Ajaleht RAAMAT nr 123 (veebruar 2019)

Aeg, mis oli 1 Kirjastuselt EKSA ilmus Toomas Raudami novellikogu/ romaan, milles, nagu Raudami puhul ikka, on kõik hea (kasvult, koguselt) väike, sest „väike jääb väikeseks ka siis, kui seda on palju”.

Vt lähemalt lk 8

uudised Heegelda endale kaisupoliitik Veebruari lõpus, vahetult enne Riigikogu valimisi, ilmub raamat „Heegelda endale kaisupoliitik”. Raamatus on juhend kahekümne Eesti poliitiku ning poliitikale lähedalseisva isiku näo ning moega nuku heegeldamiseks. Raamatus on välja toodud Terje Annusveri meisterdatud nukkude pildid ning iga nuku valmistamise õpetus. Nukud müüakse veebruari lõpus maha heategevuslikul netioksjonil koos Vähiravifondiga „Kingitud Elu”.

Raamatu avaldab Tänapäev.

Raamat, mis võib muuta maailma Kirjastus Helios ja trükikoda Print Best kinkisid lastele viissada raamatut „Lood poistest, kes julgesid erineda”, et inspireeriv raamat jõuaks nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad. Nii said raamatud näiteks MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, Moreno keskus ja Marienthali kliinik, SOS Lasteküla, Haiba lastekodu, Tallinna Lastehaigla ja paljud teised lastega seotud organisatsioonid, mille kaudu raamatud lastele edasi jagatakse. „Lood poistest, kes julgesid erineda” on motiveeriv raamat, kus sees sada lugu poistest, kes muutsid maailma. Parem maailm saab alguse meie endi väikestest (hea)tegudest.

„Apelsinitüdruku” kordustrükk Kirjastus Koolibri annab välja Jostein Gaarderi „Apelsinitüdruku” kordustrüki. Raamat ilmus esmakordselt 2005. aastal, tõlkis Karel Zova. 2003. aastal kirjutatud noorteromaan „Apelsinitüdruk” on tänaseks tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde.

Romaani autor Jostein Gaarder on tänapäevane Norra laste- ja noortekirjanik, kes käsitleb oma teostes ajatult aktuaalseid probleeme ja püstitab mõtlemapanevaid küsimusi inimese kohast universumis. Lugu Apelsinitüdrukust kõneleb kõige tähtsamast: armastusest ja igatsusest, perekonnast ja üksildusest, ajast ja igavikust. 3. märtsil esietendub NUKU teatris raamatu ainetel valminud lavastus.

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

2018. aasta Eesti kauneimad raamatud Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940 Koostajad M. Laev, A. Ojavee, M. Kanasaar, K. Leokin, M. Pajula Kujundaja Valter Jakovski Kirjastaja Eesti Ajaloomuuseum Tallinna Raamatutrükikoda

Sõsara sõrmeluud Merili Metsvahi Kujundaja Angelika Schneider Illustraator Brit Samoson Kirjastaja Hunt Kirjastus Tallinna Raamatutrükikoda Antalise eripreemia parima paberikasutuse eest Raamatupoodide Apollo ja Rahva Raamatu eripreemia

Kahe heli vahel Joonas Sildre Kujundaja ja illustraator Joonas Sildre Kirjastaja Arvo Pärdi Keskus Tallinna Raamatutrükikoda Eesti Rahvusraamatukogu eriauhind Kuldraamat

Julie Hagen-Schwarz.

Eesti esimene naiskunstnik T. Abel, C. Conrad, M.-T. Eiskop, K. Tiideberg, dr A. Wilhelmi Kujundaja Angelika Schneider Kirjastaja Tartu Kunstimuuseum Trükikoda Printon

Nõrk monument: pjedestaalialused arhitektuurid Laura Linsi, Roland Reemaa, Tadeáš Říha Kujundaja Stuudio Stuudio Kirjastaja Park Books Tallinna Raamatutrükikoda Žürii eripreemia

Paulo Coelho autobiograafiline romaan Coelho toetub uues romaanis oma elukogemusele ja viib lugeja ajas tagasi põlvkonna juurde, kes ihkas rahu ja julges minna vastuollu väljakujunenud ühiskondlike normidega.

Kõhn pikajuukseline brasiillane Paulo, kes tahab saada kirjanikuks, otsib kaugetelt maadelt elu sügavamat tähendust. Otsingud viivad noormehe Amsterdami, mis kihab kirevaid rõivaid kandvatest vaimsete huvidega noortest, kellesse ülejäänud ühiskonnaliikmed suhtuvad hirmu ja põlgusega. Seal kohtab ta Karlat, kellega koos võetakse ette bussireis Nepali. „Hipi” on lugu eneseotsingutest, vaimsetest püüdlustest ja ennekõike muidugi armastusest.

Raamatu andis välja Varrak.

Mary Stuarti elu Mida tähed räägivad Helvi Jürisson Kujundaja Einike Soosaar Illustraator Ulla Saar Kirjastaja Menu Meedia Tallinna Raamatutrükikoda

EE Eesti edulugu Eve Kask, Andrei Hvostov, Eha Komissarov Kujundaja Anna Kaarma Kirjastaja Eve Kask Trükikoda Pakett

Saja lugu Kaupo Kikkas, Laur Kaunissaare Kujundaja Stuudio Stuudio Kirjastaja Jazzkaare Sõprade Ühing Tallinna Raamatutrükikoda

Nummipealt ja mujalt Aino Pervik Kujundaja Angelika Schneider Illustraator Olga Pärn Kirjastaja Tänapäev Tallinna Raamatutrükikoda

Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel Koostaja Jüri Kermik Kujundaja Stuudio Stuudio Kirjastaja Eesti Tarbekunstija Disainimuuseum Tallinna Raamatutrükikoda

Minu kodu maa ja meri.

Eesti Peeter Pihel Kujundaja Lauri Tuulik Kirjastaja Pilgrim Tallinna Raamatutrükikoda

Brno Guide Vello Lutter, Mathias Väärsi Kujundajad Mathias Väärsi, Vello Lutter Kirjastaja FAN Tallinna Raamatutrükikoda

Haridusministeeriumi sajand. 1918–2018 Koostaja Liivi Uuet Kujundaja Kalle Müller Kirjastaja Rahvusarhiiv Trükikoda Greif

Päevik Alvis Hermanis Kujundaja Katre Rohumaa Kirjastaja Tallinna Linnateater Tallinna Raamatutrükikoda

Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus Halliki Jürma, Katrin Raid, Maia Tammjärv Kujundaja Jaan Rõõmus Kirjastaja Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond Trükikoda Printon

Rahakunst ja Eesti 1918–2018 Tiina-Mall Kreem, Triin Siiner Kujundaja Angelika Schneider Kirjastaja Eesti Kunstimuuseum Tallinna Raamatutrükikoda

Joonistatud ruum.

Töid Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust S. Mälk, M. Väljas, A. Lass, T. Ojari Kujundaja Kristo Kooskora Kirjastaja Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Raamatutrükikoda

Kõik on hästi Mihkel Mutt Kujundaja Tiina Tammetalu Kirjastaja Fabian Trükikoda Pakett

EKA uus maja Mart Kalm Kujundaja Stuudio Stuudio Kirjastaja EKA Kirjastus Tallinna Raamatutrükikoda

Tallinna graafikatriennaali jälgedes Koostaja Elnara Taidre Kujundaja Laura Pappa Kirjastaja Tallinna Graafikatriennaal Tallinna Raamatutrükikoda

Minu elu ja armastus.

Eesti rahva elulood Koostajad Rutt Hinrikus, Tiina-Ann Kirss Kujundaja Andres Tali Kirjastaja Tänapäev Tallinna Raamatutrükikoda

Kaasaegne tantsupedagoogika.

Käsiraamat Anu Sööt Kujundaja Brit Pavelson Kirjastaja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Tallinna Raamatutrükikoda

Silmanurga taga Berk Vaher Kujundaja Andres Rõhu Kirjastaja Elusamus Trükikoda Greif

6.

veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2018. aasta kauneimad Eesti raamatud.

Konkursile 25 kauneimat Eesti raamatut 2018 esitati kokku 154 raamatut ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu 2018 konkursile 33 raamatut. Kauneimad trükised valisid välja professionaalsed žüriid.

Kirjastus Varrak andis välja tunnustatud ajaloolase John Guy biograafia „Mu süda on minuga. Šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu”. Autor toetub unustatud arhiiviallikatele ja põrmustab müüdid, mis on seni ümbritsenud seda üht lummavamat naist Euroopa ajaloos. Raamatu põhjal on valminud suurejooneline ajalooline mängufilm „Mary, šotlaste kuninganna”, milles mängivad peaosi Saoirse Ronan ja Margot Robbie.

Vali oma lemmik!

Zafóni „Vaimude labürint” „Vaimude labürint” on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud Raamatute Surnuaed” neljas osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule vari”, „Ingli mäng” ja „Taeva vang”. Neid romaane seovad omavahel küll tegelased ja läbiv süžee, millest hargneb välja uusi jutustamisliine ja mille kohale kerkib uusi sündmusi nagu sildu, ent ometi moodustab iga raamat omaette maailma.

Lugejal on võimalus siseneda lugude labürinti ükskõik millisest uksest ja asuda just sellele rajale, mille ta ise valib, sest lõpuks viivad need kõik välja otse jutustuse südamikku.

Raamatu andis välja kirjastus Varrak.

uudised

Minu Pallas 100 Tiit Kull Kujundaja Angelika Schneider Kirjastaja Tiit Kull Trükikoda Printon

Kuid konkurss ei ole veel lõppenud!

Ka sel aastal saavad lugejad kauneimate raamatute seast välja valida oma lemmiku. Raamatud on välja pandud Rahva Raamatu ja Apollo suuremates raamatupoodides ning näitusel Rahvusraamatukogus, kus saab hääletada oma lemmiku poolt. Hääletus kestab 26. veebruarini ja hääletanute vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaar-

Konrad Mägi Eero Epner Kujundaja Tiit Jürna Kirjastaja Sperare Tallinna Raamatutrükikoda

did. Võitjad kuulutatakse välja 8. märtsil Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel. Võitjatega võtavad korraldajad ühendust.

Konkursi 25 kauneimat raamatut 2018 korraldasid Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Kirjastuste Liit.

Ka sel aastal on lugejatel võimalik kaunimate raamatute seast välja valida oma lemmik.

