Kõpu poolsaare ümbruse merealade inventuur: linnustiku rändeuuringud

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur: Linnustiku rändeuuringud

Margus Ellermaa 28.02.2012 Tallinn Tõmmukajakad (Foto: J. Könönen)

Töö eesmärgid: • • • •

Läbirändavate lindude loendus Peatuvate veelindude loendus Ohustatus antropogeensete jt tegurite poolt Linnukaitseliste väärtuste hindamine

Arktiliste partlaste skemaatiline r채ndetee heledad nooled = pudelikaela alad punane = kevad sinine = s체gis

Leito jt. 2011

Lindude uurimisala 2011 Rändevaatluspunkt ● Kaardistatud ala

◊

Peatuvate lindude loendussektorid (sisemine 2km, v채limine 2-5 km)

Metoodika: • Vaatlused 72 päeval perioodil 31.03 – 12.10.2011, kokku 575 tundi • Kevadel märts-mai, sügisel juuli-oktoober • 4 tundi pärast päikesetõusus, 2 tundi enne päikseloojangut, aktiivsel rändepäeval kuni “head rännet” jätkus • Pearõhk liigilise arvukuse väljaselgitamisel • Uurimisala suurus ca 40 km2

Üldtulemused • Kohati 83 projektiliiki (= esmaselt loendatavad liigid – veelinnud: luiged, haned, lagled, pardid, kaurid, pütid, kormoran, alklased, kahlajad, kajakalised) • Loendati kokku 1, 37 miljonit isendit • Lisaks 120 liiki maalinde

Ränne kevadel • Mustvaera ja auli massränne kohe aprilli alguses. Saabusid 3-4 nädalaks toituma enne pikka rännet Põhja-Venemaale • Projektiliike tuvastati kokku 0,83 miljonit isendit (hinnang kogu rändeperioodi kohta 11,2 milj.)

• Mustvaeras 0,57 milj • Aul 0,19 milj • Kirjuhahk 619 is. (ca 60% Saaremaa kevadtalve populatsioonist)

R채nne kevadel (sisemine sektor 2 km, v채limine 2-5 km)

Ränne sügisel • Ebasoodsad ilmaolud (> alahindavam pilt) • Projektiliike loendati 0,55 miljonit is.

• Põhiline peatuja hahk (maks. loendus 25.09 700 is.)

• Arvukalt peatuvaid kajakaid (maks 2000) • Auli jaoks lõppes vaatlusperiood enne põhirände algust

R채nne s체gisel (sisemine sektor 2 km, v채limine 2-5 km)

Arvukaimad r채ndajad - mustvaeras 0,89 milj.

- aul 0,23 milj.

- mustlagle 0,09 milj -

Rändel peatujad • Ristna – oluline kevadine peatusala merelistele sukelpartidele • Oluline peatumis- ja toitumisala mustvaerale maks. 16 170 isendit (ca 400 is/km2).

• Ka arvukalt aule, maks. 5600 is. 6. mail

Peatuvate partlaste maksimumid kevadel 2011 (sisemine sektor 2 km, v채limine 2-5 km)

Õlireostuse märke 31.3-12.10 vähe - Üksikuid õliseid kajakaid - Õlireostus probeemiks talvel (mida seire ei katnud)

• Antropogeensed mõjud

• Häire probleemiks vaid Põhja-Ristna nina tipus (jalutajad)

- pudelikaela ala, r채ndel aastas 2-3 miljonit veelindu (kriteerium >20000 veelinnu 체hel sesoonil)

Ala esinduslikkus

Ristna esinduslikkus: pudelikaela-ala • Eesti ranniku rändekoridoris möödub Ristnast umbes 1/3 arktilisest rändest • mustalagle ca 40% Euroopa talvisest populatsioonist • kirjuhahk 50% Läänemerel talvitajatest • mustvaeras u 50% Loode-Euroopa rändetee isenditest.

Esinduslikkus: peatujad • Mustvaera parim kevadine peatusala Eestis (peatujate koguarv ca 1% Euroopa populatsioonist) • Aul – kuni 6000 peatujat korraga (ca 150 is/km2). Ala kuulub põhimõtteliselt Hiiumaa Loode-rannikumadalate ketti

Mis üldse ei selgunud?

- Talvine ja hilissügisene tähtsus - Kaugemate madalike (>5 km) tähtsus peatujatele - Ränne üle 6-7 km kaugusel - Öörände iseärasused -

Aulid (Foto: J. Saari)

Tänan!

Projekti koordineeris ELF Projekti rahastas KIK EOÜ poolt koordineeris välitöid ning koostas aruande Margus Ellermaa