Start! (kevad 2019)

Kevad 2019

BIKIINIFITNESS – rohkem kui lihtsalt trenn ja dieet

Kõige kindlam kaalulangus –

GK-DIEET

Ketsiusku Anni Rahula: kõike peab tegema hea tundega

7 minuti

Selle suve suurimad VÄLJAKUTSED

TÕHUS

TREENING

Maailma levinuim

DOPING

Aleuroliit Peeneteraline purdkivim

Vichy naturaalne mineraalvesi.

Põhja-Eesti looduse värske meistriteos.

Kvartsiit Kambriumi ajastu rändkivim

Sisukord

16

6

33 5

Juhtkiri

6–14

Anni Rahula: kõike peab tegema hea tundega

36

16–20 Fitness – rohkem kui lihtsalt trenn ja dieet 22–25 Maailma levinuim doping 27–30 Kõige kindlam kaalulangus – GK-dieet 33–34 Kunnar Karu: võistlus on pidu

52

36–38 Kõik SUPile!

40–43 Harrastussportlasele tähtsad vitamiinid ja mineraalained 45–46 Treening haiguse korral?

49–50 Uued võtted vigastuste ennetamiseks ja raviks 52–54 Tõhus 7 minuti treening!

57–58 Vetelpäästjad soovitavad: 4 reeglit ohutuks rannapäevaks 60–66 Kevadhooaja võistluskalender

57 kevad 2019 | 3

| peatoimetaja veerg |

Kes

võidab?

Foto: Mardo Männimägi

Kuulsin hiljuti huvitavat mõtet selle kohta, miks paljud rallisõitjad võidust ilma jäävad. Muidugi peamiselt seepärast, et võitjaid saab olla vaid üks, aga ühe teooria kohaselt tahavad nad liiga palju võita ega naudi niivõrd protsessi ennast. Võit on nende jaoks kõige tähtsam, võiks öelda lausa kinnisidee, aga nii pidavat keha ja meel liiga krampis olema. Võitmiseks peaks lihtsalt väga armastama sõitmist ja see, kes kõige rohkem naudib, tavaliselt ka võidab.

Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda enam tundub mulle, et see tõesti võibki nii olla. Näiteid saab tuua ka mujalt. Olen alati imestanud, kuidas mõni, kes võistleb alles esimest hooaega, kohe poodiumile jõuab. Aga nad keskenduvadki just rohkem protsessile, sest teevad seda kõike esimest korda: nende jaoks on sellel alal palju uut ja värsket, nad naudivad rohkem ja nende silmad säravad. Muidugi meeldiks neile võita, aga nad naudivad ka protsessi ja seda võimalust jõuda võistlusele. Võibolla ongi võidu saladus see, et tuleb maksimaalselt armastada seda, mida teed, ja tunda rõõmu igast etapist oma teel.

Selles numbris räägivad oma loo mitmed harrastus- ja profisportlased. Küsisin neilt kõigilt, miks nad teevad seda, mida teevad, ja mis neid selle ala juures vaimustab. Paljud vastasidki, et just protsess.

Võidukat kevadet soovides Kaanel:Anni Rahula Foto: Sergei Zjuganov Meik: Raily Rajaväli

TOIMETUS Peatoimetaja: TEELE TEDER Kujundaja: TATJANA VIRULAINE Keeletoimetaja TRIINU MÖLDER Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee REKLAAM HELEN SILTS helen.silts@ekspressmeedia.ee 564 76754 MAKSIM HRUSTALJOV maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee 583 73 916 IRIS ÖPIK iris.opik@ekspressmeedia.ee 5303 6499

Teele Teder START! peatoimetaja

HELDIN JEGIS heldin.jegis@ekspressmeedia.ee 666 2636

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti

MARIANNE PEEP marianne.peep@ekspressmeedia.ee 5309 0677

Kojukanne: AS Express Post, tellimine@expresspost.ee, tel +372 617 7717 AS Eesti Post, info@post.ee, tel 1661

KAJA COLPAN kaja.colpan@ekspressmeedia.ee 5621 9322 KERLY VAHUR kerly.vahur@ekspressmeedia.ee 5162283 VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA TRÜKK PRINTALL

Ajakiri Start! on autorikaitse objekt.

Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

kevad 2019 | 5

| persoon |

Anni Rahula:

kĂľike peab tegema hea tundega

6 | kevad 2019

| persoon |

Anni Rahula elus on käes periood, kus tuleb järjest paremini oma aega planeerida – et kõik vajalikud tööasjad saaksid tehtud, söögid söödud ja trennidki tehtud. Kuigi kõik ei õnnestu iga päev päris 100%, suudab Anni siiski kõike väga rahulikult võtta.

Tekst: Teele Teder | Fotod: Sergei Zjuganov | Meik: Raily Rajaväli

"T

oitumisega on mul sel kevadel küll päris jamasti," tunnistab Anni Rahula. "Võtsin endale veidi rohkem kohustusi, kui kanda jõudsin – aitasin Tomi "Eesti Lauluga", läbisin kogemusnõustamise koolituse ja oli veel erinevaid tööalaseid projekte pere ja kodu kõrval," loetleb ta põhjuseid, miks söögitegemisele ja toidukordade planeerimisele on jäänud minimaalselt aega.

"Mõnikord ongi lapse puhul need poes müüdavad püreed päästnud." Üldiselt meeldib Annile aga väga süüa teha ja ta loodab, et pärast Eurovisiooni naaseb nende pere taas tavapärasesse rütmi, kus ka õigesti söömisele rohkem rõhku pannakse. Üks kindel traditsioon on siiski ka pingelisel perioodil jäänud.

"Hommikusööki me sööme pea alati kodus ja teeme ise." Üht konkreetset hommikusööki aga ei ole. "Kindlasti sööme kõige rohkem putrusid, aga ka palju muud – omletti, võileibu või mannavahtu." Sealt edasi on söögikorrad vägagi juhuslikud ja valdavalt mitte kodus.

Anni lemmiksöök on salat. "Ma arvan, et kui inimene ütleb, et talle ei maitse salatid, siis ei ole ta lihtsalt saanud head salatit." Ta usub, et salatit annab teha ka väga igavalt ja maitsetult. Mitte-eestlaslikult ei ole Anni ka suur kartulisõber ega liha küpsetaja. "Kui mulle anda tükk liha, siis ma pean ikka mõtlema, kuidas seda maitsvalt teha. Peamiselt teen kodus ikka midagi muud ja kõrvale pakun kana või kala." Anni ja Tomi Rahula ning peatselt 2-aastaseks saava Rubi kodus leidub tihti ka magusat. "Ma olen pigem piimašokolaadi kui rämpstoidu inimene ja abikaasa on veel eriline maiasmokk.

Rubi šokolaadi muidugi veel ei saa." Üldiselt ütleb Anni, et ei piira ennast

millegagi ning et kõike tuleb siin ilmas teha mõistusega.

Mõtlemapanev eksperiment Hiljuti osales Anni ka Tervise Arengu Instituudi eksperimendis, kus pani kirja oma nädala toidud. "See nädal oli veel eriti kaootiline." Tulemustest selgus, et toiduga saadav kalorihulk oli päevade lõikes väga juhuslik. Kord sai ta terve päeva jooksul vaid 1000 kilokalorit, siis 1600 ja siis jälle 2000. "Veel öeldi kommentaarina, et sõin väga palju liha, mis tavaliselt ei ole üldse nii, sest eelistan pigem taimset toitu. Lihtsalt sattus selline nädal." Lisaks olid paigast ära ka toidukordade energiakogused.

Näiteks sai ta päevasest kalorihulgast ühel õhtul vaid 4,7%. "Need on muidugi mõtlemapanevad numbrid," ütleb Anni.

Toitumisnõustaja tagasisidest selgus ka, et tema menüüs on liiga vähe pähkleid ja seemneid. Selle vea parandas ta kohe.

"Käisin kohe pärast tulemuste teadasaamist Itaalias kohtunikuks ning sõin seal igal hommikul maitsestamata jogurtit müsli ja seemneseguga. Olen seemneid ka edaspidi mitu korda nädalas toidukordadesse põiminud ja keha tunneb kohe vahet." Anni soovitab kõigil sellist toitumispäevikut pidada, sest see annab tegelikult väga hea pildi oma toitumisest.

Kas juhuslik toitumine on ka enesetundele mõjunud ei oska Anni öelda.

"Eks ma olen viimasel ajal natuke liiga palju teinud ja sellest kõigest ennast kurnatuna tundnud. Kas ka toitumine seda süvendas, ma öelda ei oska." Üht teab Anni kindlalt – kui ta sööb lõunaks pastat, siis muutub ta uniseks ning tahab kohe magama minna.

Anni on peale erinevate projektide

ka jalgpallikohtunik ning hiljuti pani ta tähele, et käes on aeg magneesiumikuuri teha. "Keha annab meile vihjeid. Minul hakkavad alguses varbad krampi tõmbama." Lisaks teab ta, et tema hemoglobiinisisaldus veres on keskmisest madalam ning proovib toiduga rohkem rauda saada. "Ema soovitab peedimahla ka muidugi kogu aeg." Pigem aga proovibki Anni oma tavapärasesse toidurutiini tagasi saada kui juhuslikku toitumist toidulisanditega tuunida. "Kiirematel päevadel on peaasi, et ma üldse midagi söön, sest näljatunnet mul kergesti ei teki. Ma ei ole tõesti kunagi varem nii juhuslikult söönud."

Metsad ja kruusatee Trenn on aga see, mis on vaatamata tihedale graafikule siiski jäänud. "Proovin trenni teha umbes neli korda nädalas, oleneb mängudest." Kuidas seda teha, kui ühtegi spordiklubi läheduses ei ole?

Anni elab ju Tallinnast väljas. Nende koduni, mis asub Kose vallas keset metsi, viib auklik kruusatee, millel madala autoga mugavalt sõita ei saagi. "Isegi osad maainimesed on küsinud, et kuidas sa julged seal keset paksu metsa elada."

Anni tunnistab, et ei ole teinekord osanud ohtu õigel ajal aduda ning meenutab siis kurba sündmust, mis nende perega selle aasta alguses juhtus. "Ilmselt murdsid hundid meie koera maha. Sel aastal juhtus see kahjuks mitme loomaga meie kodukandis."

Kodukant on aga suurepärane koht trenni tegemiseks. "Mul ei ole spordiklubi vaja, kui on mets ja meie pikk käänuline tee," naerab ta. Tegelikult käib Anni talvel siiski ka spordihallis jooksutreeninguid tegemas, aga eraldi trenni pärast tavaliselt linna ei sõida. "Ma ei kevad 2019 | 7

| persoon |

Anni Rahula jooksu-playlist Bobby McFerrin "Don’t worry, be happy" Noah And The Whale "Tonight’s The Kind Of Night" Kaiser Chiefs "Ruby" Justin Timberlake "FutureSex/LoveSound"

8 | kevad 2019

| persoon |

näe mõtet minna linna trenni, kui mul võtab sõit kauem aega kui trenn ise." Üldiselt on Annil kohtunikutöö tõttu vaja peamiselt teha just jooksutrenne ja seda saab maal hästi teha. Anni jookseb nii muusikaga kui ka ilma, kuid ütleb, et muusikaga on lihtsalt lahedam. Talle meeldib üldse, kui kõik on kogu aeg lahe.

"Mulle meeldib, kui teen trenni, milles näen märkamatult nii palju vaeva, et olen lõpuks näost lilla, aga samal ajal on nii lõbus. Eriti tore on, kui mind saadab hea muusika ja suurepärane seltskond."

Sellisena iseloomustab Anni Nike Training Clubi trenne, milles eelmistel aastatel tihti osales. Viimasel ajal ei ole ta nendesse väga jõudnud. Üks põhjus on kindlasti see, et last antakse teistele hoida minimaalselt.

Rühmatreeningutest meeldib Annile ka näiteks vesiaeroobika. "See on ka täitsa tipp-topp trenn." Mida aga Anni pigem ei teeks on jooksulindi peal jooksmine.

"Esiteks pidi see põlvedele hakkama ning ma ei ole avastanud ka lindi peal jooksmise ilu. Jooksen seal, vaatan aknast välja ja näen kogu aeg üht ja sama maja. See on nagu enda petmine. Jalad töötavad, et saaksid edasi, aga sa ei jõuagi kusagile," naerab Anni. Samas ütleb ta, et teab inimesi kes jälle muidu ei jookse kui vaid lindi peal ning talle meeldib, et on nii palju erinevaid inimesi ja valikuid.

Hommik on parem kui õhtu Anni on suur hommikuste treeningute fänn. "Äkki ma olen laisk ja mugav, aga tahan kähku trenni ära teha, siis on terve päev selles mõttes vaba, et trenni tegemine ei ole enam kuklas. Mul on väga raske motiveerida ennast trenni tegema, kui kell on näiteks seitse õhtul."

Anni meenutab aegu, kui ta oli eriti tubli. "Ärkasin kella kuue paiku ja läksin trenni, üheksast olin tööl ning pärast tööpäeva olin õhtul üheksani koolis. Kuuel õhtul koolis, viiel päeval tööl ning neljal hommikul trennis. Ma ei tea, kuidas ma seda jaksasin, aga ma mäletan, et mulle väga sobis selline rutiin." Samuti ei kujutaks ta ette, et oleks pidanud sel ajal õhtuti trenni tegema. "Ajutöö sobib minu puhul suurepäraselt õhtusse ja trenn just hommikusse."

10 | kevad 2019

Renault GRAND SCENIC Täiusliku varustusega eriseeria EASY LIFE

EASY LIFE eripakkumise hind alates

21 990 €

Tasuta hooldus garantiiperioodiks Tehasegarantii 5 aastat või 100 000 km 7 istekohta Hinna sees: 140-hj turbo bensiinimootor, 8,7“ puuteekraaniga multimeedia- ja navigatsioonisüsteem R-LINK 2, automaatne kahetsooniline kliimaseade, Renault‘ vabakäe-võtmekaart, LED päevasõidu- ja tagatuled, sõiduraja kontrollsüsteem, parkimisandurid ees, taga ja külgedel, tagurduskaamera, iseparkimissüsteem Easy Park Assist, pimeala jälgimissüsteem, liiklusmärkide tuvastussüsteem, sõidukiiruse hoiatussüsteem, juhi väsimuse tuvastussüsteem, el. kokkuklapitavad küljepeeglid, 20“ valuveljed, automaatne elektriline käsipidur, kahetooniline kere, metallikvärv ja palju muud. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Pilt on illustratiivne. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Keskmine kütusekulu 6,0 l/100 km, CO2 emissioon 136 g/km.

| persoon | Trennipausi seoses lapse saamisega Annil väga ei olnudki. Viimase kohtunikutöö tegi ta kuuendal raseduskuul.

"Tundsin ennast väga hästi, olin rasedana treeninguid pisikeste mööndustega jätkanud ja kõhtu ei olnud ka näha. Mäletan, et mul oli sel ajal kolm korda rohkem energiat kui tavaliselt. Hea meelega oleksin siis jooksnud meeste FIFA teste, mis on ühed raskemad," naerab ta. Trenni hakkas ta uuesti tegema juba kaks nädalat pärast lapse sündi ning esimene kohtunikutöö tuli vaid napp kuu pärast lapse saamist. "Ma hakkasin natuke isegi liiga kiiresti peale," ütleb ta nüüd ajale tagasi vaadates. "Sünnitus läks ilusasti ja tundsin end suurepäraselt, aga ma tegin trenni selle arvelt, kui oleksin võinud istuda ja puhata ning uue elukorraldusega rahulikult harjuda. See väsitas ikka korralikult ära tegelikult. Muidugi andis trenn hea meeleolu ja teatud määral ka energiat, aga siiski väsitas palju." Pealegi ei tahtnud laps üldse kärus ega voodis magada. "Teda tuli tihti süles magama kussutada, sest muu lihtsalt ei toiminud.

Sellega seoses olid mul kuuekuuse lapse kõrvalt ka seljavalud." Tagantjärele teeks Anni teistmoodi. "Kui praegu ajas tagasi vaadata, siis oht ennast ära lõhkuda oli suur. Näen nüüd, et mul oli hirmus suur tõestamisvajadus eelkõige iseendale, et ma saan hakkama. Järgmise lapse kõrvalt ma enam nii ei teeks, isegi kui keha on selleks valmis."

Paljud noored emad kirjutavad Annile ja küsivad, kuidas uuesti vormi tagasi saada. Selle kohta ei ole Annil anda mingit kindlat soovitust. "Kõik oleneb inimesest ning sellest, kuidas sünnitus kulges ja mis su keha üldse arvab asjaolust, et ennast uuesti liigutama hakkad.

See on vägagi enda tunnetuse küsimus."

Anni ütleb, et saab suurepäraselt aru ka nendest naistest, kes pärast sünnitust endist vormi kohe tagasi ei saa. "Kõige olulisem on endale mitte liiga teha ja oma suurenenud peret hoida."

Harmoonia inimene Harmoonia on sõna, mis iseloomustab Anni elustiili väga hästi, sest ta proovib seda igal hetkel jälgida. "Mulle meeldiks, kui mul oleks kogu aeg rahulik olla, just seesmiselt. Sellepärast ei näe ma ka tülitsemisel mõtet. Kõik saab selgeks ka kevad 2019 | 13

| persoon | ausate ja sügavate vestlustega. Süüdistamine, karjumine ja kraaklemine ei ole ju mõnus ja selle tõttu ma seda ka ei harrasta. Kõike peab tegema hea tundega, nii et ka pärast oleks hea. Mulle meeldib olla zen." Anni lisab, et isa, Aivar Pohlak, ütleb ikka, et arenemiseks peab vahepeal olema raske ja tulebki sattuda keerulistesse olukordadesse. "Ma näen seda natukene teisiti. Jah, raskeid ja keerulisi asju peab ja saab teha, aga ka hea tundega ning nautida protsessi liigse muretsemise ja stressita. Ma leian, et kui ma ise olen rahulik ja mul on mõnus olla, siis olen parem kaaslane oma lähedastele ja neilgi on harmoonilisem olla." Anni ütleb, et on selles suhtes oma ema sarnane. "Ütlen vahetevahel, et olen selline kindlustunnet vajav inimene, aga see ei pruugi olla üldse halb, kui mulle endale nii meeldib. Las keegi teine hüppab neid benji-hüppeid. Kindlasti on sealt suurepärane vaade. Mina elan neile kõrvalt kaasa."

Ka riietuse osas otsib Anni mugavust ja sellepärast on tal paras ports trenniriideid. Mõnikord paneb ta need ka kodus selga, sest nii on lihtsalt mugav. Milline on tema lemmikbränd, ei pea isegi küsima. See selgub kohe, kui pisut Anni sotsiaalmeediakontosid vaadata või temale pilk heita. "Mõtlesin, et kui mul oleks hästi palju raha, siis ma elaksin üliilusas majas ja käiksin rohkem reisimas, aga samas elaksin ma nii mugavalt, et tõmbaksin ikka Nike' ketsid jalga ja jätaksin luksuskingad poodi. Ma tahan elada nii, et mul oleks mugav." Praeguste moetrendide eest on Anni mõistagi väga tänulik. "See on kõige minulikum, kui ma saan ennast natuke üles lüüa ja siis ikkagi ketsi jalga panna. Täielik win-win olukord! Ma olen nii ketsiusku kui üldse võimalik." Neid naisi, kes end iga päev üles löövad, Anni mõistagi imetleb. "Nii kena on neid vaadata, aga siis ma mõtlen, et mul on vaja täna veel üks kapp vedada ühte korterisse, minna mängule ja loomulikult last korduvalt autosse ja sealt välja tõsta – siis tundub, et dressid ja ketsid sobivad sellisteks päevadeks küll." Üks sportlik unistus on Annil ka. Ta tahaks väga Tartu maratonile suusatama minna. "Elus tuleb kõik õigel ajal või natuke hiljem, aga see hetk veel tuleb, kui ma osalen Tartu maratonil."

14 | kevad 2019

| fitness |

Fitness –

rohkem kui lihtsalt trenn ja dieet Fitnessivõistlusi vaadates tunduvad kõik võistlejad ühesugused – laitmatus vormis ja imeilusad. Siiski on nende lood erinevad. Toome teieni kolme naise lood.

Tekst: Teele Teder | Fotod: Erakogu

ELLEN KILGAS: Laval võistlemine nõuab nii vaimset kui ka füüsilist pühendumist.

Ellen leidis treeningutega alustamiseks üllatava aja – ta hakkas trenni tegema kolm kuud pärast lapse sündi ning treenis ennast kiirelt lavavormi.

"Olin juba ammu otsustanud, et tahan pärast sünnitust kiiresti raseduseelsesse vormi tagasi saada," ütleb Ellen.

Oktoobris 2016. aastal sündis Elleni pisipoeg Harold ning uuest aastast alustas ta vaikselt kodus treenimisega.

Kuna Ellen oli 2014. aastal võistelnud ka bikiinifitnessi kategoorias, siis oli latt mõistagi päris kõrgel. Esialgu tegi Ellen trenni koos lapsega – küll oli laps raskuseks väljaastete ja kükkide tegemisel, tihti käis ema kõhukotiga jalutamas või magas laps vankris samal ajal, kui ema jooksis, seda ka talvel külma ilmaga.

Olles jõusaaliga sina peal, jõudis ta ruttu tagasi Sparta spordiklubisse, kus nägi treenimas Marek Morozovi naist, Jekaterina Remets-Morozovat. "Ta oli minu jaoks tõeline motiveerija ja andis inspiratsiooni." Jekaterina on kahekordne Eesti bikiinifitnessi absoluutvõitja.

Ellen oli varem teinud koostööd meestreeneritega, kuid Jekaterinat jälgides tekkis tal soov proovida naistreeneri käe all treenida. Tänaseks usub Ellen, et naine saab naisest mõnevõrra paremini aru ning oskab õigel hetkel olla vaat et karmim kui mees, samal ajal professio16 | kevad 2019

Nimi: Ellen Kilgas Vanus: 30 Klubi: MyFitness Kategooria: fitmodell

naalselt toetades ja juhendades. "Vajasin kedagi, kes näeks minu võimeid ja kuna ma ei ole allaandja tüüp, siis pigem esitaks mulle rohkem väljakutseid, annaks raskeid harjutusi, uusi treeningkombinatsioone ning aitaks mul end pidevalt ületada," ütleb Ellen. 2017. aasta suvel saigi koostöö alguse. "Kuigi ma ei tundnud teda varasemast ajast, siis koos treenides tekkis meie vahel suur usaldus ja sõprus. Täna ei usaldaks ma end kellegi teise kätte!"

Koos treeniti mitu korda nädalas ning Ellen jälgis ka Jekaterina tehtud toitumiskava. Ta sai kolme kuuga ideaalsesse vormi, mille tulemusena avaldas Jekaterina temast ka eduloo oma kodulehel www. fitnesskool.ee. "Vabanesin nende kuude jooksul kuuest lisakilost ning saavutasin väga hea vormi."

Kolme kuuga lavavormi 2018. aasta jaanuaris pakkus Jekaterina Ellenile võimalust võtta osa Lätis toimuvatest Euroopa meistrivõistlustest fitmodelli kategoorias. Sellel hetkel oli võistluseni jäänud kolm kuud. "Treeneri kinnitusel veendusin, et jõuan selle ajaga lavavormi, kuna mul oli baas juba all."

See tähendas ranget, kuid tasakaalustatud dieeti ja pidevaid treeninguid, mis ei olnud Elleni jaoks raske. Ta võttis juba suvel, kui nad koos Jekaterinaga treenisid, kõikidele üritustele ja sünnipäevadele kaasa oma toidukarbi koos kaalutud toidukogusega ning vältis igasugu ahvatlusi. "Vaatamata sellele, et olin varem esinenud tantsijana ja astunud mõnel korral üles ka laulmisega, kaalusin pikalt, et ennast uuesti ja sellises võtmes laval

| fitness | näidata. Poseerida võõraste pealtvaatajate ning kohtunike ees pärast lapse sündi tekitas mõnevõrra ebakindlust või siis teatavat privaatsuse vajadust. Lõpuks said uudishimu, artistihing ja saavutamisvajadus minust siiski võitu."

Nii algas uus treeningperiood, kus tuli trenni teha viis korda nädalas – neli jõutreeningut ja üks kardiotrenn. "Pärast igat jõusaalitreeningut tegin samuti 30-40 minutit kardiot." Fitmodelli võistluseks tegi Jekaterina Ellenile kolm menüüd. "Inimesed kardavad, et võistluseks ettevalmistamise ajal on pidev näljatunne ega saa hästi magada, aga minu menüüd olid kõik väga põhjalikult läbimõeldud ning töötatud välja just nii, et kaal graafiku järgi langeks ning ma võin öelda, et ma ei olnud terve perioodi jooksul haige, pigem oli vaim erk ja jõudu jagus kõikideks tegevusteks."

Kõige raskem osa Kõige raskemaks peab Ellen kogu selle ala juures hoopis poseerimist.

"Kui me tegime poseerimistrenne, siis arvasin ühel momendil, et ma ei tule sellega toime, sest rasked treeningud koormasid jalalihaseid ning teatud pooside hoidmine oli raskendatud." See oli omaette trenn. "Higi voolas ja jalg värises, kuid pikk harjutamine ning jalgade lõdvestav masseerimine, mida mees õhtuti teha aitas, parandasid olukorda." Ellen ütleb, et lähedaste toetus on selles valdkonnas väga oluline ning tema mees oli talle väga suureks toeks.

Poseerimise juurde tagasi tulles ütleb Ellen, et pealtvaatajate ja võhikute jaoks tundub, et mis seal siis ära ei ole – oled ilus, meigitud, särad laval, võtad lihtsalt mingi poosi sisse ja ongi kogu muusika, aga see ei ole üldse nii. "Selleks harjutatakse enne väga palju, sest see on kogu võistluse juures vaat et kõige tähtsam osa. Kohtunikel kujuneb võistlejast arvamus juba esimestest sammudest, kuidas ta lavale astub ja end esitleb. Nad vaatavad muu hulgas ka enesekindlust ja esinemisjulgust. Proportsioone võrreldakse laval mitmete võistlejate vahel ning ühes kindlas poosis olemine võtab kõige rohkem energiat, sest poosi ajal pingutatakse lihaseid, et näidata

Ellen Kilgas koos treeneriga

keha proportsioone ja suurt tööd, mida endaga on tehtud. Samal ajal peab aga naeratus näol olema, kuigi see poos on kõike muud kui mugav," tunnistab ta.

Selle ala juures vaimustab Ellenit just eneseületuse pool. "See spordiala paneb ennast ületama ja annab sellist jõudu, mida arvasin, et ei ole olemaski. See tõstab mind vaimsel tasandil kõrgemale ning vaimustab teisi inimesi.

Eks ise teistele motivatsiooniks olla on kõige parem tunne vast üldse – kui saad kedagi inspireerida ning tema teekonnal aidata." Kuudepikkune vaev tasub Elleni sõnul ennast ära just siis, kui kehale kantakse peale lavagrimm, selga tõmmatakse monokiini, näole ja juustele antakse viimane lihv ja astutakse lavale. "See tunne on kirjeldamatu ning ei ole tähtis mitmendale kohale jääd, sest laval on kõik tegelikult juba võitjad," ütleb Ellen, kes sai samal hooajal Eesti Fitmodelli karikavõistlustel teise koha.

Ellen ei osale võistlustel kevadhooajal

ega järgmisel hooajal, vaid laseb kehal pisut puhata ning treenib teistsuguste eeskujude ning kavade järgi. "Üheks uueks leiuks on hetkel väljakutseid pakkuvad Hannah Edeni treeningud, mis arendavad kiirust, plahvatuslikku jõudu ja funktsionaalsust." Jõusaalis treenib ta ikka samasuguse pühendumisega – kolm kuni neli korda nädalas ning aeg-ajalt kaalub oma toitugi.

"Kuigi mul ei ole praegu vaja lavavormi saavutada, siis mõnikord võtan ikka oma vana toitumiskava ette ja teen kõik söögid selle järgi." Ellen ütleb, et hetkel on tema menüüs palju suppe, salateid, kergeid pastaroogasid ning kana- ja kalkuniliha. "Enda vormi saab hoida sellega, et annad kehale pidevalt uusi ülesandeid ehk heas mõttes šokeerid keha, näiteks toiduvaliku muutmisega või treeningstiili, raskuste või korduste muutmisega. Nii toimub pidev areng ja säilib ilus treenitud naiselik välimus, mille nimel on kõvasti tööd tehtud."

Loe Elleni edulugu siit: www.fitnesskool.ee/edulugu/ellen-kilgas kevad 2019 | 17

| fitness | olen nii väsinud, et ei jaksa isegi perega spaasse minna."

Bikiinifitnessi juures on Andra jaoks kõige raskem dieediperiood. "Näljatunne, toidule mõtlemine, toit kui kinnisidee.

Selle kõigega toimetulemiseks on vaja ennast kuidagi motiveerida, et jõuda vaimselt tasemele, kus saan aru, et see tuleb ära teha." Andra ütleb, et on olnud ka hetki, kus ta on olnud kui inimvare, näiteks 2016. aasta EMi ajal.

Jäätist, palun!

Nimi: Andra Vagur Vanus: 29 Klubi: Arigato Kategooria: bikiinifitness

ANDRA VAGUR: See ala ei ole kindlasti kõigi jaoks!

Andra Vagur tegi jõusaaliga esimest korda lähemalt tutvust pärast emaks saamist. Pidev töö viis sihile ning tänaseks on Andra üks vähestest eestlastest, kes on pääsenud profiliigasse.

"Ma olin varem väga peenike, kuid tuhar on mul alati olemas olnud ja sellepärast olen isegi piinlikust pidanud tundma," ütleb Andra ning meenutab aegu, kui moes olid kriipspeenikesed naised. "Otsustasin juba rasedana, et pärast lapse sündi tahan saada paremasse vormi. Olin kahevahel, kas asuda uuesti ratsutamisega tegelema või minna jõusaali. Lõpuks otsustasin siiski viimase kasuks." 2012. aastal, kui Andra Sparta spordiklubis treenima hakkas, olid tema teadmised algaja tasemel. "Mul puudusid täielikult teadmised jõusaalis treenimisest!"

Seal märkas teda aga treener Marek Marozov, kes tegi õige pea Andrale ettepaneku võistlema hakata. "Ma ei olnud selle peale ise kordagi mõelnud, sest sel ajal oli tegemist väga uue alaga." Kohe 18 | kevad 2019

hurraad ja jah-sõna ei tulnud. "Ma olin sellel ajal väga häbelik ja bikiinides lavale minek tundus tõeliselt suure väljakutsena, seda enam, et ma ei olnud kunagi tegelenud tantsimise ega millegi sellisega ja lavaline liikumine hirmutas mind."

Lõpuks otsustas Andra siiski proovida ja tal läks nii hästi, et tuli oma kategoorias teiseks juba esimesel võistlusel, Eesti karikavõistlustel. "Eks ma võisin seal ikka kohmakas olla," meenutab Andra oma esimest lavakogemust. Pabistamine ja ärevus ei ole Andrat siiani jätnud, sest enne võistlusi on tal alati närv sees.

Raske nii vaimselt kui ka füüsiliselt Vormi hakkas ta looma pool aastat enne lavale minekut. Andra ütlebki, et selle ala juures vaimustab teda kõige enam see, kui ta näeb, mida ta on võimeline lavale tooma. "Kui näen hiljem võistlusest pilte ja videoid, siis on küll vau-efekt." Kindlasti ei ole see ala aga kõigi jaoks. "See on väga raske ning nõuab palju nii füüsiliselt kui ka vaimselt," ütleb Andra loetledes asju, millest kõigest tuleb loobuda. "Ühised väljassöömised sõbrannadega, külaskäimised, pidutsemised. Mõnikord

Kui Andra saaks süüa mida iganes, siis võtaks ta igal õhtul jäätist, kindlasti tahaks ta korraliku juustukihiga pastat, burgerit ja bataadifriikaid ning saia. Üks unistus on külastada Kaja pitsakööki, mida paljud kiidavad. "Ma nii tahaks ka nende pitsat maitsta!" Toidust rääkides löövad Andra silmad särama. "Mis teha, ma armastan süüa," ütleb ta.

Hetkel on aga Andra menüüs hoopis kaerahelbepuder munavalgega, mida ta ka väga armastab, korra päevas 125 grammi lõhet, toortatar ja köögiviljad.

"Teinekord võtan ka veise- ja kanaliha." Oma toitumisplaani paneb Andra ise paika, aeg-ajalt siiski konsulteerib ka Venemaal elava treeneri Anastasia Goncharovaga.

Mõnikord esineb ka patustamist ehk keelatud toitude söömist. "Kui ma midagi sellist juba võtan, siis võtan veel igasuguseid teisi asju ka." Tihti on aga hoopis nii, et Andra läheb sõbrannadega sööma ning kõik tellivad pitsat, aga tema võtab ilma kastmeta salati. "Loomulikult on see raske hetk!" Päris ilma patustamiseta aga ei saa. Andra ütleb, et kuigi tal tekib pärast selliseid sööke nn toidupohmell, kui tal on halb olla ja keha on mitu päeva paistes, teeb ta pärast sellest väljatulekut trennis palju paremad tulemused. Andral on kujunenud kindel toidurutiin ka võistluspäeva jaoks. "Lava taga lihaseid pumbates söön alati Snickersi šokolaadi.

See maitseb mulle lihtsalt nii väga ja pärast laval käimist söön alati kaasa tehtud musta leiva ja juustu võileiba. Selline klassikaline, koos võiga."

Ta teeb trenni viis korda nädalas, trennivabadel päevadel käib Andra poseerimistundides ning pärast proovib anda kehale puhkust massaaži näol. Kui Andra räägib puhkusest, siis tavaliselt ei tähenda see trennivaba perioodi.

sinu lÕputu suvi on siin – nocco limiteeritud suve erivÄljaanne miami

U U S P I PA R M Ü N D I J A T U M E DA Š O KO L A A D I

UU S P I PA R M Ü N D I J A U A T TU UM ME ED DA A ŠŠO OKKO OLLA AAADDII M A I T S E L I N E P R O T E I I N I B AT O O N MAITSELINE PR RO OT TE E II II N NIIB BA ATTO OO ON N

20G PROTEIIN

20 0G G P PR RO OT TE 2 E II II N N

I L M A L I S AT U D S U H K R U TA

II L LM MA A LL II SSA ATTU UD D SSU UHHKKRRUUTTAA

| fitness |

MAREN MÄNDMAA: Mitte spordiala, vaid elustiil!

Maren Mändmaa on hea näide sellest, et põhitöökoha kõrvaltki on võimalik harrastada bikiinifitnessi.

Ka Maren ei avastanud bikiinifitnessi ise, vaid käis mitu aastat Golden Clubis ringtreeningus ning niisama jõusaalis treenimas, kui üks treener talle lõpuks ettepaneku tegi. "Umbes aasta aega lükkasin seda mõtet kõrvale. Lihtsalt sellepärast, et see tundus täiesti võimatu."

2016. aastal hakkas Maren aga lava jaoks valmistuma. Treeningud muutusid tihedamaks – ta külastas jõusaali kuni kuus korda nädalas. Praegu on tal võistlusvaba aasta ja seepärast on ka trenne vähem ehk neli korda nädalas.

"Sel aastal puhkan nii keha kui ka vaimu. Kui oleksin kogu aeg kaloridefitsiidis, siis mu vorm ei muutuks ning lihas ei kasvaks, aga ma tahan oma vormi arendada ja viia iga kord lavale midagi paremat." Sellepärast ei ütle Maren, et tal on praegu off season, vaid tal on improvement season.

Lavale tahab ta minna uuesti aasta pärast ehk 2020. aasta kevadel, aga ettevalmistus selleks juba mõistagi käib.

"Ma vaatan iga päev, mida ma söön ja seda terve aasta. Kui tahan oma vormi parandada, siis ei saa pausi võtta. Kui lasen lõdvaks, siis nullin oma vormi ära ja pean jälle uuesti alustama, mida ma ei taha." Seega kaalub Maren iga päev oma toidukoguseid.

Saab endale kõike lubada Ranget toitumiskava tal aga ei ole.

Treeneriga koostöös on paika pandud kindel makrode (valk, süsivesik, rasv) vahekord, mida tuleb iga päev jälgida.

"See võimaldab mul õnneks kõike süüa.

Piiran vaid ületarbimist." Maren ütleb, et kuna ta teeb 99% ajast ise süüa, siis saab ta lubada ka pitsasid, pastasid ja burgereid. "Kõik oleneb ju toorainest. Ma võin burgeri vahele teha näiteks väherasvase veiselihaga pihvi, kasutada madalama kalorsusega kastet, vähendada juustu kogust jne." Kõige olulisem on, et päeva lõpuks oleksid makrod paigas. Marenile sobib selline variant rohkem kui toitumiskava. "Nii saan ma süüa kõike, mille 20 | kevad 2019

Nimi: Maren Mändmaa Vanus: 34 Klubi: Tallink Fitness Kategooria: bikiinifitness

järele on parasjagu isu. Mul ei ole tõesti ühtegi toitu, mida ma ei võiks süüa."

Kuna bikiinifitness on nii vaimselt kui ka füüsiliselt raske ala, soovitab ta seda teekonda kindlasti koos treeneriga läbida. Praegu on Mareni treener Ivar Mikk. "Minu jaoks on raske dieedi alustamine, aga eriti just selle lõpetamine.

Paljude algajate probleem on see, et nad ei suuda pärast hooaja lõppu oma isusid taltsutada ja siis rikuvad oma vormi ära ning keeravad ainevahetuse tuksi."

Maren ütleb, et lavale minekuks valmistudes tuleb võistlejatel ette raskeid aegu ning siis on reaalsustaju lihtne kaduma. Kui sel hetkel on treener kohal ja toeks, on kõik hästi. "Treener aitab näiteks peegelpilti adekvaatselt näha või soovitada, millal on vaja teha hooaega paus. Kõigil võistlejatel juhtub seda, et mingil hetkel tuntakse, et vot nüüd kõik lappab – soovitud vormi ei ole võimalik saavutada ja võistlema ei ole mõtet minna. Siis on hea, kui on treener, kes ütleb, et tegelikult on kõik korras ning kõik läheb plaanipäraselt ja hästi."

Viitsütikuga pomm Kõige selle kõrvalt käib Maren ka täiskohaga tööl. Esimesel võistlusperioodil oli see pisut keeruline, kuid muul ajal on lihtsam, sest treeningud toimuvad pärast tööd ega ole enamiku ajast nii intensiivsed ja ajamahukad. "Esimesel aastal olin täiesti paanikas. Mõtlesin, et mul on võistluseks valmistumisest tekkinud ajupuudulikkus ja kartsin, et see ei pöördugi tagasi." Maren ütleb, et võistluseelsel ettevalmistusel kaloridefitsiidis olles on keskendumisvõime häiritud ning mälu ei tööta enam nii nagu varem. Lisaks pidev näljatunne.

"Mõtle ise kui pahur sa siis oled, kui oled päev otsa vähe söönud. Meie elame niimoodi vähemalt 12 nädalat järjest."

Maren naerab, kui ütleb, et oli esimesel võistlushooajal nagu viitsütikuga pomm, kuid järgmised aastad läksid lihtsamaks, sest ta teadis juba, mida võistlusperiood ja selleks valmistumine endaga kaasa toob.

Maren ütleb, et tema jaoks ei ole bikiinifitness spordiala, vaid elustiil. Kõige enam paelub teda bikiinifitnessi juures aga eneseületamise tunne lavalt maha astudes. "See tunne, et sain selle kõigega hakkama."

| sisuturundus |

Bikiinifitnessi sportlane Julia Tšižova rindade suurendamisest: Valisin kõige kehasõbralikumad rinnaimplantaadid Kaunis bikiinifitnessi sportlane Julia Tšižova läbis jaanuaris rindade suurendamise operatsiooni. Nüüd jagab noor naine oma kogemust – miks ta sellise valiku tegi, millised rinnaimplantaadid ta valis ja kas ta on oma otsusega rahul.

Miks otsustasid minna rinnaoperatsioonile?

Alates 2016. aastast olen aktiivselt osalenud bikiinifitnessi võistlustel ja iga hooajaga parandanud oma tulemusi.

Viimasena sain kulla Eesti meistrivõistlustel, kulla ja PRO-kaardi Soome Nordic Fitness Expo meistrivõistlustel ning kolmanda koha maailmameistrivõistlustel Poolas. Sel spordialal on kehaproportsioonid väga olulised. Selleks et viimistleda oma proportsioonid peaaegu ideaalseks ning saavutada paremaid tulemusi nii praegu kui ka tulevikus PRO-liigas, soovisin suuremaid rindu.

Võistlused ei olnud aga ainus põhjus, miks ma operatsiooni kasuks otsustasin.

Ma arvan, et naine tahab tunda end igas vanuses ilusa ja enesekindlana ning kaunid rinnad on naiste ilu lahutamatu osa.

22 | kevad 2019

Ettevalmistus Kliinikut valides uurisin mitmeid võimalusi, kuid kõik sõbrad soovitasid Tallinna kesklinnas asuvat ilukliinikut Christinas Clinic. Sinna ma konsultatsioonile läksingi ja pärast seda ei pidanud teisi kliinikuid isegi kaaluma. Konsultatsiooni käigus sain vastused kõikidele küsimustele. Oli selge, et kliiniku juhataja Brit-Carmen Norlan oli andnud nõu juba sadadele naistele ja ta tõesti teab, kuidas saavutada täiuslikku tulemust. Kõige rohkem kartsin, et pärast operatsiooni ei vasta valitud implantaatide suurus mu ootustele ja ma pean tulemuses pettuma. Kliinikus oli aga võimalik teha 3D-simulatsiooni, et näha operatsioonijärgset tulemust juba enne operatsiooni. Tänu sellele olin veendunud, et konsultatsiooni käigus valitud implantaatide suurus ja

kuju vastavad täielikult minu ootustele.

Muide, rääkides implantaatidest – see oli tõesti vaimustav, kui hoolikalt mind kliinikus nende valimisel aidati, et need ei sobituks ainult minu proportsioonide, rindade suuruse ja rindkerega, vaid koguni mu elustiiliga!

Implantaat käitub sama loomulikult kui oma rind Kuna mul on väga aktiivne elustiil, oli minu jaoks oluline, et pärast operatsiooni oleksid rinnad loomulik osa minust ning käituksid võimalikult naturaalselt. Minu jaoks osutusid parimaks valikuks Motiva ergonoomilised implantaadid. Nende implantaatide eripära seisneb selles, et need kohandavad oma kuju hetkelise kehaasendiga nii, et implantaat käitub sama loomulikult nagu oma rind. Tänu

| sisuturundus | sellele ei pea ma treeningu ajal muret tundma ja saan teha kõike samamoodi nagu enne operatsiooni.

Operatsioon ja armid Valisime mulle üsna suured implantaadid, mistõttu kartsin väga, et armid jäävad suured ja inetud. Õnneks oli see hirm asjatu. Motiva implantaadid on nii elastsed, et neid oli võimalik sisestada väga väikese ava kaudu ning armid jäid pisikesed.

Motiva – praeguse aja kõige kehasõbralikum rinnasuurenduse variant Rinnaimplantaatide valiku puhul oli minu jaoks algusest peale määrava tähtsusega turvalisus ja ohutus. Motiva implantaatidel on mitmest kihist koosnev kest, täiteks eriline silikoongeel ja pealegi on need varustatud mikrokiibiga.

Riisiterasuurune kiip võimaldab implantaatide tuvastamist spetsiaalse lugeja abil. Seega ei ole enam vaja hoida sahtlipõhjas implantaadi garantiidokumente, mis tavaliselt kipuvad aastate jooksul ära kaduma. Tänu kiibile saab vajaduse korral kogu info implantaatide kohta väga kiiresti kätte. Näiteks saab teada, millised implantaadid on paigaldatud, millal oli operatsioon ning kas implantaatidele kehtib lisakindlustus.

Veel on mul hea meel, et ainsana maailmas pakub Motiva oma rinnaimplantaatidele peale tavagarantii ka laiendatud kindlustusprogrammi, mis vajaduse korral hüvitab korduvoperatsiooni kulud. Selline garantiiprogramm näitab, et nende implantaatide puhul on risk tõesti väga väike.

Tänu sellele võin ma oma uutest rindadest ohutult rõõmu tunda ega pea mitte millegi pärast muret tundma.

Tulemus – pehmed ning täpselt soovitud kujuga rinnad Nüüd, kolm kuud pärast operatsiooni võin kindlalt öelda, et olen tulemusega 200% rahul. Mu rinnad on pehmed ning täpselt soovitud kujuga. Kunagi varem ei ole ma ennast nii atraktiivse ja naiselikuna tundnud.

Rindade suurendamisest ja Motiva implantaatidest saab rohkem lugeda: www.rinnaimplantaadid.ee. Pikem intervjuu Juliaga: www.cc.ee kevad 2019 | 23

| toitumine |

Maailma levinuim

DOPING

Heal järjel elanikkonda on tabanud tervisehullus. Kogu elu peab olema seatud selle järgi, et toit oleks tervislikum, et iga päev oleks võimalik sporti teha, et tervist turgutavad toidulisandid oleksid mahedad ja et alkohol oleks tabuteema.

Tekst: Martin Hanson | Fotod: Unsplash.com

V

õib arvata, et kogu inimkonna ajaloos ei ole kunagi müüdud nii palju spiruliina või klorellaga tablette ja pulbrit, elus ei ole toodetud nii palju süsivesiku- ja proteiinipulbrit või kalaõlikapsleid. Me soovime oma tervist hoida ja anda toimivale organismile aina enam energiat, mineraale, vitamiine ning muud vajalikku. Enamasti teeme seda rumalalt ja liialdades, ebaotstarbekalt 24 | kevad 2019

– ainult proteiini süües lihas ei kasva, trenni peab ka ikka tegema, ning enne tablettide võtmist tuleks vaadata, kas tavatoidust ei saa kõiki vitamiine kätte.

Positiivne on see, et toidulisandid ei ole enam tabuteema või jõusaali varjulistes nurkades salaja leviv kaup.

On vähe inimesi, kes suudaksid pärast trenni – jooksu, pallimängu, jõusaali või suusatamist – süüa kehale vajaliku valgu, mineraalide, süsivesikute jm

andmiseks ära 15 muna, kilo kodujuustu või käntsaka veiseliha. Pulbrina on seda kraami vaja aga ainult paar lusikat ning ihu saab edukat toimimist jätkata.

Pulberproteiin kui lisaenergia Kaks maailmas enam kasutatud dopingut, mis tegelikult ei ole dopingud, on valk ehk proteiin ja kreatiin. Keha vajab esimest neist ehk proteiini kudede taastamiseks ja säilitamiseks ning hemoglobiini, antike-

| toitumine |

hade, ensüümide ja hormoonide tootmiseks. Keskmisel inimesel on soovitatav tarbida päevas üks gramm valke ühe kilogrammi kehakaalu kohta, suurematel trennitegijatel aga kuni 2,5 grammi kehakilo kohta. Õige toitumise mõistmiseks tuleb arvestada, et proteiine on olemas kaht tüüpi: täielikud ja mittetäielikud.

Täielik proteiin sisaldab üheksat olulist aminohapet, mida keha ei suuda ise toota. Sellist proteiini leidub lihas, kalas, munades, sojas ja piimatoodetes. Aminohapped on proteiinide ehitusmaterjal.

Inimese organism vajab 20 aminohapet, neist 11 suudab keha ise toota, aga ülejäänud üheksa tuleb toiduga omastada. Kuivatatud ubades, pähklites, leivas, maisis ja riisis sisalduv proteiin on mittetäielik.

| toitumine |

Kuidas teha kindlaks oma personaalne proteiinivajadus?

Kalorivajaduse kindlakstegemiseks tehke järgmine arvutus: kui olete ßlekaaluline, korrutage oma kehakaal 25-ga. Kui olete soovitud kaalus, korrutage 37,5-ga. Proteiinivajaduse saamiseks korrutage kalorid 12 protsendiga ehk 0,12-ga. Jagage see neljaga ja saategi teada, mitu grammi proteiini peaksite päevas tarbima.

26 | kevad 2019

| toitumine |

Oma menüü tuleks koostada selliselt, et päevane toidunorm sisaldaks mõlemaid proteiine.

Valk on aine, mis hoiab kõhu kauem täis ning aitab lihastel olla tugevam – treeningujärgse väsimustunde pühib ära just see. Pealegi ei tee valk paksuks, vaid pigem aitab kaasa siugemale vormile.

Kreatiin kui täiuslik spordivahend Teine nii-öelda doping ehk kreatiin on maailma üks enam tarvitatud pulber spordis. See annab tohutu palju jõudu, mida on vahel vaja, et sport oleks mõnusam, energilisem ja jõulisem. Kreatiin tõstab treeningutel füüsilist võimekust lihasmassi kasvatamisel, suurendab lihaste jõudu ja kasvu ning kiirendab treeningust taastumist. Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis.

Kreatiini abil varustatakse keharakke, põhiliselt lihaseid adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest keharakud toodavad omakorda energiat. Kreatiini avastas 1832. aastal prantsuse keemik Michel Eugène Chevreul. Ta nimetas leitud aine kreekakeelse sõna κρέας (kreas) järgi, mis tähendab liha.

Kreatiini kasutavad toidulisandina enamasti sportlased, näiteks maadlejad, sprinterid, atleetvõimlejad, kulturistid ja teised, kes tahavad lihasmassi suurendada. Selleks tarbitakse kaks-kolm korda rohkem kreatiini, mida muidu oleks võimalik saada proteiinidieedi korral.

Paljud uuringud on näidanud, et 5–20 grammi kreatiini suukaudne manustamine päevas on ohutu ega too kaasa ebameeldivaid kõrvalmõjusid, vaid selle asemel paraneb füüsiline vastupidavus ja lihaste kontraktsiooni kiirus, samuti paranevad nii meeste kui ka naiste lihaste jõunäitajad.

Normaalse täiskasvanu vere kreatiinisisaldus jääb tavaliselt vahemikku 2–12 mg/l. Ühekordne viiegrammine suukaudne annus tõstab täiskasvanu vere kreatiinisisalduse umbes 120 mg/l, seda üheks-kaheks tunniks pärast manustamist. Kreatiinitase veres normaliseerub aga kolme tunni pärast. Selleks et säilitada veres kõrge kreatiinitase, tuleb võtta väike annus iga kolme kuni kuue tunni tagant ja seda kogu päeva jooksul. Seda nimetatakse laadimistsükliks. Pärast laadimistsüklit – 1–2 nädalat 12–24 g päevas – ei ole enam tarvis hoida nii ühtlaselt kõrget kreatiinitaset veres.

Piltlikult öeldes annab kreatiin kehale selle plahvatuslikkuse, mis tagab, et trennile ei lööda käega. Proteiin aitab aga pärast kehalist pingutust ravida lõhutud lihasrakke, annab tagasi jõu ja hoiab kõhu täis.

Kastani-sireli tinktuuri kasutatakse välispidiselt liigeste ja lihaste vaevuste korral. Tinktuur aitab vähendada raskustunnet jalgades, aitab säilitada normaalset vereringet.

Aitab ennetada ämblikneevuste teket ja leevendab naha punetust.

Tõhus traumajärgse turse vastu.

Imendub kiiresti ja hellitab nahka meeldiva loodusliku lõhnaga.

Hobukastan tugevdab veeniseinu ja kaitseb kapillaaride tervist.

Sirel leevendab valu ja väsimust.

Sobib suurepäraselt otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks, sealhulgas treeningjärgseks kasutamiseks.

Ei sisalda sünteetilisi värv-, lõhnaega säilitusaineid.

www.vipis.eu

S A A D A V A L

A P T E E K I D E S

Ilu päästab maailma!

Infot peatselt algavate kĂľigi iluteenindusvaldkonna koolituste kohta on kerge leida veebilehelt iluteeninduskool.ee, mis koondab mitme kooli pakkumisi ja palju erinevaid iluteeninduskursusi.

Mais-juunis on algamas väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega lßhikoolitus, kus saab omandada manikßßrija, pedikßßrija, kßßne- ja ripsmetehniku ning depileerija ametioskused. Samuti on vþimalik liituda veel päevase kosmeetikute ja juuksurite koolitusega. Maisjuunis liitujatele tasuta esmaste koolitus vahendite komplekt.

MILLINE PROGRAMM VALIDA? Tihti on kĂźsimus, kas pikema ja lĂźhema kursuse vahel on ka kvaliteedivahe ning kumb valik siis Ăľigupoolest arukam on.

Vastus on lihtne: pikemas koolituses on rohkem aega ja ruumi praktika jaoks, lßhema koolituse läbija aga peab leidma ise rohkem vþimalusi, et oma uusi teadmisi praktikas proovile panna. Õppida saab ka kaugþppes ning see muudab juuksuriks ja kosmeetikuks þppimise vþimalikuks ka neile, kes tahavad uue ameti omandada senise tÜÜ kþrvalt vþi elavad Tallinnast kaugel.

Tasub teada, et koolil on väga paindlikud nii ajakava kui ka vþimalus kursuste eest tasumiseks – maksegraafiku alusel saab koolituse hinna jagada kuumakseteks.

MIS SAAB EDASI? TÜÜpuudust Eesti Iluteeninduse Erakooli lþpetajatel karta ei ole: paljud tulevadki kooli juba uue tÜÜkoha poolt suunatuna.

Viimasel ajal on nþudlus iluteeninduse järele märkimisväärselt kasvanud, see aga tähendab, et head tegijad on hinnas.

Vajadus rohkem iluteenuseid tarbida on aga otseses seoses meie majanduskeskkonnaga: konkurents on pea kþigil aladel väga tihe ning ilus ja hoolitsetud välimus on heaks visiitkaardiks, mis annab märkimisväärse konkurentsieelise.

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL www.iluteeninduskool.ee

tel +372 641 2214

Koolitus

Algus

Kosmeetiku algĂľpe

06.05 ja 09.09

Juuksuri algĂľpe

06.05 ja 09.09

Kosmeetiku algĂľpe kaugĂľpe

04.05 ja 19.10

Juuksuri algĂľpe kaugĂľpe

09.05 ja 19.10

Manikßßr

14.05

Pedikßßr

14.05

Kßßnetehniku algþpe

14.05

MassÜÜr

14.05

Depilatsioon

14.05

Jumestaja algĂľpe

14.05

Ripsmetehnik

14.05

Jumestaja-kßßnetehnik-ripsmetehnik

14.05

(sisaldab lisaks manikßßri,pedikßßri, depilatsiooni, kangas, geeli- gelakkimise tehnikat)

Manikßßr-kßßnetehnik

14.05

Pedikßßr-kßßnetehnik

14.05

Manikßßr – pedikßßr – kßßnetehnik

14.05

Manikßßr-pedikßßr

14.05

BARBER/MEESTEJUUKSUR

03.05

Tel 641 2214 • Info kursuste kohta 506 6520 KADAKA ÕPPEKESKUS Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2 korrus), tel 622 2066 KOCHI DAY SPA Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 680 1665 Eesti Iluteeninduse Erakool on Eesti TÜÜtukassa koolituskaardi koostÜÜpartner

| toitumine |

Kõige kindlam kaalulangus –

GK-dieet

Lühiajalised imedieedid ei tööta, kuid siiski leidub üks dieet, mida julgevad soovitada kõik toitumisnõustajad. See on GK-dieet.

Toome sinuni nädalase GK-dieedi toitumiskava.

Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja | Fotod: Shutterstock

Mis on GK-dieet?

GK-dieet lahterdab süsivesikuid vastavalt sellele, kuidas need veresuhkrule mõjuvad, ning seab toidukordadele piirmäärad. Nii on võimalik veresuhkrut stabiilsena hoida, mis viibki kaalulanguseni.

Peamiselt soovitatakse GK-dieeti kehakaalu langetamiseks, kuid see on ka muus mõttes väga tervislik toitumisviis.

Kui veresuhkrutase järsult tõuseb, vabaneb pankreasehormoon insuliin, mille ülesanne on veresuhkrutaset kiiresti alandada. Insuliin toimetab liigse glükoosi rakkudesse, kus see talletub muu hulgas ka rasvana.

Kiirele veresuhkrutaseme tõusule järg-

neb aga sama järsk langus, mis tavaliselt põhjustab energiapuudust, väsimust ja uimasust. Sellega annab keha ühtlasi märku, et veresuhkrutaseme tõstmiseks oleks vaja uuesti süüa. Kõige rutem mõjuvad selles olukorras nn kiired süsivesikud, mistõttu tekibki isu magusa või mõne muu kiireid süsivesikuid sisaldava toidu järele.

Veresuhkrutaseme järsul kõikumisel on otsene seos ka II tüüpi diabeedi ning südame-veresoonkonnahaigustega.

Kuidas GK-dieet toimib?

Iga toidukord annab punkte – põhitoidukorrad 10 ning vahepalad 5 punkti.

Kogu päeva peale võib maksimaalselt koguda 45 punkti. Seejuures tuleb arvestada, et punkte annavad vaid süsivesikud ning neid koos rasva ja/või valguga süües punktid pisut vähenevad, sest rasvad ja valgud suudavad mõjutada süsivesikute mõju veresuhkrutasemele.

GK-dieedi puhul on ülioluline süüa ka pärast kella kuut õhtul, sest vastasel juhul nullid päeval tehtud tubli töö õhtu ja ööga ära. Pikk söögivaba paus viib veresuhkrutaseme ohtlikult madalale.

Siiski ei tasu süüa kaks tundi enne magamaminekut. kevad 2019 | 29

| toitumine |

GK-dieedi nädalane toitumiskava 1. PÄEV Hommikusöök:

• 50 g täistera kaerahelbeid või neljaviljahelbeid • 1 tl võid

Vahepala: • 1 apelsin

Lõunasöök:

• 75 g kanafileed • 0,5 keskmist suvikõrvitsat ja porrut • 1 tomat

Vahepala: • 1 kiivi • 5 mandlit

Õhtusöök:

Läätsesupp: • 50 g läätsesid • 1 porgand • 30 g maisi • 2 tomatit • 1 paprika • küüslauku • 1 viil täisteraleiba (mida heledam, seda parem)

Vahepala:

2 parapähklit

2. PÄEV Hommikusöök:

Omlett: • 2 muna • spinatit • tomateid 1 viil täisteraleiba

Vahepala:

• 150 g maitsestamata jogurtit • 2 peotäit marju

Lõunasöök:

• 50 g pruuni riisi • 75 g lõhet • 1 paprika

Vahepala:

• 1 õun • 1 tl kõrvitsaseemneid

Õhtusöök:

Avokaado-kõrvitsapüreesupp: • 85 g kõrvitsat • 0,5 avokaadot • 1 sibul • küüslauku • peterselli 30 | kevad 2019

• 1 peotäis idusid • 1 viil täisteraleiba

Vahepala

• 2 parapähklit

3. PÄEV Hommikusöök:

• 100 g maitsestamata kohupiimapastat (kõige rasvasemat) • 1 sl kaerakliisid või täistera kaerahelbeid (soovikoral rösti pannil) • 1 peotäis külmutatud või värskeid marju

Vahepala: • 1 õun

Lõunasöök: • • • •

1 peotäis rukolat 75 g kanafileed 5 päikesekuivatatud tomatit 50 g kruupe

Vahepala:

• 2 kiivit • 4 juustukuubikut (suurusega umbes 1x1 cm)

Õhtusöök:

• 1 purk kikerherneid Salat: • 1 tomat • 0,5 kurki • 5 redist (redised võid ka välja jätta)

Vahepala:

• 2 parapähklit

4. PÄEV Hommikusöök:

• 50 g täistera kaerahelbeid või neljaviljahelbeid • 1 tl võid

Vahepala: • 1 apelsin

Lõunasöök:

• 160 g herneid (külmutatud) • 40 g peekonit

Vahepala:

• 250 ml õunamahla

Õhtusöök:

Mozzarella-salat: • 75 grammi mozarella't

• • • •

1 tomat 0,5 kurki 0,5 suvikõrvitsat soovi järgi lehtsalatit

Vahepala:

2 parapähklit

5. PÄEV Hommikusöök:

Vahepala: • 1 kiivi • 5 mandlit

Õhtusöök: • • • •

200 g kodujuustu 1 tomat 2 viilu sea välisfileed 0,5 kurki

Vahepala:

Omlett: • 2 muna • spinatit • tomateid

2 parapähklit

1 viil täisteraleiba

Vahepala:

• 75 g tatart (soovitatavalt toortatart) • 1 spl võid

• 3 juustukuubikut

Vahepala:

• 2 paprikat (erinevat värvi)

Lõunasöök:

• 2 kanakintsu • 150 g aedube • seesamiseemneid peale raputamiseks

7. PÄEV Hommikusöök:

• 1 õun • 5 mandlit

Lõunasöök:

• 50 g punast, musta või pruuni riisi

Vahepala:

• 75 g lõhet

Õhtusöök:

• 1 tomat • 1 keedu- või praemuna

• 1 klaas tomatimahla Mehhikopärane salat: • 50 g maisi • 50 g konservube • 1 lilla sibul • 0,5 avokaadot • 1 tomat

Vahepala:

• 2 parapähklit

6. PÄEV Hommikusöök:

• 100 g maitsestamata kohupiimapastat (kõige rasvasemat) • 1 sl kaerakliisid või täistera kaerahelbeid (võid neid kergelt röstida ka pannil enne, et oleks veel maitsvam) • 1 peotäis külmutatud või värskeid marju

Vahepala: • 1 apelsin

Lõunasöök:

• 2 kotletti (meelepärasest hakklihast) • 1 klaas tomatimahla • 150 g rohelisi ube

Vahepala:

Õhtusöök:

• 200 g köögivilju (lillkapsas, brokoli, suvikõrvits) • 2 kanakintsu

Vahepala:

• 2 parapähklit

| toitumine |

Menüüst: • • • • •

32 | kevad 2019

Toidu valmistamisel kasuta rafineerimata oliiviõli või kookosrasva. Ära joo söömise ajal vett.

Söö alati kindlatel kellaaegadel.

Soovi korral võid vahetada omavahel päevi, kuid mitte toidukordi.

Kõik maitseained on lubatud.

| sisuturundus | Fotod: Hele-Mai Alamaa

Musta pässiku ja astelpajuga mahe eliksiir

kaotab viimsegi kevadväsimuse Kevadel igatseb talvest kurnatud organism energiasööstu, mis viiks väsimuse ja annaks jõudu. Üheks võimaluseks on vaadata üle oma toidulaud, alustada treeninguid ja harrastada aktiivset eluviisi. Sel hooajal aitab kevadväsimusega võidelda uus mahe musta pässikut ja astelpaju sisaldav Chaga Health Immuno Elixir, mis ühendab meie esivanemate tarkuse tänapäevase tehnoloogiaga.

T

õelisi kodumaiseid loodusravi superstaare sisaldav Immuno Elixir on musta pässiku, astelpaju, C-vitamiini, männikasvu, raudrohu ja meega toidulisand, mis Chaga OÜ ettevõtliku meeskonna abil võimaldab kõigil soovijatel osa saada sellest, millesse uskusid meie esivanemad juba sajandeid tagasi. „Olles ise arstiteaduskonna lõpetanud ja suure osa elust arstina töötanud, usun ma lisaks traditsioonilisele meditsiinile ka põhjamaise looduse tervistavasse väesse,“ ütleb Anu Adermann, Immuno Elixiri üks väljatöötaja. „Meie organism on kevadeks väsinud, kuna mitmesugused viirushaigused on seda talve jooksul kurnanud.

Seetõttu vajame praegusel aastaajal immuunsuse tõstjat, mis taastaks kiiresti meie jõuvarud ja aitaks säilitada aktiivset eluviisi. Kuna oleme oma perekonnas musta päs-

sikut ehk chaga’t sisaldavat toidulisandit mitme põlvkonna jooksul valmistanud ja tarvitanud, tean oma kogemuse põhjal, et meie ravimtaimedel on tervist tugevdavad omadused. Lähedane sugulane leidis chaga-eliksiirist palju tuge raske haigusega võideldes,“ lisab Anu. Esimese chaga-perekonna tähe – Elemental Elixiri – koostises kasutatakse etanooli, ent Immuno Elixiris on selle välja vahetanud uus tulija – astelpaju. Samuti on Immuno versiooni lisatud C-vitamiini ning võrreldes varasemaga on musta pässiku sisaldus toidulisandis suurem. „Immuno Elixir toetab nii täiskasvanute kui ka laste immuunsüsteemi. See on kõrge C-vitamiini sisaldusega ja suure väega jook, mis sisaldab organismile kasulikke toimeaineid, nagu C-vitamiini, musta pässiku ekstrakti, astelpalju ja mitmeid teisi põhjamaiseid ravimtaimi.

Kasutatavad komponendid on tuntud tegijad rahvameditsiinis, kuid nüüd on nende positiivne toime leidnud kinnitust ka teadusuuringutes. Need taastavad ja

tugevdavad organismi, aitavad ennetada haigusi ning astuda vastu vananemisele ja säilitada keha head toonust,“ kirjeldab Anu eliksiiri koostisosade omadusi.

Immuno Elixiri on enese jaoks avastanud ka Kerttu Tänav, kümmekond aastat tagasi telesaates „Tantsud tähtedega“ eestimaalaste südamed võitnud võistlustantsija, tänane pilatese ja laste Zumba treener ning Pirita Pilates Stuudio üks omanik, kes on suutnud mängleva kergusega ühendada omavahel kolmele väikelapsele emaks olemise ja aktiivse tööelu. „Olen inimene, kes usub, et õige toitumine ja aktiivne eluviis on eelduseks, et oleksime terved, rõõmsad ja energilised. Nagu Joseph Pilatese loodud treeningumeetod laob tugeva vundamendi meie kehale, tõstab Immuno Elixir organismi immuunsust ja aitab astuda vastu kevadväsimusele. Meie Eestimaa puhas loodus on suurepärane vitamiinide ja ravimtaimede allikas,“ jagab Kerttu positiivset kogemust Chagaga.

Loe Immuno Elixir kohta rohkem siit: www.chagahealth.eu kevad 2019 | 33

LOOMULIK VIIS LIIGESEVALU LEEVENDAMISEKS JA LIIGESTE FUNKTSIOONI PARANDAMISEKS KOLLAGEENI ABIL Apteekidesse on jõudnud suurima kollageeni sisaldusega uudistoode - Doppelherz system KOLLAGEN 11.000 PLUS suukaudne lahus ampullis N30.

Meeldiva marjamaitsega toidulisand sisaldab kollageenhüdrolüsaati, kondoitiinsulfaati, vitamiine ja mikroelemente.

Kollagen 11.000 PLUS varustab organismi hästi imenduva kollageeni vormiga ning sisaldab kõhrede ja liigeste tervist toetavaid toitaineid.

Doppelherz KOLLAGEN 11.000 PLUS N30 on:

• Suurima kollageenhüdrolüsaadi sisaldusega toode apteekides – 11 g päevases annuses

• Lisaks kollageenile sisaldab toode kõhrede ja liigeste tervist toetavaid koostisained kondroitiinsulfaat, C-vitamiin, D-vitamiin, vask ja seleen

• Hüdrolüüsitud kollageen tagab hea lahustuvuse, imendumise ja tõhususe

• Suurepärase maitsega vedeliku vormis, et muuta suure koguse kollageeni manustamine lihtsamaks

Doppelherz KOLLAGEN 11.000 PLUS N30 on saadaval parimates apteekides üle Eesti ning Apotheka Netiapteegis!

Kunnar Karu:

| rahvasport |

Võistlus on pidu Uue võistlusperioodi eel annab Kunnar Karu näpunäiteid, kuidas sellel hooajal rahvaspordiüritustel paremini hakkama saada.

Fotod: Tarmo Haud

R

ahvasportlane ei lähe starti mõttega võita. Kui siis ainult iseennast või sooviga naabrimeest pisut edestada. Rahvasportlase eesmärk on jõuda finišisse, nautida täiel rinnal võistluspäeva ning hoida end tervena ja heas vormis 365 päeval aastas. Võistlus on tema jaoks pidupäev, mida tuleb nautida nii, et ka õhtul pärast võistlust jaguks jõudu võistluskaaslastega sauna minna, rajal kogetud elamusi vahetada ning vägevaid võistlusmuljeid pajatada. Ei oma mingit tähtsust, kas jäädakse 2301. või 477. kohale.

Oluline on anda endast parim ning olla koos sõpradega rajal ja võtta rajalt kaasa parimad emotsioonid!

Rahvasportlasena tasub meeles pidada mõningaid põhitõdesid, mis võiksid aidata pidupäeva rohkem nautida ning selleks ka paremini valmis olla, kui see kätte jõuab.

Vanad jalatsid. Enne jooksu- või kõndimisvõistlust ei maksa minna spordipoodi ostma võistluspäevaks uusi jalanõusid. Need tahavad enne sissekandmist ning tuliuute jalanõudega starti minna, kuigi on pidupäev, ei ole ehk jalgadele kõige parem lahendus. Pigem tasub minna rajale vanade, sissekäidud jalatsitega.

Head sokid. Rahvasportlane hoiab oma jalgu – korralikud sokid teevad seda väga hästi. Seega olgu rahvasportlasel peale hästi sissekantud jalanõude kasutuses ka mugavad sokid. Korralikud spordisokid saab soetada spordipoest.

Võistluseelne puhkus. Rahvasportlane puhkab enne võistlust, sest ei maksa loota, et kaks päeva enne üritust treenimine kasu tooks. Siis on trenni aeg kahjuks juba möödas. Viimased võistluseelsed päevad võiks rahvasportlane kasutada puhkuseks ja jõuvarude taastamiseks. Uskuge või mitte, aga spordiürituste korraldajad on

Kes on Kunnar Karu?

Kunnar Karu on Eesti matkaja ning alpinist, kes on tõusnud peaaegu 200 mäe tippu. Lisaks on ta korraldanud olulisi rahvaspordiüritusi, näiteks Klubi Tartu Maratoni rahvaspordiürituste sarja, Elamusmaratonide sarja ning palju muudki. Sellel suvel korraldab ta juba 12 aastat Elamusmaratonide kepikõnni- ja käimismaratone, millel ta ka ise osaleda plaanib ning kuhu kutsub kõiki rahvasportlasi elamusi koguma.

Teele Teder kevad 2019 | 35

| rahvasport | ja ainus siht – jõuda finišisse ning seda naeratusega.

Seltskondlik tegevus. Rahvasportlane ei ole kunagi üksi – alati on tal sõbrad kaasas ning kui õnnestubki rajal sõbrad kaotada, siis teeb ta teiste võistluskaaslastega tutvust. Ütleb "Tere" ning sõidab koos uue – rajalt leitud – sõbraga finiši suunas. Seejuures ei ole tal piinlik uuele sõbrale finišijoonel kaotada – 812. koht on täpselt sama hea kui 811. koht.

Naeratus näole! Rahvasportlase meel on rajal alati rõõmus – on ju pidupäev, saab koos sõpradega liikuda ning ka saun juba ootab kodus. Tubli rahvasportlane tunnustab rajakaaslasi isegi siis, kui tast mööda sõidetakse või joostakse. Rahvasportlase hea tuju nakkab korraldajatele, vabatahtlikele ning kõigile, kellega ta kokku puutub. ürituse kodulehele ja juhenditesse alati hulga kasulikku infot kirja pannud – need tasub viimastel puhkepäevadel rahulikult läbi lugeda – seal on palju kasulikku infot, mis muudab rahvasportlase elu rõõmsamaks. Mis seal salata – kui rahvasportlane ei muretse ega ela teadmatuses, kuhu minna, mida teha, kus parkida, kust saab kätte stardinumbri – siis ta puhkab märksa paremini.

Võistluseelsed päevad tasub pühendada infomaterjalidega tutvumisele.

Mitmekülgsed ja pidevad treeningud. Rahvasportlane teeb loomulikult trenni kogu aasta vältel, mitte ainult viimasel üritusele eelneval nädalal. Ta valmistub üritustel osalemiseks mõistlikul määral ning pidevalt. See aitab tervise korras ning võistlusrajal näo naerul hoida. Öeldakse, et treenimine teeb treenijaks – rahvasportlane ei pinguta treeningutega üle. Pigem tasub harrastada erinevaid spordialasid, et treeningul igav ei oleks, otsida uusi treeningpaiku ning proovida uusi alasid – just nii on rahvasportlane heas hoos ning jalg võistluseks terav.

Söögi ABC. Kogu maailm ei lähe starti, süües hommikul putru. Kasulik on süüa seda, mis maitseb ning millega on organism harjunud. Kindlasti tasub hommikul toidu kõrvale ka tavapärasest pisut rohkem juua – nii on rajal kergem.

Kui ei ole kunagi elus spordigeeli söönud, siis pigem tasub võtta rajale kaasa vana hea šokolaaditahvel vms, sest sealt saab täpselt samamoodi vajaduse korral 36 | kevad 2019

energiat. Rahvasportlane peatub alati teeninduspunktis – sööb, joob ja kiidab!

Vajadusel täidab oma joogipudeli ning paneb tüki sööki ka taskusse, et energiat ikka jaguks!

Korras varustus. Kui tegemist on tehnikaspordiga, näiteks ratta- või suusasõiduga, siis tasub kulutada nii aega kui ka raha sellele, et võistlusvarustus oleks heas korras. See ei tähenda süsinikraamiga ratast või eliitsuusatajatele mõeldud suuski, vaid seda, et tööhobune oleks hooldatud ning valmis võistlejat ilusti, ilma muredeta üle finišijoone tooma.

Ohutus eelkõige. Rahvasportlane kannab alati kiivrit, kui tegu on rattasõidu, rulluisutamise või muu taolisega.

Kahjuks ei saa uut pead poest osta ning vaatamata paljude arvamusele, et ma sõidan nii aeglaselt ja ettevaatlikult, ei tee seda paljud teised ning asfaldi ja pea kokkupõrkel jääb pea alati kaotajaks.

Energia jagamine. Rajal olles ei maksa esimese viie kilomeetri jooksul endast kõike välja panna – vana tarkus ütleb ikka, et viimased kolm on alati kõige raskemad ning hullem veel, kui need kolm on pärast neljakümnendat kilomeetrit.

Tee see lõpuni! Rahvasportlane ei jäta alustatut kunagi pooleli – pigem valitakse rahulikum tempo ning kulgetakse kindla sihiga finiši suunas.

Kilomeetreid alistatakse ükshaaval ning ootamatult hakkab alati ka finiš lõpuks paistma. Rahvasportlasel on üks

Kunnar Karu selle suve võistluskalender 4. mai – 1. Alutaguse elamusmaraton 9. juuni – 8. Noarootsi elamusmaraton 7. juuli – 12. Lahemaa elamusmaraton 4. august – 4. Värska elamusmaraton 1. september – 2. Kõrvemaa elamusmaraton "Need piirkonnad, kus elamusmaratonid aset leiavad, on Eesti ühed hõredama asustusega paigad.

Järelikult on ruumi liikuda ja rajal veedetud tunnid mööduvad puutumatus looduses. Iga maraton on millegi poolest eriline. Alutaguse maraton toimub sel aastal esimest korda ja uudne on ka asjaolu, et kõnnitakse pimedal ajal pealampide valgel.

Noarootsi rajal saab nautida kaunist mereranda ja omanäolisi väikekülasid. Lahemaa maratoni märksõnad on jõed ja joad, mille kallasradasid uudistada. Värska ümbruse trump on liivased männimetsad ja kukeseened.

Kõrvemaa raja teevad eriti huvitavaks sealsele piirkonnale iseloomulikud voored ning Jussi nõmm ja palju järvi. Omale sobiva distantsi leiab igaüks," ütleb Kunnar.

Teele Teder

Avasta maailma!

FENIX HL15 jooksja pealamp Punased tuled külgedel ohutuse tõstmiseks

TAMREX OHUTUSE OÜ

Ekstralai valgusvihk 100°, teemant-mustriga reflektor

Reguleeritav kaldenurk 60°

Reflekteeruvate elementidega peapaela siseküljel on silikoonist higitõke

180 lm max 44 m 60 g IP67

33 €

% 3 3 – 9.90 IND 2 TAVAH

FENIX HL60R pealamp Võimsus 950 lm Valgusvihk max 116 m

81 €

FENIX HL32R pealamp Võimsus 950 lm Valgusvihk max 116 m

64 €

UUS

KERGE, KOMPAKTNE, MITTE AINULT JOOKSJATELE!

FENIX HL10 ultrakerge pealamp Võimsus 70 lm Valgusvihk max 30 m

19.90 €

Saadval ainult TAMREXi Tallinna esindusest Laki 5, või tellimisel TAMREXi teistesse esindustesse üle Eesti

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö.

Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust.

Erinevate töörežiimidega põrutusja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

Lülitite kaitse juhusliku vajutuse vältimiseks

UNIVERSAALNE, LAIA KASUTUSALAGA.

Mugav kahe lüliti süsteem

Võimsus Valgusvihk Kaal Veekindlus

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

JOOKSMISEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

| surf |

Kõik SUPile!

Eelmine suvi viis suure hulga eestlastest vee peale – üldse mitte paadi või laevaga, vaid hoopis surfilauaga SUPitama. Stroomi Surfiklubi eestvedaja Kristi Pähklimägi tutvustab seda eestlase jaoks uut ja populaarset ala lähemalt.

Fotod: Tarmo Bauert, Pamela Pavlovitš

"S

UPitamine ehk aerusurf ei ole Eestis tegelikult uus asi.

Seda harrastasid üksikud fännid meil juba pea kümme aastat tagasi," ütleb Kristi ning lisab, et SUP-matkad on küll viimase nelja aasta teema. "Enne seda käisid vaid tõelised oma ala fännid SUPi mõnusid nautimas, nüüd on see tavaline viis sünnipäeva

38 | kevad 2019

pidamiseks või töökaaslastega mõnusa aja veetmiseks."

SUPi vastu on huvi tõesti suur.

Eelmisel suvel tegi Kristi gruppidele mitu matka päevas. "Eelmisel suvel tuli huvilistel hakata ikka juba aegu broneerima. Kui olid ilusad ilmad, siis oli huvilisi nii palju, et broneerida tuli paar päeva ette, tuuliste ja vähem päik-

selistel päevadel piisas hommikusest etteteatamisest."

Piiranguid ei ole Põhjus, miks on SUP nii populaarne, võib peituda selles, et see sobib tõesti kõigile. "Siin ei ole piiranguid. Ainuke asi on see, et tugevalt rasvunud inimesed ei saa laual püsti tõusta, kuid väga paljud

| surf |

Kuidas käib SUP-matk?

Enne matka toimub rannas veerandtunnine koolitus, mille käigus räägitakse läbi, mis vee peal toimuma hakkab, kuidas surfilauaga manööverdada ning tasakaalu hoida. Koolitaja tuleb alati matkale kaasa. Matk kestab kuni 1,5 tundi ning selle käigus võib ka süüa-juua, pilte teha jne. Matka hind on 15 eurot ning selle hinna sisse kuulub kogu varustuse rent – laud, kalipso ja päästevest.

Kaamerad ja telefonidki saab kaasa võtta, sest veekindlad kotid kuuluvad varustuse juurde.

Stroomi Surfiklubi

ei tõuse ega peagi." SUPitada saab ka laua peal istudes või põlvitades. Siinkohal toob Kristi välja huvitava eripära.

Nimelt on ta aastatepikkuse kogemuse põhjal tähele pannud, et naised tõusevad laua peal kiiremini püsti kui mehed.

"Naised tõusevad tihti juba kümne minuti pärast püsti. See nõuab tasakaalutunnetust."

Tihti võetakse SUP-matkadele kaasa ka lapsi ning isegi lemmikloomi. Lapsed alates kümnendast eluaastast saavad juba omaette laual sõita, kuid sellest väiksemad jagavad ühist lauda täiskasvanuga. Lemmikloomade hulgas on tõelisi SUPi fänne, aga ka neid, kellele see üldse ei meeldi. "Seda peab loomaomanik juba ise teadma, kas see on midagi,

mis võiks ta lemmikule meeldida. Olen näinud mõlemaid variante."

SUP-matkade vaimustus ei ole võitnud ainult eestlaste jäägitu armastuse, vaid on populaarne ka mujal maailmas.

Kristi puutus sellega kümme aastat tagasi kokku Itaalias, kus ühest matkast võtab osa sadu inimesi. Eestis on grupid veel paarikümne liikmelised. "Üldiselt tullaksegi grupiga kohale, kuid on ka neid, kellele on kord grupiga tulles nii meeldima hakanud, et tulevad järjepidevalt ka üksinda tagasi ja liituvad võimalusel ka teise grupiga."

Kuna paljudel eestlastel on veehirm, siis on grupis tihti ka selliseid, kes ei julge sügavasse vette minna, aga sellepärast ei jää veel SUPitamata. "Siis me matkame madalas vees, küllaltki ranna lähedal." Kui aga veekartjaid ei ole, siis minnakse läbi sügavama vee, kus on rada ka palju põnevam. "Meie matkarada viib Stroomi rannast Rocca

kevad 2019 | 39

| surf |

Mis on SUP ehk aerusurf?

Aerusurf ehk SUP (lühend inglise keelest stand up paddle surf) on pärit Hawaiilt. Nimelt pidid surfitreenerid laual püsti seisma, et õpilasi paremini näha ning sellele aitasid kaasa suur laud ja aer. Mandri USA-sse jõudis aerusurf ehk SUP 2000. aastal ja on tänaseks vallutanud ka Euroopa ning Eesti. Tõsi küll, lainetelt on kolitud siledale veele. Eriti populaarsed on jõe- ja järvematkad ning vaikse ilmaga mererandades päikeseloojangumatkad. Tõsisemad aerusurfarid kasutavad aerulaudu ka laevalainete võtmiseks ja võitlevad tormisel merel suurte lainetega.

Aerusurf siledal veel on kõikidest surfialadest kõige kergemini omandatav ja lauale saab juba esimesel tunnil. SUP-surf ehk aerusurf on väga hea lisatreening sportlastele ning viimasel ajal on hakatud korraldama tõsiseid aerusurfile suunatud võistlusi ja maratone.

SUP- ehk aerulaual saab edukalt praktiseerida ka fitnessi ning väga ilusaid elamusi pakub näiteks päikeseloojangu SUP-jooga. www.kiteboarding.ee

40 | kevad 2019

al Maresse ja teatud ilmaga on merepõhjas isegi kaht laevavrakki näha. See on väga ilus ja mitmekülgne rada ning pakub matkajatele palju avastamisrõõmu."

Veehirm ei takista Üks tihedamaid küsimusi, mida SUPi eel küsitakse on, kui suur on tõenäosus surfilauaga vees ümber kukkuda.

Kristi sõnul sõltub see ilmast, veekogust ja asendist, mida laual kasutada.

"Jõe peal on üldiselt tasane vesi ja seda väga ei juhtu, mere peal näen aga tihti ümberkäimist." Kristi sõnul on püsti seistes suurem võimalus kukkuda, istudes või põlvitades juhtub seda harvem. Seepärast tuleks kasuks ka ujumisoskus või vähemalt vee peal püsimise oskus. Loomulikult kuulub varustuse juurde ka päästevest.

SUPitada saab ka väljaspool gruppi.

"Võib vabalt tulla ja laenutada meilt varustuse ning minna üksinda avastama." Merele lastakse iseseisvalt aga vaid siis, kui ei ole maatuult. "Maatuulega on lihtsalt raske mere pealt tagasi randa saada ja matk võib muutuda ohtlikuks."

Kuigi SUPitada saab iga ilmaga välja arvatud äikese ja tormiga, meeldib Kristile seda eriti just tasase vee peal teha. "See mõjub siis nagu meditatsioon, kui vaatad, kuidas aer mööda siledat vett liigub." Loomulikult pakub SUP kauneid vaateid ka päikeseloojangu ajal. Kui on aga tuulisemad ilmad, siis eelistab Kristi juba lohesurfi.

"Sest mulle meeldib kiirus," ütleb ta.

Kui kallis ala on SUP? Uue SUP-laua võib saada kätte hinnavahemikus 300–1300 eurot. Üldiselt kehtib reegel, et mida odavam laud, seda kergem. Mida kergem on laud, seda raskem on sellega vee peal tasakaalu hoida.

Kalipsode hinnad jäävad vahemikku 100–200 eurot ning päästevesti hind jääb 50–300 euro piirimaile.

Stroomi Surfiklubi

| sisuturundus |

Aktiivse nooruki mineraalide vajadused Kiire… Veel kiirem… Vanematel on kiire, aga noorukitel on veelgi kiirem.

Konstantin Ivanov | OÜ Linna Tervisekeskus | perearst

V

astuvõtul on 12-aastane tüdruk emaga. Selgub, et viimasel ajal kimbutavad last peavalud ja nõrkus, ei jaksa treeningule või võistlusele minna. Küsin — mis treeningud, kui palju ja kui kaua? Vastus — 5 korda nädalas iluuisutamine ja 2 korda ujumine, kestus 1,5—3 tundi päevas. Iga päev! Ja see kõik on pärast kooli, kus loomulikult on ka oma kehalise kasvatuse tunnid ja stressikoormus. Või näiteks 15-aastane poiss pikkusega 180 cm. Kaebused: üle aasta peavalud, ärritub kergesti, ei ole piisavalt tähelepanu koolis, tihti halvad hinded. Viimasel ajal on tekkinud unehäired ja krambid jalgades, mis avalduvad nii spordiväljakul kui ka une ajal.

Küsin samu küsimusi, vastuseks - korvpallitreeningud 5—6 korda nädalas 1,5—2 tundi, pluss võistlused peaaegu iga nädal.

Vanemad küsivad: kas teeme uuringud?

Loomulikult teeme, aga võin kohe öelda, et mõlemal lapsel on juba arenenud magneesiumipuudus.

Magneesiumipuudusest on palju räägitud ja kirjutatud tuhandeid artikleid.

Täiskasvanud söövad erinevaid vitamiine ja toidulisandeid, aga unustavad oma lapsed ning noorukid, arvates, et neil on hea ja õige toitumine ning neil ei ole vaja midagi muud lisaks. Kahjuks ei söö meie lapsed kiire elutempo tõttu juba ammu korralikult.

Ei saa õigel ajal sooja toitu, piisavalt vett jne. Samas on neil intensiivsed treeningud, võistlused, higistamine (eriti suvekuudel), mille tõttu laps kaotab palju mineraale. Li-

saks teevad stress ja kiire kasvuperiood oma töö ning nii tekib aktiivsel lapsel/noorukil, varem või hiljem, mineraalide ja vitamiinide puudus.

Mis on magneesium? Magneesium on vajalik lihaste (ka südamelihaste) tööks ja vereringe reguleerimiseks. Seda vajab raku energeetika ja närvitalitus. Magneesium on vajalik rohkem kui 300 ensüümi tööks.

Samuti aktiveerib ensüüme luustiku moodustumisel ja osaleb veel paljudes protsessides meie organismis. Sellest tulenevad ka magneesiumipuuduse sümptomid: lihaste krambid, paresteesiad (nn sipelgate jooks), lihasnõrkus, närvilisus, ärrituvus, kurnatus, väsimus, depression, unehäired, energia puudus, kontsentreerumisvõime langus, käitumishäired, stressitaluvuse langus, südamekloppimine, kõhukinnisus, spastilised kõhuvalud, süsivesikute talumatus ja muud sümptomid.

99% magneesiumist on kehas salvestatud rakkudesse, samal ajal kui vaid 1% keha kogu magneesiumist on ekstratsellulaarselt ehk veres. Perearsti või eriarsti poolt tehtud vereproovid ei anna tegelikku pilti magneesiumipuudusest, eelkõige diagnoositakse seda sümptomite järgi. Tallinnas saab tegelikku magneesiumi sisaldust veres kontrollida näiteks Synlabi laboris.

Täiskasvanute soovitusliku magneesiumikoguse (400 mg ööpäevas) saamist üksnes toiduga on raske saavutada. Tarbitud magneesiumist imendub vaid 30–45%. Ühes USA uuringus täheldati, et magneesi-

umi tarvitamine toiduga on Ühendriikides vähenenud 475–500 mg-lt ööpäevas 1900. aastatel kuni 215–283 mg-ni 1990. aastatel. Tõenäoliselt peitub põhjus töödeldud toiduainete suurenenud tarbimises. Päevase soovitusliku magneesiumikoguse saab näiteks 100–200 g pähklitest-seemnetest, 300 g kamajahust, 1000 g leivast, 800 g tatrapudrust või 900 g keedetud täisterariisist.

Seega ka õige ja tasakaalustatud toitumine ei garanteeri vajalikku magneesiumikogust.

Mis nendest noorukitest sai? Nendel on kõik hästi. Kuna uuringud ei näidanud mingeid sisehaiguseid ning tuvastati üksnes D-vitamiini puudus, siis esialgsed soovitused — küllastada organismi D-vitamiini ja magneesiumiga. Oma praktikas soovitan noortel ja täiskasvanutel, kellel on vaja kiiresti efekti saada, kasutada Magne B6 FAST toidulisandit — mugav kasutada (suus lahustuv pulber) ja kiire toimega (hea annusega ja biosaadavusega magneesiumisool). Kuuride kestus on vähemalt 2 nädalat, keskmiselt 4—6 nädalat. Muidugi on alati oluline igapäevane tasakaalustatud ja korrapärane toitumine. Parimad magneesiumiallikad on rohelised köögiviljad, liha, teraviljasaadused, õlirikkad seemned ja pähklid.

Kiire… Veel kiirem… Koos magneesiumiga saab saavutada vajalikku elutempot nii täiskasvanutel kui ka noorukitel ja lastel.

Magneesium- elu rõõm!

Olge terved!

| toitumine |

Harrastussportlasele tähtsad vitamiinid ja mineraalained Inimesed, kes end rohkem liigutavad, vajavad ka rohkem vitamiine ja mineraalaineid.

Milliseid eriti, selgub Annely Sootsi Tervisekooli lõpetanud toitumisnõustaja Riinu Rätsepa tehtud lõputööst "Toidulisandid sportimise toetamiseks harrastussportlastele".

Tekst: Teele Teder | Fotod: Shutterstock

42 | kevad 2019

K

ahjuks ei toitu väga paljud aktiivse eluviisi harrastajad nii nagu vaja. See selgub ka 2015. aasta lõpul avaldatud uuringust, mille kohaselt analüüsiti aastatel 2009–2012 Leedus 146 vastupidavusalaga tegelevat sportlast. 80,8% sportlastest tarbis soovitatud kogusest vähem süsivesikuid ja 70% sportlastest tarbisid liigselt küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli. Naissportlased tarbisid liiga vähe süsivesikuid, kiudaineid, proteiini/valku, oomega-3-rasvhappeid, B-grupi vitamiine, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda, mangaani ja tsinki. See uuring ning mitmed teised sarnased tõestavad üht – vastupidavusalade harrastajate menüü ei vasta tihti organismi vajadustele, mida nõuab intensiivne ja pikaajaline füüsiline koormus.

Mida kõike on vaja?

Organismi õigeks funktsioneerimiseks on oluline, et kõiki vajalikke mineraalaineid ja vitamiine tarbitaks piisavalt ning õiges vahekorras. Inimese organismist on leitud üle 70 mineraalaine, vitamiine tuntakse tänaseks üle 20, normaalseks talitluseks on vaja vähemalt 27 keemilist elementi – bioelementi. Mineraalainete ja vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada paranemisprotsesse. Organism ei tooda ise ühtegi bioelementi ega enamust vajalikest vitamiinidest. Nende piisava hulga ja õige vahekorra tagamiseks peame neid mujalt saama. Parim mineraalainete ja vitamiinide allikas on toit ja just tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Toidus on vajalikud toitained just bioaktiivselt sobivates kooslustes, mis aitavad neil parimal viisil organismi imenduda. Mõne puuduva aine kompenseerimiseks on hea kasutada ka toidulisandeid. Nende puhul aga on tegemist inimese loodud versiooniga ning seega on vaja teada, millised mikrotoitainete omavahelised kombinatsioonid toetavad ja millised takistavad imendumise protsessi.

Suurenenud magneesiumivajaduse korral

400 EXTRA direkt

suus lahustuvad graanulid • EXTRA TUGEV 400 mg magneesiumi • EXTRA KIIRE tarvitatav ilma vedelikuta • EXTRA MAHLANE naturaalse apelsinipulbriga

ta Tarvit a

v ilma v

edeliku

ta

Tugevad luud, toimivad rakud Inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal on kaltsium, millest 99% asub hammastes ja luudes. Kaltsiumi on vaja tugevate luude ja hammaste ehitamiseks, keharakkude normaalseks funktsioneerimiseks, lihaste kontraheerumiseks, vere hüübimiseks ja rakumembraanide alalhoidmiseks. Harrastussportlasele on tugevad luud ja toimivad rakud eriliselt olulised. Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga suur roll on ka rasvhapetel (eriti oluline on oomega-3), magneesiumil ja teistel toitainetel.

Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes, ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur.

Parem taastumine Magneesium reguleerib paljusid biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse. Seda mineraalainet vajavad tegevuseks üle 300 ensüümi. Organismis vajatakse magneesiumi luude

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja närvisüsteemi talitlusele.

Magneesium on elutähtis makrobioelement, mida organism ise sünteesida ei saa ning seetõttu tuleb seda manustada toiduga.

Suurem magneesiumivajadus on kasvueas noorukitel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel ning eakatel, samuti vaimse ja füüsilise koormuse korral.

Tootja: Protina Pharm. GmbH, Saksamaa. www.diasporal.ee Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee

| toitumine | võimalik energiat kasutada. Rauda vajatakse hemoglobiini, punaste vereliblede, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks.

Veri on organismi transpordivahend, mis tähendab, et hapnik liigub kopsudest kudedesse vere punaliblede ehk erütrotsüütidega. Punaliblede koosseisu kuulub ka hemoglobiin, mis on valgu ja rauaühend ning mis seob hapnikku. Seega, mida suurem on vere hemoglobiinisisaldus, seda paremini on lihased tööks vajaliku hapnikuga varustatud. Sportlastel on rauavajadus nii või teisiti suurem kui tavainimestel, kuna nende ainevahetus on kiirem – näiteks väljub organismist rauda ka higistamisel. Rauaaneemia peamisse riskigruppi kuuluvadki naised, kes tegelevad vastupidavusaladega. Raua imendumist soodustavad C-vitamiin, oomega-3-rasvhape ja mitmekesine mikrobioom ehk heade pro- ja prebiootiliste toitude tarvitamine.

Omastamist takistavad piimatooted ja toiduained, mis sisaldavad oksalaate, fütiinhapet ja mõningaid teisi orgaanilisi happeid.

Kaks eriti vajalikku vitamiini

ehitamiseks, valkude töötlemiseks, lihastes energia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, osade vitamiinide ainevahetuseks ja südamelöökide reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab ka veresooni ning tema üks tähtsam funktsioon meie kehas on lihaste lõdvestumisprotsesside reguleerimine. Seega on magneesium väga oluline ka treeningjärgse taastumise puhul. Magneesiumi paremaks imendumiseks vajab ta samuti kofaktoreid nagu kaltsium ja rasvhapped. Liigne 44 | kevad 2019

töödeldud toiduainete osakaal menüüs võib tekitada magneesiumi puudujäägi, veel võivad osades toitudes leiduvad oksaal- ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks.

Paremad tulemused Inimese lihased vajavad jooksmisel energia saamiseks hapnikku ehk lihtsustatult – mida paremini suudab organism hapnikku lihastesse transportida, seda rohkem on jooksmisel

Vitamiinid ja treening käivad käsikäes.

Ilma teatud vitamiinideta ei saa energia vabaneda toitainetest: süsivesikutest, valkudest ja rasvadest. Samal ajal aitavad vitamiinid tugevdada pidevalt uuenevaid kudesid, näiteks luid, verd ja nahka. Peale selle kaitsevad vitamiinid koormuse ajal lihaseid. Vereanalüüsidele tuginedes saab väita, et on olemas kaks vitamiini, millel on lihaste kasvus ja taastumises väga suur roll. Need on D- ja B6-vitamiin (koos B1- ja B12vitamiiniga). B6-vitamiin on otseselt nii valkude kui ka süsivesikute ainevahetuse kiirendaja ja sellest tuleneb ka oluliselt tuntavam lihastaastumine.

D-vitamiin suurendab kiirete ehk II tüüpi lihaskiudude arvu ja diameetrit ning samuti suurendab sportlastel muskuloskeletaalseid võimeid. See vitamiin vähendab lihaspõletikke, valu ja müopaatiat ning suurendab lihaste valgusünteesi, jõudu, füüsilise soorituse jõudlust ja koormustaluvust. D-vitamiin on vajalik ka lihaste lõdvestamise protsessis.

| toitumine | Vähem lihasevalu Antioksüdandina toimiv E-vitamiin vähendab lihasrakkude kahjustusi tugeval treeningul, vältides koormusest tingitud lihasevalu. C-vitamiin toetab sidekoe ja hormoonide teket ning energiat tekitavaid reaktsioone, vähendab piimhappe produktsiooni ja väsimuse teket, toetab raua transporti ja soodustab raua imendumist, hoides ära nn spordianeemiat, mis on levinud taaskord eriti naissportlaste seas.

Tugevam immuunsus Polüküllastumata rasvhapped oomega-6 ja oomega-3 on organismis asendamatud, me saame neid ainult toidust ja organism ise neid toota ei suuda.

Toitumise juures on oluline kindlasti jälgida oomega-6- ja oomega-3-rasvahappe omavahelist tasakaalu (2:1). Õiges vahekorras oomega-3- ja oomega6-rasvhappe tarbimine vähendab kehas

põletikulisi protsesse, parandab südame ja veresoonkonna tööd, toetab rakkude ainevahetust, tõstab sportlikku võimekust, vähendab väsimust, tugevdab immuunsüsteemi, viib lihastesse hapnikku, suurendab aeroobset vastupidavust, vähendab (mikro)vigastuste teket ning kiirendab taastumist.

Parem lihasetöö Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb tasakaal antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel. Kui tasakaal on rikutud, siis muutuvad vabad radikaalid organismile ohtlikuks. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide alustatud ahelreaktsioone. Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A ja E, polüfenoolid, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid (Q10 vitamiin), seleen, mangaan ning tsink. Antioksüdandid

tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid kõiki.

Antioksüdantidega on võimalik mõjutada laktaadi reaktsioone lihastes. Kõrge intensiivsusega koormusel kasutatakse energiaks glükoosi, mis on organismis ladestunud glükogeenina.

Ainevahetuses tekib glükoosist laktaat, mis tagab küll kõrge intensiivsuse, kuid suurendab lihaste happesust ja on lihaste töövõimele hoopis pärssiv tegur.

Mida intensiivsem on koormus, seda enam peame koormuse katkestama just ülehappesusest.

Enda olukorra kontrollimiseks on hea teha korra aastas vereanalüüse (mikrotoitainete kohta, hemogramm ja rasvhapete vereanalüüs) ning kindlasti pidada periooditi toitumispäevikut, et oma toitumisest paremat pilti saada, sest õigeid toiduvalikuid tehes on kindlasti võimalik saavutada paremaid tulemusi.

PÜHENDA AASTA ISEENDALE JA TULE HOLISTILISSE TREENINGUSSE! Kui Su hinges on soov elada oma elu parima versioonina iseendast ja avastada oma sisemisi aardeid, siis tule õppima Holistika Instituuti!

Holistiline treening on koolitus inimestele, kes tahavad parandada oma elukvaliteeti, osata paremini suhelda nii tööl kui eraelus ning elus esinevate väljakutsetega edukalt hakkama saada.

Koolituse keskmes on kaks olulist küsimust: Kuidas muuta elu õnnelikuks, täis rahulolu ja heaolu? | Kuidas saada iseenda parimaks väljaandeks?

Holistika Instituut tähistab oma 20. tegevusaastat ja holistilise treeningu on läbinud juba üle 700 inimese!

Peale holistilise treeningu läbimist on Sul võimalus jätkata õpinguid terapeudiõppes. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles. Uued grupid alustavad juba 6. juunil. Põneva kohtumiseni!

Loe lisa: www.holistika.ee

| trenn |

Treening haiguse korral?

Kõigile on teada, et liikumine on tervisele kasulik ning aitab vältida haigusi. Mida teha aga siis, kui juba esineb terviseprobleem? Kas sellisel juhul on juurde treenimisest kasu või teeb see olukorra pigem hullemaks? Füsioterapeut ja personaaltreener Maali Pruul annab nõu.

Foto: Shutterstock

Ü

ldjuhul tuleb liikumine kasuks, aitab leevendada haiguse sümptomeid ning muudab igapäevaelu kergemaks.

Samas on iga inimene indiviid ning enne treeningutega alustamist või üle pika aja (nt pärast diagnoosi saamist) jätkamist on kõige targem konsulteerida raviarsti või füsioterapeudiga ja alustada rahulikult.

Teadmine, et on vaja sporti teha ja rohkem liikuda, ning teadmine, kuidas ja mida täpselt teha, on kaks erinevat asja.

Kui puudub eelnev treenimise taust või on sisse jäänud pikk paus, on mõistlik alustada väikestest igapäevaelus tehtavatest muutustest ning vähemalt alguses teha treeningute osas koostööd treeneriga, kes oskab kokku panna sobiva ja jõukohase treeningplaani. Motivatsiooni ning tervise hoidmiseks on tähtis seada realistlikud eesmärgid, lähtudes enda tervislikust seisundist ja füüsiliste võimete tasemest. Anna endale aega ja mõtle, mis on kehale pikemas perspektiivis parim variant.

Treeningud jagunevad üldiselt kolme suuremasse alarühma – vastupidavus-, jõu- ja liikuvustreening – ning enamike* haiguste puhul ei ole ükski neist absoluutselt keelatud. Mõistlik on tegeleda nende kõigiga, aga leida lihtsalt sobiv variant ning tasakaal erinevate treeningustiilide vahel. Sportimisest peaks tegema lühiajalise pausi ägedamate põletike ning äsja juhtunud vigastuste puhul, kuniks need on kontrolli alla saadud.

46 | kevad 2019

Hiljem võib tasapisi arsti või füsioterapeudi soovitusi järgides trennidega taas alustada.

Üldised soovitused, mis kehtivad enamike haiguste puhul ning mida ka iga terve sportlane** peaks järgima •

• •

•

Järjepidevus! Natukene aktiivsust iga päev on pikas perspektiivis märgatavalt kasulikum kui kaks-kolm rasket ja pikka treeningut nädalas. Ära ole ainult nädalavahetuse treenija, vaid alusta igapäevase aktiivsuse suurendamist ning proovi lisada enda päeva vähemalt 30 minutit meelepärast aktiivset liikumist, vajadusel võid selle alguses ka 10 minutilisteks osadeks jagada. Aktiivne tegevus võib olla jalutamine, võimlemine, rattasõit, tantsimine, ujumine vms. Mida rohkem tegevust naudid, seda suurema tõenäosusega leiad selle jaoks iga päev aega.

Alusta rahulikest harjutustest ning kasvata harjutuste ja treeningute intensiivsust järk-järgult.

Tea, mida teed! Ole kindel, et tead harjutuste õiget tehnikat ning kuidas abivahendeid ja jõumasinaid kasutada. Kui sa ei ole endas kindel, siis küsi nõu spetsialistilt.

Jälgi enda enesetunnet! Hingamise ja pulsi kiirenemine ning väsimuse tekkimine on treenimisel täiesti normaalne. Kui aga märkad

• •

midagi ebatavalist, nagu pearinglus, valu rinnus, mingi piirkonna "ära suremine", väga kiire pulss, virvendus silmade ees vms, siis võta kindlasti hoog maha ja vajadusel otsi kohe abi. Kui seda juhtub tihti, konsulteeri edasiste treeningute osas spetsialistiga.

Joo piisavalt! Joo juba enne trenni tulekut tavalisest veidi rohkem ning hoia veepudel ka trennis käeulatuses.

Vaata toidulaud üle! Paljud haigused on seotud ebasobiva toitumi-

| trenn |

Treeningkäitumine levinud haiguste korral Diabeet Jälgi vere glükoosisisaldust (mõõda kindlasti enne ja pärast treeningut) ning hoia treeningu ajal alati midagi magusat käeulatuses.

•

sega. Vajadusel küsi nõu, mida enda haigusest lähtudes menüüs vähendama või vältima peaksid.

Puhkus ja taastumine on sama olulised kui trenn! Maga piisavalt (6–8 h) ning proovi vältida stressi.

*Kui sul esineb haruldasem haigus või haiguse tõsisem staadium, siis konsulteeri kindlasti raviarstiga ja järgi temalt saadud juhiseid. **Kui sul on keha, siis oled sa sportlane.

Kõrge või madal vererõhk Enne alustamist konsulteeri arstiga ning uuri, kas sul läheb vaja vererõhku alandavaid või tõstvaid ravimeid ning kas tegu võib olla mõne tõsisema haiguse sümptomiga. Trennis tee pigem rahulikke harjutusi. Vähemalt treeningutega alustamisel väldi harjutusi, mis tõstavad kiiresti pulssi – hüpped, üle pea surumine, sprint, pea alaspidi asendid, kiired tasandite vahetused, aeroobsete harjutuste

järsk lõpetamine. Võimalusel mõõda vererõhku enne ja pärast treeningut.

Liigeseprobleemid Vali pigem rahulikum treenimisviis.

Pidev hüppamine ja maandumine, näiteks jooksmine, hüppega kükid, kastile hüpped jne, põrutavad liigeseid ja põhjustavad neis liigset koormust. Jõutreening, rahulikum aeroobne treening ning vee keskkonnas tehtavad treeningud tugevdavad lihaseid ilma liigse põrutuseta. Kui oled regulaarse jõutreeninguga juba pikemalt tegelenud, siis võid järk-järgult lisada ka intensiivsemaid treeninguid, aga jälgi, et neid ei tuleks nädala lõikes liiga palju.

kevad 2019 | 47

| esmaabi |

Mida lähemale jõuab suvi, seda rohkem on näha inimesi terviseradadel ning spordiklubides treenimas. Lisaks kasvab iga aasta ka rahvaspordiüritustel osalevate inimeste arv. See on väga tore, et üha rohkem inimesi leiab tee spordi juurde. Samas jõuab ka üha rohkem inimesi spordi tegemisel tekkinud pisemate või suuremate vigastuste tõttu ravispetsialistide juurde. Kuidas seda teist trendi vähendada, kirjutab füsioterapeut ja personaaltreener Maali Pruul.

Uued võtted

vigastuste ennetamiseks ja raviks Foto: Shutterstock

K

ahjuks ei ole võimalik kõiki vigastusi 100% ennetada. On spordialasid, millega võib paratamatult kaasneda vigastusi. Näiteks kontaktspordialadel, nagu korvpall, võrkpall, jalgpall, maadlus ja poks, tuleb ikka ette kellegagi kokku

põrkamist või kukkumist ning rattasõidulgi võid kogemata kukkuda. Samas juhtub palju ka rumalaid vigastusi, mida on tegelikult võimalik ära hoida.

Kui sul puudub eelnev treenimise taust või on jäänud sisse pikk paus, on mõistlik alustada väikestest

igapäevaelus tehtavatest muutustest ning vähemalt alguses teha treeningute osas koostööd treeneriga.

Treeningutega pihta hakates tuleb lähtuda enda füüsilisest võimekusest ning olla seda tehes enda vastu aus.

Eesmärke seades tuleb jääda realistlikevad 2019 | 49

| esmaabi |

kuks ning mõista, et elu on maraton, mitte sprint.

Mõned levinud vigastused ja nende võimalikud* põhjused Alaseljavalu. See võib tekkida valest kehaasendist igapäevaelus, jõuharjutusi sooritades või ebasobivalt seadistatud rattal pikki sõite tehes. Selle vastu võib aidata liigutusmustri ja kehaasendi ülevaatamine ning kere keskosa treening.

Jooksja põlv või IT-band sündroom. See on tihti ebakorrektse jooksutehnika, nõrkade reielihaste või jooksudistantsi liiga järsu suurendamise tulemus. Vigastuse parandamiseks võivad aidata puhkus ja jõutreening (peamiselt reie- ja tuharalihastele, aga ka kere keskosale) ning õige jooksutehnika õppimine. Mõistlik on minna kellegagi koos jooksma (nt jooksuklubide ühistreeningud) või filmida enda jooksmist. Pilt ütleb tihti rohkem kui tuhat sõna.

Tagareie "äratõmbamine". See esineb tihedamini kiirusaladega tegelevatel sportlastel, näiteks sprinteritel ja jalgpalluritel. Vigastus võib tulla lihaste düsbilansist ning sellest, et tagareis ei ole piisavalt elastne. Äratõmbamist aitab ennetada tagareiele mõeldud ekstsentriline treening ehk harjutused nagu Nordic Hamstring, mille tegemisel on raske hetk siis, kui lihas pikeneb. Selliste harjutuste lisamisel tuleb olla korduste arvu osas ettevaatlik ning alustada lühikeste seeriatega.

Hüppeliigese väänamine või rebend. Selle vigastuse ennetamiseks on hea teha erinevaid tasakaaluharjutusi. Selleks sobivad hästi hüpped ja maandumised (korrektse tehnikaga!) ning ühel jalal seismine.

Luksatsioon ehk nihestus. Nihestus juhtub enamasti siis, kui avaldada liigesele liigset jõudu, mis mõjub

50 | kevad 2019

liigesele ebasobivas suunas. Eriti suur nihestuse oht on hüpermobiilsete liigeste puhul, mis tähendab, et liigesesidemed on juba geneetiliselt tavalisest elastsemad ehk venivad rohkem kui peaks. Nihestuse ennetamiseks on hea abinõu jõutreening, mis tugevdab liigese ümber olevaid lihaseid, sest need aitavad toetada liiga elastseid liigesesidemeid. *Alati võib põhjus olla ka milleski muus. Seega, kui nende soovituste järgimine ei aita, on rangelt soovituslik pöörduda spetsialisti poole.

Nagu näha, on vigastustel ka palju ühiseid jooni, mida aitab vähendada läbimõeldud treeningplaan.

Mõtle, kas sinu treeningplaan lähtub järgnevatest reeglitest.

• • • • • •

Treeningu korrektne ülesehitus.

Läbimõeldud ja mõistlik treeningmaht ning selle kasvatamine.

Mitmekülgne treening.

Harjutuste korrektne tehnika ja individuaalsetest iseärasustest lähtuv harjutuste valik.

Piisav taastumisaeg. Ülevaade treeningutest ja enesetundest.

Kuidas käituda, kui vigastus ikkagi juhtub?

Kui ongi juhtunud akuutne ehk äge ja äsjane vigastus, näiteks lihase- või sidemevenitus/rebend, siis esmane käitumine võiks lähtuda RICE põhimõttest: R (rest) – puhkus, alanda koormust I (ice) – külm (sprei, jää) C (compression) – surve, kokkusurumine (seo vigastatud koht kinni) E (elevate) – tõsta vigastatud jäse kõrgemale Tegu võib olla tõsisema vigastusega, kui vigastatud kohta tekib suur vere-

valum, koht läheb väga paiste, jäset ei saa liigutada ega sinna raskust kanda või kui valu ei vähene ka mitme päeva möödudes ning olukord ei muutu paremaks. Sellisel juhul tuleb ALATI arsti poole pöörduda. Ülekoormusest tingitud vigastuse sümptomid tekivad tihti tasapisi. Sellise vigastuse esmane ravi on koormuse vähendamine või üldse maha võtmine.

Tasub üle vaadata enda treeningud (treeningpäevik!), vajadusel teha neis korrektuure ning konsulteerida spetsialistiga.

Kelle poole enda murega pöörduda?

Kui tunned, et liigesed või luud valutavad, siis pöördu ortopeedi poole.

Kui oled erialaspetsialistilt juba diagnoosi saanud ning sind on suunatud edasi taastusravile või kui sa ei oska ise otsustada, millise valdkonna arsti juurde minna, siis pöördu füsioterapeudi poole.

Kui taastusravi ja harjutused on tehtud või kui vigastust veel ei ole, aga tunned, et enda treeningteadmistes (kava planeerimine, harjutuste valimine, harjutuste korrektne tehnika) esineb puudujääke, siis mine personaaltreeneri jutule. Isegi kui oled aastaid juba sporti teinud, saad treeneriga konsulteerides kindlasti uusi teadmisi iseenda kohta, kuna kõrvaltvaataja näeb alati asju teise nurga alt.

Kui treenid juba mingiks võistluseks või on plaanis treeningumahtu suurendada, siis tasub spordiarsti juures koormustesti teha. See on tõesti ühekordne suurem rahaline väljaminek, kuid võta seda nagu pikaaegset investeeringut enda tervisesse, mis suurendab märgatavalt tõenäosust, et spordid ka mitmekümne aasta pärast.

Võta koormustesti nagu auto tehnoülevaatust – isegi kui pealtnäha on autoga kõik korras, on kohustuslik selle kohta paberil kinnitus saada. Tervisega on täpselt sama lugu.

| treeningkava |

Tõhus 7 minuti treening!

Igapäevatoimetuste virvarris on keeruline leida aega trenniks. Siin on sulle 7-minutiline efektiivne treening, et kiirel päeval siiski koormust saada ja oma trenniplaani rikastada. Need võivad olla sinu päeva parimad 7 minutit!

Fotod: Aivar Kullamaa

SOOJENDUSEKS tee 30 sekundit harki-kokku hüppeid ja jookse 30 sekundit kohapeal. Iga harjutust soorita 30 sekundit, harjutuste vahel on aktiivsed 10-sekundilised puhkepausid. Püstises asendis harjutuste puhul täida pausid kerge sörgiga, põrandal tehtavate vahel hoia ennast toenglamangus. Lõdvestuseks jookse kohapeal 30 sekundit.

2. Väljaasted.

Võta puusade laiune harkseis. Astu parema jalaga pikk samm ette ja kõverda mõlemat jalga põlvest. Väljaastes olles jälgi, et mõlemad põlved oleksid 90-kraadise nurga all. Suru eesoleva jala kand kindlalt vastu põrandat ja hoia põlv pöiaga ühel joonel. Teine jalg toeta päkale, kand üleval. Väldi kükki laskudes keha kaldumist ette. Selg peab harjutuse tegemise ajal olema sirge. Korda harjutust ka teise jalaga. Jälgi, et sa kükki minnes tagumise jala põlve vastu põrandat ära ei lööks. Harjutuse saad raskemaks muuta, kui võtad mõlemasse kätte lisaraskuse.

Mõjupiirkond: reie kaks- ja nelipealihas, tuhar.

3. Kätekõverdused toenglamangus.

1. Keharaskusega kükid.

Seisa, jalad õlgade laiuselt harkis, ja liigu aeglaselt alla kükki. Hoia selg sirge, tõmba kõht sisse ja suru kannad vastu maad ehk hoia keharaskus kandadel. Kükis olles jälgi, et põlved ei ulatuks üle varvaste. Suuna varbad veidi väljapoole ja hoia põlved 90-kraadise nurga all. Mõjupiirkond: reie kaks- ja nelipealihas, tuhar.

52 | kevad 2019

Ole toenglamangus, käed sirged ja õlgadest veidi laiemalt, keha sirge. Hoia jalad õlgade laiuselt ning keharaskus kätel ja varvastel. Langeta ennast alla, kuni õlavarred on põrandaga paralleelselt. Suru end tagasi üles ja korda harjutust. Mõjupiirkond: rinnalihased, õlavarre- ja kolmpealihased ning deltalihased.

| treeningkava |

4. Seljatõsted põrandal lamades.

Lama kõhuli põrandal ja siruta käed ette. Siruta selg pikaks ja tõsta õlad, rind ning pea põrandalt üles. Hoia hetkeks ja vii keha algasendisse tagasi. Soorita harjutust aeglase tempoga.

Mõjupiirkond: alaselg.

5. Keretõsted lamades.

Lama selili põrandal, jalad täistallaga vastu maad ja võimalikult tuhara lähedal. Pinguta kõhulihaseid, tõsta õlavööde põrandalt üles ning lase siis aeglaselt algasendisse tagasi. Käsi hoia meelekohtadel või reitel. Väldi käte asetamist kukla taha. Mõjupiirkond: kõhu sirglihas.

6. Külgplank.

Ole külili ja toetu küünarvarrele. Toeta üks jalalaba küljele ja teine jalg selle peale. Hoia keha ja jalad sirgelt. Tõsta end kehast üles nii, et küünarvars jääb õlaga kohakuti. Ülemist kätt hoia keha vastas või aseta puusale. Hoia staatilist asendit 20–30 sekundit ja korda harjutust teise poolega. Mõjupiirkond: kõhu põikilihased, kõhu ristilihas, kõhu süvalihased, tuhar.

7. Jalgratas.

Lama selili ja tõsta jalad üles, nii et üks jalg on sirge ning teine põlvest kõverdatud. Hoia käsi meelekohtadel ja vii vastaskäe küünarnukk kokku vastasjala põlvega. Korda sama teise jala ja küünarnukiga. Tekib jalgrattaga sõitmise efekt. Mõjupiirkond: kõhu sirglihas, kõhu põikilihased.

kevad 2019 | 53

| treeningkava | 8. Istes kätekõverdused.

Toetu sirgete kätega pingile või toolile. Lükka sirutatud jalad ette, kõverda käed ja lase ülakeha madalale.

Enne kui istmik jõuab põrandale, suru end tagasi algasendisse.

Mõjupiirkond: õlavarre kolmpealihas.

9. Kosmonaut ehk burpee-hüpped.

Alusta toenglamangus, hüppa või astu sellest asendist kiirelt kükki ja soorita hüpe üles. Jälgi, et hüpe oleks terav ja maandumine pehme.

Harjutuse raskendamiseks tee algasendis ka kätekõverdus.

Mõjupiirkond: kõik peamised lihasgrupid.

10. Seina najal seismine.

Toeta selg vastu seina ja libista end mööda seina alla, nii et jalad jäävad 90-kraadise nurga alla. Suru selg ja istmik vastu seina. Hoia käed külgedel või siruta otse ette, justkui istuksid kujutletaval toolil.

Mõjupiirkond: reie nelipealihas, tuhar.

Varem ilmunud Tervis Plussis.

54 | kevad 2019

IGAVATE JOOGAMATTIDE AEG ON MÖÖDAS, JULGE OLLA ISIKUPÄRANE!

Parim treening- ja lõõgastusvahend on VÕIMLEMISPALL! Gymnic pallid on toodetud vastavalt EL standarditele, need ei kogu mustust ega staatilist elektrit.

Võimlemispallide kvaliteedi ja vastupidavuse garantiiks on märk sellest, et tootja on sertifitseerinud need I klassi meditsiiniseadmete hulka. Gymnic võimlemispall on kasutajale ohutu tänu selle tootmises kasutatavale BRQ-tehnoloogiale (tagab palli aeglase tühjenemise kui pall peaks purunema).

Yoga Design Lab erilise disainiga joogamatid on nii rätiku kui mati funktsiooniga. Need vastupidavad matid pakuvad harjutuste tegemisel suurepärast haakuvust ja põrutuskindlust. Matid on valmistatud looduslikust kummipuu kummist ja kaetud hästi imava mikrofiiber kattega, mis omakorda on valmistatud kasutatud palstikpudelitest ja vee baasil toodetud värvidest.

Gaiam joogamatid on ühed hinnatuimad PVC-matid, mille valmistamisel ei ole unustatud keskkonnale mõelda. Need matid on lateksi vabad ja ei sisalda kuut kõige ohtlikumat ftalaati. Kõige selle juures on Gaiami matid kerged, vastupidavad ja pilkupüüdva välimusega.

REKLAAM

LINOLA UUS NAHAKAITSEPALSAM Trennis higistamine ja riiete hõõrdumine võivad tekitada valuliku nahaärrituse. Selle ennetamiseks ning valulikkuse vältimiseks kandke enne trenni Linola nahakaitsepalsamit õhukese kihina probleemseesse piirkondadesse.

Kreem moodustab läbipaistva ja kauakestva kaitsekihi nahale, samas laseb nahal hingata.

Kergesti mahapestav, ei jäta riietele plekke.

Linola tooted on saadaval apteekides.

UUS DOPPELHERZ AKTIV SPORT DIRECT N20 Valitud mikrotoitained ja mineraalained sportlastele ja kehaliselt aktiivsetele inimestele. Sisaldab magneesiumi, B-vitamiine, tsinki, rauda, kaltsiumi, seleeni, kroomi, mangaani ja joodi.

Kiireks kasutamiseks mineraalide ja vitamiinide taastamiseks pärast treeningut või võistlust, sobib samuti parema soorituse tagamiseks enne treeningut ja võistlust. Apelsinimaitsega graanulid sulavad suus sekunditega ja neid saab vedelikuta alla neelata. Ideaalne kaasavõtmiseks ja tablettide neelamisraskuste korral.

BIODERMA SENSIBIO MITSELLAARVESI

Kasutage 1 pakike päevas, paar tundi enne treeningu algust või 1 pakike päevas 10-20 päeva jooksul pärast võistlust taastumiseks.

Puhastab, eemaldab meigi ja rahustab tundlikku nahka.

Saadaval apteekides!

Kõige esimene dermatoloogiline mitsellaarvesi maailmas, mis sobib ideaalselt ka kõige tundlikumale nahale. Eemaldab õrnalt meigi (sh veekindla). Tootes sisalduv kurgi ekstrakt rahustab tundlikku nahka.

Parabeenide vaba, hüpoallergeenne ning ei sisalda alkoholi. Kasutage hommikul ja õhtul, 7 päeva nädalas.

Ei vaja veega loputamist. Müügil apteekides üle Eesti.

VESKI MATI MÜSLID UUES PAKENDIS Vaata ka www.veskimati.ee

56 | kevad 2019

Otse Eesti maapõuest.

Põhja-Eesti looduse värske meistriteos – Vichy naturaalne mineraalvesi.

Proovi kohe!

| ohutus |

Vetelpäästjad soovitavad:

4 REEGLIT

OHUTUKS RANNAPÄEVAKS

Ettevalmistused uueks rannahooajaks on juba täies hoos. G4S-i rannavalvurid annavad nõu, kuidas rannas ohutult aega veeta.

Fotod: Reimo Raja

E

esti suurim turvaettevõte ja rannavalve teenuse pakkuja G4S teeb juba ettevalmistusi saabuvaks suplushooajaks.

Värvatakse vetelpäästjaid ja kohe-kohe alustatakse koolitustega uute rannavalvurite väljaõppeks. Hinnatakse nende ujumisoskust, õpetatakse õigeid päästevõtteid, esmaabi andmist ja muudki rannavalvuri tööks vajalikku.

Vetelpäästjate seas on nii sportlasi, tudengeid, gümnaasiumiõpilasi, päästjaid, turvatöötajaid, abipolitseinikke kui ka kontoritöötajaid, kes tulevad kolmel kuul aastas randa suvitajate turvalisust hoidma. Mõne jaoks on see äge suvine töö ajal, mil ei ole kooli, teise jaoks igaaastane kirg mere ja ranna vastu. Osad

rannavalvurid tulevad inimeste ohutust valvama juba mitmendat aastat järjest, osad aga esimest aastat.

Ametlik rannahooaeg algab enamikus suurtes randades 1. juunil. Kui suvekuumus peaks saabuma varem nagu eelmisel aastal, siis ollakse valmis juba maikuus tööga pihta hakkama.

Rekordiline aasta Eelmise aasta suvi oli G4S Eesti 20 aasta pikkuse rannavalve ajaloo kõige palavam. Kuumad ilmad tõid randadesse kordi rohkem inimesi võrreldes eelmiste aastate suvedega.

Mida rohkem on rannas inimesi, seda rohkem on vetelpäästjatel tööd. See aga ei tähenda, et inimeste käitumine

oleks halvemaks läinud, pigem ikka paremaks. Mida rohkem on rannas inimesi, kes väärtustavad elu, mõtlevad ohutusele ja on ka teiste rannaliste suhtes tähelepanelikud, seda ohutumalt rannahooaeg möödub.

Kuigi väga hea ujumisoskus on rannavalves ülimalt tähtis, siis peamine osa tööst on siiski ennetustöö kuival maal.

Vetelpäästjad registreerisid eelmise suve jooksul 21 rannas kokku üle 6 000 avaliku korra rikkumise. Enamasti tuli rannavalvuritel suvitajatele meelde tuletada, et lemmikloomade ja klaastaaraga randa tulla ei tohi. Esmaabi andsid G4S-i rannameedikud ligi 800 suvitajale.

Peamiselt aidati tohterdada pisemaid lõike- ja torkehaavu ning marrastusi. kevad 2019 | 57

| ohutus | Vetelpäästjad soovitavad randa minnes kaasa võtta joogivee ja päevituskreemi. Koju jätta klaastaara, alkoholi, lemmikloomad ja paha tuju.

Ujudes ja surfates jälgi poisid Kogenumad ujujad tahavad end mõnikord sügavamas vees ja suurtes lainetes proovile panna. Siinkohal on oluline jälgida poidega piiratud ala. See on ujumiseks turvaline ja koht, kuhu surfarid ja veesõidukitega liiklejad ei ole teretulnud.

Siin kehtib ka vastupidine reegel: suplemine surfialas ei ole samuti mõistlik. Üle poidega seatud piiri ujuja kaob vetelpäästjate vaateväljast, kuid halvemal juhul võib ta kokku põrgata mõne surfari või jetisõitjaga, sest ujujat ei ole merelainetes sugugi lihtne märgata.

Ujuja ja surfari kokkupõrge lõppeb alati ujuja kahjuks.

Kes läheb randa lohesurfi harrastama, siis on tark surfiklubist üle küsida või infotahvlilt vaadata, kus on mõistlik surfata ja kus mitte. Poidega piiratud ala tuleb õnnetuste ärahoidmiseks kindlasti vältida. Nagu ujudes, nii tuleb ka surfates oma võimeid tunda. Igal hooajal tuleb vetelpäästjatel merehätta jäänud lohesurfareid kuivale maale tagasi aidata.

Kes läheb surfama või suplema juba enne ametlikku rannahooaega, siis tasub olla väga tähelepanelik, sest poisid ei ole selleks ajaks veel vette pandud.

Tunne oma võimeid Harv ei ole seegi, kui inimesed hindavad oma ujumisoskust paremaks, kui see tegelikult on. Mullu aitasid vetelpäästjad Pikakari ranna kai ääres kaldale teismelise poisi, kel sai ujudes jaks otsa.

Vette läks noormees selleks, et mänguhoos sinna lennanud pall ära tuua, kuid jõud rauges enne, kui ta jõudis palli järele haarata. Samas rannas tuli kaldale aidata ka kaks teismelist tüdrukut, kes läksid kai äärest vette, kuid libedate vetikate tõttu ei tahtnud samast kohast enam kuivale maale ronida. Paraku lõppes neilgi ujudes ramm ja rannavalvurid pidid nad kaldale aitama.

Sellistes olukordades on oluline kohe julgelt abi kutsuda. Vastasel juhul võib juhtuda nii, et ühel hetkel pannakse viimane energia enda vee peal hoidmisele 58 | kevad 2019

ja abi kutsumiseks ei olegi enam jaksu.

Kõige rohkem hindavad oma võimeid üle napsutanud rannalised. Möödunud suvel proovis üks mees purjus peaga üle Emajõe ujuda, kuid tal sai jaks keset jõge otsa. Kaks kaatriga mööda sõitnud meest aitasid alkoholijoobes kodaniku kaldale.

Kõige traagilisem juhtum toimus eelmise suve 14. juulil. Viljandi järve uppus alkoholijoobes mees, kes sõbra kukil hüppetornist vette hüpates end

vastu torni ära lõi, teadvusetuna vette kukkus ja järve põhja vajus. Hoolimata paljudest Hollywoodi kangelasfilmidest nähtust, ei ole kahjuks võimalik mitme meetri sügavusest järve põhjast inimest enam päästa. Eriti veel siis, kui nähtavus on alla meetri. Selle mehe elutu keha tõid välja tuukrid.

Purjusujumise harrastamist on Eestis õnneks järjest vähemaks jäänud. Suur roll on siin olnud heal ennetustööl, kuid kõige suuremad elupäästjad on olnud inimeste enda sõbrad ja lähedased, kes on purjutajad õigel ajal korrale kutsunud ja vetteminekut takistanud.

Eraldi rannaalad loomasõpradele Kes soovib koeraga randa jooksma ja mängima minna, siis selleks on eraldi rannaalad. Avalikku supelranda lemmikloomaga tulla ei tohi. Seda ei luba kohalike omavalitsuste heakorra eeskirjad ja rannavalvurite ülesanne on paluda koeraga randa tulnutel sealt lahkuda.

Olenemata sellest, kas lemmikloom mahub käekotti või on hobuse suurune.

Koeraga võib jalutada seal, kus ametlik supelrand lõpeb. Näiteks Pärnu rannas on loomasõpradele eraldatud

spetsiaalsed rannaribad. Õnneks on Eestis piisavalt pikk rannajoon, mis mahutab kenasti ära nii suured koerasõbrad kui ka need, kes soovivad nautida rannailma ilma neljajalgsete kaaslasteta.

Lapsi valvab vanem, mitte vetelpäästja Vetelpäästjate kõige suurem murekoht on rannas järelevalveta jäetud väikesed lapsed. Sageli on tegemist kuni kuueaastaste lastega, kelle vanemad on rannas silmist lasknud. Sellises vanuses lapsed tahavad maailma avastada, kuid nende ohutaju ei ole veel väljaarenenud, mistõttu ei tohiks neid veekogu ääres jätta hetkekski järelevalveta.

Rahvarohketes Tallinna ja Pärnu randades tasub vetelpäästjatelt küsida käepaela, millele saab vanem oma telefoninumbri kirjutada ja siis lapsele ümber käe panna. Mõned kirjutavad numbri ka veekindla markeriga pisipõnnile käele või seljale ning kindluse mõttes tõmbavad talle veel erkpunase mütsi pähe. Selline peakate aitab last rahvamassis paremini jälgida ja kaitseb ka põletava päikese eest.

Eelmise aasta suvel päästis 12-aastane Roger Kuura Viljandi järvest 6-aastase poisi, kes sattus napi ujumisoskuse tõttu sügavas vees uppumisohtu.

Väikese poisi isa oli samal ajal kohvikus.

Tähelepanuväärne on selle juhtumi puhul seegi, et rannas oli sel ajal sadu inimesi, kuid ükski täiskasvanu vees hätta sattunud poissi ei märganud. Õnneks oli läheduses julge 12-aastane Roger, kes sekkus kiirelt ja päästis poisi.

Paraku ongi nii, et hädasolijat ei märgatagi alati ja uppumisohtu sattunu ei suuda omakorda appi hüüda, sest tegeleb enda elu päästmisega. Türi rannas märkas G4S-i vetelpäästja vees uppumisohtu sattunud tüdrukut. Kui ta oli lapse veest välja aidanud ja küsis, kus vanemad on, siis vastas tüdruk, et ema oli lubanud üksi randa tulla, sest rannavalvurid valvavad.

Tegelikkuses ei ole vetelpäästjal kuidagi võimalik palaval suvepäeval, kui rannas on mitusada või lausa mitu tuhat inimest, absoluutselt kõigil silma peal hoida. Randa tulles ei saa vastutust oma elu eest delegeerida kellelegi teisele ja laste eest vastutavad alati nende vanemad.

JALAD PEAVAD ALATI SAAMA PEIDUST VÄLJA TULLA

| sisuturundus |

Selleks et oma jalgu mitte kunagi häbenema või peitma ei peaks, kõlab jalahoolduse lihtne põhimõte – hoolda ja enneta!

Fotod: Shutterstock

Sportlikul inimesel tuleb ka talveperioodil sageli ette olukordi, kus tuleb kodust väljaspool täiesti paljaste jalgadega olla, olgu see ujulas, spaas või spordikeskuse riietusruumis. Kui aga suvel tuleb varbaid ja kandu nende väljanägemise tõttu aina teiste inimeste eest peita, on mure veel suurem.

ENNETAMISEKS Parem karta kui kahetseda on üks kuldne nõuanne, kui me räägime ebameeldivatest seenhaigustest. Seega tasub enne ujulasse või spaasse minekut pista kotti Mycosan Protect jalahooldussprei, mis kaitseb jalgu seenhaiguste ja küüneseene eest ning parandab jalanaha tervist. Sprei on ka värskendava ja lõhnastava toimega, imendub kiiresti ning jahutab väsinud jalgu sekundiga.

Sprei annab 12-tunnise seenevastase kaitsekihi, taastab naha loomuliku kaitsevõime ja regulaarsel kasutamisel vähendab jalaseene kordumise tõenäosust. Sprei sobib isegi lastele alates neljandast eluaastast. Selle koostis moodustab jalgade ümber kaitsekihi, mis ei lase seennakkusel kinnituda naha ega küüneplaadi külge.

Selles sisalduv pantenool taastab naha loomuliku kaitsebarjääri, niisutab ja ergutab, mentool aga jahutab ja värskendab.

Kuidas spreid kasutada? Kandke seda iga päev mõlema jala varvaste vahele, talla alla ja jala pealmisele küljele kuni pahkluuni. Enne veeprotseduure ja spaa külastamist tuleks jalad üle pihustada ja korrata seda pärast pesemist.

HOOLDAMISEKS Selleks et jalatallad igas eluolukorras ja iga päev kaunid välja näeksid ning karedad ja ketendavad kannad piinlik-

kustunnet ei valmistaks, hooldage neid Rootsi professionaalse sarja CCS kannapalsamiga.

Kreempalsami tõhusat toimet on tõestanud mitmed uuringud. Kannapalsami toime tuleb nahka niisutavast uureast ning palsam on ka suure rasvasisaldusega, et parandada karedaid, kuivi ja lõhenenud kandu ning kaotada nahapaksendeid.

Kuidas kannapalsamit kasutada? Kiire tulemuse saavutamiseks kanna seda jalatalla karedatele osadele üks kuni kolm korda päevas.

Pihusta jalgadele Mycosani spreid, et kaitsta jalgu seennakkuse eest.

Jalapihusti neutraliseerib lõhnad ning taastab naha loomuliku kaitsebarjääri.

Soovitus jalahoolduseks: määri karedaid kandu CCS kannapalsamiga, tõmba jalga sokid ning võta aeg maha mõne hea ajakirja või raamatu seltsis, kuni palsam nahka pehmendab.

EFEKTIIVSEKS RAVIKS CCS SOS kannapalsam on eriti efektiivne ravipalsam, mis muudab kuivad kannad ja nahapaksendid kiirelt siledaks ja siidiseks nagu beebil. See sisaldab ainulaadset kombinatsiooni uureast, piimhappest, mis pehmendab kõva nahka, ning eukalüptiõlist, mis annab värske lõhna.

Mille pooles erinevad CCS SOS kannapalsam ja CCS jalakreem?

CC S S O S k a n n a p a l s a m o n o lu l i selt suurema uureasisaldusega kui jalakreem, mistõttu kasutatakse seda kuivade kandade ja lõhenenud kohtade n-ö punkthoolduseks.

CCS Foot Care Cream sobib aga naha efektiivseks niisutamiseks terve jala ulatuses.

Küüne seenhaiguse ravikomplekt.

Sinna kuuluvad ka ühekordseks kasutamiseks mõeldud küüneviilid, et väljakasvanud kahjustatud küüneosa maha viilida.

CCS jalakreem sobib naha efektiivseks niisutamiseks terve jala ulatuses.

| võistluskalender |

Kevadhooaja võistluskalender MAI 15.05 Filter Temposarja II etapp Maardus

Ratas

www.aerobike.ee

www.aerobike.ee

www.aerobike.ee

01.05 90. Suurjooks ümber Viljandi järve

18.05 Tallinki Maijooks

Jooks 01.05 Filter Temposarja I etapp Jüris

01.05 Filter Temposarja I etapp Jüris

7 km

04.05 Kuusalu Rattaralli/ Filter Maanteekarikasari

www.viljandijarvejooks.ee

www.jooks.ee/et/maijooks

www.aerobike.ee

04.05 38. Kuressaare Linnajooks

18.05 Tõrva Ekstreemjooks

05.05 Mulgi Rattamaraton Viljandis

12 km; 8 km; 4 km

50 km; 20 km; lastesõidud

www.multispordiliit.ee

www.rattaklubi.ee

26.05 Rapla Selveri Suurjooks

05.05 Eesti Meistrivõistlused kriteeriumis I etapp/ Tallinna Meistrivõistlused kriteeriumis

12 km jooks; 12 km kepikõnd

10 km; 5 km 07.05 Sõeru kevadjooks Sauel 11 km; laste- ja noortejooksud www.vabaõhukeskus.ee

21 km; 10 km; 5 km

12.05 Tartu Maastikumaraton

29.05 Filter Temposarja III etapp

42 km; 23 km; 10 km; 5 km www.tartumaraton.ee 60 | kevad 2019

www.aerobike.ee

www.ejl.ee

| võistluskalender |

Muu

11.05 Põleva Kivi Rattamaraton Niinsaares

19.05 Elva Rattapäev/ Filter Maanteekarikasari

66 km; 47 km; 21 km; lastesõidud

www.aerobike.ee

04.05 Alutaguse kepikõnni- ja käimismaraton

www.estoniancup.ee/etapp/poleva-kivirattamaraton

23.05–25.05 Tour of Estonia 2019

41 km; 21 km; 10 km www.elamusmaratonid.ee

15.05 Filter Temposarja II etapp Maardus

194 km + 173 km + 3 km www.tourofestonia.ee

19.05 Eesti Noorte Meistrivõistluste I etapp BMX krossis

www.aerobike.ee 18.05 Rõuge Rattamaraton 45 km; 16 km; lastesõidud www.rattamaratonid.ee 18.05 Valgehobusemäe Rattamaraton

26.05 38. Tartu Rattaralli 124 km; 56 km www.tartumaraton.ee 29.05 Filter Temposarja III etapp www.aerobike.ee

www.spotoftallinn.ee 21.05 Ülemaaline orienteerumispäev Järvamaal www.joka.ee

60 km; 47 km; 21,8 km www.estoniancup.ee/etapp/ valgehobusemae-rm kevad 2019 | 61

28

| võistluskalender |

JUUNI Jooks 01.06 Heategevuslik Rimi Juunijooks Tallinnas

Ratas 01.06 Alutaguse Rattamaraton – Eesti Meistrivõistlused rattamaratonis

19.06 Filter Temposarja V etapp Raasikul www.aerobike.ee

www.rattamaratonid.ee

24.06 Järva 3. rattamaraton JärvaJaanis

01.06 Erika Rattaralli Ahulas

Rulluisutamine

02.06 Pärnu Rattapäev/ Filter Maanteekarikasari

09.06 Tallinna Ülemiste Rulluisumaraton

www.aerobike.ee

40 km; 20 km; 10 km; lastesõidud

5 km

08.06 Tallinna 9. Rahvasõit, MTB päev Ülemistel

Muu

www.myfitness.ee

www.estoniancup.ee

01.06 Eesti Noorte Meistrivõistluste II etapp BMX krossis Tartus

12.06 Filter Temposarja IV etapp Pirital

08.06 Saue valla rattaretk

www.veloklubi.ee

www.aerobike.ee

55 km

15.06 Jüri Lossmanni mälestusjooks Viljandis

www.vabaõhukeskus.ee

02.06 Tartu Linna Meistrivõistlused BMX krossis www.veloklubi.ee

www.jooksupartner.ee

12.06–13.06 Kalevi Noortetuur www.jalgrattakool.ee

5 km www.juunijooks.ee 08.06 Narva Energiajooks 21 km; 6 km www.jooks.ee/et/narva 08.06 MyFitness Madness Race: Pirita

19.06 Filter Temposarja V etapp Raasikul www.aerobike.ee

75 km; 45 km; 20 km; lastesõidud

12.06 Filter Temposarja IV etapp Pirital www.aerobike.ee

21.06 Elva Südaööjooks

15.06 Jõelähtme Rattamaraton JägalaJoal

10 km; 3 km

92 km; 50 km; 18 km; lastesõidud

www.spordiliit.elva.ee

09.06 Noarootsi kepikõnni- ja käimismaraton 42 km; 21 km; 10 km www.elamusmaratonid.ee 15.06 Ironman triatlon Otepääl www.eu.ironman.com

www.singel.ee kevad 2019 | 63

| võistluskalender |

JUULI Jooks 06.07 Võhma Tervisemaraton 42 km 27.07 MyFitness Madness Race: Keila 8 km; 4 km www.myfitness.ee 27.08 Jooks ümber Pühajärve 10,7 km www.stamina.ee

Ratas 06.07 Raplamaa Rattamaraton 62 km; 49 km; 25 km www.estoniancup.ee/etapp/rapla-rm 09.07 Ida-Virumaa Staadionimaraton Narvas 42 km; 21 km; 10 km; noorte- ja lastejooksud www.jooksukalender.ee/ivstaadionimaraton 13.07 Pandivere Rattaralli/ Filter Maanteekarikasari www.aerobike.ee 14.07 Rakvere Rattamaraton 47 km; 20 km; lastesõidud www.rattamaratonid.ee 20.07–21.07 Eesti Meistrivõistlused MTB XCO; DHI www.haanjarattaklubi.ee 24.07 Filter Temposarja VI etapp www.aerobike.ee 27.07 Elva Rattamaraton 70 km; 50 km; 20 km; lastesõidud www.estoniancup.ee/etapp/elva-rattamaraton 28.07 Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaraton 68 km; 49 km; 19 km; lastesõidud www.rattamaratonid.ee

Rulluisutamine 14.07 Pärnu Rulluisumaraton 40 km; 20 km; 10 km www.rullituur.ee

Muu 07.07 Eesti Meistrivõistlused BMX krossis www.veloklubi.ee 07.07 Lahemaa kepikõnni- ja käimismaraton 42 km; 21 km; 10 km www.elamusmaratonid.ee

64 | kevad 2019

12.07 Eesti Meistrivõistlused BMX Freestyle Park Haapsalus www.ejl.ee 13.07–14.07 Tartu Mill triatlon Tartus www.triatlon.ee 17.07 Rava Rahvatriatlon Rava külas www.amblask.ee

| võistluskalender |

W W W AUGUST Jooks

10.08 Kullamaa-Palivere Rattamaraton

Rulluisutamine

17.08 Viking Line Eesti Ööjooks Rakveres

www.estoniancup.ee

10.08 Tallinna Viimsi Rulluisumaraton

21 km; 10 km; 5 km

13.08–15.08 TTP Tallinna Noortetuur

40 km; 20 km; 10 km; lastesõidud

www.cfc.ee/ttp-noortetuur

www.rullituur.ee

18.08 Suure Munamäe Rattaralli/ Filter Maanteekarikasari

25.08 Tartu Rulluisumaraton

www.aerobike.ee

www.tartumaraton.ee

20.08 Gran Fondo Estonia Tallinn-Tartu

Muu

www.eestimaraton.ee 18.08 Järvamaa järvede jooksud Roosna-Allikul 24.08 Kihnu Männäkäbä maraton 42 km; 21 km; 10 km www.kihnumaraton.ee 25.08 Filter Temposarja finaal www.aerobike.ee 31.08–01.09 Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks Pärnus 10 km; 3 km www.2silda.ee

Ratas 03.08 Kaika Rattamaraton 2019 50 km; 20 km; lastesõidud www.haukaveloklubi.ee

66 | kevad 2019

250 km; 120 km

42 km; 21 km; 10 km

www.granfondoestonia.com

03.08 Eesti Noorte Meistrivõistluste IV etapp BMX krossis

24.08 Tallinna Rattamaraton

www.veloklubi.ee

47 km; 20 km; lastesõidud

04.08 Balti Karikavõistlused BMX krossis

www.rattamaratonid.ee 25.08 Filter Temposarja finaal www.aerobike.ee 31.08 Mulgi Rattaralli/ Filter Maanteekarikasari Viljandis www.aerobike.ee

m kW H m s k tH p s R t s p s R ts rs rt v r

r v

www.veloklubi.ee 04.08 Värska kepikõnni- ja käimismaraton 42 km; 21 km; 10 km www.elamusmaratonid.ee 25.08 Jõulumäe krosstriatlon (Ujumine + rattasõit + jooksmine) www.triatlon.ee

U

U

WaterRower WaterRower WaterRower WaterRower on ainulaadne sõudeergoWaterRower WaterRower on ainulaadne sõudeergo-

meeter, millel treenimise koormuse tekitab meeter, millel treenimiseliikuv koormuse tekitab kinnises veeanumas hooratas.

WaterRower ononainulaadne sõudeergoWaterRower ainulaadne sõudeergokinnises veeanumas liikuv hooratas.

Hooratas ja jõuülekanne on projekteeritud meeter, millel treenimise tekitab meeter, millel treenimisekoormuse koormuse tekitab Hooratas ja jõuülekanne on projekteeritud selliselt, et treenijal tekiks võimalikult kinnises liikuv hooratas. kinnisesveeanumas liikuv võimalikult hooratas. selliselt, etveeanumas treenijal tekiks tõetruu vees sõudmise tunne.

Just nagu Hooratas ja ja jõuülekanne Hooratas jõuülekanne onprojekteeritud projekteeritud tõetruu vees sõudmise on tunne.

Just nagu päris sõudmise puhul,tekiks muutub Waterselliselt, etettreenijal võimalikult selliselt, treenijal võimalikult päris sõudmise puhul, tekiks muutub WaterRoweri sõudemasina koormus vastavalt tõetruu vees sõudmise tunne.

Just nagu tõetruu vees sõudmise tunne.

Just nagu Roweri sõudemasina koormus vastavalt sõudja pingutusele: mida kiiremini sõuad, päris puhul, muutub pärissõudmise sõudmise puhul, muutub Watersõudja pingutusele: mida kiireminiWatersõuad, seda suurem on Mudelivalikus on Roweri sõudemasina koormus vastavalt Roweri sõudemasina koormus vastavalt seda suurem ontakistus. takistus.

Mudelivalikus on tamme-, saare-, jajapähklipuust ning sõudja pingutusele: mida kiireminisõuad, sõuad, sõudja pingutusele: mida kiiremini tamme-, saare-,kirsikirsipähklipuust ning roostevabast terasest ja alumiiniumist seda suurem on takistus. on roostevabast terasest jaMudelivalikus alumiiniumist seda suurem on takistus.

Mudelivalikus on raamiga sõudemasinad.

Disainitud ja tamme-, saare-, kirsi-jajapähklipuust pähklipuust ning raamiga sõudemasinad.

Disainitud ja tamme-, saare-, kirsining valmistatud USAs. roostevabast terasestjajaalumiiniumist alumiiniumist valmistatud USAs. roostevabast terasest raamigasõudemasinad. sõudemasinad. Disainitud Disainitud ja ja raamiga valmistatud USAs. valmistatud USAs.

Underwood Enterprise OÜ Underwood Enterprise OÜ Underwood Enterprise OÜ KEVAD 2019 KEVAD 2019 Underwood Enterprise OÜ KEVAD 2019 KEVAD 2019

NOHrD Bike Bike NOHrD NOHrD Bike mis ühendab NOHrD Bike on velotrenažöör, NOHrD Bike NOHrD Bike on velotrenažöör, mis ühendab

esteetilise disaini, innovaatilise tehnoesteetilise disaini,viimistluskvaliteedi innovaatilise tehno-ja loogia,Bike Saksa NOHrD onvelotrenažöör, velotrenažöör, misühendab ühendab NOHrD Bike on mis loogia, Saksa viimistluskvaliteedi ja suurima kasutusmugavuse.

Kasutades esteetilise disaini, innovaatilise innovaatilise tehnoesteetilise disaini, tehnosuurima kasutusmugavuse.

Kasutades planetaarset ülekandesüsteemi ning loogia, Saksaülekandesüsteemi viimistluskvaliteedi loogia, Saksa viimistluskvaliteedi jaja planetaarset ning terasest ja puidust raami, Kasutades on seade suurima kasutusmugavuse. suurima ja kasutusmugavuse.

Kasutades terasest puidust raami, on seade ülimalt vastupidav ja sobib kasutamiseks planetaarset ülekandesüsteemi ning planetaarset ülekandesüsteemi ning ülimalt vastupidav ja sobib kasutamiseks nii fi tnessistuudios, koduses jõusaalis kui terasest puidust raami, on seade seade terasest ja puidust raami, on nii fitnessistuudios, koduses jõusaalis kui ka kontoris.

NOHrDBike Bike valmib käsitööna ülimalt vastupidav ja sobib sobib kasutamiseks ülimalt vastupidav ja kasutamiseks ka kontoris.

NOHrD valmib käsitööna klassikalistest puiduliikidest: ratta korpus nii fitnessistuudios, tnessistuudios, koduses jõusaalis kui nii kodusesratta jõusaalis kui klassikalistest puiduliikidest: korpus on saadavalNOHrD kvaliteetsest tamme-, saare-, kasaadaval Bike käsitööna ka kontoris.

NOHrD Bikevalmib valmib käsitööna on kvaliteetsest tamme-, saare-, kirsivõi pähklipuust. pähklipuust.

Disainitud ja valklassikalistest puiduliikidest: ratta korpus kirsivõi Disainitud ja valklassikalistest puiduliikidest: ratta korpus mistatud Saksamaal. on saadaval kvaliteetsest mistatud Saksamaal. on kvaliteetsesttamme-, tamme-,saare-, saare-, kirsi- või või pähklipuust. kirsipähklipuust. Disainitud Disainitudjajavalvalmistatud Saksamaal. mistatud Saksamaal.

www.waterrower.ee, www.nohrd.ee www.waterrower.ee, www.nohrd.ee www.waterrower.ee, www.nohrd.ee www.waterrower.ee, www.nohrd.ee

NOHrDSprintbok Sprintbok NOHrD NOHrD Sprintbok Sprintbok on Nohrdi uus stiilse disaini ja NOHrD Sprintbok Sprintbok on Nohrdi uus stiilse disaini ja

kõrge funktsionaalsusega jooksulint. kõrge funktsionaalsusega jooksulint.

Sprintbok on Nohrdi motoriseerimata skillmill, Sprintbok uus stiilse disaini Sprintbok motoriseerimata skillmill, Sprintbok onon Nohrdi uus stiilse disaini ja ja millel puudub oma jõuallikas.

Jooksja kõrge funktsionaalsusega jooksulint. millel puudub oma jõuallikas.jooksulint.

Jooksja kõrge funktsionaalsusega juhib treenimise kiirust oma tasakaaluSprintbok motoriseerimata skillmill, juhib treenimise kiirust oma tasakaaluSprintbok ononmotoriseerimata skillmill, ga st. puudub keha raskuskeskme muutmisega millel oma jõuallikas.

Jooksja ga st. keha raskuskeskme muutmisega millel puudub oma jõuallikas.

Jooksja treeningu ajal. Võrreldes motoriseeritud juhib treenimise kiirust oma tasakaalutreeningu ajal. Võrreldes motoriseeritud juhib treenimise kiirust oma tasakaalutreadmill tüüpi jooksulindiga, tuleb keha raskuskeskme muutmisega treadmill tüüpi jooksulindiga, tuleb gagast.st. keha raskuskeskme muutmisega jooksjal teha rohkem tööd, mis tähendtreeningu ajal.

Võrreldes motoriseeritud jooksjal teha rohkem tööd,motoriseeritud mis tähendtreeningu ajal.

Võrreldes ab intensiivsemat efektiivsemat ab intensiivsemat ja jaefektiivsemat treadmill tüüpi tuleb treadmill tüüpi jooksulindiga, jooksulindiga, tuleb treeningut.

Nohrd Sprintbok on saadaval treeningut.

Nohrd Sprintbok on jooksjal teha rohkem tööd, missaadaval tähendjooksjal teha rohkem tööd, mis tähendtamme, saare, kirsi ja pähklipuust tamme, saare, kirsi jajajaefektiivsemat pähklipuust abab intensiivsemat intensiivsemat efektiivsemat raamiga.

Disainitud valmistatud raamiga.

Disainitud ja jaon valmistatud treeningut.

Nohrd Sprintbok saadaval treeningut.

Nohrd Sprintbok on saadaval Saksamaal.

Saksamaal. tamme, saare, kirsi ja pähklipuust tamme, saare, kirsi ja pähklipuust raamiga. raamiga. Disainitud Disainitudja javalmistatud valmistatud Saksamaal.

Saksamaal.

5850 1299 5850 1299 5850 1299 5850 1299

info@underwood.ee info@underwood.ee info@underwood.ee 85 85 info@underwood.ee

85

85

一䄀䠀䬀 䤀匀䔀 䤀一匀倀䤀刀䔀䔀刀䤀匀 䈀䤀伀䐀䔀刀䴀䄀吀 䰀伀伀䴀䄀 䴀䄀䄀䤀䰀䴀䄀 䔀匀䤀䴀䔀匀吀 䴀䤀吀匀䔀䰀䰀䄀䄀刀嘀䔀吀吀

匀䔀一匀䤀䈀䤀伀 䠀㈀伀 䔀匀䤀䴀䔀一䔀 䴀䤀吀匀䔀䰀䰀䄀䄀刀嘀䔀匀䤀 䴀䄀䄀䤀䰀䴀䄀匀 䄀䄀匀吀䄀匀吀 ㄀㤀㤀㔀