6. veebruaril avalikustati konkursi „25 kaunimat Eesti raamatut” ja „5 kaunimat Eesti lasteraamatut” tulemused. Väljapanekud raamatutest ja hääletussedelid, kus saab ära märkida oma lemmiku, on Rahva Raamatu ja Apollo suuremates poodides ning Rahvusraamatukogus.

Lisaks saab raamatutega tutvuda ka veebilehel 25kauneimat.nlib.ee.

Hääletus kestab kuni 26. veebruarini ning hääletanute vahel loositakse välja raamatupoodide kinkekaardid. Võitjad kuulutatakse välja 8. märtsil Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu veebilehtedel (www.nlib.ee ja www.estbook.com).

Võitjatega võtavad korraldajad ühendust.

Näitus „25 kaunimat Eesti raamatut 2018” ja „5 kaunimat Eesti lasteraamatut 2018” ning Eesti Kirjastuste Liidu menuraamatud 2018.a. on Rahvusraamatukogus avatud kuni 26. veebruarini k.a.

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 20. märtsil.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2019

TANAPÄEV Vanade koerte tarkus Elli H. Radinger tõlkinud Eve Sooneste 304 lk, kõva köide sari „Looduse lood”

Huntide ja koerte asjatundja Elli H. Radinger jutustab selles raamatus kaasahaaravalt tõestisündinud lugusid koertest, mis räägivad meile usaldusest, kannatlikkusest, tänulikkusest, intuitsioonist, armastusest, andestamisest ja tarkusest. Sealt leiab ka seda, kuidas tulla toime leina ja kaotusega. See raamat on oivaline, suure soojusega kirjutatud austusavaldus inimese parimale sõbrale.

24 tundi Vana-Egiptuses Donald P. Ryan tõlkinud Martin Kirotar 248 lk, kõva köide

Vana-Egiptus on midagi palju enamat kui kõigile tuntud kuulsad püramiidid, sfinksid ja kullast sarkofaagid. Tavalise egiptlase elu oli karm, töö raske ja teda jõllitas taevast päikesejumal Re lõõskav pilk. Raamat viib lugejad 24 tunniks Vana-Egiptuse religioossesse pealinna Teebasse ja heidab pilgu väga erinevatest ühiskonnakonnakihtidest kodanike ellu.

Lühiajaline paast Ruediger Dahlke tõlkinud Krista Räni 248 lk, pehme köide

Inimene on sündinud aeg-ajalt paastuma. See tuleb ilmsiks paljudes tervisega seotud eelistes, mida nn lühiajaline paast endaga kaasa toob. Südame ja soolestiku koormus väheneb. Põletikele pannakse piir. Depressioon leiab leevendust ja keharakud noorenevad.

Tulemus on aga silmanähtav ka kehakaalus – vaevalt leidub lihtsamat ja tõhusamat viisi püsivalt saledaks saada kaloreid lugemata ning jojoefektita.

Kitarriakordid.

Sõrmlaua kleepsuraamat Hereward Kaye tõlkinud Julia Reinman 188 lk, pehme köide

Tänu sellele raamatule on kitarrimängu õppimine eriti lihtne. Lihtsalt määra akordile või helireale värv ja kasuta raamatu tagaosas olevaid kleebiseid, et panna paika sõrmede täpsed asukohad kitarri sõrmlaual.

Hõlpsalt jälgitavate akordiskeemide, ligi kahesaja foto ning lihtsate selgituste abil hakkad õige pea kõlama nagu kitarrimänguproff. Raamatu autor Hereward Kaye on produtsent ja laululooja ning Rock Schooli nimelise muusikakooli asutaja.

Bancrofti strateegia Robert Ludlum tõlkinud Heija-Liis Ristikivi 536 lk, pehme köide

Robert Ludlumi põnevikus peavad kaks vastandit – USA välisministeeriumi konsulaaroperatsioonide vallandatud ametnik Todd Belknap ja väärtpaberianalüütik Andrea Bancroft – ühendama jõud, et selgitada välja, kes või mis on Genesis.

Paljude jaoks on Genesis võimalus, mis ergutab nende saamahimu, kuid teiste soontes tarretab see nimi vere ja kummitab neid õudusunenägudes.

Nüüd ähvardab Genesis võtta elu miljoneilt. On kiire, sest varsti on juba hilja.

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

Nõrganärvilistel mitte lugeda!

SASH UUSJÄRV

K

ui hukkamised oleksid avalikud, kas teie läheksite neid vaatama?

Kas läheksite kohale, et näha, kuidas jääb peast ilma kurikuulus sarimõrvar, kuid langetaksite moraalse otsuse jätta minemata noore hapra naise hukkamisele, kes on mõistetud süüdi oma vastsündinud lapse tapmises? Kas läheksite vaatama ülespoomist, mille puhul katkeb elu vähem kui sekund pärast põrandaluugi avanemist? Ehk eelistaksite näha hoopis verejugasid, kui osav mõõgamees raiub maha kurjategijate pead ning nende kehad langevad kõrgelt tapalavalt alla rahva ette?

Lääneriikides olid avalikud hukkamised tavapärased surmanuhtluse täideviimise meetodid kuni 20. sajandi algusaastateni ning mõnel idamaal on need kasutusel siiani.

VERISELT INFOKÜLLANE Teatmeteos „Silmus, süst ja giljotiin” on tulvil verepritsmeid ja verevalamist. Selles on kirjeldatud ilustamata kujul kõige levinumaid hukkamisviise läbi aegade. Raamat saab alguse Rooma Colosseumist, kus kurjategijaid rebisid lõhki metsloomad, ning kulgeb läbi keskaja, mil kurjategijaid ootas terve müriaad võimalikke hukkamisviise: neid võidi peksta, põletada, keeta, üles puua, neljastada, uputada või elusalt matta. Prantsusmaa ajaloole keskendudes vaadeldakse lähemalt giljotiini leiutamist ja selle osa Prantsuse revolutsioonis. Pikemalt peatutakse poomiskunstil ning juttu tuleb lähemalt ka teibasseajamisest, elektritoolist, gaasikambrist ja mürgisüstist.

Selles meeliköitvalt võikas raamatus uuritakse mitmeid huvitavaid küsimusi: näiteks kui kaua säilitas maharaiutud pea teadvuse, ja tuuakse ilmavalgele huvipakkuvaid kilde ja lausa tragikoomilisi fakte, millest te vaevalt kusagilt mujalt lugenud olete.

Hea näide on lugu timukast, kes tõstis hukatu pea kõrgemale, et rahvas seda näeks, komistas ja libises verisel tapalaval ning kukkus surnuks.

FOTO OVE MAIDLA

ilmunud

WWW.TNP.EE

Š

ilmunud Kõrv Piret Raud autori illustratsioonid 32 lk, kõva köide värvitrükk

Kõrv tunneb ennast ilma peata üksildase ja nõutuna. Kuid selgub, et ta on hea kuulaja ja leiab tänu sellele uusi sõpru. Piret Raua uuele lasteraamatule on inspiratsiooni andnud lugu Vincent van Goghi kõrvast.

Agatha Raisin ja armastus, valed ning alkohol M. C. Beaton tõlkinud Ragne Kepler 232 lk, pehme köide

Neid ei saanud küll täiuslikeks teisteks mesinädalateks nimetada.

Rääkimata sellest, et Agatha võtab kaasa kohvritäie valesid riideid, on tema eksabikaasa Jamesi „armas suvituslinnake” otsekui teiselt planeedilt: kõle, tuuline, mahajäetud.

Kõige krooniks leitakse hommikul rannalt surnukeha ja Agatha jaoks ei tee olukorda sugugi lihtsamaks asjaolu, et just tema on lubanud tolle vuhva maha lüüa.

Armastuseta Eurooplased viisid oma hukkamistavad kõikjale laia maailma.

Sellel pildil on kujutatud portugallastest mässajate poomist 1658. aastal Sri Lankal. Nende ohvitsere piinatakse.

Raamat on jaotatud üheteistkümneks enam-vähem kronoloogiliseks peatükiks, milles uuritakse lähemalt erinevaid hukkamisviise. Eraldi kastidesse paigutatud tekstid selgitavad iga hukkamisviisi täpsemaid üksikasju ning tõstatatud põnevaid küsimusi, näiteks kuidas toimisid mitmikpoomised, peatutakse pikemalt kõige kurikuulsamatel või veidramatel ohvritel ja timukatel ning ka sellel, mis sai hukatutest pärast hukkamist.

Raamatu lõpust leiab huviline mahuka arhiivimaterjalide loetelu ning põhjaliku registri.

ja etruskiaegsest Itaaliast. Jonathan Moore on osalenud mitmetel arheoloogilistel väljakaevamistel ja naudib osalemist ajalugu taaskehastavatel üritustel. Ta kuulub hetkel rühmadesse, kes taaskehastavad Ameerika kodusõda, Inglise kodusõda ja Napoleoni valitsusaega. Jonathani hobiks on sõjamängud ja tema artikleid on avaldatud paljudes väljaannetes. „Silmus, süst ja giljotiin” ei ole mõeldud nõrganärvilistele ja sobib ainult täiskasvanutele!

AUTOR, KES ARMASTAB MINNA AJALUKKU SÜVITSI „Silmuse, süsti ja giljotiini” autor Jonathan J. Moore on lõpetanud Melbourne’i ülikooli, kust ta omandas õpetajakutse, keskendudes õpingutes ajaloole ja inglise keelele. Järgneva kahekümne aasta jooksul on ta tegelenud õpetamise ja kirjutamisega.

Talle meeldib uurida ajaloo vähem tuntud aspekte ning ta on eriti huvitunud pronksiaegsest Vana-Kreekast

Silmus, süstal ja giljotiin: hukkamisviisid läbi aegade Jonathan J. Moore tõlkinud Krista Eek 256 lk kõva köide

Baltimore'i perekonna tõus ja langus veitsi romaanikirjanik Joël Dicker (snd 1985) sai laiemalt tuntuks juba oma teise, 2012. aastal ilmunud romaaniga „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta” (e. k 2017, kirjastus Tänapäev). Raamat tõlgiti kiiresti mitmekümnesse keelde, see võitis Prantsuse Akadeemia romaaniauhinna ja 2018. aastal valmis sellest ka telesari, lavastajaks Jean-Jacques Annaud ja nimiosas Patrick Dempsey. Muljet avaldavast mahust hoolimata menukat põnevuslugu nimetati muu hulgas šveitslaste „Lohetätoveeringuga tüdrukuks” ja võrreldi ka „Twin Peaksiga”.

