This newspaper was mailed on Friday, January 8, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 1, 2021
Reedel, 8. jaanuaril — Friday, January 8
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
HEAD UUT AASTAT! Vaikuseminutid Vabadussõjas langenute mälestuseks
Pressiteade
3. jaanuar on Vabadussõjas langenute mälestuspäev. Sel puhul helisesid mitmel pool Eestis kirikukellad ning aseta ti pärjad Vabadussõja mäles tusmärkidele. Kaitseminister Jüri Luik mälestas Vabadussõjas lange nuid ning tähistas relvarahu kehtima hakkamist Eesti Vaba riigi ja Nõukogude Venemaa vahel täpselt 101 aastat tagasi asetades pärja „Eesti rahvalt“ Tallinnas Vabadussõja võidu samba jalamile. Kaitseminister sõnas mäles tushetkel: „Võit Vabadussõjas pani aluse Eesti riikluse ülesehi tamisele.“ Ta rõhutas, et Eesti iseseis vust, mis kinnitati 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepin guga, ei saavutatud kellegi ar must, vaid 400 päeva kestnud ägeda vastupanu ja suurte ohvritega. „Vabadussõda oli eesti rahva sihikindel ja edukas võitlus ene semääramise eest,“ märkis Luik. Ta selgitas, et sõja otsustavas faasis, novembris 1919, oli Eesti sõjaväes ligi sada tuhat mõõka ja tääki ehk pea iga kümnes Eesti elanik haaras relva vabaduse kaitseks ning kogu rahvas toetas võitlejaid
Eesti Rahvuskomitee Ühend riikides (ERKÜ) otsustas oma täiskogu aastakoosolekul novembris taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandusja kultuuriauhinna. Eesti ühe suurima isamaa luuletaja Henrik Visnapuu preemia asutati USAs 1952. aastal pärast Visnapuu surma, kuid see katkes korraldavate as jaosaliste lahkumise tõttu 2007. Lühinimega ERKÜ Visnapuu auhinna laureaat kuulutatakse välja igal teisel aastal luuletaja sünniaastapäeval, 2. jaanuaril laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest. Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eestiaineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti-ainelise uurimuse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uuri mus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks. Auhinna eesmärk on teha Eesti tuntumaks ja suuremaks kogu maailmas ja ühtlasi tut vustada Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kultuurilist pa nust eesti keele ja kultuuri säili
ERKÜ taastab Visnapuu auhinna
Kaitseminister Jüri Luik asetas Vabadussõjas langenute mälestuseks Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahvalt. Foto: kaitseministeerium
Foto: kaitseministeerium
(Järgneb lk. 3)
UUEKS AASTAKS 2021 Peab mõnikord hetkeks ta gasi vaatama, et uueks aastaks vaim selt orienteeruda. Maail ma tä helepanu mullu oli kahtlemata hõi vatud kõike hõl mava pan deemia ohjeldamatu levikuga. Läänemaail male lisandus järjest arenevale tervishoiukriisile USA presidendi valimiste tulemus, mis kindlasti saab edaspidi olla tähendusrikas riikidevahelistes suhetes. Meedia ei käsitlenud nende kahe asjaoluga seotuna mitte ainult pandeemia ja valimiste sisulisi aspekte, vaid oli ka suunatud tohutule valede laviinile, mis tihti domineeris äärmiselt olulisi sünd-
musi ja kus mõle mas figureeris Donald Trump. Koroonaviiruse ohtu on Trump korduvalt vastutustundetult pisendanud. Pandeemia alguses rõhutades, et viirus ei levi USA-s ulatus likult, et haigusjuhtumite arv on peatselt nullilähedane, kuigi tippspetsialistid väitsid teisiti. Ta andis katteta lubadusi ja hoidis inimesi tühjas lootuses nii, et petetud said pikemat aega – ikkagi veel – valede võrgus sipelda. Kasvava pandeemia alguses kinnitas ta Washington Posti ajakirjanikule, et koroonaviirus on gripist surmavam ning haigus USA-s võib olla kohutav, kuid sa-
mas levitas vastupidist informatsi ooni rahvale. Trump halvustas järjekindlalt rahvatervise ekspertide tungivaid soovitusi seoses maskide kandmise ja distantsi hoidmisega. Meditsiiniteadlased väidavad, et Trumpi vääreeskuju on võimalikult maksnud USA-le kümneid tu handeid elusid. Presidendivalimistel on Trump oma huvides levitanud valet ini meste manipuleerimiseks, mõjutamiseks ja valimiste tulemuste kahjustamiseks. Sellist käitumist võib mõista laiemalt rünnakuna demo kraatia põhialuste vastu. Mitmed kriitikud väidavad, et Trumpi valitsemise ajal USA ei ole olnud toi miv demokraatlik õigusriik. Trumpi vassimiste ja solvan gutega seonduvad uudised on
