This newspaper was mailed on Friday, June 11, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 23, 2021
Reedel, 11. juunil — Friday, June 11
www.eestielu.ca
Eesti suursaatkonna hoone ees Ottawas lehvis sinimustvalge
(Järgneb lk. 3)
Üksiknumbri hind: $4.00
Suurküüditamise 80.a. aastapäevaks Käesoleval leinapäeval, 14. juunil möödub 80 aastat esimesest suurküüditamisest Eestis, mil ühe päevaga vägi valdselt haarati ja viidi minema 10,000 – 11,000 inimest kül male maale. Neist hukati või hukkusid kehvade elutingimuste tõttu umbes pooled.
Ülle Baum Tänavune Eesti lipu päev 4. juuni 2021 kirjutatakse Eesti diplomaatia raamatutesse tähtsa ajaloolise päevana, kuna esimest korda tõusis sini mustvalge Eesti lipp tae vasse Ottawas Eesti Vabariigi suursaatkonna uue hoone ees Eesti lipu päeva puhul. Eesti suursaadik Toomas Lukk ütles oma sõnavõtus Eesti lipu päeva tähistamise auks Kanada pealinnas: ,,This is a historic day. This day will be remembered in Estonian histo ry.“ Järgides COVID-pandeemia reegleid, mille tõttu sai sünd museset osa võtta vaid piiratud hulk külalisi, olid sellele uue saatkonna esimesele Eesti lipu päeva pidulikule üritusele kut sutud Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabrič, Läti Vabariigi suursaadik Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Darius Sku sevicius ja Kanada välis ministeeriumi protokolliülema asetäitja Maryse Guilbeault. Kohal viibisid ka Eesti suursaa diku abikaasa Piret Lukk, Eesti suursaatkonna konsul Anne-Ly Ader ja sekretär Vanessa Gold. Koos Eesti lipuga heisati Eesti suursaatkonna maja ees ka Euroopa Liidu lipp ning lühi
Postal Agreement No 40013472
Eeltöö ja süstemaatiline organiseerimine algas novembris 1940, et ära viia Nõukogude valitsejale aktiivsed ja võimali kud vastased ning nende lähedased ja perekonna liikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Oli vaja hirmu ja terroriga maha suruda ideed vastupanuks ja iseseisvuse taastamiseks. Hästi kooskõlastatud repressiivoperatsioon käivitati sama aegselt Lätis, Leedus, Valge venes, Ukrainas, Moldavas ja Karjalas. Eesmärk oli kõik teistmoodi mõtlejad, kes vähegi julgesid oma arvamust ja mõtteviisi avaldada või veel hullem, tegusid teha, kaugemale saata vangilaagritesse. Vajaduseks oli ka põlisrahva allutamine venelaste ülemvõimule. Eelkõige kõrvaldati need, kes tõenäoliselt oleks rahvuse väljasuretamise ja vara konfiskeerimise vastu võitlema hakanud. Siia kuulusid igasugused riigitegelased, avaliku elu tegelased, intelligendid, kel vähegi pistmist rahvuslusega. Primaarse repressiivorgani, N. Liidu siseasjade rahva komissariaadi, NKVD koostatud plaani kohaselt tuli Eestist väja saata 14 471 inimest. Neist 9115 (perekonnaliikmed) tuli saata asumisele ning 4665 perekonnapead ja 691 krimi naalkurjategijat tuli arreteerida ja saata vangilaagritesse. Nendest meestest kevadeks 1942.a. oli elus vaid paarsada. Küüditamine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus korraldada ühe päeva jooksul. Teekond Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Nende vangistatute teekond edasi kulges täistuubitud vagunites. Pärast sõda õnnestus koju naasta 49 protsendil küüditatutest Siberi surmalaagritest. Esimest korda on Kanadas Eesti suursaatkonnal oma maja – lipu päeval, 4. juunil heiskas suursaadik Toomas Lukk hoone ees Eesti sinimustvalge trikoloori. ©Ülle Baum
Tänapäevani Venemaa valitsuse narratiiv ikkagi rõhutab, et küüditamine oli paratamatu sõjaaegse N. Liidu tagala kind lustamine. Kuid rahva hävitamine oli siiski sihipärane ning hävitati märkamisväärne osa Eesti rahvast. Need, kes oleks tagalas nõukogude võimule o htlikud olnud sõja ajal – 25-49 aastased mehed – moodustasid ainult ühe viiendiku küüdita tuist. Ligi 80 protsenti olid perekonnapeade pereliikmed, naised ja lapsed, kes ei oleks kuidagi suutnud okupandile reaalset kahju teha. Aeg-ajalt on kuulda, et küüdtamise oht on praegusel ajal k adunud. See, mis toimus, oli kolme põlvkonna tagune tra göödia. Õeldakse, et jätame selle minevikku ja läheme eluga edasi. Kuid 1941.a. suurküüditamkmine oli ainult üks repres siivperatsioonide sarjast, mis kestsid okupeeritud Eestis kuni 1950. aastate alguseni. Ei saa lubada kellelgi teisel oma rahva ajalugu kirjutada ja asendada teise looga, eriti kui see on vastupidine tõega. Eesti kuulub Venemaa riikide naaberiikide hulka, kelle ajalooline läbielamine on idanaabrist üpris teistmoodi. Küüditamised on meid rahvana kujundanud ja on juurdunud meie identiteeti. Võitlus küüditamise tõe eest tuleviku põlvkondade jaoks pole veel sugugi lõppenud. Küüditamine on jätnud eesti rahva hingesse sügava jälje. See jälg ei kao sealt ei ajaga ega võõrvõimu survega. Seoses koroonaviirusega saame mäles tada koos ainult virtuaaselt. Kuid igaüks omaette, iga perekond või lähemate ulatuses, jõuame neid sündmusi mälestada.
Kanada välisministeeriumi protokolliülema asetäitja Maryse Guilbeault, Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk, suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabrič. Foto: ©Ülle Baum
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
16
EESTI ELU reedel, 11. juunil 2021 — Friday, June 11, 2021
Nr. 23
Tellige EESTI ELU! Aktsionäride koosoleku teade Toronto Eesti Maja 29. juuni 2021 kell 18.30 Veebis aadressil www.estohouse.com/agm
registreerida järgmisel viisil:
Teade aktsionäridele
2. Faksiga numbril 416-4612017;
Kõik aktsionärid on kutsutud Toronto Eesti Maja aastapea koosolekule 29. juunil 2021. Aktsionärid võivad koosolekust osa võtta virtuaalselt või tele foni teel. Juhised, kuidas seda täpselt teha, on kirjas aadressil w w w. e s t o h o u s e . c o m / a g m . Toronto Eesti Maja aastapea koosolek on kinnine ja suletud publikule. Kutsed on saadetud posti teel välja kõikidele aktsionäridele ning e-postiga nendele, kes sellekohase palve esitanud. Aktsionärid, kes ei saa osaleda, võivad määrata volitatud isiku end esindama. Volitus tuleb registreerida kakskümmend neli (24) tundi enne koosolekut. Aktsionärid saavad volikirju
Venemaa kehtetas vastusanktsioonid Kanada ametnikele
MTÜ Lõimeleer kutsub Lõimeleeri sõpru laagrisse! Sellesuvisesse laagrisse re gistreerimine on endiselt ava tud. Esimese vahetuse vabad kohad hakkavad varsti lõppe ma. Ootame kõiki vanu ja uusi Lõimeleeri sõpru eesti keele ja kultuurikümblusele lustlikus laagrivormis! Et laagrilistel lõbus oleks, tähistame Lõimeleeris sel aastal SUVIST VASTLAPÄEVA, mis sisaldab kõiki peamisi pärle, mis ühe korraliku vastlapäeva juurde kuuluvad – liulaskmine, hernesupp, vastlakuklid ja vur rid. Suvine vastlapäev on nii geniaalselt jabur, et ajab naerma. Kui aga ikka veel piisavalt nal jakas ei ole, siis selleks puhuks on meil sel aastal varuks ka NAERU TÖÖTUBA, mida tu leb läbi viima naeruõpetaja Epp Priimägi. ••• Lõimeleer on suvelaager, mis ühendab väliseesti noori ja peresid ning Eestiga seotud mit mekultuurilisi inimesi Eestiga. Laagris saab suhelda eakaas lastega, õppida rahvapärast pilli-laulu-tantsu-mängu, käia suitsusaunas, sõita hobuse ja paadiga, mängida veesõda käia öösel tonte otsimas ja palju muud. Koolitunni stiilis õppi
Kui keegi ei saa tulenevalt COVID-19 piirangutest laagris osaleda, siis teatades sellest meile enne 15. juunit 2021, garanteerime kasutamata jäänud laagripileti ülekandmise 2022. a. suvelaagrisse. mist ei toimu. Töökeel on küll eesti keel, kuid vajadusel oleme tegevusi selgitanud üle ka ing lise keeles ja nii oleme alati hästi hakkama saanud. Viie te gevusaasta jooksul on meie laagrites osalenud lapsi USAst, Kanadast, Rootsist, Kasahsta nist, Soomest, Iirimaalt, Suur britanniast, Uus Meremaalt, Šveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Norrast ja loomulikult ka Ees tist. Laagrimelust saavad osa võt ta ja eesti keelt harjutada ka lapsevanemad, samuti väikse mad lapsed päevastes Pere lõimeleeri programmides. 2021. aastal toimub laager kahes kuuepäevases vahetuses: 11.-17. juuli ja 26.-31. juuli. Rohkem infot ja registreerimine: https://www.loimeleer.com/regis treeri või mtu.loimeleer@gmail. com. NB! NB! Oluline lisainfo seoses COVID-19 olukorraga!
MTÜ LÕIMELEER / NGO HOMECOMING www.loimeleer.com https://www.facebook.com/loimeleer/ https://www.instagram.com/ loimeleerlased/
Peeter Oleskile EM kuld laskmises Horvaatias Osijekis toimunud laskmise Euroopa meistri võistluste (EM) viimasel päeval võitis Peeter Olesk täiskaliibrilise püstoli harju tuses Euroopa meistri tiitli. Teistest Eesti laskuritest sai Fred Raukas seitsmenda ja Nemo Tabur 11. koha. Kokku võitsid Eesti laskurid 2021.a. EM-lt kaks kuldmedalit – lisaks Peeter Oleskile tuli Euroopa meistriks juunioride arvestuses sportpüssi harjutuses 60 lasku lamades Katrin Smirnova. (ERR/EE)
Venemaa teatas esmaspäeval vastusanktsioonidest üheksale kõrgele Kanada ametnikule, reageerides sarnastele meet metele Ottawalt Kremli-krii tiku Aleksei Navalnõi kohtle mise eest vahendas Postimees. Vene välisministeerium ütles avalduses, et üheksal Kanada ametnikul on määramata ajaks keelatud sisenemine Venemaa territooriumile. Sanktsioonid kehtestati Ka nada justiitsministrile David Lamettile, föderaalse vang laameti juhile Anne Kellyle, Kanada kuningliku ratsapolitsei
1. Posti teel. Kiri peab olema adresseeritud sekretär Eric Sehri nimele aadressil 958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6;
3. Toodud Eesti Maja mäned žeri kontorisse aadressil 958 Broadview Avenue; või 4. e-posti teel: estohouse.com.
shares@
Volikirju ei aktsepteerita, kui need pole kätte saadud enne 28. juunit kell 18.30. Need ajapiirangud on pandud paika selleks, et oleks piisavalt aega elektrooniliste hääletus sedelite ettevalmistamiseks ja nende edastamiseks kõikidele volitatud isikutele. Hääleta mi seks kasutatakse internetipõhist rakendust Electionbuddy.
komissarile Brenda Luckile, peaministri kantselei välispolii tika osakonna juhile Marci Surkesile, Kanada piirkondliku koostöö ministrile Dominic LeBlancile, Kanada kaitse ministri asetäitjale Jodi Thomasele, kindralstaabi ülema asetäitjale Mike Rouleau’le, kuningliku ratsapolitsei komis sari asetäitjale Brian Brennanile ja relvajõudude luurejuhile Scott Bishopile. Vene välisministeerium mär kis, et Ottawa jätkab erinevatel tasanditel Venemaa vastu suuna tud algatuste toetamist, samuti toetab russofoobseid jõude Balti riikides, Kiievi äärmusrahvus likku režiimi ning alusetuid süüdistusi Venemaa agressioo nist Ukraina vastu. (PM/EE)