Dickeri kolmas romaan, „Baltimore’ide raamat” ilmus prantsuse keeles

2

aastal 2015. Mastaapne, viit aastakümmet hõlmav perekonnasaaga, kus ka mõned juba „Harry Quebertist” tuttavad tegelased, keskendub kolmele poisile, keda kutsutakse Baltimore’i poisteks ja Goldmanide gängiks. Marcus, Woody ja Hillel on kolm lahutamatut nõbu, keda kõigi meelest ootab hiilgav tulevik – Marcusest peaks saama kirjanik, Woodyst jalgpallur ja Hillelist advokaat.

See on nende lapsepõlve, suureks kasvamise, aga ka hävingu lugu; ootamatute saladuste ja valede, armukadeduse ja reetmiste raskuse all hakkab nende pilvitu kuningriik lagunema, saades otsa tragöödiaga, mis jätab kogu nende perekonna kunagisest kuulsusest ja rikkusest alles vaid häbi

ja varemed. Marcus otsustab pärast aastaid painavaid minevikumälestusi möödunule silma vaadata ning enda ja oma nõbude perekonna traagilise loo kirja panna – aimamata, et see viib ta taas kokku ka ühega nende hävingu põhjustajatest.

Baltimore’ide raamat Joël Dicker tõlkinud Pille Kruus kujundanud Siiri Timmerman 448 lk kõva köide

Brigitta Davidjants 168 lk, kõva köide

Gümnaasiumi lõpetaval Rebekal on tunne, et ta on armastust otsinud aastaid. Aga armastust ei tule.

Või kui tuleb, siis on nii lihtne selles kahtlema hakata. Brigitta Davidjantsi romaan kirjeldab noore naise teekonda vägivaldsesse suhtesse ja sealt väljamurdmist, mille käigus asendub teadmine, et kõige tähtsam on armastus, veendumusega, et tegelikult on kõige tähtsam vabadus. Tegelased on lugejale tuttavad raamatust „(Mitte just) armastuslugu” (2017).

Toskaana aastaring Elizabeth Romer tõlkinud Sash Uusjärv 270 lk, pehme köide

See Toscana kultuuri ja loodusega ühes rütmis hingav raamat räägib toidust, mida kasvatab ja valmistab perekond, kes elab väikeses haljendavas orus, kus kohtuvad kaks Itaalia kõige ajaloolisemat ning kaunimat piirkonda – Umbria ja Toscana. Raamatust leiab loomulikult ka ohtralt retsepte kõigi traditsiooniliste Toscana roogade valmistamiseks. Sobib nii kirjandussõbrale, toiduhuvilisele kui ka reisisellile.

Inimesed.

Lühiajalugu kõige perse keeramisest Tom Phillips tõlkinud Lauri Liiders 248 lk, kõva köide

See raamat kõneleb inimeste hämmastavast võimest asju perse keerata. Sellest, kuidas iga saavutuse kõrval, mis paneb sind tundma uhkust, et oled inimene, on alati mõni teine, mis paneb sind hämmastusest ja pettumusest pead vangutama.

Sõltumata oma isiklikust arvamusest või poliitilisest eelistusest oled maailmas ringi vaadates kindlasti endamisi mõelnud: kurat küll, millega me oleme hakkama saanud?! Ära muretse, me oleme alati sellised olnud. Ja me oleme endiselt elus! Aga nii oli see siiani. Kuidas on nende vigadega, mida me teeme praegu või edaspidi? Millised tagajärjed võiksid olla meie tuleviku-eksitustel?

3

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

WWW.TNP.EE

TÄNAPÄEV

See ei ole nali!

V

ahetult enne valimisi ilmub üks selle aasta ootamatumaid raamatuid „Heegelda endale kaisupoliitik”, kus on õpetused 20 meie poliitilise elu tegelase nägu nukkude heegeldamiseks.

Heegelda endale isiklik Toomas Hendrik Ilves, Yana Toom või Andrus Ansip! Või hoopis Viktor Vassiljev, Jevgeni Ossinovski või Kersti Kaljulaid!

Poliitika ja poliitikuteta me igal juhul hakkama ei saa, aga me saame nad tuua rahvale lähemale. Kahjuks on nii, et ükskõik kui andekas ja võimekas poliitik ka ei oleks, igale poole ta ei jõua, iga inimese uksele koputada ei jaksa. Meil samal ajal oleks vaja poliitikud endale päris lähedale tuua, lausa nii lähedale, et saaksime nad kaissu võtta. Mis muud, kui võtamegi appi heegeldamise kui lihtsa, mõnusa ja mõjusa kunsti, ning meisterdame ise pehmed ja kõrge kaisuväärtusega poliitikud.

Iga kord, kui sa heegeldatud poliitikut kaisutad, temaga mängid või tema seltsis uinud, muudad mõne oma iseloomujoone tugevamaks ja oskuse paremaks. Poliitik tunneb samal ajal armastust, mis tema nukukujulisele teisikule osaks saab, ja muutub veelgi inimlikumaks, soojemaks ja armastusväärsemaks. See on nagu voodoo, aga hästi hea.

LENNART MERI Lennart Meri valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendiks ja kohe oli selge, et see oli ainuvõimalik valik.

Meri isa Georg Meri oli diplomaat ja Lennart oli varem rännanud mööda kaugeid maid, otsides soomeugrilaste, eelkõige eestlaste juuri. Lennart Meri, hiljem tuntud kui Lennu-taadu, lõi Eesti presidendi ideaalkuju, millega võrreldakse kõiki tema mantlipärijaid aegade lõpuni. Kui sa kallistad Lennart Merit, ootab sind ees reis, kus leiad iseenda.

MAILIS REPS Mailis Reps on hea näide poliitikust, kes muretseb korraga nii riigi kui ka oma perekonna pärast. Reps on natuke maatüdruku tüüpi, lihtne, siiras ja kodune, aga selle kõrval ometi konkreetne ja vajadusel karmgi. Tänu oma lastele mõistab ta hästi, kelle jaoks Eesti riiki tuleb ehitada, ja tänu oma laste lätlasest isale adub ta kahe rahva vahelise sõpruse ning hea läbisaamise olulisust. Kui sa kallistad Mailis Repsi, tunned end turvaliselt.

KERSTI KALJULAID Kersti Kaljulaid oli pikka aega inimene, kellest teati, et ta teeb Euroopa Kontrollikojas tähtsat tööd, aga et see töö oli kauge ja keeruline, siis inimene selle ameti taga jäi pigem tundmatuks. Pööre saabus siis, kui Kersti Kaljulaid otsekui eikusagilt välja ilmus ja riigikogus Eesti Vabariigi presidendiks valiti. Kaljulaid muutus omainimeseks suisa üleöö. Ta esineb meeldejäävalt ja sarmikalt ega pelga isegi mõneks ajaks Narva kolida. Kui kallistad Kersti Kaljulaidi, siis su hing laulab.

MARTIN HELME Martin Helme on viimase piirini sirgjooneline ja läbilöögivõimeline poliitik, kes kunagi ei alandu lehmakauplemiseni, kui selle hinnaks on oma

põhimõtete ohverdamine. Koos isa Mart Helmega on nad otsekui taraan, mis suudab purustada mis tahes müüri. Martin Helme võitlejavaim ja kirglikkus on väljapaistvad ning tema toetajate hulga suurenemine vaid võimendab neid omadusi. Kui kallistad Martin Helmet, saavad sinu sõnad kaalu juurde.

JEVGENI OSSINOVSKI Jevgeni Ossinovski on tõeline uue ajastu poliitik. Murdnud üsna noorena suurde poliitikasse, on ta ühteaegu teoreetik – lausa filosoof, võiks öelda – ja praktik. Ossinovski arukust ja sirgjoonelisust hindavad tema poliitilised vastasedki. Jevgeni Ossinovski on olnud haridus- ja teadusminister ning tervise- ja tööminister, mis peegeldab kenasti seda, et ta ise on samuti haritud, terve ja töökas. Kui kallistad Jevgeni Ossinovskit, paraneb sinu oskus suhelda väga erinevate inimestega.

SIIM KALLAS Siim Kallas on Eesti võimsaim poliitvunts. Ta on hämmastavalt vitaalne, omapärase huumorimeelega, kaval nagu rebane ja virk nagu nirk. Siim Kallast võib nimetada superpoliitikuks, kes mängleva kergusega hüppab Brüsselist Viimsisse ja on pildil isegi siis, kui ta midagi märkimisväärset ei tee ja lihtsalt muheleb. Kindlasti ei ole kerge olla Siim Kallase vaenla-

ne, aga tema sõber olla on lust ja lillepidu. Kui sa kallistad Siim Kallast, siis oskad juhtida kõike alates motorollerist ja lõpetades Eesti riigiga.

Koos raamatu avaldamisega toimub 18.–28. veebruaril heategevuslik oksjon, mille käigus nukud maha müüakse ning nukkude autori ja kirjastuse soovil läheb kogu saadud tulu vähiravifondile Kingitud Elu. Oksjon toimub vähiravifondi Facebooki lehel. Samal ajal on huvilistel võimalik nukke vaadata näitusel, mis pannakse välja Viru Keskuse Rahva Raamatu poes.

Heegelda endale kaisupoliitik Terje Annusver saatetekstid Kaupo Meiel kujundanud Tõnis Kipper 128 lk pehme köide

KOOLIBRI Mina olen kunstnik Kertu Sillaste 32 lk, kõva köide

Kunstile lähenetakse reipalt ja eelavamusteta: väheste sõnadega, kõnekate piltide kaudu ja lihtsalt selgitatakse, mis on kunstiline mõtlemine ja kuidas kunsti tehakse, olgu siis tegemist nüüdiskunstniku ja -kunstiga või vanema aja meistri ja meistritööga.

Kertu Sillaste autoriraamat „Mina olen kunstnik” arvati 2018. aasta viie kauneima lasteraamatu sekka, samuti pälvis see Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia. Žürii hindas raamatu ilmekaid ja hoogsaid kollaažitehnikas pilte, mis annavad suurepäraselt edasi kunstiharidusliku raamatu sisu ja mõtet.

Õmble ise õnneloom Natalja Litvinova tõlkinud Riina Turi 64 lk, kõva köide

Öeldakse, et õnn on iseenda teha.

Aga kuidas seda teha? Siin tuleb appi idamaade horoskoop, mille järgi pidavat inimese sünniaastat valitsema teatud iseloomujoontega loomamärk. Selle raamatu abil saab õppida ise valmistama õnneloomi. Lihtsad näpunäited ja head lõiked on teejuhiks algajale, kuid põnevaid ideid leiab ka vilunud käsitööhuviline.

Armas loomake sobib kinkimiseks ning toob õnne terveks aastaks.

Kuidas loomad suhtlevad?