levinud kõikjal, ka Eestis erinevates allikates. Välisminister Urmas Reinsalu on reageerinud vastavalt nagu mitmed teised ministrid: ,,Iga lapski saab aru, et solvangud Joe Bideni aadressil teevad meie liitlassuhetele kahju ja EI OLE Eesti iseseisvuse püsimise ja julgeoleku huvides.“ Kuu aja jooksul, novembri algusest detsembri alguseni tõi Uued Uudised enam kui kolmkümmend artiklit Trumpi süüdistustest seoses presidendivalimise võltsimisega massiivse pettuse kaudu. Aga miks mitte neid avaldada, tõepoolest selline petmine ongi uudis. Kuid samas portaalis pole veel avaldatud artikleid selgitusega, et 60-nest kohtuotsusest, mis käsitlesid Trumpi advokaatide esitatud
tamisel ja arendamisel välis maal, vt www.estosite.org ERKÜ annab auhinda välja koos kahe Eesti partneriga, kelleks on Eesti Kirjanike Liit http://www.ekl.ee ja Luunja val lavalitsus (Henrik Visnapuu ko dukoht Eestis) https://luunja.ee/ ERKÜ rahastab auhinda kuni 3000 USD ulatuses, auhinnaga kaasneb ka originaalne kunsti teos, mis tellitakse eesti kunst nikult. Iga koostööpartner nimetab auhinna žüriisse ühe esindaja, kelleks 2021. aastal on: kirjan dusteadlane, võrdleva kirjandus teaduse doktor Sirje Kiin (USA, Eesti Rahvuskomitee Ühendrii kides), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liit) ning Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja vald). Vajadusel võib žürii kon sulteerida eri valdkondade spet sialistide ja teiste kultuuriorga nisatsioonidega. (Järgneb lk. 6)
süüdistusi, ainult üks vääris rahuldamist, seegi oli seotud tehnilise probleemiga, mitte petmi sega. Miks Uued Uudised pole esitanud informatsiooni Trumpi ähvardustest Georgia osariigi riigi sekretärile, et too leiaks talle lisa hääli? Need on ka võrreldava tähtsusega uudised. Uued Uudised diskrediteerib nii oma portaalis teist laadi informatsiooni, mis tõepoolest võib anda sügavamat mõistmist, läbinägelikku selgust ja ausat hindamist. Valel on lühikesed jalad, kuid see suudab ka teda ümbritsevat tõtt halvendada. Soovides kõigile head tervist ja tervet mõistust uueks aastaks, LAAS LEIVAT
16
EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021
Nr. 1
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks! Väliseesti kultuuriseltside toetus
diline isik, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõigus lik juriidiline isik. Taotluste esitamise tähtaeg on 8.02.2021 kell 23.59. Taotlusvooru eelarve on 40 000 eurot. Taotlusvooru rahastab Kul tuuriministeerium. Nõustamiseks võta ühendust: Kaire Cocker rahvuskaaslaste nõustamistee nuse valdkonnajuht +372 6599 031 kaire.cocker@integratsioon.ee Kokkuleppel ka SKYPE’is, Zoomis, Teamsis. Lisaks avanes 05.01.2021 taotlusvoor tagasipöördumistoe tuste taotlemiseks, lisainformat sioon: https://www.integratsioon. ee/tagasipoordumistoetus
Alates 7.01.2021 on avatud Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor „Väliseesti kul tuuriseltside toetus“. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa välismaal tegutse vate eesti kultuuriseltside tege vusele ja Eesti kultuurisünd muste vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde ku jundamisele väliseesti kogukon dades. Taotlusvoorust toetatakse: • kultuursündmuste korralda mist väliseesti kogukondades; • Eesti kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kultuurivahetust väliseesti kogukondadega; • eesti kultuuripärandi ja päri muskultuuriga seotud õppe päe vade korraldamist erinevatele
vanuserühmadele; • kontakt- ja teabeseminaride korraldamist väliseesti keskuste ja ühenduste ning Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorgani satsioonide ja vabaühenduste tasandil; • väliseesti kultuurikollektiivide osalust Eesti kultuuri suursünd mustel, piirkondlikel laulu päevadel ja folkloorifestivalidel; • nii väliseesti kooride- ja tant sujuhtide kui ka liikmete täien dõpet; • teabevahetuse korraldamist väliseesti kultuurikollektiivide ja –sündmuste kohta, sealhulgas teabematerjalide koostamist ja trükkimist. Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik jurii
USA presidendivalimiste tulemuste kinnitamisel toimus Kapitooliumis tulistamine
Sissetungijad olid Trumpi toetajad, kes keelduvad leppi mast presidendivalimiste tu lemustega. Proteste on üle riigi. Neid on innustanud president Trump ise, kes väidab, et toimus ulatuslik valimispettus, mistõttu peaks Kongress lubama tal presidendina jätkata. Ta ärgi tas veel kolmapäeval asepresi dent Mike Pence’i, et too ei toetaks valimistulemuste kinni tamist Bideni kasuks, ja kutsus oma toetajaid üles Kapitooliumi juurde minema. Vahetult enne kongressi ko dade kogunemist tegi asepresi dent Pence avalduse, rõhutades, et ei saa alluda Trumpi nõud mistele. Ta märkis, et tal pole
õigust hakata 2020. aasta vali miste tulemust muutma.
Raua tänava lahingu veteran sai 103-aastaseks
1940. aasta 21. juunil teenis Eduard Kuuskor sidepataljonis ning oli üks neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigipöö rajatele vastu hakkas. Hiljem sai tulevahetus, milles langes kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailma sõjas. Vabariigi president on Eduard Kuuskorit autasustanud Kotkaristi IV klassi teenetemär giga, samuti on ta autasustatud staabi- ja sidepataljoni rinna märgiga ning justiitsministrilt on ta saanud Vabaduse Tamme pärja aumärgi. (KVPST/EE)
S P ORT
Kanada jäi alla USA noortele hokimängijatele Kolmapäeval lõppenud jäähoki U-20 maailmameistrivõistlusel võitis meistritiitli Ameerika Ühendriikide noortekoondis, kes alistas finaalkohtumises võõrustajamaa Kanada mees konna 2:0. Pronksmedalid teenis Soome meeskond.
Sündmuste kalender • Kolmap., 13. jaan. kl 7 õ Baking with Ene: Tervislik rukki leib. VEMU YouTube’i kanalil. • Neljap., 21. jaan. kl 4 pl (EST) GABRIEL DOHERTY (University College Cork) LOENG ,,Escape by Victory: Ireland and refugees, 1949-51. Toronto Ülikooli ja VEMU koostöös, Zoom’is; ID 841 0519 2201; Passcode 296737. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.
2. jaanuaril tähistas 103. sün nipäeva kapral Eduard Kuus kor, kes võitles 1940. aastal Raua tänava lahingus puna väelaste vastu. Eduard Kuuskorit õnnitlesid küberväejuhatuse kaplan noo remleitnant Jaan Nuga ja staabija sidepataljoni veebel vanem veebel Jevgeni Kuznetsov. Sünnipäevaks soovis kapral Kuuskor kuulata jumalasõna ning südamepuhtust, hingele rahu ja lepitust. „Arvestades praegust olukor da me külas pikalt ei peatunud, kuid täitsime härra sünnipäeva soovi ning pidasime lühikese palvuse ja pühitsesime armulau da,“ ütles nooremleitnant Nuga. Eduard Kuuskor sündis 2. jaanuaril 1918 Raplamaal kuna gises Varbola vallas Russalu mõisas. Teda kasvatasid ema ja vanaema, sest isa sai 1918. aas tal surma, kui sakslaste võim venelaste võimuga asendus. Pärast Venemaal vangilaagris oldud 24 aastat pääses Eduard tagasi ning läks tööle Eesti Geoloogiasse, kus tegeles geo füüsikaga.
Veidi hiljem tegigi Trump telepöördumise, milles kutsus märatsejaid koju minema, kuid ei tunnistanud valimiskaotust. ,,Ma tean, et teil on valus. Me võitsime valimised suurelt ja see varastati meilt. Kõik teavad seda, eriti teine pool,“ lausus Trump. Kongress kinnitas valimis tulemused ning Joe Bideni vali misvõidu. (ERR/EE)
Foto: mil.ee
USA kongressi mõlemad kojad kogunesid kolmapäeva õhtul, et formaalselt kinnitada presidendivalimiste tulemus. Kapitooliumi juurde kogu nenud Donald Trumpi toe tajad tungisid läbi politsei turvatõkete Kapitooliumisse, kus tulistamises hukkus üks inimene ja hiljem sai surma veel kolm inimest.
Joe Biden kutsus üles Donald Trumpi tegema televi sioonis pöördumise vägivald lõpetada ja Kapitoolium vabas tada.
Vikerraadio hakkab edastama saateid Eesti kogukondadest välismaal Vikerraadio (ERR) eetris hak kab nädalavahetuse hommi kuprogrammi osana iganä dalaselt kõlama „Hajala ringvaade“, mis kajastab rah vuskaaslaste kogukondades toimuvat. „Tegemist on väga oodatud saatesarjaga, sest üha rohkem veedavad meie inimesed teatud perioodi oma elust välismaal, kas siis õppides või töötades, kuid panustavad samas Eesti kultuuri arengusse ka võõrsil viibides. Ka alaliselt välismaal elavatele eestlastele ja Eesti sõpradele on huvitav teada, mida teised Eesti kogukonnad mujal teevad ja kuidas meie kultuuri ja keelt elus hoiavad,“ ütles Riina Solman. Rahvasti
kuminister lisas, et raadiosaade on veel üks ühendav lüli, mis hoiab neid, kes kodus ja neid kes välismaal ühises infoväljas ja avaldas lootust, et kõnealune raadiosaade on alles edaspidise koostöö alguseks Eesti Rah vusringhäälinguga. „Hajala ringvaade“ on Viker raadio eetris alates 10. jaa nuarist pühapäevase hommi kuprogrammi osana ning on järelkuulatav õhtusel ajal. „Hajala ringvaadet“ hakkab juh tima Maarja Merivoo-Parro, kel on pikaajaline rahvusvaheline raadiotöö kogemus ning kes töötab lisaks ERR-i teaduspor taali Novaator toimetajana. (SiMPT/EE)