Targu Talitaja jõuluootel (detsember 2023)

Reis

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

Baroksed jõulud Rundāles

JÕULU OOTEL

Maalehe nõuandelisa

Köök

Lõhnad ja maitsed loovad jõulumeeleolu

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

Jõulu ootel

771

JÕULUOOTUS LOOGU RÕÕMU JA RAHU Igal aastal soovime üksteisele rahulikke jõule, kuid enamasti kukub välja ikka nii, et jõulueelsed askeldused ja sagimine muudavad meid hoopiski rahutuks ja närviliseks.

Kui see on nii, siis tasub igal aastal ikka uuesti proovida, püüda eelmise aasta kogemusest õppida ning mõelda enda jaoks välja, kuidas seda jõulurahu ja -rõõmu kõige paremini saavutada.

Kuna kõik on ikkagi kinni meie mõtetes ja peas, tasukski kõigepealt rõõmustada meeli. Ehk siis tuua tuppa lõhnad, maitsed, valgus ja värvid.

Jõuludeks valmistumine ja ootus on ju jõulude puhul kõige olulisem.

Targu Talita jõulu eri püüab samuti anda ideid, kuidas kodus jõulutunnet luua, lastega meisterdades vanu aegu meelde tuletada ja mõnusaid jõululõhnalisi suupisteid valmistada.

Foto: Shutterstock

Samuti uurime seda, kuidas tähistavad jõule meie naabrid nii põhja kui lõuna pool. Kuna detsember on paljudele talvepuhkuse aeg, tasub ette võtta üks väike jõulumeeleolus reis Lätti Rundāle barokses-

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

se lossi, kus toimub uhke muusikaja valgus-show ning saab tutvuda piduliku jõuluehtes paleega.

Põhja poole reisides saab jõulutundest osa juba reisilaevadel, kus pakutakse rikkalikku valikut naabrite jõulutoitudest, ning naabrite jõulu­turud on külastamist väärt.

Kõike ja kõikjale nagunii ei jõua, kuid oluline on leida enda jaoks need kindlad asjad, mis jõuludest jõulud teevad, ja kui need on olemas, siis ongi hästi!

Kaunist jõuluootuse aega!

TARGU TALITA

Jõulu ootel

772

Meserve’i iileks, sort ’Blue Princess’. Fotod: Shutterstock

Iileks on väga populaarne jõuluseadetes.

IILEKS – TAIM PILTPOSTKAARDILT

Kui kõik soodsad asjaolud kokku langevad ja iileksipõõsas saab sisse hea kasvuhoo, on jõuluaegses aias pilgupüüdja olemas. Tema erkrohelised kauni kujuga ogaservalised lehed ja säravpunased marjad oleks justkui jõulukaardilt pärit.

Iseäranis kaunis on igihaljas iileks valge lume taustal, eriti kui põõsas on juba suurem ning kena kompaktse kujuga.

Siiski kasvatatakse meil iilekseid võrdlemisi vähe, sest tegu on ju ikkagi eksootilisevõitu taimega, mida tuleb meie kliimatingimuste ja mullastikuga hoolikalt sobitada.

Iileksite suures perekonnas on üle 400 liigi ja neid leiab kasvamas nii LõunaAmeerika kui Aasia troopikas ja lähistroopikas. Iilekseist on aretatud hulgaliselt sorte, mis on võimelised kasvama ka parasvöötmes.

Eestis kasvab edukalt 4–5 liiki, ja kuna kliima muutub järjest soojemaks, siis on ehk lootust seda arvu tulevikus suurendada.

Iileksitele sobib parasniiske, kergelt happeline muld ja poolvarjuline, tuulte eest kaitstud kasvukoht, kus ka varakevadine päike neid kõrvetama ei pääse, selles suhtes on nad väga tundlikud.

Meserve’i iileks on igihaljas hübriidne liik, mis saadud teravalehise (I. aquifolium) ja kurdlehise (I. rugosa) iileksi ristamisel.

Emastaimedel esineb rohkelt säravpunaseid kuni oranži­ toonilisi vilju, mis püsivad põõsal sügistalveni välja.

Tuntuimad kultivarid on ’Blue Girl’ (emastaim) ja ’Blue Boy’ (isastaim). Rikkaliku viljuvuse saavutamiseks

Külma trotsivad iileksid Eestis on võimalik kasvatada männas-, sarv-, okse-, tindi-, Meserve’i ja teravalehist ning täkilist iileksit. Kuid kõige „jõululikum“ oma kaunite läikivate lehtedega on Meserve’i iileks.

Meserve’i iileks potitaimena.

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

tasub just neid kaht sorti koos lähestikku kasvatada, sest õitsevad ühel ja samal ajal, mis tagab maksimaalse viljakandvuse. Teine sarnane paar kultivare on ’Blue Princess’ ja ’Blue Prince’. Juurde sobib emastaimena ka sort ’Blue Angel’.

Jõuluaja lemmik Kui meie talved võivad Meserve’i iileksit ohustada, siis teda saab kasvatada ka potis, tuues selle karmimate ilmade saabumisel ulualla. Kuna taim talub hästi kärpimist, saab aastatega temast kujundada kauni kujuga põõsakese.

Jõulukompositsioonide tegemiseks sobib roheliste lehtede ja punaste marjadega iileks ülihästi, ja kui endal neid aias ei ole, saab oksi jõulude paiku osta ka lillepoodidest.

Iileksitele on juba muistsetest aegadest omistatud üleloomulikke ja õnnetoovaid omadusi. Nii kaunistasid keldi preestrid iileksiokstega oma pühapaiku ning need hoidsid kodu juurest eemale kurjad vaimud.

Kristlik kultuur võttis samuti iileksioksad meelsasti oma sümbolite hulka, sest lehed, okkad ja marjad sobisid kujutama Kristuse okaskrooni ning valatud verd.

JANA RAND

Reklaam

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

773

Jõulu ootel

774

LÕHNAD LOOVAD JÕULUMEELEOLU Külma talvepäeva teevad mõnusaks ning jõulumeeleolu loovad küpsetise- ja vürtsilõhnad.

Liivataignast jõuluküpsised • 300 g nisujahu • 85 g kristallsuhkrut • 1 tl vanillsuhkrut • 200 g külma võid • 1 munakollane

Glasuur • 1 munavalge • 2 ml sidrunhapet • 4 dl tuhksuhkrut

Näppige või, jahu ja suhkrud ühtlaseks puruks kas sõrme­ dega või mikserdage, lisage munakollane ja segage ühtla­ seks. Pange tainas tunnikeseks külmikusse. Eelsoojendage ahi 200 kraadini. Rullige tainas lahti ja vormige sobiva kujuga küpsised. Küpsetage ahjus umbes kaheksa minutit ja tõstke plaat ahjust välja. Glasuuri koostisained segage Fotod: Shutterstock mikseriga siledaks massiks.

Küpsistest võite koostada advendikalendri. Selleks lõigake tainast ühesugused väiksed kujundid, katke need glasuuriga.

Seejärel sulatage veevannil šokolaad ning kirjutage kuivanud glasuurile sulašokolaadiga numbrid.

Samamoodi saate küpsiseid kasutada nimekaartidena lauas istekohtade juures või kingipakkides.

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

Jõulu ootel

775

Vürtspähklid Vürtspähklite valmistamiseks on loomulikult tarvis pähkleid. Lisaks sarapuupähklitele tasub proovida kreeka pähkleid, pekaanpähk­ leid ning miks mitte ka mandleid.

Pähklite maitse sõltub juba sellest, kas katteks kasutatav muna­ valge vahustada tugevaks vahuks või vaid kergelt lahti kloppida.

Esimese variandi puhul jääb pähklikeste ümber justkui kerge besee­ kiht. Nii võib ka retseptis toodud ühe munavalge asemel võtta kaks.

Pähklite maitsestamiseks sobib kasutada piparkoogimaitseainet.

Eriti hõrgu maitse saavad pähklid, kui neid enne pannil või sees röstida. Laske pähkleil jahtuda ning alles seejärel kastke muna­ valge- ja maitseainesegusse.

Aga kui oodata ei malda, kloppige mu­ navalged kergelt läbi, lisage maitseained, suhkur, sool, segage hulka pähklid ning pange ahju. Vürtside kogus sõltub ka sellest, kas eelistate mahedaid või vürtsikaid maitseid.

Kes magusat väga ei ar­ masta, võib kaneeli asendada hoopiski mõne meelepärase vürtsisegu või küüslauguga.

• 200 g pähkleid • 4 sl suhkrut • 1 munavalge • 1 tl kaneeli

• 0,5 tl muskaatpähklit • 0,5 tl soola • lusikaotsaga musta pipart

Vahustage munavalge suhkruga tugevaks vahuks, lisage sool, maitseained ning pähklid. Segage ning valge küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Küpsetage 150 kraadi juures 30 minutit. Aeg-ajalt segage.

TARGU TALITA

????????

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

Jõulu ootel

776

HÕRGUTISI NAABRITE PÜHADELAUALT Meie naabrite soomlaste ja rootslaste jõululaud sarnaneb paljuski meie omaga, kuid seal on ka palju eripärast. Väga hea ülevaate põhjamaade jõulutoitudest saab Tallinki laevade jõulumenüüst.

Kuigi Läänemere ümber elavate rahvaste kulinaarias on palju ühist, on ometigi ka väga palju erinevat, mida avastada.

Nii on rootslaste jõululaual kindlasti vähemalt nelja sorti marineeritud heeringat ja räime ning seitsmel eri moel valmistatud kalaroogi.

Rootsi jõulusingi, lihapallide ning jääšokolaadi kommideta ei kujuta rootslased jõululauda ettegi. Avastasin enda jaoks uudisena Janssoni kiusatuse, mis samuti kuulub Rootsi traditsiooniliste jõulutoitude hulka.

Selle kohta, kust see roog endale nime saanud, on mitu varianti, kuid arvatavasti on see pärit 19. sajandi lõpu Stockholmist. Nimelt oli tuntud ooperilaulja Per Adolf „Pelle“ Janzon kutsunud endale külla head sõbrad, aga söögiks leidsid nad eest ainult kartulid, kala, sibulad ja veidi koort. Lisanditest valminud kartuli-anšoovisevorm saigi niiviisi populaarseks.

Soomlased armastavad kala ja sinki Soomlastel on pühadelaua keskpunktis soe, mahlane ja soolakas jõulusink, mille juurde kuulub kindlasti sinep.

Juurde pakutakse aedviljavorme ehk laatikko’id. Neid saab teha nii kaalikast, porgandeist kui kapsast. Nagu eestlasedki, peavad ka soomlased lugu verivorstist pohlamoosiga.

Sarnaselt meie rosoljega leiab Soome jõululaualt peedi-aedviljasalati, mille nimi on rosolli. Soomlaste jõululaual peab kindlasti olema marineeritud heeringat ja räime (silakka).

Magusaks pakuvad soomlased jõulutorti ja ka huvitava kujuga, kuusekäbi meenutavat käbitorti. See on kihiline martsipani-šokolaadiküpsetis, mis on käbikujuliseks kujundatud.

THEA KARIN

Janssoni kiusatus ehk rootsi kartulikiluvorm

Foto: Lauri Laane

• 900 g kartuleid • 2 sibulat • 150grammine karp anšooviseid õlis (siin on mõeldud Skandinaavia tüüpi anšooviseid, näiteks Kipperi) • 1 sl võid ja 1 sl õli praadimiseks • 3 dl 10% koort • riivsaia • u 30 g võid • värsket hakitud tilli • musta pipart Lõigake kartulid peenikesteks kangideks. Kuivatage köögi­ paberi või -rätikuga. Hakkige sibulad ja praadige need pannil rasvaines kuldseks. Nõrutage anšoovised õlist ja hakkige väiksemateks tükkideks.

Määrige madal ahjuvorm võiga, laotage pool kartulitest vormi ja jahvatage peale musta pipart. Asetage kartulitele anšoo­visetükid ja sibulad ning katke ülejäänud kartulitega. Valage peale pool koorekogusest, s.t 1,5 dl. Küpsetage 200kraadi­ ses ahjus 25 minutit ning seejärel lisage ülejäänud koor. Raputage peale õhuke kiht riivsaia, tõstke sellele mõned võitükikesed.

Küpsetage veel 25 minutit.

Valmis toidule raputage värsket hakitud tilli.

Järg lk 778 N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

Reklaam

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

777

Jõulu ootel

778 Algus lk 776

Põhjanaabrite jõululaualt leiab mitut sorti kala, jõulusingi ja käbitordi. Fotod: Lauri Laane

Käbikook Põhi • 5 muna • 1,75 dl suhkrut • 2 dl nisujahu • 0,5 dl kartulijahu • 1 tl küpsetuspulbrit Täidis • 5 dl 35% koort • 2 sl suhkrut • 2 tl vanillsuhkrut • 5 dl hapumat ploomivõi õunamoosi Immutamiseks • 1 dl vett ja 2 sl brändit • või 2 dl õunamahla Kaunistamiseks • 500 g martsipani • 0,5 dl kakaopulbrit Taina valmistamiseks vahustage munad suhkruga kõvaks vahuks. Segage nisujahu, kartulijahu ja küpsetuspulber ning sõeluge kuivained munavahu hulka. Segage ettevaatlikult ühtlaseks. Pange tainas küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse 24–26 cm läbimõõduga koogivormi. Küpsetage 175kraadises ahjus alumisel restil 35–40 minutit või kuni sissetorgatud tikk jääb puhtaks. Laske jahtuda.

Täidiseks vahustage koor suhkrutega. Lõigake põhi kolmeks kihiks. Immutage esimest kihti vee-brändisegu või mahlaga. Määrige peale pool moosist ja kolmandik koorest. Tõstke peale teine põhjakiht ja toimige samuti. Pange peale kolmas kiht ja immutage. Lõigake koogil kahelt poolt äärtest tükid ära, et tekiks ümar käbikuju. Tõstke äralõiga­ tud tükid tordi peale, et tort jääks ka pealt ümar. Katke vahukoorega.

Rullige martsipan kahe toidukile vahel suureks ja õhukeseks plaadiks, katke sellega tort pealt ja külgedelt. Pange üheks ööks külma. Seejärel puistake tort sõela abil kakaopulbriga üle ning tehke kääridega käbi meenutavad sisselõiked.

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

Reklaam

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

779

Jõulu ootel

780

Siidpööristest ja mustikavartest valmistatud jõulukräss. Foto: Tapio Vares

SIIDPÖÖRISTEST SAAB VAHVA KRÄSSI Tegelikult ei tehtud vanasti krässi sugugi vaid jõuludeks.

Kräss tõmmati ruumi kaunistamiseks lae alla ka pulmadeks või simmaniks.

Olenevalt aastaajast võis krässi ilustuseks kasutada ka suisa lilli. Aga kui mõtlema hakata, siis päris igal ajal küll naerist võtta polnud, millesse neid kaunistusi torkida. Nüüdse aja krässi tuumaks kasutatakse enamasti kartulit.

Krässi mõte kargas mulle pähe hulk nädalaid enne jõule, veel soojal novembrikuul. Polnud aastaid säärast kaunistust teinud, miks mitte siis nüüd. Ega seal midagi keerulist ole.

Selleks tuli võtta üks kobedam kartul ja see puhtaks pesta. Läbiva augu saab selle sisse kruvikeeraja abil. Siis võtsin ühe peenikese puu­

toki, mille otsa lõigatud väikesesse sälku saab tõmmata nööri ning siis selle kahekordsena pulgaga läbi augu lükata. Nööri otsad tuleb siduda ümber rõhtsa puupulga. See pulk jääb põhja, hoides riputatavat krässi niiviisi kinni.

Krässi kaunistamine Mida krässi kaunistuseks tasuks kasutada? Klassika on muidugi pilliroopead. Et mul aga lähikonnas roogu võtta pole, siis ajas asja suurepäraselt ära siidpööris. Hiina siidpööris ’Nishidake’ on hea vastupidav sort, mis loob pead juba varakult augusN r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

tis. Suureks paisunud siidpöörisest sai nüüd priipärast kõrrepäid võtta.

Et krässile natuke ka haljust lisada, korjasin metsaservast paar kimpu mustika- ja pohlavarsi.

Krässi toppimist sai alustada laua peal. Naaskliga kartulile augud sisse ning ülaossa pohlad-mustikad. Edasi tuli siidpööriste järg.

Krässi alumise poole tegemiseks tuli see üles riputada, siis oli mugav töö lõpule viia. Võinuks selleks ju kasutada ainult siidpöörist, ent päris põhja lisasin justkui ülemise osa peegelpildiks veel pohla- ja mustikavarsi.

Järg lk 782

Reklaam

N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

781

Jõulu ootel

782 Algus lk 778

Materjalid krässi valmistamiseks. Fotod: Tapio Vares

Lummavad siidpöörised Valminud kräss jäi terrassile amplisse konksu otsa. Välitingimustes püsib kräss värskena väga kaua, kui just päris pakane kartuli kallale ei tule. Eks lehised pohlavarred saa kartulist vajalikku niiskust ka.

Siidpööriste väikseks miinuseks on, et nende pead avanevad ilusateks udupahmakateks vaid kuivade ilmadega. Paljukest meil aga neid kuivi ilmasid hilissügisel ikka nii väga võtta. Nii püsisid need ena-

Kartulisse paigutatud pulk, mis toestab krässi altpoolt.

miku ajast poolkinnised. Aga seegi on täitsa ilus vaatepilt. Kerges tuuleõhus vaikselt keerlev kräss mõjub suisa lummavalt.

Tormituulte või püsivate miinustega peaks krässi siiski tuppa viima.

Seal avanevad siidpööriste pead juba paari tunniga. Lausa imekspandav, kui hästi sobitub võõramaine siidpööris meie traditsioonilise krässi koostisosaks.

Kui jõulukuul krässi tegemise ajal peaks ka paks lumi maas olema, siis roogu või siidpöörist saab kätte

ikka. Ja pohlavarred võib asendada näiteks pukspuuoksakestega. Nüüdsel ajal kasvab pukspuupõõsaid oma aias paljudel. Võib kujutleda, et hästi ilusad oleks ka iileksioksad, kui iileksit peaks omast käest võtta olema.

Väga toredasti võiksid küllap mõjuda ka elupuu või ebaküpressi oksad.

Ka omamaise kadaka oksad oleks igati kenad. Nagu öeldakse: fantaasial tasub lennata lasta, seda eriti just krässi tegemisel!

d a n u m a g rebu a t! m s e u s l a a l T l o u k n e n d Li Kõig a i e l s k e t s ti jõuluküpse

Kaupmees&Ko, PRISMA, Selver ja COOP

TAPIO VARES

Jõulu ootel

Siidpööris avab oma lummavad ladvad vaid kuiva ilmaga.

783

784

Jõulu ootel

Kokkuvolditud paberist lumehelbeid on küllap kõik nikerdanud. Kui aga kleepida need seelikuks õhemast papist välja lõigatud figuuridele, saab jõulukuusele tantsima panna graatsilised baleriinid. Foto: Shutterstock

MEISTERDAME KOOS LASTEGA JÕULUEHTEID Kas mäletate, kui kunagi lapsepõlves lasteaias või koolis jõuluehteid meisterdasite? Ajad olid muidugi teised ja materjalid samuti, kuid meisterdamisrõõm oli ka siis ikka samasugune.

Jõuluootus tähendab lastele paljusid toredaid askeldusi ja üks neist on isetehtud kuuseehete valmistamine. Seega võiks ette võtta just selliste lihtsate ehete tegemise, mis on lastele jõukohased ega vaja filigraanset täpsust. Pealegi pakub omatehtud kaunistustega kuuse ehtimine palju rohkem rõõmu ning neid võib ka sõpradele kinkida.

Ehete valmistamiseks läheb vaja kääre, liimi, harilikku pliiatsit kujundite märkimiseks, ilusat värvilist paberit, paela ja käsitöövilti. Vaadake üle, milliseid sobivaid materjale kodus leidub ja mida veel vaja ehk poest juurde osta.

Alustuseks võib värvilisest paberist teha keti. Selleks vajate eri värvi pabereid. Lõigake nendest keti lülid mõõdus 1,5 × 15 cm. Liimige esimene lüli kokku, siis pange järgmine lüli rõngast läbi ning liimige ka see servast kokku. Jätkake tegevust seni, kuni kett on soovitud pikkusega.

Keti tegemiseks võib kasutada ka hõbedast ja kuldset šokolaadipaberit.

Järg lk 786

Värvilisest paberist kett on jõulu­ehete klassika. Foto: Kaie Sassi

Reklaam

785

Jõulu ootel

786 Algus lk 784

Käsitöövildist saab välja lõigata pehmeid kuuseehteid. Foto: Shutterstock

Pitsilised torbikud Valgest paberist pitsilise servaga koogialused sobivad talvise lumise ilmaga imehästi. Neist koogialustest võib teha väikesed pabertorbikud.

Esmalt lõigake paber neljaks võrdseks osaks. Saadud kolmnurgal katke üks külg äärest liimiga ja keerake torbikuks kokku.

Riputamiseks kasutage peenemat paela. Paela võib liimida või siis siduda ilusa lehviga torbiku külge.

Need torbikud sobivad samuti kuu-

sele riputamiseks ning sinna sisse võib panna ka paar kommi, mida maiasmokad saavad jõuluhommikul põske pista.

Värvilised südamed Värvilisest paberist võib teha riputatavaid südameid, selleks sobib hästi ka näiteks pakkimispaber. Mina tegin südamed seekord sellestsamast koogi aluspaberist, millest ka torbikud. Nii sain armsad pitsilised kaunistused.

Ilusa korrapärase südame saab joonistada piparkoogivormi abil.

Joonistage paberi tagumisele poolele kaks südant ja lõigake need välja.

Liimige need äärtpidi kokku nii, et ülemisele osale jääb avaus. Riputamiseks lõigake samast paberist riba, mis võiks olla umbes 15 cm pikk ja 1,5 cm lai. Liimige ribad otstest südame sisemise poole külge.

Vildist pehmed kaunistused Õrnad valged südamed sobivad hästi jõuluaega. Fotod: Kaie Sassi

Käsitöövildist võib samuti teha jõulukaunistusi. Appi saab jällegi võtta suuremad piparkoogivormid, mille abil

Pitsist servaga torbikusse saab peita ka ühe väikese magusa üllatuse.

vildist lõigata kas südame, tähekese või ingli kujutis. Lõigake see vildist teravate kääridega välja. Riputusaasa jaoks tehke kuju ülaossa augurauaga auk. Valige riputamiseks kena pael ja sõlmige see läbi augukese aasaks.

KAIE SASSI

Reklaam

787

Jõulu ootel

788

Rundāle lossi ballisaal valmistub Kroonlühtri balliks. Fotod: Olafs Soloveika

BAROKSED JÕULUD RUNDĀLES Lätis Bauska lähistel asuv Rundāle on suurejooneline barokk- ja rokokoostiilis lossikompleks, mis väärib vaatamist nii suve- kui ka talvekuudel.

Balli peategelaseks on lühtrid.

Rundāle lossiansambel ehitati aastail 1736–1740 Kurzeme hertsogi Ernst Johann Bühroni, Vene keisrinna Anna Joanovna soosiku suveresidentsina ning rajati kuulsa Vene õukonnaarhitekti Rastrelli projekti järgi. See on tõeline palee, kus asuvad esindusruumid: Kuldne saal, Valge saal ja Suur galerii. Keskossa olid sisse seatud hertsogi ja läänetiivas hertsoginna eluruumid. Loss kuulub riigile ja siin peatuvad sageli ka tähtsad külalised.

Barokkajastu lossi juurde kuulub ka 10 hektarile rajatud Prantsuse stiilis aed, kuhu Rastrelli kujundas keerulised alleed, pergola ja labürindi.

Seal asub nn roheline teater, dekoratiivsed lillepeenrad ja purskkaev. Parki ja selles asuvaid hooneid ümbritseb spetsiaalselt kaevatud kanal.

Aia ornamentaalse parteri mõlemal küljel hektarisuurusel pinnal paikneb roosiaed, mis on Baltimaade suuremaid ja väga populaarne turismiobjekt südasuvel rooside õitsemise ajal.

Rundāle loss on külastajatele avatud nii suvel kui talvel ning siin saab tutvuda väljapanekutega, mis tutvustavad Rundāle ajalugu, samuti näeb siin kunstinäitusi.

Lühtrite ball Rundāles Kui suvel toimuvad Rundāles aiapeod ja kontserdid, siis enne jõule tasub minna sinna osa saama palee Kroonlühtri ballist. Mis sorti üritusega on tegu, selgitab Rundāle lossi giid Olafs Soloveika.

Järg lk 790

Jõulu ootel

789

Jõulu ootel

790 Algus lk 788

Olafs oma barokset rüüd tikkimas. Foto: Thea Karin

Valgusemängud Rundāle palees. Foto: Olafs Soloveika

„Sel ballil on võimalik täiesti erilises õhkkonnas tunnetada barokse lossi olemust ning nautida valguse tekitatud efekte ja fantaasiaid. Läti Rahvusteatri kunstnik Oskars Pauliņš ja muusikaline kujundaja Kārlis Anitens on loonud valguse- ja helitausta, mis peaks tekitama kujutluse, kuidas ballikülalised üksteisega suhtlevad. Valgus on pandud särama spetsiaalse tehnoloogia abil, mis viib külastaja fantaasiamaailma – tantsima ja lugusid jutustama hakkavad lühtrid. Lisaks sellele löövad kaasa baroksetesse kostüümidesse riietatud tantsijad ja lahti rullub üks müstiline ball, mis oleks võinud toimuda siin näiteks sajandeid tagasi.“

Barokne kostüüm tikandiga

Olafs Soloveika enda tehtud barokses rüüs Rundāle lossi anfilaadis. Fotod: Thea Karin

Tantsijate seas teeb kaasa ka palee giid Olfas Soloveika ja ta teatab, et on just selleaastaseks etenduseks valmis saanud oma uue kostüümi.

See tähendab seda, et Olafs on ise tikkinud oma barokk-kostüümile lilled. „Kostüümi tegemine on väga aeganõudev, sest lisaks tikkimistööle tuleb kostüümi juurde sobitada aksessuaarid, kingad, peakatted,“ selgitab Olafs.

Et kõik oleks autentne, on Olafs uurinud 18. sajandi portreesid ja Rundāle muuseumi rõivaesemeilt tolleaegseid tikandeid.

Esimese kostüümi valmistas Olafs endale juba eelmisel aastal. Tulemuseks on üliuhke sinisest atlassist kostüüm valgete varrukapitsidega ja sulgedega peakate, mis kaunistatud valge karvase äärega. Kui ta seisab N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3

lossi anfilaadkäikude võlvide all, siis tundub, nagu oleks ta seal sammunud juba hertsog von Bühroni ajast saati.

Olafs on ka 17 aastat uurinud tollal kasutusel olnud lehvikuid ja teab paremini kui keegi teine, kuidas lehvikute abil suhelda saab. Selgub, et spetsiaalse märkide keelega edastati lehvikutega salajasi teateid, lepiti kokku kohtumispäevi ja isegi kellaaegu, anti edasi pahameelt, rõõmu või hoiatusi.

Rundāle palee Kroonlühtri ball toimub 16.–22. detsembrini iga päev algusega kl 17.30. Üle päeva toimub lisaks heli- ja valgusetendusele ka paleed tutvustav ringkäik giidi juhtimisel.

THEA KARIN

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetaja Jana Rand 661 3300 Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Delfi Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2023 Ilmub koos Maalehega

Reklaam

791

KOKSVERE VESKI

JAHVATAME EESTI MULLAS KASVANUD VILJA. Koksvere Veski toodab eestimaisest toorainest teraviljatooteid – jahud, helbed, kruubid ja mannad.

OÜ Koksvere Veski info@koksvere.ee

tel 5646 7286 koksvere.ee N r 49

•

7. D E T S E M B E R 2 0 2 3