Sinu ettevõtte tarkvara (November 2023)

Sinu ettevõtte

TARKVARA Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kaitse oma äri küberrünnakute eest!

Vali usaldusväärne partner küberturvalisuse tagamiseks.

küberkaitse.ee

NOVEMBER 2023

SISSEJUHATUS

November 2021

Ei saa me ilma tarkvarata Ärimaailm muutub iga minut, üks oluline tegur selles on tarkvara. Informaatika arengu mõju ärisektorile on olnud märkimisväärne, võimaldades ettevõtetel kohanduda tehnoloogiliste uuendustega ja saavutada paremat efektiivsust. Üks esimesi suuri muutusi, mida tarkvara tõi, oli andmetöötluse automatiseerimine. Kui kunagi sõltusid ettevõtted suurel määral käsitsi tehtaVäljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

vast andmetöötlusest, mis oli aeganõudev ja vajas üha rohkem ressursse, siis just tarkvara kiirendas oluliselt neid protsesse, tuues käeulatusse reaalajas andmed ja värske info põhjal tehtavad kiired otsused.

1990ndad tõid endaga kaasa ERP-süsteemid, mis võimaldasid integreerida erinevaid ärifunktsioone ühtsesse platvormi. Vähenes info killustatus ja suurenes läbipaistvus

ettevõttesiseste protsesside haldamisel. Sajandi alguses sai pilvetehnoloogia areng ärisektori jaoks oluliseks pöördepunktiks. Ettevõtetel oli võimalik kasutada tarkvararakendusi ja salvestada andmeid pilveplatvormidele, mis vähendas vajadust kohalike serverite järele.

Kogu e-kaubandus koos oma platvormide ja veebipoodidega poleks näinud ilmavalgust ilma vastavate tark-

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

varalahendusteta. Ja need ei muutnud mitte üksnes müügipoolt, vaid globaalselt ka tarbija ostukäitumist.

Viimastel aastatel on andmeanalüütika ja tehisintellekti kasutamine ärisektoris kasvanud. Analüüsitakse veelgi suuremaid andmemahte ja veelgi põhjalikumalt, aga enam mitte selleks, et kohaneda, vaid aimata ette, kuhu suunduvad tulevikutrendid. Nii et paraku ei saa me ilma tarkvarata üheski sektoris.

Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee Trükk: AS Printall

ANDMEANALÜÜTIKA

November 2023

Kuidas kasutada andmeid ettevõtte strateegia kujundamisel? on kliendil aja jooksul kogunenud reeglina hulgaliselt andmeid, siis alustaval äril neid loogilistel põhjustel nii suures mahus veel ei ole. Sellisel juhul ei saa tema sõnul protsessidest ette rutata ja andmete orgaanilist kogumist vahele jätta. „Kindlasti tuleks hoiduda sünteetilise ja vabavaralise andmestiku kasutamisest, see ei anna ettevõttele mitte mingit sisulist väärtust juurde,“ sõnab Koppel ja lisab, et vastasel juhul tehakse valearvestusi, mis varem või hiljem äritegevuses probleemiks osutuvad.

Logistikafirma kasutab andmeid detailsusteni välja

Tänapäeva maailmas soovivad ettevõtted ja organisatsioonid leida võimalusi, kuidas muuta tootmist, teenuse pakkumist või ka tööjõu korraldamist tõhusamaks.

Seega mõeldakse üha enam detailse andmeanalüütika rakendamisele ja vastava tarkvara arendamisele. Siiski hoiatavad andmeteaduseksperdid, et läbimõtlemata strateegia ja meetodite puhul võivad tekkida ootamatud probleemid.

TEKST: Georg-Marten Meumers / FOTO: Shutterstock Andmeteaduse ja tehisintellekti arendamisega tegeleva ettevõtte S TA C C t e g e v j u ht K a l e v Ko p p e l rõhutab, et andmeanalüütika otstarve ei saa olla vaid projektipõhine, vaid seda tuleks rakendada laiemas plaanis. „Andmetest järeldusi tehes ei saa olulisi samme vahele jätta,“ nimetab ta olulise teguri andmetöötluse puhul. Milliseid lahendusi siis pakkuda ette­võtetele, kes soovivad andmete pinnalt hakata firma tegevusi ja strateegiat täpsemalt koordineerima?