Esimesed küsimused ja vastused Katie Daynes tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa 14 lk, kõva köide

Miks koer posti nuusib? Miks kass karva turri ajab? Miks lind laulab?

Miks on kuningmadu mustriline?

Raamat esitab lastele hulga küsimusi loomariigi iseärasuste kohta, äratab uudishimu ning kutsub kaasa mõtlema. Avastamisrõõm on selle võrra suurem, et vastuste saamiseks tuleb piiluda klappide alla.

Neli aastaaega Helen Ahpornsiri tõlkinud Ilme Rääk 56 lk, kõva köide

Käsitsi pressitud taimepiltidega illustreeritud raamat viib sind meeleolukale retkele läbi looduse aastaringi. Iga peatükk jutustab lugusid lindude, loomade, putukate ja taimede elust eri aastaaegadel. Neid ilmestavad kunstnik Helen Ahpornsiri tõetruud pildid, mis on eranditult valmistatud õitest, lehtedest, seemnetest ja muudest taimeosadest. Loe ja vaata, kuidas avanevad õied, tõusevad lendu linnud, turnib kõrrel pisihiir, veedab talve konn.

Õpime üheskoos arvutiteadust ühislooming tõlkinud Olavi Teppan 256 lk, pehme köide

See raamat pakub selget informatsiooni ja konkreetseid näpunäiteid, mis aitavad orienteeruda riist- ja tarkvaras, programmeerimiskeeltes, sotsiaalmeedias ja paljus muus.

Värviküllased innovatiivsed illustratsioonid, selged graafikud ja lihtne keelekasutus muudavad isegi kõike keerukamad teemad hõlpsasti mõistetavaks. Raamat on teejuht vanematele ja lastele digitaalse kirjaoskuse arendamisel veebilehtede loomisest sotsiaalmeedia kasutamiseni.

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

Kaassõltlase armastus AITA KIVI

FOTO STEFAN BREMER

ilmunud

WWW.KOOLIBRI.EE

Kui kaua kestab armastus ilma lootuseta?

Kui kaua püsib lootus ilma armastuseta?

Iga sõltuvus on hull aga kaassõltuvus on hullemgi veel: kaassõltuja kannatab topelt iseenda eest ja ka selle eest keda ta armastab.

Tubli ja tegus naine Märta Tikkakeni värssromaanis „Sajandi armastuslugu” – miks ta oma joodikmehe juurest ometi ära ei lähe?

Miks talub ta seda pinget alandusi ebakindlust hirmu?

Sest ka siis kui kõik on rahulik teab ta et see on kõigest vaikus enne järjekordset joomatormi ja reeglina on vaikus hullemgi sest torm võib alata igal hetkel ja pinge aina kasvab ja kasvab ja kasvab ja kasvab: põhjuseta süüdistused armukadedus enesehaletsus pisarad karjumine suurustamine mis suubub viimaks unne oksehaisuses padjas.

Aga kui see kõik on juba käes siin ja praegu toimumas jääb ju vaid oodata millal see lõpeb.

Sest naine teab: kui ta on mehe taas kord jalule turgutanud (ja too on ju tegelikult kõrgklassi alkohoolik!) on mõnda aega vaikus ja rahu.

Peaaegu et normaalne elu nagu enamikel teistel.

Kuni pinged taas tihenevad mees muutub aina ärritunumaks ja läheneb uus tsükkel paratamatu nagu aastaaja muutus.

Ja ärevus kasvab kõigis.

Ja kasvab.

Ja kasvab.

Ja kasvab.

4

Tänu oma tööle on naine peaaegu õnnelik: arutelud toredate kolleegidega tee tööle ja sealt koju see on naise päris oma aeg sageli päeva parim osa kui vaid mees ei uuriks miks kestis see teekond nii kaua.

Muidugi saab naine aru et sõltuvus on tugevam kui kõik muu ja et mehe sõltuvus alkoholist ei olegi oluliselt jõulisem ta enda suhtesõltuvusest: mis saab ta selle vastu kui vajadus armastada ja hoida ja uskuda vastuarmastust isegi kui sind ei hoita ikka veel kõigest hoolimata on temas nii tugev ehedam kui hirm võimsam kui vastumeelsus kestvam kui kõik kahetsused kokku.

Sajandi armastuslugu

Raamatu autor Märta Tikkanen.

Miks naine selle mehe juurest juba minema ei lähe?

Aga … aga lapsed!

Neil on oma isaga koos parem kui suvalise muu mehega sest üksikema rolli naine ju ei kibele?

Ja seksuaalne lummus annab veel vahel aimu sellest kui võimas võib tõmme nende vahel olla.

Ning muidugi armastus!

Mis vähemalt kunagi oli ega selleta nelja last sünniks…

Märta Tikkanen tõlkinud Ülev Aaloe 144 lk kõva köide

Lihtne pilguheit poliitikale AIRI KUUSK

P

oliitika on üks selliseid teemasid, mis ei pruugi esmapilgul tunduda huvitav. Ometi peab poliitikat tundma, et mõista meid ümbritsevat maailma. Kui rühm inimesi otsustab, kuidas valitseda linna, riiki või tervet kontinenti, siis see ongi poliitika. Poliitika on otsuste tegemine, poliitika on sõdade alustamine ja lõpetamine.

Raamat annab selge ülevaate poliitikamaastikul toimuvast. See on humoorikas, lihtne ning objektiivne pilguheit poliitikale, mis paneb kaasa mõtlema nii selle üle, mis toimub sinu riigis, sinu mandril, sinu planeedil kui ka selle üle, kus asud sina selle keskel.

Kui loed, saad teada: Mis on nepotism? Kuidas juhiti riiki Vana-Kreekas? Miks arvas Prantsuse kuningas Louis XIV, et ta on jumala and oma riigile? Kas on võimalik ka korruptsioonita? Kes ütles: „Hoidke sõpru lähedal ja vaenlasi vaesuses.”? Mida mõtles John Adams öeldes „Enamuse

türannia!”? Mis vahe on sotsialismil, kommunismil ja fašismil? Kuidas sünnivad terroristid? Kus ja kuna said naised esimesena maailmas valmisõiguse? Millega tegeleb liikumine Black Lives Matter? Kus on sõnavabaduse piirid? Kui paks või õhuke on riik?

Kuidas sina saad poliitikat muuta?

Aga saad teada üht-teist ka iseenda kohta. Näiteks kas sa pooldada vasakvõi parempoolsust? Oled sa idealist või pragmaatik, liberaal või konservatiiv, sotsialist või kapitalist? Või oled sa feminist? Või anarhist? Või hoopiski internatsionalist?

Valimistega seoses on poliitikateemad fookuses, vaadatakse ja arutletakse debattide üle, püütakse otsida häid ideid ja lahendusi. Lapsed ja noored kuulevad ja näevad seda kõrvalt ja neilgi tekib küsimusi, millele täiskasvanu võiks argumenteeritult vastata.

Raamatut on huvitav lugeda ka täiskasvanul, sest see on informatiivne ja haaravalt kirjutatud. Kui sa veel ei tea, kuidas on sündinud ja kasvanud poliitika, ning kui sa veel ei mõista, kuidas poliitika ka sinu maailma muudab, on see raamat just sulle.

Rahvuslus, patriotism ja internatsionalism Rahvuslased ehk natsionalistid usuvad, et riik peab eelkõige hea seisma omast ja mitte võõrast rahvusest inimeste eest. See ei tähenda, et riik ei peaks nende arvates mujal elavate inimeste eest üldse hoolt kandma.

Näiteks kui sinu kodumaal on üleujutus …

Riik leiab kõigile kannatanutele uue peavarju.

Aga kui teises riigis on üleujutus …

Riik eraldab humanitaarabi, et kannatanuid toetada.

Osa inimesi leiab, et see pole õiglane ja meie kohus on aidata kõiki maailma inimesi võrdselt, ükskõik kus nad ei elaks. Neid inimesi võib nimetada internatsionalistideks.

Uhkustunnet oma maa või rahva üle nimetatakse patriotismiks. Sa ei pea olema rahvuslane, et olla oma kodumaa patrioot. Samahästi võid

olla internatsionalist, kes arvab, et kõiki tuleb kohelda võrdselt, aga ikkagi tunda oma maa hümni lauldes uhkust.

Samuti ei pea sa olema patrioot, et olla rahvuslane. Sa võid arvata, et su riik pole midagi erilist, aga ikkagi olla seisukohal, et teiste riikide inimesi ei tuleks aidata, enne kui oma kodanike huvide eest pole piisavalt seistud.

Poliitika.

Kes? Miks?

Kuidas?

Alex Frith, Rosie Hore tõlkinud Olavi Teppan 128 lk kõva köide

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

ilmunud Mu süda on minuga John Guy tõlkinud Tõnis Värnik 584 lk, kõva köide

Mary Stuart krooniti Šotimaa kuningannaks, kui ta oli üheksa kuud vana. Kuueteistaastaselt sai temast Prantsusmaa kuninganna ja kaheksateistkümneselt asus ta troonile Šotimaal. Ta juhtis oma vägesid lahingusse nii võidus kui ka kaotuses ja 25. eluaastal sai temast Elizabeth I vang. Tunnustatud ajaloolane John Guy põrmustab oma biograafias müüdid, mis on seni ümbritsenud seda lummavat naist.

Naised, kes armastavad liiga palju Robin Norwood tõlkinud Age Kristel Kartau 272 lk, pehme köide

See ajatu bestseller on aidanud miljoneid maailma naisi, kes on kimpus liigse klammerdumisega. Miks on paljud naised armunud valedesse meestesse; meestesse, kes on emotsionaalselt kättesaamatud, hõivatud töö, alkoholi või teiste naistega; meestesse, kes ei vasta neile armastusega? Autor aitab niisugustel naistel end ära tunda ning muuta oma käitumismustrit. Kui armastus tähendab elamist pidevas valus, siis on just see teos kohustuslik lugemisvara.

Lapseootus Fakte ja müüte raseduse ja imikuea kohta Cecilia Chrapkowska, Agnes Wold tõlkinud Lisette Pedaja, Maarja Sissa, Mari Bleive, Marite Sild, Merle Nestra 296 lk, pehme köide

Agnes Wold ja Cecilia Chrapkowska, kogenud arstid ja teadlased, püüavad korda luua lapseootuse ja lapsevanemaks olemise „tõdede” džunglis, alates sünnitusest, allergiatest, imetamisest ja vaktsineerimisest kuni alkoholitarvitamise ja kõhuvaludeni. Teos sisaldab ohtralt teaduslikke fakte, mõistlikke nõuandeid ja müütide purustamist ning on suunatud kõigile lapsevanematele.

