75 aastat Tallinna loomaaia ajalugu Selle raamatu sisuks on sel aastal 75 aastaseks saanud Tallinna Loomaaia asukate ning seal töötanud ja töötavate inimeste lood. Kõik need elukad ja nende eest erineval viisil hoolt kandnud inimeste jäljed on siin lugeda ja vaadata. Mahuka illustreeritud ülevaate Tallinna Loomaaia ajaloost ja sellega seotud juhtumustest koostas Piret Mäeniit, avaldab Tänapäev. Vt lk 3
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
kolumn
Viimsi koolilapsed Frankfurdi messil Kaksteist Viimsi Kooli 8. ja 9. klassi õpilast ja viis õpetajat, kes osalevad rahvusvahelises projektis „Treasure Books”, külastasid sel aastal Frankfurdi raamatumessi. Projektis, mis kestab 2013. aasta sügisest kuni 2015. aasta kevadeni, osalevad lisaks Viimsi Koolile Aabybro Efterskole Taanist, Neu-Isenburg Goetheschule Saksamaalt ja Latokartanon Peruskoulu Soomest. Koordineerijaks on Saksamaa kool ning rahastajaks on Elukestva Õppe Programm, eesmärk tõsta lugemise ja kirjutamise populaarsust põhikooli õpilaste hulgas. Projektis osalemine ei tähenda pelgalt raamatute lugemist. Näiteks enne Saksamaal toimunud kohtumist tuli valmis teha väike filmiklipp, mida tähendab õpilase jaoks lugemine. Esimesel kohtumisel, mis oli Eestis, tuli lemmikraamatutest koostada TOP 10 (iga riik algul eraldi ja siis moodustati ühine edetabel, millest valmis e-raamat), Taani kohtumiseks pidid õpilased moderniseerima mõne muinasjutu ja nüüd hakatakse kirjutama ühist juttu, mis lavastatakse Soomes. Kui külastusel Frankfurdi raamatumessile oli lisaboonus külastada messi, siis tegelikult tähendas see projektis osalejatele ka asjalikku tööd ja osalemist messi töötajate ettevalmistatud töötubades. Töötubade teemad olid väga põnevad: osad said intervjueerida Gerd Rumlerit, kes on kirjanike agent ja uurida temalt, mis amet see selline on; teised osalesid interaktiivses mängus, käies tahvelarvutiga mööda messi otsides vastuseid Soome kui messi peakülalise kohta. Samuti osalesid õpilased saksa raamatukaubanduse rahupreemia saanud Jaron Lanier’i pressikonverentsil ja said teda intervjueerida. Messikülastajatele loeti ette tuntud tsitaate raamatutest ja saadi teada, palju kirjandust tuntakse. Koos raamatuillustraatoriga räägiti karakterite tekkimisest ja paberile jõudmisest. Töötubades nähtust-kuuldust kirjutasid õpilased artiklid ja nendest pannakse Saksamaal raamatumessi kontaktisikute poolt kokku e-raamat. Kõik osavõtjad jäid Saksamaa külastusega väga rahule, kaasa võeti palju häid emotsioone, nii mõnigi uus raamat ja mis peamine – teadmine, et raamatud pole kuhugi kadunud. Aimi Miil Viimsi Kooli raamatukogu juhataja
Nr 10 (88)
Põhjala trollid raamatukogudes Eha Vain
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik
„K
us trollist juttu, seal troll kohal,” ütleb rootsi vanasõna. Trollijuttudeks andis põhjust 10.–16. novembrini juba 18. korda toimunud Põhjamaade raamatukogunädal, seekord teemal „Troll Põhjalas.” Aasta kirjandusteoste katkendeid loeti küünlavalgel ette hommiku- ja õhtuhämaruses nii Põhjamaades kui ka Balti riikides. Enamjaolt raamatukogudes, mida oli üle 2000. Peaaegu samaaegselt kõlasid sarnased tekstid nii kõikides põhjamaade keeltes kui ka eesti, läti ja leedu keeles. See on fenomen, ainulaadne nähtus kogu maailmas. Põhjamaade kirjanduse teemanädala mõte seisneb põhjamaade kirjanduse ja kultuuri laiemas tutvustamises, jutuvestmise traditsioonide hoidmises ja jätkamises. „Sarnaste tekstide lugemine ühendab,” lausub Margit Oja, raamatukogunädala korraldaja ja inspireerija Tartus; teda on põhjust uskuda, sest Tartu Linnaraamatukogu ja Annelinna raamatukogu olid ühed esimestest, kes nädala ettevõtmistega juba üsna alguses liitusid. Väga paljud raamatukogud üle Eesti löövad nädala teemaderingi tutvustamisel kaasa, muutes novembrikuu kirjandusnädalat nähtavaks ja häälekaks. Aasta Lasteraamatukoguhoidja nominendi Krista Kumbergi sõnul on Põhjamaade raamatukogunädal oma igaaastase teemaga justkui omalaadne kontrapunkt, millega saab liita oluliselt rohkem tegevusi kui vaid konkreetsete raamatute tutvustamine. Põhjamaade trolliraamatute senine valik eesti keeles pole just eriti rikkalik. Enamasti kohtab teostes Islandi trolle, üleloomulikest olenditest on juttu ka Norra ja Lapimaa muinasjuttudes, sellekohastest rahvauskumustest, müütidest ja legendidest pajatavad Skandinaavia muinaslood. Ettearvatult populaarseks osutusid kirjandusnädalal muidugi soomerootsi kirjaniku Tove Janssoni muumilood. Autorist endastki oli põhjust lähemalt kõnelda, sest augustis möödus armastatud kirjaniku, muinasjutuvestja ja kunstniku Tove Janssoni sünnist sada aastat. Trolliteema käivitas seitsmeks päevaks kõikjal hulga toredaid ettevõtmisi: ettelugemiste ja jutuvestmiste kõrval mängiti, joonistati ja meisterdati trolle, korraldati teemakohaseid konkursse ja
20. november 2014
uudised
Venemaa võrgutamine
7. novembril ehk oktoobrirevolutsiooni aastapäeval ilmus kirjastuselt Varrak koletu tähtpäevaga hästi kokku sobiv raamat – Leonid Meltšini „Lenin. Venemaa võrgutamine”. Paljudes varasemates raamatutes on Leninist kirjutades keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina. Kellelgi aga pole seni olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond muutusid.
Keisrinna pihtimus Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab üsna detailselt jälgida tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele, mis on nüüd ka eesti keeles saadaval. Esimeses raamatus „Mina, Katariina” (Varrak, 2013) on tegemist veel oma võimupiire kompiva, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega. Teises raamatus – „Meie, keisrinna” (Varrak, nov 2014) – näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab.
Enelin Meiusi elu Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla on koostanud raamatu „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid” (Tänapäev). Enelin Meiusi sai 90ndate alguses kuulsaks oma suurejooneliste pidude, heategevuse ja ambitsioonikate äriprojektidega, kuid lõpetas skandaalide, võlgade ja viletsuse keskel.
Uus raamatupood Haapsalus
Briti kunstniku ja kirjaniku Brian Pilkingtoni tõlgendus Islandi trollidest. viktoriine, muinasjutuhommikuid, näitusi ja kirjanduskohvikuid. Just nii luuaksegi põnevaid sündmusi, kujundatakse uusi ja jätkatakse ammuseid traditsioone. Raamatukogu pole kaugeltki üksnes raamatute hoidla, raamatukogul on mäletamise funktsioon, raamatukogutöötaja on tihti asendamatu teejuht, nõustaja ja vahendaja, kes usub sõna jõusse, usub autori sõna jõusse nii raamatus kui ka elavas esituses. Küllap mäletavad paljud seda aastatagust kohtumist tuntud kirjaniku UllaLena Lundbergiga Keila raamatukogus. Tookordne teemanädal oli „Talv Põhjalas” ja tol kirjandusõhtul tutvustatigi autori romaani „Jää”, mille eestikeelne tõlge oli veel ilmumata. Autor lummas oma oleku ja esinemisega sedavõrd, et pärast kohtumist tekkis
veel ilmumata tõlketeose laenutajatest pikk järjekord. Kohtumine elava sõnaga, olgu siis ettelugemistel, jutuvestmistel või autoriõhtutel on väärtus omaette. Krista Kumberg on kindel, et kui kirjandusest jääb positiivne mulje, jõutakse ka raamatu(te)ni. „On olemas teatud absoluutselt kindlad asjad, nagu näiteks merehoovused või aastaajad või see, et hommikuti tõuseb päike. Ja ka see, et tuletornid põlevad,” tõdeb Muumipapa vääramatu veendumusega. Põhjamaade kirjanduse tuletorn – Põhjamaade raamatukogunädal – valgustab taas eredalt aasta pärast. Siis juba uusi teemasid uute autorite ja teostega, uute avastuste ja sündmustega. Põhjamaade raamatukogunädala kodulehekülg: bibliotek.org/et
Raamatupood ja keeltekool võivad sündida käsikäes. Nii juhtus oktoobri viimasel päeval Haapsalus: TEA Kirjastus ja Keeltekool avasid koos uksed, et neil läänemaalastel, kel tõsisem huvi keeleõppimise ja teatmekirjanduse vastu, oleks, kust vajalikku kirjandust ja õpet saada.
Jõulumüük rahvusraamatukogus Traditsiooniline raamatute jõulumüük toimub 9.–13. detsembrini Rahvusraamatukogus. Olete oodatud! Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 11. detsembril
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014
2 ilmunud
Mina, emme ja meie igasugused sõbrad
Piret Raud autori illustratsioonid 104 lk, kõva köide Taavi elab kahekesi koos oma emaga ühe suure maja neljandal korrusel. Lisaks emale on Taavil elav kujutlusvõime, tugev vanaema ning aukartustäratav hulk sõpru. Näiteks Uku, kes tahab suureks saades hakata koeraks, ja Mia, kellele lendab kärbes pea sisse, ja tädi Maša, kes püüab liblikavõrguga prügi, ja onu Jaanus, kes on uppumas iseenda sügavatesse mõtetesse. Kõigist Taavi sõpradest, sugulastest ja muidu tuttavatest see raamat räägibki.
Lennujaama lutikad ei anna alla Kairi Look illustreerinud Kaspar Jancis 208 lk, kõva köide Lutikas Ludvig elab perega lennujaamas laiska ja lõbusat elu, kui ühel päeval saabub majja puhtusekontroll ja lennujaama ähvardab sulgemine. Allaandmine pole muidugi lutikate stiil – aeg on olla kaval ja tegutseda! Koos teiste lennujaamas elavate sitikatega algavad seiklused, et ühine kodu päästa. See on lugu julgusest ja üheskoos tegutsemise jõust, kus saab ka nalja, pauku ja moosipalle! Lõbusad pildid joonistas raamatule multikakunstnik Kaspar Jancis. Kairi Loogi uus raamat on lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat” võidutöö.
Peeter, sõpradele Peetrike Kairi Look illustreerinud Elina Sildre 60 lk, kõva köide Ühel täiesti tavalisel detsembrihommikul satub ühte täiesti tavalisse lasteaiarühma uus poiss Peetrike. Tal on kaasas salapärane telefonitoru ja üks õudselt põnev saladus. Võõrastele saladusi muidugi ei räägita, aga Peetrike pole kade – väikese tehingu korras ikka saab! Peetrikese uusi sõpru huvitab saladus väga – mida lähemale jõuludele, seda rohkem. Väike vihje ka: läheb kõvaks kavaldamiseks!
Gängstamemm David Walliams tõlkinud Ehte Puhang illustreerinud Tony Ross 200 lk, kõva köide Benil on tüüpiline vanaema: tal on valged juuksed, kunsthambad, karvane lõug ja pruunid sukkpüksid ning talle meeldivad igavad lauamängud ja kapsasupp. Ben ei taha vanaemal sugugi külas käia, kuni ta saab teada, et tema vanaema on... rahvusvaheline juveelivaras! Tee Beniga kaasa tema elu suurim seiklus, kui ta hakkab koos vanaemaga kavandama põnevat juveeliröövi. Saad kindlasti naerda. Ja võib-olla ka nutta. Ja sa ei vaata vanaemasid enam kunagi sama pilguga.
Unesümbolid Klaus Vollmar tõlkinud Jaana Toome 408 lk, pehme köide Karjäär, perekond, armastus, edu? See raamat seletab, mida tähendavad teile unes ilmuvad sümbolid ja sündmused. Enam kui 2000 märksõna, mis on koostatud psühhoanalüütikute ja unespetsialistide abiga.
www.varrak.ee www.tnp.ee
Varrak Tänapäev
Nr 10 (88) 2 (71) 20. november 29. märts 2013 2014
Enelin kui oma ajastu sümbol
Peeter Raidla
„1991.
aasta viimasel õhtul valitses Tallinnas pimedus. Tänavalaternatest põlesid vaid üksikud. Ikka selleks, et kokku hoida. Pirita tee ääres võis siiski märgata üht suuremat valguslaiku. Sajad küünlad juhatasid lillepaviljoni ukseni, millest sel õhtul pääsesid sisse vaid valitud. Seal millegagi kokku ei hoitud. Lillepaviljon ise kiiskas tuledes, mille särale pakkus tugevat konkurentsi peoperenaine Enelin Meiusi. Ehk lihtsalt Enelin, nagu teda kõik kutsusid. Mõni tund hiljem tekkis Tallinnas veel üks suurem valguslaik. Toompea lossi esisel platsil algas aastalõpupidu, mis oli küll meeleolukas, kuid jäi oma hiilguselt tublisti alla lillepaviljoni omale. Tulid kõik, kel vähegi soovi ja võimalust oli. Peamiselt küll need, kelle usk hääbunud Rahvarindesse polnud veel kustunud. Oma lähemate võitluskaaslaste seltsis käis ringi nii peo kui lossi toonane peremees Edgar Savisaar. Ehk lihtsalt Savisaar, nagu teda kõik kutsusid.” Nii algab raamat „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid”. Nagu Savisaar ise hiljem tunnistas, oli Toompea platsil toimunud aastalõpupidu korraldatud otseselt vastukaaluks Enelini vastuvõtule, mida ta nimetas uute sinivereliste pitsballiks. Võib julgelt öelda, et 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses kujunes Enelin Meiusist Eesti jaoks murdelise ajastu sümbol. Ta suutis muuta oma nime sõnaliseks kaubamärgiks, mistõttu temast räägiti ja räägitakse siiani peamiselt eesnime kasutades. Kunstniku sulg lisas Enelini nimele salapärase värvingu, muutes selle ka vormiliselt kaubamärgiks, mis hakkas ehtima tema ateljeedes valminud rõivaid. 1990. aastate alguses uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse kohaselt kerkis Enelini nimi aastakümneid eestlaste mälus olnud Kalevi, Liviko ja Marati järel mainekuse pingereas neljandaks. Seda üksnes mõne põgusa tegevusaasta tulemusena. Sama järsk, kui oli Enelini tõus iseenda loodud glamuuritaeva pilvedele, oli ka tema langus ja ootamatu kadumine Maarjamaa pinnalt ligi kakskümmend aastat tagasi. 15. veebruaril 2011 Enelin suri, jättes lõpuni lahendamata kõik oma avalikkusele pakutud mõista-
M
is saab siis, kui üks tohutusuur rahasumma kantakse kellegi eksituse tõttu üle valele pangaarvele? Võiks arvata, et selle summa puudumist märgatakse üsna ruttu, summa tagastatakse, eksinu saab pragada ja asi ongi lahendatud. Nii juhtuks tänapäeval. 1990. aastate alguses, rublaaja lõpus käisid aga asjad mõnevõrra teisiti, ja muuhulgas sellest kõnelebki Avo Kulli viies romaan. Kuigi tegu on ilukirjandusliku fiktsiooniga, ei saa öelda, et sellel puuduks igasugune seos reaalses elus toimunud sündmustega. Toda segast aega mäletavale lugejale võib kogu see täiesti
Põhjala ristisõjad Eric Christiansen tõlkinud Marek Laane 420 lk, kõva köide 12.–14. sajandil vallutasid Rootsi ja Taani kuningad käsikäes Saksa Orduga endale Rooma paavsti heakskiidul uusi alasid Läänemere idakaldal. Eesti lugeja teab nende sõjakäikude sündmustikust vähem kui Vahemere maade ristisõdadest. Põhja-Euroopas sõdinud ristirüütlite vallutusretked olid aga märksa edukamad. Linnad, kirikud, tsunftid, linnused, mõisad, feodaalkord ja katoliiklus sündisid siin just nende sõdade tagajärjel.
Arc de Triomphe
1992. aasta detsembris pidid Enelini mannekeenid leppima vaid video- ja fotosessiooniga Pariisi kohvikute ees, sest moeetendust tegelikult ei toimunudki. FOTO PEETER LANGOVITS tused ning lahti rääkimata kõik temaga seotud legendid ja skandaalid. Just neist selles raamatus juttu tulebki.
Kurb lõpp
Aprillis 2014 sain Viljandimaal Saarepeedil Oru talu õuel kokku Enelini ema Maimuga. Oru talu oli Enelinile kuulunud viimane maine vara, mille ta testamendiga oma tütrele Margitile jättis. „Ene läks lõpuks ikka päris suureks, oli justkui vett täis. Neerud tal ei töötanud. Ta ei mahtunud enam ratastooli ära ega tulnud endaga kuidagi toime. Ma ei jaksanud teda tõsta. Enelin ei kannatanud enam kiirabiautoga sõitmistki. Pidin talle igal õhtul sooja villase teki peale panema. Süüa keetsin ka mina, ehkki Enelini elukaaslane Viktor aitas ka,” rääkis Maimu. „Varem olid mul loomad ka, aga nüüd on ainult rotid. Kui ma veel kanu pidasin, oli rottidel süüa laialt käes. Aga viimaks sõid nad jänesepojadki ära. Ükskord ründasid rotid isegi mind. Tulin majast välja õue, aga kukkusin. Mul on ju aeg-ajalt tasakaaluhäired. Sinna trepi ette ma terveks ööks pikali jäingi. Kirusin, et oli mul nüüd vaja õue minna. Kõplavars, mida ma kepi asemel kasutan, oli mul käes ja kui rotid tulid, hakkasin neid sellega udima ja eemale
peletama. Hommikul suutsin end kuidagi püsti ajada,” pajatas Maimu. „Panin siis rottidele mürki, aga siis tulid rebased, sõid surnud rotte ja kärvasid ise ka ära. Kaks suurt rebast oli.” Enelin puhkab nüüd Pärnamäel. Ema Maimu kinnitusel ikka selleks, et Margitil ja sõpradel oleks parem tema juures käia. „Kes teda siia Saarepeedile ikka oleks vaatama tulnud,” sõnas Maimu veekalkvel silmil. „Veel enne surma ütles Enelin, et 15. mail on talle tulemas üks suur-suur rahasumma. Aga ei näinud tema silmad seda ja Viktor ei ole enam ka sellest midagi rääkinud... Ju seda raha siis ei tulnudki.” Nende ema Maimu sõnadega raamat lõpebki, iseloomustades ülihästi Enelini kogu elu läbinud suurt lootust, et kohe-kohe tuleb suur raha, mis lahendab kõik probleemid.
Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid Peeter Raidla 216 lk, kõva köide
Ausammas enda eluajal Mihkel Mõisnik
ilmunud
uskumatuna tunduv lugu tihti tuttav ette tulla, ja põhjusega, sest midagi umbes sellist ühes Eesti väikelinnas toona tõepoolest juhtus. Nagu ikka, oli tegu kolossaalse kokkusattumusega, kui arutult suur summa sattus ekslikult, otsekui taevamanna parandamatu unistaja kätte, kes võttis nõuks paigutada see millessegi täiesti enneolematusse, Eesti vaatepunktist võib-olla võimatussegi. No tõepoolest, Hollywoodi mastaapides filmistuudio! Rahvusvahelised produktsioonid! Ausammas enda eluajal. Täide see unistus küll ei läinud, ent paljude sellega rohkem või vähem kokku puutunud inimeste elu pööras pea peale küll. Raamat jutustabki mitu sellesama
afääriga piirnevat või põimuvat lugu, mille tegelased püüavad ühel või teisel viisil viia ellu oma unistusi. Kes isiklikus elus, kes professionaalses, kes hoopis justkui mingis paralleelmaailmas. Ja mõistagi ei puudu võrrandist ka vahetevahel üsna keeruliseks kippuvad inimsuhted.
Ausammas Avo Kull 368 lk kõva köide
Erich Maria Remarque tõlkinud Viktor Tomberg 504 lk, kõva köide Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud kirurg Ravic leiab seal uue elu ja armastuse. Kui selgub, et linna on saabunud ka teda kunagi julmalt piinanud Gestapo ohvitser, otsustab ta mehe tappa. Remarque’i tippteoses arenevad okupeeritud Pariisis ühe inimese ümber nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan, romaani liikumapanev jõud on aga siiski autorile omane ja tema loomingut läbiv humanism.
Verevermed Mari Sajo 424 lk, kõva köide Armastus, ahastus, petmine, seks, vägivald, südamevalu, vihkamine, raha, alkohol ja narkootikumid. Kõik see paiskab lühikese ajaga segi Julia seni nii turvalise maailma. Pole vahet, kas selle põhjustab kellegi tahtmatu rumalus või lõpuni läbi kaalutud võigas plaan. Kõige kergem on olla valel ajal vales kohas ning armastada valesid inimesi. Mari Sajo teises romaanis tegutseb raamatust „Võõra õue peal” tuttav seltskond, aga aeg on edasi läinud ja fookus muutunud.
Kus sa olid, Adam? Heinrich Böll tõlkinud Anne-Mari Orntlich sari „Punane raamat” 160 lk, kõva köide Hitleri kunagine hiigelarmee on lagunemas ja demoraliseerunud, sõja lõpp on lähedal. Ometi korjatakse sõdureid rindele saatmiseks kokku nagu kurjategijaid, juute „evakueeritakse”, käib tulistamine ja pommitamine. Böll maalib oma romaanis pildi sõjast kui jadast idiootsustest, mõttetutest õnnetustest ja pentsikutest kokkusattumustest, mida seob omavahel ainult surm.
Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas Thorbjørn Egner tõlkinud Arvo Alas 98 lk, kõva köide Väike Morten Metsahiir oli Nukatuka metsas kõige pisem. Mis sa säärasest ikka tahad! Aga Morten oli hea ja usin hiir, kes tegeles ainult oma asjadega. „Oh! Oleksid kõik niisugused nagu mina,“ mõtles Morten. Aga nii see ei olnud. Kõige hullem nuhtlus oli rebane. Too luusis aina metsas ringi ja mõtles sellele, kuidas kõik endast pisemad loomad nahka pista. Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas on lugu toredatest metsaelanikest, kellega juhtub palju põnevaid seiklusi.
www.tnp.ee
Tänapäev
Nr 10 (88) 20. november 2014
Jäljed loomaaias
ilmunud Kuidas meil asjad käivad Anti Saar illustreerinud Alvar Jaakson 136 lk, kõva köide Vassel elab ühes mõnusas Eestimaa linnas koos ema, isa ja väikevenna Joonaga, kes on alles poole kolmene. Siin raamatus räägib ja näitab Vassel, kuidas nende peres asjad käivad – kuidas neil loetakse, kirjutatakse ja joonistatakse, süüa tehakse ja süüakse, õudusjutte räägitakse, tülitsetakse, päkapikke oodatakse, autoga sõidetakse, magama minnakse, ära eksitakse, jalgpalli mängitakse, külalisi vastu võetakse ja asju unustatakse.
Georg Aher
J
älgede järgi saab jälgida loomi. Ja inimeste tegusid. Ja ajalugu. Jäetud jälgede järgi tunneme oma suure kireva maailma asukaid ja askeldusi ning saame, kui vaevume, sättida oma samme siin ja praegu ning tuleviku tarvis targasti. Loomaaias tekitavad käiguradadele kõige tihedamaid jälgi külastajad – Tallinna loomaaias ligi pool miljonit jalapaari aastas. Loendamatul ja tänuväärseimal määral jalajälgi vajutavad puuride vahel, ees ja sees loomaaia argipäeva ja ajalukku tema töötajad alates talitajatest kuni tippjuhtideni. Terasele inimsilmale märgatavaid ja liigikaaslaste ninadele eriti põnevaid jäljetempleid ning mitmesuguseid muid jäljemõõtu märke loovad loomad ise – Tallinna loomaaias tubli tosin tuhat isendit enam kui pooletuhandest liigist. Loomaaed nähtusena jätab oma jälje inimkonnale, loodusele, maailmale kõige laiemas mõistes. Tallinna loomaaia 75 eluaasta jooksul on juhtunud igasugust. Seiku ja seiklusi, traagilist ja koomilist, isevärki ajajärke ja heade unistuste täitumisi. On olnud (ja on) imelikke inimesi ja imelisi inimesi. Erilistest, põnevatest, südameisse jäävatest elukatest rääkimata – õigupoolest ikka neistki rääkides. Sest ilma loomadeta poleks loomaaeda, ilma loomaaedniketa samuti. Nendest osapooltest kõneldes ei saa jätta meenutamata niihästi Tallinna loomaaia eel- ja kujunemislugu kui ka loomaaedade ning loomaaianduse arengut ja rolli inimnäolise kultuuri osana.
75 aastat ajalugu
Selle raamatu sisuks on sel aastal 75 aastaseks saanud Tallinna Loomaaia asukate ning seal töötanud ja töötavate inimeste lood. Kõik need elukad ja nende eest erineval viisil hoolt kandnud inimeste jäljed on siin lugeda ja vaadata. See on üks suur lugude raamat ühest kultuurist: loomaaia kultuurist. Need lood on loomadest läbi inimeste ja inimestest läbi loomade. Lood on ehedad ja emotsionaalsed, naljakad ja nukrad, just sellised nagu on olnud Tallinna Loomaaia 75 aastat. Üks on olnud ühine kõigile neile aastatele – see on lootus, et homne tuleb parem. Seda lootust on endaga kandnud nii juhid kui ka töötajad ja selle lootuse nimel on hirmsasti tööd rabatud kella ja kalendrit vaatamata.
Karupoeg Puhh. Maja Puhhi salu servas
Jääkarud Friida ja Nora maadlemas. Töö loomaaias tundub kõrvaltvaatajale romantiline ja näib olevat üks lust ja lillepidu. Natuke süüa loomadele, puur puhtaks ning võidki õhtuni loomi nunnutada. Väga paljudel inimestel on loomaaia tööst ja töötajatest enamvähem selline ettekujutus. Raamat „Loomaaia jäljerajad” peaks andma sellistele arvajatele tõepärase pildi elust loomaaias mõlemal pool puurivõret. Sellest elust jutustavad inimesed, kes aastakümneid loomaaia loomade heaks on tööd teinud. Nendest lugudest tuleb välja suur eneseohverdus ja pühendumine, olgu tegemist direktori, teaduri, loomaarsti, talitaja või mõne muu ametimehega. Jäljeread algavad sisuka ülevaatega loomaaianduse ajaloost, kaasa arvatud Tallinna loomaaia sünnilugu. Järgnevas kaheksas peatükis saame ülevaate loomaaias tegutsenud ja veel praegu toimetavate meenutuste, lõbusate ning vahel ka kurblike lookeste kaudu ülevaate loomaaia asukatest, nendega juhtunud juhtumistest, aga samavõrra isiksustest, kes Eesti loomaaiakultuuri loomises ja arendamises kaasa on rääkinud. Neid värvikaid isiksusi on olnud palju ja igaüks neist on oma muhedal või mõtlikul viisil jutustanud enda või oma loomade loo nii, et raamatu lugemist
alustanuna on seda raske käest panna. Aga raamatul on veel üks eripära. Seal on väga palju viiteid loomaaia dokumentidele või siis loomaaiast kirjutatud artiklitele. Autentsete dokumentide lugemine ajab aeg-ajalt südamest naerma või toob pisarad silma, sest inimlikku lollust on loomaaia ajaloo jooksul väljastpoolt ohtralt peale tunginud. Jääb üle ainult imetleda kahe hingelt suure mehe – Karoly Sterni ja Mati Kaalu visadust ja kannatlikust kõige sellega toimetulemisel.
Loomaaia teaduslik pool
Teiselt poolt tuleb imetleda nende järjekindlust loomaaia arendamisel selliseks maailmatasemel asutuseks ja haruldaste loomade paljunduskeskuseks, millisena teda praegu tuntakse. Tuntust on ta kogunud Euroopa naaritsa paljunduskeskusena ning oma suurepärase kaljukitsede ja uluklammaste kollektsiooniga. Viimane võib-olla paaril korral aastas loomaaeda külastavale inimesele erilist muljet ei avalda, küll aga paneb ahhetama iga loomaaeda külastava asjatundja. Puhkepäevadel loomaaeda tulnutele on siin kogu aeg põnevaid elukaid näha olnud, sest oma 88,6 ha territooriumiga ja 524 liigiga kuulub see kahtlemata Euroopa suurimate hulka. Seega peaks
FOTO MAAJA KITSING
ta rõõmu pakkuma nii asjatundjale kui ka niisama ajaviidet otsivale inimesele. Kuid on üks eriline rühm külastajaid kelle ehe rõõm loomadest ja loomadega suhtlemisest iga loomaaia inimese suule naeratuse toob: lapsed. Laste heaks on Tallinna loomaaed palju teinud ning üpriski palju sellest tööst on ka jäljeradadena raamatusse jõudnud. Kindlasti leiab nii mõnigi lugeja raamatust loomaaiast tuttavaks saanud inimeste pilte. Mõnele meenub lapsepõlv mõnele lastega koos loomaaias veedetud päev. Raamat pakub põnevat lugemist nii neile, kes on loomaaiaga tihedamalt seotud olnud kui ka neile, kes soovivad enam teada loomaaia telgitagustest, ajaloost ja eeskätt seal töötanud ja töötavatest inimestest nende oma lugude kaudu.
E
esti televaatajaid saatesarjas „Appi tuleb selgeltnägija” oma võimetega imestama ja imetlema pannud Ilona Kaldre on nüüdseks juba kauaaegne tuttav miljonitele televaatajatele Ukrainas, Lätis ja Venemaal mitme järjestikuse venekeelse „Selgeltnägijate tuleproovi” võitjana ja selle jätkuna ülemaailmse tuleproovi hõbemedali pälvinud finalistina, samuti saatesarjas „Juurdlust toimetavad sensitiivid” osalenud eksperdina, kelle erioskuseks on võime leida üles kadunud inimesi, kus nad ka poleks, ja senimaani eksimatult tajuda, kas otsitav on elus või surnud. Koostöös politseiga (enamasti Ukrainas, kuid mõne uurimise
puhul ka Eestis) on ta aidanud lahendada mitukümmend kuritegu ja selgust luua ühtekokku saja viiekümnes seni seletamatus juhtumis.
Skeptikud ja uskujad
Skeptikutele, kes selgeltnägemist kohe kuidagi ei usu ja arvavad ekraanil nähtu hookuspookuseks, on Ilona Kaldre lugematuid kordi korranud: „Olen alati austanud ja austan iga inimese õigust vaadata või mitte vaadata, uskuda või mitte. Skeptikuid jätkub alati ja kõikjal, minu asi ei ole neid ümber veenda. Telesaadetesse läksin selleks, et ise teada saada, kes ma olen. Ma sain aru, et näen, tean, tunnen pisut enam kui teised inimesed. Igal inimesel on oma tundlikkuse lävi. Minu jaoks oli tähtis
mõista oma annet, saada teada, kas seda saab kuidagi seletada ja kas minu annet saab kasutada. Kas saan sellega kellelegi kasulik olla. Just sellepärast otsustasin panna end proovile sensitiivide jõukatsumistes. Meil kõigil tasub õppida mõistma oma võimeid ja võimalusi.”
Inimene meie hulgast
Raamatus „Selgeltnägija Ilona Kaldre tuleproovid” avab Ilona Kaldre, kes lisaks selgeltnägija staatusele on tütar, õde, ema ja abikaasa, ukse oma hingemaailma, lubades lugejal piiluda ka sügavatesse hingesoppidesse. Kuidas on lapsepõlv, kooliaeg ja hilisem elu teda suunanud selgeltnägemise maailma, millistes olukordades ja kuidas on sel-
A. A. Milne tõlkinud Valter Rummel 280 lk, kõva köide Raamat sisaldab mõlemat Puhhi seikluste osa: „Karupoeg Puhh” ning „Maja Puhhi salu servas”. Armastatud lasteraamatu uus väljaanne ilmub eesti keeles esimest korda koos E. H. Shepardi värviliste illustratsioonidega.
Roosad inglid Reeli Reinaus 212 lk kõva köide Oksad peksid neile valusalt vastu nägu. Maapind oli kohati mudane ja libe ning tüdrukud olid juba mitu korda libisenud ja kukkunud. Neiud ei teadnud, kui palju maad nad olid juba läbinud või kui palju oli veel minna. Pilvise taeva tõttu oli metsas suurte puude all niigi hämar, kuid kusagil nende peades tiksus teadmine, et ühel hetkel läheb veel pimedamaks ja siis ongi juba öö käes. „Roosad inglid” on raamat tüdrukute sõpruskonnast, kellega juhtub palju põnevaid seiklusi.
Siia teid jätan Loomaaia jäljerajad. Tallinna loomaaia lood ja inimesed Piret Mäeniit 360 lk, kõva köide
Selgeltnägija ja selgeltnägemine Monika Perl
3
geltnägemine nii teisi kui ka teda ennast aidanud. Ilona Kaldre mõtisklused ja soovitused aitavad leida lahendusi nii mõnelegi murele ja probleemile. Lisaks soovitustele ja nõuannetele saab lugeja võimaluse ka ühe soovi täitumiseks, järgides selleks näpunäiteid raamatu viimasel kahel leheküljel.
Selgeltnägija Ilona Kaldre tuleproovid Ilona Kaldre, Piret Mäeniit 138 lk, kõva köide
Jonathan Tropper tõlkinud Jana Linnart 346 lk, pehme köide Judd Foxmanil on elu, mida ta alati arvas end elavat. Hea töökoht, armastav naine ja täiuslik maja eeslinnas. See tähendab, see kõik on seni, kuni ta tuleb koju ja leiab oma naise voodist koos oma ülemusega. Tõestamaks, et asjad võivad alati minna hullemaks, kutsutakse Judd lapsepõlvekoju – koos kõigi teiste äärmiselt mitte toimiva perekonna liikmetega –, et leinata äsja surnud isa. Seitse päeva kõik koos kodus, kus keegi ka varem omavahel läbi ei saanud...
MemoRandom Anders de la Motte tõlkinud Ene Mäe 372 lk, pehme köide David Sarac haldab Stockholmi politsei luureüksuses salajasi informaatoreid. Tema suurim töövõit on väga kõrgel positsioonil informant koodnimega Janus. Kui aga David ülesande täitmisel insuldi saab ja autoavariisse satub ning pärast seda mõni nädal hiljem ärkab, ei mäleta ta kahest viimasest aastast mitte midagi. Nüüd tuleb tal enda ja oma informaatoritevõrgu kaitseks Janusega uuesti kontakt luua.
4
www.varrak.ee www.grenader.ee
Varrak Grenader
ilmumas Karmi elukroonikat. I osa Sõjapäevilt (september 1943‒ oktoober 1944) Aksel Mõttus 272 lk, kõva köide Eesti ühe tuntuima metsavenna Aksel Mõttuse päeviku I osa, mis jutustab mälestusi sõjaperioodist. Saame ülevaate mobilisatsioonist, väljaõppest Debica Heidelaagris ja kogemustest Bad Tölzi SS-junkrutekoolis, Neveli rinde perioodist ja kaitselahingutest Eestis. Raamatule lisab väärtust Mõttuse oma käega visandatud lahinguskeemid.
Kuramaa 1945. Eesti Laskurkorpuse viimane lahing Hanno Ojalo 232 lk, kõva köide 8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähelepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid. Raamat annab ühtlasi laiema ülevaate Saksamaa ja NSV Liidu vahelisest jõukatsumisest Kuramaa kotis aastatel 1944– 1945, kuuest suurest Kuramaa lahingust ja näitab ka lätlaste rolli nii siin- kui ka sealpool rindejoont. Juttu tehakse ka
eestlastest Saksa poolel – eesti noortest lennuväeabilistest –, kes aitasid kaitsta Läti sadamalinnu punakotkaste õhurünnakute eest ja kellest suurem osa pääses ime läbi alles kapitulatsioonihetkel viimaste laevadega Saksamaale. Selle raamatuga lõpetab kirjastus Grenader triloogia, mis kajastab Punaarmees sõdinud eestlaste osalusel peetud Teise maailmasõja lahinguid – seni on ilmunud „Tallinna lahing 1941” (2013) ja „Velikije Luki lahing. Eesti Laskurkorpus Velikije Luki operatsioonis 1942–1943” (2014).
Riipalu. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika Heino Prunsvelt 400 lk kõva köide Raamat Harald Riipalust annab kroonika vormis ülevaate Eesti ühe legendaarseima ohvitseri eluteest, kes Auvere ja Sinimägede lahingute eest suvel 1944 pälvis Saksa kõrgeima sõjalise aumärgi – Raudristi Rüütliristi. „Ega see Rüütlirist mulle pole, see on minu rügemendile,” teatas Riipalu tagasihoidlikult oma tunnustuse kohta. Raamat on illustreeritud rohkete varem avaldamata dokumentide, kaartide ja fotodega. Lisana on toodud Harald Riipalu koostatud ajalooline ülevaade 36. Rindekaitsepataljoni lahinguteest Stalingradi rindel. Lugeda saab ka artikleid, mis ilmunud nii sõjaaegses kui ka pärastsõjaaegses pagulasajakirjanduses.
Heino Prunsvelt (1960) on seni avaldanud kaks raamatut Eesti Rüütliristi kandjatest ja aastal 2013 ilmunud teose Sõjasurmad 1939–1945. Autor kuulub aastast 2000 Saksa Faleristide Ühingusse ja on avaldanud faleristika-teemalisi uurimusi nii seltsi väljaandes Orden und Ehrenzeichen kui ka teistes väljaannetes. Aastal 2012 osales ta sõjaajaloo konverentsil „Harald Riipalu 100” temaatilise ettekandega.
PALLAS 2014 Eesti kunstikalender Spiraalköites seinakalender kinkekarbis 12 pilti, riputusaas Kalendaarium, mis sisaldab lipu- ja tähtpäevi, päikesetõuse ja -loojanguid ning kuufaase.
NAVITROLLA 2014 Spiraalköites seinakalender kinkekarbis 12 pilti, riputusaas. Eesti maali- ja graafikakunstniku Navitrolla isikupäraste piltidega kalender. Navitrolla tööde eeskujudeks on peetud talupojakunsti, zen-budistlikku maailmakäsitlust ja tänapäevast koomiksikunsti. Tema töödele on iseloomulikud lihtsad olustikulised motiivid. Iga Navitrolla töö on lühike puändiga lõppev lugu. Kalendris on 12 pilti ja autoriga koostöös kujundatud kalendaarium, mis sisaldab lipu- ja tähtpäevi, päikesetõuse ja -loojanguid ning kuufaase.
Nr 10 (88) 2 (71) 20. november 29. märts 2013 2014
Kuidas Briti luure murdis Hitleri saadiku 1941.
aasta 10. mail hüppas Kolmanda Riigi asefüürer Rudolf Hess Šotimaal Renfrewshire kohal langevarjuga lennukist välja, et kohtuda Hamiltoni hertsogiga, kes näis olevat kohane vahetalitaja rahu sõlmimiseks Briti valitsusega. Pärast kinnipidamist Londoni Toweris viidi ta 20. mail koodnime Z all üle Aldershoti lähedale Mytchett Place’i. See mikrofonide ja helisalvestitega varustatud maja, mida valvas pataljon sõdureid, hakkas kandma nimetust „laager Z”. Churchilli juhtnöörid nägid ette Hessi range isoleerimise ja kõikvõimalike jõupingutuste rakendamise, et hankida temalt ükskõik millist Teise maailmasõja käiku muuta võivat informatsiooni. Järgnenud kuude jooksul peeti maha psühholoogiline heitlus dünaamilise psühholoogia uudsetele freudistlikele võtetele toetuvate luureohvitseride ja Hitlerist juuksekarva kaugusel seisnud inimese vahel. Stephen McGinty paneb dokumente ning tollaseid ettekandeid, päevikuid, kirju ja märgukirju kasutades tükkhaaval kokku paeluva jutustuse Inglismaa häärberis ette mängitud klaustrofoobiast, paranoiast ja vastaspoole ülekavaldamisest. „Laager Z” on n-ö lukusta-
Stephen McGinty on The Scotsmani auhindadega pärjatud ajakirjanik. Ta on töötanud ka Londonis Sunday Timesis ja Glasgow Heraldis. Tema esimest raamatut „Mässumeelne preester” (2003) nimetas Daily Telegraph „aasta kõige uskumatumaks põnevuslooks”. Ta on kirjutanud ka raamatud „Churchilli sigar” (2007) ja „Tuli öös: Piper Alpha katastroof” (2006).
tud toa mõistatus ja selleks lukustatud toaks on ühe mehe mõistus, mille kohta keegi ei oska kuigivõrd kindlalt öelda, kas see on ikka täie tervise juures.
Laager Z. Rudolf Hessi salaelu Stephen McGuinty 328 lk, kõva köide
www.atlex.ee
Atlex
Muhe põnevuslugu Tartust S ee ei ole hokiraamat. Ammugi mitte. „Hokimängija Tartu linnamüüril” on linnaöös lahti rulluv põnevik heast ja kurjast, mis räägib keskealise mehe mõistusevastasest rännakust endisaegset Tartut ümbritsenud linnamüüri trassil. Lugu kulgeb algusest peale kergelt ja humoorikalt. Kunagi minevikus Tartust põgenenud peategelane Lepi on jälle kohal sooviga linn endale tagasi võita. Sisemistest deemonitest vabanemiseks otsustab mees sooritada väga erilise teo – ringkäigu Tartu kesklinna ümbritseval müüritrassil. Hinnaalandusi Lepi endale ei tee, ta läbib võõraid hoove ning ületab korrusmaju, muuhulgas ka botaanikaaia palmihoone. Peategelane tunneb end „müüriserva pidi Tartut lahti kaanetava konserviavajana” ning loodab kaane alt leida lapsepõlve puhtad väärtused ja sisemise priiuse. Kuna teekond on üliohtlik, kannab Lepi seljas hokiturvist, hirmude vähendamise eest hoolitseb alkohol. Jah, peategelane on jommis, sest vastasel juhul ei tuleks tema „müürileminek” kõne allagi. Eesmärk kas alistub või mitte, vahepealset võimalust ei ole, sest iseendaga sõlmitud püha lepingu tingimused on jõhkrad. Vaatamata esmapilgul uskumatule seiklusele jääb lugu reaalsuse piiresse. Ometi mahuvad fantaasiarikastesse kõrvalepõigetesse peategelase ladusad dialoogid näiteks ordurüütli ja Peeter Iga. Nihestatus ajaloo ja tänapäeva vahel on teadlik ja mänglev. Põhjasõda ja lin-
Keskaegne Vene värav tänapäeva Tartus.
na mitmekordne hävimine väljuvad ajalooõpiku kaante vahelt ning ärkavad paljude teiste põnevate sündmuste keskel ellu, samuti on raamat täis vürtsikaid meenutusi peategelase minevikust, nõukogude perioodi lõpust ja vaba Eesti algusest. Kirjapandus on sada protsenti Tartut – kõva ja positiivne süst kõigile neile, kes seda linna oluliseks ja kalliks peavad. Soe, lugupidav ja vaimukas tekst sünnitab justkui elu etteheitena öösse sellised kummalised karakterid nagu Toome poe laps, unenäoline luuletaja ja botaanikaaia rahaahne valvur. Raamatus on olulisel kohal fototöötlused, mis suures osas ei illustreerigi lugu, vaid on väärtuseks omaette. Voo-
laid rekonstrueerib linna julgelt ning lugeja silme ette kerkivad täiesti ootamatud vaated. Kuidas näeks Toomemägi välja, kui puude vahel leiduks Moskva rondeel ja Pikk Hermann? Kuidas oleks, kui botaanikaaia kõrval seisaks endiselt Vene värav või ristaks Küüni tänavat linnamüür?
Hokimängija Tartu linnamüüril Juhan Voolaid 140 lk pehme köide
ilmumas Aastaraamis Tartu Juhan Voolaid 104 lk kõva köide Pildistava kirjaniku fotoalbum ei ole turismiameti tellimusel kaante vahele "visatud" kiirtöö. Kui tavaliselt leiab linnaalbumis inimesed vaatamisväärsuste taustal, siis siin on asi vastupidi ning materjalile lähenetakse elusolendite põhiselt, olgu selleks siis inimesed, loomad või linnud. Albumi iga pilt jutustab oma lugu, kalendriaasta pikkune fotorännak sisaldab nii uduseid varahommikuid kui kuldseid loojanguid, leidub uputust Emajõel ja päikeselõõska, tuisku ning jääpurikaid. Tihtipeale on piltidesse kootud krutski, nii jahivad Vjatško ja Meelis seekord ordurüütlite asemel võililli ning Raekoja platsi purskkaevus ujuvad krokodillid. Huvi pakuvad ootamatud linnavaated. Tartu kesklinn on ühtäkki kui roheline laas, Raekoda mattub sügispuude vahele ning Kesk tänava keelumärgid vastanduvad riigilippudele. Albumi seovad tervikuks igat peatükki ehk kuud sissejuhatavad toredad tekstid, mis on kohati ainest ammutanud piltidelt. Tutvume isikuga, kelle mõtted on nii selged, et udu nende peale ei hakka ja saame teada, et ülikooli peahoone kõige vasakpoolne sammas on elus. Üks Tartusse eksinud mees püüab leida midagi, mida pole veel üles leitud, ent ehk ei peagi ta kaugemalt otsima kui sellesama fotoalbumi kaante vahelt.
ilmunud Hommikud ringis ehk väike HAH-raamat Head Algused Hommikuks Maret Melts 104 lk, pehme köide Juba ammu ei jaotu lasteaiapäev tundidega määratletud matemaatika, emakeele või kunstitegevusteks. Lasteaiaõpetaja seada on, kuidas ja kui palju need erinevad õpivaldkonnad väikese inimese lasteaiategemistesse põimida. Mäng on mudilaseks olemise põhiosa ja mänguline õpiviis igale pisipõnnile jõukohane. Raamatu neljas peatükis leiad erinevaid teemalahendusi, kus lasteaialaste hommik on kokku seotud ühtseks mänguliseks tegevuseks, mis erinevate tegelaste, õpetaja ja õpetaja abi kaasabil läbi mängitakse. Laste mängukaaslasteks saavad Aia-Aadu, mutt Miku, vihmauss Vambula, Prügitondu jpt, kellega koos seigeldes uusi oskusi omandatakse. Oluline on mõelda välja põnev lugu, mille abil lapsi tegutsema panna. Ka hommikuringile järgnevad tegemised on osake sellest loost. Loopõhine teemaarendus aitab lasteaialapse päeva ja nädala ühtseks põnevaks tervikuks muuta, mis üheskoos ringis tegutsedes lahti harutatakse. Ringideks jaotub ka raamatu materjal: sügise-, talve-, kevade- ja suveringid. Ühtekokku leiad siit 26 lugu, mille teemadeks on aed, põld, mets, veekogud, veeloomad, tervis, meeled, taaskasutus, 112, taevakehad ja liiv. Lisaks leiad raamatu lõpuosast 15 näidisplaani lasteaianädala eesmärkide ja sellest lähtuvate tegevustega.
www.tea.ee
TEA Kirjastus
Nr 10 (88) 20. november 2014
ilmumas Eesti saun. Saun ja saunakombed meie pärimuskultuuris Tamara Habicht 240 lk, kõva köide „Eesti saun” on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat saunast ja saunakombestikust meie pärimuskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest, saunast kui elamust, sauna ja rahvameditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Eraldi on esile toodud saunafolkloori omapärased osad – tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud. „Saun on vaese mehe tohter,” ütleb vanasõna.
Päkapikk Jäsper Urve Tinnuri sari „Lapse oma raamatukogu” 24 lk, kõva köide Urve Tinnuri jõulujutu kangelaseks on üks eriline päkapikk, kelle nimi on Jäsper. Sel ajal, kui teised päkapikud laste kirju loevad ja usinasti jõulukinke pakivad, saab Jäsperist hoopis värsisepp. Jäsper on nii ametis luuletamisega, et ei pane tähelegi, millal jõulud saabuvad. Aga ometi on tal kõigile vahva üllatus... Lisaks jutule leiab siit raamatust ka lustakaid luuletusi.
Käsitööraamat lastele. Džungli- ja safariloomad 96 lk, kõva köide Meeleolukas ja värvirikas käsitööraamat õpetab valmistama käepärastest vahenditest vahvaid ning lustakaid loomi, kes elavad džunglis ja savannis. Raamat on mõeldud eri vanuses lastele. Väiksemaid abistab ema, isa või õpetaja, suuremad saavad oma käsitööoskust arendada iseseisvalt, sest joonised ja tööjuhised on lihtsad ja ülevaatlikud. Raamatus on ka lõikelehed. Käsitööraamatu juurde kuuluvad postrid – „Džungliloomad” ja „Safariloomad”. Postritel kujutatakse loomi väga tõetruult ja iga looma juures on teda kujukalt iseloomustav lühike kirjeldus, et lapsed oma teadmisi laiendada saaks. Fantaasiarikas „Käsitööraamat lastele” sobib suurepäraselt ka kingituseks.
Salvador Dalí ja sürrealism Eestis Ants Juske sari „Tuntud & tundmatu” 232 lk, kõva köide Autor Ants Juske on keskpunkti seadnud end geeniuseks pidanud kunstniku Salvador Dalí elu ja loomingu, rõhutades seejuures Dalí maalitehnilist meisterlikkust, rikkalikku kujundikeelt, suurt lugemust ja erinevate kultuuride tundmist. Ants Juske käsitleb sürrealismi ka laiemalt, näitab selle voolu seost psühhoanalüüsiga ja rühmituse poliitilisi avaldusi. Dalí looming on mõjutanud ka Eesti kunstnikke. Raamat on pühendatud Ilmar Laabani mälestusele, keda Ants Juske nimetab sürrealismi maaletoojaks. Autor annab ülevaate Dalí retseptsioonist Eestis alates Ilmar Laabanist ning lõpetades Raivo Kelomehega. Teos on illustreeritud Dalí olulisemate teostega.
Meie fantastiline Maa – kõik, mida peaksid teadma „M
eie fantastiline Maa” ilmub menuka „Fantastilise maailma” sarja uue raamatuna. See on tänapäevane, köitev ja hariv teatmeteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lastele kui ka teadmishuvilistele täiskasvanutele. Raamat on ka suurepäraseks abimeheks kooliõpilastele nii igapäevases õppimises kui referaatide tegemisel. Miks me vajame teadmisi planeedist Maa, millel elame? Kuidas Maa tekkis? Mida peidavad endas mäed? Mis paneb vulkaanid purskama? Miks on maakeral mõnel pool väga kõrged ja teisal väga madalad temperatuurid? Mida kujutavad endast äikesetormid ja orkaanid? Kuidas mõjutavad ookeanid elu Maa peal? Milline on süvameri? Kuidas vihmametsad looduslikku tasakaalu hoiavad? Milliseid looduse saladusi varjab endas rannik? Kas meie Maa on ohus? Milline on inimese osa looduse ja ümbritseva keskkonna hoidmisel? Kõigile nendele küsimustele leiab lugeja vastuse raamatust „Meie fantastiline Maa”. Enam kui 500 rohkelt illustreeritud lehekülge käsitlevad olulisi ja läbi aegade huvipakkuvaid teemasid meie Päikesesüsteemi ja planeet Maa tekkimisest, äärmuslikest nähtustest maakeral, ilmast ja selle kujunemisest, vulkaanidest, mägedest ja mineraalidest ning fossiilidest, samuti polaaraladest, vihmametsadest, ookeanidest, rannikust ja keskkonnakaitsest ning muust huvitavast. „Meie fantastiline Maa” võimaldab omandatud teadmisi proovile panna viktoriinides, sest küsimuste-vastuste
ilmunud Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat koostanud Eve Leete 236 lk, kõva köide Juurdetrükk „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatus” toovad lugejani närvikõdi kollid, tondid, nõiad, moondajad, tulnukad ja teised salapärased tegelased. Raamatus on palasid nii tänapäeva autoritelt kui ka eesti rahvaluulest. Siin on lugusid, luuletusi, muinasjutte ja muistendeid nii lähiminevikust kui ka aastasadade hämarusest. „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat” on ühtlasi teatmeteos, milles on ka valik sõnaseletusi ning erinevad registrid.
Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat
Illustratsioon raamatust.
NASA
varamu ja soovitatud praktiliste tegevuste valik on rikkalik. Raamat õpetab meid ka oma planeeti paremini hoidma ja kaitsma.
Meie fantastiline Maa Vulkaanid. Fossiilid. Vihmametsad. Ilm. Polaarmaad. Ookeanid 512 lk, kõva köide
Samas sarjas on varem ilmunud • Faktide fantastiline maailm Maa ja kosmos. Ajalooline elu. Loomad. Ajalugu. Teadus • Ajaloo fantastiline maailm Samuraid. Viikingid. Vana-Kreeka. Püramiidid. Muumiad. Maadeavastajad • Loomade fantastiline maailm Dinosaurused. Röövlinnud. Lemmikloomad. Maod. Kiskjad. Ohustatud liigid • Teaduse fantastiline maailm Leiutised. Loomad. Inimene. Taimed. Kosmos. Kuulsad teadlased
Armulugu Antarktikaga
„E
esti polaarkirjandusse on lisandunud uus ja huvitav lugemisvara. Autor on Eesti kõige entusiastlikum ja viljakam polaaruurija ning kauaaegne Antarktika tutvustaja meie avalikkusele. Lugesin raamatu käsikirja suure huviga, leidsin sellest nii mõndagi, mida ma Antarktikast veel ei teadnud. Soovitan raamatut kõigile, eriti noortele, et nad mõistaksid, mida kujutab endast Antarktika ja kuidas sinna kohale jõutakse, ning saaksid teada sedagi, et Eesti inimesed tegutsevad seal juba aastakümneid ja ka praegusel ajal. Antarktika sarnaneb kõrgmägedega, sest ka seal on ülekaalus meie kolm lipuvärvi – sinine taevas, mustad või tumedad kaljud ja valge lumi. Raamat võiks olla teejuhiks maailma kõige vähem tuntud, kuid ka kõige võimsama ja kaunima osa avastamisel.” (Vello Park, Eesti Polaarklubi president aastatel 2003–2014) Populaarses „Tuntud & tundmatu” sarjas äsja ilmunud raamatu „Armulugu Antarktikaga” autor Enn Kaup on nelja aastakümne kestel tegelenud Antarktika järvede ökoloogia uuringutega ja osalenud üheksas Antarktika ekspeditsioonis, mille on korraldanud erinevad riigid. Ühtekokku on ta ekspe-
5
Illustratsioon raamatust.
FOTO ENN KAUP
ditsioonidel viibinud Antarktikas üle kolme ja merel üle kahe aasta. Antarktikat kui inimkonnale olulist, kauget ja kaunist, ent laiemalt vähetuntud piirkonda peab käesoleva raamatu autor väga kalliks. Ta on teosesse koondanud kõik olulise selle erilise, kuid paljuski tundmatu maailma loodusest, oma tööst sealsetel järvedel ning elust, olust ja inimestest nii Antarktikas kui ka kaugetes lõunapoolkera maades,
kust algasid ekspeditsioonid Lõunamandrile. Lugeja saab ülevaate Antarktika jäisest olemusest, karmist ilmastikust, avastamise ajaloost ja eestlaste osast Lõunamandri uurimisel. Raamat on illustreeritud atraktiivsete fotode ja ülevaatlike kaartidega. „Antarktika vapustab – see on lõputu tundmatuse tunne,” kinnitab akadeemik Jüri Martin. Tuntud Briti polaaruurija Ernest Shackleton on öelnud, et polaarmaad vallutavad seal käinud inimeste südamed erilisel moel, mida ei mõista need, kes pole kunagi tsivilisatsiooni keskelt lahkunud. Andres Tarand lisab, et see raamat avab kõigi lugejate silmad ja südamed ning aitab neil Antarktika karmi ilu mõistma hakata.
Armulugu Antarktikaga. 9 ekspeditsiooni Lõunamandrile Enn Kaup sari „Tuntud & tundmatu” 232 lk, kõva köide
koostanud Olivia Saar 212 lk, kõva köide Juurdetrükk „Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat” on mahukas jutu- ja luulevalimik, milles on 138 kõige oodatumat eesti unejuttu ja -salmi 19. sajandist kuni tänapäevani, eesti rahvalauludest kuni just selle kogumiku jaoks kirjutatud lugudeni. „Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat” on ühtlasi teatmeteos, milles on ka erinevad registrid.
Abrakadabra. Suur võlukunstiraamat. Trikimeistri A B C Karolin Küntzel 160 lk, kõva köide Igaühte võluvad mustkunstitrikid, aga mustkunstnikuks ei sünnita. Küll aga saab mustkunsti õppida. Selleks tuleb kõigepealt teada, mis on triki taga. „Abrakadabra. Suur võlukunstiraamat. Trikimeistri A B C” on parim abimees trikimeistriks õppimisel. Lisaks hulgale fotodel sammsammult kirjeldatud trikkidele leiad siit ka mustkunstimeistrite nõuandeid, kuidas neid trikke kõige mõjusamalt esitada. Mingit erilist varustust vaja ei lähe, kõiki trikkideks tarvilikke asju on sul kindlasti kodus olemas, ja mida ei ole, seda saab valmistada. Raamatu lõpus on rohkesti kasulikke näpunäiteid trikivarustuse meisterdamiseks ja haaravate võluetenduste korraldamiseks.
Arne Oit. Siin on see laul Valter Ojakäär sari „Tuntud & tundmatu” 160 lk, kõva köide „Arne Oidi laulud on haruldaselt meloodilised, kirjutatud südamest südamesse, nende kullaproov on väga kõrge.” (Eri Klas) Raamatu autor, Eesti muusikamaailma grand old man Valter Ojakäär käsitleb detailirohkelt ja muhedalt meie armastatud helilooja ja akordionisti Arne Oidi eluteed ning annab faktitäpse ulatusliku ülevaate tema erakordsest loomingust. Keeruline on nimetada Oidi tuntumaid laule, sest neid on liiga palju. „Suveöö”, „Unustuse jõel”, „Minu südames sa elad”, „Me pole enam väikesed”, „Mis värvi on armastus”, „Tsirkus” ja „Kui ootab sadam” võivad tulla meelde esimestena, kuid sama armastatud ja väärtuslikke laule on veel kümneid teisigi. Raamat on illustreeritud rikkaliku pildimaterjaliga.
6 ilmunud A. Kirjad Mihkel Nummert 192 lk, kõva köide Mihkel Nummerti esikromaani võib kõige lühemalt kokku võtta sõnadega, et tegu on teosega, mis kõneleb hea ja kurja võitlusest – seda ka inimese enda sees – ning mille eesmärk on näidata, mis juhtub, kui müürid inimeste vahel kasvavad ületamatult kõrgeks.
Minu viimane raamat Andrus Kasemaa 168 lk, kõva köide Igatsuste neem. Üksilduse saar. Armastus pudelipostiga. Andrus Kasemaa uus romaan algab armastusjanuse minategelase õnneliku leiuga saarerannast – pudelipostiga leitud kiri Sigridilt, Rootsi tütarlapselt. See vallandab terve fantaasiaküllaste mälupiltide ahela, viib peategelase tagasi ajas rändama, meenutama oma keerulisi kooliaastaid, igavusega täidetud ülikooliaega ja mässumeelest kantud sõjaväeteenistust, mis päädib hullumajas.
Ei maa ega meri Anne von Canal tõlkinud Piret Pääsuke 192 lk, pehme köide Kui mitu korda jaksab üks mees oma elus kannapöörde teha ja uuesti alustada? Kümnendal pulma-aastapäeval selgub üks tõsiasi, mille peale Laurits katkestab suhted oma vanematega ning otsustab koos naise ja kooliminekueas tütar Liisiga kolida Tallinnasse, kust on pärit tema naise Silja vanemad. Uus elu hiljuti taasiseseisvunud Eestis hakkab kenasti sujuma, kuni saabub septembriöö 1994… Anne von Canali debüütromaan on pühendatud parvlaev Estonia hukkumise 20. aastapäevale.
Pariisis peidus Corine Gantz sari „Varraku ajaviiteromaan” tõlkinud Tiiu Loog 344 lk, kõva köide Pärast abikaasa surma ähvardab Anniet pankrot, ent ta ei suuda kuidagi loobuda oma kodust ja pelgupaigast – armsast majast Pariisi südames. Ainsaks lahenduseks on leida üürilised. Pikajalgne endine modell, kes põgeneb vägivaldse abikaasa eest, habras noor naine, kes mängib mõttega enesetapust ning vihaleajav sinivereline prantsuse mees muudavad peagi Annie elu viisil, mida ta poleks iial osanud ette kujutada. Kui Annie leiab end alul vastumeelselt, kuid seejärel üha kindlamalt tegelemas oma üürnike aitamise ja nende elu korraldamisega, märkab ta peagi, et võib selle käigus leida ka iseend.
1Q84 3. osa Haruki Murakami tõlkinud Margis Talijärv 440 lk, kõva köide Haruki Murakami „1Q84” kolmas ja viimane raamat on nõudlik teos oma kangelaste ja lugejate vastu, oodates neilt nii kannatlikku meelt kui ka süüvimisvõimet. Sest ainult neile, kes on kaalunud igat oma sammu ja tulnud võitjaks lahingus iseendaga, avaldatakse lõpuks, mis on kasside linn, kes on tillukene olend ja kas kahe kuuga Väikeste Inimeste maailmal on olemas ka väljapääs või siiski mitte.
www.mlraamat.ee www.varrak.ee
Varrak Varrak Raamat Maalehe
Nr 10 (88) 2 (71) 20. november 29. märts 2013 2014
Raamat julmuse eskalatsioonist Toomas Kall tõlkija
K
as tõesti on tarvis, et Leninist ilmub eesti keeles veel üks raamat? Eriti pärast kogu seda hulka, mida temast vahepealsed viiskümmend aastat lugeda oli. Tõsi küll, nõukogude ajal Lenini kohta kirjutatud panegüürikat tuleb võtta koefitsiendiga, sest kui seal oli ka tõde, siis kaugeltki mitte kogu tõde. Aga näiteks pärast Robert Service’i „Leninit”, mis ilmus eesti keeles Matti Piirimaa tõlkes aastal 2002, võiks tõesti öelda, et aitäh, härra Mletšin, aga meile, eestlastele, Leninist selleks korraks aitab. Õnneks ei paku Leonid Mletšin, „Brežnevi” ja „Andropovi” autor, seekord biograafiat traditsioonilises tähenduses. „Lenin. Venemaa võrgutamine” on pigem katse kirjeldada Lenini tegevuse kaudu neid suuri muutusi, mis tabasid Venemaad 20. sajandi esimesel veerandil, näidata Lenini ideede ja tegevuse ühelt poolt kannustavat, teiselt poolt aga laostavat mõju vene inimesele ja Vene ühiskonnale. Mletšin käsitleb Lenini ja bolševike poliitikat kui rahva pidevat võrgutamist: „1917. aasta sügisel lubas ta Venemaale just seda, millest unistas rahva enamik. Ühtedele rahu, ja otsekohe. Teistele maad, ja tasuta. Kolmandatele korda ja tugevat võimu selle kaose ja hävingu asemele, mis oli tulnud pärast Veebruarirevolutsiooni. Ja kõigile kokku – elu korraldamist võrdsuse ja õigluse alusel. Nende loosungite võluväele oli võimatu vastu seista.”
Mittepoliitikutest kaasaegsete mälestused
Vastutustundlikud poliitikud ei saanud endale säärast ohjeldamatut populismi lubada ja… kaotasid. Aga Mletšin ei kirjuta ainult poliitikast. Ja kuigi oma koht on raamatus ka kolmnurgal Lenin-
Leonid Mletšin 2013. aasta Prima Vistal Tartus. Krupskaja-Armand – ei saa ju lugejate olulisele osale pettumust valmistada! – annavad teosele palju juurde just Lenini mittepoliitikutest kaasaegsete mälestused. Zinaida Hippiuse, Pitirim Sorokini, Ivan Bunini, professor Juri Gotje, parun Aleksei Budbergi ja paljude teiste, peamiselt haritlaste ning sõjaväelaste, aga ka näiteks Aleksandra Kollontai ja Feliks Dzeržinski päevikumärkmed kajastavad maailmasõjast, revolutsioonidest ja kodusõjast kurnatud Venemaal toimuvaid muutusi inimeste eluviisis ja vaimulaadis. Mõjuvate dokumentide
abil loob autor detailseid pilte vähem või rohkem tuntud traagilistest sündmustest. Sealjuures kalduvad peatükid vasakesseeride juhi Maria Spiridonova saatusest või vendade Antonovite juhitud Tambovi talupoegade ülestõusust justkui peateemast kõrvale. Ometi on kõige taga Lenini vari, ning kui püüda kahe sõnaga kokku võtta teemat, millele Mletšin selles raamatus keskendub, siis on see julmuse eskalatsioon. Ligi saja aasta taguste sündmuste kirjeldusi ja mõtestamist on õpetlik lugeda. Sest Venemaa ei ole kaugeltki kustunud vulkaan. Sealt võib tulla uut
FOTO ANDRES APEVALOV
tuhka ja laavat millal iganes. Muuseas ka põhjusel, et Lenin on ikka veel matmata.
Lenin. Venemaa võrgutamine Leonid Mletšin tõlkinud Toomas Kall 312 lk, kõva köide
Katariina II pihtimus ja puhastustuli Piret Saluri tõlkija
V
äike Saksa päritolu tütarlaps Sofie on suureks kasvanud. Lugeja mäletab teda Laila Hirvisaari romaanist „Mina, Katariina” (Varrak, 2013, s.k „Minä, Katariina”, Otava, 2012). Ta on loobunud oma perest, usust, keelest ja eraelust. Aastatega on ta õppinud, kui jõhker ja verine on tee võimule. Ta teab, mis on õukond ja õukonnaintriigid, kui vähe on kõrges seisuses naisel sõpru, keda võib tõesti usaldada. Samas teab ta, mis on armastus, ka keelatud armastus. Sofiest on saanud võimas valitseja Katariina II, Katariina Suur, kelle jalge ees on määratu impeerium ja 20 miljonit alamat. Kuid: „Ma ei osanud ette kujutada, kui raske võib olla keisrinna kroon ja kuidas see ühtviisi rõhub nii pead kui ka hinge.” See on Laila Hirvisaari ajaloolise romaani „Meie, keisrinna” („Me, Keisarinna”, Otava, 2013) esimene lause ja samas ka võti.
Tagasivaade valitsemisajale
Selles raamatus võtab Katariina oma elu kokku. Tema valitsemisaeg on olnud pikk – 34 aastat ja see hõlmab pöördelisi sündmusi nii Venemaa kui ka Euroopa ajaloos üldse, traagilisi inimsaatusi, aga ka lihtsama rahva igapäevast käekäiku. Katariina dikteerib oma mälestusi ülemkammerhärra Leon August Denikinile, kes on tundnud ja juhatanud Katariinat lapsest peale, on tema truu teener, kuid julgeb oma valitsejale ka vastu vaielda. Ühtaegu on mälestused Katariina pihtimus ja puhastustuli. Tema aeg on olnud uuenduslik ja valgustuslik, kuid nii mõnigi toores tegu või otsus, koguni mõrv, on toime pandud kui mitte Katariina enese käe läbi, siis tema soovil ja käsul ometi. Ajaloolised romaanid pakuvad lisaks lugemisrõõmule veel ühe lisaväärtuse. Autor manab lugeja silme ette kunagi toimunud sündmusi. Ta kirjeldab meile ajaloo käiku, mis laiendab lugeja maailmapilti. Nii loeme „Meie, keisrinnast”, mis õieti oli kuulsa Potjomkini külaga,
kuidas sai Krimm Venemaa osaks, kuidas peeti Türgi sõda, aga ka sellest, kuidas kujunes ja arenes Katariina Suure kuulus kunstikogu. Kes otsib Katariina seotust Eestiga, see võib minna ja seista näiteks Põltsamaa lossi ees teadmisega, et siin elas Katariina poeg Aleksei Bobrinski. Või otsida Katariina jalajälgi tema käikudelt Eestis.
Põhjalikult läbi töötatud taustamaterjal
Nagu alati, on romaani autor Laila Hirvisaari läbi töötanud tohutu taustamaterjali. Raamatus on rohkesti värvikaid detaile, köitvaid üksikasju. Ka on autor selles teoses oma peategelasse kuidagi eriti kiindunud. Kohati tundub, et autor ja Katariina on otsekui üks, nad hingavad sama õhku ja mõtlevad samu mõtteid. Võib muidugi küsida, kas ja kuivõrd saab seda kõike uskuda, on see, millest autor jutustab, ikka tõsi. Jah, ajaloolased on leidnud ja leiavad ka edaspidi ajaloolistes romaanides vigu, ebatäpsusi. „Meie, keisrinnas” niisamuti. Kuid teaduslik uurimus ja ilukirjan-
duslik teos ongi kaks eri asja, nende siht ei ole sugugi sama. Siinkohal meenutagem, mida on öelnud ajaloolane Seppo Zetterberg: „Ajaloolane kirjutagu, kuidas asjad olid, kirjanik aga, kuidas asjad oleksid võinud olla.” Laila Hirvisaari on Soomes väga armastatud kirjanik. Tema romaane on müüdud üle nelja miljoni eksemplari. Ta on menukas, kirjutab ta siis soomlastele nii armsast kaotatud Karjalast, Indiast, Roomast – või Venemaast. „Meie, keisrinna” oli mullu jälle kord kõige rohkem müüdud ilukirjanduslik teos Soomes.
Meie, keisrinna Laila Hirvisaari tõlkinud Maimu Berg 416 lk kõva köide
www.varrak.ee
Parim õppimine on praktika – ka fotograafias Aivar Pihelgas raamatu autor
M
inu armastus fotograafia vastu sai alguse juba päris poisikeseeas. Leidsin isa kirjutuslaua sahtlist ühe vana fotoaparaadi ning soovisin seda endale mängimiseks võtta. Paraku oli isal kindel nõudmine, et enne ma seda kaamerat enda kätte ei saa, kui õpin selgeks pildistamise. Nii saigi minu esimeseks fotoõpetajaks mu enda isa ja üsna varsti leidsin end mustvalge fotograafia müstilisest maailmast. Väikese kahetoalise Mustamäe korteri vannitoast sai õige sageli minu lemmikpaik, kus ma fotosuurendi, ilmuti, kinniti ning punase lambi valguses pikki tunde veetsin ning selle ruumi okupeerimisega tihti oma perekonnale tahtmatult piinavaid kannatusi tekitasin. Tänaseks on fotograafia tehnilises mõttes palju muutunud. Muutunud on ka inimeste suhtumine pildistamisse. Pildistamine on saanud igapäevategevuste loomulikuks osaks. Nüüd tituleerib fotograafiks end igaüks, kel fotoaparaat või vähemalt mobiiltelefon olemas. Kuna õpetan fotograafiat ning koolitan fotohuvilisi, siis neid kuulates ja nende esitatud küsimustele vastates idaneski mõte kirjutada fotograafia käsiraamat, mis aitaks just praktiseerimishimulist fotograafi.
Pildi tekkimise müsteerium
„Praktiline fotograafia” on mõeldud fotohuvilisele, kes juba tunneb peamisi fotograafilisi termineid, nagu ava, säriaeg ja ISO, kes on läbi töötanud oma kaamera kasutusjuhendi ning teab, milline nupp või funktsioon toimib. Ma püüan selles raamatus anda rohkelt erinevaid ideid, kuidas fotograafiaalaseid teadmisi oluliselt laiendada, ja seda läbi pildistamise. Soovin näidata, et fotograafia on palju võimalusterohkem maailm, kui esialgu tunduda võib. Hetke püüdmine kaadrisse ning päästikule vajutamine on küll ehk kõige tavalisem viis fotografeerimiseks, kuid see ei aita veel mõista hea pildi tekkimise müsteeriumi.
Kel on sügavam huvi ning kes tahab jõuda fotograafia tunnetamiseni, sel poleks paha proovida teha täiesti erinevaid asju, näiteks ehitada väga lihtsatest vahenditest endale ise kaamera. Palju eriefekte piltidel luuakse tänapäeval pilditöötlusprogrammide abi, kuid ma pakun lihtsaid võimalusi luua täiesti omanäoline efekt otse fotokaameras! Kas olete proovinud pildistada polariseeritud valguses läbipaistvast plastist esemeid? Kas teadsite, mis juhtub, kui objektiiv teie kaamera ees on pööratud tagurpidi? Kuidas pildistada välgu sähvatust või lõhkevat õhupalli? Proovige ise järele ning te hakkate mõistma fotograafiat palju laiemalt, õpite tundma erinevaid fototehnilisi võtteid ja nippe ning, mis kõige tähtsam, te muutute palju loomingulisemaks. Neidsamu võtteid, mis selles raamatus on teile katsetamiseks esitatud, saab sageli omavahel kombineerida või ära kasutada hoopis erinevates pildistamisolukordades.
Varraku peatoimetaja
E
esti keeles on nüüd olemas David Grossmani „Maailma otsa” − romaan, mis pealtnäha räägib küll Iisraeli ja Palestiina pikaleveninud konfliktist, kuid mis tegelikult näitab, mida teeb sõda rahvaga ja inimesega. See on David Grossmani esimene eesti keelde tõlgitud romaan ja ma loodan, et see ei jää viimaseks. David Grossman sündis 1954. aastal Jeruusalemmas, tema ema sündis Palestiinas ja isa oli pärit Poolast. Oma perekonnas oli ta esimene, kes sai kõrghariduse, ning lugeda armastas ta juba lapsest saadik. Pärast sõjaväeteenistust ja ajakirjanikutööd hakkas Grossman ise ikka veel riigiraadios ametis olles ka lühijutte kirjutama. Järgnesid romaanid, mis peagi tõlgiti
mitmesse keelde. Ülemaailmne tuntus saabus aga raamatuga „Maailma otsa”. Grossman alustas oma romaani 2003. aastal ning asus 2004. aastal samasugusele jalgsiretkele mööda Iisraeli, nagu võtab ette tema raamatu peategelane Ora. Grossmani keskmine poeg oli astumas sõjaväeteenistusse ning selle romaani kirjutamine oli nagu omamoodi viis tema kaitsmiseks. Ta laseb Oral, kelle poeg on läinud tagasi sõjaväkke, asuda retkele „maailma otsa”, läbi Iisraeli, kaasas kunagine armuke ja hinges veendumus, et kui talle pole võimalik halbu uudiseid üle anda, siis neid ei saagi tulla. Retke käigus räägib naine enda ja oma poja elust, kuid nende saatus saab laiema tähenduse. Lugu saab alguse sellest, et kaks noormeest armuvad samasse tütarlapsesse, Orasse. Neiu valib mõistliku, pealtnäha tasakaalukama, kuid armastab neid mõlemat. Ta saab kaks poega
Heatahtlik elevant, sassis kass ja muud: lugusid lastele ja laste vanematele Anzori Barkalaja illustreerinud Piret Räni 64 lk, kõva köide Anzori Barkalaja esimene lasteluuletuste kogu sisaldab toredaid luuletusi, mis pakuvad palju rõõmu nii lastele kui ka äratundmist nende vanematele.
tõlkinud Piret Frey 192 lk, kõva köide Selgete juhistega, informatiivne ja inspireeriv käsiraamat algajale fotograafile. Raamatus selgitatakse, mida digikaamera suudab ja kuidas sellega kõige paremaid tulemusi saavutada. Kergesti järgitavad juhised aitavad kaamerat tundma õppida ning kvaliteetseid pilte teha. Iga tehnikat on samm-sammult kirjeldatud, alustades teravustamise põhitõdedest kuni pilkupüüdvate efektide loomiseni. Nõuandekastidest leiab soovitusi, kuidas rakendada sama tehnikat eri võtteobjektide või olukordade puhul.
Armastus taevast
Palju ideid ja soovitusi
Kirjeldades mulle lähedasi fotograafilisi žanre, püüan avada ka pildistamise telgitaguseid ja anda mõningaid soovitusi, näiteks: kuidas pildistada reisides, kuidas jääda ise pildistades märkamatuks, kuidas tuua välja oluline ning kirjeldada erinevate kultuuride eripära. Toon välja ka selle teema juures olulised eetilised probleemid, mis mind kui fotograafi aeg-ajalt painavad. Jagan ideid, kuidas pildistada lapsi ja lemmikloomi ning palju muudki. Mul on hea meel, et kirjastuselt Varrak on just praegu ilmunud veel üks fotograafiateemaline raamat – „Algaja fotograafi käsiraamat”. See on üle hulga aja väga selge ülesehitusega õpetlik lugemine just neile, kes tahavad endale selgeks teha kõik fotograafias kasutatavad põhimõisted ning saada ülevaade oma kaamera põhifunktsioonidest ja kasutamisest. Kes on fotograafiamaailmas alles värske tegija, võib julgelt alustada just sellest raamatust, mis on piisavalt informatiivne ja ülevaatlik, arusaadavad pildid ja joonised teevad tehnilise teksti hästi mõistetavaks.
ilmunud
Algaja fotograafi käsiraamat
Lorna Byrne tõlkinud Kaja Klaas 152 lk, kõva köide Lorna Byrne on Iiri müstik, kes näeb ingleid sama selgelt kui inimesi enda ümber, niisamuti nagu ta näeb armastust füüsilise jõuna. See annab talle erilise ja lihtsa vaate armastusele.
Ingli õnnistused
NIKON D4 + Nikkor 24–70 mm f/2,8; 24 mm; 30 s; f/16; ISO 200. Modelli käes on keemilised valguspulgad. Ma palusin tal ennast keerutada ning samal ajal tõsta käed aeglaselt üles. Pika säriaja jooksul jätavad valguspulgad pildile värvilise joonise. Särituse lõpus rakenduv välklamp valgustab tütarlapse ning valgus toob esile tema kujutise pildil. Kuna valguspulkade tekitatud valgus pole tugev, siis sobib selliste piltide tegemiseks hämar keskkond. FOTO AIVAR PIHELGAS „Praktiline fotograafia” on juba samm edasi ning annab palju ideid õppimiseks ja katsetamiseks.
Praktiline fotograafia
Aivar Pihelgas 304 lk, kõva köide
Maailma otsa halbade uudiste eest Krista Kaer
7
Varrak
Nr 10 (88) 20. november 2014
ja kasvatab neid 20. sajandi lõpu Iisraelis ning paratamatult ei ole tal võimalik oma perekonnaelu eemal hoida sellest, mis toimub kogu riigis. Pojad lähevad sõjaväeteenistusse, nad nii-öelda riigistatakse, ja miski ei ole enam endine. Ora näeb, kui ta lapsed ta silme all muutuvad ja ta tahaks rääkida sellest kõigest noorema poja Oferiga, kui too teenistusest vabaneb. Retkele läbi Iisraeli kavatses ta algselt minna koos pojaga, kuid Ofer läheb vabatahtlikult tagasi armeesse. Nii ei jäägi Oral üle muud kui minna teele ja loota, et tema mõtted poega kaitsevad.
öelnud, et tema jaoks tähendas raamatu valmis kirjutamine elu valimist. Lugu sellest, kuidas Grossmani enda lugu on raamatu looga põimunud, käib selle teosega kaasas ning kindlasti rõhutab veelgi selle poeetilisust. Kirjanikul on õnnestunud luua emotsionaalne, värvikas, ühtaegu võimas ja habras teos, milles tegelaste isiklik, detailideni kirjeldatud elu kulgeb ajaloo taustal ja on sellest lahutamatu.
Raamat päästis autori
David Grossman sari „Moodne aeg” tõlkinud Kalle Kasemaa 696 lk kõva köide
Raamat ei olnud veel lõpetatud, kui 2006. aasta augustis hukkus Grossmani poeg Uri Iisraeli ja Liibanoni konflikti viimastel tundidel. Grossman kõhkles, kas ta suudab raamatu päästa, kuid lõpuks päästis see raamat tema. Ta on ise
Maailma otsa
Kimberly Marooney tõlkinud Anne Veskimeister ja Marju Algvere täiendatud kordustrükk raamat + kaardid See kaunis kaartidest ja raamatust koosnev komplekt pakub inspireerivaid mõtteid luua tervendav, armastav ja toimiv ühendus inglitega. Iga ingli olemust on täpsemalt kirjeldatud juhendavas raamatus, et lugeja saaks neid sügavuti tajuda ja nende abil oma hetkeolukordi mõista ja edasist kujundada. Raamatu autor Kimberly Marooney sai tervist laastanud haiguse ajal kogeda inglite külaskäiku, mille tulemusena sündiski „Ingli õnnistused”. Ta on pühendanud oma elu sellele, et aidata inimestel kogeda Jumala kohalolekut ja tema armastuse tervendavat jõudu.
Kudumite lummuses. Mütsid, sallid, kindad Piret Lilleste 224 lk kõva köide Kudumite loomisel seadis autor eesmärgiks, et nii talvised kui ka kevad-sügisesed kudumid oleksid midagi enamat kui vaid praktilised esemed. Nende loomisel on rõhk suunatud isikupärale ja kaunitele detailidele, mis rikastaksid üleriiete komplekti. Peamine tähelepanu on küll mütsidel, kuid enamiku naistemütside juures on täienduseks ka samas stiilis sall või kindad, nii et moodustub omanäoline komplekt.
8 ilmunud Väike trühvliraamat Krista Ruben 76 lk, kõva köide Trühvlitegu on tore ettevõtmine, mida saab nautida nii üksinda kui ka mitmekesi koos. Põhjuse trühvleid teha leiab alati, sest aasta läbi on palju toredaid tähtpäevi, mil armsaid inimesi omavalmistatud maiusega üllatada.
Tšilli – päike või saatan? Kaili Maide, Siiri Kirikal, Lia Virkus, Merrit Kiho 252 lk, kõva köide Tšillit kas armastad või pelgad. Sõpradega tšillirooga süües on alati märgata, kuidas inimesed muutuvad tasahilju lõbusamaks ja koosolemine kulmineerub üleüldise heaolutundega. Mida veel ühelt viljalt tahta, kui see lisab vunki toitudele, tugevdab immuunsüsteemi, sisaldab ohtralt antioksüdante, parandab seedimist ja vereringet, stimuleerib isu ja põletab rasvu.
Toidutare.ee hitid koostanud Siiri Kirikal 308 lk, kõva köide Selle raamatu kaante vahele on kogutud need retseptid, mis on Toidutare.ee külastajatele teiste seast enim silma jäänud. Mõned hooajalised retseptid vupsavad edetabelisse igal aastal, teised aga saavad suure tähelepanu osaliseks kohe värskelt allalaadituna. Kokku leiad kogumikust kakssada väljavalitud retsepti nii argisteks kui ka pidulikeks päevadeks.
Armastusega Kihnust,uut ja vana saareköögist Jana Ruubel, Hele-Mai Alamaa 308 lk, kõva köide Mandriinimestele on teada-tuntud Kihnu leib ja sai, lihapirukad ja räimerullid. Kuid saareköökides tehakse palju teisigi roogi, mis keele alla viivad. Selle raamatu autor Jana elab Kihnus ja usub, et hea toit on lihtne, puhtast ja tervislikust toorainest. Kuidas maitseb Kihnu? Soolaselt või magusalt, aga igal juhul väga hästi!
Paleo. Patuvabad magustoidud ja koogid Ragne Värk 124 lk. kõva köide Maitsvad, erilised, lihtsad ning mis kõige tähtsam – täiesti patuvabad. Olgu see siis kodune õunakook, mahlane brownie, kreemine juustukook või pisut uhkeldav datlikreemiga šokolaadikook – kõik need on tervislikud paleokoogid ilma laktoosi, gluteeni ja suhkruta.
Kokatarkusi must valgel Liis Sillaste, Kertu Sillaste 124 lk, kõva kõide Kas muna läheb paremini vahtu külmalt või toasoojalt? Kuidas teha nii, et piim põhja ei kõrbeks? Kuidas pesta pärmitainakaussi? Kas läätsesid peab leotama? Kas kartulid panna keema külma või kuuma veega? Kuidas keeta maitsvat puljongit? Kas pärmi võib külmutada? Mida tähendab ingliskeelsetes retseptides ½ cup’i? Kõikidele nendele ja veel paljudele küsimustele oskavad vastata selle väikese vahva raamatu kõiketeadjad kokatädid.
www.varrak.ee www.raamat24.ee
Varrak Ajakirjade Kirjastus
Nr 10 (88) 2 (71) 20. november 29. märts 2013 2014
Kuidas ma valest kohast õnne otsisin
ilmunud Jõulupärlid
uba pisikesest poisist peale olin ära õppinud arusaamise, et kui tahad õnnelikuks saada, pead kõige pealt edukas olema. Ei oskagi öelda, kust selline mõtteviis alguse sai, aga nähes, mis meie noortega täna toimub (tasub vaid pilk heita reklaamidele, meedia eeskujudele ja Hollywoodi filmitööstuse karakteritele), ei üllata mind see üldse.
koostanud Esta Hainsalu 100 lk, kõva köide „Jõulupärlid” koondab 50 kaunimat lastele mõeldud jõululuuletust koostaja subjektiivse hinnangu järgi. Osa luuletusi on juba laste peal testitud – tuntud salmid, mida mitme põlvkonna lapsed on armastanud lugeda. Osa aga on jäänud seni miskipärast tagaplaanile või kirjutatudki just selle kogumiku jaoks. Autorid on Eesti hinnatud luuletajad või muu eluala esindajad, aga ka välismaised klassikud. Luuletused on jaotatud nelja ossa: jõuluvanale kirjutamise aeg, ootusärevuse aeg, jõuluaeg ja jõulujärgne aeg. Parimas lasteraamatute illustratsioonide vaimus pildid on joonistanud kunstnik Esti Kittus.
Ühiskonnahaiguse ohvrid?
Juku ja Juta aabits
Kaido Pajumaa
J
Me elame ühiskonnas, kus kõik muutub aina kiiremaks, suuremaks ja uhkemaks. Meilt nõutakse üha rohkem nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Mis oli edukuse verstapostiks 25 aastat tagasi, ei ole seda enam täna, sest nõudmised on vahepeal lihtsalt mitmekordistunud. Usun, et just seepärast näitas üks 2010. aastal läbiviidud uuring, et kui 1960. aastatel jõudsid inimesed depressiooni lävele keskmiselt 29,5 eluaastaks, siis 2010. aastal oli see langenud 14,5 peale. Mina isiklikult olin üks selle ühiskonnahaiguse esmaklassiline ohver. Ma õppisin üsna noorelt ära, et ainuke mõte elamiseks on rikkus, jõukus ja võim. Ja ma olin valmis endast andma kõik, et oma eesmärk ellu viia. Ma pingutasin gümnaasiumis, lõpetasin esimese kõrgkooli cum laude, teises lihtsalt tuupisin ööd ning päevad, ja lõpuks Hansapanka heale tööle potsatades tüütasin juhi oma aktiivsusega nii ära, et ta lõpuks andiski mulle töökoha, millest unistanud olin. Kuid see ei olnud lõpp, siit alles kõik algas. Sellele kõigele järgnes kiire tõus ehitusäris – uhke ja ülepaisutatud elustiil BMW-de ja muude selle juurde kuuluvate detailidega –, mis paratamatult lõppes ühel hetkel materiaalse ja emotsionaalse pankrotiga. Ma olin augus. Ja siis algasid jalutuskäigud sisekosmoses.
Sisemise tarkuse tee
Minu esimene Õpetaja ütles mulle otse: „Kaido, kui soovid oma elu korda saada, pead kõigepealt oma sisemaailma korda saama – kõik vastused on olemas sinu sisekosmoses.” Kuigi alguses tundus see kõik kasutu filosoofiana, hakkasin õpetaja soovitusi arvesse võtma ja igapäevaelus ka rakendama. Ma avastasin täiesti uue ja alternatiivse maailmakäsitluse, mis ei baseerunud enam hagijalikul konkurentsil ja omakasupüüdlikul edu saavutamisel, vaid sisemise tarkuse arendamise kaudu elus kulgemisel. Kui olin talt pärinud, millest alustada võiksin, soovitas õpetaja mul müüa maha oma nõme BMW. Loomulikult oli see minu jaoks ennekuulmatu soovitus, sest see oli ju viimane asi, mis mulle möödunud elu ja elustiili meenutas. Seetõttu pärisin õpetajalt otse, miks ma seda küll tegema peaksin, millele viimane vastas: „Küsimus ei ole ilusates autodes ning luksuslikus elustiilis, vaid motiivides, miks sa seda kõike endale tahad”. Kuigi ma sel hetkel päris täpselt tema mõttest aru ei saanud, mõistan täna – kaheksa aastat hiljem – seda kõike väga hästi. Nimelt, kui sulle lihtsalt meeldib mõni ilus asi ja sa saad seda endale lubada, ei ole mitte midagi valesti. Kui see aga muutub osaks sinu identitee-
Anu Rooseniit, Raivo Tihanov, Rain Siemer 84 lk, kõva köide Siit leiate toredaid anekdoote, mis muudavad lapse jaoks lugema õppimise lõbusaks ning annavad õpetajale-lapsevanemale hea tööriista, millega lugema õppimist põnevamaks, lihtsamaks ja huvitavamaks muuta. Lugemisrõõmu leiab aabitsast nii laps, kes teeb tähtedega esimest tutvust, kui ka see, kes tähtedega juba sinasõber. Lugemikuosas on pikemad ja keerukamad jutud usinale lugejale.
Tattnokk ehk lapsed pole milleski süüdi!
Kaido Pajumaa. dist – sa arvad, et sa oled tänu sellele asjale või elustiilile parem kui teised, või veel hullem, sa ei tea üldse, kes sa ilma nende asjadeta oled –, on sinu ees suur probleem, sest varem või hiljem tuleb nendest asjadest loobuda. Ja kui see peaks juhtuma, satud suurtesse psühholoogilistesse raskustesse, sest sulle tundub, et koos nende asjade kadumisega kaotad sa ka iseenda. Just seepärast on meie psühholoogide juurde pikad järjekorrad, sest inimesed ei julge jääda iseendaks, vaid tarbides pidevalt marketingist, meediast ja Hollywoodi filmidest tulenevaid võltseeskujusid, püüavad saada nende sarnasteks. Ja tihtilugu tehakse seda asjade kaudu, mida tegelikult endale lubada ei saa, mis hakkab omakorda tingima laenude (halvemal juhul ülikallite lühilaenude) baasil üles ehitatud elustiili, mille võimaldamine hakkab aga üsna kiiresti paljudele üle jõu käima. See on halastamatu lumepalliefekt, mis varem või hiljem materiaalse või emotsionaalse pankrotiga lõpeb.
Mida jalutuskäigud sisekosmoses mulle õpetasid?
Enesest valeidentiteedi loomine ja seeläbi endale probleemide tekitamine oli vaid üks teema, milles õpetaja mulle uue vaatenurga andis. Sellele lisandus järgnevate aastate jooksul veel kümneid avastusi, ehk isegi sadu, mida hakkasin ühel hetkel kirja panema blogis www.sisekosmos.ee, mis kasvas kiiresti üheks populaarsemaks enesearenguportaaliks Eestis. Just nende lugude baasil ilmus oktoobris 2014 raamat „Jalutuskäigud si-
FOTO KRISTJAN LEPP
sekosmoses – raamat iseenda, armastuse ja elumõtte otsimisest”. See raamat sisaldab viiesajast Sisekosmoses ilmunud mõtisklusest sadakond kõige enam lugejate tähelepanu saanud lugu. Teemad jagunevad raamatus kolmeks: elumõtte otsingud, millega alustasin kõigepealt pärast oma äride pankrotistumist. Need lood mõtisklevad elu suurte küsimuste üle, nagu miks asjad ei lähe elus nii nagu plaanime, mis on selle kõige mõte, kui elu eneses muuhulgas ka nii palju valu ja kannatusi pakub, ja kuidas elada oma elu viisil, et sellest rohkem rõõmu tunda. Raamatu teine osa käsitleb armastust kitsamas (romantilises) ja laiemas (tingimusteta armastus ja vanemaarmastus) tähenduses. Samuti on raamatus kümmekond luuletust ja mõned armastuskirjad. Raamatu kolmas osa otsib vastust artikli alguses esitatud küsimusele: kes me oleme ilma Gucci-koti, BMW ja muude tänapäevamaailma sümboliteta? Kuidas jõuda lähemale iseendale, päris minani? Ja kuidas elada rohkem avatud südamega ja seda südamlikkust ka ülejäänud maailmaga jagada? See on raamat ühe täiesti tavalise Eesti inimese arenguteest läbi rõõmude ja valude siira eneseavamise kaudu.
Jalutuskäigud sisekosmoses Kaido Pajumaa 308 lk, kõva köide
Tarmo Tuule 64 lk, kõva köide Miks tegelikult… osa lapsi ropendab? Toad ise segi lähevad? Lapsed omavahel riidlevad? Vahel õppimata on? Riided, põrandad ja lapsed ise määrduvad? Vahetevahel und ei tule? Mõnedel lastel küüned näritud on? Sellest ja paljust muust kirjutab lõbusas juturaamatus „Tattnokk ehk lapsed pole milleski süüdi!” kahe lapse isa Tarmo Tuule. Pildid joonistas kunstnik Piia Maiste.
Võimuvõtt Vince Flynn tõlkinud Ursula Erik 492 lk, kõva köide Lugu on tempokas, haarav ja väga realistlik. Need on maskide langemise päevad ja kulisside taga toimub palju rohkem, kui kriiside lahendamisest tavaliselt avalikkuse ette jõuab. Otsuste langetamisest ei ole pääsu, otsustada tuleb kiiresti. Kes teeb populaarsuse ja karjääri pärast võimalikult vähe, kes karjäärist hoolimata rohkem, kui ühelt inimeselt oodata saaks. Vince Flynni raamatud on kõik bestsellerid. Tema teadmisi radikaalsest islamifundamentalismist ja terrorismist on hinnanud ka USA tippjuhid ning luuretöö professionaalid.
Tänapäeva nõid Debora Geary tõlkinud Raili Puskar 320 lk, pehme köide Kas on võimalik, et sa oled elanud siin ilmas juba kakskümmend kaheksa aastat, aga ei tea, et oled nõid? Lauren on Chicago noorim ja kõige edukam kinnisvaramaakler. Samas on ühtlasi ka nõid. See on kindlasti nii, sest nõidade jututoa kohaletoomisnõidus ei saa ju ometigi vigane olla. Või vähemalt nii väidab naine, kes selle nõiduse programmeeris.