Terviseatlas (sügis 2019)

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SĂźgis 2019

Mõtleme end terveks!

On ammu teada, et suur osa tervisehädadest saab alguse mõtlemisest. Jah, mõttel on jõud, kuid sügistalvine kaamos ja viirused ei küsi luba. Vahel nad lihtsalt tulevad.

Mida siis teha, et elaksime võimalikult mõnusalt ja tervelt? Palju liikumist – tõestatud, tervislik ja tasakaalustatud toidulaud – tõestatud, head suhted – tõestatud. Kõik head ja positiivsed asjad-mõtted-tegemised võiks võtta endale elustiiliks.

Seekordses Terviseatlases tulebki juttu kõigest sellest. Persooniloos ütleb Ingrid Veidenberg, et kui on kirg, siis ei teki väsimust. Ingridi sõnul on ütluses „Me oleme need, mida sööme” väga palju tõtt. Kui ta aju ikka ütleb keset tööpäeva, et vajab nüüd kohe midagi magusat, siis ta võtab seda ka kuulda – tükk šokolaadi keset koosolekurallit või pika loo kirjutamist annab edasiminekuks energiat. Ingrid ei ole äärmuslik, lubab endale kõike, aga suhtub asjadesse tolerantselt ja mõõdutundega.

Muidugi on toitumine vaid üks osa elust ja tervisest, niisiis räägib Ingrid ka perest, tööst ja reisimisest. Kuidas seda kõike jõuda – sära silmis!

Oma tervisenippe jagavad armastatud ja tuntud inimesed. Näiteks ütleb näitleja, lavastaja ja teatrijuht Andres Dvinjaninov, et hea tervise tagab positiivne mõtlemine ja tervisenõuannete enese peal proovimine. Terve noorus on kingitus, terve vanadus – saavutus.

Põnevat lugemist ja mõtteainet jagub Terviseatlase lehekülgedele küllaga. Head lugemist ja positiivset elustiili!

SÜGIS 2019

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

SISUKORD 4 Ingrid Veidenberg: kui on kirg, siis ei teki väsimust 12 Tuntud eestlaste tervisenipid 16 D3-vitamiini puuduse käes kannatab enamik Eesti inimesi 22 Ootamatu külaline GRIPP 27 Enne optometristi juurde minemist hinda kodus nägemise teravust 29 Kuulmislangust ei pea häbenema ega eirama 32 Hoia oma süda terve 36 Teie keha tervis oleneb multifunktsionaalse maksa tööst 40 Valu liikidest ja tekkepõhjustest 43 Meeste tervisest: lihtsad tervisenipid, tõsisemad haigused ja probleemid 49 Millised liigesehaigused meid vaevavad?

52 Elu diabeediga? Täitsa võimalik ...

56 Liigsöömine on võrreldav alkoholi kuritarvitamisega 59 Vesivõimlemine sobib igaühele 62 Kas meeleolulangus või depressioon?

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee REKLAAM IRIS ÖPIK, 5303 6499, iris.opik@ekspressmeedia.ee MARIANNE PEEP, 5309 0677, marianne.peep@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS, 5647 6754, helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

KERLY VAHUR, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee RAUNO VOMM, 5348 6084, rauno.vomm@ekspressmeedia.ee MAKSIM HRUSTALJOV, 5837 3916, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee Kujundaja: MARJU VILIBERG Keeletoimetaja: TRIINU MÖLDER TRÜKK PRINTALL TERVISEATLAS 2019

3

4

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Ingrid Veidenberg: kui on kirg, siis ei teki väsimust

Ingrid Veidenberg on olnud ajakirjanduses silmapaistvates ametites tegev 27 aastat. Kust ammutab ta jätkuvat inspiratsiooni ja kirge oma töö vastu? Ja kuidas on võimalik, et ta isegi kaht väljaannet juhtides läbi ei põle?

TEKST: Uku Adrian Ilves FOTOD: Laura Nestor

K

ahe väljaande – Kroonika ja nädalalõpuÕpi kuulama oma keha leht LP – peatoimetaja, ajakirjanik ning Kahe toimetuse juhtimine pole kerge, sest toimemeediakoolitaja Ingrid Veidenberg eelistab tustes töötavad erinevad isiksused, kelle soovide oma tegemistest, mis on kohati vägagi pingelised, ja mõtetega tuleb igapäevaselt arvestada. Päeva sirääkida mitte kui tööst, vaid kui aastatega välja sustavad rohked koosolekud ja nõupidamised, kus kujunenud elustiilist. On huvitav märkida, et aivaim peab olema virge ja mõtlemine terav. Ingrid nult üks Ingridi kursusekaaslane Tartu ülikooli teab suurepäraselt, kuidas ajakirjanik mõtleb, misajakirjandusosakonna päevilt on siiani ajakirjansugune on hea lugu ja kui suurt pingutust on selle duses tegev, kõik teised on leidnud uued väljasaamiseks tarvis. Seepärast suudab ta enda sõnul kutsed. Aga Ingridit köidab ajakirjandus endiselt: tõsiselt võtta ainult neid peatoimetajaid, kes on ise juba seitsmendas klassis õppides oli tal selge siht hingelt ajakirjanikud – kes teavad une pealt ajaajakirjanikuks saada ja jätkuvalt räägib ta kirjanduse köögipoolt ja tunnevad hea loo enda tegemistest sama entusiastlikult valmimise vägagi närvesöövat protsessi. kui oma esimest intervjuud tegev noor Et olla kogu aeg virge ja terav, et kesajakirjanik. kenduda loomeinimeste juhtimisele INGRIDIT “Missugune teine amet peale ajaja ise lugusid teha, peab keha saakirjaniku oma annaks võimaluse TEATAKSE KUI ma õiget kütust. Ingridile algab kõik tõusta hommikul üles ja mõelda: ELURÕÕMSAT toiduga seonduv enda keha kuulahelistaks täna Arvo Pärdile? Või INIMEST misest ja tasakaalukusest. hoopis Siim Kallasele? Sooviga te“Ma söön liha, ma ei ole taimeha temaga intervjuu. Millises teises toitlane,” ütleb ta algatuseks. “Me ametis saab päriselt kohtuda inspioleme need, mida sööme – selles laureerivate inimestega ja kuulata nenses on nii palju tõtt. Minu keha soovide huvitavaid mõtteid? See võib kõlada tab mul juba pikemat aega näiteks sealiha stambina, aga ajakirjanduses tõepoolest ei vältida ja olen teda kuulanud. Sealiha lihtsalt ei sarnane ükski päev eelmisega, sest uued uudised maitse mulle enam. Küll aga maitseb väga häsja põnevad kohtumised tulevad kogu aeg peale. ti kana- ja veiseliha. Mu käsi sirutub toidupoes Ole ainult tugev ja püsi sadulas. Muidugi on ajakõige rohkem puu- ja juurviljade järele, neid on kirjaniku amet ka pingeline ja palju nõudev, aga toidukorvi sisust alati kaks kolmandikku. Kui mu ma isiklikult ei kujuta ette ühtki muud ametit, aju ütleb keset tööpäeva, et vajab nüüd kohe mikus saaksin oma võimeid paremini rakendada,” dagi magusat, siis ma kuulan teda – tükk šokoütleb Ingrid.

TERVISEATLAS 2019

5

PÄEVA SISUSTAVAD ROHKED KOOSOLEKUD JA NÕUPIDAMISED, KUS VAIM PEAB OLEMA VIRGE JA MÕTLEMINE TERAV.

laadi keset koosolekurallit või pika loo kirjutamist annab edasiminekuks energiat. Ma ei ole äärmuslik, luban endale kõike, aga suhtun asjadesse tolerantselt ja mõõdutundega. Kui pärast pingelist töönädalat on võimalus väikeseks naljaks ja napsiks, siis luban endale ka seda. Ilma raskekujulise süümepiinata.” Keha kuulamine tähendab ka seda, et kui pärast millegi söömist ei ole hea olla ja energiat napib, mõtleb Ingrid järgmisel korral kaks korda, enne kui sama asja uuesti suhu pistab. Nii on ta näiteks ettevaatlik piima- ja nisujahutoodete söömisega. Ta kindlasti ei loobu neist, aga tarvitab mõistlikult. Ja halvast toorainest valmistatud rämpstoidule ütleb Ingridi keha alati ei!

Õnnelik lennujaamas

Ingridit teatakse kui elurõõmsat inimest, kes vaimustub uutest väljakutsetest ja ideedest. Näiteks oli ta kümme aastat tagasi valmis järgnema sõprade kutsele minna Alpidesse suusatama, olgugi et mäesuuski polnud ta kunagi varem alla saanud.

Aga esimene kord on ikka esimene – ja miks mitte õppida suusatama Alpide kõrgmäestikus, kus juba kolmandal päeval pärast eratreeneriga algõpet tuli laskuda pikalt ja kõrgelt liustikult. Pisarad voolasid suurest hirmust, aga alla Ingrid jõudis.

Ja käib nüüd võimaluste piires nii Alpides kui ka Dolomiitides oskusi lihvimas ja tervislikku mäeõhku hingamas.

Kõige rohkem laeb Ingridit aga päike. Kui ta tahab tööst eemal olla ja oma akusid laadida, sõidab ta päikest otsima. Tema lemmiksihtkoht on Aasia. Seal paelub teda kõik: kliima, loodus, toit, inimesed ja muidugi igal hommikul voodisse sirav päike. “Kõige õnnelikum koht on minu jaoks Tallinna lennujaam. Sinna jõudes juba tunnen, kuidas õnn voogab minusse.

Kogu see ootusärevus enne reisi, ringi sebivad inimesed ja “ma lähen nüüd” tunne teeb mind rõõmsaks. Täpselt sama on reisilt naasmisega. Lennukilt maha astudes on Tallinna lennujaam kõige õnnelikum koht maailmas.

Nii hea on olla tagasi! Oma armsasse Nõmme koju astudes tunnen alati suurt õnnetunnet.”

Ei ole dieediinimene

Ingrid pole pidanud eriliselt pingutama ega vaeva nägema, et terve ja toonuses püsida.

“Ju need on head geenid,” möönab ta. “Olen saanud elada suhteliselt mugavat elu. Mul on väga vedanud ja olen selle eest iga päev äärmiselt tänulik,” ütleb ta kõikide oma elu puudutavate aspektide kohta.

Ranged piirangud ja dieet, aga ka süsteemne treening on Ingridile seni võõrad olnud. “Sellise kirgastumiseni ei ole ma oma elus veel jõudnud,” kõlab konkreetne vastus. Ingrid läheneb trenni tegemisele ikka mõõdukalt: käib end aeg-ajalt sirutamas pilatese trennis või võtab ilusal sajuta õhtul kõnnikepid ja suundub Nõmmet avastama. Vaatab imeilusat

6

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Teile Teilevastavad vastavadkogemustega kogemusteganõustajad nõustajad24/7 24/7 niiniieesti eestikuikuivene venekeeles keeles Lauatelefon Eestist ja välismaalt helistades Lauatelefon Eestist ja välismaalt helistades

+372 +372634 6346630 6630 Helistades Helistades lauatelefonile lauatelefonile +372 634 +3726630 634 (Eestist 6630 (Eestist ja ka välismaalt), ja ka välismaalt), tasubtasub helistaja helistaja kõne eest kõnetelefonioperaatori eest telefonioperaatori hinnakirja hinnakirja alusel.alusel.

Helistades Helistades lauatelefonilt lauatelefonilt lühinumbrile lühinumbrile 1220, on 1220, esimesed on esimesed viis viis minutitminutit tasutatasuta (v.a Elisa (v.ajaElisa Tele2ja võrgust), Tele2 võrgust), AlatesAlates kuuendast kuuendast minutist minutist tasubtasub helistaja helistaja kõne eest kõnekohaliku eest kohaliku kõneminuti kõneminuti hinnahinna alusel.alusel.

Helistades Helistades mobiiltelefonilt mobiiltelefonilt lühinumbrile lühinumbrile 1220, tasub 1220, tasub helistaja helistaja kõne eest kõnealates eest alates esimesest esimesest minutist minutist telefonioperaatorite telefonioperaatorite hinnakirjade hinnakirjade alusel:alusel: Telia –Telia 0,2278 – 0,2278 €/min,€/min, Tele2 –Tele2 0,23–€/min, 0,23 €/min, Elisa –Elisa 0,30–€/min 0,30 €/min (seisuga (seisuga 29.03.2018).

29.03.2018).

OKTOOBRIS KÜLASTAS INGRID BANGKOKKI JA TUTVUS PÕJALIKULT SELLE LINNA MITMEKESISUSEGA

FOTO: ERAKOGU

salatid, kala ja puuviljad. Ma üldse ei mäleta, millal oleks meie koduses külmkapis näiteks magustatud poejogurtit leidunud. Pigem maitseb poistele ise tehtud jogurt, kus segame maitsestamata jogurti sisse sügavkülmast võetud värsket maasikamoosi.” Samas teab Ingrid, et ka lastel on tarvis aeg-ajalt isudele järele anda ja ka nende toidulaud ei tohi olla äärmuslik. Kui on pitsaisu, siis tuleb seda süüa. Kvaliteetsest Liivimaa lihaveisest valmistatud käsitööburgerid on vahel lausa kohustuslik lauakate. Ja Coca-Colat tuleb samuti juua, kui on just AJAKIRJANDUS selline janu. Ingridi kogemus ütON INGRIDILE leb, et kui lapsed teavad, et nenAASTATEGA de menüüs pole keelatud asju ja nad võivad mõõdukalt kõike VÄLJAKUJUNENUD tarbida, oskavad nad ise vägagi ELUSTIIL terviseteadlikke valikuid teha.

puitarhitektuuri kodukandi tänavatel ja naudib Nõmme mõnusaid kergliiklusteid. Siiski on ta viimasel ajal flirtinud mõttega liituda mõne spordiklubiga. “Mu lähim eesmärk on mugavustsoonist välja tulla ja personaaltreeneri abiga treeningkava järgi lihaseid treenima hakata. Looduse peale olen saanud loota poole oma elust, nüüd pean hakkama kehale rohkem koormust pakkuma, et toonus püsiks ja energiat jätkuks,” ütleb ta.

Terviseteadlikud lapsed

Võrreldes mitmete oma sõpradega ei pea Ingrid end selliseks kokkajaks, kes raamatutes ja internetis uute retseptide järele tuhnib, et nende valmistamisega pidevalt peret ja sõpru üllatada. “Mul on oma kindel toitude valik, mida oskan ja teen ning mis mu perele maitseb. Aeg-ajalt suudan isegi oma sõpru üllatada,” naerab ta.

Ingridi pojad Jan Oscar (24) ja Sten Oliver (16) on ema sõnul vägagi terviseteadlikud.

“Neile on juba väga varasest east selge, et rämpstoitu me koju ei osta. Hoiame ebamõistlikust hulgast säilitus- ja värvainetest võimalikult kaugele. Sellist toitu nimetame keemiaks ja mürgiks,” muigab Ingrid. “Meie toidulaud on olnud alati pigem lihtne: juurviljad ja liha, pastad, supid,

8

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Noori rõhuv edukultus

Milline terviseprobleem tundub eestlasi enim vaevavat, mille Ingrid võimalusel terveks raviks? “Kroonika intervjuusid lugedes tõden hämmastusega, kui paljud tuntud inimesed on kimpus vaimse tervise probleemidega. Ärevushäired ja depressioon, ka väga noortel inimestel.

Loen ja mõtlen, kuidas nii noor inimene saab juba läbi põlenud olla, tal on elu ju veel ees. Olen oma

lastega vesteldes neilt aeg-ajalt küsinud, mis võib olla selle põhjuseks, et paljud noored on igasuguste häirete küüsis ja depressioonis. Olen saanud vastuseks, et praegustele noortele on päris suur pinge peale pandud, ühiskonda juhib edukultus ja surve olla edukas surub tagant ka noori. Noortel jookseb juhe lihtsalt kokku, neile tundub, et nad ei õigusta neile pandud suuri ootusi,” mõtiskleb Ingrid.

Näiteks võib sotsiaalmeedia tekitada noortes illusiooni, et kõik teised elavad paremini ja palju ilusamalt kui mina. Kõikvõimalikud influencer’id võivad aga ise olla üsnagi katkised inimesed, kes ei pruugi elada sugugi nii ägedat ja rahulolevat elu, kui välja paista lasevad. Ingridi sõnul ei ole Instagrami-elu päris elu ja tihtilugu vaatab just sealt vastu jäägitu armastuse puudus, tähelepanu ning tunnustuse otsingud. Samuti võib surve tulla lapsevanematelt, kes kompenseerivad enda saavutamatust liiga kõrgete ootustega oma laste suhtes. “Ma ei kujuta ette, et hakkaksin kuidagi oma laste elukäiku määrama. Ütlema neile ette, kes neist peavad saama või millist teed pidi nad peavad elus käima. Minu kui lapsevanema roll on anda neile ellu kaasa palju tingimusteta armastust ja õiged eluväärtused, ülejäänuga saavad nad ise hakkama. Ütlen lastele alati, et 20. eluaastaks ei pea olema juba kusagile jõudnud, täiesti vabalt võid leida oma tee ka neljakümneselt. Mitte midagi ei juhtu, maailm ei kuku kokku.”

Unistused on Ingridi meelest tähtsad, ent need ei pea alati ülimalt konkreetsed olema. Pigem on oluline ära tunda, mida elu sulle ette viskab, ja kui see sind kõnetab, siis julgelt sellest kinni haarata. “Tuleb elu usaldada. Väljakutseid vastu võttes tekib samm-sammult ettekujutus, kuhu võiksid jõuda. Ja kuhugi jõudmine ei tohiks samas olla omaette eesmärk – teekonna nautimine on alati palju toredam. Kohale jõudes võib sind tabada hoopis tühjusetunne.”

Suhtlemine pigem laeb

Ingrid on oma loomult elav suhtleja – kogu tema elustiil ja tegemised ju baseeruvadki suhetel. Aga rahulikku aega kodus olemiseks ja segamatult raamatu lugemiseks jääb ka temal piisavalt. Hetked iseendale on laupäeva ja pühapäeva hommikud. Siis võib Ingridit kuni varase lõunani hommikumantlis kohata. Pole kuhugi kiiret, saab rahus perele pannkooke küpsetada, järelvaatamisest huvipakkuvaid saateid vaadata või diivanile kerra tõmbunult põnevat raamatut lugeda. Tal on suur tutvusringkond ja külas käimist ning oma kodus külaliste võõrustamist tuleb samuti tihti ette. “Minu aku täitub suhtlemisest,” ütleb Ingrid.

Kahe suure väljaande peatoimetajana ei kujuta Ingrid ette, et pärast tööpäeva lõppu ei vaataks ta enam telefoni ega vastaks sellele. Tema hinnangul ei saaks ükski juht tänapäeval nii toimida. Töötades meedias, kus kogu aeg midagi juhtub, eriti veel peatoimetaja ametis, oleks see aga ääretult

TERVIS PUHTAST LOODUSEST!

• Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Haanjamehe Talu • Unekliinik

Puhkusepakett alates

49

Männiku 43A, Võru 65526 Tel +372 50 45 745 • info@kubija.ee www.kubija.ee

€

vastutustundetu. Tihti arutatakse kolleegidega tööasju hiliste õhtutundideni: mõlemal toimetusel on Messengeris oma suhtluslist, kus arutelud võivad kulgeda väga kirglikult ka pärast ametlikku tööaega. “Kuna ma ei võta oma tööd kui tööd, vaid kui elustiili, siis säravad mu silmad endiselt ka pärast seda, kui olen kell 23 vastanud kolleegi olulisele sõnumile. Kui on kirg töö vastu, siis ei teki väsimust.”

Meedia kui kahe teraga mõõk

ON OLULINE ÄRA TUNDA, MIDA ELU SULLE ETTE VISKAB, JA KUI SEE SIND KÕNETAB, SIIS JULGELT SELLEST KINNI HAARATA.

Ingridi juhitav ajakirjandus tahab lugejat puudutada, olla avameelne ja avatud ning seda tehes peab olema tarkust jõuda intervjueeritavatega kokkulepeteni. Üsna tihti tuleb lahendada eri poolte vahel tekkinud keerulisi olukordi. Meedia on Ingridi sõnul kahe teraga mõõk: ta võib tõsta su kilbile, teha sinust kuulsa ja ihaldusväärse, ning sama hästi võib ta su ka tappa. Kõik oleneb sellest, kuidas sa meedias käitud, milliseid vastuseid annad ja milliste uudiste või tegudega huviorbiiti tõused. Ingrid hindab väga neid, kes julgevad tulla meediasse oma looga, puudutades ja inspireerides inimesi, pakkudes mõtteainet ja eeskuju. “Siirus müüb. Avameelne ajakirjandus, kus lugu puudutab lugejat juuksejuurteni, on sageli kokkulepete kunst. Keegi ei taha ju end pärast loo ilmumist pahasti tunda. Vahel peab inimesele teatud määral vastu tulema, kaotamata seejuures ajakirjanduslikku selgroogu. Minu taktika on võimalusel alati kokkuleppeni jõuda ja säilitada usaldus, sest ainult nii saab väikeses Eestis jätkusuutlikult tegutseda,” ütleb Ingrid. Nii väljaande juhi kui ka ajakirjaniku ametis on oluline empaatiavõime.

“Inimesed peavad teadma, et kui nad sulle intervjuu annavad, jäävad nad mitte ainult ellu, vaid nende elu läheb paremaks,” selgitab Ingrid.

Ka kolleegidega suheldes peab olema toetav ja empaatiline, samas nõudlik.

“Ajakirjandus on tiimitöö, üksi ei tee siin midagi. Juhi oskusest iniLOOMULT ELAV mesi kuulata, neid motiveerida ja ühisele eesmärgile suunata sõlSUHTLEJA – KÕIK tub palju. Mul on õnneks mõleINGRIDI TEGEMISED ma toimetusega väga vedanud, BASEERUVAD mu kolleegid on motiveeritud ja SUHETEL. pühendunud, meil on nii ühtehoidmine kui ka tiimitunne. See annab tõeliselt rõõmsa teadmise, et oleme õigel teel.”

10

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

MEIE MEIE MEIE TERVIS TERVIS TERVIS SÕLTUB SÕLTUB SÕLTUB SELLEST, SELLEST, SELLEST, KUI KUI KUI PALJU PALJU PALJU ME ME ME ENNAST ENNAST ENNAST MÄRKAME, MÄRKAME, MÄRKAME, MEIE MEIE MEIE TERVIS TERVIS TERVIS SÕLTUB SÕLTUB SÕLTUB SELLEST, SELLEST, SELLEST, KUI KUI KUI PALJU PALJU PALJU ME ME ME ENNAST ENNAST ENNAST MÄRKAME, MÄRKAME, MÄRKAME, KUIDAS KUIDAS KUIDAS OMA OMA OMA KEHA KEHA KEHA SIGNAALE SIGNAALE SIGNAALE VASTU VASTU VASTU VÕTAME VÕTAME VÕTAME VÕI VÕI VÕI EIEIVÕTA. EIVÕTA. VÕTA. KUIDAS KUIDAS KUIDAS OMA OMA OMA KEHA KEHA KEHA SIGNAALE SIGNAALE SIGNAALE VASTU VASTU VASTU VÕTAME VÕTAME VÕTAME VÕI VÕI VÕI EIEIVÕTA. EIVÕTA. VÕTA. Gaia Gaia Gaia Teraapiatuba Teraapiatuba Teraapiatuba tegeleb tegeleb tegeleb Gaia Gaia Gaia Teraapiatuba Teraapiatuba Teraapiatuba tegeleb tegeleb tegeleb erinevate erinevate erinevate loodusteraapiatega loodusteraapiatega loodusteraapiatega erinevate erinevate erinevate loodusteraapiatega loodusteraapiatega loodusteraapiatega mis mis mis ononvälja onvälja välja kasvanud kasvanud kasvanud pärimuslikust pärimuslikust pärimuslikust mis mis mis on on välja on välja välja kasvanud kasvanud kasvanud pärimuslikust pärimuslikust pärimuslikust rahvameditsiinist. rahvameditsiinist. rahvameditsiinist.

Rahvameditsiin Rahvameditsiin Rahvameditsiin ononon rahvameditsiinist. rahvameditsiinist. rahvameditsiinist.

Rahvameditsiin Rahvameditsiin Rahvameditsiin on on on pärimuse pärimuse pärimuse jajakogemusepõhine jakogemusepõhine kogemusepõhine ravivõtete ravivõtete ravivõtete kogum kogum kogum pärimuse pärimuse pärimuse ja ja kogemusepõhine ja kogemusepõhine kogemusepõhine ravivõtete ravivõtete ravivõtete kogum kogum kogum mida mida mida kasutatakse kasutatakse kasutatakse tänapäeval tänapäeval tänapäeval paljudes paljudes paljudes maades maades maades mida mida mida kasutatakse kasutatakse kasutatakse tänapäeval tänapäeval tänapäeval paljudes paljudes paljudes maades maades maades üheaegselt üheaegselt üheaegselt teadusliku teadusliku teadusliku meditsiiniga. meditsiiniga. meditsiiniga.

Kõik Kõik Kõik haigused haigused haigused üheaegselt üheaegselt teadusliku teadusliku teadusliku meditsiiniga. meditsiiniga. meditsiiniga.

Kõik Kõik Kõik haigused haigused haigused jaüheaegselt jahädad jahädad hädad on on põhjustatud on põhjustatud põhjustatud negatiivsetest negatiivsetest negatiivsetest mõtetest, mõtetest, mõtetest, ja ja hädad ja hädad hädad on on põhjustatud on põhjustatud põhjustatud negatiivsetest negatiivsetest negatiivsetest mõtetest, mõtetest, mõtetest, emotsionaalsest emotsionaalsest emotsionaalsest stressist stressist stressist ning ning ning valest valest valest eluviisist. eluviisist. eluviisist.

Inimene Inimene Inimene emotsionaalsest emotsionaalsest emotsionaalsest stressist stressist stressist ning ning ning valest valest valest eluviisist. eluviisist. eluviisist.

Inimene Inimene Inimene onontervik, ontervik, tervik, kes kes kes koosneb koosneb koosneb kehast, kehast, kehast, meelest meelest meelest jajavaimust javaimust vaimust ning ning ning onon tervik, on tervik, tervik, kes kes kes koosneb koosneb koosneb kehast, kehast, kehast, meelest meelest meelest ja ja vaimust ja vaimust vaimust ning ning ning ononterve onterve terve siis, siis, siis, kui kui kui onontasakaalus. ontasakaalus. tasakaalus.

Sellepärast Sellepärast Sellepärast ononhea on hea hea onon terve on terve terve siis, siis, siis, kui kui kui on on tasakaalus. on tasakaalus. tasakaalus.

Sellepärast Sellepärast Sellepärast on on hea on hea hea koguaeg koguaeg koguaeg ennast ennast ennast tasakaalus tasakaalus tasakaalus hoida, hoida, hoida, siis siis siis eieihakka eihakka hakka koguaeg koguaeg koguaeg ennast ennast ennast tasakaalus tasakaalus tasakaalus hoida, hoida, hoida, siis siis siis eieihakka eihakka hakka hädad hädad hädad külge. külge. külge.

Gaia Gaia Gaia Teraapiatoas Teraapiatoas Teraapiatoas püüamegi püüamegi püüamegi hädad hädad hädad külge. külge. külge.

Gaia Gaia Gaia Teraapiatoas Teraapiatoas Teraapiatoas püüamegi püüamegi püüamegi aidata aidata aidata inimese inimese inimese õigele õigele õigele teele teele teele tagasi tagasi tagasi jajaleida jaleida leida aidata aidata aidata inimese inimese inimese õigele õigele õigele teele teele teele tagasi tagasi tagasi ja ja leida ja leida leida endas endas endas taas taas taas see see see tasakaal, tasakaal, tasakaal, mis mis mis rõõmsa, rõõmsa, rõõmsa, endas endas endas taas taas taas see see see tasakaal, tasakaal, tasakaal, mis mis mis rõõmsa, rõõmsa, rõõmsa, tugeva tugeva tugeva jajatervena jatervena tervena hoiaks. hoiaks. hoiaks. tugeva tugeva tugeva jajatervena jatervena tervena hoiaks. hoiaks. hoiaks.

Hoolitsused Hoolitsused Hoolitsused niiniinii kehale kehale kehale kui kui kui meelele meelele meelele Hoolitsused Hoolitsused Hoolitsused nii nii nii kehale kehale kehale kui kui kui meelele meelele meelele Lõõgastavad Lõõgastavad Lõõgastavad massaažid massaažid massaažid Lõõgastavad Lõõgastavad Lõõgastavad massaažid massaažid massaažid Tervendavad Tervendavad Tervendavad teraapiad teraapiad teraapiad Tervendavad Tervendavad Tervendavad teraapiad teraapiad teraapiad • •Hiina •Hiina Hiina kuputeraapia kuputeraapia kuputeraapia • •Hiina • Hiina Hiina kuputeraapia kuputeraapia kuputeraapia • •Kupumassaaž •Kupumassaaž Kupumassaaž • • Kupumassaaž • Kupumassaaž Kupumassaaž • •Kaaniteraapia •Kaaniteraapia Kaaniteraapia e.e.hirudoteraapia e.hirudoteraapia hirudoteraapia • •Kaaniteraapia •Kaaniteraapia Kaaniteraapia e.e.hirudoteraapia e.hirudoteraapia hirudoteraapia • •Kristalliteraapia •Kristalliteraapia Kristalliteraapia • • Kristalliteraapia • Kristalliteraapia Kristalliteraapia • •Kristallimassaaž •Kristallimassaaž Kristallimassaaž •• •Kristallimassaaž • Kristallimassaaž Kristallimassaaž • Meemassaaž •Meemassaaž Meemassaaž • • Meemassaaž • Meemassaaž Meemassaaž • •Kõhuteraapia •Kõhuteraapia Kõhuteraapia -vistseraalne -vistseraalne -vistseraalne massaaž massaaž massaaž • •Kõhuteraapia •Kõhuteraapia Kõhuteraapia -vistseraalne -vistseraalne -vistseraalne massaaž massaaž massaaž e.e.siseelundite e.siseelundite siseelundite massaaž massaaž massaaž e. e. siseelundite e. siseelundite siseelundite massaaž massaaž massaaž •• Vana-eesti • Vana-eesti Vana-eesti massaaž massaaž massaaž e.e.soonetasumine e.soonetasumine soonetasumine •Aroma • Vana-eesti • Vana-eesti Vana-eesti massaaž massaaž massaaž e.e.Puudutuse soonetasumine e. soonetasumine soonetasumine • •Aroma • Aroma Touch Touch Touch ehk ehk ehk Aroomi Aroomi Aroomi Puudutuse Puudutuse teraapia teraapia teraapia • •Aroma • Aroma Aroma Touch Touch Touch ehk ehk ehk Aroomi Aroomi Aroomi Puudutuse Puudutuse Puudutuse • •Individuaalne •Individuaalne Individuaalne teraapia, teraapia, teraapia, kaela kaela kaela jateraapia jateraapia jateraapia • •Individuaalne •Individuaalne Individuaalne teraapia, teraapia, teraapia, kaela kaela kaela jajaja seljavalude seljavalude seljavalude leevendamiseks leevendamiseks leevendamiseks seljavalude seljavalude seljavalude leevendamiseks leevendamiseks leevendamiseks • •Kvantresonants •Kvantresonants Kvantresonants magneetiline magneetiline magneetiline keha keha keha analüüs analüüs analüüs • •Kvantresonants •Kvantresonants Kvantresonants magneetiline magneetiline magneetiline keha keha keha analüüs analüüs analüüs

GAIA GAIA GAIA TERAAPIATUBA TERAAPIATUBA TERAAPIATUBA OÜ OÜ OÜ GAIA GAIA GAIA TERAAPIATUBA TERAAPIATUBA TERAAPIATUBA OÜ Tallinn, Tallinn, Tallinn, Mustamäe Mustamäe Mustamäe tee tee tee 6060 II60 korrus II OÜ korrus II OÜ korrus Tallinn, Tallinn, Tallinn, Mustamäe Mustamäe Mustamäe tee tee tee 6060 II60 korrus II korrus II korrus Teraapiatesse Teraapiatesse Teraapiatesse registreerumine: registreerumine: registreerumine: Teraapiatesse Teraapiatesse Teraapiatesse registreerumine: registreerumine: registreerumine: mob: mob: mob: +372 +372 +372 5552 5552 5552 6204; 6204; 6204; mob: mob: mob: +372 +372 +372 5552 5552 5552 6204; 6204; 6204; e-mail: e-mail: e-mail: gaia.teraapiad@gmail.com gaia.teraapiad@gmail.com gaia.teraapiad@gmail.com e-mail: e-mail: e-mail: gaia.teraapiad@gmail.com gaia.teraapiad@gmail.com gaia.teraapiad@gmail.com

www.gaiateraapiatuba.ee www.gaiateraapiatuba.ee www.gaiateraapiatuba.ee www.gaiateraapiatuba.ee www.gaiateraapiatuba.ee www.gaiateraapiatuba.ee

Foto: Shutterstock

TUNTUD EESTLASTE

tervisenipid

Sügise ja talvega hiilivad ligi ka haigused. Uurisime armastatud inimestelt, kuidas nad tervist hoiavad ja turgutavad. küsib “Mida te sööte?”. Kui loetled üles kõigi lemmiktoitude ja -toiduainete näitleja, lavastaja ja teatrijuht rea, ütleb tema: “Just, väga hea, neid ärge enam sööge.” Kuidas Hea tervise tagab postiivne siis kohaneda? Selles on küsimõtlemine ja tervisenõuannete mus! enese peal proovimine. Igaüks Hommikut alustan klaasi meist on erinev ja kui ei proosidruniveega. Üks sidrun, üks vi, ei saa ka teada. Oluline on klaas. Tihti lisan ka soodat. võimalikult looduslähedane Usun, et happelisuse ja aluseelustiil: värske õhk, enda kasvalisuse tasakaalus hoidmine on tatud köögivili jne. väga oluline. Külmetununa aitaValmistan ette oma esimest vad küüslauk ja teised teada-tunmonokomöödiat “Vanuse viiskümtud abilised. Tähtis on ka auru hinmend varjundit” ja tegelen ka selle osagamine ja soodaveega hingamisteede Foto: Argo Ingver ga, mis muutub vananedes. Eriti oluliseks (nina) läbi loputamine. saab harjumuste jälgimine ja muutmine. Une oluMul on väga hea meel, et ebatervislik käitumilisus on märkimisväärselt tõusnud. Kui olid 20, ne on oluliselt vähenenud. Terve noorus on kinjaksasid pidutseda hommikuni. Kui oled 60, lahgitus, terve vanadus – saavutus. Oleks väga hea kud enne, kui tantsuansambel mängima hakkab. meel, kui “vanuse viimased 50 varjundit” oleksid Vanuse varjundiks saab pidada ka seda, kui arst terved ja rõõmsad.

ANDRES DVINJANINOV,

EINAR ELLERMAA,

toimetaja ja raamatute autor

Ühtegi kroonilist haigust mul ei ole, gripis pole kunagi olnud ja nohu või köha tuleb umbes iga kolme aasta tagant. Olen avastanud, et nn külmetushaigused külastavad mind siis, kui olen vaimse pinge sügavale endasse lasknud. Seega tuleb vaimne pinge endast eemale mõelda ja viimastel aastatel on see õnnestunud.

Võib-olla on mul terve inimese geenid,

12

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

võib-olla olen nooruses end vastupidavaks treeninud ja immuunsüsteemi tugevaks kasvatanud, keskealisena olen võib-olla õppinud mitte laskma endasse negatiivseid emotsioone ja mõtteid. Kui mõni füüsiline tervisenipp välja tuua, siis kõnnin väga palju, käin pea iga nädal saunas ja kevadest sügiseni töötan aias. Süüa üritan värsket toitu ja palju köögivilju, marju ja puuvilju, mis kodus aias kasvavad.

Foto: Fred-Erik Kerner

SIRJE EESMAA,

ANDRES VARUSTIN,

telenägu

maailmakuulus firmajuht

Püüan mitte haigeks jääda: käin suvel paljajalu, talvel lähen õuest puid tooma või postkasti tühjendama toariietuses. Kui võimalik, hüppan saunast lumehange või jääauku. Kui ikkagi kipub nohu tulema, kasutan Vietnami Kuldtähe palsamit, määrin seda ninajuurele ja panen lausa ninna. Kui kurk tahab valusaks minna, siis määrin seda kurgule, talla alla või varvaste vahele. Kui kõigele vaatamata haigus ligi kipub, proovin enne tablettidelt abi otsimist juua raviteesid, süüa küüslauku ja ingverit, kasutada inhalaatorit ja teha jalavanni. Aga eks ikka tuleb vahel ka arsti poole pöörduda ja ravimeid süüa!

Kui sa päevast päeva arvuti taga kössitad ja ajalehte karikatuure, tellimise peale naljapilte või raamatuillustratsioone joonistad, siis lõpuks annab vähene liikumine ikka tunda. Nagu mingi võdin või rahutus lööb sisse. Ja kaks asja, mis minu puhul siis aitavad, on järgmised: lähen teen kepikõndi või istun autosse ja põrutan Tallinnast maakoju Rõugesse sauna. Pikk vahemaa ei häiri. Tuleb tuju, olen mõne tunniga laval, sealt tiiki. Ja mida aasta edasi, seda rohkem juurte juurde, sinna sauna poole kisub. Kui rääkida sellisest argitervisehädast nagu külmetus või miks ka mitte lihtsalt pahast tujust, siis – ma ei tea, kas tohib seda siin öelda – aitab mind vanaisaaegne nipp. Suts viina klaasi, mesi selga ja must tee otsa – ravib mis mühin.

ERICH KRIEGER, laulja liiga erksaks teha. See tee aitab hästi ka söögiisu vähendada ja süüa tegeliku vajaduse järgi. Üks asi veel. Miks on mehed rohkem haiged kui naised? Sest naised kannavad salli, meestel on sageli kõri ja pool rinda paljas.

Sall on ka ilus, aga katab kinni kõri ja rinna. Mina kannan nüüd salli mitmendat aastat ja olen palju tervem. Liikumine, sall ja küüslaugutee on minu soovitused.

Olen hakanud hea toonuse hoidmiseks tegema küüslaugu-ingveriteed.

Selleks on vaja naturaalset ingverijuurt. Juurest tuleb lõigata viis-kuus tükki mitte liiga kuuma vette, sest kuum vesi vähendab mõju. Seejärel lisada mett ja üks tükeldatud küüslauguküüs, maitseks võib panna laimi. Teel tuleb lasta korralikult tõmmata ja ongi üks väga tõhus tervisejook valmis.

Joon seda hommikul, sest õhtul võib Foto: Madis Veltman

REET LINNA,

telenägu ja laulja

Tegelikult pole hea enesetunde saavutamiseks ju kuigi palju vaja. Üks oluline tegur on kindlasti hea uni.

See saab ainult siis hea olla, kui oled päeva mööda saatnud positiivsete kohtumiste, Foto: Rauno Volmar emotsioonide või energiaga.

Minu jaoks on ideaalne olukord see, kui hakkab tööle minu bioloogiline kell. Ärkan kell pool seitse.

Pikk hommikukohv koos postkastist toodud ajalehe ja Raadio 2-ga tagab mulle hea päeva. Muidugi loeb ka see, mida suhu pistad ja kui palju end

14

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

liigutad. Andke ärkamiseks organismile aega, ärge kohe kihutama hakake.

Viirustega ma eriti kimpus ei ole. Gripi vastu vaktsineerin end aga igal aastal. Kui nohu hakkabki tulema, siis on kotis üks sprei, et varakult jaole saada. C-vitamiini purk on ka käepärast.

Küüslauk ja ingver on minu relvad külmetuste vastu.

Pean tunnistama, et mingeid erilisi nippe, kuidas tervist hoida või edendada, pole meie peres kunagi olnud. Alati aitab tiigrisalv või Vietnami salv, millega määrin ninaalust, meelekohti ja varbavahesid. Oma kasvatatud piparmündist valmistatud meega tee või mõne tilga Carmolise essentsiga saame külmetusest jagu. Külmkapis on ka hanerasv, mida bronhiidi ja köha korral rindekerele määrida.

Kui anda soovitus, siis oleks see järgmine: püüdke palju väljas liikuda ja leidke igast päevast midagi positiivset!

ROBERT JÜRJENDAL, kitarrist ja helilooja Tervisega on nii, et kui kipud sellest liiga palju juttu tegema, on hädad kohe käes. Aga terve olla või vähemalt püüda tervemana elada ja toimetada – selline mõtlemine on aastatega justkui normiks saanud. Maal elamine on muidugi tore, sest õhk on hea ja müra asendavad lindude-loomade siginad-saginad. Aga miinuseks on see, et autosõit on muutunud vältimatuks protseduuriks, sest kuidas sa ikka siit metsade ja rabade äärest erinevatesse eesti punktidesse jõuad ...

Regulaarselt sporti ei tee, aga periooditi käime kaasaga hommikuti jooksmas. Just siis, kui enesetunne ütleb, et nüüd on paras aeg.

Süüa meeldib taimset, parajalt vürtsikat ja kui vähegi võimalik, siis kindlasti kodumaist ja mahedat. Olen proovinud viimasel ajal ilma antibiootikumideta läbi saada. See on paljuski tahtejõu ja eneseusalduse küsimus, kas saan ilma hakkama või mitte. KülmetushaiFoto: Martin Dremljuga gustega seoses avastasin tõsiasja, et batsillid on kavalad: kui on suurem väsimus ja magamatus, siis nad justkui tõukavad sind jaheda ilmaga poolpaljalt prügiämbrit välja viima või naabriga aiaservas pikemalt juttu vestma! Ja loomulikult … korralik iganädalane saun tõrjub nii vaimset kui ka füüsilist kurnatust suurepäraselt!

DIMITRI DEMJANOV,

restoranipidaja, Bocuse d’Or Estonia juht Kõige tähtsam on hea sügav uni ja õige toitumine ehk õiged toiduained.

Olen jõudnud järeldusele, et toiduaineid peab ostma turult. Minu jaoks on oluline teada, mis on toiduainele lisatud, tähtis on puhas maitse. Ma ei joo limonaade ega söö tänavatoitu.

Käin ujumas, üle päeva teen sauna.

Ja ei mingeid antibiootikume. Külmetuse korral aitavad tsitruselised ja kuum piim soodaga. Kui tõuseb kerge palavik, siis on üsna kahjutu ravim Coldrex. Jumal tänatud, et seni pole raskeid terviseprobleeme olnud.

D3-vitamiini puuduse käes kannatab enamik Eesti inimesi E

Vitamiini D3 olulisest rollist inimese tervisele saadi aru juba üle saja aasta tagasi. Ometi vaeveldakse ka 21. sajandil D-vitamiini vaeguses ning ametlikud normid, kui palju võiks seda manustada, on praktiseerivate arstide arvates liiga väikesed. Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks organismis 75 nmol/l. Vereanalüüsid näitavad, et suurel osal Eesti elanikkonnast on see näitaja üheksal kuul aastas alumise piiri lähedal või alla selle.

TEKST: Inge Pitsner FOTOD: Shutterstock

16

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

namik nõukogude ajal kasvanud inimesi mäletab kalamaksaõli maitset ja lõhna ning kui neile seda meenutada, hüüatavad veel praegugi “Öääk!”. Vanaproua, kelle lapsepõlv jäi 1930. aastatesse, meenutab, kuidas vanemad ajasid teda toas taga, et ta selle “kulla” siiski alla neelaks. Vanemad selgitasid lastele, et seda vastiku maitsega õli tuleb võtta sellepärast, et kasvaksid tugevad luud ning et ei tuleks kõverad jalad. Keegi ju ei taha, et tal kõverad jalad oleksid ning seega oli see päris hea argument lusikatäie oksele ajava vedeliku allaneelamiseks.

Teaduslikum põhjendus kalamaksaõli võtmisele oli rahhiidi ennetamine. Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mida põhjustab D-vitamiini puudus, ning üheks avaldumisvormiks ongi O- või X-jalgade tekkimine.

Tänapäeval teab iga inimene, kes vähegi terviseteemalisi artikleid loeb, milleks D3-vitamiin hea

on ja et looduslikult leidub seda tursamaksaõlis, rasvastes kalades, munakollases ja võis. Ning et päikeseküllasel ajal sünteesib organism seda ise.

Teaduslike uuringutega on tõestatud, et D3-vitamiin on oluline luustiku tervisele ja laste aju arenemisele. D-vitamiini madalat taset on seostatud ka diabeedi, autoimmuunhaiguste, epilepsia ja infektsioonhaiguste arenguga. D-vitamiin on oluline astma, tuberkuD3loosi ja muude infektsioonhaiVITAMIINI guste ravis. D-vitamiini puudus võib suurendada haigestumist KASULIKKUjämesoolevähki, tekitada kõrget SES EI vererõhku, südame-veresoonKAHTLE konnahaigusi jne.

Turu ülikooli neuroloogiakliiKEEGI. niku uuring sclerosis multiplex’i ravist tõestas selgelt, et D3-vitamiin on oluline ka selle raske haiguse ravis. Kellel suurem huvi selle uuringu vastu, guugeldagu meditsiinidoktor Merja Soilu-Hännineni.

D3-vitamiini kasulikkuses ei kahtle keegi, ei arstid ega tervishoiuametnikud, aga käärid tekivad siinkohal sellest, kui palju on kasulik ja ohutu D3 manustada. Ametnike soovituste ja praktiseerivate arstide hinnangu vahe on kohati sajakordne.

Kuna vitamiinipurkidel on märgistus IU, mille ees mingi arv, aga edaspidises tekstis on juttu ka mikrogrammidest, siis arusaamiseks on oluline teada, et 10 mikrogrammi (mcg või μg) = 400 IU-d (ehk RÜ-d, mis on rahvusvaheline ühik).

Tervise Arengu Instituut (TAI) soovitab: D-vitamiini maksimaalne ühekordne ohutu päevane kogus on 100 mcg; päevane tarbimissoovitus on 10 mcg (400 IU), vanemaealistel 20 mcg (800 IU).

Tartu Ülikooli Kliinikumi lehelt leiab järgmised soovitused: terved täiskasvanud 15–20 μg (600– 800 IU); vanurid ja tubased täiskasvanud 30–50 μg (1200–2000 IU); lapsed kuni 12 eluaastat 10– 20 μg (400–800 IU); lapsed 12–18 eluaastat 15–20 μg (600–800).

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tehtud uuringute järgi tõsteti 2012. aastal täiskasvanutele ohutu D-vitamiini totaalkogus ööpäevas 50 mikrogrammilt 100 mikrogrammile (2000–4000 IU).

Psühhiaater: ametlikud soovitused on Eestis liiga madalad

Psühhiaater Tiina Keldrima selgitab: “Selle olulise tõusu taga olid eelkõige viimased uuringud, mille kohaselt puudub suures osas Euroopas D-vitamiini sünteesiks vajalik UVB-kiirgus talveperioodil. Näiteks Itaalias Roomas ei ole D-vitamiini sünteesiks piisavalt UVB-kiirgust kolmel kuul aastas, Saksamaal Berliinis aga kuuel kuul aastas.”

Dr Keldrima lisab, et praegused ametlikud D3-vitamiini soovitused on Eestis liiga madalad

Jüri tervisekeskuses tehtud uuringud on näidaja see kujutab endast elanikkonnale tõsist tervinud, et D3-vitamiini tase on Eesti inimestel väga seriski. madal ka suvel.

“Eestis on tõstetud ametlikus soovituses päe“Kui võtta D3-vitamiini pärleid annuses 1000 vaannus 10 mikrogrammilt 30 mikrogrammile, IU-d regulaarselt iga päev, nagu on meie apteekuid arvestades nii Euroopa kui ka ülemaailmseid kides pakendile päevaseks annuseks märgitud, uuringuid ning ka kliinilisi kogemusi, on nimetaei kergita see D3-vitamiini taset veres üldse! Katud soovitatav kogus endiselt liialt väike,” jätkab heaastase uuringu alusel olen näinud, kuidas dr Keldrima. “Alles mõned aastad tagasi ei tahetud analüüsid ja inimeste füüsiline tervis on oluliselt kuuldagi D-vitamiini vereproovidest. Praeguseks paranenud, kui nad kasutavad D3 õli talvekuudel on küsimus mitte selles, kas peab võtma analüü8000–20 000 IU-d päevas. Annus oleneb kehasi, vaid kui palju peab D-vitamiini päevas tarbima. kaalust, vanusest, soost, toitumisest, elukohast, Isegi ajakirjanikud luuravad kinnistes Facebooki haigustest ja D-vitamiini tasemest veres.” rühmades, et kas lapsevanemad ikka annavad Dr Keldrima, kes hoiab end samuti selle teeoma lastele D-vitamiini. Järelikult vajadus selle maga pidevalt kursis, teab, et uuemates uu“imevitamiini” järele on suur. Veel paar aasringutes kritiseeritakse praeguseid liiga tat tagasi väideti, et “D-vitamiini ohutu madalaid D-vitamiini taseme ametnorm Euroopas on 5 mikrogrammi” likke soovitusi ja nõutakse nende ja “20–35 mikrogrammi ületamisel uuesti määratlemist. võivad ilmneda kahjustavad toiMEIE “Üha rohkem teadlasi on semed”. Nüüdseks rõhutatakse, et da meelt, et suur hulk ameerik“ilmselt” on D-vitamiini vajadus LAIUSKRAADIL lasi ja eurooplasi ei saa piisasuurem, kui on siiani arvatud.”

EI OLE VAJALIKKU valt D-vitamiini, mis omakorda Doktor Riina Raudsik on UVB-KIIRGUST suurendab oluliselt terviseriskonkreetne ka arvudes ja sooke, sh oluliselt vähi- ja psühvitab täiskasvanud inimesel KUUDE VIISI. hiaatriliste haiguste riski,” ütleb võtta ööpäevas vähemalt 200 dr Keldrima. mikrogrammi (8000 IU). Ta võib D3 kutsutakse hellitavalt ka sellist enesekindlust endale lubapäikesevitamiiniks, sest põhiliselt da, sest kolme viimase aasta jooksul

18

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

tekibki D-vitamiin inimese nahas päikese toimel.

“Päikesevalguse mõjul sünteesib keha naha kaudu D-vitamiini kolesteroolist, täpsemalt 7-dehüdrokolesteroolist, ja hävitab ka selle liigse koguse nahas,” selgitab dr Raudsik.

Puudus vaevab ka suvel

Ent mõelgem, kui palju on meil päikeseküllaseid kuid. Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, kui selle vitamiini tase on normist madalam 73% inimestest, ja isegi suvel kannatab 30% eestlastest D-vitamiini puuduse all. See selgus Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst. Uuringus osales ligi 400 tervet 25–70-aastast inimest üle Eesti.

Meie laiuskraadil ei ole vajalikku UVB-kiirgust kuude viisi. Tartu ülikooli füüsikute tehtud UV-kiirguse mõõtmiste tulemusena teame, et oktoobrist mai alguseni on päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.

Oluline on ka teada, et päikesekaitsekreemi kasutamine takistab D-vitamiini sünteesi nahas.

Samuti saavad seda vitamiini vähem kätte tumedanahalised.

D3-vitamiini saab ka toidust, aga kuna tänapäevased toidusaadused ei anna meile piisavalt vitamiine, siis ei saa selle peale ka lootma jääda.

Dr Raudsik teab enda arstipraksisest, et talvel soojamaareisidelt koju tagasi saabudes püsib D-vitamiini arvestatav tase veres 3–4 nädalat ja hakkab siis taas langema, kui vitamiini lisaks ei tarbita.

“Olen siin ilmas elanud juba pisut üle 50 aasta, aga alles hiljuti lasksin vereproovis määrata ka D-vitamiini taseme. Kui seda oma perearstilt palusin, naeris ta heatahtlikult, et võib ka ilma vereproovi tulemuseta öelda, et see tase on madal. Ja nõnda muidugi oligi. Kusjuures tohter ütles, et mul on isegi hästi, sest minu D-vitamiini tase veres oli Eestis lubatud madalaim norm ehk 75 nmol/l, aga polevat haruldane, et see number on ka 35. Minu tark perearst tuletas meelde, et D3-vitamiini peaksid kõik Eesti inimesed võtma nn R-tähega kuudel: septembeR, oktoobeR, novembeR, detsembeR, jaanuaR, veebruaR, mäRts, apRill.”

Kuigi tegelik arstide praktika näitab, et Euroopa Liidus kehtestatud soovituslik päevane D3 norm on vähemalt põhjamaa inimesele liiga väike, siis miks ravimiamet seda normi ei tõsta? Kas D-vitamiinist võib üledoosi ja mürgistuse saada?

Ravimiamet viitab 2012. a Põhjamaade toitumissoovitustele, mis valmisid Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Nordic Council of Ministries) toetusel ja Põhjamaade toidukomisjoni (Nordic Committee of Senior Officials on Food Issues) töögrupi poolt: “Mõnede vitamiinide ja mineraalainete puhul võivad suured annused põhjustada kõrvaltoimeid või isegi mürgistust. Seetõttu on osale ainetest määratud maksimaalsed annused (upper intake levels, UL). Teatud kindlate ainete (eriti A- ja D-vitamiini, raua ning joodi) kauaaegne manustamine üle nende piiride võib suurendada mürgistuse riski.”

Teadmised Teadmised oma oma geneetilistest geneetilistest iseärasustest iseärasustest aitavad aitavad teha teha targemaid targemaid ja ja tervislikumaid tervislikumaid valikuid! valikuid!

TEADUSE TEADUSEABIL ABIL KAALUST KAALUSTALLA ALLAJAJA TERVIS TERVISKORDA KORDA KasKas teadsid, teadsid, et et geenid geenid mõjutavad mõjutavad kehakaalu kehakaalu 40-70 40-70 % % ulatuses? ulatuses?

VõiVõi seda, seda, et et geenidest geenidest sõltub sõltub see, see, milliseid milliseid vitamiine vitamiine ja ja mineraalmineraalaineid aineid meme rohkem rohkem vajame? vajame?

Geenitesti Geenitesti abilabil on on võimalik võimalik kõike kõike seda seda teada teada saada saada ja ja oma oma keha keha paremini paremini tundma tundma õppida. õppida.

FIGURAGEN FIGURAGEN WEIGHT WEIGHT GEENITEST GEENITEST AITAB: AITAB: väljavälja selgitada selgitada kaalutõusu kaalutõusu riskid riskid leida leida geneetiliselt geneetiliselt sobiva sobiva toitumisviisi toitumisviisi leida leida sinusinu keha keha jaoks jaoks sobiva sobiva makrotoitainete makrotoitainete (rasvade, (rasvade, valkude valkude ja süsivesikute) ja süsivesikute) osakaalu osakaalu menüüs menüüs hinnata hinnata treeningu treeningu mõju mõju ja kalorite ja kalorite piiramise piiramise toimet toimet kehakaalule kehakaalule teada teada saada saada isu isu ja toidueelistuse ja toidueelistuse eripärad eripärad (kas(kas näiteks näiteks suure suure magusaisuga magusaisuga on seotud on seotud geenid?) geenid?)

Geenitesti Geenitesti raport raport sisaldab sisaldab lisaks lisaks toitumissoovitustele toitumissoovitustele ka ka analüüsi analüüsi andmete andmete põhjal põhjal koostatud koostatud sobiva sobiva kaloraažiga kaloraažiga 3-päeva 3-päeva näidismenüüd. näidismenüüd.

FIGURAGEN FIGURAGEN VITA VITA GEENITEST GEENITEST AITAB: AITAB: väljavälja selgitada selgitada geneetilise geneetilise eelsoodumuse eelsoodumuse mikromikrotoitainete toitainete puuduse puuduse tekkeks tekkeks teada teada saada, saada, kas kas esineb esineb suurenenud suurenenud risk A-, B6-, Aim for 8-10 glasses ofrisk f uid fl per A-, day B6-, B9-,B9-, B12-B12ja D-vitamiini ja D-vitamiini ningning raua, raua, magneesiumi, magneesiumi, kaltsiumi, kaltsiumi,seleeni seleenija jaülioluliste üliolulisteoomega-3 oomega-3 rasvhapete rasvhapete puuduse puuduse tekkeks tekkeks Testist Testist saab saab teada, teada, milliste milliste toiduainete toiduainete tarbimisele tarbimisele peaks peaks suuremat suuremat tähelepanu tähelepanu pöörama pöörama või või milliseid milliseid toidulisandeid toidulisandeid lisaks lisaks tarbima, tarbima, et et vältida vältida mikromikrotoitainete toitainete puudust puudust ja sellest ja sellest tingitud tingitud haiguste haiguste teket. teket.

Geenitesti Geenitesti saab saab tehateha mugavalt mugavalt kodust kodust lahkumata. lahkumata.

Geeniproovi Geeniproovi võtmine võtmine on lihtne, on lihtne, kiirekiire ja valutu. ja valutu.

Kasuta Kasutasooduskoodi sooduskoodiTERVISEATLAS TERVISEATLASja jasaad saad FiguraGen FiguraGen Weight Weight testiga testiga kaasa kaasa TASUTA TASUTA FiguraGen FiguraGen VitaVitageenitesti geenitestiväärtuses väärtuses€125! €125!Selleks Sellekslisalisa mõlemad mõlemad tooted tooted ostukorvi ostukorvi ja kasuta ja kasuta sooduskoodi. sooduskoodi.

NB!NB! Tasuta Tasuta VitaVita testtest teostatakse teostatakse vaidvaid Weight Weight testitesti tegijale. tegijale.

WWW.GEENITESTID.EE WWW.GEENITESTID.EE

KARTUSED SEOSES D3-VITAMIINIGA KAASNEVATEST VÕIMALIKEST MÜRGISTUSTEST ON LIIALDATUD

Õ

Kartused mürgistustest liialdatud “Uuemad uuringud on näidanud, et senised kartused seoses D3-vitamiiniga kaasnevatest võimalikest mürgistustest on liialdatud. AJCN (American Society for Nutrition) on seisukohal, et tervele inimesele on turvaline isegi 250 mikrogrammi päevas,” ütleb dr Keldrima ning lisab, et D-vitamiini mõju ja seoseid uuritakse jätkuvalt, mistõttu pidevalt lisandub uusi teadmisi. “Mind kui psühhiaatrit huvitavad D-vitamiini seosed vaimse tervisega.

On leitud seoseid erinevate vaimse tervise häirete ja D-vitamiini madala taseme vahel.”

Eesti juurtega Rootsis üles kasvanud ja töötanud dr Jaan Suurküla arutleb oma blogis nõnda: “Loogiliselt peaks ülempiir olema kogus, mida sinu keha päikesevanni puhul maksimaalselt toodab. See on umbes 20 000 IU-d (500 mikrogrammi). Kui inimene viibib päikese käes kauem, siis paneb keha kuidagiviisi piiri, nii et nahk D3-vitamiini juurde ei tooda. Mõned uurijad arvavad, et 20 000 võib olla tegelikult vajalik doos. Igal juhul, teadaolevalt pole keegi päikesevannist mürgitust saanud.”

See “piiri panek” tähendab seda, et ülejääk blokeeritakse nahas asuva melaniini abiga. Melaniinisisalduse taset näitab naha pruunisuse aste.

Mida rohkem on melaniini ehk mida päevitunum on inimene, seda vähem saab ta D-vitamiini päikesest loomulikul teel.

Dr Keldrima rõhutab, et kõik ravimitekkelised D-vitamiini mürgistusjuhud, mida esile tuuakse, on olnud seotud D2-, mitte D3-vitamiiniga.

“Loodan, et Eestis ei kasutata enam D2-vita-

20

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

miini, mis takistab D3 sünteesi ja suurendab põletikuliste haiguste teket,” lisab dr Raudsik.

“Ehkki soomlased söövad D3-vitamiini hoolsalt ja meie mõistes suurtes kogustes, ei ole mina oma arstipraktika jooksul näinud mitte ühtegi inimest, kelle verenäitajas D-vitamiini tase kas või ülemise piiri lähedale küüniks. Isegi inimestel, kes tarbivad pimedal ajal doose 100–150 mikrogrammi, näeme näitajaid ikka keskmiste väärtuste juures.

Seega kartus D3-vitamiini liigsest tarbimisest on liialdatud,” ütleb dr Tiina Keldrima.

Tulen nüüd tagasi loo alguse, kalamaksaõli ja kõverate jalgade juurde. Ehk mõni sõna ka sellest, kuidas D-vitamiin avastati.

20. sajandi alguses arvas Kazimierz Funk (1884–1967), et rahhiit tuleneb mingi vitamiini puudusest. Inglane Edward Mellanby (1884–1955) avastas aastatel 1918–1920 koerapoegadel tehtud katsete käigus, et rahhiidi paranemise tegur on erinev juba varem tuntud A-vitamiinist. Rahhiidi paranemise ainele andis ta nimeks D-vitamiin.

Mellanby tähelepanekute järgi suutis Elmer Verner McCollum (1879–1967) 1922. aastal eraldada teineteisest kalamaksaõli D- ja A-vitamiini. 1927. aastal said tuntuks loomne D-vitamiin (7-dehüdrokolesterool) ja taimne D-vitamiin (eelfaas ergosterool).

Traditsiooniliselt valmistatud kalamaksaõli teatakse 1930. aastatest, kui hakati ravima laste D-vitamiini puudust. Skandinaavia rahvameditsiinis kasutati kalamaksaõli luu pehmenemise ravis.

Saksa arst ja keemik Ferdinand Wurzer hakkas tursamaksaõli regulaarselt rahhiidi raviks kasutama 1823. aastal.

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE! Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 199982) pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.

Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teostame erinevaid tervisekontrolle • tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele

• ilu ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend

• mootorsõidukijuhi tervisetõend

• meremehe tervisetõend

• toidukäitleja tervisetõnd • haridustöötaja tervisetõend • hooldus – ja sotsiaaltöötaja tervisetõend

Tervisekontrolli teeb • väikelaevajuhi tervisetõend töötervishoiuarst dr Annika • töötervishoiu arsti otsus välismaal töötamiseks (nt Küüdorf ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)

Õismäe tee 179, 13517 Tallinn • registratuur@tkhaldus.ee • Tel 5693 1828; 661 6812 Töökeskkonna Haldus OÜ teostab järgmisi teenuseid: • töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • töökeskkonnaspetsialisti teenus • töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused • töötajate tervisekontroll • töötervishoiu ja tööohutuse teenuse terviklahendus • tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Esmaabi koolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak h, hind 75 € 09.-10.01.2020 eesti keel 20.-21.01.2020 vene keel

Tõstukijuhi koolitus (teooria) 8 ak h, hind 97 € 03.12.2019 vene keel SOODUSHIND 93 €

04.12.2019 eesti keel SOODUSHIND 93 € Esmaabiandjate täiendkoolitus 8 ak h, hind 55 € 14.01.2020 vene keel 10.01.2020 eesti keel 15.01.2020 eesti keel 21.01.2020 vene keel Tuletööde tegemise koolitus 6 ak h, hind 75 € Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse 17.01.2020 eesti keel omandamine) 16 ak h, hind 155 € 28.01.2020 vene keel 03.12 ja 05.12.2019 vene keel SOODUSHIND 150 € Evakuatsiooni –ja tuleohutuse eest vastutava 04.12 ja 05.12.2019 eesti keel SOODUSHIND 150 € isiku koolitus 8 ak h, hind 90 € 14.01 ja 16.01.2019 vene keel 17.01.2020 eesti keel 15.01 ja 16.01.2019 eesti keel 28.01.2020 vene keel Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, Töökeskkonnaspetsialistide-, volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak.h, hind 155 € telfrid), 8 ak h, hind 93 € 16.-18.12.2019 eesti keel 10.12.2019 eesti keel SOODUSHIND 83 € 29.-31.01.2020 eesti keel 11.12.2019 vene keel SOODUSHIND 83 € Töökeskkonnaspetsialistide-, volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak h, hind 90 € Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus 8 ak h, hind 87 € 18.12.2019 eesti keel 08.01.2020 eesti keel 31.01.2020 eesti keel

Korraldame ettevõtete/asutuste siseseid eesti, vene ja inglise keelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

Lisainfo:

www.tkhaldus.ee Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner Töökeskkonna Haldus OÜ • Õismäe tee 179, 13517 Tallinn • info@tkhaldus.ee • Tel 553 2238; 654 1050

Ootamatu külaline

GRIPP

Niipea kui sügis saabub, hakkab vaikselt uksele koputama ka gripihooaeg. Üldjuhul oktoobrist maini kestev hooaeg jõuab haripunkti jaanuaris, kuid haigestunute arv hakkab tavaliselt kasvama juba detsembri lõpus.

FOTOD: Shutterstock

G

ripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana ning võib halvimal juhul lõppeta ka surmaga. Eelmisel, 2018/2019 hooajal haigestus Eestis grippi hinnanguliselt 45 000–55 000 inimest. Pole ka ime. Peale selle, et gripiviirus säilib kõvadel pindadel 24–48 tundi, aga niisketel ja märgadel pindadel koguni kuni 72 tundi, aitab puhangutele kaasa seegi, et haige ohustab teisi juba päev enne sümptomite ilmumist. Nakkavuse periood kestab aga kuni seitse päeva, väikelastel kuni 21 päeva.

22

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Levinumad müüdid gripi ja vaktsineerimise kohta MÜÜT. Gripp pole ohtlik haigus.

Tegelikkus. Gripp on väga tõsine haigus, mis põhjustab maailmas kümneid tuhandeid surmajuhte aastas.

MÜÜT. Gripivaktsiin põhjustab grippi.

Tegelikkus. Gripivaktsiin ei sisalda nakatamisvõimelisi viirusi, seetõttu on välistatud grippi nakatumine gripivaktsiini kaudu.

MÜÜT. Gripivastane vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet.

Tegelikkus. Vaktsiin ei sisalda nakatumisvõimelisi viirusi. Vaktsineerimine ei tekita raseduse ajal lootele ja emale mingit lisaohtu, küll aga suurendab oluliselt ema vastupanuvõimet gripiviirustele.

MÜÜT. Gripihooajal ei tohi teisi vaktsineerimisi teha.

Tegelikkus. Vaktsineerimine ei nõrgesta organismi ja teiste vaktsineerimiste edasilükkamine gripiperioodil pole põhjendatud.

Allikas: terviseamet.ee, epl.ee

Tsingiga külmetuse vastu!

Parim tsink imemistabletis.

Tsinkatsetaadist vabaneb imedes enim tsingiioone tagades tõhusa kaitse kurgus.

Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

1 imemistablett sisaldab: 50 mg tsinkatsetaati, milles on 15 mg tsinki

KAS TEADSITE, ET ... ... igal aastal haigestub grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest? ... üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest? ... Ameerika Ühendriikide andmetel põeb aastas grippi 5–20% populatsioonist? ... gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50%? ... epideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%? ... üle 200 000 haigestunu satub haiglasse gripi komplikatsioonide tõttu? ... 50 miljonit inimest suri ülemaailmse gripipandeemia ajal aastatel 1918– 1919?

Allikas: terviseamet.ee, epl.ee

Käte pesemise tehnika Üks tõhusamaid grippi ennetavaid abimehi on korralik kätepesu. Siin on väike spikker, milline on õige käte pesemise tehnika haiguste hooajal.

Kogu protseduur kestab 40–60 sekundit. z Tee käed ja randmed voolava vee all korralikult märjaks. z Doseeri seepi piisavas koguses. z Hõõru peopesi vastamisi. z Hõõru parema käega vasaku käe selga nii, et ka sõrmed üksteisega kontaktis oleksid. Korda sama teise käega. z Hõõru peopesi vastamisi harali sõrmedega. z Hõõru parema käe peopesas vasaku käe sõrmede pealispindu. Korda sama teise käega. z Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega. z Hõõru ringjate liigutustega parema käe sõrmeotsi vasakus peopesas.

Korda sama teise käega. z Loputa käed veega. z Kuivata käed korralikult ühekordse paberkäterätikuga. z Sulge veekraan paberrätikuga.

Allikas: WHO soovitus 2009

24

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskadega, aga ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu ning pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Kuidas ära tunda?

Haiguse tundemärgid on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ning nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Võib esineda kõhulahtisust. Kaasneda võivad ka rasked probleemid, nagu kopsupõletik ja krooniliste haiguste ägenemine.

Kuidas hoiduda?

Kõige kindlama kaitse annab mõistagi vaktsineerimine, millega võiks alustada juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerida on võimalik valitud apteekides, vaktsineerimiskabinettides või enda perearsti juures.

Täiendavad ennetusvõimalused

• Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui oled ise haige, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks.

• Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.

• Kata oma suu ja nina. Aevastades või köhides kata suu ja nina pabertaskurätiga ning pane

see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.

Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.

• Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.

• Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist.

Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

• Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Allikas: terviseamet.ee

Gripi riskirühmad z kuni 17-aastased lapsed ja noorukid, ka imikud z 18–64-aastased, kes põevad kroonilist haigust (aneemia, krooniline kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigus (diabeet)) z 65-aastased ja vanemad z immuunpuudulikkusega inimesed, sh pahaloomulise kasvajaga, immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud z rasedad z riskirühma kuuluvate isikute lähedased Allikas: terviseamet.ee

UUS SYSTANE® COMPLETE Leevanda mitmeid kuiva silma sümptomeid ühe tõeliselt töötava lahendusega.

Iga UUE SYSTANE® COMPLETE tilgas on nanosuuruses lipiidosakesed, mis moodustavad kaitsva ja rahustava niiskuskihi üle silma pinna. See täiustatud kiht tagab pikaajalise niisutuse ja kaitse optimaalseks kuiva silma leevendamiseks.

Leevendus on tõeline™

PROOVI TÄIUSLIKKU TILKA OPTIMAALSEKS KUIVA SILMA LEEVENDAMISEKS

EE-SYC-1900001

Optometristi külastamine võib tunduda hirmus, eriti kui pole seal kunagi käinud või kui viimasest kontrollist on palju aega möödas. Ometigi soovitavad silmaarstid ja optometristid nägemist ja silmade tervislikku seisundit kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul, läätse- ja prillikandjatel kord aastas.

FOTOD: Pixabay

Enne optometristi juurde minemist hinda kodus

nägemise teravust

E

nne optometristi vastuvõtule minemist tasub hinnata enda silmanägemist, et kontrolli minnes oskaks võimalikult hästi edasi anda, mis muret teeb. “Peamised kaebused, millega patsiendid meie poole pöörduvad, on udune nägemine, kahekordne nägemine, halb nägemine pimedas või öösel,” selgitas Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari, lisades, et vahel võib raskusi olla ka kauguste üle otsustamisel ning värvide eristamisel.

Optometristi sõnul tasuks koolilaste ja töötavate inimeste puhul tähele panna, kas nägemine muutub kindlaid tegevusi tehes kehvemaks. Näiteks arvutiga töötades, lugedes, tahvlile vaadates, autoga sõites või õmmeldes – kõigi nende tegevuste ajal pingutame enda silmalihaseid tavapärasest rohkem ja pidev selline koormus võib samuti nägemise halvenemisel määravaks olla.

“Täiskasvanud saavad nägemise teravust testi-

da näiteks televiisori abiga. Kui subtiitrite lugemine nõuab silmade kissitamist või kui tekst on lugedes udune, siis tasub optometristi külastada,” nentis Väljari. Ta lisas, et lähedale vaatamise muutuseid saab hinnata lehte lugedes või nutiseadmeid kasutades. Kui käed jäävad lugedes n-ö lühikeseks, tasub tõsiselt silmakontrolli vajadust kaaluda. Samuti annab lähitööks mõeldud prillide vajadusest märku asjaolu, kui hämaras ja kehva valgustusega ruumides ei näe hästi lähedale.

Kui tihti peab laps silmaarstil käima?

Silmalaseri ja Tallinna lastehaigla silmaarst dr Maria Malva sõnul ei pea need koolilapsed, kel nägemine korras ja silmakaebused puuduvad, n-ö igaks juhuks kontrollis käima. Nägemishäiretega ja prillikandjad õpilased võiksid käia silmaarsti juures üks kuni kaks korda aastas. Silmaarstidele on suureks abiks prillipoodides ja suuremates silmakliinikutes töötavad TERVISEATLAS 2019

27

optometristid, kes samuti võivad kontrollida põhikooliealiste prillikandjate silmi ja nägemist ning vajadusel uuendada prilliretsepte.

“Koolilapsed, kel on tekkinud subjektiivsed silmakaebused või kel on avastatud nägemisteravuse langus, peaksid kindlasti minema esmalt silmaarsti vastuvõtule,” täpsustab dr Malva. “Lisauuringute käigus on võimalik nägemist ja refraktsiooni täpsemalt hinnata, silmapõhju kontrollida ning täpne diagnoos panna,” selgitab dr Malva.

Silmade tervist mõjutavad faktorid

Optometrist Merle Väljari selgitas, et paljude inimeste silmad on igapäevaste tegevuste tõttu sageli liigselt pinges. “Liiga kaua ekraani vaatamine, sh pikalt arvutiekraani ees töötamine, tahvelarvutist lugemine, järjepidev teleka vaatamine ning nutitelefoni kasutamine nõuavad silmadelt pidevalt pingutamist,” tõi Väljari esile, nentides, et suurenenud ekraanikasutamise tagajärjel võib juhtuda, et silmad hakkavad kiiremini kuivama või punetama ning ka nägemine võib halveneda.

Samamoodi mõjub silmade tervisele lugemine või lähitöö ebasobivates tingimustes – näiteks eba-

piisava valgusega või ka halva lugemisnurga ja asendi kasutamisel.

Väljari nentis, et igal inimesel on võimalik oma käitumisharjumusi korrigeerides silmade tervise hoidmisele kaasa aidata. “Arvuti taga töötades tuleks teha regulaarselt pause, et anda silmadele puhkust. Pauside ajal tasub vaadata kaugusesse, näiteks aknast välja, ning teha ka erinevaid silmaharjutusi, näiteks silmaringe ühes ja teises suunas või siis vaadata kaugusesse, fokuseerida pilk ning seejärel vaadata läheduses asuvale objektile ning korrata seda tegevust 3–6 korda järjest,” soovitas Väljari. Ta lisas, et hea on lasta ka päeva jooksul silmadel lihtsalt puhata ning aeg-ajalt silmad sulgeda.

Optometrist soovitas enda silmade tervise hoidmiseks kasutada arvutiga töötamisel õigeid töövõtteid: monitori ülemine serv peaks olema 5–7 cm silmadest allpool, siis on koormus silmadele väiksem, sest see soodustab silmade pilgutamist, mis omakorda aitab hoida silmi niiskematena.

Allikad: Terve Pere, Pere ja Kodu, Kadri Penjam, naistekas.ee

Kuulmislangust

ei pea häbenema ega eirama Kuulmisprobleeme ei maksa eirata – kuuldeaparaat on mõistlik hankida juba suhteliselt väikese kuulmislanguse puhul. Kõigepealt tasub pöörduda perearsti poole, kes vajaduse korral suunab edasi kuulmisuuringuid tegeva spetsialisti juurde.

K

vihin kõrvus, võib ka lisaks olla, aga alati ei ole. uulmiskahjustuse all kannatab ligikaudu Vilinad ja kohinad ei näita alati seda, et kõrvadel 16% arenenud riikide elanikest. Umbes on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele kolmandikul üle 65-aastastest on kuulteiselegi terviseprobleemile. Et paratamamine nõrgenenud. Esimene kuulmislantut protsessi – kuulmise halvenemist – guse märk on teiste kõnest arusaamise VILINAD vähemalt edasi lükata, soovitab doktor raskemaks muutumine. Sageli on aga JA KOHINAD ise oma kuulmist tugevate helidega nii, et kuna suure pingutamise peale mitte kahjustada. Kuulmislangusel saadakse ikka aru, siis ei võeta miEI NÄITA on muidki põhjusi kui kõva müra ja dagi ette ja probleemi teadvustatakALATI SEDA, ET vanus: kroonilised kõrvahaigused, se alles siis, kui teiste kõnest enam KÕRVADEL ON keskkõrvapõletikud, otoskleroos, üldse aru ei saada traumad, teatud ravimite kasutamine MIDAGI Pikaajaline protsess ja muu selline. Kroonilise keskkõrvaVIGA. Kuulmislangus on üldiselt pikaajaline põletiku osakaal on tänapäeval väheprotsess ja tekib enamasti mõlemas kõrnenud, sest põletikke ravitakse antibioovas korraga, rääkis kõrva-nina-kurguarst Liitikumidega ja see on vähendanud krooniliste na Luht. Arst lisas, et muid märke, nagu kohin või protsesside väljakujunemist. Mõnel juhul vajavad TERVISEATLAS 2019

29

PIINLEMISE ASEMEL ON SOOVITATAV HANKIDA ENDALE KUULDEAPARAAT JUBA SIIS, KUI KUULMISLANGUS ON VEEL ÜSNA VÄIKE.

kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid.

3–5% elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena.

Tinnitust ei saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada. Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist. Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see vägagi häirivaks.

Võib süvendada üksindust

On uuritud, kuidas mõjub kuulmislangus üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon või psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja.

Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema, jäävad omaette koju ja tõmbuvad endasse. Kuulmislangus segab muidugi ka töötamist, eriti kui töö on seotud suhtlemisega. Kui ikka õigesti ei kuule, mida teine ütleb, on probleemid ja vääritimõistmised kerged tekkima. Nii võib kuulmislangus olla lausa töö kaotamise põhjuseks.

Aga ometi vahel ei taheta enda vananemist tunnistada ja nii põlatakse ära abivahend – kuuldeaparaat. 20% elanikkonnast on kuulmislangus, kolmandik neist on hankinud endale abivahendi, nendest omakorda kaks kolmandikku kasutab seda. Osale aga jääb see ebameeldivaks riistapuuks ja nad ei harjugi sellega.

Piinlemise asemel soovitab dr Luht hankida endale kuuldeaparaat juba siis, kui kuulmislangus on veel üsna väike. Tänapäeva kuuldeaparaadid on kenad ja targad. Kaasaegsed aparaadid pole enam lihtsad võimendid, vaid püüavad keskkonna muud

30

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

müra vähendada ja tuua esile just kõne sellise tugevusega, et see aparaadi kasutajale ebamugavustunnet ei tekita.

Kuuldeaparaadiga harjumiseks on vaja aega. Targemad aparaadid alustavad alguses väiksema võimendusega, lisades võimsust tasapisi.Kuuldeaparaateonerinevaid,niikõrvasiseseid kui -taguseid. Tänapäeval on need läinud ka väga väikeseks.

Soovi korral saab lasta teha endale individuaalse jäljendi järgi väga väikese aparaadi. Iseenesest piisab, kui aparaat pannakse ühe kõrva külge, aga parem oleks siiski kasutada aparaati mõlema kõrva juures. Kahepoolne kuulmine on vajalik ruumis orienteerumiseks.

Kui inimesel on psühholoogiliselt raske tunnistada, et ta vajab seda aparaati, siis eelistab ta mõnikord esialgu ühega piirduda. Mida suurem kuulmislangus, seda vähem on aparaadist abi.

Sügava kuulmislanguse korral, kui kuuldeaparaatidega on kõnest arusaadavus halvem kui 40%, saab taotleda sisekõrva implantaati. Selle operatsiooni kompenseerib haigekassa.

Allikas: Maaleht

KUI VALI ON LIIGA VALI MÜRA? Kuulmisele kahjulik toime algab helitugevusest 85 dB, kui viibida sellises müras kaheksa tundi. Tavalise inimkõne tugevus on 50–70, tänavaliiklusel 70–85 ja rokikontserdil 100–120 dB. Mida suuremaks lähevad detsibellid, seda lühemaks jääb aeg, mille jooksul see hakkab kuulmist kahjustama. Näiteks 109 dB juures algab kahjulik mõju juba 1,5 minuti pärast ehk rokikontserdil võid juba poolteise minutiga oma kuulmisele liiga teha. Väga tugeva heli korral võib tekkida kohe pöördumatu kuulmiskahjustus ehk akustiline trauma, mille puhul inimene kurdistub ühest või mõlemast kõrvast.

Hoia oma

süda terve

Tänuväärseim tegevus, mida enda südame heaks teha saab, on liikuda, toituda tervislikult, loobuda suitsetamisest, liigsest alkoholitarbimisest ja hoida kehakaal kontrolli all.

S

üdame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ja ülekaalukalt peamine haiglaravi põhjus nii meestel kui ka naistel.

Sagedane rasvane toit, vähene liikumine, alkoholiga liialdamine ja suitsetamine võivad põhjustada südamehaigusi.

Ole füüsiliselt aktiivne

Eesti Farmaatsia Seltsi president Triinu Entsik-Grünbergi sõnul on regulaarne koormus hea, sest vähendab südame-veresoonkonnahaiguste ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks. “Juba 30 minutit regulaarset kehalist koormust päevas vähendab luuhõrenemise ja suhkrutõve ohtu, sest suhkruainevahetus paraneb,” märgib Entsik-Grünberg.

“Energiakulu suurenedes reguleerib füüsiline aktiivsus kehakaalu ja rasvade ainevahetus paraneb. Peale selle langetab see vererõhku, parandab enesetunnet ja maandab stressi,” lisab proviisor.

Pea piiri rasvase toiduga

Ülekaalulisus on riskifaktor südamehaigustele, kõrgele vererõhule, kolesteroolile ja veresuhkrule.

Hea südametervise üks näitaja on vööümbermõõt, mis peaks meestel olema alla 102 cm. Samuti loetakse ülekaaluks kehamassiindeksit 25–29.

Südameapteegi peaproviisori sõnul põhjustavad liiga rasvane ja soolane toit ning vähene liikumine südamehaigusi ja on igapäevane probleem palju-

32

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Paljud südant ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad tuntud taimseid koostisosi z Viirpuu – laiendab südame veresooni, korrastab südametegevust ja langetab kõrgenenud vererõhku. z Veiste-südamerohi – on abiks südamepekslemise korral ja aitab langetada kõrgenenud vererõhku kõrgvererõhu algstaadiumis. z Aroonia – aitab langetada kõrgenenud vererõhku. z Palderjan – vähendab vaimset stressi ja närvipingeid ning leevendab unehäireid. z Punane riis – aitab soodustada kolesterooli alanemist veres. z Sojaletsitiin – tõhustab rasvade ainevahetust, kasutatakse vere suure kolesteroolisisalduse korral. z Küüslauk – aitab vähendada kolesteroolisisaldust veres, aitab langetada kõrgenenud vererõhku.

dele inimestele. 2012. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on ülekaalulisi mehi kogu Eesti elanikkonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast. Kaalu langetamine 1 kg võrra langetab vererõhku 2,5/1,5 mmHg (süstoolne/diastoolne).

Kaalu langedes väheneb ka koormus südamele. Üheks südame-veresoonÜHEKS SÜDAMEkonnahaiguste riskifakVERESOONKONNAtoriks on vistseraalne HAIGUSTE RISKIFAKrasv – siseelundite ümber paiknev rasv. “Kui seda on TORIKS ON VISTSERAALNE normist rohkem, siis see RASV – SISEELUNDITE võib tervisele ohtlik olla,” ÜMBER PAIKNEV RASV. möönab personaaltreener ja toitumisnõustaja Katrin Pärt. “See, kuhu inimese kehal rasv koguneb, on geneetiliselt määratud ja oleneb kehatüübist. Oma olemuselt on vistseraalne rasv tervisele ohtlikum kui nahaalune rasv – sellega seostatakse näiteks kõrget vererõhku,” selgitab Pärt.

Seetõttu on ülekaalu vältimiseks oluline, et organism saaks tasakaalustatud toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid ja mineraalained. Terve

STADLER FORM ESINDUSKAUPLUS

JUBA ÜHE ÖÖPÄEVA MÖÖDUMISEL SUITSETAMISEST VÄHENEB SÜDAMELIHASE INFARKTI RISK.

inimese jaoks ei ole ükski toit kahjulik ja ta võib ning peaks kõike sööma. Oluline on jälgida söögi kogust ja söömise sagedust. Kindlasti peaks proovima päevas süüa vähemalt 200 grammi puuvilju ja marju ning vähemalt 300 grammi köögivilju.

Jälgi kindlasti, et toit, mida sööd, poleks liiga rasvane ja toidukorrad hõlmaksid ka piisava koguse köögivilju, marju ja puuvilju.

Loobu suitsetamisest ja alkoholist

Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua südame rütmihäired. Harv korraga suurtes kogustes alkoholi joomine suurendab märkimis-

väärselt südamelihase põletiku ja teiste südame-veresoonkonnahaiguste riski keskeas, seda ennekõike meestel.

Triinu Entsik-Grünberg kutsub ka kõiki suitsetajad enda ebatervislikku harjumust kriitilise pilguga üle vaatama. Juba ühe ööpäeva möödumisel suitsetamisest väheneb südamelihase infarkti risk. “1–12 kuu möödumisel väheneb tromboosi tekke risk, südamelihase infarktirisk langeb poole võrra, 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk mittesuitsetajate omaga võrdne,” loetleb Entsik-Grünberg suitsetamisest loobumise kasutegureid.

VEEL SÜDAME HEAKS Südame tervise jaoks mõeldud toidulisandites ja ravimites on sageli veel B-grupi vitamiinid, magneesium ja oomega rasvhapped.

B-grupi vitamiinid – alkoholi, tubaka, musta tee või kohvi liigtarbimisel ja antibiootikumikuuri järgselt väheneb organismis B-vitamiinide varu ja seetõttu on soovitatav B-grupi vitamiinide kompleksi juurde võtta.

Magneesium on vajalik südame, närvisüsteemi, seedimissüsteemi ja lihaste tööks. Magneesiumi sisaldus väheneb meie organismis nii füüsilise kui vaimse stressi perioodil.

Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped on head südameveresoonkonnale, nahale, juustele.

34

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

HE VA EL ST EB SE K. Normal foot

Arch decresed foot

flat foot

diabetic foot

High arched foot

Splay foot

Teostame aparaadiga BODYTRONIC 150 loomulikul liikumisel inimese enda jalanõusse paigaldatud 3D sensortaldadega (WIFI ühenduses arvutiga) jalataldade koormus- ja kõnniuuringut. Kontrollida saab jala sobivust jalanõude ja taldadega ning leida lahendus jalgade valule ja probleemidele.

Suur grupp, keda saame aidata, on jalalabade tundehäiretega ja neuropaatiaga patsiendid (nt diabeedikud), kes ise ei tunne jalanõude ja taldade üleliigseid survepunkte. Meie näeme seda ekraanilt nende eest.

Teenused: 3D erinevate kehapiirkondade ümbermõõtude mõõdistamine aparaadiga BODYTRONIC 600, erinevate põhjustega tursete hindamine ja ravialane nõustamine, lümfimassaaž, lümfiteraapia, pehmekoe- ja armiteraapia, füsioteraapia lihas-skeletisüsteemi probleemidega patsientidele ning indiviaalselt kohandatud kombineeritud massaaž.

Tooted: tugisidemed ja ortoosid, standard ja eritöö tallatoed, meditsiinilised kompressioonravi tooted (põlvikud, sukad jne)

REIO VILIPUU TAASTUSRAVIKLIINIK Kotka 12, C3-sissepääs, Tallinn Tel: 6454250 info@taastusravikliinik.ee www.taastusravikliinik.ee www.facebook.com/taastusravikliinik

Teie keha tervis oleneb multifunktsionaalse

maksa tööst

Kõik, mida me suhu pistame, sisse hingame või nahale määrime, jõuab lõpuks maksa. Rääkimata loomuliku ainevahetuse käigus tekkivatest jääkainetest, kahjulikest ühenditest ja isegi negatiivsetest emotsioonidest.

Maksa võib võrrelda ülitarga keemialaboriga, kes teab, milliseid aineid peab talletama ja millistest tuleb vabaneda.

FOTOD: Pixabay, Andres Putting

36

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

LAGOSA − SINU MAKSA TERVISE TOETUSEKS!

S

eda elundit saab julgelt nimetada ka keha ajuks, sest ta kontrollib veres sisalduvaid aineid. Hiina arstid peavad maksa keha kõige olulisemaks organiks ja on andnud talle tabava nime – armeekindral. Ained, mida maks töödelda ei suuda, talletuvad ja põhjustavad varem või hiljem ülekoormust. See omakorda takistab maksa normaalselt töötamast ja tekitab paljusid terviseprobleeme. Sageli ei pruugi algul mingeid maksahaiguse sümptomeid esineda, kuid vahel võivad sellele viidata isutus, kollakad silmavalged, heledat värvi väljaheide või valu paremas küljes.

“Kahjuks ei anna maks ise valuga või mingil muul viisil algavatest probleemidest märku. Seetõttu võib kuluda üsna pikk aeg, enne kui selgub, et maksale on liiga tehtud,” ütles toitumisnõustaja Egle Koppel. Sel juhul peavad nahk, soolestik, neerud, kopsud ja teised organid hätta jäänud maksa töö tihti üle võtma. See koormab ka nende elundite talitlust ja üle kogu keha võib ilmneda mitmesuguseid sümptomeid.

Detsembris

EE/LAG/PA/A/01/01/02.17/PRESE

APOTHEKAS SOODUSHINNAGA!

Sada haiguslikku seisundit

Ülekoormatud maksast võivad märku anda nahaprobleemid, allergiad, migreen, refluks, sapi- või neerukivid, pidevad külmetushaigused ehk vähene immuunsus, unehäired, ülekaal. See on ainult osa pikast loetelust, mille ilmnedes tasub mõelda maksa seisundile. Ka kõrge vererõhk ja vere suur kolesMAKS teroolisisaldus ning vereON VÄGA suhkru probleemid võivad viidata sellele, et maksa TÄHTIS võime organismi vere ORGAN, SEST kaudu levivate infektSEE TÄIDAB sioonide eest kaitsta ROHKEM KUI on nõrgenenud või 500 ERINEVAT hakkab alla andma.

Koppel lisas, et ÜLESANNET, JA on teada ligi sada SELLEPÄRAST PEAB maksa haiguslikku IGAÜKS TEADMA, seisundit, mille täpMIS KAHJUSTAB sed tekkepõhjused pole alati selged. Osa TEMA MAKSA neist on ravitavad ja KÕIGE ennetatavad, osa mitte.

ROHKEM. “Mõningaid maksahaigusi saab seostada ebatervisliku eluviisi ja kehvade toitumisharjumustega. Maksarakke kahjustab kindlasti pikaajaline narkootikumide, alkoholi, mõnede ravimite ja muude toksiliste ainete tarbimine,” ütles Koppel. Seetõttu võivad positiivsed elustiilimuutused immuunsust tugevdada ja vähemalt mõnd maksahaigust ennetada või varajases staadiumis aidata kaasa ravile.

Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogiakeskuse juht Triin Remmel selgitas, et enamik maksahaigusi algab ja kulgeb sümptomiteta. Üldiselt kaevatakse süvenevat nõrkust ja jõuetust, mis on

Silümariin 150 mg

Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Toetab maksa tervist

Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket

Aitab maksa kaitsta

Soodustades seedimist ja organismi puhastumist

Soodustab maksa mürgiste ainete lagundamise võimet Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise

Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast

Maarjaohaka seemneid kasutati maksa- ja sapipõiehaiguste, mao- ja putukahammustuste, seene- ja alkoholimürgituste korral

Lagosa 240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini

Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd

Maksale mõjuvad kahjulikult: Rasvane, suitsutatud, soolane, vürtsikas või kaloririkas toit, ravimid, ülekaal, maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted, alkohol,väheliikuv eluviis, erinevad nakkushaigused

Saadaval hästivarustatud apteekides Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu

Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene “kannab hästi”. Hiljem ei suuda z Liigne ravimite maks aga enam oma ülesandeid täitarbimine ta ja juba väikesed alkoholiannused z Liigne raualisandite tekitavad mürgitusseisundi. tarbimine Naistele mõjub alkohol tunduvalt z Liigne A-vitamiini halvemini kui meestele. Mehed ei tarbimine tohiks juua rohkem kui neli drinki z Keemilised lisaained päevas. Naised aga mitte rohkem toidus ja meie ümber kui kaks drinki päevas. Üks drink z Toiduainete talumatus on pool viinapitsi (20–25 ml), pool z Soole suurenenud kannu õlut (280 ml) või üks klaas läbilaskvus veini (120 ml). z Väga ekstreemsed ja Et vältida alkoholist kahjustukarmid dieedid Nii saad kaitsta oma nud maksa, tuleks igasse nädalasse z Ebameeldivad jätta vähemalt kolm täielikult alkomaksa kahjustuste eest emotsioonid, näiteks holivaba päeva või veel parem – looMaks on väga tähtis organ, sest viha buda alkoholist jäädavalt. see täidab rohkem kui 500 erinevat Ka nii aktiivne kui ka passiivne ülesannet, ja sellepärast peab igasuitsetamine kahjustavad mitte üks teadma, mis kahjustab tema maksa kõige rohkem, kirjutas Egle Koppel raama- ainult kurku ja kopse, vaid ka südame-veresoontus “Maksa puhastamine taimetoiduga”. Millised konda ning teisi organeid, sealhulgas maksa.

Lihtsüsivesikud. Need on enamasti rafineerion maksa suuremad kahjustajad?

Alkohol ja tubakas. Maksa kõige suurem tud tooted, nagu valge jahu, valge suhkur ja valge vaenlane on alkohol. See lagundatakse maksa- riis. Rafineeritud toit on selline, milles algne toitrakkudes alkoholi lõhustavate ensüümide abiga. aineterikas tooraine on liigselt “puhastatud”, valTekib aldehüüd, mis kahjustab maksa rakke. gendatud ja kuumutatud. Näiteks jahu tootmise Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hä- käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, sest need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini rikvib ega taastu. väga üldine kaebus. Remmeli sõnul on kaasasündinud maksahaigusi õnneks vähe. Raskem on neist sapiteede kaasasündinud arteesia, mis teatud etapil vajab maksasiirdamist.

Ka geneetilised haigused, näiteks vaseladestushaigus (Wilsoni tõbi), on haruldased. Vahel tulevad kõne alla ka viiruslikud (C-hepatiit) ja autoimmuunsed maksahaigused.

Remmel lisas, et maksa tervist mõõdetakse maksaanalüüsidega, mida tehakse veeniverest. Sageli tuleb patsiendile teha suur hulk analüüse, et leida maksahaiguse tegelik põhjus.

38

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Veel maksa kahjustajaid

nevaks. Seega kõige tervislikum osa eemaldatakse.

Järele jääb lõhnatu ja toitainetevaene kaua säiliv mass ehk endosperm, puhas tärklis. Kõik süsivesikud, mida meie kehal enam vaja ei lähe, talletatakse maksas rasvana. Vähendada tuleks ennekõike selliste toitude söömist, mis sisaldavad lisatud suhkrut.

Süsivesikuid on aga kehal väga vaja ja tarbida tuleks liitsüsivesikuid ehk aeglasi ja “häid” süsivesikuid, mida leidub näiteks täisteratoodetes ja köögiviljades.

Kofeiin. See aine soodustab ärevust ja stressi, tõstab insuliini taset, koormab maksa ja segab detoksifikatsiooni, sest maks käsitleb kofeiini nagu toksiini. Kofeiin takistab mineraalainete (näiteks raud, kaltsium, tsink) ja vesilahustuvate vitamiinide imendumist organismis.

Olenevalt kehakaalust on täiskasvanud inimese kofeiini tarbimise ülemine piir kuni 300 mg päevas. Ühes 200 ml tassis kohvis on ligi 100 mg kofeiini.

Liigne soola tarbimine. Sool ehk keedusool või lauasool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist.

Kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest.

Liigne sool tõstab vererõhku, soodustab põletikke ja suurendab südamehaiguste riski. Soola peetakse ka üheks rasvmaksa soodustajaks. Soovituslik kogus on 1 tl ehk 2300 mg soola päevas.

Allikad: EPL, Maaleht

UUS!

110 m

lid g kaps

Silümariin 110 mg kapslid 22,5 mg tabletid

Maksakahjustuste toetusravi Käsimüügiravim Täiendav informatsioon: OÜ VIP Pharma Eesti Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Valu liikidest ja tekkepõhjustest

Valu on organismi kaitsefunktsioon. Valuga antakse märku kudede vigastustest või nende vigastuste ohust, et inimene teaks asuda ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Piltlikult ja drastiliselt võiksime ilma valu tundmata lasta oma käel või jalal lõkkes ära põleda, ilma et seda jutuhoos märkaksime ... Seega on valu pigem sõber kui vaenlane.

“V

alu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud kudede olemasoleva või potentsiaalse kahjustusega või on kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega.”

Sellise definitsiooni on valule 1979. aastal andnud Rahvusvaheline Valu Uurimise Assotsiatsioon (International Association for the Study of Pain).

Ometi on valu emotsionaalselt ebameeldiv, sest muidu me ei hakkaks otsima valu põhjust – üksikut ärritajat või haigust – ega abinõusid, kuidas sellest vabaneda.

Järgnev Kaja Prügi artikkel Maalehes lähtus sellest, mida rääkis ühel loengul valust Ida-Tallinna Keskhaigla valuraviõde Merle Paliale.

Äge ja krooniline valu

•

•

•

40

Valu liigitust ajafaktori järgi võiks alustada hoopiski mööduvast valust. See valu ei seostu otsese koekahjustusega, vaid on organismi kaitsev reaktsioon mingi kahjustava teguri või ülekoormuse eest ning on mööduva iseloomuga. Äge valu kestab vähem kui kuus kuud. Ägeda valu põhjus on enamasti selge, see on lokaliseeruv ning olemuselt reaktsioon traumale, operatsioonile, ägedale sisehaigusele või põletikule ning möödub kahjustuse paranedes. Äge valu allub hästi valuvaigistitele.

Krooniline valu kestab kauem kui kuus kuud.

Ravile allub niisugune valu halvasti, mõjutades igapäevaelu ja pärssides sotsiaalset aktiivsust.

Peale valuaistingu võivad tekkida unehäired ja depressioon. Kroonilisest valust võib kujuneda

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

ka iseseisev haigus, mis oma kaebustega mõjutab ka valukannataja lähedasi.

Kroonilise valu korral kaasatakse raviprotsessi sageli mitme eriala spetsialistid. Ravi käigus tegeldakse valu leevendamisega, eesmärgiks seatakse täiesti valuvaba uni. Tähtsaks peetakse füüsilise aktiivsuse ja elukvaliteedi säilitamist. Ravi juures on eriti tähtis ravimite manustamise regulaarsus ning õiged annused. Patsiendid vajavad pikaajalist ravi ja selle ümberhindamist vastavalt haiguse faasile. Kroonilist valu põhjustavad näiteks reumatoidartriit, artroosid jne.

Valu tekkemehhanism

Valutundlikke närvilõpmeid, mille ärritamine annab valuaistingu, nimetatakse notsitseptoriteks ehk valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui mehaanilised, termilised või keemilised tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid notsitseptoreid (spetsiifilise valutundlikkuse eest vastutavad närvikiud).

Valu võib jagada tekkemehhanismi järgi termiliseks, keemiliseks, põletikuliseks, neuropaatiliseks jne.

Legendid, müüdid ja valed •

•

Valu on vanaduses paratamatu. Nii inimese lähedased kui paraku ka mõned meedikud usuvad, et valuaisting on seotud vanadusega, enamgi veel – vanainimene mõtleb sageli valu lihtsalt välja. See seisukoht on väär: esiteks ei näe me teise inimese sisse ehk ei tea tema valu suurust, ja keegi ei pea valu kannatama.

Parem teha süsti. Usutakse, et süst mõjub kiiremini ja “ei hakka maole”. Tegelikult on

ARST MÄÄRAB IGALE PATSIENDILE JUST TEMA NÄIDUSTUSELE VAJALIKUD INDIVIDUAALSED RAVIMID JA MANUSTAMISSKEEMI.

•

•

•

tänapäeval tablette, mis mõjuvad kiiresti, ja neid, mille mõju on aeglasem. Nii tablett kui süst toimivad organismile vere kaudu. Korduvad süstid võivad tekitada infektsioone, tüsistusi.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab eelistada ravimi suukaudset manustamist.

Arstid kirjutavad liiga palju rohtusid välja. Sageli on just kroonilise valu puhul vaja ravimeid omavahel kombineerida, et saada vajalik mõju. Arst määrab igale patsiendile just tema näidustusele vajalikud individuaalsed ravimid ja manustamisskeemi.

Võtan valuvaigistit ainult tugeva valu puhul. Nii ägeda kui kroonilise valu korral kirjutab arst välja kindla raviskeemi.

Kui neid ravimeid regulaarselt ei võeta, on (eriti kroonilist) valu palju raskem välja ravida. Ühekordne valuvaigisti manustamine on mõistlik eespool kirjeldatud mööduva valu puhul.

Valuvaigistid tekitavad sõltuvust. Psüühilist sõltuvust tekitavad üksnes vale põhjusega võetavad valuvaigistid.

ÄGE VALU KESTAB VÄHEM KUI KUUS KUUD. KROONILINE VALU KESTAB KAUEM KUI KUUS KUUD.

FOTO: NASTYA SENSEI/PEXELS.COM

TERVISEATLAS 2019

41

Seljavenituspingid

Profiblenderid

UUDIS!

Pakume erinevate menüüdega toortoidukoolitusi koos Medifuri köögiseadmete tutvustamisega

Aeglased mahlapressid

Meeste tervisest: lihtsad tervisenipid, tõsisemad haigused ja probleemid Juttu tuleb trennist, alkoholist, mütsist, traumadest ja nõu küsimisest. Kui mees neid viit nippi järgib, teeb ta juba sellega oma tervise heaks palju ära, on kirjutanud Veerenni Tervisekeskuse Südameapteegi asejuhataja proviisor Pärtel Relve.

Nipp number üks: mees peab trenni tegema!

Kuigi tervis ei eelda kehalist aktiivsust mitte ainult meestelt, on vähene liikumine ja nõrgad tüvelihased hüppelauaks tervele hordile mehi vaevavatele terviseprobleemidele, nagu depressioon, väsimus, seljavalu, diabeet, potentsihäired jpm. Treenitud keha võib päästa ka lähedase tervise, kui hädaolukorras peaks tekkima vajadus jala abi järele joosta või näiteks pereliige tulekahjust välja kanda.

Kõige parem on, kui õnnestub leida trenn, mis tõesti huvi pakub, aga abiks on seegi, kui lihtsalt enda liikumist suurendada, näiteks õhtuti jalutamas käia või paar peatust varem bussi pealt maha tulla.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Nipp number kaks: jälgi, kui sageli tarbid alkoholi!

Eestis on alkoholi kuritarvitajate seas mehi üle kuue korra rohkem kui naisi. Kuigi täieliku karskuse vajadus tervislikult elamiseks on vaieldav, kahjustad ilma igasuguse kahtluseta oma tervist, kui iga päev õlut jood.

Kui tarbid liigselt alkoholi, siis TERVISEATLAS 2019

43

PSA TESTIGA ON VÕIMALIK TUVASTADA MEHI, KELLE HAIGESTUMISE RISK EESNÄÄRMEVÄHKI ON KÕRGEM.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Eesnäärmevähk – Euroopas enim diagnoositud kasvaja meestel Eesnäärmevähk on kõikjal Euroopas enim diagnoositud kasvaja meestel. Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 1000 uue eesnäärmevähi juhtumi, neist 3–5% avastatakse kaugele arenenud staadiumis. Nii on öelnud Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja ja Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse liige Martin Kivi. Kuna eesnäärmevähi puhul on alguses üldjuhul tegemist asümptomaatilise haigusega, siis peaksid mehed külastama arsti regulaarselt ning laskma aeg-ajalt oma tervist kontrollida ka juhul, kui konkreetseid vaevusi ei ole. Nii saab eesnäärmevähki avastada varem.

Vereproovi ehk PSA testiga on võimalik tuvastada mehi, kellel on haigestumise risk eesnäärmevähki kõrgem, ja suunata neid täiendavateks uuringuteks uroloogi juurde. PSA testi saab paluda oma perearstilt, see oleks soovitatav ära teha kõigil üle 50-aastastel meestel ning olenevalt testi tulemustest otsustab raviarst, kui sageli seda korrata.

Eesnäärmevähi riskigruppi kuuluvadki eelkõige 50. eluaasta ületanud mehed. Samuti on riskifaktoriks geneetiline eelsoodumus. Tervisele tasuks erilist tähelepanu pöörata neil meestel, kellel on suguvõsas eesnäärmevähk diagnoositud.

Kuigi eesnäärmevähki haigestumine näitab kasvutendentsi, mis dr Kivi sõnul on seotud nii meeste keskmise eluea tõusuga kui sellega, et mehi lihtsalt uuritakse tänapäeval rohkem, on sellele vastukaaluks ka eesnäärmevähi ravis toimunud murrangulised arengud.

“Arenenud on nii kirurgia kui kiiritusravi meetodid, madala progressiooniriskiga eesnäärmevähiga patsiente jälgitakse aktiivselt,” on öelnud dr Kivi. “Praegu on meil võimalik valida erinevate ravimite ja ravimeetodite vahel, mis on suutelised muutma haiguse kulgu isegi metastaatilise ehk kaugele arenenud vähi juhtudel. Uute ravimite puhul saame rääkida palju pikemast elumusest ning kindlasti paremast elukvaliteedist patsiendi jaoks.”

Dr Kivi sõnul töötavad Eestis ka arstid pidevalt selle nimel, et parim võimalik ravi oleks meie patsientidele kättesaadav vähemalt teiste Euroopa riikidega võrdsel tasemel. Viimastel aastatel on uute ravimite kättesaadavus Eestis paranenud just kaugele arenenud eesnäärmevähi diagnoosiga meeste jaoks.

Allikas: eestinaine.ee

44

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

esimeste asjadena häirub võime rahulikult magada ja kaine peaga positiivses meeleolus püsida, samuti tekivad vistrikud ja liighigistamine. Vähemalt kolm päeva nädalas peaksid olema täiesti alkoholivabad ja suuremad alkoholikogused kui üks liiter õlut peaks jääma erandlikeks.

Nipp number kolm: külmal ajal kanna mütsi!

Kuigi moetrendid on alati muutumas, kipuvad meeste soengud olema siiski lühemad kui naistel.

See tähendab, et ilma mütsita talvel välja minnes ei jää mehel naha ja külma õhu vahele peaaegu mitte mingit isolatsiooni.

Pea katmine on tervise seisukohalt olulisem kui näiteks kinnaste kandmine, sest just pea kaudu hajub kõige suurem osa inimese kehasoojusest.

Kuigi ilma mütsita külma trotsimine võib näida mehisena, ei ole kuigi mehine tervitada uut päeva tatise nina, kahjustatud juuste ja peavaluga.

Nipp number neli: lase traumadel paraneda!

Paljud mehed teevad iga päev füüsilist tööd ning sellega käib kaasas suurem traumade oht. Sageli ei vaja ära löödud käsi või väänatud jalg tõsist meditsiinilist sekkumist, aga traumast tuleneva valu vaigistamiseks ei tohiks kergekäeliselt valuvaigisteid võtta, eriti kui on plaan töötegemist jätkata. Valu aitab haiget kohta meeles pidada ja mõjutab juba alateadlikult töövõtteid, nii et vigane koht paremini taastuda saaks.

Nipp number viis: ära häbene nõu küsida!

Mehed ei kipu vaevuste üle kurtma. Sageli minnakse professionaali jutule alles siis, kui enam mitte midagi muud üle ei jää. Selleks ajaks on terviseprobleemide lahendamine sageli keerukam kui olnuks kohe alguses, esimeste sümptomite ilmnemisel. Kui miski teeb muret, mine julgelt arsti või apteekri jutule, kes sulle meeleldi head nõu annavad. Aeg-ajalt võiks käia arsti juures ja lasta enda tervist kontrollida isegi siis, kui millegi üle kurta ei olegi.

Allikad: Südameapteek, eestinaine.ee

FOTO: SHUTTERSTOCK

Meestekuu fookus: kuidas aidata meest uriinipidamatuse korral?

Novembri kui meestekuu raames rõhutab abivahendikeskus Invaru, et oluline on pöörata tähelepanu terviseteemadele, millest rääkimine ei pruugi alati kõige mugavam olla uriinipidamatus ja sellega seotud probleemid.

Tegemist on aktuaalse probleemiga - inkontinentsi ehk uriinipidamatust esineb ligi 20% meestest vanuses 40-50 ning ligi 69% meestest, kelle vanus ületab 60 eluaastat.

Eesti eri paigus tegutseva Invaru abivahendikeskuse töös on näha, et tegelikult ei teata sageli, et on olemas lahendused pidamatuse probleemidele. Sellest tulenevalt ei teata paraku ka seda, missugused on need kaasaegsed pidamatustooted, mille abil saab oma igapäevatoiminguid mugavalt ja muretult korda saata. Küll aga tuleks kindlasti pöörduda uriinipidamatuse probleemiga esmalt arsti poole, et tuvastada põhjus, millest pidamatus tekkinud on.

Oluline on meeles pidada, et uriinipidamatus võib viidata ka tõsisematele terviseprobleemidele.

Millal oleks meestel mõistlik sidemeid kasutada? Siis, kui esineb kerget uriinipidamatust või urineerimisjärgset järeltilkumist. Kui aga uriinieritus on suurem, tuleks valida juba suurema imavusega toode - näiteks mähkmed, mis sobivad nii meestele kui ka naistele.

Suitsetamine ja alkohol Suitsetamise ja alkoholi tarbimise kahjulikkusest on aastaid räägitud. Paljud teavad, et need halvad harjumused võivad kaasa tuua erektsioonihäireid ja südame-veresoonkonnahaigusi. Õnneks on tänapäeval olemas nikotiini sisaldavad plaastrid, närimiskummid ja suuspreid, mille abiga on hõlpsam halvast harjumusest lahti saada.

Paljud mehed kurdavad, et pärast suitsetamise mahajätmist hakkas nende kehakaal tõusma.

Vahel võib see olla seotud n-ö asendustegevusega – kui enne suitsetati, siis nüüd süüakse. Siin on abi tervislikest suupistetest ja õhtustest jalutuskäikudest.

Allikad: Külli Teder, Terve Pere

46

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

On oluline teada, et meestele on loodud tavalisest erineva kujuga sidemed. Need on kolmnurkse kujuga ning arvestavad meeste kehaanatoomiat ega liigu paigast ka näiteks sporti tehes. Selleks on sidemete välispinnal kleeperiba, mis hoiab sideme aluspesu küljes õiges asendis.

Sidemed on hingavad, nahasõbralikud ja õhukesed - nende kasutamist ei ole märgata. Samuti on meestele mõeldud sidemete sisekülje äärtes spetsiaalsed vedelikku suunavad taskud, mis vähendavad võimalikku leket. Üldiselt on sidemetel spetsiaalne pealiskiht, mis juhib niiskuse sidemes oleva padja sisse, kus vedelik jaguneb mööda sideme pikikiudu ühtlaselt kogu imava pinna ulatuses. Ebameeldiva lõhna vältimiseks on sideme sisu valmistatud materjalidest, mis neutraliseerivad lõhna.

Kindlasti tasub teada, et sidemed ja mähkmed on saadaval erinevates suurustes ja erineva imavusvõimega, sobides nii kerge, mõõduka kui ka raske uriinipidamatuse korral. Esmakordsel kasutamisel tasubki esialgu pigem paar mudelit ühekaupa proovimiseks välja valida, et siis hiljem sobivamaid mudeleid suuremas koguses soetada.

Alikas: Invaru Halvad harjumused võivad kaasa tuua erektsioonihäireid ja südame-veresoonkonnahaigusi.

FOTO: ANNII ÕNNELEID

REKLAAM

FOTO: PRIIT SIMSON

THOMAS HAGER

RAVIMID, MIS MUUTSID MAAILMA Meditsiini ajalugu kujundanud taimed, pulbrid ja tabletid  

Margus Punab

Neli nõuannet, millal ja mis vanuses peaks mees arsti külastama

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku lehel annab meestearst Margus Punab neli nõuannet, millal ja millises vanuses peaks mees arsti külastama. z Kõik mehed peaksid meestearsti kontrollis käima vanuses 16–18 eluaastat. Sel perioodil on võimalik avastada ja edukalt korrigeerida mitmeid sugutrakti toimimist ja hiljem seksuaalelu mõjutada võivaid haiguseid. z Kuna munandivähk on väga kiiresti arenev ja enamasti just nooremate (15–45-aastaste) meeste haigus, siis peaks selle vanusegrupi mehed regulaarselt, kord kuus, kontrollima oma munandite seisundit. Mees peaks kindlasti arsti poole pöörduma kohe, kui ta tajub mingeid muutusi munandi ehituses. z Alates 45. eluaastast peaks iga mees regulaarselt kontrollima oma eesnäärme seisundit. Esimese PSA testi alusel on võimalik hinnata mehe eesnäärmevähi riski ja selle alusel tuleks paika panna edasise regulaarse kontrolli skeem.

Rohkem kui pooltel meestel pole vaja PSA testi teha sagedamini kui nelja aasta tagant. Varjatud tervisehäiretele viitab ka tuntav seksuaalse huvi või võimekuse langus enne 60.–65. eluaastat. z Põhjalikuma terviseuuringu, mis peaks kindlasti sisaldama ka suguhormoonide ja eesnäärme seisundi kontrolli, võiksid läbida kõik 35–40-aastased mehed. See on vanus, kui mees on oma täisküpsuses ja enamasti veel ka terve.

Sellel uuringul on mitu eesmärki. Esiteks aitaks see varakult tuvastada ja seeläbi ka mõjutada suuremaid terviseriske. Samavõrd tähtis on aga panna paika võrdluspunkt, millega kõrvutada hilisemaid kehalisi muutuseid ja analüüsitulemusi.

Allikas: TÜK Meestekliinik

280 lk Helios

Iga pöördelise tähtsusega ravimi taga on lugu: veidrikust teadlase geniaalne mõttevälgatus, uuenduslik tehnoloogia või kliiniliste katsete käigus avastatud ootamatu, kuid teretulnud kõrvaltoime. Kui panna need lood kokku, nagu on teinud Thomas Hager selles raamatus, näeme kultuuri ja meditsiini arengulugu väga huvitavast vaatenurgast.

Alustades oopiumist ehk „rõõmu taimest“, mida on kasutatud 10 000 aastat, jutustab Hager meile paeluva loo meditsiini pöördelistest muutustest. Ta räägib muu hulgas unustusehõlma jäänud naisest, kes tutvustas esimesena rõugete kaitsepookimist, kurikuulsatest uinutitilkadest, esimesest antibiootikumist, mis päästis lugematul arvul elusid, esimesest antipsühhootikumist, mis aitas tühjendada vaimuhaiglaid, Viagrast, kolesterooliravimitest ja personaalmeditsiinist. See on põhjalik ja pööraselt huvitav raamat.

LOODUSLIK PUNASE PÄEVAKÜBARA ASTELPAJU SIIRUP Punane päevakübar on väga tuntud immuunsussüsteemi tugevdava, organismi jõuvarusid taastava ja ülekoormuse korral vastupanuvõimet suurendava toime poolest.

Astelpaju marjad on tuntud kui immuunsussüsteemi tugevdajad.

Siirupi koostisesse kuuluv astelpaju mahl mõjub üldtoniseerivalt ja jõuduandvalt. www.vipis.eu

LIIGESED JA SELG ON KANGED, TEEVAD HAIGET? Bioaktiivne kehaomane nanomaterjal liigestele NANOHAP™ toimib otse haiguse põhjusele ja muudab Teie elukvaliteeti.

Positiivne toime on tajutav juba nädala-kahe jooksul kapslite tarvitamise algusest, aga kasutada siiski järjest 2-3 kuud, hiljem taas vajadusel.

Hõrenenud luude või luutrauma puhul aitab NANOHAP™ BONE EXTRA. Lisaks tiheduse otsesele taastamisele stimuleerivad kristallid organismi ise suurendama luurakkude formeerimist. Selliselt taastunud luukude on tugev ja normaalselt elastne. Ühtlasi tervenevad nahk, küüned ja juuksed.

Hambaemaili seisundi parandamiseks, kiire abi hammaste ülitundlikkuse korral. NANOHAP™ DENTAL loob kaitse ka paljastunud juurekaeltele.

UUS!

Kehaomase koostise tõttu toidulisandina registreeritud NANOHAP™ toodete nanoosakestel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid.

Saadaval apteekides: Rakveres: Lilleoru ja Polikliiniku apteegis, Hiiumaal: Kärdla apteegis, Harjumaal: Kiisa apteegis, Haapsalus: Posti apteegis.

E-poes www.nanohap.eu ja telefonitellimused 5567 0607.

Liigesevalu võib olla tingitud kõhre taandarengust või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi haige olla.

FOTO: SHUTTERSTOCK

L

Millised liigesehaigused meid vaevavad?

iigestest ja liigesehaigustest annab hea ülevaate Klaire Kolmanni koostatud raamat “Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale”.

Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all ligi 250 000 inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu eri vormi. Seepärast on liigesevaevuste esinemisel oluline pöörduda arsti poole, et teada saada täpne diagnoos.

OSTEOARTROOS ehk liigesekulumus on kõige sagedasem liigesehaigus maailmas. Haigus on mittepõletikuline ja selle tekkepõhjust täpselt ei teata. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust (raske füüsiline töö, liigne kehakaal),

aga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust. Liigesepindu kattev õhuke kõhrekiht, mis vähendab liigesepindade hõõrdumist ja pehmendab põrutusi, kulub ja praguneb.

Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, aga mitte kõigil.

Artroosi pole võimalik välja ravida. Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine.

Kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata. Haigust aitab pidurdada TERVISEATLAS 2019

49

HAIGUSE ÄGENEDES TULEB LIIGESTELE ANDA PUHKUST JA RAHU

FOTO: DARIA SHEVTSOVA / PEXELS.COM

50

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid.

Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega.

ARTRIIT ehk liigesepõletik on eeskätt liigese sisekesta põletik, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire. Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena. Haaratud võib olla üks või mitu liigest. Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire. Artriit võib ka täielikult paraneda. Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure (jääkott, külm mähis).

Samuti tuleb haigele liigesele rahu anda.

REUMATOIDARTRIIT ehk reumatoidne liigesepõletik on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus – organism ise ründab oma kudesid ja rakke. Haigus võib alata igas vanuses, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes. Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad (vähemalt osaliselt) naissuguhormoonid, sest kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised. Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine.

Püsiva põletiku tõttu liigese sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad põletikurakud. Põletikuline kude hakkab vohama, levib liigesesidemetele ja hävitab normaalse liigese. Kahjustuda võivad ka süda ja kopsud – tegemist on sidekoehaigusega, mis võib haarata kogu organismi.

Reumatoidartriit on teatud määral ravitav. Ravimid aitavad ära hoida pöördumatuid muutusi liigestes.

Haiguse ägenedes tuleb liigestele anda puhkust ja rahu, haiguse taandudes aga kehalist aktiivsust suurendada.

Kodune esmaabi liigesevaevuste korral

Kodus on soovitatav ravida liigesevalusid vaid juhul, kui valu põhjus on varem kindlaks tehtud ning inimene teab juba, kuidas neid leevendada. z Kui liigesevalu on põhjustatud külmetushaigusest, siis piisab tavaliselt palavikku alandavatest ravimitest, näiteks aspiriinist või paratsetamoolist. Viirushaigusest paranedes möödub tavaliselt ka liigesevalu. z Juhul kui võtad valuvaigisteid põletiku raviks, peab neid võtma korraga suurema koguse ja seda on kõige õigem teha arsti järelevalve all. Arvesta, et ravimid võivad ärritada magu ja soolestikku ning paraku on neil vastunäidustused ja kõrvalmõjud. z Joo päevas vähemalt 2 liitrit vett, soovitatavalt mineraalvett. Vesi aitab liigestel liikuda: kui liigestes on vähe vedelikku, on neid valus kõverdada. Head on ka juurviljamahlad, mida tuleks juua 1 klaasitäis veega lahjendatult õhtuti enne magamaminekut. z Liigesjäikuse vähendamiseks tuleb kasuks võimlemine. Püüa tugevdada liigeseid toetavaid lihaseid, vähendamaks otsest koormust liigestele. Alusta liikumist tasapisi, tee õrnalt venitusharjutusi, tõsta kergemaid raskuseid. Kasuks tuleb vesivõimlemine, ujumine ja jalgrattasõit. Jätka liikumist ja võimlemist järjepidevalt. z Aseta paistes või põletikulisele liigesele riidesse mähitud jääkott. Hoia jääkotti valutaval kohal 5–10 minutit korraga. Ära jahuta nahka kauem kui 20 minutit korraga ja väldi külmumist. Valutavale liigesele võid teha 15 minuti jooksul vaheldumisi külma ja kuuma kompressi. Soojus lõdvestab, külm leevendab valu. z Jäika liigest võid leevendada soojaga. Hoia haiget kohta soojas või aseta sellele kuuma vette kastetud käterätik. z Masseeri õrnalt valutavat kohta. Massaaž hoiab kehavedelikud liikvel, vähendab paistetust ja aitab kudedel jääkainetest vabaneda.

“Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale”. Koostanud Klaire Kolmann.

Kirjastus Estada K

Auh, lähme jalutama!

Liigesetabletid Kui su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase kõndida?

Kui sa oled aastaid söönud glükosamiini tablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged?

Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

Siis proovi uusi FLEXICUR liigesetablette, mille toimeaineks on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.

Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkuumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist. Pikamajalisel kasutamisel täheldasid 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundsid ennast füüsiliselt aktiivsete ja sportlikemana.

Flexicur tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiini ekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.

1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti.

Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.

Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda järgmistel juhtudel z Liigesevalud kestavad kauem kui kaks nädalat või liiges on mitu nädalat punane, turses või hell. z Liigesed valutavad ka öösiti ning esineb liigeste jäikust (hommikuti üle 5–10 minuti). z Liigesevaluga kaasnevad väsimus, nõrkus, isutus või palavik.

Flexicur on müügil

apteekides ja

http://www.tervis24.ee

Elu diabeediga?

Täitsa võimalik ...

A

Arenenud maailma üheks suurimaks probleemiks on rasvumine ja sellega seotud tervisehädad. Neist hädadest üks raskemaid on liigsete kalorite ja suhkru tarbimise tõttu tekkinud diabeet, mis levib kulutulena riikides, kus ka ülekaalulisus on kasvav probleem. Diabeeti mittetundvad inimesed arvavad, et see on diagnoos, millele pole permanentset ravi ega lahendust. Päris õige see kindlasti ei ole.

ga läheme esiteks algusesse. Diabeet ehk suhkruhaigus jaguneb laias laastus I ja II tüübi diabeediks. Kui I tüüpi diabeet puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas ja ennetav ravi haigusele puudub, siis II tüüpi diabeet on täielikult elustiilihaigus, mis võib alguse saada keskeas ja hiljem.

Esimese haiguse puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud ja inimene peab elu lõpuni süstides oma insuliinitaset kontrollima. II tüüpi diabeedi puhul on insuliini tootmine kõrge kaalu, passiivse eluviisi ja stressi tõttu lihtsalt pärsitud.

Diabeedihaiged jagunevad esimese ja teise diabeedi kandjateks umbes suhtega üks kümnele.

52

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

P l r v a k p t

Ehk siis suurem osa diabeeti nii Eestis kui mujal maailmas on tekkinud elustiilist tulenevatel põhjustel. Ning – uskuge või mitte – elustiili muutes on haigus ka suhteliselt lihtsasti seljatatav.

Tervislik toit ravib

Kui esimese tüübi diabeedi puhul ei ole võimalik lõplikust ravist rääkida (tegu on vaid kontrollimisega), siis teise tüübi korral on ravi oluline osa inimese eluviisi muutused. Loomulikult aidatakse diabeedi seljatamisele kaasa ka medikamentidega, kuid suurema osa tööst teeb ära inimene, muutes seda, kuidas ta elab, mida sööb ja joob.

T a

w

Dr Adik Levin: diabeetik peab olema nagu pidevalt töötav arvuti ning mõtlema alati, mida sööb ja millal süstib Raamatus “Abielu diabeediga” jagab Levin enda kui staažika diabeetiku kogemust.

22 aastat kooselu selle haigusega on ärgitanud teda pidevalt uutele väljakutsetele, et saavutada enda jaoks parim tulemus.

“Diabeetik peab olema nagu pidevalt töötav arvuti. Tal tuleb 24/7 mõelda, mida ja kui palju ta suhu paneb, millal ja kui palju ta insuliini süstib. Ei saa lasta end lõdvaks autopiloodi peale, vastasel juhul juhtub see, mis minuga juhtus, kui süstisin endale kuuekordse doosi insuliini. Sama on ka toiduga. Kui olen patustanud, siis on ka minu suhkru väärtused kohe halvas seisus,” räägib tuntud arst.

Levini sõnul tekivad sellised momendid siis, kui on mõni pidulik sündmus, kus inimene kaotab teatud mõttes kontrolli.

“Inimlikult on see arusaadav, diabeetiku distsipliini mõttes kahjulik,” mainib arst.

Allikas: alkeemia.ee

FOTO: KARIN KALJULÄTE

FOTO: SHUTTERSTOCK

Tooted saadaval apteekides.

www.vipis.eu

Foto: Shutterstock

Puhtast Eestimaa loodusest korjatud ravimtaimedest valmistatud tooted on asendamatud abilised külmetushaiguste perioodil, et olla terved.

Ago-Endrik Kerge: diabeet on ju tegelikult õpitav elamise vorm Kuidas leppida teadmisega, et sinu kaaslaseks on edaspidi diabeet? Näitlejal ja lavastajal Ago-Endrik Kergel (80) diagnoositi esimest tüüpi suhkruhaigus 41 aasta eest.

FOTO: SVEN ARBET

Balletisolistina alustanud ning hiljem ka näitejuht-lavastajana töötanud Kerge oli alati heas vormis. Ega tantsijana teisiti saagi. 1978. aastal reisis mees abikaasa Elle Kulli ja sõprade Urmas Kibuspuu ning Jüri Krjukoviga Tadžikistanis ja Usbekistanis.

“Kolleegid muudkui naersid mu üle, sest kogu aeg otsisin tualetti.

Janu oli ka suur, aga mõtlesin, et põhjuseks on palavad ilmad,” meenutab Kerge.

Toona ta veel arsti juurde ei läinud, kuid olukord ei paranenud ka Eestisse tagasi jõudes. “Ma olin sellisest haigusest väga vähe kuulnud, aga peagi oli asi selge. Jahmatus oli suur. Tolle aja süstlad ja kõik muu ... Mõtlesin, et on nüüd siis sellist asja vaja,” räägib näitleja.

Vajaduse korral kohaneb inimene aga kõigega.

Tõsi, raske oli leppida, et näiteks õlut – oma lemmikjooki – enam juua ei saa. Kui ta 7–8 aastat hiljem Tšehhimaal reisis, jõudis tema kõrvu, et seal on üks sort, mis sobib ka diabeetikutele. Ta ostis kohe mitu pudelit ja nautis. Tegelikult pole piirid nii ranged ja praegu lubab ta aeg-ajalt endale ka tavalist õlut, sest nüüd oskab ta planeerida, mille arvelt seda teha.

“Tänapäeval on selge, et diabeetikud võivad praktiliselt kõike süüa-juua. Näiteks kui joon õlut, söön leiba vähem,” selgitab Kerge.

Kerge ütleb, et aastatega on aparaadid ja süstlad palju muutunud. Nõukogude ajal olid nõelad võrdlemisi jämedad ja süstimine pehmelt öeldes valus. Tal on kodus ka aparaat, millega veresuhkrut mõõta. Ta teeb seda õhtuti enne magamaminekut. “Kas teate, kui palju on teiesuguse tavalise inimese veresuhkru tase?

Umbes 5,2. Täiesti tavaline ja elab öö üle. Kui mul on viis, siis magama ei läheks, sest tean, et võib langeda ka kahe peale. Kui on seitsekaheksa, siis on juba hästi,” kirjeldab Kerge.

Kui tase on liiga madal, sööb ta näiteks mõne võileiva.

Allikas: Eesti Naine

54

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

FOTO: SHUTTERSTOCK

Niisiis … toit on põhiliselt see, millega on võimalik muuta inimese organismis olukord selliseks, et lisainsuliini ei ole vaja. Kuidas? Kui uurida riike, kus diabeedihaigete hulk on kõige suurem, siis vaatab sealselt toidulaualt vastu liiga suur kogus suhkrut ning, mis kõige hullem, tegemist on varjatud suhkruga. Isegi kui inimesed söövad mitmekesiselt ja huvituvad sellest, mida söövad, toimub ikkagi rasvumine ja haigestumine.

Teist tüüpi diabeedi raviks on vaja viia keha dieedirežiimile, et keha hakkaks ise enda ümber talletunud rasva energiaks sööma – seda isegi näiliselt kõhnade ja normaalse kehamassiindeksiga inimeste puhul. Kes ei tea, siis inimese kahas on lihtsustatult öeldes kahte tüüpi rasva: väline rasv ehk see, mis ripub ja rapub naha all, ja kehasisene rasv, mis on ümber elundite ja näiteks kõhulihaste all.

Kehasisene rasv on kõige ohtlikum ning peamiselt soovitakse dieediga saavutada seda, et pankrease ümbert kaoks sinna kogunenud rasv, mis pärsib seda organit insuliini tootmast. Nii lihtne see ongi.

Toit, mis ei tõsta veresuhkru taset

Idee äärmiselt madalakalorilise dieediga diabeeti ravida pärineb Newcastle’i ülikooli teadlase Roy Taylori uuringust ja katsest, kus inimesed said päevas süüa ainult kuni 600 kilokalorit sisaldavat toitu ja sedagi peamiselt vedelal kujul: kaks madalakalorilist vedelat sööki, supp ja smuuti, ning rohelised köögiviljad. Peale selle tuli juua iga päev vähemalt kolm liitrit vett. Iga kord, kui oli isu, premeeriti end veega.

Uuringu tulemused on selles osas imelised, et kõik, kes selle dieediga mõne nädala kuni mõne kuu tegelesid, said oma kaalu kontrolli alla, rasvad kehaõõnest põletatud ja veresuhkru kenasti normi piiridesse ehk 3,3–6 millimooli suhkrut liitris veres (mmol/l). Lisainsuliini enam vaja ei olnud ja diabeet oli kadunud.

Samamoodi aitab diabeedi vastu näiteks ketodieet, mis on madala süsivesikusisalduse ja kõrge rasvasisaldusega toidu dieet. Ka see söömisviis hoiab suhkrud igal kujul kehast eemal ja ketoosiolukord põletab rasvad energiaks.

Lihtsalt öeldes tuleks diabeedi vastu võitlemisel esmalt vaadata üle oma külmik ja toidulaud, teha jõulised korrektuurid ja panna maailma tugevaim ravim ehk toit end tervendama.

Allikad: Mayo Clinic, The Guardian, delfi.ee

Liigsöömine on võrreldav alkoholi kuritarvitamisega Liigsöömine on ammu muutunud samasuguseks kahjulikuks harjumuseks nagu alkoholi kuritarvitamine ja suitsetamine.

TEKST: Jete Laanemägi FOTOD: Shutterstock

A

paatia, krooniline väsimus, siseorganite haigused – see pole kaugeltki täielik nimekiri ülesöömise tagajärgedest. Teadlased on tulnud järeldusele, et liigsöömine on psühholoogiline probleem. Peamiselt on selle põhjustajad stress, väsimus ning rahuldamata armastuse, suhtlemise või teadmiste vajadus, vahendab ajakiri Psihhologija. Ka mõjutavad meie toitumisharjumusi perekondlikud traditsioonid.

ke osa. Söögiga mitte seotud meeldivad tegevused – suhtlemine, meelelahutused, kõikvõimalikud rõõmu pakkuvad hobid – võivad lahendada ülesöömise probleemi. Tähtis on ennast kuulata ning küsida: “Mida ma hetkel tegelikult tahan? Kas ma ikka olen näljane? Võib-olla vajan puhkust või hoolitsust?”

Kättesaadav rõõm

Tavaliselt on liigsöömine psühholoogilise ülepinge sümptom. Selline seisund tekib olukorras, kus inimene pole rahul sellega, mis temaga toimub. Tema ootused ei täitu. Ja kui ta nüüd enda rahustamiseks toidu kallale tormab, võib selline käitumine omakorda provotseerida haiguste teket ning emotsionaalseid häireid.

Toiduga liialdamine ei ole just eriti efektiivne strateegia stressiga võitlemiseks. Söömine pingelises olukorras kutsub iseenesest esile ülesöömise.

Miks nii? Stressiseisundis sööv inimene süvendab stressi. See provotseerib edaspidigi söömist ilma

Peamine ülesöömise põhjus on võimetus vahet teha nälja ning füüsiliste ja psüühiliste vajaduste vahel.

Keha vajaduste hulka kuulub hingamine, magamine, söök, vedelik, hügieen, puhkus, seks ning töödeldud ainete väljutamine. Meie isiksus vajab armastust, suhtlust, hoolitsust, teadmisi ja arengut. Kui inimene ei realiseeri oma emotsionaalseid ja intellektuaalseid vajadusi, tuleb appi lihtne vahend, mis lubab stressi kaotada – see on toit.

Inimese isiksuse vajadused reageerivad eelkõige keha vajadustele, mille seas on toidul vaid väi-

56

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Sööme stressi

nälga tundmata. Ja seda selleks, et rahuneda. Nii tekib suletud ring.

Kui märkad, et sööd pingeseisundis, siis alltoodud harjutus aitab sul rahuneda ning süüa hulga teadlikumalt.

Liigu väheke aega enne laua taha istumist ning hinga mõned korrad sügavalt sisse ja välja. Siis, nähes enda ees toitu, uuri seda hoolega. Kujuta ette selle maitset ning ka oma seisundit, kui oled selle ära söönud. Sel moel õnnestub sul keskenduda oma aistingutele, kindlaks teha täiskõhutunnet ning lõpetada söömine õigeaegselt.

Pühalikud söömaajad

Kaasaegne elurütm ärgitab iseenesest inimest liigselt sööma. Kohv hommikusöögi asemel, kohvihetked tööl, lõunad kärarikkas ümbruskonnas, hilised õhtusöögid ning vahepalad jooksu pealt. Ent erilist tähelepanu võiks pöörata “rituaalsetele söögikordadele”. Alguses perekonnas, seejärel väljaspool. Me kujundame oma toitumisharjumusi vastavalt sellele, kuidas on ühiskonnas kombeks. Ega traditsioonides endis pole midagi halba, ent nende järgimiseks tuleb palju süüa. Näiteks tulid külla sõbrad või, mis veel hullem, vanemad või vanavanemad kutsusid külla.

Kui sa keeldud nii mõnestki laual olevast ahvatlusest, võivad inimesed solvuda. Soov olla sotsiaalselt heaks kiidetud või lihtsalt vältida liigset tähelepanu, sunnib sööma ka siis, kui kõht ei olegi tühi.

Kus ja kuidas me sööme?

Tänapäeval on tekkinud harjumus süüa juttu ajades, telerit vaadates, arvuti taga istudes. Selline käitumine viib liialdusteni. Tähelepanu hajub ning meil pole ei kvaliteetset söögikorda, ei täielikku suhtlemist, lugemist ega ka filmi vaatamist. Sõime piisava portsjoni, ent ei tundnud selle maitset. Aju ei saanud signaali täis kõhust. Kõhus oleks justkui veel ruumi, nii sööme edasi ja söömegi liiast.

Praktikum

Sa saad iseseisvalt selgeks teha, kas sööd üleliia.

Saad ka välja selgitada sellise käitumise põhjused.

Halb uni, hommikune väsimus, haigused – need on signaalid võimalikest probleemidest.

Matcha Latte 150g Võitis Brüsselis Parima Maitse auhinna 2017.

Matcha - pulbriks jahvatatud roheline tee - on rohelisest teest veelgi tervislikum, sest lahustub ning omastub paremini. Matcha Latte on matcha ja kookospiima mahedamaitseline ja nauditav jook.

Matcha Latte lisab energiat ja toob päikese päeva

OSTA E-POEST: WWW.ELUVAGI.EE MÜÜGIL: Esindus: Rüütli 14-214, Pärnu TALLINN: Kalamaja Apteek (Kotzebue 9); kohvik Kuusk Hernesto (Herne 6) | TARTU: Tähe Lilled (Vaksali 17A) PÄRNU: Ülejõe Apteek; Viiking SPA Apteek; Tervisekauplus (teatri maja) | VÕRU: BioAleksandra OÜ

Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Lisaks väljastame aparaate Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toetusega isikliku abivahendi kaardi alusel.

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile.

Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

Kampaania kehtib kuni 31.12.2019

KIIRELT vastuvõtule!

TASUTA kuulmisuuring!

PARIMAD aparaadid!

TALLINN Tulika 19, 2. korrus Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

TARTU Ülikooli 8 Telefon: 53 807 287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

NARVA Narva Haigla polikliinik Vestervalli 15, 3. korrus Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee

PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 344, 3. korrus, Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE Tuleviku 1, kab. 32 Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI Viljandi Tervisekeskus Turu 10, kab. 303 Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

PAIDE AS Järvamaa Haigla Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

Vesivõimlemine

sobib igaühele Vees on keha kergem, hõlpsam on end liigutada ja tasakaalu hoida. Kuna vesi on tihedam kui õhk, saab võimeldes anda kehale erinevat koormust.

TEKST: Kristiina Viiron FOTOD: Shuttestock

V

ees on lihtsam tasakaaluharjutusi teha, näiteks ühel jalal seista, ütleb Valtu ujulas vesivõimlemise treeninguid juhendav Maris Jääger.

Kui n-ö maa peal peaks ehk püsti püsimiseks seinast tuge otsima, siis vees on tasakaalu hoidmine kergem ja kui see peakski kaduma, sulpsab võimleja lõbusalt vette. Vesi toimib kui amort – harjutusi on võimalik teha kerge hüppe pealt.

Seega on hüplemine võimalik ka näiteks neil, kel muidu takistavad liigutamist veidi kulunud liigesed või kõrgem kehakaal. Vees hüplemised aga rikastavad võimlemistundi.

“Hüppest tulenev kerge põrutus annab luurak-

kudele teada, et uuenege aktiivsemalt, me vajame seda. Loodus on ökonoomne, mida me ei kasuta, sinna ta “ressurssi” ei raiska,” selgitab Jääger. Tema sõnul võib harjutusi kaasa teha nn magusa valu piirini. Kuid üldjuhul võimlemine vees valu ei tekitagi ja tavaelus haiget tegev koht vees tunda ei anna.

“Harjutusi sooritades me pingutame, järgneb lõdvestus ja lisaks vesi masseerib ja paitab,” kiidab Jääger vees liikumist.

Vees on palju võimalusi

Vesivõimlemine sobib hästi ka ülekaalulistele inimestele – ikka sel samal eelmainitud põhjusel, et vees on end lihtsam liigutada.

TERVISEATLAS 2019

59

MIKS VESI? z Vees toimivad teised jõud kui vees (vees üleslükkejõud, kuival gravitatsioonijõud).

Lisaks on kaelani vees 90% kehakaalust toetatud igast suunast. Niisiis on kere liigeste, luude ja lihaste põrutamise ning vigastamise oht olematu, kui võrrelda seda kuival tehtava tööga. Vees on takistus suurem kui kuival, kuna vesi on tihedam kui õhk. Seega saab väga efektiivselt arendada lihasjõudu. Lisaks on vees korraga töös nii väiksemad kui ka suuremad lihasgrupid. z Vees harjutamine parandab painduvust ilma liigeseid koormamata, mis on tänuväärne vanemaealistele. Kuna gravitatsioonijõud vees väheneb, on liigeseid suurema ulatusega mugavam liigutada.

Vananemisprotsessiga on painduvuse arendamine ja parandamine väga oluline.

Vees eraldub soojus paremini kui kuival ja keha jahutatakse tunni ajal mõnusalt maha. z Vesiaeroobika aitab parandada koordinatsiooni. z Neile, kes oma pulssi kontrollivad ja kulutatud energia hulka väga oluliseks peavad, tasuks veel teada, et vees harjutamise ajal on pulsisagedus 17 korda väiksem ehk siis 13% aeglasem.

Allikas: fitnessmai.com

60

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Jääger on oma trennid seadnud nii, et läbi võimeldakse kogu keha, unustamata sealjuures ka venitusharjutusi. “Isegi jooksuharjutusi olen kavasse võtnud: põlvetõste-, sääretõste- ja pöiajooksu,” räägib Jääger. “Kasutame abivahendeid: nn nuudleid, palle, poksikindaid.” Abivahenditega võimeldes on veetakistus suurem ja seega tuleb harjutuse sooritamiseks rohkem pingutada. Pallid lisavad tundi ka lõbusust.

“Võimleme vahelduvas tempos, teeme nii staatilisi kui ka dünaamilisi harjutusi, vastupanuga kerget venitust,” selgitab Jääger. See eeldab sooja basseinivett. Hästi palju tehakse harjutusi õlavööle, sest pinged õlgade piirkonnas on paljude lülisambahädade põhjuseks. Seljale mõjub hästi ka näiteks selg ees kõnd ja jooks ning seegi on sageli harjutuste kavas.

Vesi on hea koht ka koordinatsiooniharjutuste tegemiseks. Vette saab viia juba koolist tuttava harjutuse: ühe käega patsutad pead, teisega teed kõhul päripäeva kergeid masseerivaid ringe. Ka tehakse kummagi käega erinevas suunas käteringe, nii et käed kohtuvad ees. “Proovige!” julgustab Jääger. “See on paras ajastamine.”

Ei pea liikuma tempokalt

Vanemas eas inimesed saavad Jäägeri sõnul vees võimlemisega hästi hakkama – kes vahel ka tunneb vee ees kartust, siis võimeldes saab veehirm leevendust või ületatud. Liiatigi juhindutakse

vesivõimlemisel – nagu teistelgi treeningutel – eelkõige ikka võimlejate enesetundest. Tempot saab ise valida. Teadlik ja keskendunud sooritus teeb kehale üksnes head ja rahustab ka meelt.

Vees on võimalik läbi võimelda kõik lihasgrupid. Treeneri sõnul on lihased võimlemisel ka rohkem kasutuses kui tavaujumisel.

“Näiteks selili või rinnuli ujudes on rohkem koormatud reiepealsed või reietagused lihased, aga viies vesivõimlemisel jalga kõrvale ja tagasi, töötavad nii reie eemaldajad kui ka reielähendajad,” võrdleb Jääger, lisades, et loomulikult on ka ujumine väga hea. Lihtsalt võiks kasutada vees rohkem erinevaid liikumisviise, et rohkem kasu saada.

VESIVÕIMLEMISE KASULIKKUS z parandab liigesliikuvust z ergutab hingamiselundite tööd ja verevarustust z alandab kõrget vererõhku, samas tõstab madalat vererõhku z masseerib kogu keha, parandab ainevahetust z vee lõõgastav toime vähendab stressi z regulaarse vesivõimlemisega saab säilitada ja parandada vastupidavust, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni

Kas meeleolulangus või depressioon?

Aeg-ajalt esinev meeleolulangus on normaalne, kuid depressioon on seisund, mis iseenesest ei möödu. See mõjub kahjustavalt su elule ja suhetele ning seetõttu ei tohi depressiooni eirata.

R

avimata depressioon võib su tervisele, sotsiaal- ja tööelule tõsiseid tagajärgi põhjustada ning lõppeda isegi surmaga. Pane tähele märke, mis viitavad depressioonile.

Sügav kurbus

Me kõik tunneme aeg-ajalt kurbust ja oleme heitunud, tahame voodisse teki alla jääda ega soovi tööle minna. Kuid intensiivsed ja sagedased kurbuseperioodid võivad viia depressioonini. Depressiivse kurbusega käivad koos nutuhood, isoleeritus, lootusetus ja üksindustunne.

Unehäired

Mure tõttu on unehäired depressiooni sagedased kaaslased ning depressioonis inimesed muutuvad üsna sageli unetuks. Ja kui uni viimaks tulebki, ei paku see sageli võimalust välja puhata ja end värskena tunda. Sestap oled väsinud ka päevasel ajal.

Teine häire, mis tihti depressiooniga koos käib, on hüpersomnia – unetusele vastupidine olukord.

Selle korral on depressioonis inimesel päevasel ajal väga raske ärkvel püsida ning öösel magab ta ülemäära kaua.

Negatiivsed mõtted

“Elu on jama”, “Ma ei meeldi teistele”, “Ma ei saa sellega hakkama”, “Pole mõtet proovidagi”, “Ma olen inetu/paks/kobakäpp”, “Parem oleks juba ära surra”, “Ma ei usalda kedagi”, “Tapan ennast ära” – need on näited erinevatest negatiivsetest mõtetest, mis depressiooniga kaasas käivad. Depressiivsed inimesed kaotavad usu endasse, teistesse ja elusse üldisemalt.

62

TERVISEATLAS SÜGIS 2019

Huvipuudus ja apaatia

Kui kaotad huvi inimeste, töö, meelelahutuse ja elu vastu, on sul tõenäoliselt depressioon.

Madal enesehinnang

Madal enesehinnang tekitab muret, hirmu ja depressiooni. Madala enesehinnanguga inimene arvab, et ta ei sobi teistega, kes teda ümbritsevad, ei intellektuaalselt ega füüsiliselt.

Uuringud näitavad, et normaalkaalus inimestega võrreldes esineb ülekaalulistel depressiooni 25% võrra rohkem. Ka alakaalulised kannatavad depressiooni käes sagedamini kui normaalse kehakaaluga inimesed.

Laiskus enda eest hoolitsemisel

Depressioonis inimene ei hooli sellest, mida ta selga paneb ja kuidas ta välja näeb, kas käib duši all või mitte.

Füüsiline valu

Lisaks sügavale kurbusele väljendub depressioon füüsiliselt erinevate valudena. Ekspertide arvates muutuvad depressiivsed inimesed valu suhtes tundlikumaks. Tavalisemad sümptomid on: • kõhuvalu ja ebamugavustunne kõhus, muu hulgas gastriit ja ärritunud soole sündroom; • peavalu; • lihaspingest põhjustatud valu, eriti kaelas, õlgades ja seljas; • valu ja surumistunne rinnus; • tükitunne kurgus.

Kui leiad endalt mõne ülal loetletud sümptomi, otsi diagnoosi saamiseks kiiresti abi. Depressioon on tõsine, kuid hiilivalt kulgev haigus.

Kui selle ravimata jätad, kahjustab see su tervist, pere-, sotsiaal- ja tööelu ning võib surmagagi lõppeda.

Allikad: familyshare; Pere ja Kodu FOTO: SHUTTERSTOCK

Broneeri aeg tallatugede tegemiseks

www.jalakabinet.ee

Põlveortoosidest on abi nii krooniliste kui akuutsete põlvevaevuste puhul.Ortoosid on olulised näiteks põlvesidemete- ja meniskivigastustest taastumisel, aga ka ülekoormusseisunditest või kroonilisest põletikust põhjustatud valu leevendamisel. Ortoosi valik tuleb teha lähtuvalt vigastuse iseloomust koos professionaaliga.

Pärnu mnt 107, Tallinn tel 687 1233 www.jalakabinet.ee

Tennisemängijail esineb tihti tennisisti küünarliigest ehk lateraalset epikondüliiti, millega on tunda valu küünarliigese välisküljel. Taastumisel kasutatakse edukalt epikondüliidi vööd ehk ortoosi, mis võimaldab valulikul kõõluse kinnituskohal puhata.