Käpp ja kapsarulliplaneet Sandra Vungi 116 lk, kõva köide

Kümneaastane roheliste juustega tüdruk Käpp avastab oma sünnipäeval müstilise musta kosmosesõiduki, mis viib teda fantastilistele seiklustele teistel taevakehadel. Ühel neist kohtub Käpp südantsoojendava memmega, kelle planeedil vahetuvad aastaajad iga päev. Sealt leiab Käpp ka kõneleva kassi nimega Kroi. Koos lähevad nad uskumatule missioonile päästma memme lapselapsi Kapsarulliplaneedilt kurja naisvalitseja Voluptuse käest.

Soovipuu Katherine Applegate tõlkinud Kristina Uluots 224 lk, kõva köide

Tammepuu nimega Punane on piirkonna soovipuu: inimesed kirjutavad oma soovid riideribadele ja seovad need okste külge. Ühes varesest sõbra ja teiste loomadega, kes Punase õõnsustes elutsevad, peab soovipuu naabruskonna üle vahti. Naljakas, sügavmõtteline, nüansirikas ja südamlik – auhinnatud USA lastekirjaniku Katherine Applegate’i raamat „Soovipuu” on kirjutatud ootamatust vaatepunktist ja suure soojusega.

WWW.VARRAK.EE

Eestimaa läbi maitsete Küsimustele vastavad raamatu autorid TIIT JA KRISTINA EFERT

FOTO TRIIN RAA

5

Kus te seda raamatut tehes ära käisite ja kuhu lugejat kaasa kutsute?

Tiit: Raamatu „Eesti maitsed” kirjutamiseks käisime külades ja taludes ka Eesti kõige kaugemates nurkades ja kinnitame, et kodumail on avastamist küllaga. Nii näiteks võib juulikuu õhtul nautida värsket suitsurääbist koos hooajalise värske hapukurgi, Peipsi sibula ja musta leivaga Kallaste keskväljakul, kust avanev vaade järvele on vähemalt samaväärne Prantsuse Rivieraga. Võib käia jahil Tõstamaa ja Rõuge metsades või Väinamerel kalal koos Muhumaa kaluritega. Elamused Eesti loodusest ja erakordsetest hetkedest, mida oma teekonnal kogesime, olemegi koos rohkete fotodega sellesse raamatusse põiminud. Lugejat kutsume osa saama nii meie meeleolukast teekonnast kui ka köögikatsetustest.

Raamatu autorid Tiit ja Kristina Efert.

Kuidas raamat sündis?

Tiit: Olen toiduajakirjanikuna külastanud viimaste aastate jooksul väga paljusid talusid ja majapidamisi maal, väikelinnades ja isegi Tallinnas. Need on põnevad elustiiliettevõtted, mis toodavad seda, mille järele neil ka endal vajadus on. Muide, see on üks käivitavamaid ja motiveerivamaid ärimudeleid, kui hakkad tootma midagi korraga nii endale kui ka oma mõttekaaslastele. Sealt hakkaski kooruma idee koondada need ühte raamatusse.

Ja et tegemist ei oleks tuimade lugudega, otsustasime ära kasutada ka Kristina kogemust, kes on retseptide autor.

Kristina: Retseptid said loodud kõikidest toorainetest, mille kasvatajaid ja tootjaid me külastasime. Retseptide hulgas on nii klassikat kui ka moodsaid mõtteid. Nii soovimegi oma raamatus tutvustada ka neid tooraineid,

mis pole Eestis ehk traditsioonilised, aga mida on hakatud siin uuesti või uuena kasvatama ja mis võiksid välja tõrjuda kaugetest maadest sissetoodud, kes teab mis tingimustes kasvatatud ja oludes hoitud kraami. Näiteks kasvab kaugena näiv Kreeka pähkel meil siinsamas Eestis, peamiselt küll Saaremaal, ning kodu lähedalt võib leida viinamarjaistanduse, kikerherne- ja läätsepõllu või tšillitalu. Näiteks jaanalind või jalapeno ei kuulu kindlasti Eesti toiduklassika hulka. Aga tänapäeval need kasvavad ka Eestimaal ja miks mitte neid siis ka oma toidulaual proovida.

teks kogusime kokku kõik info, mida ise teadsime, olime kuulnud või tarbinud.

Kui kuhugi külla sõitsime, siis küsisime kohalikelt, mida põnevat siinkandis veel tehakse. Lisaks uurisime toiduvõrgustikke, kohalikke toiduteesid, suhtlesime toiduentusiastidega, kokkadega, käisime poodides ja turgudel, kus kohalikku toitu müüakse. Täname kõiki, kellega raamatu tegemisel kokku puutusime ja kelle kohta saab ka raamatust infot ning vabandame nende ees, kelle juurde seekord ei jõudnud.

Kristina: Väga suur probleem on, et turgudelt ei pruugi üldse leida kohalikku toorainet. Sealt leiab väga palju sama võõramaist toorainet, mida saab ka kaupluseletilt. Ükski talu nime kandev silt ei garanteeri, kas sellenimeline talu üldse olemaski on ja mis seal tegelikult kasvab.

Targem ostja haukab müüjaga suheldes ja kaupa vaadeldes selle muidugi läbi. Seega, kindlaim viis ehedat talukaupa osta on ikkagi tootjaid tunda ja need enda jaoks üles leida. Õnneks jõuab mahetoitu järjest rohkem ka tavakaupluste lettidele. Meie raamatu eesmärk on lugejaid natuke ka harida ja suunata.

Eesti maitsed Kristina ja Tiit Efert 336 lk kõva köide

Mille järgi valisite tootjad, keda külastasite?

Tiit: Raamat valmis poolteist aastat, sisuliselt meie kliima üks hooaeg. Esi-

Soome-ugri peitepildid

S

oomeugrilaste naiselikud ja mehelikud, kliimast ja tulundusviisist, ürgsetest geneetilistest põhjustest, keelelistest sidemetest ja meelelaadi sädemest tingitud eripärased kultuuriilmingud on läbi aegade olnud teadlastele ja paljudele teistelegi mõttevahetuse teemaks. Niisamuti on minugi raamat pühendatud soome-ugri omapäraste kultuuritunnuste sõelumisele.

Minu soome-ugri lood on nagu peitepildid. Kõigist juttudest võib leida umbkaudu kümme teadlikult tekitatud või kogemata sisse lipsanud kõrvalekallet, kui võtta prototüübiks objektiivne reaalsus. Igas jutus on kümme kultuuriteooria ja kogemuse piirile asetatud mõttekeerutust, mis ei võimalda esitada soome-ugri tegelikkuse otsekohest ja täpset kaemust.

Arusaamatus on soome-ugri meele olek, mõistmise viis, mida olen nendes lugudes visandanud oma võimete

ulatuses ja parema äranägemise horisondilt. Soome-ugri asjadest pole võimalik rääkida otse ja täpselt. Muidu kaoks neist kultuuriline võlujõud.

Siia kogumikku koondatud esseed on kirjutatud pikka aru pidamata ja ehk isegi pisut mõtlematult. Eks raamatu lugejagi saab aru, et mulle on mingid seigad mõnikord korrapäratult pähe turgatanud. Aga selline lähenemine võib olla vastavuses soomeugrilaste üldise tajumisviisiga ja nendele omane kõnelemist endasse mähkiv uduvine on ehk seotud mingi põlise mõtteselgusega. Sellisel moel edastavad minu soome-ugri jutud vahetu kogemuse ja teadusliku tarkuse iroonilist kahekõnet.

Olen neid soome-ugri lugusid kirjutades läbi lapanud hulga raamatuid, et leida huvitavaid ja kummalisi andmeid erinevate rahvaste kohta. Ma poleks neid jutte aga iialgi kirja panema hakanud, kui mul puuduks inim-

lik ja etnograafiline side soomeugrilastega. Alates 1990. aastate algusest olen igal aastal käinud rändamas soomeugrilaste seas. Minu retked on toimunud peamiselt Lääne-Siberis ja Komimaal, seega on sealkandis ka mu soome-ugri taju lähtepunkt. Just need kohtumised obiugrilaste, samojeedide ja komidega on vorminud minu arusaama soome-ugri meelelaadist ja ainelisest kultuurist.

Soome-ugri saladused Art Leete 200 lk pehme köide

VARRAK ilmunud Uudiseid Nebošovost Indrek Silver Einberg 256 lk, pehme köide

Raamatu peategelane on särtsuvat uudishimu täis Hiiumaa tüdruk Liisa, kes tuleb sajandi algul saarelt mandrile Tallinna. Pärast Nõukogude vägede saabumist saadetakse Liisa asumisele, kus sureb tema poeg. Liisa ise pääseb tagasi Eestisse ja abiellub NKVD kapteniga, et saada puhtad paberid oma kunagisele kallimale Tambetile, kes on sunnitud abielluma Liisa õe Hildaga.

Hoogne sündmustik, jõulised karakterid ja ajalooline tõepära on põimitud kirevaks panoraamiks meie lähiajaloo kaheksakümnest aastast.

Le Rhino 2. osa Liisi Õunapuu 184 lk, pehme köide

„Le Rhino” teine raamat jätkab peategelase Mirthi elukäigu ja tundeilma kirjeldamist.

Mirth töötab endiselt Le Rhinos, kus kõik püüavad toime tulla kaotusvaluga lahkunud töökaaslase pärast. Et aga Le Rhino töötajad on omamoodi armsate veidrustega, siis aitavad nad tahes-tahtmata üksteise kurbust leevendada. Värvikaid tegelasi lisandub veelgi ja üha uued sündmused ei lase mineviku külge klammerduda.

Lõõmav maailm Siri Hustvedt tõlkinud Krista Nurm 416 lk, kõva köide sari „Moodne aeg”

Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule tähelepanu ei pööra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel näitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maski taha. „Lõõmav maailm” on üles ehitatud kui salapärase kunstniku Harriet Burdeniga seotud tekstide kogumik.

Burdeni lugu rullub lahti mitme allika kaudu, iga seletus näib erinev ja saladusi tuleb järjest juurde.

Lugu uuest perekonnanimest Elena Ferrante tõlkinud Tiina Randviir 256 lk, pehme köide

Lila on hiljuti abiellunud ja asunud tegutsema perekonnaäris, Elena aga jätkab õpinguid ja maailma avastamist. Armastus, armukadedus, perekond, vabadus, pühendumine ja eelkõige sõprus – just need märksõnad on mõlema naise elus olulised. Kaht naist seob keerukas side, mis on mõlema elus määrava tähtsusega ja annab eluraskustega silmitsi seistes jõudu.