4

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

Tööprotsessis rakendatakse „tehnoloogilist treppi“

STACC lähtub iga kliendi puhul struktuurist, mida Koppel nimetab „tehnoloogiliseks trepiks“. Esimeses faasis tegeletakse olemasolevate andmete kokku kogumise ja visualiseerimisega ehk BI (business intelligence) teenuse pakkumisega. „See on baas, mis aitab ettevõtte juhatusel täpsemalt aru saada, millises seisus nad oma näitajate poolest on,“ sõnab ta.

Sellele järgneb ennustav faas, kus andmete põhjal tehakse ülevaa-

teid, millised on ettevõtte riskikohad, millised on tulevikuplaanid ning mil moel saab andmeid efektiivselt igapäevatöös kasutada. „Näiteks tööstuses saab selles faasis prognoosida, millal on vaja mõni masin või muu töövahend välja vahetada,“ toob Koppel praktilise näite.

Kolmas faas on täielikult automatiseeritud andmeanalüütika: disainitakse vastav tarkvara, kus süsteem rakendab maksimaalselt olemasolevaid andmeid ning suudab ise vastu võtta ka konkreetsete tegevustega seotud otsuseid. „Sellisel juhul on kõik olemasolevad andmed omavahel seotud ja süsteemi on integreeri tud ka masinõppe lahendus, mis uute andmete lisandumisel õpib ümber ning teeb korrektuure,“ täpsustab Koppel.

Suured ettevõtted vs. idufirmad

STACC jutule tulevad eelkõige juba suurema tööjõu- ja tarkvararessursiga kliendid, kuid aeg-ajalt puututakse siiski kokku ka idufirmade ning väiksemate tegijatega. Koppel märgib, et kui mõjukamate turuosaliste puhul

Logistikafirma DPD on juba aastaid rakendanud enda kogutud andmeid ettevõtte igapäevategevustes. Firma Eesti tegevjuht Remo Kirss ütleb, et andmeid kasutatakse nii taktikaliste kui ka strateegiliste otsuste tegemisel. „Kogume ja töötleme andmeid igas etapis, sest on palju parameetreid, mida tuleb arvesse võtta, et hind oleks kliendile vastuvõetav ja ettevõtte jaoks oleksid kulud kaetud,“ ütleb Kirss.

Ettevõte on teinud suuri investeeringuid, et oma andmeladu pilve­ rakendusse kolida, kuid Kirsi sõnul on investeering igati ära tasunud. „See annab meile võimaluse oma töö kvaliteeti reaalajas jälgida ja kõrvalekallete korral operatiivselt sekkuda,“ räägib ta.

Kõige põhilisem kasu, mida DPD andmete kogumisest ja töötlemisest saab, puudutab veoringi optimeerimist. „Me teeme vähem tühisõite, meie bussid seisavad vähem jõude ning meie kullerid on efektiivsemalt rakendatud,“ sõnab Kirss ja märgib, et andmeanalüüs IT-lahenduste abil aitas saavutada ligi kümnendiku suuruse kokkuhoiu ühes kuus läbitud kilomeetritelt. Samuti töödeldakse andmeid selliste näitajate kohta nagu tellimuste hooajalisus, tellimuste kogukaal, pakkide hulk tellimuses ning pakkide mõõt.

Lisaks ettevõttesisestele andmetele kasutatakse teatud juhtudel ka avalikult kättesaadavat teavet. „Näiteks analüüsime liiklussagedust sellest vaatest, et kus, millistel kellaaegadel ja isegi kummal pool teed inimesed liiguvad,“ kirjeldab Kirss seda, kuidas planeeritakse uute pakiautomaatide asukohti.

Seega ilmestab DPD näide hästi seda, kui suureks on andmeanalüütika osakaal kujunenud äritegevuse edendamisel ning kuhu suunas liiguvad nii logistika- kui ka teistes valdkondades toimetavad ettevõtted.

HOURS

November 2023

Hoursi tarkvara teeb töötajate tööaja arvestuse teie eest ära Tööaja haldamine on väljakutse, millega iga ettevõte varem või hiljem silmitsi seisab. See on kriitiline aspekt, mis mõjutab nii organisatsiooni efektiivsust kui ka töötajate rahulolu. Traditsioonilised meetodid, nagu paberil tunnilehed ja Exceli tabelid, on levinud, kuid sageli puudulikud, eriti kui on vaja tagada tööaja arvestuse täpsus ja usaldusväärsus. Kiiresti muutuvas ärimaailmas on oluline leida lahendusi, mis muudavad protsessid mitte ainult lihtsamaks, vaid ka tõhusamaks ja täpsemaks.

Digitaalse tööajajälgimise olulisus: ümardamisest tulenevate kadude vähendamine

Töötundide ümardamine, eriti kui seda tehakse käsitsi, võib olla ettevõtete jaoks kulukas. Kui töötajate töötunnid ümardatakse alati lähima tunni või poole tunni peale, võivad väikesed erinevused tegelikus tööajas akumuleeruda oluliseks ajakaoks.

Näiteks kui töötaja töötab 7 tundi ja 45 minutit, kuid tema tööaeg ümardatakse 8 tunnile, siis see lisaaeg, mida ettevõte tegelikult ei kasutanud, tuleb siiski tasustada. Kui selliseid juhtumeid esineb sageli, võib see põhjustada märkimisväärseid lisakulusid.

Ho u r s i t a r k va r a k a s u t a m i n e aitab vältida sellist ümardamisest tulenevat ajakadu. Täpne digitaalne tööaja jälgimine tagab, et töötajate töötunnid registreeritakse täpselt nii, nagu need on töötatud, ilma ümardamiseta. See tõstab palga­ arvestuse täpsust ja vähendab ettevõtte jaoks ebavajalikke kulusid.

Lisaks suurendab see läbipaistvust ja usaldust töötajate ning juhtkonna vahel, kuna mõlemad pooled saavad kindlad olla, et tööaega arvestatakse õiglaselt.

Uuenduslikud tööaja jälgimise meetodid: Hours Beacon ja Gateway integratsioonid

Tehnoloogia areng on toonud kaasa uuenduslikke lahendusi tööajaarvestuse valdkonnas. Hoursi intuitiivsus ja lihtne kasutajaliides võimaldavad detailset tööaja jälgimist. Lisaks sellele integreeritavus näiteks G4S-i j a Fo r u s e l ä b i p ä ä s u s ü s t e e m i g a tagab automaatse ning täpse töö­­ ajaarvestuse. Täiendavalt on Hours integreerinud Beaconi ja Gateway tehnoloogiad, mis võimaldavad veelgi automatiseeritumat ja täpsemat

tööaja reg istreerimist.

Beacon-seadmed, kasutades Bluetooth Low Energy tehnoloogiat, e d a s t ava d s i g n a a l e j a võimaldavad automaatset töötundide registreerimist, kui töötajad liiguvad nende levialasse, suurendades andmete täpsust ja vähendades inimlikke vigu.

Hoursi kasutuselevõtt: lihtne ja kuluefektiivne

Hoursi kasutuselevõtmine on erakordselt lihtne ja mugav. Võtke ühendust meie müügimeeskonnaga ja lepime kokku aja, millal saame tulla ja näidata, kuidas Hours teie ettevõtte jaoks kasulik võiks olla. Esimene samm on demo, kus näitame, kuidas kõik toimib. Mis puudutab juurutamise kulusid, siis esmane seadistamine on teie jaoks täiesti tasuta.

Me aitame teil vajadusel ka kõik töötajad süsteemi sisestada ja vajadusel korraldame koolitusi, et kõik saaksid tarkvaraga kiirelt harjuda.

Meie eesmärk on teha Hoursi kasutuselevõtt teie jaoks võimalikult lihtsaks ja murevabaks.

Paindlik ja tõhus: Hoursi tarkvara erinevates ärisektorites

Hoursi tarkvara sobib suurepäraselt mitmesuguste sektorite ettevõtetele, pakkudes paindlikku ja efektiivset lahendust tööaja haldamiseks. Tootmissektori ettevõtted leiavad sellest suurt abi tööprotsesside optimeerimisel ja tööaja täpsemal jälgimisel.

Ehitussektoris aitab tarkvara kaasa tööaja efektiivsemale haldamisele ja jälgimisele erinevatel objektidel. Toitlustussektori jaoks pakub Hours kiiret ja lihtsat lahendust töötundide arvestamiseks, samas kui laonduse valdkonnas aitab see kaasa ressursside paremale planeerimisele ning tööaja efektiivsusele.

Tagasiside: Ekovilla OY

Ekovilla OY kogemus Hoursi tarkvaraga on märkimisväärne näide sellest, kuidas tehnoloogiline areng

tööaja jälgimisel aitab ettevõtet. Enne Hoursi kasutuselevõttu kirjutasid töötajad oma töötunnid paberilehtedele, millega tekkisid ümardamisest tulenevad vead, lisaks kulus nende paberilehtede läbi töötamisele kuus umbes kuus tundi. Hoursi kasutusele võtmisel toimusid mitmed positiivsed muutused: võimalus jälgida tööaega reaalajas, parem ülevaade tööl olevatest inimestest, kaugjuurdepääs süsteemile ja tööohutuse paranemine. Töömoraal tõusis, kuna töötajad mõistsid paremini oma tööaegu, mis suurendas nende motivatsiooni.

Ekovilla OY leidis, et Hoursi tarkvara on lihtne kasutada ning aitab säästa aega ja raha, pakkudes nii töötajatele kui ka juhtkonnale mugavaid ja efektiivseid lahendusi.

Hours: usaldusväärne partner kaasaegses tööaja haldamises

Kokkuvõttes on Hours suure­pärane näide sellest, kuidas kaasaegsed tehnoloogilised lahendused võivad aidata ettevõtetel ületada tööaja haldamisega seotud väljakutseid. See on kuluefektiivne, usaldusväärne ja kasutaja­ sõbralik, pakkudes ettevõtetele väärtust nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Hours pole mitte ainult tööriist, vaid on partner ettevõtte edukaks juhtimiseks tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas.

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

5

ETTEVÕTTE DIGITURVALISUS

November 2023

jate teadlikkuse tõstmisega tegeletakse aktiivselt. Ta lisab, et ettevõte on viimase kahe aasta jooksul oma süsteeme peaaegu täielikult ringi teinud ning kuigi see on olnud kulukas investeering, on see muutnud neid digitaalturve vaates oluliselt tugevamaks.

Pankade väljakutse on vastupanuvõime saavutamine

Digiturvalisus ettevõttes –

kuidas tagavad valdkondade lipulaevad süsteemide turvalisuse?

Digiturvalisuse ohtudest teab ilmselt iga organisatsioon praeguseks juba üht-teist. Ometi kimbutavad suurt osa ettevõtteid rünnakud, mille vältimiseks saab reeglina ise nii mõndagi ära teha. Vaatleme kahe kohaliku suurettevõtte kogemust selles vallas, kuidas luua turvalisi süsteeme ning ennetada digiturvalisuse ja andmekaitsega seotud ohte.

TEKST: Georg-Marten Meumers / FOTOD: Shutterstock Delfi Meedia IT-osakonna tootearenduse ja analüüsi osakonna juht Ivar Krustok toob välja, et meediaettevõtte serveris on suurel hulgal eraisikute andmeid, mis peavad olema kaitstud nii juhuslike intsidentide kui ka sihilike rünnakute eest. Andmed jõuavad serverisse tellimuste kaudu, mille käigus kasutajad end registreerivad ning loovad personaalse lugejakonto, et soovitavale sisule ligi pääseda. „Tahame klientidele pakkuda võimalikult personaalset teenust, kuid samas peame veenduma, et selle käigus ei lekiks isiklikud andmed ebavajalikele osapooltele,“ sõnab Krustok. Kuidas seda ohtu vältida?

