This newspaper was mailed on Friday, May 28, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 21, 2021
Reedel, 28. mail — Friday, May 28
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
VEMU muuseumipäeva mängu võitjad selgunud Rahvusvahelist muuseumi päeva peetakse igal aastal 18. mail või selle ümbruses, ette võtmist koordineerib Rahvusv aheline Muuseumide Nõukogu (ICOM). Tänavuse muuseumipäeva teemaks oli ,,Tuleviku muuseum: päran dist inspireeritud“. VEMUgi inspireerus etteantud teemast ja koostas sel puhul VEMU kogusid tutvustava meelelahutusliku mängu, millel ei puudunud ka oma õpetlik iva. Kuna muuseumid on nii õppimise kui lõbutsemise kohad, siis seda kõike VEMU oma mänguga pakkuda püüdiski. 14.–18. maini said huvilised oma mälu proovile panna ja teada midagi uut VEMU kogude kohta. Kuna kõik toimus internetis, polnud ka kaugused osalejatele takistuseks. VEMU kogud on suurimad Eesti-ainelised kogud väljaspool Eestit ja need kasvavad kiiresti. 2020 võtsime üle Eesti Kunsti de Keskuse kunstikogu, tulemas on Eesti Keskarhiivi Kanadas materjalid, aga väiksemaid annetusi saame pidevalt. 2020. aastal oli neid veidi üle 60, mida on ilmselt koroonast tingitud eriolukorra tõttu mõnevõrra vähem kui tavalistel aastatel, mil saame üle 100 materjali annetuse. Mängijad said heita pilku VEMU foto-, kunsti-, raamatuheliplaatide kogusse. Mäng oli lihtne. Igale kujutisele, milleks võis olla raamatu- või plaa-
dikaas, foto või kunstiteos, pidi võimalikult väheste klikkidega leidma paarilise. Endaga võis rahule jääada see, kel parem silmamälu ja kes leidis kärmelt kõigile ,,kaartidele“ paarilised. Aega küll ei mõõdetud ja õnneloosis võisid osaleda kõik mängijad, kes võtsid vaevaks ära täita vastava vormi. Mängijaid oli 46 – enamus neist Kanadast. Iga mänguvooru lõpus sai lugeda kommentaare arhiivi sügavustest välja valitud materjalide kohta ning teada sedagi, mille vastu VEMUs huvi tuntakse ehk milliseid arhivaale, trükiseid jm igaüks teist VEMUle pakkuda võiks. Aga nüüd trummipõrin… VEMU muuseumimängu lote rii võitjad on LEA TEEDE MA ja URVE TINNURI Eestist ning JAANUS MAR LEY Torontost. Palju õnne! Võitjatega võtame ühendust, nad saavad endale Tartu College 50 suveniire. Täname kõiki osavõtjaid, aga ka Kerly Ilvest, Laani Heinarit ja Rasmus Rattast muuseumi mängu ettevalmistamise eest! Kui sa ei tea, mida hakata peale vanade fotode, kirjade, dokumentide, raamatute, heli- ja filmilintidega, võta meiega ühendust: piretnoorhani@gmail. com. Ja kui sul jäi mäng mängimata, siis saad seda teha siin: http://museumday.vemu.ca/ Loteriivõite küll rohkem ei jagata. PIRET NOORHANI
Paar näidet muuseumimängus kasutatud heliplaadiümbristest. Orkester „Estonia“ (Custom Record Productions). Orkester „Estonia“ asutati 1957. a, kui Toronto Eesti Meeskoori puupilliansambel tajus nõudlust klassikalise muusika esituste järele ja moodustas omaette grupi. Orkestri liikmed mängisid Kanada, Ameerika ja Euroopa klassikalisi teoseid ning tõid Põhja-Ameerika publikuni Eesti heliloomingu paremiku. Andres Raudsepp ,,Lõunamaa linn“, vokaalmuusika (Reindeer Records). Andres Raudsepp on oma elus teinud palju põnevat. Ta on olnud Kanada armees ohvitser, prantsuse keele õpetaja, administraator ja plaadiprodutsent. Ikka veel on ta laulja, kontsertide korraldaja, ajakirjanik, lektor ja korporant (Korp! Sakala) ning tegeleb väsimatult erinevate ajaloo-teemade uurimisega. Seega üks igati tubli Kanada eestlane. Jõudu, Andres!
Toivo Tõeleid, Tiit Pruuli ja Jüri Trei.
Foto: Karina Tõeleid
Algas Admiral Bellingshauseni teekond Arktikasse Teisipäeval, 25. mail alustas purjelaev Admiral Bellings hausen kapten Priit Kuuse käe all Sillamäe sadamast tee konda Arktikasse. Kerge eelseisev teekond ei ole. ,,Olles neid jääolusid seal vaadanud, need lähevad järjest leebemaks, aga kahtlemata, eks me peame sellega arvestama, et me läheme külmadesse oludesse ja kindlasti on seal ka jäämäge-
Eesti Instituudi 4. koolitus sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 26. mail Zoomi vahendusel nel janda koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“. Koolitust pakuti üleilma eestlastele koostöös EV Haridus- ja Teadus ministeeriumiga. Pärast avasõnu oli seekordse koolituse esimeseks esinejaks psühholoog, paari- ja pereterapeut ning koolitaja Kätlin Konstabel, kes rääkis ,,Läbi põlemisest ja selle ennetami sest“. Oli väga huvitav ette kanne, kuidas viimase aasta jooksul koroonast tingitud uues digikeskkonnas hakkama saada, kuidas ära tunda tunnuseid, mis viitavad läbipõlemisele ja kuidas sellest tabatud kolleegi või õpilast aidata. Psühholoogi sõnul on kõige parem läbipõlemist ennetada ja selleks valmis olla. Aga kuidas seda teha?
sid. Eks saame näha ja nendega peab arvestama,“ ütles kapten Kuusk intervjuus ERRile. Tegemist pole lõbusõiduga – Arktika ekspeditsiooni ajal filmitakse populaarteaduslikku filmisarja, tehakse uurimistöid ja võetakse Eesti teadlastele vee- ja pinnaseproove. ,,Arktikas toimub praegu väga palju põnevat. Esiteks kliima mõttes, Arktika soojeneb
kaks korda kiiremini kui muu maailm ja tõenäoliselt lähematel aastatel, aastakümnetel muutub ta aktiivseks transiitkoridoriks,“ ütles ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli. Teekonna läbimiseks on tehtud korralikku eeltööd, selleks varuti küllaldaselt toidu- ja joogikraami. Kaasa võetakse isegi Eesti tuntuid meeneid, muu hul-
Läbipõlemisprobleemi ei tohiks vältida. Sagedaste vältimistegevustena tõi Kätlin Konstabel välja põgenemise veini või šokolaadi juurde, sotsiaalmee diasse sukeldumise või hoopis inimestest eemaldumise ja endasse kapseldumise. Kui mär kame, et kellelgi on selliseid probleeme, ei tohiks talle oma energilise käitumisega ,,peale sõita“, vaid pigem ettevaatlikult mõista anda, et ollakse olemas ja valmis aitama. Kuidas sellises olukorras hakkama saada? Eelkõige tuleks taastada oma jõuvarud ja selleks on vajalik piisav uni. Tuleks unustada rööprähklemine ja eemalduda mõneks ajaks tööst. Hoolitseda tuleks oma tagala – pere ja sõprade – eest ning jõuda selgusele, kas töö ja muu elu on ikka tasakaalus. Praeguses koroona-olukorras oleks hea olla minimalistlik meediatarbija ja kuulata uudi seid vaid nii palju kui hädavajalik. Ekraanitunnid kurnavad nii õpetajaid kui õpilasi ning hea on hoiduda ise ja hoida ka lapsi digisõltuvusse sattumisest. Teiseks esinejaks oli logo peed ja logopeediakliiniku Kõneravi OÜ asutaja ning juhatuse liige Riin Naestema, kes
esines teemal ,,Logopeediline abi mitmekeelses kodus ja koolis“. Esineja tegi alustuseks väi kese kokkuvõtte kakskeelsusest või tänapäeval juba pigem mitmekeelsusest. Ta tõi välja kaks keelsuse tugevate külgedena kakskeelse lapse suurema sõnavara, parema kujutlusvõime, paremad tõlkimisoskused ja tolerantsuse. Keelte omandamist toetavad hea auditiivne eristusvõime ja motoorne võimekus, mis võimaldab paremini kuuldut jäljendada, samuti hea tähelepanu- ja keksendumisvõime. Väga oluline on perekonna tugi ja motiveeritus. Negatiivse mõjuna tõi logo peed välja keelte segistumise ja piiratud sõnavara ühes keeles. Võib tekkida ka vahekeel ehk redutseerunud keel, eelkõige siis, kui keskkond ei toeta keele omandamist. Sellisel juhul ei peaks vanemad ise kindlasti mitte keeli segistama hakkama, vaid kordama ikka õigeid väljendeid igaüks oma emakeeles printsiibil üks vanem, üks keel. Kõnearengu peetus ei ole tavaliselt seotud mitmekeelsusega, vaid kui tekib selline prob-
(Järgneb lk. 16)
(Järgneb lk. 3)
16
EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021
Nr. 21
Tellige EESTI ELU! Hiite kuvavõistlus Soomes on Taivaannaula RY. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning nendega seotud traditsioonid moodustavad olulise osa soome-ugri rahvaste pärandist. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Enamik meie püha paiku on ohustatud ja kadumas unustamise ja majandustegevuse, eriti aga ohjeldamatu metsaraie tõttu. Eesti suurimad ja tuntuimad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää Pühajärv, Urvaste Tamme-Lauri tamm, Saula Siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiietammik, Jägala juga jt. Vaata lisaks: Võistluse lehekülg: https:// www.hiis.ee/kuva/2021 Võistluse plakat: https://www. hiis.ee/kuva/kuvavoistlused/2021/ kuvav-istluse-plakat-6791 Eesti looduslike pühapaikade kaart: https://kaart.hiiepaik.ee/ 2008-2020. a toimunud kuva võistlused: https://www.hiis.ee/ kuva/kuvavoistlused
Ülemaailmsete Eesti noorte virtuaalpäevad tulevad taas! Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik Pressiteade • 21. mai 2021 MTÜ Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik korraldab teist aastat järjest Zoomi vahendusel ülemaailmsete Eesti noorte Virtuaalpäevi 2021, kus kahel järjestikusel laupäeval, 5. ja 12. juunil 2021, kogunevad Eesti juurte ga noored maailmas, et koos mõtiskleda eestluse ja eestla seks olemise üle. Virtuaalpäevade eesmärk on ühendada hajala Eesti noori, see on võimalus asukohast ja ümbritsevast kogukonnast hoolimata hoida sidet oma Eesti juurtega ning tutvuda ka teiste eestlastega. Eelmise aasta
Virtuaalpäevad näitasid selgelt ära, et tegemist on erakordse võimalusega olla ühises vir tuaalruumis pea 100 Eesti noorega enam kui 20-st erine vast riigist! Selle aasta peateemadeks on Eestisse kolimine ja tagasipöördumine (5. juuni) ning keeleõpe (12. juuni). Mõlemal korral toi muvad põnevad paneelarutelud oma ala spetsialistidega, mis on sisendiks osalejate vahelisteks aruteludeks. Osalejatel on või malus esitada küsimusi, kaasa mõelda ja arutleda ning avaldada arvamust teemapüstituste edasiarendamiseks. Lisaks on mõlemal päeval ees ootamas inspireerivad sõna võtud, teiste seas tuleb eestluse hoidmisest maailma eri nurka des ning kuidas saavad noored panustada Eesti riiki maine ja eduloo jagamisse välismaal rääkima Marina Kaljurand. „Mul on siiralt hea meel, et noored eestlased üle maailma on sedavõrd aktiivselt panus tamas eestluse hoidmisesse ja edendamisesse üleilmselt!“, nentis endine rahvastikuminister
Foto: Kai Kiilaspea
Algas Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest püha paikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja loo duspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külas tama ja hoidma. 14. korda toimuva rahvus vahelise võistluse teema on põlised looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, vee kogud jm looduspaigad. Sellis tes kohtades käisid juba meie esivanemad palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas. Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm. Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Võistlusele võib saata ka liikuvaid kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid videoid. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2021. Võistlus toimub ja selle veebilehed on avatud eesti, vene ja soome keeles. Hiite kuvavõistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus. Kaaskorraldajaks
Go Leafs Go
Kes hokisõpradest ei tunneks seda hüüet: GO LEAFS GO! Olenevalt lemmikmeeskonnast võib see hüüe olla rõõmustav-ergutav või siis ka mitte – kui pöialt hoitakse hoopis kellelegi teisele. Torontos aga on kindlalt üks pere, kellele oma linna litriveeretajad on üle teiste. Õpetajaametit pidavad Michael ja Sara Adamson on oma poolehoidu ,,leafside“ vastu näidanud juba aastast 2000, kui panid oma Mertoni tänava maja ette mõned Leafside lipukesed ja meeskonda toetava plakati. Aga alates 2013. aastast on kevadisel hokisõprade ,,jõuluajal“ – Stanley karikasarja play-off mängude perioodil – maja saanud katusest kõnniteeni ulatuva muruni sinivalgesse ,,Maple Leafs“ ehterüüsse, kus parematel (loe: koroonaeelsetel) aegadel oli eesõue murul ka hoki-lauamäng, mida möödakäijad rõõmuga kasutasid. See foto on võetud kolmapäeva varahommikul ja nagu ,,tabloolt“ näha, oli seni viimase mängu tulemus igipõlise rivaali Montreal Canadiensi vastu 4:0 (peetud Montrealis) ning mängudeseeriat juhtis selleks hetkeks Toronto 3:1. Kas lehe trükkiminekuõhtul Torontos peetav mäng õnnestub ka võita ja sellega tagada edasipääs järgmisse ringi, seda näitab juba kohtumine ise. Kerge see kohtumine kindlasti ei tule, nagu pole olnud ükski senine mäng vanade vastaste vahel, kes play-off ringis kohtusid sel aastal 42 aastase vaheaja järel. Kerge maks ei tee Toronto olukorda seegi, et trauma tõttu on mängust väljas Leafside kapten John Tavares, kes sai tugeva peapõrutuse esimeses kohtumises Habside mängija Corey Perryga kokku põrgates. Fännid ootavad-loodavad, et Leafsidel õnnestub sel korral ehk siiski järgmisse ringi pääseda ja kõige optimistlikumad kannavad muidugi endas lootust, et sinivalged suudaksid taas kord ihaldatuima auhinna – Stanley karika – jälle kord koduõuele tuua, viimasest korrast on möödunud juba 54 aastat. Oleks ju aeg. Vähemalt ühes majas Mertoni tänaval hoitakse pöialt: Go Leafs Go!
Riina Solman eelmiste vir tuaalpäevade järelkajas. „See näitab, et üleilmne eestlus on saanud endale nooremate põlv kondade näol uue löögijõu ja noored eestlased üle maailma hoiavad kokku ja peavad sidet,“ lisas ta. Virtuaalpäevade info on pidevalt täienemas ning peagi saab tutvuda ka kõigi esinejate ja panelistidega, seega tasub silma peal hoida Virtuaalpäevad 2021 Facebooki sündmusel. Lisainfo ja registreerimine: bit. ly/virtuaalpaevad21. Kõigile osalejatele, kes osalevad aktiivselt mõlemal päeval, väljastatakse tunnustus Eesti Välisministeeriumi poolt. Ülemaailmne Eesti Noor te võrgustik (ÜENV) on 2019. aastal asutatud noorteorganisatsioon, mille eesmärgiks on esindada ja kaitsta välismaal elava eesti noorsoo õigusi, toetada noorte sidemete hoidmist Eesti riigiga ja ühendada Eesti noored üle maailma. Võib julgelt öelda, et eesti noored on võtnud südamesse Lennart Meri õilise proklamatsiooni: ,,oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.“
Algas Admiral… (Algus lk. 1)
gas ka Vana Tallinna likööri. 2019. aastal, kui jahtlaev Admiral Bellingshausen saadeti Kroonlinnast sinimustvalgete lippude lehvides ja puhkpilli muusika saatel pidulikult Antarktika avarustele teele, kingiti reisiseltskonnale Eesti Lipu Seltsi ja Lipuvabriku poolt kaasa ka Eesti sümboolikat. Nüüd, kui jahtlaev Admiral Bellingshausen asus Eestist teele Arktikasse, otsustati mees konnale teha väike üllatus ja kinkida Eesti tutvustamiseks
maailmameredel, veel lisaks lipusümboolikale, ka laualipp „Pikk Hermann“. Artikli juures olevatel piltidel ongi jäädvustatud lipu sümboolika kinkimine Arktika ekspeditsiooni juhile Tiit Pruulile, kingitused andsid üle Jüri Trei ja Toivo Tõeleid. Kavade kohaselt on Admiral Bellingshauseni sihtpunktid Island, Gröönimaa, Fääri saa red, Teravmäed ja Norra fjordid. Reisi kestuseks Arktikasse ja tagasi on plaanitud 12 liikmelisel meeskonnal üle kolme kuu. Tagasi Eestisse loodetakse jõuda septembris.
Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ja ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli. Foto: Karina Tõeleid