Vallo Järvi elulugu Muusikateadlase Priit Kuuse mahukas raamat annab lugejale haruldase võimaluse tutvuda Estonia teatri dirigendi ja muusikajuhi Vallo Järvi (1923–1994) elu ja tööga, tutvuda nii Estonia teatri lavastuste sünnilooga kui ka heita pilk dirigendi töö tavaliselt varju jäävatele tahkudele. Raamatuga on kaasas kaks CD-plaati, avaldab Tänapäev. Vt lk 8
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 7 (85)
uudised
uudised
Ilmus mahukas loogikaõpik
Olev Remsu Supilinna-sarja viimane osa kaante vahel
Augusti alguses tuli Tartu Ülikooli Kirjastusel trükist Enn Kasaku õpik „Loogika alused”, mis on mahukaim seni eesti keeles ilmunud loogikaõpik. 668 leheküljel käsitletakse ilmekate näidete varal põhjalikult nii traditsioonilist kui ka tänapäeva loogikat, ent tutvustatakse ka mitteklassikalisi loogikaid, loogikaparadokse jpm. Õpik on varustatud põhjaliku sissejuhatava osa ning mahuka sõnaseletustega registriga. Esitlus toimub neljapäeval, 11. septembril 2014 kl 16 Tartu Ülikooli Muuseumi valges saalis.
Augustis ilmub kirjastuselt Tänapäev Olev Remsu raamatu „Supilinna armastajad” teine osa, mis ühtlasi paneb punkti tema Supilinna-sarjale, kus ilmusid raamatud „Supillinna poisid”, „Supilinna surmad” ja „Supilinna armastajad” kahes köites. Autor on sarja ise nimetanud mälestusromaaniks, selles jälgitakse peamiselt 1950–60. aastate elu ühe Tartu põlvkonna kaudu.
Põhjalik kokkuvõte eesti lastekirjandusest
Uue nimega krimikirjanduse tippu J. K. Rowling on enamusele meist tuttav eelkõige suurepäraste Harry Potteri lugude autorina. Nüüd on autor pöördunud krimikirjanduse radadele ning augusti lõpupäevil ilmub kirjastuses Varrak Robert Galbraithi pseudonüümi all kirjutatud J. K. Rowlingi esimene kriminaalromaan „Käo kukkumine”. Kirjandusminister Mart Juur kommenteerib romaani järgmiselt: „„Käo kukkumine” kasutab roimakirjanduse klassikalisi nõkse ja miksib Briti roimakirjanduse traditsioone kaasaegse televisioonipärase põnevusega.“ Praeguseks on Rowlingul varjunime Robert Galbraith all ilmunud kaks krimiromaani – „Cuckoo's Calling” („Käo kukkumine”) ja „Silkworm” („Siidiuss”). Autor on Harrogate’i festivalil avaliku vestluse ajal lubanud, et krimiraamatuid tuleb kindlasti rohkem kui seitse.
Tore loodusraamat lastele Häid loodusraamatuid pole kunagi liiga palju, neid on välja antud varem ja ilmub kindlasti tulevikus. „Räägin sulle loodusest” püüab veidi erineva nurga alt täiendada üsna pikka kodumaise looduskirjanduse originaalteoste rida. Raamatu autorid Urmas Roht ja Kristina Villemson on seadnud eesmärgiks koondada raamatusse teavet nii eluta kui ka elusast Eestimaa loodusest ja anda lisalugemist põhikoolis loodusõpetust õppivatele noortele ja muidugi laiemalt kõigile loodusest huvitatutele. Raamatu maht ei võimalda käsitleda põhjalikult kogu valdkonda, kuid põhimõisted ja peamised eluslooduse rühmad on kirjeldamist leidnud. Raamatu avaldab Tänapäev.
28. august 2014
Narvas toimunud loovusfoorumil tutvustas Maarit Saarelainen-Sahlman oma loova kirjutamise meetodit. FOTO IRINA VASSILJEVA /NORDEN.EE
Kirjutamine on loomise kunst Eha Vain
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik
L
oov kirjutamine on sõnadega loomise kunst. Looval kirjutajal on vabadus ja võim, mida ei ahista piirid ega reeglid. Kirjutada oskavad kõik, loova kirjutamise ladusus omandatakse aga õppides ja harjutades, mida tegidki õpetajad ja koolitajad 18.-19. augustil Tartu Ülikooli Narva Kolledžis juba kolmandal rahvusvahelisel loovusfoorumil „Loov eneseväljendus”. Kui Maarit Saarelainen-Sahlmani juhendatud loova kirjutamise kursus kestab Soomes tavaliselt kogu nädalalõpu, siis Narvas oli tal loovusstuudios oma meetodi tutvustamiseks ja harjutuste tegemiseks aega napilt poolteist tundi. Loovalt kirjutamisega alustamiseks ei olnud vaja enamat kui pliiatsit, paberit ja kujutlusvõimet. Usalduslik ja turvaline õhkkond ruumis on SaarelainenSahlmani sõnul iseenesest mõistetav. Nagu ka teadmine, et kõik kirjapandu on õige. Loovas kirjutamises ei esinegi vigu, ei anta hinnanguid. Kirjutada võib kõikjal ja kõigest, ainsad piirid seab kir-
jutajale tema enese ettekujutus. Looval kirjutamisel annavad impulsi mälestused, meenutused, aistingud. Meelte aktiviseerimisega võib ellu äratada nii minevikupilte ja -tundeid kui ka luua uusi lugusid. Seega on antud meetodil ka teraapiline toime, sest oma teksti (kaaslastele) ette lugedes võib vabaneda pikka aega tallel olnud pingetest ning leida lahendusi seni vastuseta jäänud küsimustele. On täheldatud, et looval kirjutamisel on soodne mõju ka lugemusele. Loov kirjutamine aitab elus hoida ka jutuvestmise tava, nagu ilmnes loovusfoorumil esinenud Rootsi algkooli õpetajate Erika Anderssoni ja Susanne Nilssoni Umeås asuva kooli ettevõtmisest. Kohalikest vanadest legendidest inspireerituna joonistasid lapsed pilte, tegid iPadidega lühifilme ning kirjutasid kaasaegseid legende, mis anti välja raamatuna ning esitleti lõpuks loomingulisel kohtumisel lapsevanematega. Milliste loovate meetoditega rikastada keeletunde, murda keele stereotüüpe ning turgutada mõtestatud ja korrektset keelekasutust - neid teadmisi ja kogemusi jagasid eesti keele ja kirjan-
duse õpetajad Piret Järvela ja Edward Kess, kelle sõnul tähendab isikupärane keelekasutus julgust ja meelekindlust. Ei pea rääkima nii nagu teised, kõneleda saab ka kaude, vihjamisi. Head sõnad on siirad sõnad. Loov eneseväljendus rikastab emotsionaalselt, suurendab empaatiat, lisab eneseusku ning kasvatab sotsiaalseid oskusi. See kõik on oluline, et õpilase ja õpetaja vahel valitseksid usalduslikud suhted ja koostöö. Samatähtis on see ka inimeste vahelises suhtlemises ja tulemuslikus meeskonnatöös. Olgu siis tegemist kas verbaalse või mitteverbaalse suhtlemisega. Loovusfoorumi toimumiskoht on alati olnud eriline. Esimesel aastal mandrist eraldatud Naissaar, teisel idülliline Käsmu ning kolmandal aastal Eesti-Vene piiril asuv Narva, täpsemalt arhitektuuriliselt ja vaimsuselt unikaalne TÜ Narva Kolledž. Põhjamaade saatkonnad ja Soome Instituut Eestis aitasid leida Põhjamaade loovuseeksperte ning toetasid nende Eestisse tulekut. Täpsemalt loovusfoorumil toimunust saab lugeda Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehelt www.norden.ee.
Eesti Lastekirjanduse Keskuselt ilmus äsja koguteos, milles tehakse põhjalik kokkuvõte taasiseseisvusaja eesti lastekirjandusest (1991 – 2012). Raamatus antakse ülevaade lastele mõeldud ilukirjanduse põhiliikidest ja žanritest, aga ka aime- ja ajakirjandusest. Lisades on toodud lasteraamatutoodangu statistika ja lastekirjanduse auhindade loetelu, pildivalik kajastab muutusi meie lasteraamatuillustratsioonis ja -kujunduses. Teos on mõeldud lastekirjanduse uurijatele, üliõpilastele, raamatukoguhoidjatele, õpetajatele, lapsevanematele – kõigile, kel lastekirjanduse vastu sügavam huvi.
Hercule Poirot tegutseb jälle 8. september on rõõmupäev paljudele Poirot’ sõpradele – Sophie Hannahi sulest ja Agatha Christie perekonna heakskiidul ilmub kirjastuses Varrak ja veel paljudes kirjastustes üle maailma uus romaan „Monogrammimõrvad”. Selle peategelane, endiselt suurepärases vormis Poirot, tegutseb 1920. aastate Londonis ja ühes Inglismaa maakonnas. 3. septembril avalikustatakse kirjastuse veebilehel raamatu esimene peatükk, nii et eriti kannatamatud saavad ennast sündmuste algusega varakult kurssi viia.
Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 25. septembril
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014
2 ilmunud Kummitus Jo Nesbø tõlkinud Maarja Siiner 416 lk, pehme köide Üks mees saabub Bangkokist Oslosse ja kõnnib läbi Kvadratureni, Norra pealinna narkomüügikeskuse, kus valitseb uut tüüpi uimasti, mida kutsutakse viiuliks. Müüki juhib salapärane Dubai, keda ei ole keegi näinud. Linna saabunu astub odavasse hotelli ja täidab registreerimislehe. Amet: mõrvad. Nimi: Harry Hole. Ta külastab endist ülemust politseiprefektuuris ja palub tollelt asjata luba juhtumit uurida. See-eest saab ta loa külastada eeluurimisvanglas istuvat süüdistatavat Olegi, kelle ema on naine, keda Harry ikka veel armastab.
Auru juurde Terry Pratchett tõlkinud Allan Eichenbaum 240 lk, kõva köide Niiske von Lipwig on mees, kellele ei meeldi raske töö. Elus olla meeldib talle aga väga ja just sellepärast on tal raske keelduda uuest tööst, mida Vetinari talle pakub. Kettamaailma kohale tõuseb aur, mida õhutab takka härr’ Simnel, sonimütsi ja arvutuslükatiga mees, kellel on väga huvitav suhe siinuse ja koosinusega. Niiske peab saama hakkama tavotiga, mida on tünnide kaupa, härjapõlvlastega, paksu töösturiga, kes teadaolevalt on alluvaid trepist alla visanud, ja väga vihaste päkapikkudega, kui tahab, et rong kogu täiega kraavi ei sõidaks…
Puhas kui liilia Catherine Cookson tõlkinud Liina Viires ja Kristel Kalda 296 lk, kõva köide Mary Walton on isa silmatera, tema ainus lohutus sügavail majanduskriisi aastail, mil mees seisab silmitsi nii töötuse kui ka oma näägutava auahne abikaasaga. Ta loodab väga, et ühel heal päeval leiab Mary viisi, kuidas Tyneside’i agulite rõhuvast vaesusest pääseda. Kui üks hämmastav saladus avalikuks saab, peavad Waltonite perekonna unistused lõplikult muutuma...
S.N.U.F.F. Viktor Pelevin tõlkinud Maiga Varik 424 lk, kõva köide Romaani tegevus leiab aset postapokalüptilises maailmas, kus enamik inimesi elab vaeses, tehnoloogiliselt maha jäänud slaavikeelses Urkainas. Urkaina kohal hõljub jõukas lendav linn nimega Big Byz, kus elab 30 miljonit ingliskeelset elanikku. Kahe riigi omavahelised suhted on keerulised. Romaani peategelane on kaugjuhitava drooni piloot, kes töötab nii sõjaväe kui ka meedia heaks.
Deemoni märk Reeli Reinaus 324 lk, pehme köide Kui siiani täiesti tavalist koolitüdruku elu elanud Maria kuuleb enda kohta käivaid veidraid ennustusi, ei võta ta neid esialgu kuigi tõsiselt. Kuid kummalised nägemused, seljal tulitav sünnimärk ja ootamatu kohtumine salapärase noormehega, panevad ta viimaks uskuma kummalist legendi teda jälitavast deemonist. Maria on sunnitud oma varasemast elust põgenema, teadmata õieti, kes on ta vaenlased või sõbrad.
www.mlraamat.ee www.varrak.ee
Varrak Varrak Raamat Maalehe
72(85) (71) 28. 29.august märts 2014 2013
Särav vaimumäng, elu ringkäigust rääkimata
Indrek Rohtmets
bioloog ja teadusajakirjanik
E
lizabeth Gilbert on 2000. aastatel komeedina USA kirjandustaevasse ja sealt kohe sama hooga ka üleilmsetele orbiitidele sööstnud kirjanik. Tema teosed, nagu näiteks „Söö, palveta, armasta”, on võitnud suurel hulgal kaalukaid kirjanduspreemiaid, mille loetlemine võtaks ära rohkem kui poole selle kirjutise mahust.
Juurte juurde
„Jumalik puudutus” maalib panoraamse pildi 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest, viies lugeja Inglismaalt uhkesse mõisa Philadelphias ning edasi Tahitile ja lõpuks Hollandisse, kus asuvad peategelase Alma Whittakeri juured. Alma sündis siia ilma aastal 1800 Philadelphias rikkas mõisas, mida kutsuti White Acre. Mõisa oli rajanud tema isa Henry, vaesest seiklejast rahameheks tõusnud inglane, kes oli osalenud isegi kapten Cooki kolmandas ekspeditsioonis. Nõnda kirjutab Elizabeth Gilbert oma romaanis, aga tõsiasi on see, et Alma ja Henry ning Alma ema Beatrix on tegelikult kirjanduslikud kujud, kelle elu ja saatuse kaudu maalib Gilbert meile sädelevalt vaimurohke ja tuhandeid võluvaid detaile pakkuva pildi nendest aegadest, kui looduses ja teaduses oli veel tohutult palju avastada.
Huvi mitmekesisuse vastu
Õpihimulisest ja andekast Almast kujuneb juba noorpõlves suur loodushuviline. Pole ka ime, sest tema isa rikkus põhineb ülemaailmsel äritsemisel mitmesuguste ravim- ja ilutaimedega. Mõisa hiigelkasvuhoonetes sirguvad palmid ja säravad lummavad orhideed. Looduse mitmekesisusest vaimustuv tütarlaps hakkab õige pea aga juurdlema selle mitmekesisuse põhjuste üle ning satub
uurima samblaid. Kuidas saab ikka olla, et ühel kivil võib kõrvuti kasvada nõnda palju eri liike ja teisendeid? Neiu kasvab ja puutub üha rohkem kokku ka inimsoo mitmekesisusega, kuigi ka mõisas oli isa Henry eestvõttel alati külas väga erinevate elualade inimesi, sealhulgas palju teadlasi, kellega tema ja ta poolõde maast-madalast ühises vestlusringis said olla ning oma mõtteid teritada.
Ilu versus teadushuvi
Alma poolõde on üle linna tuntud kaunitar, Alma ise aga suure kondiga ja vähese sarmiga ning, nagu arvab majapidajanna, „nägu nagu kausitäis putru”. Nõnda siis sisenevad täiskasvanute maailma kaks õde, üks andekas, teadushuviline, isekavõitu sihikindel tõeotsija, teine kaunis, kuid samas eneseohverduslik eluparandaja. Armumine on Alma jaoks Jumala puudutus, kuigi ta ei mõista oma armastatut ja nende teed lähevad lahku. Armastus jääb siiski elu lõpuni. Kaunitarist poolõe elu aga kulgeb üha suurema eneseohverduse suunas.
Armastuse ja tõe otsingud
Elizabeth Gilbert on suutud muuta Alma armastuse ja tõe otsingud põnevusromaaniks, mille raamistikuks on arutlused inimeseks olemise kõige tähtsamate probleemide üle. Teos on poole tuhande lehekülje paksune, ent midagi lohisevat, rääkimata igavusest, ei õnnestunud mul sealt aga leida. Siinkirjutaja jaoks on aga kirsiks koogi peal teose lõpp, kui kirjanik on viinud kokku Alma ja mõistatusliku teadusmehe Alfred Russel Wallace’i. Alma on nimelt Darwinist sõltumatult jõudnud evolutsiooniteooria formuleerimiseni, kuid pole seda söandanud avaldada. Wallace tuleb talle külla ja nende vestlus on nauditav maiuspala, mille sisu
Foto raamatust. puudutab meid kõiki veel tänagi. Elizabeth Gilbert on suutnud oma raamatus väga mitmesuguste, vähem või rohkem keerukate saatustega inimeste lood siduda teaduse ja ühiskonna üldise arenguga. See on mulle lugejana väga sümpaatne tendents moodsas kirjanduses.
Jumalik puudutus Elizabeth Gilbert tõlkinud Tiina Viil 504 lk, kõva köide
Ühe linna lugu – külast metropoliks Anu Hülg toimetaja
S
ulgedes Edward Rutherfurdi ajaloolise romaani „New York” viimase lehekülje ja mõeldes, millest see raamat siis õigupoolest oli, võib julgesti tõdeda – see oligi New Yorgist, peategelane oligi linn. Varem on eesti keeles ilmunud populaarne „London”. Seekord on autor võtnud uurida New Yorgi kujunemise väikesest külakesest maailmalinnaks. Tegevustik algab 17. sajandi keskpaigas ja lõpeb aastaga 2009. Nagu oma teistes raamatutes, on Rutherfurd siingi valinud mõne perekonna, asetanud need ajaloosündmuste keskele ja jälginud põlvkond põlvkonna järel sajandite vältel. „Pean kohe ütlema, et olen üks neist, kelle meelest inimloomus ei ole viimase kolme tuhande aastaga eriti muutunud. Vana testamendi tegelased tunduvad olevat samasugused nagu need, keda ma isiklikult tunnen,” on autor oma tegelasi iseloomustanud.
Linn
Romaan algab aastaga 1664, kui hol-
landlane Dirk van Dick sõidab kanuuga mööda Hudsoni jõge kodu poole. Tal on kaasas väike tütar, kodu on aga pisike kaupmeeste asula Uus-Amsterdam. Linnakese on kaks põlvkonda tagasi asutanud hollandlased ja valloonid, kes elavad seal nüüd koos sakslaste ja inglastega. 1735. aastal on New Yorgis juba kümme tuhat inimest. Kunagise kaitsemüüri kohal on Wall Street. Broadwayst läänes paiknevad endiselt hollandlaste aiakesed. Kõige kohal troonib suvise New Yorgi lõhn – vänge, imal, südant pahaks ajav lehk. Pärast iseseisvussõda ehitatakse linn kiiresti üles. 19. sajandi keskpaigas on New Yorgis juba sada nelikümmend tuhat hinge. Uus ruuduline tänavavõrk hakkab asendama endist V-kujulist, ristuvatel tänavatel on nimede asemel numbrid.
Sõda ja armastus
Alguses on esimene indiaanisõda juba olnud. 1775 puhkeb iseseisvussõda. Sõjakirjelduste taustal saame teada, et inglased kohtlesid vange halvasti, halvemini kui ameeriklased. „Ameerikas
valitseb humaansus seaduslikkuse üle, Inglismaal on vastupidi.” Noore orja Quashi kaudu tuleb romaani orjapidamise teema. Newyorklased olid hõivatud puuvillakaubandusega, see aga eksisteeris orjajõul. Põhja ja Lõuna erimeelsused kulmineeruvad kodusõjaga. Teist maailmasõda puudutab autor põgusalt. Katkematu niidina seob seda kõike indiaanivöö, mille üks väike tüdruk kinkis kord oma isale armastuse märgiks.
Raha ja võim
Wall Street. Finantskrahhid. Aktsiaturu kõikumine. Kuulus Zengeri protsess, „pärast mida on Ameerika kodanikud võinud öelda, mis neile meeldib”. Tõdemine, et head Inglise seadused võivad Ameerikas osutuda halbadeks. Igal mehel on oma hind. Pankade ühinemine. „Kas teate, et on olemas veel üks mull? Suurte ootuste mull. Suured majad, eralennukid, jahid… palgad ja lisatasud. Inimesed hakkavad neid asju ihaldama ja lootma. Kuid lootustemull lõhkeb nagu iga teinegi.” 20. sajandi alguses hakkab Ameerikas kujunema kõrgklass, suuremates
linnades luuakse seltskonnaregister, kuhu kuuluvad vanad hollandi maaomanikud ja inglise kaupmehed, ühesõnaga need, kel on nn vana raha. Romaanis on itaalia perekond Carusod, on inglased Masterid, iirlased O’Donnellid, juudid Adlerid ja hollandlased van Dickid. Autor annab ülevaate eri ühiskonnakihtide vägagi erinevast elulaadist. Kõik on kokku põimitud kergesti loetavas stiilis ja kuidagi ammu tuttav ning ülimalt põnev. „Inimesed tulevad New Yorki, et vabad olla, kuid teie olete ehitanud siin endale vangla.” Raamatu alguses ja lõpus kordub sõna vabadus, see sõna jääb troonile, kui raamatukaas kinni vajub.
New York Edward Rutherfurd tõlkinud Rein Turu 856 lk, kõva köide
www.varrak.ee
Ausalt Nõukogude diplomaatiast Erkki Bahovski ajaloolane
S
elle suve lugemisvara on olnud paljuski seotud Esimese maailmasõja puhkemise 100. aastapäevaga. Nii ei saa sellest daatumist mööda vaadata ka briti ajaloolase Robert Service’i värskelt eesti keelde jõudnud teosest „Spioonid ja komissarid”. Service’i mitmekordne kogemus Vene ajaloost kirjutamisel tähendab, et ta liigub vabalt diplomaatilistes koridorides, spekuleerides küll ühe või teise ajaloolise stsenaariumi üle, kuid jäädes siiski ajaloolistel allikatel põhineva loo piiridesse. Esoteerikat siit ei leia. Ent Esimene maailmasõda tuleb jõuliselt sisse igas punktis. Service’i üks põhiteese on, et kui läänerinne oleks 1918. aastal varisenud idarindelt vabanenud Saksa diviiside all, oleks Saksamaa keeranud relvad uuesti Venemaa poole. Enamlaste režiimil oleks olnud ilmselt lõpp. Omakorda järeldub siit – ebameeldivalt vististi paljudele Vene ajaloo austajatele –, et läänerindel kaevikutes kössitavad Briti ja Prantsuse sõdurid aitasid Nõukogude võimul ellu jääda.
Nõukogude režiimi kahepalgeline iseloom
Sõda on siiski raamatu taustaks. Service’il on õnnestunud kujutada Nõukogude režiimi kahepalgelist iseloomu algusest peale – ühelt poolt tuli muu maailmaga suhelda diplomaatiliselt, kuid teiselt poolt usuti siiralt, et seesama maailm kukub kokku, kui seda vaid seestpoolt õõnestada. Olukord oli seda skisofreenilisem, et ka Nõukogude diplomaadid ise toonitasid läbirääkimistel läänemaailma hukku. Nõukogude ajal koolis ajalugu õppinule on Service’i raamat iseäranis tänuväärt materjal. Valitses ju toona arusaam, et „pahad” lääneriigid soovisid kägistada noore Nõukogude riigi, saates Venemaale interventsiooniväed. Tegelikkus – nagu raamatust selgub – osutus mõnevõrra keerulisemaks.
ilmunud Jaht. Meestest, kohtingutest ja seksist Samantha Brett tõlkinud Kairi Kasemaa 240 lk, pehme köide Peale tuhande arvamusveeru kirjutamist Austraalia populaarseimas suhteteemalises arvamusveerus Ask Sam, ligi poole miljoni lugejakirja saamist ning lugematu arvu meeste intervjueerimist on raamatu autor kogunud kokku lõbusad ja otsekohesed mõtted, elutarkused ja saladused, mida peaks teadma iga naine. Niisiis: tõsiasjad, mida mehed tahavad, et naised teaksid, aga naised ei tee neid märkama. Samantha Brett on kolumnist, suhteekspert ja särav teletäht.
Veatu. Valelikud võrgutajad. 2. raamat
Louise Bryant poseerib vene karusnahkse mütsi ja ameerika kauboisaabastega. FOTO RAAMATUST
Samas ei eita Service’i lääneriikide sepitsusi nõukogulaste kukutamiseks. „Spioonid ja komissarid” teeb selgeks – taas! –, kui palju pidid riigid koguma teavet Venemaa kohta juhuslike inimeste kaudu. Ei olnud mingit süsteemi ja ehkki mõnel informaatoril võis olla ka enamlikke vaateid, polnud paremat kuskilt võtta. Suure tõenäosusega saavad just siit alguse juured sellele, et paljud lääne intellektuaalid ilustasid ja ülistasid Stalini Venemaad. Erinevalt paljudest teistest lääne autoritest on Service'il olemas ka Eesti ning temaga seotud ajaloolised sündmused. Laias laastus üldistades on läänemaailmas levinud käsitus, mille järgi asutas Nõukogude Venemaa end läänega kuidagimoodi ametlikumalt suhtle-
ma alles Rapallo lepinguga 1922. aastal, kui kirjutati alla koostööle Saksamaaga. Service kirjutab, et Eesti sõlmis Nõukogude Venemaaga 1920. aastal Tartu rahu, millega enamlased said akna läände. Juba ainuüksi sellepärast tasub seda raamatut lugeda, kuid loomulikult on selles palju muudki.
Spioonid ja komissarid Robert Service tõlkinud Marek Laane 472 lk, kõva köide
Sara Shepard tõlkinud Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann 320 lk, pehme köide Neli valelikku võrgutajat on endiselt väga pahad tüdrukud. Aga tüdrukute kõige kohutavam saladus on nii skandaalne, et tõde hävitaks nende elud igaveseks. Ja miks ma ei peaks rääkima? Nad on ju väärt, et kõigest ilma jääda. Iga kortsus kirja, pahelise online-sõnumi ja kättemaksuhimulise SMS-iga, mis ma saadan, vean need valelikud võrgutajad põhja. Uskuge mind, mul on piisavalt soppa, et nad elusalt matta. „Veatu” on teine osa romaanisarjast „Valelikud võrgutajad”, mille põhjal valminud telesarja näidati ka Eestis Kanal2 ekraanil.
Heaolu saladused Inna Segal tõlkinud Kaja Riikoja 302 lk, kõva köide Rahvusvaheliselt tunnustatud tervendaja Inna Segali teise raamatu kakskümmend üks teemat on autor valinud välja nende küsimuste hulgast, mida tema raviseanssidel kõige sagedamini on esitatud – alates kaalu langetamisest või suhete parandamisest kuni kaotusvaluga toimetulekuni. Suur osa nõuannetest ja harjutustest põhinevad Segali loodud nägemuslikul intuitiivse tervendamise meetodil, millega ta hakkas tegelema pärast enese paranemist rängast haigusest.
Kokaiinikaubanduse telgitagused Madis Jürviste toimetaja
K
ui palju me uimastitest ja iseäranis kokaiinist teame? Enamiku inimeste jaoks on see rohkem või vähem terra incognita. Teame, et uimastid on olemas, et on olemas narkomaanid ja uimastisõltlased, teame, et on uimastikaubitsejad, aga tavaliselt sellega asi piirdubki. Mõnevõrra rohkem teavad ehk need, kes ise uimasteid tarvitavad. Teavad, kust uimasteid hankida, teavad, millised on ühe või teise uimasti mõjud ja kõrvalmõjud, ja ehk sedagi, kui raske on uimastisõltuvusest vabaneda. Pisut enam teavad ehk mõned laia haardega uimastikaubitsejad, oluliselt rohkem teab ehk narkopolitsei, aga ikkagi on asjaga kursis olevate inimeste ring väga väike.
Kirjutamise hind
Ajakirjanik Roberto Saviano on üks
3
Varrak
7 (85) 28. august 2014
neid väheseid, kes sellesse ringi kuulub ja kes uimastimaailma põhjalikult tunneb. Neil teadmistel ja iseäranis nende teadmiste levitamisel on aga oma hind: Saviano elab ihukaitsjate valve all ja tal on tulnud harjuda teadmisega, et iga hetk võib teda tabada püssikuul. Ent see ei takista teda uimastimaailmast kirjutamast. Enda sõnutsi on ta omal kombel ka ise sattunud sõltuvusse, küll mitte uimastitest, aga lugudest, mis uimasteid saadavad. Saviano sulest on mõni aasta tagasi ilmunud maffia kuluaare tutvustav „Gomorra” (Varrak, 2009), mis palju kõmu tekitas. Äsja Cathy Laanela tõlkes ilmunud tema uusimast kokaiinikaubandust valgustavast teosest „NullNullNull: kuidas kokaiin maailma valitseb” leiab lugeja tohutu hulga peadpööritavaid lugusid. Kohati on isegi keeruline järge pidada, kes täpselt on kes ja mis ühes või teises kohas täpselt toimub, kuid iga lugu on köitev, haarab lugeja kaasa tee-
konnale täiesti teise, enamikule meist tundmatusse maailma, umbes nagu põnev kriminaalromaan. Selle erinevusega, et kõnealusel juhul ei ole tegu väljamõeldistega, vaid karmi tegelikkusega.
Kainestav turgutus
Millist sihtrühma Saviano oma raamatut kirjutades silmas on pidanud? Kindlasti ei tohiks seda raamatut soovitada öökapile, et enne uinumist mõni põnev looke lugeda. Küll aga on see teos kainestavaks turgutuseks kõigile helgemeelsetele, kelle silmis eksisteeribki vaid la vie en rose. Roosades toonides maailma kõrval eksisteerib ka pulbervalge mõõde, täiesti omaette maailm, mis paradoksaalselt on samal ajal pime ja must. Suurem, kui me tavainimestena ealeski oskame arvata. Lugeja võib küll eksida raamatu arvukate lugude labürinti, ent suure tõenäosusega satub neist omamoodi sõltuvusse: jõudes ühe loo lõppu, haarad pilguga kiiresti juba järgmist. Ja lõpuks kaob
täiesti meelest, millest see „sõltuvus” tegelikult algas, miks sa tegelikult üldse seda raamatut lugema hakkasid, mis täpselt tekitab sinus iha üha rohkem teada saada, kui maitse on suus. Kui oled teekonna lõppu jõudnud ja raamatu käest paned, tunned leevendust, vabanemistunnet – just nagu oleksid ka ise väiksemat sorti sõltuvusest vabanenud. Rikkamana hinnalise kogemuse võrra, mille Saviano oma lugejale kingib.
NullNullNull Roberto Saviano tõlkinud Cathy Laanela 372 lk pehme köide
Eesti päevaliblikad Erki Õunap, Urmas Tartes sari „Roheline Eesti” 320 lk, pehme köide Raamatu eesmärk on tutvustada meil elavaid päevaliblikaid, nende elukäiku, elupaiku ja olla teejuhiks nende kaunite olendite elu tundmaõppimisel. Raamatust leiab ka juhised liblikate vaatlemiseks ja kogumiseks. Raamatu üldosa on illustreeritud Eestis pildistatud fotodega. Olulise osa raamatust moodustavad fototahvlid ja liigikirjeldused Eesti ja meie lähialade päevaliblikatest.
Jõhvikad Kristel Vilbaste 208 lk, pehme köide Jõhvikast oskab iga eestlane lugu pidada. Sellest raamatust leiab põhjalikku informatsiooni jõhvikast, tema kasvatamisest, erinevatest sortidest, soodest, kust jõhvikaid leidub, ning marja raviomadustest. Raamatu lõpus on mõned põnevad retseptid, mida tasub jõhvikast valmistada.
Taimsed magustoidud. Lihtsast luksuslikuni Sandra Vungi 208 lk, kõva köide Taimetoidu populariseerijana ja retseptide loojana tuntud Sandra Vungi teine raamat on pühendatud magustoitudele. Taimne ei tähenda nende magusroogade puhul tingimata kalorivaest tulemust, autori eesmärk on pakkuda desserte, mis oleksid oma nime väärt. Ükskõik kas oled vegan, ei talu laktoosi ega mune või soovid lihtsalt midagi uut katsetada, sellest raamatust leiad tavapärastele magustoitudele põnevat täiendust.
1000 ideed igavuse vastu Almuth Bartl tõlkinud Eha Kattai 256 lk, pehme köide lakkadega Oled sa pidanud patjadel kiikumise võistlust või käinud keldrisafaril? Kas tead, mida kujutavad endast taskulambikoletis ja kummikusalto? Kas sa oskad mündirallit ja tähestikujooksu? Ei? Siis läheb lahti! Ütle igavusele: „Hüvasti!”
Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla Jo Nesbø tõlkinud Minna Salmistu 320 lk, kõva köide Doktor Proktori ja ta sõprade tegemistest jutustavas kolmandas raamatus tuleb juttu invasioonist, sisekosmosest, koorilaulust ja orkestrimuusikast, doktor Proktori jõujoogist, sellest, kuidas sokid TEGELIKULT pesumasinast kaovad, pluss seitsmekoivalisest ämblikust, kuningast, kes on eksiilis Lõuna-Trøndelagis ja maailma lõpust. Võib-olla.
Õpilase geograafia entsüklopeedia tõlkinud Tõnis Värnik 304 lk, kõva köide Rikkalike faktide, kaartide, jooniste ja fotodega illustreeritud raamat on hea esmane teejuht meie koduplaneedi tundmaõppimisel. See sisult ja välimuselt tänapäevane teatmeteos viib lugeja tõelisele avastusretkele: tungitakse maakera sisemusse ja tõustakse kõrgele atmosfääri, käiakse ära nii põhja- kui ka lõunapoolusel ning tutvutakse looduslike protsesside ja inimtegevuse mõjuga. Raamat sisaldab ka maakaarte ja värskeimaid andmeid riikide arvandmete kohta. Järg populaarsele teatmeraamatule „Õpilase entsüklopeedia”.
4 ilmumas
Linnuvaatleja ABC
Rob Hume tõlkinud Olav Renno 224 lk, kõva köide Põhjalik ja illustreeritud käsiraamat nii alustavale kui ka kogemustega linnuhuvilisele lindude määramiseks, vaatlemiseks ja tundma-õppimiseks. Raamat annab ülevaate Euroopa kõigist tavalistest linnuliikidest, ühtlasi on see näitlikustatud eri liikide levikukaartidega. Raamatus jagatakse soovitusi Euroopa parimate linnupaikade kohta.
Veinimaailm Veinimaitsmise lühikursus tõlkinud Toomas Tiivel 192 lk, kõva köide Algajale veinihuvilisele tundub veinimaailm kirju ja keeruline, milles orienteerumine on paras katsumus. Teades aga mõningaid algtõdesid, ei tundugi veini valimine või hindamine enam nii suur alkeemia, kusjuures see pakub ka hulganisti avastamisrõõmu ja põnevaid elamusi. Raamat on jagatud kolmeks osaks: esimeses on juttu ulatuslikust lõhnade ja maitsete kaleidoskoobist ning peamistest veini tüüpidest; teises käsitletakse kuulsaid viinamarjasorte ning klassikalisi veinistiile üle maailma; kolmandas antakse nõu, kuidas sobitada veini ja toitu.
Käo kukkumine Robert Galbraith tõlkinud Tiia Krass 476 lk, pehme köide Tegu on J. K. Rowlingu 2013. aastal ilmunud romaaniga, mille ta avaldas Robert Galbraihti nime all. Pärast seda, kui Strike Afganistanis maamiinile sattudes ühe jala kaotas, püüab ta end eradetektiivina vee peal hoida. Ent siis astub hämmastava looga tema uksest sisse John Bristow, kelle supermodellist õde Lula Landry, keda sõbrad Käoks kutsuvad, on end mõne kuu eest surnuks kukkunud. Kuigi juurdlus tuvastas, et tegu oli enesetapuga, keeldub John seda uskmast.
Poirot’ viimased juhtumid Agatha Christie tõlkinud Anneli Niitsoo, Maia Planhov, Juhan Habicht ja Anneli Aasmäe 512 lk, kõva köide, kordustrükk Käesolevasse kogumikku on koondatud neli juhtumit, milles tegutseb Agatha Christie kõige kuulsam eradetektiiv Hercule Poirot: „Surnud mehe temp”, „Elevandid mäletavad”, „Herkulese vägiteod” ja „Suur nelik”. Need kõik jäävad silmapaistva Belgia detektiivi hiilgava karjääri lõpupoole ning avavad selles ootamatuid külgi. Agatha Christie on kõigi aegade enimavaldatud autor mistahes keeles, jäädes müügiarvudelt alla ainult piiblile ja Shakespeare’i teostele.
Eesriie Agatha Christie tõlkinud Ralf Toming 224 lk, pehme köide kordustrükk Ratastoolis Poirot pöördub tagasi oma esimese juhtumi paika Stylesi ning ta on kindel, et seal toimub peagi mõrv. Kohal on ka kapten Hastings, kes ei oska midagi kahtlustada, sest tema meelest on kõik majavõõrad väga meeldivad inimesed. Tundub, et Poirot' väitel, nagu oleks keegi neist viiekordne mõrvar, on üpris vähe alust…
www.varrak.ee
Varrak Varrak
72(85) (71) 28. 29.august märts 2014 2013
Ameerika spioon, kellest saab ujuja isaks ja temale mõeldes tahtsin kirjutada tugevast naisest.
Intervjuu Joakim Zanderiga tegi autori agent Astri von Arbin Ahlander, tõlkis Kadri Papp
1975.
aastal Stockholmis sündinud Joakim Zander on kirjandusmaailmas uus nimi. Rootsis Söderköpingi väikelinnas üles kasvanud tulevane väljapaistev advokaat rändas 1990. aastate alguses ÜRO vaatlejast isa sabas läbi Süüria ja Iisraeli, kus ta võis oma silmaga Lahesõja sündmustele kaasa elada. See stressirohke ja läbielamisi täis aeg aitas laduda vundamenti tema esimesele põnevusromaanile „Ujuja”, mis nüüd ka eesti keeles saadaval on. Kas olete alati tahtnud kirjanikuks saada? See on olnud minu unistus lapsest saadik. Ma olen alati väga palju lugenud, aga ma ei uskunud, et kirjutamine võiks olla elukutse. Parimal juhul võiks see olla kõrvaltegevus või hobi. Minu perekonnas või sõprade hulgas pole kellelgi niisugust tausta. Niisiis läksin hoopis juurat õppima. Miks valik juurale langes, unistus boheemlaslikust kirjanikust on sellest ju väga kaugel? Paljudest juristidest on kirjanikud saanud, kas pole? Minu meelest ei olegi see nii ebatavaline. Ka juristid kirjutavad palju, ehkki teistsuguseid tekste. Valisin juura ilmselt sellepärast, et mind huvitas ühiskond laiemalt. Juura on ühiskonna kõige väiksem ühine koostisosa. Ega me muidu kuigi paljus ühel nõul ei ole, aga vähemalt seaduses sätestatu suhtes valitseb üksmeel. Olete elu jooksul jõudnud elada erinevates paikades. Rääkige Damaskusest. 1990–1991, kui ma olin 15-aastane, elas meie perekond Damaskuses. See oli täpselt Esimese Lahesõja ajal. Kolisime Söderköpingist Damaskusesse. Minu isa töötas ÜRO vaatlejana Golani kõrgendikul, jälgis Iisraeli ja Süüria vahelist relvarahu. Üsna äärmuslik elumuutus? Jah, see oli äärmuslik. Kolisin 7000 elanikuga linnast 4,5 miljonilisse linna. Vapustavalt suur muutus, võib-olla suurim kogu mu elu jooksul. Läksin väikesest
Joakim Zander Söderköpingi koolist Ameerika erakooli. Et aga aeg oli ärev, mitte küll Süürias, vaid Lähis-Idas laiemalt, siis ei olnud Damaskusesse enam kuigi palju välismaalasi jäänud. Koolis olid põhiliselt rikaste süürlaste lapsed. Hiljem, kui sõda algas, evakueeriti peaaegu kõik. Mingil põhjusel jäime meie sinna. Seejärel tuli kooli palju Kuveidi põgenikke. Minu klassikaaslased toodi kooli autodes, kust hüppasid välja relvastatud mehed. Need istusid ja ootasid, kuni tunnid läbi said. Täitsa hullumeelne. Kõik see, mis „Ujujas” puudutab Damaskust, põhineb minu enda mälestustel. „Ujuja” alguse rõdustseenis kirjeldasin meie rõdu, autopomm plahvatas sellel tänaval, kus elasime. Hiljem elasite Brüsselis, kuhu suunduvad paljud juristid lootusega karjääri teha. „Ujujas“ saame jälgida Klarat ja George’i – kas teie enda Brüsselis veedetud aeg on segu nendest kahest tegelasest või midagi hoopis muud? Täpselt nii ongi – paljud kolivad Brüsselisse lootusega kogeda midagi erilist. George on paljude lobistide koondkuju, sealhulgas on temas jooni ka minu Uppsala-aegsetest juurat õppinud sõpradest... Ta on justkui ambitsioonikas rikkuripoeg. Olen viibinud lugematutel
FOTO SOFIA RUNARSDOTTER
koosolekutel koos inimestega, kes on nagu tema, kes räägivad nagu tema. Paljud selle ala inimesed mõtlevad ja tegutsevad nagu tema. Eks ma olen sinna värve muidugi juurde ka lisanud. Minu naine Liisa töötas mõnda aega maailma ühes suurimas government affairs-firmas, tõelises House of Cardssarja tüüpi ettevõttes. Olen näpanud ja ära kasutanud paljusid tema kogemusi. Ja Klara... Ma töötasin ju ise ühe sotsiaaldemokraadist europarlamendi liikme assistendina, nii et kogu see osa on üles ehitatud minu enda kogemustele. Klara isikus ei kirjelda ma iseennast. Ta on Nick Carroway taoline tegelane, kes satub raamatu sündmustesse. Tüüpiline assistent või keegi, kes töötab advokaadibüroos. Natuke liiga püüdlik. Motiveeritud, kuid mitte täiesti rahul sellega, mis tal on. Miks valisite peategelaseks naise? Minu jaoks oli täiesti selge, et olulised tegelased või vähemalt suur osa nendest peavad olema naised. Nii tüütu on lugeda kogu aeg meestest. Järjekordne mees, kes kirjutab oma esikromaanis oma alter egost, tundus kohutavalt tüütu. Pealegi on niimoodi usutavam, sest praegu teevadki neid töid Brüsselis naised. Lisaks olin ma äsja saanud tütre
Kas võiksite rääkida, kuidas te kirjutate? Millal te „Ujujat“ kirjutama hakkasite? Jaanuaris 2010 olin äsja oma doktoritöö valmis saanud ja Cambridge University Pressile ära saatnud. Kuue aasta jooksul oli läinud selle peale väga palju auru. Tahtsin teha midagi muud, kirjutada midagi lihtsalt lõbu pärast. Olin selle peale juba aastaid mõelnud. Andsin esimesed mõnikümmend lehekülge teksti lugeda oma naisele. Ta ütles, et mitte keegi ei räägi ilmaski niimoodi nagu minu tegelased. Üsna konstruktiivne tagasiside, eks?! Niisiis tegin kõik ümber. Uus variant sobis talle, nii et ma jätkasin kirjutamist. Ostsin tohutult palju kirjutamisteemalisi raamatuid, aga ainus, mis mul neist meelde jäi, oli Stephen Kingi jutt distsipliinist, sellest, et iga päev tuleb kirjutada. Seadsin endale konkreetse eesmärgi: kirjutada iga päev 1000 sõna. Kui ma sellega õhtuks valmis ei saanud, siis tõusin järgmisel hommikul varem üles. Aga see oli niimoodi ainult alguses, hiljem kujunes kirjutamisest lausa narkootikum ja mul tuli õppida elama midagi kirjutamata. Kas sellest saadik olete samas tempos jätkanud? Ei, üldse mitte – kahe lapse kõrvalt ei tule sellest midagi välja. Nüüd kirjutan ma igal vähegi vabal hetkel – lõuna ajal, koosolekute vahel jne. Ootan järgmist raamatut, et saaksin sellesse sisse elada. Kui ma „Ujujat” kirjutasin, siis ei olnud mul vist kordagi sellist juhust, et oleksin saanud terve päeva ainult kirjutada. Kirjutasin siis, kui kõik olid juba magama läinud... Kavatsen nüüd töölt mõneks kuuks palgata puhkuse võtta. Siis hakkan tõsiselt järgmise osaga pihta. Olen natuke eeltööd juba teinud, visand ja lugu on peaaegu paigas.
Ujuja Joakim Zander tõlkinud Kadri Papp 344 lk, pehme köide
Agatha Christie aasta tulekul Krista Kaer
Varraku peatoimetaja
A
gatha Christie on kahtlemata üks enim armastatud autoreid maailmas ning tema teostest tehakse üha uuesti kordustrükke. Nüüd, kui lähenemas on 2015. aasta, mil Christie sünnist möödub 125 aastat, on tema pärijad otsustanud tähistada seda tähtpäeva uue Poirot’-romaani ilmumisega. Praegusel ajal, kui kirjutatakse järjeromaane väga uskumatutele teostele ja matkitakse kõikvõimalikke autoreid, olid Christie pärijad küllaltki vaoshoitud ning ei soovinud lasta kellelgi teisel Christie tegelasi üle võtta. Nüüd siiski
leidsid nad, et aeg on küps ning välja sai valitud Sophie Hannah, kes on ka ise edukas krimikirjanik. Nii võibki juba öelda, et 8. septembril ilmub üle terve maailma uus romaan, milles tegutseb Hercule Poirot. Romaani nimi on „Monogrammimõrvad”. Sellest teosest kuuleb varsti lähemalt ka Eesti meedia kaudu, tasub aga mainimist, et Christie 125. sünniaastapäeva puhul ilmub terve rida uustrükke tema raamatutest, mitmes kohas tuuakse lavale tema näidendid ning toimub üritusi terves Suurbritannias, eriti aga tema sünnilinnas Torquays. Tulekul on ka uued osad Miss Marple’i sarjast ning Tommy Tuppence’i raamatute televersioonid.
Kirjastus Varrak annab välja kogumiku „Poirot’ viimased juhtumid”, neli romaani: „Surnud mehe temp”, „Elevandid mäletavad”, „Herkulese vägiteod” ja „Suur nelik”. Need neli on ühtede kaanete vahel, ning eraldi raamatuna ilmub Poirot’ viimane juhtum „Eesriie”.
Monogrammimõrvad Sophie Hannah tõlkinud Anne Kahk 336 lk, pehme köide
Sophie Hannah ja Agatha Christie lapselaps Mathew Prichard. FOTO PHILLIPA GEDGE
www.koolibri.ee
7 (85) 28. august 2014
Me saame lapse! Ülle Kiivet
raamatu toimetaja
L
apseootus ja lapse saamine on kogemus, mida võib nimetada inimeseks olemise sügavaimaks tuumaks, hoolimata sellest, kas nii oluline elumuutus tuleb teie ellu mõneti ootamatult või pika planeerimise tulemusena. Ükskõik, kas te olete lapseootel esmakordselt või on see teil juba teine või kolmas rasedus, ikka jagub kuhjaga teemasid, millele mõelda. Korrapärased sünnituseelsed visiidid arsti juurde, lapsevankri valimine ja emapuhkuse korraldamine võivad mõnikord varjutada uskumatut ja imelist tõsiasja, et teie kehas kasvab ja areneb uus elu.
Lapsevanemaks saamise ja -olemise teejuht
Raamat „Me saame lapse!” on raseduse, lapsevanemaks saamise ja -olemise teejuht, pakkudes teile abi ja nõu selle keerulise eluperioodiga hakkamasaamisel. On täiesti normaalne, et tulevaste lapsevanemate emotsioonid võivad pendeldada rõõmujoovastusest pimeda paanikani. Vaja on ainult natuke rohkem informatsiooni ja veidike planeerimisoskust – ning te saate seda imelist eluetappi hoopis nautida. Raamat on jagatud peatükkideks, alustades raseduse ja sünnitusega seonduvast ning käsitledes järgnevates beebi ja väikelapse kasvatamist. Peatükk „Lapseootus” viib teid teekonnale läbi kõigi raseduskuude. See kirjeldab teie organismi imetlusväärset kohanemisvõimet ja beebi hämmastavat arengut alates päris esimestest nädalatest. Kui teile teevad muret mõned isiklikumad küsimused, pöörake tähelepanu näiteks teemadele „Kas vanus on oluline?”, „Ümbritsevad ohud”, „Mida beebi terve päeva teeb?” ja „Kas rasedusarmidest pole pääsu?” Peatükis „Hinga sügavalt sisse” uuritakse sünnitust füsioloogilisest ja psühholoogilisest vaatepunktist ning jaga-
Beebid veedavad umbes poole oma uinakust aktiivses REM-unes (unenägusid nähes). FOTO RUTH JENKINSON
takse rohkesti nõuandeid, et nii teie kui ka teie elukaaslane oleks selleks tähtsaks päevaks põhjalikult ette valmistunud. On küsimusi, mida on piinlik küsida isegi sõbrannalt, arstist rääkimata. Siit võite kõigile neile vastused leida.
Igapäevaprobleemid on lahendatavad
Peatükis „Väike ime” vaatame elu koos vastsündinuga tema kõige esimestest hetkedest peale: kuidas teda hoida ja kuidas teda esimest korda vannitada. Selles peatükis kirjeldame ka vanemaks olemise kogemusi mujal maailmas (laste kasvatamiseks on palju õigeid, kuid väga erinevaid viise) ning vastame küsimustele, mis teil igapäevaelu käigus esile kerkivad. Kuidas panna oma beebi magama? Kas teda tohib üksi jätta? Kuidas ma tean, kas ma arendan teda piisavalt? Või olen ehk liiga aktiivne? Ja see on alles algus...
Peatükid „Tere, pisike!” ja „Juba suurem” uurivad, kuidas muutub teie elu siis, kui teil on käekõrval kõndiv ja rääkiv väikelaps, kelle jaoks iga uus päev tähendab võimalust tohutult palju uut avastada ja juurde õppida. Ükskõik, kas vajate nõuandeid käitumisprobleemidega hakkama saamiseks, soovitusi lapsehoidja palkamiseks või ideid, mida oma lapsele süüa teha, leiate siit hulganisti häid nõuandeid. Olgu teie probleemiks, kuidas hakkama saada liiga aktiivsete vanavanematega või kuidas kaasata seesuguseid, keda vanavanema uhke staatus väga ei vaimusta, saate ka selles asjas juhatust.
Uue pesamuna sünd
Ja siis ühel päeval, kui te enesekindlalt arvate, et teil on juba aimu, mida lapsevanemaks olemine tähendab, võib perre sündida uus pesamuna. Peatükk „Pere juurdekasv” vaatleb sünnijärje-
Koolibri
ilmunud See Senni korra ning vendade ja õdede suhete tähtsust ning elukorraldust kahe või enama lapsega peres. Sündimas on veel üks ime ning ootamas uus, tore ja toimekas eluperiood. Teatmeraamat „Me saame lapse!” viib teid kurssi faktidega, kuid jätab kõigi otsuste tegemise teile. Üheksa kuud kestva raseduse üheks eeliseks on see, et nii teil endal kui teie partneril on piisavalt aega kohaneda mõttega eelseisvatest elumuutustest. Te jõuate rahulikult valmistuda sünnituseks, osta sündiva lapse jaoks kõike vajalikku, rääkida tulevikust ja nautida veel kahekesi veedetud aega. Nüüd on aega lugeda ja ennast ette valmistada. Selle juures tulebki „Me saame lapse!” teile appi. Muidugi ei pea te lapse kasvatamisel näpuga raamatust järge ajama, aga paljud nõuanded aitavad tekkivaid probleeme lahendada või ennetada. Raamatu toon on asjalik ja sõbralik, kaugel kõrgist dotseerimisest või arutust nunnutamisest. Saate teada isegi seda, mida poleks osanud küsidagi. Suure osa lapsevanemaks olemisest moodustab mõistmine, et aja möödudes laps muutub ja areneb, ning ükskõik kui paljusid väikesi võite te tähistate – vaigistatud jonnihooge või nututa magamajäämist – kerkib nende asemele üha uusi väljakutseid. Täpselt nii, nagu teie õpite olema lapsevanem, õpib teie laps olema isiksus. Te alustate teekonda, mis toob endaga kaasa uusi kogemusi, oskusi, mõtteid, emotsioone ja kuhjaga armastust. Sellest tuleb põnev ja arendav rännak teile kõigile. Edu ja jõudu!
Me saame lapse! autorite kollektiiv tõlkinud Anneli Kritšmann-Lekštedt 320 lk, kõva köide
Käsiraamat täiuslike piltide loomiseks Olavi Teppan
F
otograafia, üks populaarsemaid harrastusi maailmas, köidab jätkuvalt inimeste meeli ja võidab järjest rohkem kandepinda tänapäeval, kus igati kvaliteetsed vahendid pildistamiseks ja piltide levitamiseks on olemas praktiliselt igal inimesel. Võib arvata, et mida massilisemalt fotograafiaga tegeldakse, seda laialdasem on huvi ja vajadus ka kasulike näpunäidete järele sellistes küsimustes nagu „kuidas teha pilte, mis köidaksid kogu selles fotode müriaadis tähelepanu” ja „kuidas teha pilte, millel oleks jääv väärtus”. Ehk teisisõnu, kuidas pildistada nagu proff, isegi tegeldes fotograafiaga üksnes oma lõbuks. Just sedalaadi küsimustele pakub vastuseid tunnustatud fotograaf ja õppejõud Tom Ang oma uues õpikus „Digitaalfotograafia meistriklass”, mis jätkab sealt, kuhu jõudis välja tema kahe aasta eest eesti keeles ilmunud „Digitaalfotograafia samm-sammult”. Tom Angi meistriklassi kursus on mõeldud ennekõike neile, kes on juba fotograafiaga kokku puutunud, omandanud selle kunsti põhitõed ja vaimustunud selle otsatuna näivatest visuaalsetest võimalustest ning on valmis oma oskusi tõeliselt professio-
naalse tasemeni arendama. Raamat – alapealkirjaga „Fotograafiavõtted edasijõudnutele täiuslike piltide loomiseks” – hõlmab mõistagi nii kaamera seadistuste ja pilditöötlusega seonduvaid tehnilisi juhtnööre kui ka soovitusi selle kohta, kuidas üldse kunstimeistri pilguga üht või teist fotogeenilist objekti tuvastada, vajadusel pildistamiseks valmis seada ja seejärel taidurlikult kaamerasse püüda. Kokku kahekümnes õppetunnis kinnistatakse ja lihvitakse selliseid oskusi nagu kaamera juhtelementide tundmine, säri, tonaalsuse, kontrastsuse ja värvide reguleerimine, kompositsioon, ülesvõtte ajastamine, valguse valitsemine, pilditöötlus selle kõige rafineeritumal tasandil jpm, samuti lahatakse olulisi erinevusi, mida arvesse võtta erinevate fotograafiažanrite viljelemisel – mida silmas pidada näiteks portree, maastiku, looma, arhitektuuri või mingite ürituste ja sündmuste pildistamisel, või – miks mitte – kuidas luua puhtakujulist kunstfotot nagu mõni kuulus sürrealist või kontseptualist. Iga õppetükk lõpeb n-ö koduse harjutusega, et uusi teadmisi ja oskusi kohe proovile panna. Ning nagu Tom Angi õpikute puhul heaks tavaks, on kõik õpetused edasi antud selgelt ja arusaa-
5 Margit Saluste 52 lk kõva köide Autori vahvate piltidega lõbus raamat jutustab mängupõrsas Senni ja tema sõprade seiklustest P. Sokikese kaksikvenna V. Sokikese otsinguil. Nimelt on V. Sokike pesumasinas supeldes kaduma läinud. Raamatu autor arvab, et alati ei pea lastele ainult kanast ja munast kirjutama, vaid sokutab sisse ka natuke põnevamaid sõnu ja vahvamaid väljendeid. Lisaks sellele on raamatus palju õpetlikku: tutvustatakse vee tarbimisringi, loodusnähtusi, metsalilli, samuti jookseb raamatust läbi nii mõnigi loom.
Kalendrilinnas aeg ei peatu Margit Sarapik pildid joonistanud Joonas Sildre 112 lk, kõva köide Autori eelmisest raamatust „Kalendrilinna lood” tuttavate laste seiklused jätkuvad täie hooga. Kohe uue aasta alguses tuleb lastel pead raginal tööle panna, sest Jaanuari arvutisse on ilmunud midagi imelikku, mis nõuab kiiret lahendust. Saladusi ja põnevust jätkub ka aasta keskel: kaksikud Juuni ja Juuli põgenevad vanas mõisahoones vampiiri eest ning August otsib vana mereröövli peidetud varandust. Ühiselt tegutsedes möödub aasta kiiresti, naeru ja nalja jätkub igasse päeva. Kaksteist last, kes Kalendrilinnale kohaseid nimesid kannavad, kutsuvad sindki oma seiklustele kaasa elama.
Lukas ja nurgakoll Stefanie Reich, Michaela Holzinger tõlkinud Meelis Lainvoo 24 lk, kõva köide Raamat väikestele poistele ja tüdrukutele, kes kardavad pimedat ega julge õhtuti magama jääda. Loe, millise vahva lahenduse pimeduse- ja kollimurele leiab terane väikemees Lukas. See veab kindlasti suu kõrvuni sinu emal ja isalgi.
Meie oleme tänaval tähelepanelikud Christa Wißkirchen, Thorsten Saleina tõlkinud Urmas Kaldmaa 48 lk, kõva köide Hoogne ja vahvate piltidega kaasamislugu võtab just kooliteed alustanud esimese klassi lastel käest kinni ja juhendab, kuidas tänaval õigesti käituda. Koos Maaja ja Lukasega jalutatakse mööda kõnniteed, ületatakse nii valgusfooriga kui ka ilma foorita sõiduteid, sõidetakse bussi ja trammiga, tehakse sõidukorda jalgrattad ning õpitakse selgeks tähtsamad liiklusreeglid.
Purskkaevu ääres, Janet Baker: „Veele langev valgus oli imekaunis, ilm on lämmatavalt palav ja mu sõber ütles: „Kas poleks mitte mõnus seal all seista? ”” Nikon D7 fookuskaugus 35mm f/5,6.
Teeme koos. Värviline võluliiv
davalt, samm-sammult järjest sügavamate teadmisteni ning rikkaliku fotomaterjali ja tehnilise teabe kaasabil, mida antud juhul täiendavad ka autori intervjuud mitmete maailmakuulsate piltnikega. Nõnda aitab Tom igaühel diigitaalfotograafia pakutavat loomingulist vabadust parimal viisil ära kasutada.
Aive Noormaa 60lk, pehme köide Raamatust leiab huviline ideid ja mõtteid värvitud liivast piltide, õnnitluskaartide ja lauakaunistuste tegemiseks. Lisaks sammsammulistele õpetustele jagab raamatu autor Aive Noormaa ka häid nippe, mida peaks oma ideede teostamisel kindlasti arvestama.
Digitaalfotograafia meistriklass Tom Ang tõlkinud Helen Haav 360 lk, kõva köide
6 ilmunud Külmad, soolased ja magusad suvesupid Tiina Lebane 68 lk pehme köide Lühike põhjamaa suvi toob elu õue ja kui vähegi võimalik, püütakse toitki sealsamas valmis saada. Suppide tegemisel tuleb appi põnev ja käepärane kogumik maitsvate, tervislike ja lihtsalt valmivate külmade suppide retseptidega. Kokku on raamatus 30 eriilmelist soolast ja magusat külmsuppi. Soolased sobivad näiteks hästi grillipeo eelroaks, magusad on aga head jahutajad ning lihtsad pakkuda kergeks magusroas, milles saab kasutada järjest valmivaid ja vitamiinirohkeid suvemarju. „100 rooga” sõsarsarja seitsmes raamat.
Sõstratoidud. Salatitest magusani Lia Virkus, Pille Ende 72 lk pehme köide Sõstrapõõsaid kasvab pea igas Eestimaa aias. Kui marjad valmivad, napib aga paljudel ideid, mida selle suure marjakogusega peale hakata. Sõstrad maitsevad imehead marjakookides, magustoitudes ja jäätises, kastmetes, marinaadides, sinepis, hoidistes, napsudes ja muudes jookides. Raamatust leiad 30 lihtsat ja maitsvat retseptiideed. „100 rooga” sõsarsarja kaheksas raamat.
Õunatoidud. Salatist magusani Lia Virkus ja Pille Enden 72 lk pehme köide Eesti on õunamaa, õunaaiad on olnud ajast aega meie talude uhkuseks. Kõige kasulikumad on vaieldamatult värsked õunad, kuid kodumaised viljad oma tasakaalustatud magusa ja hapu kooslusega on ka parimad ükskõik millise roa või hoidise valmistamiseks. Suve lõpu ja sügise alguse juurde kuulub ahjust immitsev hurmav õunakoogi lõhn ja köögist leviv magus õunamoosi hõng, kuid õun on ka sobiv lisand salatisse või liharooga, ketšupisse või tšatnisse. Kasutame oma väärtuslikku vilja võimalikult mitmekesiselt! „100 rooga” sõsarsarja üheksas raamat.
Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid Arvo Tuvikene, Teet Krause, Margo Pajuste 84 lk pehme köide Ilmselt ei leidu Eestis kedagi, kes poleks kordagi kokku puutunud ahvenaga – olgu siis kalavetel, koolipingis või toidulaua taga. Aga kui palju me sellest suurepärasest kalast tegelikult teame? „Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid.” võtab kokku ahvena eluviisid, annab hüva nõu erinevate püügitehnikate ja retseptide osas. Raamatus saavad sõna kalamehed Igor „Ixa” Nael, Are Moora, Tarvo Leon, Koit Kikas ja Hans Teder ning kalauurijad Teet Krause ja Arvo Tuvikene ehk mehed, kelle nimed Eesti harrastuskalastajate seas tutvustamist ei vaja. „Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. ” on esimene raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast.
www.varrak.ee www.raamat24.ee
Varrak Ajakirjade Kirjastus
Viies Laine tuleb igal juhul Indrek Stern
„P
ärast Esimest Lainet valitseb üksnes pimedus. Pärast Teist Lainet pääsevad ainult need, kellel veab. Ja pärast Kolmandat Lainet kehtib vaid üks reegel: mitte kedagi usaldada.” Viimaks ometi tegi keegi teoks selle, millest minagi olen fantaseerinud, igavatel hetkedel mõttesse vajunud, uurides vastust küsimusele: „Aga kuidas nad seda siis ikkagi teeksid?” Oma raamatus „Viies Laine” avab Rick Jancey oma mõistuse sügavad, kihavad sopid ning esmamulje on vägagi meeldiv. Isegi muljetavaldav. Just tihti ei kohta raamatuid, mis edukalt hägustavad piiri noortele ja täiskasvanutele mõeldud kirjanduse vahel. Olles oma kirjutamist alustanud stsenaristina, on Yancey üle kandnud sellel alal kõige olulisema õpitu ning tegemist on tõesti põnevikuga, mida on raske käest ära panna, kui oled juba kord kätte võtnud, aga üle 400 lehekülje ühe päevaga läbi ei murra.
Surnute hoomamatu kõhedus
Yancey on oma fantaasias kokku viinud mitu varianti, kuidas oleks kõige lihtsam inimkonna arvukust kiiresti vähendada ning toob miljardite surnute hoomamatu kõheduse teismelise Cassie mõttemaailma kaudu meile endile kõhtu. Ja just kõhtu, sest ma olin alguses küll kahtlev, kui sain aru, et Yancey jääbki Cassie teadvusvoona seda kirjutama, kuid ta suutis midagi, mida vähesed kirjanikud suudavad hästi. Ta suutis panna mind nägema Cassiet kui reaalset inimest, kes üritab hakkama saada uue maailma ning kogu õuduse ja usaldamatusega, mis muutub kõige olulisemaks oskuseks selle jaoks, kes soovib edasi elada. Need, kes usaldavad, surevad. Üksinduses peitub turvalisus selles uues maailmas. Ning ma lihtsalt ei loe seda,
ilmunud Kortermaja Dagmar Lamp 188 lk pehme köide Tere tulemast kortermajja! Meie kortermajas elavad täiesti tavalised inimesed. Või kas nad ikka on nii tavalised? Oled sa kunagi mõelnud, mis elu elab su naaber teisel pool seina? Või miks naabrinaine trepikojas teinekord nutab? „Kortermaja” on jutukogu, kus iga peatükk on sissevaade ühe korteri igapäeva. Siin on lugusid armastusest ja vihkamisest, ükskõiksusest ja hullumeelsusest, siin on afääre ja isegi kummitusi.
Ühe äpardi päevik Klaustrofoobia Jeff Kinney tõlkinud AnnaMagdaleena Kangro 224 lk pehme köide Greg Heffley on suures jamas. Kooli vara on kahjustatud ja Greg on peamine kahtlusalune. Aga hull värk on see, et ta pole süüdi. No või peaaegu pole. Võimukandjad jõuavad üha lähemale, kuid kui üllatuslik lumetorm ründab, jääb Heffley pere tormivangi. Greg teab, et kui lumi sulab, peab ta karistuse vastu võtma, aga kas võib olla hullemat karistust kui olla pühade ajal oma perega vangistuses? „Ühe äpardi päevikud” räägivad tavalisest koolipoisist Greg Heffleyst, kes peab ühtaegu hakkama saama nii oma vanemate ja vendadega kui ka sõprade ja kooliga ning kõik see nõuab talt tohutuid pingutusi...
Ettearvamatu maailm
Üks asi on lugu ja maailm, kus tegevus toimub, kuid ilma inimeseta pole raamatut. Samamoodi poleks ka Viiendat Lainet kui poleks Cassiet, noort teismelist tüdrukut, kes kaotab liigagi kiiresti kõik, mis on olnud tema reaalsus. Ühel õhtul on ta kohtingul, kus ta ei taha olla ja unistab hoopis Ben Parishist, kooli kuumast kutist, kui järgmisel õhtul on terve maakera pime. Elektroonika on läbi kärsanud. Siis pühib tsunami maa pealt kõik rannikulinnad. Pärast tuleb Punane Surm – viirus, vägagi sarnane ebolaga, mis on selle aasta jooksul muutunud juba ülemaailmseks pandeemiaks. Ta ema sureb Kolmanda Laine ajal, tema isa Neljandal, ning alles jääb ainult ta väikevend Sammy ja talle antud lubadus, et ta tuleb talle järele. Ning kuidagi õnnestub tal läbi kogu maailmalõpu tohuvabohu tirida ka Sammy karumõmmi. Tuleb vist tõsiselt võtta Stephen Hawkingu sõnu: „Võib arvata, et kui tulnukad peaksid kunagi Maale tulema, on tagajärg üsna samasugune nagu siis, kui Christopher Kolumbus Ameerikasse jõudis – sealsetele indiaanlastele ei toonud see kaasa midagi head.”
72(85) (71) 28. 29.august märts 2014 2013
Õuduste entsüklopeedia Paljude auhindadega pärjatud kirjaniku Rick Yancey haarava põnevustriloogia esimene osa paneb huviga ootama järgmist. vaid ma olengi sealsamas koos Cassiega. Tunnen seda, mida tema. Saan kuuli koos temaga, minestan koos temaga. Yancey’l on hästi välja tulnud kogu tajukomplekti edastamine, mis paratamatult tekitab mulle tunde, nagu ma oleksin seal ja oleksin Cassie. Kahju, et selline täiesti kümblev mina-perspektiiv on paljudele kirjanikele liiga kõva pähkel, mida lahti murda. Kuid see-eest tuleb rõõmustada, kui minu kätte satub äsja emakeelde tõlgitud raamat, milles kirjanik on just seda suutnud. Autor uurib seda maailma läbi teismelise tüdruku ja hiljem ka teismelise poisi mõttemaailma, millel puudub täiskasvanulik küpsus, kuid maailmalõpu ajal on segadust täis, turvalisust ja armastust ja igapäevast vett otsiva teismelise perspektiiv värskendav oma süütuses. Teised, nagu tulnukaid kutsutakse, ei ole ka sugugi teadmatud sellest, mida õpib laps oma lihtsa, usaldava mõtlemisega.
Sest Nemad teavad täpset...
Sest Nemad on inimkonda jälginud juba tuhandeid aastaid ning teavad täpselt, kuidas me mõtleme. Kuidas me otsime turvalisust numbritest ning ei jäta maha oma armastatuid. Kuid nende jaoks oleme me lihtsalt tee peal ees. Mis on nende plaan inimlastega, keda nad kokku korjavad? Vot seda ma küll ette ei ütle. Samas on raamatus ka klišeelikke kohti, mis tekitasid minu kui sügavama inimelemendi otsija jaoks aeg-ajalt sisemise kulmu kergitamist, et miks küll Yancey otsustas asja niimoodi lahendada. Raamatus tuleb ette armumist ning kogu see osa tundub veidi surutud ole-
vat, justkui oleks kiire kuhugi. Ja samas on ka, sest teine tegelasliin ootab ühinemist esimesega. Kuid eelkõige näen siin taga kirjaniku tausta stsenaristina. Raamatus tundub selline kiirustamine surutuna, kuid kui lisada visuaalne pilt ja dramaatiline muusika, täidab see minu jaoks tajupildi, mis ilma nendeta jääks vajaka. Raamatust tuleb ju 2016. aastal ka kinoversioon välja. Või olen ma lihtsalt unustanud, et teismelisena olidki asjad nii lihtsakoelised?
Filmilikud raamatud müüvad
Praegu on maailmas niivõrd palju kirjanikke ning igal aastal välja tulevaid raamatuid, et suuremad kirjastused nagu Penguin otsivad hea äraelamise eesmärgil alati neid raamatuid, mida peale iseseisvalt hästi müümise saaks ka filmiks teha. Siis suureneb läbimüük ju märgatavalt. Ning head elatist teenivad kirjanikud on need, kes suudavad leida tasakaalu selle vahel, mida neile kohutavalt meeldib kirjutada ja mida inimesed tahavad lugeda. Esmajärgus soovitaksin seda raamatut noorematele (kui pead end nooreks, siis väga hea, see raamat on sulle), kuid ka vanemad lugejad oleksid kindlasti põnevust täis, oodates seda aega, kui nad saavad järgmisel päeval raamatut uuesti kätte võtta.
Viies Laine Rick Yancey tõlkinud Raili Puskar 428 lk, kõva köide
Barbara Cox ja Scott Forbes tõlkinud Mark Krall 192 lk kõva köide „Õuduste entsüklopeedia” on parim illustreeritud teejuht kõige kohta, mis paneb su hirmust värisema. Rända metsadesse, et kuulda täiskuu ajal libahundi ulgu. Möödu vesistest soodest, milles ootab vetevaim, et sind pikkade peenikeste näppudega vee alla tõmmata. Viska pilk taevasse, et näha nahksete tiibadega tiiblohet, kes oma saaki otsib. Mine mööda looklevat rada üles mägedesse, kus uitavad trollid ja pesitsevad lohed, möödu udusest surnuaiast, kuni jõuad lossini, milles elavad vampiirid ja gargoyle’id. Roni üles lagunevast trepist, mille lõpus võid näha kauget merd, kus on saar, mida kaitseb metalne hiiglane Talos. Sõida kummitusliku laeva kiiluvees, et jõuda lõpuks kuiva kõrbe, kust võid leida hirmuäratava basiliski või Egiptuse muumia, kes ootab, et teda ellu äratataks… Loe, kui julged!
Kõrvitsatoidud. Salatitest magusani Lia Virkus ja Pille Enden 72 lk pehme köide Maheda maitse ja parajalt mahlase konsistentsiga kõrvits on ideaalne koostisosa nii salatites, suppides kui ka vormiroogades, hoidistest rääkimata. Pettuma ei pea ka magusasõbrad ‒ kõrvitsast saab nii maitsvat saia kui ka kooki. Seega pole midagi imestada, et kõrvitsatoidud muutuvad iga aastaga üha menukamaks. „100 rooga” sõsarsarja kümnes raamat.
www.tea.ee
TEA Kirjastus
7 (85) 28. august 2014
Ui, kuis kollid kollitavad! „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatu” koostajat Eve Leetet usutleb Silva Tomingas
krati, ahjualuse, vaimu, kummituse, haldja kui ka rehepapi jpm tähenduse.
E
Ei ole vist inimest, kes poleks pimedust peljanud. Hirmul on suured silmad... Eks isegi sai lapsena suvel lakas heinte sees magades salapäraseid krabinaid kuulatatud või õhtul pimedas toas omavanuste sugulastega „Must Käsi on sinu toas”-jutte räägitud. Ühelt poolt see hirmutab, teiselt poolt on seda ju turvaline teha – alati võib tule põlema panna, ema appi hüüda või hirmujudinaid tekitava raamatu sulgeda... „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatus” on väga erinevaid jutte ja luuletusi, üle 150 loo poolesajalt autorilt või rahvapärimusest. Kõik „kollidki” pole hirmu tekitavad. Näiteks Kristiina Kassi ja Andrus Kivirähki kummitused on sõna otseses mõttes lapsesõbralikud. Usun, et viimast tsüklit „Hirmul on suured silmad” lugedes saab tuge iga laps, kes on pidanud üksi kodus olema või kardab õhtul magama jääda. Emadel-isadel ja vanavanematel on siin palju, mida ette lugeda ja lastega arutada, et asjatud hirmud minema pühkida ja nende üle üheskoos naerda.
esti kirjandus ja rahvapärimused on jätkuvalt ammendamatuks varaaidaks meie lastekirjanduse uutele põnevatele kogumikele. Äsja ilmunud „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat” on oma juttude ja luuletuste sisu poolest ning ka järjekorranumbrilt – kolmeteistkümnes! – kindlasti pisukest närvikõdi ja kõhedustki tekitav. Miks selline teemavalik – kollid? Kes on kollid? Ja mida „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat” sisaldab? Loomajuttude ja naljajuttude kuldraamatuid koostades jäi mulle tihti silma, kui palju on jutte ja luuletusi ka veidi kõhedust tekitavatel teemadel. Nii sündiski kolliraamatu idee. Kollideks võiks siin nimetada ettekujutatavaid või väljamõeldud olendeid, keda veidi pelgame. Siin on mitte kõige-kõige jubedamad, vaid just põnevamad jutud. „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatus” on viis osa – esimesed neli on veidi hirmuäratavad ning viimases osas saavad kõik natuke õudsed asjad õnneliku lõpu, lahenduse või seletuse. Osade pealkirjad peaksid rääkima iseenda eest: „Kollide kokkutulek”, „Paganad Paganamaalt”, „Nõia elu, nõia elu...”, „Salapärast metsapõues ja vetevallas” ja viimasena – „Hirmul on suured silmad”. Kuldraamatu lõpus olev mõistete sõnastik annab nii luupainaja, tondi,
„Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat” on juba alates kaanepildist erakordselt mõjuvate ja kaasakiskuvate illustratsioonidega. Miks on valitud just need kunstnikud? Kõik kollijuttude kuldraamatu kunstnikud on oma stiililt siia väga sobivad. Karel Korp pakkus meile juba mitu
7 ilmunud
Teaduse fantastiline maailm
512 lk, kõva köide „Teaduse fantastiline maailm” on kooliaasta alguse kogupereteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lapsele ja noorele kui ka teadushuvilisele täiskasvanule. Miks me vajame teadust? Kes on teadlased? Millised on maailma kõige põnevamad leiutised? Milline on kosmos? Kes on kosmoseuurijad? Kellele ja miks on vajalikud teleskoobid? Mis on kiirus? Kuidas on toimunud evolutsioon Maal? Kuidas arenes inimene?
ilmumas Mõmmi nalja-aabits Karel Korp kolle ei karda. aastat tagasi, et kui peaksime õudusjuttude kuldraamatu ilmutama, võiks ta kaanepildi teha. Nii ka sündis! Karel Korp kollitab meid ka kõige kollitavamas peatükis – „Kollide kokkutulek” – ja tema kõrvale on kollitama tulnud veel Elina Sildre, kelle „kollijoon” igaühel fantaasia tööle paneb. Ülle Meistri muheda ja tõeliselt meisterliku Vanapaganaga oleme tuttavad juba „Eesti muinasjuttude kuldraamatust”, kuid siin avaneb palju uut. Milvi Torim oma lennukate nõidadega ja Valdek Alber looduse salapära edasiandjana on mõlemad väga mõjuvad.
ILLUSTRATSIOON RAAMATUST
Priit Rea kui teada-tuntud lastelemmik oma loomariigi kujutamisega lisab siia ka kollid... Kunstnikud ise tunnistavad, et kolli-teema on neilegi põnevaks väljakutseks olnud.
Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat koostanud Eve Leete 236 lk, kõva köide, esmatrükk
Heljo Mänd 40 lk, kõva köide esmatrükk Armastatud lastekirjaniku Heljo Männi uues lasteraamatus tegutsevad tema kõige tuntumad tegelased – Mõmmi ja tema sõbrad. Karulapsed Mõmmi-Mai ja Mõmmi-Mari otsustavad JänkuJankule kinkida nalja-aabitsa. Aabits algab N-tähest, sest N-täht on nalja-täht. Raamatus on igale tähele antud oma nimi – N on nalja-täht, Ä on märuli-täht, J on julguse täht, U on uudise-täht, A on tarkuse-täht, B on sõbra-täht, Ü on hüppamisetäht... Iga tähe kohta on nii naljajutt kui ka -luuletus.
www.tyk.ee
Tartu Ülikooli Kirjastus ilmunud Iiobi raamat tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Nõmmik sari „Piibel kontekstis”, 1 294 lk kõva köide „Piibel kontekstis” on uus raamatusari, mis toob eesti lugejani Piibli raamatute ning nendega kõige lähemalt seotud kirjanduse uus- ja esmatõlkeid koos tänapäevaste kommentaaridega. Sarja esimeses köites on esitatud Iiobi raamatu kommenteeritud uustõlge ja põhjalik saatesõna. Iiobi raamatu eksistentsiaalne ja teoloogiline sügavus ning mõju teoloogia ajaloole ja maailma kultuurile on väga suured. Iiobi raamatu lugemine ei jäta kunagi külmaks. See puudutab igaühte meist, sest kannatus ning eksistentsiaalne küsimus „miks?” ei lähe meist kellestki mööda. Raamatu erinevate kõnelejate häältest kokku sulanduv ning poeetiliselt pretensioonikas sümfoonia teeb Iiobi raamatust ühe maailmakirjanduse tähtteose.
Liivi kirjakeel Valts Ernštreits 232 lk pehme köide Noorema põlvkonna liivi keeleuurija ja liivi kultuuri edendaja Valts Ernštreitsi raamat tutvustab liivi kirjakeele kujunemislugu, käsitledes kõiki teadaolevaid liivi kirjakeele allikaid alates esimestest 19. sajandil valminud trükistest kuni tänapäevani. See rikkalikult illustreeritud teos ei ole mõeldud üksnes liivi keele huvilistele, vaid jutustab selle kirjakeele kujunemislugu sünnist kuni täiskasva-
nuks saamiseni, andes nii ülevaate ka liivi kultuuri arenguist. Aastal 2012 pälvis raamatu lätikeelne eelversioon Hõimurahvaste Programmi rahvusteaduste auhinna uurali rahvaste alase teadustöö eest. Eesti väljaandes on vaadeldud ka uusimaid liivikeelseid teoseid.
Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis Andres Tvauri toimetanud Margot Laneman 352 lk, kõva köide Raamat käsitleb Eesti ala ühiskonda, majandust, asustust ning kultuuri ajavahemikus umbes 450–1050 pKr. Tegemist oli suurte muutuste ajastuga, mille lõpuks kujunes Eesti talurahvakultuur, millisena tunneme seda kuni 19. sajandini. Monograafia sisaldab teavet selle aja linnustest, asulakohtadest, kalmetest, põllujäänustest, rauasulatuskohtadest, aaretest jt muististest. Tutvustatakse leiuainest, täpsustades senist tüpoloogiat, kronoloogiat ning terminoloogiat. Allikmaterjal esitatakse süstemaatiliselt teemade kaupa ning analüüsitakse mitmekülgselt. Esitatakse tõlgendus Eesti alal toimunud ühiskondlike, majanduslike ja demograafiliste arengute kohta. Selle raamatu algne, ingliskeelne versioon pälvis 2012. aastal EV teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Käesolev on algteose parandatud ja täiendatud variant.
Loogika õppimise loogika K riitilise mõttelaadiga inimene võib loogikat õppides sattuda ebaselgetele lõikudele ning tal võib jääda mulje, et loogika ise ei ole loogiline. Õppija võib olla mõjutatud üsna levinud arusaamast, nagu oleks olemas üksainus õige ja efektiivne loogika, et arukas isik peakski mõtlema ja rääkima ainult loogiliselt ning kes seda ei tee, on puudulik. Paraku on loogika võimalused palju väiksemad ning see ei pruugi huvilise ootustele vastata. „Loogika aluste” sissejuhatavas osas püütakse määratleda, mis on loogika ja milline on loogika osatähtsus mõtlemises ning arutluses. Peamiselt humanitaaridele mõeldud õpiku materjal on tinglikult jaotatud kaheks klassiks, millest teine täiendab esimest. Praktikule – keda peamiselt huvitab loogika kasutamine arutlemise läbiviimiseks ja kontrollimiseks – piisab põhimaterjali läbitöötamisest. Selle omandamise käigus peaks tekkima ettekujutus, kuidas loogikat kasutada. Eraldi tähistatud lisamaterjal on mõeldud neile, kes lisaks loogika aluste omandamisele tahavad mõista, millest need alused tulenevad. „Loogika alustes” on püütud käsitelda kõiki küsimusi, mis loogiliselt mõtleval loogika õppijal tekkida võivad. Mõnedki probleemid väljuvad loogika piirest ja nende mõistmise teele suunavad rohked märkused ja allikaviited. Õpiku esimene osa käsitleb traditsioonilist loogikat, mis tegeleb keeles väljendatud mõistete, otsustuste ja süllogismide analüüsiga. Eesti oskussõnade ebamäärasest rägastikust läbi puge-
Loogika. Navitrolla „Koostöö tähtsusest” des püütakse sobituda ingliskeelse loogikaterminoloogiaga. Teine osa käsitleb klassikalist loogikat – lausearvutust ja predikaatloogikat. Kuigi õpik on kirjutatud humanitaaridele, on selles püütud järgida tänapäeva matemaatika nõudeid. Tuletust ja tõesuspuud appi võttes analüüsitakse ka kui-siis lauseid sisaldavaid arutlusi. Õpiku kolmandas osas tutvustatakse mõningaid mitteklassikalisi loogikaid, argumentatsiooniteooria elemente, loogikavigu, küsimuste loogikat ning loogilisi paradokse. Sõnaseletustega re-
ILLUSTRATSIOON RAAMATUST
gistris on mitmetähenduslike väljendite erinevad tähendused läbivalt ära märgitud.
Loogika alused Enn Kasak toimetanud Andres Luure 668 lk, kõva köide kujunduses on kasutatud Navitrolla kunstiteoseid
8 ilmunud
Kati ja teised
Haldi Normet-Saarna illustreerinud Kadri Ilves 72 lk, kõva köide Raadioajakirjanik Haldi Normet-Saarna esimene lasteraamat jutustab 12 lõbusat lookest 4-aastasest asjalikust Katist, kel peale ema ja isa on ka väga mõistlik vanaisa. Mõistlik tähendab selline, kes nii mõnegi äparduse puhul silma kinni pigistab, põnevaid jutte räägib, ja mis põhiline – temaga koos võib alailma sekeldustesse sattuda.
Lõppmäng Becca Fitzpatrick tõlkinud Mai Tõnisoo 400 lk, kõva köide Nora on kindlam kui kunagi varem, et armastab Patchi. Langenud ingel või mitte – tema on see õige. Kuid just nüüd peavad noored koondama jõud viimase ohtliku katsumuse läbimiseks, kus naasevad vanad vaenlased, uusi tuleb juurde ning sõbra reeturlikkus seab ohtu rahu, mille poole Patch ja Nora nii väga püüdlevad. Kerkib valus küsimus: kelle poolt on Patch ja kelle poolt Nora? Ja kas nüüd on teel takistus, mida isegi armastus ei võida? Raamat on Becca Fitzpatricku bestsellerite „Salajane” (2010), „Crescendo” (2011) ja „Vaikus” (2013) järg.
Supilinna armastajad II raamat Olev Remsu 624 lk, kõva köide „Poiss, vaata, siin möödus sinu lapsepõlv,” ütles ema. See lõikas hinge. „Kas see on siis lõppenud?” ei osanud Kolla midagi targemat öelda. „Niigi pikaks veninud. Ammu oli aeg, et lõpeks.” Poisid on suureks kasvanud. Dokumentaalmuinasjutu (autori žanrimääratlus) viimane osa viib lugeja 1960.– 1965. aastate Supilinna, andes tollasest elu-olust sama värvika pildi nagu triloogia esimestes raamatutes „Supilinna poisid”, „Supilinna surmad” (mõlemad 2012), „Supilinna armastajad” I osa (2013).
Kõigi vastu Viktor Suvorov tõlkinud Ülar Lauk 352 lk, kõva köide Väljapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia „Suure Aastakümne kroonika” esimene osa, grandioosne 1940. aastate lõpu – 1950. aastate esimese poole sündmuste ajalooline rekonstruktsioon ajast, mil raske sõjajärgne kriis sundis Nõukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid.
Targem Dan Hurley tõlkinud Lauri Liiders 322 lk, pehme köide „Targem” räägib revolutsioonist intelligentsuse uurimisvaldkonnas, kus aina enam uurijaid loobub käsitlusest, mis peab muutlikku intelligentsust sama muutumatuks nagu silmavärvi, ning näeb seda pigem millegi lihasjõu sarnasena, millel on bioloogiline alus, kuid mis allub ka treeningule. See lugu jutustab erakordsest muutusest meie arusaamas ühe inimese põhiomaduse kohta: kas ratsionaalse mõtlemise võime – õppimisoskuse – piirid pannakse paika juba meie sünnihetkel või saame ise selle suhtes midagi ette võtta?
www.varrak.ee www.tnp.ee
Varrak Tänapäev
72(85) (71) 28. 29.august märts 2014 2013
Lastele loodusest Urmas Roht „Räägin sulle loodusest”, ei ole lihtsalt lugu! See kirja pandud lootuses, et meeldiks looduslugu. Tore on kui isad-emad, lapsi loodusesse viivad. Veelgi toredam kui nemad, käivad seal, kus luiteliivad! Tore on kui vanaisad, lapselapsed kalal võtvad! Tore see kui vanaemad, lapsed näpus metsa tõtvad!” Suviti on rahvas alati palju looduses. Suvi on ka parim aeg oma kokkupuudet loodusega värskendada. Loodus on kõikjal, ükskõik kuhu me ka vaataks või läheks. Loodus on maastikud, tuul, päikesepaiste, linnulaul, liivarand, jõgi ja järv ning kõik see elus, kes meie ümber omi asju ajavad. „Räägin sulle loodusest” püüab veidi erineva nurga alt täiendada üsna pikka kodumaise looduskirjanduse originaalteoste rida. Häid loodusraamatuid pole kunagi liiga palju, neid on välja antud varem ja ilmub kindlasti tulevikus. Kindlasti meenuvad paljudele publitsisti ja kooliõpetaja Kustas Põldmaa raamatud „Kodumets” ja „Nurmelt ja niidult”, kogumikud „Eesti elusloodus”, „Eesti looduse taskuentsüklopeedia”, samuti Hendrik Relve kirjutised. Palju on avaldatud ka loodusest pajatavaid tõlkeraamatuid.
Lisalugemine koolilastele
Selle raamatu eesmärk on koondada teavet nii eluta kui elusast Eestimaa loodusest ja anda lisalugemist põhikoolis loodusõpetust õppivatele noortele ja muidugi laiemalt kõigile loodusest huvitatutele. Raamatu maht ei võimalda käsitleda põhjalikult kogu valdkonda, kuid põhimõisted ja peamised eluslooduse rühmad on kirjeldamist leidnud. Noortel on tänapäeval elus palju ahvatlusi ja enamuse jaoks pole loodus just esikohal. Teatakse, mis toimub Ameerikas, Hiinas või mujal maailmas, aga sellest, kui ilusad on luhaniidud Tartu, Tallinna, Pärnu või Jõhvi lähistel, teatakse üsna vähe. Siiski tuleb keskkonna toimimist meie ümber mõista ja iga abi sellel teel on teretulnud. Taolisi mõtteid mõlgutades see raamat sündiski. Igapäevane infotulv on väga suur ja valikute tegemine selles üha keeruli-
„D
Rääkimine on kuld Elizabeth Kuylenstierna tõlkinud Heija-Liis Ristikivi 462 lk, pehme köide Kuigi sa püüad teistesse suhtuda soojuse ning austusega, juhtub mõni päev siiski, et sa murdud ning tormad sisisedes ja uksi paugutades minema. Raamat annab juhatust, kuidas edukamalt suhelda. Kuidas tugevdada kontakti enda ja teiste vahel, kuidas võtta vastu kriitikat ja olla parem kuulaja, kuidas ennast julgemini väljendada, kuidas öelda ei ja mitte kunagi enam neelata alla sapiseid märkusi.
Kuritegu Black Dudleys
Sinikaelpardid. sem. Meid ümbritseb palju huvitavaid tehnikavidinaid, mida on huvitav näppida. Järjest vähem jõnglasi kükitab suvel sipelgapesa juurde, püüdes mõistatada, kuhu ja milleks nood virgad elukad lakkamatult sibavad. Väikesed tüdrukud ei vaata enam lilleõie sisse, et näha, kuidas õis seestpoolt välja näeb. Harva kuuleb laste käes võilillevarrest valmistatud parmupilli jorinat.
Taastutvus loodusega
Vanemadki on minetanud suure osa oma lapsemeelsusest ja neil ei tule tihti pähegi lastele väikesi loodusrõõme õpetada. Ühine hommikune kalaretk, kevadine kasemahla laskmine või lindude pesakastide meisterdamine viiks erinevaid põlvkondi uuesti loodusega kokku. Väga mitmetasandiline loodusõpe, mida Eestimaal lisaks koolidele paljudes erinevates looduskeskustes antakse alates lasteaialastest kuni täiskasvanuteni, on ääretult vajalik. See on suur ja massiivne töö, mida paljud toredad inimesed igapäevaselt teevad. Kui ilmunud loodusraamat suudab siinkohal selles protsessis abiks olla, on see igati hea. „Räägin sulle loodusest” ühiste kaante vahele on koondatud nii eluta kui ka elusa looduse põhivaldkonnad, et oleks kergem saada ülevaade kogu loodusest, ilma et peaks end erinevate teatmeteostega varustama. Huvitavaid ja
FOTO URMAS ROHT
vajalikke teadmisi saab eesti geoloogiast, loodusgeograafiast, looma- ja taimeriigist. Samuti on raamatus esitatud huvitavad faktid looduse kohta väikeste märgetena – kas teadsid, et … Kes soovib mõnd valdkonda põhjalikumalt tundma õppida – selleks on teised raamatud! Käesolev raamat on eeskätt üldine ja täiendav lugemine meie maa loodusest, andes ülevaate mitmekesisest ja põnevast Eestimaa loodusest. Kui raamatus kirjapandu tekitab kas või mõneski lugejas soovi Eestimaast ja meie rikkast loodusest enam teada saada, siis on see autoritele suurim tänu. Oluline on leida aega ja ka tahtmist minna loodusesse ja kõike seda ise näha, kogeda ning tunda. Õppida juurde ja anda teadmisi edasi ka väiksematele loodusehuvilistele.
„Ma ei mäleta ka, et meil oleks teatris olnud teist niisugust töötegijat, nagu oli Vallo. Kogu kavas oleva kaasaegset repertuaari – „Pöördlava”, „Aastaajad”, „Prometheus”, „Maailma loomine” „Anselmi lugu” jt – pidi Vallo nii hästi valdama ja orkestrile nii suur autoriteet olema, et nad suutsid need tükid ära mängida.” (Mai Murdmaa) Muusikateadlase Priit Kuuse mahukas raamat annab lugejale haruldase võimaluse läbi Estonia teatri dirigendi ja muusikajuhi Vallo Järvi (1923–1994), Järvide muusikutedünastia alusepanija elu ja töö tutvuda nii Estonia teatri lavastuste sünnilooga kui ka heita pilk dirigendi töö tavaliselt varju jäävatele tahkudele. Vend Neeme Järvi sõnul on
Margery Allingham tõlkinud Evelin Schapel 352 lk, pehme köide Süngesse Black Dudley häärberisse on kogunenud kirev peoseltskond. Üheskoos otsustatakse läbi viia iidne pistodarituaal. Pärast selle toimumist leitakse võõrustaja, heatahtlik vana kolonel surnuna. Külaliste hulgas viibiv patoloog George Abbershaw kahtlustab mõrva. Asjalood muutuvad veel kahtlasemaks, kui kurjategijate jõuk häärberis viibivad inimesed pantvangi võtab. Algab surmav peitusemäng vana maja salasoppides.
Sisalik pagasis Anna Nicholas tõlkinud Maria Lepik 312 lk, kõva köide Londoni koorekihi suhtekorraldaja Anna kolib šotlasest abikaasa ja kuueaastase pojaga vanasse lagunenud maamajja looduskauni Mallorca mägedes. Uus elu saarel ei tähenda ainult eksootilisi traditsioone, lõppematuid fiesta’sid ja imehead kokakunsti, vaid ka macho-sisalikke, hulle eesleid, rääkivat konna, hirmutavat turumüüjat ja sõiduõpetajat, eluohtlikke kirjutamata liiklusreegleid, pealetükkivaid külalisi ja ülijutukaid kohalikke, kes ei näi teadvat midagi aja väärtusest.
Käsuõigus
Räägin sulle loodusest Urmas Roht, Kristina Villemson illustreerinud Reet Rea Smyth fotod Mariann Rea 432 lk, pehme köide lakkadega
Dünastia alusepanija
irigendipuldini ei vii vaid auahnus, kuigi ka sellel on oma osa. Kõigepealt peab koostöös orkestriga sündima harmooniline perekond, muidu sööb see kollektiiv dirigendi esimese prooviga ära. Dirigendil peavad olema füüsilised eeldused, et üldse olla dirigent. Dirigeerimine ei ole mitte ainult füüsiline koreograafia, see, mis sa teed kätega, vaid suurelt osalt just psüühiline valmidus ja tunnetus... Kogu dirigeerimise maagia, kuidas see üldse tekib, on tegelikult väga seotud psühholoogiaga.” (Eri Klas) „Vallo dirigeerimisel oli selgus sees, tal ei olnud kunagi sellist tummist muusikaga laamendamist, tema dirigeerimine oli nagu pitsikudumine.” (Endel Nõgene)
ilmunud
see „raamat minu vanemast vennast ja kunstnikust, kes oli sõjajärgse Estonia esimene professionaalne ja kauaaegne dirigent ning tegi oma pika elutöö ausalt, pühendades end muusikale ja Estonia teatrile.”
Dirigeerib maestro Vallo Järvi Priit Kuusk 432 lk, kõva köide + 2 CD-plaati
Tom Clancy ja Mark Greaney tõlkinud Matti Piirimaa 624 lk, kõva köide Venemaal on esile kerkinud uus jõuline juht – president Valeri Volodin. Tema isiklik impeerium tugineb verisel minevikusaladusel ning ta kõrvaldab kõik, kes sellele läheneda julgevad. Tal on plaan taastada Venemaa kunagine hiilgus, ent maailm ei usu veel, et plaani kuulub ka sõjaline invasioon. Kui see Eestis ja Ukrainas siiski toimub, ei saa NATO enam kõrvalt vaadata. USA president Jack Ryan peab võitlust Venemaa agressiooni nurjamiseks.
Mida minu poeg peaks maailmast teadma Fredrik Backman tõlkinud Ene Mäe 176 lk, kõva köide Vanematel on lastele alati midagi öelda. Õpetusi, manitsusi, selgitusi või targutusi. Kuna lapsed neid aga tavaliselt kas veel või enam ei kuula, siis pani kirjamees ja blogija Fredrik Backman need jutud kirja. Et äkki poeg vähemalt siis loeb, kui jälle tahaks vanemat kuulda. Need ei ole hirmus tõsised lood, ent räägivad lõbusal ja arusaadaval viisil sellest, mida üks poeg (või ka tütar) tõepoolest elust teada võiks.