This newspaper was mailed on Friday, October 23, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 42, 2020
Reedel, 23. oktoobril — Friday, October 23
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Kanada-eesti organisatsioonide virtuaalkonverents koos Eesti ministriga Juku Gold Laupäeval, 17. oktoobril toi mus Zoomi vahendusel Kana da eesti organisatsioonide vir tuaalne konverents, mida kor raldas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN). Konverentsi eesmärgiks oli Kanada Eesti organisatsioonidele üle riigi tutvustada Eesti valitsuse poolt juhitud Üleilmse Eest luse Programmi (ÜEP) ja noorte poolt asutatud Üle maailmset Eesti Noorte võr gus tikku (ÜENV, edaspidi ‘Noortevõrgustik’). Lisaks EKNi esindajatele osalesid Alberta Estonian Heritage Society (AEHS), Eesti Elu, Eesti Kirjanduse Sõbrad (EKS), Eesti Majandusklubi Kanadas, Ottawa Eesti Selts (OES), Toronto Eesti Selts (TES), Vancouveri Eesti Selts (VES), T. E.S. Täienduskoolid, Hamiltoni Eesti Kool, T.E.S. Lasteaed, Eesti Sihtkapital
Rahvastikuminister Riina Solman.
Kanadas (ESK), Estonia Koor, Hamiltoni Eesti Segakoor, Seedr ioru, Tartu College, Toronto Eesti Noorte Selts (TENS), Välis-Eesti Gaidide Liit, Skautlipkond Põhjakotka, Gaidlipkond Põhjarada ja Väliseesti Muuseum (VEMU). Eestist võtsid kon verentsist osa rahvastiku minister Riina Solman (erakond Isamaa), kes pidas avasõna ning jäi edasi ak tiivselt osalema terves ürituses, mis kestis üle kahe tunni ja ÜEP nõunik Keit Spiegel. Minister Solman alustas oma sõnavõttu, rõhutades, et eesti riik toetab Eesti rahvuse ja kul tuuri hoidmist seal, kuhu eesti juurtega inimesed on läinud. Ta lisas: ,,Kanada eestlaskond on meile olnud väärtuslikuks part neriks. Mul on ütlemata hea meel alati meie rahvuskaaslaste ga suhelda, sest nende toetus ning Eesti armastus on tõepoo lest imetlusväärsed“. Nendest mõtetest tulenevalt meenutas ta hiljuti meie hulgast lahkunud T.E.S. täienduskoolide kaua aegset juhatajat ja noorte innustajat Edgar Martenit. Keit Spiegel esitles põh jalikult ja detailselt eespool mainitud Üleilmse Eestluse Pro grammi, mis on mõeldud asen dama praegust Rahvuskaaslaste programmi. ÜEP koostamist alustati 2019. a rahvastiku ministri poolt koostöös Üle maailmse eestluse koostöö komisjoniga ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Kultuuri ministeeriumi ja Välisministee riumiga. ÜEP toetab väljaspool Eestit asuvat eestlaskonda, kes tunneb Eesti identiteeti ning kellel on võimalus osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Üks programmi põhifookustest on võimaldada ja julgustada üle ilmsetel eestlastel „tagasipöör duda“ (ehk siis kolida) Eestisse. ÜEP täpsemateks eesmär ki deks on: „Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõr sil; võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvali teetsete teenuste tagamine; Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.“ Keit Spiegeli sõnul on üks üleilmse eestluse kõige olulisem probleem see, et seotus Eesti kultuuriruumiga väheneb, iden titeedid muutuvad ja sidemed Eesti riigiga nõrgenevad. Eesti riik ei ole piisavalt siiani suhel nud võõrsil asuva eestlaskonna ga ning piisavalt kasutanud nende potentsiaali ja andekusi, ning pole ka pakkunud piisa vaid teenuseid neile, kes soo viksid ehk Eestisse kolida või uuesti kohaneda. ÜEP esitluse lõppedes vastas esitatud küsimustele rahvastiku minister. Konverentsi teises pooles tutvustas Ülemaailmse Eesti (Järgneb lk. 5)
Metsakalmistul mälestati Konstantin Pätsi Tallinna Metsakalmistul mä lestati kolmapäeval Eesti esi mest valitsusjuhti ja presi denti Konstantin Pätsi, kelle ümbermatmisest Eestisse möödus 30 aastat. Hauale oli rivistunud lipu valve – Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Kindral Johan Lai doneri Selts, Eesti Vabadus võitlejate Liit, Westholmi Güm naasium. Peaminister Jüri Ratas ütles mälestuskõnes, et Eesti riigi sünd 102 aastat tagasi ei olnud enesestmõistetav. ,,Meie riigi loomine vajas esmalt soodsate tingimuste kokkulangemist ning teisalt inimesi, kes tekkinud võimalusi tajusid, mõistsid ning olid valmis meie rahva unistuse nimel kiiresti tegutsema.“
Konstantin Pätsi panus ja tähendus ei olnud tema sõnul vaid Eestimaa Päästmise Komi tee või Eesti Ajutise Valitsuse juhtimises, Vabadussõja alguses sõjaministrina teenimises ega peaministri või riigivanema üles annete ja vastutuse kand mises. ,,Need mainitud teod olid juba loodud riigi ehitamise ja arendamise koorem. Pätsil oli väga kaalukas roll ka meie vaba riigi loomise eelduste kujun damisel,“ ütles Ratas. Hingepalve pidas preester Justinus. Mälestustalitust kau nistas segakoor Meriko. Koor laulis „Ta lendab mesipuu poole“, „Noktürn“, „Kaunis tagem Eesti kojad!“ Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak meenutas riigipea säilmete ülesleidmist
Venemaa Tveri oblastist ning presidendi põrmu toomist kodu maale. President Konstantin Päts v ahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 oma kodus Kloostrimetsas ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsus kaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.
