Issuu

This newspaper was mailed on Friday, July 17, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 28, 2020 Reedel, 17. juulil — Friday, July 17

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Vancouveri eestlased pidasid kalmistupüha Vancouveri Peetri koguduse juhatuse algatusel korraldati pühapäeval, 28. juunil sur nuaiapüha jumalateenistus Forest Lawn kalmistul, Van couveri äärelinnas Burnabys. Seda püha peetakse igal aas tal jaanipäeva lähedal, ühiselt Vancouveri eestikeelsete kogu duste liikmete osavõtuga. Eelnev päev oli olnud vih mane ja pühapäeva hommikul polnud veel kindel, kas tuleb vihmavari kaasa võtta, aga kell kuus õhtul oli ilm kujunenud haruldaselt ilusaks ja vaikseks. Oli kaunis päikesepaisteline varasuvine õhtupoolik, põhja poole paistsid selgelt Vancou verit ümbritsevad mäed. Briti Kolumbia valitsuse ja kalmistu nõuete järgi pidid Covid-19 tõttu osalejad ette registreerima, kindlustamaks et ei tuleks kokku üle 50 inimese kohale. Rahvas kogunes vaikselt, mõni viis omaste kalmudele lilli ja istus pereliikme lähedale hauaplatsile, teised kaugemale. Rahvas hajus laiali mäenõlval, hoides enam-vähem kahe meetri kaugusel teineteisest, mõni kan dis maski, mõni mitte. Rõõm kokkusaamisest oli suur, kuna see kogunemine oli esimene ‘ametlik’ kiriku kokku tulek pärast 15. märtsi, kui toi mus viimati luteri koguduse teenistus Peetri kirikus. Pastor Andres Rebane tervi tas kohalolijaid, ette teatades veel pandeemiaga seotud soovi tusi ja nõudeid rahvakogunemi sele. Teenistus algas algussõna

Foto: Anne Tork

dega ja alguslauluga ,,Jalg, siin tasasemalt astu“ (KLPR #146). Luteri koguduse orelimängija Cindy Leung oli koraale eelne valt salvestanud ja Aarne Tork mängis neid läbi helisüsteemi. Sellele taustamuusikale laulis kaasa Kaili Vesik, kaunistades veelgi teenistust oma imeilusa lauluhäälega. Pühakirja lugemisega aitasid kaasa kolme kiriku liikmed: Psalm 32:1-8 luges Anne Tork luterikogudusest, Heebrea kiri 11:1-3, 8-16 luges Alar Suur kask õigeusukogudusest ja Johannese 14:1-6 luges Thomas Kirves baptistikogudusest. Pal vele järgnes üldlauluna ,,Jumal, sul ligemal“ (KLPR #446), jut lus ja üldlaul ,,See võib taeva armsaks teha“ (VL#518). Peale mälestuspalve ja meie isa palve oli võimalus kõikidel kogudustel kirikuteateid jagada. Lõpulaulu ,,Kalla, kallis Isa käsi“ KLPR#339A saatis Aarne Tork kitarril koos Kaili Vesiku soolo lauluga. Vabas õhus olles kujunes südamlik jumalateenistus ja võimalus Vancouveri kogukon naga taas koos olla. BC Sinodi soovitusel on luterikoguduse võimalik taaskohtumine Peetri kiriku siseruumides 49th ja Oak tänava nurgal alles septembri kuu teisel poolel, olenedes pan deemiaoludest. Tuleviku ei oska ennustada. Suur tänu pastor Rebasele teenimise eest, muusikutele ja kohalolijatele. (AT)

Foto: Kaupo Kikkas, Pärnu Muusikafestivali FB lehelt

Pärnu Muusikafestival sai hoo sisse Neljapäeval algas Pärnus aasta oodatuim muusikasünd mus, mis paljudele seostub viimastel aastatel Järvide nimega. Festivaliga tähista takse 50 aasta möödumist muusikafestivalide algusest Pärnus. Juubelihõngulisel muu sikasündmusel saab osa mainekate artistide esinemi sest, kuulata saab unustama tuid kammerteoseid, kõlavad nii orkestrimuusika klassi kasse kuuluvad teosed, aga ei puudu ka uudislooming. Pärnu muusikafestivali kuns tilise juhi Paavo Järvi hinnangul on tänavune festival erakordne, sest enamik muusikafestivale on ära jäetud ning paljude or kestrite hooaeg on tühistatud. Sel aastal kehtib maailmas levivast koroonaviiruse pandee miast põhjustatuna hajutatuse nõue, mis ei puudutanud aga avakontserdil üles astunud Tallinna kammerorkestri väikest koosseisu. Samas festivali orkester, kus on tavaliselt 70 muusikut, peab vähendatud koosseisuga toime tulema. Pärnu muusikafestival kestab 23. juulini ning sellega tähis tatakse 50 aasta möödumist muusikafestivalide algusest Pär nus ja kümne aasta täitumist Pärnu Muusikafestivalist. ,,Pärnu on ajalooliselt musi kaalne linn. Meie festival saab kümneaastaseks. Enne seda oli väga hea festival Oistrahhi festi val ja veel enne seda oli Beethoveni festival. Üle terve Nõukogude Liidu tunti seda lin na sellel ajal, kui kuskil reisida ei saanud. Siia tuldi just suve

muusikat ja kultuuri nautima. Suured inimesed nagu Šosta kovitšid, Oistrahhid, Kremerid, Rostopovitšid jne, kõik olid siin, tegid muusikat ja nautisid Pärnut,“ ütles festivali kunsti

line juht Paavo Järvi. Festivali sündmustega saab end kursis hoida festivali Facebooki lehe kaudu. Kontserte saab kuulata ERR Klassikaraadio vahendusel (klassikaraadio.err.ee)

Loodus pakub suvist õiteilu Tänavune kevad-suvi on kõigi jaoks erinev varasematest – ja ilmselt ka edasistest. Pikk aeg, mis veedetud isolatsioo nis, elurütmi muutus, majanduslikud väljakutsed, palju del luhta läinud reisiplaanid – see kõik jätab oma jälje. Sellele vaatamata peab püsima lootus, et viirus varsti kontrolli alla saadakse ja maailm saab jälle tavarütmis edasi kulgeda. Kui sel suvel pikemast reisimisest miskit välja ei tule, miks mitte avastada oma lähiümbrust ja võimaluse korral natuke kaugemalt ka. Suvi pakub imelisi vaatepilte oma õiteküllusega – vaatamata sellele, et maailmas on nii palju muutunud, on loodus ikka stabiilselt toimiv oma kindlate aas taaegade rütmis ning vaataja jaoks alati kohal ja olemas. See kaunis lillefoto on Peeter Põldre kaamerast. Vaadake ka teisi tema fotosid Eesti Elu galeriis: www.eestielu.ca

EESTI ELU reedel, 17. juulil 2020 — Friday, July 17, 2020

Eesti Abistamiskomitee Kanadas (EAK) juhatuse nimel pean kahetsusega teatama, et Einar Medri, kes on olnud Ehatare tegevjuht 6 aastat, soovib pensionile minna. Kuigi meil on hea meel, et Einaril saab lõpuks olema küllaldaselt aega pühendumaks oma huvidele, teame ka, et saame temast suurt puudust tundma. Olen olnud ainult aasta juhatuse esimees ja Einar on mind igati aidanud oma kogenud ja targa nõuga. Praegu on Abistamiskomitee juhatuse ja Ehatare tegevjuhi vaheline koostöö eriti tugev. Tuleb esile tõsta Einari visiooni ja soovi järk-järgult muuta Ehataret nn “boutique” puhkekoduks, suuremate ja kaunilt renoveeritud tubadega kus on isegi eraldi magamistoa võimalus. Tänu Einari juhtivale rollile renoveerimisprojektis, on juba nüüd Ehatarest saanud koht kuhu meie vanurid soovivad tulla ja renoveeritud tubadele on isegi ootejärjekord. Einar on järjekindlalt toetanud eesti kultuuri Ehatares. Samuti on ta juhtinud esmaklassilist meeskonda, kelle panus loodetavasti kestab Ehatares edasi ka tulevikus. Viimased neli kuud on olnud igaühele pingerikkad tänu koroonaviirusele. Mitmed kohalikud puhke — ja hooldekodud on kannatanud, aga siiamaani on Ehatare siiski jäänud viirusest vabaks. Oleme tänulikud Ehatare töölistele, Einariga eesotsas, selle ennastsalgava saavutuse eest. Einar on alati suutnud olla mõni samm viirusest ees, alati leides uusi võimalusi ja lahendusi. Väga võimalik, et viimased kuud on olnud kõige keerulisemad Ehatare ajaloos, nii et suur tänu, Sulle, Einar, et oled olnud suurepärane juht sellel kriisi ajal. Abistamiskomitee on alustanud uue tegevjuhi otsimist, loodetavasti saab see teoks juba septembris. Loodame tulevikus ikka Einari abi eriprojektidele. Einar, EAK juhatus soovib Sulle parimat ärateenitud pensionil! Lugupidamisega,

Nr. 28

Teatan täna oma otsusest alustada pensionile ülemineku protsessi. Kui alustasin tööd Ehatare tegevjuhina peaaegu 6 aastat tagasi, ei teadnud kui imeline, väljakutsuv ja rahuldav roll see oleks.

Imeliste tunnuste hulka kuulub enneolematu võimalus rakendada kogu mu pikaajalist juhtimiskogemust ainulaadses keskkonnas, kus teenus meie armastatud elanikele ja kogukonnale, kus me tegutseme, on hõlmanud koostööd kvaliteetse personali, juhatuse, teiste vabatahtlike ja varustajatega. See on olnud ühine püüdlus rikastada meie elanike ja nende lähedaste eluviisi. Seda on raske, isegi võimatu mõista nendel, kellel ei ole olnud privileeg kuuluda Ehatare perekonda. Kes oleks võinud arvata, et väljakutsuv töö tähendaks veel arenevat lugu COVID-19iga ja kuidas see on meilt kõige paremat nõudnud. Keskkonnas, kus paljud inimesed ja teised kodud on olnud negatiivselt mõjutatud, olen nii tänulik kõigile oma töötajatele, kes on mänginud olulist ja ohverdavat rolli, suutes siiani hoida COVID-i nuhtlust meie hoolde — ja puhkekodudest eemal. Selle eest oleme kõik tänulikud ja loodan, et see on osa Ehatare kestvast pärandist, et teadvustada, kui oluline ja usaldusväärne on Ehatare meie praegustele ja tulevastele eesti soost elanikele. Mind rahuldab see, kuidas meie juhtkond ja personal suudavad suunda muuta, töötada erinevalt kuid samal ajal kui ühine meeskond, olles valmis iga päev uuesti oma elanikke teenima ja saavutama suurepäraseid tulemusi. Sama oluline on ka see, et oleme kindlalt alustanud ja edendanud uuendusi ja muudatusi, mis on Ehatare jaoks nii vajalikud, et jääda ka tulevikus relevantseks paljudele inimestele, kaasaarvatud mulle endale, kes jõuavad oma vanuselt üha lähemale Ehatare elanikele. Nimekiri inimestest keda sooviksin tänada oleks siinkohal liiga pikk, kuid lubage mul kasutada võimalust tänada kõiki elanikke ja pereliikmeid, keda mul on olnud võimalik teenida. Ma ei unusta ega alahinda kunagi uskumatut usaldust ja palveid, mida elanikud kohe pärast saabumist ja kogu minu ametiaja jooksul on minule kinkinud. Nad andsid mulle uskumatut motivatsiooni, tarkust ja enesekindlust, et liikuda vapralt tulevikku, teades, et elanikud olid alati toeks ja mõistsid, mida me nii nende kui ka tulevaste elanike nimel püüdsime saavutada. Olen kindel, et Ehatarel on ees põnev tulevik ja kutsun tervet meie kogukonda üles tegema rohkem Ehatare jätkuvate tulevikuplaanide ja nendega seotud vajaduste toetamiseks.

Markus Alliksaar EAK juhatuse esimees

Einar Medri Tegevdirektor

EESTI abISTamISkomITEE kanadaS

EESTLASTE PUHKE JA HOOLDEKODU

RETiREmEnT Living

Kääriku Metsaülikooli pressiteade Käärikul 20.-23. augustil toimuvas Metsaülikoolis arut letakse seekord teemal ,,Vesi – lahutab ja ühendab“. Ehkki praegu on justkui päevakajalisemaid suuri arutelu teemasid kui vesi ja Eestis pole veega (veel) suurt muret, siis Metsaülikool on alati olnud ühe silmaga tulevikku vaatav ja

maailmas annavad üha rohkem kõneainet veepuudusest või mõnel pool vee liigsusest ehk üleujutustest tingitud miljonite inimeste toimetulek, ränne, jul geolek, eluks sobilik keskkond jne. Metsaülikoolis arutletakse seekord teemade üle nagu vesi ja majandus, vesi ja ränne, vesi ja julgeolek, vesi ja toit.

Juuni lõpul pidasid kalmistupüha Vancouveri eestikeelsed kogu dused Forest Lawn kalmistul Burnabys. Teenistuse pidas õp. Andres Rebane, kaasa teenisid Anne Tork, Alar Suurkask, Thomas Kirves. Muusikalises osas tegid kaasa lisaks varem organist Cindy Leungi sissemängitud paladele ka Aane Tork kitarril ning Kaili Vesik lauluga. (Vt ka pikem artikkel selle lehe esiküljel) Foto: Anne Tork

Räägitakse Läänemere seisust ja tulevikust. Tänavuse Kääriku Metsaüli kooli esinejad on Tarmo Soomere, Aveliina Helm, MariLiis Jakobson, Urmas Dresen, Toomas Kapp, Marek Strand berg, Kristel Vilbaste, Jaanus Marrandi, Jaak Madison, Mare Ainsaar jpt. Programm ja registeerumine on Metsaülikooli kodulehel www.metsaylikool.ee. Osalejate arv on seekord omavahelise turvalisema distantsi hoidmise võimaldamiseks piiratud vaid 60 inimesega. Osalustasu sisal dab lisaks programmile ööbimi si Käärikul ja kõiki söögikordi. Iga-aastane Metsaü likool Käärikul võtab arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad, püüdes vaadata tänasest kauge male. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpila sed, teadlased, lektorid ning ko danikuühiskonna aktiivsed kaa samõtlejad. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning kus igaühe arvamust respekteeritakse. Met sa ülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel aastal 1967. Eestis toimus esi mene Metsaülikool 1989. a. Käärikul.

Armeenia ja Aserbaidžaani piirikokkupõrkes hukkusid kõrged sõjaväelased Uudisteportaal Delfi vahendas teisipäeval Aserbaidžaani asekaitseminister Karim Vali yevi teadet, mille kohaselt hukkus Armeenia piiril tule vahetuses kaks kõrget Aser baidžaani sõjaväelast kindral

major Polad Hašimov ja kolo nel Ilgar Mirzejev. Aserbaidžaani teatel ründasid Armeenia sõjaväelased püha päeval riigi põhjaosas Tavuši piirkonnas kahe riigi piiriala, kasutades suurtükke. Armeenia süüdistas omakor da Bakuud suurtükkide kasuta mises rünnakus, mille eesmärk oli hõivata Armeenia posit sioone. Armeenia ja Aserbaidžaan on aastakümneid olnud vaenujalal Mägi-Karabahhi pärast. (D/EE)

Lisainfo: Täname Eesti Abistamiskomiteed Kanadas (EAK) ja Ehataret, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

Triin Käpp Metsaülikooli juhataja 5690 9272; triin@metsaylikool.ee

Kui argielu hallid päevad kipuvad muremõtteid tooma, on alati heaks võimaluseks minna värve otsima loodusesse, linnas kas või parkidesse. Peeter Põldre on jäädvustanud kauneid suvelilli, mille ilu saate imetleda Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca