Tervis
3/2026
IMMUUNSUS
KUI KEHA ÜTLEB, ET MIDAGI ON VALESTI, TASUB VASTUSEID OTSIDA ELU ATOOPILISE DERMATIIDIGA DR EVELIN ILVES LÄBIPÕLEMISE PARADOKSIST
LISAKS RÄ ÄGIME:
IMMUUNSUSE TUGEVDAMISEST TARGALT TREENIMISEST HAIGUSTE SELJATAMISEST TOITUMISEST JA VITAMIINIDEST ALLERGIATEST JUUSTE VÄLJALANGEMISEST HOOAJALISTEST HAIGUSTEST JA PALJUST MUUST
Ruslan Trochynskyi: olen oma kehale tänulik, et ta vastu pidas Hind 6.99 €
ELURÕÕM HARULDASE HAIGUSE VAEVUSTEST HOOLIMATA
sisukord
3/2026
6
33
56
18
Kaanelugu 6 Ruslan Trochynskyi: kõige olulisem on elutahe
Treening 39 Treeni nii, et keha oleks tänulik
Kogemuslugu 18 Vastust otsides. Ilmo lugu elust haavandilise koliidi ja diabeediga
Rattahooldus 43 Ära jäta ratta hooldamist kevadesse!
Atoopiline dermatiit 23 Mida elu selle haigusega tähendab? Tugev immunsüsteem 29 Raudse tervise alus? Ikka tervislikud eluviisid! Läbipõlemine 33 Kas me elame selleks, et töötada, või vastupidi?
Elustiil 48 Ära jää haigeks! Taastumine 53 Kas ma olen juba terve?
Põiepõletik 65 Ennetame põiepõletikku Hemorroidid 69 Millal piisab kodusest ravist ja millal minna arstile? Allergiad 73 Miks keha end ründab? Juuste väljalangemine 77 Üllatavad põhjused, miks juuksed välja langevad
Vitamiinid 56 Mida süüa haigena?
Huuleohatis 80 Huuleohatist saab kontrolli all hoida
Kõrvahooldus 61 Kõik, mida sa pead teadma kõrvadest
Jalahooldus 82 Jalad vajavad hoolt igal aastaajal tervis+ | 3
sissejuhatus IM MU UN SU S
Tekst: Kairi Prints Fotod: Kristiin Kõosalu MUAH: Meeri Pappel
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee Peatoimetaja: LIISBET ESTRA liisbet.estra@delfi.ee Kujundaja: VIRGE ILVES virge.ilves@delfi.ee Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee REKLAAM KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee 5647 2473 HELDIN JEGIS, heldin.jegis@delfi.ee 504 7929 KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee 5816 9050 KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee 5556 2233 AIRI BACHMANN airi.bachmann@delfi.ee 5023 845 ALESJA TAMMEARU alesja.tammearu@delfi.ee 5532 679 VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS
TRÜKK PRINTALL
Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.
4 | tervis+
Tervis hüüab tulles, kui teeme õigeid asju
M
illal sina viimati oma immuunsüsteemile mõtle sid? Kas alles siis, kui kurk hakkas kraapima, nina tilkuma või huulele ilmus ohatis? Või hetkel, mil kolleegid ja pereliikmed üksteise järel viirusesse nakatusid ning sina salamisi lootsid, et seekord läheb katku puhang sinust mööda? Immuunsüsteem on meie nähtamatu, ent visa kaaslane – suurema osa ajast tegutseb see kehas märkamatult, ent niipea, kui kusagil tekib tõrge, nõuab ta kogu tähelepanu endale. Eriti kipume tema olemasolu meenutama sügisel, mil töö-, kooli- ja trennirütm haarab meid oma keerisesse ning kõikjal varitsevad viirused, külmetused ja väsimus. Oleks ju mugav, kui immuunsust saaks turgutada nagu telefoni akut: võtad ühe vitamiini, jood tassitäie imejooki ja oledki taas sajaprotsendiliselt laetud. Tegelikult on meie keha kaitsesüsteem märksa keerulisem: seda mõjutavad uni, toitumine, liikumine, stress, taastumine, vanus, pärilikkus ja palju muud. Tervis Plussi Immuunsuse erinumbris uurime, miks mõned inimesed näivad korjavat üles iga liikvel oleva viiruse, teised aga pääsevad peaaegu alati puhta nahaga. Räägime ka sellest, mis vahe on külmetusel ja viirushaigusel, kuidas tüütuid sümptomeid leevendada ning millal võib pärast põdemist taas inimeste sekka ja trenni naasta. Tähelepanuta ei jää ka elu haigustega, mille puhul on immuunsüsteemil keskne roll: uurime spetsialistidelt, mida need diagnoosid tegelikult tähendavad ja kuidas niisuguste tervise muredega igapäevaselt toime tulla. Samuti võtame luubi alla aller giad, huuleohatise, põie- ja kõrvapõletiku ning teised mured, mis võivad näida väikesed, kuid mõjutada enesetunnet ja elukvaliteeti märksa rohkem, kui pealtnäha tundub. Kuna tervis ei koosne üksikutest pusletükkidest, räägime ka sellest, kuidas toetavad immuunsüsteemi liikumine, piisav uni ja täisväärtuslik toit – ning millal võib tubli trennitegemine või pidev eneseületamine kehale hoopis lisastressi tekitada. Vaatame ausalt otsa läbipõlemisele ja pingelanguse järel saabu vatele haigustele ning õpime kuulama keha, kui ta ütleb, et aeg on hoogu maha võtta. Loodan, et see erinumber aitab sul õppida oma keha signaale paremini märkama ning eristama müüte tõenduspõhistest soovitustest. Sageli loovad meie elukvaliteedi just need väi kesed valikud, mida päevast päeva teeme, ja oskus endale õigel hetkel puhkust lubada. Mõnusat lugemist ja tugevat tervist! Liisbet Estra, peatoimetaja
kaanelugu
RUSLAN TROCHYNSKYI: KÕIGE OLULISEM ON ELUTAHE
6 | tervis+
kaanelugu
Alati positiivset ja särtsu täis Ukraina päritolu muusikut Ruslan Trochynskyit on raske ette kujutada haiglavoodis tilgutite all, kogu jõud kehast kadunud, suutes ainult süüa ja magada. Ometi just nii Ruslaniga hiljuti juhtus, sest teda tabasid korraga nii puukborrelioos kui ka -entsefaliit. Õnneks saadi haigusele ruttu jaole, kuid olukord oli päris hirmutav. Tõbi muutis ka Ruslani suhtumist puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisse. „See ei ole nali, vaktsineerige end kindlasti,“ ütleb ta nüüd. Tekst: Kairi Prints Fotod: Kristiin Kõosalu, erakogu | MUAH: Meeri Pappel
K
ui küsin Ruslanilt, kas ta on haigusest juba täielikult taastunud, tuleb vastus kiiresti. „Ei ole. Üldse ei ole,“ ütleb muusik. „Eile proovisin natuke sporti teha ja pärast harjutasin pilli. Midagi väga suurt ega rasket enda arvates ette ei võtnudki, ometi magasin pärast seda peaaegu terve päeva. Olen kuulnud, et mõnel inimesel võib täielik taastumine puukentsefaliidist võtta isegi kümme aastat.“ Ruslani jaoks, kes on harjunud pidevalt ringi liikuma ja kogu aeg midagi ette võtma, on selline olukord võõras. Varem võis ta otsustada, et tahab midagi teha, ja lihtsalt tegigi. Nüüd tuleb iga pingutuse puhul arvestada, kuidas keha võib sellele reageerida. Ruslan kirjeldab, kuidas enesetunne võib muutuda lainetena: „Ühel hetkel on raske isegi telefonist lugeda, unustan sõnu ja pea hakkab ringi käima, mõne aja pärast on jälle tunne, nagu poleks mida gi olnudki. Keha on ebastabiilne.“ Mehel tuvastati alguses borrelioos, entsefaliiti ei saagi nii kiiresti tuvastada. Ta on tänulik, et entsefaliidile ruttu jaole saadi. „Kui ei lähe nii hästi nagu minul, siis kõige karmim on surm. Seepärast ma tõesti väga soovitan kõigil end vaktsineerida.“ Kui Ruslan tegi oma sotsiaalmeediasse postituse haiglavoodist, võtsid temaga ühendust paljud inimesed, kellel endal või kelle lä hedastel on puugihaigustega raskeid kogemusi olnud. Need lood on kinnitanud talle, et puuk ei murra ainult eakaid või nõrga tervisega inimesi. Väga raskelt põdeda või surra võib ka noor, heas vormis ja sportlik inimene. Borrelioosi põdes Ruslan ka 15 aastat tagasi. „Siis ma taastusin samuti kaua,“ meenutab muusik. „Tegelen oma tervisega pidevalt, söön tervislikult, joon erinevaid Eestis korjatud taimeteesid ja loen palju selle kohta, kuidas paremini taastuda.“
Kui midagi on mäda, tuleb tegutseda Pärast aastatetagust borrelioosi põdemist on Ruslan alati, kui loo duses liigub, end korralikult puukide tuvastamiseks üle kontrollinud. Seekord juhtus aga nii, et ta tegi oma kodus Viimsis kasevihtu, kontrollis end üle, aga järgmisel päeval, kui viis vihad maja teisele korrusele, unustas uuesti kontrollida. Ja sealt see puuk tuli – Ruslan avastas selle järgmisel hommikul ja tõmbas puugi kohe välja, aga kahju oli juba tehtud... Kohe, kui ta tundis, et tervisega on midagi teistmoodi, pöördus ta perearsti poole ja sai antibiootikumi. Kahe
Puugihammustus viis Ruslani intensiiv raviosakonda tilgutite alla. Fotod: erakogu
tervis+ | 7
kaanelugu
Svjata Vatra. Foto: Jelena Rudi
nädala pärast läks enesetunne aga nii halvaks, et mees pöördus EMOsse. Ta soovitab seda kõigile – hai gusele jälile saamise kiirus võib olla elu ja surma küsimus. Ruslani sõnul on see ju sinu tervis ja kui ikka midagi on mäda, tuleb rea geerida kohe. Aega ei tohi kaotada. Eesti loodust kartma see ko gemus Ruslani siiski ei pannud. Vastupidi – mets, raba, meri ja loo duses liikumine on talle väga oluli sed. „Eesti on nii ilus. Kuidas saab öelda, et ära mine metsa?“ imestab ta. „Kuidas me ei lähe marjule või seenele? Loomulikult tuleb minna ja loodust nautida. Lihtsalt ole val mis ja ole valvel.“ Ruslan soovitab looduses kanda heledaid riideid, millelt on puuki kergem märgata, ning pärast ennast kontrollida. Kõige olulisem on tema meelest aga mitte ignoreerida olukorda, kus pärast puugihammustust tekib tunne, et tervisega on midagi teisiti.
Kõnnin pilli mängides mööda tuba ringi ja saan samal ajal oma sammud täis! söön tervislikult,“ ütleb muusik. Ta ei räägi niisama – kui talle paari päeva pärast pildistamise asjus helistan, on ta juba MyFitnessis treenimas. Veel paar päeva hiljem kuulan Pärnus võimlemis- ja rahva tantsufestivalil Võrafest Svjata Vat ra kontserti ning seda, mida Ruslan
Leia inimene, kes sind diivanilt püsti ajab
Sportides üles kasvanud Pärast haigust ja antibiootikume on Ruslani immuunsus muidugi nõrgem, sestap uuringi, kuidas ta valmistub sügisesi viiruseid peleta ma. „Eks ma tasapisi alustan jälle sporditegemisega ja loomulikult 8 | tervis+
laval ja rahva keskel Ukraina ning Eesti tantse õpetades teeb – seda ei saa ka millekski vähemaks kui spordiks nimetada. Sport on Ruslani ellu kuulunud lapsest saadik. Ta meenutab in ternaatkooliaega, kus hommikul kell seitse tehti aknad lahti – olgu väljas talv või suvi – ja alustati hommikuvõimlemisega. Harjumus jäi Ruslanile nii tugevalt sisse, et ka täiskasvanuna tahab ta hommikul ärgates ennast liigutada. „See on mul lapsepõlvest sees. Isegi kui olen haige, teen seda, mis on või malik.“ Enne haigestumist käis ta re gulaarselt jõusaalis ja rühmatree ningutes, tegi kodus Spordivägi äpi videote järgi harjutusi ning püüdis liikuda iga päev. Talle meeldivad näiteks BodyBalance’i tüüpi tree ningud ja kerelihaste harjutused. Koos abikaasa Terjega on käidud ka talvel meres ujumas. Ujumas käivad kaasad prae gugi, aga Ruslani sõnul tunnetab ta just meres, et jõudu on vähem: „Kui Terje võib ujuda pika maa, siis mina suplen kaldavees – saan aru, et keha pole veel külma vee ja suurema pingutuse jaoks valmis.“ Aga liikumine ei jää vahele ühelgi päeval. Olgu selleks siis kasvõi aias töötamine või muru niitmine – päeva peale koguneb niimoodi märkamatult tuhandeid samme. Ka pilli harjutades ei püsi Ruslan ühe koha peal: „Kõnnin pilli mängides mööda tuba ringi ja saan samal ajal oma sammud täis!“
Perega reisil. Foto: erakogu
Kuigi Ruslan armastab liikumist, ei ole ta seda tüüpi inimene, kellel oleks kindel süsteem. Selles on palju tugevam abikaasa Terje. „Tema kiusab mind,“ naerab mees. „Ei anna võimalust diivanil teleri ees vedeleda. Tema on inimene, kelle jaoks igapäevane liikumine on loomulik elu osa. Mina olen
kaanelugu
pigem sprinter – kui midagi ette võtan, tahan seda teha kohe kõik korraga ja kiiresti, palju ja täie jõuga. Terje tuletab mulle meelde, et parem oleks teha natuke, aga järjepidevalt.“ Ruslan soovitab kõigil leida enda ümber inimesed, kes tagant sunnivad ja kellega koos sporti teha. „Ei tasu jääda kinni sellesse, et sportimiseks peab tingima ta minema kindlasse kohta või tegema kindlat trenni – võib ka lihtsalt jalutada,“ rõhutab muu sik. „Kui pikk jalutuskäik ühel ja samal marsruudil tundub tüütu, tasub teekonda muuta või minna kõndima kellegagi, kellega on tore rääkida. Ja kui ikka üldse ei viitsi mööda sirget teed kõndida, mine kuskile kaubanduskeskusesse. Ma käisin ükspäev Ülemiste keskuses, tegin kaks tiiru ja oligi 20 000 sam mu täis!“ Ruslan meenutab oma vana ema, kes elas hea tervisega kõrge eani: „„Kui ma ei liigu, olen sur nud,“ ütles vanaema. Samuti peab sööma, sest see annab energiat. Mu vanaemal oli suur elutahe ja uudishimu maailma asjade vastu. Juba lapsena mõtlesin, et tahan vanemas eas olla terve ja tugev nagu mu vanaema. Elutahe on kõige olulisem!“ Väga tähtis on Ruslani jaoks ka õige hingamine: „Trombooni mängijana on hingamine minu töövahend. Joogas on olemas ka spetsiaalsed hingamisharjutused, mida olen praktiseerinud ja soovi tan ka teistele. Kui hingad õigesti, oled terve ja elad kauem – see on ju päris hea!“
Pere värviline toidulaud Tervise hoidmisel on Ruslani jaoks väga olulisel kohal ka toitumine, aga see ei tähenda keerulist dieedi filosoofiat ega täpset kalorite luge mist. „Põhimõte on lihtne: vorstid ja snäkid – pigem ei. Osta parem kvaliteetset toitu ja söö natuke
vähem. Taldrikul võiks olla 70% köögivilju, salatit ja värvilisi asju,“ kirjeldab muusik. Jahutooteid ül diselt Trochynskyite pere ei tarbi, aga muidugi on erandeid: „Kui pa kutakse kiluleiba, siis ei saa ju seda mitte süüa! Aga toon näiteks ühe lihtsa suvise söögi – varem käis meil tomati ja burrata või muu Itaalia juustu kõrvale alati ciabatta, aga nüüd sööme lihtsalt tomatit ja juustu ning basiilikut, nii hea on ja pärast ei ole kõhus rasket tunnet. Lisaks püüame ka ras vaseid ja tugevalt praetud toite vältida.“ Kiluleib toob meelde presidendi vastuvõtud ja muud peod, kuhu Ruslani ning Terjet tihti kutsutak se. Sellistel üritustel ei saa vist eriti jälgida, mida sööd? „See on tõesti kõige raskem,“ naerab Ruslan. „Need on sellised patuhetked ja asja teeb hullemaks see, et need peod on ju alati õhtul. Tavapäeva del jälgime, et me ei sööks hiljem kui kell 19. Aga neil patupäevadel on kell 21 või 22 singid, juustud, veinid ja eks siis annab organism oma pettumusest üsna selgelt märku – pärast on raske olla ja uni halb. Aga vahel ikka võib!“ Muusiku elukutse nõuab töötamist hilistel õhtutundidel, pikki autosõite... Kuidas sellest kui siis öösel tagasiteel võtan burksi võimalikult tervislikult välja tulla? ja kokakoola, siis hommikul mõt „Vanasti, kui mängud algasid kell len, miks ma seda tegin.“ üks ja lõppesid kaks või kolm öö sel, oligi raske, aga olin noorem Usalda oma keha, aga ja sain hakkama,“ meenu kontrolli tab Ruslan. „Praegu on kontserdid õnneks Uurin Ruslanilt, kui tähtis varem, parim on, on tema jaoks üleüldine kui kontsert algab oma tervisliku seisundi kell seitse ja lõpeb kontrollimine. Eesti üheksa paiku. Ka mehed kardavad ju arsti meie publik on juures käimist nagu koos meiega kas tuld. Ruslan pole küll eesti mees, aga kas kom vanud. Inimesed ise ütlevad: ärge bed on külge hakanud? tehke kontserti kell Kas ta käib regulaarselt kümme või üksteist, oma tervist kontrollimas tehke varem! Aga eks või alles siis, kui jama ma muidugi vahel tuleb ette Trochynskyite peres on tervislikult jas – noh, nagu nüüd hiljuti ka hilisemaid mänge ja toitumine väga oluline. Foto: erakogu puugihammustusega juhtus?
Terje ei anna mulle võimalust diivanil teleri ees vedeleda.
tervis+ | 11
kaanelugu
Millist tarkust oma tervise kohta oleks hea olnud juba 20 või 30 aastat tagasi teada? Ruslan mõtleb tükk aega ja vastab siis: „Kui oled noor, siis sööd, mida on ja millal saad. Aga samas sõin ma alati häid asju: isegi internaadis elades tegin endale ise süüa ja mitte kiirtoitu. Ostsin taluturult kala, liha, mune, juurvilja ja tegin putru, keetsin kukepuljongit. Tihti jõin turul kodukanamune. Orga nism kasvas ja vajas proteiini ning oli kiire elutempo. Tegelesin oma kehaga alati, sest tahtsin hea välja näha. Teadsin juba lapsepõlvest, et oma keha ei ole vaja võrrelda teiste omadega, aga on vaja seda hoida ja sellega tegeleda. Praegu olen oma kehale tänulik, et ta on heas vormis ja suutis üle elada sel le katsumuse, mis tal just oli. Nii et, noored – tehke trenni! Kui ma käisin noorena muusikakoolis, siis mulle öeldi, et sa vist pole õiges koolis, peaksid spordikoolis olema. Kui koolis oli vahetund, siis alati liigutasin end sel ajal, tegin käte kõverdusi või muid harjutusi või mängisin jalkat.“
Kõik on võimalik
Olen oma kehale tänulik, et ta on heas vormis ja suutis üle elada selle katsumuse, mis tal just oli. 12 | tervis+
„Noo... Elutempo on kiire ja ega alati jõua regulaarselt,“ muigab Ruslan. „Aga mul on praegu vii maste aastate jooksul vedanud, et seoses erinevates telesaadetes osalemisega on saadetud Confi dosse tervisekontrolli. Tegelikult on oluline end regulaarselt testida, vähemalt alates 40.–45. eluaastast. Annan seda nõu sama palju enda le kui teistele – kontrolli ennast, sest hiljem võivad arsti juurest eemale hoidmise tagajärjed palju kallimaks maksma minna.“
Terviseteemalist intervjuud tehes ei saa kuidagi üle ega ümber ka vaimsest tervisest. Uurin, kas sellise aktiivse elustiiliga elades jookseb vahel ka maha, kas muu sik on kogenud ülepingust või läbipõlemist? „Kindlasti,“ vastab Ruslan. „Näiteks kui osalesin saates „Tantsud tähtedega“, siis tantsisin kümme tundi päevas ja põlvedesse tuli põletik. Nagu ikka, kui ma midagi ette võtan, siis tahan seda teha täiega, kasutada kogu oma ressurssi. Samuti kui ma osalesin spordi- ja tõsielusaa tes „Tippvormi(s)“, siis ma andsin endast kõik, sest tahtsin näidata inimestele, eriti meestele, kes on ülekaalus, et kõik on võimalik. Mõ lemas saates olin ma kõige vanem osaleja, aga sain hakkama, sest kõik ongi võimalik. Muidugi saad
kaanelugu
sa elada ka nii, et passid diivanil ja halad, et keegi mind ei armasta ja maa on lapik. Siis istud arvuti taha ja jagad kõigele halvustavaid kommentaare. Siunad valitsust, kes midagi ei tee.“
Armasta ennast ja tee teistele head
Ruslan ja püramiid. Foto: erakogu
Puuk andis mulle lisaks haigusele ka mõtteainet.
Ukraina on alati südames. Foto: erakogu 14 | tervis+
Selle asemel soovitab Ruslan: ar masta iseennast, ela tervislikult ja loodusega kooskõlas! „Seda, kuidas me asju näeme, mida kuuleme, mida mõtleme, tunneme, mida sööme, seda me oleme. Ma tahan sütitada inimesi enda ümber – ükskõik mis rahvusest või mis maailmavaatega sa oled, me suu dame koos elada ja särada. Meil on meie Eesti, kodu, pere, lapsed, sõbrad, armastus, me kaitseme seda, hoolime oma riigist ja rahust ning see ongi terve elu. See on nagu orkester, kus erinevad pillid on kooskõlas ja harmoonias.“ Ruslani jaoks on alati olnud oluline teenida ka teisi: „Kui ini mene saab minult midagi, näiteks meie kontserdil elamuse, siis see tähendab, et mul oli võimalus see talle anda ja temal on siis potent siaali anda seda omakorda edasi.
Kõige rohkem kardan selle and mise juures, et äkki inimesed ei taha seda, aga kui saan tagasisidet, et inimesed said minult midagi head, on see nii hea tunne. Samuti olen väga õnnelik, kui saan oma õpilastele midagi anda – näiteks sütitada armastuse muusika vastu. Ja pärast ühel päeval ta ütleb, et sa oled kõige parem õpetaja! Äge!“ Ruslani meelest keskendumegi me praeguses maailmas vahel liiga palju iseendale: kuidas mina saak sin paremaks, tugevamaks, eduka maks, õnnelikumaks. Tema jaoks on vähemalt sama oluline see, mida suudad anda teisele inime sele. „Loomulikult oled sina tähtis. Aga teine inimene on sama tähtis. Nagu ka puhas loodus, mida me peame hoidma ja kaitsma.“ Sel sügisel saab Ruslan 50-aas taseks. „Puuk andis mulle lisaks haigusele ka mõtteainet. Võib-olla ei pea kogu aeg tormama, vaid ütlema korra stopp,“ mõtiskleb muusik. „Vaatama, mida oled tei nud ja mida tahad edasi teha. Ja peamine – nagu nägin juba oma vanaema pealt – on ikkagi suur elutahe, huvi maailma vastu, terve eluviis ja muidugi armastus. Siis süda laulab ja elu on ilus.“
Koos tütar Rutega laval. Foto: erakogu
SISUTURUNDUS
Kaltsiumit vajame kogu elu – punavetikas pakub looduslikku alternatiivi Tugevad luud aitavad meil liikuda, olla aktiivsed ja tulla toime igapäevaste tegemistega. Vanuse kasvades muutub nende eest hoolitsemine järjest olulisemaks ning üks tähtsamaid mineraalaineid luude jaoks on kaltsium. ÕRN SEEDIMISELE
Kaltsiumilisandit valides on lisaks koostisele oluline see, kuidas organism seda talub. IceCal L™ merekaltsium on seedimisele õrn ning sobib ka neile, kes tavapäraseid kaltsiumilisandeid halvasti taluvad. Col Du Marine Marine Calcium on 100% taimset päritolu. Kapslis on vetikamineraal ning see ei sisalda kunstlikke värvega säilitusaineid, laktoosi, gluteeni, tärklist, pärmi, GMO-sid ega loomseid koostisosi. Toode valmistatakse Euroopa Liidus ning iga tootepartii kvaliteeti kontrollitakse analüüsidega. Col Du Marine Marine Calcium pälvis 2026. aastal Buduaari Ilulemmiku tunnustuse.
HOOLITSE LUUDE EEST ENNE, KUI NEED ENDAST MÄRKU ANNAVAD
K
altsium aitab säilitada luid ja hambaid ning on vajalik lihaste normaalseks tööks, närviimpulsside edastamiseks ja vere hüübimiseks. Aastatega võib muutuda ka meie toidulaud. Süüakse väiksemaid koguseid, piimatooteid tarbitakse vähem või ei sobi need enam hästi. Seetõttu tasub mõelda, kas igapäevane toit annab organismile piisavalt kaltsiumi. Kui kaltsiumirikkaid toiduaineid on menüüs vähe, võib toidulisand aidata vajalikku kogust täiendada.
Luude tugevus mõjutab otseselt meie liikuvust ja iseseisvust. Seetõttu tasub piisavale kaltsiumi saamisele mõelda juba täna, mitte alles siis, kui tekivad esimesed probleemid. Kui tavapäraseid kaltsiumiallikaid on menüüs vähe või tavalised kaltsiumilisandid ei sobi hästi, pakub punavetikast saadud merekaltsium taimset ja seedimisele õrna alternatiivi. Col Du Marine Marine Calcium – looduslik kaltsium, magneesium ja merevetika mineraalid üheskoos. Et tugevad luud kannaksid sind läbi elu.
MEREKALTSIUM PUNAVETIKAST
Üheks taimseks kaltsiumiallikaks on meres kasvav punavetikas Lithothamnion. See kogub kasvades mereveest looduslikult mineraalaineid ning kaltsiumi kõrval leidub selles magneesiumi ja mitmeid mikroelemente. Col Du Marine Marine Calcium sisaldab IceCal L™ punavetikapulbrit. Selle valmistamiseks kasutatavad punavetikad korjatakse Islandi lähistelt puhtast Põhja-Atlandist. Päevane kogus ehk kolm kapslit sisaldab 2850 mg IceCal L™ punavetikapulbrit, millest saab 912 mg looduslikku kaltsiumi ja 62,7 mg looduslikku magneesiumi. Lisaks sisaldab punavetikas üle 70 loodusliku mikroelemendi, nende hulgas joodi, tsinki, seleeni, mangaani, boori ja räni. Magneesium aitab kaasa lihaste ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele, toetab normaalset energiavahetust ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
Meie e-poes www.coldumarine.ee OSTAD 1 SAAD TEISE TASUTA kuni novembri lõpuni
duaR -nuummi asaak batia n imeetsüs elesultilat eleslaamro ak batia duaR edelbilanup erev asa meh aj eleslaamron iniibolgo elesimutsudoom
R adadnehäv batia dua tsutanruk aj tsumisäv
xidarolF sulaS murreF
V ä s i m su n i i d a ?b
isäV m u s S n i la ?badi u s lF reF o laS r u a s r F xid mu reF arol
ndada Raud aitab vähe atust väsimust ja kurn immuunRaud aitab kaasa alsele talitlusele süsteemi norma e vere punalibled Raud aitab kaasa normaalsele ja hemoglobiini moodustumisele
tsesudool aigrenE
Ma no gneS esai lu r m aM alsa umsaF M e g a l enl e italo sü gneMa ih b rka d e a s n s s noesgiu teiu aasiax e en teem rm em V töm a sium e ä a a r ö s l M i s g ait n i e le a m i le ita gn orm us l bab sa Ma ee üsvtah a ihas kka s n g i i n en eemet ium al te aaasa d ab? Sa id ee ergiav i nuosr eal itabseletöölesa nä j t a a hMagsium r he mae v al kaas alit Fe lus F t ne luidam a lu ie a use sel s r i u ita le e tali närvi sel no ja hba r um lora ej tlu En rm a m b Ra se a er aa mibd aita ho u d l e g l s vä d ai i ete aid b ho ida ja al Riax sim tab ida na oo u u d v s u Ra t v ses ja k ähen äs d ait u i u a süs d ai t m rna dad tee tab ust b vä tus aR mi ka t h R j a a n a u u orm asa i ku enda da ja h d ai aa mm sü rn t i d l s mo emo ab k a ele uun stee tab t ust a od glo aas ta m k u a l b i R t s i i v l t u no aasa a u s mi ini no ere u ele d rm sel p im a e rma jaun a a i h t a a lse muu mlsele elibmled ab n o l e od oeglo kaas tal us a bi it v l t u u s mi ini no ere ele s e le rma puna a l l s ele ibled e
apte a Küsi eKgpistte!egis t! üsi
norma naolrsm eataelsnea n eluE r tena i d g lu i id j a a ja l h hamb a o m o b Magn Magneesaidaid ud eesium ium aita tses ait b hoid en energ süsetergiavahetuaseblehoidaa mood ustu iavahem R i norm a ja e M hemo misele R u aalsele süstee agneestiuusele d a t i a ii ua Raud globia mi no m aitabbat litlusele v o aitb tka ndi norämvaam kaasa r jaä ab a m Magn norm s lseleodustum v i a a s a n ä v i s l a ä s a ä m a r e e h v ls v m ih e e re pun rõhub?isele inued Mas neeleitliahbaste ltaeööjtletasliu Uus energia Salus m dsnüseteemki naoj tsuStress ga t alibled l a u esiua s d e a u l r e d m aitu e ja maals aR Raa k kkaaasa a un d raita a n r e b t u o ® le R u r n d t b kaa tKas maM a s asa närv ua Floradix Ferrumiga krambitab? li a t a t lu i t alsateg s isleunlie üs sele väsim aak ba a ime Magn ia d haesste t usst ja e mtusuna s a m e i b i i ü t e k u ö Ram rnaToidulisand köle Toidulisand Salus Floradix® Salus Floradix® Sasiluums aita saam ud ts m oun tust b vräh Magnesium aR on ainus brkaa n imee -nuu elesalaitaam F a u Ferrum on vitamiinide endada R l i d o a te o drsix dj aita ati a ahua aF mm aam ja ürdiekstraktidega K u k bmagneesiumivedelik. b kaa ultailR r e a u r s r a u e m n s l a a ® Magnesium m l o a e sa imm puuviljamahlakontsentraat.m Salus u S erev s lg v Floradix d m e o l b o b i a e o i i i ädsimu uund t pa t in on türdiekstraktidega Salus Floradix® Ferrum sisaldab u l j u a u a s n l n k a s i b o a s u r l t i t ja ku F ih l m k l m b m i l o u puuviljamahlakontsentraat. orgaanilist rauda, mida e a a s e r s b a e a l a d l r s natussäV dixFloradix® Magnesium e m us e le Salus organism omastabevedelal mi t ev a tav olgo Väsele m
xid
mur
KsäV r a Magn m b i eesiu ubmik ddiin sumi Salusdavatm a b ? F ? ploerradiixniiabd? udoiomus laSlaS adiin su Kramelbilanu amron simutlsaigrenE su niidsau Fe?b F l b?reFrrum ulaS F o a e ed bidelesl el tsesudorol aro M K d raur SaludarolF s rreF am kimb xida xiki diebn mg u m aiR s Flm u b e ux u o t d t s radix a a a i i v t a aM isäv u bg ad? ?da vm V v ä ä m S n h su n n la jitm du ieseruek s aMagneesium au d s aitab a r m F n m oauds l aRn a tsutaasM V i u a t o ä a a l r s i V i Raud aitab umisä m s iida u isdaaak bsseaehinl egleasaak batim s x s etsü n e b? i a n M i i i i ele u e mi gam Me onnga dte ele maalsm r t e m s ?bad l i ?baod u ö b i n m e l u r R u elaia sron äV o -n ueism epluöna dust ini n leesu stiüasdua aj m t s i t m e a m o oglobi sa vere S i a a a a m i t l e e i u a b l t a l a t ieiln la s s aak se ua klk sb istlaua eeh m ?da lF sul nEja ahuedmaitab keaansEaulselleataalsS ebb il e rovnaism onm e? a g e ahd Mib l r s a a e o t r g g e m o ol rairge rnorma räimnmauuenlööt eslalanuap euiserehonnavisnüaisi utsudoo reFR r v g a F a i l i d va e Sim a eellbbi atiaesm F tiemu eelta dou anm xi ttsuesbum lso t r teem b k-aias lsaou d a l ü o e erelense gaM i r a s s k eele l a t t l r a i r o t a a mix u d s R F s g ml ia dduaävRaud am us u vai ris larao eFen iuR e k lesa jjaekluernea-ntivdraädnatailat ied tiu teham as r u u b e t s u s s dal e d v i aM aj u el R g häts tsum mu b väh lesul ux m a i i i n a e s t b e ä n h v ise ma ita m aj etia d dad nruk aj iauRl d ron ?da xiad h bataia muia ud a b RRa a a a o atjdidu v v i a i a t b m t x h u ä i d a u a u s d d r b b v i änvam sä vat tsaroFerbr atiaFlorsaüds nKehäum sumaiaxdioh ndeiahbävm a ilsoa r m s i m u e s bnasjelatta uaRm t d ubm asalaF k lus eet ad rr adad aan m ad Fe ruk ajlora eakte v ru iu ik Sa m n s n m ä t i o R u r F n du m u sle s laia as m s ua eth tit de ?uta atR aa d b u j S um -nuu elies ba u s a üs l i i d i d a k s b i a n a a e t a n sati eets m S e u sk a t x e s i j a m m a n n i i x b l aR a i ü i s b d g d a t ä i n s l a g m h V k a t nuum ru amro releassud el e ak ra u a e a a o a K a l a m s s e r R a s o F a l ? o M a d a k balF m lg sl ab -tlta ommi a idid a duia elm om alus trieavs s t ele n oina aa niibo tsudu ööau pde? an ia r u aj s ilR bati t u m n u ü l n h t k m a o u i e a v m u u u r e l s s a i m i a is Sim n m u -ivr kidm lbut stsle äs la ele ts ele nor aahm eb lgoa s dua p erev asainiibob in l egleaeleeseng-aM Vt eles t e ae a oom ee isüsK i d t u k ajmelbeisdäne asaakelo j u a M a s s n l n i ni laam ulti b o a mut ilah a amra ultila dobam K m ü elbe sron i m s aak geodm i e iia sla s elesi tia m s l u e p l t u a e s t e e t n b e t l v a l e e u m e u o g s i s r isee o e!ettspadu u laam loaR e ooi iib r n d p i n esim g u u r g m s n o n a t m n do aj eles o m m slaa !tsig mtoia lbMila slaamro lesimu uteh imeed ete u s e adio ü e a e u s l vaig h ba rene e ba ja h meh -n t ele tia m k u a o oom a l a diab iseeng i g l s t l a mah a M o b tsud anet su a v i i e e esla j diul l n r i e amr e on u on p m i u r s n e m l a l a i ! e la s istdelb e g l e m e te e ru i Salus Floradix Ferrum
V ä s i m u s n i i d ?ba laS
b? s niida Väsimu
est Energia loodus
süK i
• hoida luid ja hambaid normaalsetena
t uses lood a i g r Ene
Toode on saadaval 250 ml ja 500 ml pakendis.
V ä s im u s n
on meeldiva maitsega ega tekita kõhukinnisust. Ei sisalda alkoholi, säilitusega lisaaineid. Laktoosivaba, sobib ka taimetoitlastele.
asaa k elöö batia m t u etsa -iv hil e iseenga aj el rän asa lesla M esul ak b amr tilat atia o n eles laam muisee n eles ron ime gaM uteh etsü adio a s vaig h ba rene tia m u diab iseeng aM mah anet a esla j diul amr on
uaR tia d äv a b v mis nehä j tsu adad anruk a R dua tsut atia tsüs b • tagada normaalse lihaste töö k saa n imee mi aja • vähendada väsimust uum slaamro R n dua kurnatust le atia h aj lat e i b t l k u e a • tagada närvisüsteemi m sa eles m ev a olgo normaalse talitluse p erja on iniib tsudoo u n a u r l i m b m i l a s energiavahetuse ede elesla ele
u F s F e l r o r r u a m xid
• vere punalibledel ja hemoglobiinil normaalselt moodustuda • tagada immuunsüsteemi le lsele lede maa mise lib ustu biini nor re puna normaalse talitluse d o e lo mo v g a o ele aas • vähendadajaväsimust hem ab kja litlus ait le ta alse uunkurnatust Raud a m r m
i no asa im eem süst aitab ka d tust Rau urna a t ja k hendad s u väsim aitab vä d Rau Salus Floradix® Ferrum
sisaldab orgaanilist magneesiumi, mida organism omastab vedelal kujul eriti hästi.
iid a Sa b ? Fe lus F r r um lora d ix
kujul eriti hästi. Lisaks sisaldab see vitamiine B2, B6 ja B12 ning raua imendumisele aitab kaasa C-vitamiin.
Salus Floradix® Magnesium on meeldiva maitsega ega sisalda alkoholi, säilitus- ega lisaaineid. Laktoosi- ja gluteenivaba, sobib ka taimetoitlastele.
Toode on saadaval 250 ml pakendis.
de e ible l lse al le aa pun se m u l r le o re Toidulisandit ei tohi kasutada toidu asendajana. lit ise ni n ve ta unOluline on mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine a e m i l u tu bi as se ning tervislik eluviis. us glo ka al imm a d o b st rm sa oo m ta tu ada m he ai no kaa a d i ja au rn nd m b R ku he ee aita t Osta apteegist või internetaptieka.lv/et a ä s tj v sü aud us itab R Maaletooja: Oribalt Tallinn AS sim a vä aud R
ap
er
-
e
SISUTURUNDUS
VAIMUHÜGIEEN looduskümbluse näol on võimas heaolu- ja
tasakaaluressurss närvisüsteemile ja tervisele
Meie elu liigub täistuuridel üha tehislikuma maailma poole. Tulemusena kimbutab meid kollektiivne kohanemisraskus ja me kipume takerduma sõltuvustesse või käitumisahelatesse, mis leevendavad eraldatusest tingitud tühjustunnet näiliselt. Meie DNA-sse on aga loodusega ühenduse vajadus sisse kirjutatud – uuringud kinnitavad, et suhe loodusega on otseses seoses meie vaimse ja füüsilise tervisega. LOODUSKÜMBLUS ON MEELDIV JA PAINDLIK TASAKAALUMEETMETE KOGUM
Looduskümblus on osa Green Care’i katusvaldkonnast, mis koondab erinevaid looduspõhiseid heaolusuundi. Erinevalt metsakümblusest ei eelda see tingimata metsikusse loodusesse minekut. See on paindlik teaduspõhine metoodika, mis võimaldab ühenduse taastamiseks lõimida teadvelolu, meditatsiooni ja hingamise praktikaid ka linnaparkides või muudes rohenurgakestes. Terviseuuringud näitavad, et looduses teadvel olles on kõige lihtsam rahustada tahtele allumatut autonoomset närvisüsteemi ja seda juhtivat uitnärvi. Pidev stressifoon hoiab kehas krooniliselt kõrgel stressihormooni kortisooli taset ning kiirendab vananemisprotsesse, mistõttu on looduse rahu toel aeglustamise ja teadlike pauside tegemise harjumuse omandamine meile suisa eluliselt vajalik. Meie taastumise supervõimega varustatud aju tunnistab loodust turvalise keskkonnana. Looduskümbluse
TÕHUS LOODUSKÜMBLUSE HARJUTUS
lihtsate harjutuste regulaarne viljelemine käivitab ajus ümberprogrammeerimise protsessi (brain rewiring), mis vaigistab näiteks depressiooniga seostatavat kroonilist negatiivsete mõtete ketramist ehk rumineerimist.
Leia looduses meeldiv koht, aseta käed südamele ja hinga paar korda sügavalt sisse ja veelgi pikemalt välja. Too käed külgedele ja liiguta sisse hingates peopesad ülespoole avatult pea kohale. Välja hingates pööra peopesad väljapoole ja too käed tagasi alla. Kujuta ette, kuidas monoterpeenid liiguvad uduvoona hingamisteedesse. Leia sujuv aeglane rütm ja lõpeta harjutus tänutundega, käed südamel.
Uuringud kinnitavad, et puudest eralduvad monoterpeenid (puude immuunosakesed) stimuleerivad meie immuunsüsteemi, suurendades vähivastaste rakkude aktiivsust. Veekogude ääres mõjub meile lisaks positiivselt negatiivne õhuionisatsioon, vähendades meeleolu- ja unehäireid (O. Pino jt, 2013).
Nagu me ei saa kõhtu täis pelgalt kokaraamatu vaatamisest, ei piisa meile ka teadmisest, et loodus teeb head. Teadveloleku Kompetentsikeskus ToKo julgustab Sind astuma sammu lähemale iseendale ning omandama vaimuhügieeniks vajalikke oskusi.
LOODUSKÜMBLUSE VAHETU BIOLOOGILINE MÕJU
Stressimaandamise oskuste omandamiseks jõuad veel liituda teaduspõhise MBSR-teadvelolu (mindfulness based stress reduction) koolitusega: tokokeskus.ee/mbsr_okt26/ Veelgi sügavama erialase ja isikliku arengu huvi korral ootab Sind aga 8-kuuline Põhjala looduskümbluse ja green care’i praktikate juhendaja koolitus: tokokeskus.ee/looduskymblus26/
HEITLIKUS MAAILMAS TURVAB SIND REGULAARNE VAIMUHÜGIEEN
Soovime Sulle teadlikest valikutest kantud meeldivat sügist! Teadveloleku Kompetentsikeskuse ToKo tiim
tokokeskus.ee
kogemuslugu
„Kui keha ütleb järjekindlalt, et midagi on valesti, tasub vastuseid otsida,“ teab Ilmo. Haruldase tõvega kaasnevatest vaevustest hoolimata oskab ta elust rõõmu tunda.
Vastust otsides
Tekst: Eve Kallaste | Fotod: Günther Küttis / erakogu
K
ontserdil ei jää Ilmo tagasihoidlikult tagu mistesse ridadesse. Oh ei! Tema on kõige ees ja laulab sajaga kaasa. „Sest ku nagi ei tea, millal jälle saab,“ tõdeb elurõõmus Otepää mees vaikseks jäädes. Päev, mil enesetunne lubab en nast vabalt tunda, pole Ilmo jaoks enesestmõistetav. Tema elus on olnud pikki perioode, mil arstid ei osanud mehe kummalistele vae vustele seletust leida. Üha uued haiglaskäigud viisid hetkeni, mil lootus oli lõplikult kadumas. Aas tate jooksul on Ilmo aga õppinud 18 | tervis+
hindama igat päeva, mil ta saab olla nagu täiesti tavaline inimene, kes teeb tavalisi asju. Tema haigusteekond algas juba lapsepõlves.
„Mis mul küll viga on?“ Põhikoolis ilmnesid Ilmol südame probleemid – poisil olid rinnus torked, teda valdas suur väsimus ja nii kehv enesetunne, et kooli ta alati ei jõudnudki. Talle tehti ohtralt uuringuid ja kehalise kas vatuse tundidest oli ta vabastatud gümnaasiumi lõpuni. Ühest põh just tema halvale enesetundele
nende aastate jooksul ei leitudki. Korduvate angiinide tõttu eemaldati Ilmol sel perioodil ka mandlid, kuid lihtsalt see ei läinud. Põletik oli levinud mandlitest kaugemale ja verejooks haavast ei tahtnud peatuda. Haigla koristaja märkas, et Ilmo oksendab verd, ja kutsus kiiresti arstid. Taastumiseks
Mõtlesin, et lõpuks on mul diagnoos ja ravi, mis toimib. Et ma ei kujuta seda kõike endale ette.
kulus kuid, lisaks oli tal tekki nud aneemia. Operatsioonist oli siiski kasu ja paari aastaga taandusid ka südamekaebu sed. Kummaline väsimus andis endast siiski aeg-ajalt märku. Ilmo arstid on hiljem kaalu nud mõtet, et toonased prob leemid võisid olla osa laiemast haiguspildist, ühe variandina tuli kõne alla ka diagnoosima ta reuma.
„Ei, ma ei kujuta seda endale ette“ Noore täiskasvanuna uskus Ilmo, et aeg-ajalt märku and vast kehvast enesetundest ja nõrkusest hoolimata saab ta siiski teha kõiki asju, mida teisedki noored inimesed, ent just ülikooli ajal hakkasid terviseprobleemid endast jõu lisemalt märku andma. Pärast söömist tekkis tal iiveldus ja kõhupuhitus, tualetis tuli käia sageli ning selline üldine halb enesetunne kestis umbes pool teist aastat. Seda oli raske ta luda. Ilmo pöördus soolearsti poole, kuid sai sealt vastuseks, et kõik on korras. Tema enesetunne ütles muud. Pere nägi kõrvalt, kui koor mav oli noormehel pidevat halba enesetunnet taluda, ja ema soovitusel jõudis Ilmo lõ puks Tartu erakliinikusse, kus kahtlustati haavandilist koliiti. Ilmo mäletab, et toonane diagnoos tõi kergenduse. „Mõtlesin, et lõpuks on mul diagnoos ja ravi, mis toimib. Et ma ei kujuta seda kõike endale ette,“ meenutab mees toonast tunnet. Ta sai ravi ja esialgu näis sellest ka kasu olevat. Kergendus jäi aga lühi keseks. Haavandilise koliidi raviks manustas Ilmo kortikosteroi di, mis vähendab põletikku ja pärsib immuunsüsteemi
aktiivsust. Ta sai ravimit võtta vaid paar-kolm nädalat, kui tal tekkis tohutu janu. „Võisin juua korraga liitri vett, kuid tunne oli endiselt selline, nagu poleks vesi kehasse jõud nudki. Hakkasin muretsema, sest kortikosteroidid, mille hulka Medrol kuulub, võivad veresuhkrutaset tõsta ning tuua nähtavale seni varjatud diabeedi,“ meenutab mees. Kui paremas põlves lõi välja artriit, läks noormees longates pere arsti juurde. Põlv oli paistes ja tulitas. Perearst mõõtis veresuhkrutaset. Tulemus oli nii ehmatav, et Ilmol paluti kohe Tartu EMO-sse minna, kus ta pandi tilgutite alla ning alustati insuliinravi. Ühe kroonilise haiguse kõr vale oli tulnud teine, 1. tüüpi diabeet.
Naprokseen
JAHUTAV LEEVENDUS VALULE JA PÕLETIKULE VALU PAIKSEKS LEEVENDAMISEKS: • lihaste ja liigeste valulike ning põletikuliste seisundite korral • traumajärgsete lihas- ja liigesvalude korral
21 tabletti päevas Selgus, et haavandiline koliit ravile ei allunud. Põletik haa ras suurt osa soolest ja 2005. aasta detsembris soovi tas raviarst Ilmol mõelda hai ge jämesoole osa eemaldami sele ja stoomi paigaldamisele. „Sel perioodil olin sageli Põhja- Eesti Regionaalhaiglas, käisin uuringutel ja enesetunne muutus järjest halvemaks. Süüa oli iivelduse tõttu raske, kuigi sööma pidi. Kõhuvalu oli alguses nii tugev, et selle leevendamiseks sain tugevat valuvaigistit. Väike leevendus oli,“ ütleb ta. Kevadel prooviti soole haigust uuesti stabiliseerida, kuid talle määratud ravim viis veresuhkrutaseme väga kõrgeks ja tõi kaasa teisigi kõrvalmõjusid. „Maikuuks oli olukord jõudnud punkti, kus ma lihtsalt oksendasin kogu aeg. Tablette oli selleks ajaks kogunenud umbes 21 päevas.“
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Turustaja: Sirowa Tallinn AS
kogemuslugu
Vaimselt kõige raskemaks peabki Ilmo aega, mil haavandiline koliit ja diabeet olid äsja tema ellu tulnud ning miski ei paistnud ene setunnet parandavat. Nii halb oli, et lihtsalt ei jaksanud elada. Isegi öösel ei saanud rahulikult magada, kuna soolehaigus oli aktiivne. „Vaatasin PERHI-s haiglaaknast välja ja mõtlesin, mis juhtuks, kui akna avaks. Olid mustad mõtted, enesetunne oli väga halb.“ Sellest hetkest aitas läbi minna lähedas tele mõtlemine. „Tundsin, et pean tubli olema, ei saa ainult endale mõelda.“ Ka haiglajärgsel perioodil ei läi nud enesetunne oluliselt paremaks ja kui tal ei õnnestunud raviarsti kätte saada, otsustas ta kõige suuremate kõrvalmõjudega ravimi lihtsalt ära jätta. „Nädalaga muu tus olemine talutavaks, aga haigus ise ei kadunud tegelikult kuhugi. Kogu aeg oli halb olla, aga milles siis tegelikult asi, ei osanud keegi täpselt öelda,“ meenutab Ilmo se gaduse ja valu aastaid. Kõigest hoolimata püüdis ta jätkata tavapärast elu, kuid hakkas vältima pikki bussisõite ja võõraid kohti, sest tundis, et sellistes olu kordades ärritus sool rohkem. Ta tõdeb, et koduseinte vahele jääminine on kroonilise haiguse üks omamoodi kõrvalmõju – elu ei pruugi küll päriselt seisma jääda, kuid hakkab tasapisi kitsamaks muutuma. Üha enam oli noorel mehel tunne, et ta ei suuda teha paljutki, mida elu pakub. Kasvõi sellepärast, et kõigele eelnevale lisaks olid Ilmo kehale hakanud tekkima mädapõletikud, silmades se aga valulikud odraivad.
Aastatepikkune teadmatus saab nime Kui odraivad sagenesid, silmalaud hakkasid paistetama ja kogu keha tuikas valust, algas uus vastuste otsimine. „Väsimus oli nii suur, olin kurnatud isegi siis, kui üritasin kõi gest väest puhata ja taastuda.“ Asi 20 | tervis+
Normaalse elu piiril
Ilmo 2017. aasta veebruaris enne diagnoosi saamist. Foto: erakogu
päädis sellega, et Ilmo ei jaksanud enam midagi teha. 2017. aasta kevadel võeti ta Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloogia osakonda uuringutele. Ilmo raviarst Viljar Jaks uuris tema lugu ja sümptomeid põhja likult ning pakkus välja IgG4-ga seotud haiguse võimaluse. Haiguse nimetus tuleb immunoglobuliin G alatüübist IgG4, mida võib haigetel veres ja kahjustatud kudedes olla tavapärasest rohkem. Tegemist on haruldase immuunsüsteemi hai gusega, mis põhjustab põletikku ja võib kahjustada korraga mitut elundit. „Praegu mõtlen, et see on lausa erakordne, et arst lihtsalt minu haiguslugu lugedes ja minuga ves teldes jõudiski õige diagnoosini,“ on Ilmo siiani hämmastunud. Uuringud ning pisaranäärmest ja soolest võetud koeproovid koos vereanalüüsidega toetasid diagnoo si. Ilmole määrati rituksimabravi ja mees mäletab tänini hetke, mil ta arstikabinetist sõna otseses mõttes nagu uus inimene väljus. „Kliiniku parklasse kõndides tundsin, kuidas nagu koorem langes õlgadelt. Pisa rad voolasid ja hinge võttis kinni. Ma ei olnud endale ette kujutanud, et midagi on valesti. Minu seisundil on nimi ja on olemas ravi!“
Bioloogilise ravi eesmärk on põletik maha suruda ja elundite püsivat kahjustumist vältida. Ilmo üldine enesetunne ongi märgatavalt para nenud. „Lõpuks saan funktsioneeri da ilma pideva suure väsimuse, tui kava valu ja paistes silmalaugudeta. See ravi hoiab mind normaalse elu piiril,“ ütleb ta. Loomulikult on ravil oma hind. Immuunsuse näitajad langevad ning nakkused ja haigused võivad kergemini külge hakata. Väsimus pole samuti täielikult kadunud. „Haiguse aktiveerumisest annabki märku intensiivistuv suur väsimus, kogu kere tuikamine ja pisaranäär mete paistetus. Siis saan vastavalt vajadusele biloogilist ravi.“ Ajaga on Ilmo õppinud oma enesetunnet pa remini reguleerima ja vahel piisab juba poolest tunnist pikutamisest, et oleks jaksu päevaga edasi minna. Lisaks vajavad ravi ka astma ja kilpnäärmehaigus. Mitme kroonilise haigusega elades on keha saadetud signaalide tõlgendamine talle pide vaks väljakutseks. „Kui tekib mingi haigusilming, tuleb mul aru saada, kas tegemist on mõne olemasoleva haiguse tavapärase avaldumisega või on tekkinud midagi uut,“ selgi tab ta.
Ilmo koos oma lemmikartistidega. Foto: erakogu
kogemuslugu
Tavalise elu erilisus Mõnikord tundub Ilmole, et kui krooniline haigus on teistele nähtamatu, võib jääda mulje, et seda polegi. „Teen tööd ja käin kontserdil, seltskonnas olen lõbus ja naeran palju. Naer ongi see, mis on aidanud mul elus edasi minna. Eemalt vaadates võib tekkida küsi mus, et kus on siis see haigus. Aga see on alati minuga.“ Praegu töötab Ilmo osalise koormusega kodukontoris. Nii saab ta vajadusel korraks puhata. „Püüan olla aktiivse eluviisiga ja ja stressi kontrolli all hoida. Ja üks oluline asi veel – glükoosisensor on elu palju paremaks teinud. Va rasemalt kutsuti mulle väga mada la versuhkrutaseme tõttu, kui ma polnud enam kontaktivõimeline, kolm korda kiirabi, aga nüüd on mul oma veresuhkrust märksa pa rem ülevaade.“ Küsimusele, mis on tema jaoks selle pika diagnoosi ja ravi
Kui krooniline haigus on teistele nähtamatu, võib jääda mulje, et seda polegi. otsimise teekonna juures kõige olulisemaks õppetunniks, tuleb vastus kiirelt: „Oma keha tasub kuulata ja julgeda abi otsida.“ Elus peab Ilmo väärtuslikuks eelkõige lihtsaid asju: hoolivat perekonda, sõpru, muusikat ja lihtsalt head enesetunnet. Kui keha lubab täiel rinnal elada ja rõõmustada, läheb Ilmo meelsasti kontserdile. „Tanel Padari looming saatis mind juba kõige raskematel haigusaastatel ning on mulle väga oluline täna seni. Viimased 11 aastat on palju elurõõmu pakkunud ka NOËP-i muusika. Nende kontsertidel elan alati täiel rinnal kaasa, laulan saja ga – ja rohkemgi veel!“
2024. aastal kliinikumis bioloogilist ravi saamas. Foto: erakogu
Kaunis pesu Lilibet pesusalongist Lilibet pesusalong on kolinud idüllilisest Haapsalu vanalinnast veebi. Muretsemiseks pole põhjust, sest e-poest ostes on see eelis, et saad kodus rahulikult ja mugavalt proovida ning tagastamine on lihtne ning tasuta.
Koodiga Lili15 on sulle ka 15% soodustust.
Külasta meie e-poodi lilibet.ee
atoopiline dermatiit
Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem on krooniline põletikuline nahahaigus, mille keskmes on kaks omavahel tihedalt seotud probleemi: naha kaitsebarjääri häirumine ja immuunsüsteemi ülereageerimine. Terve nahk toimib nagu hästi suletud kaitsemüür – see hoiab niiskust nahas ning takistab ärritajate ja mikroobide pääsemist sügavamale. Atoopilise dermatiidi korral on see barjäär hapram: nahk kaotab vett, kuivab ja muutub vastuvõtlikumaks ärritusele. Samal ajal tekib nahas põletik, mis põhjustab punetust ja väga tugevat sügelust.
Atoopiline dermatiit: mida elu selle haigusega tähendab? Tekst: dr Pille Konno, dermatoveneroloog ning Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president
S
elle haiguse puhul ei ole mõtet vastan dada pärilikkust, immuunsüsteemi ja keskkonda – rolli mängivad kõik kolm. Pärilik eelsoodu mus mõjutab näiteks seda, kui hästi naha kaitsebarjäär toimib ja kuidas immuunsüsteem reageerib. Seejärel võivad keskkonnategurid, näiteks kuiv õhk, kuumus, higi, nahaärritajad või mõned allergeenid, haiguse käivitada või ägestada. Ka naha mikrobioom ehk nahal elavate mikroorganismide kooslus muutub atoopilise dermatiidi korral: põleti kulisel nahal väheneb mikroobide mitmekesisus ja sageli suure neb muu hulgas Staphylococcus aureus’e osakaal. Seega võiks kõige lihtsamalt öel da: atoopiline dermatiit tekib pä riliku eelsoodumuse, naha kaitse
Dr Pille Konno. Foto: erakogu
barjääri häire, immuunsüsteemi eripära ja keskkonnategurite koosmõjul. Üksainus põhjus seda haigust tavaliselt ei seleta. Kuidas atoopilist dermatiiti ära tunda? Kõige tüüpilisemad sümptomid on nahalööve, kuiv nahk, punetus
ja sügelus. Sügelus on eriti iseloo mulik – mõnel inimesel võib just sügelus olla esimene ja kõige häiri vam sümptom. Sügamise tagajärjel vigastub nahk veelgi, põletik suure neb ja tekib nn sügeluse-sügamise nõiaring. Lööbe välimus ja paiknemine sõltuvad vanusest. Väikelastel on sagedamini haaratud põsed ja jä semete sirutuspinnad, vanematel lastel ja täiskasvanutel aga sageli küünar- ja põlveõndlad, käed, kael ning näopiirkond. Haigus võib kul geda lainetena: vahepeal on nahk näiliselt terve, siis tekib ägenemine. Oluline on siiski rõhutada, et iga kuiv või sügelev nahk ei tähenda atoopilist dermatiiti. Diagnoos pannakse eelkõige haigusloo ja naha vaatlemise põhjal. Rutiinselt ei ole vaja teha ulatuslikke allergia teste, sest atoopiline dermatiit ei ole lihtsalt „allergiahaigus“. tervis+ | 23
atoopiline dermatiit
Foto: Shutterstock
Kas haigust on võimalik välja ravida või tuleb sellega õppida elama? Atoopilist dermatiiti ei saa praegu ühe universaalse raviga lõplikult „välja ravida“. Samas ei tähenda krooniline haigus seda, et inimene peab pidevalt sümptomitega elama ja kannatama. Haigust on võimalik väga hästi kontrollida ja saavuta da pikad väheste või puuduvate sümptomitega perioodid. Mõnel lapsel väheneb või taan dub haigus vanusega, teisel püsib see ka täiskasvanueas. Seetõttu räägime pigem haiguse kontrolli misest ja remissioonist kui lõpli kust väljaravimisest. Ravivõimalused on viimastel aastatel oluliselt arenenud. Ravi ei tähenda ainult kreemitamist: lisaks paiksele ravile on mõõduka ja raske haiguse korral kasutusel mitmed sihitud süsteemsed ra vimid, sealhulgas bioloogilised ja sihtmärgistatud ravimid. 2025. aasta Euroopa ravijuhendi uuen dused peegeldavad just nende ravi võimaluste kiiret arengut. Kuidas mõjutab nahahaigus inimese igapäevaelu ja elu kvaliteeti? Atoopiline dermatiit ei ole ainult kosmeetiline nahaprobleem. 24 | tervis+
Kõige tüüpilisemad sümptomid on nahalööve, kuiv nahk, punetus ja sügelus. Kõige suurem koormus võib tulla pidevast nahasügelusest, eriti öisest s ügelusest. See võib häirida und, keskendumist, õp pimist ja töötamist ning tekitada väsimust. Lisaks võivad nähtavad nahamuutused mõjutada enese hinnangut ja sotsiaalset elu. Mõõduka ja raske haiguse korral võib mõju elukvaliteedile olla väga suur. Uuringud näitavad, et haiguse raskuse suurenedes halveneb üldjuhul ka elukvaliteet. Mõju ulatub ka teistele perekonna liikmetele – lapse öised sügelus hood häirivad ka vanemate und. Seetõttu ei peaks ravi eesmärk olema ainult „naha väljanägemise parandamine“. Väga oluline on vähendada sügelust, taastada uni ja võimaldada inimesel taas nor maalselt töötada, õppida, sportida ja suhelda. Mis atoopilist dermatiiti kõige sagedamini ägestab? Siin on oluline vältida liiga lihtsat vastust, sest kõigil ei ole samu vallandajaid. Ägenemist võivad soodustada naha kuivus, kuumus
ja higistamine, külm või kuiv õhk, nahaärritajad, teatud kosmeetikavõi pesutooted ning infektsioonid. Samuti võivad rolli mängida stress ja individuaalne tundlikkus erine vate keskkonnategurite suhtes. Sageli mängivad rolli kuiv õhk, külm või järsud temperatuurimuu tused, kuumus ja higistamine, liiga sage või kuum pesemine, tugevad seebid ja pesuvahendid, kare või ärritav riietus ning stress. Samuti võivad ägenemist soodustada nahainfektsioonid. Naha mikro bioomi muutused ja S. aureus’e rohkus on atoopilise dermatiidi puhul samuti seotud põletiku ja ägenemistega. Allergeenid võivad mõnel inimesel rolli mängida, kuid siin tuleb olla ettevaatlik. Toiduallergia ja atoopiline dermatiit ei ole üks ja sama asi ning kõigil atoopilise dermatiidiga inimestel ei ole mõ tet hakata toiduaineid omal käel menüüst välja jätma. Millised on kõige levinumad vead või müüdid? Üks levinumaid müüte on, et kor tisoonikreemi tuleb iga hinna eest karta. Paiksetel kortikosteroididel on tõepoolest võimalikud kõrval toimed, eriti liiga tugeva preparaa di pikaajalisel väärkasutamisel näo ja kaela piirkonnas. Kuid arsti ju histe järgi ja õiges kohas kasutades on see atoopilise dermatiidi üks kõige paremini uuritud ja tõhusa maid ravimeid. Ravimi kartmise tõttu põletiku ravimata jätmine võib tähendada hoopis pikemat ja raskemat ägenemist. Teine viga on ainult niisutava kreemi kasutamine ka siis, kui nahk on juba tugevalt põletikuline. Niisutaja toetab nahabarjääri, kuid ei pruugi aktiivset põletikku piisa valt maha võtta. Kolmas levinud probleem on liigne pesemine ja naha „puhasta mine“. Atoopilist nahka ei ole vaja hõõruda ega desinfitseerida – liiga agressiivne puhastamine võib kaitsebarjääri hoopis kahjustada.
TASUTA KOMPRESSIOONITOODETE NÕUSTAMINE Väsinud või paistetavad jalad? Teresa Abivahendikeskuse esindustes ootab sind JOBSTi spetsialist, kes aitab leida just sinu vajadustele sobiva kompressioontoote – täpse mõõtmise, õige surveastme ja materjali valikuga. Nõustame ka Tervisekassa soodustuse (kuni 90%) taotlemisel. Broneeri aeg esinduses: Tln Mustika Keskus 611 9016 Tln Bussijaama 5358 4711 Tln Lasnamäe 5191 1503 Tartu Eeden 745 1191 Tartu Aardla 53835151 Pärnu 443 0230 Rakvere 322 3922 Viljandi 433 3190 Võru 776 0007 Kohtla-Järve 322 2307 Maardu 5656 1042
või veebil:
atoopiline dermatiit
Milline võiks olla atoopilise naha igapäevane hooldusrutiin? Kõige olulisem on teha nahahooldusest iga päevane rutiin, mitte tegeleda nahaga ainult siis, kui lööve on juba tugev.
Foto: Shutterstock
Samuti ei ole hea mõte ha kata omal käel pidama väga piiravaid dieete. Toiduallergia võib mõnel patsiendil tõepoolest atoopilise dermatiidiga kaasneda, eriti lastel, kuid põhjendamatud eliminatsioonidieedid võivad põh justada toitainete puudujääke ega ravi atoopilist dermatiiti ennast. Veel üks oluline müüt: kui lööve on kadunud, võib nahahoolduse lõpetada. Atoopiline nahk võib olla sümptomivabalt parem, kuid selle kaitsebarjäär jääb sageli haava tavamaks. Regulaarne baasnaha hooldus on seetõttu osa pikaajali sest haiguskontrollist. Mis on üks nõuanne, mida soo vitate atoopilise dermatiidiga inimesel järgida? Kui peaksin andma ainult ühe nõuande, siis see oleks: ära oota, kuni naha olukord läheb väga hal vaks – hoolitse selle eest järjepide valt ka siis, kui parasjagu on hea.
Iga kuiv või sügelev nahk ei tähenda atoopilist dermatiiti. Atoopilise dermatiidi korral on järjepidevus väga oluline. Regu laarne õrn nahahooldus aitab hoi da nahabarjääri, ägenemise korral tuleb põletikku ravida piisavalt tõhusalt ning korduvate või raske te ägenemiste korral tasub koos arstiga raviplaan üle vaadata. Kõige tähtsam on ka meeles pidada, et atoopiline dermatiit ei ole inimese enda süü. See ei teki sellepärast, et inimene ei hoolitse naha eest piisavalt. Tegemist on keeruka kroonilise põletikulise haigusega, mille taga on genee tika, naha kaitsebarjääri eripära, immuunsüsteem, naha mikro bioom ja keskkond. Tänapäeval on selle haiguse kontrollimiseks aga rohkem tõhusaid ravivõimalusi kui kunagi varem.
Hea baasrutiin võiks olla järgmine: 1. Pese nahka õrnalt. Kasuta leiget, mitte väga kuuma vett ning väldi tugevaid seepe, lõhnastatud tooteid ja liigset hõõrumist. 2. Niisuta nahka regulaarselt. Kasuta lõhnatu ja võimalikult lihtsa koostisega niisutavat kreemi või salvi, mis sobib sinu nahale. Eriti oluline on seda teha pärast pesemist, kui nahk on veel kergelt niiske. Niisutajad aitavad vähendada naha kuivust ja toetavad kaitsebarjääri. 3. Ägenemise korral ravi ka põletikku. Ainult niisutavast kreemist ei pruugi aktiivse ekseemi korral piisata. Põletiku raviks kasutatakse arsti soovitusel paikseid põletikuvastaseid ravimeid, sealhulgas kortikosteroide ja teisi paikseid ravimeid. Kaasaegsed ravijuhendid peavad paikseid kortikosteroide tõhusaks ja oluliseks ravivahendiks, kui neid kasutatakse õigesti ja sobiva tugevusega. 4. Õpi tundma ärritajaid. Kui inimene märkab, et ägenemised tekivad näiteks pärast tugevat higistamist, kindlat kosmeetikatoodet või teatud pesuvahendit, tasub neid tegureid võimaluse korral vältida. 5. Hoia küüned lühikesed. See ei ravi haigust, kuid vähendab sügamisega kaasnevaid nahavigastusi ja infektsiooniriski. Oluline nüanss on see, et niisutav kreem ei asenda põletikuvastast ravi aktiivse ägenemise korral. Parim tulemus tuleb tavaliselt nahabarjääri toetamise, põletiku õige ravi ja vallandajate vältimise kombinatsioonist.
Kasutatud kirjandus: • Wollenberg A., Kinberger M., Arents B., Aszodi N., Barbarot S., Bieber T., et al. European Guideline (EuroGuiDerm) on atopic eczema: Living update. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2025 Sep;39(9):1537-1566. doi: 10.1111/jdv.20639. Epub 2025 May 2. PMID: 40317496; PMCID: PMC12376260. • Kim H. B., Alexander H., Um J. Y., Chung B. Y., Park C. W., Flohr C., Kim H. O.. Skin Microbiome Dynamics in Atopic Dermatitis: Understanding Host-Microbiome Interactions. Allergy Asthma Immunol Res. 2025 Mar;17(2):165-180. doi: 10.4168/aair.2025.17.2.165. PMID: 40204503; PMCID: PMC11982640. • Tiplica G. S., Boralevi F., Konno P., et al. The regular use of an emollient improves symptoms of atopic dermatitis in children: a randomized controlled study. J Eur Acad Dermatol Venereol. 2018 Jul;32(7): 1180-1187. doi: 10.1111/jdv.14849. Epub 2018 Mar 9. PMID: 29419920. • Tiplica G.S., Kaszuba A., Malinauskienė L., Konno P., et al. Prevention of Flares in Children with Atopic Dermatitis with Regular Use of an Emollient Containing Glycerol and Paraffin: A Randomized Controlled Study. Pediatr Dermatol. 2017 May;34(3):282-289. doi: 10.1111/pde.13113. Epub 2017 Mar 7. PMID: 28271540.
26 | tervis+
SISUTURUNDUS
Kui põletus jätab jälje:
kuidas eritellimusel surveriided võivad aidata arme siluda Armid ei ole ainult ilu küsimus, need võivad olla nahapinnal selgelt nähtavad ja pingul, tihtipeale sügelevad ning valulikud, punetavad. Väga sageli piiravad kõvad armid liigeste ja lihaste liikumist. Tänapäeval on armide raviks erinevaid võimalusi, mis annavad ka erinevaid tulemusi – alates silikoontoodetest kuni laserprotseduuride ja kirurgiani välja. Üks vähem invasiivseid võimalusi, mida kasutatakse eriti hüpertroofiliste ja keloidarmide ehk kõrgemate põletusarmide korral, on spetsiaalselt inimese keha järgi valmistatud surveriietus. Survega kompressioonriided
Eritellimusel valmistatud surveriided avaldavad armkoele kontrollitud survet. Neid valmistatakse inimese kehakuju ja ravitava piirkonna järgi, näiteks käele, jalgadele, kehale või näole. Erinevalt tavalisest kompressioonriidest on armidele mõeldud surveriided ilma gradiaalse surveta ja suruvad armi ühtlaselt. Surveravi kasutatakse hüpertroofiliste armide, mis on nahapinnast kõrgemad, tihked ja tumedamad, ning keloidarmide puhul, mis kasvavad haava piiridest välja ning ise ajas ei taandu. Ravi on üsna pikaajaline ja tulemused sõltuvad armi vanusest, sügavusest, asukohast ning sellest, kui järjepidevalt raviplaanist kinni peetakse.
Mida ütlevad uuringud?
2017. aastal avaldatud surveraviuuringu ülevaade hõlmas kokku 710 patsienti ja 761 põletusest tekkinud hüpertroofilist armi. Uuringute käigus leiti, et sama aja vältel tehtud 15–25 mmHg survega armiravi oli edukas ja armide nähtavus, punetus ning kõvenenud tekstuur paranes oluliselt võrreldes surveriideid mittekandvate patsientidega. Surveteraapia ei pruugi, olenevalt armi asukohast ja pinna ulatusest, olla parem ja kiirem viis saavutada soovitud tulemust kui teised armiravi võimalused, kuid on kindlasti parim mitteinvasiivne ravimeetod.
Kuidas ja millal valida just eritellimusel surveriided?
Eritellimusel valmistatud surveriideid saab kohandada: • armi täpse asukoha ja suurusega; • inimese kehakuju ja mõõtudega; • liigeste liikumisega; • raviperioodi jooksul toimuvate muutustega. Järjepidevus on ülioluline tulemuste saavutamisel, sest surveteraapia ei ole mõnepäevane iluprotseduur, vaid pikaajaline ravimeetod, mis olenevalt armi vanusest, suurusest ja asukohast ning tekstuurist võib kesta kuuest kuust kuni kahe aastani.
Ilu algab sellest, kui arm ei saa enam kogu tähelepanu!
Armiravi eesmärk ei saagi olla alati armide täielik kadumine – sageli pole see realistlik. Eesmärk on muuta arm lamedamaks, pehmemaks, heledamaks, vähendada ebamugavustunnet ja pinget ning parandada liikumist. Just siin muutub meditsiin ja esteetika üheks tervikuks. Kui arm on vähem silmator-
Ravi ilma kirurgilise sekkumiseta
Surveravi suur eelis on see, et nahka ei vigastata ning ravi saab toimuda igapäevaelu osana. Eritellimusel valmistatud tooted on sobilikud suurema või ebakorrapärase armipinna korral, mida on keeruline laserprotseduuridega ühtlaselt töödelda või mida peab enne kirurgilist sekkumist pehmemaks töötlema. Lastel, kellel on suurepinnalised armid, pääsevad korduvast narkoosist. Seega ei ole küsimus alati selles, kumb on „parem“. Mõne patsiendi puhul võib arst eelistada surveteraapiat, silikoonravi, teisel juhul laserit ja mõnikord kasutatakse erinevaid ravimeetodeid ka kombinatsioonis.
kav, nahapind siledam ja liikumine mugavam, paraneb inimese enda enesetunne ja -kindlus.
Tervisekassa hüvitab kuni 90% riiete maksumusest
Raviarst saab hinnata armi ja määrata, kas surveravi võiks sobida. Kui raviarst on andnud retsepti põletushaigete surveriietele, tuleb minna meditsiiniseadmete müüja juurde, kes võtab vajalikud mõõdud, mille järgi tooted tellitakse. Kohapeal tuleb kindlasti riideid koos mõõtjaga selga proovida, et patsient õpiks neid õigesti paigaldama ning oleks teadlik, kuidas need seljas istuma peavad. Kui tekib küsimus, milline ravimeetod võiks konkreetse armi puhul sobida, võib nõu pidada armiraviga tegeleva spetsialistiga, kes aitab olukorda hinnata, annab praktilist nõu edasise tegutsemise kohta ning vajadusel suunab õige arsti juurde.
Armiga ei pea lihtsalt leppima
Surveravi on teekond, mis vajab aega, kannatlikkust ja järjepidevust. Nii saab ajapikku muuta arme moel, millega paraneb elukvaliteet. MediPlus Kliinik Avatud E–R 9–16 J. Sütiste tee 17, Tallinn +372 5804 8022 info@mediplus.ee
MediPlus Pärnu Avatud E–N 9–14 Suur-Sepa 14, Pärnu +372 5303 7476 mediplus@mediplus.ee
www.mediplus.ee
tugev immuunsüsteem
Tihti külmetushaiguste küüsis vaevlevate inimeste sõnavaras on sügistalvisel hooajal tõenäoliselt kesksel kohal sõna „immuunsüsteem“. Samas see osa elanikkonnast, kes püsivad ka talvisel ajal terved kui purikad, ei pruugi näha suurt vajadust üldse immuunsuse kui sellise peale mõelda. Või on nende erakordselt hea tervise taga, vastupidi, just keskmisest põhjalikum keskendumine tervise tugevdamisele?
Tugeva tervise alus?
Ikka tervislikud eluviisid! Tekst: Georg-Marten Meumers | Fotod: Confido, Shutterstock
T
õele au andes sõltub sellele küsimusele vas tamine paljuski ka ini mese individuaalsetest omadustest ja eripäradest. Ja sellist diagnoosi nagu „nõrk immuunsus“ rangelt võttes meditsiinis üldse ei eksisteerigi, avaldab Confido Digi kliiniku üldarst dr Karina Ivanova. „Immuunsuse „tugevus“ ei ole üks kindel näitaja, vaid organismi võime kiiresti ära tunda ja hävitada haigustekitajaid, kujundada immu noloogilist mälu ja lõpetada põle tikureaktsioon õigel ajal, kahjus tamata seejuures organismi enda kudesid,“ selgitab dr Ivanova. Im muunpuudulikkust kui eraldi klii nilist seisundit diagnoositakse arsti
Täiskasvanul peetakse normaalseks põdeda aastas 2–4 korda mõnda ägedat hingamisteede viirushaigust. sõnul üldse laboratoorsete uurin gute abil, mitte külmetushaiguste sageduse põhjal. „Immuun puudulikkus jaguneb primaarseks ehk geneetiliseks ja sekundaarseks, näiteks HIV-i, keemiaravi, diabeedi või immunosupressantide kasu tamise tõttu tekkinud immuun puudulikkuseks,“ kirjeldab ta. Ent kui sageli on ühel muidu tervel inimesel normaalne aasta
Confido Digikliiniku üldarst dr Karina Ivanova. Foto: Confido
tervis+ | 29
tugev immuunsüsteem
jooksul haigestuda näiteks mõnda ägedasse hingamisteede viirus haigusesse? Dr Ivanova sõnul jääb see number vahemikku 2–4 korda aastas, kuigi väikeste lastega ti hedalt kokku puutuvad inimesed võivad haigestuda sagedamini. „Täiendavate uuringute vajadus võib olla siis, kui esinevad sageda sed infektsioonid, mis vajavad an tibiootikumravi, see tähendab siis rohkem kui kaks sinusiiti või kaks või rohkem kui kaks kopsupõletik ku aastas. Samuti siis, kui esinevad atüüpiliste mikroorganismide põh justatud infektsioonid, kui infekt sioonid kulgevad pikaajaliselt või tüsistustega või kui esineb kaasuv arengupeetus, kaalulangus või korduvad abstsessid,“ selgitab arst. Ta lisab, et sellistel juhtudel on näidustatud immunoloogi konsul tatsioon ja täiendavad analüüsid.
Tervislik elustiil enne toidulisandeid Hingamisteede viirushaiguste sagedust ja põdemise raskust mõ jutavad mitmed erinevad tegurid. „Üks faktor on vanus – lapsed ja eakad haigestuvad sagedamini immuunsüsteemi ebaküpsuse või nõrgenemise tõttu,“ sõnab dr Ivanova. Samuti võib haigestumise tihedust tema sõnul mõjutada see, 30 | tervis+
C-vitamiin ei vähenda enamiku inimeste puhul külmetushaiguste esinemissagedust, kuid võib lühendada sümptomite kestust.
Regulaarne treening toetab organismi kaitsevõimet Mitmed uuringud on näidanud, et regulaarne liikumine aitab immuunsüsteemi paremini ette valmistada võitluseks võimalike haigustekitajatega. Näiteks ühes Toronto ülikooli osalusel tehtud uuringus võrreldi kaheksal tervel mehel kolme erinevat tüüpi koormuse – viie minuti pikkuse intensiivse rattasõidu, kahe tunni pikkuse mõõduka koormusega rattasõidu ja jõutreeningu mõju verevarustusele. Kõik kolm suurendasid pärast treeningut veres leukotsüütide ehk immuunrakkude hulka, kõige enam tegi seda just pikaajaline aeroobne koormus. Põhja-Carolina ülikooli teadlaste 12-nädalases uuringus jälgiti aga 1002 täiskasvanut, kelle puhul võrreldi seost liikumisharjumuse ja haigestumise vahel. Sagedamini aeroobset liikumist harrastanutel esines ülemiste hingamisteede infektsioone 46% vähem ja sümptomid olid 41% leebemad kui vähe liikuvatel osalejatel. Allikas: lifestylemedicine.stanford.edu
kui tihti inimene viibib lasteaias, koolis, kontoris või ka ühistrans pordis. Eraldi tähtsust omavad arsti sõ nul elustiili ja -korraldusega seotud valikud. „Teaduslikult on tõesta tud, et immuunsüsteemile on po sitiivne mõju piisaval unel, vähesel stressil ja tasakaalustatud toitumi sel. Suitsetamine ja alkoholi liig tarbimine omakorda vähendavad limaskestade barjäärifunktsiooni ning mõjutavad immuunrakkude tööd,“ selgitab dr Ivanova. Samuti mõjutavad haigestumissagedust ja selle raskust tema sõnul vaktsinee rimis- ja nakkusanamnees ehk im munoloogiline mälu, kroonilised haigused ja geneetilised tegurid. Teaduspõhiselt kõige efek tiivsemate tervise tugevdamise viisidena loetlebki dr Ivanova piisavat und (7–9 tundi ööpäevas), regulaarset mõõdukat füüsilist aktiivsust, vaktsineerimist, suitse tamisest loobumist, mõõdukust alkoholi tarbimisel ning tasakaa lustatud toitumist, kus toidulauale mahub piisavalt valku, köögi- ja puuvilju. Sama oluline on ka D-vitamiini tarbimine, kui selle normist madalam tase on analüü sidega kinnitatud. Toidulisandite tervist tugevdava mõju osas on tõendusmaterjal ars ti sõnul tagasihoidlikum. „Näiteks C-vitamiin ei vähenda enamiku inimeste puhul külmetushaiguste esinemissagedust, kuid võib veidi lühendada sümptomite kestust. Tsink võib haiguse esimese 24 tunni jooksul manustatuna mõne võrra lühendada ägeda hingamis teede viirusinfektsiooni kestust, kuid uuringute tulemused on ebaühtlased,“ kirjeldab dr Ivanova. Probiootikumide puhul on tema sõnul andmeid, et näiteks lastel ja eakatel võivad need veidi vähenda da hingamisteede infektsioonide sagedust või kestust, kuid toime on pigem tagasihoidlik. „Kõige paremini on ikkagi tõendatud ter vislike eluviiside ja vaktsineerimise positiivne mõju,“ lausub arst.
REKLAAM
MEDITSIINILINE MASSAAŽITOOL KOJU VÕI TÖÖLE
Bodyfriend Medical Phantom – sügavam lõõgastus ja leevendus igapäevasele pingele. • • • •
Leevendab kaela ja selja pingeid Parandab vereringe ja lihaste taastumist Aitab vähendada väsimust ja stressi Sobib kasutamiseks igas vanuses
Ainulaadne PEMF-funktsioon (impulsselektromagnetväli) tugevdab luid, parandab verevarustust ja tõstab lihaste toonust Binauraalne heliväli leevendab stressi, vähendab ärevust ja sünkroniseerib ajulaineid näiteks tähelepanu fokuseerimiseks, õpivõime parandamiseks, või vastupidi – paremaks lõõgastumiseks. Lisaks on meil lai valik teisi massaažitoole, näiteks järgmiste funktsioonidega: • Spetsiaalne mudel eakamatele inimestele, millel on toolist püsti tõusmist abistav funktsioon • VIP-mudel, mis kohandab massaažiprogramme tehisintellekti ja sensorite abil ning millel on avatavad külgpaneelid ja aroomiteraapia funktsioon • VIP-mudel „kõndimise“ funktsiooniga • Mudel liigeste liikuvuse parandamise funktsiooni ja Sonic Wave vibratsiooniteraapiaga, mis aitab parandada vereringet ning vähendada stressi ja pingeid
7-aastane garantii | 20 aastat kogemust Laos on nüüd üle 20 mudeli
Vibroakustiline massaaž – vabastab lihaspingetest, rahustab närvisüsteemi, alandab stressihormoonide taset ning parandab und. Tunneta vahet juba esimesel kasutusel!
BRONEERI PRIVAATNE PROOVISEANSS
Tel 501 1733 Tähetorni 21b, Tallinn
massaazitool.ee
läbipõlemine
On loomulik, et koormus ja fookus erinevatel eluperioodidel kõigub: mõnikord panustame rohkem töösse, teinekord peresse või hobidesse. Probleem ilmneb aga siis, kui fookus töö pealt enam mujale ei liigu ja selle all hakkab lõpuks kannatama kõik muu, sealhulgas tervis. Töötervishoiuarst dr Evelin Ilves räägib, kuidas oma keha hoida ja milliseid ohumärke ignoreerida ei tohiks.
Kas me elame selleks,
et töötada või vastupidi? Toimetas: Liisbet Estra
Kuidas annab keha meile märku, et stressi ja koormust on liiga palju? Keha annab ülekoormusest tavali selt märku palju varem, kui inime ne ise on valmis seda tunnistama. Sageli muutub uni pinnapealse maks, uinumine võtab kauem aega või ärgatakse öösel mõtetega, mis jätkavad tööpäeva. Tekib seletama tu väsimus, ärrituvus, keskendu misraskus, hajameelsus ja tunne, et ka tavalised väikesed ülesanded nõuavad ebaproportsionaalselt palju pingutust. Kehaliselt võivad lisanduda pingepeavalud, kaela- ja õlavööt me- või alaseljavalu, südameklop pimine, seedetrakti vaevused, isu muutused, suurem magusavajadus või lihtsalt tunne, et kogu aeg on kuhugi kiire. Mõnel inimesel annab koormuse piirile jõudmine märku ka sagenenud haigestumise või ta valisest viirusinfektsioonist pikema taastumisega. Reeglina ei seo me neid sümp tomeid üheks suureks pildiks, vaid kipume neid vaatama eraldi: halb uni on lihtsalt halb uni, peavalu tänase pinge väljund, ärrituvus
Stress ise ei ole halb. Lühiajaline stressireaktsioon on organismi väga tark ellujäämismehhanism. Probleem tekib siis, kui stressi süsteem peab olema aktiivne näda late ja kuude kaupa ning taastumi seks pole piisavalt aega. Siinkohal tasub endalt küsida: kas ma olen õhtuks mõnusalt väsinud ja pärast puhkust jälle värske või ärkan ma juba hommikul väsinuna? Kui nädalavahetus, hea uni või paar ra hulikumat päeva enam akut ei lae, tasub seda võtta vähemasti kollase, kui mitte punase lipuna. Töötervishoiuarst dr Evelin Ilves. Foto: Katrin Sangla
lihtsalt raske nädal. Tegelikult võib nende koos esinemine olla organis mi üsna selge sõnum, et koormuse ja taastumise tasakaal on paigast ära.
Kas ma olen õhtuks mõnusalt väsinud ja pärast puhkust jälle värske või ärkan ma juba hommikul väsinuna?
Kuidas teha vahet tavalisel väsimusel ja läbipõlemisohul? Tavaline väsimus on füsioloogiline: inimene pingutab, väsib, puhkab ja taastub. Pärast korralikku und, nädalavahetust või mõnda rahuli kumat päeva tuleb energia tagasi. Läbipõlemise korral see ring enam hästi ei tööta: puhkus ei anna endist efekti. Lisaks füüsilise le ja vaimsele kurnatusele muutub sageli suhe tööga: tekib vastumeel sus, isegi küünilisus või tunne, et töö, mis varem oli huvitav ja tähenduslik, on muutunud pigem tervis+ | 33
läbipõlemine
koormaks. Samal ajal võib inimene hakata enda võimekuses kahtlema ja tundma, et ta ei saa enam hak kama isegi asjadega, mida varem hästi tegi. Krooniline ülekoormus ja sellest tingitud töövõime langus on kiirtee enesehinnangu alanemisele. See aga avab omakorda ukse nõiaringi le: võimekus uusi väljakutseid vas tu võtta üha väheneb ning sellega koos kahanevad töörõõm ja saa vutused. Anum, millest kallatakse rohkem välja kui seda täidetakse, saab lõpuks tühjaks. Läbipõlemine ei ole eraldi haigusdiagnoos, vaid märk sellest, et inimesele esitatud nõudmiste ning tema käsutuses olevate ressursside ja taastumis võimaluste tasakaal on pikemat aega olnud paigast ära. Ma küsiksin vahel endalt: kas minu elus on veel asju, mida ma ootan, või ootan ma ainult seda, et saaksin kõik kohustused lõpuks tehtud? Viimane on üsna kõnekas hoiatusmärk. Kuidas sügise kiires elurütmis oma tervist toetada? Kõige olulisem on hoida paigas mõned bioloogilised ankrud. Esiteks võimalikult regulaarne une- ja ärkamisaeg. Teiseks igapäe vane liikumine, mis ei pea olema sportlik saavutus – kõndimine on suurepärane. Kolmandaks päris toidukorrad, mitte päev läbi kohvi ja juhuslikud ampsud ning õhtul külmkapi tühjendamine. Neljan daks teadlikud pausid tööpäevas. Mina soovitan vaadata oma nädalat sama realistlikult nagu pere-eelarvet: ka meie enda ener gial on eelarve. Kõik, mida tahame teha, ei mahu ühte perioodi ära. Minu soovitus on: ära alusta oma graafiku täitmist töökoosolekutest, vaid sellest, mis on sinu elus päri selt oluline. Pane kõigepealt kalendrisse aeg, mil liigud või lähed trenni. Pane kirja õhtu, mil lähed lapsega uisu tama või koeraga pikemale ringile. Pane kirja kontsert, saun sõpra 34 | tervis+
dega, pühapäevane metsaskäik või vanavanemate külastamine. Ja kui neid enam ei ole, siis võib-olla päev, mil lähed nende hauale, viid lilled ja oled natuke omaette.
Ära alusta oma graafiku täitmist töökoosolekutest, vaid sellest, mis on sinu elus päriselt oluline. Ja töötervishoiu vaatenurgast veel üks oluline asi: tööpäeval peab olema lõpp. Kui inimene lahkub kontorist kell viis, aga vastab töö meilidele kella kümneni, ei ole ta tegelikult töölt lahkunud. Millist rolli mängivad taastu misel uni, liikumine, toitumine ja päriselt tööst välja lülitu mine? Hea taastumine tähendab seda, et organism saab minna pidevast nõudmistele reageerimise režiimist tagasi tasakaaluseisundisse. Füü silise töö tegijale võib taastumine tähendada diivanil lamamist, vaimse töö tegijale on aga sageli kasulik anda kehale tööd ning ajule puhkust.
Minu jaoks on taastumisel neli suurt sammast. 1. Kõige tähtsam on siiski uni. Uni ei ole passiivne väljalülitumine, vaid väga aktiivne füsioloogiline seisund, mille jooksul toimuvad muu hulgas hormonaalne regu latsioon, närvisüsteemi taastu mine, mälu konsolideerimine ja immuunfunktsioonide juhtimine. Une ja immuunsüsteemi suhe on kahesuunaline: uni mõjutab immuunvastust ja immuun aktivatsioon omakorda und. 2. Teine sammas on liikumine. Füüsiline aktiivsus on küll koor mus, kuid õigesti doseerituna toetab see taastumist ja stressi taluvust. Raske tööpäeva järel ei pea ilmtingimata tegema kõrge intensiivsusega trenni. Mõnikord on pool tundi tempokat kõndi looduses organismile palju tar gem valik. 3. Kolmas sammas on toit. Im muunsüsteem vajab töötamiseks energiat, valku, rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Mitmekesine, täisväärtuslik ja kvaliteetne toit, piisav valk, köö gi- ja puuviljad, kaunviljad, täis
RAVIMIREKLAAM
Tunned kurnatust? Kohustused kuhjuvad, mailbox on umbes… Haarad tavapärasest tihemini kohvi järgi, tellid kulleriga kiirtoitu ja võtad õhtul lõõgastuseks mõne napsu. Kui lisaks tarbid ka tubakatooteid, siis see on organismile üpris kurnav. Selleks, et ka sellistes oludes teravat mõistust säilitada, tuleb närvisüsteemi turgutada B1-vitamiiniga. B1-vitamiin ehk tiamiin on B-grupi vitamiini seas väga oluline, mille puudus võib lõppeda tõsise tervisekahjustusega. See on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel. Tiamiinipuudust esineb ka koos diabeediga, sest siis vajab organism enamat B1-vitamiini, et veresuhkru taseme hoidmisega toime tulla. B1 vajavad ka gluteenitalumatud ja haavandilise soolepõletikuga inimesed.
Ole valvas, kui sa tunned: • • • • • • • • •
kestvat kurnatust mälu altvedamist koordinatsioonihäireid kergesti ärritumist käte ja jalgade külmetamist ning suremist säärelihaste krampe, ebamääraseid valusid südamekloppimist halba und kõhukinnisust ja raskustunnet
Benfotiamiin on parim valik B1 puuduse puhul
Benfotiamiin on B1-vitamiini ehk tiamiini rasvlahustuv ja hästi imenduv analoog. Ainus Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg. Päevas tuleks võtta sõltuvalt nähtude raskusest 1–3 tabletti. Tulemuse saavutamiseks peaks turgutuskuuri pikkuseks olema vähemalt 2 kuud.
Benfogamma® 50mg 1 kaetud tablett sisaldab 50 mg benfotiamiini
Vitamiin B1 vaeguse raviks täiskasvanutel 1...3 tabletti ööpäevas
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.
EE/BEN/PA/A/01/02/09.24/PRESE
Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50
läbipõlemine
terad, pähklid, seemned ja kala ning võimalikult vähe ultratöö deldud toitu on palju mõistlikum strateegia kui üks eksootiline pulber või pakendatud kraam, mille koostisosade nimekiri mee nutab väikest keemialaborit. Lisaks on toit ka sotsiaalne tegevus: meeldiv lõuna või õhtu söök pere või sõpradega võib olla korraga nii toitumine, lõõgastu mine kui ka taastumine. 4. Neljas sammas on psühholoogi line eemaldumine tööst: inimene võib olla füüsiliselt kodus, aga vaimselt endiselt koosolekul. Kui peas käib pidevalt homse ettekande läbimängimine või te lefonist kontrollitakse töömeile, ei ole taastumisrežiim täielikult alanud. Kui töö kipub õhtul pähe kaasa tulema, võib aidata väga lihtne rituaal: enne tööpäeva lõpetamist kirjuta üles paar asja, millega homme jätkad, pane arvuti kinni ja mine kasvõi kümneks minutiks õue. Ajule on antud sõnum: tänaseks on töö lõpetatud. „Molutamine“ on tegelikult teenimatult halva mainega sõna. Just tegevuseta hetkedel tekib ajusse taas ruumi vabaks mõt lemiseks, seoste loomiseks ja loovuseks. Kui täidame iga vaba 36 | tervis+
minuti telefoniga, võtame endalt ka need väikesed taastumis pausid ära. Kus võiks inimene tõmmata piiri tervisliku pingutamise ja enda pideva tagant sundimise vahele? Tervislik pingutus tähendab seda, et koormusele järgneb taastumine. Me võime töötada väga intensiivselt, teha raskeid projekte, sportida ja mõnikord isegi lühikest aega vähem magada. Inimorganism tuleb sellega hästi toime, kui sellele järgneb taas tumisruum.
Ohumärk on see, kui erakorralisest režiimist saab igapäevane elu. Erakorralisele pingutusele on hea panna enda jaoks ka tähtaeg ja sellest kinni pidada: näiteks järg mised kolm nädalat on tavalisest raskemad, kuid pärast seda peab koormus päriselt vähenema. Nõnda on nii ajul kui ka kehal lihtsam oma ressursse koondada. Ohumärk on see, kui erakorrali sest režiimist saab igapäevane elu. Üks praktiline piir võiks olla väga lihtne: kui selleks, et kõik kohustu sed ära mahutada, pead sa pide valt kalendrist kustutama iseenda asju, siis on kohustusi liiga palju.
Eriti tähelepanelik oleksin aga siis, kui inimene hakkab toimimiseks vajama järjest rohkem kofeiini, alkoholi, unerohtu või muid aineid. Spetsialisti poole tasuks pöördu da, kui kurnatus püsib vaatamata puhkusele, uni on häiritud nädalaid, töövõime langeb märgatavalt, tekivad ärevus või paanikahood, meeleolu on juba hommikul püsivalt langenud või inimene ei tunne enam rõõmu asja dest, mis varem rõõmu pakkusid. Samuti vajavad arsti hinnangut füüsilised sümptomid, näiteks sele tamatu kaalulangus või -tõus, püsiv palavik, hingeldus, südamekloppimine või väga tugev väsimus, sest kõike ei tohi stressi arvele kirjutada. Aneemia, kilpnäärmehaigused, uneapnoe, in fektsioonid ja paljud teised haigused võivad anda väga sarnaseid sümpto meid. Töötervishoius ei tohiks jääda kogu vastutus inimese õlgadele. Kui prob leem on ebarealistlik t öökoormus, pi dev ajasurve, vähene kontroll oma töö üle või krooniliselt pikad tööpäevad, ei lahenda seda ainult meditatsiooni äpp. Tervise hoidmise eesmärk ei peaks olema see, et suudaksime veel rohkem tööd ära teha. Eesmärk on, et meil jätkuks tervist ka selle elu jaoks, mille nimel me üldse töötame.
SISUTURUNDUS
Tööpäev on läbi, aga pea ei puhka. Millal otsida abi? Arvuti on kinni, kuid mõtted käivad ikka tegemata tööde ümber. Õhtul on raske uinuda, öösel äratavad kihutavad mõtted ja hommikul pole puhanud tunnet. Kui sellisest enesetundest saab argipäev, tasub abi otsida. Meliva vaimse tervise kaugvastuvõtt võimaldab spetsialistiga rääkida ka kliinikusse sõitmata.
Tegevusloa nr: L06841
Millal saab väsimusest ohumärk?
Triinu Niiberg-Pikksööt, Meliva vaimse tervise valdkonna juht ja kliiniline psühholoog-psühhoterapeut.
M
elivas analüüsisime hiljuti ligi 100 000 töötaja emotsionaalse enesetunde küsimustikku (EEK-2), mis olid täidetud töötervishoiukontrollis viimase pooleteise aasta jooksul. Kõrget vaimset kurnatust koges 34% kontoritöötajatest ning seda esines neil üle 30% rohkem kui teiste ametialade töötajatel. Ülemäärasele ärevusele viitavaid tulemusi esines üle 40% ja depressioonile viitavaid sümptomeid ligi 30% sagedamini. Need tulemused ei ole diagnoosid, kuid annavad aimu probleemi ulatusest.
Kontoritöö koormus ei paista alati välja. Päev võib kuluda koosolekutele, sõnumitele ja ülesannete vahel liikumisele. Pingeid suurendavad ebaselged ootused, vähene otsustusõigus ja tunne, et ka pärast tööpäeva peab olema kättesaadav. Oluline pole ainult töö hulk, vaid seegi, kuidas töö on korraldatud ja kui palju jääb aega taastumiseks. Tähelepanu tasub pöörata muutustele igapäevases toimetulekus. Kas keskendumine on muutunud raskemaks, ärritud kergemini, uni on häiritud või muretsemine ei lase puhata? Kui need probleemid püsivad, tasub spetsialistiga nõu pidada enne, kui jõuvarud on täiesti otsas. Enne vestlust võib mõne päeva jooksul jälgida, millal pinge kasvab, kuidas magad ja kas puhkepäevadel enesetunne paraneb. Tööl tasub võimalusel juhiga arutada prioriteete, töökoormust ja kättesaadavuse piire – nõustamine ei asenda probleemse töökorralduse muutmist.
Abi saamiseks ei pea ise diagnoosi teadma
Esimese sammu võib teha keeruliseks teadmatus, kelle poole pöörduda. Meliva
vaimse tervise liinil aitab assistent mure põhjal sobiva spetsialisti leida ja aja broneerida. Vaimse tervise õde hindab enesetunnet, annab esmaseid soovitusi ja suunab vajadusel edasi. Meliva psühholoogid ja psühholoog-nõustajad tegelevad ka tööstressiga ning keerulisematel juhtudel saab pöörduda töö- ja organisatsioonipsühholoogi poole. Kui pole selge, millist abi vajad, saab alustada ühekordsest psühholoogilisest konsultatsioonist. Kohtumisel arutatakse, mis muret teeb, kui kaua see on kestnud ja kuidas igapäevaelu mõjutab, ning lepitakse kokku võimalikud järgmised sammud.
Võta vastuvõtuks päriselt aega
Kaugvastuvõtt toimub videokõne teel ning säästab sõiduaega ja teeb abi kättesaadavamaks ka kliinikust kaugel elades. Leia vestluseks rahulik ja privaatne ruum, sulge teavitused ning kontrolli enne kõnet internetiühendust, mikrofoni ja kaamerat. Võimalusel jäta ka pärast kohtumist veidi vaba aega. Ekraani kaudu rääkimine võib alguses tunduda võõras – seda võib spetsialistile julgelt öelda. Samuti ei pea esimeseks kohtumiseks kõiki vastuseid teadma. Alustada võib lihtsalt sellest, mis pani sind aega broneerima.
Meliva vaimse tervise liinil aitab assistent sul sobiva teenuseni jõuda. Helista numbril 605 1500 ja vali liin 3.
treening
Pole vist kellelegi saladus, et terve ja tugevana elamine eeldab harmoonilist sümbioosi liikumise, taastumise ja kvaliteetse kütuse ehk toidu vahel. Mida see aga tegelikult tähendab: kui palju on tervislik liikuda? Mis hetkel võib sportimine keha hoopis stressi viia ja mida liikumise kõrval veel arvesse võtta, et tervisekasu oleks maksimaalne? Näpunäiteid jagab kogenud treener ja õppejõud Siim Kelner.
treeni nii,
et keha oleks tänulik Toimetas: Liisbet Estra | Fotod: Shutterstock
Kuidas mõjutab regulaar ne l iikumine stressitaset ja vaimset heaolu? Regulaarne liikumine mõjutab neid kahte positiivselt olulisel määral. Tänapäeval on meil tead mine, et liikumine on vaimse hea olu lähtekohast kohati samaväärse mõjuga kui antidepressandid. Kuigi lühiajaliselt on treening meile stressoriks, aitab see pikas perspektiivis vähendada stressi ja suurendada ka vastupanuvõimet stressile. Kuna liikumine mõjutab
Liikumine on vaimse heaolu lähtekohast kohati samaväärse mõjuga kui antidepressandid.
positiivselt meie ajukeemiat ehk parandab oluliselt meeleolu seisundit, on see oluliseks eeldu seks näiteks depressiooni enneta misel ja ravis.
Treener ja õppejõud Siim Kelner. Foto: Stefan Ldidin
Kui palju ja millise intensiiv susega peaks inimene nädala lõikes liikuma, et sellest oleks tervisele kasu? Olulised on nii treeningu maht kui ka intensiivsus: mida inten siivsem on treening, seda lühem võib see olla. WHO liikumissoovi tuste kohaselt võiks inimene teha u 150 minutit nädalas mõõduka aktiivsusega liikumistegevust või 75 minutit intensiivset tege vust – see on n-ö baasmäär heaolu tagamiseks. Tervisele täiendava kasu saamiseks tuleks see hulk kahekordistada ehk 300 minutit tervis+ | 39
treening
tuntakse tavapärasest suure mat väsimust? Kui on tõepoolest kurnatud tunne või väsimus, siis ei pea kehalist aktiivsust otseselt vältima. Küll aga tuleks seda teadlikult kergemini harrastada, sest kergem liikumine mõjub aktiivse taastumisena ning aitab kiirendada stressiga toime tulekut ja parandada unekvaliteeti. Oluline on oma keha kuulata ja mitte ülemäära sundida. Loomuli kult tuleb end ka vahel veidi dist siplineerida, kuid on oluline ära tunda, millal on seda sobilik teha.
mõõdukat või 150 minutit inten siivset tegevust. Selle sisse võiks jääda nii aeroobne tegevus kui ka 2–3 korda nädalas jõuharjutused.
Treening on justkui ehitajate brigaad ja toit on ehitusmaterjal.
Kas sportimisega on võima lik ka üle pingutada nii, et tervisekasu asemel muutub treening organismile hoopis lisastressiks? Võib küll: kõik sõltub organismi koormuse taluvusvõimest. Kui koormus ületab seda, mida keha talub, siis ei suuda keha õige aegselt taastuda ning tekivad vä simussümptomid: keha on kange ja valulik ning treeningu isu võib väheneda. Samuti võib unekvaliteet langeda. Oluline on treeningu koormust ja mahtu tõsta järk-järgult. Ka ta gasihoidliku pingutusega hakkavad kehas toimuma muutused ja koor muse tõusu võiks vaadelda üsna pikaajalise protsessina. Tihtipeale alustatakse alguses liiga intensiiv selt, sest usutakse, et ainult väga raske treening toimib.
puututud koormuse tagajärjel, ent kohanemine saab toimuda eelkõige faasis, kus organism te geleb enese taastamisega ning see toimub uneajal. Teisisõnu on uni eelduseks, et saaksime treeningust kätte tema kasutegurid.
Kui tähtis on treeningu korral uni ja taastumine? Treening on oma iseloomult orga nismi kurnav tegevus. Elusorganis mil on kombeks kohaneda kokku 40 | tervis+
Kui palju mõjutab toitumine treeningu kasutegureid? Toitumine on une kõrval teine täh tis tegur. Organism saab taastuda ja oma kudesid uuendada ning üles ehitada, kui on olemas vajali kud toitained. Võib mõelda nii, et füüsise ehitamine on nagu maja ehitamine: treening on justkui ehi tajate brigaad ning toit on ehitus materjal. Selleks, et saaks toimuda ehitusprotsess, on vaja mõlemat. Vaid treeninguga on võimalik esile kutsuda teatud mõju, kuid ilma treeningut toetava toitumiseta on mõju väga piiratud. Kuidas võiks inimene tree ningut kohandada perioodil, mil tööl või eraelus on palju stressi, uni on kehvem või
Mida peaks lisaks treeningule tegema, et liikumisest saadav tervisekasu oleks võimalikult suur? Toitumine võiks olla regulaarne ja tasakaalustatud, st sisaldama piisavalt valke, tervislikke rasvu ning enamjaolt aeglaselt seedu vaid süsivesikuid. Uni peaks olema piisav ja ru tiinne, mis tähendab samal ajal magama minemise ja ärkamise juurutamist. Treening võiks olla läbimõeldud ja süsteemne. Tasub konsultee rida pädeva treeneriga ja kaa luda mõnda eratundi, et saada n-ö hoog sisse.
Magnerot 32,8 mg magneesium (500 mg magneesiumorotaat) tabletid N50
UUS!
Orgaanilised magneesiumivormid imenduvad organismis üldiselt paremini kui anorgaanilised soolad. Hea imendumine aitab organismil magneesiumi tõhusamalt kasutada.
Kõige sagedasemad magneesiumipuuduse sümptomid:*
SÜDA
VÄSIMUS
LIHASED
STRESS
Magneesiumipuudus: kuidas see tervist mõjutab? https://www.doctus.lv/raksts/
Käsimüügiravim. Näidustus: magneesiumipuuduse ennetamine täiskasvanutel ja lastel alates 12. eluaastast.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt:+372 662 3369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.
EE/MAG/PA/P/01/01/04.26/DRUAKA
Magneesiumorotaat on magneesiumi vorm, milles magneesium on kombineeritud oroothappega, loodusliku ainega, mis osaleb organismi rakkude ainevahetuses. Magneesiumorotaati on uuritud meditsiinilistes uuringutes, sealhulgas südame tervisega seotud uuringutes.
rattahooldus
Sügisene vihm ja pori panevad jalgratta kõvasti proovile. Kui sõiduhooaeg hakkab lõppema, ei tasu räpast ratast kuurinurka lükata ja kevadet ootama jääda. Enne ratta talvekorterisse panekut tehtud hooldus pikendab selle eluiga ja annab võimaluse esimeste soojade ilmade saabudes kevadel kohe sadulasse hüpata.
Ära jäta
rattakevadesse hooldamist P
aadunud rattahundi jaoks ei lõpe hooaeg muidugi kunagi. Tema vahetab suverehvid naastrehvide vastu, otsib välja fatbike’i või kolib osa treeninguid siseruumidesse. Paljud teised tõstavad velo siiski mõneks kuuks kõrvale. Mõlemal juhul vajab sõiduriist sügisel korralikku puhastust ja ülevaatust.
Pori rattal talveunne ei lange Märg ja porine ratas võib garaažis üsna süütu välja näha, kuid niis kus jätkab tasapisi tööd. Kett hak kab roostetama, mustus paakub hammasrataste vahele ja trossid ning liikuvad ühendused võivad kinni jääda. Kevadeks võib sügisel hästi lipanud pillist saada vokk, mis enam kuigi hästi sõita ei taha. Puhastamiseks pole vaja tervet töökoja varustust. Piisab voolikust või kastekannust, seebiveest, peh
Toimetas: Sven Sula | Fotod: Shutterstock
mest harjast ja lapist. Kõigepealt tuleb lahtine pori väikese vee survega maha loputada. Seejärel saab üle pesta raami, jooksud ja muud määrdunud kohad. Keti ja hammasrataste puhastamisel aitab kitsam hari või spetsiaalne ketipuhastusvahend. Võimsat survepesurit tasub kasutada ettevaatlikult. Juga ei tohiks suunata laagrite, amorti saatori tihendite ega elektriratta juhtmeühenduste poole, sest vesi võib võtta koha sisse seal, kus see olema ei peaks. Pärast pesu tuleb puhastus vahend maha loputada ja ratas la piga kuivatada. Erilist tähelepanu nõuavad kett ja hammasrattad. Märjaks jäänud metall ja jahe hoiuruum loovad roostele väga mõnusa elukeskkonna.
Sirisev kett küsib õli Kuiva ketiga ratta lähenemist kuuleb sageli enne, kui sõitja sinu
vaatevälja ilmub. Kui väntamisega kaasneb sirisev või krudisev heli, töötab kett juba liiga kuiva ja mus tana. Sellises seisus pedaalimine kulutab nii ketti kui ka hammas rattaid.
Liigne õli ei paranda määrimist, küll aga kogub enda külge liiva ja pori. Õli ei maksa valada otse mus tuse peale. Kõigepealt tuleb kett puhastada ja kuivatada. Seejärel kantakse igale lülile väike kogus sobivat ketiõli, vändatakse ketti mõni ring ja lastakse õlil veidi aega lülide vahele tungida. Lõpuks pühitakse keti välispind lapiga kuivemaks. Liigne õli ei paranda määrimist, küll aga kogub enda külge liiva ja pori. Sügisel sobib enamasti märga desse oludesse mõeldud paksem tervis+ | 43
rattahooldus
Töökodade järjekorrad kasvavad siis kiiresti. Sügisel või talvel hooldusse viidud ratta saab mehaanik ra hulikult läbi vaadata. Kui on vaja tellida mõni varuosa, ei neela ooteaeg ära parimaid sõidunäda laid. Kevadel jääb üle rehvirõhk üle kontrollida ja teele minna.
ketiõli. See püsib vihmaga kauem peal, kuid määrdunud ketti tuleb sagedamini puhastada. Kui ratas läheb talveks hoiule, kaitseb õhuke õlikiht ketti rooste eest.
Kontrolli rehve ja pidureid Rehvirõhk kipub märkamatult lan gema ka siis, kui siserehv on terve nagu purikas. Liiga pehme rehv muudab sõidu raskeks, kulutab rehvimustrit ja suurendab terava ääre või kivi tabamisel rehvi puru nemise ohtu. Rehvi küljelt leiab lubatud rõhu vahemiku, mitte igale ratturile sobiva kindla näidu. Täpne rõhk sõltub rehvi laiusest, sõitja kaalust, teekattest ja ratta koormast. Enne talvekorterisse viimist võiks rehvi desse lüüa 70–80% sõidurõhust ja nende seisukorda aeg-ajalt kont rollida. Kuudeks täiesti tühjaks va junud rehv võib seistes kahjustada saada. Üle tasub vaadata ka rehvi muster ja küljed. Praod, sisselõiked või väga kulunud muster annavad märku, et kevadel ootaks niikuinii ees uue rehvi ost. Piduriklotside kulumist saab paljudel ratastel kontrollida kodus, ent kahtluse korral tasub lasta need mehaanikul üle vaadata. Sama kehtib käiguvahetuse, kõ veralt pöörleva jooksu ja ratta eri osades tekkinud loksu kohta. Kui pidur käib vastu, käigud hüppavad või väntamisel kostab võõraid he lisid, ei paranda talvine seismine ühtegi neist muredest.
Sügis annab mehaanikule töörahu Vähemalt kord aastas võiks ratas jõuda põhjalikumasse hooldusse. Mehaanik kontrollib laagreid, jooksude sirgust, pidureid ja käigu vahetust. Samuti mõõdab ta keti kulumist ja vaatab üle trossid, kõrid ning kinnitused. Amorti saatoriga ratta puhul lähtutakse 44 | tervis+
Talvekorter peab püsima kuiv
Liiga pikaks veninud kett hakkab kulutama kassetti ja esihammasrattaid ning mõnekümneeurosest tööst võib kasvada märksa kallim remont. vedrustuse hooldusvälbast, elektri rattal vajavad tähelepanu aku ühendused ja elektrisüsteem. Kulunud keti õigel ajal vaheta mine säästab raha. Liiga pikaks veninud kett hakkab kulutama kassetti ja esihammasrattaid ning mõnekümneeurosest tööst võib kasvada märksa kallim remont. Hooldust ei maksa mingil juhul kevadesse lükata. Talvel jätkub rattamehaanikul tavaliselt roh kem aega – kui ta just parasjagu suuski ei määri. Kevade esimene soe nädalavahetus mõjub kõkidele ratturitele ühisstardi avapauguna.
Hoiuruum võiks olla kuiv ja või malikult ühtlase temperatuuriga. Ratas ei pea tingimata seisma toas, kuid niiske kuur või lahtine rõdu ei mõju metallosadele hästi. Õues katte alla jäetud ratas kogub sageli kondensvett, mis hoiab seda pikalt niiskena. Parim oleks ratas seinale või lakke riputada. Elektriratta aku tasub ratta küljest eemaldada ja viia kuiva, jahedapoolsesse ruumi, kus tem peratuur ei lange miinusesse. Sobiva hoiulaetuse leiab aku või ratta tootja juhendist. Talve jook sul võiks laetust kontrollida, sest täiesti tühjaks vajunud aku võib kahjustuda.
Talv ei sunni kedagi rattast loobuma Naastrehvidega saab sõita jäistel teedel, fatbike kannab pehmemal lumel ja sisetrenažöör lubab kodus kilomeetreid koguda. Vaheldust pakuvad isegi spinningutunnid. Talvisel rattal tuleb silma peal hoida tihedamalt kui suvisel. Teesool, lörts ja märg liiv kuluta vad jõuülekannet kiiresti. Pärast porist sõitu on tark ratas loputada, kuivatada ja vajaduse korral kett uuesti õlitada. Paljud aastaringsed ratturid kasutavad talvel lihtsamat ratast, mille kuluosade vahetamine pitsitab rahakotti vähem. Ratturi kevad algab tegelikult sügisel. Pori maha, kulunud osade asemele uued ja ratas korda enne, kui terve linn esimese päikeselise ilmaga töökotta tormab.
elustiil
Tõenäoliselt ei tule enamikule meist üllatusena see, et osa inimesi haigestub tihedamini kui teised. Tihti selgitatakse seda immuunsüsteemi tugevuse kaudu: kui inimene on sügistalvisel hooajal keskmisest rohkem haige, siis ilmselt on tema immuunsüsteem keskmisest nõrgem. Seega on sellise mure korral tarvis reeglina pöörduda igihalja küsimuse poole, et kuidas siis efektiivselt ja teaduspõhiselt oma immuunsüsteemi tugevdada?
Ära jää
haigeks! Toimetas: Georg-Marten Meumers | Fotod: Shutterstock
K
õige parem lähtekoht selleks on mitmekesine toidulaud, kus on rohkelt värskeid puu- ja köögivilju ning võimalikult vähe tugevalt töödeldud ja suhkrurikast toitu. Immuunsüsteemi toimimi se seisukohalt tasub tähelepanu pöörata näiteks A-, B- ja C-vitamiini piisavale saamisele. A-vitamiini leidub muu hulgas porgandis, tomatis ja teistes pu naka või kollaka värvusega vilja des, samuti munas ning veise- ja kanamaksas. B-rühma vitamiinide allikaks on samuti loomamaks, aga ka näiteks seened, piimatooted ja pärm. C-vitamiini saab aga kapsast, tsitrusviljadest, kibuvitsamarjadest ja mitmetest teistest viljadest. See tõttu võiks köögi- ja puuviljadel olla igapäevases menüüs kindel koht, mitte varuda neid koju üksnes hai guse ajal. Lisaks vitamiinidele vajab keha mitmesuguseid mineraalaineid, mis osalevad näiteks närvisüsteemi,
46 | tervis+
elustiil
lihaste ja luustiku normaalses talitluses. Toidust saadavad anti oksüdandid aitavad omakorda kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Kui tavapärasest menüüst vajalikke aineid piisavalt ei saa da, võib teatud olukordades olla põhjust kaaluda toidulisandeid, kuid need peaksid täiendama, mitte asendama tasakaalustatud toitumist. Eraldi tähelepanu väärivad oo mega-3-rasvhapped, mida leidub eeskätt rasvases kalas, näiteks lõhes, tuunikalas ja heeringas, aga ka pähklites, seemnetes ning lina-, kanepi- ja tudraõlis. Need rasv happed täidavad organismis mit meid olulisi ülesandeid ning moo dustavad olulise osa mitmekesisest ja täisväärtuslikust toitumisest. Immuunsüsteemi toimimisega on tihedalt seotud ka soolestiku seisund, sest soolestiku limaskest moodustab ühe organismi olulis test kaitsebarjääridest ning puutub
Immuunsüsteemi toimimisega on tihedalt seotud ka soolestiku seisund. pidevalt kokku toidu, mikroorganis mide ja võimalike haigustekitajate ga. Probiootikumid ehk kasulikud mikroorganismid toetavad soolesti ku mikrofloora tasakaalu ja aitavad seeläbi kaasa ka immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
Febrilek ibuprofeen/ pseudoefedriinvesinikkloriid
VALU, PALAVIK JA KINNINE NINA
Immuunsüsteemi toetami se kontekstis tuuakse sageli looduslike abilistena välja ka punast päevakübarat, küüslauku ja musta küüslauku, greibiseemne ekstrakti, mett ning taruvaiku. Mitmed neist sisaldavad bioaktiiv seid ühendeid, mille võimalikke antioksüdatiivseid ja organismi kaitsefunktsioone toetavaid oma dusi on samuti uuritud. Ükski neist ei asenda siiski mitmekesist toitumist ega taga eraldiseisvalt paremat kaitset erinevate haigus tekitajate eest.
Terve organism vajab tervislikku elustiili Lisaks vajalike vitamiinide, mine raalainete ja teiste tervist tugev davate ainete piisavale tarbimisele nõuab immuunsuse tugevdamine ka üldiselt tervisliku elustiili ku jundamist. See kätkeb endas lisaks mitmekülgsele ja tasakaalustatud
Febrilek 200 mg / 30 mg õhukese polümeerkattega tabletid N12. Üks tablett sisaldab 200 mg ibuprofeeni ja 30 mg pseudoefedriinvesinikkloriidi. Ägedast rinosinusiidist põhjustatud ninakinnisuse, peavalu ja/või palaviku sümptomaatiliseks raviks. Ibuprofeen leevendab valu ja alandab kõrget palavikku. Pseudoefedriinvesinikkloriid leevendab ninakinnisust.
KÄSIMÜÜGIRAVIM
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Bausch Health Ireland Limited Täiendav teave müügiloa hoidja esindusest: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn
elustiil
toitumisele ka regulaarset füüsi list aktiivsust, piisavalt puhkust ja und, tõhusate stressimaandamise meetodite praktiseerimist ja pii savat vedeliku tarbimist. Mõõdukas kehaline aktiivsus aitab immuunsüsteemi tööd toetada, tõhustades vereringet ja vähendades põletikulisi protsesse organismis. Clinikki terviseblogis soovitatakse viiel korral nädalas teha 30 minutit füüsilist treeningut, olgu selleks näiteks kiirkõnd, jooksmine või jalgrattasõit. Jõutreeningut soovitatakse harrastada kaks korda nädalas, et säilitada ja arendada lihasjõudu. Venitus harjutused ja jooga tulevad samuti kasuks, parandades painduvust ja toimides tõhusate stressimaandajatena.
Stressi ja vaimse pingega toimetulek moodustab eraldi olulise tugisamba funktsionaalse ja võimeka immuunsüsteemi loomisel. Stressi ja vaimse pingega toimetulek moodustab eraldi olulise tugisamba funktsionaalse ja võimeka immuunsüsteemi loomisel. Stressi ja ülekoormuse leevendamise tõhusate viisidena tuuakse blogis välja sügavad hin gamisharjutused ja meditatsioon, hobide ja meeldivate vaba aja te gevuste harrastamine ning loodu ses viibimine. Siiski tuleb tähele panna, et nii füüsiline võimekus kui ka vaimne tervis võivad nõu da individuaalset lähenemist ja personaalset tegevusplaani. Selleks, et hoolitseda nii füü silise kui ka vaimse tervise eest, tuleb kindlasti järgida ka üldtea da soovitusi seoses magamise ja vedeliku tarbimisega. Soovituslik 48 | tervis+
Kordame üle: mille poolest erinevad külmetus ja viirus? Muidu tervislikust elustiilist hoolimata ei pruugi siiski aeg-ajalt haigestumisest pääseda. Kui tegemist on pigem kergema haigusega, kasutavad inimesed sageli fraase nagu „sain vist külmetada“ või „mul on ainult kerge külmetus“. Tihti aga ei teata, et ka külmetushaigust põhjustab tegelikult viirus. „Külmetuse“ nime all mõistetaksegi tegelikult ülemiste hingamisteede viirusnakkust, mis levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade kaudu, samuti lähikontakti ja saastunud pindade kaudu. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus seejärel paljuneb. Seega kui inimene seisab õues külma käes ja järgmisel päeval tekib tal nohu, siis ainuüksi külmades tingimustes viibimine seda ei põhjustanud, vaid haigussümptomeid põhjustab siiski organismi jõudnud viirus. Küll aga võib külmas keskkonnas viibimine nõrgestada hingamisteede kaitsevõimet ja soodustada viirusnakkuse teket. Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, kõige sagedamini on esilekutsujaks rinoviirused. Allikad: cdc.gov, terviseamet.ee
uneaeg on täiskasvanutel 7–9 tundi, teismelistel 8–10 tundi ja väiksematel lastel 10–12 tundi ööpäevas. Unepuudus seevastu võib immuunsüsteemi nõrgestada ja muuta organismi nakkustele vastuvõtlikumaks. Vesi on samuti organismi normaalseks talitluseks hädavajalik, soodustades muu hulgas rakkude normaalset tööd. Piisav vee joomine toetab seeläbi ka immuunsüsteemi talitlust. Üldise soovituse kohaselt võiks inimene päevas tarbida ligikaudu 8–10 klaasi vett, ent suure füüsili se koormuse ja palavate ilmasti kuolude tingimustes on organismi veevajadus kindlasti suuremgi. Kel harjumus suitsetada, võiks immuunsüsteemi tugevdamise eesmärgil tõsiselt kaaluda sellest loobumist. Sellekohast mõju üldisele tervislikule seisundile on kinnitanud arvukad erinevad uuringud. Alkoholi tarbimine võib samuti immuunsüsteemi vastupa nuvõimet mõjutada, mistõttu on üldine soovitus teha seda mõõdu kalt ehk mitte suurtes kogustes. Allikad: healthline.com, looduspere.ee, clinikk.com, health.harvard.edu
elustiil
Üheksa soovitust, kuidas võidelda nohuse ninaga
Proovi sooja kurkumipiima. Kurkumil on põletiku- ja bakterivastased omadused. Sega teelusikatäis kurkumipulbrit sooja piima hulka ning joo seda enne magamaminekut – see aitab nohu leevendada ja toetab immuunsust. Joo ingveriteed. Ingveril on põletiku vastased ja antioksüdantsed omadused ning sellele omistatakse ka looduslikku antihistamiinset toimet. Seetõttu võib see aidata leevendada
külmetuse sümptomeid ning rahustada ärritunud kurku ja nina. Keeda värskeid ingveriviile vees, lisa mett ja joo teed kaks korda päevas. Tarbi tulsit ehk püha basiilikut. Tulsil on mikroobide- ja põletikuvastased omadused ning see võib aidata ninakäike avada. Murra krõbistamiseks endale 4–5 värsket tulsilehte või valmista lehtedest teed. Joo sooja sidruni-meejooki. Mesi võib rahustada ärritunud kurku, sidrun sisaldab aga C-vitamiini ja antioksüdante. Lisa sidrunimahl ja mesi sooja, mitte tulikuuma vette ning joo segu mõnusalt soojana. Proovi sinepiõli. Soojendatud sinepiõli võib aidata vedeldada ninasekreeti ja niisutada ninakäike. Selleks soojenda
paar tilka õli ning kanna seda ninasõõrmete siseküljele. Eelista sooje jooke ja suppe. Köögiviljasupp, kanapuljong ning näiteks piparmündi-, kummeli- või tulsitee aitavad hoida organismis vedelikutasakaalu ja võivad vähendada ninakinnisust. Lisa menüüsse C-vitamiinirikkaid toite. Head valikud on apelsin, mango, guajaav, kiivi, papaia, paprika, brokoli, rooskapsas, sidrun, greip, erinevad marjad ja ananass. Kurista kurku soolveega. Sega pool lusikatäit soola leige vee hulka ja kurista 1–2 minutit. Soolvesi aitab puhastada kurku limast, allergeenidest ja muudest ärritajatest ning võib leevendada põletikku, ebamugavustunnet ja kurguvalu.
Allikas: redcliffelabs.com
Tee auruteraapiat. Soe veeaur aitab avada ninakäike, leevendada nina kinnisust ja muuta hingamise kergemaks. Keeda vesi kuumaks, lisa soovi korral mõni tilk eukalüpti- või piparmündiõli või veidi kurkumit, kata pea rätikuga ning hinga auru rahulikult 5–10 minutit nina kaudu sisse. Abi võib olla ka soojast aurusest dušist.
taastumine
Haiguse lõpp on petlik mõiste. Palavik on kadunud, kurk enam eriti ei valuta ja tundub, et võiks lõpuks tööle minna, sõpradega kohtuda või trenni teha. Organismi seisukohalt ei pruugi aga haigus veel päriselt läbi olla.
Kas ma olen
juba terve? E
riti pärast palavikuga kulgenud viirushaigust tasub eristada kaht küsimust: millal pole enam mõistlik teiste pärast kodus püsida ja millal on keha valmis tavapäraseks koormuseks?
Millal võib kodust välja minna? Hingamisteede viirushaiguste puhul pole olemas universaalset reeglit, et kodus tuleb olla näiteks täpselt kolm, viis või seitse päeva. Haigustekitajad, haiguse raskus ja inimeste taastumiskiirus on eri nevad. Kui tõbi on olnud piisavalt tõsine, et oled ka arsti või pereõega kontakteerunud, tasub taastumisest ka nendega rääkida, kergemate viirushaiguste puhul võib enamasti lähtuda enesetundest.
Tekst: Eve Kallaste | Fotod: Shutterstock
Üldine põhimõte on selline, et tavapäraste tegevuste juurde võib naasta siis, kui sümptomid on vä hemalt 24 tunni jooksul taandumas ning palavikku pole ka ilma pala vikualandajata olnud vähemalt 24 tundi. See ei tähenda, et nakkusoht oleks hetkega null. Järgneva viie päeva jooksul võiks siiski olla teiste suhtes ettevaatlikum: tuulutada ruume, hoolitseda rohkem hügieeni eest, vajadusel kanda hästi istu vat maski ja olla eriti ettevaatlik riskirühma kuuluvate inimestega kohtudes. Seega ei tasu „tsivilisatsiooni naasmist“ siduda ainult negatiivse COVID-testi või kalendrisse märgi tud päevade arvuga. Kui hommikul duši all käimine ja riietumine võtab juba võhmale, on keha üsna selgelt märku andmas, et kaheksatunnine tööpäev koos töölesõidu ja õhtuste
tegemistega on hetkel liiga suur samm. Ka vastupidine olukord on või malik: kerge nohu või jääkköha võib püsida veel mõnda aega, kuigi üldine enesetunne on hea. Üksik jääksümptom ei tähenda automaat selt, et peab voodisse jääma.
Võta taastumiseks aega Infektsioon on organismile koor mav, sest immuunsüsteem kulutab energiat, tihti on ka uni häiritud ja söögiisu väiksem ning palavik suu rendab vedelikukadu. Seetõttu võidki pärast haigust tunda, et otseselt haige enam ei ole, kuid trepist üles minnes tõuseb pulss tavalisest rohkem ja harilik jalutuskäik on üllatavalt väsitav. Koormustaluvus taastub ena masti sammhaaval ja selle kiirus tervis+ | 51
taastumine
Ole enda suhtes tähelepanelik
Kerge rattasõit sobib taastumise ajaks hästi.
sõltub nii haiguse raskusest kui ka inimese varasemast tervisest ja treenitusest. Oluline on vaadata järgmise päeva enesetunnet. Kui pooletunnine jalutuskäik tundus meeldiv, kuid õhtul või järgmisel hommikul on väsimus märgatavalt suurem, oli koormus tõenäoliselt taastumise selle etapi jaoks liiga suur.
Millal võib taas trenni teha? Esimene aste on tavaline iga päevane liikumine. Kui kodused tegevused ja rahulik kõndimine probleeme ei põhjusta, võib teha pikema jalutuskäigu. Seejärel võib proovida kerget treeningut, mille ajal saab vabalt rääkida. Alles siis tasub liikuda mõõduka treeningu ja lõpuks tavapärase intensiivsuse juurde. Esimene treening võiks olla pi gem 20–30 minutit väga rahulikku liikumist, mitte tavapärane tunni ajane jooks või jõusaalitreening. Kui enesetunne on hea nii selle ajal, pärast seda kui ka järgmisel päeval, võib koormust järk-järgult suurendada. Hea põhimõte on muuta korra ga üht asja. Esmalt pikenda tree ningu kestust, seejärel sagedust ja alles pärast seda intensiivsust. Nii on lihtsam aru saada, kuidas orga nism reageerib. 52 | tervis+
Kas kerge nohuga võib trenni teha? Siinkohal on lihtne järgida nn kaela reeglit: kui sümptomid paiknevad ainult kaelast kõrgemal, näiteks kerge nohu, ninakinnisus või õrn kurguärritus, võib normaalse enese tunde korral kerget liikumist lubada. Haigusest taastumise ajal pole mõtet muretseda paari vahele jää nud treeningu pärast. Mõni puhke päev mõjutab vormi vähe. Liiga va rase raske treeninguga saavutatud tagasilöök võib aga treeningpausi märksa pikemaks muuta.
Keha vajab taastumiseks und, energiat ja vedelikku Haiguse järel pole enamasti hea aeg kalorite piiramiseks. Süüa tasub tavapäraselt ja mitmekesiselt. Valk aitab säilitada ja taastada lihaskude, süsivesikud täiendavad energiava rusid ning puu- ja köögiviljad anna vad mikrotoitaineid. Vedelikuvaja dus võib olla suurem, kui haigusega kaasnes palavik, tugev higistamine, oksendamine või kõhulahtisus. Enamiku muidu tervete inimeste jaoks pole aga vaja erilist „taastu miskuuri“, detoksit ega suurt kogust toidulisandeid. Uni, normaalne toit, piisav joomine ja mõistlikult suurenev liikumine on märksa olu lisemad.
Viirusinfektsioonidega võib harva kaasneda südamelihase põletik ehk müokardiit. Sellele võivad viidata näiteks valu või ebamugavustunne rinnus, ebatavaline õhupuudus, südamekloppimine, minestamine või koormustaluvuse seletamatu suur langus. Nende sümptomitega ei tasu treenida, vaid tuleks hoopis arstiga ühendust võtta. Samuti on vaja tohtri poole pöörduda, kui haigus paranemise asemel uuesti ägeneb. Tõvest taastumise juures on liikumise ja treenimisega alustades kõige mõistlikum lähtuda sellest, et ühelt koormustasemelt järgmisele võib liikuda alles siis, kui eelmine on hästi talutav. Ja iga astme juures tasub esitada kolm küsimust: kui das tundsid end treeningu ajal, paar tundi hiljem ja järgmisel hommikul. Kui vastus on kõigil kolmel korral „normaalselt“, võib tõenäo liselt astuda järgmise sammu. Kui keha saadab vastuseks ebahariliku väsimuse, õhupuuduse, südame kloppimise või haiguse sümptomite ägenemise, on selge, et koormust tasub vähendada. Allikad: CDC (2025), American College of Cardiology (2024), BMJ, Salman D. jt (2021)
Tervislik toit aitab taastumisele kaasa.
Sinu immuunsus vajab häid rutiine ja teaduspõhiseid tervisetooteid. Toeta oma tervist funktsionaalsetest seentest tehtud tervisetoodetega, et olla tugevam ja tervem iga päev.
Kood “TERVIS10” annab sulle -10% täishinnaga üksiktoodetelt.
• de
Tõrvas tud
Eesti too ine
•
du Tea spõh
Tood e
shroomwell.ee
vitamiinid
Sügistalvine viiruste hooaeg on peagi ukse ees. Kuidas toetada oma keha ja mida teha siis, kui haigus on juba kimbutama tulnud? Nõuandeid jagab toitumisnõustaja Teele Uus.
Mida süüa
haigena?
K
ülm ja pime aeg paneb meie im muunsüsteemi proovile. Ühte kiiret lahendust, kuidas tervist tugevda da, ei maksa aga siit loost otsida, sest immuunsüsteemi ei saa sügisel üksnes tervisliku toidu või vitamiinikuuriga kevadeni täis laadida. Toitumisnõustaja ütleb, et normaalseks toimimiseks vajab organism järjepidevalt piisavalt energiat, valku, vitamiine ja mineraalaineid ehk tervislikku toitumist, piisavalt und ja stressi tase peaks samuti normaalsuse piiridesse jääma.
Menüü peab olema mitmekesine Uue sõnul tasub eriti jälgida, et suve lõppedes ei kaoks me nüüst köögi- ja puuviljad ega marjad. „Meil on kapsas, por gand, peet, kaalikas, kõrvits, õun ja sügavkülma pandud sõstar, mustikas, vaarikas, millest saab maitsvaid roogi valmistada. Ka külmutatud köögiviljad on toiduvalmistamiseks väga hea valik,“ julgustab ta kodumaise ter visliku toidu poole vaatama. Asjatundja rõhutab, et menüü peaks olema võimalikult värviline. 54 | tervis+
Tekst: Mirell Truss | Fotod: Shutterstock
Toitumisnõustaja Teele Uus. Foto: Diana Hunt
Toidulisand on väga kasulik siis, kui selle võtmiseks on põhjus. „See pole lihtsalt ilus soovitus. Eri värvi taimsed toidud annavad erinevaid vitamiine, mineraal- ja kiudaineid ning bioaktiivseid ühendeid,“ märgib ta. Teine oluline komponent on valk. „Immuun rakud ja antikehad vajavad oma tööks aminohappeid. Seetõttu võiks igas põhitoidukorras olla mõni valguallikas, näiteks kala, muna, maitsestamata piimatoode, kana, liha, oad, herned, läätsed või tofu,“ loetleb Uus.
Hiina meditsiini austajana soo vitab ta sügisel ja talvel süüa siiski pisut teisiti kui suvel. „Kui suvel sobivad rohkem värsked, mahla sed ja jahutavad toidud, siis ilma külmenedes liigutakse järk-järgult soojema, küpsetatud ja toitvama toidu poole ehk nüüd on head iga sugused ahjuvormid ja hautatud toidud, samuti supid ja pudrud,“ õpetab toitumisnõustaja. Vähem võiks olla külmi jooke ja suurtes kogustes otse külmkapist võetud või toorest toitu, eriti inimesel, kes kipub kergesti külmetama, kelle käed ja jalad on külmad või kellel on seedimisega probleeme.
Immuunsuse superstaarid peituvad toidus Uue sõnul on immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks olulised muu hulgas A-, C- ja D-vitamiin, folaadid, B-rühma vitamiinid ning mineraalainetest tsink, seleen, raud ja vask. „See ei tähenda, et peaksi me neid kõiki purgist võtma,“ lisab ta kohe. „C-vitamiini on Eesti toidulaualt tegelikult väga lihtne saada. Head allikad on mustad ja punased sõstrad, astelpaju, kibuvitsamarjad, paprika, kaalikas ja erinevad kap
sad, isegi keedukartul,“ selgi tab spetsialist. Tsinki leidub tema sõnul lihas, kalas ja mereandides, piimatoodetes, täisteratoodetes, kaunvilja des, pähklites ja seemnetes. Uus toob fookusesse veel meie soolestiku mikrobioo mi. „Suur osa organismi immuunsüsteemist on ti hedalt seotud soolestikuga ja soolestiku mikroobid suhtlevad pidevalt meie immuunrakkudega,“ selgitab ta. Seetõttu pole küsimus ainult selles, kas saime täna piisavalt C-vitamiini või tsin ki, vaid ka selles, millega me oma kasulikke soolebaktereid toidame. Bakteritele meeldib mitmekesine ja kiudaine rikas taimne toit, seega võiks menüüsse lisada hapendatud toite. „Neid ei maksa nimeta da immuunsuse imerohuks, kuid mitmekesise menüü osana võivad need olla mikrobioomile head kaasla sed,“ märgib nõustaja. Vitamiinide purgist võt mise kohta on Uus konk reetne: „Enamikku vitamiine
ja mineraalaineid peaks terve inimene üritama saa da tavalisest mitmekesisest toidust.“ Erandiks on meie kliimas D-vitamiin, mida tuleks toidulisandina juurde tarbida. „Toidulisand on väga kasulik siis, kui selle võtmi seks on põhjus. Näiteks on analüüsid näidanud mõne aine puudust, toiduvalik on mingil põhjusel piiratud, vajakajäämise on põhjus tanud teatud eluetapp või terviseseisund,“ lisab ta.
Kui haigus viib isu Viirushaiguse ajal on söögi isu vähenemine üsna tava line, sest põletikureaktsioon mõjutab söögiisu regulee rimist ja palavik, kurguvalu või kinnine nina muudavad söömise lihtsalt ebameel divaks. „Täiskasvanu ei pea lühiajalise viirushaiguse ajal ennast vägisi sööma sundi ma. Kui paar päeva süüakse tavalisest vähem, pole see enamasti probleem,“ lohutab spetsialist.
vitamiinid
Küll aga on oluline vedelik. „Kui peaksin tegema haigusaja miini mumprogrammi, oleks see järg mine: vedelik, natuke energiat ja võimalusel veidi valku,“ ütleb Uus ja soovitab suurte toidukordade asemel süüa mitu korda päevas väiksemaid koguseid. Hiina meditsiin lisab siia huvi tava vaatenurga: „Haiguse ajal ei peeta seedimise liigset koorma mist heaks mõtteks. Kui isu on väike, eelistatakse sooja, lihtsat ja kergesti seeditavat toitu.“ Eesti pärases köögis võiks seda rolli kanda vedel puder, kerge supp või puljong. Samuti oleneb toiduvalik haiguse iseloomust, sest kõiki külmetushaigusi ei käsitleta ühesugusena. „Kui inimesel on külmatunne ja ta otsib sooja, kasutatakse traditsiooniliselt rohkem soojendavaid toite ja maitseid, näiteks sooja puljongit, ingverit või sibulat,“ selgitab Uus. Kui haigusega kaasneb aga tugev kuumatunne, kõrge palavik, janu ja kuivus, ei tähenda Hiina medit siini loogika sugugi seda, et peaks veel hoogsamalt ingverit, tšillit ja muid tugevalt soojendavaid toite juurde andma.
Lohutustoidud ja vedelikud Paljude lemmik kana- või kondi puljong otseselt viirust ei tapa. „Küll aga annab soe puljong vede likku ja soola ning toitvat puljon git on kehva isuga lihtne tarbida,“ kiidab toitumisnõustaja. Ülemiste hingamisteede infektsioonide kor ral võib köha leevendada näiteks mesi, ehkki viirust see välja ei ravi. Värske ingver sobib samuti hästi sooja joogi sisse, kuid kõrge pala viku ja kuumustunde korral võiks sellega piiri pidada: „See on oluline nüanss, sest meil on tekkinud komme võtta ingverišotti peaaegu iga tõve vastu.“ Vedeliku tarbimisel soovitab Uus mitte äärmustesse minna: 56 | tervis+
organismi rohkem lima tootma, ei ole saanud head teaduslikku kin nitust,“ lükkab spetsialist ümber levinud uskumuse. „Siiski, ise ma piimatooteid just selsamal põhju sel väldin ega sööks neid kindlasti haiguse korral.“ Ta soovitab hoidu da ka alkoholist ning väga rasva sest ja raskest toidust.
Millal otsida meditsiinilist abi?
Teele rõhutab tervisliku toidu ja piisava une tähtsust. Foto: Jane Sipelgas
Täiskasvanu ei pea lühiajalise viirushaiguse ajal ennast vägisi sööma sundima. „Haigena on vedelik tõesti väga tähtis, eriti palaviku korral. Aga see ei tähenda, et peaks endale vägisi liitrite kaupa vett sisse kallama.“ Mida haigena vältida? „Väide, et piim paneb külmetuse ajal
Müüt või tegelikkus? Tervisešotid MÜÜT: Immuunsusturgutaja šott hoiab viirused eemal. TEGELIKKUS: Need on maitsvad ja kindlasti kasulikud, kuid ükski šott ei asenda mitmekesist toitumist ega anna viiruste vastu kaitsekilpi. Üldiselt on Eestis šotid ka väga kallid, mistõttu omistavad paljud neile erakordseid omadusi.
Kuigi viirushaigused põetakse enamasti läbi kodus, soovitab Uus oma keha signaale tähele panelikult jälgida: „Hea praktiline mõõdupuu on enesetunne ja uriin. Kui suu on kuiv, janu tugev, uriini tuleb vähe ja see on väga tume, võib see viidata vedelikupuuduse le.“ Juhul, kui haigusega kaasneb tugev oksendamine või kõhu lahtisus, kaotab keha lisaks veele elektrolüüte ning siis võib kasulik olla apteegis müüdav suukaudne rehüdratsioonilahus. Kui koduste vahenditega enam hakkama ei saa, tuleb reageerida kiiresti. „Kui me ei suuda vedelik ku sees hoida või piisavalt juua, uriini tuleb väga vähe, tekib tugev nõrkus, segasus, hingamisraskus või seisund halveneb, on vaja pöörduda tervishoiutöötaja poole,“ hoiatab asjatundja ja lisab: „Eriti tähelepanelik tasub olla laste, eakate ja krooniliste haigustega inimeste puhul.“
vitamiinid
Toitumisnõustaja Teele Uus jagab oma lemmikretsepte immuunsuse turgutamiseks
Värske ingveri tee Valmistamine: Lisa keevale veele 3–4 viilu ingverit. Sobib joomiseks umbes 10 minuti pärast nii kaua, kuni vesi seisab soe. Värske ingveri tee võib teha otse termosesse ja juua kogu päeva jooksul. See tee sobib hästi siis, kui on tunne, et hakkad haigeks jääma, aga muidugi ka terve olles.
Kanasupp ingveriga (kogus neljale) 6 kanakintsu 2 valget sibulat 2 porgandit 3–4 rohelist sibulat umbes 3 cm värsket ingverit 1 tl kuivatatud ingverit 3–4 keedumuna seesamiseemneid soola ja pipart Valmistamine: Pane kanakintsud umbes tunnikeseks keema ja korja ära tekkiv vaht. Lisa ingver, valged sibulad ja porgandid. Kui supp on valmis, serveeri rohelise sibula, keedumuna ja seesamiseemnetega.
LUKUS KÕRV? SÜGELUS KÕRVAS? Põhjus võib olla kogunenud kõrvavaik.
LOODUD ÜLELIIGSE KÕRVAVAIGU EEMALDAMISEKS Kõrvavaigu eemaldamisel ei piisa alati ainult pehmendamisest. Paljud kõrvavaigutooted pehmendavad kõrvavaiku. ClearliQ aitab seda lisaks lahustada ja lagundada, et eemaldamine oleks lihtsam.*
CLEARLIQ
Tavapärased tooted
Pehmendab + lahustab
Pehmendavad
VS Toimib kõrvavaigu pinnal ja muudab selle pehmemaks.
ClearliQ kõrvavaigutilgad + veesüstal LUKUS KÕRVALE
Aitab kõrvavaigu struktuuri lagundada ja muudab selle eemaldamise lihtsamaks.
ClearliQ kõrvavaigusprei REGULAARSEKS HOOLDUSEKS
Lase toimida 5 minutit
Kõrvavaigust tingitud sügeluse korral.
Loputa kaasasoleva veesüstlaga
4 ühes: pehmendab, leevendab, lahustab, puhastab
Küsi ClearliQ-d apteegist. * Testitud turul olevate toodete seas in vitro laborikatses tehiskõrvavaigu mudelil. Andmed toimikus. Maaletooja: Kodupaber AS| Karjavälja tn 10, 12918 Tallinn| aren.ee
clearliq.com/ee
kõrvahooldus
Kuidas kõrvu puhastada? Kuidas neid kohe kindlasti mitte puhastada? Mis on kõrvavaik ja milleks seda vaja on? Mida peab teadma kõrvapõletikust? Kõike seda ja veelgi rohkem saad teada siit.
Kõik, mida sa pead teadma
kõrvadest Toimetas: Kairi Prints | Fotod: Shutterstock
K
õigepealt tuleb teada, et kõrvad on ise puhastuvad. Kõrvade pesemisel ja puhas tamisel kehtib reegel, et kuulme käiku ei tohi midagi toppida ning puhastada tuleb ainult kõrva välimist osa. Ometi kasutavad paljud inime sed siiani kõrvade „puhastamiseks“ vatitikke või midagi veelgi hulle mat, hoolimata sellest, kui palju on selle kahjulikkusest räägitud.
Lõpeta vatitikkude kõrva toppimine Kõrvavaik on üks selline asi, mida sa ise ei näe... kuni sa topid vati tiku kõrva ja keerutad seda. See, mida sa pärast tiku otsas näed, ei ole just ilus. Ära siis sorgi oma kõrva rohkem! Mis on kõrvavaik? Kõrvavaik on segu vedelikust, mida erita vad su keha näärmed selleks, et kõrvas niiskust hoida, ja surnud rakkudest, mis kogunevad su kõr va samamoodi nagu igale poole mujale, kus on nahk. Vaik kaitseb
sinu kõrva putukate, mustuse ja haigustekitajate eest. Nagu enne öeldud, on kõrvad isepuhastuvad. Nii et kui sa topid kõrva vatitiku, viid sa oma kõrva loomuliku puhastussüsteemi tasa kaalust välja ja selle tõttu hakkab kõrvas rohkem vaiku tekkima. Halvemal juhul aga surud sa juba välja tuleva vaigu oma kõrva taga si ja see võib tekitada ummistuse, mille saab sealt ainult arst eemal dada. See ei ole meeldiv protse duur. Lisaks võid sa vatitikuga vigastada kuulmekäiku ja tekitada selles põletiku. Juukseklambrid kõrva? Us kumatu, aga arstid räägivad, et lisaks vatitikkudele on nad kokku puutunud veel paljude koduste vaigueemaldusvahenditega. Ini mesed on üritanud oma kõrvu vaigust puhastada erinevate käe päraste vähem ja rohkem teravate esemetega. Juukseklambrit või süstalt kõrva toppida ei ole hea mõte. Võib ju tunduda, et oma kõrva vett pritsides ei saa midagi halba juhtuda, aga see pole tõsi, sest vesi võib vaigu taha kinni
jääda ja sa pead jällegi arsti juurde minema. Mida siis teha? Hea uudis on see, et midagi saad sa ikkagi ise teha, et vaigu väljavoolamise prot seduuri kiirendada. Pane umbes kümme minutit enne duši alla minekut kõrva üks või kaks tilka vesinikperoksiidilahust. Nii voolab duši all välja kõik, mis su kõrvas üleliigset on. Seda protseduuri tasub teha umbes korra kuus. Kui tunned, et su kõrvad tekitavad mingil perioodil rohkem vaiku kui tavaliselt, siis on põhjus kõrva kuivuses ja aitab see, kui panna kõrvadesse tilk mineraalõli.
Kui kimbutab kõrvapõletik Kõrvapõletike vältimiseks on oluline mõista, mis neid soodus tab. Üks peamisi riskitegureid on ülemiste hingamisteede viirused. Nohu ja gripi hooajal tuleks hooli kalt käsi pesta ning vältida haige tega kokkupuudet. Kõrvavalu on kahtlemata üks ebamugavamaid ja häirivamaid tervis+ | 59
kõrvahooldus
terviseprobleeme, millega ini mesed silmitsi seisavad. See võib tabada ootamatult, rikkuda une ja muuta igapäevaste toimetuste tegemise peaaegu võimatuks. Kuigi sageli peetakse kõrvapõ letikke vaid väikelaste haiguseks, diagnoositakse neid üha sageda mini ka täiskasvanutel. Haiguse salakavalus peitub selles, et sümp tomid võivad varieeruda kergest ebamugavustundest kuni väljakan natamatu valuni, ning alati ei ole lihtne aru saada, kas tegemist on mööduva ärrituse või tõsise infekt siooniga, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Õigeaegne reageerimi ne on kriitilise tähtsusega, et välti da kuulmiskahjustusi ja infektsioo ni levikut teistesse piirkondadesse.
Kõrvapõletiku peamised sümptomid Kõrvavalu. Valu võib olla te rav, tuikav või suruv. Mõnikord kiirgub valu ka lõualuusse, hammastesse või kaela, mis võib diagnoosimise inimese enda jaoks keeruliseks muuta. Kuulmislangus. Põletiku tõttu koguneb keskkõrva vedelik, mis takistab trummikile normaalset liikumist. See tekitab tunde, nagu oleks kõrv lukus või just kui viibiks vee all. Helid tun duvad summutatud ja vestluse jälgimine võib olla raskendatud. Tinnitus ehk kõrvakohin. Põletikuga võib kaasneda vilin, kohin või undamine haiges kõrvas. Eritis kõrvast. Kui trummikile peaks surve tõttu purunema (perforeeruma), võib kõrvast hakata erituma mäda, vere segust vedelikku või selget eksudaati. See toob sageli kaasa valu järsu vähenemise, kuid va jab kohest ravi. Tasakaaluhäired. Kuna sise kõrv vastutab ka tasakaalu eest, võib tõsisem põletik tekitada pearinglust või ebakindlust kõndimisel. 60 | tervis+
Millal on aeg viivitamatult arsti poole pöörduda? Kuigi kergem kõrvavalu võib mööduda kiirelt, on teatud sümptomid, mis nõuavad kiiret meditsiinilist sekkumist. Viivita mine võib viia tüsistusteni, nagu krooniline põletik või isegi püsiv kuulmiskahjustus. Pöördu kohe perearsti või EMO poole, kui mär kad järgmist: Kõrge palavik ja loidus. Kui täiskasvanul või lapsel on palavik üle 39 °C või kui palavik püsib vaatamata ravimitele kauem kui 2–3 päeva. Eritis kõrvast. Igasugune mäda, vere või vedeliku voolamine kõr vast on märk, et trummikile võib olla rebenenud. See vajab arsti kontrolli ja tõenäoliselt antibioo tikumravi. Tugev valu, mis ei allu valu vaigistitele. Kui käsimüügis olevad valuvaigistid (paratseta mool, ibuprofeen) ei leevenda valu märgatavalt, on põletik tõe näoliselt äge. Turse kõrva taga. Punetus, kuumustunne ja turse kõrva taga oleval luul on tõsine ohumärk. See võib viidata mastoidiidile, mis on infektsiooni levik kolju luusse. Näolihaste nõrkus või halva tus. Harva võib põletik suruda näonärvile, põhjustades näo ühe poole lõtvust või liikumatust. See on erakorraline seisund.
Sümptomite halvenemine. Kui oled juba ravi alustanud, kuid 48 tunni jooksul olukord ei parane või läheb hullemaks.
Oota-ja-vaata-taktika vs. antibiootikumid Tänapäeval ei määrata kõrva põletiku korral enam automaat selt antibiootikume. Kuna paljud põletikud on viiruslikud, ei ole antibiootikumidest nende puhul kasu. Kerge sümptomaatika kor ral, eriti üle kaheaastastel lastel ja täiskasvanutel, rakendatakse sageli jälgimistaktikat. See tähendab valu leevendamist ja ootamist 2–3 päe va, et näha, kas immuunsüsteem saab ise haigusega hakkama.
Võimalikud pikaajalised tüsistused ravimata jätmise korral Kõrvapõletiku õigeaegne märka mine ja ravi on oluline mitte ainult hetkelise heaolu, vaid ka tuleviku tervise seisukohalt. Kui infektsioon jäetakse tähelepanuta või kui see muutub krooniliseks, võivad tagajärjed olla püsivad. Üks sage dasemaid tüsistusi on kuulmekile püsiv kahjustus või armistumine, mis muudab trummikile jäigaks ja vähendab kuulmisteravust. Allikad: vaimnetervis.ee, womenshealthmag.com, eestinaine.ee
Millal käisid Sina viimati naistearsti juures? Elva Haigla naistearstid Tartus ja Elvas võtavad vastu nii kaebustega kui ennetavat tervisekontrolli soovivad patsiendid. Vastuvõtule saab tulla ilma saatekirjata. Järjekorrad on lühikesed.
Günekoloogia teenused Tartu ja Elva kliinikus: • Günekoloogi vastuvõtt ja konsultatsioon • Emakakaela vähieelsete seisundite uuringud v.a. emakakaelavähi sõeluuring • Rindade tervise kontroll ja rinnamuutuste uuringud
Teie Tervise Heaks
• Ultraheliuuringud (vajadusel) • Rasestumisvastaste vahendite alane nõustamine • Raseduse varajane diagnoosimine ja jälgimine • Menopausi ja üleminekuea nõustamine
BRONEERI AEG: terviseportaal.ee või helista registratuuri: Tel 734 1903 (Tartu) Tel 737 0300 (Elva)
Tartu kliinik Vaksali 17, Tartu Elva kliinik Supelranna 19, Elva Tegevusluba nr. L03834.
Suurim kingitus, mida saad oma perele teha, on terve Sina
põiepõletik
Kipitav urineerimine ja tunne, et tualetti peab jõudma kohe, kuigi põis on peaaegu tühi, on põiepõletiku klassikalised märgid. Haigus on sage ja enamasti hästi ravitav, kuid külmale pingile, kehvale hügieenile või jõhvikamahla imelisele ravijõule omistatakse endiselt rohkem, kui teadus lubab.
Ennetame
põiepõletikku P
Toimetas: Veronika Voor | Fotod: Shutterstock
õiepõletik annab endast sageli märku väga väikese ette teatamisega. Hom mikul võib enesetunne olla tavapärane, õhtuks saadab aga iga tualetiskäiku põletav valu ning uus häda tekib enne, kui eelmisest korrast on jõudnud mööduda kümme minutit. Ebamugavus võib olla suur, kuid haiguse olemus on üsna lihtne: enamasti on tegemist bakteriaalse kuseteede infektsioo ni ehk tsüstiidiga. Põis on üks osa kuseteedest. Neerudes tekkinud uriin liigub mööda kusejuhasid põide ja väljub sealt kusiti kaudu. Kui
põletik paikneb põies, räägitakse alumiste kuseteede infektsioonist. Kui bakterid liiguvad kõrgema le neerudesse, võib kujuneda neeruvaagnapõletik ehk püelo nefriit. Põiepõletik on tavaliselt lokaalne ja ravitav kodus. Palaviku, külmavärinate ja külje- või selja valuga kulgev neerupõletik võib aga mõnikord vajada haiglaravi.
Miks põiepõletik tekib? Kõige sagedamini põhjustab põle tikku soolestikus tavapäraselt elav bakter Escherichia coli ehk E. coli. Bakter satub kusitiava ümbrusse,
liigub mööda kusitit üles ja hak kab põies paljunema. Haigus ei tähenda seega, et organism oleks tingimata kokku puutunud mõne haruldase nakkusega: enamasti kasutab omaenda soolebakter liht salt võimalust jõuda kohta, kuhu ta ei kuulu. Naistel esineb põiepõletikku märksa sagedamini kui meestel, sest naise kusiti on lühem ja paik neb pärakule lähemal. Bakteril on põieni lihtsalt lühem tee ja ligi pool naistest kogeb elu jooksul vähemalt üht põiepõletikku. See ei ole seega haruldane erand, vaid üks sagedamaid bakteriaalseid infektsioone naistel. tervis+ | 63
põiepõletik
Müüdid Kas külmal pinnal istumine põhjustab põie- põletikku? Külm ise ei tekita kuseteedesse baktereid, mistõttu ei saa külma pinda pidada haiguse põhjuseks. Külmetumise ja sümptomite ajaline kokkulangemine võib olla päris, kuid selle taga võivad olla muud tegurid: vähem joomist, uriini pikem kinnihoidmine või juba alanud infektsioon. Soojas olemine võib enesetunnet parandada, kuid bakteriaalset põletikku see välja ei ravi.
Riski suurendavad seksuaal vahekord, uus seksuaalpartner ja spermitsiidi (aine, mis kahjustab või muudab seemnerakud liiku matuks) sisaldavad rasestumis vastased vahendid. Vahekord võib nihutada kusiti ümbruses olevaid baktereid kusitisse, kuid põie põletik ei ole seetõttu sugulisel teel leviv.
Põiepõletiku tõenäosust suurendavad ka vähene vedelikutarbimine ja põie mittetäielik tühjenemine. Põiepõletiku tõenäosust suu rendavad ka vähene vedelikutarbi mine ja põie mittetäielik tühjene mine. Viimast võivad soodustada näiteks kusekivid, eesnäärme suu renemine, vaagnaelundite allavaje või mõni närvisüsteemi haigus. Suurem risk kaasneb raseduse, halvasti kontrollitud diabeedi, immuunpuudulikkuse, kuseteede kateetri ja hiljutiste uroloogiliste protseduuridega. Menopausi järel muudab östrogeenitaseme langus tupe limaskesta ja mikrobioomi ning loomulik kaitse kuseteede in fektsioonide vastu nõrgeneb. 64 | tervis+
Tüüpilised sümptomid on üsna äratuntavad Põiepõletikule viitavad kõige enam kipitus või põletav valu uri neerimisel, sage urineerimine, pa kiline tung ja vajadus käia tualetis ka öösel. Korraga võib uriini tulla üsna vähe. Sageli lisandub surve või tuim valu alakõhus, uriin võib olla hägune ning selles võib olla verd. Üksnes tumedam, hägune või tugeva lõhnaga uriin aga diag noosi ei kinnita. Eriti lõhn ja tume värvus võivad viidata lihtsalt sel lele, et on joodud vähe vedelikku. Lastel võib kuseteede infekt sioon avalduda palaviku, oksen damise, ärrituvuse, kehva söögiisu või uue voodimärgamisena, mitte tingimata täiskasvanule tuttava kipitusena. Hapra eaka inimese puhul võivad lisanduda segasus ja toimetuleku järsk halvenemine. Bakteriaalset põiepõletikku ravitakse sageli antibiootikumiga. Antibiootikum suurendab kiire paranemise tõenäosust ja vähen dab riski, et infektsioon liigub neerudesse. Seetõttu tasub põie põletikule viitavate sümptomite korral võtta ühendust perearstiga, kes hindab ravi vajadust. Allikad: mayoclinic.org, uroweb.org, inimene.ee
Kas jõhvikatest on abi? Jõhvikamahl ega -preparaadid ei ravi juba tekkinud põiepõletikku ega asenda vajaduse korral antibiootikumi. Uuringute põhjal võivad jõhvikatooted siiski mõnevõrra vähendada põletiku kordumise tõenäosust, eriti naistel, kellel esineb kuseteede infektsioone sageli. Kindlat soovitatavat toodet või annust ei ole aga suudetud välja selgitada. Mahla valides tasub tähele panna suhkrusisaldust.
Kuidas põiepõletikku ennetada? Joo päeva jooksul piisavalt vett. Ära hoia uriini pikalt kinni. Tühjenda põis korralikult. Pühi pärast tualetis käimist eest tahapoole. Väldi lõhnastatud intiimpesuvahendeid. Urineeri pärast seksuaalvahekorda.
REKLAAM
BELLA SENSITIVE INTIIMHÜGIEENI EMULSIOON Bella Sensitive intiimhügieeni emulsioon on mõeldud õrnaks igapäevaseks hoolduseks, eriti tundlikule nahale. Koostises olev allantoiin ja D-pantenool rahustavad ning hooldavad nahka, glütseriin aitab säilitada vajalikku niiskustaset. Piimhape toetab intiimpiirkonna loomulikku pH-tasakaalu ja mugavustunnet. Õrn koostis puhastab leebelt, tagades värskus-, puhtusja heaolutunde kogu päevaks.
JOOME TERVISEKS AINULT KVALITEETSET VETT Kas vee kvaliteet on sama oluline kui kvantiteet? Biore Tervisestuudios oleme aastaid joonud puhast mineraalidega rikastatud vett, mis on saadud kas Kangeni vee seadmest või Koralliliivast. Jaapani saarte pikaealisuse saladus ehk Coral-Mine võib Sinu enesetunnet muuta juba mõne päevaga. Vesi, mis toidab rakke, mitte ainult ei täida kõhtu
Biore Tervisestuudio soovitus: tee oma veele restart - lisa Coral-Mine’i pakike veepudelisse
Joome terviseks! Koge ise, kuidas õige vesi annab tiivad! Tule ja soeta oma esimene Coral-Mine’i komplekt Biore Tervisestuudio e-poest või külasta meid Rakveres, Laada 41, tel 501 7960.
Vaata lähemalt: tervisepood.biore.ee
hemorroidid
Sügelus, ebamugavus ja veri tualettpaberil võivad ehmatada, ent sageli on põhjuseks hemorroidid. Piinlikkusest ei maksa siiski sümptomeid varjata ega diagnoosi ise paika panna. Eriti just veritsus vajab tähelepanu, sest sama kaebust võivad põhjustada ka teised haigused.
Hemorroidid:
millal piisab kodusest ravist ja millal minna arstile? Toimetas: Veronika Voor | Fotod: Shutterstock
H
emorroidikude kuulub inimese normaalse anatoomia juurde. Pärakukanalis asuvad veresoonterikkad koepadjad aita vad hoida pärakukanalit suletuna. Haiguslikuks muutub olukord siis, kui kude suureneb, vajub pärakust välja, veritseb või tekitab muid vaevusi. Sisemised hemorroidid paikne vad pärakukanalis. Nende tüüpi line tunnus on valutu erkpunane veritsus pärast soole tühjenemist. Suurenenud kude võib pärakust ka välja sopistuda. Välised hemor roidid asuvad aga pärakuava ümb ruses naha all ning põhjustavad sagedamini sügelust, turset, surve tunnet ja valu. Kui välises hemor roidis tekib tromb ehk verehüüve, võib päraku kõrvale ilmuda kõva sinakas või lillakas tükk.
Vaevuste taga on sageli häiritud sooletegevus Hemorroidid ei teki ühel kindlal põhjusel. Neid soodustavad kõhu kinnisus, tugev pressimine ja pikad istumised tualetis. Oma osa võivad olla ka korduval kõhulahtisusel, rasedusel, ebakorrapärasel soole tegevusel ning vanusega nõrgene vatel tugikudedel. Istuvat tööd peetakse sageli üheks peamiseks süüdlaseks, kuid seos pole nii lihtne. Rohkem loeb see, kas väljaheide on liiga kõva või vedel, kui palju tuleb tualetis pin gutada ja kui kaua seal istutakse. Ravi esimene eesmärk on saada sooletegevus tasakaalu ja muuta väljaheide pehmeks, kuid vormu nuks, et see väljuks liigse pressimi seta. Sellele aitab kaasa kiudaine rikas toit: köögi- ja puuviljad, marjad, täisteratooted, kaunviljad,
Hemorroidide teket soodustavad õhukinnisus, tugev pressimine ja pikad istumised tualetis. seemned ja pähklid. Kiudainete hulka tuleb suurendada järk- järgult, sest liiga järsk muutus võib tekitada gaase ja kõhupuhitust. Va jaduse korral saab apteekriga nõu pidades kasutada kiudaineprepa raati. Selle kõrval on tähtis piisa valt juua. Korrapärane liikumine toetab samuti soolestiku tööd.
Leevendust võib saada lihtsatest võtetest Ärritunud pärakuümbrust võiks pesta leige veega ja kuivatada õrnalt tupsutades. Tugev hõõru tervis+ | 67
hemorroidid
mine, lõhnastatud niisked salvrätid ja pesuvahendid võivad sügelust suurendada. Apteegis müüdavad salvid ja ra vimküünlad leevendavad mõnikord sügelust, turset või valu lühiaja liselt, pikaajaliseks kasutamiseks pole need aga siiski mõeldud. Mõni vahend võib nahka ärritada või sisaldada toimeainet, mis kõigile ei sobi. Raseduse, rinnaga toitmise või verevedeldajate kasutamise korral tuleb sobiv preparaat arsti või apteekriga läbi arutada. Kui vaevused nädala jooksul ei taandu, tulevad korduvalt tagasi või hakkavad igapäevaelu segama, tasub pöörduda perearsti poole.
Protseduur ei tähenda tingimata operatsiooni Kui eluviiside muutmisest ja ra vimitest ei piisa, saab sisemisi hemorroide ravida ambulatoorsete protseduuridega. Kõige levinum neist on protseduur, mis sulgeb verevarustuse ja liigne kude irdub. Kasutatakse ka skleroteraapiat ja infrapunakoagulatsiooni. Operatsiooni võib vaja minna suurte või tugevalt välja langenud sisemiste hemorroidide, ulatuslike
Veritsuse põhjust ei tasu oletada, vaid vajaduse korral arstiga kontrollida. väliste hemorroidide või mõlema vormi koosesinemise korral. Äkki tekkinud ja väga valuliku trombo seerunud välise hemorroidiga ta sub arsti poole pöörduda kiiresti.
Veritsust ei tohi automaatselt hemorroididele omistada Erkpunane veri sobib küll sise miste hemorroidide sümptomiga, kuid samamoodi võivad veritseda 68 | tervis+
Kuidas saada piisavalt kiudaineid? Täiskasvanu vajab päevas keskmiselt 25–35 grammi kiudaineid: naised vähemalt 25 ja mehed 35 grammi. Kõige paremini saab vajaliku koguse kokku siis, kui menüüs on iga päev taimseid toite. Head kiudaineallikad on:
täisteraleib, -puder, -pasta ja -riis; köögi- ja puuviljad ning marjad; oad, herned, läätsed ja teised kaunviljad; pähklid ja seemned. Hea orientiir on süüa päevas vähemalt 500 grammi köögi- ja puuvilju ning marju, lisada toidule regulaarselt kaunvilju ja eelistada rafineeritud teraviljatoodetele täisteratooteid. Leiba valides tasub vaadata pakendilt kiud ainesisaldust: hea valik sisaldab vähemalt 6 grammi kiudaineid 100 grammi kohta. Kiudainete hulka tuleks suurendada järk- järgult ja samal ajal piisavalt juua. Liiga kiire muutus võib põhjustada kõhupuhitust ja gaase.
pärakulõhe, soolepõletik ja polüü bid. Pärakuveritsus võib olla ka jäme- või pärasoolevähi tunnus. Hemorroidid ise vähki ei põhjusta, ent sarnaste sümptomite tõttu võib tõsisem haigus jääda õigel ajal avastamata. Arstiga tuleb kindlasti ühendust võtta, kui veritsus tekib esimest korda, kordub või sellega kaasneb sooletegevuse muutus, kõhuvalu, seletamatu kaalulangus või tava tu väsimus. Must ja tõrvataoline väljaheide vajab samuti kiiret hindamist. Rohke või lakkamatu verejooksu, suurte verehüüvete, tugeva valu, palaviku, nõrkuse, pearingluse või minestustunde korral tuleb samuti otsida abi. Enamik hemorroidivaevusi allub lihtsatele abinõudele: roh kem kiudaineid ja vedelikku, korrapärane liikumine, vähem pressimist ning lühemad tualeti sessioonid. Veritsuse põhjust ei tasu aga oletada, vaid vajaduse korral arstiga kontrollida. Allikad: nhs.uk, my.clevelandclinic.org, fascrs.org
Sest iga sõna on oluline. Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.
Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele! Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.
Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).
KIIRELT vastuvõtule!
TASUTA kuulmisuuring!
PARIMAD aparaadid!
TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee
TARTU Medita trepi kõrval Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee
NARVA Kerese keskus Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee
PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee
Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , I korrus Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee
RAKVERE Tuleviku 1, kab 19 Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee
VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee
PAIDE AS Järvamaa Haigla Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee
David MacGregor 12.10 VÕNNU 13.10 MUSTVEE 15.10 HALJALA 22.10 SUURE-JAANI 26.10 LINNAMÄE 27.10 TALLINN 28.10 HELSINGI 31.10 PÄRNU 06.11 PAIDE 08.11 RAKVERE 23.11 VILJANDI 24.11 SINDI 25.11 KILINGI-NOMME
29.11 MOOSTE 30.11 ELVA 13.12 TAMSALU kl 17 17.12 JÕGEVA 20.12 KÄRDLA 21.12 HAAPSALU 22.12 TALLINN 23.12 LIHULA 11.01 VÕRU 18.01 VILJANDI 24.01 PÄRNU 25.01 PAIDE 29.01 TALLINN 01.02 POLTSAMAA 03.02 TABIVERE 04.02 VALGA
08.02 RAKVERE 09.02 KIISA 10.02 VIIMSI 11.02 RAPLA 17.02 KARKSI 19.02 POLVA 20.02 TARTU 27.02 PADISE 28.02 TALLINN kl 17 01.03 KOSE 09.03 KEILA 10.03 ARUKÜLA 11.03 TÜRI 28.03 PÄRNU 29.03 SALME 30.03 KURESSAARE 31.03 ORISSAARE Algus kell 19
02.10 VALJALA RAHVAMAJA kl 19.30 03.10 KURESSAARE KULTUURIKESKUS 04.10 KIHELKONNA RAHVAMAJA kl 16 10.10 VÕRU KANNEL 11.10 PÕLVA KULTUURIKESKUS kl 16 17.10 HÄÄDEMEESTE SELTSIMAJA 18.10 PÄRNU ENDLA kl 16 23.10 ARUKÜLA RAHVAMAJA 24.10 TALLINN KAJA KULTUURIKESKUS 25.10 VIIMSI HUVIKESKUS kl 16 01.11 TARTU ERM TEATRISAAL kl 16 03.11 TAPA KULTUURIKODA 09.11 KUUSALU RAHVAMAJA
10.11 LAAGRI KULTUURIKESKUS 14.11 KAMBJA KULTUURIKESKUS 15.11 RÄPINA RAHVAMAJA kl 16 18.11 PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS 20.11 MÄRJAMAA RAHVAMAJA 21.11 RIISIPERE KULTUURIMAJA 22.11 TALLINN SALME KULTUURIKESKUS kl 16 27.11 HALJALA RAHVAMAJA 08.12 ÄÄSMÄE KÜLAKESKUS 09.12 MURASTE KOOL 10.12 TÜRI KULTUURIKESKUS 11.12 LINNAMÄE ORU KULTUURISAAL 12.12 JÄRVAKANDI KULTUURIHALL
TALLINN, TARTU, PÄRNU, VILJANDI ja HAAPSALU
allergiad
Sügiseste ilmade saabudes ja siseruumidesse kolides hakkavad paljusid kimbutama vesine nina ning aevastushood, mis aetakse sageli tavalise külmetuse kaela. Meditsiinilabori SYNLAB spetsialisti Kaidi Hundi sõnul võib tegelikuks süüdlaseks olla hoopis organismi üliagar immuunsüsteem, mis peab nähtamatut sõda täiesti ohutute keskkonnategurite vastu.
Miks keha
end ründab? Tekst: Mirell Truss | Fotod: Jaak Jänes, Shutterstock
K
as allergia tähendab, et meie organism on nõrk ja vajab hädasti vitamiine? Teadu se vaatevinklist on vastus eitav. „Tegemist ei ole nõrga immuun süsteemi, vaid pigem valesti hää lestatud süsteemiga – see töötab aktiivselt, kuid mitte soovitud suunas,“ selgitab Hunt.
Liigne puhtus teeb karuteene Peamine põhjus, miks allergia te hulk on kasvanud, peitub hügieenihüpoteesis. Meie elu keskkond on muutunud oluliselt puhtamaks ning inimkeha ei pea enam pidevalt võitlema parasiitide ega bakteriaalsete infektsioonide ga nagu vanasti. „Kuna kehal pole enam kunagisi tavalisi vaenlasi, näiteks kõhuusse või muid para siite, millega võidelda, hakkavad
Meditsiinilabori SYNLAB spetsialist Kaidi Hunt. Foto: Jaak Jänes
spetsiaalsed IgE-antikehad orga nismis nii-öelda igavlema ning im muunsüsteem keskendub ohutute ainetega võitlemisele,“ kirjeldab spetsialist olukorda. IgE-antikehad
on veres leiduvad spetsiifilised valgud, mida immuunsüsteem toodabki ekslikult ohutute ainete vastu. Hundi sõnul on meie esimesed eluaastad immuunsüsteemi õigeks häälestamiseks kriitilise tähtsuse ga. Uuringud on näidanud, et maal kasvavatel lastel, aga ka palju lapseliste perede võsukestel, kelle järel igat plekki pühkida ei jõua, esineb allergiat oluliselt vähem. Kokkupuude loomalauda bakte rite ja koduaia mullaga suunab immuunsüsteemi mitteallergilisele rajale. Pikaaegne ja varane kokku puude tallide ning lehmapiimaga on osutunud kaitsvaks teguriks atoopilise sensibilisatsiooni ehk organismi esmase immunoloogili se tundlikuks muutumise ja astma vastu. „Kui laps võtab peenrast maa sika ja see on veidi mullane, siis pühi muld pealt ära, aga pole vaja tervis+ | 73
allergiad
marja pesta – see on immuun süsteemile pigem hea,“ julgustab immuunuuringute laborispetsia list. Hoopis teine asi on aga liigne kodune desinfitseerimine, mis hä vitab kasulikud bakterid ja toetab seeläbi allergiate teket.
Müüdid lemmikloomadest ja tulevikuohud
Geenide ja keskkonna koostöö Keskkonna kõrval mängib suurt rolli ka pärilikkus, mis on seotud mitme geeni kombinatsiooniga. Seda nimetatakse atoopiaks ehk organismi pärilikuks eelsoodu museks toota ohutute ainete vastu IgE-antikehi. Kuid atoopik ei pruugi automaatselt olla allergik. Paljudel on veres vastavad anti kehad olemas, kuid neil puuduvad igasugused haigussümptomid. „Allergia tegelik avaldumine, mis võib ootamatult juhtuda alles täiskasvanueas, toimub siis, kui inimese isiklik taluvuse läviväärtus on ületatud,“ nendib Hunt. Seda võivad vallandada mitmed elulised tegurid, näiteks sügisene viirus haiguse läbipõdemine, suurenenud stress koolis, füüsiline koormus või elukoha vahetus saastatuma õhu ga linnakeskkonda. Allergia aval dumine on seega alati keskkonna ja geenide tihe koostöö.
Mis toimub reaktsiooni ajal rakkudes? Kui puutume allergeeniga kokku, ei pruugi esimesel korral veel midagi märgatavat juhtuda, kuid Hundi sõnul käivitub kehas salaja ne ahelreaktsioon. Esmasel kokku puutel hakkavad B-lümfotsüüdid tootma allergeeni vastu IgE-anti kehi, mis kinnituvad spetsiaalsete nuumrakkude ehk kudedes paik nevate immuunsüsteemi nii-öelda valvepostide pinnale. „Kui keha puutub sama aller geeniga uuesti kokku, moodustab see allergeen nuumraku pin nal olevate antikehade vahele 74 | tervis+
sillakesed, mille tõttu nuumrakk plahvatab ning vabastab enda seest erinevaid põletikumarke reid,“ selgitab spetsialist protsessi tagamaid. Tuntuim neist vabane vatest ainetest on histamiin. See on keemiline aine, mis tekitab reaalseid füüsilisi vaevuseid, põh justades silelihaste kokkutõmmet, veresoonte läbilaskvuse suurene mist, turset, pisaravoolu ja tüütut limaeritust.
Kuidas eristada külmetust allergiast? Sügisperioodil on eriti lihtne ajada allergiat segi tavalise külmetusega. Kuna nohu sümp tomid on sarnased, soovitab ekspert jälgida haiguse mustrit: Kestus. Viirusest põhjustatud tavaline nohu möödub umbes kahe nädalaga. Kui nohu kestab kauem, tasub kahtlustada allergiat. Ajastus. Kui nohu tabab sind igal aastal täpselt samal ajal (näiteks kevadkuudel), on tõenäoliselt tegemist hooajalise allergiaga. Aastaringne probleem. Pidev nohu või just siseruumides süvenev vesine nina võib viidata tolmulesta- või hallitusallergiale. Selline nohu leeveneb sageli kodust eemal viibides või pikemalt reisides.
Lemmikloomade puhul kum mutab ekspert levinud müüdi, justkui eksisteeriksid täielikult al lergiavabad ehk hüpoallergeensed kassi- või koeratõud. „Allergeen ei ole ainult karva peal, ta on ikkagi süljes ja naha peal,“ rõhutab Hunt. Karvutud kassid lihtsalt ei levita lakkumise tagajärjel allergeene nii palju kui karvased lemmikud. Tänu molekulaarallergoloogiale (kaasaegsele laborimeditsiini harule, mis võimaldab allergeene uurida täpselt valkude tasemel) on aga võimalik laboratoorselt tuvastada isegi nii spetsiifilisi detaile, kas inimene on allergiline üksnes isasele koerale omasele valgule, mistõttu emane koer ei pruugi talle üldse vaevusi teki tada. Tulevikku vaadates toob laborispetsialist välja kliimamuu tuste ootamatu mõju: soojenemi sega liiguvad lõunast põhja poole uued allergeensed taimed ja mür gised putukad, mis võivad aasta kümnete pärast Eestiski uusi allergiaid põhjustada. Samuti on maailmas üha sagedasemaks nähtuseks „äikesetormi astma“, kus tugevad tormid tõstavad õhku tohutus koguses allergeene ja tolmu, tekitades meile elu ohtlikke hingamisraskusi. Lohutuseks lisab ekspert, et immuunsüsteemi on võimalik teadlikult ravida ja koolitada. „Näiteks immuunoteraapia abil manustatakse organismile pika aja jooksul väikeses koguses aller geeni, kuni keha sellega harjub ja rasketest sümptomitest vabaneb,“ toob ta näite meditsiini võima lustest. Samuti on uuringud näidanud, et kui lapsed saavad varajasest east alates kokkupuute kurikuulsa anafülaksia ehk elu ohtliku allergilise reaktsiooni teki taja maapähkliga, siis neil tugevat allergiat välja ei kujunegi.
aselastiin
ÄRA LUBA ALLERGIAL RÜNNATA
Silmatilgad
Ninasprei
Aselastiin 0,1% lahus
Pikaajaline allergiavastane toime
Allergilise konjuktiviidi sümptomaatiline ravi: HOOAJALISELT: täiskasvanutele ja lastele (alates 4. eluaastast). AASTARINGSELT: täiskasvanutele ja lastele (alates 12. eluaastast).
Allergilise riniidi sümptomaatiline ravi täiskasvanutele ja üle 6-aastastele lastele.
Allergialeevendus ilma retseptita
Aselastiin 0,05% lahus
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Cooper Consumer Health B.V. Verrijn Stuartweg 60, 1112 AX Diemen, Holland Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: SIROWA Tallinn AS Salve 2c, 11612, Tallinn, Estonia
Lihtne kasutada
Allergodil 0,1% (aselastiin), ninasprei, lahus 10 ml. Käsimüügiravim. Kasutatakse allergilise nohu raviks täiskasvanutel, noorukitel ning 6-aastastel ja vanematel lastel. Allergiline nohu on allergiline reaktsioon allergiat põhjustavatele ainetele, nt õietolm, kodutolm või loomakarvad. Allergodil (aselastiin) 0,05%, silmatilgad, lahus 6 ml. Käsimüügiravim. Kasutatakse hooajalise allergilise silmapõletiku (allergiline konjunktiviit, heinapalavik) profülaktikaks ja sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel ja lastel alates 4. eluaastast. (Hooajalised allergiad võivad olla põhjustatud näiteks kindlal aastaajal puude ja kõrreliste heintaimede õietolmust.) Allergodil silmatilku kasutatakse ka aastaringselt esineva allergilise silmapõletiku (allergiline konjunktiviit) profülaktikaks ja sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel ja lastel alates 12. eluaastast. (Aastaringne allergia võib olla põhjustatud näiteks aastaringselt leiduvast elamutolmust, koduloomade karvadest või hallitusseentest.)
juuste väljalangemine
Me kõik kogeme aeg-ajalt, et juukseid langeb välja rohkem kui tavaliselt (tegelikult on normaalne, kui kaotad 50–100 juuksekarvakest iga päev), aga kui märkad, et su pealael on kiilad laigud või kardad oma juukseid puudutada, sest pelgad, et need langevad välja, võib olla tegemist märksa tõsisema probleemiga.
Üllatavad põhjused, miks
juuksed välja langevad S Toimetas: Kairi Prints | Fotod: Shutterstock
elleks, et murele lõpp teha (lõppude lõpuks võib stress seda süven dada), jagab New Yorgi iluekspert ja salongiomanik Paul Cucinello hüva nõu. Loe edasi ja saa teada, keda süüdistada – olgu selleks ravimid, stressirikas töö või hoopis halvad geenid – ning mida teha, et juuste väljalangemine lõppeks.
Stress Cucinello sõnul eiravad paljud seda üsna tavalist juuste väljalan gemise põhjust ja lisab, et juuksed langevad sel juhul pealaelt just igapäevaste tegevuste käigus, nagu juuste pesemine või kammimine. Mida teha? Võtmesõnaks on lõõgastumine. „Su keha annab sulle väga selge märgi, et pead äre vust tekitavad faktorid oma elust eemaldama,“ selgitab Cucinello. „Proovi mediteerida, joogat või lihtsalt omaette rahus ja vaikuses viibida. Paranemine on võimalik ja leiab aset tavaliselt kuue kuu jooksul, kui olukord pole just eriti tõsine.“
Alopecia areata ehk laiguline juuksekadu Laiguline juuksekadu on samuti üks väga sage juuste hõrenemise põhjus. „Kui su keha immuun süsteem hakkab ründama su juuksenääpse, tekivad sellest siledad ja ringjad kiilad laiguke sed, mis võivad ravimata jättes omavahel ühendusse minna ja moodustada maokujulise mustri,“ teab iluekspert. Mida teha? Kui märkad maini tud sümptomeid, mine kohe arsti juurde, kes aitab sul probleemile lahenduse leida.
Hormoonid Kui sul kaovad karvad kohtadest, kus sa neid kõige rohkem näha tahaksid, ja tekivad hoopis piir kondadesse, kuhu sa neid ei soovi, võib selles süüdistada dihüdro testosterooni tõusu. „See võib muuta su juuksed hõredaks ja karvad hakkavad kasvama hoopis piirkondadesse, kus neid näha ei tahaks, nagu nägu ja lõug,“ selgitab Cucinello. Mida teha? Vahel piisab vaid mõnest toidulisandist, mis hormoonid tasakaalu viivad, aga mõnikord on vaja arsti abi. tervis+ | 77
juuste väljalangemine
Geenid
Toitainete puudus
Kui hormoone pole võimalik süü distada, on väga suur võimalus, et süüdi on hoopis sinu esivanemad, keda need probleemid samuti vaevasid. Naiste puhul on juuste väljalangemine tavalisem, aga seda on keerulisem avastada. Meeste puhul on geneetiline juus te väljalangemine lokaalsem ja leiab tavaliselt aset pealael. Mida teha? Cucinello sõnul paistab tunneli lõpus siiski valgus. Teadlased on leidnud, et paljudel juhtudel on kiilatel piirkondadel võimalik taas juuksed kasvama panna, kui kasutada selleks spet siaalseid hooldusvahendeid. Kui see siiski enam ei õnnestu, saab ju tänapäeval juukseid ka istutada.
Kui oled haige või stressis, võid unustada korralikult süüa ja see mõjutab tugevalt ka sinu organis mi ning juukseid. Mida teha? Otsi abi professio naalidelt ning püüa kõigele vaa tamata korralikult toituda ja oma keha kõige vajalikuga varustada. Eelista värskeid ja värvilisi vilju, valgu- ja kiudainerikkaid toite ning häid rasvu.
Vananemine Paraku ei tule vananedes mu retseda vaid nahka katvate kort sukeste pärast. „Mida vanemaks me saame, seda hõredamaks juuksed muutuvad ja peanahk hakkab paistma,“ teab iluekspert. „Ka juuste kasvamine aeglustub ja paljud juuksenääpsud ei tooda enam uusi karvakesi.“ Mida teha? Cucinello soovi tab võtta kasutusele spetsiaalsed vananemisvastased juuksehool dustooted, mis pehmendavad ka peanahka ja parandavad vanane misega seotud juukseprobleeme.
Gluteenitalumatus Gluteenitalumatust ei võeta tihti tõsiselt, aga Cucinello väitel on see suur viga. „Kui keegi, kellel on gluteenitalumatus, tarbib toite, mis sisaldavad nisu, otra või ru kist, moodustuvad antikehad, mis ründavad erinevaid keharakke ja loomulikult ka juuksenääpse,“ selgitab ta. Mida teha? Lase kindlaks teha, kas sul on gluteenitaluma tus, ja kui vastus on positiivne, proovi gluteeni iga hinna eest vältida. 78 | tervis+
Hooajalised muutused Kuigi on täiesti normaalne, et inimestel langeb juukseid välja, väidab Cucinello, et sügiseti, kui ilmad on muutlikud, on see eriti tavapärane. Selle põhjused on ebaselged, aga spekuleeritakse, et seda mõjutavad suvel juukseid kahjusta nud kuumus ja päike. Mida teha? See pole midagi, mille pärast peaksid väga mu retsema, vaid tegemist on
täiesti normaalse nähtusega, mis juhtub ka kasside või koertega.
Keemiline töötlemine Cucinello sõnul mõjutavad juuk seid ka erinevad kemikaalid, nagu näiteks naatriumhüdroksiid, mida kasutatakse juukseid sirgendades. Mida teha? Ta soovitab rää kida juuksuriga sellest, milliseid juuksehooldusvahendeid kasutada ja kuidas need su kiharaid mõju tavad.
Retseptiravimid Paraku on üks retseptiravimite halbu külgi see, et need võivad muuta ka su juuksed hõredamaks. Mida teha? Räägi eelnevalt oma arstiga, kes saab sind hoia tada, kas konkreetsete ravimitega kaasneb ka juuste väljalangemise risk ja kas on olemas mõni juuste sõbralikum variant. Allikad: popsugar.com, eestinaine.ee
Miks juuksed pärast sünnitust välja langevada? Kui eelnevalt välja toodud tegurid võivad mõjutada mõlemat sugupoolt, siis naistel on nagu ikka üks mure rohkem! Aina ju räägitakse, et kaunid juuksed on naise kroon. Aga mis siis, kui sinu omad on õhukesed ja puudu on nii särast, kohevusest kui ka elujõust? Pärast sünnitamist, imetamise ajal kogevad naised seda veelgi enam. Miks see nii on ja mida teha? Peamine juuste väljalangemise põhjus on vitamiinide või mineraalainete puudus. Põhiliselt rauapuudus, mis viib sageli juuste väljalangemiseni. Samuti tasub silmas pidada tsingi, B12-vitamiini ja teiste B-grupi vitamiinide taset organismis, mis võivad kehva toitumise korral puudulikud olla ja halbu tagajärgi tekitada. Pikka aega kestev stress, aga ka mitmed teised seisundid (muu hulgas rasedus) võivad tekitada ajutise juuste puhkeseisundi. Pärast sünnitust ja imetamist tekkiv juuste väljalangemine on üsna tavaline
ning normaalne nähtus, mis on tingitud hormonaalsetest muutustest naise kehas raseduse, sünnituse ja imetamise ajal. Raseduse ajal „jäävad juuksed kinni“ ja pärast sünnitust tulevad ära ka need juuksed, mis oleksid pidanud normaalselt välja langema terve rasedusperioodi vältel. Tekibki mulje, et juuksed langevad massiliselt välja. Selline hormonaalsetest muutustest tingitud juuste kadu peaks lõppema 6–8 kuud pärast sünnitust ja siis peaksid juuksed jälle normaalselt välja langema.
REKLAAM
huuleohatis
Huul kipitab, sügeleb või pakitseb? Paljudele on see tuttav märk sellest, et peagi on huulel valusad villikesed. Miks ohatis üha kordub ja mida teha, et ebamugavust vähendada?
Huuleohati s t saab kontrolli all hoida H
uuleohatist põhjustab enamasti 1. tüüpi herpes simplex’i viirus (HSV-1). Pärast esmast naka tumist jääb viirus organismi närvirakkudesse peitu ning võib aeg-ajalt taas aktiveeruda. Seetõttu ei saa huuleohatist lõplikult välja ravida, kuid õnneks on võimalik haiguspuhanguid leevendada ja mõnikord ka ennetada.
Mis võib ohatise vallandada?
Toimetas: Eve Kallaste | Foto: Shutterstock
Just siis tasub kiiresti tegutseda. Apteegis on retseptita saadaval atsükloviiri sisaldavad ravimid nii kreemi kui ka tablettidena. Ravi on kõige tõhusam siis, kui sellega alus tatakse esimeste sümptomite ilm nedes – see võib lühendada haiguse kestust ja leevendada vaevusi. Kui huuleohatis kipub korduma sageli või haiguspuhangud on rasked, ta sub pidada nõu perearstiga.
Õigel ajal tegutsedes ja ohatise vallandajaid tundes on võimalik haiguspuhangute kestust lühendada ning ebamugavust oluliselt vähendada.
Kõigil ei teki huuleohatis ühel ja samal põhjusel, kuid enam levinud vallandajad on: stress ja vähene uni; külmetushaigused ja palavik; tugev päikesekiirgus; hormonaalsed muutused, näiteks menstruatsiooni ajal; organismi ajutine nõrgenemine.
Oluline on vältida villide katsu mist. Kui oled ohatist puudutanud, pese kindlasti käed. Nii vähendad viiruse levikut teistele inimestele ja ka iseenda teistele kehapiirkonda dele.
Oma vallandajate äratundmine aitab järgmisi haiguspuhanguid paremini ennetada.
Kas huuleohatis on nakkav?
Tegutse kohe esimeste märkide korral Enne villide tekkimist annab oha tis endast sageli huulel märku kipi tuse, sügeluse või põletustundega. 80 | tervis+
Jah. Kõige nakkavam on ohatis siis, kui on tekkinud villid, mis eritavad vedelikku, kuid viirus võib levida ka enne nähtavate villide ilmumist. Haiguspuhangu ajal tasub vältida suudlemist ja mitte jagada teistega joogiklaase, söögiriistu, huulepulka,
huulepalsamit ega käterätte. Erilist ettevaatust tasub rakendada väike laste, eakate ja nõrgenenud im muunsusega inimeste puhul.
Kas ohatist saab ennetada? Kõiki haiguspuhanguid vältida ei õnnestu, kuid riski saab vähenda da. Piisav uni, tervislik toitumine ja stressi maandamine toetavad immuunsüsteemi. Kui päike kipub ohatist esile kutsuma, tasub kasuta da UV-kaitsega huulepalsamit. Kui huuleohatis kordub väga sa geli või on haiguspuhangud rasked ja valulikud, tasub sellest rääkida perearstiga. Vajadusel võib tohter määrata ennetava viirusevastase ravi.
Millal pöörduda arsti poole? Enamasti paraneb huuleohatis ühe kuni kahe nädalaga iseenesest. Arsti poole tasub pöörduda siis, kui villid on ulatuslikud, ei parane paari nädala jooksul, haiguspuhangud korduvad väga sageli või tekivad sil ma piirkonda. Silma sattunud her pesviirus võib põhjustada tõsiseid tüsistusi ja vajab kiiret ravi. Allikad: Terviseamet, MayoClinic
Pesust seksleludenikõik, mida vajad romantiliseks õhtuks.
Leia oma intiimseim külg. Kirg aitab!
www.kirg.ee Leia meid ka Tartu südamest, Kvartali keskusest!
jalahooldus
Jalgadele pööratakse tihtipeale tähelepanu vaid suvel, kui varbad tahavad sandaalirihmade vahelt päikest tervitada, kuid tegelikult vajavad jalad hoolt kogu aasta vältel.
Jaladigalvajavad hoolt aastaajal P
odoloogid ütlevad, et igapäevane jalgade hooldus algab lihtsatest asjadest. Näiteks sellest, et jalgu tuleks pesta leige veega ja need seejärel hoolikalt kuivatada, eriti varvaste vahelt. Põhjuseks see, et pidevalt niisked varbavahed soodustavad naha haudumist ja seeninfektsiooni teket. Pärast pesemist on vaja jala taldu ja kandu niisutada. Kreem tuleks kanda puhtale ja veidi niis kele nahale, kuid varvaste vahed võiks jätta kreemitamata. Kuiva ja paksenenud naha korral sobivad jalakreemid, mis sisaldavad näiteks uureat.
Õrn hooldus Tugev raspeldamine ja paksendi te kodune väljalõikamine võivad nahka vigastada. Paksend tekib tavaliselt surve või hõõrdumise tõt tu ja ainult naha eemaldamine ei kõrvalda selle põhjust. Kui paksend või konnasilm taastub kiiresti, teeb haiget või hakkab lõhenema, tuleks üle vaadata jalanõud ja vajadusel pöörduda podoloogi poole. Ka küünte lõikamisel on oma reeglid. Varbaküüs lõigatakse võimalikult sirgelt ja teravad servad viilitakse õrnalt siledaks. Küünenurkade sügavalt ümaraks lõikamine suurendab sissekasva 82 | tervis+
Tekst: Eve Kallaste | Foto: Shutterstock
nud küüne ohtu. Kui küüs on väga paks, muutnud värvi või mureneb, võib selle taga olla trauma, seen infektsioon või mõni muu seisund, mis vajab spetsialisti hinnangut.
Jalanõu peab sobima Suur osa jalgade vaevustest saab alguse halvasti istuvatest jalanõu dest. Liiga kitsas ninaosa surub varbaid, liiga suur jalanõu laseb jalal liikuda ja hõõrduda. Sobivas jalanõus on varvastel ruumi, kand püsib paigal ja tald toetab jalga. Uusi jalanõusid tasub alguses kan da lühemat aega ja kontrollida, kas nahale on tekkinud punetust või hõõrdumisjälgi. Märjaks saanud jalanõudel tu leb lasta enne järgmist kandmist täielikult kuivada, sest soe ja niis ke keskkond soodustab bakterite ja seente kasvu. Sügisel ja talvel muutuvad olu liseks kuivad sokid, piisava suu rusega saapad ja naha järjepidev niisutamine. Külm õhk, kinnised jalanõud ja kuiv sisekliima võivad muuta kannanaha karedaks ning põhjustada lõhesid.
Jalgu tasub jälgida Podoloogid soovitavad aeg-ajalt kontrollida jalataldu, varbavahe sid, küüsi ja kandu. Tähelepanu
vajavad püsiv punetus, turse, valu likkus, haav, vill, lõhe, muutunud küüs, sügelus või põletustunne. Jalavalu ei peaks pidama tavaliseks osaks vananemisest või pikast töö päevast. Eriti hoolikad peavad olema diabeediga inimesed, sest närvi kahjustuse ja vereringehäirete tõttu ei pruugi väike vigastus anda õigel ajal tunda ning haav võib paraneda aeglasemalt. Diabeedi korral soovi tatakse jalgu kontrollida iga päev, vältida paljajalu kõndimist ning pöörduda lõikehaava, villi, värvi muutuse või tundlikkuse vähenemi se korral kiiresti tervishoiutöötaja poole. Allikas: Delfi Tasku, Jalaravi kabineti podcast „Terved jalad terve elu“ Kanna sobivaid jalanõusid. Need peaksid olema õige suurusega, piisavalt laia ninaosaga ja tegevusele sobivad. Liigu regulaarselt. Mõõdukas liikumine toetab vereringet, liigeste liikuvust ning jala- ja säärelihaste tugevust. Hoia jalad puhtad ja kuivad. See vähendab naha- ja seenprobleemide riski. Hoolitse naha ja küünte eest. Kuiva nahka võib niisutada, küüsi tasub lõigata korrapäraselt. Ära ignoreeri püsivat valu või muutusi. Turse, tuimus, haav, värvimuutus või valu, mis ei taandu või kordub, väärib tähelepanu.
SISUTURUNDUS
HOOLDA KODUS OMA JALGU NAGU PROFESSIONAAL! Jalgadest mööda vaadata ei saa! Hästi hoolitsetud ja terve välimusega jalad on iga inimese ehteks. Käes on lahtiste kingade hooaeg ja siin on Sulle mõningad nõuanded, mida koduses jalahoolduses silmas pidada.
JALAD VAJAVAD HOOLDAMIST
Jalgade kaunis väljanägemine algab korralikust hooldusest, just nagu ka kõikide muude kehaosade puhul. Kui tahes kaunid su jalad ka tänases päevas ei oleks, ilma korraliku hoolduseta need kaua sellisena ei püsi. Selleks et jalatallad kaunid välja näeksid ning karedad kannad piinlikkustunnet ei valmistaks, hoolda neid uue Saksa nahahooldussarja FOOTY toodetega!
FOOTY tooted on dermatoloogiliselt testitud. Saadaval apteekides!
NAHA EFEKTIIVNE NIISUTUS
Karedaid, kuivi, lõhenenud ja nahapaksenditega kandu aitab hooldada FOOTY kannapalsam lõhenenud kandadele FOOTY Cracked Heels.. Selle kreempalsami tõhusa toime tagab toote koostises olev nahka niisutav toimeaine uurea (30%), lisaks pehmendavad taimsed õlid. Footy kannapalsam koorib õrnalt ja taastab naha kandadel ja nahapaksenditel. Kaitseb kuivuse FOOTY Care jalahoolduskreem sobib jala mistahes osa naha efektiivseks niisutamiseks ja kareda jalanaha hoolduseks. Sisaldab 10% niisutavat uureat ja pehmendavaid taimseid õlisid. Toetab naha loomulikku taastumisprotsessi ning kaitseb kuivuse ja kahjustuste eest. Niisutab tõhusalt ja pehmendab paksenenud kuiva jalanahka. Jätab jalad pehmeks ja siledaks ning meeldivalt lõhnavaks. Kanna pestud jalgadele 1–2 korda päevas, masseeri õrnalt. Kasuta regulaarselt.
Võrreldes FOOTY Care jalahoolduskreemiga on FOOTY Cracked Heel kannapalsam oluliselt suurema uureasisaldusega
ja edasiste kahjustuste eest. Niisutab, toidab ja jätab naha pehmeks ja siledaks ning meeldivalt lõhnavaks. Kiirete tulemuste saavutamiseks kanna palsamit pestud jalatalla karedatele osadele 1–2 korda päevas.
(30%), mistõttu seda kasutatakse peamiselt kuivade kandade ja lõhenenud kohtade n-ö punkthoolduseks. FOOTY Deo kaitsesprei sisaldab värskendavaid ja antiseptilist koostisosi – mentooli, salveiekstrakti. Sprei vähendab jalgade liigset higistamist ja neutraliseerib higilõhna juba esimesel kasutamisel. Pakub kohest ja kauakestvat värskustunnet. Aitab säilitada õiget jalgade hügieeni ja nahahooldust iga päev. Pihusta spreid pestud ja kuivatatud jalgadele umbes 20 cm kauguselt. Kasuta regulaarselt 1–2 korda päevas. Maaletooja: AS Sirowa Tallinn, Salve 2c, 11612 Tallinn, Eesti.