Foto: Leedu välisministeerium
Kanada ja Balti riikide välisministrid allkirjastasid ühisavalduse Vilniuses toimus 16. oktoobril Balti riikide ja Kanada välis ministrite neljapoolne kohtu mine. „Hoolimata geograafilisest vahemaast on Kanada meile väga lähedane liitlane, kellega jagame samu väärusi – tun nustasin Kanada olulist rolli meie piirkonna julgeolekus, mis väljendub meie ühises vaates regionaalsetele julgeolekuoh tudele ja mille kinnitus on Kanada kaitseväe kontingendi reaalne kohalolek eFP juhtriigi na Lätis,“ ütles Eesti välis minister Urmas Reinsalu. Ministrite kohtumisel käsitle ti lisaks transatlantilise koostöö tugevdamise ja piirkondliku julgeoleku küsimustele ka rah vusvahelisi kriisikoldeid, sh po sitiivsete arengute puudumist Valgevenes, olukorda Ukrainas, relvastatud konflikti Mägi-Kara bahhis ja Ida-Vahemerel toimu vat. Vilniuses toimunud kohtumise üheks osaks oli välis ministrite ja Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja jutu ajamine. Välisminister Urmas Reinsalu arutas koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi, Leedu välisministri Linas Lin
kevičiuse, Kanada välis ministri François-Philippe Champagne’i ja Svjatlana Tsihhanovskajaga Valgevene sündmuste jätkuvalt negatiivset kulgu, oldi üks meelel vajaduses veelgi enam toetada sealset demokraatia meelset kodanikuü hiskonda. Minister Reinsalu tutvustas Eesti ettepanekuid, muuhulgas ka Eesti initsiatiivi Valgevene inimõiguste teema tõstatamisel ÜRO Julgeolekunõukogus, Val gevene demok raatia tulevikku käsitleva kon verentsi korralda mist ja sõl tumatu meedia toe tamist. Balti riikide välisministrid ja Kanada välisminister allkirjasta sid Vilniuses ühisavalduse, mil lega kinnitasid tiheda väär tuspõhise koostöö jätkumist, pühendumist transatlantilise suhete edendamisele ja uue init siatiivina iga-aastaste neljapool sete kohtumiste sisseseadmist. Lepiti kokku, et järgmine nelja poolne kohtumine leiab aset 2021.a Kanadas. Avaldades solidaarust Kana daga, taunisid ministrid rahvus vahelise õiguse vastast välisrii kide kodanike kinnipidamist. (VMPT/EE)
Sõna võttis ka Konstantin Pätsi pojapoja poeg Madis Päts. Mälestustalituse korraldasid Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muu seum.
Foto: Stenbocki maja
16
EESTI ELU reedel, 23. oktoobril 2020 — Friday, October 23, 2020
Nr. 42
Tellige EESTI ELU! Fännipasunatest viikingite naasmiseni: millest räägib koroonafolkloor?