Elena Ferrante on Itaalia nüüdiskirjanduse üks tähelepanuväärsemaid autoreid. „Lugu uuest perekonnanimest” on tema Napoli tetraloogia teine raamat.

Jamaica võõrastemaja Daphne du Maurier tõlkinud Riina Jesmin 264 lk, pehme köide

Hoolimata hoiatusest otsustab nooruke Mary täita ema viimase soovi ning minna kartliku tädi Patience’i ja võimutseva onu Joss Merlyni juurde Jamaica võõrastemajja. Juba esimesest silmapilgust tajub ta võõrastemaja ähvardavat õhustikku. Kuid ta ei oska uneski näha, et ta mässitakse nii lootusetult siinsete paheliste skeemide võrku või et nägus ja mõistatuslik võõras äratab temas ootamatu kire.

tartu ülikooli kirjastus ilmunud Bioeetika võtmetekste: antoloogia koostanud Kadri Simm tõlkinud Kalle Hein toimetanud Tiiu Hallap 408 lk pehme köide Avatud Eesti raamat

Kogumikus esitatakse eestikeelses tõlkes valik bioeetika võtmetekste.

Käsitletud valdkonnad on abort, eutanaasia, organidoonorlus, reproduktiivtehnoloogiad ning tervishoid ja sotsiaalne õiglus. Artiklid lähenevad praktilise filosoofia meetoditega erinevatele Eestigi ühiskonnas olulistele teemadele, esitades argumente, mida konkreetse probleemi lahenduseks või vähemalt teema valgustamiseks siis ka rakendatakse. Kogumiku lõpetab Kadri Simmi põhjalik saatesõna.

Puhas õigusõpetus: sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku Hans Kelsen tõlkinud Hent Kalmo toimetanud Marju Luts-Sootak 186 lk pehme köide Avatud Eesti raamat

„Puhas õigusõpetus” on 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimaid teoseid.

Siin antakse selge ja lühike ülevaade teooriast, mille eesmärk on välistada kehtiva õiguse kirjeldusest kõik poliitilised ja moraalsed hinnangud. Kelsen iseloomustab õigust sunnitehnikana, mille abil saab edendada ükskõik milli-

Helios

seid eesmärke. Nagu tõlkija järelsõnas selgitatakse, oli puhtal õigusteoorial Kelseni silmis suur praktiline tähtsus, kuna selle abil sai võidelda õiguse muutmist takistavate ideoloogiatega. Raamatu lõpuosas visandataksegi pilt maailmaõigusest, praegusest hoopis tõhusamast rahvusvahelise õiguse korrast, mille kujundamine olevat seni põrkunud riikliku suveräänsuse dogmaga.

Virantanaz.

Vepsa eepos Nina Zaitseva tõlkinud, kommenteerinud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask 277 lk, pehme köide

Iga rahva jaoks on eepos nii olemasolu märk kui ka sümboolne kapital, mis annab tunnistust rahvuslikust eneseteadvusest ning vastavate püüdluste küpsusest. Venemaa loodeosas elavate vepslaste arvukus on väike ja kahanev. 2012. aastal ilmavalgust näinud folklooripõhist autorieepost „Virantanaz” võib võtta üleskutsena vepsa keele ja kultuuri säilitamiseks ja edasiviimiseks ajal, kui väikerahvad on üksteise järel kadumas üleilmastumise neelu.

Rahvapärast lugu jutustav värssteos vaatab tagasi vepsa möödanikku, metsarahva uskumuste ja kommete maailma, avades niiviisi rahvuse olemust ja saatust. Eepose tekst on esitatud paralleelselt vepsa ja eesti keeles, pakkudes lugejale võimalusi võrdlusteks ning sarnasuste ja erinevuste avastamiseks.

WWW.TYK.EE

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

Mis on meediateooriad ja millega neid süüakse?

R

aske on ette kujutada, kuidas inimene oleks jäänud ellu ilma teistega suhtlemata. Kommunikatsioon on võimaldanud koostööd teha, kogemusi ühiselt mõtestada ning püsivamaid ühiselu kokkuleppeid sõlmida. Meedia kui kommunikatsiooni vahendav tehnoloogia ning institutsioon on toetanud koostöövõimaluste laienemist läbi aja ja ruumi ning üha keerukama kokkulepete süsteemi – ühiskonna – kujunemist. Õpik tutvustab erinevaid meedia ja kommunikatsiooni süsteemseid vaateid, mida on välja pakutud meediaja kommunikatsiooniuuringute umbes saja-aastase arenguloo jooksul.

Iga teoreetiline lähenemine ühendab inimese, meedia ja ühiskonna erinevast vaatenurgast, teooriale eriomasel ja äratuntaval viisil. Õpik koosneb kaheksast peatükist.

Esimene, sissejuhatav peatükk tutvustab ainevaldkonda ja kasutatavaid mõisteid (sh põhimõisted kommunikatsioon, informatsioon, meedia) ning süstematiseerib käsitletavaid teoreetilisi lähenemisi nii nende üldistusastme alusel kui ka nende üldiste eelduste alusel inimese, ühiskonna ja meedia kohta. 2. peatükk kirjeldab kommunikatsiooniteaduse tekkimise ühiskondlikku ja teaduslikku konteksti, 3. peatükk mikrotasandi uuringuid 20. sajandi alguses, mis ei ole paigutatavad ühtse paradigma alla, sh propagandauuringud, veenmine ja mas-

Õpiku autorid Ragne Kõuts-Klemm ja Külliki Seppel.

siveenmine, lineaarne kommunikatsioonikäsitlus, kõneaine kujundamine, massikommunikatsiooni mõju uuringud jm.

Edasi on vaatluse all erinevad makrotasandi lähenemised: 4. peatükis funktsionalistlik paradigma ja süsteemiteooria, 5. peatükis kriitiline meedia- ja kommunikatsiooniteooria (sh marksistlik ja neomarksistlik lähenemine, Frankfurdi koolkond, Haber-

mas ja „avalikkuse struktuurimuutus”, poliitökonoomia), 6. peatükis meediumikesksed lähenemised (sh selle suuna klassikud e Toronto koolkond, televisioonikäsitlus, info- ja võrguühiskonna analüüs). 7. peatükk on pühendatud sotsiaalsele konstruktivismile (sh Schütz, Berger, Luckmann, Goffmann) ning 8. peatükk kultuurikesksetele käsitlustele (cultural studies).

Kõik peatükid on varustatud loeteluga täiendavast eestikeelsest kirjavarast, õpiku lõpetab üldbibliograafia ning register. Ülevaateõpikuna on raamatu maht piiratud ega ulatu teoreetiliste lähenemiste detailideni, vaid tutvustab olulisimat. Selle eesmärk on aidata õppida eristama peamiste teoreetiliste lähenemiste võimalusi ja piiranguid.

Juhatus meedia ja kommunikatsiooni teooriatesse Ragne Kõuts-Klemm, Külliki Seppel 196 lk pehme köide

WWW.HELIOS.EE

Põnevaimad on elu ja inimesed

ilmunud

EINAR ELLERMAA

Luize Pastore tõlkinud Margus Konnula 144 lk pehme köide

K

ui keegi hakkab lugema mõnd „Sebastian Bergmani needuse” sarja kuuluvat romaani, tekib tal ilmselt tunne nagu ta oleks pikka aega kodus pikutanud ja mõelnud oma argiseid mõtteid, kui äkki avanevad kõik aknad ja uksed ning elu lausa tuiskab õuest tuppa.

Või nagu kümme inimest jookseks korraga sisse ja hakkaks põnevaid lugusid rääkima. Või nagu kutsutaks ta tööle Stockholmi mõrvarühma, sest krimiuurijate elu üksikasjad laotuvad hetkega tema ees lahti. Esimeste peatükkidega avanevad tegelaste eluraamatud, tegevusliinid ja sündmused kulgevad paralleelselt nagu päriselus.

Need krimiraamatud on nii põnevad, et lugejal läheb meelest ära raamatu tagumisse otsa piiluda, et kes siis tappis. Kogu aeg on üleval põnev küsimus, kuidas neil läheb. Kui siis lõpus leiab lahenduse ka krimijuhtum, on see nagu lisaboonus – oh, see ka veel.

JAGUB ÜLLATUSI JA KAASAELAMIST Andrus Vaarik julgeb end nimetada selle krimisarja fänniks. Ta avastas sarja poes uudisraamatute letti läbi kammides. Märgates, et üks autor on krimisarja „Sild” stsenarist, meenus talle, et „Sild” oli erakordselt nutikalt komponeeritud. Ja kuna raamatusarja autorid on rootslased, tähendas seegi tema jaoks väga kõrget taset.

6

Krimisari „Sebastian Bergmani needus”.

Üks Michael Hjorthi ja Hans Rosenfeldti raamatuid ühendav tegelane on juurdleja Sebastian Bergman, ülim professionaal, kuid egoist ja südametu elumees. „Kirjanikud on leidnud väga riskantse lahenduse kõige tõhusama analüütiku Sebastian Bergmani kuju loomisel, kuna ta on inimesena väga jälk tüüp,” arvab Andrus Vaarik. „Ta võitleb efektiivselt kurjade inimestega, olles sügaval sisimas väga tuttav nende motiividega, kusjuures mitte

mõistuse, vaid pigem inimliku olemuse tasandil.”

Andrus Vaariku meelest räägib kirjaniku suurest meisterlikkusest asjaolu, et lugeja hakkab tema loodud tüübile kaasa elama ja tahab, et tal läheks hästi: „Sebastian Bergmani jälgides ei tohiks ju talle kaasa elada ja mul on väga raske ennast temaga samastada, aga ta on ju asendamatu töötaja. Mulle meeldib seda sarja lugedes asjaolu, et ma pean endas mingeid väärtushinnanguid korrigeeri-

ma. Kuidas kunst üldse muudmoodi meile olulisi asju öelda saaks? Kirjandus ei ole õhtukool ja lihtne didaktika jäägu loengusaali. Taolised raamatud õpetavad mind ka ennast uue pilguga vaatama, mu süda saab targemaks ja ma küsin: „Kes meist täiuslik on?”

Bergman on ehe näide, et me ei saa inimesi pealiskaudselt iseloomustada ja sildistada ja et inimene ei ole kunagi pelgalt kaheplaaniline kuju.”

Andrus Vaarik ütleb, et talle meeldibki kirjanduses, kinos ja teatris kõige rohkem, kui teda üllatatakse, kui ta heldib või naerab või hoopis vihastab ootamatul kohal.

Kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani ning ta kolleegide elu ja tööd käsitleva sarja loojad on hinnatud Rootsi tandem, kes on koos teiste skandinaavlastega täielikult muutnud krimikirjanduse paradigmat ning suudavad rohkesti üllatada. Michael Hjorth on telesarja „Wallander” mitme osa stsenarist ja Hans Rosenfeldt on Skandinaavia kõigi aegade edukaima krimisarja „Sild” looja ja stsenarist.

Naine, kes ihkas õiglust Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt tõlkinud Mari Jesmin 400 lk kõva köide

Jakobi väga hästi õnnestunud plaan

See on haarav seiklusjutt väikesest Jakobist, kes satub ootamatult Riia kõige salapärasemasse rajooni – Maskačkasse. Seal tutvub ta oma sugulastega: tõelise meremehe Kotka ja täiesti väljakannatamatu tüdruku Mimmiga ning saab sõbraks Maskačka Bossi endaga – rääkiva koeraga. Sellest hetkest muutub kõik, sest just Jakob saab aidata kohalikel võidelda Võimatu Ahnepäitsuga, kes kavatseb teha nende rahulikust rohelisest kodukandist kõrghoonete metsa.

Üheksas haud Stefan Ahnhem tõlkinud Karel Allikas 455 lk pehme köide

Ühel külmal talveõhtul kaob lühikesel teekonnal parlamendihoonest oma autoni jäljetult Rootsi justiitsminister. Samal ajal leitakse kuulsa Taani teletähe abikaasa nende Kopenhaageni luksusvillast julmalt mõrvatuna. Peagi avastatakse veel surnukehasid, kõigil puuduvad erinevad kehaosad. Kriminaaluurija Fabian Risk ja tema Taani kolleeg Dunja Hougaard peavad müsteeriumi kiirelt lahendama, kuid satuvad seda tehes veel suurema vandenõu keskele.

7

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

WWW.KIRJASTUS.POSTIMEES.EE

POSTIMEES

KGB – peatükk meie ajaloost PIRET VEIGEL

A

kust ta selline välja ilmus ja millised teed tõid ta ametkonda, mille nimi on tuttav paljude riikide paljudele inimestele – KGB.” Isikliku, suurema loo sees avaneb raamatut lugedes harukordne pilt Eesti ühiskonnast, selle meeleoludest ja arengust alates 1963. kuni 1991. aastani.

ÜHE INIMESE LUGU Ajalugu koosneb paljudest lugudest, igaühel enda oma. Alati leidub neid, kes suure narratiivi kõrval tahavad põhjalikumalt teada, kuidas asjad tegelikult olid. Aga need, kes sellele võiksid vastata, sageli vaikivad. Polkovnik Vladimir Pool, kunagine Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee esimehe asetäitja ning majandusvastuluure juht, otsustas oma loo kirja panna. Tema raamat „Minu elu ja teenistus KGBs” valgustab esimesena Eestis Nõukogude julgeolekuorganite telgitaguseid ja tegevust seestpoolt.

Autor kirjutab eessõnas: „Alguses mõtlesin kirjutada kaks raamatut: ühe esivanematest, Siberist, õpingutest ja tööst tsiviilorganisatsioonides, teise – teenistusest KGBs. Pärast otsustasin autorist tervikpildi tekkimise huvides kõik ühendada:

ELU EESTIS JA TÖÖ KGBS 1963. aastal kolis Vladimir Tallinna, abikaasa Galina jäi Taišetis meditsiinilise tehnikumi viimast kursust lõpetama. Lõviosa raamatust ongi pühendatud elule Eestis ja tööaastatele KGBs, kirjeldades eredamaid juhtumeid, isikuid ja sündmusi. Sõna on autoril: „Kirjutasin ainult sellest, mida ise läbi elasin ja nägin, millest lugesin, millesse olin kiindunud, ja tegin seda, kuivõrd lubasid mu endised ametialased töökohustused eriteenistuses ja mõõdutunne – maksimaalselt avatult, eelarvamusvabalt ja siiralt.

Aga sellest, millest praegu veel rääkida ei tohi, pole ma iitsatanudki.

Minu jutustus tööst KGBs on teatud määral pealtnägija sissevaade sellesse ametkonda ja ma usun, et sellegi vaate jaoks leidub ajaloos oma nišš. Seda enam, julgen teatada, et olen Eestis esimene ja ilmselt jään ka viimaseks, kes selle teema üles võttis.”

Vladimir Pool räägib meile lugusid, millest paljud pole varem kuulnudki.

Saame teada, kuidas käis töö Tallinnas Pagari tänaval ja Moskvas Lubjankal, kellega võis kokku puutuda ja milliseid ülesandeid lahendada. Nii nagu memuaarid ikka, on need lood ühest küljest põnevad, teisalt nostalgilised, aga ennekõike on need arendavad. Me näeme, kuidas kasvas ja muutus ühe sihikindla inimese maailm, kujunesid hoiakud ja teadlikkus, ja kuidas siirusest sai ühel hetkel sarkasm.

Mida mitmekesisemalt avaneb meie ees minevik, seda paremini oskame

jaloo puhul on alati huvitav, kelle kirjutatud see on. Võitja või kaotaja, suure või väikese? Kas see näitab asju riigi või üksikinimese seisukohalt? Minu või naabri mätta otsast? Õiglaselt või liiga tehes?

Tänavu tähistame Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva. Üürikese sajandi jooksul on selle maanurga ajalugu korduvalt ümber kirjutatud. 47 aastat – nüüd juba vähem kui poole sellest ajast – kuulus riik Nõukogude Liidu koosseisu. Viieteistkümnest maast koosnevas hiigelsuures liitriigis surus ühendav ideoloogia peale palju ühist, aga mõistagi oli ka väga palju erinevat. Nii nagu igas teises riigis, valvasid seda, kuidas riik tervikuna toimis – või pigem, kus ta ei toiminud ja mis teda ohustada võis –, riikliku julgeoleku organid. KGB.

Teost elavdavad Jüri Saksa illustratsioonid.

Mississippi riigikomissariaadis tegutsevad põrandaaluse Klanni vaimus noored füüsikud eesmärgiga luua ajamasin, et rännata ajas tagasi ja muuta ajaloo kulgu, maksku see või nende enda ja kõigi lähedaste elud. Kas on lootust, et ajarelv töötab nii täpselt, et satutakse sellisesse võimalikku maailma, kus asjad pole veel halvemini?

Elevust ja pinget lisab loosse üliini-

Marty Jopson tõlkinud Kristiina Vind 184 lk pehme köide

„Toiduteadus” on uurimus sellest, mida me sööme ja kuidas süüa teeme. Lustakas ja entusiastlik, ent sellegipoolest tõsisel teadusel rajanev raamat pakub lahendusi paljudele arusaamatustele, mida põhjustavad köögis keemia, füüsika või bioloogia. Autor räägib muu hulgas sellest, millal nuga terav püsib, kuidas toitu õigesti töödelda, mida tähendab viie sekundi reegel või milline on toidu tulevik, pakkudes palju põnevaid ning praktilisi kokandus- ja toitumisalaseid teadmisi.

Andrew McAfee, Erik Brynjolfsson tõlkinud Andreas Ardus 352 lk kõva köide

Kuidas muudab tehnika areng meie elu ja äritegevust ning kuidas sellega sammu pidada? Rahvusvaheliselt tunnustatud autoriteedid selgitavad oma teises raamatus, millises suunas areneb maailma ettevõtlus uuenenud tehnika ajastul ja kuidas see muudab inimeste elu. Nad kirjutavad selgelt ja tabavalt tehisintellektist, suurandmetest ja jagamismajandusest, olukorda liigselt lihtsustamata.

Diskotramm teeb diskoavarii Kirke Männik 64 lk pehme köide

Polkovnik Vladimir Pool 1987. aastal Tallinnas.

seda hinnata. Peame seda tundma ja teadma, sest ainult see aitab meil maailma avaramalt vaadata ja inimesi mõista. Vanemat põlvkonda, kes on olnud enne meid, iseennast ja oma järeltulijaid. On tänuväärne, et needki peatükid meie elamise loos on nüüd kirja pandud.

mesest naisagent Incerta ning pilti elavdavad Jüri Saksa illustratsioonid.

M

e elame ühes võimalikus maailmas. Kõik oleks saanud minna ka hoopis teisiti. Peeter Helme ulmeromaani „Haakrist ja ajarelv” reaalsuse alus on Saksamaa natsionaalsotsialistide võit Teises maailmasõjas. Milline oleks sealt arenenud maailm aastal 2053?

Kohe esimestest lehekülgedest peale on tunda, et autor on lustinud. Ta on nautinud teistsuguse maailma ja tulevikutehnoloogia väljamõtlemist ning sellest saab osa ka lugeja. Aga tegevus ei toimu ainult päikesesüsteemi avarustes ja kosmoselaevades, vaid tuleb koju kätte: Revalisse, Ostlandi riigikomissariaadi Estlandi piirkonna halduskeskusse.

Suur-Saksamaa ja Jaapani keisririik on suurema osa maailmast omavahel ära jaganud, välja suretanud kultuure ja rahvaid.

Aga kõik ei lepi kehtiva maailmakorraga. Endises Ameerikas, nüüdses

Toiduteadus

Masin, platvorm, inimene

Minu elu ja teenistus KGBs Vladimir Pool tõlkinud Taavi Minnik, Liivia Anion 384 lk kõva köide

Teistmoodi tulevik EIA UUS

ilmunud

KATKEND ROMAANIST Ah, et selline siis oligi Reval! Istusin Karl-Siegmund Litzmanni nimelisse lennujaama vastu saadetud politseiajateenija Ribke seltsis magnethõljukrongis ja lähenesime Revali keskraudteejaamale. Kogu teed kesklinnast kaugel idas asuvast uuest lennujaamast kuni vana Revali endani olid palistanud uhked betoonist, klaasist ja terasest hooned – muidugi väiksemad Germania omadest, aga sugugi mitte nii provintslikud, nagu olin ise oma pealinlikus arrogantsis arvanud.

Kuid alles nüüd ilmus nähtavale linna tõeline ajalooline süda, mida mu saatja oli pea terve veerandtunnise reisi jooksul kiitnud.

Ribkel oli õigus – linna vana, saksa süda tuksus tõepoolest siin. Imetlesin keskaegseid kirikuid, kindlusega küngast, linnamüüri torne ning taastatud, osalt täiesti nullist üles ehitatud müüri ja väravaid selles ning sain aru, et mu kartused olid olnud asjata. Olin

heades kätes, Saksa isamaal.

Astusin oma ülipüüdliku saatja kannul hõljukrongist välja, raudteejaama võimsa kumera katusealuse alla, ning võisin tõdeda, et kõiges valitseb tõeline saksa puhtus ja kord – enamgi veel, kui kümne miljoni elanikuga Germanias.

Väljusime jaamahoonest ning kõndisime haakristilippudega palistatud teed mööda vanalinna poole. Ribke seletas, et 1950ndatel oli Führer pärast Revali külastamist isiklikult käskinud taastada linn oma keskaegsel kujul ning selle kallal olla Ostlandi ja Reichi parimad ajaloolased ja arhitektid juba üle saja aasta vaeva näinud.

Haakrist ja ajarelv Peeter Helme 200 lk poolkõva köide

Kirke Männik on noor luuletaja, kelle jaoks luule on viis enda ja maailma tõlgendamiseks. „See on ja jääb osaks minust ka siis, kui kõik muu mu ümber muutub.”

Tegu on tema esimese luulekoguga.

Eesti keele 100 aastat Karl Pajusalu 192 lk, kõva köide sari EV 100

Eesti keel on eestlaste eneseteadvuse alus. Nii on ka Eesti riik ja eesti keel ikka teineteist toetanud. Raamat räägib eesti keele erinevatest ülesannetest ja arengutest viimasel sajandil. Vaatluse all on eesti keele asend Eesti ühiskonnas, iseloomustatakse kirjakeele ja rahvakeele muutumist, antakse ülevaade eesti keele uurimisloost ning püsiva jälje jätnud keeleteadlastest ja -uuendajatest. Koha on raamatus leidnud nii normikeel kui ka murdekeeled, et olla koos oma maa suur keel.

Eesti energeetika 100 aastat Toomas Vaimann, Endel Risthein 176 lk, kõva köide sari EV 100

Teos võtab kõne alla meie oma põhiliste energiavarude – puidu, turba ja põlevkivi – kasutamise nii kütteks kui ka tehnoloogilistes protsessides (nt põlevkiviõlitööstuses) ja elektrienergia tootmiseks. Käsitletud on ka hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat.

Puudutamata ei saanud jätta imporditavaid energiakandjaid: kivisütt, naftasaadusi ja maagaasi. Ettekujutuse saamiseks Eesti energeetika arengust piisab vast teada, et kui meie riigi algusaastail mõõdeti jõujaamade elektri võimsusi nende iseloomustamiseks kilovattides, siis praegu toimub see mega- ja gigavattides.

WWW.EKSA.EE

ilmunud Ingel ja idioot Helga Nõu 237 lk, kõva köide

Meie esiisade unistused ja armastus kodumulla vastu on kadumas ja Eesti talu katused varisevad. Kunagise peremehe pojapoeg elab nüüd välismaal ega tea enam sedagi, kes oli Tammsaare. Kummaliste sündmustega seoses sünnib peremehe pojapojapoeg liiga väikese peaga. Kaitseingli lohakuse tõttu kukub poiss kõrgelt ja saab lisaks peavigastuse.

Operatsiooniga loksuvad aga vanaisade geenid paika ja ta saab kontakti oma vaarisaga. Originaaltekstist midagi teadmata kirjutab ta romaani „Õigus ja tõde”.

Helga Nõu kirjeldab autentselt ühe Eesti talu ajalugu koos möödunud sajandi sõdade ja küüditamistega. Eesti vaim ei ole veel surnud.

Kodutud seosed Vahur Laiapea, Jaan Toomik 88 lk, kõva köide

„Kodutud seosed” on luulekogu ja kunstialbum. Kahe mehe raamat. Tekstide ja piltide kahekõne. Vahur Laiapea ei ole raamatu jaoks maalinud ühtegi pilti ja Jaan Toomik ei ole selle tarvis kirjutanud ühtegi sõna. Raamatu tekstid on kujunenud aastatel 2013– 2018. Maalide sündimise aeg jääb aastatesse 2003–2018.

Raamatus on u. kaks tuhat viissada sõna ja kakskümmend viis maalide reproduktsiooni. Üks pilt rääkivat rohkem kui sada sõna. Või tuhat.

Vaadake, lugege, otsustage ise.

Nr 1 (123) 20. veebruar 2019

8

Kirjanik, keda pole olemas ARNO OJA

E

i maksa ehmuda – siinse loo pealkiri on pelgalt parafraas endise kinomehe Toomas Raudami 30 aastat tagasi kirjutatud filmistsenaariumile „Inimene, keda polnud”, mille Peeter Simm samal 1989. aastal ka filmiks tegi. Filmis saadetakse raadionäitleja Imbi Tamm viimaks Siberisse, stsenaristi ennast sama saatus loodetavasti ei taba.

Kirjanik Raudam avaldas oma esimese raamatu 1983 ning on järgneva 35 aasta jooksul ilmutanud täpselt 35 teost. Kusjuures algusest peale kipub teda saatma raskepärase ja keeruka autori kuulsus. Mis parata – sellele, kes ennast loetavasse sisse tunda ei viitsi, on iga raamat liig raske, isegi nüüd moodi läinud vigases keeles tühinämmutamised! Jah, Raudami tekstides on palju intertekstuaalseid vihjeid maailmakirjandusele, Montaigne'ist ja Kafkast Prousti või Bob Dylanini välja, lisaks veel muusikat ja visuaalset kunsti. Kuid kõigest käib üle autori Sõna, kusjuures „iga sõna taga on peidus vähemalt üks lugu”, nagu nendib Raudam ise oma „Kirjanduslikus autobiograafias” (2016), mis õigupoolest on üks peatükk tema teosest „Vihm”.

Viimasel viiel aastal on Toomas Raudam mõelnud end sügavuti lapsepõlve tagasi ja kirjutanud oma raamatuis iseenda „sisemisest minast”, kuid missugune kirjanik seda elus ei teeks?

Kõigepealt tutvustas ta ennast luule-

MEIE PERE LUGU Tee oma perele ja sõpradele väärtuslik kingitus – pane kirja tähtsamad faktid ja mälestused, vali välja pildid ning koosta oma perekonna raamat.

Meie trükime raamatud valmis ja soovi korral aitame need ka kujundada.

Kogused alates 10 eksemplarist.

NÄIDISPAKKUMINE: 20 pehmekaanelist raamatut:

148 x 210 mm, 56 värvilist lehekülge,

piltide ja tekstiga. Raamatusse sobival paberil, kaaned värvilised. Hind koos kaanekujunduse ja sisu küljendamisega 345 EUR.

KÜSI OMA LOOLE PAKKUMIST:

hinnainfo@grano.ee tel 650 6072 www.grano.ee

FOTO TOOMAS TUUL

EKSA

Toomas Raudam

vormis („See on T”, 2014), siis üritas (teoste pealkirju arvesse võttes) sirvida põletatud raamatut ja sõitis üle kaua aja sünnilinna Paidesse. Kas vaimus või päriselt, pole oluline. Nostalgiahoos avastas ta sealt tüdruku, kes läks lõhki ja kellest armastus pärast surma sundis tegema romaani tähtedes.

Tagasiteel kohtas ta vihma käes mitmeid kadunud kuulsusi, Platonist Leninini välja, ja võttis seepeale kodus oma luukeredki kapist välja.

Selgus, et proosaks oli neid liiga vähe, luuleks jälle liiga palju! Seepeale nimetas kirjanik nad proosatusteks.

Ent nüüdse „Aeg, mis oli 1” puhul ei

märgista number mingi tulevase sarja või järjeloo algust, nagu esmapilgul võib arvata. Raamatu tagakaanel antakse lugejale teada, et see teos „teostab Platoni veendumuse arvude ülimusest sõnade ees”. Tõepoolest: Platon võttis pütaagorlastelt üle nende arvude teooria, mille kohaselt arv 1 tähistab tarkust. Ja Raudami raamatus on 11 lugu, seega on tegu targa tarkuseraamatuga, mida lugude sisu näikse kinnitavat. Ometi võime samalt tagakaanelt lugeda: „Mitte miski ei ole siin tavaline. Elu praktiliselt puudub. Kõik on kiri. Kõik on arv.

Kõik on kirjandus”. Et elu ja kirjanduse vahele käib antud autori puhul võrdusmärk, jätab ta targu ütlemata!

Nagu Raudamil ikka, on selleski kogumikus kõik hea (kasvult, koguselt) väike, sest „väike jääb väikeseks ka siis, kui seda on palju”. Nimiloost saame teada, et tarkusele vaatamata pidi loo tegevusajal kõikjal järjekorras seisma ning „eriti pikad olid järjekorrad armastuse ja sõpruse järele” (lk 116). Ses ajas tegutsevad varje mõõtvad kaksikud, minemakõndiv sammumõõtja, iseeneslik pintsak jms. markantsed tegelased. Kõik toimub õigusemõistja Eurydike nägemisväljas.

Kusagil, kus on olemas kirjanik Anti Saarele pühendatud tuba ilma kaminata, aga ka päris toatu tuba. Inimtegelastest näikse, et nad toituvad põhiliselt kunstist, eriti vararenessansi omast, kuid eritavad samaaegu terve jutu jagu higi või okset.

Vaimuerksus on seekord esindatud põhiliselt kujutava kunsti kaudu. Pole

ka midagi imestada – Toomas Raudami vanaisa oli August Roosileht, tädi Helve Viidalepp ja Toomas ise käis ülikooli aegu kunstikabinetis silma ja kätt harjutamas. Nüüd kuulub iga loo juurde üks meie koduse Juss Piho illustratsioon ja raamatu lõpetab autori essee Jussist, mis kannab nime „Pime nägija”. Ülalnimetatud vararenessanssi esindab esikaant ehtiv repro 15. sajandi Madalmaade meistri Jan van Eycki kuulsast maalist „Abielupaar Arnolfini portree”, mille sümboolika peensuste üle kunstiloolased tänapäevani piike ristavad. Kui aga te ise kusagil muuseuminäitusel mõnda pilti vaatate, siis pöörake tähelepanu ka pimedusele ja varjudele, sest: „Armastus on nähtamatu. Nagu pimedus maalil.” (lk 203).

Lõpetuseks sobib hästi Aivar Kullilt laenatud tsitaat, mille Raudam on pannud selle raamatu motoks: „ÜKS Toomas Raudam peab meil siiski olema!” Jah, sest siis ei pea me teda välja mõtlema, vaid võime kohe lugeda!

Aeg, mis oli 1 11 lugu Toomas Raudam 216 lk kõva köide