Issuu

TööSTUS

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Oktoober 2026

Metallmööbel sinu koju, kontorisse ja tööruumidesse võta Laomaailmast! Laomaailm Tänassilma

Laomaailm Kassisilma

Linamäe 2, Tänassilma küla +372 659 3030

Kassisilma 4, Räni alevik +372 659 3030

SISSEJUHATUS

Kasvuvõimalus ebakindluse varjus Eesti tööstussektorist saabuvad sig naalid on üle pikema aja taas ettevaat likult julgustavad. Pärast kuudepikkust langust näitas töötlev tööstus suvel jäl le kasvu ja ettevõtjate ootused tuleviku suhtes on muutumas kindlamaks. Tel limuste järkjärguline taastumine ja riigi avatavad uued toetusmeetmed – olgu suurinvesteeringuteks, küberturbeks või kaitsetööstuse edendamiseks – an navad sektori arengule vajalikku tuge. Kuid iga kasvuvõimalus seab meie ette uued praktilised katsumused. Tööstuse taastumine ja tehnoloogili ne hüpe eeldavad kaht põhilist alus tala: ette nähtavat ning taskukohast energiat ja õigete oskustega inimesi.

Energiasektoris seisame aga mur rangulisel teelõigul. Taastuvenergia kiirema arengu seiskumine ja biogaasi jaamade rajajate kõhklused näitavad selgelt, et kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad investeeringud vajavad riigilt pikemat ning selgemat visiooni. Ilma energeetilise kindlus tundeta on raske hoida tööstuse kon kurentsivõimet, olgu tegemist uute rohegaasijaamade või traditsioonili sema tootmisega. Sama teravalt pigistab tööjõuturg. Tööpakkumiste arv kasvab ja auto matiseerimine muudab töö sisu kee rukamaks, kuid vajalike teadmistega spetsialiste on turult üha raskem leida.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Sigrid Aunap Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg

Lahendus peitub julguses panustada töötajate kohapealsesse väljaõppesse ja oskuste ümberkujundamisse. Tähtis on tagada, et suvine kasvu märk ei jääks vaid ajutiseks sähva tuseks, vaid kujuneks pikaajaliseks edulooks – selleks tuleb astuda õigeid samme juba täna. Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

ERINEVATE KOORMAKATETE VALMISTAMINE JA REMONT 29 AASTAT KOGEMUST

Betooni 11, Tallinn • koormakate@koormakate.ee • tel: 5697 2360

ENERGEETIKA

Energiaturu ülevaade:

Eesti elektrihind tõusis augustis kallima importelektri tõttu

Foto: Pexels

Kui augusti lõpp toob tavaliselt energiaturgudele sügisele omased trendid, siis möödunud august veel suve lõppemise märke ei näidanud. Päikeseenergia tootmine moodustas jätkuvalt märkimisväärse osa Baltimaades tarbitud energiast, samal ajal kui tuuleenergia saadavus ja imporditingimused kujundasid peamiselt õhtutundide hinna. Tekst: Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse vanemanalüütik

esti keskmiseks elektri börsi hinnaks oli 5,9 senti/kWh, mis oli ligikaudu kolmandiku võrra kõrgem kui juulis (4,4 senti/kWh), kuid enam kui viiendiku võrra madalam kui 2025. aasta augustis (7,7 senti/kWh). Lätis ja Leedus oli keskmine hind ligi kaudu 8 senti/kWh. Võrreldes juuliga vedasid au gustis hinnatõusu peamiselt kohali kud tootmistingimused ja kõrgemad hinnad Soomes, kus elektri keskmine hind ulatus 4,1 sendini/kWh ( juulis 1,5 senti/kWh). Kuivõrd importelek

ter moodustas Eesti tarbimisest kol mandiku, kandus Soome hinnatõus ka Eestisse.

Päikese- ja tuuleenergia tootmine saavutas kõigi aegade kõrgeima taseme, kuid hinnad ei olnud siiski madalamad – miks?

Tänavu suvel toodeti Baltimaades re kordilises koguses päikese- ja tuule energiat. Juunist augustini toodeti Baltikumis veidi üle 3,6 TWh päikeseja tuuleenergiat, mis oli 43,0% rohkem kui 2025. aastal (2,5 TWh). Ligikaudu

kolmveerand kasvust tuli päikese energiast. Leedu päikeseenergia tootmine suurenes 56,4%, samas kui suurima suhtelise kasvu tegi läbi Läti, kus päi keseenergia tootmine enam kui kahe kordistus võrreldes eelmise aastaga. Eestis kasvas päikeseenergia tootmi ne seevastu tagasihoidlikumalt, 3,4%. Ka tuuleenergia tootmise kasvu vedas peamiselt Leedu, kus kohalik toodang suurenes 26,9%. Vaatamata tugevale taastuvenergia mahu kasvule oli Baltimaade keskmi ne elektrihind suvekuudel (juunist au gustini) ligikaudu 34,0% kõrgem kui aasta varem, tõustes 5,5 sendilt/kWh 7,4 sendile/kWh. Peamine põhjus peitub Eesti-Läti vahelise elektriühenduse võimsu se piirangutes. Kuna ühenduse võim sust vähendati mõnel perioodil enam kui poole võrra, jäi soodsam Soome elekter suuremas mahus Eestissse. 5

SAKSA KVALITEET Toodetud Saksamaal

LAI TOOTEVALIK – TÕSTUKID JA LAORIIULID

• Vastukaalutõstukid • Virnastajad • Aluseteisaldajad • Komplekteerijad • VNA tõstukid • Vedukid • Lao- ja tootmistarvikud ning lisalahendused

• Kasutajamugavus • Kõrge töökindlus • Maksimaalne ohutus • Efektiivsus RENT MÜÜK HOOLDUS REMONT

Töökindlus määrab tulemuse Ametlik Jungheinrich esindus Eestis Esindused Tallinnas ja Tartus, teenindus üle Eesti

ÜLE 30 AASTA KOGEMUST

info@agrovaru.ee | Tel 633 9290 www.agrovaru.ee

ENERGEETIKA

Seetõttu jõudis Põhjamaade soodsam elekter Lätti ja Leetu väiksemas ma hus, mis kergitas ka sealset hinnataset. Teine põhjus peitub eelkõige Balti maade hüdroenergiatoodangu vähe nemises. Kui 2025. aasta suvel kattis kohalik hüdroenergia ligi 18% Baltikumi nõudlusest, siis tänavu vaid 6%. Mul lu suvekuudel toodeti Baltikumis 86% rohkem hüdroenergiat, mis aitas õh tuseid tipuhindu oluliselt vähendada.

18 16 14 12 s/kWh

Maagaasil on Euroopa elektriturul jätkuvalt oluline roll, sest gaasielektrijaamad määravad sageli turu piirhinna tundidel, kui odavamast tootmisest ei piisa.

Augusti hinnatase oli mullusest madalam, kuid eelmise kuuga võrreldes kõrgem (2025 vs. 2026)

8 6 4 2 0 1

2025

2026

Päikese- ja tuuleenergia toodangu muutus Baltikumis (2025 vs. 2026) 2500 2000

Globaalsed tooraineturud viitavad kõrgematele hindadele

1500 GWh

Iraani sõja tõttu on ülemaailmsed gaasih innad võrreldes aastataguse ajaga 130% kõrgemad. Tarnehäired on viinud turult suure osa Katari LNG (veeldatud maagaasi) pakkumisest ajal, mil Euroopa gaasivarude tase on juba niigi madal. Maagaasil on Euroopa elektriturul jätkuvalt oluline roll, sest gaasielektri jaamad määravad sageli turu p iirhinna

1000 500 0

Päikesetoodang 2025

Päikesetoodang 2026 Estonia

Latvia

Tuuletoodang 2025

Tuuletoodang 2026

Lithuania

Eesti Energia strateegia 2030+ Eesti Energia nõukogu kinnitas kontserni strateegia aastani 2030 ja sellele järgnevaks perioodiks. Kontserni eesmärk on tagada kindel ja konkurentsivõimeline energiavarustus ning pöörata energiaüleminek ärikasvuks.

Foto: Pexels

Selle saavutamiseks keskendub kontsern kasvava elektrinõudluse teenindami sele, tasakaalus energiavarade portfelli arendamisele ning investeerimisvõime kuse tugevdamisele, et olla valmis tegema tulevikus vajalikke investeeringuid. „Eesti Energia ülesanne on anda inimestele ja ettevõtetele kindlus, et energia on olemas, kättesaadav ja konkurentsivõimelise hinnaga. Investee ringud suuname projektidesse, kus näeme pikaajalist väärtust nii kliendile, Eesti energiajulgeolekule kui ka ettevõttele. Uute tootmisvõimsuste puhul peab investeering olema majanduslikult tasuv ning vajadusel peab selle tulu kindlus olema tagatud sobivate meetmetega,“ kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko. Energiaturgu kujundavad järgmisel kümnendil elektrifitseerimine, taastuv energia kiire lisandumine ning sellest tulenev elektrihinna suurem volatiilsus. Taastuvenergia toodang sõltub ilmast ning seetõttu vahelduvad turul senisest enam väga madala ja kõrge hinnaga perioodid. See suurendab vajadust juhita vate tootmisvõimsuste, salvestuse, paindlikkuslahenduste ja töökindla elektri võrgu järele, et elekter oleks olemas ka siis, kui taastuvenergiat parasjagu napib. 7

ENERGEETIKA

Iraani sõja tõttu on ülemaailmsed gaasihinnad võrreldes aastataguse ajaga 130% kõrgemad. just nendel tundidel, kui odavamast tootmisest ei piisa. Seetõttu mõjutab gaasi hind ka Eesti elektrihinda isegi siis, kui Eestis endas toodetakse gaa sist suhteliselt vähe elektrit. Mida kal lim on gaas või mida pingelisem on gaasiturg, seda suurem on tõenäosus, et see kandub edasi ka elektri hulgi hindadesse. Lisaks on tõusnud CO 2 kvoodi hind. See tähendab kõrgemaid toot miskulusid just fossiilkütuseid kasu tavatele elektrijaamadele ja omakorda kõrgemaid elektri tipuhindu. Olukorrale lisab ebakindlust ka

Foto: Pexels

Põhjamaade hüdroreservuaaride era kordselt madal täituvus. Näiteks Norra veehoidlate täituvus on sügise eel 30 aasta madalaim. Ilma erakordselt vih mase sügiseta on suur tõenäosus, et Põhjamaade elektrihinnad ühtivad Mandri-Euroopa turu kõrgema hinna tasemega. Selle tõttu võivad Põhjamaa

de kõrgemad elektrihinnad kanduda neljandas kvartalis ja talvekuudel ka Baltikumi. Üldine elektrihinna välja vaade sõltub endiselt suurel määral ilmastikust, eelkõige tuuleoludest, sü gisestest sademetest ja talvistest tem peratuuridest, kuid eeltoodud tegurite tõttu on hinnatõusu risk selgelt kõr gem kui aasta tagasi.

Taastuvenergia areng Eestis on seiskunud ja vajab uut hoogu Taastuvenergia Koja avaldatud aastaraamat toob murekohana esile paigalseisu elektritootmise investeeringutes: 2025. aastal ei liitunud elektrivõrguga ühtegi uut tuuleparki ja ka sel aastal seda ei juhtu. Transpordisektoris on taastuvkütuste osakaal võrrel des 2020. aastaga langenud pea neljandiku ja elektri sõidukeid ostetakse kohalikul turul endiselt kordades vähem kui Euroopas keskmiselt. Soojuse ja jahutuse sektoris on olukord kõige parem tänu kaugenergia ettevõtete investeeringutele taastuvenergial põhineva tesse tootmisseadmetesse, kuid edasiseks kasvuks on vaja täiendavaid meetmeid. Taastuvenergia osakaal Eesti energiatarbimises on jõudnud 38%-ni, mis asetab Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses kuuendale kohale. Kõrge koha kindlustavad investeeringud soojusmajanduses, kus näitame eeskuju ülejäänud Euroopale, samas kui elektritootmises oleme endiselt mahajääjate seas. 2025. aastal lisandus Eesti elektrivõrku 105 MW päikeseenergia tootmisvõimsust, kuid uusi tuuleparke ei rajatud ega rajata ka sel aastal. Samas on väga kiiresti kasvanud salvestuse roll. Elektrisalvestus on pärast Venemaa elektrivõrgust desünk roniseerimist muutunud elektrivõrgu töökindluse tagamise hädavajalikuks osaks ning mõjutab aina rohkem ka elektri börsihinda. Akutehnoloogia odavnemine on toonud kaa sa mahukad investeeringud elektrisalvestusturul. „Maailmas üha suurenevate geopoliitiliste pingete tõttu, mis mõjutavad otseselt fossiilkütuste kättesaadavust ja hinda, on Eesti ja kogu Euroopa energiapoliitika lähi

aastate suurim väljakutse energiasõltuvuse vähendamine. Selleks on vaja rajada nii uusi tuuleparke kui ka salvestusja reservvõimsusi. Mida rohkem suudame toota elektrit odava muutuvkuluga taastuvatest allikatest, seda vähem on tunde, mil peame sõltuma kallist reservtootmisest või impordist,“ kommenteeris Taastuvenergia Koja juhataja Silver Sillak. Taastuvkütuste osakaal transpordis on võrreldes 2020. aastaga langenud ligi veerandi võrra ning elektri autode kasutuselevõtt on endiselt tagasihoidlik: 2025. aasta esimesel poolel moodustasid täiselektrilised autod Eestis umbes 7% uute autode müügist, samal ajal kui Euroopas oli vastav näitaja ligi 18%. Transpordi elektrifit seerimine ja taastuvkütuste kasutuselevõtt ei ole Eestis seni soovitud tempos edenenud ning edasine areng vajab toetavat poliitikat ja sihipäraseid meetmeid. Hormuzi väi na kriis on näidanud, et kohalikule taastuvenergiale üle minek on ka transpordisektoris üha mõistlikum ja taskuko hasem alternatiiv imporditud fossiilkütustest sõltumisele. Soojusmajanduses püsib taastuvenergia osakaal sta biilsena tänu kohaliku hakkepuidu ulatuslikule kasutami sele kaugküttes ja uute tehnoloogiate lisandumisele. Näi teks avas Utilitas 2025. aastal Väo energiakompleksi juures Eesti suurima soojussalvesti ning Paljasaares algasid reoja merevee soojuspumbajaama ehitustööd. Soojustootja te investeeringuid on seni soodustanud stabiilne regulat sioon ja toetavad poliitikameetmed, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest, ning nende jätkumine on vajalik. Allikas: Eesti Taastuvenergia Koda

