Suve ootel - Juuni 2026

Suve Ootel

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Suvi 2026

PARIM SUVETEATER OHTU MÕISA TEATRITALLIS

KOMÖÖDIA

Soojad õhtud koputavad vaikselt uksele

Suvi tuleb igal aastal justkui ootamatult. Ühel hetkel otsime veel kapist jopet ja kirume jahedat tuult, järgmisel aga seisame poes grilliriiuli ees ja mõtleme, kuhu nädalavahetusel sõita, mida sõpradele pakkuda ning kuidas need napid soojad kuud võimalikult hästi ära kasutada.

Selleaastase erilehe lugudest leiad ideid, mis aitavad suvele paremini vastu minna. Näiteks räägime erinevatest rahvusparkidest, kus õitsevat loodust ja vaikust nautida, ning anname mõtteid lühikeseks linnapuhkuseks lähiriikidesse. Samuti arutleme, millised värsked palad võiksid jõuda suvisele grillilauale, ja analüüsime, kas klaasi sobib paremini IPA, weissbier või pilsner. Samuti ei puudu suveteemade seast igihaljas päikese ja naha tervise suhe ega kasulikud nipid sellest, kuidas end lõkkeõhtul tüütute putukate eest kaitsta.

Olgu ees ootamas pikem puhkus, mõni vaba nädalavahetus või lihtsalt soov argipäeva rohkem suvist kergust tuua – igal juhul leiad siit ideid, mis aitavad soojast ajast maksimumi võtta. Head lugemist ja mõnusat suveootust!

Liisbet Estra

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee

Võimalused Kaevandusmuuseumis ettetellimisel:

• ekskursioonid nii maa all kui maa peal

• konverentsi- ja seminariruumid nii maa all kui maa peal (kuni 200 kohta teatristiilis ja kuni 180 kohta laudadega)

• retromajutus (34 kohta)

• saun (15 kohta)

• kohvik ja catering (toitlustamine nii maa all kui maa peal)

• territoorium suurürituste korraldamiseks

• meeskonnakoolitused, ühisüritused

• lisavõimalused: karjäärisafari, vee-, kaatri-, seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne

Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: Printall

SA Eesti Kaevandusmuuseum

Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Eesti www.kaevandusmuuseum.ee info@kaevandusmuuseum.ee tel 332 4017

Värsked kaaslased suvisele grillilauale

Kui ilmad lähevad soojaks, liigub ka toiduvalmistamine üha sagedamini õue. Grillilt tulevad vardad, vorstid, kana, ribid ja köögiviljad annavad suvisele õhtule oma tuttava suitsuse lõhna, kuid tervikliku laua loovad lõpuks need road, mis jäävad grilli kõrvale. Kausitäis krõmpsuvat salatit, soolakas juust, ürdine kaste või hapukas lisand muudavad söömise kergemaks ja taldriku mitmekesisemaks.

Suvine kõrvalroog võiks olla lihtne, värske ja muretu. Parimad on road, mida saab ette valmistada, mis ei nõua viimasel hetkel suurt sättimist ja mis püsivad maitsvad ka siis, kui õhtusöök venib pikemaks. Grillitud liha ja köögiviljade suitsuse maitse kõrvale sobivad eriti hästi mahlased, hapukad, kreemised ja krõmpsuvad lisandid. Need annavad lauale tasakaalu ja aitavad vältida tunnet, et kogu eine on liiga raske.

Juust annab suvisele lauale täidlust

Juust sobib grillilaua juurde hästi, sest seda saab pakkuda mitmel moel: eraldi suupistena, salatis, soojana grillilt või külmana vaagnalt. Grilljuust ja halloumi on head valikud siis, kui

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

lauale on vaja midagi soolakat ja toitvamat. Kuumal pannil või grillil saavad need kuldse pinna, kuid hoiavad kuju ega sula laiali. Kõrvale sobivad hästi tomatid, maasikad, virsikud, mesi, värske piparmünt ja sidrunimahl.

Kui lauale on vaja midagi kergemat, tasub valida feta, kitsejuust või mozzarella. Feta annab salatile soolase noodi, kitsejuust lisab pehmust ja veidi pidulikumat maitset, mozzarella töötab hästi tomati, basiiliku ja oliiviõliga. Kõvemad juustud, näiteks parmesan, pecorino või mõni kodumaine laagerdunud juust, sobivad hästi õhukeste viiludena suupistelauale. Nende juurde võib pakkuda rukkikrõpse, rediseid, marineeritud kurke või värskeid köögivilju.

Juustu kõrvale tasub alati panna midagi mahlast ja midagi krõmpsuvat. Viinamarjad, kirsstomatid, kurk, maasikad, röstitud pähklid või seemned teevad vaagna elavamaks ning aitavad juustu rammusust tasakaalustada. Nii sobib juust ka kuuma ilmaga, ilma et laud muutuks liiga raskeks. Salat hoiab grillieine värske

Hea suvesalat ei pea olema keeruline. Piisab mõnest hooajalisest toorainest, lihtsast kastmest ja peotäiest värsketest ürtidest. Kurk, redis, tomat, varajane kartul, till, murulauk, roheline sibul ja salatilehed sobivad grillroogade kõrvale peaaegu alati. Need maitsed on tuttavad, kerged ja piisavalt paindlikud, et sobida nii liha, kala, kana kui ka köögiviljadega.

Tugevama ja rasvasema liha kõrvale tasub valida hapukam salat. Sidrunimahl, õunaäädikas, marineeritud sibul või hapukurk toovad taldrikule särtsu ja lõikavad läbi suitsuse maitse. Vürtsikama toidu kõrvale sobib jogurti­ või hapukoorepõhine kaste, mis muudab suutäie mahedamaks. Kala ja kana juurde sobivad eriti hästi kerged ürdisalatid, kus on sidrunit, oliiviõli ja palju rohelist.

Salati puhul on oluline ka ajastus. Tomati­ ja kurgisalat tuleks maitsestada vahetult enne serveerimist, et see ei muutuks vesiseks. Kartuli­, kapsa­ ja kaunviljasalat taluvad ootamist paremini ning nende maitse muutub seistes sageli ühtlasemaks. Seetõttu sobivad need hästi lauale, kus süüakse rahulikus tempos ja mitu korda õhtu jooksul.

Tere tulemast!

Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 | L,P – ettetellimine

Avatud 15. aastat!

Söögid, joogid, peolauad ja peielauad! Pakume cateringi!

Haava Kõrts rendib välja sünnipäevade pidamiseks või koosviibimisteks tagatoas asuva Sakste Kambri. Ruumi suurus 50 m 2. Tel 5560 0406.

5560 0406 | lounalaud@gmail.com

Haava Kõrts www.haavakõrts.ee

Grilljuustu ja tomati suupiste

See on lihtne ja efektne amps, mis sobib eriti hästi šašlõki, kana ja grillvorstide kõrvale. Soolakas grilljuust, magus tomat ja värske ürdiõli moodustavad koosluse, mis ei vaja palju lisandeid.

Neljale kuni kuuele sööjale läheb vaja:

 250 g grilljuustu või halloumi’t

 250 g kirsstomateid

 peotäit värsket basiilikut või peterselli

 3 sl oliiviõli

 1 tl sidrunimahla

 veidi musta pipart ja soovi korral paar tilka mett

Lõika grilljuust parajateks kuubikuteks või viiludeks. Küpseta juustu kuumal grillil või pannil mõlemalt poolt, kuni pind on kuldne. Poolita kirsstomatid või jäta need terveks, kui need on väikesed. Haki ürdid peeneks ning sega oliiviõli, sidrunimahla, pipra ja vähese meega. Tõsta juust ja tomatid vaagnale ning nirista peale ürdiõli. Serveeri soojalt või toasoojalt.

Eriti hea on see suupiste siis, kui lisada vaagnale ka õhukesi punase sibula viile või paar maasikat. Maasika magusus sobib soolase juustuga üllatavalt hästi.

VAIKNE SAAR. SUURED ELAMUSED.

Kuus korrust täis Hiiumaa lugusid, elamusi ja avastamist.

Varajase kartuli salat

Kartul on jaanilaual klassika, kuid majoneesise salati asemel võib teha kergema jogurtikastmega variandi. See sobib hästi sealiha, grillkana ja suitsuse vorsti kõrvale.

Neljale sööjale läheb vaja:

 600 g keedetud varajasi kartuleid

 6–8 redist

 pool pikka kurki

 väike punt tilli

 väike punt murulauku

 200 g maitsestamata Kreeka jogurtit

 1 tl teralist sinepit

 1 sl sidrunimahla

 1 tl mett

 soola ja musta pipart

Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees pehmeks ja lase neil veidi jahtuda. Lõika kartulid pooleks või sektoriteks. Viiluta redis ja kurk, haki till ning murulauk. Sega jogurt sinepi, sidrunimahla, mee, soola ja pipraga. Tõsta kartulid, redis ja kurk kaussi, lisa kaste ning sega ettevaatlikult läbi. Puista peale rohkelt tilli ja murulauku.

Salat maitseb hästi kohe, kuid võib enne serveerimist ka pool tundi külmkapis seista. Kui soovid tugevamat maitset, lisa veidi hakitud hapukurki või õhukesi marineeritud sibularattaid.

Kurgi, feta ja arbuusi salat

See salat on hea valik kuuma ilmaga. Arbuus annab mahlakust, kurk krõmpsu, feta soolasust ja münt värskust. Salat sobib eriti hästi vürtsikama liha, grillitud kana ja lambaliha kõrvale.

Neljale sööjale läheb vaja:

 500 g arbuusi

 pool pikka kurki

 150 g fetat

 peotäit värsket münti

 1 sl oliiviõli

 1 sl laimi- või sidrunimahla

 veidi musta pipart ja soovi korral tšillihelbeid

Lõika arbuus kuubikuteks ja eemalda seemned, kui neid on palju. Lõika kurk poolkuudeks, murenda feta. Tõsta arbuus ja kurk vaagnale, lisa feta ning puista peale hakitud mündilehed. Nirista üle oliiviõli ja laimimahlaga. Jahvata peale musta pipart ja lisa soovi korral veidi tšillit.

Seda salatit tasub maitsestada vahetult enne söömist, sest arbuus ja kurk annavad seistes mahla välja. Vaagnale serveerituna näeb see värske ja pidulik välja ning sobib hästi ka siis, kui laual on mitu raskemat rooga.

Mäo Sämmi Grill +372 38 46 000 mao@sammigrill.ee

Haljala Sämmi Grill +372 38 46 001 haljala@sammigrill.ee

25 aastat grillimise kogemust

Spontaanselt pitsameistriks: Ihamaru Pizza lugu

Napoli stiilis pitsat võib iseloomustada lausega „Lihtsuses peitub võlu“. Kuigi Napoli stiilis pitsa on oma loomu poolest väga minimalistlik, võib ainuüksi pitsataina kerkimine võtta aega mitu päeva. Õnneks leidub aga Tartus üks muhe pitsabaar, kus kaks meest mõni aasta tagasi hingega tõelist Napoli stiilis pitsat küpsetama hakkasid.

Metsa- ja põllumehest pitsameistriteks

Pea viis aastat tagasi otsustasid kaks sõpra – metsamees Mihkel ja põllumees Timo – avada oma pitsarestorani. „Parajasti oli kodukandis Ihamarus müügis üks vana kõrtsihoone, mille ära ostsime, teadmata isegi täpselt, mida sellega peale hakata. Juba varasemalt tegutses hoones aga üks pitsarestoran ja kui need ruumid vabanesid, jäi meile tühi maja koos pitsaahjuga. Nii meil pitsarestorani mõte tekkiski,“ muheleb Mihkel Ihamaru Pizza sünnilugu meenutades. Kuigi mehed esialgu pitsamaailmast kuigi palju ei teadnud, hakati YouTube’i ja raamatute abiga kokkamist katsetama. 2020. aasta koroonakevadel avatigi Ihamarus oma restoran ja kolm aastat hiljem Tartus pitsabaar nimega Ihamaru Pizza & Käbliku Brewery Taproom.

Võti peitub minimalismis

„Pitsapõhjal on tegelikult vaid neli komponenti: jahu, vesi, pärm ja sool,“ avab Ihamaru pitsameister Mihkel Napoli stiilis pitsa lihtsat loomust. Küll aga ei ole selle valmistamise protsess nii lühike kui kom­

ponentide nimekiri. „Lisaks on ka ahi väga oluline, sest Napoli stiilis pitsa jaoks on vaja hästi kõrget temperatuuri, meie küpsetame 450 kraadi juures,“ räägib mees. Nimelt on pitsarestorani ahi tellitud spetsiaalselt Itaaliast Napoli kolmanda põlve ahjumeistrilt.

„Sama olulised on aga ka kvaliteetsed koostisosad, eriti jahu. Napoli stiilis pitsa puhul on põhi hästi õhuke, ääred kohevad ja kerkinud ning kate seal peal minimalistlik,“ selgitab Mihkel. Lisaks on Ihamaru Pizzale omane taina eriti pikk kerkimisaeg: „Parima maitsekombinatsiooni ja õhulisuse ning elastsuse saavutamiseks laseme tainal ligi 50 tundi kerkida.“

Napoli stiilis pitsa Ihamaru moodi

Kuigi Ihamaru Pizza põhitooraine –Caputo jahu, San Marzano tomatid, mozzarella, singid, salaamid jpm –tuleb Itaaliast, on suur rõhk ka kohalike väiketootjate toodangul. „Kasutame Tartu lähedal tegutseva Viinamärdi talu mozzarella’t, Karilatsi kalakasvatuse kala, kodumaiseid jõhvikaid ja basiilikut ning palju muudki,“ räägib Mihkel kohalikest

koostööpartneritest. Samad põhimõtted kehtivad ka joogiriiulil, kus lisaks maailmanimedele on esindatud Ihamarust pärit Ala­Juusa talu mahlad ja õllevaliku eest hoolitsevad Käbliku Pruulikoja pruulmeistrid.

Tõeliselt maitsva pitsa valmistamise saladuseks peab mees aga hingega asja juures olemist. „Seal on nii palju pisinüansse, mis võivad maitset ja tekstuuri muuta, seega peab olema sajaga asja juures ning pidevalt edasi mõtlema, õppima ja arenema,“ võtab mees itaaliapärase pitsa valmistamise kirglikult kokku.

Ihamaru Pizza pitsat saab ise järele proovida Tartus aadressil Vallikraavi 6, ent kel kohale minna pole võimalik, saab abi ka Woltist ja Boltist. Pitsarestorani tegemistel on võimalik silma peal hoida ka Facebookis ja Instagramis.

Jahu olgu maa peal ja humal meid hoidku!

IPA, weisbier või pilsner?

Õlle valik jaanipäevaks peaks lähtuma peamiselt sellest, et iga toop pakuks maitseelamuse, sobiks kokku taldrikule tõstetud toiduga ega muudaks nii õhtut kui ka järgmist hommikut raskeks. Kui õllel on maitset ja iseloomu – tulgu see siis põnevamast toorainest või klassikalisemast stiilist –, langeb kohe ka selle tarbimismaht. Maitsest saab elamuse lisaks suule ja ninale ka vaim, mis rahuneb ega nõua kohe järgmise pudeli avamist.

Tekst: Martin Hanson

Maitseskaala mõttes paiknevad õlled üsna selgel „mahedast mõruni“ skaalal, mille ühes otsas paikneb kreemiselt pehme, isegi kergelt magus nisuõlu ja teise otsa jäävad kõik tummiselt humalaga rikastatud, kangeks keedetud ning muud moodi „tigedaks“ aetud virded. Ükski valik pole vale, küsimus on eelistustes. Kunagi ei saa eksida hea saksapärase nisuõllega, mille madal mõrkjus, aga kogu suud kattev kreemisus, isegi võisus, on värskendav ja ergastav.

Mida liha, mida magusa kõrvale? Kuumal päeval võib nisuõllele lisaks mõelda pilsnerite peale, kuid siin tuleb arvestada, et kergema keha, helekollase värvi taga on tšehhid lisanud õllesse omajagu humalaid. Kui aga ilm on „klassikalisele“ jaanipäevale omane, võib kapist tuua välja ka tumedad õlled – need maailma esimesed õlled –, millega peletada nii külma, langenud tuju kui ka saada tõeline maitseelamus. Hea porter või stout pole vaid alkoholipommid,

neil on tihti ka universaalselt kõigile mokkamööda šokolaadised, kohvised, karamellised mekid.

Kui toome lauale aga toidu, siis tuleks täpsemalt teada, mis millega kokku sobib. Grillvorstide ja klassikalises marinaadis šašlõki juurde tasub välja valada mainitud pilsner või mõni muu hele laager­tüüpi õlu. Kui läheme konkreetsemaks, siis grillilt võetud kana juurde, millele serveeritud juurde ka näiteks maisitõlvik kerge võiga, ei pääse mööda nisuõllest. Vürtsikad toidud, grillilt või mitte, röögivad kõik humalasemate IPA­de järele. IPA mõrudus ja happesus aitavad suus tulitavat tšillit taltsutada. Veiseliha või lamba juurde tuleb leida midagi tugevamat, midagi, mis aitaks lihamaitset tugevada, samas anda kogumaitsele juurde uusi nüansse. Nii tulekski avada mõni tumedam õlletüüp: näiteks mõni kangem porter või stout

Kuna tummisemate lihade juurde jõutakse õhtu hilisemas faasis, sobivad tumedamad õlled ka ajaliselt kenasti. Kuna stout’ide maitses on tihti ka magusust, saaks õlle panna imeliselt kokku mõne rikkalikumat, marjasemat moppi kasutava BBQ­lihaga. Ära ei tohi unustada ka magustoitu, sest õllemaailm pakub leide ka dessertide juurde. Hetkel äärmiselt populaarsed smuutiõlled, milles on

Õlu, ka alkoholivaba, sisaldab märkimisväärses koguses B6-vitamiini.

puuviljasisaldus mõnel juhul ligi pool joogist, istuvad kenasti nii kookide (šokolaadikook koos ploomismuutiõllega) kui ka grillitud puuviljadele serveeritud jäätisega (mangosmuutiõlu).

Õllekokteilid suveks selgeks

Täiesti unikaalne võimalus head õlut nautida on kasutada seda kokteilis või lisada õllesse midagi, mis muudab kogu joogi olemust. Lihtsamad valikud on segada pokaalis jää peale kokku kerge hele õlu kas mahla või muu karastusjoogiga. Mahlaga kokteilidesse võiks kindlasti lisada ka tsitruseviile ja tulemuseks on äärmiselt karastav suvine jahutaja. Limonaadiga segades saadakse klassikaline radler, mis on Saksamaal olnud kuulus jook aastasadu. Neile, kes eelistavad igas asendis õlut, võib olla põnev asendada Aperol Spritzis vahuvein näiteks pilsneri või IPA­ga. Tulemuseks midagi täiesti uut!

Vähe täidlasema maitse eelistajale võiks pakkuda huvi Micheladonimeline kokteil, kus segatakse kokku tomatimahl, maisiõlu, laimimahl ja erinevad vürtsid. Tegu on „verise meeri“ stiilis õllekokteiliga, mis pärineb Mehhikost. Kuid basseinipeole võib valmistada ka vaarikase õllemohiito, kus laimile, vaarikatele, suhkrule ja väiksele rummisurakale annab jääl pikenduse kerge nisuõlu. Võimalusi on sadu, kui mitte tuhandeid!

Miks võib alkoholivaba õlut pidada spordijoogiks?

Hulk uuringuid on tõestanud alkoholivaba õlle positiivset mõju treeningujärgse taastumise osana. 2012. aastal tehti uuring Müncheni maratonist osavõtjatega: 277 meest jõid pärast

võistlust kolme nädala jooksul kas alkoholivaba õlut või samu aineid sisaldavat vett/spordijooki. Õlles olevad polüfenoolid vähendasid õllejoojatest maratoonarite jooksujärgseid põletikke (peamiselt hingamisteedes) enam kui kolm korda.

Alkoholivabas õlles on vähe kaloreid, kuid joogist saab samas kiireid süsivesikuid, et taastada esmane energiavajadus. Kuna õlu on enamasti vesi, aitab see viia kehasse ka vajalikke vedelikke. Veel on õllel kaks olulist eelist spordijookide ees: õllel on parem maitse kui kokteilina kokku segatud spordijookidel. Õlu on ka 100% naturaalne toode, kääritatud odrast ja veest: seda naturaalsust on treeningujärgsete jookide maailmas raske leida.

Lisame sellele elektrolüüdid, süsivesikud, polüfenoolid, B­kategooria vitamiinid ja tulemuseks on üsna korralik „spordijook“.

Õllekultuuri sünnipaigad

Õlut on maailmas joodud aastatuhandeid: õlle sünnipaigaks peetakse Kristuse ­ eelset 9. sajandi Mesopotaamiat, esimesed tänapäevast õlut meenutavad joogid pruuliti aga ligi 3500 aastat enne Kristust Iraanis. Vana­Egiptuses valitsesid õllepruulimises naised, Vana­Roomas õlut liigselt ei hinnatud, kuid mõisteti selle joogi erilisust.

Kogu maailma õlle­, veini­ ja toiduinnovatsioon kolis seejärel pikkadeks aastatuhandeteks peamiselt Euroopasse ja keskajal juba täpsemalt sealsetesse erinevatesse kloostritesse. 1040. aastal asutati Baierimaal maailma vanim siiani toimiv Weihenstephani pruulikoda ja Saksamaal pandi esimest korda 1513. aastal kirja ka siiani aktsepteeritavad Reinheitsgebot’i kvaliteedireeglid: õlut tohib toota vaid veest, linnastest, humalast koos pärmiga.

Ajalootunni järel pole õllemaailmas teha muud, kui hakata kõike järele mekkima, et leida see õige ja parim jook, millega oma jaanipäeva tegevusspektrit veelgi põnevamaks muuta. Valikuid on sadu, kui mitte tuhandeid, erinevates riikides on erinevad õlletraditsioonid, stiilid ja nende kõrvale haugatavad suupisted. Traditsioonidest olulisem on aga leida see endale kõige sobilikum maitse.

Foto: Shutterstock

Foto: Shuterstock

Elamusterohke suvi Haapsalus

Valged ööd, mereäärsed kontserdid, hubased kohvikud ja armastatud festivalid. Haapsalu kutsub nautima suve täis kultuuri, maitseid ja häid kohtumisi. Kogu suve vältel jagub tegevusi nii peredele, muusikasõpradele kui ka romantilise puhkuse otsijatele. Tule naudi suve Eesti kõige romantilisemas kuurortlinnas!

05.–06.06

05.06

17.06

20.06

21.06

23.06

26.–27.06

01.07

02.–05.07

10.–12.07

15.07

16.07

17.07

Itaalia veinipidu Haapsalus

Silvia Ilvese kontsert-vestlusõhtu „Tšellol ja häälel“

Haapsalu raudteejaamas

Improkomöödiaõhtu koos Reigo Tammega Haapsalu raudteejaamas

Panga küla jaanituli

Haapsalu linna jaanituli Aafrika rannas

Läänemaa maakaitsepäev ja kogukonnapäev Ridalas

Haapsalu Maitsete Promenaad

Haapsalu pikim õhtusöök & Disco Tallinn Haapsalu Kuursaalis

Valgete Ööde festival

American Beauty Summer Meet

Rita Ray kontsert-õhtusöök Haapsalu Kuursaalis

Perrooni kontsertide sari Haapsalu raudteejaamas: RaudSaller

Perrooni kontsertide sari Haapsalu raudteejaamas: Naised Köögis

17.–18.07 TAFF:fest

18.07

19.07

21.07

Perrooni kontsertide sari Haapsalu raudteejaamas: Kukerpillid

Perrooni kontsertide sari Haapsalu raudteejaamas: Curly Strings

Perrooni kontsertide sari Haapsalu raudteejaamas: ansambel SADU

23.–26.07 Haapsalu vanamuusikafestival

24.–25.07

29.07

Haapsalu Toidutänav

Haapsalu pikim õhtusöök & Disco Tallinn Haapsalu Kuursaalis

31.07–02.08 Augustibluus

08.–09.08 Haapsalu kodukohvikute päevad

26.08

28.–30.08

Marko Matvere kontsert-vestlusõhtu „Kõrge mere pääl“

Grand Holm Marina sadamas

Valge Daami aeg ja vabaõhulavastus „Valge Daam“

05.09 Gurmeeturg

10.09

Pärdi Päevad Haapsalus: Pärt & Bach

11.–13.09 Vintage Weekend

Neli Eesti väiksemat paika, kuhu sel suvel põigata

Enamik eestlasi veedab suurema osa ajast Tallinnas või selle lähiümbruses, tehes aeg­ajalt väljasõite teistesse tuntumatesse linnadesse, nagu Tartu, Pärnu, Haapsalu või Rakvere. Loomulikult ei ole see loetelu lõplik, kuid isegi kui sellesse mõned Eesti linnad juurde lisada, jääks endiselt suur hulk kauneid ja omanäolisi Eesti paiku nimistust välja. Ometi käib elu ka neis kohtades ja miks mitte sel suvel just mõnesse Eesti väiksemasse asupaika päevaks või paariks putkata?

Järgnevalt oleme välja toonud neli Eesti asumit, mis suuremaid inimmasse reeglina ei võõrusta, ent mida sel suvel sellele vaatamata külastada tasub.

Toila

Põhja­Eesti mereäärsetes piirkondades on mitmeid väikeseid linnu ja alevikke, mis meelitavad inimesi just suvisel ajal. Nende sihtkohtade hulgas on Toila üks selline, mille nimi eestlaste huulil viimasel ajal vahest küll pisut harvemini on, kuid mis kindlasti külastamist väärib.

Toila oli tuntud ja hinnatud suvituspiirkond juba 19. sajandi lõpus, mil sellest kujunes Vene impeeriumi aegse eliidi ja hilisemal ajal Eesti kõrgklassi eksklusiivne puhkusepaik. 19. sajandi viimasel aastal valmis Peterburi tööstusmagnaadi Grigori Jelissejevi tellimusel linnas suursugune Oru loss, mis läks hiljem president Konstantin Pätsi kasutusse viimase suveresidentsina.

Kuigi loss ise teises maailmasõjas hävis, on praegu võimalik selle sajanditagust hiilgust, eelkõige lossi luksuslikku interjööri kogeda virtuaalreaalsuses – Oru lossi kunagisest asu­

kohast leiab praegu hämmastava detailitäpsusega virtuaaltuuri VR Toila 1938 (VR History), mis on alates juunist kõigile huvilistele eelneva registreeringu korral avatud. Oru pargis jalutades on külastajatel võimalik täiendavalt imetleda kunstiliselt esteetilist haljastust. Kui ilm soosib, saab koos kaasseltsilistega võtta ette retke ka Toila randa, kus on külluses ruumi nii päevitamiseks, pikniku pidamiseks kui ka vees ujumiseks.

Vahet pole, kas reisid koos kaaslase, sõprade või kogu perega, sobib majutumiseks mitmete mugavustega Toila Spa Hotell. Kes mõtlevad Toilasse siirduda juba tuleval nädalavahetusel, saavad lisaks püsivatele vaatamisväärsustele pühapäeval, 7. juunil külastada ka Toila suurt suvelaata Förenhofi väljakul. Sama päeva õhtul toimub muusikasõpradele Jakko Maltise ja Lauri Liivi kontsert Toila rannas.

Kohila

Sisemaale liikudes leiame Harju­ ja Raplamaa maakonnapiiri äärest sellise põneva paiga nagu Kohila. Paljude jaoks ei pruugi Kohila nime kuulmi­

Kohila üllatab mitme põneva maamärgi ja vaatamisväärsusega.

ne erilisi emotsioone kaasa tuua, ent reaalsuses paikneb selles pindalalt kompaktses alevis mitmeid maamärke, mille suunas aktiivsed reisisellid saavad end navigeerida.

Sportlike võimaluste poolest asuvad linna välialadel motosõpradele näiteks krossirada, pallimänguhuvilistele heas korras minijalgpalli­ ja tänavakorvpalliväljak ning kettalennutajatele discgolf’i­rajad Kohila Suurmäe ümbruses. Alevi keskel paikneb Kohila perepark ja mööda vaikseid

Tekst: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock

Toila sadama- ja rannaala

tänavaid jalutades võib jõuda Keila jõeni, heites pilgu peale mõnusalt sulisevale veskipaisule.

Keskusest mõni kilomeeter põhja pool võivad külastajad kohtuda endise Kohila paberivabrikuga, mille tunneb kaugelt ära paarikümnemeetrise korstna järgi. Teisel pool alevit saab tutvuda aga ka praegu täistuuridel tegutseva tööstusega, täpsemalt TOHI Distillery džinnivabrikuga, mille ruumides saab end tuurile registreerida ning meelehead degusteerida. Kui nälg kallale tikub, võib keha kinnitada legendaarse Veski baari toekate toitudega.

Millal siis Kohilasse minna? Aga miks mitte juba sel laupäeval, 6. juunil, mil looduskaunis Tohisoo mõisa­

pargis toimub armastatud Kapa Festival. Ka Kohilas mitteelavate inimeste seas aastate jooksul menukaks saanud üritus toob sel korral kohale sellised artistid nagu SADU, Vaiko Epliku, Singer Vingeri ja Maria Kallastu.

Kallaste ja Kasepää

Kuigi eestlastele meeldib end identifitseerida eelkõige mererahvana, on meie inimesi aegade jooksul miski siiski ka järvede äärde tõmmanud. Kus mujal seda trendi jätkata kui mitte Eesti suurima siseveekogu Peipsi järve ääres, näiteks Kallaste ja Kasepää piirkonnas. Võrreldes Põhja­Eesti mereäärsete paikadega ei meelita need kohad enda juurde sedavõrd pal­

ju siseturiste, aga seda enam on võimalik vaadelda kohalikku eluolu oma autentsuses ja eheduses.

Kuigi Kallaste on registriandmete järgi linn (seejuures rahvaarvult Eesti väikseim linn), võib nii seal kui ka Kasepää järveäärsetel tänavatel tunda tõelist kaluriküla hõngu. Ilmataadi soosingu korral saab end liivale siruli heita näiteks Kallaste rannas, kus lisaks horisondini sillerdavale veeväljale võib vaadelda ka rannast paremal pool kaldal välja joonistunud omanäolist liivakivipaljandit. Läheduses on võimalik rentida mitmeid metsade ja looduse rüpes paiknevaid puhkemaju, millest nii mõnegi puhul pääseb otse tagahoovist end palaval päeval järvevette kastma.

ÄRA KIHUTA MEIST MÖÖDA –TULE MEILE KÜLLA!

Anija mõis on täis elu, kunsti ja elamusi! Härrastemajas ootab püsinäitus „Mõisa aja lugu“ (avatud K–P 12–17) ja hubane Mõisakohwik.

Suvised sündmused:

7. juuni – 5. juuli – Anija valla maalijate näitus

6.–7. juuli – suvine lastelaager

14. juuli – suvekontsert „Me saame hästi läbi“, Sadam ja Saar 25.–26. juuli – avatud talude päevad, Trio Naturale kontsert

28. juuli – 28. august – suvelavastus „Samal ajal samas kohas“ (Bernard Slade, lavastaja Erki Aule). Osades Külli Reinumägi ja Anti Kobin

9. august – suvekontsert „Sinu poole teel“, Alen Veziko Trio

16. august – etendus „Metsas ei kuule su karjumist keegi“. Osades Helgi Sallo, Katrin Karisma ja Anne Veesaar

23. august – mõisakultuuripäev

Anija mõis on aga enamat kui sündmused. Pakume stiilseid ajaloolisi ruume koolitusteks, meeskonnapäevadeks ja tähtpäevadeks – pulmadeks, sünnipäevadeks ja pidudeks. Elamusprogrammid sobivad koolidele, lasteaedadele ja seenioridele, lastele on loodud põnevad sünnipäevapaketid. Eksklusiivne majutus pakub ainulaadset võimalust nautida ajaloolise mõisa võlu täielikus privaatsuses – kogu mõis on vaid teie päralt. Anija mõis asub Harjumaal vaid 30-minutilise autosõidu kaugusel Tallinnast. Tule avastama!

Kasepää laululava Peipsi järve ääres on nagu miniversioon Tallinna lahe ääres asuvast lauluväljakust.

Kes soovib puhkusekogemust veelgi ehedamaks muuta, võib retke piirkonda planeerida näiteks 18. juunil, mil Kasepää laululaval toimub Rääbise Sõprade Festival. Päeva keskmes on rääbis ja teised Peipsi kalad ning head ja paremat jagub nautimiseks nii festivalialal kui ka kaasa ostmiseks. Päeva jooksul leiavad aset mitmed õpitoad, muusikat mängib teiste seas Dagö ning päeva juhib legendaarne Gaute Kivistik.

Häädemeeste ja Uulu

Keda aga hirmsasti siiski mere äärde tirib, see võib võimaliku sihtkohana Põhja­Eesti asemel kaaluda ka Pärnumaad. Pärnust pisut enam kui pooletunnise sõidu kaugusel lõuna pool paikneb võrdlemisi omasoodu Häädemeeste alevik, mis võlub oma vaikse ja pingutamata olustikuga. Samas on tegu ka mõnevõrra salapärase paigaga – nimelt on Häädemeeste piirkond aastate jooksul kõneainet pakkunud sealkandis väidetavalt aset leidvate paranormaalsete nähtuste tõttu. Seal on nähtud nii ufosid, tulnukaid kui ka jumalusi… Jääb igaühe enda hinnata, kas ja mil määral neid jutte uskuda. Uskuda tasub

aga seda, et 25. juulil toimub Häädemeeste vallas Uulu pargis traditsiooniline koguperefestival Uulu Lamba Vest, kuhu on kohale oodata hulganisti inimesi erinevatest Eesti otstest. Miks? Seepärast, et lisaks käsitöö­ ja toidulaadale, erinevate koduloomadega tutvumisele ja kultuuriprogrammi nautimisele toimuvad festivali raames Eesti

meistrivõistlused lambaliha grillimises! Kes soovivad siiski lammastest eemale hoida ja pisut teistsugusest meelelahutusest osa saada, võivad kogu perega suunduda hoopis Uulu külje all asuvale Lottemaale.

Allikad: puhkaeestis.ee, laadakalender.ee

Lottemaa jääb suvepealinnast kiviviske kaugusele.

Avasta Eesti rahvusparke

Eestis on kuus eriilmelist rahvusparki ja põnevad kaitsealad, kus on tihedalt põimunud loodus, kultuur ning ajalugu. Vaata, mida iga piirkond pakub.

Ehkki Eesti riigi territoorium on väike, on siinsed kuus rahvusparki –Lahemaa, Matsalu, Soomaa, Vilsandi, Karula ja Alutaguse – igaüks ise nägu. Lääne­Eesti poole jäävaid alasid kaunistavad ranna­ ja puisniidud ning väikesaared ja laiud. Sumpa aga ühelt saarelt teisele läbi merevee ja naudi imelist päikeseloojangut.

Kõigest mõnisada kilomeetrit ida poole jäävates rahvusparkides kohtab pigem suuri põlismetsi, kilomeetrite viisi laiuvaid sooalasid, kuppelmaastikke ja rikkalikult pärandkultuuri, näiteks sajandeid vanu suitsusaunu ja siiani vanu traditsioone järgivaid kalurikülasid.

Tekst: Puhka Eestis Foto: Shutterstock

Ka kliima võib Eesti eri piirkondades olla täiesti oma nägu: kui lääne pool on soe kevadpäike lilled kasvama pannud, saab Ida­Eestis mõnikord veel suusatada.

Lahemaa, Matsalu ja Soomaa on saanud Euroopa kaitsealade liidult (EUROPARC Federation) ka kvaliteedimärgise, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi jätkusuutlikku arendamist.

Lahemaa

Eesti põhjarannikul asuv Lahemaa rahvuspark on läbilõige parimast, mida Eestimaa loodus pakkuda suudab. 725 km2 suurusel alal on nii lopsakaid

põlismetsi, silmapiirini ulatuvaid rabasid kui ka kiviseid ja liivaseid looklevaid mererandu. Lase oma sisemine laps valla ja turni mööda rannakive. Kui sellest väheks jääb, otsi üles Eesti suurimad rändrahnud ja imetle, kuidas loodus on suutnud need ühest kohast teise liigutada.

Matsalu

Lääne­Eestis asuv Matsalu on linnuvaatlejate paradiis – igal aastal lendab sealt läbi kaks miljonit arktilist rändlindu, kellest 230 000 jääb Matsalusse ka pesitsema. Kuid linnud pole seal ainsad tiivulised – märgalad meelitavad ligi erinevaid liblika­ ja kiililiike.

Matsalu rahvuspark hõlmab lisaks maismaale ka 50 saart ja laidu. Sealne maa kerkis merest alles 3000 aastat tagasi ja siis asuti seal kohe loomi karjatama, mille tulemusel kujunesid välja Matsalule tüüpilised lagedad ja niisked maastikud – ranna­, luha­ ja puisniidud.

Soomaa

Kas teadsid, et Eestis on võimalik kogeda viiendat aastaaega? See on nähtus, kui vesi ujutab Kesk­Eestis asuval Soomaal põllud, teed, metsad ja talumaad üle. Siis pole liikumiseks muud

varianti, kui võtta paat. Üleujutused tekivad seetõttu, et rohkem kui pool Soomaa rahvuspargi alast moodustavad sood ja hiiglaslikud rabamassiivid, ülejäänud kuulub metsatukkadest ümbritsetud jõgedele, värviküllastele puisniitudele ja luhtadele.

Vilsandi

Saaremaa läänerannikul asuv Vilsandi on kõige merelisem ja saarerohkem

Rein Leppiku nimeline

Valgamaa jooksu- ja kõnnisari 2026

06.06 Jaanikese

26.06 Hellenurme

17.07 Lüllemäe

26.07 Iigaste

08.08 Puka 22.08 Neeruti 04.09 Tõrva 11.09 Valga-Valka

Eelregistreerimine jooksule: timesport.ee

Täpsem info: valgamaasl.ee

rahvuspark Eestis. Kaks kolmandikku pargist moodustab meri koos 160 saarega, poolsaare ja laiuga. Külastajaid võlub eelkõige see, et rahvuspargis saab liikuda ühelt laiult teisele mööda madalat merd. Võta varbad paljaks, keera püksisääred üles ja lase merepõhjal oma taldu masseerida. Muidugi võib saarte ja laidude ümbrust uurida ka mõne veesõidukiga. Suure tõenäosusega näed ran­

dadel pikutavaid hülgeid – seal elab neid rohkelt.

Karula

Lõuna ­Eestis asuv Karula on meie väikseim rahvuspark. Selle silmapaistvaim tunnus on kuppelmaastik –väikesed ümarad mäekesed, mida mujal Eestis ei leidu. Pinnavorm muutus selliseks siis, kui mandrijää tuhandeid aastaid tagasi liikuma

hakkas ja maapinna künklikuks vormis. Kuplikeste vahele jäävad Karulas tihedad metsatukad, sooalad ja väikesed järvekesed, mis on justkui taevasse vaatavad päikese käes helkivad silmakesed.

Alutaguse

Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark, mille omapäraks on kontrastsus –puhas puutumata loodus vaheldub

sõprade ja perega pöörast seiklust?

Tagurpidi Maja on põnev ja peadpööritav elamus igas vanuses!

maha jäetud külade, iidsete matmispaikade ja põlevkivikaevandustega. Sealne loodus on silmapaistev oma kaunite põlismetsade ja sügavate soode poolest, meenutades kohati taigat. Metsades elavad mitmed ohustatud ja haruldased liigid. Paksude laante vahel müttavad ringi Eesti suurimad kiskjad – pruunkarud.

Allikas: puhkaeestis.ee

Meie juures saad hea tuju, palju naerda ning mälestuseks ägedad pildid endast ja oma sõpradest.

Tule meile külla ja proovi järgi!

Avatud iga päev 10–18, ka pühade ajal!

Foto: Mana Kaasik

Kuidas kaitsta end tüütute putukate eest?

Putukad pole muidugi mitte ainult tüütud, vaid ka ohtlikud, eriti puugid. Kindlasti aga ei tohiks putukad kedagi loodusest ja värskest õhust eemale peletada. Pigem tuleks leida endale sobivad puugi­ ja sääsetõrjevahendid ning varuda väike pudel teepuuõli, mõni rahustav geel ja vajadusel ka allergiatabletid.

Toimetas: Kairi Prints Fotod: Shutterstock

Sääsed ei armasta teepuuõli lõhna

Sääskede ja ka teiste lendavate putukate eest kaitsevad eelkõige sobivad riided ning muidugi erinevad tõrjevahendid, nagu spreid ja kreemid. Tõrjevahendite soetamisel tuleb aga arvestada, et üldjuhul on nende toimeaeg ligikaudu kuus tundi ja kauem õues viibides tuleks kaitset uuendada.

Sääsehammustus ei ole küll mürgine, kuid tekitab sügelevaid kupli. Põletikulistele kupladele võiks peale määrida rahustavat geeli, hüdrokortisoonisalvi või teepuuõli. Tõsisema ärrituse ja sügeluse korral võib aidata allergiatablett. Tundlikuma naha ja tervisemuredega inimesed, samuti lapsed võiksid eelistada looduslike toimeainetega tooteid – näiteks ei meeldi sääskedele teepuuõli lõhn. Mesilasi ja herilasi meelitavad magusad lõhnad

Loodusesse minnes tuleks vältida magusa parfüümi kasutamist ja murul magusate­värskete roogade söömist, kuna need meelitavad herilasi ja mesilasi iseäranis kiiresti kohale. Eriti ettevaatlik tuleks olla looduses mesipuude või herilasepesade läheduses ning torgata saamise ennetamiseks vältida paljajalu liikumist.

Nõelata saades tekib pea kõigil inimestel punetav ja valulik kubel, mis möödub enamasti päeva või paariga. Torkekoht tuleks koheselt desin

fitseerida, samuti võib sellele määrida rahustavat aaloegeeli või teepuuõli, suurema paistetuse hoiab ära allergiatablett.

Puuke leidub ka linnaaias ja pargis

Ekslikult arvatakse, et puugid varitsevad ainult metsas, ent tegelikult leidub neid ka linnaaias ja tühermaadel. Puugid võivad kanda mitmeid haiguseid, millest levinumad on entsefaliit ja borrelioos. Esimest saab ennetada vaktsineerimisega, teisi haiguseid paraku mitte. Nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed võiksid enne loodusesse sõitmist küsida apteegist tõhusat puugitõrjevahendit, mille toime kestab keskmiselt neli tundi, seejärel peaks kaitset uuendama.

Suveõhtutel võiks enne magamaminekut nii endal kui ka pereliikmetel kontrollida, ega puuk ole ennast juustesse, kõrvatagustesse või põlveõndlasse ära peitnud. Sisse söönud puugi leidmisel võib putuka ise pintsettidega eemaldada, selleks ei ole vaja pöörduda spetsialisti poole. Puuki ei tohi eemaldamise käigus keerata ega pigistada ja hammustuskoht tuleb pärast korralikult desinfitseerida. Kui puugi hammustuskoht muutub põletikuliseks, hakkab valutama või tekib sellele ümber ring, tuleb kohe pöörduda perearsti poole, isegi kui sümptomid ei tundu tõsised.

Allikad: arileht.ee, eestinaine.ee

Katseta veel tõhusaid õlisid!

Paljud puhtad, külmpressitud õlid, nagu näiteks teepuuõli, on juba saanud inimeste lemmikuks, kuid mõni neist pole veel Eesti tarbijale nii hästi tuntud. Tutvustame kolme hästi varjatud saladust: andirooba-, neemi- ja tamanuõli.

Andiroobaõli tugev võisarnane lõhn on putukatele vastumeelne. Amasoonia vihmametsade põliselanikud kasutavad putukate eemale peletamiseks andiroobaõlist valmistatud küünlaid ja võideid. Küünla valmistamiseks sobib näiteks segu, kus on 350 g mesilasvaha, 200 g kookosõli ja 100 ml andiroobaõli.

Neemiõli putukaid tõrjuv toime on leidnud ka teaduslikku tõestust. Ühes katses määrisid vabas õhus magavad vabatahtlikud end 2%-lise neemiõli ja kookosõli seguga, kontrollgrupp seda ei teinud. Hommikul ei olnud neemiõli kasutajatel näha ühtki sääsehammustust, samas kui kontrollgrupilt leiti neid mitusada. Neemiõli jätab nahale kergelt mõrkja maitse, mistõttu sääsed lendavad küll naha lähedale, kuid ei soovi seda hammustada.

Tamanuõli meeldiv lõhn meenutab sidrunit, münti ja aniisi. Mitmed uuringud ja katsed on tõestanud, et lisaks sellele, et tamanuõli aitab akne, pigmendilaikude ja päikesepõletuse vastu, hoiab see tõhusalt eemal ka putukaid.

Nähtamatu oht rataste all Miks gaasitrass pole maastikusõiduks?

Kevadel ja suvel satub gaasitrasside kaitsevöönditesse rohkem ATV­sid, maastureid ja põllutehnikat. Kõrgsurvegaasitoru

kohal sõitmine võib kahjustada torustikku ja tekitada ohtu nii juhile kui ka ümbruskonnale.

Miks on masinad gaasitrassil ohtlikud?

Et mõista, miks rasketehnikaga gaasitrassil sõitmine on ohtlik, aitab lihtne võrdlus autorehviga. Tavalises autorehvis on rõhk umbes 2 baari, kuid Eleringi gaasi ülekandetorustikus võib rõhk ulatuda kuni 55 baarini – see on mitukümmend korda suurem. Seetõttu on toru kahjustamise võimalikud tagajärjed oluliselt tõsisemad.

Gaasitrassi kaitsevöönd ei ole koht maastikusõiduks. Kõrgsurvegaasitoru paikneb maa all ühe meetri sügavusel ja selle kohal raskete masinatega sõitmine võib kahjustada torustikku või selle kaitsekihti. Seetõttu on gaasitrassi kaitsevööndis rasketehnika, ATV­de ja maasturitega liikumine lubatud ainult ametlikel teedel või eelneval kooskõlastusel Eleringiga.

Raske maastur avaldab pehmele pinnasele tohutut survet. See võib

põhjustada pinnase nihkumist, mis muljub maa­alust torustikku ja halvemal juhul kahjustab selle isolatsiooni. Iga kriimustus toru pinnal on potentsiaalne nõrk koht.

Toru keskjoonest kuni kümme meetrit mõlemale poole jääv ala on kaitsevöönd. Oranžid märgised näitavad gaasitrassi asukohta. Need aitavad vältida tegevusi kaitsevööndis, mis võivad torustikku kahjustada.

Kooskõlastamata tegevus, mis võib ohustada gaasitorustikku, on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Ühtlasi on igasugune liikumine ATV või muu maastikusõidukiga võõral kinnisasjal lubatud üksnes maaomaniku nõusolekul – ole veendunud, et su tegevusega ei kaasne tagajärgi!

Enne, kui keerad metsateelt maha: Jälgi tähistust: Oranž post ja sellel olev silt „plahvatusoht, gaasi­

torustik“ tähendab, et masinaga sellel „rajal“ sõitmine pole lubatud ning on ohtlik nii elule kui ka varale. Kasuta tehnoloogiat ja kooskõlasta: Kui korraldad mõnda üritust, siis kontrolli eelnevalt selle asukohta Maa ­ ameti kitsenduste kaardilt, kus on gaasitrassid peal. Kooskõlasta alati oma tegevused eelnevalt Eleringiga.

Hoia distantsi: Jalgsi ja jalgrattaga liikumine kaitsevööndis on üldjuhul lubatud, kui ei kahjustata trassi tähiseid, pinnast ega rajatisi. Mootorijõud, vibratsioon ja mass on need, millega tuleks hoida trassist eemale, kui tegevus pole eelnevalt kooskõlastatud.

Rohkem infot ja praktilisi ohutusnõuandeid leiad: www.elering.ee/ohutus

LUBA MUL KUULATA

Päevitame turvaliselt

Suvi ja päevitunud nahk käivad paljude jaoks käsikäes. Kuldne jume seostub puhkuse, värskuse ja hea enesetundega ning juba esimeste soojade ilmade saabudes täituvad rannad ja terrassid inimestega, kes soovivad kiiremini „suvevärvi“ saavutada. Samal ajal räägitakse aga järjest rohkem UV­kiirguse ohtudest, naha enneaegsest vananemisest ja nahavähi riskidest. Kas kaunis päevitus tähendab aga alati kahjustatud nahka? Tegelikult mitte. Tänapäeval on võimalik saavutada terve ja ühtlane jume ka ilma liigse päikesevõtuta.

Tekst: Rumi Saar Fotod: Shutterstock

Päevitus ei võrdu terve nahaga

Kuigi päevitunud nahka peetakse sageli tervislikuks ja atraktiivseks, on dermatoloogide sõnul päevitus tegelikult naha kaitsereaktsioon UV­kiirgusele. Päikese käes muutub nahk tumedamaks, sest organism toodab rohkem melaniini, et end kahjustuste eest kaitsta.

Üks levinumaid müüte on see, et SPF-kreemi kasutades ei päevitu üldse.

Probleem on selles, et UV­ kiirgus kahjustab nahka ka siis, kui põletust silmaga näha ei ole. Liigne päike kiirendab naha vananemist, lõhub kollageeni ja võib põhjustada pigmendilaike ning elastsuse vähenemist. Kõige tõsisem risk on aga nahavähk. Just seetõttu rõhutavad spetsialistid järjest rohkem, et ilus jume ei tohiks tulla naha tervise arvelt.

Suve Ootel

Päikesekaitse ei takista päevitumist

Üks levinumaid müüte on see, et SPF­kreemi kasutades ei päevitu üldse. Tegelikult ei blokeeri päi kesekaitse kogu UV­kiirgust, vaid aitab nahka liigse kahjustuse eest kaitsta. SPF 30 või SPF 50 kasutamine võimaldab nahal päevituda aeglasemalt ja ühtlasemalt. Tulemus võib isegi ilusam jääda, sest nahk ei muutu punetavaks ega kuivaks.

Oluline on kasutada piisavas koguses toodet ja seda päeva jooksul uuesti peale kanda, eriti rannas või higis tades. Sageli tehakse viga selle ga, et kreemi pannakse liiga vähe või ainult üks kord päevas. Nägu va jab kaitset iga päev, isegi pilvise ilma ga. UV­kiired mõjutavad nahka aasta ringi ja just näopiirkonnas ilmnevad päikesekahjustused kõige kiiremini.

Isepruunistajad on teinud suure arenguhüppe

Kui kunagi seostusid isepruunistajad oranži jume ja ebaühtlaste laikude­

Näopiirkonnas ilmnevad päikesekahjustused kõige kiiremini.

ga, siis tänapäevased tooted on märksa loomulikuma tulemusega. Uued koostised annavad nahale järkjärgult kasvava päevituse, mis võib jääda väga naturaalne. Isepruunistajate populaarsus on viimastel aastatel tugevalt kasvanud just seetõttu, et inimesed soovivad päevitunud välimust ilma UV­ kahjustuseta. Valikus on vahud, tilgad, spreid ja keha kreemid, mida saab kasutada nii näol kui ka kehal.

Kõige loomulikuma tulemuse saavutamiseks soovitatakse enne kasutamist nahka koorida ja niisutada. Eriti oluline on tähelepanu pöörata kuivematele piirkondadele, nagu küünarnukid, põlved ja pahkluud, kuhu toode võib tugevamalt kinnituda.

Ka näole mõeldud pruunistustilgad on muutunud eriti populaarseks, sest neid saab segada tavalise näokreemi sisse ja jume kujuneb järk­järgult. Üha rohkem inimesi eelistabki n­ö võltspäevitust päris päevitami­

sele. Lisaks naha tervisele mängib siin rolli ka mugavus – soovitud jume saab kiiresti ega pea veetma tunde päikese käes.

„Tervislik päevitus“ on uus ilutrend Viimastel aastatel on ilumaailmas hakanud levima mõiste „ tan“ ehk terve päevitus. Selle idee ei ole võimalikult tume naha toon, vaid värske, päikesest puudutatud ja hoolitsetud välimus. Seda efekti saavutatakse sageli hoopis meigi ja nahahoolduse kombinatsiooniga. Bronzer ’id, vedelad päevitustilgad ja kumavad tekstuurid annavad nahale sooja tooni ilma päris päevituseta.

Kaunis jume algab hooldatud nahast

Terve ja särava naha puhul ei mängi rolli ainult päevitus: sama oluline on naha niisutami ne ja taastamine. Päikese käes vii bides kaotab nahk niiskust kiiremini

Päikese käes viibides kaotab nahk niiskust kiiremini.

ja võib muutuda kuivaks ning tundlikuks. Seetõttu soovitatakse kasutada niisutavaid kehakreeme, antioksüdantidega seerumeid ja rahustavaid päevitusjärgseid tooteid.

Ka veetarbimine mõjutab naha välimust rohkem, kui sageli arvatakse. Hästi niisutatud nahk näeb ühtlasem ja säravam välja ning päevitus püsib kauem ilus.

Päevituse tulevik on teadlikum

Kui veel aastaid tagasi tähendas suvi paljude jaoks võimalikult tumedat päevitust, siis nüüd liigub ilumaailm järjest teadlikuma suhtumise poole. Eesmärk ei ole enam päikese käes „praetud“ nahk, vaid terve, hooldatud ja loomulikult särav jume.

Päikesekaitse ja isepruunistajad ei välista ilusat päevitust –pigem aitavad need saavutada tulemust, mis kestab kauem ning jätab naha terveks ka aastate pä­

Minipuhkus naaberriigi pealinnas on alati elamus!

Käin nii tihti kui võimalik minipuhkusel meie armsates lähiriikide pealinnades. Kõige tihemini kindlasti Helsingis ja Riias, aga sugugi mitte harva ka Stockholmis ja Vilniuses. Need kõik on ägedad linnad, kust leiab alati midagi uut. Ja neisse reisida on imelihtne – istu aga laevale või bussile ja sõida!

Jagan mõne soovituse, kuhu oma järgmisel lähiriigi pealinna minipuhkusel minna.

HELSINGI

Finlandia-talo

Mu viimane naaberriigi reis viis Helsingisse. Peamiseks eesmärgiks oli uudistada kuulsat Alvar Aalto projekteeritud Finlandia­talo, mis on pärast eelmisel aastal lõppenud ulatuslikku renoveerimist kõigile avatud. Siin saab külastada restorani ja disainipoodi, pidevalt toimub ka eripalgelisi üri­

Eesti põhjapoolseim saar, mis on olnud järjepidevalt aasta ringi asustatud sajandeid, peidab endas põnevaid lugusid ning vahvat traditsioonilist külaelu. Siinne puutumatu loodus vaheldumas arhailiste kaluriküladega ona Eesti rannaelu põhjavärav.

Prangli saarele saab Viimsist, valikut meretranspordiks on meil omajagu. Kõigest 6,4-ruutkilomeetrisel saarel on külalistele nii mõndagi pakkuda. Majutusi jagub nii turismitalu eheduse nautijale kui ka kämpingu või mereäärse villa armastajale. Suvisel ajal on avatud mitmed toitlustuskohad, vuravad ringi veoautod, avatud on rattalaenutus. Tihti võetakse ette külastada väikseid omanäolisi naabersaari Kerit või Aksit või sõidetakse hülgevaatlusele.

Aeglusta

Pranglile tullakse nii unustamatut firmaüritust pidama kui sõpruskonna või perega saare melu nautima. Prangli saar pakub selleks ideaalset keskkonda – looduslähedane, eriline ja samas mugavalt ligipääsetav. Ärgem unustagem! Argimured jäävad mandrile! Prangli eraldatus tähendab, et kogu seltskond on ühes rütmis –keegi ei kao vaikselt ära ning ühised hetked muutuvad loomulikult sisukamaks. Lummav loodus, mereõhk, sõbralik vastuvõtt, paras hulk sobivaid aktiivseid tegevusi ning hea toit loovad ideaalse keskkonna selleks, et ennast lihtsalt hästi tunda ning aeglustuda. Üksikkülastajatel on Prangli saare esmakordseks avastamiseks mugav osa võtta plaanilistest giidiga reisidest, mis väljuvad Leppneemest reedeti ja pühapäeviti kogu suve jooksul. Viimane sobib neilegi, kes soovivad ingliskeelset saare tutvustust. Päevareisi käigus käiakse meeleolukal giidiga saareekskursioonil kastiautol, süüakse saarepärast lõunat ning aega jääb ka saarega omapäi tutvumiseks.

Reisikalendrit ning korraldusinfot vaata: pranglireisid.ee Lisainfo: info@pranglireisid.ee

Tekst: Kairi Prints

Foto: MeeliLaidvee

Foto:SimoSepp

Foto: Simo Sepp

tusi. Kokku on see kompleks tõeline, kontsentreeritud Soome arhitektuurija disainiajalugu.

Selge see, et maja näeb väljastpoolt võimas välja, aga see on väga uhke ka seest – tähtsal kohal on valgus, avarus ja funktsionaalsus. Peasaal on mõeldud suurteks kontsertideks, kongressideks ja riiklikeks sündmusteks, väiksemas kammersaalis saab nautida intiimsemaid üritusi.

Aga minu lemmik oli näitus. Finlandia­talos on avatud püsinäitus „Visions of Alvar Aalto“ Alvar, Aino ja Elissa Aalto loomingust ning elutööst. Näitus avati eelmisel aastal ja see on väga põnev rännak Aaltode loovuse, arhitektuuri, disaini ning kogu Soome identiteedi juurde.

Muidugi on väga ägedad ka Finlandia­talo külaliskorterid – nendes Aaltode disainitud imeilusates korterites näeks kindlasti unes midagi ülimalt soomlaslikku. No vähemalt sauna, põhjapõtru ja salmiakki’t.

Amos Rex

Finlandia­taloga ei tasu muidugi piirduda. Helsingis armastatakse kunsti, siin on palju kunstimuuseume, tun­

REISID EESTIS

tuimad neist Kiasma ja HAM, ning alati uued näitused. Helsingi uusimas moodsa kunsti muuseumis Amos Rex saab sel suvel näha näiteks suurt näituseprojekti „Generation 2026“, mille raames toimub palju põnevaid kontserte ja etendusi. Samuti on vaatajale avatud suurepärased näitused „Natasha Tontey: The Phantom Combatants and the Metabolism of Disobedient Organs“ ja „Sigurd Frosterus Collection“.

STOCKHOLM

Seekord ei piirdunud minu minipuhkus ainult Helsingiga. Sai hoopis sõidetud Silja Symphonyga Stockholmi, sest laevas ootas Nordic Menu õhtusöök ja Tallinki uute laevaveinide degusteerimine. Need olid kõik maitsmist kuhjaga väärt ja muidugi on Silja Symphony nii äge laev, et sellega sõitmine on alati elamus omaette.

Oceanbus

Järgmisel hommikul oli tahtmine veidi linna peal ringi tiirutada. Kui varem sai Stockholmis ekskursioone teha korraga ainult kas bussiga maa peal või laevaga vee peal, siis nüüd

pole enam vaja end nii koledal kombel piirata. Oceanbusi ekskursioon algab maad mööda, aga kui vesi vastu tuleb, sõidab buss otse vette. Natuke pritsib küll, aga üldiselt tundub täiesti normaalne tegevus. Meenub stseen „Naksitrallidest“, kus Muhvi auto kasside eest põgenedes vette sõitis. Muhvi auto mäletatavasti siiski vee peal ei püsinud ja ohtlikust olukorrast pääsemiseks pidid väikemehed keeduspiraaliga järvevee keema ajama, et see ära auraks. Meie buss aga liugleb kui võluväel mööda laineid ja meenutab masinat hoopis teisest lasteraamatust, kuid jääb siiski sellele veel õige natu­

juuni – august

LÄTI – Kuramaa 19.–21.06 al 339 €

SAAREMAA koos pojengifestivaliga 19.–20.06 al 239 €

PIIRISSAAR 01.07 al 109 €

OSMUSSAAR – Odensholm 02.07 al 169 €

UUS! TÕRVA ooperipäevad: Gershwin – „Porgy ja Bess“ 03.–04.07 al 229 €

Aarete saar KIHNU 04.07 al 139 €

UUS! Vahva reis VALGAMAALE 07.07 al 69 €

PAKRI poolsaar ja Pakri saared 14.07 al 175 €

MULGIMAA 18.07 al 79 €

UUS! AKSI ja KERI – Prangli sõsarsaared 26.07 al 119 €

UUS! Põnevad põiked PÕHJA-EESTIS 29.07 al 119 €

SAAREMAA meele- ja maitseelamused 01.–02.08 al 239 €

OSMUSSAAR – Odensholm 06.08 al 169 €

SUVINE HIIUMAA ja killuke maitseid 08.–09.08 al 189 €

KIRDE-EESTI pärlid 08.–09.08 al 179 €

UUS! LÕUNA-EESTI maitsed ja Suur Rootsi pidu 14.08 al 59 €

UUS! PÄRNUMAA lõhnad ja maitsed 15.08 al 79 €

Suvine SETOMAA 22.–23.08 al 179 €

Siiruviiruline PEIPSIVEER ja ALATSKIVI LOSS 05.09 al 79 €

UUS! LÕUNA-EESTI sügise lõhnad ja maitsed 12.09 al 69 €

Meie kogenud, laia silmaringiga ja sõbralikud giidid ootavad Sind!

LÄTI mõisad ja lossid II 04.–05.07 al 189 €

SOOME 08.–11.07 al 499 €

LEEDU 16.–19.07 al 399 €

LÄTI – Kuramaa 30.07–02.08 al 389 €

AHVENAMAA 05.–08.08 al 509 €

LEEDU 06.–09.08 al 399 €

LEEDU – PALANGA 13.–16.08 al 439 €

SOOME – Loviisa 29.–30.08 al 349 €

oktoober – detsember

UUS! STOCKHOLMI – OOPERISSE 30.10–01.11 al 259 €

SOOME – jõulupealinnas Turus 28.–29.11 al 299 €

SOOME – Loviisa ja Porvoo 12.12 al 169 €

LAPIMAA – Külla jõuluvanale 19.–22.12; 26.–29.12

Broneeri kohe, sest kohtade arv on piiratud!

Oceanbus sõidab nii maal kui ka vees.

Suve Ootel

ke alla. Olimar Kallase MÕV­iga (MaaÕhk­Vesi) samaväärse masinaga saab Stockholmis ekskursioonile minna ehk kunagi tulevikus – Oceanbus kahjuks õhku siiski tõusta ei suuda.

Kuningalossi asemel Östermalm

Kui Stockholmi vanalinn, vahtkonnavahetus ja kõik tuntumad muuseumid Stockholmis ammu üle vaadatud, siis üks linnaosa, mida kindlasti avastada tasub, on Östermalm. Meie uudistasime seekord eriti uhkeid disainipoode (meie oma kuupalga eest oleks seal heal juhul saanud osta mingi väikese küünlajala, parimate palade hinnad ulatusid ikka kümnetesse tuhandetesse) ja second-hand­kauplusi – needki olid kallid, aga seal saime isegi meie endale midagi lubada. Sellist luksuslinnaosa Tallinnas vist pole, seega pole paha üle vaadata.

Kui lähenema hakkab juba kojusõit, tasub kindlasti külastada ka vinget turgu Östermalms Saluhall, kust leiab absoluutselt kõik delikatessid, mida hing ihaldada oskab. Pärast on hea sõpradele pidu korraldada!

RIIA

Āgenskalns

Āgenskalns on väga armas linnaosa, kus on rahulik jalutada ja huvitavat arhitektuuri, 19. sajandil ehitatud puumaju uudistada. Kuna olen sündinud väikesel tänaval Pärnu jõe ääres, on Daugavaäärne Āgenskalns mulle iseäranis kodune. Need jõeäärsed vaiksed tänavad rohelusse mattunud ilusate puust majadega tundub ideaalne elupaik. Kõvasti tekitab nostalgiat ka vana Melodija plaaditehas. Kodune plaadiriiul on ju selle brändi plaate täis ja lapsepõlves sai ikka lugematu arv Melodija plaate kriimuliseks kuulatud. (Nende hulgas muidugi ka maailma parima lätlase Raimonds Paulsi plaadid.)

Kindlasti tasub läbi astuda ka Āgenskalnsi turult, millest on mõne

aastaga saanud väga populaarne linnarahva kogunemispaik.

Art Nouveau kvartal ja muuseum

Läti pealinn on suurima juugendstiilis arhitektuuri kontsentratsiooniga linn maailmas – umbes üks kolmandik Riia kesklinna majadest on just selles stiilis, suurem osa neist ehitatud kiire majanduskasvu ajal aastatel 1904–1914. Kvartal asub Alberta ja Elizabetesi tänavatel ning nende ümber. Seal saab

jalutada, pea kuklas, ja imetleda kõiki detaile neil imelistel majadel, mis tänavaid ääristavad.

Kui on juba piisavalt Art Nouveau kvartalis ringi jalutatud, tuleb muidugi minna ka Art Nouveau muuseumi, mis asub sealsamas Alberta tänaval ilmakuulsa Läti arhitekti Konstantīns Pēkšēnsi endises elumajas. Maja on tõsiselt muljetavaldav nii seest kui ka väljast. Allkorrusel asub Art Nouveau muuseum ja üleval – kui jõuad sellest imekaunist, kuid lõputust keerdtrepist üles ronida – saad imetleda Konstantīns Pēkšēnsi elu­ ja tööruume.

VILNIUS

MO muuseum

MO muuseumi, mis on Leedu teadlaste ja filantroopide Danguolė ja Viktoras Butkuse isiklik algatus, umbes 6000 modernset ja kaasaegset teost hõlmav kollektsioon sisaldab Leedu olulisemaid kunstiteoseid 1960. aastatest tänapäevani. Viimastel aastatel on MO muutunud suurepäraseks vaba aja veetmise kohaks. MO kutsub külastajaid osalema näitustel, filmilinastustel, hariduslikel tegevustel, kontsertidel ja üritustel, mis on suunatud kõigile vanuserühmadele. Sealt leiab raudselt iga kord, kui Vilniuses käid, midagi uut ja põnevat!

Užupis

Kui sa seal veel käinud pole, tasub Užupis kindlasti sel suvel üle kaeda. See on isehakanud vabariik, omamoodi riigike keset linna. Sel on oma valitsus, hümn, traditsioonid ja isegi põhiseadus. Užupise individuaalset vabadust, avatust ja tolerantsi ülistavas konstitutsioonis on 41 teesi. Muu hulgas tuuakse välja, et igaühel on õigus olla õnnelik ja igal koeral on õigus olla koer. Užupis on täis veidrat tänavakunsti, skulptuure ja pop-upinstallatsioone ning selle boheemlaslik õhkkond ilmutab end igal nurgal.

Āgenskalns Marketit Riias peab külastama.

Art Nouveau kvartal Riias on suursugune.

Art Nouveau muuseumi lõputu keerdtrepp.

Užupis – riigike keset linna. Foto: Go Vilnius

Foto: Kairi Prints

Foto: Kairi Prints

Foto: Kairi