Geoloogiline kordusuuirng

Melioreeritud turbamaardlate kasutusv천imaluste hindamine.

Mall Orru Heli Milvek

Tallinn, 2012 1

1. Turba omaduste ja nende muutuste võrdlus turbamaardlate kaupa Turbalasundi uurimistööd Tartu maakonna Möllatsi ja Valguta ning Valga maakonna Rulli turbamaardlal viis läbi Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) vanemgeoloog Mall Orru aastal 20112012, kes koostas ka seletuskirja. Välitööst võttis osa geoloogiatehnik Aivar Arumäe ning seletuskirja koostamises osales geoloogiatehnik Heli Milvek.

1.1.

Urimistööde käigus võeti käsipuuriga (TBG-61) proovid turba üldtehniliseks analüüsiks (niiskus, tuhasus, happesus, pHKCl). Proovid laboratoorseteks analüüsideks võeti põhiliselt intervalliga 0,25 m kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Kuid kohati, olenevalt turbakihtide omadustest ja liigilisest koostisest, oli proovimise intervalliks ka 0,45-0,50 m (Lisa 1), mille eesmärgiks oli ühesuguse koostisega turbad koondada ühte proovi. Nii eraldati nimetatud intervallis võetud proov erinevast peal- ja all-lasuvast turbast. Turbaproovid analüüsiti EGK akrediteeritud laboris (tunnistus L093).

Turba niiskust määrati kaalanalüüsi meetodil, kuumutades proovi portselantiiglis 105 - 110⁰C juures püsiva kaaluni. Tulemus anti protsentides kahe paralleelmäärangu keskmisena (GOST 11305).

Tuhasus määrati 2012 aastal kaalanalüüsi meetodil samast proovikogusest, kuumutades proovi pärast niiskuse määrangut ahjus 450 ± 10⁰C juures püsiva kaaluni. Tulemus anti protsentides kahe palalleelmäärangu keskmisena. Saadud kuumutuskadu iseloomustab proovi orgaanilist osa (GOST 11306). Kui vajatakse infot aine kao kohta turbapõletusahjudes, kuumutatakse proov 800 ± 25⁰C. Eelnevalt, 1980nda aasta uuringute käigus kuumutati turbaproov tuhasuse määramiseks 800 ± 25⁰C. Sel ajal tehti kütteturba uuringuid, et varustada toorainega briketitehaseid ning saada infot aine kao kohta turbapõletusahjudes. Alates 1997 aastast hakati Eesti Geoloogiakeskuses uurima ka kahjulike elementide sisaldust turbas (Cd, Cr, Pb, Ni, Hg, Th, U, Sr, S). Selleks, et määrata elementide sisaldust turbas, ei tohi kuumutamistemperatuur ületada 450 ± 10⁰C. Kõrgemal temperatuuril hakkavad elemendid lenduma ja nende sisaldust ei saa määrata.

Turba happesus määrati pH-meetril (pHKCl) (GOST 11623).

Turba botaanilise koostise määras kogenud botaanik mikroskoobi all.

Lagunemisaste määrati tsentrifugaalmeetodil (GOST 10650).

2

Viimastel aastatel on hakatud turba lagunemisastme välimääranguil kasutama ka von Posti skaalat. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisastme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala ligilähedane seos lagunemisastme klassile (%) on järgmine: H 1 10, H 2 - 11-15, H 3 – 16-25, H 4 - 26-30, H 5 - 31-35, H 6 - 36-40, H 7 - 41-45, H 8 - 46-50, H 9 51-55, H 10 - üle 55%. Välitöödel võeti Möllatsi maardlal turbaproovid analüüsideks kolmest punktist (gr lisa 1) 22 proovi, Valguta maardlal kuuest punktist (gr lisa 2) 45 proovi ning Rulli maardlal kolmest punktist (graafiline lisa 3) 34 proovi. Välitöödeks planeeriti proovipunktid nii, et nad asuksid ligilähedaselt samas kohas, kust oli eelnevate (1974 ja 1980 aasta) uuringutega võetud proovid ja tehtud turba üldtehniliste omaduste kohta analüüsid (gr lisa 1, 2 , 3). Möllatsi ja Valguta maardlate osas kasutati Tartu maakonna turbamaardlate otsingulis- uuringuliste tööde (1980) aruande tulemusi (Allikvee jt, 1980). EGF 5191.

Möllatsi maardla iseloomustamisel kasutati lisaks ka Möllatsi turbamaardla detailuuringu (1994) aruande tulemusi (Kulp jt, 1994). EGF 5285. R ulli maardlal ei olnud eelnevalt turbaproove võetud, andmed olid ainult turbamaardla pindala ja paksuse kohta (reg kaart 690). Rulli maardla andmed pärinevad 1974 aasta Valga maakonna turbamaardlate otsingulishinnanguliste tööde aruandest (Orru jt, 1974).

Seletuskirja koostamisel iseloomustatakse käesoleva töö käigus saadud turba omaduste laboratoorsete määrangute tulemusi (lisa 1) ning võrreldakse neid eelnevate samal maardlal tehtud uurimistöödega (tabel 1, lisa 2). Koostati graafilised- ja tektilisad. Proovipunktides turba läbilõike ja omaduste iseloomustamiseks koostati tulpdiagrammid (Lisa 6).

Uurimistööde tulemuste põhjal antakse metoodilised soovitused edaspidiste uurimistööde läbiviimiseks.

Möllatsi turbamaardla (reg kaart 233) Möllatsi turbamaardla asub Tartu maakonna keskosas, Tartu ja Luunja vallas (joonis 1).

Maardla pindala on 440,32 ha. AS Tartu Jõujaam kaevandab 182,40 ha suuruselt mäeeraldiselt kütteturvast Tartu linna kütteks.

Möllatsi maardlal reg kaart nr 233 järgi vähelagunenud turbavaru puudub. Hästilagunenud turvast on arvel 2010 a maavaravarude bilansi järgi: aktiivset tarbevaru 440,32 ha-l 1248,5 tuh tonni ja passiivset tarbevaru 440,32 ha-l 583,0 tuh tonni. Passiivseks on arvatud varu, mis esineb kõige alumises kihis ning on seoses keeruliste kuivendamistingimustega arvatud pasiivsete varude kategooriasse.

3

Turbalasundi iseloomustus: Möllatsi maardla on tekkinud pärast liustike taandumist siin eksisteerinud madalaveelise veekogu soostumise tulemusena. Seda tõendab turbalasundi all laiguti esinev õhuke järvemuda kiht ja soo keskosas olev ligikaudu 1 m paksune järvelubja kiht. Möllatsi maardla koosneb kahest eraldiasuvast osast (joonis 1), mida ühendab üheks tervikuks õhuke (0,5 – 0,8 m) hästilagunenud turbakiht (joonis 2, Allikvee jt, 1980). Maardla pindala on 440,32 ha (reg kaart 233) ning turbakihi paksus keskmiselt 2,3 m. Möllatsi maardla lääneosas kaevandab turvast Möllatsi turbatootmisalalt AS Tartu Jõujaam Tartu linna kütteks.

Mäeeraldise pindala on 182,4 ha, mis hõlmab praktiliselt maardla läänepoolse osa.

Geoloogilised uuringud kütteturba kaevandamise eesmärgil tegi 1994 A S Kobras. Lasund koosneb kogu l äbilõike ulatuses ainult hästilagunenud turbast, lagunemisaste kõigub vahemikus 35…45% (Allikvee jt, 1980, K ulp jt 1994). Puuturba all on reeglina puutarnaturvas (30…40%) või tarnaturvas (30%) ja kõige all tarna-lehtsambla (25…30%) või lehtsamblaturvas (25…30%). Turba keskmine lagunemisaste on 35,1% , tuhasus 10,8%, pH 5,7 ja looduslik niiskus 86,8% ning kütteväärtus 40% niiskuse juures on keskmiselt 9,8 MJ/kg (Kulp, 1994).

Käesoleva uurimistöö raames kaevandatavalt alalt täiendavaid proove ei võetud, sest algne veerežiim on kuivenduse käigus muudetud ning turba kaevandamise käigus on ä ra kogutud juba pealmised, esimesed turbakihid.

Uurimise alla võeti käesoleva töö raames Möllatsi maardla idapoolne osa (graafiline lisa 1), kus käesoleval ajal kaevandamist ei toimu. Siin on s amuti turbalasundi äärealad läbitud kuivenduskraavidest, mis on os aliselt turba samblaga kinni kasvanud. Paiguti kraavid töötavad vee äravoolu teedena. 2011 a uuringu käigus võeti Möllatsi maardla idapoolsest osast 2 proovipunkti turba üldtehniliseks analüüsiks (botaaniline koostis, lagunemisaste, pH, looduslik niiskus, tuhasus). Proovi võtmise intervall oli 0,25 m ning proovipunktid asuvad idapoolse osa keskosas (graafiline lisa 1).

Proovipunktis 1 ( 2012 EGK uuring) on kõi ge esimeseks (0,00 – 0,25 m) turbakihiks vähelagunenud (19%) raba-magellaanikumi turvas, mille tuhasus on 5,33% ja looduslik niiskus 90,73% (tabel 1, lisa 1). Proovipunkt 112 (1978 – 1980 EGK uuring) asub proovipunktist 1 nelja meetri kaugusel reljeefi kõrgemas punktis ning seega on ka turba koostis erinev, sest siin on e simeseks kihiks (0,00 – 0,25 m) keskmiselt lagunenud (36%) raba meediumiturvas (tabel 1, lisa 2), mille looduslik niiskus on 88, 8%, tuhasus 4,2 % .

Turbauuringute praktika on nä idanud ka eelnevail aastail (Orru jt, 1992), et älveturvaste 4

omadused on erinevad võrreldes rabalasundi kuivema osaga. Kuivenduse mõju turbalasundi omadustele selgub proovipunktist 1, kus kuni sügavuseni 1,15 m on l ooduslik niiskus vähenenud (82,37 – 89,58% -ni), turbakihtideks on villpea-sfagnumi- ja männi-villpeaturvas (lisa 2). Kuivenduse mõju on väiksem ülejäänud turbalasundi osas (1,15 – 3,00 m), sest siin on looduslik niiskus suurem (92,12 – 90,30). Kuivenduse mõju peegeldub ka turba lagunemisastmes, kus pealmises osas (0,00 – 1,00 m) on s ee tunduvalt suurem (32 – 42%).

Lasundi alumises osas (1,00 – 3,00 m) on lagunemisaste väiksem (27- 33%) ning siin esineb siirde- ja madalsoo rohuturvas (lisa 1). Pealmise turbakihi mineraliseerumist kuivenduse mõjul näitab ka selle kõrgem tuhasus – 5,33% võrreldes lasuvate kihtidega, mille näitajad on vahemikus 2,08 – 4,70%. Põhjakihi kõrgem tuhasus (9,02%) on s eotud turba all lasuva mineraalpinnasega. Proovipunktis 112 (1980 aasta uuring), mis asus tõenäoliselt otse kraavi ääres, proovipunktist 1 neli meetrit idas, on k uivenduse mõju veelgi suurem, sest siin on lasund kogu läbilõike ulatuses keskmiselt- ja hästilagunenud (32 – 47%), ka looduslik niiskus on allunud kuivendusele, olles vahemikus 86,1 – 89,9% ning pealmine turbakiht (0,00 – 0,50 m) on mineraliseerunud (tuhasus 4,2 – 5,2%) (tabel 1).

Proovipunktis 2 on s amuti kuivendusest mõjutatud esimene turbakiht (0,00 –0,25 m), mis on mineraliseerunud (tuhasus 5,10%) ning looduslik niiskus on vähenenud pea kogu l äbilõike ulatuses (89,72 – 85,37) (tabel 1). Lasundi moodustab pealmises osas (0,00 – 1,2 m) keskmiselt- ja hästilagunenud raba puu-rohuturvas, alumises osas madalsoo rohu- ja rohulehtsamblaturvas (lisa 1). Proovipunktis 8 (piirneb proovipunkt 2-ga), kust võeti turbaproovid 1994-ndal aastal (Kulp jt, 1994) on pealmine turbakiht (0,00 – 0,75m) samuti kuivenduse mõjul mineraliseerunud (tuhasus 4,4 – 6,6%). Lagunemisaste on pealmises kihis kõrgem (3640%) ning lasundi kesk- ja allosas on see 21- 27%, niiskus on 82,6 – 90,2%. Mõllatsi maardla idaosa, kus toimusid uuringutööd 2011-ndal aastal, on äärealadelt kuivendatud juba aastakümneid ning kraav ja paralleelselt temaga ka tee läbib ala põhjast lõunasse. Kuivenduse mõju Möllatsi maardlas ilmneb nii pealmise turbakihi mineraliseerumises, loodusliku niiskuse vähenemises alla 90% ning turba lagunemisastme tõusus üle 40%.

5

Tabel 1. Turba üldtehnilised näitajad

Möllatsi 2012 aasta uuring LoodusProovi Proovi lik Tuhapunkti sügavus niiskus, sus, % nr ,m % 0,00 1 0,25 90,73 5,33 0,25 1 0,50 89,34 3,28 0,50 1 0,75 87,09 2,98 0,75 1 1,00 82,37 2,21 1,00 1 1,15 89,58 2,08 1,15 1 1,40 90,30 2,45 1,40 1 1,75 90,30 2,68 1,75 1 2,00 90,67 3,09 2,00 1 2,25 91,46 3,18 2,25 1 2,50 91,13 4,52 2,50 1 2,80 91,49 4,70 2,80 1 3,00 92,12 9,02 2012 aasta uuring LoodusProovi Proovi lik Tuhapunkti sügavus, niiskus, sus, % nr m % 0,00 2 0,25 89,72 5,10 0,25 2 0,50 89,26 2,95 0,50 2 0,75 87,23 3,09 0,75 2 1,20 85,37 2,44 1,20 2 1,50 89,61 4,08 1,50 2 1,75 89,10 4,61 2 1,75 89,99 5,54

1980 aasta uuring Lagunemise aste, %

Proovi punkti nr

32

112

34

112

42

112

40

112

33

112

26

112

33

112

31

112

22

112

Proovi sügavus, m 0,00 0,25 0,25 0,50 0,50 0,75 0,75 1,00 1,00 1,25 1,25 1,50 1,50 1,75 1,75 2,00 2,00 2,25

LoodusTuhaLagunemise lik sus, aste, % niiskus, % % 88,80

4,20

36

86,10

5,20

39

87,80

3,40

45

89,00

3,50

39

89,60

3,10

39

89,30

3,10

35

87,50

2,90

47

89,80

2,90

33

91,80

7,10

32

25 28 27 Lagunemis e aste, % 18 38 42 45 32 25 25

1994 aasta uuring (Kulp jt 1994) LoodusProovi Proovi lik Tuha- Lagunemise punkti süganiiskus, sus, % aste, % nr vus, m % 0,00 8 0,25 85,80 6,60 17 0,25 8 0,50 82,60 4,40 40 0,50 8 0,75 85,90 4,20 36 0,75 8 1,00 89,40 3,20 21 1,00 8 1,25 89,40 4,50 26 1,25 8 1,50 89,00 3,10 22 8 1,50 91,30 3,80 24

6

2 2 2

2,00 2,00 2,25 2,25 2,50 2,50 2,90

91,60

5,53

28

8

91,45

7,00

27

8

92,22

21,04

26

8 8

1,75 1,75 2,00 2,00 2,25 2,25 2,50 2,50 2,80

88,50

3,50

25

90,20

3,60

26

91,50

5,20

27

89,30

11,90

27

Valguta Proovi punkti nr 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 Proovi punkti nr 4 4 4 4

2012 aasta uuring LoodusLaguProovi lik Tuha- nemis s端gavus, niiskus, sus, % e aste, m % % 0,00 0,25 64,68 13,79 41 0,25 0,50 73,61 13,77 38 0,50 0,75 79,43 12,77 37 0,75 1,00 80,36 13,06 36 1,00 1,30 82,38 9,57 28 1,30 1,50 81,75 10,12 29 1,50 1,75 85,50 8,92 31 1,75 2,00 86,62 8,64 29 2,00 2,25 85,94 9,85 27 2,25 2,50 86,70 11,01 23 2,50 2,60 86,44 15,05 25 2012 aasta uuring LoodusLaguProovi lik Tuha- nemis s端gavus, niiskus, sus, % e aste, m % % 0,00 0,25 56,53 19,78 32 0,25 0,50 59,33 20,45 36 0,50 0,75 68,49 16,13 34 0,75 1,00 76,01 13,62 28

1980 aasta uuring Proovi punkti nr 304 304 304 304 304 304 304 304

Proovi punkti nr 403 403 403 403

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise s端ganiiskus, sus, % aste, % vus, m % 0,00 0,25 0,25 0,50 0,50 0,75 0,75 1,00 1,00 1,25 1,25 1,50 1,50 1,75 1,75 1,90

67,00

38,20

37

70,40

31,30

43

71,50

26,50

39

77,90

16,00

45

81,10

12,90

44

81,20

11,50

43

82,00

15,50

39

83,80

26,80

34

1980 aasta uuring LoodusProovi lik Tuha- Lagunemise s端ganiiskus, sus, % aste, % vus, m % 0,00 0,25 78,50 11,30 38 0,25 0,50 81,00 11,30 44 0,50 0,75 81,90 10,40 37 0,75 1,00 85,90 9,60 25

7

4

1,00 1,60

73,97

19,03

32

403 403 403 403 403

Proovi punkti nr 5 5 5 5 Proovi punkti nr 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6

2012 aasta uuring LoodusLaguProovi lik Tuha- nemis sügavus, niiskus, sus, % e aste, m % % 0,00 0,25 86,12 4,18 18 0,25 0,50 87,93 3,22 31 0,50 0,75 87,34 1,36 41 0,75 1,00 84,12 3,45 38 2012 aasta uuring LoodusLaguProovi lik Tuha- nemis sügavus, niiskus, sus, % e aste, m % % 0,00 0,25 87,87 3,50 17 0,25 0,50 88,36 1,47 37 0,50 0,75 91,82 1,00 22 0,75 1,00 93,59 0,93 12 1,00 1,25 91,14 1,20 23 1,25 1,50 89,47 1,32 34 1,50 1,75 91,77 0,98 26 1,75 2,00 94,00 0,90 15 2,00 2,25 92,13 1,21 26 2,25 2,50 92,21 1,18 19 2,50 2,75 91,11 1,39 28

Proovi punkti nr

1,00 1,25 84,20 9,80 1,25 1,50 89,10 7,20 1,50 1,75 85,80 9,90 1,75 2,00 88,40 9,70 2,00 2,25 87,90 12,10 1980 aasta uuring

34 25 41 39 37

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise süganiiskus, sus, % aste, % vus, m %

1980ndal aastal proove ei võetud

1980 aasta uuring Proovi punkti nr 103 103 103 103 103 103 103 103 103 103 103

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise süganiiskus, sus, % aste, % vus, m % 0,00 0,25 0,25 0,50 0,50 0,75 0,75 1,00 1,00 1,25 1,25 1,50 1,50 1,75 1,75 2,00 2,00 2,25 2,25 2,50 2,50 2,75

87,70

1,10

9

93,30

0,50

13

93,40

0,30

19

94,10

0,50

7

93,60

0,40

29

94,80

0,50

13

93,20

0,40

11

93,60

0,80

10

92,20

0,70

16

92,30

0,40

14

92,40

0,50

25

8

2,75 3,00 89,62 1,56 35 3,00 6 3,25 90,95 1,83 27 3,25 6 3,50 90,61 1,92 33 3,50 6 3,75 89,81 1,69 24 3,75 6 4,10 89,07 4,65 24 2012 aasta uuring LoodusLaguProovi Proovi lik Tuha- nemis punkti sügavus, niiskus, sus, % e aste, nr m % % 0,00 7 0,25 74,82 19,43 29 0,25 7 0,50 73,39 21,64 22 0,50 7 0,75 77,95 17,31 27 0,75 7 1,00 81,74 12,40 38 1,00 7 1,25 85,88 10,79 25 1,25 7 1,65 84,67 12,71 30 6

103 103 103 103 103 Proovi punkti nr 409 409 409 409 409 409 409

2012 aasta uuring LoodusLaguProovi Proovi lik Tuhas nemis punkti sügavus, niiskus, us, % e aste, nr m % % 0,00 8 0,50 81,36 12,76 28 0,50 8 1,00 84,23 10,13 33 1,00 8 1,50 85,76 11,11 34

Proovi punkti nr 410 410 410 410 410

2,75 3,00 90,80 0,70 3,00 3,25 90,80 0,80 3,25 3,50 90,40 1,10 3,50 3,75 91,10 1,00 3,75 4,00 89,50 3,50 1980 aasta uuring

29 32 28 25 25

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise süganiiskus, sus, % aste, % vus, m % 0,00 0,25 66,60 30,80 0,25 0,50 77,10 16,30 0,50 0,75 76,40 17,20 0,75 1,00 80,70 12,30 1,00 1,25 80,00 12,50 1,25 1,50 84,40 11,90 1,50 1,65 86,00 15,20 1980 aasta uuring

36 35 33 49 52 49 34

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise süganiiskus, sus, % aste, % vus, m % 0,00 0,25 0,25 0,50 0,50 0,75 0,75 1,00 1,00 1,25

74,30

15,60

47

79,80

12,40

47

75,00

17,40

51

82,70

13,80

46

78,20

41,10

42

Rulli 2012 aasta uuring LoodusLaguProovi Proovi lik Tuha- nemis punkti sügavus, niiskus, sus, % e aste, nr m % %

1980 aasta uuring Proovi punkti nr

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise süganiiskus, sus, % aste, % vus, m %

9

0,00 0,25 89,75 7,97 26 0,25 1 0,50 89,38 8,48 27 0,50 1 0,75 90,28 8,05 23 0,75 1 1,00 90,43 7,69 23 1,00 1 1,25 88,94 10,43 30 1,25 1 1,50 90,73 7,63 27 1,50 1 1,75 87,94 10,82 27 1,75 1 2,00 88,71 9,43 34 2,00 1 2,25 65,87 73,05 38 2,25 1 2,50 65,88 76,54 36 2012 aasta uuring LoodusLaguProovi Proovi lik Tuha- nemis punkti s체gavus, niiskus, sus, % e aste, nr m % % 0,00 2 0,25 83,18 21,73 38 0,25 2 0,50 85,81 14,77 35 0,50 2 0,75 87,24 13,74 25 0,75 2 1,00 85,22 15,32 42 1,00 2 1,25 86,19 13,13 44 1,25 2 1,50 85,34 13,40 42 1,50 2 1,75 85,66 12,75 34 1,75 2 2,00 85,28 12,53 38 2,00 2 2,25 85,11 12,82 44 2,25 2 2,50 85,55 13,16 39 2,50 2 2,75 85,44 14,07 40 2,75 2 3,00 85,36 13,90 46 2012 aasta uuring 1

1980ndal aastal proove ei v천etud

1980 aasta uuring Proovi punkti nr

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise s체ganiiskus, sus, % aste, % vus, m %

1980ndal aastal proove ei v천etud

1980 aasta uuring

10

Proovi Proovi punkti sügavus, nr m 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

0,00 0,25 0,25 0,50 0,50 0,75 0,75 1,00 1,00 1,25 1,25 1,50 1,50 1,75 1,75 2,00 2,00 2,25 2,25 2,50 2,50 2,75 2,75 3,25

LoodusLagulik Tuha- nemis niiskus, sus, % e aste, % % 88,90

2,75

42

88,00

13,11

29

89,09

10,85

27

87,43

10,10

40

86,98

13,32

38

86,28

13,67

37

86,09

13,83

41

85,14

13,90

42

56,47

13,58

43

86,48

14,22

41

85,96

14,37

41

86,14

13,90

42

Proovi punkti nr

Proovi Looduslik Tuha- Lagunemise süganiiskus, sus, % aste, % vus, m %

1980ndal aastal proove ei võetud

Alljägnevalt iseloomustatakse Möllatsi maardla geoloogilist ehitust, hüdrogeoloogilisi ja kuivendustingimusi, kasutades AS Kobrase poolt 1994 a läbiviidud Tartu maakonna Möllatsi turbamaardla detailuuringu andmeid (Kulp jt, 1994).

Kuivendustingimused: Maardla eesvooluks on Kitseoja, mis kuulub S.-Emajõe valgalasse ja tema valgala pindala suubumiskohal on 44,0 k m². Piketi 219+50 kohal on va lgava pindala 12,7 km² (Kulp jt, 1994).

Kitseoja ülemjooksu kapitaalremondi projektis on K . Hommiku järgi voolusängi dimensioneerimiseks arvutatud järgmised arvutuslikud äravoolumoodulid: q kev. max . 10% = 230 l/s km², q veg . max . 15% = 75 l/s km², q süg .keskm. 3% = 25 l/s km²,

Aasta äravoolunorm q = 7,4 l/s km².

11

Möllatsi turbamaardla turbatootmisprojekti koostamisel tuleb äravoolumoodulid uuesti arvutada seoses soo akumuleeriva mõju vähenemisega.

Kitseoja on trasseeritud maardlast allavoolu 2,2 km. Trasseerimisandmete alusel on koostatud Kitseoja pikiprofiil ja ristprofiilid.

Kuivenduse vajaduse määrab turba kaevandamistehnoloogia. Kõige rangemad nõuded kuivendustingimustele seab turba tootmine freesmeetodil. Esialgsetel andmetel on turba tootmisel freesmeetodil maardla kuivendatav isevoolselt. Kraavi sügavus küngastest läbikaevamisel oleks ligikaudu 5 m ja süvendatava lõigu pikkus ligikaudu 0,7 k m. Täpselt lahendatakse need probleemid tootmisväljakute projekteerimisel.

Gaasitrassi piirkonnas on eraldatud 100 m laiune passiivsete varude plokk Pinnavee tase ei tohi gaasijuhtme kohal kuivenduse tagajärjel alaneda alla gaasijuhtme pealispinna, st, peab jääma ligikaudu 1 m sügavusele maapinnast (∆H lub ) .

Esitatud nõuetest lähtudes on arvutatud lubatavad maksimaalsed veetaseme alandused kaitsetsooni piiril.

Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Geoloogiline ehitus Uuritud maardla asub Tartu linnast kirdes ning jääb füüsilis-geograafilise liigestatuse põhjal Kagu-Eesti lavamaale Vooremaa vahetusse naabrusesse. Möllatsi soo paikneb devoni platool punakaspruuni põhimoreeniga alal, kus valdavaks reljeefivormiks on lainjas moreentasandik. Üldgeoloogilise uurimiste põhjal jääb Möllatsi soo-ala keskdevoni ladestiku aruküla lademe avamusalale. Aruküla lademe liivakivi ja aleuroliit on a vatud puuraukudes nr. 1, 8 j a 9 (objekti põhja- ja keskosas) 3,0…4,2 m sügavusel maapinnast kuni 3,0+ m tüseduse kihina.

Liivakivi ja aleuroliit on nõrgalt tsementeerunud, punakas-pruuni värvusega ja paiguti savikad.

Valdaval osal objektist lasub Keskdevoni setetel tüse moreeni kiht. Peamiselt levib liivsavimoreen, milles on rohkesti liiva-kruusa vahekihte ja läätsi. Moreen on hallikas- kuni punakaspruuni värvusega, sisaldab ligikaudu 25% jämepurdu ning on kons istentsilt voolavkuni kõvaplastne. Moreen on a vatud puuraukudes 0,3…6,6 m sügavusel maapinnast kuni 6,0+ m tüseda kihina.

12

Kuna uuritud ala jääb Vooremaa lähedusse ja on sellele kagu suunas maastikukaitseliseks jätkuks, siis valdab siin Vooremaad hilisjääajal katnud liustiku sulamisel tekkinud pinnavormide suur mitmekesisus. Seda iseloomustavad peamiselt madalad ja lauged künnised nagu Vooremaa ja Emajõe ürgoru vahelisel tasandikul.

Jääkeelte poolt devoni liivakividesse kulutatud nõgudesse ning sinna siis kuhjunud madalate ja seejärel mattunud vooretaoliste pinnavormide vahelistesse orgudesse on kuj unenud Möllatsi soo. Seda ala piiravad põhjast liustiku arvatava serva suhtes rööbiti orienteeritud pinnavormid; läänest ja lõunast ida-lääne ja kirde-edela suunalised ning idast loode-kagu suunalised pinnavormid.

Moreenist

koosnevaid

mattunud

madalaid

pinnavorme

katavad

peaaegu

kogu

uurimispiirkonna ulatuses limnoglatsiaalsed setted. Valdavaks neist on sinakashalli kuni hallikaspruuni värvusega liivsavi, mis paiguti (Pa-11, 12-soo idaosa, Möllatsi-I) on küllaltki savikad. Saviliiv on valdavalt bee˛i värvusega. Settekompleksi lasumissügavus maapinnast kõigub 0,4…3,7 m ning tüsedus ulatub 3,8 m. Paiguti esineb liivsavide kõrval, all ja peal ka savi lasundeid, millede paksus ulatub 0,4…5,2 m ning lasumissügavus 2,6…6,9 m. Savi on avatud puuraukudes 2, 3 ja 7 (Möllatsi-II keskosas), on valdavalt sinakashalli värvusega ning paiguti aleuriitne.

Uurimispiirkonna keskosas, reljeefi madalamates osades katavad moreeni ja liivsavi soosetted. Viimaste kujunemisele on mõju avaldanud nii antud piirkonna reljeef kui ka lamamiks olevad setted. Uuringute käigus on s aadud soo keskosas turba maksimaalseks paksuseks 4,35 m.

Möllatsi I (maardla idapoolne osa) koosneb siirdesoo- ja madalsoolasundist. Siirdesoo lasund paikneb soo keskosas , mida katab 0,2…0,3 m paksune rabaturvas. Siirdesoo lasundi all on madalsooturvas. Soo-osa äärealadel paikneb madalsoolasund.

Möllatsi II (maardla läänepoolne osa) levivad ainult keskmiselt lagunenud madalsooturbad.

Möllatsi II kesk- ja idaosas on paiguti turba lamamiks järvelubi, mille paksus on 1,4 m.

Hüdrogeoloogilised tingimused Möllatsi soo geoloogilise läbilõike kesk- ja ülemise osa vesi on seotud soo- ning limno- ja glatsiaalsete setetega; geoloogilise läbilõike alumise osa vesi aga Paleosoikumi vanuste liivakividega – Tartu põhjaveekompleks.

13

Soosetete veelade on v abapinnaline. Põhjavee tase jääb maapinnast 0,3…1,2 m sügavusele.

Soosetete veekihi toitumine toimub sademete vee, aga ka sügavamal lasuva survelise vee arvel. Vesi sisaldab rohkesti orgaanikat. Filtratsioonikatsete andmetel on turvaste filtratsioonimoodul keskmiselt 0,28 m/d (muutudes vahemikus 0,035…0,86 m/d) (Kulp jt, 1994).

Limnoglatsiaalsete setete veelade on samuti vabapinnaline põhjaveekiht, mille veetase on orienteeruvalt 0,5…3 m sügavusel maapinnast. Piirkondades, kus limnoglatsiaalsed vettkandvad kihid on savikihtide vahel, on vesi surveline (Möllatsi II kesk- ja idaosa).

Glatsiaalsete setete veeladet iseloomustab väike veeandvus, veelade on seotud peamiselt moreenisiseste liiva ja kruusa vahekihtidega.

Tartu põhjaveekompleks on s eotud keskdevoni aruküla lademe settekivimitega. Enam vettkandvaiks

on

nõrgalt

tsementeerunud

liivakivid

ja

jämeteralised

aleuroliidid.

Põhjaveekompleks on nõr galt kuni tugevalt surveline ja toidab kõrgemal lasuvaid põhjaveekihte.

Möllatsi madalsoo tugevale põhjaveelisele toitumisele viitavad põhjaveekihtide veetasemed, järvelubja esinemine ja turba keemiliste analüüside tulemused. Põhjavee juurdevool on tugevam Möllatsi II osas. Põhjavee juurdevool raskendab soo kuivendamist. Raskendatud kuivendustingimuste tõttu ning põhjaveevarude põhjendamatu vähendamise vältimiseks on soovitatav jätta soo põhja 0,5 m paksune kaitsekiht ja arvestada see passiivsete varude hulka.

Valguta turbamaardla (reg kaart 282) Turbamaardla asukoht: Võrtsjärve kagukaldal, ulatudes piki kallast põhjast lõunasse 18 km.

Maardla lääneserva kaugus järvest on ca 1 (0-2) km, idaserva kaugus 4 ( 2-5) km. Kaugus suurematest asustatud punktidest: maakonnakeskusest ca 42 edela, Rõngust 8 k m loode, Valgutast 3 km lääne pool.

Teedevõrk: maardlast 2-3 km itta ja 0,5-1 km põhja jääb Viljandi-Pikasilla maantee. Maardla põhjaosa läbib Lülli-Vehendi-Rannu tee. Maardla keskel idast läände kulgeb Lapetukme-Hani kruusatee.

Maavaldaja: Era- ja riigimaal. Uurimise aeg: 2012 a Eesti Geoloogiakeskus, 1978 – 1980 a Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus (Allikvee jt, 1980). Geomorfoloogiline asend: Maardla asub Võrtsjärve madalikul. Lamam: Peamiselt limniline liiv, saviliiv ja savi. Genees: 14

Järvenõo soostumine. Toitumine: Domineerivad Võrtsjärve nõo l äänenõlval avanevad põhjaveed; piiratud alal ka üleujutus. Eelvool: Maardla põhjaosas on selleks Rannu-Tamme oja ja Mustjärvest algav Rõngassoo-Nigula oja; lõunaosas Rõngu jõgi. Mõlemad suubuvad Võrtsjärve.

Taimkate: Madalsootaimkate levib maardla põhja- ja lõunaosas, aga ka keskossa jääva rabastumiskolde ümber. Kultuuristamata madalsooaladel domineerivad madalsoo männi- või kuuse-kase-segametsad ja sookaasik. Alustaimestik koosneb peamiselt rohttaimedest, enamasti tarnast, kohati on esindatud soopihl, ubaleht ja sõnajalg, lõunas Võrtsjärve lähedal ka pilliroog. Maardla põhjaosa on lage, harvade metsatukkadega ja rohke tarnaga, lõunaosas laiuvad kultuurrohumaad.

Rabataimkate hõlmab väikese ala Mustjärve ümber ja sellest lõunas ning esineb peamiselt puisrabana. Mändide kõrgus 8 – 10 m, liitus kuni 0,6, s ageli kaasnevad kidurad kased.

Alustaimestikus domineerivad sookail, sinikas, kanarbik, murakas ja sfagnumid.

Mikroreljeef: Mikroreljeef on tasane, välja arvatud maardla keskosa, kus esinevad madalad hajusad sfagnumimättad. Maardla pindala: 1175,67 ha (joonis 6).

Rabalasund: 1980 a tulemuste põhjal (Allikvee jt, 1980) hõlmab rabalasund ainult 158,1 ha ehk 13% maardla pindalast. Mustjärve lõunaosas levib komplekslasund, mille moodustavad keskmiselt sfagnumi-, rabaka-sfagnumi ja vä helagunenud fuskumiturvas. Rohkem lõunas, aga samuti raba põhjaosas levib raba fuskumilasund. Lasundi ülemine osa (2,5 m) koosneb vähelagunenud sfagnumiturbast. Alumise osa, 0,5-1,5 m moodustab keskmiselt lagunenud villpea-sfagnumiturvas(tabel 1, 5).

Siirdesoolasund: ümbristeb rabalasundit idaosas kitsa vööndina (ca 100 m) pindalaga 16,2 ha.

Vanad karjäärid jätkuvad läänest rabalasundi poolt ka siirdsoolasundis endas 3,8 ha.

Madalsoolasund: hõlmab põhiosa maardlast pindalaga 1027,5 h a, sealhulgas Valga maakonnas 25,0 ha . Lasund kuulub metsa-märe, lõunaosas aga metsa alltüüpi. Lasundi pealmised kihid koosnevad tarna-, puu-tarna, puu-pilliroo-, harvemini puu- ja puulehtsamblaturbast.

Lasundi alumistes kihtides domineerivad hästilagunenud puu-pilliroo-, puu-lehtsambla- ja pilliroo– ning lehtsambla turbad. Keskmine lagunemisaste -34%, looduslik niiskus väga

15

madal -88%. Maardla kesk- ja põhjaosas madalsoolasundis asuvad vanad kütteturba tootmise karjäärid üldpindalaga 8,8 ha. Kännusus: Kännutabamusi ei esinenud.

Põhjasetted: Maardla mitmes eri paigas turbalasundi all esineb järvemuda ja järvelupja.

Valdavalt on nende paksus alla 1 m , ainult lõunaosas ületab see 2,0 m (järvelubi). Üle 1 m paksust kihti on 7,4 ha-l.

Kuivendus: Turbamaardla territooriumil on ka sutatud polderkuivendust ja kraavitust. 2011. aastal läbiviidud uuringutest selgus, et kuivenduskraavid on rahuldavas seisundis ning nende kaudu toimub vee äravool. Kaasaegne kultuurpindade seisund lubab tunnistada, et kuivendussüsteem funktsioneerib.

Ekspluatatsioon: Maardla üldpindalast on kul tuuristatud 1/3. Kultuurpindadest põhiosa funktsioone täidab heinamaa, osa on ül e küntud. Vanad turbakarjäärid on osaliselt kinni kasvanud. Mustjärvest lõunas, mahajäetud freesväljale on rajatud jõhvikaistandus. Mustjärv koos teda ümbritseva alaga, pindalaga 78,0 ha, on kuulutatud zoo- ökoloogiliseks kaitsealaks.

Turvas kuulub oma omadustelt vähe- ja häatilagunenud turba hulka. Turbavarust on: vähelagunenud turba aktiivne reservvaru 88 tuh tonni ja passiivset resevvaru 70 tuh tonni.

Hästilagunenud turbast on aktiivset reservvaru 2895 tuh tonni ja passiivset reservvaru 2369,0 tuh tonni.

2012 a uurimistööde käigus võeti turbaproovid ja tehti proovidest üldtehnilised analüüsid 6-s proovipunktis (gr lisa 1, 2, 3) . Proovipunktid planeeriti nii, et nad asuvad võimalikult ligilähedases kohas 1980ndal aastal võetud turbaproovidega. Nii on täpsemalt võimalik võrrelda muutusi, mis on t urbalasundis toimunud viimase 35 a jooksul. Laboratoorsete analüüside andmestik esitatakse tabelis 1 ning lisades 1 ja 2.

Valguta turbamaardla proovipunktis 3 (2012 uuring) on esimeses kihis (0,00 – 0,25 m) turvas kuivenduse mõjul tugevasti mineraliseerunud (tuhasus 13,79%, lagunemisaste 41%) ning väike on ka niiskus – 64,68% (lisa 1). Proovipunktide asukohad on t oodud graafilisel lisal 2 . Turbalasundi moodustab läbilõike ülemises osas (0,00 – 0,50 m) madalsoo puuturvas, millele järgneb samuti hästilagunenud puu- pillirooturvas- ja pillirooturvas, alumiseks kihiks on lehtsambaturvas (lisa 1). Lasundi kesk- ja allosas on kuivenduse mõju vähenenud, niiskus on siin veidi suurem 86-80%, kuid tuhasus on kogu läbilõike ulatuses kõrge (9-15%).

16

Proovipunktis 304, 1980-nda aasta uuring (Allikvee jt, 1980), mis piirneb proovipunktiga 3 on turbalasund ülemises osas (0,00 – 0,75 m) kuivenduse mõjul tugevasti mineraliseerunud (tuhasus 38,2 – 31,30%). Turba niiskus on intervallis 0,00 – 1,00 m vahemikus 67,0 – 77,0%, lasundi alumises pooles (1,00 – 1,90 m) on ni iskus turbal veidi suurem (81,1 – 83,8).

Lagunemisaste on turbal kogu läbilõike ulatuses kõrge (34 – 45%). Turbalasund koosneb puupilliroo-, puu-lehtsambla- ja lehtsamblaturvast (lisa 2).

Proovipunktis 4 (2012 uuring) esineb kogu l äbilõike ulatuses madalsoo puuturvas (lisa 1), mis on kogu läbilõike ulatuses tugevasti mineraliseerunud (tuhasus 13,62 – 20,45%), niiskuse näitajad sü gavuse suunas - 56,53 – 73,97% (tabel 1). Proovipunktis 403, 1980-nda aasta uuring (Allikvee jt, 1980) on kõi ge pealmine turbakiht (0,00 – 0,25 m) samuti mineraliseerunud (tuhasus 10,4%), sest alumistes kihtides on tuhasus väiksem (7,2 – 9,8%) (tabel 1). Kuivenduse mõjul on t urbalasundi niiskus vähenenud (81,9 – 89,1%) , s est looduslikus seisundis turbal on see üle 90%.

Proovipunktide 4 ja 403 võrdlusest selgub, et viimastel aastakümnetel on selles maardla osas olnud kuivenduse mõju üsna intensiivne, sest on suurenenud on tuhasus ja vähenenud niiskus (tabel 1). Kuivenduse mõjul on t urbalasund tihenenud, sest lasundi paksus on vä henenud 25%.

Proovipunkt 5 (2012 uuring) võeti Valguta maardla keskosast vähem intensiivse kuivendusega alalt, kus levib puisraba. 1980 -ndal aastal sellest kohast proove ei võetud.

Eesmärgiks oli teada saada, kuidas läheduses asuv osaliselt kinnikasvanud kuivenduskraav mõjutab turba omadusi. Proovipunktis 5 e sineb kogu l äbilõike ulatuses keskmiselt- ja hästilagunenud rabaturvas, mille lagunemisaste ulatub 41%-ni (tabel 1). Levib tihe puisraba.

Turba niiskus on m õjutatud kuivendusest, sest näitajad on vahemikus: 84,12 – 87,93%.

Mineralisatsioonile on allunud ka esimene kiht (0,00 – 0,25 m), mille tuhasus on järgnevaga võrreldes 25% suurem.

Proovipunkt 6 (2012 a uuring) asub puisrabas Mustjärvest otse põhjas. Lasund koosneb pea kogu ulatuses (0,00 – 3,5 m) raba villpea- sfagnumi- ja magellaanikumiturbast, ainult kõige alumiseks (3,5 – 4,1 m) turbakihiks on s iirdesoo puu-rohu- ja rohuturvas (lisa 1). Turba lagunemisaste on 12-35%, esineb ka enamlagunenud (37%) villpea-sfagnumiturba vahekihte.

Esimene turbakiht (0,00 – 0,25 m) on mineraliseerunud, sest tuhasus on järgnevate kihtidega võrreldes üle 50% suurem (tabel 1). Samas kohas 1980-ndal aastal võetud proovid näitavad, et 17

tuhasus on samuti esimeses kihis (0,00 – 0,25 m) järgnevast 50% suurem (tabel 1). Kui võrrelda uurimisaastate 2012 j a 1980 t ulemusi selgub, et viimastel aastakümnetel on suurenenud eelkõige turba tuhasus, on va hemikus (1,47 – 1,92%). 1980-nda aasta uurimisandmetel oli turba tuhasus väike- 0,3- 1,1 %. See näitab, et sel ajal oli sademetoiteline looduslik fuskumiturba raba, leidub ka villpeaturba vahekihte (lisa 2). Analüüsides proovipunkti 6, s elgub, et ka sellel maardla osal on toimunud viimastel aastakümnetel turbalasundis muutused, eelkõige mineralisatsioon (tabel 1). Mineralisatsiooni põhjustab tõenäoliselt eelkõige puude juurdekasvu kiirenemine.

Proovipunktis 7 (2012 uuring) , mis asub aastakümneid tagasi kuivendatud rohumaal, mida ka käesoleval ajal kasutatakse, levib kogu l äbilõike ulatuses madalsoo puu-rohu-, puupilliroo- ja tarna-pillirooturvas (lisa 1). Turbalasund on kogu ulatuses mineraliseerunud, sest tuhasus on 10,79 – 21,64%. Väiksem on ka turba niiskus: 74,82 – 85,88% (tabel 1). Samast kohast 1980-ndal aastal võetud turbaproovide analüüsid proovipunktist 409 ( tabel 1, lisa 2) näitavad ka, et kõige enam on mineraliseerunud kõige pealmine turbakiht, kus tuhasus on 30,8% (tabel 1). Järgnevates kihtides on t uhasuse näitaja vahemikus 11,9 - 17,2%.

Kuivenduse mõjul on ni iskus vähenenud eelkõige esimeses turbakihis, kus see on ainult 66,6%. Lasundis esineb madalsoo puu-rohuturvas (lisa 2). Tõenäoliselt oli turbalasund juba 1980-ndal aastal piisavalt tihenenud, et 2012 a uurimistööd ei näidanud turbalasundi edasist tihenemist, sügavus 1,65 m. Proovipunktis 8 (2012 a uuring) esineb kogu läbilõike ulatuses keskmiselt lagunenud madalsoo puu-tarna- , tarna-pilliroo- ja puu-pillirooturvas (lisa 1). Ala on kuivendatud ja aastakümneid kasutusel rohumaana. Lasund on kogu ul

atuses

mineraliseerunud, tuhasus 10,13 – 11,11%, enam esimene (12,76%). (tabel 1). Ligilähedasest kohast 1980 a võetud turbaproovide (proovipunkt 410) analüüside tulemused näitavad, et määratud on hä stilagunenud madalsoo puuturvas (lisa 2). Selles punktis on s amuti esimene turbakiht enam (205) järgnevast mineraliseerunud (tabel 1). Kuivendusele tüüpiline on turba niiskus: 82,7 – 74,3% (tabel 1). Turbaproovide analüüsid näitavad (tabel 1, lisa 1, 2) et Valguta maardlas on a astakümnete jooksul kuivenduse mõjul turvas mineraliseerunud, eelkõige tema pealmised kihid. Turvas on kuivenduse mõjul tihenenud, sest niiskuse lisandus on paljudel juhtudel looduslikuga võrreldes 25 – 30% väiksem.

RULLI (Viljaku) maardla reg kaart nr 690 Rulli (Viljakse) turbamaardla asub Valga maakonnas Helme ja Põdrala vallas, Õhne jõest läänes. Rulli turbamaardla on a ga Rulli jões paiknev lammisoo. Edaspidiste tööde käigus 18

tuleks maardlale anda tema õige nimi - Viljakse. Viljakse maardla turbavaru hinnati Valga maakonna turbamaardlate otsingutööde käigus (1974 a) 911 tuhat tonni prognoosvaru pindalal 170,2 ha (Orru jt, 1974). Registrikaardi koostamise käigus, mis tehti Eesti Geoloogiakeskuses 1997 a, digitaliseeriti ja täpsustati maardla pindala , mis on nüüd 159,64, ha ning aktiivseks reservvaruks on 881 t uhat tonni. Rulli maardlast ei olnud eelnevate uurimistöödega turbaproove laboratoorseiks määranguiks võetud, määrati ainult turbalasundi paksus (Orru jt, 1974).

Viljakse soo asub orus, mille läänenõlv, tema lõuna- ja keskosas on j ärsuveeruline.

Põhjapoolses osas on maardla pind tasane, sest järsuveeruline läänenõlv on t aandunud.

Läänenõlval on r ohkesti allikaid, mis toidavad sood. Uurimistööde ajal, mis viidi läbi 2011 sügisel, oli näha, et maardla lõunaosas toidavad maardlat moreenisisesd veed.

Maardla on kogu ulatuses kuivendatud (metsakuivendus). Lõunapoolses osas, siirdesoometsa piires on kr aavid kinni kasvanud ning vee vool seal kas puudub v õi on vä ga aeglane.

Eesvooluks on Viljakse oja, mis saab alguse Viljakse järvest ja suubub Õhne jõkke. Maardla lõuna- ja keskosas levib siirdesoo mets, põhjapoolses osas kasvab lepik.

Uurimistööde käigus (2011–2012 a) tehti 3 proovipunkti, mis jaotuvad ühtlaselt kogu maardla piires. Maardla lõuna- ja keskosa on vesine, põhjaosa kuivem. Siin puudub t õenäoliselt allikaline toitumine, samuti on kuivenduskraavid sügavamad (1,5 m).

Proovipunktis 1 on madalsoo tarna-, tarna-pilliroo-, rohu-lehtsambla- ja puu-pillirooturvas (lisa 1), mille tuhasus on suur kogu l äbilõike ulatuses: 7,63 – 10,82% (tabel 1). Kõrgel tuhasusel on oma osa kindlasti nii kuivendusel kui ka turba liigilisel koostisel ja toitumisel, sest lammisoosse kantakse üleujutustega sisse lisaks mineraalaineid. Kuivenduse mõjule viitab väiksem niiskus, mis enamikes turbakihtides on alla 90% (tabel 1). Turba lagunemisastmes pole olulisi muutusi märgata, enamlagunenud on a inult põhjakihiks olev puu-pillirooturvas (tabel 1). Proovipunktis 2 esineb valdavalt hästilagunenud (35 – 46%) puuturvas, mille pealmine kiht (0,00 – 0,25 m) on mineraliseerunud – tuhasus 21,73 %.

Järgnevates kihtides on t uhasus veidi väiksem: 12 – 14 %. Kõrgem tuhasus on i seloomulik kõikidele lammisoodele (Orru jt, 1992). Kuivenduse mõjul on t urbalasundi niiskus samuti looduslikuga võrreldes vähenenud, olles alla 90% (tabel 1). Proovipunktis 3, mis asub maardla põhjapoolsemas osas, esineb hästilagunenud (37 – 43%) puuturvas, milles on üksikuid puu-pillirooturba vahekihte (tabel 1). Kuna tegu on lammisooga, siis on turvas kogu 19

läbilõike ulatuses kõrge tuhasusega (10,10 – 14,37%). Kuivenduse mõjul on t urba niiskus keskmiselt 85-86%. Rulli maardlas ei ole väljakujunenud seaduspärasusi, et pealmine kiht on enam mineraliseerunud. Põhjuseks võib olla asjaolu, et lammisoo on aeg-ajalt üleujutatud.

Mõllatsi, Valguta ja Rulli maardlal läbiviidud uurimistööd näitavad, et seoses kuivendusega on turbalasundi pealmine kiht 0,00 – 0,50 m, paiguti ka 0,00 – 0,75 m, tugevasti mineraliseerunud, sest tuhasus on lamavatest kihtidest 25 – 30% suurem (tabel 1, lisa 1, 2).

Pealmistes turbakihtides on turvas samuti tugevasti lagunenud (38 – 42%) (lisa 1, 2). Valguta maardlal on täheldatav, et kuivendatud aladel, mida kasutatakse heinamaana, on turvas kogu läbilõike ulatuses kõrge lagunemisastmega, suurem kui 40%. Kui võrrelda 2012. j a 1980. a andmeid, siis selgub, et viimase 35 a jooksul ei ole turbakiht oluliselt tihenenud ega niiskust kaotanud, välja arvatud Valguta maardlal proovipunktides 3, 4 j a 6. Tõenäoliselt oli turba tihenenud ja vajunud juba enne 1980ndat aastat ning viimastel aastakümnetel ei ole olulisi muutusi toimunud. Kuivenduse mõjust turbalasundi ülemisele osale, eelkõige 0,00 – 0, 75 m, annab tunnistust ka esimeste kihtide tunduvalt väiksem niiskus, mis on paiguti ainult 60-70% (lisa 1, 2). Kui võrrelda omavahel turba üldtehnilisi näitajad (botaaniline koostis, lagunemisaste, niiskus, tuhasus, pH), siis alati ei tule välja seaduspärasus, et 2012 a proovides on turba tuhasus ja lagunemisaste suurem kui 1980 a analüüsitud samast punktist võetud proovides. Kuid tendents on mõlemal uuringul (1980, 2012) ikka selline, et pealmine (0,00 – 0,50 m) turbakiht kuivendatud maardlates on mineraliseerunud, sest esineb kõrge tuhasus ja lagunemisaste (lisa 1, 2). Oma tehniliste näitajate ja lasundi paksuse poolest on turbalasund väga kiiresti muutuv nii pindalaliselt kui ka paksuselt. 1980-ndal aastal pandi proovipunktid paika kompassi ja 1: 25000 topokaardi järgi, 2012 koordinaatide põhjal. Nii võivad proovipunktid olla 2-3 m nihkes. Kuigi peab ütlema, et 1980. a proovipunktid asetuvad üldjuhul maastikku üsna täpselt ning enamus kattub käesoleva töö uuringupunktidega (gr lisa 1, 2, 3) . Turbauuringute praktika näitab, et turba alune mineraalpõhi on väga muutlik ja laineline, tihti ka 1-2 m ulatuses ning see võib tingida turbalasundi paksuse muutumise 10-30 cm ulatuses. Turba üldtehnilisi analüüse, eelkõige lagunemisastet, on a astakümnete jooksul määranud mitu erinevat laboranti kuigi metoodika on j äänud põhimõtteliselt samaks. Kuna turba lagunemisastme määrangul on oma osa visuaalsusel, siis võib arvata, et laborandid on saanud 2 –3 % erinevaid tulemusi. Tõenäoliselt on põhjuseks ka see, et turba koostis on väga kiiresti muutunud, isegi 3- 4 m raadiuses. Kui lisandub puud, siis suureneb lagunemisaste, tuhasus ning väheneb niiskus (lisa 1, 2) . Kahe turbamaardla põhjal on p aikapanevat seaduspärasust vara öelda, kuigi kuivenduse mõju turba omadustele joonistub läbilõikes 20

selgesti välja (Lisa 6). Statistiliseks analüüsiks oleks vaja vaatluse alla võtta kõikide kuivendatud turbaalade tehnilised näitajad (eelkõige tuhasus, niiskus ja lagunemisaste).

Probleem on tõsine, sest kuivendusega hävib ja mineraliseerub turvas. Mineraliseerumist turba kihi ülemises osas on täheldatud ka maardla rabaalal proovipunktis 5 (2012 a uuring), kus Mustjärve lähistel on ülemises rabaturba kihis tuhasus 23% suurem (tabel 1), kõrgeks ja tihedaks on viimase 30 aastaga kasvanud rabamännik, turbasambla juurdekasv vähenenud.

Märgalade kordusuuringute metoodika (ettepanekud ja soovitused) Tähelepanekud ja probleemid, mis on ülesse kerkinud seoses Keskkonnaregistris maardlate nimistus olevate turbamaardlate kasutuselevõtul: 1. Praeguse seisuga on t urbamaardlate nimistu koostatud nii, et paljud registris olevad maardlad ei ole reaalselt turba kaevandamiseks sobilikud: 1.1. Turbalasund on õhuke (kesk 1,0 m). Kui seal kasvab mets, siis kändude juurimisel häviks kogu turbalasund. Sellised maardlad on soovitatav jätta senisesse seisu.

1.2. Kui on tegu suurepindalaliste põllustatud aladega või sinna on r ajatud kultuurrohumaa, mida kasutatakse sihipäraselt, siis on soovitatav jätkata sama tegevusvaldkonda.

Kuivendatud ja kultuuristatud madalsooturbal ongi kõige otstarbekam jätkata rohumaa viljelemist, sest rohttaimede juured loovad sellise keskkonna, et kuivendatud turvas ei lendu atmosfääri. Teraviljakultuuride viljelemine on vähem soovitatav, sest põlluharimisega kobestatakse veelgi kuivendatud ja hästi peeneosaline turvas ning see lendub veelgi kergemini. Turvas hävib, atmosfäär saastub.

1.3. Registris olevate maardlate ja maardla osade seisund (299) on vä ga erinev, sest ainult 90-l maardlal on kas osaliselt või kogu ulatuses arvel aktiivne tarbevaru (www.maaamet.ee).

Need varud on perspektiivsed turba kaevandamiseks. Kuigi ka neil on piirangud ning turba kaevandamine

pole

kõikidel

lubatud

(Kaseraba,

Rääma,

Illaste,

Soosaare

jt)

(www.maaamet.ee).

Valdav osa (209) registris olevaist maardlaist on Eesti Geoloogiakeskuses läbi viidud Eesti turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde käigus saadud tulemuste alusel maardlate 21

nimistusse kantud. Otsingulis- hinnangulised tööd turbamaardlate osas viidi läbi maakondade kaupa aastatel 1972 – 1987. Iga maakonna maardla kohta koostati iseseisev aruanne. Aruanne sisaldab turbapaksuse sondeerimise andmeid, turba üldtehniliste omaduste andmestikku, turbamaardlate kirjeldusi, varude arvutusi ning soovitusi maardla edaspidiseks kasutamiseks.

1.4. Andmestik turbamaardlate uuringutest on kättesaadav Eesti Geoloogiakeskuse fondist.

Täpsemat informatsiooni aruannete ja nende autorite kohta leiab Eesti Geoloogiakeskuse Geoloogiafondi kodulehelt: www.egk.ee.

1.5. Otsingulis- hinnangulised tööd tehti sellel ajal kehtinud Nõukogude Liidu turbauuringu instruktsiooni järgi (1973, 1983), mida täiendati ja kohandati ka Eesti Geoloogiakeskuse turbauurijate poolt. Otsingulis- hinnanguliste tööde käigus topo-geodeetilisi töid ei tehtud.

Sondeerimis- ja proovipunktid turbamaardlal märgiti 1:25 000 topokaartile, mida kasutati ka marsruudi läbiviimiseks. Uuringuvõrk sõltus maardla pindalast kuid minimaalselt pidi maardlat läbima üks siht pikisuunas ja kaks sihti risti. Proovide arv sõltus samuti pindalast kuid igal maardlal pidi olema minimaalselt vähemalt kolm proovipunkti. Otsingulishinnangulised tööd pidid andma aluse, kas järgnevalt viia läbi eeluuringud. Turbamaardlal läbiviidud eeluuringu tulemustest sõltus, kas maardla on pe rspektiivne detailuuringu (tarbevaru uuringu) läbiviimiseks. Registrikaartide koostamise käigus täiendavaid välitöid ei tehtud. Maardlate varu arvutuse plaanid digitaliseeriti pindala arvutamiseks, eelnevalt oli pindala saadud planimetreerimise teel. Kahe meetodiga mõõdetud pindalad langesid peaaegu kokku.

1.6.

Edaspidiste

Geoloogiakeskuses kooskõlastatud

uuringute

planeerimisel

läbiviidud

turbauuringute

tulemusi.

Uuringud

peavad

olema

looduskaitse

piirangutega,

samuti

arvestama

turba

keskkonna-

ja

tuleb

analüüsida

eelmainitud

Eesti

kaevandamise võimalusi ja tehnoloogiaid. Näiteks: turvast ei saa kaevandada allikalise toitumisega väikestest küngaste vahelistest maardlatest, kõrge tuhasusega ja kahjulike elementide sisaldusega jõeorgudest: Mustjõe, Maru, Penuja jt (Orru & Orru, 2003).

1.7. Maardla kasutuselevõtuks on vajalik teha tarbevaru uuring, mis tehakse vastavalt turbauuringu juhendile (Maapõue seadus ja selle rakendamise õigusaktid II, lk 241-244, Tallinn 1998).

Tarbevaru uuringuvõrk koosneb sõltuvalt maardla geoloogilise ehituse keerukusest ja pindalast ruutude küljepikkusega 100 – 200 m. turbalasundit sondeeritakse igas võrgupunktis 22

(piketis) määrates lasundi kogupaksuse, vähelagunenud turba kihi paksuse ning turba lamami iseloomu. Lubatud on lokatsiooniseadmete kasutamine. Paksused määratakse täpsusega 0,05 m. Tuleb ära kasutada eelnenud uuringute andmestik.

Hüdrogeoloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi kuivendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selleks uuritakse põhilisi veevastuvõtjaid kohani, kus on k indlustatud turbamaardla isevooluliseks kuivendamiseks piisav kalle (vähemalt 0,3%). Vajadusel rajatakse veevastuvõtjale ristprofiilid, millel looditakse veepinna ja kallaste kõrgused ja mõõdetakse vee sügavus. Antakse hinnang võimalike muutuste kohta ümbruskonna pinna- ja põhjavees pärast maardla kuivendamist.

Hüdrogeoloogiliste

uurimistega

tehakse

kindlaks

põhjavee

tase.

Varasemate

hüdrogeoloogiliste andmete puudumisel võetakse veeproovid sõltuvalt uuringuala pindalast: kuni 500 ha vähemalt kaks proovi, 501 – 1000 ha – kolm proovi ning üle 1000 ha – viis proovi. Veeproovidest tehakse üldanalüüs NH4. NO2, Cl, SO4, CO, HCO3, K, Na, Ca, MG, Feüld, pH, PHT, vaba CO2, karedus, kuivjääk, värvus, läbipaistvus, elektrijuhtivus, heljumi sisaldus, biokeemiline hapniku tarve). Veeproovid on t ähtsad, et teada saada kas soo toitub põhjaveest ja pinnaveest ning kuidas turbamaardla kuivendamine mõjutab pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Põhjavee taset määratakse maardlat ümbritsevates kraavides ja jõgedes, ojades, mis ulatuvad turbaalustesse setetesse. Võimalusel puuritakse ka puuaugud põhjasetete iseloomu ja põhjaveetaseme määramiseks. Maardlasse rajatakse šurfid (kaevised), selgitamaks kui kiiresti liigub vesi turbas ning milline on selle filtrarsioonikoefitsient.

Veetaset on soovitatav mõõta 4 korda aastas (kevad, suvi, sügis ja talv), seega minimum- ja maksimumperioodil.

Uuringualal kasvava metsa puidumahu määramiseks kasutatakse Eesti Metsakorraldusbüroo takseerandmeid. Takseerandmete puudumisel teostatakse metsataksatsioon.

Turbaproovide üldtehniliseks analüüsiks võetakse arvestusega üks proovipunkt 40 ha kohta, kuid mitte vähem kui kolm proovipunkti uuritava ala kohta. Proovid võetakse 0,25 m intervalliga kogu turbalasundi ja selle all olevate kaasnevate maavarade (järvelubi ja –muda) lasundi ristlõike ulatuses. Proovi mass peab olema vähemalt 0,5 kg. Mineraalpõhjast võetakse igas proovipunktis vähemalt 1 proov.

23

Kütteväärtuse ja raskmetallide määramiseks võetakse analüüsiks vajaliku massiga proovid arvestusega üks proovipunkt iga 200 ha uuritava ala kohta, kuid mitte vähem kui kaks punkti uuritava ala kohta. Kütteväärtuse proovid võetakse 0,5 m intervalliga vähemalt 0,5 kg massiga. Kütteväärtus määratakse laboratoorselt eraldi vähe- ja hästilagunenud turbale, kusjuures intervalliga proovid keskendatakse. Raskemetallide proovid hästilagunenud turbast võetakse 0,5 m intervalliga. Laboratoorseks määramiseks proovid keskendatakse.

Vähelagunenud turbast võetakse proov ülemisest 0,5 m kihist. Proovid võetakse raskemetallide analüüsiks vajaliku massiga.

Eelnimetatud proovid võetakse reeglina samadest kohtadest. Igas proovipunktis koostatakse taimkatte, mikroreljeefi ja hüdrogeoloogiline kirjeldus (Turbauuringu juhend, 1998).

1.8. Turbamaardlate äärealad, kus turbamaardla piir eraldati välja otsingulis- hinnanguliste tööde käigus (1972-1987) 1960ndatel aastatel Eesti Põllumajandusprojektis koostatud mullastikukaartide alusel (1:10 000). Mullastiku kaartidel oli andmestik madalsoo, siirdesoo ja rabaalade kohta. Turba paksus oli puurimisega määratud ainult 1 m sügavuseni, juhul kui see oli suurem, siis >1 m. Mullastiku kaartide andmed soode osas kopeeriti fotoplaanile mõõdus 1:10 000 ja saadud andmeid kasutati abimaterjalidena maardla varu arvutuse plaani koostamisel.

1.9. Siin tekivad ebakõlad reaalse olukorra vahel, sest aastakümnetega on kuivendatud maardlatel kuivenduse mõjul turbakiht vajunud ja tihenenud ning enam ei ole seal tööstuslikku (1,0 m) turbakihi paksust. Näiteks võib tuua Peningi maardla, kus registrikaardi koostamise käigus arvestati reeglina varude arvutamisel olemasolevaid otsingutööde tulemusi, mis vastavalt uurimistööde ajal kehtinud eeskirjadele läbisid maardla keskosa. Äärealasid arvestati interpoleerimise teel. Sel teel arvestatud üldine keskmine paksus ei kajasta adekvaatselt reaalset olukorda. Registrikaartidele ei ole kantud turbakihi paksusi, ka mitte samapaksusjoontena. Juurdekuuluvast vihikusse koondatud andmestikust leiame ka ainult üldised keskmised.

1.10. Soovitus edaspidiseks on, et nendel maardatel, mille registrikaart on koostatud otsingutööde alusel ning välitöid ei ole tehtud, viia läbi täiendavalt turbalasundi sondeerimine ning selle alusel koostada turbalasundi läbilõige. Eelkõige viia läbi uuringud neis maardla osades, kus eelnevalt puuduvad turbakihtide paksuste mõõtmised, tihti on ne ndeks maardla äärealad. Sondeerimispunktid siduda koordinaatide süsteemiga. Uuringu sihtide vahe kaugus 24

peaks olema vähemalt 400 m. Määrata turba koostis visuaalselt. Turbalasundi sondeerimise andmed analüüsida ning alles seejärel võtta proovid laboratoorseteks analüüsideks.

1.11. Turba kaevandamiseks sobilike turbaalade väljaselgitamiseks tuleb teha kompleksseid uuringuid, mille käigus käsitletakse nii keskkonnakaitselisi aspekte, maaomandi küsimusi, planeeringuid, kommunikatsioone, kui geoloogilist ehitust (sh turbalasundi omadused) ja kuivendamistingimused. Kameraalselt välja selekteeritud perspektiivsetel aladel viiakse läbi välitööd.

1.12. Enne täiendavaid välitöid tutvuda ja analüüsida kõiki käsikirjalisi ja publitseeritud teemasse puutuvaid töid. Enne tarbevaru uuringu alustamist on vaja läbi viia eksperthinnang, mille käigus hinnatakse turbamaardla kasutuselevõtu võimalusi nii turba omaduste kui ka majanduslikust aspektist.

1.13. Analüüsida laboratoorsete uurimistööde metoodikat, mis on muutunud aastakümnete vältel (eelkõige tuhasus ja lagunemisaste), käesoleva töö raames selgus ka ebakõlasid.

Näiteks: eelnevalt tuhastamise temperatuur 8000C, nüüd 4500C. Nii ei saa otse võrrelda erineva metoodikaga tehtud turba tuhasuse andmeid. Analüüsi tulemuste erinevused võivad olla tingitud lasundi geoloogilise ehituse muutlikkusest. Statistiliseks analüüsiks oleks vaja vaatluse alla võtta kõikide kuivendatud turbaalade tehnilised näitajad (eelkõige tuhasus, niiskus ja lagunemisaste).

1.14. Statistilise analüüsi ja kõikide seaduspärasuste väljaselgitamiseks on vajalik püstitada uus uurimisteema.

1.15. Pakkuda välja erinevad maardla kaevandamise ja kasutuse viisid lähtuvalt turbalasundi ehitusest ja kuivendustingimustest ning seisundist.

Autorite poolt välja pakutud seisukohad kattuvad ka turba kaevandajate omadega, kes soovitavad samuti mitte võtta kasutusele õhukeselasundilist (1 – 1,5 m) ning kõrge tuha sisaldusega (<10%) ning ka suure pindalaga kuivendatud ja kultuuristatud maardlaid, kus esimesed kihid (0,0 – 0,75 m) on tugevasti mineraliseerunud. On arvestatud kõiki looduskaitse- ja keskkonnaalaseid piiranguid.

25

Kasutatud kirjandus Allikvee, H., Ramst, R., Veldre, M. Tartu rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne. Keila, 1980.

Orru, M. Eesti turbavarud. Tallinn, 1992. 146 lk Kulp, E. Möllatsi turbamaardla detailuuringu aruanne. Tartu, 1994.

(Turba uuringu juhend). Maapõueseadud ja selle rakendamise õigusaktid. Tallinn, 1998, lk 241 – 244.

Orru, M., Orru, H. Kahjulikud elemendid Eesti turbas. Tallinn, 2003, lk 144.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu – www.maaamet.ee

26

Lisad

27

28

Lisa 1. Turba üldtehniline analüüs EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR

Kadaka tee 82, 12618, Tallinn

EAK poolt akrediteeritud katselabor reg.nr.L093 Tellija: Rakendusgeoloogia osakond Objekt: 10-318 Möllatsi Valguta Tellim. T11-107 Kuup. 5.01.2012 Analüüsitav komp.

Meetod Standard Lood.niiskus kaalanalüüs STT-2 Tuhasus kaalanalüüs STT-1 pH elektrokeem. STT-3 Lagunemisaste keemiline STT-8 Jrk. Nr

Sihi nr.

Proovi nr.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Möllatsi p.1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

p.2

Valguta p.3

tel. 6 720 074 / 52 562 98

TURBA ÜLDTEHNILINE ANALÜÜS Rulli

Proovimise Looduslik Tuhasus, Happesus *Lagunemise aste sügavus, m niiskus, % 450oC % , pHKCl % vonPost 0,0-0,25 90,73 5,33 2,75 19 5 0,25-0,5 89,34 3,28 2,84 34 5 0,5-0,75 87,09 2,98 2,85 42 7 0,75-1,0 82,37 2,21 2,93 40 6 1,0-1,15 89,58 2,08 3,14 33 5 1,15-1,4 90,30 2,45 3,38 26 4 1,4-1,75 90,30 2,68 3,76 33 5 1,75-2,0 90,67 3,09 4,09 31 5 2,0-2,25 91,46 3,18 4,04 22 3 2,25-2,5 91,13 4,52 4,68 25 3 2,5-2,8 91,49 4,70 4,58 28 3 2,8-3,0 92,12 9,02 5,00 27 4 0,0-0,25 89,72 5,10 2,80 18 3 0,25-0,5 89,26 2,95 2,92 38 6 0,5-0,75 87,23 3,09 2,95 42 7 0,75-1,2 85,37 2,44 3,20 45 7 1,2-1,5 89,61 4,08 4,01 32 5 1,5-1,75 89,10 4,61 4,34 25 3 1,75-2,0 89,99 5,54 4,56 25 3 2,0-2,25 91,60 5,53 4,74 28 4 2,25-2,5 91,45 7,00 4,84 27 4 2,5-2,9 92,22 21,04 4,50 26 4 0,0-0,25 64,68 13,79 4,86 41 7

lk.1/1 * Botaaniline koostis LB5,Er15,Sm65+ang10+f5 LP10,Er45,Sm30+ang10+f5 LP15,Ec5,Er45,Sm25+ang10 LP10,Ec5,Er50,Sm25+ang10 LP10,Ec5,Er30,Ph5,Sm30+ang15+f5 Er20,Ph25,C40,Sm10+ang5 Ph35,C45,Er10,B5,Sm5 Ph30,C50,B15,Sm5 Ph25,C35,B35,Sm5 Ph20,C35,B45 Ph15,C10,Men5,B70 Ph15,C5,B75,Sm5 Er5,Sm90+ang5 LP10,Er50,Sm35+ang5 LP20,Ec10,Er45,Sm25 LP15,Ec5,Er45,Ph5,Sm30 LP5,Er10,Ph30,C45,Sm10 Ph35,C55,Er5,Sm5 Ph35,C50,B10,Sm5 Ph30,C40,B20,Er5,Sm5 Ph35,C25,B30,Scirp5,Sm5 L5,Ph35,C20,B30,Sm10 LPc40,Ph30,C10,B20

Turba liik r.magellaanikumi r.villpea-sfagnumi r.männi-villpea r.villpea-sfagnumi r.villpea-sfagnumi ss.rohu ms.tarna-pilliroo ms.tarna-pilliroo ms.rohu-lehtsambla ms.rohu-lehtsambla ms.lehtsambla ms.lehtsambla r.magellaanikumi r.villpea-sfagnumi r.männi-villpea r.männi-villpea ss.rohu ms.tarna-pilliroo ms.tarna-pilliroo ms.tarna-pilliroo ms.rohu-lehtsambla ms.rohu-lehtsambla ms.puu

Lasundi alltüüp Raba-sega märe

Raba-sega märe

Madalsoo metsa-märe

29

24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62

p.4

p.5

p.6

p.7

24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62

0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0 1,0-1,3 1,3-1,5 1,5-1,75 1,75-2,0 2,0-2,25 2,25-2,5 2,5-2,6 0,0-0,25 0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0 1,0-1,6 0,0-0,25 0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0 0,0-0,25 0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0 1,0-1,25 1,25-1,5 1,5-1,75 1,75-2,0 2,0-2,25 2,25-2,5 2,5-2,75 2,75-3,0 3,0-3,25 3,25-3,5 3,5-3,75 3,75-4,1 0,0-0,25 0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0

73,61 79,43 80,36 82,38 81,75 85,50 86,62 85,94 86,70 86,44 56,53 59,33 68,49 76,01 73,97 86,12 87,93 87,34 84,12 87,87 88,36 91,82 93,59 91,14 89,47 91,77 94,00 92,13 92,21 91,11 89,62 90,95 90,61 89,81 89,07 74,82 73,39 77,95 81,74

13,77 12,77 13,06 9,57 10,12 8,92 8,64 9,85 11,01 15,05 19,78 20,45 16,13 13,62 19,03 4,18 3,22 1,36 3,45 3,50 1,47 1,00 0,93 1,20 1,32 0,98 0,90 1,21 1,18 1,39 1,56 1,83 1,92 1,69 4,65 19,43 21,64 17,31 12,40

5,21 5,35 5,50 5,42 5,35 5,31 5,35 5,28 5,22 5,35 5,40 5,60 6,03 6,10 5,71 2,58 2,63 2,55 2,84 2,46 2,46 2,49 2,58 2,58 2,65 2,65 2,79 2,80 2,88 2,95 2,95 3,09 3,16 3,35 3,63 5,10 5,10 4,98 5,00

38 37 36 28 29 31 29 27 23 25 32 36 34 28 32 18 31 41 38 17 37 22 12 23 34 26 15 26 19 28 35 27 33 24 24 29 22 27 38

6 6 6 4 4 5 4 4 3 3 5 6 5 4 5 3 5 7 6 3 6 3 2 3 5 4 2 4 3 4 5 4 5 3 3 4 3 4 6

LPc+B+S45,Ph25,C15,B15 L30,Ph45,C15,Men5,B5 L20,Ph55,C20,Men5 L10,Ph60,C15,B15 L10,Ph55,C20,Men5,B10 L15,Ph45,C15,Men5,B20 L25,Ph45,C15,Men5,B10 L15,Ph25,C5,B55 L10,Ph20,C5,B65 L5,Ph15,B75,Men5 LB70,Ph10,C15,B5 LB80,Ph10,C5,B5 L80,Ph15,C5 L20,Ph50,C25,B5 LB+Pc45,Ph35,C15,B5 LP+B5,Er5,Sf90 LP5,Er45,Sf30+m20 LP20,Er50,Sch15,Sf5+m10 LP+B+S25,Er55,Ph10,Sf5+m5 LP5,Ec10,Er10,Sf50+m25 LP5,Ec5,Er45,Sch10,Sf15+m20 LP15,Ec5,Er15,Sm35+f30 Er5,Sm60+f25+ang10 LP10,Er10,Sm50+f30 LP10,Ec5,Er50,Sm20+f10+ang5 LP5,Ec10,Er65,Sf10+ang5+m5 Ec5,Er5,Sf85+m5 Ec10,Er65,Sf20+m5 Er5,Sm60+f20+ang15 Ec5,Er50,Sm30+f15 LP10,Ec5,Er65,Sm15+f5 LP+B25,Ec5,Er45,Sm15+f10 LP20,EC10,Er60,Sm5+f5 LP5,Ec5,ER20,Ph25,C15,Sf+m10+ap20 LP+B+S15,Ec5,ER15,Ph15,C25,Sm10+ap10+ob5 L15,Ph15,C30,B25,Typ5,Men5,Thely5 L15,Ph30,C20,Scirp15,Men10,B10 LPc+B25,Ph45,C20,Men5,B5 L20,Ph45,C25,B10

ms.puu ms.puu-pilliroo ms.puu-pilliroo ms.pilliroo ms.pilliroo ms.puu-pilliroo ms.puu-pilliroo ms.puu-lehtsambla ms.lehtsambla ms.lehtsambla ms.puu ms.puu ms.puu ms.puu-pilliroo ms.puu r.fuskumi r.villpea-sfagnumi r.männi-villpea ss.puu-villpea r.fuskumi r.villpea-sfagnumi r.männi-sfagnumi r.magellaanikumi r.magellaanikumi r.villpea-sfagnumi r.villpea r.fuskumi r.villpea r.magellaanikumi r.villpea-sfagnumi r.villpea r.männi-villpea r.männi-villpea ss.rohu ss.puu-rohu ms.puu-rohu ms.puu-rohu ms.puu-pilliroo ms.puu-pilliroo

Madalsoo metsa-märe

Raba-sega märe

Raba märe

Madalsoo metsa-märe

30

63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97

p.8

Rulli p.1

p.2

p.3

396 397 398 399 400 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93

1,0-1,25 1,25-1,65 0,0-0,5 0,5-1,0 1,0-1,5 0,0-0,25 0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0 1,0-1,25 1,25-1,5 1,5-1,75 1,75-2,0 2,0-2,25 2,25-2,5 0,0-0,25 0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0 1,0-1,25 1,25-1,5 1,5-1,75 1,75-2,0 2,0-2,25 2,25-2,5 2,5-2,75 2,75-3,0 0,0-0,25 0,25-0,5 0,5-0,75 0,75-1,0 1,0-1,25 1,25-1,5 1,5-1,75 1,75-2,0

85,88 84,67 81,36 84,23 85,76 89,75 89,38 90,28 90,43 88,94 90,73 87,94 88,71 65,87 65,88 83,18 85,81 87,24 85,22 86,19 85,34 85,66 85,28 85,11 85,55 85,44 85,36 88,90 88,00 89,09 87,43 86,98 86,28 86,09 85,14

10,79 12,71 12,76 10,13 11,11 7,97 8,48 8,05 7,69 10,43 7,63 10,82 9,43 73,05 76,54 21,73 14,77 13,74 15,32 13,13 13,40 12,75 12,53 12,82 13,16 14,07 13,90 12,75 13,11 10,85 10,10 13,32 13,67 13,83 13,90

4,72 4,65 5,14 5,10 5,13 5,08 5,12 5,15 5,14 5,49 5,44 5,63 5,65 6,06 6,03 5,48 5,49 5,50 5,48 5,51 5,40 5,52 5,53 5,75 5,90 5,88 5,79 5,90 6,02 5,94 5,73 5,55 5,80 5,59 5,68

25 30 28 33 34 26 27 23 23 30 27 27 34 38 36 38 35 25 42 44 42 34 38 44 39 40 46 42 29 27 40 38 37 41 42

3 4 4 5 5 4 4 3 3 4 4 4 5 6 6 6 5 3 7 7 7 5 6 7 6 6 7 7 4 4 6 6 6 7 7

L10,Ph50,C35,Men5 L5,Ph60,C25,Men5,B5 L15,Ph25,C50,Clad10 L10,Ph50,C35,B5 L20,Ph45,C20,B10,G5 L10,Ph25,C55,B10 L5,Ph25,C65,B5 L5,Ph35,C25,B35 L5,Ph30,C45,B20 L10,Ph45,C55,B10 L5,Ph25,C55,B15 L5,Ph50,C35,B10 L5,Ph50,C30,B15 L20,Ph50,C25,B5 L25,Ph55,C20 LB+S45,Ph40,C15 L40,Ph45,C15 LP+B35,Ph45,C20 L40,Ph45,C15 LP+B45,Ph40,C15 L30,Ph50,C20 LP+Pc+B35,Ph50,C15 L40,Ph40,C20 L65,Ph30,C5 LP+B35,Ph55,C10 LP+B+S45,Ph45,C10 L50,Ph40,C10 L40,Ph45,C15 LB25,Ph45,C20,G5,B5 L30,Ph35,C20,Scirp5,Men5,B5 LP+B45,Ph40,C10,B5 L35,Ph50,C15 LP+Pc30,Ph45,C20,Scirp5 L40,Ph40,C15,B5 L25,Ph50,C20,Scirp5

ms.tarna-pilliroo ms.pilliroo ms.puu-tarna ms.tarna-pilliroo ms.puu-pilliroo ms.tarna ms.tarna ms.rohu-lehtsambla ms.tarna-pilliroo ms.tarna-pilliroo ms.tarna ms.tarna-pilliroo ms.tarna-pilliroo ms.puu-pilliroo ms.puu-pilliroo ms.puu ms.puu ms.puu-pilliroo ms.puu ms.puu ms.puu-pilliroo ms.puu-pilliroo ms.puu ms.puu ms.puu-pilliroo ms.puu ms.puu ms.puu ms.puu-pilliroo ms.puu-rohu ms.puu ms.puu-pilliroo ms.puu-pilliroo ms.puu ms.puu-pilliroo

Madalsoo metsa-m채re

Madalsoo metsa-m채re

Madalsoo metsa-m채re

Madalsoo metsa-m채re

31

98 99 100 101

94 2,0-2,25 95 2,25-2,5 96 2,5-2,75 97 2,75-3,25 Analüütik: N.Balabina L.Halliste N.Stepantšenko

86,47 86,48 85,96 86,14

13,58 14,22 14,37 13,90

5,68 5,77 5,73 5,71

43 41 41 42

7 7 7 7

LP+B45,Ph40,C15 L50,Ph35,C10,B5 L65,Ph30,C5 L80,Ph15,C5

ms.puu ms.puu ms.puu ms.puu

Mare Kalkun labori juhataja

32

Lisa 2. Turba 체ldtehnilised n채itajad

33

34

35

Lisa 3. Arvamused sooalade kasutuselev천tu kohta

36

Lisa 4. Turba kvaliteedin천uded

37

Lisa 5. Kahjulike elementide lubatud piirnormid turbas, mullas ja näetisena kasutatavas reovee settes ning sisaldus Eesti mullas ning turbas. â&#x20AC;&#x153;Kahjulikud elemendid Eesti turbas.â&#x20AC;? Autorid M. Orru, H. Orru, 2003. lk.75.

38

Lisa 6.. Möllatsi, Valguta ja Rulli maardlate turba tehnilised näitajad proovipunktide lõikes

Möllatsi

proovipunkt 1 (2012) Sügavus, m

Turba liik

0 r.magellaanikumi

proovipunkt 112 (1980) Lagunemise aste %

Tuhasus, %

19

5,33

Turba liik

Lagunemise aste %

Tuhasus, %

r. meediumi

36

4,2

r. männi-kanarbiku

39

5,2

r. männi-rohu

45

3,4

ss.puu-rohu

39

3,5

ss.puu-villpea

39

3,7

ss.puu-tarna

35

3,7

ss.puu-tarna

47

2,9

ss.tarna

33

2,9

ms.pilliroosfagnum

32

7,1

0

0,25

0,25 r.villpea-sfagnumi

34

3,28

0,5

0,5 r.männi-villpea

42

2,98

0,75

0,75 r.villpea-sfagnumi

40

2,21

1

1 r.villpea-sfagnumi

1,25

Sügavus, m

ss.rohu

33

26

2,08

2,45

1,25

1,5

1,5 ms.tarna-piilroo

33

2,68

1,75

1,75 ms.tarna-piilroo

31

3,09 2

2 ms.rohulehtsambla

22

3,18 2,25

2,25 ms.rohulehtsambla

25

4,52

ms.lehtsambla

28

4,7

2,5

2 75

39

Möllats proovipunkt 2 (2012) Sügavus, m

Turba liik

0 r.magellaani-kumi

Lagunemise aste %

Tuhasus, %

18

5,1

38

ss.tarnaturbasambla

36

4,2

ss.puu-tarna

21

3,2

ss.puuturbasambla

26

4,5

ms tarna

22

3,1

ms tarna

24

3,8

ms tarnalehtsambla

25

3,5

ms tarnalehtsambla

26

3,6

ms tarna

27

5,2

ms osja

27

11,9

ss.turbasambla

2,95

0,5

ss.puu 0,5

r.männi-villpea

42

3,09

0,75

0,75

r.männi-villpea

45

2,44

1

1,25

1,25 ss.rohu

32

4,08

1,5

1,5 ms.tarna-pilliroo

25

4,61

1,75

1,75 ms.tarna-pilliroo

25

5,54

2

2 ms.tarna-pilliroo

28

5,53

2,25

2,25 ms.rohulehtsambla

27

7,00 2,5

2,5

ms.rohulehtsambla

26

21,04 2,75 2,8

2,9

Tuhasus, %

0,25 r.villpea-sfagnumi

2,75

Lagunemise aste %

Turba liik

0

0,25

1

proovipunkt 8 (1994) Sügavus, m

Valguta proovipunkt 3 (2012) S端gavus, m

Turba liik

proovipunkt 304 (1980) LaguTuhanemise sus, % aste %

0 41

13,79

0,25

Lagunemise aste %

Tuhasus, %

ms.puu-pilliroo

37

36,2

ms.puu-lehtsambla

43

31,3

ms.puu-lehtsambla

39

26,5

ms.pilliroo-tarna

45

16

ms.pilliroo-tarna

44

12,9

ms.tarnalehtsambla

43

11,5

ms.lehtsambla

39

15,5

ms.lehtsambla

34

26,8

0,25 ms.puu

38

13,77

ms.puu-pilliroo

37

12,77

0,5

0,5

0,75

0,75 ms.puu-pilliroo

36

13,06

1

1 ms.pilliroo

28

9,57

1,25

1,25 ms.pilliroo

29

10,12

1,5

1,5 ms.puu-pilliroo

31

8,92

1,75

1,75 ms.puu-pilliroo

29

8,64

ms.puulehtsambla

27

9,85

ms.lehtsambla

23

11,01

ms.lehtsambla

25

15,05

2

2,25

2,6

Turba liik

0 ms.puu

2,5

S端gavus, m

1,9

Valguta proovipunkt 4 (2012) S端gavus, m

Turba liik

proovipunkt 403 (1980) LaguTuhanemise sus, % aste %

0 32

19,78

0,25

LaguTuha- Tuhanemise sus, % sus, % aste %

ms.pilliroo

38

4,18

ms.puu-pilliroo

44

3,22

ms.pilliroo-tarna

37

1,36

ms.tarna

25

3,45

ms.puu-tarna

34

ms.tarnalehtsambla

25

ms.puupilliroo

41

ms. puulehtsambla

39

ms.puu-lehtsambla

37

0,25 ms.puu

36

20,45

ms.puu

34

16,13

0,5

0,5

0,75

0,75 ms.puu-pilliroo

28

13,62

1

1,5

Turba liik

0 ms.puu

1,25

S端gavus, m

1

ms.puu

32

19,03

1,25

1,5

1,6

1,75

2

2,25

Valguta proovipunkt 5 (2012) S체gavus, m

Turba liik

LaguTuhanemise sus, % aste %

0 r.fuskumi

18

4,18

r.villpea-sfagnumi

31

3,22

r.m채nni-villpea

41

1,36

ss.puu-villpea

38

3,45

0,25

0,5

0,75

1

Valguta proovipunkt 6 (2012) Sügavus, m

Turba liik

proovipunkt 103 (1980) LaguTuhanemise sus, % aste %

0

Turba liik

LaguTuhanemise sus, % aste %

0 r.fuskumi

17

3,5

0,25

r.kanarbikusfagnumi

9

1,1

r.fuskumi

13

0,5

r.fuskumi

19

0,3

r.fuskumi

7

0,5

r.villpea-sfagnumi

29

0,4

r.fuskumi

13

0,4

r.fuskumi

11

0,4

r.fuskumi

10

0,9

r.fuskumi

16

0,7

r.angnati-fooliumi

14

0,4

r.kanarbiku-villpea

25

0,5

r.villpea-sfagnumi

29

0,7

r.villpea

32

0,8

r.villpea

28

1,1

r.villpea-sfagnumi

25

1

ss.tarna-lehtsambla

25

3,5

0,25 r.villpea-sfagnumi

37

1,47

r.männi-sfagnumi

22

1

0,5

0,5

0,75

0,75 r.magellaanikumi

12

0,93

1

1 r.magellaanikumi

23

1,2

1,25

1,25 r.villpea-sfagnumi

34

1,32

1,5

1,5 r.villpea

26

0,98

1,75

1,75 r.fuskumi

15

0,9

2

2 r.villpea

26

1,21

2,25

2,25 r.magellaanikumi

19

1,18

2,5

2,5 r.villpea-sfagnumi

28

1,39

2,75

2,75 r.villpea

35

1,56

3

3 r.männi-villpea

27

1,83

3,25

3,25 r.männi-villpea

33

1,92

3,5

3,5 ss.rohu

24

1,69

3,75

3,75 ss.puu-rohu

4 4,1

Sügavus, m

24

4,65 4

Valguta proovipunkt 7 (2012) S端gavus, m

Turba liik

proovipunkt 409 (1980)

LaguTuhanemise sus, % aste %

0

Turba liik

LaguTuhanemise sus, % aste %

0 ms.puu-rohu

29

19,43

0,25

ms.tarna

36

30,8

ms.tarna

35

16,3

ms.pilliroo-tarna

33

17,3

ms.puu-pilliroo

49

12,3

ms.puu-pilliroo

52

12,5

ms. pilliroo

49

11,9

ms.lehtmetsa

34

15,2

0,25 ms.puu-rohu

22

21,64

ms.puu-pilliroo

27

17,31

0,5

0,5

0,75

0,75 ms.puu-pilliroo

38

12,4

1

1 ms.tarna-pilliroo

25

10,79

1,25

1,25 ms.pilliroo

1,5

S端gavus, m

30

12,71 1,5

1,65 1,65

Valguta proovipunkt 8 (2012) S端gavus, m

Turba liik

proovipunkt 410 (1980) LaguTuhanemise sus, % aste %

0

0,25

ms.puu-tarna

28

12,76

1,5

LaguTuhanemise sus, % aste %

ms.puu

47

15,6

ms.puu

47

12,4

ms.puu

51

17,4

ms.puu

46

13,8

ms.puu

42

41,1

0,25

0,5

ms.tarna-pilliroo

33

10,13

1

1,25

Turba liik

0

0,5

0,75

S端gavus, m

0,75

1

ms.puu-pilliroo

34

11,11

1,25

Rulli proovipunkt 1 (2012)

Sügavus, m

Turba liik

proovipunkt 2 (2012)

LaguTuhanemise sus, % aste %

Sügavus, m

0

Turba liik

proovipunkt 3 (2012)

LaguTuhanemise sus, % aste %

0 ms.tarna

26

7,97

0,25 27

ms.puu

8,48

0,5

38

21,73

23

ms.puu

8,05

0,75

35

14,77

23

ms.puu-pilliroo

7,69

1

25

13,74

30

ms.puu

10,43

1,25

42

15,33

27

ms.puu

44

13,14

42

13,41

1,5

1,5 ms.tarna-pilliroo

27

10,82

ms.tarna-pilliroo

34

ms.puu-pilliroo

9,43

2

34

12,76

38

ms.puu

73,05

2,25

38

12,54

36

ms.puu

76,54

2,5

44

12,83

39

13,17

2,5 40

14,08

2,75 46

40

10,11

ms.puu-pilliroo

38

13,33

ms.puu-pilliroo

37

13,68

ms.puu

41

13,84

ms.puu-pilliroo

42

13,91

ms.puu

43

13,59

ms.puu

41

14,23

ms.puu

41

14,38

ms.puu

42

13,91

13,91

3

Legend

hästilagunenud turvas (üle 35%)

ms.puu

2,75 ms.puu

keskmiselt lagunenud turvas (26-35%)

10,86

2,5 ms.puu

vähelagunenud turvas (kuni 25%)

27

2,25 ms.puu-pilliroo

3

ms.puu-rohu

2

2,25 ms.puu-pilliroo

13,12

1,75

2 ms.puu-pilliroo

29

1,5

1,75

1,75

ms.puu-pilliroo

1,25 ms.puu-pilliroo

7,63

12,76

1

1,25 ms.tarna

42

0,75

1 ms.tarna-pilliroo

ms.puu

0,5

0,75 ms.tarna-pilliroo

LaguTuhanemise sus, % aste %

0,25

0,5 ms.rohulehtsambla

Turba liik

0

0,25 ms.tarna

Sügavus, m

3,25