TÖÖJÕUD

Tööjõud sektoris: töökohti tuleb

juurde, kuid sobivaid töötajaid napib

Toimetas: Sigrid Aunap / Fotod: Pexels

uigi sektori tööturg on aktiiv ne, leiab ligi kaks kolmandikku ettevõtetest, et sobivate töö tajate leidmist takistab kandidaatide ebapiisav kvalifikatsioon. „Ettevõtted investeerivad kasvu nimel järjest roh kem automatiseerimisse ja digitalisee rimisse, kuid plaanide elluviimiseks on vaja tehnilise ettevalmistusega inimesi. Just selliste töötajate leidmine valmis tab ettevõtetele praegu peavalu,“ rää kis Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

Kõige enam tuntakse puudust erialaoskustega töötajatest

Sel aastal juba 15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuringu andme tel prognoosivad ettevõtted tänavu seks töötajate arvu kasvuks keskmiselt 2,2%. Palka plaanib tõsta kolm nel

pust 20% ja tootearenduse spetsialistide puudust 17% vastanutest. Vaid 12% ettevõtetest märkis, et neil ei ole spetsialistide leidmi sega probleeme.

o: Swedbank Fot

39% Eesti tööstusettevõtetest kavatseb tänavu töötajate arvu suurendada, kuid kasvuplaanide elluviimist raskendab vajalike oskustega inimeste nappus, selgub Swedbanki tööstusuuringust. Ka tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et tööstus- ja tootmissektorist on saanud üks Eesti tööturu taastumise vedureid: tänavu esimeses kvartalis kasvas sektori tööpakkumiste arv mullusega võrreldes üle 15%.

Kandidaate on, kuid mitte igale ametikohale

Tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et töös tus- ja tootmissektor on olnud üks Eesti viimaste aastate aktiivsemaid värbajaid: kahe aastaga on tööpakku miste arv sektoris kasvanud ligi kol mandiku. Suuremate tegevusalade võrdluses on see üks kiiremaid kasvu temposid. CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul ei tähenda tööpakku miste arvu kasv aga seda, et konku rents oleks ametikohtadel ühesugune. „Sektori sees on pilt väga erinev. Liht samatele tootmistöödele kandideeri jaid jagub, kuid tehnilisemate rollide täitmine on tööandjate jaoks märk sa keerulisem,“ kommenteeris ta. „Näiteks tootmistöölise kohale kan dideerib keskmiselt 125, aga seadme operaatoriks 72 inimest. See näitab, et paljude tootmistööde vastu on huvi jätkuvalt suur.“

Raul Kirsimäe

jandikku vastanutest ja keskmi ne palgatõusu ootus ulatub 3,7%-ni. Võtmetöötajate värbamist ja suutlik kust neid hoida peetakse seejuures üha tundlikumaks teemaks: äririski na näeb seda uuringu järgi üle poole tööstusettevõtetest.

Palka plaanib tõsta kolm neljandikku vastanutest ja keskmine palgatõusu ootus ulatub 3,7%-ni. Kõige rohkem tuntakse puudust valdkonna erialaoskustega töötaja test – seda tõi esile 47% ettevõtetest. Masinaoperaatorite puudust nime tas 37%, tootmistehnoloogide nap

TÖÖJÕUD

Kõige keerulisem on täita ameti kohti, kus on vaja tehnilist arusaamist, iseseisvalt probleemide lahendamise oskust ja tootmiskeskkonna tundmist. „Eriti teravalt tuntakse puudust meh hatroonikutest, tootmisinseneridest, automaatikutest, kvaliteedijuhtidest, hooldustehnikutest ja teistest tehni liste teadmistega spetsialistidest,“ üt les Auväärt.

Kõige rohkem tuntakse puudust valdkonna erialaoskustega töötajatest – seda tõi esile 47% ettevõtetest. Ent väga sageli on tööandjad val mis inimest ka ise välja õpetama, kui kandidaadil on õige suhtumine, õppi misvõime ja motivatsioon. „See on üks olulisemaid muutusi pakkumistes. Pal jud tootmisettevõtted püüavad vä hendada sektori sisenemisbarjääri ja rõhutavad töökuulutustes üha sage damini kohapealset väljaõpet, stabiilset töösuhet, toetavat meeskonda ja konku rentsivõimelist töötasu,“ märkis Auväärt.

Tehnoloogia muudab töö sisu

Kirsimäe sõnul mõjutavad tööturu vajadusi otseselt ka ettevõtete inves teerimisplaanid. Swedbanki uuringust selgub, et tööstusettevõtetes on prae gu automatiseeritud keskmiselt 34% ja digitaliseeritud 43% protsessidest. 12

Järgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti ja masinõppe lahendus tesse investeerida aga juba üle poole uuringus osalenud ettevõtetest. CVKeskus.ee andmetel on muutust märgata ka töökuulutustes. Auväärti sõnul on automaatika, mehhatroonika ja robootikaga seotud ametinimetus te osakaal viimase kümne aasta jook sul kolmekordistunud. „See näitab, et tööstuse tööjõuvajadus ei kasva ainult mahus, vaid muutub ka sisult keeruka maks,“ sõnas ta. Kirsimäe toonitas samuti, et au tomatiseerimine ja digitaliseerimine ei vähenda vajadust inimeste järele. „Muutuvad hoopis teadmised ja os kused, mida töötajatelt oodatakse. Ja kui vajalike oskustega inimesi on tu rul vähe, tuleb ettevõtetel panustada väljaõppesse ja töötajate arengusse. Lõpuks sõltub tehnoloogiainvestee ringute mõju sellest, kas ettevõttel on inimesed, kes suudavad neid võimalusi rakendada,“ märkis Kirsimäe. Tööstuses ei ole küsimus enam lihtsalt töökohtade arvus, vaid sel les, milliseid oskusi töö tegija kaasa toob. „Uute tehnoloogiate kasutusele võtmise tulemusena väheneb lihtsa mate töörollide osakaal, kuid kasvab nõudlus inimeste järele, kes oskavad tehnoloogiat rakendada või tahavad seda õppida. Nende oskuste eest ol lakse valmis maksma keskmisest kõr gemat palka,“ lisas Kirsimäe. Allikas: Swedbanki tööstusuuring 2026

Liiga spetsiifilised nõudmised pikendavad värbamist Kuigi tööstusettevõtted kurdavad sobivate töötajate nappuse üle, ei ole värbamisekspertide hinnangul Eesti tööturul peamiseks takistuseks mitte kandidaatide puudus, vaid tööandjate üha kitsamalt piiritletud ootused. Tööandjad eelistavad sageli kandi daate, kellel on lisaks nõutavatele oskustele ka konkreetne valdkond lik kogemus ja kes oleksid valmis tööle asuma kohe ilma pikema väljaõppeta. Eriti terav on olukord tootmis-, logistika- ja tehnikavald konnas, kus nõutakse praktiliste oskuste ning kogemuste kombinat siooni, mida turult kiiresti leida on keeruline. Valmis spetsialisti otsimine muudab aga värbamisprotsessi põhjendamatult kalliks ja kurnab pikalt täitmata ametikohtade tõttu olemasolevat meeskonda. Töö andjatel tasuks lähenemist muuta: hinnata konkreetse valdkondliku kogemuse asemel kandidaatide üldisemaid oskusi, õppimisvõimet ja pikaajalist potentsiaali. Ettevõtted, kes on valmis panustama töötaja kohapealsesse arengusse, täidavad kriitilised ametikohad märgatavalt kiiremini ja väiksema kuluga.

Metallmööbli valmistamine aastast 2007

Lõikame kiirelt ja kvaliteetselt teie torusid ja profiile!

PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm ) ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm) ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )

• HOTELLIMÖÖBEL TEHNILINE INFO:

• KOOLIMÖÖBEL

• 3D-lõikepea 45° • Nelikanttorud 10 × 10 mm – 220 × 220 mm • Ümartorud 10–240 mm • Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm • Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm • Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile

• KODUMÖÖBEL • VÄLIMÖÖBEL • TÖÖSTUSMÖÖBEL

Avolux OÜ Gaasi 6A, Tallinn 13816 avolux@avolux.ee www.avolux.ee

ENEFIT INDUSTRY

Enefit Industry avas uue õlitehase Enefit 280-2 Enefit Industry avas augusti lõpus Auveres Enefit 280-2 õlitehase, mis on käivitamisprotsessi käigus jõudnud kavandatud tootmisvõimsuseni. Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Jarek Jõepera, Enefit Industry

prillikuus esimese koguse põ levkiviõli tootnud tehas on praeguseks tootnud 15 000 tonni põlevkiviõli ja ettevõtte ees märk on jõuda sügise jooksul stabiil se tootmisrežiimini täisvõimsusel. Enefit Industry juhatuse esi mees Lauri Karp ütles õlitehase ava misel, et Enefit 280-2 käivitamisega jõuab lõpusirgele ettevõtte pikaajaline suurinvesteeringute programm õli tootmise mahu ja tõhususe suuren damiseks, mis võimaldab järgmisena seada fookuse ettevõtte konkurentsi võime parandamisele rahvusvahelisel turul. „Õlitehas Enefit 280-2 käivitami ne on jõudnud olulise verstapostini: oleme tõestanud tehase võimekust töötada kavandatud tootmisvõim susel. Nüüd keskendume sellele, et saavutada sügise jooksul stabiilne ja töökindel tootmine,“ lausus Karp.

Ligi 250 000 tonni põlevkiviõli aastas

Enef it Industry õlitehaste pea mine toodang on madala väävlisisaldusega õli, mis eksporditakse rahvusvahelisele turule laevakütus te komponendiks. Stabiilsel toot misvõimsusel toodab Enefit 280-2 õlitehas aastas ligi 250 000 tonni põ levkiviõli. „Kohalik vedelkütuste tootmine on väärtus nii tava- kui ka kriisiolu korras. Enefiti õlitehastes toodetav põlevkiviõli on maailmaturul hinna tud toode, mis aitab säilitada Eesti ainulaadset positsiooni Euroopa Lii du väikseima energiaimpordisõltuvu

sega riigina ning meil ebastabiilseks muutunud maailmas kriisideks pare mini valmis olla,“ ütles Karp.

Efektiivne tehnoloogia kasvatab kogutoodangut

Enefit 280-2 kasutab Enefit 280 teh noloogiat, mis võimaldab kasutada tootmises kogu kaevandatud põlev kivi, sealhulgas peenpõlevkivi. Lisaks põlevkiviõlile toodab tehas kõrge kütteväärtusega uttegaasi, mida ka sutatakse energiatootmises. Selline integreeritud tootmine võimaldab ka

sutada põlevkivis sisalduvat energiat võimalikult efektiivselt. Uus tehas täiendab Auveres juba töötavaid Enefit 140 ja Enefit 2801 õlitehaseid ning suurendab Enefit Industry vedelkütuste tootmisvõi mekust. Enefit 280-2 käivitumisega prognoosib Enefit Industry too ta selle aasta lõpuks kokku 100 000 tonni põlevkiviõli. Koos Enefit 140 ja Enefit 280-1 õlitehastega ulatub ettevõtte maksimaalne aastane põ levkiviõli tootmisvõimekus 700 000 tonnini.

HEA TEADA: Enefit 280-2 õlitehase investeering otsustati 2020. aasta kevadel ja tehase ehitus algas 2021. aastal. Investeeringu kogumaht ulatub üle 380 miljoni euro ja tehas annab tööd ligikaudu 150 inimesele. Uus tehas kasvatab Enefit Industry aastase tootmisvõimekuse 700 000 tonnini, tugevdades Eesti positsiooni Euroopa Liidu väikseima energiaimpordisõltuvusega riigina. Integreeritud Enefit 280 tehnoloogia väärindab kogu kaevandatud põlev kivi viimse grammini, tootes lisaks vedelkütustele ka väärtuslikku uttegaasi energiatootmiseks.

SB KESKKÜTTESEADMED

ÜKS SÜDA, mitu erinevat võimalust Paar aastat tagasi töötasime välja uue kuumaõhupuhuri PC250. Tegemist on täisautomaatse seadmega, mis võimaldab toota pelletitest soojusenergiat seal, kus vesikeskkütte rajamine pole mõttekas: ajutised ehitised, näitusehallid, ehitusjärgus hooned, spordihallid. Seda loetelu võiks jätkata.

ons t r u e e r i s i m e o m a s e a d me nii, et ta oleks ilmastiku kindel, hästi transporditav ja lihtsalt kasutatav. Lisaks on kõik meie seadmed üle interneti ühendatud meie serveriga. See võimaldab operatiivselt reageerida kõigile ette tulevatele prob leemidele, jälgida põleti tööd ja vaja dusel seadistada. Selgus, et see ei ole ainus vald kond, kus PC250 kasutada. Tänu meie heade koostööpartnerite ja klientide vajaduste tundmaõppi misele oleme praeguseks töötanud välja kolm erinevat versiooni meie esialgsest kuumaõhupuhurist: PC250 Outdoor – see on kõi ge lähemal meie esialgu välja tööta tud seadmele. Ta on ilmastikukindel, transporditav ja varustatud pneumaa tilise pelletite etteandesüsteemiga. Võib töötada nii lumes, vihmas kui ka päikesepaistes. PC250 Indoor – see on lihtsam ja odavam variant ning mõeldud kasutamiseks statsionaarselt sise ruumis. Ta on automaatselt töötav, aga pole kergelt transporditav. Pel letite etteandesüsteem on lihtsam ja teda on võimalik ühendada sooja õhutorustikuga, et kütta ühtlaselt näiteks tööstusettevõtete tootmis hooneid. PC250 Oven – see on eriline ja väga spetsiifilise kasutusalaga soojaõhu puhur. Ta on ette nähtud tööta ma väga kõrgetel temperatuuridel ja

SB KESKKÜTTESEADMED

eelkõige mõeldud pulbervärvimis kambrite kütmiseks. Masinaehituses laialdaselt kasutatav pulbervärvimine nõuab värvi kinnistamise järeltöötlust temperatuuril 200 °C. PC250 Oven suudab tagada sellise temperatuuri ga kuuma õhku. Loomulikult ei keela keegi kasutada seda ka pagariahjude kütmiseks.

Kõigi nende seadmete südameks on roostevabast terasest soojusvaheti koos pelletipõletiga PV250. Kõik põhi funktsioonid on neil samad: nad on varustatud soojusvaheti pneumo puhastusega, mis hoiab soojusvahe ti puhta ja efektiivsena. Tuhaärastuse ja eraldi tuhakonteineriga, tänu mil lele on hooldusvajadus viidud miini

mumini. Põleti PV250 on varustatud kõigega, mis tagab puhta ja efektiiv se põlemise. Kontrollitakse nii kütuse kui ka põlemisõhu koguseid, alarõhku koldes ja põleti võimsust. Põleti suu dab kiiresti reageerida nõudluse muu tusele ja on moduleeritav väga suures ulatuses – 70–250 kW-ni. Ükskõik millise PC250 kasuks ot sustate, olete saanud suurepärase masina, mis töötab puhtalt ja auto maatselt, reageerib teie vajaduste muutumisele erksalt ning mis peaasi – töötab kaua.

Tulge ja vaadake, sest oma silm on kuningas.

TOETUSED

Uued toetused: riik avab rahavoo suurinvesteeringutele, küberturbele ja kaitsetööstusele Eesti tööstussektori konkurentsivõime, julgeoleku ja tegevuskindluse tagamine nõuab pidevaid investeeringuid. Riik ja eri sihtasutused pakuvad ettevõtjatele tuge kohanemiseks karmistunud nõuetega, tootmise laiendamiseks ning julgeolekukriisides toimetulekuks. Toome teieni ülevaatliku valiku praegu ja lähiajal tööstussektorile avanevatest olulisematest toetusmeetmetest. Tekst: Sigrid Aunap / Fotod: Pexels

Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3000 x 6000 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead

Moduleston OÜ | Kesk tee 32-15, Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Mob 5347 4965 | info@moduleston.ee | www.vesilõikus.eu

TOETUSED

Suurinvesteeringute toetus muutus kättesaadavamaks

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) muu davad suuremahuliste investee ringute toetuse tingimusi, et tuua Eestisse uusi tööstusprojekte. Mini maalne investeeringusumma lange tatakse seniselt 100 miljonilt eurolt 70 miljonile eurole. Eelisarendata vate projektide lävend algab edas pidi 35 miljonist ja kaitsetööstuses 20 miljonist eurost. Muudatuse eesmärk on tuua Eestisse kõrgema lisandväärtu sega töökohti ja muuta meede kättesaadavaks ka väiksemate le, kuid riigi jaoks strateegilis tele projektidele. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõ hutas, et lävendite langetamine annab investoritele kindluse va lida oma järgmise tehase või toot misliini asukohaks just Eesti. Olulise täiendusena lisati eelis arendatavate projektide hulka toidu tööstus, mida peetakse kriitiliseks

toidujulgeoleku tagamisel. Lisaks käsitatakse eelisarendatavatena netonulltehnoloogiate tootmist, ener giamahuka tööstuse dekarboniseeri mist, kriitiliste toormete töötlemist ja ringlussevõttu ning süva- ja biotehno loogiaid. Paralleelselt investeeringumahu vähendamisega kukkus nõutav uute

töökohtade arv 30-lt 20-le. Toetus määrad säilivad: Harjumaal kuni 10% ja teistes maakondades kuni 15% pro jekti mahust, kusjuures maksimaalne toetussumma on 20 miljonit eurot ühe investeeringu kohta.

Ukraina kaitsejõudude toetusmeede toob tellimused Eesti tööstusse

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avas 2027. aasta toetusmeetme, mille kaudu saavad Eestis tegutsevad ettevõtted pakkuda Ukraina kaitse jõududele kriisi- ja sõjaolukorras ka sutatavaid tooteid ning teenuseid. Meede suunab kaitseabi vahen deid otse kodumaise tööstuse arengusse. Kaitseministeeriumi kaitse tööstuse ja innovatsiooni ase kantsler Siim Sukles selgitas, et Eesti järgib põhimõtet suu nata Ukraina toetamisse vähe malt 0,25% SKT-st ning valdav osa sellest abist jõuab kohalikku kaitse tööstusesse. Toetatavad tooted ja tee nused peavad olema varasemalt välja

TOETUSED

ja geoloogiliste mälestiste korrasta mist, geoparkide rajamist ning en diste mäetööstusalade kujundamist vaba aja veetmise aladeks. Maapõue projektides on võimalik maksimaal selt taaskasutada sekundaarseid toormeid, kaevandamisjäätmeid ja karjääride sõelmeid. Maapõuetege vustele saavad toetust küsida nii äri ühingud, mittetulundusühingud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad.

arendatud ja turustatud ning nende tootmisp rotsessist peab vähemalt 40% toimuma Eestis. Eelnevate aastatega võrreldes on toote või tootekomplekti maksimaal ne koguhind langetatud 50 miljo nilt eurolt 15 miljonile eurole. RKIK-i peadirektori asetäitja hangete vald konnas Asko Kivinuki sõnul võimal dab see muudatus suuremal hulgal Eesti kaitsetööstusettevõtetel ja too detel valituks osutuda.

Lävendite langetamine annab rohkematele investoritele, sealhulgas kaitse- ja toidutööstusele, võimaluse oma plaanid Eestis ellu viia. Küberturbe taseme tõstmiseks antakse 2,6 miljonit eurot

Seoses tänavu jõustunud küber turvalisuse seaduse muudatuste ga laienes nende ettevõtete ring, kes peavad täitma kõrgendatud turva nõudeid. EIS avas 2,6 miljoni euro suu ruse kogueelarvega toetusmeetme, et aidata nõuete alla sattunud organisat sioonidel finantskoormust leevendada. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul ei jäeta ettevõtjaid kar 20

mistunud seaduse täitmisel üksi, kuna küberrünnakud ohustavad ot seselt majanduse töökindlust. EIS-i juhatuse liige Evert Rööpson lisas, et küberturve on saanud ettevõtete usal dusväärsuse ja konkurentsivõime la hutamatuks osaks. Toetust antakse kahes taotlus voorus ja taotleda saab jooksvalt. Esmalt on küberturbe teekaardi koos tamiseks ette nähtud 5000 euro suu rune kindlasummaline toetus. Selle alusel saab teises etapis taotleda kuni 100 000 eurot küberturbe arendus tegevuste elluviimiseks ning kuni 20 000 eurot nende auditeerimiseks projekti kohta, kusjuures toetusmäär on mõlema tegevuse puhul kuni 50%. Toetust saavad taotleda juriidilised isikud, kes kuuluvad seaduse alusel sihtrühma ja on täitnud Riigi Info süsteemi Ameti teavitamiskohustuse. Tegemist on justiits- ja digiministee riumi meetmega, mida rahastatakse riigieelarve vahenditest.

Ringmajanduse ja maapõue tegevuste toetusmeede

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas ringmajanduse programmi taotlusvooru kogueelarvega 219 643 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2026 kell 17.00. Toetust saavad taotleda kohali kud omavalitsused ohtlike jäätme te kogumisringide korraldamiseks. Lisaks toetatakse maapõue vald konna tegevusi, näiteks paljandite

Küberrünnakud ohustavad otseselt majanduse töökindlust – küberturve on saanud ettevõtete usaldusväärsuse ja konkurentsivõime lahutamatuks osaks. Noor alustav põllumajandus tootja saab investeeringuks kuni 100 000 eurot

Põllumajandusliku tegevusega alus tavatele noortele ettevõtjatele avanes 30. septembril investeeringutoetuse taotlusvoor eelarvega 7 miljonit eu rot. Taotlusi saab e-PRIA kaudu esita da kuni 14. oktoobrini. To e t u s o n m õ e l d u d k u n i 40-aastastele (kaasa arvatud) alusta vatele ettevõtjatele ja FIE-dele, kes on valdkonnas tegutsenud vähem kui 24 kuud või kelle aastane müügitulu on jäänud alla 10 000 euro. Taotlejal peab olema põllumajandusharidus või ühe aastane töökogemus (mida saab vaja dusel omandada 30. juuniks 2029). Toetust antakse nõuetekohase äriplaani elluviimiseks, mis hõlmab põllumajanduslike toodete tootmi se alustamist või arendamist, samuti põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu osaluse või FIE kogu põllumajan dusettevõtte omandamist. Maksimaalne toetussumma on kuni 100 000 eurot ühe taotleja koh ta. Toetus makstakse välja kahes osas: 75% pärast taotluse rahulda mist ja 25% pärast äriplaani täielikku elluviimist. Vähemalt 50% toetusest tuleb suunata investeeringutesse ma teriaalsesse põhivarasse. PRIA teeb toetusotsused hiljemalt 8. veebrua riks 2027.

TÖÖSTUS NUMBRITES

Tööstus pöördus kasvule: kas tegu on

püsiva pöörde või ajutise leevendusega?

Eesti tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta juulis püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tootmise maht suurenes kõigis kolmes põhiharus: mäetööstuses 13,5%, energeetikas 16% ja kogu majanduse selgrooks olevas töötlevas tööstuses 1,1%. Tekst: Sigrid Aunap / Foto: Unsplash

TÖÖSTUS NUMBRITES

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi juulis välisturule 65,2%. Müük jooksevhindades kasvas aastaga 7,9%, kusjuures müük siseturule suurenes 8,6% ja ekspordiks 7,5%. Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juu lis võrreldes juuniga tööstuses kok ku 0,9% ja töötlevas tööstuses 0,2% rohkem. Energeetikas vedas 16% kasvu elektri tootmise suurenemi ne 9,6% ja soojuse tootmine 13,2% võrra. „Elektri tootmine kasvas pea miselt omatootmise tõttu, samal ajal kui import jäi eelmise aasta juuliga pea samale tasemele,“ märkis Kadarik.

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on töötleva tööstuse juulikuise kasvu üle põhjust rõõmustada, kuna tegu on majanduse suurima tööandja ja SKP-sse panustajaga. Viimati näh ti kuiseid kasvunumbreid jaanuaris. Samas hoiatab ta liiga põhjapanevate järelduste eest: „Eesti on väikese ma jandusega riik, kus üks või mõni suur

b k

Raul Eamets: energiahinnad ja julgeolekukriisid suunavad turult tulevaid signaale

Fo to :B

tatistikaameti juhtivanalüüti ku Riin Kadariku sõnul pöördus töötlev tööstus juulis pärast viie kuu pikkust vähenemist taas kasvule. „Tootmise suurenemisse panustas tu gevalt töötleva tööstuse kõige suurem haru puidutöötlemine, kus toodeti 10,8% rohkem kui eelmise aasta juu lis. Pea poole tegevusala kasvust an dis taimsest biomassist tahkekütuste tootmine. Samuti suurenes märkimis väärselt mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, kus maht kasvas 30,3% – seda eelkõige tõsteseadme te ja erimasinate tootmise tõttu,“ sel gitas Kadarik. Juulis kasvas tootmine kahel kol mandikul töötleva tööstuse tege vusaladel. Olulisematest harudest suurenes elektriseadmete tootmine 4% ning arvutite, elektroonika- ja op tikaseadmete tootmine 3%. Esimest korda sel aastal pöördus 1,5% kasvule ka toiduainete tootmine, kus viimati nähti positiivseid näitajaid 2025. aasta detsembris. Suurtest tegevusaladest jätkas aga kahanemist metalltoodete tootmine, vähenedes 0,9%.

Raul Eamets

Eesti on väikese majandusega riik, kus üks või mõni suurtehing või selle ärajäämine mõjutab tugevalt kogu sektori näitajaid.

tehing või selle ärajäämine mõjutab tugevalt kogu sektori näitajaid.“ Puidutööstuse ligi 11% kasvu taga näeb Eamets eelkõige energiasisen dite kallinemist maailmaturul. „Kuna gaasihinnad on Lähis-Idas toimu va sõja tõttu läinud üles, suureneb nõudlus alternatiivsete kütuste jä rele. Üheks alternatiiviks on pelle tid, mille tootmine vedaski kasvule kogu puidusektori. Kui tavaliselt pelletite hinnad suvel nõudluse vä henedes langesid, siis sel suvel seda ei juhtunud. Suure eksportnõudluse tõt tu võivad hinnad kütteperioodi alates veelgi tõusta,“ analüüsis ta. Te i s e h u v i t a v a f e n o m e n i na tõi Eamets välja toidutootmise ja elektrienergia müügi. Kuigi füüsilised tootmismahud kasvasid, olid müügi mahud aastatagusega võrreldes väik semad, mis viitab maailmaturu hindade langusele. Seevastu põlevkiviõli puhul toodeti füüsiliselt vähem, kuid müügi mahud hüppasid 33%, mida toetasid Hormuzi kriisist tingitud kõrged nafta hinnad. „Kokkuvõttes on hea meel nenti

Fo to :

TÖÖSTUS NUMBRITES

n aa

Len us

sm e

da, et töötlev tööstus tasapisi toibub ja hakkab jalgu alla võtma. Loodame, et sügisel ei löö neid jalgu alt kasva vad energiakulud. Vähemasti meie ekspordipartneritel läheb suhteliselt hästi, seega on lootust positiivse trendi jätkumiseks,“ märkis Eamets.

Lenno Uusküla: pikaajaline läbimurre eeldab struktuurset muutust

Lenno Uusküla

Töötleva tööstuse väljavaade on jätkuvalt tihedalt seotud ümberstruktureeri misega.

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla osutab, et vaatamata juuli kuisele 1,1% kasvule püsivad tööstu se mahud tiputasemest endiselt kuni viiendiku võrra maas ning sektoris hõivatute arv on langenud kümnendi ku võrra. Uusküla sõnul annab teise kvar tali lisandväärtuse kasv märku alga vast struktuurimuutusest. „Töötleva tööstuse väljavaade on jätkuvalt tihe dalt seotud ümberstruktureerimisega. Paljude pikalt toodetud kaupade hin nad ei ole enam konkurentsivõimeli sed ning nende ettevõtete perspektiiv samamoodi jätkata on minimaalne. Peale tulevad uued tooted, sageli uu

TÖÖSTUS NUMBRITES

test ettevõtetest, mis hoiavad mahud stabiilsena,“ selgitas ta. Tulevikku vaadates näeb U usküla suurimat kasvupotentsiaali uutes strateegilistes suundades. „Märki misväärset kasvu saab töötlevast tööstusest lähiajal oodata ennekõi ke siis, kui suudetakse hakata toot ma selliseid kaupu, mille ostmisest on huvitatud Eesti ja Euroopa kaitsevägi, sest see on lähiaastate eelarveline prioriteet. Samuti on vaja toota strateegilisi tooteid, mida Eu roopa ega USA ei soovi enam H iinast soetada,“ rõhutas Uusküla.

:S to Fo

dba

Tõnu Mertsina: välisnõudlus ja efektiivsus toetavad taastumist

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi välja, et vaatamata vii mase aja nõrkadele tootmismahtudele on töötleva tööstuse loodud lisand väärtus näidanud viimased kaheksa kvartalit tugevat kasvu. Aasta esime sel poolel andis sektor veidi üle poole kogu majanduse kogulisandväärtusest. „Töötleva tööstuse kasvu on toe tanud paranenud välisnõudlus, mis

Tõnu Mertsina

Töötleva tööstuse kasvu on toetanud paranenud välisnõudlus, mis on lubanud kaupu rohkem eksportida.

on lubanud kaupu rohkem eksporti da. Ostujuhtide indeks näitab euroala kui terviku töötleva tööstuse olukorra paranemist. Prognoosime meie kau banduspartnerite majanduskasvu kiirenemist sel ja järgmisel aas tal, mis lubab oodata mõõduka ekspordik asvu jätkumist,“ rääkis Mertsina. Ta lisas, et Eesti tööstu settevõtete hinnangud tellimustele on paranenud ning nõudlust piirava tegurina nägevate ettevõtete osakaal langenud alla pikaajalise keskmise. Mertsina sõnul ei mõjuta eksporditellimuste kasv üksnes vahe tuid eksportijaid, vaid elavdab tarne ahela kaudu ka kodumaist nõudlust. Positiivse suundumusena tõi ta esile Eesti kaupade turuosa tõusu Euroopa Liidu impordis viimase kahe aasta jooksul ning tunnitootlikkuse kas vu. „Kuna töötleva tööstuse müügi tulu kasvab jooksevhindades kiiremini kui töötatud tunnid, on tunnitootlik kus juba ülemöödunud aastast kasva nud. Samas on tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes suurenenud,“ võttis Mertsina kokku.

