Tööstus - Mai 2026

TööSTUS

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Mai 2026

HÜDRAULIKA REMONT JA HOOLDUS

Tehnoloogiline suveräänsus algab teadmistest ja julgusest tulevikku panustada

Kiibitööstusest on saanud globaalse majanduse süda ja tehisintellektist selle peamine rütmiandja.

Sellised märksõnad nagu „tehisintellekt“ ja „pooljuhid“ ei kirjelda enam kaugeid unistusi, vaid igapäevast ellujäämisstrateegiat. Siinses erinumbris vaatamegi lähemalt, kuidas on AI kiibidisainis lihtsast tööriistast inseneride asendamatuks „kaastööliseks“ muutumas, muutes samas mänguvälja võrdsemaks ka väiksemate riikide jaoks.

Eestigi pole selles arengus enam kõrvaltvaataja. Strateegilise koostöö ja rahvusvaheliste võrgustike kaudu

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

oleme leidmas oma nišši, kus meie paindlikkus ja innovatsioonivõime loovad reaalset väärtust. Olgu selleks verifitseerimine või turvaliste kiipide arendus – meil on potentsiaali rääkida kaasa seal, kus sünnivad tehnoloogilised läbimurded.

Samas ei ole ükski tehnoloogiline saavutus püsiv ilma tugeva vundamendita, milleks on haridus ja ette valmistatud tööjõud. Samal ajal, kui näiteks rõiva­ ja tekstiilitööstus seisab silmitsi keerulise põlvkonnavahetuse ning vajadusega säilitada strateegilist oskusteavet, näeme uusi edulugu­

Toimetaja: Sigrid Aunap Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

sid rakendushariduses. Techno TLN­i sünd ja uued suunad drooninduse ning robootika vallas näitavad, et haridussüsteem on valmis pakkuma noortele tulevikukindlaid oskusi, mis ühendavad käelise vilumuse ja tehnoloogilise kirjaoskuse.

Juhtimine tänapäevases tööstuses tähendabki oskust neid seoseid näha: kuidas toetab AI inimest, kuidas juhivad kiibid seadmeid ja kuidas loob haridus inimesed, kes seda kõike hallata suudavad.

Head lugemist ja lennukaid ideid tööstuse tuleviku kujundamisel!

Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

Kiibiarenduse konverents Erlangenis, märts 2025.

AI muudab kiibitööstuse reegleid ja Eestil on siin oma nišš

Saksamaal Erlangenis kogunes sel kevadel ligi 80 kiibiarenduse eksperti üle maailma, et arutada, kuidas tehisintellekt kujundab ümber pooljuhtide tööstust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsilt kõlama üks keskne järeldus: AI jõuab kiibidisainis järjest lähemale inseneri igapäevatööle ja muudab seda, kuidas kiipe arendatakse.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: EIS

„Konverentsi põhisõnum oli minu jaoks väga selge. AI ei ole enam lihtsalt tööriist, mida kasutatakse mõne üksiku ülesande kiirendamiseks, vaid sellest on saamas inseneride igapäevane kaastööline,“ ütles Kivikas.

AI liigub kiibidisainis inseneri igapäevaseks tööpartneriks Tema sõnul ei olnud konverentsi fookus enam küsimusel, kas AI hakkab kiibiarendust mõjutama, vaid sellel, kuidas see juba praegu tööprotsesse ümber kujundab. Juttu oli nn AI coworker ’i loogikast, kus tehisintellekt aitab töövooge planeerida, eri etappe koordineerida ja inseneri otsustusprotsessi toetada.

Tiina Kivikas

„Kui seni kasutati AI­d pigem automatiseerimiseks, siis nüüd liigub tööstus väga selgelt suunas, kus AI aitab planeerida ja orkestreerida tööprot­

sesse ning toetab insenere otsuste tegemisel. Samas jäi tugevalt kõlama, et see ei asenda loovat inseneritööd,“ märkis Kivikas.

Ekspertide hinnangul jõuavad AI­assistendid kiibidisaini töövoogudesse juba 2026. aastal palju laiemalt. Kivikase sõnul käsitleti seda Erlangenis praktilise arenguna, mille mõju on kohe kätte jõudmas. „See ei olnud enam teoreetiline arutelu tuleviku üle. Pigem räägiti väga praktiliselt sellest, et AI­assistendid jõuavad kiibidisaini töövoogudesse juba väga lähedases ajahorisondis,“ ütles ta.

Konverentsilt jäi tema sõnul kõlama ka väga optimistlik vaade pooljuhtide tööstuse kasvule. „Investorite peamine sõnum oli, et sektori kasvu veavad eelkõige autotööstuse digitaliseerumine, andmetöötluse ja salvestuse plahvatuslik kasv ning uued kommunikatsioonitehnoloogiad. See tähendab, et nõudlus ei kasva ühes kitsas nišis, vaid väga laia tehnoloogilise baasi pealt,“ rääkis Kivikas.

Eraldi tõsteti esile kolm valdkonda, kus nähakse praegu eriti suurt potentsiaali: silicon photonics ehk uued optilised ühendused, power semicon-

Foto:ReneRiisal u

ductors ehk energiatõhusust ja elektrifitseerimist toetavad lahendused ning tootmistehnoloogiad ja tööriistad, mis hoiavad koos kogu väärtusahelat. „See ütleb päris hästi, kus nähakse lähiaastatel nii investeerimisvajadust kui ka tehnoloogilist läbimurret,“ ütles Kivikas.

Ühe kõnekama aruteluna jäi talle meelde küsimus, kas tulevikus võiks tehisintellekt kontrollida tehisintellekti loodud kiipe. See tõi hästi esile valdkonna ühe keerulisema koha, milleks on verifitseerimine. „Tänapäeval on siiski selge, et verifitseerimine jääb üheks suuremaks ajakuluks. AI võib aidata, aga ei lahenda seda probleemi täielikult,“ sõnas Kivikas. „Mida rohkem AI arendust kiirendab, seda kriitilisemaks muutub küsimus, kui usaldusväärne on lõpptulemus.“

Kuigi konverentsil olid nähtaval kohal suured rahvusvahelised ettevõtted, jäi Kivikase sõnul sama selgelt kõlama ka see, et pisematel riikidel on selles ökosüsteemis oma koht. „Ka väiksematel riikidel, nagu Eesti, on selles kiiresti arenevas ökosüsteemis

oma roll. Koostöövõimalused on rahvusvahelistes kompetentsikeskustes ja ühistes arendusprojektides,“ ütles Kivikas.

vusvahelises koostöös ja tugevas insenerihariduses,“ ütles Kivikas. „Me ei peaks olema ainult osalejad, vaid ka suunamäärajad.“

Nüüd liigub tööstus väga selgelt suunas, kus AI aitab planeerida ja orkestreerida tööprotsesse.

Eesti võimalus peitub koostöös, kiires tegutsemises ja rahvusvahelistes sidemetes Kivikas tõi välja, et Baieri liidumaal tegutsev Bavarian Chips Alliance on valmis tegema koostööd Eesti partneritega ja avama uksi oma tööstusvõrgustikku. Eesti jaoks tähendab see tema sõnul väga selgelt, et AI ja kiibidisaini ühendamine ei ole kaugem tulevik, vaid praegune reaalsus. „Meie võimalused peituvad paindlikkuses, kiires innovatsioonis, rah ­

Sama mõtet toetab ka Eesti enda kogemus. Kivikase sõnul tehti Eesti kiibikeskuse käivitamiseks eeltööd juba enne selle ametlikku loomist ning sellesse panustasid paljud inimesed, kes on keskusega seotud ka praegu, kaasa arvatud ta ise. „Minu roll oli see, et viisin Siemens EDA esindajaid korduvalt kokku Eesti partneritega, et kiibikeskuse loomise teema jõuaks Tallinna Tehnikaülikooli, EIS ­ i ja ministeeriumi töölauale. See töö päädis 2025. aastal EIS ­ i toel kiibikeskuse loomisega,“ ütles ta.

Kivikase hinnangul näitab see hästi, miks on EIS­il oluline hoida inimesi strateegiliselt tööl välisriikides. „Välisnõuniku roll ei piirdu kontaktide vahendamisega. Kiibikeskuse lugu näitab väga hästi, mida EIS tegelikult välismaal teeb. Mõte ei ole ainult selles, et olla kohapeal olemas, vaid selles, et aidata olulised teemad varakult ära tun­

Foto: Pexels

da, õiged inimesed kokku viia ja tuua need arengud lõpuks Eestisse tagasi,“ ütles Kivikas.

Tema sõnul on see eriti tähtis valdkondades, kus tehnoloogia areneb kiiresti ja rahvusvahelised võrgustikud määravad palju. „See on ka põhjus, miks on hea, kui EIS­il on inimesed välisriikides strateegiliselt tegutsemas. Nii tekib võimalus katta olulisi teemasid kohapeal, luua sidemeid ja aidata kaasa sellele, et Eesti ei jääks kõrvaltvaatajaks,“ lisas ta.

Kui Erlangeni konverents näitas, kuhu kiibitööstus AI toel liigub, siis Eesti kiibikeskuse lugu näitab, et siin on sellele muutusele juba ka sisuline alus loodud. Küsimus on nüüd selles, kui nähtavalt ja kindlalt suudab Eesti selles arengus oma järgmised sammud teha, usub EIS ­ i ekspordinõunik Saksamaal Tiina Kivikas.

Sektori kasvu veavad eelkõige autotööstuse digitaliseerumine, andmetöötluse ja salvestuse plahvatuslik kasv ning uued kommunikatsioonitehnoloogiad.

AI avab kiibidisaini ka väiksematele tegijatele

Eesti Kiibikeskuse programmijuhi Andres Melliku sõnul ei ole AI kasutamine kiibidisainis uus nähtus, vaid mitmed suuremad tegijad on selle eeliseid kasutanud juba aastaid. „Näiteks NVIDIA on kasutanud AI toetatud töövooge oma kiipide disainimises juba aastaid ja on vähemalt tänaseni selge turuliider,“ ütles Mellik.

Tema hinnangul on praegu muutumas aga see, kellele sellised võimalused järjest kättesaadavamaks saavad. „Uued AI­tööriistad teevad mänguvälja kindlasti võrdsemaks ning avavad kiibidisaini maailma väiksematele tegijatele ja spetsialiseerumist nõudvatele valdkondadele,“ sõnas Mellik.

Värskete arengute näitena toob ta esile kaks ettevõtet, mis peegeldavad hästi seda, kuhu valdkond liigub. „Ühe näitena võib tuua Cognichipi, mille juhtfiguuride hulgas on EDA maailma tõelised pioneerid. Teine hea näide on Radical AI, mis rakendab AI ja masinõppe lähenemist pooljuhttööstuses kasutatavate uute materjalide väljatöötamiseks,“ ütles ta.

Melliku sõnul nähakse ka Eestis võimalust panustada valdkondadesse, kus kasvab vajadus uudsete tööriistade ja väga spetsiifilise oskusteabe järele. „Kiibikeskuses usume, et üheks Eesti fookusvaldkonnaks võiks olla uuenduslike tööriistade loomine. See puudutab nii verifitseerimist, turvali­

Uued AI­tööriistad teevad mänguvälja kindlasti võrdsemaks ja avavad kiibidisaini maailma väiksematele tegijatele.

si kiipe, laiemalt AI järgmiste arengute toetamist kui ka meditsiinitehnoloogia lahenduste väljatöötamist,“ rääkis Mellik.

Ta lisas, et kuigi mõlemad nimetatud ettevõtted tegutsevad Ameerika Ühendriikides, on Euroopa Liit alustanud kiibivaldkonna jõulist rahastamist ja Kiibikeskus soovib aidata ettevõtetel nende võimalusteni jõuda. „Kiibikeskuse poolelt tahame pakkuda ettevõtetele kõikvõimalikku tuge, et nad jõuaksid nende võimalusteni,“ märkis ta.

Melliku sõnul on selles töös olnud suur abi ka EIS­i välisvõrgustikust ja Tiina Kivikase loodud sidemetest. „Kuna ka EIS on projektis KIIP partner, on Tiina Kivikase loodud kontaktid ja selle valdkonna aktuaalsena hoidmine olnud Kiibikeskusele suureks abiks. Just suhtlus Saksamaa keskuste ja ettevõtetega on olnud kriitilise tähtsusega, sest tegemist on Euroopa suurima turu kiibivaldkonna tegijatega,“ lisas Eesti Kiibikeskuse programmijuhi Mellik.

Foto: Pexels

Ärilaen fiks. intressiga

12,9% a

Bürokraatiata Kuni 100 000 €

Paljude väikeettevõtete jaoks tuleb ikka ja jälle ette perioode, kus töömaht kasvab ja võimalused tunduvad paljulubavad. Tellimusi lisandub, kliendid ootavad ning tempo kiireneb. Paraku käib sellega sageli kaasas ka teine, vähem meeldiv reaalsus – rahavoog ei liigu sama kiiresti kui töö ise.

Tellimus tuleb sisse, aga materjal on otsas. Klient ootab, kuid vajalik seade läheb ootamatult katki. Palgapäev on käes, kuid arved laekuvad alles mõne päeva või nädala pärast. Need ei ole sugugi erandlikud olukorrad, vaid paljude ettevõtjate igapäev.

Sellistes olukordades mängib kõige suuremat rolli aeg, sest kui töö seisab, ei teeni ettevõte mitte midagi. Iga viivitus tähendab saamata

jäänud tulu, pingestunud kliendisuhteid ja halvimal juhul viib käest ka head võimalused.

Ärilaen

toob soovitud kindluse ja selguse, mitte päevadepikkuse bürokraatia

Kui ettevõttel on vaja teha suurem investeering või katta konkreetne kulu ehk osta tuleb näiteks uus seade, täiendada varusid või laiendada tegevust, siis on oluline, et rahastus oleks selge ning ette planeeritav.

See on koht, kus sobivaks lahenduseks on fikseeritud intressiga Laen.ee tagatiseta ärilaen.

Erinevalt paljudest teistest finantseerimisvõimalustest annab ärilaen ettevõtjale kindluse, sest intress on ette teada ning ei muutu.

Harjumuspärased laenuvõimalused võivad küll pakkuda sarnast lahendust, kuid praktikas on laenu taotlemine sageli ajamahu-

Tähelepanu! Tegemist on ärilaenu reklaamiga.

kas. Lae teistsug ühe tunn es

kas. Laen.ee ärilaenu puhul on lähenemine teistsugune. Otsused tehakse ruttu (vastus ühe tunniga) ning iga ettevõtet vaadatakse tervikuna, mitte ainult numbritena tabelis.

Kaks erinevat vajadust = kaks selget ja kiiret lahendust

Edukas ettevõtlus ei tähenda ainult häid ideid ja tugevat müüki, vaid ka oskust juhtida oma rahavoogu. Kiired ja läbimõeldud otsused võivad sageli määravaks saada sellele, kas plaan realiseerub, jääb kasutamata või libiseb konkurendi kätte.

seda, et he

Kogu protsess on palju paindlikum, vähema dokumentatsiooniga ning ajaliselt kiirem. Korrektse taotluse esitamise järel saabub Laen.ee vastus juba ühe tunni jooksul. Kõik see tähendab seda, et vajalik rahastus jõuab ettevõtteni õigel hetkel.

Kui vajadus on lühiajaline, tuleb appi tagatiseta arvelduskrediit

Laen.ee pakutavatel lahendustel – ärilaenul ja arvelduskrediidil – on mõlemal oma kandev roll. Õigel ajal kasutatuna aitavad just need kaks hoida ettevõtte töö sujuva ja katkematuna.

kuni 100000 eurot

Kui va t 1

Kõik rah investee

Kõik rahavajadused ei ole seotud suurte investeeringutega. Sageli on küsimus hoopis ajutises rahavoogude nihkes – raha on kohe-kohe saabumas, kuid mitte just täna, mil seda kohe vaja oleks.

Sellistes olukordades on praktiline lahendus Laen.ee arvelduskrediit ehk krediidiliin ettevõttele. Näiteks võib 10000 euro kasutamine kahe nädala jooksul tähendada vaid umbes 94 euro suurust kulu, mis on paljudele ettevõtetele mõistlik hind selle eest, et töö ei peatuks.

Miks valida Laen.ee ärilaen?

•tagatiseta kuni 100000 eurot

•12,9% fikseeritud intress

•paindlikud summad ja perioodid

•läbipaistvad tingimused

Miks valida Laen.ee arvelduskrediit?

• paindlik krediidilimiit kuni 100000 eurot

• maksad intressi ainult kasutatud summalt

•0 € lepingutasu

•0% euribor

Arvelduskrediit 10 000 € / 14 päevaks

Intress kuus: Lepingutasu: Euribor: Kogukulu: 2% 0 € 0% 93,33 €

Taotlemine on bürokraatiavaba ning vastuse saad kõigest 1 tunni jooksul

Helista: +372 663 0112 E–R: kl 9–18

Kirjuta: ari@placet.ee www.laen.ee

ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

Ekspordi väljavaade on halvenenud

Väliskaubanduses on tänavune aasta alanud nõrgalt. Aastatagune kiirem kasv ja koos sellega tekkinud kõrgem võrdlusbaas selgitavad seda langust vaid osaliselt. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes esimese kahe kuuga aastases võrdluses 4% ja veebruaris isegi 8%. Samas on tugeva kasvu teinud reeksport, mis suurenes kahe kuuga 12%.

Tekst: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist / Fotod: Pexels

Reeksport on teatavasti ilma olulise töötlemiseta Eestist edasi müüdud imporditud kaup. Kõige enam on suurenenud väärismetallide, elektrienergia ja mobiilsideseadmete reeksport. Väärismetallide reekspordi kasvule on aidanud kaasa näiteks kulla hinna kiire tõus. Eesti päritolu kaupadest on aga suurima languse teinud mineraalsete õlide ja puittoodete väljavedu.

Kuhu enim eksporditakse?

Riikide võrdluses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Rootsi ja Taani – mõlemasse peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo kasvu arvelt. Samuti mõjutas Taani­suunalist ekspordikasvu veel kokkupandavate ehitiste ning Rootsi osas metallkonstruktsioonide väljaveo kasv. Suurim langus oli aga Hollandisse ja Singapuri, kuhu veeti varasemast vähem mineraalseid õlisid.

Töötleva tööstuse kasv tuleb peamiselt koduturult

Kui eelmisel aastal tervikuna tuli meie suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, kasv üsna võrdselt ekspordiks ja koduturule suunatud müügist, siis aasta teisel poolel hakkas üha enam domineerima koduturule müük. Ka tänavu esimestel kuudel on töötleva tööstuse müügikasv tulnud peamiselt koduturult.

Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted

Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted. Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga.

Kõige rohkem viidi välja Eesti päritolu puitu ja puittooteid (1,9 miljardi euro eest), elektriseadmeid (1,8 miljardi euro eest) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (1,7 miljardi euro eest).

Suurim oli Eesti päritolu kaupade osatähtsus puidul ja puittoodetel, kus kogu eksporditud kaubast 96% oli Eesti päritolu. Järgnesid paber ja pabertooted ning mitmesugused tööstustooted, mõlemal juhul oli Eesti päritolu kaupu 87% koguekspordist. Kõige väiksem Eesti päritolu kaupade osakaal oli transpordivahendite väljaveol, kus 23% kaupadest olid Eesti päritolu ning 77% kaupadest reeksporditi ehk toimus varem imporditud kaupade taasväljavedu.

Tõnu Mertsina Foto: Swedbank

Sõda Lähis ­Idas ja Hormuzi väina blokaad mõjutab Euroopa majandust kõrgemate energiaja tootmissisendite hindade kaudu.

Eesti tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta on viimastel kuudel veidi kahanenud. Euroala, kuhu suunatakse Eestist üle 60% kaupade ekspordist, majandust iseloomustav ostujuhtide indeks näitas küll veel märtsis napilt majandusaktiivsuse kasvu, kuid see näitaja on alates möödunud aasta detsembrist oluliselt nõrgenenud. Samas peab üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning aprillis paranes tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta.

Tänavu esimestel kuudel on töötleva tööstuse müügikasv tulnud peamiselt koduturult.

Sõda Lähis­Idas ja Hormuzi väina blokaad mõjutab Euroopa majandust kõrgemate energia­ ja tootmissisendite hindade ning tarneahelate ja logistika häirete kaudu. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoose on juba veidi allapoole korrigeeritud ning nende kaalutud impordikasv on aeglustumas. Kuigi see peaks jätkuvalt pakkuma Eesti ettevõtetele ekspordivõimalusi, on väljavaade varasemast viletsamaks muutunud.

Ettevõtted plaanivad 2026.

aastal eksporti kasvatada

Eesti Kaubandus­Tööstuskoda viis märtsis 2026 ligi 3400 liikme hulgas läbi eksporditeemalise küsitluse, mille tulemustest joonistub välja, et Eesti ettevõtted soovivad välisturgudel hoogsalt kasvada.

Küsitlusele vastanute hulgas tegeleb praegu ekspordiga 88% ja juba eksportivate ettevõtete seas plaanivad kõik oma ekspordimahtu lähitulevikus suurendada. Nende ettevõtete hulgas, kes veel ei ekspordi, kavatseb 57% sellega alustada.

Peamised eksporditurud vastajate hulgas on Soome, Läti, Leedu, Saksamaa ja Rootsi. Kõige sagedamini nimetati Soomet, kuhu ekspordib 69% vastanutest. Läti ja Leedu puhul oli osakaal mõlemal juhul 46%, Saksamaa puhul 44% ning Rootsi puhul 40%. Jätkuvalt on sihtturgudena Eesti ettevõtete jaoks kõige tähtsamad naabrid ja Euroopa Liit. Samas vaadatakse ka kaugemale, 36% vastanutest tõid välja Suurbritannia ja ligi 29% vastasid Ameerika Ühendriigid.

Küsitluse tulemused näitavad ka, et ärivisiitide ja delegatsioonide puhul on ettevõtjate pilk eriti tugevalt suunatud Saksamaale. Ettevõtjate delegatsiooniga, kus ei ole riigi esindajat kaasas, soovis Saksamaale minna 36% vastanud ettevõtetest. Sarnaselt üle 30% vastustest said Prantsusmaa, Norra, Suurbritannia, Taani ja Holland.

Kõrgetasemeliste äridelegatsioonide puhul oli samuti esikohal Saksamaa. Suurt huvi tunti ka Taani, Suurbritannia, Rootsi, Norra ja Hollandi vastu. See viitab, et ettevõtted otsivad eelkõige turge, kus on selge äripotentsiaal ja kus turule sisenemist toetaks hästi korraldatud visiidid või B2B­kohtumised.

Oluline tähelepanek on seegi, et ettevõtted ei soovi ainult ise välisturgudele minna. Kõige enam soovitakse Eestisse delegatsioone Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest. See viitab, et rahvusvahelistumist nähakse kahepoolse protsessina.

Küsitlusest selgus ka, et tehisaru kasutamine ekspordis on üsna levinud. Tehisaru tööriistu kasutab 57,6% vastanutest, peamiselt pakkumiste koostamisel, kontaktide leidmisel ja strateegiliste otsuste toetamisel. See omakorda näitab, et ettevõtete eksporditegevus muutub järjest teadlikumaks, sihitumaks ja andmepõhisemaks.

PC250 – mobiilne soojapuhur, mis toob soojust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse

Tööstus, põllumajandus ja ehitusmaailm seisavad sageli silmitsi sama väljakutsega: kuidas tagada töötingimused, mis ei sõltu ilmast ega hoone valmidusest? Kuidas kütta suuri ruume kiiresti, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult? Just sellele küsimusele vastab PC250 – uus mobiilne kuumaõhupuhur, mis töötab pelletikütusel ja on loodud Eesti oludele mõeldes.

Soojus, mis liigub koos sinuga PC250 ei ole lihtsalt kuumaõhupuhur. See on mobiilne küttepartner, mis liigub sinna, kus parasjagu vaja. Olgu selleks kasvu ­ või laohoone, pooleli ehitusobjekt või teraviljakuivati –PC250 suudab pakkuda stabiilset ja võimsat soojust ka kõige nõudlikumates tingimustes.

Tänu oma kompaktsusele on seadet lihtne transportida ja paigaldada. Ei mingeid keerulisi torustikke ega püsipaigalduse vajadust – lihtsalt too kohale, ühenda pelletimahuti ja naudi soojust.

Pellet – puhas energia PC250 töötab pelletikütusel, mis on üks CO2­neutraalsemaid energiaallikaid, mida tänapäeval kasutada saab. Pelletid on valmistatud puidutööstuse jääkidest – saepurust ja höövlilaastudest – ning nende põletamisel eralduv süsinik on sama, mis puu kasvades atmosfäärist sidus. See tähendab, et pelletiküte ei suurenda

süsinikujalajälge, vaid aitab seda hoopis vähendada.

Lisaks keskkonnasäästlikkusele on pelletid ka taskukohased ja kergesti kättesaadavad, muutes PC250 kasutamise majanduslikult mõistlikuks valikuks nii väiketalunikele kui ka suurtootjatele.

Töökindlus, mis ei vea alt PC250 on ehitatud vastupidavusest lähtudes. Selle metallkorpus talub karmimaidki töötingimusi, automaatne pelletisöötur tagab ühtlase põlemise ja nutikas juhtsüsteem võimaldab reguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Seadet on testitud Eesti kliimas – nii niiskes sügises kui ka krõbedas talves – ja see on end igati usaldusväärsena näidanud.

Tutvustatud ISH 2025 messil Frankfurdis

PC250 tegi oma avaliku debüüdi ISH 2025 messil Frankfurdis, kus valdkonna professionaalid said seda oma

silmaga näha, käega katsuda ja tööpõhimõtteid uurida. Huvi oli suur –põhjusega. Sellist paindlikku, keskkonnasäästlikku ja võimsat küttelahendust on oodatud kaua.

Kui otsid lahendust, mis ühendab liikuvuse, võimsuse ja rohelise mõtteviisi, on PC250 just see, mida vajad. Küsi lisa, uuri võimalusi ja kasuta kõige sõbralikumat küttelahendust – lisaks sellele, et ta on loodushoidlik, on ta ka rahakotisõbralik.

Eesti suurim tehnoloogiakolledž

hakkab noortele õpetama droonindust ja robootikat

Eesti suurim praktilist keskharidust pakkuv tehnoloogiakolledž Techno TLN alustas sel kevadel vastuvõttu põhikoolijärgsesse õppesse, millest täiesti uus õppekava on mehitamata sõidukite tehnoloogia.

Toimetas: Sigrid Aunap / Fotod: Techno TLN

Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Ehituskooli liitumisel tekkinud 6000 õpilasega Techno TLN­i juhi Ott Pärna sõnul on kõik kooli erialad mingil moel seotud tehnoloogiaõppega, mille eesmärk on pakkuda õpilastele tulevikukindlat haridust ja tööd.

„Sisseastumine toimub esmakordselt nelja tehnikakooli asemel ühte suurde tehnoloogiakolledžisse – varasemate kitsaste programmide asemel võetakse õpilasi põhikoolijärgsesse õppesse kuue valdkonna 12 laiapõhjalisele õppekavale,“ ütles Pärna.

„Õppida saab digi ­ ja meediatehnoloogia, elektrotehnoloogia, sõidukitehnoloogia, tööstustehnoloogia, ehitustehnoloogia ning logistika ja äriprotsesside valdkonnas, ning nende sees hilisemas faasis vastavalt huvidele spetsialiseeruda. Tehnoloogia on tänapäeval kõikjal ja selle õppimine paralleelselt keskharidusega annab noorele võrreldes teoreetilise gümnaasiumiharidusega tööturul eelise,“ sõnas ta.

„Selleks, et muutuva maailmaga sammu pidada, avame sügisest näiteks mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava, mis keskendub

autonoomsetele ja kaugjuhitavatele süsteemidele nii õhus, maismaal, veepinnal kui ka vee all. Õppes ühendatakse elektroonika, automaatika, side ja lennunduse alused praktilise väljaõppega kooli drooniakadeemias. Lõpetajad on valmis töötama droonitehniku või kaugpiloodina, autonoomsete maismaasüsteemide hooldaja, mere­ ja veealuste droonide operaatori, süsteemiintegraatori või ka tehnilise toe spetsialistina,“ ütles Pärna ja lisas, et oskus mõista mehaanikat, elektroonikat ja andmesidet annab eelise ükskõik millisel elualal jätkates.

Regiooni võimsaim drooniakadeemia

Teise uuendusena pakuti Techno TLN­ i juhi sõnul eelmisel aastal pilootainena tööstuse digitehnoloogiat, kuhu tänavu võetakse vastu juba 120

õpilast. „Sellel erialal õpitakse, kuidas töötavad robotid, nutikad tehased ja digitaalsed tootmissüsteemid, ning kuidas neid ise juhtida ja arendada,“ sõnas Pärna.

„Kooli kõiki õppevaldkondi hakkab toetama sügisel avatav

1500 ­ ruutmeetrine regiooni suurim drooniakadeemia, mis ühendab drooniehituse ja droonisimulatsiooni laborid, droonilennutamise areeni, maa­ ning veedroonide arendamise ja treenimise keskuse. Sõltumata õppekavast saavad siin end

Foto: Erlend Štaub

täiendada kõik kooli 6000 õpilast,“ ütles koolijuht.

„Tallinna Tehnoloogiakolledž on sisuliselt noorte ülikool, kus põnevad tehnoloogilised suunad, õppebaasid ja laborid on avatud juba põhikooli lõpetanud noortele. Laia kolledžina tekib meie õppijatel unikaalne võimalus ka erialadeüleseks õppeks. Õppida saab näiteks põhierialana ehitustehnoloogiat ja lisaks tarkvaraarendust või sõidukitehnoloogiale juurde elektritautomaatikat,“ rääkis Pärna.

Praktiline haridus annab tööturul eelise

„Praktilised õppekavad on neljaaastased, mille eesmärk on noor tänase ja homse tööturu jaoks ette valmistada. Suur osa õppest on praktika, mis on sageli tasustatud. See tähendab, et õppija omandab töökogemuse, loob kontakte ja siseneb tööturule sujuvalt,“ ütles Pärna.

„Techno TLN­is on kõik valikud õiged. Noored ei pea erialale spetsialiseeruma pimesi, vaid saavad esmalt tutvuda valdkonnaga tervikuna – õp­

L I N D IV E N N A D

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad,

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

OTT PÄRNA

pida tundma erinevate suundade iseärasusi, töövahendeid, tehnoloogiaid, materjale ja teha praktilisi töid. Tehnikakallakuga keskhariduse lõpetajad teenivad sageli rohkem kui üldharidusliku gümnaasiumi lõpetanud noored, kes sisenevad tööturule ilma konkreetse ametioskuse ja kvalifikatsioonita. Tulevikukindel haridus ühendab tehnoloogilised üldteadmised ja käelised oskused ning tehisaru ja robot seda ei asenda. Vastupidi, just sellise haridusega inimene juhib tulevikus roboteid või kirjutab AI­agentidele töö lähteülesandeid,“ nentis Pärna.

„Mida rikkam on riik ja keerukam majandus, seda enam põhikooli lõpetajaid jätkab haridusteed rakendusliku või tehnoloogilise keskhariduse maailmas ja vähem teoreetilistes gümnaasiumides. Šveitsis on see protsent 70, Soomes 50. Tugev praktiline keskharidus on edu alus nii inimesele endale, riigi majandusele kui ka ekspordipotentsiaaliga toodete ja teenuste loomisel,“ sõnas Pärna ja lisas, et rakenduslik keskharidus võib olla sild kõrgkooli, aga ka otse tööturule.

Mis on Techno TLN?

Techno TLN on Eesti suurim tehnoloogiakolledž, mis tekkis nelja pealinna kutsekooli ühinemisel. h Liitunud koolid: Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Tallinna Ehituskool h Õpilaste arv: 6000 õpilast h Õppevaldkonnad: digi­ ja meediatehnoloogia, elektrotehnoloogia, sõidukitehnoloogia, tööstustehnoloogia, ehitustehnoloogia ning logistika ja äriprotsessid

Tehnoloogiahariduse uus ajastu

HARIDUS

Tallinna nelja kutsekooli ühinemisel sündinud Techno TLN paneb aluse Eesti võimsaimale tehnoloogiahariduse keskusele, kus sügisest alustab õpinguid 6000 noort. Haridusminister Kristina Kallase ja koolijuht Ott Pärna kinnitusel on ambitsioon kõrge: pakkuda gümnaasiumile tugevat praktilist alternatiivi ning kasvatada õpilaste arv kümnendi lõpuks 10 000-ni.

Minister Kristina Kallase sõnul on ühendamise peamine eesmärk luua tugev tehnoloogiasuuna rakendushariduse keskus. „Õppijatele tähendab see rohkem valikuid ja suuremat paindlikkust. Tehnoloogiakolledži neljast õpikohast kujunevad tugevad erialakeskused, mis teevad tihedat koostööd nii tööandjate kui ka kõrgkoolidega. Ühtse juhtimisega kaob erialade dubleerimine, koostöö muutub sujuvamaks ja õppe kvaliteet ühtlasemaks. Nii noortele kui ka täiskasvanud õppijatele avarduvad õpiteed ning majandus saab rohkem tehnoloogiaharidusega töötajaid – tulevasi spetsialiste ja ka ettevõtjaid,“ ütles minister. Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno TLN direktor Ott Pärna rõhutab tehnoloogiahariduse tähtsust tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas. „Suure ja kaasaegse tehnoloogiakooli rajamine Tallinnas võimestab oluliselt senist põhikoolijärgset kutseõpet ja avardab täiendkoolituse võimalusi täiskasvanutele. „Teeme kõik selleks, et muuta rakenduslik ja

tehnoloogiaga põimitud haridus lahedaks ning kaasakiskuvaks. Ehitame nooruslikult elutarga kooli, mis ühendab üldteadmised, tehnoloogia ja reaalsed oskused, mida tööturul nii praegu kui ka tulevikus oodatakse. Loome hakkajatele noortele tugeva alternatiivi teoreetilisele gümnaasiumiharidusele. Tööandjatele ja majandusele pakub tehnoloogiakolledž suuremahulist tulevaste inseneride ning ettevõtlike inimeste kasvulava,“ rõhutab koolijuht.

„Techno TLN­ist saab Eesti suurim rakendusharidust pakkuv kool, mis ühendab sügisest 6000 õpilast, kelle arv kasvab 2030. aastaks 10 000­ni. Techo TLN on koht, kuhu koonduvad oma valdkonna tippspetsialistid ning õppijatest ootame muu hulgas ka nelja­viielisi põhikoolilõpetajaid, sealhulgas on eesmärk kaasata tehnoloogiaharidusse rohkem tüdrukuid,“ rääkis Pärna.

OTT PÄRNA

Lõikame kiirelt ja kvaliteetselt teie torusid ja profiile!

PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST

SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )

ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)

ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )

TEHNILINE INFO:

• 3D-lõikepea 45°

• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm

• Ümartorud 10–240 mm

• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm

• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm

• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile

Rõiva- ja tekstiilitootmise Eestis hoidmine on väljakutse

Üleilmses konkurentsis on Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstusel keeruline püsima jääda ning OSKA prognoosi kohaselt kahaneb niigi kokku tõmbunud valdkond veelgi. Samas on riigi julgeoleku seisukohalt oluline säilitada kohapeal strateegilise tähtsusega tootmine.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Pexels

Hõive Eesti rõiva­, tekstiili­ ja nahatööstuse valdkonnas on pikka aega kahanenud. Kui 2000. aastate alguses andis sektor tööd enam kui 23 000 inimesele, siis nüüdseks on töötajaid alles jäänud alla 8000. OSKA uuringus prognoositakse, et valdkonna põhikutsealadel hõivatute arv väheneb järgmisel kümnendil veel ligi 2000 töötaja võrra ehk umbes 27%. Prognoosi kohaselt jääb tööstusinseneride, disainerite ja rätsepate hõive stabiilseks. Teistel põhikutsealadel (konstruktorid, tehnoloogid, tehnikud ja mehaanikud, tööjuhid, tootmiskorraldajad, õmblejad, tekstiiliseadmete operaatorid ja muud tootmistöötajad) see väheneb.

Sektori kahanemise peamine põhjus peitub tööjõu ­ ja tootmiskulude kasvus. OSKA uuringujuht Ingrid Lepik selgitas, et tegemist on tööjõumahuka valdkonnaga, kus tootmise automatiseerimine on keeruline ning inimtööd palju. Samas konkureeritakse turul kogu maailmaga: nii valmistoodang kui ka tootmismaterjalid liiguvad üle ilma, ettevõtted sõltuvad rahvusvahelistest tellimustest ja ekspordist ning peavad toime tulema tugeva rahvusvahelise hinnakonkurentsiga.

Mure, kuidas tagada, et vähemalt strateegiliselt oluline tootmine, näiteks meditsiini ­ ja militaarvaldkonna tarbeks, jääks kohapeale alles, on Euroopa riikidel ühine. Võistelda tu­

leb hiiglasliku Aasia turuga, mis pakub massiliselt odavaid tooteid. Euroopas, vastupidi, on siht seatud kõrgema lisandväärtusega ja keskkonnasäästlikule tootmisele.

Õmblusoskus on kadumas

Üks rõiva­, tekstiili­ ja nahatööstuse kitsaskohti kõigis Euroopa Liidu riikides on vananev tööjõud ning raskused noorte kaasamisel. Ka Eestis on valdkonnas suur uue tööjõu vajadus, vaatamata sellele, et hõive kahaneb – järgneva kümne aasta jooksul on OSKA prognoosi kohaselt tarvis ligi 1000 töötajat, et asendada pensionile siirdujaid.

OSKA analüütik Mare Uiboupin tõi välja, et koguni 41% valdkonna põhikutsealade töötajatest on 55­aastased või vanemad, 9% on juba praegu pensionieas. Tehnikute ja mehaanikute seas on pensioniealisi lausa 18%. Õmblejatest 43% on 55­aastased või vanemad. Tehnikute, inseneride ja ka õmblejate järelkasv pole tööjõuvajaduse katmiseks piisav.

„Eksperdid tunnevad muret, et pensionile siirduva põlvkonnaga võib Eestist kaduda kogu õmblemise ja tekstiilitehnoloogia kompetents ning aastakümnetega kogunenud oskusteave. See võib ohustada riigi tööstuslikku autonoomsust ja võimekust toota vajaduse korral kriitilise tähtsusega tekstiiltooteid ja rõivaid,“ rääkis Uiboupin.

pekohtade arvu suurendada, kuid tarvis on korrigeerida õppekavarühmas erialade omavahelist proportsiooni, st senisest rohkem on vaja õmbleja­ ja vähem rätsepaõpet. Samuti soovitab OSKA üle vaadata õppekohtade regionaalse jaotuse: näiteks Pärnumaal õmblejaõpet ei pakuta, kuigi seal asub arvestatav hulk valdkonna ettevõtteid.

Rõhk tulevikuoskuste arendamisele

OSKA prognoosi kohaselt kahaneb niigi kokku tõmbunud valdkond veelgi.

Kõrgema oskustasemega õmblejatest tunnevad tööandjad juba praegu teravat puudust. Õmblejate koolituspakkumine on ebapiisav, noorte huvi õppe vastu vähene ja õppe lõpetajate erialane rakendumine madal. Osaliselt katavad õmblejate tööjõuvajadust rätsepaõppe lõpetajad, keda on arvukalt.

OSKA hinnangul ei ole vaja tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamise ning naha töötlemise õppekavarühmas õp­

Eesti konkurentsivõime hoidmiseks rõiva­, tekstiili­ ja nahatööstuses tuleb nii valdkonna tasemeõppes kui ka juba töötavate inimeste oskuste arendamisel panna rõhku kompetentsidele, mis on seotud kestlikkuse ja ringmajandusega, uute materjalide ning nutikate tekstiilide kasutuselevõtuga, digitaliseeritud tootmise laienemise ja tootmisprotsesside tõhustamisega.

Valdkonna arenguks on lisaks hariduspakkumise muutustele vaja ka ettevõtete initsiatiivi, et leida viise toodete lisandväärtuse suurendamiseks ja valdkonna maine parandamiseks potentsiaalse tööjõu seas.

Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse kahanemine

OSKA prognoos ja statistika näitavad, et valdkond on tegemas läbi suuri struktuurseid muudatusi, kus ellu jäävad vaid nutikamad.

h Vajadus järelkasvu järele. Hoolimata hõive kahanemisest on pensionile minejate asendamiseks kümne aasta jooksul vaja vähemalt 1000 uut töötajat.

h Strateegiline risk. Eksperdid hoiatavad, et koos põlvkonna vahetumisega võib Eestist kaduda tehnoloogiline oskusteave, mis on vajalik militaar­ ja meditsiinitekstiilide tootmiseks kriisiolukorras.

h Fookuse muutus. Konkurentsis püsimiseks liigub rõhk odavalt masstootmiselt kõrgemale lisandväärtusele: nutitekstiilidele, ringmajandusele ja digitaliseeritud tootmisprotsessidele.

Reval Roofs OÜ on 2015. aastal loodud katusefirma, mille juured ulatuvad 1990. aastatesse

Reval Roofs OÜ on bituumenkatusetööde täisteenust pakkuv ettevõte, mille tööpiirkonnaks on Eesti ja Soome

• BITUUMENKATUSE RENOVEERIMINE

• BITUUMENKATUSE LEKKEREMONT

• LUMEKORISTUS KATUSTELT

• KATUSE HOOLDUS-, REMONDI- JA SEISUKORRA HINDAMISE TEENUS • IGA-AASTANE HOOLDUSLEPING TAGAB KATUSE KORRASHOIU

• LAIAULATUSLIKUD VÕI DETAILSED UURINGUD

• KATUSETÖÖDE KONSULTATSIOON JA KOOLITUS

• KATUSE ÜLEVAATUS JA ANALÜÜS • SEISUKORRA ANALÜÜS ON RENOVEERIMISVAJADUSE ALUSEKS

LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA LAORIIULID

• Vastukaalutõstukid

• Virnastajad

• Aluseteisaldajad

• Komplekteerijad

• VNA tõstukid

• Vedukid

• Lao- ja tootmistarvikud ning lisalahendused

SAKSA KVALITEET

• Kasutajamugavus

• Kõrge töökindlus

• Maksimaalne ohutus

• Efektiivsus

Toodetud Saksamaal

Suurtarbijatel tekib peagi võimalus taotleda taastuvenergia tasu soodustust

Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse muudatused, mis annavad ettevõtjatele, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, võimaluse taotleda taastuvenergia tasu soodustust kuni 85% taastuvenergia tasust.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Pexels

Soodustuse saamiseks tuleb täita mitmeid tingimusi

Seadusemuudatuse kohaselt võib ettevõtja taotleda taastuvenergia tasu soodustust, kui tema elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh. Kui tegemist on uue ettevõtjaga, peab 12 järgneva kuu prognoositav elektritarbimise maht olema üle 1 GWh.

Seaduseelnõu esialgne versioon nägi ette, et soodustuse saajal peab olema taastuvenergia tootjaga elektrileping. Kuna ettevõtjad saavad taastuvenergiat osta ka elektrimüüjate kaudu, tegi Kaubandus­Tööstuskoda ettepaneku lubada taastuvenergia tarbimise tõendamist ka elektrimüüja kaudu ostetud ja päritolutunnistuste alusel kinnitatud taastuvenergia osakaalu põhjal, mitte üksnes otselepinguga tootjaga. See ettepanek võeti arvesse.

Lisaks hakkab soodustuse saamiseks kehtima nõue, et taotleja kogu tarbimisest peab moodustama taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10%, 2027. aastal 25%, 2028. aastal 35% ja alates 2029. aastast 50%.

Soodustuse suurus on maksimaalselt 75–85% taastuvenergia tasust.

Üheks tingimuseks on ka see, et ettevõtja peab tegema energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energia­ või keskkonnajuhtimissüsteemi raames.

Lisaks kehtib nõue, et toetuse taotleja tegevusala peab kuuluma EL­i süsinikulekke riskiga tegevusalade nimekirja.

Soodustus on kuni 85%

Soodustuse suurus on maksimaalselt 75–85% taastuvenergia tasust, olenevalt sellest, kas ettevõtja tegutseb märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektoris või ümberpaigutumise riskiga sektoris. Seega peavad toetusesaajad maksma 15–25% taastuvenergia tasust olenevalt sektori riskitasemest. Need sektorid on nimetatud riigiabi suuniste lisas 1 ning on eelkõige energiamahukad tööstusettevõtted, mille konkurentsivõime võib olla ohus, kui nende elektrikulud kasvavad võrreldes teiste riikide ettevõtetega ebaproportsionaalselt.

Soodustuse saamiseks tuleb esitada taotlus

Kui ettevõtja soovib saada taastuvenergia tasu soodustust, tuleb vastav avaldus esitada Eleringile, kes seejärel kontrollib, kas taotleja täidab kõiki soodustuse saamise tingimusi. Kui ettevõtja saab soodustust, tuleb tal edaspidi esitada Eleringile iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise aasta elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab jätkuvalt soodustuse saamise teistele tingimustele.

Soodustust saab kasutada tagasiulatuvalt

Seaduses sisaldub rakendus säte, mis võimaldab ettevõtjal taotleda taastuvenergia tasu soodustust ka tagasiulatuvalt alates selle aasta 1. jaanuarist. Selleks tuleb vastav taotlus esitada Eleringile. Taotlust saab esitada alates 2026. aasta 1. maist ja kui soodustuse saamise tingimused on täidetud, teeb Elering ettevõtjale ühekordse tagasimakse.

TOIDUTÖÖSTUS

Suhkrusõda poeriiulitel: toidutööstus astub suure sammu, tarbija maitsemeel pannakse proovile

Eesti toidu- ja joogitööstused sõlmisid sektoriülese hea tahte leppe, millega võetakse sihiks vähendada toodetes 2030. aastaks lisatud suhkru ja soola sisaldust 10% võrra. Kuigi see kõlab tervislikult, tunnistavad tööstusjuhid avameelselt, et muudatused nõuavad suuri investeeringuid.

Tekst: Iris Kübarsepp / Foto: Delfi Meedia

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole tegu pelgalt mainekujunduse, vaid konkreetse eneseregulatsiooniga. „See puudutab peamiselt toodete koostise muutmist ehk reformuleerimist. See tähendab eelkõige suhkru, soola ja rasvade vähendamist,“ selgitab ta. Samas rõhutab Potisepp, et protsess on olnud kõike muud kui lihtne, sest suure ­

mad tegijad on juba aastaid koostist tervislikumaks muutnud ja veel 10% suhkru­ ning soolakogust kahandada on tehnoloogiline proovikivi.

Tarbija hääletab Tööstus võib küll toote tervislikumaks muuta, aga kui maitse muutub ja tarbijale see ei meeldi, kaob toode lettidelt kiiresti. Eesti suurima

toiduainetööstuse, tuntud kaubamärkide Tere, Tallegg jt omaniku Maag Foodi tegevjuht Silver Kaur märgib: „Teadlased ütlevad, et uue maitsega harjumine võtab aega kaks nädalat, aga kui vähendada suhkrut korraga 30%, siis sellise toote eluiga jääks piltlikult öeldes väga lühikeseks.“

Seda kinnitab ka päris näide: eelmisel aastal parimaks piimatooteks valitud 30% vähendatud suhkruga Tere laktoosivaba kohuke on nüüdseks poodidest kadunud. „Otsuseid teeb suur tarbijaskond, mitte üksikud inimesed,“ ütleb Kaur, viidates sellele, et tervislikkus ei taga alati müügiedu.

„Oleme juba 15 aastat vähendanud suhkru­ ja soolasisaldust nii, et tarbija seda ei märka. Seda tulebki teha samm­sammult, et maitsemeel harjuks,“ selgitab Kaur.

Lihasektoris on aga väljakutsed veelgi suuremad. Soolal on seal lisaks maitsele ka säilitusfunktsioon. Kaur hoiatas samuti populistlike üleskutsete eest vähendada küllastunud rasvhappeid: „Kui me peaksime hakkama mingit osa loomast või linnust lihtsalt ära viskama, on see otsene toiduraiskamine,“ leiab ta.

Kas tervislikum toit on luksuskaup?

A. Le Coqi tegevjuht Jaanus Vihand juhib aga tähelepanu asjaolule, et tervislikumad ja uuenduslikud tooted on turul sageli kõrgema hinnaga. „Kõik uued korgid, sildid, erilahendused või uudne tehnoloogia... See hind kipub nii olema, et need tooted ei lähe odavamaks,“ märgib ta. Vihandi sõnul on hind praegu tarbija jaoks kriitiline ja liiga järsud muudatused võivad lükata kliendi ostma odavamat, kuid ebatervislikumat n­ö importkütust, näiteks odavat Poola jooki.

Tööstusjuhid väljendasid ka skeptilisust Euroopas leviva Nutri­Score’i märgistuse ja võimalike toidumaksude suhtes. Ragnar Kõiv Eesti Pagarist sõnas, et Nutri­Score võib olla eksitav, märgistades punasega isegi oliiviõli või kvaliteetse sarvesaia, arvestamata toote olemust. „Kas me tahame, et croissant oleks punane? Kes tahaks sellist osta, kuigi see on kohvi kõrvale parim valik?“ küsib ta retooriliselt.

Kõiv rõhutab lisaks, et suhkur ja sool on looduslikud maitsetugevdajad ning säilitusained. „Magus peab olema magus. Kui kook enam süüa ei sünni, siis seda lihtsalt ei osteta,“ tõdeb Eesti Pagari juht.

Olulisemad faktid

h Toiduliidu eesmärk: keskmiselt 10% vähem suhkrut ja soola aastaks 2030 (võrdlusbaas 2025. aasta)

h Joogitööstuse eesmärk: võrdlusbaas on 2020. aasta, kuna juba praeguseks on jookide suhkrusisaldust suuresti vähendatud

KOMMENTAAR Plaanitav „toiduvalgusfoor“ on lihtsalt lapsik

Inimeste ülekaalulisust puudutavates aruteludes kordub ikka ja jälle üks mugav mõte: kui inimene toitub valesti, on järelikult süüdi keskkond, kauplus, tootja või kes tahes, mitte inimene ise ja tema valikud. Nüüd ka pakend ja maksupoliitika.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Ettepanek lisada toidupakendile viievärviline valgusfoor (Nutri­Score) ning alandada puu­ ja köögiviljade käibemaksu jätab mulje, nagu lahendaksid ülekaalulisuse probleemi värviline silt ja odavam porgand.

Nutri­Score’ist vaimustujate põhiprobleem on see, et nad räägivad väga keerulisest teemast nii, nagu selle saaks lahendada ühe sildi, ühe algoritmi ja ühe kiire administratiivse võttega. Tervislik ja tasakaalustatud toitumine ei ole pakendil olev värvikood, mis vabastaks inimese vajadusest mõelda, mida, kui palju ja kui sageli ta sööb. Toitumine on terviklik süsteem, mille puhul tuleb jälgida toote koostist, portsjoni suurust, söömise sagedust, terviklikku toiduvalikut, valmistusviisi, liikumisi ja inimese enda harjumusi.

Nutri­Score’i puhul püütakse jätta muljet, et tegu on teaduspõhise ja lihtsa abivahendiga selleks, et teha tervislikke toitumisvalikuid. Tegelikult on selle aluseks Exceli tabel, kus arvutatakse punkte saja grammi või milliliitri kohta. Algoritm ei arvesta, kui palju toodet päriselt korraga süüakse, kui töödeldud on toode, milline on selle valmistusviis, kas seal on vitamiine ja mineraalaineid, millised lisaained on tootes või milliseid kompenseerimismehhanisme on tootja rakendanud parema punktisumma saamiseks.

Näiteks külmutatud friikartulid saavad rohelise hinnangu seetõttu, et tegu on juurviljaga, kus soola on minimaalselt ja rasva pole selles kui külmutatud tootes üldse. Vaevalt toitumisteadlased friikartuli lõpututes kogustes tarbimist soosiksid… Selliseid näiteid on palju ja see seab süsteemi usaldusväärsuse kahtluse alla. Just seetõttu ei olegi paljud Euroopa Liidu riigid Nutri­Score’i heaks kiitnud, osa on selle kasutuselevõtu peatanud ja vaidlus süsteemi sobivuse üle pole kaugeltki lõppenud.

Näiteks Itaalia, Kreeka, Tšehhi, Ungari, Läti ja Küpros on juhtinud tähelepanu, et Nutri­Score lihtsustab liigselt toidu hindamist ega arvesta toitumise tervikpilti. Euroopa Komisjon peatas koguni Rumeenia plaani Nutri­Score kasutusele võtta, tõstatades küsimuse, kas Rumeenia on piisavalt veenvalt tõendanud, et just Nutri­Score on kõige sobivam lahendus võrreldes teiste võimalike märgistussüsteemidega.

Lõpetuseks: toidutööstused ei ole ühegi sellise meetme vastu, mis aitaks ka tegelikult rahva tervist parandada, aga praegusel kujul ei ole Nutri­Score piisavalt usaldusväärne.

Foto: Sven Tupits

Vastupidavad tööriided professionaalidele

Kvaliteetsed isikukaitsevahendid

Logod tööriietele Kiire tarne

Personaalne nõustamine

Võta ühendust ja küsi personaalset pakkumist.