­ registreerida osavõtust kontoris telefoni või eposti teel.

Leerikooliga saab liituda veel ka detsembrikuu jooksul. Täpsem info koguduse õpetajalt tel: 647 273 5858 või email: mart. salumae@eelk.ee Jõuluõhtu jumalateenistus 24. detsembril kell 14.00.

I Jõulupüha jumalateenistus armulauaga 25. detsembril kell 12.00.

Vana-aasta jumalateenistus armulauaga 31. detsembril kell 16.00.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 17. novembril kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. novembril kl 1.30 pl. Kirikuaasta viimane pühapäev. SURNUTE MÄ­LES­­ TUSPÜHA JUMA­LA­TEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Laupäeval, 30. novembril kl 1.30 pl ESIMESE ADVEN­ DIPÜHA KONTSERT PAL­ VU­ SEGA. Segakoor ,,Estonia“. Diri­ gent Ingrid Silm.

KOGUDUSE JÕULULAUD eesti rahvus-jõuluroogade ja jõulu­lauludega.

Osavõtust palume eelnevalt teatada Heli Koptile, tel 416 752 7788.

Pühapäeval, 1. detsembril EESTIKEELSET JUMALA­ TEENISTUST Agricola kirikus ei toimu.

Pühapäeval, 1. detsembril kl 4 õhtupoolikul PALVUS Soome kodus.

15

Peapiiskop Viilma läbis palverännuteekonna Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma teatas Instagra­ mis, et läbis 315 kilomeetri pikkuse palverännuteekonna Santiago de Compostelasse. ,,Palverännuteekond 1.-9. no­ vembril 2019 Oviedost mööda Camino Primitivot Santiago de Compostelasse: üheksa päeva, 315 kilomeetrit, keskmine päe­ vateekond 35 kilomeetrit, lühim päevateekond 25 kilomeetrit, pikim päevateekond 42 kilo­ ­ meetrit, kõnnikiiruse kõikumine sõltuvalt maastikust kolm kuni viis kilomeetrit tunnis, kõrgeim ületatud punkt 1150 meetrit, madalaim läbitud punkt mere­ pinnast 40 meetrit, üheksal päeva vihma, neljal päeval pisut päikest, kuus villi, kaks kahjus­ tatud varbaküünt, üks luuümb­ rise põletik ja kokku teel 80 tundi lakkamata palvetamist Jeesuse-palve sõnadega oma

kõige armsamate eest,“ kirjel­ das 46-aastane peapiiskop Viilma oma teekonda.

Alla 100 000 elanikuga Hispaania linn Santiago de Compostela ja selle katedraal on üks olulisemaid palverän­ nusihtpunkte kristlaste jaoks.

Aastas teeb sinna palverännaku mitusada tuhat inimest.

(ERR/EE)

JÕULUTERVITUSED 2019 Eesti Elu ajalehes ja veebil Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldusel.

Saatke oma jõulutervitused Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu!

Hiinas avastati kaks kopsukatku juhtumit Hiina võimud teatasid hiljuti, et riigis tuvastati inimestel kaks kopsukatku juhtumit.

Tegemist ei ole ainsate hilju­ tise aja katkujuhtudega. Mai­ kuus surid Mongoolias tooreste loomaneerude söömise tõttu bu­ boonkatku haigestunud ini­ me­ sed. Selgi korral on haigestunud pärit Hiina Mongooliaga piirne­ vast provintsist.

Katkubakteri (Yersinia pes­ tis) toimel vallanduv haigus võib ilmneda kolmel laiemalt levinud viisil – buboonkatk, mis toob kaasa paistetavad lümfi­ sõlmed, katkuseptitseemia ehk vere mürgitumine ning kopsu­ katk, mis puudutab kõige tõ­ sisemalt kopse. Viimane on näiteks Maailma Terviseorgani­ satsiooni (WHO) hinnangul kõige surmavam.

WHO teatel on katku hai­ges­ tumine sagenenud. 2010-2015 aastani esines maailmas üle 3000 juhtumi ning 500 surma.

Kõige halvem oli olukord Kongos, Madagaskaril ja Peruus.

Viimase 20 aasta jooksul on maailmas katkujuhtumeid ini­ mestel täheldatud aga pea 50 000. Haigusjuhtusid on tähelda­ tud ka arenenud riikides, näiteks USA-s on igal aastal paar kuni paarkümmend juhtu­ mit, Euroopas haigus siiani muret tekitanud ei ole.

Teadlased muretsevad, et kat­ ku põhjustajad on muutunud antibiootikumidele resistentse­ maks ja seetõttu võib olla ras­ kendatud haigusest tervenemine.

(DForte/EE)

„Soovime sugulastele, sõpradele, tuttvatele ja kõikidele rahvus­ kaaslas­tele üle maailma rõõmsaid jõulu­pühi ning soovide ja lootuste täitumist 2020. aastal!“ Jõulutervituste/annetuste alammäär: üksikisik – $15, perekond – $20.

Oma nimed saab isiklikult kirja panna Toronto Eesti Majas konsulaadis, tel. 416-461-0764, epost: consul@heinsooinsurance.ca, EKN epost: estoniancentralcouncil@gmail.com või Eesti Elu kontoris, tel 416-7334550, epost: eetalitus@eestielu.ca Tšekid saata: EKN, 310 Bloor St. W, Toronto, ON M5R 1W4 Nimede kirjapanemise viimane tähtpäev: 16. detsember 2019

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 15. novembril 2019 — Friday, November 15, 2019

Nr. 46

Tellige EESTI ELU! Sündmuste kalender • Neljap., 14.–pühap.,17. nov.

MUSIC + TECH: ESTONIAN MUSIC WEEK ja KONVERENTS LATITUDE 44 WE: Global Learning Centre’is ja erinevates esinemispaikades. Piletid ja info: estonianmusicweek.ca.

• Estonian Music Week üritused toimuvad järgnevalt: - Reedel, 15. nov. kl 7 õ Puuluup, Kaili Kinnon, Mari Sild (Art­scape Sandbox) - Laup., 16. nov. kl 8.45 õ NOËP (The Hideout), kl 7 õ Puuluup (Cotton Factory, Hamilton) - Pühap., 17. nov. lõpupidu kl 4–7 õ: Vaiko Eplik, Tiina Kiik (Tartu College) - Reedel, 29. ja laup., 30 nov. lisakontserdid: Kadri Voorand ja Laila Biali (reedel kl 8 õ Westdale Theatre, Hamilton ja laup. kl 8 õ Royal Cinema, Toronto).

Pudelipost Ameerikast Prantsusmaale võttis üheksa aastat

„Aasta kauneimal õhtul“ Jõulukontsert – Xmas Concert

TORONTO EESTI MEESKOOR Toronto Estonian Male Choir Avo Kittask, koorijuht – conductor Kaastegevad: Elli Kipper, klaver – Toomas Heinar, kontrabass Enno Õunapuu, jõulutaat – TEMi velled, kvartett

Pühapäeval, 8. detsembril 2019 kell 14.00 Sunday, December 8, 2019 at 2p.m.

Täiskasvanud/Adults $30. Lapsed tasuta/kids free Jõuluhõrgutised ja kohv / Xmas treats and coffee Istekohad laudades / Seating at tables Eesti Maja/Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto

Teadaanne – tähtraamat 2020 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2020 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/täht­ raamatus ilmuvad orga­­ ni­ satsioonide/institutsioo­­ni­de ni­­med, esindajad, nendega seondu­ vad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatus­ test/parandus­ test „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. no­­vembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­ semate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevus­ kalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koordineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks sama­ dele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416733-4550; fax 416-733-0944.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühen­ dust Eesti Elu kon­­­to­riga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca

Ühendriikides elav Max Vre­ den­ burgh viskas 21. augustil 2010. aastal Rockportis Atlandi ookeani pudeli kirjaga, milles kirjeldas oma huvisid ja palus kirja leidjal vastata. Max oli siis kümneaastane, vahendas CNN. Enam kui üheksa aasta möödudes sai Max oma kirjale vastuse. Talle vastas G. Dubois, kes leidis pudeli kirjaga 10. ok­ toobril sel aastal Contisi ja Mimizani vahel asuvalt rannalt Edela-Prantsusmaalt. (ÕL/EE)

Veneetsias viimase poolsajandi kõrgeim tõusuvesi Veneetsia on jäänud viimase 50 aasta jooksul kõrgeima veetõusu alla. Veetase on tõus­ nud 1,87 meetrini. Pärast arvepidamise algust 1923. aas­ tal on veetase vaid ühe korra olnud kõrgem: 1966. aastal 1,94 meetrit.

Mitmed vaatamisväärsused on üle ujutatud. Linna üks madalamatest kohtadest Püha ­ Markuse väljakul asuv Püha Markuse basiilika ujutati üle kuuendat korda 1200 aasta jooksul, vahendab BBC News.

Püha Markuse nõukogu liige

• Laup., 23. nov. kl 1 pl Toronto Eesti Maleklubi MALETURNIIR Toronto Eesti Baptisti kirikus.

• Neljap., 5. dets. kl 12.30 pl LÕBUS PÄRASTLÕUNA ,,JÕU­ LUDE OOTEL“ Eesti Majas.

• Laup., 7. dets. kl 12-4 pl RAHVAJÕULUPUU Eesti Majas.

• Pühap., 8. dets. kl 2 pl TORONTO EESTI MEESKOORI JÕULUKONTSERT Eesti Majas.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Pierpaolo Campostrini sõnul on kuuest üleujutusest neli aset leidnud viimase 20 aasta jook­ sul.

Veneetsia linnapea Luigi Brugnaro kuulutas välja ka­ tastroo­fiolukorra. (D/EE)

Remembrance Day – I maailmasõja mälestuspäev Ohvriterohke I maailmasõda, mis algas 28. juulil 1914. aas­ tal sai lõpu 11. novembril 1918, mil Antanti ja Sak­ sa­ maa vahel sõlmiti Prantsus­ maal Compiègne’is vaherahu­ leping. Sellega lõpetati sõjate­ gevus läänerindel. Vaherahu sõlmiti 11. kuu 11. päeva 11. tunnil. Seda loetakse I maail­ masõja lõppemise ajaks.

11. novembrit meenutatakse kui veteranide mäletuspäeva, mil paljudes kohtades maailmas toimuvad mälestusüritused. Tä­ navune Remembrance Day möö­­dus Torontos tihedas lume­ sajus. Sellest hoolimata tuli sõja­ kangelasi meenutama hul­ galiselt inimesi. Queen’s Parkis toimunud üritusel kõneles pro­ ­ vin­t­si peaminister Doug Ford.

Hinnangute kohaselt hukkus Esimeses maailmasõjas ligikau­

du kümme miljonit sõdurit ja viis kuni kümme miljonit tsiviilisikut.

Juuresolev pilt (autor Peeter Põldre) on võetud suur-Toronto

äärelinnas Port Creditis toimu­ nud veteranide mälestuspäevalt.

Rohkem pilte sellest sündmu­ sest Eesti Elu veebil: eestielu. com

Suur tänu Toronto Eesti Selt­sile, T.E.S. Täiendus­koolile, T.E.S. Täienduskesk­koolile, T.E.S. Lasteaiale ning Toron­to Eesti Püssi- ja Püstoli­klubile, kelle lahke toetus võimaldas eelmise (EE #45, 8. nov. 2019) lehe ning EstDocsile, kelle lahke toetus võimaldas tänase (15. nov. 2019) Eesti Elu lehe teie lugemislauale tuua värvitrü­kis.