Vaadake suurpõgenemisele pühendatud seminari ja lavastust Eesti Elu # 39 (2.10.2020) ilmus artikkel ja pildid Tal linnas Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu 24. septembril toimunud tea beseminarist ja lavastusest „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, mis pühendatud suurpõ genemise 76.aastapäevale. Esimest korda koguneti sa manimelisele meenutusõhtule Vabamusse kahe aasta eest, 18. septembril 2018, EV100 üri tuste raames, mil korraldajaks oli Eesti Kultuuriseltside Ühendus. See oli toetusüritus Ülemaailmse Eesti Kesknõu kogu (ÜEKN) palvel läbi viida vatele mälestusjumalateenistus
Sündmuste kalender • Laup., 24. okt. kl 8 õ livestream kontsert – ERIK LAAR, Estonian Music Week korraldusel EMW Facebooki lehel facebook. com/estonianmusicweek • Kolmap., 28. okt. kl 7 õ LOENG. PIRET VOOLAID:
tele üle maailma ajavahemikus 15.-23. september. Eelmisel aastal oli suur põgenemise 75. aastapäev, mil ÜEKN pöördus Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga kinnitada 19. september suurpõ genemise mälestuspäevana eesti tähtpäevade kalendrisse. Tänavune suurpõgenemise teabepäev „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ toimus EV Rah vastikuministri Riina Solmani egiidi all. Ülevaadet sündmusest saab vaadata Facebooki lehelt Suurpõgenemine1944, ligipääs lingile on ka Eesti Elu veebil eestielu.ca
,,FÄNNIPASUNATEST VIIKIN GITE NAASMISENI: MIL LEST RÄÄGIB KOROONAFOLKLOOR EESTIS?“ VEMU You Tube’i kanalil. • Kolmap., 11. nov. kl 7 õ VEMU You Tube kanalil COOKING WITH KÄBI. • 1. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.
Selleteemaline veebiloeng leiab aset kolmapäeval, 28. oktoob ril algusega kell 7 õ VEMU YouTube’i kanalil (www.you tube.com/user/VEMUESC), lektoriks Eesti Kirjandus muu seumi folkloristika osa konna vanemteadur ja Eestiuuringute Tippkeskuse tegev juht Piret Voolaid. Fännipasunad (ikka need samad, millega spordisõbrad võistluste ajal tuututavad, et oma lemmikutele toetust ja poolehoidu avaldada), olid Eesti koroonakriisis väga tähendus likud. Terviseameti ametlikus aruandes kinnitati, et Saare maal, Eestis koroonaviirusest kõige rohkem räsitud maakon nas, sõna otseses mõttes puhuti viirus laiali fännipasunatega – märtsikuus toimunud võrkpalli võistlustel. Piret Voolaidile, kes on tegelenud ka spordifolkloo riga, oli see eriti huviväärne, kuna fännipasunad on olnud varemgi fännikultuuri tõsine aruteluobjekt – koroonakriis taaselustas selle diskussiooni. Tekkis jalgpallifännide vastuar vamus: ,,Tahad meeskonda toetada, tee seda eht-eestlasli kult, lauluga. Kui ei taha laulda, plaksuta.“ Oli põnev näha, kui das sport ja koroonaviirus nii otseselt seotud olid. Viikingite saabumise motiiv pärineb aga naljadest. Levis rohkelt meeme sellest, kuidas lockdown seiskas inimtegevuse ja loodus muutus niivõrd puh taks, et loomad tulid linna vaa tama, mis on inimestega juh tunud ja delfiinid saabusid Veneetsia kanalitesse. Ka Lää nemeri olevat muutunud nõnda puhtaks, et viikingid hakkasid siia ajaloost tagasi pöörduma. Piret Voolaid räägib oma loengus sellest, millised olid eestlaste reageeringud pandee miale, mil viisil hirmud kana liseerusid huumoris (meemi des), kuidas eriolukord käivitas inimestes äärmise nutikuse ja piiritu loomingulisuse. Ka saame teada, mida folkloristid kogusid, millele tähelepanu pöörasid ja mida räägib kogutud materjal inimestest koroonaajal ning inimloomusest üldse. Loeng on eesti keeles, sellele järgneb diskussioon. VEMU tuletab ka meelde, et kogumisaktsiooni ,,We Are All in This Together: COVID-19“ tähtaega on pikendatud kuni 30. novemb rini k.a. Ettevõtmise kohta vaata lähemalt: vemu.ca
www.eestielu.ca
Valminud on video muusikalile ,,Laulev revolutsioon“ Augustikuus Tallinnas laulu väljakul filmitud muusika video ,,Never Forget Who You Are“ muusikalile ,,Laulev revolutsioon“ (,,Singing Revo lution: the Musical’s“), mida esitab tunnustatud lauljanna Kristi Roosmaa, on valmis. Muusikali on kirjutanud Tony Spinosa ja James Bear harti, inspireerituna meie aja loost ja see on plaanitud esi etenduma tuleval aastal Los
Angeleses. Eesti-Ameerika ühistööna valminud muusikavideo produt sent ja režissöör on Vivian Säde ja projektis teevad kaasa brän dijuht Valev Laube The VL Studios’t ning Broadwaysidemetega muusik Harrison Beck loo orkestreerijana. Muu sikavideo tootmist toetas Tallinna Lauluväljak ja Eesti moelooja Liina Stein. Videot saab vaadata You Tube’i lingilt ja rohkem in formatsiooni muusikali kohta leiab: https://singingrevolution themusical.com
Teadaanne – tähtraamat 2021 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2021 Tähtraamat/Kalender. Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organi satsioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a. Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli semate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele. Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416-733-4550; fax 416-733-0944. Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca