Tervis + - nr 1/2026

Tervis

LOODUSLIKUD

TOIDULISANDID KAALUSÜSTI ASEMEL?

Dagmar Oja:

kaalunumbrist

KREATIIN –KELLELE JA MIKS?

HALB UNI TEEB PAKSUKS?

LISAKS RÄÄGIME: GEENIDE MÕJUST KAALULE

KAALUSÜSTIDE TOIMEST

TOIDUSILTIDEST

JALGADEST JA

LIIGESTEST

KAALU ERI õnn ei sõltu

SPORDIVIGASTUSTEST SÜDAMETERVISEST

sisukord

Kaanelugu

6 Dagmar Oja: õnn ei sõltu kaalunumbrist

Geenid

13 Geenidel on öelda nii mõndagi

Süstid

18 Süstiga saledaks? Imerohi?

Kirurgia

23 Kaalukaotusega võivad kaasneda ka ebameeldivused

Toidulisandid

29 Mitte ainult Ozempic –millised toidulisandid töötavad ja kuidas?

Energia

33 Kreatiin – kellele ja miks?

Proteiin

37 Kehakaal ei lange? Tarbi rohkem valku!

Suhkur

41 Suurim kehakaalu kergitaja ja vaikne vikatimees

Toidusildid

45 Toidumärgised aitavad ostuotsust teha

Liikumine

50 Liikudes saledaks!

Kodusport

55 Õige varustusega kodused vastupidavus- ja jõutreeningud

Riietus

59 Kuidas riietuda nii, et külm ei segaks ja libedus ei peataks

Vigastused

63 Kas kaalunumber mõjutab sportimisel vigastuste teket?

Jalgade tervis

67 Terved jalad kogu eluks

Liigesed

71 Lugu liigestele, kes peavad kandma rohkem, kui kasulik

Magamine

75 Halb uni teeb paksuks?

Süda

81 Südametervise ja kehakaalu nähtamatu seos

KAALU ERI

Tekst: Triin Tisler

Fotod:

Kristiin Kõosalu

Stilist:

Merit Boeijkens

Meik: Kaia Triisa

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Peatoimetaja: MARTIN HANSON martin.hanson@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

REKLAAM

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee 5647 2473

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee 504 7929

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee 5816 9050

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee 5556 2233

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee 5191 1516

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee 552 1528

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK PRINTALL

Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.

Kaotatud kaal teeb õnnelikuks

Kaalust rääkimine pole enam ammu vaid naiste või neidude jututeema siis, kui tuleb end pressida peenemasse kleiti või seelikusse. Kaalunumbrid ja selle langetamise mõtted on keelel nii noortel kui ka vanadel, meestel ja naistel. Aina enam aga on jutu raskuskese liikunud esteetikalt ja väljanägemiselt tervisele, mõistetakse, et mida „normaalsem“ on inimese kehakaal, seda tervem on ka inimene. Seda pikemalt elatakse tervena, seda vähem on hädasid, seiklusi apteegiriiulite vahel, käike arstikabinettides ja mis peamine: jaksu tegeleda sellega, mis oluline. Pere, spordi, töö, sõpradega. Uue aja viisid kaaluga tegeleda – tablettide ja süstidega – on meid aga viinud täiesti uude narratiivi, see on muutunud omamoodi mänguks. Isegi need, kellel pole mingit probleemi kilodega, kaotavad seda, sest zitegeist nõuab seda. Aru peab aga saama, et kaal ei ole vaid number või keha kattev polster. Liiga vähene kaal on ohtlik ja muudab inimese elamise ebamugavaks, samuti aga pole hea kiirete süstikuuride järel taas kerkiv kaal: koormab südant, muudab hormonaalset tasakaalu, rikub lihtsalt tuju. Palju on näiteks täheldatud seda, et maovähendusoperatsioonide järel kiirelt kaalu kaotanud inimesed maadlevad depressiooniga: elust on kadunud ootamatult üks rõõm – söömine.

Kaalunumbritest rääkides on inimestel tavaks iseennast sellest võrrandist taandada: alla peab tulema number, siis läheb elu kergeks, inimesed panevad taas tähele jne. Aga unustatakse ära tavalised inimlikud rõõmud, nagu pokaal magusat veini hea koogi kõrvale, rasvast tilkuv BBQ mõnusal suveõhtul, lastega koos pargis jagatud jäätis. Toit on see, millest kehakaal sõltub 90% ulatuses, kuid süüa on võimalik ka selliselt, et meel on terav, kaal langeb ja tuju samuti hea. Seda tuleb aga osata teha, seda on vaja planeerida ja olla järjekindel. Millestki ei pea loobuma, tuleb tarbida moderatsioonis.

Kaotatud kehakaal teeb õnnelikuks ja seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Kaalulangust tervitab nii süda, maks kui ka neerud, samuti liigesed. Kuid kehakaalu langus annab ka täiesti uut energiat, kuna uni muutub paremaks, mis omakorda annab jõudu end sportlikult liigutada, mis muudab isud selgemaks, ja kuna toonust on kehas rohkem, suudame teha ka tervislikumad otsused selvehalli lettide ees. Edasi muutub rahulikuks meel, kasvab enesekindlus ja paranevad suhted. Ainus, kes kaalulangusest kaotab, on rätsep, kellel kulub vähem riiet, et lõigata valmis uus ülikond. Samuti kurvastab kirstumeister, sest ka tema klientide nimekirjast on üks inimene välja pudenenud.

Martin Hanson, toimetaja

Armastatud lauljanna Dagmar Oja (44) kaalulangetust on avalikkuses esitletud kui edulugu, mida see kahtlemata ongi. Ent naise enda jaoks on see olnud aastaid kestnud rahulik ja teadlik teekond. Kui nii pikk tee on selja taga, ootab ees enesekindlam ja kergem olemine. Kuidas saavutatut hoida, sellest Dagmariga rääkisimegi.

DAGMAR OJA: ÕNN EI SÕLTU KAALUNUMBRIST

Tekst: Triin Tisler | Fotod: Kristiin Kõosalu | Stilist: Merit Boeijkens

Meik: Kaia Triisa | Riided: Adidas ja Sportland | Jalanõud: Crocs, Keen, Open24

„ Sisemiselt olen ma ikka sama inimene, kuigi keha on vahepeal muutunud,“ naerab Dagmar ja lisab, et kõige rohkem on muutunud tema teadlikkus iseendast. „Olen õppinud oma keha paremini kuulama ja temaga koostööd tegema, mitte vaidlema.“

Eestlased on lauljanna teekonnale tuliselt kaasa elanud. „Inimestele läheb korda ja nad jagavad mõneti ka seda tagasisidet mulle,“ tunnistab ta. „Alles hiljuti olin esinemisel, kus üks tuli ja tänas, et ma olen jaganud enda teekonda, ning ütles, et ka tema võttis nüüd „selles tuules“ hoo üles ja „purjetab“ edasi,“ rõõmustab Dagmar siiralt.

Kuid murdepunkt, et üldse aru saada ja oma elus midagi muuta, tuleb siiski igaühel endal ära tunda. „Arvan, et iga inimene jõuab ise õigel

hetkel selle avastuseni – kas teiste lugude ja kogemuste kaudu või otsustab täiesti suvalisel hetkel, et kõik, nüüd aitab, midagi peab tegema!“

Ja tihtipeale tehaksegi. „Esialgsed väikesed edusammud annavad palju motivatsiooni, et jätkata, ja sealt ilmselt tulebki teadlikkus ning tahe protsessis edasi liikuda.“

Kandsin ju raskust, mida tegelikult ei vajanud.

Kuigi naine on praeguseks kaotanud kokku ligi poolsada kilogrammi, ei olnud ka varasem kehakaal tema jaoks probleem.

„Pigem tulid surve ja kommentaarid avalikust ruumist,“ ütleb ta.

Valusaimad neist pärinevad ajast, mil ta käis Eurovisionil taustalauljana. „Kommentaarid stiilis, et saatke jah need paksud sinna, lennuk kukub alla, ja et lähevad eesti rahva raha eest sööma.“ Dagmar tunnistab, et enda kohta midagi sellist lugeda oli küll rõve, kuid südamesse ta seda kõike siiski ei võtnud.

Tõeline muutus algas täpselt kümme aastat tagasi ja seda mitte peegli ees seistes ega kaalunumbrit põrnitsedes, vaid taibates, et elu ei pea olema nii raske. Ja seda sõna otseses mõttes.

„Põlved ja selg valutasid – kandsin ju raskust, mida tegelikult ei vajanud,“ meenutab lauljanna. „Otsustasin, et tahan kergemalt vananeda.“ Nii hakkas Dagmar esmalt igal õhtul tund aega kõndimas käima. „Kümme kilo läks puhtalt sellega. Ma ei liikunud ju enne üldse ega jälginud, mida söön.“

Dagmari lemmikud

1. Lemmikhetk päevast – lemmikhetked, võiks isegi öelda: hommikune trenn ja kohv pärast seda.

2. Lemmik riietusese või stiilielement –kõik, mis laval seljas. Värvilt must ja sädelev.

3. Lemmikkoht Eestis ja välismaal – Eestis Avinurme (kodukoht), välismaa lemmikkoha jätan lahtiseks, usun, et see veel tuleb.

4. Lemmikviis end laadida, kui energia on nullis – kohv, värske õhk ja tore jalutuskäik.

5 Lemmik „pahe“, millest ei raatsi loobuda – molutamine. Aeglane rõõm, mis ei küsi luba ega kellaaega.

6 Lemmiklause või -mõte, mille juurde tihti tagasi tuled – „Ma võtan elu kergelt!“ See on mu igapäevane lause.

7. Lemmik liikumisviis või treening – laval esinemine. See on korraliku trenni eest.

8. Lemmikartist – Kaire Vilgats

9. Lemmikraamat/film/lavastus – „Dorian Gray portree“ / „A Star Is Born“ / „Rahamaa“

10. Lemmikseik sinu lava-ajaloost – see on loomulikult Eurovisioniga seotud.

„Veri-ninast-väljas“ vormi

Järgmise sammuna viis teekond Dagmari koos hea sõbranna ja lavakaaslase Kaire Vilgatsiga eratreeneri juurde. Tahe oli olemas, kuid valitud tee osutus naistele liiga ekstreemseks. „Naerame siiani, et toonane treener tahtis meist vist fitnessibeibesid vormida,“ ütleb Dagmar. „Kaal läks alla küll, aga meil oli kogu aeg veri­ninast­väljas­tunne.“

Kõige suurem muutus algas aastaid hiljem, kui naine sai healt sõbralt kutse paastulaagrisse. „Olin alati öelnud, et nalja teed või – mina sinna paastulaagrisse küll ei tule. Nädal aega ilma toiduta?“ meenutab Dagmar.

Ometi hakkas see talle juba esimesel korral meeldima. Kui alguses oli paast pelgalt vahend, et kehakaalu vastu sõdida, siis nüüd on selle eesmärk teine. „Teen seda selleks, et keha puhastuks ja aju teeks restardi.“ Nüüd paastub naine juba kaks korda aastas. Dagmari motivatsioon on lihtne: saavutada hea enesetunne. „Olla kergem ja tunda ennast kergemana.“

Eluviis, mitte projekt

Ka toidulaud on aastatega oluliselt muutunud. Näiteks ütleb artist ei lihale, piimatoodetele, suhkrule ja nisule. Peamiselt koosneb tema söögilaud värskest kraamist ja kalast. Ka alkoholi lubab ta endale vaid kord aastas, sünnipäeval. „Energiat on kordi rohkem,“ rõõmustab Dagmar.

Oluline on seegi, et ta ei loe kaloreid ega pea dieeti selle klassikalises mõttes. „Liikumine, trenn ja õige toitumine ei ole projekt, vaid igapäevaelu. Ma lihtsalt ei anna alla ega tee nendes asjades järeleandmisi.“

Oluline on, et otsus sünniks enda, mitte trendi pärast.

Ka hirmu selle ees, et aastatega maha raputatud kilod tagasi tulevad, ta endas ei kanna. „Kannatlikkus, püsivus, tahe ja teadmine, et teen seda kõike vaid enese heaolu nimel, hoiab mind rajal,“ sõnab lauljanna. „Nüüd naudin oma elu kergemana ja loomulikult ei passi ma niisama, vaid trenn, liikumine ja õige toitumine on juba kehale nii omaks saanud, et tahan seda kõike teha.“

Enesekindlus ja lavasära

Uue peegelpildiga harjumine pole samuti olnud raske. „Minu ettekujutus iseendast ja peegelpilt on üsna kiiresti omavahel kooskõlla

jõudnud ning uue kehaga kohanemine on olnud loomulik ja sujuv protsess, kuna see on kestnud rahulikult ja juba aastaid.“

Sellegipoolest kaasnes suure kaalulangusega ka kirurgiline korrigeerimine, sest nahk ei tõmmanud tagasi. „Riiete alla jääb varju kõik see, mis on üleliigne ja mida ei ole vaja kaasas kanda. Nii ka minul,“ meenutab Dagmar ja lisab, et just reitel olev nahk oli see, mis iseenesest tagasi ei tõmbunud.

„Ühel hetkel ei taha seda enam kaasas kanda ja kui seda saab väga heade arstide abil korrigeerida, siis miks mitte?“ Tagantjärele on Dagmar tunnistanud, et see ilukohendus tõstis tema enesekindlust lausa „miljon protsenti, kui nii võib ja saab öelda“.

rukud. „See nimi on algusest peale olnud mitmemõtteline. Kuigi jah, me teadsime, et inimestele seostub kohe visuaalne pool, aga see mänguilu selles sõnapaaris ongi kõige toredam,“ selgitab Dagmar. „Hingelt ja südamelt oleme me endiselt suured, selles ei ole mitte midagi muutunud,“ naerab ta.

Õnn

ei sõltu kaalunumbrist

Ka kehapositiivsuse teemal rääkides on Dagmari seisukoht selge –see on austus oma keha vastu, mitte keeld muutusteks. „Kui inimestel tekivad uued võimalused oma tervist ja enesetunnet parandada, on loomulik, et neid kasutatakse – oluline on, et otsus sünniks enda, mitte trendi pärast.“

Paastun selleks, et keha puhastuks ja aju teeks restardi.

Koos Kaire Vilgatsiga jätkab duo endiselt nime all Suured Tüd­

Küll aga on muutusi veel. „Laval on võhma ja jaksu ringi siblida kindlasti rohkem ja selle eest saab tänada vaid korralikku treeningkoormust.“

Kas kaalulangus teeb ka õnnelikumaks?

„Minu kogemus on, et kaalulangetus ei loo õnnetunnet, vaid võib anda paremad tingimused juba olemasolevale sisemisele rahule. Esialgne elevus möödub, aga sügavam rahulolu ei sõltu kehakaalust,“ ütleb ta. „Mina olen ikka seesama inimene – lihtsalt natuke kergemas kehas.“

Tihti arvatakse, et inimese kehakaal sõltub eelkõige tahtejõust. Aga veelgi olulisemat rolli mängivad geenid ja hormoonid ning see, kuidas meie aju nälga ja küllastust tõlgendab.

Geenidel on öelda nii mõndagi

Geeniteadlane ja psühholoog Uku Vainik selgitab, miks mõnel inimesel on raskem kaalu hoida kui teisel, ja Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen räägib, kuidas perearst ja ­õde saavad kaaluprobleemiga inimest toetada.

Geenid laevad püssi, keskkond vajutab päästikule

„Kui inimene tahab oma geneetilist riski mõista, on kõige lihtsam „geneetiline test“ vaadata oma suguvõsa. Vanemate ja lähisugulaste kehakaal, aga ka kõrge vererõhk, diabeet ning isegi harjumused annavad sageli isegi parema vihje kui üksikute geenivariantide uurida laskmine,“ ütleb geeniteadlane Uku Vainik.

Podcast’is „Kaalujutud“ tutvustab ta kaksikutega läbi viidud uuringut, mis näitab, et ligikaudu 70% kehakaalu varieeruvusest võib olla seletatav geneetiliste erinevus­

tega. Nimelt on samas keskkonnas elavate inimeste puhul geneetika üheks peamiseks põhjuseks, miks ühed võtavad kergesti kaalus juurde ja teised mitte. Kui toit on võrdluses olevatele inimestele ühtemoodi kättesaadav, liikumine on vähene ja domineerib ekraanide ees istumine, tuleb erineva kehakaalu kujunemisel esile just geneetika mõju.

Kõige lihtsam

„geneetiline test“ on vaadata oma suguvõsa.

„Geenid võivad liigse kaalu tekkimiseks luua küll eelsoodumuse, kuid riski realiseerumine sõltub siiski sellest, milline on inimese elukeskkond, liikumis­ ja söömisharjumused, unekvaliteet, stressitase ning muud tegurid,“ jagab Vainik. Ta ütleb, et just eestlastel esineb teistest rahvastest suurema tõenäosusega geenikombinat­

sioon, mis soodustab ohjeldamatut söögiisu.

Eestlaste

„labradorigeen“

Vainik räägib, et Eesti teadlastele on silma jäänud üks kaalutõusu soodustav geenivariant, mida esineb Lääne­Euroopas väga harva, aga Eestis sagedamini –hinnanguliselt umbes igal 120. inimesel. Kui inimesel on sellest variandist üks koopia, võib tema

Tekst: Eve Kallste | Fotod: Shutterstock

kehamassiindeks olla keskmiselt umbes 0,8 ühikut kõrgem, kui kaks koopiat, siis juba ligikaudu 1,6 ühikut kõrgem.

Geeniteadlane tõdeb, et see võib tunduda väikese numbrina, aga kui lisada juurde tänapäevane keskkond, kus energiarikas toit on odav, portsjonid suured ja liikumine pigem vähene, siis „väike geneetiline tõuge“ võib aastate jooksul mängida kaalutõusu juures üpris olulist rolli.

Krooniliselt kõrge kortisool võib suurendada isu, eriti magusa ja rasvase järele.

Selle geenivariandi teeb teadlase sõnul huvitavaks asjaolu, et sarnane geenikombinatsioon on leitud ka labradori retriiveritel. Selle tõu puhul on iseloomulik, et koer on väga toidule keskendunud.

„Ka mõnel inimesel on bioloogiline süsteem selline, et toit on

tema jaoks väga kutsuv, isu on suurem, küllastustunne saabub hiljem ja tõmme energiarikka söögi järele on eriti intensiivne,“ selgitab Vainik. Siinkohal võibki öelda, et nende inimeste ülekaal pole tingitud lihtsalt nõrgast tahtejõust, vaid nende ajus ja hormoonides töötav signaalsüsteem on tõesti pisut teistsugune.

Soovitus „lihtsalt lõpeta

söömine“ igaühe puhul ei tööta

Keha on bioloogiline süsteem, mis kaitseb oma energiavarusid. Kui kehakaal muutub, muutub ka hormoonide tegevus, ainevahetuse kiirus ning aju motivatsioonisüsteem.

„Paljud kaalu mõjutavad protsessid toimuvad just aju näljaja küllastuskeskustes,“ selgitab Vainik. „Kui aju saab signaali, et energiat on vaja või et „see toit on eriti väärtuslik“, siis ei ole isu mingi toidu järele või suurema koguse söömine enam inimese ratsionaalne otsus. See on tung, mis kujuneb vajadusest harjumuseks

ja võib muutuda ka sõltuvusliku käitumise sarnaseks.“

Küllastustunde õigeaegset tekkimist pärsib ka see, kui söömise ajal arvutiekraani vaadata, sest siis ei registreeri aju söömist täisväärtusliku tegevusena. Selle tagajärjeks võib olla olukord, kus küllalt suur portsjon saab küll otsa, kuid inimesel on tunne, justkui ta poleks söönudki – keha sai küll kalorid kätte, aga aju selle kohta infot ei saanud.

Hormoonid kui kehakaalu kujundajad

Leptiin peaks ajule märku andma, et energiavarusid on piisavalt. Paljudel ülekaalulistel inimestel tekib aga leptiiniresistentsus, mis tähendab seda, et leptiin on olemas, aga aju ei võta seda infot teadmiseks.

Greliin on näljahormoon, mis mängib rolli eriti siis, kui uni on kehv või kui söömisrütm on väga ebaregulaarne. Näiteks kui söömist terve päeva edasi lükata ja süüa korralik kogus alles hilisõhtul

Diana Ingerainen

Foto: Erakogu Uku Vainik

Foto: Andres Tennus

JOBST® KOMPRESSIOONTOOTED

Individuaalsed lahendused

JOBST – 75 aastat kogemust

Ainulaadsed gradueeritud kompressiooniga tooted – need avaldavad suurimat survet pahkluu juures ning see väheneb järk-järgult ülespoole. Just selline survejaotus aitab parandada vereringet, vähendab raskustunnet jalgades ja toetab lihaseid liikumise ajal. Täpne tootmine, ranged kvaliteedistandardid ja koostöö spetsialistidega tagavad, et JOBSTi tooted on hästiistuvad, tõhusa toimega ja vastupidavad. Kellele?

JOBST on loodud pakkuma mugavat kompressiooni kõigile, sõltumata vanusest või aktiivsustasemest.

Miks valida JOBST?

• Toetab vereringet ja kiirendab taastumist

• Pakub kindlat, kuid mugavat tuge liikumisel

• Vähendab väsimus- ja raskustunnet jalgades

Spetsialisti poolt individuaalselt mõõdetud ja sulle sobivaima JOBST kompressioontoote leiad: Lümfiteraapia ja Taastusravi kliinik Mediplus kliinik Teresa abivahendikeskus ITAK Terviseabivahendid Jalaexpert OÜ Medipunkt OÜ www.teraapiakliinik.ee www.mediplus.ee www.teresa.ee www.itak.ee www.jalaexpert.ee www.medipood.ee

väsinuna, siis greliin tagab selle, et sööd vahetult enne und üle.

Insuliin aitab glükoosil rakkudesse minna. Kui insuliinitundlikkus langeb (insuliiniresistentsus), võib inimene tunda väsimust, isusid ja energiakõikumisi, mis omakorda suurendavad magusaisu ning lihtsate süsivesikute tarbimist. Siit algab väga levinud ring, mis viib ülekaalu ja terviseriskideni.

Kortisool on kui ellujäämismehhanism, mis aitab kehal tulla toime ohu, põletiku, unepuuduse, töökoormuse ja igapäevase pingega. Probleem tekib siis, kui stress muutub krooniliseks. Krooniliselt kõrge kortisool võib suurendada isu, eriti magusa ja rasvase järele, soodustada rasva ladestumist kõhu piirkonda, halvendada und (mis omakorda tõstab greliini­ ja vähendab leptiinisignaali), soodustada emotsionaalset söömist, lisaks tõsta põletikutaset, mis mõjutab nii ainevahetust kui ka motivatsiooni.

Niisiis tuleb siin välja ahel: stress → uni läheb kehvaks → keha

otsib kiiret energiat → söömine suureneb → kaal tõuseb → kurnatus kasvab → stress suureneb. See on nõiaring, kust on tõepoolest raske välja saada.

Dr Diana Ingerainen usub, et ülekaalulistele patsiendile võiks normaalkaalu jõudmise teekonnal toeks olla justnimelt perearst. Kasvõi juba sellepärast, et inimese kaaluprobleemi ignoreerimisel tuleb mõne aja pärast silmitsi seista juba ülekaalust tingitud haigustega.

Rasvumine on haigus

Perearst Ingerainen ütleb otsesõnu, et rasvumine on tema jaoks mitte inimese nõrga iseloomu tagajärg, vaid haigus. Ja seda haigust saavad arst ja patsient üheskoos ravida.

Üksnes „kaalumurega“ inimesed siiski dr Ingeraineni juurde eriti tihti ei jõua, nad ei tule selle pealgi. „Jõutakse hoopis liigesevaluga, unekvaliteedi halvenemisega, vererõhuprobleemi, hingeldami­

sega. Arsti töö on märgata, millal on kaal selliste tervisprobleemide keskseks põhjuseks, ja tuua see teema lauale viisil, mis ei lõhu arsti ning patsiendi vahelist usaldust. Paljud ülekaalulised inimesed on oma elu jooksul saanud piisavalt kommentaare ja „nõuandeid“. On oluline, et perearsti kabinetis ei tekiks inimesel tunnet, et ta peab ennast kaaluga seoses kuidagi kaitsma või õigustama.“

Ideaalis võiks protsess perearsti pilgu läbi välja näha nii, et kui ülekaalus inimene perearstikeskusesse pöördub, siis pereõde teeb esmase probleemi kaardistuse, seejärel hindab perearst tervikpilti, analüüse, kaasnevaid haigusi, määrab vajadusel ravi ja kaasab teised spetsialistid.

Kaaluga seotud ravi vajab järjepidevust.

„Kaaluga seotud ravi vajab samasugust järjepidevust ja jälgimist nagu vererõhu­ või diabeediravi,“ ütleb dr Ingerainen „Kaalujuttude“ saates. Ta toob näitena välja, et mõned inimesed võivad kaalu alandavate ravimite kasutamisel kaotada nälja­ ja janutunde, tekkida võib ka vedelikupuudus, kõhukinnisus või muud nähud, mis on ennetatavad, kui patsient on saanud juhised, mida jälgida. Tulemuslik kaalulangetusteekond on perearsti sõnul kui sobivate pusletükkide paika saamine: tervikliku tulemuse tagavad lisaks ravile ka liikumine, toitumine, ellusuhtumine ja sotsiaalsed suhted. Üksiku tükiga tegelemine annab vaid lühiajalise efekti. „Arstil tuleb mõista, et inimene teeb oma valikud alati ise. Arsti ülesanne on lisaks ravi määramisele aidata luua seosed ja harjumused, mis tervist toetavad. Regulaarne uni, igapäevane liikumine ja rahulik ekraanivaba söömine ning eriti õhtuse stressi vähendamine on siinkohal võtmeteguriteks.“

Estendo kliinikus läheneme kaaluravile terviklikult

Uued kaalulangetusravimid on andnud ülekaalulistele ja rasvunud patsientidele võimaluse saavutada tervislik kehakaal ilma kirurgilise sekkumiseta. Need ravimid põhinevad hormoonide regulatsioonil, mille tulemusena väheneb näljatunne, aeglustub mao tühjenemine ja paraneb veresuhkru kontroll. Viimane on eriti oluline diabeediga patsientide jaoks, mistõttu on GLP-1 agonistidena toimivad kaaluravimid suhkruhaiguse diagnoosiga patsientidele soodusravimite nimekirjas. Täna on suurimat efektiivsust näidanud süstitavad kaalulangetusravimid, kuid kohe on oodata turule ka süsteraviga võrreldava efektiivsusega suukaudseid ravimeid. Uuringute faasis on veel mitmed kombinatsioonravimid.

Estendo kliinikus juhivad sinu kaaluravi kogenud spetsialistid. Meie meeskonda kuuluvad endokrinoloog, valuraviarst, haiguspuhuse toitmisravi pädevusega toitmisraviarst ja -õde. Vajadusel kaasame käsitlusse teiste erialade spetsialiste.

Kaaluravi määrab alati arst peale põhjalikku tervisekontrolli ja koostab individuaalse plaani, millega kaasnevad soovitused elustiili muutuseks,

vet. See põhjustab liigesekahjustust ja kroonilist valu. Diabeedi ja ülekaalu koosmõjul suureneb risk veresoonte kahjustusteks, mis omakorda mõjutab jalgade tundlikkust ja vereringet. Kehakaalu tõusuga kasvab risk jalahaavandite ja haavainfektsiooni tekkeks. Jalgade tervise eest hoolitsemine on seega tervikliku lähenemise osa ja sisaldab jalgade hooldusalast nõustamist, abi jalanõude valikul, küünte hooldust ning haavandite ravi kuni ennetava kirurgiani. Diabeediga ja ülekaalulistel patsientidel võivad jalgade probleemid areneda kiiresti. Sageli tekivad haavandid eelneva närvikahjustuse tõttu valuta, mis tähendab, et patsient ei pruugi kohe probleemi märgata. Meie pöörame erilist tähelepanu jalgade verevarustuse ja tundlikkuse kontrollile, survet vähendavatele lahendustele ning haavandite ennetamisele ja ravile. Kui jalgade vale biomehaanika, deformatsioon või tugev valu takistab normaalset liikumist ja suurendab haavandiriski, võib olla vajalik ennetav kirurgiline korrektsioon. Vastavalt novembris 2025 avaldatud diabeetilise jalahaiguse ravijuhendile konsulteerib moondunud labajalaga patsiente ortopeed hindamaks kirurgilise ravi vajadust. Estendo kliinikus ühendame kaasaegse teaduse ja patsiendikeskse ravi, et toetada sind iga sammu juures!

toitumisnõustamine ja personaalseid eelistusi arvestavad liikumissoovitused. Seega on kaaluravimid täna unikaalne võimalus paljudele patsientidele, kuid kaalulangus ei ole mitte ainult esteetiline eesmärk, vaid eeldab terviklikku lähenemist, tuge ja pikaajalist terviseplaani.

ÜLEKAAL JA JALGADE TERVIS

Ülekaal ja rasvumine ei kurna ainult südant ja veresooni, vaid kogu meie keha, kaasa arvatud liigeseid. Suurem kehakaal tähendab liigestele suuremat sur-

Estendo Kliiniku kaaluravi meeskonna liige, valu- ja palliatiivraviarst Johanna Hade

Estendo jalaraviõde Sigrid Kaselaid jalaravikabinetis

Pelgulinna Tervisemaja

Tõsine ülekaal ei ole enam pelgalt esteetiline probleem, vaid meditsiiniliselt määratletud haigus. Seda kinnitab ka Järveotsa perearstikeskuse perearst ja Riigikogu liige dr Diana Ingerainen, kes oma igapäevases töös näeb, kuidas inimesed pöörduvad arsti poole alles siis, kui kaaluga seotud probleemid on juba hakanud mõjutama nende elukvaliteeti. Üks neist inimestest on toiduajakirjanik Martin Hanson, kes on aastakümneid kaaluga heidelnud ja lõpuks leidnud lahenduse ravimite näol.

Süstiga saledaks?

Imerohi?

Hanson selgitab, et tema kaaluprobleem ei tekkinud üleöö ega kadunud ka kümnete dieetide ja aastatepikkuse pingutuse tulemusel. „Ma olen tõenäoliselt kõik dieedid maailmas läbi proovinud. Paastud, režiimid, treeningud – need kõik toimivad mingi piirini, kuid siis hakkab keha neile

vastu töötama,“ ütleb ajakirjanik. Full disclosure, nagu öeldakse, siis Hanson on kahe aasta jooksul tarvitanud semaglutiidi kahes vormis ehk nii tabletina (Rybelsus) kui ka süstina (Ozempic). Selle ajaga on kaal langenud ligi 30 kilogrammi, mis on u 20% mehe algkaalust.

Kaalulangetusravimid, sealhulgas süstitavad GLP­1 analoogid, ei

sunni inimest otseselt vähem sööma, vaid mõjutavad nälja­ ja täiskõhutunde regulatsiooni. Hansoni jaoks oli pöördeline hetk esimese ravimiannuse järel, kui ta seisis külmkapi ees ja avastas, et tuttav sundmõte süüa oli kadunud.

„Võtsin õhtul esimese tableti ja hakkasin tegema võileiba (nagu igal õhtul), aga mõistsin korraga,

Koostas: Martin Hanson | Fotod: Shutterstock

et mul polegi kõht tühi. Pakkisin toidu tagasi karpidesse, panin need omakorda külmkappi ja tardusin hetkeks avatud ukse vahel – ma polnud kunagi varem midagi sellist teinud. Kogesin tunnet, mida polnud kogenud aastakümneid. Ravim andis mulle võimaluse otsustada, mitte lihtsalt alluda motoorsele, õpitud käitumismustrile. Mul tekkis paar sekundit rahu ja vabadust reaalselt mõelda, kas ja mida mul hetkel vaja on. Oluline kogemus, sest näitab, et ravim ei tee otsuseid inimese eest, kuid loob selleks ruumi, et otsustamine muutub üldse võimalikuks.

Otsustamine selle üle, et ei soovigi tegelikult süüa, äkki hoopis klaas vett ja magama,“ kirjeldab ajakirjanik. See „otsustusvabadus“ on mehe sõnul suurim väärtus, mida ravim talle pakkus.

Ülekaalu põhjustest rääkides ei saa vaadata aga ainult inimese valikuid. Sageli on mängus ka

geneetika, psühholoogilised mustrid, hormonaalne tasakaalutus ja kultuurilised hoiakud. „Paljud patsiendid jõuavad arsti juurde alles siis, kui keha annab juba tugevamaid signaale: liigesevalu, unehäired, kõrge vererõhk või veresoone lõhkemine. Sageli ei ole inimene ise oma kaalu tõttu arsti poole pöördunud, vaid jõuab selleni teiste probleemide kaudu,“ räägib dr Ingerainen.

Hanson mainib, et ka tema pole kunagi tundnud, et kaal konkreetselt takistaks midagi teha, aga tagasi vaadates on kindlalt aru saada, et kergemana on kõik lihtsam ja parem – uni, liikumine, olemine, isegi jalgrattasõit.

Mõlemad kinnitavad ühiselt, et üks suuremaid takistusi kaalu teemal avatult rääkimisel on ühiskondlik häbimärgistamine. Perearstid kõhklevad tihti teema tõstatamisel, kartes patsienti solvata. Ka patsiendid ise ei pruugi

Mul tekkis paar sekundit rahu ja vabadust reaalselt mõelda, kas ja mida mul hetkel vaja on.

julgeda arsti poole pöörduda, pidades oma väikest kaalumuret liiga „tühiseks“. Samas võib õigel ajal alustatud ravi ära hoida südamehaigusi, suhkruhaigust, erinevaid vähke ja nii edasi.

Rasvumine on haigus nagu iga teine – astma, diabeet või kõrge vererõhk.

„Rasvumine on haigus nagu iga teine – astma, diabeet või kõrge vererõhk. Me ei tohi karta sellest rääkida. Peame normaliseerima arutelu kehakaalu ja sellega seotud tervisemurede üle ning seda laiemal ühiskondlikul tasemel,“ ütleb dr Ingerainen.

Kas süstid on siis imeravim?

Viimastel aastatel on Eestis ja mujal maailmas kaalulangetusravimite – eelkõige süstitavate preparaatide kasutamine märkimisväärselt kasvanud. Nende mõju seisneb söögiisu reguleerimises, andes kehale signaali, et kõht on täis. Need ravimid aga ei diskrimineeri – nad langetavad kehas kaalu kõige arvelt – ja nii väheneb koos rasvaga ka inimese lihasmass, sh vahel isegi luud. Seetõttu rõhutavad arstid ja eksperdid, et süstide kasutamine peab käima käsikäes terviklikuma elustiili muutusega: suureneva liikumise, korrigeeritud toitumise, parandatud unerežiimi ja tasakaalustatud psüühikaga. Hanson rõhutab, et ravimid ei toimi vaakumis. „Kui kaotad 50 kilo, kaotad ka lihaskude. Kui süstimisega paralleelselt ei kaasne jõutreeningut ega suuremat liikumist, paranenud toitumist, võib „imeravim“ teha hoopis kahju ja sünnitada uusi probleeme. Kuna lisaks rasvale on kadunud ka lihasmass, võib tekkida jõuetus, kukkumisoht ja vigastused. Kergekäeliselt ja ette planeerimatult

Mis on GLP-1? Mis on semaglutiid?

Mis on Ozempic?

GLP-1 agonistid (glükagoonilaadse peptiidi-1 retseptori agonistid) on ravimid, mis matkivad loodusliku GLP-1 hormooni toimet kehas. See hormoon vabaneb seedetraktist pärast sööki, aidates kontrollida veresuhkrutaset, aeglustades mao tühjenemist ja vähendades söögiisu. Sellised ravimid nagu Ozempic (toimeaine semaglutiid) seovad toimeaine GLP-1 retseptoritega ning pikendavad selle hormooni mõju, aidates reguleerida veresuhkrutaset ja toetades sellega kehakaalu langust.

Ozempic töötati algselt Taani farmaatsiafirma Novo Nordisc poolt välja teist tüüpi diabeedi raviks, kuid selle söögiisu vähendav ja kaalulangust soodustav toime on osutunud tõhusaks ka rasvumise ravimisel. Ravimit manustatakse tavaliselt kord nädalas süstina. See aitab vähendada näljatunnet, soodustab väiksemate portsjonite söömist ja toob kaasa järkjärgulise kehakaalu languse. On aga oluline, et ravimi kasutamine käiks käsikäes elustiilimuutustega – nagu regulaarne liikumine ja tasakaalustatud toitumine –, sest ainult ravim ei taga püsivat tulemust.

ei tasu seda protsessi ette võtta,“ hoiatab ajakirjanik.

Dr Ingeraineni sõnul ei eeldata aga patsiendilt, et enne ravimite määramist oleks kõik võimalikud dieedid läbi proovinud, kõik sammud astunud, et kaalu korda saada. Oluline on hoopis motivatsioon ja koostöövõime arstiga.

„See ravim ei ole siiski selline imetablett, mis inimese eest kogu töö ära teeb. Selle kõrvale on vaja ikka ise piisavalt vedelikku tarbida, kiudainerikast toitu eelistada ja füüsilist aktiivsust tõsta. Vastasel juhul võib kaasneda hoopis negatiivsed tulemused, nagu lihasmassi kao tõttu nõrkus või näiteks tugev kõhukinnisus,“ mainib perearst.

Millal tulemusi oodata?

Patsiendid soovivad tihti kiireid tulemusi, kuid arstid rõhutavad järjepidevust. Dr Ingerainen soovitab hinnata progressi mitte ainult kaalunumbri, vaid ka tervisenäitajate kaudu: vereproovid, vererõhk, keha koostis, unekvaliteet ja enesetunne.

Ravim, sealhulgas süstitav, ei ole tegelikult lõplik lahendus, kuigi nii võib jääda mulje välismeediast.

Hanson võttis kaalulangetamisele teadlikult kaheaastase horisondi. „See vabastas mind pinge alt. Kui tuli väike tagasilöök, ei olnud see katastroof. Näiteks lasin jõulud end piitsutamata mööda ja jätkasin uuel aastal eesmärgi suunas. Vastasel juhul muutud ebaloomulikult perfektsionistiks ja annad alla esimese kõrvalekalde tekkel,“ mainib mees. Ravim, sealhulgas süstitav, ei ole tegelikult lõplik lahendus, kuigi nii võib jääda mulje välismeediast: kui ravimit süstima hakkad, teed seda elu lõpuni. Ravim on vaid osa komp­

Toiduajakirjanik Martin Hanson, perearst Diana Ingerainen ja saatejuht Eve Kallaste. Foto: Delfi Meedia

Kõhuplastika –

kaalukaotuse viimane samm

Mida kujutab endast kõhuplastika protseduur ja kes seda kaaluda võiks?

Kõhuplastika on protseduur, mille käigus parandatakse ettevõlvunud või lõtvunud kõhu välimust. Kõhuplastika tähendab kõhupiirkonna lõtvunud naha eemaldamist koos üleliigse rasvkoega. Protseduuri käigus pinguldatakse ka kõhulihaseid ning korrigeeritakse diastaas (kõhusirglihase lahknemine). Lisaks tehakse vajadusel ka songaplastika. Samas ei ole tegemist ainult kosmeetilise operatsiooniga: lõtvunud lihaskorseti pingutamine võib leevendada ka seljavalusid.

Ei kaalu- ega vanusenumber üksi kedagi kõhuplastika kandidaatide hulgast välja ei jäta, kuid läheneda tuleb alati individuaalselt. Suuremate kaalunumbrite korral tuleb tähelepanu pöörata rasvkoe jaotumisele ning kuna tegemist on eelkõige esteetilise operatsiooniga, siis tulenevad võimalikud vanuselised vastunäidustused sellest. Oluline on aga meeles pidada, et kuigi protseduuri käigus eemaldatakse liigne rasvkude liposuktsiooniga (rasvaimuga), siis märkimisväärse rasvumise korral ei anna kõhuplastika parimat tulemust.

Kas liigitaksite kõhuplastika pigem kerge korrektuuri või ulatusliku operatsiooni alla?

Mahult on kõhuplastika pigem keskmine või suurem operatsioon – ajaline kestus jääb 1,5 ja 2,5 tunni vahele. Kõhuõõnde protseduuri käigus ei min-

Tunned figuuri pärast muret või on suur kaalukaotus jätnud kehale omad jäljed? Kirurg Sven Troost selgitab, mis on kõhuplastika ja kellele selline protseduur kasuks võiks tulla.

da, välja arvatud suuremate songade korral. Operatsiooniväli on nahaaluskude ja lihased.

Millele tuleks kindlasti enne otsustamist tähelepanu pöörata?

Naistel, kellel on plaanis veel sünnitada, oleks mõistlikum kõhuplastika esialgu edasi lükata. Samuti oleks märkimisväärse ülekaalu puhul targem kaaluda teisi variante – kõhuplastika ei ole sellele sobiv lahendus.

Kõhuplastika ja rasvaimu – mille poolest need üksteisest erinevad?

Rasvaimu käigus eemaldatakse nahaalust rasvkude peenikeste torukeste abil. Plastika käigus eemaldatakse üleliigne nahk koos nahaaluskudega. Need on erinevad protseduurid, mis tihti just kombineeritult annavad parima tulemuse.

Kellele soovitaksite kõhuplastika asemel pigem trenni teha või dieeti pidada?

Trenni teha ja kvaliteetselt süüa soovitaksin kõigil. Ettevõlvuvat kõhtu ja diastaasi saab lihastreeninguga teatud piirini parandada, aga mitte alati. Lõtvunud kõhunahka kuidagi teistmoodi paremaks ei saa.

Kui pikk on paranemis- ja taastumisprotsess? Kui kaua enne rannahooaja algust tuleks protseduur ette võtta?

See kõik oleneb operatsiooni mahust. Rannas ujuda saab siis, kui haavad on paranenud ja kuivad. Nabaümbruse armi tuleb mõnda aega päikese eest kaitsta, suurem arm jääb aga bikiinialusesse piirkonda, mistõttu sellega suurt probleemi ei ole.

Mitme kilo või sentimeetri kaotamisega hinnanguliselt arvestada võib?

See ei ole selle operatsiooni puhul oluline. Kui on vajalik märkimisväärne kaalulangus, siis me räägime patsien-

diga maovähendusoperatsioonist ning 1–2 aasta möödumisel sellest tuleb arvesse kõhuplastika.

Mis juhtub, kui pärast protseduuri kaalus oluliselt juurde võetakse?

Kaalutõus mõjutab tulemust ainult juhul, kui see on märkimisväärne. Samas on oluline meeles pidada, et pärast liposuktsiooni tekib rasva nendesse piirkondadesse proportsionaalselt vähem. Kui aga suureneb kõhusisese rasva maht, siis hakkab see kõhulihastele survet avaldama ning need võivad uuesti välja venida.

Kaua protseduuri mõju kestab? Kas 1/2/10 aasta pärast on vaja seda korrata?

Protseduuri korrata ei ole vaja. Kuid regulaarsete treeningute alustamine mõne aja möödudes pärast operatsiooni on väga tervitatav.

Kas lisaks esteetilisele muutusele avaldab protseduur ka pikaajalisemat mõju? Saab ikka tulevikus intensiivselt trenni teha, tõsta raskusi?

Eriline ettevaatlikkus vajalik ei ole, trenni võite pärast operatsiooni teha samamoodi nagu enne. Kõhulihaste treenimisel võib tulemus olla isegi paremini nähtav kui varem.

Dr Sven Troost

Kaalukirurgia on tõusuteel, samuti on levinud süstid, kuid inimesed kaotavad kaalu ka vanal heal viisil – söövad vähem, kulutavad rohkem.

Kaalulangusega kaasneb tihti aga ka ebameeldivusi, näiteks liignahk, alla vajunud põsed ja nii edasi. Vaatame, mida kaalukaotus võib kaasa tuua ja kuidas seda parandada.

Kaalukaotusega võivad kaasneda ka ebameeldivused

Toimetas: Kairi Prints | Fotod: Shutterstock

Mida rangem on dieet, seda tõenäolisemalt kannatab selle pärast nahk. Vaatame kõige tavalisemaid dieedi tõttu tekkinud probleeme ja proovime neile lahendusi leida. Rasvu ja süsivesikuid vältides piirad teatud toitude söömist, mis võib lõppeda vitamiinide või mineraalide vaegusega. Lisaks mõjutab kaalulangus naha elastsust – nahk jääb numbri­paari võrra „suureks“. Kuidas neid probleeme lahendada?

Ebapuhas, vistrikuline nahk

Dieedi viga: Uisapäisa koostatud dieet, kus loetakse küll kaloreid, aga ei teata midagi vajalikest toiduainetest. Nahale mõjub rängalt, kui jäetakse ära korralik lõunasöök ja kustutatakse näljatunnet šokolaaditahvli või koogiga. Ihu kannatab, kuigi mõlemad, nii lõuna kui ka šokolaad, sisaldavad 500 kcal.

Mida teha: Süüa võimalikult mitmekesiselt. Enne kalorite arvestamist tasub koguda teadmisi tervislikust toidust. Näiteks kaalujälgijad teavad, et eri toiduainete ühesugune kalorihulk ei mõju kehale kaugeltki ühtmoodi.

Tuhkjas, väsinud välimusega nahk

Dieedi viga: Valkude üleküllus. Liiga proteiinirikka toidu söömine ammendab organismi veevaru­

sid ja suurendab uriinikadu, mis võib dehüdreerida nii keha kui ka nahka.

Mida teha: On väga tähtis saada iga päev toiduga vähemalt 50 g valke. Aga sellega ei maksa liialdada. Kui soovid tingimata suurendada oma päevast proteiinihulka, püüa jääda sellega kogusesse, mis vastab 30% sinu päevasest kaloraažist. Ning veel – joo kindlasti palju, vähemalt kaks liitrit vett päevas, et vältida niiskuse puudust organismis.

Elastsuse kaotanud nahk

Dieedi viga: C­vitamiini puudus. C­vitamiin aitab kaasa kollageeni moodustumisele. Kui sa seda piisavalt ei omanda, aeglustub kollageeni tootmine ja ihu, teadagi, vajub ära. (Sama nähtus ilmneb siis, kui organismis on proteiinivaegus.) Lisaks on C­vitamiin ülioluline antioksüdant, mis kaitseb ihurakke vabade radikaalide kahjustava mõju eest ning kindlustab teiste antioksüdantide omandamise.

Mida teha: Organismil on Cvitamiini vaja iga päev, sest seda ei ole võimalik kehasse koguda – kõik üleliigne uhutakse veega välja. Hädatarvilik päevane kogus on vähemalt 60 mg, nagu leidub kolmes keskmises apelsinis. Või 25 g paprikas. Või viies tillukeses astelpajumarjas. Ühesõnaga – söö nii palju C­vitamiinirikkaid vilju kui võimalik!

Lõtv, jõuetu nahk

Dieedi viga: Liiga järsk ja suur kehakaalu kaotus (12 või enam kg), iseäranis siis, kui sul on hele,

õrna ehitusega nahk. Hele nahk kipub olema õhem ega tõmbu eriti hästi tagasi pärast tähelepanuväärset kaalulangust.

Mida teha: Püüa jätkuvalt süüa võimalikult mitmekesiselt. Mahavõtmisprogrammi toetavad trimmivad salongihooldused: lase oma kosmeetikul soovitada toitvaid vetika­ ja meremineraalimaske, lase tal teha näomassaaži. Võta arvesse ja teatavaks oma vanus: enne 30. eluaastat on nahk elastsem ja võimeline kokku tõmbuma. Hiljem aeglustub ainevahetus tunduvalt, sama juhtub ka naha taastusvõimega.

Proovi jõutreeningut. See mõjub hästi kogu keha üldisele toonusele, eriti kasulik on see nt lõtvade käsivarte trimmimiseks. Lihased arenevad ning kogu keha nahk on pingsam ja elastsem. Paraku on asi nii, et eriti suure kaalulanguse (50 ja rohkem kg) puhul ei aita miski peale plastilise kirurgia.

Allikad: lp.delfi.ee, medlineplus.gov

Millal on vaja plastikakirurgiat?

Suure kaalukaotusega kaasneb sageli probleem, et nahk ei taastu enam endisesse vormi. Põhjuseks on naha elastsuse vähenemine: veninud nahk ei suuda enam tagasi tõmbuda, eriti kui kaalulangus on olnud suur ja kiire.

Paljud inimesed tunnevad küll suurt võidutunnet pärast kaalulangust, kuid peavad samal ajal toime tulema rippuva nahaga, mis võib tekitada nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi ebamugavusi. Nahavoltides tekib kergemini higistamine, mis võib omakorda põhjustada valulikku hõõrdumist, marrastusi ja haavandeid. Mõnel juhul võib see viia põletike ja infektsioonideni. Teised inimesed ei pruugi kogeda meditsiinilist probleemi, kuid tunnevad, et naha välimus mõjutab enesetunnet.

Kas naha eemaldamise operatsioon on vajalik?

Naha eemaldamise vajadus on väga individuaalne otsus. Seda mõjutavad mitmed tegurid. Esiteks, kui palju on kaalust alla võetud. Äärmuslikuks kaalulanguseks loetakse ligikaudu 45 kg või rohkem. Teiseks mängib rolli see, kui palju inimene pärast operat-

siooni tegeleb liikumise ja lihastreeninguga, sest lihastoonus aitab keha vormi paremini toetada. Kolmandaks sõltub palju naha loomulikust elastsusest ja vanusest: mida vanem inimene, seda aeglasem ja piiratum on naha taastumisvõime.

Levinumad protseduurid pärast suurt kaalulangust Levinumateks sekkumisteks pärast suurt kaalulangust peetakse kõhupiirkonna, õlavarte ja reite plastikat ning rindade kuju ja asendi korrigeerimist.

Samas võib ühe ja sama kehapiirkonna operatsioon ulatuselt märkimisväärselt erineda. Näiteks minikõhuplastika puhul eemaldatakse peamiselt alakõhule tekkinud naha ülejääk, samal ajal kui laiendatud kõhuplastika korral eemaldatakse liigne nahk ringjalt kogu kehatüvelt ning naba paigutatakse uuesti sobivasse asendisse.

Põhiprotseduure täiendatakse sageli teiste tehnikatega, nagu rasvaimu või täitesüstid. Rindade operatsioonide puhul kasutatakse soovitud kuju ja püsivama tulemuse saavutamiseks mõnikord ka implantaate.

PUHAS MAITSE. PÄRIS TOIT.

VitaZenith D3 4000 IU –toetus pimedal ajal

Talvekuudel, mil päikesevalgust on vähe, vajab organism sageli täiendavat D-vitamiini. VitaZenith D3 4000 IU toetab immuunsüsteemi ja lihaste normaalset talitlust ning aitab hoida luid ja hambaid tugevana. Toidulisand sobib igapäevaseks kasutamiseks täiskasvanutele ning on toodetud vastavalt GMP ja HACCP standarditele.

Saadaval: vitazenith.ee

Telli otse meie e-poest:

PÄRIS TOIT. OTSE SINUNI.

Madalal temperatuuril kuivatatud mahe köögivilja valmistoidu palad Mulgimaalt. Vabad piimast, munast, jahust, suhkrust, lihast. Kasvatame ise mahe köögivilja ja teeme oma näkse Süü Ää Mahenäksi Vabrikus.

Just sellest preparaadist on saanud justkui üks ja ainus vahend liigse kehakaalu vastu võitlemisel, kuid kaugeltki mitte igaüks pole valmis või ei saa seda retseptiravimit kasutada. On olemas ka taimsed ja looduslikud toidulisandid, mis aitavad kehakaalu kontrolli all hoida. Millised paljudest turul pakutavatest tegelikult toimivad ja mille tõttu see nii on, räägib ennetusmeditsiiniarst Sergey Saadi.

Mitte ainult Ozempic –millised toidulisandid töötavad ja kuidas?

Kõigepealt tuleb öelda, et pole olemas ühtegi toidulisan dit ega toidulisandite kombinatsiooni, mis oleks võrreldav elustiili korrigeerimisega, parandades radikaalselt inimese metaboolset tervist. Kõik toidulisandid, millest siinses loos räägime, parandavad vaid üht ainevahetuse aspekti ja neil on piiratud toime. Sergey Saadi määrab tavaliselt toidulisandeid, mis vähendavad paljudel vanuse kasvades tekkivat insuliiniresistentsust ja suurendavad insuliinitundlikkust. Need toidulisandid alandavad veresuhkrutaset, mistõttu peavad eriti ettevaatlikud olema inimesed, kes juba võtavad vere glükoosisisaldust alandavaid ravimeid. Üks sellistest toidulisanditest on berberiin – see taimne

Ennetusmeditsiiniarst Sergey Saadi Foto: Erakogu

ekstrakt parandab rakkude tundlikkust insuliini suhtes. Berberiini ohutusprofiil on hea, kuid seda ei kasutata tavaliselt kauem kui kolm kuud, sest see võib häirida soolestiku mikrofloorat. Annus: 1000–

1500 mg. Berberiin imendub väga halvasti, seetõttu on parem valida liposomaalsed, fütosomaalsed vormid või dihüdroberberiin. Müo-inositool on vitamiinilaadne aine, mis aitab parandada rakkude insuliinitundlikkust ja alandab ka kolesteroolitaset. Seda võib võtta pool aastat või isegi aasta, keskmine annus on 2–4 grammi päevas. Nagu berberiin, võib ka müo­inositool vähendada põletiku taset.

Gymnema sylvestre ehk gurmar vähendab isu magusa järele. Kui loputada suud selle toidulisandi lahusega, muutub keel mitmeks tunniks magusa suhtes tundetuks – te sööte kooki ja tunnete samal ajal, nagu näriksite pappi. Suu kaudu võttes alandab see veresuhkrutaset ja parandab insuliinitundlikkust. Tavaline annus on 400 mg päevas.

Tekst: Jevgenia Gorski | Fotod: Shutterstock

Yerba mate on LadinaAmeerikas populaarne tee, mille toime sarnaneb Ozempicuga –see pärsib näljatunnet. Kuid see sisaldab kofeiini, mistõttu tuleks seda juua päeva esimeses pooles. Võib tarbida 2–3 tassi päevas ja lasta tõmmata mitu korda – iga järgmise tõmmisega on kofeiinisisaldus väiksem.

On olemas vahendeid, mis tõhustavad seedimist ja vähendavad söögiisu. Näiteks psüllium –kiudaine teelehe kestadest. 10–15 g psülliumi tuleb segada veega ja võtta 20–30 minutit enne sööki. Glükomannaan on moodsam kiudaine Hiina taime konjaki juurest: 2 g glükomannaani tuleb segada 150 ml veega, tulemuseks on geeljas puder. Kuna kiudained stimuleerivad soolestikku, ei tasu annust ületada: päevas mitte rohkem kui 20 g psülliumi või 4 g glükomannaani, juues juurde vähemalt ühe suure klaasi vett. Lisaks toimib glükomannaan prebiootikumina ja parandab soolestiku mikrofloorat. Nagu me teame, saavad ülesöömine ja magusaisu alguse soolestikust, seetõttu tuleb tegeleda ka soolestiku mikroflooraga.

Nagu me teame, saavad ülesöömine ja magusaisu alguse soolestikust.

Õunaäädika, mooruspuu ekstrakti ja valge oa ekstrakti kombinatsioon kapslites blokeerib süsivesikute imendumist soolestikus, alandades glükoosi­ ja insuliinitaset.

Valgupulber – tuleb mõista, et kui sööte liiga vähe valku, hakkate te automaatselt kaalu juurde võtma. Valgupulbrit valides tuleks vältida kahjulikke suhkruasendajaid, parem on steeviaga variant.

MCT-õli – kookosõlist saadud keskmise ahelaga rasvhapped. See imendub peaaegu kohe ja annab ajule signaali, justkui oleksite

Mis on insuliiniresistentsus?

Meie organismi rakud väsivad aastate lisandudes lõpututest süsivesikutest: kartulist, riisist, leivast, saiakestest jne. Insuliiniresistentsus on seisund, mille korral rakud lakkavad insuliinile reageerimast. Insuliin aitab toiduga saadaval glükoosil siseneda rakkudesse, et anda meile energiat. Tegelikult on insuliin võti, mis aitab glükoosil rakkudesse pääseda. Insuliiniresistentsuse korral ei satu glükoos rakkudesse, hoolimata insuliini liigist, ja selle tõttu kannatab organism energiapuuduse all ning tekib põletik kogu kehas.

Take it easy

Liigne kehakaal on alati organismi kaitsereaktsioon ebasoodsatele teguritele. Rasvadepoo on „strateegiline varu“ ja toksiinide ladu. Kui te sööte liiga vähe valke ja rasvu, magate vähe, ei oska stressi juhtida, olete pidevas ajahädas, käite õhtuti jõusaalis, istute öösiti ekraanide taga ja lähete hilja magama, hakkab keha kindlasti kaalu juurde võtma.

söönud väga rasvarohket toitu. Seda võib kasutada salatikastmena, tarbida päeva jooksul niisama või õhtul, et vältida õhtust ülesöömist. Maksimaalne annus on kaks supilusikatäit, kuid alustada tasub ühest teelusikatäiest, sest see võib põhjustada soolestiku ebamugavust. Relora on magnoolia ja fülodendroni kombinatsioon, mis alandab kortisoolitaset 30–40% ja vähendab seeläbi stressist tingitud emotsionaalset ülesöömist. Päevas võetakse 2–3 kapslit.

Liigne kehakaal on alati organismi kaitsereaktsioon ebasoodsatele teguritele.

Safraniekstrakt kogub praegu populaarsust, samuti aitab see võidelda emotsionaalse ülesöömisega. Seda võetakse 30 mg päevas. Stressi aitavad vähendada juba mainitud safran ja relora, samuti lavendliekstrakt. Ka magneesium – selle elemendi puudus võib soodustada kaalutõusu. Parim on võtta magneesiumbisglütsinaati, 200–400 mg päevas. Oomega-3-rasvhapetel on põletikuvastane toime. Pigem aga soovitan süüa kala: 75 grammis skumbrias on 1500 mg oomega­3, kapslitest saate harva nii palju. Piisab, kui süüa 100 g skumbriat kolm korda nädalas. Sobivad ka heeringas, konserveeritud sardiinid ja tursamaks.

Probiootikumid – soolestiku mikrobioomi korrashoid aitab säilitada normaalset kehakaalu. Proja prebiootikume on hapukapsas, hapukurkides, keefiris ning jogurtis (kuni 100 g päevas), Eesti marjades (kõik sõstraliigid, astelpaju, jõhvikad, pohlad, 30–40 g päevas). Lisaks võib võtta ükskõik millist probiootikumilisandit, mille bakterite arv on vähemalt 10 miljardit – neid võib manustada aasta läbi, kuid vahetada iga mõne kuu järel.

SISUTURUNDUS

Proviisor nõustab:

kui

muret

teevad

kolesterooli- või veresuhkrutase ja/või metaboolne tervis

Bianca-Maria, miks räägitakse viimasel ajal nii palju metaboolsest tervisest?

Metaboolne tervis on otseselt seotud sellega, kuidas organism reguleerib veresuhkrutaset, rasvade ainevahetust ja energiakasutust. Tänapäeval on üha levinumad olukorrad, kus veresuhkru- või kolesteroolitase kaldub normist kõrvale, sageli juba enne tõsisemate terviseprobleemide kujunemist. Seetõttu otsitakse järjest enam teaduspõhiseid ja hästi talutavaid lahendusi, mis sobiksid pikaajaliseks kasutamiseks ning oleksid jätkusuutlikud.

Oma erialast lähtuvalt oled andnud proviisori vande ja teinud enda südameasjaks anda inimestele tänapäevastest võimalustest lähtuvat professionaalset nõu. See eeldab enda pidevat täiendamist, et olla kursis valdkonna uusimate arengutega. Seega propageerid patsiente nõustades muu hulgas teaduspõhiseid tipp-toetusaineid, mis sisalduvad innovaatilises PREMIO® portfellis. Jah, kuid siinkohal täpsustan. Proviisor puutub oma igapäevatöös kokku ka ravimitega, mille kasutamine on teatud konditsioonide puhul vältimatu vajadus. Paljudele on siiski üllatav, et ka ravimite tarvitamise korral on

Terviseteemadel tuleks alati nõu küsida oma ala spetsialistidelt. Tänapäevast ja usaldusväärset teaduspõhist nõu annab pikaaegse rahvusvahelise töökogemusega proviisor (independentprescriber) Bianca-Maria Heido.

mõistlik samaaegselt tarvitada tipp-toetusaineid, rääkimata nende patsientide vajadustest, kes veel ravimeid kasutama ei pea.

Mulle on siiralt sümpaatne minu hea õppejõu, professor Mihkel Zilmeri poolt kasutusele võetud termin „süsteemne meditsiin“ (ravimine), millel on kolm komponenti: raviaine(d), ainevahetuspõhine normaalne söömine (korrigeeritud haiguse- ja raviainepõhiste muudatustega) ning tipp-toetusained, mille eesmärgiks on muuta raviaine toime efektiivsemaks ning vähendada kõrvaltoimete tekkevõimalusi.

PREMIO® ei paku lihtsalt toidulisandeid. Tegemist on süsteemse ja teaduspõhise kontseptsiooniga, mis ühendab tippteadusliku innovatsiooni, eetilisuse ning inimeste praktilise harimise. Kõik PREMIO® portfelli kuuluvad tooted vastavad standardile „teadus- ja kliiniliselt valideeritud premium -põlvkonna tipp-toetusained“ ning on edukalt läbinud sõltumatu teaduskomitee põhjaliku hindamisprotsessi. Üldistatult on tegu proviisori unelmaga, sest välja arendatud portfell sisaldabki käesoleval hetkel maailma tippu kuuluvaid preparaate. Need on tõhusad ja turvalised ning, nagu äsja mainisin, tänapäevase süsteemse meditsiini olulised osad.

Metaboolse tervise kontekstis tõstad esile PREMIO® berberiini?

Täpselt nii. Tänu pidevale portfelli arengule on juba niigi suurepärane PREMIO® berberiin läbi teinud olulise tehnoloogilise uuenduse. Nüüdsest on võimalik saada päevaks vajalik toi-

miv annus ühest kapslist, mitte enam kahest. See tähendab varasemast veelgi paremat imendumist, paremat talutavust ja suuremat kasutusmugavust.

Berberiini kutsutakse selle toime alusel ka „looduslikuks Ozempikuks“. See on taimne bioaktiivne ühend, mida leidub looduslikult näiteks kukerpuus (Berberis aristata).

Relevantsed kuldstandardi teadusuuringud näitavad, et berberiin toetab ainevahetuse ja energiatasakaalu toimimist, aitab säilitada normaalset veresuhkruja kolesteroolitaset, aktiveerib ensüüme AMPK ja SIRT1, mis on seotud insuliinitundlikkuse ja tervisliku vananemisega, ning toetab immuunsüsteemi ja soolestiku mikrobioomi mitmekesisust.

Tavalise berberiini suurim probleem on selle väga madal biosaadavus. Efekti saavutamiseks on vaja manustada väga suuri annuseid (kuni 2 g päevas), mis ei ole mõistlik ega ka turvaline. See võib põhjustada muu hulgas seedetrakti vaevusi ja ebamugavustunnet. PREMIO® berberiinis (BioBerb®) sisaldub patenteeritud ja standardiseeritud järgmise põlvkonna berberiiniekstrakt, mis kasutab LipiSperse® täiustaPatenteeritud ja standardiseeritud (BioBerb®) berberiiniekstrakt

tipp-preparaatide portfellis on sulle vajalik!

tud manustamistehnoloogiat. Farmakokineetiline (PK) uuring kinnitab: see tehnoloogia parandab oluliselt berberiini imendumist ja organismisisest kasutatavust, muutes selle tõhusaks ning turvaliseks valikuks metaboolsete väljakutsete korral.

Kuidas PREMIO® berberiini kasutada?

Tänu preparaadi kõrgele biosaadavusele piisab juba ühest kapslist päevas, et toetada metaboolset tasakaalu teaduspõhiselt ja mugavalt. Mina soovitan seda preparaati kasutada vähemalt neli kuud järjest, vajadusel ning võimalusel alaliselt. Täpsed manustamisjuhised on toodud PREMIO e-poes toote juures.

Kas ma saan õigesti aru, et olulist abi võib saada juba sellest ainsast preparaadist või on ka teisi väga häid teaduspõhiseid valikuid?

Organism on tervik ja ka teised tipp-preparaadid annavad oma panuse tervise jaoks, kui neid regulaarselt tarvitada. Metaboolse tervise kontekstis on veel hea valik PREMIO® Metabol-aid ning üldisemalt PREMIO ® vitamiin D3, PREMIO® mikrovetikate oomega-3 ja PREMIO® koensüüm Q10

Lõpetuseks soovin aga veel kord rõhutada, et PREMIO® kontseptsioon ja ülirangetele teadusreeglitele vastav toodete portfell ongi just teie aitamiseks loodud. Seega ärge raisake oma vahendeid suvalistele lisanditele ja ärge langege infoprügi lõksudesse.

Narva-Jõesuu

Medical SPA –

kõige erilisem ja efektiivsem spaa

Kui otsid kohta, kus saaks puhata, terveneda ja end laadida, siis Narva-Jõesuu Medical SPA on ideaalne sihtkoht. See on üks erilisemaid spaasid Eestis, pakkudes unikaalseid terviseprogramme ja hoolitsusi, mida mujalt ei leia.

DETOX & ANTISTRESS KESKUS – UNIKAALNE KOGU BALTIKUMIS

Narva-Jõesuu Medical SPA on üks erilisemaid ja efektiivsemaid spaasid Eestis. See on koht, kuhu minna, kui tahad maksimaalselt lõõgastuda ja vabaneda kurnatustundest, aga see on ka koht, kust saad tõhusat abi, kui oled stressis ja/või ülekaaluline. Nimelt asub Narva-Jõesuu Medical SPAs Eestis ainulaadne, Baltikumi suurim Detox & Antistress keskus, mis aitab mängleva kergusega saavutada ja säilitada tervislikku kehakaalu. Ei mingit nälgimist ega ebamugavaid hoolitsusi. Narva-Jõesuu Medical SPA on ainuke spaa, kus saad soovi korral valida Fitlapi menüü. Lisaks tavapärasele ülimaitsvale toidule on saadaval maitseküllane detox-menüü.

TÕENDUSPÕHISED

HOOLITSUSED JA

UUENDUSLIKUD PROGRAMMID

Valikus on nii traditsioonilised ja ennast juba aastakümneid tõestanud hoolitsused kui ka maailmas innovaatilised ja teaduspõhised programmid. Sealt leiad näiteks kohest lõõgastust pakkuva virtuaalreaalsuse elamuse, Vacuslim48 hoolitsuse, peale mida oled oma kehalt kaotanud mitu üleliigset sentimeetrit, aga veel näiteks kuiva osoonivanni ja lisaks palju-palju muud. Narva-Jõesuu Medical SPAs ei ole midagi juhuslikku ning iga hoolitsuse taga on teadus. Näiteks stressiga võitlemisel lähtutakse ajulainete sageduse muutmisest. Kasutusel on efektiivsed viisid, mis ilma inimese enda suurema pingutuseta toimivad.

Narva-Jõesuu Medical SPAs kasutatakse arteesiavett, mida peetakse puhtaimaks veeks maailmas. Sellega on tehtud kõik nende toidud, see voolab iga vannitoa kraanist ning loomulikult on sellega täidetud Narva-Jõesuu Medical SPAs asuv Baltikumi suurim soojendusega välibassein. Paljud kliendid võtavad seda vett endale koju minnes lausa pudeliga kaasa.

Narva-Jõesuu Medical SPA on koht, mis jääb meelde ning kuhu tunned vajadust tagasi minna!

Koodiga „DETOX10“ kehtib 10% soodustus järgmistele detox- ja kaalulangetusprogrammidele:

• detox-programm „Figuuri korrigeerimine“ (7 ööd)

• puhkuseprogramm „Stressi leevendamine“ (7 ööd) detox-menüüga

Pakkumine koodiga „DETOX10“ kehtib broneerimiseks ja majutamiseks ajavahemikel kuni 31.05.2026 ning 01.09.–22.12.2026.

tel 359 9529, 5344 7779 info@narvajoesuu.ee ravispa.ee

Kui inimesed kuulevad sõna „kreatiin“, mõtlevad paljud automaatselt jõusaalile, proteiinikokteilidele ja lihase kasvatamisele. Kreatiin on tõesti üks tuntumaid toidulisandeid spordimaailmas, kuid selle kasutusvõimalused ei piirdu kulturismiga. Kreatiin on aine, mida keha kasutab energia tootmiseks nii lihastes kui ka ajus ning just see teebki temast toidulisandi, mida tasub vaadata laiemalt – ka kaalujälgija või terviseteadliku inimese perspektiivist.

Kreatiin –kellele ja miks?

Mis on kreatiin?

Kreatiin on kehas loomulikult esinev aine, mida toodavad maks ja neerud ning mille peamine ülesanne on anda kiiret energiat lihastele. Me saame seda ka toidust, eelkõige lihast ja kalast. Enamik kreatiinist talletub lihastes, väiksem osa ajus.

Kui sul on vaja teha järsk pingutus – tõsta raskem kott, spurtida üle tee või suruda jalad rattapedaalile enne valgusfoori vahetust –, käivitub just see süsteem, milles kreatiinil on keskne roll. Sama kehtib ka intensiivse mõttetöö või väsimuse vastu võitlemise korral.

Kreatiin töötab kui raku seesmine energiavaru. Kui seda varu

on rohkem, taastuvad lihased paremini, jõudu jätkub kauemaks ja taastumine muutub tõhusamaks.

Mõju ei ole ainult sportlik, vaid ka igapäevaselt tuntav: kas jaksad trepist üles tulla ühekorraga või pead poole peal peatuma, kas suudad teha trenni lõpuni või vajud poole pealt ära.

Miks mõned inimesed võtavad kreatiini lisaks?

Kuna kreatiin aitab kehal pingutust paremini taluda ja kiiremini taastuda, on sellest saanud populaarne toidulisand sportlaste seas. Kui kehas on kreatiinivaru suurem, on lühiajalise pingutuse

sooritusvõime sageli parem ja treeningul jaksab inimene teha rohkem kordusi või kasutada veidi suuremat koormust.

Kasu võib sellest aga saada ka inimene, kes ei tegele aktiivselt raskuste tõstmisega, kuid soovib olla tugevam, vastupidavam või paremini taastuda. Eriti märgatav võib mõju olla siis, kui kehas on vähe lihast või inimene alustab treeningut nullist – keha muutused on siis sageli kiired ja tuntavad.

Kas kreatiin tõstab kaalu?

Üks levinumaid väärarusaamu on see, et kreatiin hoopis lisab kilosid,

Tekst: Mariann Vilbre | Fotod: Shutterstock

Kellele kreatiin sobib?

Kreatiin sobib igale täiskasvanule, kes: soovib toetada oma jõudu ja vastupidavust; tahab säilitada või parandada lihasmassi; teeb jõutreeningut või kavatseb sellega alustada; soovib kaalulangetuse ajal lihast säilitada; on taimetoitlane või sööb väga vähe loomset toitu; tunneb, et taastumine pärast treeningut võiks olla kiirem.

mitte ei aita neid kaotada. Seda arvamust põhjustab asjaolu, et kreatiini tarvitamisel võib kehakaal mõnel inimesel tõepoolest tõusta, kuid oluline on aru saada, millest see kaalutõus tuleb.

Kreatiin suurendab veehulka lihasrakkudes. See tähendab, et keha hoiab veidi rohkem vedelikku just lihastes – mitte naha all või jalgades, nagu juhtub näiteks tursete korral. Selle tõttu võib kaal tõusta umbes ühe kuni kahe kilogrammi võrra, eriti esimestel nädalatel. See ei tähenda, et keha on salvestanud rohkem rasva, ega viita sellele, et ainevahetus aeglustub. Tegemist on ajutise ja kahjutu vedelikumuutusega, mis ei kahjusta kaalulangetamise tulemusi ega tervist.

Lisaks sellele võib kreatiini kasutamine pikemas plaanis aidata kaasa lihasmassi kasvule, kui inimene teeb regulaarset jõutreeningut. Lihasmassi suurenemine ei ole kaalulangetajale probleem – pigem on see märk sellest, et keha muutub tugevamaks ja funktsionaalsemaks.

Miks kreatiin võib kaalulangetajale kasulik olla?

Kui inimene tahab kaalust alla võtta, tähendab see tavaliselt kalorite vähendamist ja füüsilise aktiivsuse suurendamist. Aga sellega kaasneb üks oht: kaotada mitte ainult rasva, vaid ka lihast.

Lihase kadumine kaalulangetuse käigus võib tekitada olukorra, kus inimene muutub küll kergemaks, aga mitte tugevamaks – ja keha ei pruugi tunduda selline, nagu ta lootis. Lisaks võib vähenenud lihasmass aeglustada ainevahetust ja muuta kaalulanguse pikaajaliselt keerulisemaks.

Kreatiin võib aidata lihast säilitada. Uuringud on näidanud, et inimesed, kes võtavad kreatiini ja teevad samal ajal jõutreeningut, suudavad säilitada rohkem lihast ka siis, kui nad on kalorite defitsiidis. See tähendab, et kaal võib

küll langeda veidi aeglasemalt, aga keha koostis – see, kui palju seal on rasva ja kui palju lihast – muutub soovitud suunas.

Kas kreatiinil on mõju ka vaimsele võimekusele?

Mõnes uuringus on leitud, et kreatiini tarvitamine võib toetada vaimset töövõimet olukordades, kus aju vajab rohkem energiat: näiteks väsimuse, stressi või unepuuduse korral. Kasu võib olla eriti neil, kes ei tarbi liha või kalatooteid, kuna nende kreatiinitase organismis võib olla madalam. Tuleb siiski rõhutada, et kreatiin ei ole vaimse erksuse imeravim. Mõju on tagasihoidlik ja sõltub inimese üldisest seisundist. Aga kui eesmärk on toetada keha ja vaimu pikema pingutuse ajal, võib kreatiin olla üks lisanditest, mis sellele kaasa aitab.

Kas kreatiini tarvitamine on ohutu?

Tervel inimesel, kes kasutab kreatiini soovitatud kogustes, ei ole selle tarvitamine üldjuhul ohtlik. Kõige sagedasem kõrvaltoime on ajutine kaalutõus, mis tuleneb veesisalduse suurenemisest lihastes. Mõnel inimesel võib tekkida kergemaid seedeprobleeme – kõhupuhitus või ebamugavustunne –, eriti siis, kui võtta korraga suur annus. Sellisel juhul tasub doosi vähendada või võtta kreatiini koos toiduga. Kui inimesel on teadaolev neeruhaigus või tal on muid kroonilisi haigusi, mille tõttu võib toidulisandite tarvitamine olla problemaatiline, tuleb konsulteerida arstiga. Kuigi kreatiin ise ei ole neerudele kahjulik, võib see mõjutada vereanalüüside tulemusi ja anda eksliku mulje neerufunktsiooni halvenemisest.

Allikad: health.harvard.edu, webmd.com, verywellhealth.com

KUIDAS TOETADA AINEVAHETUST, langetada kehakaalu ja hoida tulemust kevadel?

Talvekuud jätavad kehale sageli oma jälje – vähem liikumist, raskem toit ja ebaregulaarne rütm võivad aeglustada ainevahetust ning tuua kaasa soovimatud lisakilod. Kevade saabudes tekib paljudel soov oma keha taaskäivitada, tunda end kergemalt ja taastada parem enesetunne.

Kehakaalu langetus ei ole ainult number kaalul.

Tervisliku kehakaalu poole liikumine ei tähenda üksnes kaalunumbri vähendamist. Oluline on toetada ainevahetust tervikuna – hoida veresuhkur stabiilsena, säilitada lihasmassi ning vähendada kroonilist stressi ning põletikku oma kehas. Just seepärast ebaõnnestuvad paljud iseseisvad katsetused: keskendutakse vaid tulemusele, mitte protsessile.

Miks üksi on sageli raskem? Iga inimese keha reageerib kaalulangetusele erinevalt. Kehakaal võib ajutiselt seista või kõikuda, mis tekitab ebakindlust ja motivatsioonilangust. Personaalse dieedikonsultandi tugi aitab sellistes olukordades mõista, mis kehas toimub, ning teha vajalikud korrektuurid õigel ajal. Turvaline juhendamine muudab teekonna selgemaks ja emotsionaalselt lihtsamaks. Lisaks on olemas toetav kogukond, kus saab vahetada kogemusi ja teadmisi.

MIS ON DR SIMEONSI DIEET?

Vastab peakonsultant ja toitumisnõustaja Aire Kängsep.

Dr Simeonsi dieet on süsteemne lahendus. Dr Simeonsi dieet on Eestis kasutusel olnud alates 2012. aastast ning sobib eelkõige inimestele, kellel on liigset rasvavaru. Reegleid järgides on peamiselt enda rasvavarude arvelt võimalik kaotada 40 päevaga keskmiselt 8–15 kg või lühema, 23-päevase programmiga vähemalt 5 kg. Dieedi ajal saab keha vajaliku hulga toitaineid nii toidulaualt kui ka oma rasvavarust, mistõttu reeglistikku järgides näljatunne puudub Keha saab vajaliku toitainete hulga. Programmi kaalulangetuse etapis saab keha 2000–4500 kcal väärtuses vajalikku energiat kombineerituna enda rasvavarust ja toidulaualt. Menüüs on lai valik köögivilju, valguallikaid, näkileibu, marju ja puuvilju.

Oluline osa programmist on stabiliseerimise etapp, mis aitab saavutatud

Lisainfo ja tellimine: simeonsidieet.ee

Tutvu terviseuuringuga „Dr Simeonsi dieedi mõju kehakaalu langusele, ainevahetusele ja emotsionaalsele seisundile“: simeonsidieet.ee

kehakaalu säilitada. See õpetab, kuidas jätkata tasakaalustatud toitumisega pärast dieeti ning vältida kiiret tagasilangust. Tulemus püsib siis, kui keha tunneb end turvaliselt. Kaalulangetus ei pea olema kurnav ega stressirohke. Kui protsess on läbimõeldud, toetatud ja ajaliselt piiritletud, on võimalik saavutada püsiv tulemus ning parem enesetunne. Dr Simeonsi dieediga on Eestis edukalt kaalu langetanud üle 15 000 inimese.

Meie paketi saab soetada sooduskoodiga: TERVIS25

Tutvu lähemalt: simeonsidieet.ee

Lizbeth, Aire, Julia dieedikonsultandid

-10 kg 23 dieedipäevaga

Dieet andis mulle rohkem energiat ja selgema pea. Olen tööl produktiivsem ja pärast tööpäeva jagub jõudu ka pere jaoks - tunnen, et tasakaal on tagasi.

Edgar, 33-aastane loomaarst

DAVA spreõlidega

valmivad toidud

lihtsalt ja tervislikult

DAVA oliivi- ja rapsiõlid on ideaalne valik neile, kes hindavad kvaliteeti ning maitset.

Saadaval on viis erinevat DAVA spreõli maitsekooslust: oliiviõli, rapsiõli, küüslaugumaitseline ja sidrunimaitseline rapsiõli. Samuti on valikus kuumaõhufritüüri jaoks mõeldud spreõli.

Kas sinagi oled üks neist, kes on proovinud nii vähem süüa kui ka rohkem liikuda, ent kaalunumber püsib ikka ebameeldivalt kõrgel? See ei tähenda aga, et peaksid oma tugeva tervise ja kauni välimuse ideaalist loobuma. Tihti on probleem hoopis selles, et keha ei saa toidust kätte seda, mida tegelikult vajab. Üks oluline nimetaja on siinkohal valk.

Kehakaal ei lange?

Tarbi rohkem valku!

Ekslikult seostatakse valgutarbimist pelgalt suure lihasmassi kasvatamisega. Tegelikkuses on valgud meie keha peamised ehitusplokid ja aitavad hoida kontrolli all näljatunnet, põletada rohkem rasva ja säilitada täiskõhutunnet pikemat aega.

Miks ei piisa lihtsalt vähem söömisest?

Kuigi kaalulangetuse võtmeelement seisneb tõepoolest kaloridefitsiidis püsimises, on valgul siinkohal väga oluline roll. Nimelt, kui tarbid piisavalt valgurikkaid eineid, ei taba sind enam oota­

matud söömasööstud ega pidev näljatunne, sest valk on see, mis kõhu täis hoiab. Näiteks kui asendad hommikused krõbinad munade või kohupiimaga, püsib täiskõhutunne 3–4 tundi ja kiusatus sirutada käsi ebatervislike ning kiirete vahepalade järele on tunduvalt väiksem.

Toimetas: Liisbet Estra | Foto: Shutterstock

Toonuses lihased ja valk käivad tõepoolest käsikäes

Kui kaalulangetuse eesmärk on liigsest keharasvast vabaneda, mängib sealjuures olulist rolli ka lihastreening. Lihased on keha ainevahetuse mootorid – mida tugevamad need on, seda rohkem kaloreid kulutab keha ka puhkeolekus. Kui inimene aga kaotab kaalu pelgalt oma söömist piirates, ent liikumis­ ja toitumisharjumusi kontrollimata, kaovad kilod suuresti ka lihaste arvelt (lihasmass kaalub enam kui rasv). Selle vältimiseks ongi oluline ka piisav valgutarbimine ja liikumine – eriti harjutused, mis aitavad lihasmassi hoida ja kasvatada.

Kui palju valku tarbida tuleb?

Valgutarbimine sõltub inimese kehakaalust, aktiivsustasemest ja eesmärgist. Lihtne soovitus kaalulangetajale on tarbida 1,2–1,6 grammi valku iga kehakaalu kilogrammi kohta päevas. See tähendab, et 70 kg kaaluv inimene võiks süüa päevas 90–110 g valku. NB! See ei tähenda, et pead tingimata oma toidukoguseid suurendama. Tuleb lihtsalt teha targemaid valikuid.

Kas valgubatoonid ja -joogid asendavad toidust saadud valke?

Kuigi töödeldud valgud, nagu erinevad valgubatoonid, ­pudingud ja ­pulbrid võivad olla hea lahendus kiireks vahepalaks või trennijärgseks snäkiks, ei tohiks need moodustada üle poole päevastest valkudest. Oluline on vahet teha ka päris valgubatoonil ja magustatud kommibatoonil. Vali tooted, kus on:

vähemalt 15 g valku; vähemalt 3 g kiudaineid; vähe lisatud suhkrut (vähem kui 5 g portsjoni kohta).

Valgurikkad toiduained, mida oma menüüsse integreerida

Siin on nimekiri valguallikatest, millega oma toidulauda rikastada.

Liha. 100 g sea- või veiseliha sisaldab umbes 22 g valku. Liha puhul tasub aga tähelepanu pöörata ka selles sisalduvale rasvakogusele ja selle kvaliteedile. Kaalulangetaja võiks eelistada nt delikatesshakkliha, st madalama rasvasisaldusega liha.

Kana ja kalkun. Kana- ja kalkuniliha on head valguallikad ning sisaldavad vähe rasva, kui seda ei lisata toiduvalmistamise käigus.

Kala. Peale valkude on kala ka hea rasvaallikas, sest kalarasvast moodustavad suure osa tervislikud oomega-rasvhapped. Kala tuleks kindlasti süüa vähemalt kord nädalas.

Munad. Väga hea ja hästi imenduv valguallikas.

Oad, herned ja läätsed. Ka kaunviljad on suurepärased taimsed valguallikad. Eriti populaarsed on need taimetoitlaste seas, kuid neid peaks sööma kõik, sest need sisaldavad palju valke ja vähe rasva.

Pähklid ja seemned. Pähkleid ja seemneid võib lisada näiteks salatitesse või kasutada muudes toitudes ja küpsetistes ning süüa ka niisama vahepalaks. Tasub aga silmas pidada, et pähklid annavad ka palju energiat (ehk kaloreid), kuid neis sisalduvad rasvad on enamasti tervislikud.

Tofu ja tempeh. Sobivad hästi taimetoitlastele valguallikaks. valio.ee

Millal on töödeldud valgud mõistlik valik?

Valgubatoonid jms valmistooted on mõistlikud siis, kui: sul on kiire ja pole aega põhitoidukorda parasjagu süüa (nt vahepalana tööpäeva jooksul); vajad treeningjärgset kiiret proteiini; püüad vähendada isusid (nt võib magus valgubatoon vahepalana asendada kommi); oled taimetoitlane ja vajad lisavalku.

Millal ei tasu töödeldud valkude poole vaadata?

Valgubatoonid jms valmistooted ei ole mõistlikud siis, kui: need asendavad regulaarselt lõuna­ ja õhtusööke; sul esineb juba seedeprobleeme või tundlikkust magusainete suhtes; sa loodad nendega tasakaalustada liiga vähest või ühekülgset toitumist.

Ära sunni ega piira end – leia toetavad lahendused

Üks suuremaid saladusi kaalulangetuses on ka see, et keha peab tundma end turvaliselt. Kui sa end näljutad või liiga karmilt piirad, läheb keha kaitseasendisse: ainevahetus aeglustub, lihas kaob, kaal seisab või koguni tõuseb ning stress ja frustratsioon kasvavad. Kui sa aga annad organismile süüa targalt, liigud mõõdukalt, magad hästi ja sööd piisavalt valku, teeb keha sinuga koostööd ja kaalulangetustulemused on ka püsivad.

Allikad: tervisliktoitumine.ee, ScienceDirect, Cambridge Journals

1970ndate alul vaieldi toitumisteaduses küsimuse üle, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Ameerika Ühendriikide teadlane Ancel Keys ja Suurbritannia professor John Yudkin esindasid vastandlikke seisukohti selles, milline toidukomponent suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Suurim kehakaalu kergitaja ja vaikne vikatimees

Keysi hinnangul põhjustas probleemi eeskätt küllastunud rasv, Yudkin pidas peamiseks ohuks sahharoosi ehk tavalist lauasuhkrut. Vaidlus lõppes Keysi kasuks. Rasvade piiramist hakati pidama südamehaiguste ennetamise keskseks sambaks ja see suund kinnistus koos suitsetamise vähendamisega rahvatervise peavoolus. Suhkur taandus tagaplaanile ja selle kahjulikkusest kõnelesid järgnevatel kümnenditel peamiselt hambaarstid. Tagantjärele vaadates ei jäänud see valik mõjuta. Kui rasvavaesed toitumissoovitused levisid, kasvas

paralleelselt rafineeritud süsivesikute ja lisatud suhkrute osakaal igapäevases menüüs. Samal ajal hakkas tõusma ülekaalulisuse levimus ja sagenesid ainevahetushaigused, mida seostati varem eeskätt rasvase toiduga. Tänapäevane toitumisteadus ei käsitle enam seda vaidlust lihtsa võidu ja kaotusena, kuid suhkur on naasnud fookusesse kui tegur, mille rolli kehakaalu kujunemisel ei saa alahinnata.

Suhkru, mee ja siirupite käsitlemisel ei tehta nende vahel tervisemõju seisukohalt olulist vahet.

Kas kõik suhkrud kannavad sama riski?

Suhkruteemaline arutelu kipub kalduma äärmustesse, kus kogu magus kuulutatakse kahjulikuks. Toitumisteadus käsitleb seda küsimust siiski kontekstipõhisemalt. Oluline roll kuulub sellele, millisel kujul suhkur organismi jõuab. Puuviljades ja marjades sisalduvad looduslikud suhkrud paiknevad koos kiudainete, vitamiinide ja bioaktiivsete ühenditega, mis

Toimetas: Sven Sula | Foto: Shutterstock

aeglustavad imendumist ning tasandavad veresuhkru tõusu. Selline kooslus erineb märkimisväärselt magustatud jookidest või maiustustest, kus suhkur jõuab organismi kontsentreeritud kujul.

Eesti riiklikud toitumissoovitused lähtuvad samast loogikast. Suhkru, mee ja siirupite käsitlemisel ei tehta nende vahel tervisemõju seisukohalt olulist vahet. Need liigitatakse magusate, organismile mittevajalike toitude hulka, mille tarbimist soovitatakse piirata. Mesi, mida sageli esitletakse loodusliku ja seetõttu tervislikuma alternatiivina, kuulub soovitustes samasse kategooriasse lisatud suhkrutega. Selline lähenemine rõhutab, et päritolu ei muuda magusaine ainevahetuslikku mõju. Rahvusvahelised soovitused toetavad seda vaadet. Maailma Terviseorganisatsioon seostab vabu suhkruid, kuhu arvatakse ka mahlades ja meepõhistes toodetes sisalduv suhkur, kehakaalu suurenemise ja hambakaariese riskiga. Oluline ei ole üksnes kogus, vaid ka tarbimise sagedus ja viis, kuidas suhkur menüüsse jõuab.

Suhkruga seotud müüdid ja nende püsiv mõju

Avalikus arutelus püsivad visalt arusaamad, mis muudavad suhkru rolli kehakaalus raskemini hoomatavaks. Levinud uskumus, et pruun suhkur või mesi pakuvad tavalisest suhkrust märkimisväärset tervisekasu, ei leia teadusuuringutes tuge. Toiteväärtuse erinevused jäävad marginaalseks ja ainevahetuslik mõju sarnaneb suuresti. Samuti püsib arusaam, et füüsiline aktiivsus tasakaalustab piiranguteta magusatarbimist. Kuigi liikumine toetab tervist mitmel moel, ei neutraliseeri see täielikult veresuhkrutaseme sagedaste tõusude mõju ainevahetusele.

Teine levinud käsitlus seostab kehakaalu kontrolli eeskätt kalori­

te lugemisega. Viimaste kümnendite teadustöö osutab siiski sellele, et makrotoitainete koostis mõjutab söögiisu ja energiakasutust erinevalt. Suhkrurikkad toidud võivad soodustada ülesöömist ka siis, kui teoreetiline kalorite hulk püsib kontrolli all. Selline mõju ei avaldu kõigil inimestel ühtemoodi, kuid populatsiooni tasandil kujundab see tarbimismustreid.

Vedelal kujul tarbitud suhkur jõuab kiiresti verre ega anna samaväärset küllastustunnet kui tahke toit.

Kaalukontroll algab stabiilsest veresuhkrust

Kehakaalu reguleerimisel kerkib üha sagedamini esile veresuhkru stabiilsuse teema. Uuringud viitavad sellele, et väiksemad kõikumised toetavad paremat isu reguleerimist ja pikemat täiskõhutunnet. Praktikas tähendab see, et eelistatakse täisväärtuslikku toitu, kus süsivesikud ei domineeri

eraldiseisva komponendina. Valgud, kiudained ja rasvad aeglustavad seedimist ning mõjutavad hormonaalseid signaale, mis annavad ajule märku küllastumisest. Magustatud jookide ja vedelate kalorite roll osutub siin keskseks. Vedelal kujul tarbitud suhkur jõuab kiiresti verre ega anna samaväärset küllastustunnet kui tahke toit. Just see omadus seostub nende jookide mõjuga kehakaalule, mida on täheldatud nii laste kui ka täiskasvanute puhul. Eesti toitumissoovitused soovitavad seetõttu eelistada joogina vett ja piirata magustatud jookide tarbimist igapäevases menüüs. Veresuhkru stabiilsuse toetamine ei tähenda ranget keeldude süsteemi. Pigem viitab see toitumiskäitumisele, kus magusad toidud ei kujunda söögikordade alust ega täida regulaarse vahepala rolli. Selline lähenemine aitab vähendada järske näljatunde episoode ja toetab kehakaalu püsimist pikema aja jooksul.

Allikad: WHO, Eesti riiklikud toitumissoovitused (Tervise Arengu Instituut), The Lancet

HEA FIT SINU ELUSTIILIGA!

Eestis on palju erinevaid toidumärgiseid, mis aitavad ostuotsust lihtsamaks teha. Vaatame üle, milliseid Eesti poodides toodetelt leida võib.

Toidumärgised aitavad ostuotsust teha

Toimetas: Kairi Prints | Fotod: Shutterstock

Lipumärk

Rahvuslipu märk ehk lühidalt lipumärk pakendil näitab, et toode on valmistatud Eesti toiduainetööstusettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitseeelistusi ja traditsioone silmas pidades.

Uuringute järgi armastavad ja eelistavad eestlased kodumaist toodangut, pidades seda puhtamaks, kvaliteetsemaks ning maitsvamaks. Lipumärk aitab kodumaistel toodetel eristuda ja annab konkurentsieeliseid, aidates tarbijal lihtsamini ja kergemini Eestis toodetud kaubad poeriiulil tuvastada.

Lipumärgi kasutamise luba annab välja Eesti Toiduainetööstuse Liit.

Pääsukesemärk

Toidumärgist „Tunnustatud Eesti toit“ ehk pääsukesemärki annab välja Eesti

Põllumajandus­Kaubanduskoda. Ettevõtja saab märgi kasutamisõigust taotleda juhul, kui ettevõte on registreeritud Eestis, ettevõtte toidutooted on valmistatud kodumaisest põhitoorainest, toidutoode on läbinud edukalt hindamise ja ettevõtja on allkirjastanud litsentsilepingu ning maksnud litsentsitasu.

Ristikumärk

Silverspoon

Euroopa Liidu kvaliteedimärgid

Kaitstud päritolunimetus

(Protected Designation of Origin, PDO)

Mida näitab? Toode, mis pärineb kindlast riigist või regioonist ning millel on kohale iseloomulikest inim- ja keskkonnafaktoritest tulenevad erilised omadused.

„Tunnustatud maitse“ kvaliteedimärki ehk ristikumärki annab samuti välja Eesti Põllumajandus­Kaubanduskoda. Märki antakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ristikumärgi puhul ei kontrollita.

Culinary Heritage (Kohalik Toidupärand)

Rahvusvahelise

Culinary Heritage’i kaubamärgi taotlejal peab olema selge seotus oma piirkonnaga, mis tähendab, et taotleja töötab aktiivselt kohaliku elu edendamise nimel, serveerides, käideldes või tootes toitu või toiduaineid, mis on põllumajandusja aiandussaadustena kasvatatud ja toodetud selles piirkonnas, kalandussaadustena kasvatatud, toodetud või püütud selles piirkonnas, piirkonna kultuuripärandi ja toidukultuuri edasikandjad. See tähendab, et põhiosa toorainetest ning suurem osa toote lisandväärtusest tuleb piirkonnast ja tootel on selge seos selle piirkonna toidutraditsioonidega.

Silverspoon on Eesti esimene gastronoomiakonkurss, mille eesmärk on väärtustada ja arendada toidukultuuri Eestis. Konkursist on oodatud osa võtma kõik à la carte menüüga toitlustusettevõtted üle Eesti. Silverspooni teeb eriliseks see, et konkursil on toitlustushindajateks väga erinevate eluvaldkondade ja maitse­eelistustega inimesed ehk läbilõige Eesti ühiskonnast. Nemad hindavad just seda, mis on tavatarbijale väljas söömisel oluline.

Hindamine toimub kuues kategoorias: parim fine-dining­restoran; parim Eesti köök; parim rahvusköök; parim pererestoran; parim kohvik; parim pubi.

Kõrvalkategooriatena valitakse ka parima peakoka, taimetoidu ja teenindusega söögikoht.

Ehtne talutoit

Ehtsa talutoidu tunnusmärk on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol, mis on sündinud Eestimaa Talupidajate Keskliidu algatusel.

Kui selline tunnusmärk on mõne toote pakendil, võib olla kindel, et tegemist on ehtsa, talus kasvatatud ja valmistatud toiduga. Kui see märk on poeriiulil või kaupluse uksel, tasub talutoitu otsida just sealt. Teede äärde paigutatud ja tunnusmärgiga varustatud suunaviidad juhatavad aga taluõuele, kus talutoitu toodetakse ja müüakse.

Allikad: Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti PõllumajandusKaubanduskoda, Eesti Toidutee

Kriteeriumid: tooraine pärineb kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad sealsamas; kaitstud päritolunimetust kandva toote omadused on otseselt sõltuvad piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest.

Kaitstud geograafiline tähis

(Protected Geographical Indication, PGI)

Mida näitab? Kaitstud päritolunimetusega sarnane, kuid tingimused on vabamad. Mõni tootmise etapp võib toimuda ka väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

Kriteeriumid: vähemalt üks tootmisetapp on toimunud määratletud geograafilises piirkonnas; kaitstud geograafilise tähisega toote seos geograafilise piirkonnaga võib põhineda ka mainel.

Garanteeritud traditsiooniline toode (Traditional Specialty Guaranteed, TSG)

Mida näitab? Toode on traditsioonilise tootmisviisi või koostisega ning erineb seetõttu teistest samalaadsetest toidutoodetest, kusjuures välimust tunnusjooneks ei loeta.

Kriteeriumid: eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostise ega tootmisviisiga, mis on määratletud Euroopa Liidu või riiklikes õigusaktides, standardimisasutuste kehtestatud või vabatahtlikes standardites; registreerimiseks peab toode olema kas traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. Nimi peab väljendama eripära ega tohi olla seotud mingi geograafilise piirkonnaga.

Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium

Immunity

Toode on loomulik ja efektiivne viis oma immuunsüsteemi tugevdamiseks. Kuusevõrsetest ja L-askorbiinhappest vitamiin C allikas.

Chaga Bi er

Chaga on tuntuse saanud Põhja-Ameerika, Siberi ja Hiina rahvameditsiinist. Tootele on lisatud vitamiin C, mis aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitusele, vähendab väsimust ja kurnatust.

Relax-Zen

Lihaspingeid ja krampe leevendav ja rahustava toimega. Parandab une kvaliteeti. Toetab pingelistel perioodidel. Ideaalne valik sportlastele ja veganitele.

Relax-Mint

Tunne end hästi. Hea seedimine on hea elu alus! Naudi sujuvamat seedimist ja leevendust puhitustele tänu piparmündi loomulikule võimele toetada seedesüsteemi tervist ja normaalset talitlust.

Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.

Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele!

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.

TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus

Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , I korrus

Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

TARTU Medita trepi kõrval

Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE

Tuleviku 1, kab 19

Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

NARVA Kerese keskus

Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

PARIMAD aparaadid!

PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a

Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

PAIDE AS Järvamaa Haigla

Tiigi 8, kab. 412

Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

Ole kevadväsimusest tugevam!

MUSTA KÜÜSLAUGU PULBER

TARUVAIGUGA TUGEVDAB

IMMUUNSUST JA ANNAB ELUJÕUDU, ÄRATAB KIRELÕÕMA, SUURENDAB VITAALSUST JA VASTUPANUVÕIMET

Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu 10% kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, tõstab füüsilist võimekust ja vitaalsust, aitab toime tulla stressiga.

Suurepärane antioksüdantide allikas, 80x kõrgema anti-oksüdantsusega kui tavaline küüslauk

Küüslauku on aegade algusest peale kasutatud keha ja vaimu tugevdamiseks. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehisuse säilitajana. Vaaraode päevil pidasid vanad egiptlased küüslauku nõnda väärtuslikuks, et kasutasid seda hauapanustes.

Egiptlased ülendasid küüslaugu jumaluseks, sest uskusid, et see suurendab jõudu ja vastupidavust. Antiik-Kreekas anti küüslauku olümpiavõistlejatele lisamaks jõudu ja vastupidavust võistlustel. Indias kirjeldatakse küüslaugu tervistavaid omadusi 5000 aasta vanustes sanskriti ürikutes. Eesti pärimusravis on küüslauku kasutatud äratamaks kirelõõma, stimuleerimaks seemnerakkude tootmist ja toetamaks rasedust.

Väikest 0,5 g kapslit on lihtne neelata! Kapsli sisu on hea maitsega, soovi korral tee kapsel lahti ja puista sisu toidule.

El OLE LISATUD

SÄILITUS-,

MAITSE-, VÄRV- EGA MAHUAINEID

Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk.Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb ja tugevdab taruvaik ka inimkeha.

Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides ning e-poes mustkuuslauk.ee

• aitab toime tulla stressiga;

• aitab kaitsta keha kahjulike mikroorganismide, parasiitide ja seente eest;

• aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu;

• toimib loodusliku antibiootikumina, toetades suu-, nina-, kurgu-, kõrva-, hingamisteede tervist;

• kasutatakse eesnäärmehaiguste ennetamiseks ja vaevuste leevendamiseks;

• aitab võidelda põletikega;

• aitab hoida kolesterooli kontrolli ja aitab kaitsta maksa;

• aitab ennetada vähki ja toetab vähiravist taastumist;

• aitab alandada kaalu ja vähendada rasva akumulatsiooni;

• üks parimaid biostimulaatoreid;

• aitab stimuleerida kudede kasvu, regenereerimisprotsesse, vereloomet;

• aitab ennetada vähi ning trombide tekkimist ja aitab leevendada keemiaravis kasutatavate ravimite kõrvalnähte. MUSTA

• must küüslauk on üks tugevaimaid antioksüdante.

Tervislik kaalulangus ja liikumisharjumuste kujundamine tekitavad sageli palju küsimusi: kust alustada, kui kiiresti tulemusi oodata ning kuidas vältida läbipõlemist ja vigastusi? Sageli otsitakse kiireid lahendusi ja otseteed, kuid püsivad muutused sünnivad eelkõige teadlikest valikutest ning järjepidevusest.

Treener ja liikumisõpetaja Romek Salumets selgitab, milles seisneb kaalulangetuse võti, kuidas turvaliselt ja targalt liikumisega algust teha ning millised harjumused toetavad tervist ja head enesetunnet ka pikemas perspektiivis.

Liikudes saledaks!

Lähme kohe asja juurde. Milles seisneb kaalulangetuse võti? Kaalulanguse võtmesõna on püsiv energiadefitsiit, mis tähendab, et ära tuleb kulutada rohkem energiat (kaloreid) kui sisse süüa. Kuigi põhimõte on lihtne,

mõjutavad tegelikku tulemust aga ka inimese vanus, kehakaal, elustiil ja igapäevane liikumine. Kiire elutempo soodustab sageli energiarikaste, kuid toitainevaeste valikute (nt kiir­ ja valmistoidu) söömist, mis teeb defitsiidi hoidmise raskemaks. Seetõttu

soovitan näiteks planeerida oma nädala toidulaud ette ja võimalusel alati oma söök tööle, kooli ja mujale kaasa võtta. Nii väldid kiiruga haaratud snäkke ja vahepalu, mille toiteväärtus on kesine. Kuigi kaalu on võimalik kaotada ka ainult teadliku toitumise

Tekst: Liisbet Estra | Fotod: Shutterstock

abil, on tervislikum ja jätkusuut likum variant kombineerida täisväärtuslik toidulaud ka liikumisega. Regulaarne liikumine suurendab energiakulu, aitab säilitada või kasvatada lihasmassi ja seeläbi ka olla paindlikum oma toitumisharjumuste osas. Mida rohkem liigud, seda rohkem võid ka süüa. See omakorda vähendab ka näljatunnet ja tõuseb tõenäosus, et suudad oma uute harjumuste osas järje pidev olla.

Lisaks mõjutavad kaalumuutust oluliselt ka uni, stress ja vaimne tervis, sest need on tugevalt seotud nii isude, taastumise kui ka motivatsiooniga.

Mida peaks enne liikumisharjumuste muutmist oma tervise kohta teadma? Kui inimesel ei ole märkimisväärset ülekaalu, kroonilisi haigusi ega

Treener ja liikumisõpetaja Romek Salumets. Foto: Erakogu

Soovitan planeerida oma nädala toidulaud ette ning võimalusel alati oma söök tööle, kooli ja mujale kaasa võtta.

kaebusi, võib enamasti alustada rahuliku liikumisega ilma põhjalike uuringuteta. Kui aga esineb suur ülekaal, kõrge vererõhk, valu rinnus, liigesevalu või muud sümptomid, mis liikumisega süvenevad, on oluline läbida turvalisuse huvides siiski tervisekontroll. Kui treeningu ajal tekivad tüsistused või ebaharilikud vaevused, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole ja selgitada põhjus enne koormuse tõstmist välja.

Esimesed sammud. Milliste liikumisharjumuste loomisest võiks alustada kõrge kehakaaluga võitlev inimene? Tihti alustatakse uute harjumuste loomist liiga suure intensiivsusega – motivatsioon on kõrge, kuid keha pole koormusega harjunud. Nii tekib aga kergesti ülekoormus, mis väljendub valu, liigeseärrituse või lihtsalt halva kogemuse ja

enesetunde kaudu ning edasine motivatsioon võib selle all tugevalt kannatada.

Vali

esialgu

madala koormusega

liikumisviisid ja hakka koormust enesetundest lähtuvalt vähehaaval tõstma.

Turvalisem on alustada järk­järgult: vali esialgu madala koormusega liikumisviisid ja hakka koormust enesetundest lähtuvalt vähehaaval tõstma. Liigestele sobivad hästi tegevused, kus puudub tugev põrutus, näiteks kõndimine, rattasõit, elliptiline trenažöör ning eriti ujumine. Ujumine on liigeste suhtes eriti sõbralik, sest liikumine on sujuv ja puudub maapinna löökkoormus. Samas mõjub ujumine väga hästi nii südame­veresoonkonna kui ka lihaste tööle.

Kui tõsiseid terviseprobleeme ei esine, ei pea ühtegi liikumisviisi

välistama – oluline on alustada sobiva koormusega, jälgida pulssi, hingamist ja enesetunnet ning valida tegevus, mis endale meeldib.

Kas alguses tuleks eelistada kardiot või võib kohe ka jõutreeningutega alustada?

Kõik oleneb inimese vanusest, kehakaalust, varasemast treeningkogemusest, tervislikust seisundist ja eesmärkidest – universaalset õiget vastust paraku ei ole. Praktikas on parim lähenemine see, mis kombineerib mõõduka aeroobse liikumise (nt kõndimise) ja lihtsa jõutreeningu juba algusest peale, kuid madala koormusega. Aeroobne treening toetab vastupidavust ja aitab suurendada igapäevast energiakulu, jõutreening aga säilitada ja arendada lihasmassi, mis on kaalulanguse ajal samuti väga oluline.

Millal on mõistlik võtta treener?

Kui puudub varasem treeningrutiin või esineb terviseriske, on mõistlik konsulteerida spetsialistiga (nt treener või tervishoiutöötaja), et

vältida ülekoormust ja seada realistlik, turvaline plaan. Individuaalne kava on sageli parim viis hoida motivatsiooni ja tagada järjepidev areng. Samuti loob treeneri tugi tunde, et sa ei ole oma teekonnal üksi, ning ka tagasilöökide korral on kõrval keegi, kes suudab olukorda objektiivselt hinnata ja rajale tagasi suunata.

Üksi alustamine on aga täiesti realistlik, kui eesmärk on mõõdukas kaalulangus ja inimesel on olemas valmisolek ning teadmised nii täisväärtuslikust toitumisest kui ka regulaarsest liikumisest. Treeneri abi on aga eriti kasulik siis, kui eesmärk on suurem kaalulangus, lihasmassi kasvatamine, jõunäitajate parandamine, vigastusest taastumine või kui inimene tunneb, et vajab selget struktuuri, tehnikajuhendamist ning järjepidevat toetust.

Kuidas mõõta edusamme nii, et ei jääks liialt kaalunumbri külge kinni? Millised märgid näitavad, et treening „toimib“? Edusamme tasub hinnata erine­

vate näitajate kaudu, mitte ainult kehakaalu põhjal. Edusammude märgiks on näiteks parem enesetunne ja energia, parem uni, parem tuju ja stressitaluvus, samuti kasvav võimekus ja võhm (nt jaksad kõndida kauem, hingeldad vähem, taastud kiiremini, oled tugevam).

Teekond tervislikuma elustiilini on maraton, mitte sprint ja muutused võivad veidi aega võtta.

Füüsiliste muutuste jälgimiseks võib mõõta ka vöö­, puusa­, reieja käeümbermõõtu ning jälgida, kuidas riided istuvad. Oluline on meeles pidada, et püsivad muutused tekivad ajas – teekond tervislikuma elustiilini on mara­

ton, mitte sprint ning muutused võivad veidi aega võtta.

Millised on kõige levinumad vead, mida algajad sportimisega alustades teevad, ja kuidas neid vältida?

Kõige levinumad vead on liiga vara liiga suure koormuse seadmine, kiirete tulemuste ootamine ja treeningute katkestamine, kui muutused ei ole esimeste nädalatega „silmapaistvad“. Tulemused on seotud järjepidevusega: realistlik plaan, mõõdukas koormus ja järkjärguline progress annavad parema ning püsivama tulemuse kui lühiajaline õhin. Suurte tagasilöökide ennetamiseks tasub alustada lihtsatest, jõukohastest treeningutest, seada vahe­eesmärke ja valida liikumisviis, mis päriselt meeldib. Kui liikumine muutub positiivseks rutiiniks, saab sellest peagi elustiil – ja hiljem on ka kaalu säilitamine oluliselt kergem kui kaalulangetus ise.

Piljard - Mänguaparaadid

Lauajalgpall - Lauatennis - Noolemäng

Õhuhoki - Pokker - Shuffleboard

Põhjusi, mis takistavad treenimist ja sportliku elustiili viljelemist, võib leida peaaegu alati. Näiteks ajapuudus või ebasobiv aastaaeg ei pea aga treenimist täielikult välistama, sest koju on võimalik soetada mitmeid funktsionaalseid treeningvahendeid, mille abil on võimalik sporti teha ajasäästlikult ilma koduuksest välja astumata.

Õige varustusega kodused vastupidavusja jõutreeningud

Millised treeningvahendid võiks sellisel juhul koju soetada ja kui suur summa tuleb nende eest reeglina välja käia? Selle küsimuse vastus sõltub esmajärgus sellest, millisel otstarbel inimene treenida soovib. Kui eesmärgiks on kaalu kaotamine, leidub mitmeid sobilikke treeningvahendeid, mille saab mugavalt kodus trepihalli, puhkeruumi või kasvõi magamistuppa paigutada.

Jooksulint

Üheks selliseks treeningseadmeks on jooksulint, millega tõenäoliselt suur osa inimestest on vähemalt korra elus kokku puutunud. Kuigi jooksulindi nimi viitab eranditult jooksmisele, võimaldab see tegelikkuses valida enda jaoks sobiva liikumise kiiruse alates aeglasest kõndimisest kuni mõõduka koormusega sörgi või väga kiire jooksuni välja. See tähendab, et võimalik on valida enda individuaalsetele

võimetele vastav treeningkoormus ja veeta jooksulindil täpselt nii kaua aega, kuni hing ihkab ja paika pandud treeningplaan ette näeb. Jooksulintide valik elektroonika­ ja spordipoodides on mitmekesine – soetada saab nii multimeediasüsteemi ja mootoriga kui ka manuaalselt käivitatavaid seadmeid. Siiski on enamikul tänapäevastel jooksumasinatel võimalik ekraani või puldi abil lindi liikumise kiirust reguleerida,

Toimetas: Georg-Marten Meumers | Fotod: Shutterstock

kallimatel seadmetel saab treeningu dünaamilisuse eesmärgil reguleerida ka jooksulindi kaldenurka. Jooksumasinate keskmine hind jääb vahemikku 500–1500 eurot.

Velotrenažöör

Alternatiivina võib kaaluda koju velotrenažööri soetamist, mille abil on võimalik sisetingimustes edukalt simuleerida jalgrattasõitu. See tuleb kasuks siis, kui traditsioonilist jalgratast pole või kui aastaaeg sellega õues sõita ei luba. Sarnaselt jooksulindil jooksmisega võimaldab ka velotrenažööril sõtkumine treenida sujuvalt ja katkematult, valida endale sobiv treeningraskus ning teha seda kõike kodus, kuulates samal ajal näiteks oma lemmikmuusikat, taskuhäälingu uut episoodi või vaadates taustaks hoopis telekast mõnda huvipakkuvat seriaali. Veloergomeetril treenimine tugevdab südame­veresoonkonna süsteemi, parandab kopsumahtu ja aitab reguleerida kehakaalu. Lisaks on trenažööril sõitmine liigesesõbralik treening, mistõttu sobib see erineva tervisliku seisundiga ja erinevas vanuses harrastajatele. Veloergomeetri hind sõltub tavaliselt mudeli jõudlusest ja funktsioonide mitmekesisusest, kuid lihtsama ülesehitusega seadet on võimalik soetada ka vähem kui 200 euro eest.

Sõudeergomeeter

Kodust kardiotreeningut võimaldab teha ka sõudemasin ehk sõudeergomeeter. Kuigi tegemist ei ole võib­olla jõusaalides sedavõrd laialdast kasutust leidva seadmega kui jooksulint või velotrenažöör, on sellel treenimise vaatenurgast mitu erinevat otstarvet. Nimelt võimaldab sõudeergomeetril treenimine lisaks üldise vastupidavuse ja kopsumahu parandamisele arendada kogu ülakeha, sealhulgas käte ja õlgade lihasjõudlust. Lisaks ülakehale aktiveerib sõudmine ka alakehalihaseid, pakkudes

arvestatavat treeningut näiteks kere­ ja jalalihastele. Kui plaan on kardiotreeningut kombineerida jõutreeninguga, sobib sõudeergomeetril näiteks 800–1000 meetri sõudmine hästi jõutreeningu soojenduseks. Üheks sõudeergomeetri eeliseks on ka masina kompaktsus ja madal müratase – kui elad korterelamus, on sõudemasin näiteks jooksulindist oluliselt vaiksem, mistõttu ei pea kartma, et treeningud häiriksid naabreid. Küll aga peab sõudemasinal treenides eelnevalt selgeks tegema korrektse liigutustehnika, et eelkõige oma õlaliigestele ja seljale liiga ei teeks.

Koduse jõutreeningu tarbed

Lisaks kardiotreeningule saab kodus teatud mahus teha edukalt ka jõutreeninguid. Selleks võib mõnest sporditarvikute poest osta või tellida erineva suuruse ja raskusega hantlid

Eelkõige sobivad hantlid hästi ülakeha ja kerelihaste treenimiseks, kuid näiteks hantleid käes hoides kükke või väljaasteid tehes on võimalik treenida ka jala­ ja tuharalihaseid. Nutikas on soetada muudetava raskusega hantlid – raskusketaste lisamisel või eemaldamisel kogu hantli raskust muutes on võimalik

treeningkoormust vastavalt võimetele reguleerida. Selliselt on võimalik treeningutega alustamisel raskusi eemaldada, vältides liigse raskuse tõstmisel enda vigastamist, ning hilisemas treeningute faasis raskusi lisada, et vastavalt võimetele lihasmassi ja jõudlust suurendada.

Koos hantlitega võib varuda koju ka reguleeritava kõrgusega treeningpingi, mis võimaldab treeningharjutuste valikut laiendada. Näiteks saab pingi kaasabil mugavalt sooritada rinnalihasepressi, ühe käega seljatõmmet hantliga ning istumisasendis õlapressi. Vabaraskustega treenimise asemel on võimalik valida ka spetsiaalsed kummilindid ja käsikutega jõulindid, mis võimaldavad treenida vasturaskusega. Kummilinte on mitmesuguse kuju ja raskusastmega – kummilindi jäikusest või paindlikkusest oleneb, kui suurt jõudu tuleb erinevate harjutuste sooritamisel rakendada. Käsikutega jõulintide kasutamisel seotakse jõulindi teine ots kas jalgade alla, seina või spetsiaalse toru külge, et tekitada vastupanu ja korrektse tehnikaga harjutuste sooritamisel treenida erinevaid lihasgruppe. Käsikutega jõulinte toodab näiteks Eesti ettevõte Robus Athletics, aga ka mitmed teised ettevõtted.

Allikad: technogym.com, k-rauta.ee

VÄRSKA KUURORTRAVIKESKUS –tasakaalukas puhkus nii kehale kui meelele

Tervislik kaalulangus algab ainevahetuse ja elustiili tasakaalust. Oluline on toetada ainevahetust, üleüldist taastumist ja vähendada stressitaset. Just sellele lähenemisele tuginevad ka Värska Kuurortravikeskuse ravipaketid, mis sisaldavad ainevahetust toetavaid raviprotseduure, tasakaalustatud ja mitmekesist menüüd ning mõõdukat liikumist.

Kuurortravikeskuse raviprotseduurid põhinevad Värska mineraalvee ja ravimuda väel – just need loodusvarad on aastakümnete jooksul aidanud sadadel tuhandetel inimestel leevendada erinevaid tervisemuresid.

Uuringute järgi parandavad balneoteraapia ja mudaravi vereringet, vähendavad põletikulisi protsesse ning toetavad ainevahetust, mis on kaalujälgimisel oluline eeldus.

Märtsi lõpuni saab kogeda tõenduspõhist kuurortravipaketti „Värska hõpõ“ erihinnaga 456 €/in (tavahind 504 €/in), broneerides paketi kahele.

PAKETT SISALDAB

• 6 ööd majutust sanatooriumi hotellis

• toitlustust 3 korda päevas

• 15 raviprotseduuri, (sh käsimassaaž)

Kaalujälgimist toetavad ka liikumis- ja taastumisvõimalused: veekeskus, saunad, jõusaal ja liigeseid säästev vees liikumine.

4.–18. veebruarini on võimalik soetada soodusvautšer paketile „Puhkus kahele“ hinnaga 111 € (tavahind 180 €).

PAKETT SISALDAB

• majutust kahele ükskõik millisel nädalapäeval

• õhtusööki buffet-lauas

Pakkumist on võimalik osta veebist spavarska.ee

• piiramatut veekeskuse ja saunade kasutust

• virgutavat hommikuujumist

• jõusaali ja rikkalikku hommikusööki

Võtke aega iseendale ja nautige kosutavat puhkust, mis aitab leevendada vaevusi ja toetab head enesetunnet pikaks ajaks.

Värska Kuurortravikeskus tel 799 3901 | info@spavarska.ee spavarska.ee

Pesu on iga päev su naha vastas.

Vali nahasõbralik ja tõhus looduslik

pesu —

Tervis Plussi lugejale -10%

esimeselt tellimuselt.

Kasuta koodi: TERVIS

• Õrn tundlikule nahale –sobib ka laste ja beebide pesule

• Tugev mustusele – puhas tulemus ilma “keemialõhna” kompromissita

• Pehmem ja värskem pesu –pesuäädikas aitab hoida riided mõnusad ning värsked

Mulieres sai alguse päris vajadusest: meie peres kasvasid lapsed, kelle nahk ei talunud tavalisi pesuvahendeid.

Täna usaldavad Mulierest tuhanded pered!

Talvised jalutuskäigud ja liikumine värskes õhus on palju enamat kui lihtsalt füüsiline aktiivsus – see on ka vaimse heaolu allikas. Aga selleks, et liikumine ei jääks poolikuks või vaevanõudvaks, peab varustus olema läbimõeldud. Kui keha külmetab, müts ajab higistama või kui iga sammuga ähvardab kukkumine, kaob liikumisrõõm kiiresti. Hea uudis on see, et tänapäevane õueriietus ja libedustõrje võimaldavad end mugavalt tunda peaaegu iga ilmaga – kui tead, mida valida ja miks.

Kuidas riietuda nii, et külm ei segaks ja libedus ei peataks

Kuidas riietuda, et ei oleks külm ega liiga palav?

Selleks, et liikumine – olgu see jalutuskäik, jooksuring või suusasõit –oleks mõnus, peab keha olema soojas, aga mitte higistama. Parim viis selle saavutamiseks on kihiline

riietus: üks kiht juhib niiskuse kehast eemale, teine hoiab sooja, kolmas kaitseb tuule ja lume eest. Kõige esimene kiht, mis on vastu ihu, peaks laskma kehal hingata. See ei tohi olla tavaline puuvillane T­särk – puuvill jääb higist märjaks ja muudab keha kiirelt külmaks. Selle asemel töötab

hästi meriinovill või spetsiaalne sünteetiline kangas, mida kasutatakse sportliku pesu puhul. See kiht ise sooja ei anna, aga aitab hoida keha kuivana.

Teine kiht tekitab soojuse. Olenevalt ilmast võib selleks olla õhem fliis, paksem kampsun või spordijope. Kui liikuda kiiresti, ei

Toimetas: Mariann Vilbre | Fotod: Shutterstock

olegi palju vaja – keha hakkab ise sooja tootma. Kui aga kõnnid rahulikult või viibid väljas pikemalt, võib vahekiht olla paksem.

Pealmine kiht peab kaitsma tuule, lume ja võimaliku vihma eest. Kui tuul jõuab kehani, kaob soojus väga kiiresti. Hea jope ei pea olema paks, aga ta võiks pidada tuult ja sobida ilmaga. Jooksjatel ja tempokalt liikujatel töötab hästi ka õhem tuulejakk – peaasi, et see ei takista liikumist ega kogu niiskust endasse.

Nipp: mine välja nii, et alguses on veidi jahe. Kui hakkad liikuma ja keha soojeneb, saab riietus hakata oma tööd tegema. Kui juba toas on mõnusalt soe, on tõenäoline, et õues hakkab kohe palav.

Jalanõu olgu kerge ja soe

Jalanõude valik sõltub sellest, kui kiiresti sa liigud ja kui libe on maapind. Kui käid rahulikult ja teed pikki jalutuskäike, sobivad hästi kergemad, aga soojustatud talvesaapad, millel on sügava mustriga tald. Kui saapad on muidu head, aga libedaga ei pea, saab neile lisada jääkassid –elastsed kummist tallalisad, mille ogad haakuvad jääga ja takistavad libisemist.

Jooksjatele on olemas spetsiaalsed talvised tossud, millel on tugevam muster ja vahel ka veekindel pealis. Mõned tootjad teevad ka jooksujalatseid, millel on sisse ehitatud naelikud – need

on kallimad, aga väga tõhusad jää ja lörtsiga. Kes tahab rahulikult joosta ka jäistes oludes, sellele on need hea investeering.

Kui tahad kassidega käia, vali need oma jalanõude järgi –olemas on erinevaid mudeleid tavasaabastele ja jooksujalatsitele. Kvaliteetsema paari eest tasub natuke rohkem maksta, sest need kestavad kauem kui ühe hooaja ja püsivad kindlalt jalas.

Kaitse pead, käsi ja kaela

Vanarahva tõdemus, et „soojus läheb peast välja“, peab siiani paika. Kui kõrvad, otsmik ja kukal on kaitsmata, jahtub kogu keha kiiresti. Samas ei taha keegi higistavat pead ega märga mütsi. Lahendus on müts, mis vastab tegevusele.

Kui liigud rahulikult või oled pikemalt väljas, on vaja mütsi, mis peab tuult ja on piisavalt soe. Kui harrastad aga sportlikku liikumist – jooksmist, suusatamist –, vali õhem, hingav, aga kõrvu kattev müts. Hästi töötavad venivad tehnilised kangad või õhukesed meriinomütsid, mis ei kogu niiskust.

Kaela ja näo kaitseks piisab sageli torusallist ehk bufist, mida saab vastavalt vajadusele tõmmata suu või nina ette. Kui ilm on eriti külm või tuuline, võib see olla kahekihiline või fliisvoodriga. Tavaline villane sall kipub tegevuse ajal kiiresti üle kuumenema ja võib takistada hingamist.

Käte kaitseks sobivad sportlikud kindad, mis ei ole liiga paksud, aga peavad tuult ja niiskust. Kui ilm on väga külm või käed on tundlikud, võib kasutada kahte kihti: õhuke aluskinnas ja soojem pealiskiht. See võimaldab vajadusel kihte eemaldada, näiteks kui keha on juba soojenenud.

Allikad: runnersworld.com, health.clevelandclinic.org, rei.com

Ilusad talvised jalutuskohad üle

Eesti

Kadrioru park, Tallinn

Kui ei saa minna linnast kaugele, aga hing ihkab rahu, on Kadrioru park talvel jalutamiseks üks mõnusamaid kohti.

Viljandi lossimäed ja järveäärne tee

Viljandi pakub talvel omamoodi rahu. Lossimägede kõrgemad vaated koos järveäärse jalutustee või rippsilla ületusega teevad sellest lühikese, aga meeldejääva retke. Eriti siis, kui on kerge miinus ja värske lumi.

Taevaskoja matkarajad, Põlvamaa

Kui on veidi rohkem aega, siis Taevaskoja liivakivipaljandid ja Ahja jõe käänulised rajad on ideaalne talveretke sihtkoht. Seal on vaikne, maastik vaheldub ja mõnes kohas saad tunda end nagu keset muinasjuttu – eriti pärast värsket lund.

Pääsküla raba, Tallinn

Kui otsid midagi rohkem looduses, aga mitte liiga kaugel, siis Pääsküla raba on talvel väga mõnus – laudteed, avatud vaated ja parajalt pikk ring. Varajane hommik või hiline õhtu annab võimaluse näha rabaudu või lumist päikeseloojangut.

Otepää ümbruse künkad ja teerajad

Eesti talvepealinn ei vaja pikalt tutvustamist, aga mitte ainult suusatamiseks – ka jalgsi liikumiseks on seal hulgaliselt teid ja väiksemaid radu, mis sobivad nii sportlikuks kõnnitiiruks kui ka rahulikuks looduse nautimiseks.

Kui kaalunumber on märgatavalt tõusnud, võib tekkida hirm, et regulaarselt treenimisega alustamine võib koheselt hakata põhjustama erinevaid vigastusi.

Kas sellises arvamuses leidub ka tõetera või on tegu põhjendamata hirmuga?

Kas kaalunumber mõjutab sportimisel vigastuste teket?

Tuleb välja, et päris ühest vastust sellele küsimusele anda ei saa, sest mõned uuringud näitavad kehakaalu ja vigastuste esinemise vahel tugevaid seoseid, teised aga viitavad minimaalsele või ebaolulisele seosele. Täpsema kokkuvõtte teema kohta on teinud Lõuna­Aafrika Pretoria ülikooli hariduskraadiga sporditeadlane Marianke Pienaar, koondades Sports Injury Bulletini lehel avaldatud artiklis kokku mitmete asjakohaste teadusuuringute tulemused.

Täpsemalt on artiklis luu­ ja lihaskonna vigastuste esinemise sagedust vaadeldud kehamassiindeksi kontekstis. Näiteks Saudi Araabias King Saudi ülikooli teadlaste läbi viidud uuringus leiti, et kõrgema kehamassiindeksiga ja eriti rasvumise all kannatavaid inimesi (kehamassiindeksiga üle 35) tabavad erinevad vigastused kolm korda tõenäolisemalt võrreldes madalama kehamassiindeksiga inimestega.

Toimetas: Georg-Marten Meumers | Fotod: Shutterstock

Kõrgem kehakaal võib tekitada näiteks selgroo ja seljalihastega seotud vaevusi. Austraalia erinevate ülikoolide teadlased märkisid ühises 2024. aasta teadustöös, et sportimisel avaldub rasvunud inimeste luu­ ja lihaskonnale suurem mehaaniline koormus, millega lihased ei suuda toime tulla. Selle tõttu tekib selgroole liiga suur koormus ja kiireneb seljapiirkonna kudede kulumine, mis võib tekitada erinevaid terviseprobleeme.

Rasvumise all kannatavaid inimesi tabavad vigastused kolm korda tõenäolisemalt.

Biomehaanika seisukohast suurendab liigne kehakaal koormust liigestele ja luudele ka teistes kehapiirkondades, põhjus­

tades füsioloogilist ülekoormust. See kehtib eriti tugeva löögi­ ja põrutusjõuga spordialade harrastamise puhul. Hiina Huazhongi teadus­ ja tehnoloogiaülikooli teadlased leidsid oma 2023. aasta mahukas uuringus, et kõrgema kehamassiindeksi puhul suurenevad tõenäolisemalt vigastused pahkluude, põlvede ja õlgade piirkonnas.

Eraldi on uuritud sedagi, kas ja mil määral põhjustab ülekaalulisus noorukitel spordivigastuste tekkimist. Kanada Calgary ülikooli teadlased leidsid ühes 2016. aasta uuringus, et ülekaalulistel noorukitel on lausa 34% suurem tõenäosus saada treenimisel vigastada võrreldes normaalkaalus eakaaslastega. Uuringu tulemuste põhjal olid ülekaaluliste noorukite vigastused eriti sagedased alakehapiirkonnas, täpsemalt põlvede ja pahkluude piirkonnas, ning olid tingitud tõenäoliselt pehmete kudede ja liigeste ülekoormusest. Vastupidiselt

näitasid aga ühe 2014. aastal Briti spordimeditsiini ajakirjas avaldatud uuringu tulemused, et ülekaalulistel 12–19­aastastel noorukitel ei esine rohkem spordivigastusi võrreldes normaalkaalus olevate eakaaslastega.

Seega kuigi seost kehamassiindeksi ja vigastuste esinemissageduse vahel on täheldatud arvukates uuringutes, ei ole ühest teadmist kujunenud selle kohta, millisel määral kõrgem kehakaal vigastuste esinemise riski suurendab. Küll on aga teadlased leidnud, et mõõdukas füüsiline aktiivsus kõrgema kehakaaluga inimestel aitab kaasa vigastuste vältimisele. Oluline on valida sobiv treeningtüüp ja koormus, konsulteerides vajadusel personaaltreeneriga, kes aitab koostada individuaalsetele võimetele ja tervislikule seisundile sobiliku treeningkava.

Allikas: sportsinjurybulletin.com

Viis nõuannet treeningvigastuste vältimiseks

Olenemata kehakaalust on oluline teada põhitõdesid, mille järgimine aitab vähendada vigastuste tekkimise tõenäosust. Spordimeditsiiniteenuseid pakkuva Sportomedica blogis jagatakse viit universaalset nõuannet, kuidas treeningvigastusi ennetada ja säilitada oma kehaline heaolu.

1. Alusta soojendusega

Soojendamine on vigastuste ennetamisel ülioluline, aidates valmistada keha ette koormuseks, suurendades verevoolu lihastesse ja parandades liigeste liikuvust.

Soojenduse juurde võiksid kuuluda dünaamilised harjutused, nagu kerged hüpped, pöörded ja aktiivsed venitused. Sobiva soojenduse kestus sõltub treeningu iseloomust ja intensiivsusest.

2. Järgi õiget tehnikat

Vale kehahoiak või tehnika on üks peamisi treeningvigastuste põhjuseid. Õpi harjutuste korrektset sooritamist ja vajadusel konsulteeri füsioterapeudi või treeneriga.

Keskendu lihaste tasakaalule ja koormuse ühtlasele jaotamisele.

Kasuta sobivaid abivahendeid, näiteks kummilinte, raskuseid või masinaid vastavalt oma võimekusele.

3. Koorma keha järk-järgult

Liigne või liiga kiire koormuse suurendamine võib viia lihaste ja kõõluste ülekoormusvigastusteni. Planeeri treeningud nii, et koormus suureneks järk-järgult.

Lisa koormust mitte rohkem kui 10% nädalas.

Kuula oma keha ja tee paus, kui tunned väsimust või valu.

4. Ära unusta taastumist

Keha vajab pärast treeningut aega taastumiseks, et lihased saaksid tugevneda ja vigastuste oht väheneks.

Maga piisavalt (7–9 tundi ööpäevas) ja toitu mitmekülgselt.

Kasuta aktiivset taastumist, tehes kergeid venitusi või liikudes madala intensiivsusega.

Füsioterapeutilised protseduurid on tõhus viis lihaspingete leevendamiseks.

5. Investeeri kvaliteetsetesse treeningvahenditesse

Sobivad treeningjalanõud ja muu varustus on oluline keha kaitsmiseks ülekoormuse ning vigastuste eest.

Vali jalanõud, mis toetavad jalga ja sobivad sinu treeningtüübiga.

Kontrolli regulaarselt oma varustuse seisukorda ja asenda kulunud esemed.

Allikas: sportomedica.ee

käe-, jala- ja rinnaproteesid

TALLATOED

ORTOOSID

JALATSID

individuaalsed, kohaldatavad, sporditallatoed käele, jalale, seljale valmistamine ja individuaalne kohandamine laias valikus ortopeedilisi ja anatoomilisi jalatseid

Jalad on meie igapäevase liikumise tugi. Kuidas hoida põlved, puusad ja lihased töökorras?

Terved jalad kogu eluks

Kõnnime, jookseme, ronime treppidest üles ja liigume looduses, sageli ilma et mõtleksime, kui palju pinget iga samm meie kehale avaldab. Kui jalad on väsinud, paistes või valulikud, mõjutab see kogu elu kvaliteeti. Kaua liigset koormust talunud põlved ja puusad, nõrgad lihased ning ülekaal võivad muuta liikumise hädiseks. Õnneks on võimalik teha valikuid ja kujundada harjumusi, mis hoiavad jalgu alati tööhoos, olenemata vanusest või kaalust.

Kaks jalatervise

alustala: kaal ja lihased

Ülekaal on jalavalu üks sagedasemaid põhjuseid. Iga lisakilo suurendab põlvede ja puusade

koormust, mis võib tekitada väsimust, paistetust ja valulikkust. Lisaks mõjutab liigse kehakaalu kaasas kandmine ka lihaste toonust. Kui sääre­, reie­ ja tuharalihased on nõrgad, peavad põlved taluma suuremat osa koormusest, mis kiirendab väsimust ja tõstab vigastuste riski. Vanuse kasvades väheneb lihaste elastsus ja säilitatav painduvus, mistõttu vajavad jalad teadlikku hooldust ja tugevdavat liikumist.

Jalgade tervis sõltub eelkõige lihaste toonusest, painduvusest ja kaalu kontrollist. Tugevad lihased toetavad põlvi, puusi ja alaselga ning aitavad säilitada liikumisvõimet igas vanuses. Lihtsate harjutuste ja venitustega saab hoida lihased elastsed, mis aitab vältida vigastusi ja väsimust. Regulaarne liikumine ja lihaste tugevdamine, näiteks kükid ja seinaistumine, on

jalatervise hoidmisel hädavajalikud.

Lisaks lihaste tugevusele ja kaalu kontrollile mõjutavad jalgade tervist ka närvisüsteem ja tasakaaluhäired, millest sageli ei räägita. Jalad on täis närvilõpmeid, mis edastavad infot tasakaalu ja surve kohta, ning nende nõrgenemine võib suurendada kukkumisohtu. Samuti mängib rolli jalgade tundlikkus ja naha tervis: kuivad või lõhenenud tallad ning sõrmedevahelised villid võivad muuta liikumise ebamugavaks ja piirata aktiivsust. Jalatsite sobivus ei puuduta vaid toestust, vaid ka ventilatsiooni ja liikumisvabadust. Heades kingades püsivad jalad kuivad, need ei hõõru ning vähendavad põletike ja vigastuste riski. Regulaarne tähelepanu nendele detailidele aitab jalgu hoida terve ja valuvabana kogu elu.

Toimetas: Sven Sula | Fotod: Shutterstock

Liikumine ja spordivalikud

Peaosa jalgade tervise hoidmisel mängib sobiva liikumisharrastuse leidmine. Kõrge löögikoormusega spordialad, nagu jooksmine, korvpall või hüppenööriga kargamine, võivad ülekaalulise põlvedele teha kõvasti liiga. Väiksem treeningkoormus ja lihaseid tugevdav liikumine on selles olukorras palju turvalisem.

Ujumine ja vesiaeroobika vähendavad survet liigestele ning tugevdavad lihaseid, jalgrattasõit parandab säärelihaste toonust ilma põlvi liigselt koormamata ja kiire kõndimine aitab säilitada tervislikku kaalu ning tugevdada jalalihaseid. Igapäevased lühikesed harjutused, nagu kükid, seina najal poolkükkiste ja tasakaaluharju­

tused, hoiavad jalad elastsed ja tugevad.

Vanus toob kaasa omapäraseid muutusi, mida tuleks arvestada. Noored ja keskealised peaksid keskenduma lihaste tugevdamisele, painduvuse säilitamisele ja kaalu kontrollile, pöörates tähelepanu õigele tehnikale, et vältida vigastusi. Eakamad aga peavad lisaks lihaste tugevdamisele tähelepanu pöörama tasakaalu ja painduvuse säilitamisele. Madala intensiivsusega treeningud ja venitused aitavad hoida jalad liikuvana ja vähendada kukkumisriski.

Igapäevased harjumused ja hooldus

Igapäevaelus saab jalgu toetada ka väikeste hooldusvõtetega. Jalad tuleks päeva jooksul võimalusel tõsta kõrgemale, et vältida paistetust. Sobivad jalatsid ja vajadusel ortopeedilised sisetallad aitavad leevendada põlvede ja puusade koormust. Jalavannid ja massaažid pärast päev otsa ringi tatsamist aitavad lihastel lõdvestuda ning vähendada väsimust. Samuti on kasulik vaheldada istumist ja seismist, vältides pikka viibimist ühes asendis.

Terved jalad ei ole ainult liikumise mugavuse küsimus, vaid ka elukvaliteedi alus. Tugevad lihased, keha elastsus, sobiv liikumine ja kaalukontroll aitavad hoida põlved, puusad ning säärelihased kasutusvalmis kogu elu. Ülekaalu vähendamine ja tervislike liikumisharjumuste kujundamine on eriti oluline, sest iga lisakilo suurendab koormust ja kiirendab väsimust. Tugevad jalad annavad vabaduse liikuda ja elada aktiivset elu igas vanuses. Väikeste harjumuste kujundamine, teadlik liikumine ja oma tugisammaste eest hoolitsemine võivad tagada, et jalad püsivad elujõulised ja valuvabad aastakümneid.

Allikas: Harvard Health

Sobivad spordialad jalgade tervise heaks

Ujumine ja vesiaeroobika. Vesi vähendab liigeste koormust ja tugevdab lihaseid.

Jalgrattasõit parandab säärelihaste toonust ilma põlvi liigselt koormamata.

Kiire kõndimine tugevdab jalalihaseid ja aitab säilitada tervislikku kaalu.

Igapäevased nipid jalgade tervise jaoks

Paistetuse vastu: kui võimalik, tõsta jalad päeva jooksul kõrgemale.

Sobivad jalatsid: toestavad jalanõud ja ortopeedilised sisetallad aitavad leevendada põlvede koormust.

Jalavannid ja massaaž aitavad liikumisest kurnatud jalgadel lõdvestuda ning vähendada väsimust.

Liigu vaheldusrikkalt ja väldi pikka seismist või istumist ühes asendis.

LIIGESED JA SELG

ON KANGED, TEEVAD HAIGET?

Tuntud ja tõhusad Eesti nanotooted

liigestele, seljale, luudele, hammastele

NANOHAP™

NANOHAP™ Liigestele - bioloogiline nanomaterjal, mis on täiesti teistmoodi toimemehhanismiga vahend selliste probleemide korral kui kõik teised tabletid või geelid. Neid kapsleid ei neelata alla nagu tavalisi vaid lastakse tervelt suus lahustuda, et üliväikesed nanokristallid saaksid mõjuda läbi limaskesta. Mõjuvad otse valu põhjusele, alandades happelisust põletikulistes liigestes. Seetõttu taandub valuaisting ning ka kõhrkoe edasine hävimine.

NANOHAP™ BONE EXTRA - hõrenenud luudele või traumast taastumiseks.

Toidulisandina registreeritud NANOHAP ei põhjusta kahjulikke kõrvalmõjusid, sest tegemist on kehaomase nanomaterjaliga. SARJA

NANOHAP™ WellBone – täiuslik kompleks luumaterjali korrashoiuks, lisaväärtusena toetus välisele ilule: tugevad küüned, tihedad juuksed, terve nahk. Lisaks kahte tüüpi nanokristallidele annab NANOHAP™ WellBone organismile kätte ka päevase koguse tsinki, vitamiine D3 ja K2.

NANOHAP™ DENTAL - bioloogiline nanomaterjal hambaemailile, kiire abi ülitundlikkuse korral, loob kaitse paljastunud juurekaeltele.

TUBLID APTEEGID - EDASIMÜÜJAD: Tallinnas: KALAMAJA APTEEK – Kotzebue tn. 9, MARJA APTEEK – Mustamäe tee 45, JÄRVEOTSA APTEEK – Õismäe tee 107, PAEKIVI APTEEK – Pae tn.74 Rakveres: LILLEORU APTEEK – Tartu tn. 55, Haapsalus: POSTI APTEEK – Posti tn. 26, Hiiumaal: KÄRDLA APTEEK – Uus tn. 3, Tartumaal: ELVA TERVISEKESKUSE APTEEK – Supelranna tn. 21 www.nanohap.eu

Liigeste tööks on taluda koormust ja liikumist, kuid mitte lõputult. Valu tuleb vaikselt, aga jääb kauaks.

Lugu liigestele, kes peavad kandma rohkem, kui kasulik

Kui kilosid koguneb liiga palju, kasvab igapäevane koormus liigestele. Väsimus avaldub vaikselt – kõigepealt tekib hommikune jäikus, siis krudisev tunne trepist üles minnes, kuni ühel hetkel muutub lihtne kõndimine ebamugavaks pingutuseks. Sageli on need esimesed märgid, et liigesed on hakanud kannatama ülekoormuse all. Pahatihti tuleb see üllatusena, sest

liigne kehakaal ei tundu esmapilgul liigestega seotud olevat. Ometi on seos selge ja vaieldamatu. Kui kaalu kasvades liigesele langev pinge suureneb, kulub ta kiiremini. Näiteks on teada, et iga lisakilogramm suurendab põlveliigesele mõjuvat koormust mitmekordselt. Viis lisakilo ei tähenda viit kilo survet, vaid isegi kuni 20 kilo lisasurvet iga sammu ajal. Kõige rohkem kannatavad põlved, puusad ja alaselg, sest sealsed lii­

gesed kannavad igapäevaselt kogu keharaskust.

Kulumine ise ei taastu

Liigeste kulumine ehk osteoartroos on üks sagedasemaid liigeseprobleeme, mis tabab järjest nooremaid inimesi. Mitte et inimesed liiguvad rohkem või vananevad varem, vaid seetõttu, et ülekaal on muutumas uueks normiks. Kuid erinevalt mõnest muust tervise­

Toimetas: Sven Sula | Fotod: Shutterstock

murest ei kao liigeseprobleemid lihtsalt kaalulangetuse või „valuga harjumisega“.

Liigese sees paikneb kõhr, mis toimib omamoodi amortisaatorina kahe luu vahel ja tagab, et liikumine oleks sujuv ning valutu. Kui kõhr hakkab liigse surve tõttu lagunema, tekibki osteoartroos, seisund, kus liigutus muutub jäigaks ja valulikuks. Kõhr ei ole kude, mis taastuks lihtsalt puhkuse või salvi abil. Kui kulumine on alanud, võib selle kulgu aeglustada, kuid mitte täielikult tagasi pöörata.

Siinkohal muutub ka igapäevane elu, hakatakse vältima liikumist, sest see on ebamugav. Samal ajal, liikumise vähenedes langeb lihastoonus ja ainevahetus aeglustub. Kaalu lisandumine kiireneb ja tekib nõiaring.

Selles olukorras ei ole valu midagi, mida peaks vaikides taluma. Valu on organismi viis öelda, et midagi ei toimi õigesti. Ja kuigi liigesekõhr ise ei pruugi täielikult taastuda, on võimalik vaevusi ja jäikust leevendada – aga selleks tuleb sekkuda varakult.

Teadlik liikumine pakub liigestele tuge

Üks suuremaid eksiarvamusi liigesevaevuste puhul on arvamus, et liikumine teeb asja hullemaks. Tegelikult on mõõdukas ja liigeseid säästev liikumine üks tõhusamaid viise liigeste toetamiseks. Isegi kõnd pehmel pinnasel, meelest minema kippuv võimlemine, suusatamine või ujumine – kõik need aitavad hoida liigeste liikuvust ja tugevdavad ümbritsevaid lihaseid, mis omakorda vähendavad liigesele langevat koormust.

Samuti on oluline pöörata tähelepanu sellele, mida keha kannab. Jalatsid, mida me igapäevaselt kasutame, võivad olla kas liitlased või vaenlased liigeste seisukohalt. Ülekaalu korral on eriti oluline, et jalanõudel oleks korralik kannatoestus, piisav amortisatsioon ja

Kas su liigesed saavad piisavalt tuge?

Liigeseprobleeme kujundavad väikesed igapäevased valikud, millele me harjumuspäraselt tähelepanu ei pööra.

Mõtle järele:

Kas istud päeva jooksul pikalt ilma asendit vahetamata?

Kas su töö- või kodujalanõud on kulunud, jäigad või ilma toestuseta?

Kas oled loobunud liikumisest pigem mugavuse kui arsti soovituse tõttu?

Väikesed harjumused, suur mõju

Vahelduv koormus aitab liigestel paremini kohaneda kui üks ja sama liigutus terve päeva vältel.

Stabiilsed jalanõud toetavad mitte ainult jalgu, vaid ka põlvi, puusi ja alaselga.

Lihaste töö on liigeste loomulik kaitsemehhanism – ka kerge pingutus loeb.

Millal tasub abi otsida?

Kui ebamugavustunne ei taandu, liikumine jääb järjest lühemaks või hommikune „käima saamine“ võtab aina kauem aega, tasub nõu pidada spetsialistiga. Varajane sekkumine annab rohkem valikuid kui hiline harjumine.

jalavõlvi tugi. Liiga lamedad, kõvad või kulunud jalanõud võivad küll tunduda mugavad, kuid ei paku liigesele vajalikku stabiilsust ega kaitset.

Teine tugi, mida ei tasu alahinnata, on ortoosid ja kompressioontooted. Kui liiges on juba valulik või põletikuline, võib ajutine ortoosi kasutamine vähendada koormust ja aidata liigeseasendit korrigeerida. Kompressioonsukad või ­säärised aitavad parandada vereringet ja vähendada turseid, mis liigeseprobleemidega sageli kaasnevad. Siiski ei tohiks neid kasutada pimesi – parima tulemuse annab nõustamine füsioterapeudi või perearstiga.

Muudatused aitavad

Liigeseprobleemide ennetamine ja leevendamine ei tähenda ainult dieeti või sporti. See on elustiili muutus, mis algab väikestest, aga järjepidevatest sammudest. Ka viieprotsendiline kehakaalu langus võib vähendada liigesevalu ja parandada liikuvust rohkem, kui oodata oskad.

Oluline on ka mõtteviis: mitte keskenduda ainult raskuste kangutamisele ega kalorilugemisele, vaid võtta fookusesse liikumisvõime säilitamine ning elukvaliteet. Kui liikumine muutub valutumaks, paraneb ka tuju, suureneb aktiivsus ja seeläbi paranevad nii kehalised kui ka vaimsed näitajad. Kehakaal ei pruugi kohe langeda, kuid liigesevalu leevenemine võib olla esimene, kõige olulisem märk, et oled õigel teel.

Liigesed ei vaja imerohtu ega ­dieeti. Nad vajavad, et suhtuksid kehasse tähelepanelikult ja tegeleksid temaga õigel ajal. Kui liigsed kilod on juba kogunenud, pole hilja tegutseda. Tugevad liigesed ei teki ainult trennis – need kujunevad igapäevastes valikutes, mida me teeme oma kehasõbraliku elu nimel.

Allikad: Joint Health Magazine, artroos.ee

SOOJENDAB INTENSIIVSELT

KAELAVALU

LEEVENDAB VALU

TUGEVAM KUI SINU VALU

Kahekordne toime: alguses jahutav ja seejärel intensiivselt soojendav toime.

Stimuleerib vereringet, lõdvestab lihaseid, leevendab valu ja soodustab lihaste paranemist.

Sisaldab levomentooli, kamprit ja 3 eeterlikku õli.

Gel Active Spray

LIHASTELE, LIIGESTELE JA SPORDITRAUMADEJÄRGSELT Šveitsi

SELJAVALU

Ilmselt on kõik tähele pannud, kuidas halvasti magatud öö järel isutab eriti rasvase ja süsivesikurikka kiirtoidu järele. „Unepuudus häirib hormoonide tasakaalu organismis, soodustades seetõttu ülesöömist ja sellest tulenevat kaalutõusu. Päevast unisust peetaksegi üheks rasvumise riskiteguriks,“ selgitab Confido Arstikeskuse kopsuarst, unemeditsiini ekspert Erve Sõõru.

Halb uni teeb paksuks?

Unepuudus põhjustab täpsemalt isu reguleerivate hormoonide, nagu greliin, taseme tõusu vereringes ja leptiinitaseme langust, mis soodustab isu ja näljatunde suurenemist. Samuti esineb halva une korral kasvuhormooni puudulikkust ja kortisoolitaseme tõusu, mis mõlemad on samuti seotud rasvumisega.

Kuidas ikkagi mõjutab magamatus kaalutõusu? Mis unepuuduses olevas organismis toimub? Unepuudusest tekkinud söömisvajadusel on kaks peamist põhjust. Esiteks on unepuuduse korral aju tasukeskused aktiivsemad ja sunnivad otsima midagi, mis seda aktiivsust vaigistaks. Enamasti osutuvad sellises olukorras valituks just kõrgema kalorsusega

toidud. Teiseks väheneb väsinud inimesel võime erinevaid söömisvajadusi pärssida. Sel probleemil on aga ka teine külg: nimelt kurdavad just ülekaalulised inimesed rohkem unetuse ja unehäirete üle, mis omakorda suurendab isu ebatervisliku järele. Nii ongi rasvumise ja unehäirete vahel kahesuunalised seosed.

Tekst: Martin Hanson | Fotod: Shutterstock

magamine

Unemeditsiini ekspert Erve Sõõru neli nippi paremaks uneks

Hea une prioriteediks seadmine

Rohkem und ehk parem uni aitab suurendada energiataset ja vähendada päevast väsimust. Enne magamaminekut võiks varuda 30 minutit rahunemiseks ja käia duši all.

Hoolitse vaimse tervise eest

Väsimus ja kurnatus on depressiooni levinud sümptomid. Abi on positiivsete eneseabiharjumuste sisseviimisest.

Toitu tervislikult

Kõrge suhkru- ja süsivesikusisaldusega toidud halvendavad unekvaliteeti. Vähenda teadlikult toiduportsjoneid. Tervislik toit sisaldab täisteratooteid, köögivilju, puuvilju, oomega-3-rasvhappeid (leidub mereandides, pähklites, seemnetes) ja valku.

Liigu ja treeni

Vähene füüsiline aktiivsus põhjustab väsimustunnet. Isegi 15 minutit treeningut päevas võib anda energiat.

Unisus mõjutab negatiivselt nii inimese elukvaliteeti, vaimset tervist, tootlikkust kui ka ohutust. Uni on oluline ka kognitiivsete ja motoorsete funktsioonide jaoks, ainevahetuse korraldamiseks ja nakkuste kontrolli all hoidmiseks.

Uni on oluline igapäevane füsioloogilise taastumise protsess, kuid tänapäeva ühiskonnas lüheneb une kestus üha enam ja see viib krooniliste

haiguste tekkeni.

Kuidas reguleerib uni isusid ja kuidas päeva jooksul toitume, liigume?

Alates industriaalajastust on inimeste une­ärkveloleku harjumuste ööpäevane rütm muutunud: tänapäeva ühiskonnas on üsna tavaline lühendada und ja olla krooniliselt uneta paljude öösel tehtavate tegevuste, nt vaba aja veetmise või öövahetustega töö tõttu.

Uni on oluline igapäevane füsioloogilise taastumise protsess, kuid tänapäeva ühiskonnas lüheneb une kestus üha enam ja see viib krooniliste haiguste tekkeni. Lühenenud uni põhjustab ka energiakulu vähenemist, kuna vähem tunde magades tekib väsimus varem ja füüsiline aktiivsus langeb.

Kas on uuritud seda, kuidas toitub hästi maganud inimene ja kuidas sama inimene, kui une pikkust või selle kvaliteeti häirida?

Unepuuduse all kannatav inimene sööb rohkem ja tarbib kaks kuni kolm korda rohkem kaloreid, kui tegelikult vaja. Uuringutes on leitud, et tervetel noortel meestel, kellel ei olnud rasvumist ega diabeeti, ilmnesid laborikeskkonnas kujundatud unepuuduses diabee­

dieelsed tunnused. Unehäiretest tingitud näljatunne ja isu panevad inimesi valima kõrge kalorsusega ning süsivesikuterikkaid toite, nagu maiustused, soolased suupisted ja tärkliserikkad toidud, kiirtoit ja karastusjoogid. On leitud, et 30 minutit lisaund vähendab tarbitud kalorite hulka. Näiteks uneapnoega inimeste puhul vähendab kehamassiindeksi 10% langus haiguse raskusastet kolmandiku võrra.

Kas on võimalik ka kirjeldada, kui palju saaks kaalu langetada, kui hakata piisavalt magama? Magada kvaliteetselt u 7–8 tundi.

Lisan kohe, et väga kerge on inimesele öelda, et hakka nüüd kohe kvaliteetselt ja piisavalt magama. See enamasti ei õnnestu. On leitud, et täiskasvanutel, kes magasid vähem kui seitse tundi öö kohta, oli 41% suurem rasvumisrisk. On ka leitud, et parem subjektiivne unekvaliteet suurendab kaalulanguse edukuse tõenäosust 33% võrra.

On ka leitud, et parem subjektiivne unekvaliteet suurendab kaalulanguse edukuse tõenäosust 33% võrra.

Näiteks noored ülekaalulised täiskasvanud, kes tavaliselt magasid vähem kui 6,5 tundi öösel, suutsid pärast personaalset unehügieeni nõustamist oma une kestust keskmiselt 1,2 tunni võrra öö kohta pikendada. Une sekkumise eesmärk oli pikendada voodis veedetud aega 8,5 tunnini ja pikem uneaeg võrreldes kontrollrühmaga vähendas osalejate üldist kalorite tarbimist keskmiselt 270 kilokalori võrra päevas.

Uued kaalulangetusravimid, nagu GLP­1 (glükagoonitaoline

Confido Arstikeskuse kopsuarst, unemeditsiini ekspert

Erve Sõõru.

peptiid­1) agonistid on väga tõhusad rasvumise vastu. Hetkel on aga veel vähe teadmisi pikaajalise mõju ja selle kohta, kuidas need lõpuks inimeste toitumisharjumusi ja elustiili muudavad. Piisav uni aga võib samuti vähendada näljatunnet ja aidata süüa tervislikumat toitu. Uni on samal ajal tasuta, sel pole kõrvalmõjusid ja on palju muid eeliseid üldisele tervisele ning heaolule.

Kuidas peaks magama – magamistuba või ruum olema korraldatud –, et uni oleks võimalikult täisväärtuslik?

Magamistuba peab olema puhas, õhutatud, pime, vaikne, magami­

seks sobiva temperatuuriga. Oluline on piisav une kestus ja selle hea kvaliteet. Hea une heaks tuleb ettevalmistusi teha aga juba päeval ja tulemusi hinnata hommikul ärgates. Seejuures orgaanilised unehäired vajavad lahendamiseks arstlikku sekkumist, uneuuringu läbiviimist, mille põhjal leitakse unehäire põhjused ja soovitatakse spetsiifilist ravi.

Kui pikalt peaks täiskasvanud inimene magama? Kas peaksime magama ka kindlatel aegadel?

Täiskasvanud peaksid magama 7–9 tundi ööpäevas, soovitavalt öötundidel. Alates 55. eluaastast

on ka päevane lõunasöögijärgne kuni 30­minutiline uinak täiesti normaalne nähtus. Uinumiseks võiks kuluda vaid kuni 30 minutit. Teadlased hindavad aga, et iga kolmas inimene ei maga piisavalt.

Alates 55. eluaastast on ka päevane lõunasöögijärgne kuni 30-minutiline uinak täiesti normaalne nähtus.

Mis on kõige suurem mõjutaja, miks inimesed ei maga piisavalt?

Viimase 30 aasta jooksul on rasvumine kogu maailmas saavutanud epideemilised mõõtmed ja kujunenud tõsiseks terviseprobleemiks, kuna on seotud mitte ainult teist tüüpi diabeedi, vaid ka südame­veresoonkonnahaiguste ja teatud tüüpi vähiga. Paralleelselt on viimastel aastakümnetel vähenenud unetundide arv, mis viitab sellele, et lühike une kestus võib olla rasvumise teket soodustav tegur. Seda selgitatakse ka söömiseks kuluvate tundide arvu suurenemisega.

Inimese endogeenne ööpäevarütmi süsteem koordineerib igapäevaseid toitumisharjumusi, energia kasutamist ja salvestamist, tegevuste kooskõlastamist ja toidu tarbimist väliskeskkonnast tuleva valguse kaudu. Ööpäevase rütmi häirimine võib viia rasvumiseni, une kestus mõjutab isu ja kalorite tarbimist reguleerivate hormoonide taset vereringes ning koos nendega ka ainevahetust.

Pulsikellad on võimaldanud inimestel oma unevajaduse ja ­mustrite kohta rohkem teada saada, aidates oma und passiivselt jälgida. Hetkel ei osata selle teabega oma une kohta aga veel midagi peale hakata.

LED-valgusteraapia on õrn ja terviklik viis nahahoolduseks

Näojooga õpetaja, loodusterapeudi ja loomuliku ilu eestkõnelejana on Mai-Liis Kivistik pühendunud sellele, et aidata inimestel märgata ja hoida oma loomulikku ilu. Tema armastus näojooga, looduskosmeetika ja teadliku nahahoolduse vastu toetub sügavale anatoomilisele teadmisele ning järjepidevale hooldusrutiinile, mis austab keha loomulikke protsesse. Mai-Liis usub, et nahahooldus peaks toetama naha tervist sügavamalt kui vaid pealispind ja just seda lähenemist peegeldab ka tänapäevane LED-valgusteraapia.

LED

-valgusravi on viimastel aastatel saanud üheks kõige armastatu maks ja tõhusamaks ilutehnoloogiaks koduseks nahahoolduseks. See ei tugine ainult nahapinnale, vaid erinevad valguslainepikkused toimivad nahas sihipäraselt, et ergutada rakkude energia tootmist, rahustada põletikku, tasakaalustada rasueritust ja toetada kollageeni sünteesi.

MaiWistiku Radiant Skin 6-ühes näomassaaži- ja valgusravi trenažöör ühendab professionaalse LED-teraapia nelja valguslainepikkuse, EMS-mik rovoolu, soojusteraapia ja elektro poratsiooni ehk kõik ühes seadmes, et pakkuda kogemust, mis on praktiline, terviklik ja igapäevases ilurituaalis kasutatav.

NELI VALGUST

KASUTA

E-POES

SOODUSKOODI

“TERVISPLUSS”: www.maiwistik.eu

Iga valguslainepikkus mõjutab nahka erinevalt ja koos moodustavad nad tasakaalustatud süsteemi:

l Punane valgus – aitab stimuleerida kollageeni tootmist ja nahka pinguldada, aidates vähendada kortse ja parandada naha elastsust.

l Sinine valgus – tasakaalustab rasueritust ja aitab vähendada aknet ning baktereid, mis võivad tekitada põletikku ja ebaühtlast tekstuuri.

l Roheline valgus – rahustab stressis nahka, aitab ühtlustada jumet ning vähendada pigmentatsiooni nähtavaid märke.

l Kollane valgus – toetab tundlikku nahka, soodustab lümfiringet ja vähendab turseid, tulemuseks puhanud ja värske ilme.

Need neli lainepikkust töötavad koos, et pakkuda laia spektrit nahahoolduse vajadusi ühe mugava ja kergesti kasutatava seadmega.

KUIDAS RADIANT SKIN NÄOTRENAŽÖÖR TÖÖTAB SINU IGAPÄEVASES RUTIINIS?

Radiant Skin ei ole lihtsalt valgusravi seade, vaid see on täielik kodune ilustuudio, mis toetab nahka mitmel tasandil:

• EMS-mikrovool aitab toniseerida ja pinguldada nahka ning tugevdada kontuure.

• EP-teraapia (elektroporatsioon) parandab aktiivsete koostisosade imendumist.

• Soojusteraapia ergutab vereringet ja lõdvestab lihaspingeid.

• LED-valgusravi neljas lainepikkuses toetab kollageeni tootmist, naha uuenemist, põletiku vähendamist ja jumet.

Seade pakub nelja töörežiimi ja kolme intensiivsustaset, et iga kasutaja saaks kohandada hooldust vastavalt oma naha vajadustele ja meeleolule.

Regulaarne kasutamine aitab muuta naha siledamaks, tervemaks ja silmnähtavalt säravamaks.

VALGUS EI OLE LIHTSALT TREND, VAID SEE ON TEADUSPÕHINE HOOLDUS

LED-valgusravi põhineb teadusuuringutel, mis näitavad, et valguse lainepikkuste mõju rakkudele saab tõsta kollageeni tootmist, parandada naha tekstuuri ja elastsust ning leevendada aknet põhjustavaid tegureid. Sarnased tehnoloogiad on saanud tunnustust nii ilutööstuses kui dermatoloogide seas, asudes üha enam ka igapäevaste ilurituaalide osaks.

Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiifilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.

kõiki NordicVet Loomakliinikusse (Koskla 16, Tallinn)

Oleme avatud esmaspäeval ja kolmapäeval 9-19, teistel tööpäevadel 9-17!

Ootame

Südame-veresoonkonnahaigused ja liigne kehakaal käivad sageli käsikäes, kuid nende seos ei ole sugugi nii ühesuunaline. Ülekaalu käsitletakse sageli esteetilise või elustiiliküsimusena, samas kui kaalu tegelik mõju südamele on sügav, pikaajaline ja tihti pöördumatu. Kardioloog dr Margus Viigimaa selgitab, et ülekaalu korral ei ole probleemiks ainult rasvamassi suurenemine.

Südametervise ja kehakaalu nähtamatu seos

„

Rasvkude pole passiivne energiavaru, vaid hormonaalselt aktiivne kude, mis toodab aineid, mis omakorda soodustavad nii põletikke, tromboose kui ka veresoonte lupjumist. Eriti ohtlik on aga niinimetatud kõhuõõnesisene ehk vistseraalne rasv, mille kogus on tugevas seoses nii südameinfarkti kui ka rütmihäirete ja südamepuudulikkuse riskiga. Just seetõttu peab kehakaalu hindamisel vaatama kehamassiindeksist

palju kaugemale ja pöörama rohkem tähelepanu vööümbermõõdule,“ mainib kardioloog.

Lisakilod muudavad südame tööd

Mõõdukas kaalutõus – näiteks 5–10 kilogrammi – võib esmapilgul tunduda kahjutuna, kuid toob siiski kaasa mõõdetavaid muutusi nii vererõhus, vere rasvaprofiilis kui ka südame töökoormuses. Dr Viigimaa sõnul on kümme lisakilogrammi justkui

Dr Margus Viigimaa Foto: Arno Mikkor

Tekst: Martin Hanson | Fotod: Shutterstock

maagiline piir, mille ületamisel hakkavad kõik erinevad terviseriskid järsult kasvama.

„Kümne kiloga on paljud muutused organismis veel tagasi pööratavad, kuid kahekümnekilone kaalutõus tähendab sageli juba vererõhuravi vajadust ja võimalikku rütmihäirete teket. Eriti sage on ülekaalulistel inimestel kodade virvendusarütmia, mis on üks levinumaid südame rütmihäireid ja suurendab oluliselt insuldiriski,“ räägib kardioloog.

Kõrgema kaalunumbriga suureneb ka südame vasaku vatsakese lihasmass, mis algselt on kohanemisreaktsioon, kuid pikemas perspektiivis võib taas viia südamepuudulikkuseni. Mainitud lihasmass kasvab seetõttu, et süda peab tegema rohkem tööd. Samasugust muutust on südamearst näinud ka väga suurte raskustega treenivatel atleetidel.

„Südame hüpertroofia ei ole aga hea treenituse märk, vaid hoopis riskitegur, mida on hiljem väga raske tagasi pöörata,“ rõhutab dr Viigimaa.

Seos kehakaalu ja südamehaiguste vahel võib aga mõnel puhul esineda ka vastupidiselt: kui süda on juba millegi pärast nõrgenenud, väheneb nii inimese liikumisvõime kui ka energiakulu, mis aga soodustab kaalutõusu. Lisaks võib südamepuudulikkuse korral organismi koguneda märkimisväärne kogus vedelikku, mis tavainimesele väljendub lihtsalt kiire kaalutõusuna.

„See ei ole aga rasv, mis on kogunenud, vaid vedelik, mis annab märku sellest,

et süda ei tule enam oma tööga toime,“ selgitab kardioloog. Eakatel südamepuudulikkusega patsientidel on täheldatud aga niinimetatud kehakaalu paradoksi, kus mõõdukas ülekaal võib olla isegi soodsama prognoosiga kui alakaal. See ei tähenda aga, et ülekaal oleks kaitsefaktor, vaid pigem markeerib lihasmassi ja energiavarude tähtsust kroonilise haiguse korral.

Liikumine, kaal ja realistlikud eesmärgid

Üks keskseid sõnumeid, mida dr Viigimaa korduvalt rõhutab, on liikumise vältimatu vajadus, sõltumata kehakaalust. Südamehaigus ei ole kardioloogi sõnul mingil juhul põhjus passiivsuseks, hoopis vastupidi. Ka raske südamepuudulikkusega patsiendid tohivad ja

peavad andma kehale doseeritud koormust, vastasel juhul halveneb nende seisund veelgi. Liikumine aitab esiteks säilitada lihasmassi, teiseks parandada ainevahetust ja lisaks toetada ka vaimset tervist.

Kaalulangetuse puhul peab dr Viigimaa aga oluliseks realistlikkust ja järjepidevust. Juba 5–10­kilogrammine kaalulangus annab märkimisväärse tervisekasu: paraneb vererõhk, väheneb rütmihäirete risk ja suureneb liikumisvõime.

„Enamik kaalulangusega kaasnevast positiivsest efektist saavutatakse esimese kümne kiloga. Minu seisukoht on see, et kuigi erinevad ekstreemsed dieedid ja kiired lahendused võivad küll anda lühiajalise tulemuse, ei ole selline käitumine pikaajaliselt jätkusuutlik ega südamele ohutu,“ mainib kardioloog. Niisiis on südametervis ja kehakaal lahutamatult seotud ning nendevaheline mõju on mitmetahuline: liigne kehakaal koormab südant mehaaniliselt, hormonaalselt ja ainevahetuslikult, suurendades südamehaiguste riski ja viies inimesed tüvevangi mitte aastateks, vaid vahel isegi aastakümneteks. Samas ei ole lahendus lihtne madalamate kaalunumbrite tagaajamine, vaid tasakaalustatud toitumine (näiteks Vahemere dieet, mida kardioloog soovitab), regulaarne liikumine ja realistlikud eesmärgid.

„Kõige olulisem on inimese enda panus. Tänapäeva meditsiin suudab palju, kuid ilma inimese tahteta ei toimi ükski ravi. Südametervis ei ole sprint, vaid pikk ja järjepidev teekond, kus iga mõõdukas ja püsiv muutus loeb,“ lisab dr Viigimaa.

LIIGU JÄLLE

ENDA RÜTMIS

Kui liigesed ja lihased on pikalt kanged ja valutavad, vajab su keha järjepidevat hoolt.

Active LIIF geel sobib igapäevaseks kasutamiseks. Masseeri geeli pinges piirkondadele, et toetada mugavamat liikumist ja taastumist.

Looduslikud toimeained. Dermatoloogiliselt testitud. Imendub kiiresti ja on lõhnatu.

Vaata lähemalt: www.liifcare.com