Riietusruum

Müüme erinevaid metallmööblitooteid: • • • •

Riidekapid

metallist riidekapid firmade riietusruumi metallist bürookapid, rippfailikapid, kartoteegikapid, jooniste kapid metallist statsionaarsed ja liikuvad arhiiviriiulid metallist laoriiulid

Laoriiulid

Oleme müünud tooteid rohkem kui 28 aastat. Võta ühendust: timali@timali.ee tel 655 8472

Vaata lisa: timali.ee

Bürookapid

TEHNOLOOGIA

Biogaasijaamu ehitataks rohkem, kuid miljoniprojektid vajavad kindlamat tulevikku Eesti loomakasvatusettevõtete huvi biogaasi vastu on suur, sest sõnnikust energia tootmine lahendab korraga nii jäätme-, väetise- kui ka energiaküsimused. Enam kui 15 miljoni euro suurused investeeringud põrkuvad aga piiratud toetuste ja riikliku pikaajalise visiooni puudumisega. Saaremaal valminud Tahula biogaasijaam näitab samal ajal, kui kaugele on jaamade tehnoloogia jõudnud. Tekst: Juuli Nemvalts / Fotod: Alar Truu

apri Ehi tuse m üüg ijuhi M argus Väärsi sõnul on ettevõte osalenud viie bio gaasijaama rajamisel ja iga järgmise projektiga on kasvanud nii ehitaja te kui ka tellijate teadmised. „Tellijad on muutunud targemaks. Meil on viie biogaasijaama rajamise kogemus ja omandatud kogemused on ka meid arendanud – nii timmime iga järgmise jaama paremaks,“ räägib Väärsi. Tahula jaama investeering ületab 15 miljonit eurot ja seal kasutati Ees tis esimest korda Austria ettevõtte

AAT tehnoloogiat. Väärsi sõnul näita sid juba esimesed katsetused, et jaama toodangunäitajad ületavad seadmete tootja lubatud ja garanteeritud taset ning huvi järgmiste projektide vas tu on olemas, kuid nii suure investee ringu puhul saab määravaks rahastus. Toetusmeetmete raha on piiratud ja kui voorud kiiresti täituvad, ei tähenda valmis projekt ega sobiv tooraine veel seda, et ettevõttel õnnestub jaam ka rajada. Samal ajal vajavad kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad inves teeringud pikemat kindlust selles, mil

list rolli näeb riik biogaasil ja -metaanil Eesti tulevases energiatootmises. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on huvi sõnniku väärindamise vastu loomakasvatusettevõtetes ole mas, kuid oma biogaasijaama rajami ne käib enamikule põllumeestest üle jõu. Küsimus pole üksnes jaama mak sumuses, vaid ka selles, kas piirkon nas leidub piisavalt sobivat toorainet. „Tavapõllumees seda ilma toetusteta teha ei saa ja piirkonnas peab olema piisavalt sõnnikut, et jaam ennast õi gustaks,“ tõdeb Bulitko.

Hooldusluugist algab kokkuhoid

Tahula puhul ei tähendanud tehno loogiline areng ainult paremaid sead meid. Mapri Ehituse sidusettevõtte RVT Ehitus juhi Taavo Sääritsa sõnul mõeldi juba projekteerimisel sellele, kuidas jaama hiljem võimalikult lihtsalt ja väikeste kuludega hooldada. Üks es mapilgul väike, kuid praktiliselt oluline 27

TEHNOLOOGIA

lahendus on mahutite seintesse rajatud 1,3 × 1,8 meetri suurused hooldus luugid. Nende kaudu pääseb mahutisse väiksema laaduriga ning põhja kogu nenud sette saab eemaldada kiiresti ja efektiivselt. Tavapärase lahenduse pu hul tuleks sette eemaldamiseks järel kääritilt PVC-membraanist gaasihoidla või kääritilt suur laeluuk eemaldada ning tõsta sete välja kraanaga. See on nii aja- kui ka rahamahukas. Suur hooldusluuk muudab hilise ma töö lihtsamaks, kuid ehitajale tä hendas see keerulisemat ülesannet. Kuna luugid paiknevad mahuti alu mises osas, avaldab seal olev vedelik konstruktsioonile suurt survet. Pro jekteerijatel tuli seepärast töötada välja eraldi armeerimise ja järelpinge trosside lahendus ning ka paigaldus nõudis tavapärasest rohkem tööd.

süsteemid on valitud kõrgendatud keskkonnakoormust silmas pidades.

Läga liigub kinnises süsteemis

Eesti talv muutis kääriti ehitust

Tahula projekti teine oluline nõue oli seotud õhukvaliteediga. Juba de tailplaneering nägi piirkonnale ette kõrgendatud nõuded ja seetõttu tuli välistada lahendused, mis võiksid te kitada õhureostust või ebameel divat lõhna. „Jaama saabuv läga on kogu aeg kinnises süsteemis,“ selgitab Säärits. Toore laadimine toimub kinni ses hoones ja veok ühendatakse süs teemiga vooliku abil. Sama lahendust kasutatakse hiljem kääritatud diges taadi laadimiseks, et see saaks liikuda tagasi põllumajandusettevõtete põldu dele väetiseks.

Toetusmeetmete raha on piiratud ja valmis projekt ega sobiv tooraine ei tähenda veel seda, et ettevõttel õnnestub jaam ka rajada. Koos Austria inseneridega tööta ti Tahula jaoks välja laadimissüsteem, tänu millele liigub materjal läbi kogu protsessi kinniselt – jaama saabumi sest kuni digestaadi väljastamiseni. Ka Saaremaa mereline ja niiske klii ma seadis materjalidele oma nõuded. Torustikud on roostevabast tera sest, konstruktsioonides kasutatak se keskkonda sobivaid betoonimarke ja kuumtsingitud terast ning ka värvi 28

Üks Tahula silmatorkavamaid erinevu si võrreldes paljude põllumajanduslike biogaasijaamadega peitub kääritite ka tustes. Tavaliselt kasutatakse mahuti tel PVC-kuppelkatuseid, mis Sääritsa sõnul pole kuigi soojapidavad. Ta hulas ehitati kääritid hoopis lameda betoonkatusega, mis kaeti soojustuse ja katusekattega. Eesti kliimas aitab see vähendada soojakadu, kuid katu se konstruktsioon võimaldas muuta ka segamistehnoloogiat. Kääritites ka sutatakse kesksegureid ja aeglase käi guga mootoreid. Sääritsa sõnul tagab segurite asend efektiivsema segami se, mis aitab tõsta biogaasi saagikust ja vähendab sette kogunemist ma huti põhja. Vähem setet tähendab pikemat aega mahuti tühjendamis te vahel. Ka segurite mootorid paik nevad väljaspool mahutit, mistõttu ei pea hoolduseks kääritit tühjendama ega gaasitootmist katkestama. Biogaasi puhastamiseks valiti Ta hulas PSA-tehnoloogia ehk rõhumuu tusadsorptsioon. Gaas juhitakse läbi adsorbendi, mis eraldab sellest soovi matud komponendid. Mapri hinnangul on lahenduse eelis membraanpuhas tusega võrreldes väiksem hoolduskulu: adsorbendi eluiga on pikk ja selle va hetamine suhteliselt odav.

Ainult sõnnikust ei piisa

Tehniliselt on võimalik jaamu järjest paremaks ehitada, kuid nende arvu kasvule seab piire ka tooraine. Väär

si sõnul sujus Tahulas koostöö ko halike põllumajandusettevõtetega hästi, sest kõigil osapooltel oli huvi jaam tööle saada ja sisendite logis tika läbi mõelda. „Me usume jätku valt Eesti maapiirkondade arengusse ja oleme veendunud, et muude põllu majandusehitiste seas tuleb kindlasti ka biogaasijaamu juurde, kuigi sisen dite puudus võib sellele piire tõmma ta,“ ütleb Väärsi.

Biogaasi tasub vaadata ka laiemalt kui üksnes energiatootmisena. Ainult vedelsõnnikust tema sõnul jaama majanduslikuks toimimiseks ei piisa. Vaja on ka teisi sobivaid sisen deid, näiteks toidu- ja söödajäätmeid ning õlle-, piima- ja muu toidutööstu se tootmisjääke. See tähendab, et uue jaama asukoha valikul ei piisa ainult suure loomakasvatusettevõtte ole masolust, vaid läbi tuleb mõelda kogu piirkonna toorainebaas ja logistika. Bulitko sõnul tasub biogaasi vaa data ka laiemalt kui üksnes energia tootmisena. „Piimatootmine ja suured karjad peavad olema järjest efektiiv semad ning kui sõnnikust on võimalik saada täiendavat tulu, tuleb seda või malust kasutada,“ ütleb Bulitko. Väärsi usub, et uusi jaamu Eestis siiski tuleb. Järgmine küsimus on, kas ettevõtjal on piisavalt kindlust, et roh kem kui 15 miljoni euro suurune inves teering ette võtta.

LINDIVENNAD

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne)

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekandelamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Lindivennad OÜ ǀ Mooni 90-3, Tallinn ǀ tel 512 1884 ǀ info@lindivennad.ee

CONTROL LAB

CONTROL LAB aitab hoida töökeskkonna kahjurivabana B2B Pest Control Services Tööstusettevõtte, lao, toidukäitleja, majutusasutuse või kaubandusettevõtte jaoks ei ole kahjuritõrje ühekordne tegevus, vaid osa kvaliteedijuhtimisest, riskiennetusest ja ärilise järjepidevuse tagamisest. Kahjuriprobleem võib kaasa tuua tooraine või kauba saastumise, seadmete kahjustused, tootmisseisakud ja mainekahju. Seetõttu on oluline, et tõrje põhineks ennetusel, regulaarsel kontrollil ja selgel dokumentatsioonil.

ontrol Lab on Eesti kapitalil põhinev kahjuritõrjeettevõte, mis pakub teenust klientide le üle Eesti. Nende klientide hulgas on nii toitlustusasutusi, omavalitsusi, haldusettevõtteid, toiduaine te käit lejaid kui ka korteriühistuid. Control Labi meeskonda kuuluvad spetsialistid, kes on läbinud E esti Desinfekt siooni- ja Kahjuritõrje ettevõtete Liidu poolt koostöös kutsekojaga korraldatud koolitused ja saanud vastavad kutsetunnistu sed. Kasutatakse tunnustatud tootja te professionaalseid tõrjevahendeid, terviseameti poolt heaks kiidetud tooteid, keskkonnasäästlikke töö võtteid ja sihtorganismidele suu natud lahendusi, mille kõrvalmõjud on viidud miinimumini. Lisaks on Control Labi spetsialistid, toetudes oma pikaaegsele kogemusele, töö tanud koostöös inseneridega välja seadmed, millega pääseb ligi kohta desse, kus teised teenusepakkujad jäävad hätta.

Kohandatud kahjuritõrjeplaan

Ärikliendi jaoks on Control Labi tee nuse keskmes kohandatud kahjuri tõrje plaan. Tootmishooned, laod, jaekaubandus, toitlustus ja maju tus vajavad eri nevat lähenemist, sest riskid, ruumi kasutus ning hügieeni nõuded on valdkonniti erinevad. Seetõttu hinnatakse objekti eripära, paigaldatakse monitoorimisvahendid, tehakse regulaarset kontrolli ning antakse kliendile praktilisi soovi tusi, kuidas kahjurite levikut enneta da. Kõik seirepunktid on soovi korral 30

kaugjälgitavad või -loetavad. See an nab võimaluse reageerida juba esi mese märgi saabudes. Vajadusel saab pakkuda fotoraportit. Regulaarne kontroll võib toi muda näiteks kord kuus või kord kvartalis. Selline töökorraldus ai tab tuvastada probleeme varakult ja vähendab olukordi, kus ettevõte peab reageerima juba tekkinud kah jule. Eriti oluline on see toidutootmi ses, ladustamises ja toitlustuses, kus kahjurite ennetamine on seotud nii toidu ohutuse, hügieeni kui ka au ditivalmidusega.

Kliendile selge ülevaade

Control Labi teenuse oluline osa on digitaalne aruandlus, mis võimaldab kvaliteedijuhil koguda, salvestada ja analüüsida kahjurite seire ning tõr je andmeid. Klient saab ülevaate inspektsioonide tulemustest, seire punktidest, kasutatud tõrjevahendi test, ohutuskaarti dest, järgmistest külastustest ja tõrjetööde ajaloost. See muudab kahjuritõrje ettevõtte jaoks läbipaistvaks ja mõõdetavaks

protsessiks ning lihtsustab dokumen tide esitamist auditite või sisekont rolli käigus. Äriklientidele, näiteks tootmis ruumidele, suurtele ladudele ja ma jutusasutustele, on võimalik pakkuda põhjalikumat garantiid pärast teist desinfitseerimist. Garantii eeldab, et klient järgib spetsialistide juhiseid, rakendab regulaarset hooldust ja peab kinni koostatud kahjuritõrje plaanist. See näitab, et püsiv tulemus sünnib koostöös: teenusepakkuja ta gab professionaalse tõrje ja jälgimi se ning klient aitab hoida keskkonna kahjuritele ebasoodsana. Control L ab on hea partner ettevõtetele, kelle jaoks puhas, ohu tu ja kahjurivaba töökeskkond on ärikriitiline. Regulaarne kontroll, kohandatud tõrjekavad, digitaal ne aruandlus, kiire reageerimine ja üle-eestiline teenindus aitavad muuta kahjuritõrje osaks ettevõtte igapäe vasest kvaliteedi- ja riskijuhtimisest. Uuri lähemalt: controllab.ee E-post: info@controllab.ee

TERVIKLAHENDUSED LAMEKATUSTELE

Lamekatus OÜ peamine ehitusvaldkond on lamekatuste ehitamine, puitkonstruktsioonide ehitus, plekitööd, kandvate profiilplekkide paigaldus. Kuna teeme plekitöid, siis valmistame ise ka servaja liiteplekke. PLEKITÖÖD KATUSTE RENOVEERIMINE KATUSETÖÖD

Lisaks teeme katuste seisukorra hindamist, lume ja jääpurikate eemaldamist, katuste ja pööningute soojustamist villaga, SBS-materjali ja vihmaveerennide paigaldamist.

KÜSI PAKKUMIST VAATA LISAKS

528 6294 info@lamekatus.eu lamekatus.eu

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER