Ümberõpe ja karjäär (sügis 2020)

SÜGIS 2020

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

TURUNDUSTREFF INTERNETITURUNDUSE KOOLITUSED

AASTALÕPU ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISE KOOLITUS

Internetiturundus algajatele - Google Ads - Google Analytics - Reklaam Facebookis - Kodulehe optimeerimine otsimootorites SEO - Linkedin turundajatele - Wordpress - E-poe sisuline arendamine - E-poe tehniline arendamine Woocommerce - Growth Hacking&CRO -Meiliturundus - Internetiturunduse Asjatundja Arenguprogramm

25.11 Tallinnas Kuidas töötajatega arenguvestlust tulemuslikult teostada?

Koolitajad on Eesti tunnustatuimad internetiturunduse asjatundjad Priit Kallas ja Matis Metsala

Lisainfo www.areng.ee

Lisainfo www.turundustreff.ee

TÖÖKESKKONNASPETSIALISTIDE KOGEMUSKONVERENTS

AASTALÕPU MOTIVATSIOONIPÄEV

26.11 Tallinnas

26.11 Tallinnas Koolitajad: Alar Ojastu, Rita Rätsepp, Tauri Tallermaa ja Inga Lunge

Võimalik on kogemusi teistelt saada ja ise teistele jagada

Lisainfo www.areng.ee

Lisainfo www.areng.ee

MARTIN VEINMANNI 25.11 Tallinnas www.areng.ee AVALIKU ESINEMISE KOOLITUS LISAINFO :

Ettevalmistus aastalõpu kõnepidamisteks

RUBRIIK

NAISED ON HARJUNUD TUBLID OLEMA

K

ohusetundlikud, empaatiavõimelised, kogenud, tasakaalukad, vastutustundlikud – nii iseloomustavad keskikka ja üle selle jõudnud naisi nende tööandjad. Terved majandusharud on küpses eas naiste õlul. Nad kasvatavad ja õpetavad lapsi, seisavad vapralt poes leti taga, abistavad ja hooldavad haigeid ja vanu, keedavad, küpsetavad, koristavad...

Need tööd on enamjaolt madalamalt tasustatud, sest ega naised väga võimukalt enda eest ei seisa. Nad on leplikud ja harjunud läbi elu enamasti mitmel kohal rabama ja samal ajal ka lapsi kasvatama ning pere eest hoolitsema. Ühtäkki vaatab üle keskea jõudnud naine peeglisse ja tihtipeale pole ta rahul sealt vastu vaatava peegelpildi kahvatu jume, kortsukeste ja kogunevate kilodega. Lapsed on juba suureks kasvatatud ja aastakümneid on kohusetundlikult tööd tehtud. Kas see siis ongi kõik või peaks elult veel ühe väljakutse võtma? Ehk on just nüüd see aeg, mil on võimalus ja vabadus teha just seda, millest eluaeg unistatud, kuid seni pole muude kohustuste ja võimaluste puudumise tõttu võimalik olnud?

Keskealiste naiste tööhõivele pühendatud erinumber uuribki neid probleeme ja võimalikke lahendusi, mis naistel oma karjääris ette võtta tuleb.

Nii statistika kui ka reaalsete inimeste lood toetavad seda väidet, et küpses eas pole hilja alustada päris uuel alal või liikuda oma senises ametis edasi.

Eesti jätkusuutliku majanduse arengukavas nimetatakse vanemaealist tööjõudu lausa majanduse päästerõngaks. Kuna rahvastik vananeb, siis ongi see sama hästi kui möödapääsmatu.

Meie väljaande lood räägivad sellest, et 45+ naised on väga õpihimulised ja nende soov ka vanemas eas karjääris muutusi teha on väga suur.

Nende püüdluste toetamiseks on ka riik mõndagi ära teinud. Nüüd on vaja murda veel ühiskonna mõttemalle.

Siiani kestnud noortekultus väärtustab vaid noori, kus vanemad inimesed peaksid justkui oma koha neile loovutama ja ise leppima kas lihttöö või kodus istumisega. Nüüd ja tulevikus ei ole see enam reaalselt võimalik ja tuleb otsida hoopiski võimalusi vanemaealistele paindlikumate töövõimaluste leidmiseks.

ÜMBERÕPE &

KARJÄÄR VÄLJAANDJA AS Ekspress Meedia

ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee TOIMETAJA: Jana Rand jana.rand@maaleht.ee KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee KEELETOIMETAJA: Sven Saun TRÜKK Printall #e6004e CMYK 5-95-40-0 Pantone 1925

SISUKORD 4 EAKAD TAJUVAD TÖÖTURUL TÕRJUTUST 6

ARVUD RÄÄGIVAD: KESKEALISED NAISED ON ÕPIHIMULISED JA ETTEVÕTLIKUD

8 STATISTIKAAMET: VANEMAEALISTE HÕIVAATUS TÖÖJÕUTURUL ON SAJANDI KÕRGEIM 14 RIIK PAKUB TEADMISTE TÄIENDAMISEL TUGE 18 KESKEALISTE NAISTE ÕLUL ON TERVED MAJANDUSHARUD 22 KARJÄÄRINÕUSTAJA AITAB INIMESEL LEIDA TEMA TUGEVUSED 26 USK ENDASSE AITAB LEIDA OMA TEE 28 ELUKESTEV ÕPE HOIAB VORMIS 30 ÕPPIMA PEAB LÄBI ELU 32 KUIDAS OTSUSTADA, KAS TÖÖTAJA VAJAB TÄIENDKOOLITUST? 34 EAKAD PÄÄSTAVAD MAJANDUSE 38 KAUBANDUSES SAAB ARENEDA JA KARJÄÄRI TEHA

REKLAAM Maksim Hrustaljov maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee Helen Silts helen.silts@ekspressmeedia.ee Heldin Jegis heldin.jegis@ekspressmeedia.ee Ott Madismäe ott.madismae@ekspressmeedia.ee Kerly Vahur kerly.vahur@ekspressmeedia.ee Kelly Saarepera kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee ümberõpe & karjäär ⁄ 3

TÖÖTURG

EAKAD

TAJUVAD TÖÖTURUL

TÕRJUTUST Kuigi statistikaameti andmetel jõudis vanemaealiste hõive Eestis 2019. aastal sajandi kõrgeimale tasemele, saaks küpses eas inimesi märksa paremini tööalaselt rakendada ning õiglasemalt kohelda.

M

eie ühiskonna üks eripärasid on see, et meil murrab vanem põlvkond tööd nagu ei kuskil mujal Euroopas.

Seda asjaolu soodustab ilmselt fakt, et vähestes paikades on ka pensionid nõnda madalad kui meil. Nii oleme Euroopa Liidus esikohal ka pensionäride suhtelise vaesuse poolest, kus peaaegu iga teine pensionär liigitub vaeste hulka.

Eesti Panga avaldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringus teatas 62 protsenti vastajatest, et ei kavatse pensioniikka jõudes veel pensionile minna. See on

4 ⁄ ümberõpe & karjäär

ilmekas näide inimeste ebakindlusest oma tuleviku suhtes.

Uuringu kokkuvõttes on kirjas, et inimeste pensionieas saadava sissetuleku säilitamise peamine strateegia näib olevat plaan nii kaua töötada kui võimalik.

Kuigi inimesed on valmis töötama ka peale pensioniea saabumist, valitseb praegu ühiskonnas siiski mõtteviis, et vanemaealistel ei ole noortega võrdväärset töövõimet ning nad peaksid oma koha noorematele loovutama. Veelgi enam – tööturul toimub sõnaselgelt vanemaealiste diskrimineerimine.

See algab juba töötasust. Üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad (25–49-aastased). Suurim palgalõhe on kusjuures lihttööliste hulgas. Paraku aga töötavad

Üle 60-aastase tööjõu nõrgaks küljeks on ka tervis.

üle 50-aastased noorematest üle kahe korra sagedamini just lihttöölistena, neid on ka vähem ka juhtivatel kohtadel ja ametis spetsialistidena.

DISKRIMINEERIMINE ON ENESESTMÕISTETAV

Paraku peetakse Eesti ühiskonnas üsna enesestmõistetavaks, et üle 50-aastaseid inimesi koheldakse tööturul kehvemini kui nooremaealisi. Selle põhjuseks on vanussurve ehk teadusliku nimetusega ageism, mis on üks diskimineerimise erivorme.

Selle tõestuseks on kaks aastat tagasi Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi korraldatud ulatuslik uuring teemal "Ealine diskrimineerimine tööjõuturul".

Sotsioloog Iris Pettai kirjutab uuringut kommenteerides, et küsitluses osalenud inimesed pidasid eakamate inimeste töötamise puhul kitsenduste ja takistuste olemasolu paratamatuks, eeldatakse, et 50+ inimestega tulebki nii käituda, sest nad on jõudnud kriitilisse vanusesse, kus eelispositsioon tööturul tuleks loovutada noorematele. Samas aga on koguni kolmveerand küsitletuist seda meelt, et töötamist tuleks jätkata ka pensionieas.

RUBRIIK

Sobivas ametis võib töötada kõrge eani. See muudab inimese õnnelikuks ega lase muremõtetel maad võtta.

Kaks kolmandikku uuringus osalejaist arvas, et pensioniea saabudes tuleks edasi töötada samal töökohal, kuni tervis lubab, kuid iga kümnenda arvates mõnel vähemnõudlikumal töökohal (koristaja, valvur vms).

Iga seitsmenda arvates peaksid inimesed pensioniikka jõudes tegema tööturul ruumi noorematele.

Ligi kolmandik küsitletuist oli täheldanud töökohtades ealist diskrimineerimist.

Uuriti ka seda, kuivõrd ollakse valmis töötama koos üle 50-aastase inimestega ja vaid 2% küsitletuist olid selle vastu, et igapäevaselt n-ö külg külje kõrval vanemaealistega töötada.

EBAVÕRDSE KOHTLEMISE PÕHJUSED

Esimene põhjus, mis võib esile kutsuda ebavõrdset kohtlemist tööl, oli uuringu järgi vanus, sellele viitas iga viies vastaja.

Küpsete inimeste tugevad küljed, nagu töökogemused ja suhtlemisoskus, on vastajate hinnangul vähem olulised ning ei suuda üles kaaluda sellist mõjuvõimsat tegurit, nagu vanus.

Üle 60-aastase tööjõu nõrgaks küljeks on ka tervis.

Meie ühiskonnas asendavad teadmisi tegelikust olukorras sageli stereotüübid, mis kohati on üsna diskrimineerivad ja alandavad. Uuringust selgus, et paljud vastajad, eriti nooremaealised, usuvad negatiivsetesse stereotüüpidesse ja omamata kindlaid tõendusmaterjale, on kindlad selles, et vanemaealised seisavadki vastu uuendustele ja muudatustele, on kaotanud loova suhtumise oma töösse, ei ole suutelised kaasaegset tehnikat kasutama jms.

Negatiivsed stereotüübid loovad aga tugeva motivatsiooni vanemaealiste tõrjumiseks ja diskrimineerimiseks. Samas mõjuvad stereotüübid negatiivselt ka vanemaealiste konkurentsivõimele, panevad kahtlema iseenda võimetes, oskustes ja lõppkokkuvõttes võivad hävitada isiksuse täielikult.

Tõrjutusega aga kaasnevad sotsiaalsed ja psühholoogilised pinged. Seetõttu kasvavad abitute ja haigete inimeste hulk ja sotsiaalkulutused. Vanuse tõttu tõrjumine toob kaasa tööjõupuuduse, riigil aga jääb saamata toodang.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Üldiselt on vanemad inimesed stabiilsemad, suurema elukogemusega, kohusetundlikumad ja tähelepanelikumad.

Probleem kipub aga olema selles, et inimesed eelistavad töötada koos endasugustega, niisiis kalduvad ka organisatsioonid olema homogeensed.

Näiteks noorel juhil on tõenäoliselt suurem soov võtta tööle noori inimesi.

Rahvastiku vananedes tuleb senikehtinud stereotüüpidest ilmselt vabaneda, sest järjest rohkem eakaid inimesi jätkab töötegemist.

See on ühest küljest võimalik seetõttu, et aasta-aastalt pikeneb meie keskmine eluiga ja lisandub tervena elatud aastaid. Teisest küljest tingib seda aga asjaolu, et nooremaid töötegijaid napib ja üha suurenevast tööjõupuudusest tingituna tuleb aktsepteerida tööd teha soovivaid inimesi vanusest hoolimata.

Järjest rohkem eakaid inimesi jätkab töötegemist.

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuring "Ealine diskrimineerimine tööjõuturul 2017". ümberõpe & karjäär ⁄ 5

ARVE JA FAKTE

ARVUD RÄÄGIVAD: KESKEALISED NAISED ON ÕPIHIMULISED JA ETTEVÕTLIKUD

• Jälgides kümne aasta trendi, siis keskmiselt 29% töötuna arvele tulnud naistest vanuses 45+ omavad eelnevat töökogemust kaubanduses, klienditeeninduses ja puhastusteeninduses.

• Kolmanda taseme haridust omavad keskmiselt 41% ja teise taseme haridust keskmiselt 51% töötuna arvel olnud üle 45-aastastest naistest.

• Töötuna arvele tulnud üle 45-aastaste naiste hulgas on aastast keskmiselt 2682 ehk 3,7% kõigist uutest töötutest neid, kes on viimase töösuhte lõpu põhjuse järgi koondatud.

• 2019. aastal osales töötukassa kaudu tööturukoolitusel ligikaudu 7000 üle 45-aastast naist.

Töötuna osales koolitusel veidi alla 5000 naise ning töötavana veidi üle 2000 naise (mõned inimesed võisid aasta jooksul osaleda koolitusel nii töötuna kui ka töötavana).

Üle 45 aastased naised moodustavad üle poole tööturukoolitusel osalenuist.

FOTO: SHUTTERSTOCK

• 2019. aasta lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7747 45-aastast või vanemat naist, moodustades kõikidest registreeritud töötutest 22%.

• Jälgides viimase 10 aasta trendi, püsib 45+ naiste osakaal kõigist registreeritud töötutest keskmiselt 22% juures.

• Töötutest 45-aastastest või vanematest naistest oli vähenenud töövõimega 3353 naist, moodustades 10% kõigist registreeritud töötutest.

• Kui 2017.–2019. aastal oli 45+ töötute naiste hulgas peamiseks riskiteguriks vanus (keskmiselt 51%) ja vähenenud töövõime (keskmiselt 46%), siis aastatel 2010–2012 oli peamiseks riskiteguriks pikaajaline hõivest eemalolek (keskmiselt 53% ) ja eesti keele oskuse puudumine (keskmiselt 44%).

• 2010. aastal püsis üle 45-aastastest ja vanematest naistest 36% töötuna arvel alla 6 kuu. Alates 2013. aastast on aga neid alla 6 kuu töötuna arvel olnud keskmiselt 58% ja üle aasta keskmiselt 6%.

• Kui 2010. aastal asus tööle või hakkas ettevõtjaks 58% kõigist töötuna arveloleku lõpetanud üle 45-aastasest naistest, siis 2019. aastal on see osakaal vastavalt 72%.

6 ⁄ ümberõpe & karjäär

• Töötuna arvel olevatest üle 45-aastastest naistest osales mõnel koolitusel ligikaudu 28%.

Selles vanuses naised on aktiivsemad koolitusel osalejad kui 16–24 vanusegruppi kuuluvad naised. Kõikides vanusegruppides on naised aktiivsemad koolitustel osalejad kui mehed.

• Kõige rohkem on käidud keeleõppe koolitustel, peamiselt on õpitud eesti ja inglise keelt. Lisaks on populaarsed ka arvutikasutuse koolitused.

• Üle 45-aastased naised moodustavad peaaegu poole (46%) kõikidest isikutest, kes on 2019. aastal osalenud tööturukoolitusel "Tööta ja õpi" programmi raames. Kõige rohkem on need naised osalenud keelekoolitustel, järgnevad eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine, sotsiaaltöö ja nõustamine ning arvutikursused.

• Viimase 10 aasta jooksul on üle 45-aastased naised moodustanud peaaegu kolmandiku ehk 29% kõikidest töötukassale ettevõtluse alustamise toetuse avalduse esitanutest.

Selles vanuses naised on ettevõtlikumad kui mehed. Silma torkab ka see, et just positiivse otsuse (ehk on saanud ettevõtlusega alustamise toetust) saanud taotluste seas on kõige enam selliseid, mille esitasid üle 45-aastased naised.

ARVE JA FAKTE

STATISTIKAAMET:

VANEMAEALISTE HÕIVATUS TÖÖJÕUTURUL ON SAJANDI KÕRGEIM Statistikaameti andmetel kasvab hõive jätkuvalt 50–74-aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 20 aasta kõrgeim.

FOTO: SHUTTERSTOCK

S

elles vanuses töötas eelmise aasta seisuga 232 500 inimest, võrreldes eelmise aastaga on neid 9600 võrra rohkem. Tööhõive määr oli 50–74-aastaste seas 59,2% ja töötuse määr 4,7% ning töötute arv on langenud 2100 võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ning mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on hõivatute arv naiste seas suurenenud 3400 ning meeste seas 6200 võrra.

NAISED ON TÖÖTURUL AKTIIVSED

Eesti naised on tööturul Euroopa Liidu keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist.

Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul.

Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu.

2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedusvõi lapsehoolduspuhkusel või 8 ⁄ ümberõpe & karjäär

Naiste kontsentratsioon hariduses on konkurentsitult kõrgeim. hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat.

Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti.

Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.

HARIDUS JA KAUBANDUS ON NAISTE ALA

Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000).

2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim

– tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised.

Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.

Allikas: statistikaamet

EESTI TÖÖTUKASSA

Aatrium. Tulevikus hakkavad siin toimuma erinevad üritused, nagu kohtumised tööandjatega, filmiõhtud jne.

KARJÄÄRIKESKUS

aitab teha valikuid

Uues karjäärikeskuses saab end proovile panna: erinevate eksponaatide abil võib testida reaktsioonikiirust, ruumilist mõtlemist, juhivõimekust ja muud. Majas töötavad ka karjäärinõustajad, kes pakuvad nii individuaalset kui ka grupiviisilist nõustamist. Mis on karjäärikeskuse mõte ja üldisem eesmärk, selgitas Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.

1 0 ⁄ ümberõpe & karjäär

Siim Sarapuu

EESTI TÖÖTUKASSA Valmistu tööintervjuuks.

Virtuaalne personalijuht esitab sulle enimlevinud küsimusi ja sina vastad, intervjuu saab saata endale postkasti ning seda kas omaette või koos karjäärinõustajaga analüüsida.

Kajäärikeskus asub uues ja erilises keskkonnas Fahle kvartalis.

Näitus ametitest ja inimestest, kes aitasid keskust luua.

SUURTE OTSUSTE TEGEMINE

Tingimata saab karjääri puudutavaid valikuid nimetada suurteks otsusteks – need mõjutavad inimese elu pikka aega, ent samas võiks meeles pidada, et iial pole hilja ümber õppida või ammu tehtud otsuseid enda jaoks uuesti sõnastada. „Kui inimene otsustab teha näiteks kannapöörde ja millegi täiesti uuega tegelema hakata, siis on oluline, et ta teeks selle otsuse teadlikult ja ise.

Mida ta tegelikult tahab või milles hea on? Tihti aga tehakse selliseid otsuseid sõprade-vanemate mõjutusel või isegi ajastust lähtuvalt. Karjäärikeskuses saab inimene teada, milline töö võiks tema isikuomadustega kokku sobida,” selgitab Siim Sarapuu. Näiteks on ajaloolisse tööstushoonesse rajatud karjäärikeskuses intervjuuboks, kus kõigil on võimalik end enne tööintervjuud proovile panna.

Boksis peab inimene vastama tüüpilistele küsimustele, mida intervjuudel küsitakse. Vastused salvestatakse ja hiljem saab videot ise või koos karjäärinõustajaga analüüsida.

Tegelikult saab uut karjäärikeskust nimetada ainulaadseks – seda nii Euroopas kui ka kogu maailmas. „Täpselt

Kes on keskust külastanud ja milline on nende taust? Kogutakse statistikat.

Keskuses on nii väiksemaid ruume individuaalseks nõustamiseks või kohtumiseks kui ka suuremaid õppeklasse gruppide nõustamiseks.

Karjääriteemalised raamatud ja trükised on saadaval karjääriraamatukogus. ümberõpe & karjäär ⁄ 1 1

EESTI TÖÖTUKASSA

Õppeklass sellise suunitlusega keskust tõepoolest kusagil mujal pole.

Siia on koondunud nii teave, nõustajad kui ka erinevad eksponaadid enda isikuomaduste testimiseks.”

TÖÖTURG MUUTUB

Kindlasti polnud karjäärikeskuse loomine seotud koroonakriisiga (ehkki ajastus tundub väga täpne). Ometi on selge, et praegu muutub tööturg kiiremini kui kunagi varem. Mitmed sektorid said (ja saavad tulevikus) kõvasti kannatada, paljud inimesed peavad töökohta vahetama. Kevadel tuli pooleteise kuuga juurde ligi 15 000 uut töötut. Paljud neist on nüüdseks uue töö leidnud, nii mõnigi on senise eriala selja taha jätnud ja läinud õppima. Nii tööle kui ka õppima mineku puhul saab karjäärikeskusest vajalikke nõuandeid. Olgu selleks esinduslikuma eluloo kirjutamine või juba eelmainitud boks, kus saab end intervjuuküsimustega proovile panna.

1 2 ⁄ ümberõpe & karjäär

Muutuste tuules vaatavad paljud kindlasti ka ettevõtluse poole. Karjäärikeskuses on selle jaoks vajalik know-how – toimuvad karjäärinõustaja korraldatud grupinõustamised, mis keskenduvad küsimusele, kas hakata ettevõtjaks või mitte. Kusjuures paljud nõustamised toimuvad ka telefoni või video vahendusel. Sarapuu sõnul on kõigi jaoks kusagil töö ja alla ei tasu kindlasti anda. Samuti ei soovita ta näiteks koondamisteate saanud inimestel ootama jääda, vaid kohe tegutseda – pigem tulla kohale ja hakata mõtlema, kuhu edasi. „Tähtis on ka enda vastu ausaks jäämine. Kas paljudele tegelikult ikkagi meeldib rutiinivaba töö või on see hoopis pisut hirmus, kui iga päev peab midagi uut tegema?

Siin on võimalik end rahulikult läbi analüüsida. Karjäärinõustajaga rääkides jõuab inimene tihtipeale selgema otsuseni, kui asja lihtsalt enda peas läbi vaagides,” selgitab Sarapuu.

EESTI TÖÖTUKASSA

VR-keskkond viib tutvuma erinevate ametite ja ettevõtetega.

Karjäärinõustamise ruum Keskuses on erinevaid eksponaate – nii süvenemist nõudvaid kui ka lõbusamaid.

Karjäärirattal saab vaadata, millise töökoha saatus sulle annab, ja siis otsustada, kas tahaksid ehk ise saatuse asemel ameti valida.

Aatrium

KARJÄÄRIKESKUS ON MÕELDUD KÕIGILE

Karjäärikeskus on avatud kõigile – alates õpilastest kuni pensionärideni. See pole järjekordne töötukassa filiaal, vaid pigem külastuskoht, kus saab enda kohta nii mõndagi põnevat teada ja kuhu näiteks klassiekskursiooniga tulla. Loomaaias on ilmselt juba käidud ka. „Plaanime koolides ka ise kohal käia, et õiged valikud saaksid ikkagi varem tehtud ja hiljem midagi kahetsema ei peaks. Olulisel kohal on teavitustöö – kuna suur osa noori alustab tööelu teenindussektorist, siis võib-olla polegi vene keele õppimine kõige halvem idee,” räägib Sarapuu. Karjäärikeskuses pole vaja end ette registreerida – see on avatud kõigile ja piletit pole samuti tarvis.

Karjäärikeskuse eesmärk on Sarapuu sõnul panna inimesed mõtlema ja siis tegutsema, et oma elu (töö on elust väga suur osa) paremini ja õnnelikumalt elada. Eelmise aasta lõpus korraldas Turu-uuringute AS

uuringu, kus esitati küsimus: kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on olemas teine eriala, millel töötada? Jaatavalt vastas 40 protsenti. Just karjäärikeskuses võiksid inimesed oma plaan B paika saada.

Tõepoolest, siin on 20 karjäärinõustajat, kes aitavad nii koolinoori, töötavaid inimesi kui ka tööotsijaid. Plaanis on ka mitmeid üritusi, seminare ja karjäärilugude õhtuid. Need toimuvad keskuses kohapeal, kuid video vahendusel on võimalik üritusi jälgida kas või Võrumaa kõige kaugemas nurgas. „Siit saad teada, mis sulle sobib,” lisab Sarapuu ja selle põhjal võiks karjäärikeskuse laiemaks eesmärgiks nimetada ühiskondlikku rahulolu suurendamist.

Keskuses saab proovile panna nii oma keelelised kui ka matemaatilised võimed, aga ka värvitaju ja reaktsioonikiiruse.

Töötukassa karjäärikeskus asub Tallinnas aadressil Tartu mnt 80.

Keskuse külastamine on kõigile tasuta.

Loe lisa: www.minukarjäär.ee Karjääriinfo spetsialistid. ümberõpe & karjäär ⁄ 1 3

KOOLITUSED

RIIK PAKUB TEADMISTE

TÄIENDAMISEL TUGE

Viimaste aastakümnete kiired muutused tööturul ja töökorralduses üldisemalt seavad uued nõudmised tööjõule. Et nende muutustega sujuvalt kaasa minna, tuleb inimesel olla kogu elu valmis õppima ja end täiendama. Just sellist tööjõudu loodab leida ka kaasaegne tööandja.

TEKST JANA RAND 14 ⁄ ümberõpe & karjäär

K

eskikka ja üle selle jõudnud põlvkond tuleb veel sellest ajast, mil nooruses õpiti endale mõni amet, mis pidi ära toitma kuni pensionini. Nüüd on aga selles suhtes palju muutunud ja suurel osal inimestest tuleb elu jooksul pidada mitut ametit.

Et kesk- ja vanemaealised töötajad nende muutusi nõudvate

KOOLITUSED

MILLISEID TOETUSI PAKUB " TÖÖTA JA ÕPI!" PROGRAMM? Üksikasjalik info toetuse saamise võimalustest seisab veebilehel www.tootajaopi.ee. Sealsed toetused on mõeldud töötajale või registreeritud töötule, neile, kes on oma tänasele tööle kuidagi kinni jäänud ja sooviksid edasi liikuda. Et endas selgusele jõuda ja meetmeteest toetust saada, tuleb broneerida aeg tasuta karjäärinõustamisele.

muudatustega jõuaksid sammu pidada, on riik mitmete meetmetega neile appi tulnud.

Nüüd märkavad paljud üle 50-aastased inimesed, et just nemad on koolitustel ja toetuste saamisel eelistatud vanuserühm.

Töötukassa alustas 2017. aastal programmiga "Tööta ja õpi!", mis ongi just mõeldud töötavate inimeste teadmiste, oskuste ja kvalifikatsiooni parandamiseks.

Selle programmi kaudu makstakse toetust nii töötavatele inimestele kui ka töötutele, samuti tööandjatele.

Töötukassa toetab eeskätt neid töötavaid inimesi, kellel ei ole erialast haridust (on lõpetanud vaid põhikooli või keskkooli) või kes on vanuses 50+ või kelle eesti keele oskus vajab täiendamist ja kelle sissetulek on Eesti keskmisest madalam. Samuti neid, kes tervisest tulenevalt ei saa oma senist tööd jätkata. Kokku on töötukassa andmetel selliseid inimesi Eestis üle 200 000.

Ida-Virumaal on väga populaarsed eesti keele kursused.

Eesti keele majas Narvas toimuvad tasuta kursused aasta ringi.

FOTO: PRIIT SIMSON

Toetused: Tasemeõppes osalemise toetus töötajale või registreeritud töötule, kes asub omandama kutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust.

Toetuse suurus on töötavale inimesele 130, mittetöötavale sissetulekuteta inimesele 260 eurot kuus.

Tööturukoolitus koolituskaardiga töötusriskis olevatele töötajatele.

• Kui te ei saa tervise tõttu oma senist tööd jätkata, saate osaleda koolitusel, kus omandate oskused ja teadmised, mis toetavad teie töötamist.

• Kui teie eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav ja teie keskmine sissetulek eelmisel kalendriaastal kuus oli alla 1397 euro, saate osaleda eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatel või A1 taseme kursustel.

• Kui teil ei ole eri- või kutsealast haridust või te olete üle 50-aastane ja teie keskmine sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 1397 euro kuus, saate osaleda: kõikidel arvutialastel (näiteks arvuti algõppe või spetsiifiliste programmide) koolitustel, mis toetavad teie tööl püsimist; tööturukoolitusel, mis toetab töötamist põhikutsealadel, kus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute (Kutsekoja tehtud uuringud) kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine.

Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse läbinud töötajatele.

• Kvalifikatsiooni saamisega seotud kulu hüvitatakse töötavatele inimestele.

• Teie koolituse läbimise eest on tööandjale makstud koolitustoetust või te olete eelnevalt läbinud töötukassa korraldatud vastava tööturukoolituse ning olete sooritanud eksami pärast 01.05.2017 koolituse lõpetamisest kolme aasta jooksul ja positiivsele tulemusele.

Koolitustoetus tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumisel, kohanemisel muutustega tööandja majandustegevuses ja töötajate eesti keele oskuse arendamiseks.

Tööandjad saavad taotleda töötukassast koolitustoetust: • uute töötajate värbamiseks, • töötajate koolitamiseks muutuste olukorras, • enne tööleasumist vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvel olnud töötaja koolitamiseks ühe aasta jooksul alates tööle asumisest, • töötajate eesti keele oskuse arendamiseks.

Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

Allikas: töötukassa ümberõpe & karjäär ⁄ 1 5

KOOLITUSED TÖÖ PEAB RAHULDUST PAKKUMA

FOTO: TÖÖTUKASSA

Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre

Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre sõnul on väga oluline, et inimene oleks kogu karjääri vältel oma tööeluga rahul. "Kui ikka tunnetate, et töö ei paku rahuldust, on muutunud rutiiniks ja te teete seda üha suureneva vastumeelsusega, ongi aeg mõelda, mida muuta saaks," selgitab Andre. See ei tähenda sugugi seda, et peaksite jalamaid seniselt töökohalt lahkuma, ka sama firma sees on võimalusi töökorraldust muuta ja teistele ametikohtadele liikuda. Selleks aga peab võib-olla oma seniseid teadmisi ja oskusi täiendama ja üht-teist juurde õppima. Alati ei tasu lootma jääda ka tööandjale, kes kõik koolitused peaks korraldama, vaid tuleks ise olla oma oskuste kujundaja.

Karin Andre sõnul on "Tööta ja õpi!" programmi raames kõige rohkem panustatud eesti keele õpetamisele, seda nii

e-kaubanduse seminar

Ida-Virumaal kui ka Tallinnas ja Harjumaal. Samas oli ootus suurem, et inimesed tuleksid oma digioskusi arendama. Selleks on võimalusi mitmesuguseid, esmatasandioskustest programmeerimiseni välja, kuid see pole siiski nii populaarseks osutunud, kui loodeti. Inimesed tunnevad küll huvi üldise arvutikasutuse, kodulehtede või internetipõhise äri õppimise vastu, kuid IT-alade vastu on huvi leigem.

Riigi tööjõuvajaduste uuringute kohaselt kasvab aastaks 2025 enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning rahvastiku vananemise tõttu tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Piirkondlikest meetmetest on lisaks mainitud ulatuslikule eesti keele õppele hästi toiminud ka tööandjatele makstavad koolitus- ja palgatoetused. See tähendab, et töötukassast praktikale või tööle suunatud inimesele makstakse töötukassa poolt

12.11.2020 / Tallinn

Kasvata oma e-äri suureks!

Kuidas kasvatada e-poe käivet?

Kuidas õppida tundma oma tarbijaskonda?

Kuidas luua parim kasutajakogemus?

Kuidas parandada e-poe turvalisust ja jõudlust?

Millised on tänased e-poe trendid ja suunad?

delfi.ee/growup

väikest palgatoetust, mis muudab tööandja koormuse väiksemaks. Samuti toetatakse uue töötaja koolitamist ettevõttesse tööleasumisel.

Kunagi pole hilja õppida uut ametit.

Eriti veel sellist, mille omandamise käigus õpitakse elamise kunsti.

LAI VALIK ÕPPIMISVÕIMALUSI

Lisaks õppetoetustele pakutakse töötavatele inimestele ka tasuta koolitusi.

Täiskasvanute täiendkoolitus korraldab ja rahastab ka haridusministeerium kutsekoolide kaudu.

Selleks on haridusministeeriumi lehel link, mille all on välja toodud kõik erialad, mida saab täiesti tasuta õppida.

Ilma keskhariduseta täiskasvanutele mõeldud õppimisvõimalused on kõik koondatud veebilehele jällekooli.ee. Sealsed andmebaasid sisaldavad andmeid nii kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse omandamise võimaluste kohta. Lisaks sellele leiab sealt ka tasuta kursuste loetelu.

Kutseõppeasutused ja kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid korraldavad erinevaid tasuta lühikursusi. Pakutavate tasuta kursuste nimekiri on haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel ning info kursustele registreerimise kohta leiab koolide kodulehtedel.

Selleks aastaks andis haridusministeerium riikliku koolitustellimuse 599 täiendkoolitustele. Niiviisi saab tasuta koolitust anda 7300 inimesele.

Tasuta tööalaseid koolitusi on pakutud alates 2009. aastast kokku ligi 100 000 inimesele.

Töölkäivale inimesele on koolitusel osalemine kõige kiirem viis oma oskusi täiendada. Hea tunde toob teadmine, et uute oskustega suureneb võimalus valida omale sobivaim töö.

Tasuta kursus valitakse tavaliselt seetõttu, et mingi ala, kas kokandus, käsitöö või aiandus, väga meeldib. Kui kursus on läbitud, saab inimene ka sellest alast täpsema ülevaate, kas sellest võiks kujundada endale järgmise põhitöö või hakata sel alal ettevõtjaks.

Tasuta tööalaseid koolitusi on pakutud alates 2009. aastast kokku ligi 100 000 inimesele.

KARJÄÄRINÕUSTAJA AITAB TEEOTSALE Nii "Tööta ja õpi!" kui ka "Jälle kooli" kodulehed on väga üksikasjalikud ja ülevaatlikud. Kui aga sealse info põhjal jäävad asjad ebaselgeks või inimene pole oma võimetes ja suutlikkuses väga kindel, tasub alati minna karjäärinõustajaga nõu pidama.

Viimane selgitab välja inimese võimed ja motivatsiooni ning selle, kas väljavalitud kursus või muu õppevorm on parim ja õigeim.

Samuti tuleb teadvustada, et töötamise kõrvalt õppida ei ole sugugi lihtne, see nõuab tugevat tahet ja võimalusi panustamiseks.

TULE ÕPI TERAPEUDIKS! Holistilise regressiooni terapeut pole teoreetik, ta on praktik. Paljudele on koolituse ahvatlevaks osaks praktilised inimestega töötamise oskused.

Peale selle, et õpitakse osavamaks suhtlejaks, õpitakse väga erilisi oskusi – mõistma ja juhtima alateadvuse tasandil toimuvaid protsesse.

Koolitus sobib neilegi, kellel pole terapeudiks saamise soovi, kuid kes tahavad arendada iseennast ning süvendada inimestega töötamise oskusi.

Koolitus koosneb kahest astmest.

Esimese astme „Holistiline treening“ tasuta tutvustusõhtu toimub 2. novembril 2020 algusega kell 18.00 Holistika Instituudis Tallinnas, Endla 15 IV korrus. Palun registreeri end aadressil info@holistika.ee * Koolitused toimuvad nii eesti- kui vene keeles. Varsti ka inglise keeles!

WWW.HOLISTIKA.EE

NAISED TÖÖL On tegevusalasid, mis on peaaegu täielikult keskealiste naiste pärusmaaks. Õpetajate, müüjate, lasteaiakasvatajate, hotellitöötajate või teenindajate seas leidub traditsiooniliselt rohkem keskealisi ja üle selle naisi. Kuid aasta-aastalt leiab neid rohkem ka IT-sektorist.

TEKST JANA RAND FOTO: SHUTTERSTOCK

Elukestev harjumus uusi asju juurde õppida aitab uuendustega kohaneda ning muudatustele avatud olla.

KESKEALISTE NAISTE ÕLUL ON TERVED MAJANDUSHARUD

S

ellised ettevõtted, kus naised on ülekaalus, oskavad oma tööjõu potentsiaali hinnata ja näevad kogemustega töötajas suurt väärtust. Nii näiteks korraldas Rimi poekett 2018. aasta oktoobris kampaania "Vanus ei loe", et julgustada

1 8 ⁄ ümberõpe & karjäär

kesk- ja vanemaealisi tööturult kõrvale jäänud naisi proovima teenindajaametit.

"Rimi 2800 töötajast on 50+ vanuses üks kolmandik. Kaubanduses on puudu ligi 2000 töötajat, aga küpses eas inimesed on sageli tööturult kõrvale tõrjutud ja nende väärtust

töötajatena ning täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena tunda tihti ei mõisteta. See mõjub halvasti eakama tööotsija enesehinnangule ja kõige rohkem näeb sellist probleemi just naiste hulgas, kes niigi hindavad oma oskusi ja võimekust läbi lüüa madalamalt kui enamus mehi," selgitab Rimi

NAISED TÖÖL

Rimis on 1103 töötaja t kel vanust 50, ja rohkem ehk kõigist töötajaist 42%.

personalijuht Kaire Tero. Ta loodab, et kampaania pani mõtlema ka teisi tööandjaid sellele, et keskealine ja vanem töötaja on lojaalne, tal on tööharjumus ning kogemus, mida saab edasi anda noortele.

Selline kampaania tõstis ka Rimis juba töötavate naiste enesetunnet, kuna näitas naisi just sellistena, nagu nad on: tublid, tragid, töökad ning rõõmsad olenemata vanusest. Kampaaniaga värvatutest 22% kuulusid just 50+ vanusegruppi, vanim värvatud töötaja oli 77-aastane.

"Vanemaealised ei peaks mõtlema pärast koondamist või pensionile jäämist, et kõik on läbi ja ükski tööandja neid enam ei oota. Tegelikult on Eesti tööturg sellises seisus, et pidevalt on töökäsi puudu ning tööjõukriis näitab süvenevat tendentsi. Eriti valusalt annab see tunda teenin-

dussektoris. Kui inimesel on olnud terve elu hoopis teine amet, siis see ei tähenda, et ta ei võiks küpsemas eas võtta vastu uusi väljakutseid. Miks mitte proovida tööd kaupluses – kas näiteks kassas või hoopis saaliteenindajana.

Samuti ei maksa arvata, et poes töötades teenitakse miinimumpalka," räägib Kaire Tero.

Ta lisab, et töökoormuse ja -aja määramisel ollakse Rimis paindlikud ning töötaja soovidele ja vajadustele tullakse vastu.

KOLMVEERAND HOTELLITÖÖTAJAIST ON NAISED Tallinnas asuvate Radisson Blue Olümpia ja Central hotellide personalijuhi Airi Neemre sõnul on 75% töötajaist naised ning kolmandik neist on vanuses üle 45 aasta. Ta märgib, et 45-aastastest ei saa mitte kuidagi rääkida

kui vanemaealistest, vaid see on parim tööiga, vanemaealistest võiks rääkida vast alates 60. eluaastatest.

"Keskealised naisterahvad on kindlasti väga head ja tublid töötajad. Nad on sageli laiema silmaringi ning arusaamisega kui äsja koolipingist tulnud noored.

Nad on elukogenenud ja põhjalikud ning neil on silma detailide märkamisele ja nägemisele, mis on hotellis töötades mitmetel ametikohtadel väga oluline omadus.

Lisaks sobivad neid iseloomustama veel märksõnad nagu täpsus, korrektsus ja lojaalsus," märgib Airi Neemre.

Radissoni hotellides töötab üle 45 aasta vanuseid naisterahvaid nii raamatupidamises, müügi-, ostu-, personali-, kondiitri-, pagari-, toitlustus-, majapidamiskui ka köögiosakondades.

Seega leiab keskealisi ja vanemaid naisi väga erinevates ametites ja nad on sellises vanuses tavaliselt oma valdkonna professionaalid.

Kogemus oma valdkonnas eeldab ka muudatustega kaasa mineku vajaduse mõistmist ning arusaamist, et elu ei püsi paigal ning muutuma peab koos maailmaga. "Muudatuste mõistmise vajadus on muide üks meie hotelligrupi töötajate juhtimise põhimõtetest ja töötajad suhtuvad muutumise vajadustesse positiivselt ning mõistavad seda.

Meie töötajad peavad valmis olema vastutust võtma, olema uudishimulikud, leidlikud, mõistma keskkonnast tulenevaid vajadusi, et pakkuda kliendile parimat ja kaasaegsemat teenust või toodet," arvab personalijuht.

Palkade kohta märgib Neemre, et nende hotellides samal ametikohal töötavad ehk sama tööd tegevad inimesed saavad palka vastava ametikoha töötasu põhimõtete järgi, mitte soost ja vanusest sõltuvalt.

NAISED SUURETTEVÕTTES

Eesti Energia on üks riigi suuremaid tööandjaid ja ehkki paljuski tehnilisi teadmisi nõudvaid ameümberõpe & karjäär ⁄ 1 9

NAISED TÖÖL

FOTO: SHUTTERSTOCK

Umbes kolmveerand hotellipersonalist moodustavad naised, kellest kolmandik on üle keskealised. tikohti pakkuv, ei ole see enam ammu pelgalt tootmisettevõte, kus domineerib meestööjõud.

"Ettevõte pakub palju väljakutseid ka naistele ning vanus ei oma seejuures mingit kaalu. Keskendume värbamisel ja valikul kandidaadi kogemusele, õppimisvõimekusele ja motivatsioonile. Naisi näeb Eesti Energias nii juhtide kui ka spetsialistide rollis," kinnitab töötajakogemuse direktor Tiina Drui.

Ta toob näiteks 47-aastase Kairi, kes oli projektijuht peamiselt IT ja turunduse valdkondades. Eelmisel aastal läks aga Eesti Energia agiilsete tööpõhimõtete peale ja ka Kairi tööpõld muutus. Uudne agiilne meetod projektijuhtimises tähendab paindlikkust ja uute lahenduste proovimist. Tegevusi ei planeerita mitte pikaks perioodiks, vaid näiteks neljaks nädalaks ning eesmärgini jõutakse sammhaaval. See aitab ülesandeid ja tegevusi prioriseerida ja ka tõenäosus on suurem, et mõne nädalaga saab midagi ka reaalselt tehtud.

Kairil aga tuli asuda scrum master’i rolli ehk tema peab tagama, et kogu meeskonna töö sujuks. Seega sattus ta olukorda, kus ta ei teadnud oma uuest rollist suurt midagi, kuid ta võttis 2 0 ⁄ ümberõpe & karjäär

julguse kokku ja astus õppima.

Kairi sõnul aitas tal kohaneda elukestev harjumus uusi asju juurde õppida ning olla muudatustele avatud. Scrum master’i ülesannetega kohanemisele läks tal mitu kuud, selle aja jooksul luges ta palju raamatuid, läbis e-koolitusi ja oli töövarjuks oma kolleegidele.

Kairi arvates aitas teda uuendustega kohaneda eneseteadlikkus ja usk, et asi on õpitav. "Üle 45-aastased naised ei ole sugugi mingi eriline rühm inimesi, kes peaksid olema mingis eriseisus. Pigem saame keskealiste naiste puhul rääkida vananenud hoiakust. Sellises eas töötajad on kogenud ja oskavad lahendusi leida, tuginedes elukogemusele. Nad on rohkem kannatlikumad, püüdlikumad, püsivamad ja tänulikumad. Nad ei otsi iga poole aasta järel uusi põnevaid väljakutseid, vaid valivadki teadlikumalt rolli ja keskenduvad tulemuste saavutamisele," räägib Kairi.

Kairi arvamust toetab alles esimest aastat samas üksuses rakendusadministraatorina töötav 48-aastane Klarika. Ta räägib, et pikka aega ei kaalunudki ta Eesti Energiasse tööle minekut, sest arvas, et tema kompetent-

FOTO: SHUTTERSTOCK

sidest ei piisa. Mingil hetkel siiski otsustas proovida, käis intervjuul, tegi kodutööd ja saigi tööpakkumise.

Tööle asudes puutus Klarika kokku täiesti uue alaga, nii et uurimist ja info hankimist tuli alustada nullist. "Olen alati olnud uudishimulik, see aitab ja motiveerib mind ennast arendama ja teadmisi omandama. Ma ei usu, et ajaga õppimisvõime muutub ja aeglustub, eriti siis, kui inimene teadlikult valib just talle sobivad teemad ja sisemotivatsioon on paigas. Noorematega võrreldes õpib keskealine sama kiiresti ja peale selle suudab näha tervikpilti ja lisavõimalusi," leiab Klarika.

Tema arvates on see inimeses endas kinni, kui uusi võimalusi peljatakse ja mugavustsoonist välja astuda ei soovita. Alati tuleb proovida ja ebaõnnestumisel proovida uuesti, õppida igal võimalusel ning endasse uskuda, ka siis, kui enesekindlus seda ei lase.

"Täna tulen rõõmuga tööle.

Kõrval on lahe meeskond, võimalus ennast teostada ja veelgi rohkem juurde õppida. Ma ei karda väljakutseid ja usun, et ka kümne aasta pärast ei tunne selle pärast muret," lisab Klarika.

KARJÄÄRINÕU

KARJÄÄRINÕUSTAJA AITAB INIMESEL LEIDA TEMA TUGEVUSED Vajadus karjäärinõustamise järele on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud, sest inimesed on hakanud mõistma, et asjatundlik abi ja tugi on tööjõuturul hakkamasaamiseks väga vajalik.

TEKST JANA RAND

K

arjäärinõustamist vajavad aeg-ajalt nii noored, keskealised kui ka vanemad inimesed.

Töötukassa pakub karjäärinõustamist tasuta ning esimesed sammud ja kohtumisaja broneerimise saab ära teha juba karjäärinõustamise kodulehel www.minukarjäär. ee. Seal on võimalik valida, kas soovite karjäärinõu saada Skype’i vahendusel või otsustate nõustajaga kohtumise kasuks. Võimalik on osaleda ka grupinõustamisel.

Tallinnas töötukassa Lilleküla büroos annab inimestele karjäärinõu Külli Jõe ning tema sõnul käib tema juures nii neid, kes töötukassa kaudu endale tööd otsivad, kui ka töötavaid inimesi. Viimased tunnetavad oma töös kitsaskohti ja vajadust muutusteks. Enamasti soovitakse, et töö oleks vaheldusrikkam,

Enamasti soovitakse, et töö oleks vaheldusrikkam, loomingulisem.

2 2 ⁄ ümberõpe & karjäär

FOTO: TÖÖTUKASSA

avaldada oma arvamust nii enda kui ka teiste töö kohta. Sellised arutelud aitavad sageli kollektiivis tekkinud eriarvamusi ja kitsaskohti välja selgitada, et edaspidi nende tasandamisega tegeleda.

VESTLUS AITAB SELGUSELE JÕUDA

Karjäärinõustaja Külli Klaara Katariina Jõe nõustab soovijaid Lilleküla büroos. loomingulisem. "Kõigepealt arutame hetkeseisu, olemasoleva töö häid ja halbu külgi ning püüame selgusele jõuda, mida inimene tegelikult tahaks," selgitab Külli Jõe.

Ega alati ei olegi vajadust päris uut tööd otsima minna, sageli piisab ka mõningatest ümberkorraldustest ja väiksematest muutustest – võib-olla töövaldkond sobib, ent võiksid muutuda hoopis tööülesanded või tasub liikuda valdkonna sees teisele ametipositsioonile.

Selliste liikumiste puhul tasub kõigepealt uurida, ehk on võimalus organisatsioonisiseselt positsioone ümber mängida, kui tööatmosfäär rahuldab ja meeldib.

Vahel kutsuvad karjäärinõustaja oma kollektiivi ka tööandjad. Sellistel grupinõustamistel saavad kolleegid omavahel kokku ja koos analüüsida kogu tööprotsesse kollektiivis ja

"Nõustamise peamine vahend on vestlus. Kui inimene minu juurde jõuab, siis hakkame koos tema mõtteid ja olukorda arutama ning püüame sõnastada eesmärgi, kuhu inimene jõuda tahaks," räägib Külli Jõe. Välja tuleb selgitada, millised on inimese kogemused, milliseid töid on teinud ja mis on varasemates ametites meeldinud ning mis ei sobinud.

Kui kogemustega töötaja äkitselt tunnetab, et senine töökoht või koguni valdkond ei rahulda enam, ei tohiks jääda seisakusse ega lasta minnalaskmismeeleolust end kaasa haarata.

"Vahel lasen inimesel vabalt fantaseerida, et kui ei oleks mingeid takistusi ja kui võiks teha seda, mis kõige rohkem meeldib, siis mis oleks see unelmate töö, mida teha tahaks. Need unistused pole kunagi liialt utoopilised olnud. Nii näiteks unistas üks tööotsija karjäärist Statoilis ja see osutus üpris reaalseks sooviks," meenutab Jõe.

Tihtipeale võivad nõustatava täpsemad huvid ja vajadus näiteks uute oskuste õppimiseks küll selged olla, kuid ei teata, mida hetkel tööturg vajab ega osata seetõttu head valikut teha.

Teinekord soovitakse teha karjääris hoopis kannapööre, kuid ei teata, millest alustada.

Appi!

Kas eneseabi võib tõesti elu muuta?

• Autor: Marianne Power • Tõlkinud: Kersti Carsten • Toimetanud: Laura Tahk • Sinisukk, 383 lk Ma lihtsalt ei tea enam, mida teha. Ma olen ära teinud kõik, mis teha tuleb – ma teen kõvasti tööd, püüan kena olla, maksan lollakat üüri selle lollaka korteri eest, aga mis mõte sel on?

Mis mõte sellel kõigel on?

Marianne Power on 36-aastane Londonis elav vabakutseline ajakirjanik. Ta on jõudnud oma elus nullpunkti. Ta on vallaline, tal pole oma kodu ega edasisi eluplaane. Ühel pühapäeval tuleb tal idee hakata elama eneseabiraamatute järgi.

Huvitavast eksperimendist kasvab välja kurbnaljakas lugu, sest eneseabiraamatud võivad küll muuta inimese elu, ent kas alati paremaks …?

Kolm sammu kullani

• Autorid: Sharon L. Lechter ja Greg S. Reid • Tõlkinud: JaakKristian: Sutt • Toimetanud: Maia Rõigas • Sinisukk, 200 Sa suudad, kui sa usud, et sa suudad. Sa oled ise oma õnne sepp. Küsimusele, kuidas on võimalik eduni jõuda, vastavad tänased oma ala tipptegijad. Sada aastat tagasi kirjutas Napoleon Hill tänaseks klassikasse kuuluva ja maailmas üle 100 miljoni eksemplari müüdud teose „Mõtlemist muutes rikkaks”. Sama teemat jätkatakse raamatus „Kolm sammu kullani”. Rohkem kui 30 ülieduka ettevõtja tõsielulugudes õpetatakse mitte alla andma ja lõpuni võitlema.

Rikas isa, vaene isa

Mida rikkad õpetavad oma lastele rahast – vaesed ja keskklass aga mitte!

Sarjast „Rikas isa“ • Täiendatud trükk • Autor: Robert T. Kiyosaki • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Mari Raudsepp • Sinisukk, 240 lk „Rikas isa, vaene isa”: - purustab müüdi, et rikkaks saamiseks on vaja teenida kõrget palka; - seab kahtluse alla tõekspidamise, et teie maja on vara; - näitab lastevanematele, miks ei saa loota sellele, et koolis nende lastele raha kohta midagi õpetatakse; - defineerib ükskord lõplikult varad ja kohustused; - näitab teile, mida on vaja õpetada lastele raha kohta, et nad oleksid tulevikus edukad.

Robert Kiyosaki on heitnud väljakutse üle maailma kümnete miljonite inimeste mõtteviisile rahast ning muutnud seda.

Noorelt ettevõtjaks

• Autor: Adam Sutherland • Illustreerinud: Mike Gordon • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Kairi Terav • Konsulteerinud: Aet Kull • Sinisukk, 64 lk Kas mõtled vahel, et oleks äge olla järgmine Richard Branson? Kas lõid sõltuvust tekitava äpi? Kas tahad hakata lahedaid omavalmistatud ehteid müüma? Siis on raamat „Noorelt ettevõtjaks“ just sulle!

Kõik – nii suured rahvusvahelised ettevõtted kui ka ühemehefirmad – peavad kuskilt alustama. Raamatust leiad ärinõuandeid, praktilisi nippe ja tänapäevaseid ideid ning saad indu, et luua oma esimene äri. Ettevõtte loomine ei pea olema igav ning see raamat innustab sind loovalt mõtlema ja juhendab igal sammul alates ärinime registreerimisest arvete koostamiseni. Alustamine polegi nii raske!

On aeg tõusta!

• Autor Kim Kiyosaki • Tõlkinud Siiri Sau • Toimetanud Helen Noormägi • Sinisukk, 352 lk Kim Kiyosaki kirjutab oma raamatus otsekoheselt ja kaasahaaravalt sellest, kuidas leida julgust, saada võitu sisemisest ebakindlusest ja kasvatada eneseusku, selleks et oma materiaalsed unistused täide viia. Kim jutustab nii enda kui ka teiste naiste tõsielulisi ettevõtlus- ja investeerimislugusid, mis valgustavad, innustavad ning üllatavad teid. Autor kutsub naisi üles analüüsima oma isiklikke raskusi, tagasilööke, koomilisi olukordi ja võite. Tuleb vaid tahta, hakata tegutsema ning saavutada materiaalne vabadus, mille kaudu viia oma unistused ellu. Kim Kiyosaki esimene raamat „Rikas naine” on tõusnud juba raamatuedetabelites bestselleriks.

Rikka isa enne palgatööst loobumist

10 tõsielulist õppetundi, mida peaks teadma iga ettevõtja, et üles ehitada mitme miljoni dollarine ettevõte Sarjast „Rikas isa“ • Täiendatud trükk • Autor: Robert T. Kiyosaki • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Helen Noormägi • Sinisukk, 240 lk - Kas teil on hirm läbi kukkuda?

- Kas olete tüdinud teiste rikkaks tegemisest?

- Kas olete väsinud rängast töörügamisest ja paigaltammumisest?

- Kas olete valmis omal käel tegutsema? ... sel juhul on see raamat just teile!

Raamatus „Enne palgatööst loobumist“ räägib Robert oma saavutustest, kuid mis veelgi tähtsam: ta räägib oma ebaõnnestumistest ja nendest saadud õppetundidest. See raamat aitab teil saada edukaks ettevõtjaks ja õpetab maandama riske.

Kus kasvab raha?

• Autor: Denisa Prošková • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Helen Noormägi • Sinisukk, 96 lk

Varem või hiljem pommitatakse kõiki vanemaid selliste küsimustega nagu „Kuidas teeb pangaautomaat raha?“, „Miks ma ei saa osta kõike, mida ma tahan?“, „Mis juhtub palgapäeval?“, „Mis on üür, võlg ja intress?“ ning „Mis vahe on laenul ja kingitusel?“. See raamat aitab vanematel neile küsimustele vastata.

Koos vanematega lugedes taipavad lapsed seost töötamise ja rahateenimise vahel ning hakkavad mõistma põhilisi rahaga seotud mõisteid. Lugejatele on seltsiks kaheksa-aastane Agu, tema noorem õde Adeele, nende vanemad ning perekond Orav ja Karu.

Toredate illustratsioonidega raamat annab lastele aimu, kuidas asjad rahamaailmas töötavad. See õpetab lastele, et teisi kadestada on rumal ja et maailmas on palju olulisi asju, mida ei saa raha eest osta.

Eduka äriplaani koostamine

Kuidas koostada äriplaan, mis äratab investoreis soovi seda lugeda ja ka sellesse investeerida Sarjast „Rikas isa“ • Autor: Garrett Sutton • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Laura Mägi • Sinisukk, 256 lk Roberti rikas isa ütles: „Raha hankimise esimene samm on väga hea äriplaan.” Lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud ning tõsieluliste lugudega pikitud „Eduka äriplaani koostamine” näitab kätte meetodid ja strateegiad, mis aitavad teil koostada eduka äriplaani. „Eduka äriplaani koostamine” õpetab, kuidas: - investoreid ligi meelitada; - äriplaani tugevusi ja nõrkusi kindlaks teha; - konkurentsiga toime tulla; - rahandusest aru saada.

Tõstke oma rahanduslikku IQd

Õppige oma rahaga targemini ümber käima Sarjast „Rikas isa“ • Täiendatud trükk • Autor: Robert T. Kiyosaki • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Helen Noormägi • Sinisukk, 256 lk 1997. aastal rabas lugejaid Robert T. Kiyosaki raamat „Rikas isa, vaene isa”, kus muu hulgas väideti: „Teie maja ei ole vara”.

Vaatamata ülemaailmsele protestikisale, sai raamatust rahvusvaheline menuk, mis on ühtlasi ka üks kõige kauem New York Timesi edetabeli tipus püsinud teoseid. „Rikas isa, vaene isa” ei räägi kinnisvarast, vaid hoopis rahandusliku hariduse tähtsusest. Kiyosaki kirjutas teose „Rikas isa, vaene isa” eesmärgiga valmistada inimesi ette rahanduslikeks raskusteks, mida tema „rikas isa” nägi saabumas.

Käi oma rahaga mõistlikult ümber

• Autor: Denisa Prošková • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Helen Noormägi • Sinisukk, 96 lk

Kas teil on üheksa- kuni kolmeteistaastasi lapsi ja tunne, et nad tahavad kõike kohe ja praegu?

Kas nad väidavad, et vajavad hädasti uut telefoni, saamata aru, et teie kuupalk katab vaevu selle hinna?

Pahatihti vanemad ei tea, mida lastele rahast rääkida, samuti ei saa nad aru rahajuttude vajadusest, iseäranis kui lapsed ise pole asjast huvitatud. Või kui lapsevanemad näevadki vajadust, ei oska nad oma mõtteid sõnadesse panna. Sellepärast pole käesolev raamat mitte ainult lõbus õpik lastele, vaid ka vahend vanematele, kes peavad lastele selgitama, et ehkki raha on majanduse ülitähtis osa, ei taga see õnne ja rahulolu ning võib kaasa tuua sootuks vastupidise.

Ebaõiglane privileeg Sarjast „Rikas isa“ • Autor: Robert T. Kiyosaki • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Helen Noormägi • Sinisukk, 288 lk Robert Kiyosaki kutsub inimesi üles mitte enam pimesi leppima sellega, nagu oleks nende saatus kogu elu rahaliste raskustega maadelda. Finantsharidus on see, mis võimaldab teil luua endale ja oma perele sellise elu, nagu soovite. Kõike ei saa muuta. Robert julgustab teid muutma üht, mida saate – iseennast. See raamat kõneleb finantshariduse jõust. Roberti värske vaatenurk toob välja sammud, mis viivad teadmiste rakendamiseni ning mõõdetavate tulemusteni.

Uus võimalus

Sinu rahale, sinu elule ja meie maailmale Sarjast „Rikas isa“ • Autor: Robert Kiyosaki • Tõlkinud: Siiri Sau • Toimetanud: Helen Noormägi • Sinisukk, 384 Enamik meist saab aru, et maailm on finantskriisis. Kahjuks tegutsevad aga juhid ikka ja jälle vana mudeli järgi, kasutades infoajastu probleemide lahendamiseks tööstusajastu lahendusi. „Uus võimalus“ näitab teile, kui hullumeelne selline käitumisviis tegelikult on. See raamat on kirjutatud neile, kes mõistavad, et on aeg otsida uusi lahendusi. See raamat on kirjutatud inimestele, kes mõistavad, et on hullumeelsus säästa raha, kui pangad trükivad juurde triljoneid dollareid; on hullumeelsus investeerida pikaajaliselt, kui aktsiaturud kukuvad kokku; ning on hullumeelsus uuesti kooli minna, kui koolides ei õpetata raha kohta suurt midagi.

KARJÄÄRINÕU

Karjäärinõustamise peamine vahend on vestlus. Karjäärinõustajaga koos arutatakse inimese mõtteid ja olukorda ning püütakse sõnastada eesmärk, kuhu jõuda tahaks.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Mõte minna karjäärinõustamisele ei näita inimese nõrkust, vaid vastupidi – see on tugevus, oskus ja tahtmine endaga tegeleda.

Vahel piisab ka sellest, kui inimene, kes soovib karjääris muutusi, saab karjäärinõustajaga lihtsalt vestelda. Enamasti on tal vastused juba kusagil enda sees olemas, aga karjäärinõustaja abiga jõuab inimene neis selgusele ja saab astuda esimesed sammud oma edasises tööelus.

valdkonnad on karjääripööret tegevate keskealiste ja vanemate naiste hulgas populaarsed.

Keskealistele inimestele pole õppimine raske, eriti kui juba varem on korralik haridus omandatud.

Nii on häid näiteid, kuidas üle keskea inimesed on edukalt omandanud IT-eriala ja töötavad selles vallas. "Vanim naine, kes näiteks programmeerimise ära õppis, oli minu mäletamist mööda 62-aastane," meenutab Jõe.

VANUSEGA LISANDUB EMPAATIAVÕIMET

KESKEALISE TÖÖTAJA TUGEVUSED

Külli Jõe on oma nõustamistöös tähele pannud tendentsi, et keskikka jõudnud inimesed, kes on seni tegutsenud näiteks raamatupidajana või mõnel muul kontoritööl, hakkavad järjest rohkem igatsema sellist tööd, kus saaks rohkem teiste inimestega, eriti lastega suhelda. Nii soovitakse tööle minna lasteaeda ja läbitakse selleks tööks vajalik õpe.

Suhtlemist ning empaatilisust läheb vaja ka sotsiaaltöö ja tervishoiusfääris, ka need 2 4 ⁄ ümberõpe & karjäär

"Keskikka või üle selle jõudnud inimeste kõige suuremaks tugevuseks on nende kogemus," on Külli Jõe veendunud. Sellele lisandub ka stabiilsus ja tasakaalukus – enamasti on selles eas juba lapsed suureks kasvatatud ja pere ei vaja enam nii suurt tähelepanu ning rohkem saab pühenduda tööle.

Samuti ei saa karjäärinõustaja oma kogemuse põhjal öelda, et Eesti naine oleks kuidagi liialt tagasihoidlik. Meie naised on

toimekad ja enesekindlad ning oskavad enda eest seista. Vahel vajavad nad seda tõuget, mis sunnib neid esimest sammu oma karjääri muutmise teel tegema.

Vale on ka see arusaam, justkui üle keskea naised ei suuda arvutiga toime tulla. Saadakse hakkama nii arvuti kui ka bürokraatiaga, mis tahes-tahtmata tuleb läbida, kui soovitakse osa saada riigipoolsetest tööjõuturu meetmetest.

Külli Jõe viib läbi ka grupinõustamisi pealkirja all "50+: kogemused – minu hindamatu ressurss". Tema sõnul aitavad need nõustamised tihtipeale inimesel esimest sammu astuda.

Neil kogunemistel saavad enam-vähem samas vanuses naised üksteist oma kogemuste ja teadmistega toetada, sest ühel inimesel võivad olla ühed, teisel teised probleemid. Üheskoos olles kasvab enesekindlus ja motivatsioon edasi püüelda. See on justkui nende inimeste jõustamine, et nad suudaksid enda seest leida tugevused ja neid edasises tööelus rakendada.

USK ENDASSE AITAB LEIDA OMA TEE

Krista Kõrvits (59) otsustas jätta pärast 15 aastat edukat karjääri töö meediafirmas, et järgida enda tõelist kutsumust – kunsti.

TEKST: JANA RAND FOTO: TANEL VERK

"P

õhjus, miks ma otsustasin oma tööelus kannapöörde teha, oli tunne, et jään justkui elu ees võlgu, kui ei suuda oma südames elavat kutsumust järgida. See tunne oli minus juba mõnda aega elanud ja ehkki mu senises töökohas oli kõik hästi, sai mulle järjest enam selgeks, et muutused tuleb ette võtta," meenutab Krista.

Ta on lõpetanud Kunstiakadeemia, kuid enamiku oma tööelust tegutses hoopiski meedias reklaamiprojekti juhina. Et soov elus veel kord uuele rajale astuda ja hoopis kunstialal tööle hakata oli visa, siis otsustas ta töölt sootuks ära tulla, et saaks rahulikult mõelda ja eneses selgusele jõuda.

"Kui oleksin oma igapäevast rutiini jätkanud, võib-olla ei olekski see lahendus niipea tulnud. Kui hirmud olid ületatud, sain tööst vabana tegeleda intensiivselt uute väljavaadete otsimisega ja jõudsin selgusele, et soovin edaspidi töötada kunstiõpetajana ja teha senisest rohkem kujundusgraafikat. Tänu pere toetusele oli ka kindlustunne olemas, et suudan mõne aja ka ilma kindla sissetulekuta toime tulla," jutustab Krista.

KOOLITUSED JA ENESETÄIENDUS

Krista otsus oma karjääris pööre teha on end täielikult õigustanud. Ta on leidnud töö, mis pakub rahuldust ja eneseteostuse võimalust.

2 6 ⁄ ümberõpe & karjäär

Töölt ära tulnud, keskendus Krista kohe sellele, et leida Töötukassa kaudu koolitusi ja kursuseid enesetäiendamiseks. Väga oluline ja arendav oli tema jaoks Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juures toimunud pedagoogikakompetentsi koolitus. Sealne õppetöö andis õpetamise põhitõed ja selguse, et ma tõepoolest soovin ja sobin õpetajaks.

Kuna maali ja graafikaga tegelemine on teda kogu aeg huvitanud, võttis ta ette Hiina tušimaali kursuse korraldamise – organiseeris kursuslased ja nende õpetaja ning kursuste lõpus näituse.

Lisaks sellele läbis ta töötukassa pakutud koolituste hulgast InDesigni ehk arvutiga küljendamise kursuse.

Samal ajal tegi Krista ka vabatahtliku tööd, olles Nõmme laulupeo peakunstnik ning kujundas Nõmme laulu- ja tantsupäeva tunnusgraafika ning meened.

INNUSTAV TÖÖKOHT

Krista oli töölt ära olnud napilt pool aastat, kui tütre sõbranna saatis talle ühe tööpakkumise, öeldes, et see võiks sulle sobida. Pakkumisel oli kunstiõpetaja koht Tallinna Nõmme huvikoolis.

"Saatsin oma CV ära ja mind kutsuti vestlusele. Ehkki minu nõrkusteks võisid olla nii vanus kui kogemuse puudumine, kutsus huvikooli direktor Hele Leek-Ambur mind vestlusele. Ja mulle tundus, et ta hakkas mind kohe usaldama ja ma saingi selle töö. Seega – silmast silma kohtumisi ei tohiks kuidagi alahinnata ja kandidaate üksnes CV järgi võtta või välistada," arvab Krista.

Praegu teeb ta enda sõnutsi oma südamelähedast tööd. "Nõmme huvikool on üks innustav organisatsioon ja õpetaja amet paneb end pidevalt täiendama ja arendama," arvab Krista.

Talle meeldib, et saab tegelda meelisalade disaini, söemaali ja graafikaga.

Ka meeldib talle väga töö lastega ja tunneb, et teeb iga päev maailma natuke paremaks.

"See üleminek täiesti uuele alale ei olnud väga lihtne. Kuid hirmud ületasin endas nii, et mõtlesin oma senistele edusammudele elus ja sellele, et küllap saan ka nüüd hakkama. Tuleb end lihtsalt usaldada!" julgustab Krista kõiki, kes samamoodi on kahtlustega teelahkmel.

VIISEMOT

SA OLED VÄÄRTUSLIK TÖÖTAJA –

VANUS ON AINULT NUMBER Ümberõpe ja eluaegne õpe on möödapääsmatu.

Suhtumine eluaegsesse õppesse on muutunud. Üle 35aastaste täiskasvanute õpilaste arv ülikoolides ja kutseõppel on tavapärane. Kes usub ütlust „vanale koerale uusi trikke ei õpeta“ on tõrges muutustega kaasa minekul ja uute teadmiste omandamisel.

KAS TÕESTI VANUS ON AINULT NUMBER?

Selle aasta septembris toimunud OSKA konverentsil toodi välja, et vanemaealiste tööhõive on kasvutrendis ja uusi töötajaid on vaja otsida üle 35aastaste seast ning viimase kümne aasta jooksul on kasvanud kutseõppel osalevate täiskasvanute arv.

OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks tarvilike oskuste ja tööjõu vajadust lähema kümne aasta jooksul.

Külasta lehte www.oska.kutsekoda.ee ja uuri lähemalt, millist tööjõudu tulevik ootab. Üha olulisemaks muutub digipädevus ja seda ei tohiks peljata. Tänapäeval ka vanaemad ja vanaisad oskavad kirjutada ja saata e-kirju, otsida infot internetist, müüa tooteid Facebook Marketplace’i kaudu. Kümme aastat tagasi võis see neile tunduda raketiteadusena, aga täna uus normaalsus.

Olles ise avatud uuele ja otsides kasulikkust, mida digioskuste arendamine endas pakub, kasvab ka õppimise soov selles vallas ennast arendada. Kuldne Börs on ajalugu, online-müük tänapäev.

Toon välja kaks põhjust, miks vanemas eas on hoopiski lihtsam õppida: pole alaealisi lapsi – rohkem vaba aega ja praegune töö on piisavalt selge, et ei vaja nii palju vaimset pingutust; seoste loomine kergem – uut infot saab siduda olemasolevate kogemustega ning seeläbi jääb info paremini meelde.

Karjääri-coach’ina soovitan võtta üle neljakümneaastastel aega ja tegeleda eneseanalüüsiga, et teada saada, kes ma siis õigupoolest olen. Millised on minu isiksuseomadused, oskused, teadmised, võimed, kogemused, mida saan kasutada, et käia ajaga kaasas ja olla väärtuslik töötaja tööturul.

Eneseanalüüsi alusta oma töökäigu kirjeldusega. Võta ette oma CV ja täienda seda järgnevaga: Too välja need koolitused, millest on sinule olnud kõige rohkem kasu ning kuidas oled neid teadmisi kasutanud.

Millised tööülesanded on meeldinud kõige enam ja miks?

Milliste väljakutsetega oled hakkama saanud ning millised on sinu saavutused?

Too välja nii oma tugevused kui ka nõrkused.

Millised on sinu isiksuse omadused?

Kui oled kõik eelneva ära kirjeldanud, siis oma isiksuse kirjeldamine muutub lihtsamaks.

Alles hiljuti käis karjääri-coaching’ul 44aastane naisterahvas, kes ütles, et: „Mina küll ennast nii vanana ei tunne, et ei võiks tööelus teha kannapööret. Praegu aga tahan saada endast selgemat pilti ja millist analüüsi vajan, et minna kergemal sammul tuleviku poole.“ Teine, 46aastane naisterahvas tuli minu juurde, sest tal on idee, mida soovib ellu viia. Ta teab, et tal on kõik vajaminev teadmine ja oskus olemas, aga miski hoiab teda tagasi ning minu kaasabil soovib sellest takistusest üle saada.

JUHI KARJÄÄRI TEADLIKULT KARJÄÄRICOACHING'UGA Maailmas laineid löönud eesmärkide saavutamise meetod coaching aitab avastada sisemisi ressursse, seada eesmärke ja need edukalt ellu viia. Abiks on kümneaastase kogemusega karjääri-coach ja koolitaja Teily Allas www.teilyallas.com

Pea meeles, vanus on ainult kronoloogiline number. Kui vanana või läbilöögivõimelisena me inimesena ennast tööturul tunneme, sõltub peamiselt sellest, milliseid hinnanguid anname endale, oma soorituste kohta ja elule üldiselt. Kui avatud oleme uuteks väljakutseteks ja valmis enesearenguks. Vanus ei pea olema takistus, et viia oma unistusi ellu ja teha teadlikke muutusi oma karjääris.

Alusta eneseanalüüsist ja saa teada, kes sa oled ja mida sulle meeldiks teha.

Tea, et sa oled väärtuslik inimene ja sul on juba kogemuste ja teadmiste pagas, mida saad oma tööelus enda kasuks pöörata.

Soovid karjäärile sisse puhuda uue hoo?

Tule coaching’ule! Broneeri aeg ja küsi lisa – teily.allas@gmail.com, tel 5816 2231. ümberõpe & karjäär ⁄ 2 7

ELUKESTEV ÕPE Uusi oskusi õppida või hoiakuid ümber kujundada saab elukaare kõikides etappides.

ELUKESTEV ÕPE

HOIAB VORMIS Elukestev õpe tähendab pidevat enesetäiendamist, et tänapäevases kiirelt muutuvas ühiskonnas konkurentsis püsida.

TEKST: JANA RAND FOTO: SHUTTERSTOCK

2 8 ⁄ ümberõpe & karjäär

E

lukestva õppe tarvis on loodud riiklik strateegia, milles on paika pandud olulisemad eesmärgid, mille poole järgnevatel aastatel hariduses püüelda. Selle järgi on toimitud juba viis aastat ja käesoleva aastaga peaksid ideaalis need eesmärgid ka juba täidetud olema. Strateegia hõlmab haridusküsimusi alates alusharidusest ja põhiharidusest kuni erialase hariduse ning täiskasvanute hariduse ja täiendusõppeni.

Strateegia üldeesmärk on luua kõigi Eesti inimeste jaoks nende

vajadustele ja võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.

Teisest küljest vajavad tööandjad sobivate oskustega töötajaid, kes oleksid valmis uusi asju õppima. Üsna tüüpiline on, et lisaks varasemale haridusele ja töökogemusele omandatakse ühel hetkel uued kutsed, et olla tööturu vajadustega paremini kooskõlas. Oskuste ja teadmiste värskendamine tõstab ka inimese eneseusku, et teadmisi saab tööturul rakendada.

ELUKESTEV ÕPE ÕPPIMINE ON POPP Viimastel aastatel teevadki Eesti kutsehariduses ilma täiskasvanud õppijad. Statistika kohaselt on praegu üle 25-aastaste kutseõppurite osakaal ligi 40%. Võib öelda, et keskealiste hulgas on kursustel käimine lausa trendikas. Kellel on tärganud aiandushuvi, suundub õppima Räpinasse; kelle kireks on söögivalmistamine, läheb Olustverre. Viljandis õpitakse käsitööd, Koplis restaureerimist ja mõnest usinast kursandist on saanud lausa sariõppija, kes pottsepakursustelt suundub otse kleitide modelleerimisse või graafilisse disaini.

Kuna enamik kursusi on tasuta, tekib küsimus, mis kasu sellest usinast õppimisest võiks ühiskonnale laiemalt tõusta.

Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühingu eestvedaja Tarmo Loodus, kes on ühtlasi ka Viljandi Kutsehariduskeskuse direktor, vastab sellele küsimusele nii: "Olge õnnelik, et saate oma armastatud alal ennast täiendada! Eestis on nii vähe inimesi ja igaüks on oluline. Kui inimene end täiendab ja oskusi juurde saab, on ta õnnelikum ning seeläbi ka terve ühiskond parem."

ÕPIME LÄBI ELU Kutseharidus peakski olema elukestev, et iga inimene saaks oma võimetele ja vajadustele vastavat õpet just sellel eluhetkel, kui tal seda kõige rohkem vaja läheb.

Ametikoolid pingutavad väga tublisti selle nimel, et õpilasi, nii noori kui ka vanemaid, jätkuks. Üsna tavaline on, et koolijuhid sõidavad mööda Eestit ja käivad ettevõtetes pakutavaid erialasid tutvustamas ning kutsuvad töötajaid kooli oma taset tõstma või teadmisi täiendama.

Et uued teadmised või oskused oleksid asjakohased, saab end täiendada erinevatel töötukassa koolitustel, näiteks programmis "Tööta ja õpi", mille raames oodatakse kõiki tööealisi enesetäienduse huvi või

uue kutse omandamise sooviga töötukassa karjäärinõustaja juurde. Õppida ja ennast täiendada või sootuks tegevusala vahetada ei ole kunagi liiga hilja.

Nii on töötukassal näiteid eakamatest töötajatest, kes on muutnud erinevatel põhjustel oma eriala. Näiteks 61-aastane elektrik, kes soovis teadmisi värskendada, osales ka arvutialasel koolitusel, mis keskendus AutoCAD-i keskkonnale ja 2D-joonestamisele. Üle 15 aasta massöörina töötanud 51-aastane naine õppis töötukassa toel õeks, et tagada endale ametikoht ka siis, kui enam massöörina töötada ei suuda. 58-aastane ehitusmasinatel töötanud kutsekeskharidusega spetsialist õppis aga tarkvaraarendajaks.

TEKIVAD PÄRIS UUED TÖÖD

Tehnoloogia areng viib ühelt poolt teatud ametite kadumiseni, kuid teisalt tekib juurde nendesamade tehnoloogiate arendamise, haldamise ja korraldamisega seotud töökohti.

Tulevikuametite juures võib pigem rääkida tulevikuoskustest, mis on olulised paljudes töövaldkondades. Näiteks on väga olulised analüüsioskused, digipädevus, loovus ja disainmõtlemine. Andmemahtude kogumine ja otsuste langetamine eeldab omakorda suutlikkust andmeid töödelda, analüüsida ning neist lähtuvalt koostada prognoose ja plaane.

Olulisel kohal on kindlasti ka heaolu ja meditsiiniga seotud teemad, mis hoiavad ja taastavad inimeste elukvaliteeti.

Valdkonnapõhise tööjõu vajadusega saab end kursis hoida OSKA uuringutega, mis kajastavad Eesti majanduse vajadusi lähema kümnendi jooksul.

ÕPPIMA PEAB VANUIGIGI Tiina Tambaum on Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja haridusteaduste instituudi haridusgerontoloogia lektor, kes kirjutab 2017. aasta 27. oktoobri Õpetajate Lehes, et 21.

sajandil on inimesel vaja koguda teadmisi, õppida uusi oskusi või ümber kujundada hoiakuid elukaare kõikides etappides.

Rahvastiku vananemine ühelt poolt ning kiired muutused ühiskonna ja tehnoloogia arengus teiselt poolt osutavad vajadusele jätkata õppimisega ka vanas eas. Tehtud uuringud viitavad tõsiasjale, et õppiv inimene on keskmiselt tervem, mistõttu õppimine vanemas eas võib vähendada riigi kulusid sotsiaalhoolekandele. Õppimine takistab ka lühiajalise mälu probleemide süvenemist ning vähendab ka depressiivsuse sümptomeid.

Tulevikuametite juures võib pigem rääkida tulevikuoskustest, mis on olulised paljudes töövaldkondades.

Näiteks on väga olulised analüüsioskused, digipädevus, loovus ja disainmõtlemine.

Eesti elanikest iga viies on vanem kui 65 aastat. Aktiivsest tööelust kõrvale jäänute osakaal on ja jääb suureks. Samas ei peaks vanemate inimeste elu sisu moodustama üksnes tsirkus ja leib. Vanakeste kinno ja kontserdile saatmise asemel võiks hoopis mõelda, kuidas on neil võimalik oma oskusi ja teadmisi kogukonnas arendada ja rakendada, pälvida selle eest tunnustust ja tähelepanu ning võimalust segada oma mõtteid ja ideid nooremate omadega.

Seega oleks meil hädasti vaja aktiivset vananemist toetavat keskkonda, et kukkumine tööelust pensionipõlve poleks nii järsk ja kiire ning pakuks eakatele paremat elukvaliteeti. ümberõpe & karjäär ⁄ 2 9

ELUKESTEV ÕPE

ÕPPIMA

PEAB LÄBI ELU Aasta õppija tiitel on loodud selleks, et innustada täiskasvanuid end elukestvalt täiendama ja uusi ameteid õppima.

K

ui inimene on jõudnud juba keskikka, on tal lapsed harilikult juba suured ja karjäär üles ehitatud ning aeg mõelda tõsisemalt, mida elus veel annab korda saata.

Enamasti vajavad ka teadmised ning oskused ajakohastamist ning seetõttu leiabki täiskasvanud õppijate ridadest kõige rohkem inimesi vanuses 40–50 aastat. Veelgi enam – eriti õppimislembesed on selles vanuses just naised.

Eesti täiskasvanute koolituse assotsiatsioon Andras on juba alates 1999. aastast välja andnud aasta õppija tiitlit. Kandidaadid valitakse ka igast Saare maakonna 2019. aasta õppija Anu Kaljuste on Hellamaa raamatukogu juhataja.

3 0 ⁄ ümberõpe & karjäär

TEKST: JANA RAND FOTO: ERAKOGU

maakonnast ning aastal 2019 oli 16 nominendi seas 12 naist, neist 8 üle 45 eluaasta.

Saaremaa aasta õppijaks nimetati Anu Kaljuste (51), kes on kogu elu töötanud oma kodusaarel Muhus. Nooruses õppis ta müüjaks ja on elus pidanud mitmeid teisigi ameteid, kuid iga ameti puhul on kindlasti tulnud end ka täiendada. Ta on õppinud Kuressaare Ametikoolis nii elektroonikaseadmete koostamist kui ka ärikorraldust. Praegu on pooleli kõrgkooliõpingud Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Kuressaare keskuses.

"Ma õpin, kuna tunnen, et nooruses

jäi sellest väheks. Läksin peale keskkooli kõrgkooli asemel hoopis ametit õppima, et ruttu iseseisvuda ja oma elu peale saada. Tänapäeval on vaja pidevalt juurde või ümber õppida, kuna olud, vajadused ja nõudmised muutuvad. Näiteks kogu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb nii kiiresti, et sellega vähegi sammu pidamiseks on kindlasti vaja teadmisi täiendada. Ma ei soovi töötada ametikohal ebapädevana, ilma vastava erialase ettevalmistuseta," on Anu kindel.

Ta kinnitab, et küpses eas õppimine hoiab aju pidevalt töös ja aitab mälu treenida. Ka lisab uute teadmiste ja kvalifikatsiooni saamine enesekindlust. Õppimine andis ka julguse ja usu kandideerida Hellamaa raamatukogu juhataja ametikohale. Paralleelselt on ta end täiendanud ka raamatukogunduses ja kavatseb taotleda raamatukoguhoidja kutset, samuti jätkab ta ka võõrkeele õpet.

Anu on aktiivne ka väljaspool tööd ja kodu – osaleb Muhu valla sotsiaalkomisjoni töös, on koduloouurija, laulab ja osaleb kodukoha folklooriansamblis.

Elukestvat õppimist peab Anu elu loomulikuks osaks, mis aitab ajaga kaasas käia ja annab paremaid valikuid tööjõuturul.

"Lisaks sellele olen saanud õppimise kaudu hulganisti häid sõpru-õpingukaaslasi, palju uusi teadmisi ja oskusi, avarama silmaringi ning eelkõige rohkem enesekindlust, usku endasse ja oma võimetesse. Elukestvas õppes osalemine on muutnud mind ühiskondlikult aktiivsemaks ja andnud oskuse oma aega paremini planeerida," kinnitab Anu.

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL Kosmeetiku algõpe 09.11.2020 Juuksuri algõpe 10.11.2020 Kosmeetiku algõpe (kaugõpe) 07.11.2020 Juuksuri algõpe (kaugõpe) 07.11.2020 Käehooldus 08.12.2020 Jalahooldus 10.11.2020 Epilatsioon 18.11.2020 Jumestaja algõpe 21.11.2020 Ripsmetehnik 24.11.2020

Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 10.11.20, SAAVAD TASUTA esimese instrumetide komplekti.

Asukoht: KADAKA ÕPPEKESKUS, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, II korrus), tel +372622 2066 ja KOCHI DAY SPA, Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel +372 6801 665

Küünetehnik 24.11.2020 Käehooldus-jalahooldus 10.11.2020 BARBER/MEESTEJUUKSUR 06.11.2020

www.iluteeninduskool.ee Kontakttelefon +372 641 2214 Info kursuse kohta +372 506 6520

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL ON EESTI TÖÖTUKASSA KOOLITUSKAARDI PARTNER

Tel 641 2214 • Info kursuste kohta 506 6520 KADAKA ÕPPEKESKUS Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2 korrus), tel 622 2066 KOCHI DAY SPA Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 680 1665

TÄIENDKOOLITUS

KUIDAS OTSUSTADA, KAS TÖÖTAJA VAJAB TÄIENDKOOLITUST? Ettevõtte koolitusvajaduse väljaselgitamisel on oluline arvestada nii juhtkonna kui ka töötajate soovidega.

Kas koolitada on üldse vaja, sõltub ettevõttest endast.

Kui ettevõtte juhatus ei soovi mingeid muudatusi ja suuremaid konflikte ei esine, pole ka koolitamist vaja. Küll aga muutub see möödapääsmatuks, kui soovitakse vältida stagneerumist.

TEKST: INDREK TARK FOTO: SHUTTERSTOCK 3 2 ⁄ ümberõpe & karjäär

A

rendustöö toob kaasa muudatusi ja ettevõttel on kõige kasulikum aidata töötajatel muudatustega võimalikult sujuvalt kaasa minna.

Ettevõtte koolitusvajaduste väljaselgitamiseks pakuvad abi konsultandid.

Sealjuures on väga riskantne panna töötajaid sundolukorda. Isegi olukorra, kus näiteks uute seadmete kasutuselevõtt nõuab instrueerimist, peab töötajatega enne läbi arutama, andes neile ruumi ka ise ettevõtmisse emotsionaalselt panustada.

Töötajaid koolitusel osalema sundida on üldjuhul ebaproduktiivne ja võib tekitada hoopis vastuseisu.

Kõige levinum koolitusva-

jaduste väljaselgitamise viis on ilmselt küsida selle kohta töötajalt arengu- või aastavestlusel. Lihtsalt soovitud koolituse tellimine ei pruugi lahendada probleemi, mis töötajat koolitust küsima tõukas.

On väga oluline töötajaga vestelda, et saada aru, miks ta tunneb vajadust lisakoolituse järele. Kasulik on näiteks rääkida olukordadest, kus töötaja tundis, et jääb hätta – see aitab puudujääkidest paremini aru saada. Valesti valitud koolitus tekitab tihti töötajale meelehärmi, sest loodetud abi ei saada, aga osalemisele kulub energiat. Selge ja otsene kommunikatsioon on võti koolitusvajaduse väljaselgitamiseks.

RAUL ENNUS, JUUNIKA KOOLITUSE JUHTIVPARTNER

Seadus määratleb selle küsimuse väga selgelt: kui tööandja töö nõuab töötajalt regulaarset teadmiste täiendamist ja oskuste omandamist, peab töötaja õppima ning tööandja selle eest maksma, sest koolitus toimub ettevõtte huvides.

Lisaks peab tööandja tagama tööohutuse ning seisma hea selle eest, et töövõtted ja töötingimused vastaksid normidele.

Esmalt saab tööandja info inimese oskustest tööle värbamisel. Kui töösuhe on sõlmitud, siis kõige tõhusam viis saada teada, mis oskusi ja teadmisi töötajale lisaks vajab, on juhi ja töötaja 1 : 1 vestlused. Ideaalis vestlevad juht ja töötaja regulaarselt, mitte kord aastas arengu- või aastavestlusel.

Vähemalt kord aastas tasuks siiski arenguteemad alati jutuks võtta ja panna paika koolitusplaan. Töötaja areng ei peaks olema ainult tööandja vastutus, vaid on ka töötaja enda asi. Kindlasti võiks iga töötaja ka ise oma lisaõppele mõelda, et oma kompetentse arendada ja oma mõtteid juhiga arutada. Juht näeb ettevõtte suurt strateegilist pilti ja saab vajaduste selgitamisel abiks olla. Hea tööandja panustab töötajate arengusse pidevalt. Tööandja võib töötajatele motiveerimiseks korraldada ka otseste tööülesannete väliseid silmaringi laiendavaid koolitusi.

Inimese pidev areng ehk uued võimalused ja ülesanded tööl, suurem vastutus jne, on see, mis aitab hoida pikka aega töötajate motivatsiooni ning tagada ka inimeste õnnetunde. Arenguks ei ole alati vaja täiendkoolitust, aga paljudel juhtudel see nii on. Rääkimata sellest, et tänapäeval pakuvad professionaalsed koolitusfirmad lisaks tavapärastele täiendkoolitustele väga erinevaid praktilisi või teoreetilisi programme, töötubasid, nõustamist jne.

Ei tohi ka unustada, et koolitus on eelkõige vahend organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mitte asi iseeneses. Eesmärkideks võib olla juba eespool mainitud meeskonna motivatsioon, aga ka näiteks suurem ettevõtte kasumlikkus, kõrgem toote või teenuse kvaliteet, parem töökeskkond või innovatsioon. Nendest eesmärkidest tulekski alustada ja seejärel analüüsida, kus koolitusfirmast kõige enam kasu oleks.

Kindlasti ei tohi keskenduda vaid nõrkuste järeleaitamisele, teinekord on efekt palju suurem, kui panustada tugevuste arendamisele.

FOTO: EKSPRESS MEEDIA

TIINA PAJU, EKSPRESS MEEDIA PERSONALIJUHT

FOTO: ERAKOGU

TÄIENDKOOLITUS

Kiire ja looduslik niisutus

kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

d on

põhjustatud ü

mb ri

Kui kuiv a si Meditsiiniseade

Vabasta oma silmad

Artelac Splash annab Teie silmadele tagasi sära n i n g v ä r s k u s e . To o t e s sisalduv looduslik niisutaja hüaluroonhape rahust ab ja vär skendab teie silmi, leevendades väsinud, pinge s ning isegi ve siste silmade sümptomeid.

Küttesüsteemid Konditsioneer Saaste (näiteks sigaretisuits) Ilmastik (tuul)

OLETE KONTAKTLÄÄTSEDE KANDJA? Artelac Splash sobib nii pehmete kui ka jäikade kontaktläätsede niisutamiseks kandmise ajal ning parandab kogu päeva jooksul kontaktläätsede kandmismugavust.

Saadaval hästivarustatud apteekides

ART-EE-2001-13

Säilib peale esmast avamist 6 kuud

• • • •

nn a s t .

Säilitusainevaba

Arvuti kasutamine

kko

Kontaktläätsed

t se v

es tk

lm as

i om pt m

as

ü

n ism ehha m a b e Pu m t a b õ i g e t ! vä l j u se to o d kogu

EAKAD PÄÄSTAVAD MAJANDUSE 3 4 ⁄ ümberõpe & karjäär

JÄTKUSUUTLIK MAJANDUS

Ü

Noored on edukamad ja nutikamad tehnoloogiliste lahenduste väljamõtlemisel ja uute tehniliste vidinate kasutamisel, kuid vanad suudavad rohkem näha inimestevahelisi seoseid.

Kõik statistikanumbrid nii Eestis kui ka mujal arenenud maailmas näitavad, et elanikkond vananeb. Inimesi, kes teeksid tööd ja kelle maksudest saaks riiki ülal pidada, jääb aina vähemaks. Kus on väljapääs?

TEKST: JANA RAND FOTO: SHUTTERSTOCK

ks lahendus on eakate kaasamine ning nende tööle võtmine. Vanemaealise tööjõu märkimiseks on loodud termin generatsioon U (ingl generation unretired) ehk pensionilt naasnute põlvkond. Näiteks USA tööjõus on üle 65-aastased kõige kiiremini kasvav vanusegrupp ning veel mõni aasta tagasi andis see põlvkond 93 protsenti sealse tööturu kasvust. Eakad võivad osutuda päästerõngaks, kes aitavad majanduslangust edasi lükata.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehti mõned aastad tagasi tööandjate seas uuring, mis uurib nende suhtumist vanemaealistesse töötajatesse.

Esimene murekoht on see, et ettevõtted ei taju rahvastiku vananemist probleemina. Kuigi kindlasti paljud firmajuhid saavad aru, et vananev rahvastik on üleilmne mure, siis enda rolli sellega tegelemisel ei nähta.

2015. aastal Praxise tehtud uuringus antakse nõu, kuidas riik saab eakate tööturule naasmist lihtsamaks muuta. Selgub, et riik on vähe pööranud tähelepanu sellele, kuidas mõjutada töösuhte osapooli vanemaealistele sobivas töös kokku leppima, võimaldamaks paindlikke töötingimusi. Lisaks soovitab Praxise uuring riiki aktiivsemalt teavitama töösuhte osapooli vananemisega kaasnevatest erivajadustest, ka peaksid tööandjad olema valmis looma vanematele töötajatele sobivaid töötingimusi. Kuna eakad on tundlikumad koormuse suhtes, peaksid tööandjad olema valmis paindlikumaks koormuse jagamiseks.

Olukord tööturul näitab, et Eestis ei väärtustata aastatega kogutud kogemusi ja tarkust. Vanemaealistesse ei suhtuta meil kui efektiivsetesse ja võrdväärsetesse ühiskonna liikmetesse, mis on väga suur viga.

Vanemaealistele jäävad kohad, mida noorem tööjõud ei soovi. Üldjuhul on need madalat kvalifikatsiooni nõudvad ja alarahastatud.

MÕTTEMALLE PEAB MURDMA

Selle eesmärgi nimel, et ühiskonnas toimuks mõtteviisi muutus ja senise nooruse kultuse asemel märgataks ka keskealisi ja vanemaid inimesi väärtusliku ning asendamatu tööjõuna, töötab MTÜ Kuldliiga. See loodi 2012. aastal ealistel põhjustel diskrimineeri-

tud kvalifitseeritud spetsialistide ja endiste tippjuhtide esindamiseks. Aastate jooksul on aga teemadering laienenud kogu tööturu toimimisele, kus eelarvamused ja institutsioonide oskamatus tõrjuvad tööturult üle 50-aastaseid.

Kaheksa aasta jooksul on MTÜ Kuldliiga vahendanud vanemaealistele tippjuhtidele tööpakkumisi, korraldanud koolitusi, mõttetalguid, seminare ja konverentse tööandjatele ja poliitikutele, et ostida lahendusi tööturu kriisi ületamiseks ja majanduse tootlikkuse tõstmiseks.

MTÜ Kuldliiga asutaja ja juht Aimar Altosaar märgib, et ühiskonna mõtteviis on küll muutumas, kuid muutub väga aeglaselt: "Väga palju pole olukord vanemaealiste palkamisel paremaks läinud. Eriti olen seda märganud just riigiasutustes, mis peaksid vastupidiselt olema just muutuste esirinnas. Just seal on olnud juhuseid, kus avalikus sektoris saab mingi osakonna juhiks noor, kes uue meeskonna loomist ettekäändeks tuues püüab eakamatest töötajatest vabaneda."

Ka märgib Altosaar, et hea hariduse ja kogemustepagasiga vanematele inimestele pakutakse reeglina tööd, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile. Ta tõdeb, et Eestis valitseb ilmselt odavat ja lihtsat tööd tegevate inimeste puudus.

NÄHTAMATUKS MUUTUMINE

Eakatest rääkides keskendutakse enamasti meditsiini-, sotsiaalhoolekande- ja pensioniteemadele. Räägitakse eakapõlve kindlustatusest, eneseteostusest, tervisest ja muutustega kohanemisest. Nende teemade hulgas pole aga peamist: kuidas hoida väärikust ja tagada võrdne kohtlemine.

Teatud vanusest alates on inimeste kõige suuremaks probleemiks, et nad muutuvad sotsiaalselt nähtamatuks – kõigepealt tööturul, kuid vananedes ka kõigis teistes sfäärides.

See on ühiskonnas laiem teema, et me tegelikult ei märka inimest, vaid ametlikult tasandil käsitletakse standardiseeritud omadustega inimühikuid.

Soome tööfüsioloog ja eakate poliitika ekspert Juhani Ilmarinen on öelnud, et meie töökohad on standardiseeritud 35–45-aastastele inimestele. karjäär ⁄ 35

JÄTKUSUUTLIK MAJANDUS Meie näeme aga, et selleski kategoorias sorditakse inimesi eelkõige formaalsete tunnuste alusel, hoolimata isiksuse eripäradest, võimetest ja sotsiaalsetest oskustest. Sest tööandjad, veel vähem aga nende soove vahendavad personaliotsingufirmad, lähtuvad ikka 20. sajandi kujutlusest, millised olid siis tavalised töökohad, kuhu otsiti tööjõudu: töötaja peab olema füüsiliselt terve, võimalikult lastetu, isetu ning raha- ja karjäärihimuline.

Aga me elame juba ammu 21. sajandil ning uued reeglid ja väljakutsed võtavad võimust.

Siia sajandisse kuulub paindlikkus, tehnoloogiate ja turgude kiire muutumine, töökeskkonna mitmekülgsus, loovus ja isiksuslike eripäradega arvestamine.

See tähendab ka noorte ja vanade kaasamist võrdsel alusel tööturule, sest kõik omadused ja oskused on tänapäeval vajalikud. Eriti on puudu sidustusoskustest, empaatiavõimest, kannatlikkusest ja lihtsast elukogemusest, mida saavad FOTO: SHUTTERSTOCK

Vanemaealistele jääb sageli lihtsam töö, mida noorem tööjõud teha ei soovi.

3 6 ⁄ ümberõpe & karjäär

Kui inimene tunneb ennast tervena, tahab täiega osaleda ühiskonnaelus ning on töötegemiseks hakkamist täis, siis ta on ka loov ja ettevõtlik. pakkuda vaid eakamad inimesed.

Meie ettevõtjad ja enamik tööandjaid võiksid lõpetada igale töökohale täiusliku, soovitavalt 35–45 aasta vanuse, kõrgelt haritud, viit võõrkeelt valdava ja IT-spetsialisti kvalifikatsiooniga supertöötajate otsimise ning analüüsida, milliseid inimesi neil on meeskonda tegelikult vaja. Ehk on seal kohta nii 65- kui ka 20-aastasel, kes hea meelega jagavad omavahel ideid ja kogemusi?

KESKEA PIIR ON NIHKUNUD

Arvamus, et noored on loovamad ja ettevõtlikumad kui vanad, on ajast, mil raske füüsiline töö ruineeris inimesed juba 40-ndateks eluaastateks. Tänapäeval on arenenud maades keskea piir nihkunud juba kaugelt üle 60 eluaasta, sest rahvas elab kauem ja püsib terve ning töövõimelisena. Kui inimene tunneb ennast tervena, tahab täiega osaleda ühiskonnaelus ning on töötegemiseks hakkamist täis, siis ta on ka loov ja ettevõtlik.

Ka turundus ja tarbijatega suhtlemine muutub täpsemaks, sihtrühmi arvestavamaks ja isikupärasemaks. Vanemale keskeale ehk neile, kes on üle 55 aasta vanad ega kavatsegi veel töötamist lõpetada, on kõik muutused majanduskeskkonnas väga teretulnud, sest nüüd on võimalik rakendada võimeid ja oskusi, mis saab välja areneda vaid pika elu- ja töökogemuse põhjal.

Noored on edukamad ja nutikamad tehnoloogiliste lahenduste väljamõtlemisel ja uute tehniliste vidinate kasu-

tamisel, kuid vanad suudavad rohkem näha inimestevahelisi seoseid, võivad olla leidlikud uute tehniliste innovatsioonide levitamisel ja uute kasutusalade leidmisel. Vanadel on kogemustepõhiselt võime näha kaugemale lühiajalistest põhjuse-tagajärje seostest ning kannatlikkust tegeleda inimestega, kes on alati kogu ärilise tegevuse lõpptarbija ja sihtmärk.

Sellepärast on ka Eestis oodata uut start-up’ide lainet, kuid seekord vanema keskea aktiviseerimise tulemusena.

Meie arenenumates naaberriikides on see juba toimunud ning ega meiegi pea enam kaua ootama, sest vanema generatsiooni osakaal ei jää alla naabrite numbritele.

Näiteks Taanis kasvas perioodil 2004–2012 60–64 aasta vanuste asutatud start-up’ide arv 33%. 65–69 aasta vanuste grupis aga koguni 67%! Loomulikult on sealgi põhjuseks see, et üle 60-aastaste võimalused on tööjõuturul jäänud ahtamaks, kuid seda enam tuleb olla julgem ja loovam, et võimalusi ära kasutada.

Vanade panus ühiskonda ja majandusse võibki olla just see osa ühiskondliku rikkuse kasvust, mis võib meid viia võrreldavale tasemele Põhjamaadega.

On viimane aeg tõsisteks ümberkorraldusteks ja vanemaealiste keskse tööturupoliitika väljatöötamiseks. 2040. aastaks on Eestis, aga ka mujal Euroopas peaaegu pool rahvastikust ja ka pool tööealistest üle 50-aastased.

Allikas: www.liiga.ee

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine – leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

2020. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

NAISED TÖÖL

KAUBANDUSES SAAB ARENEDA JA

KARJÄÄRI TEHA Eestimaa hüper-, super- ja tavalistes marketites töötab tuhandeid kassapidajaid, kaubapaigaldajaid ning muid töötajaid ja enamasti on nad keskealised naised.

A

nnely ja Natalia on kolleegid, nad töötavad Pärnus Kaubamajaka Rimis ja on ka eakaaslased, mõlemad 52-aastased. Annely töötab infoleti teenindajana, Natalia aga teenindusjuhina.

Ehkki staaži on neil juba omajagu, on neil oma töö kohta vaid positiivset rääkida ja kinnitavad, et kaubanduses töötamine neile sobib.

Natalia hakkas müüjatööd õppima ja sel alal töötama juba peale kooli lõpetamist. Algul töötas nooremmüüjana, siis õppis juurde, tegi eksami ning sai vanemmüüjaks. Vahepeal kasvatas kodus last ning kui kaubandusmaastikule tuli uus ja huvitav Rimi, otsustas Natalia kandideerida.

Algul töötas ta teenindusletis, seejärel pagaritoodete osakonnas. "Varsti hakkasin mõtlema, et tahaks midagi oma tööelus muuta. Ühel arenguvestlusel avaldasin soovi end edasi arendada, et mõnda uut ametit Rimis proovida," jutustab Natalia.

3 8 ⁄ ümberõpe & karjäär

Ta räägib veel, et Rimis ollakse enamasti väga toetavad, kui keegi soovib karjääriga edasi liikuda, midagi juurde õppida ning julgustatakse seda igal moel. Temast sai peale koolitust kassajuht ning kui hiljem vabanes teenindusjuhi koht, võttis ta selle vastu.

INFOTÖÖTAJA TÖÖ ON SUHTLEMINE

Annely alustas oma tööelu raamatupidajana ning pidas seda ametit ligi 15 aastat. Kui ettevõte pankrotti läks, hakkas talle tunduma, et paljalt arvudega tegelemine muutub üksluiseks ning ta hakkas mõtlema ametitele, kus saaks rohkem ka inimestega suhelda.

Ta katsetas müüjaametit ühes väikeses butiigis ja see amet tundus talle sobivat. Kui see poeke tegevuse lõpetas, oli Pärnusse tekkinud uus suur Citymarket. Ehkki kõhklusi oli algul palju, otsustas Annely sõbra toetusel ja õhutusel sinna kandideerida ning see õnnestuski. Hiljem sai Citymarketist Rimi ja Annely otsustas sinnagi kandideerida.

"Mind kutsuti vestlusele, kus esitati igasuguseid küsimusi.

Arvan, et minu tugevuseks oli keelteoskus, sest oskan rääkida neljas keeles," meenutab Annely.

Ehkki ta lootis saada kassapidajaks, pakuti talle hoopis infoleti infotöötaja ametit. Et kõik oli alles algusjärgus, tuli kõik tööks vajalik töö käigus omandada ja selgeks saada. Siis seisneski töö

peamiselt klientidega suhtlemises ja nende probleemide lahendamises. Nüüdseks on töö väga palju muutunud, arvutid teevad palju tööd ära, seega peab nendega läbisaamine hea olema.

NOOR VÕI VANA – VAHET POLE

Nii Natalia kui ka Annely kiidavad oma ameteid, sest siin ei ole rutiini ning ükski päev ei sarnane teisega. Annely juurde tulevad inimesed kõikvõimalike probleemide ja pretensioonidega. Vahel tuleb rikki läinud kodutehnika ümber vahetada, mõnikord tuleb klient kurtma, et ostetud konjak ei maitse nii nagu varem. Siis tuleb need pretensioonid tootjatele edastada ja vastused jälle klentidele vahendada.

Mõned püsikliendid on aga juba nii omaseks saanud, et tulevad lihtsalt oma elust, lastest või loomadest rääkima. Juhtub sedagi, et tuleb turvatöötaja agressiivseks muutunud külastajat korrale kutsuda. Vajadusel tuleb olla valmis abistama klienti ootamatu terviserikke korral ning kiirabi on mitmel puhul pidanud välja kutsuma. "Oma suhtlemisvajaduse saan siin õhtuks kindlasti rahuldatud," naerab Annely.

Ka Natalia kinnitab, et temagi töö nõuab pidevat valmisolekut kiiresti reageerida, kui kassapidajatel probleeme tekib.

Tema ülesanne ongi see, et kõik probleemid saaksid lahendatud ning kassade sujuv töö tagatud.

RUBRIIK Ta kiidab oma kollektiivi töötajaid, kus leidub nii noori, keskealisi kui ka vanemaid inimesi. Seega oskab ta neid ka võrrelda. "Noor või vana – minu arvates vahet pole. East olulisem on hoopis inimese loomus. Kõik meie kassapidajad on kohusetundlikud ja võib isegi öelda, et mida vanemad, seda rohkem. Puhas müüt on ka see, et vanemad inimesed on aeglasemad. Minu arvates on kõik meie naised võrdselt nobedad ja tehnika suhtes taiplikud," kinnitab Natalia.

Mõlemad naised on kindlad ka selles, et pensionini võib vähemalt oma ametis olla ja miks mitte ka kauem. "Kui tervis lubab, siis töötaksin ka pensionärina, mis ma seal kodus ikka teen.

Pensionieas inimestel on meil võimalik töötada ka osalise tööajaga ja teha just niipalju, kui tahtmist ja võimalust on," arvab Natalia.

Noor või vana – minu arvates vahet pole. East olulisem on hoopis inimese loomus.

Annely on samuti sel arvamusel, et oma praegusest töökohast ta minema ei kibele: "Tunnen, et mind siin hinnatakse, tööpaik on soe, puhas ja turvaline, tööandja pakub meile tervisehüvitist ning staažikaid töötajaid väärtustatakse. Iga viie aasta järel peetakse töötajat meeles lillede, väikese kingituse ja tänulõunaga restoranis. Ja meil on lihtsalt tore kollektiiv. Väiksema ringiga suhtleme mõnusalt ka väljaspool tööaega, käime."

Annely päev infoleti töötajana möödub enamasti püstijalu. Seega tunneb ta, et esimesena võivadki jalad hakata üles ütlema. Kuid ta teab ka seda, et kui jalgade pärast enam seda tööd teha ei jõua, on võimalus tööandjalt ka teistsugust tööd küsida, mis rohkem istumist võimaldab. Temagi on seda meelt, et pensioniea saabudes ei pea päevapealt koduseks jääma.

Natalja ja Annely on oma tööga kaubanduses rahul, sest see on vaheldusrikas ning pakub võimalusi inimestega suhtlemiseks.

FOTO: RIMI

ümberõpe & karjäär ⁄ 3 9

Terve päev jalgadel?

ABEBA ilma turvaelementideta sisejalanõud on nüüd veelgi mugavamad, kergemad ja hingavamad. Lisaks väga hea ja kestva libisemiskindlusega (SRC) ja vastupidavamad kui eales varem. Parimad tööjalanõud nõudlikule kliendile.

O1

Ülikerged tekstiilist paeltega ESD sisejalanõud

99 €

Lisapaar sisetaldu TASUTA kaasa (väärtus 18.-)

352510

36775

 Kootud tekstiilist hingavad pealsed.  Hingav hõbedaioonidega vooder.  Antibakteriaalne Sanitized-töötlusega vooder.  Kaitse veepritsmete eest.  Vahetatavad Comfort sisetallad.  Libisemiskindel TPU välistald.  ESD - DIN EN 61340.  CE, EN ISO 20347: 2012, O1, FO, SRC

Ülikerged tekstiilist reguleeritava kannarihmaga ESD sisejalanõud.

TAMREX Perforeeritud täisnahast sisejalanõud OB E FO SRC valge 7075 must 7085

49 €

Perforeeritud täisnahast pealsed. Ergonoomiline, pehmendusega pööratud nahast sisetald. Libisemis-, õli- ja bensiinikindel TPU-välistald (antislip). Reguleeritav rihm. Antistaatiline kulumiskindel polüamiidist vooder.

CE, EN ISO 20347:2012. OB FO, SRC. TÜV GS – testitud lisaks Saksa standardi DIN 4843 osa 100, lõige 3.1v.8/93 järgi.

Sünteetilisest nahast sisejalanõud OB FO E A SRC valge 7345 must 7341

69 €

30˚

oest Telli ka e-p x.ee re m a www.t

ldavad Hinnad sisasu 20% käibemak kaupa kuni ja kehtivad jätkub.

O1

A-micro mikrofiibrist pealsed ja reguleeritav kannarihm. Veekindlad, hingavad, antibakteriaalsed ja masinpestavad (30 °C ). Eemaldatavad ja vahetatavad Wave sisetallad. Termopolüuretaanist libisemiskindel välistald. CE, EN ISO 20347:2012 OB A, E, FO, SRC. TÜV testitud vastavalt Saksa Standardiseerimise Instituudi määrusele 4843, punkt 100, paragrahv 3.1v.8/93.

IDENTIFITSEERIMINE VASTAVALT STANDARDILE

TAMREX OHUTUSE OÜ

VAHETATAVAD SISETALLAD

30°

MASINPESTAVAD 30 °C

Parimad tööjalanõud:  toiduainetööstusse  elektroonikatööstusse  tootmisesse  teenindusse  meditsiini  kodukasutajale

64 €

352610

37328

Lisapaar sisetaldu TASUTA kaasa (väärtus 18.-)

Perforeeritud täisnahast ESD sisejalanõud OB A FO SRC valge 5300 must 5310

71 €

Perforeeritud nahast pealsed. Antibakteriaalne Sanitized-töötlusega vooder. Reguleeritav kannarihm.

Väga hea libisemiskindlusega kummist välistald.

PU-vahetald. CE, EN ISO 20347: 2012

Turvaninaga sisejalanõud SB FO SRC 711042

91 €

STEEL

Pehmest nahast pealsed. Terasest turvanina. Libisemiskindel PU välistald. Vahetatavad Active Comfort sisetallad (351720). Antibakteriaalne Sanitized-töötlusega vooder. Reguleeritav kannarihm. Antistaatiline.

Hingav hõbedaioonidega vooder. CE, EN ISO 20345: 2012

Korktallaga täisnahast ESD sisejalanõud OB A FO SRC 4045

86 €

Perforeeritud nahast pealsed (tumesinised). Korktald.

Väga hea libisemiskindlusega kummist välistald. Reguleeritavad rihmad.

Antibakteriaalne Sanitized-töötlusega vooder. CE, EN ISO 20347: 2012 TÄISNAHAST PEALSED

SOBIVAD TOIDUAINETÖÖSTUSESSE

HINGAV TEKSTIIL

SOBIVAD KA ORTOPEEDILISED SISETALLAD

STEEL

TERASEST TURVANINA

ELEKTROSTAATILINE KAITSE

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a