Andmetele juurdepääsu ei tohiks liiga heldekäeliselt jagada

Esmalt peaks ettevõttesisestel kasutajatel olema ligipääs vaid neile andme6

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

tele, mida neil konkreetselt oma tööülesannete sooritamiseks vaja on. „Paljudes ettevõtetes on töötajatele antud suurel hulgal õigusi, kuid nende töötajate teadlikkus küberturvalisusest pole alati piisavalt kõrge,“ toob IT-spetsialist välja ohukoha. Ühe võimaliku näitena nimetab ta nõrkade paroolide olemasolu, millest võib väga lihtsasti saada ulatuslik andmeleke, mis toob ettevõttele suure majandusliku kahju.

Välistest rünnakutest rääkides nendib Krustok, et samaaegselt Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse algas ka suurem küberrünnakute tulv. „Siiani on see meie jaoks iganädalane nähtus, teatud uudiste valguses nende sagedus ja tugevus kasvab veelgi,“ avaldab ta.

Kuigi detaile mees loogilistel põhjustel avaldada ei saa, jagab ta siiski mõne

tehnilise soovituse spetsialistidele. „Rünnakute vastu aitavad väga hästi näiteks Cloudflare’i või mõne teise usaldusväärse teenusepakkuja lahendused. Väiksematel ettevõtetel piisab suure tõenäosusega ka kohalike võrguoperaatorite DDOS-kaitsest,“ sõnab asjatundja.

Lisaks eelmainitule peab K ­ rustoki sõnul pidevalt tegelema ka töötajate koolitamisega. „Süsteemide uuendamine tähendab seda, et töötajad peavad pidevalt uusi teadmisi juurde õppima,“ toob ta välja, et tööta-

Sarnaselt meediaettevõtetega on ka pankade andmed juba pikka aega asunud peamiselt digitaalsetes keskkondades. SEB IT- ja tootearendusjuht Andrus Tamm sõnab, et ollakse teadlikud sellega kaasnevatest võimalustest, nagu automatiseerituse suurendamine, aga samas teadvustatakse tugevalt ka ohte. „Pangad on alati olnud ihaldusväärseks sihtmärgiks erinevatele pahalastele, kellega peame näilist võidujooksu selles, kas paremini on ette valmistatud ründajad või kaitsjad,“ näitlikustab ta.

Suurim väljakutse seisneb Tamme sõnul praegu küberkerksuse (cyber resilience) saavutamises. Küberkerksuse all mõistetakse seisundit või omadust, kus digitaalselt säilitatud andmeid on võimalik kiirelt taastada ning teenuste pakkumist jätkata olukorras, kus ründajad on suutnud organisatsiooni rünnata ja teataval määral kahju tekitada. „Peame olema valmis, et meie klientide varasid himustavad erinevad küberkurja­ tegijad, kelle käsutuses on kõige kaasaegsemad oskused ja tööriistad,“ sõnab IT-spetsialist.

Tehisintellekti kasutamine pettustes

Lisaks panga kui terviku vastu suunatud rünnakutele tuleb tähelepanelikult jälgida ka erinevaid petuskeeme, mis on suunatud otse eraisikutest klientidele. Millised lahendused on pank loonud, et vähendada inimeste pettuste ohvriks langemist? „Üks praktiline näide on kliendi võimalus maksekorralduse esitamisel kasutada digiallkirjastatud tõendit. See tagab saajale, et maksekorralduse andmeid pole muudetud – mida on väga lihtne teha ekraanipildi või tavalise PDF-dokumendi puhul,“ kirjeldab Tamm.

Tulevikus tuleb üha enam tähelepanu pöörata aga ka nendele pettustele, kus kurjategijad esitlevad end pangale tõepärase kliendina. Seda tehakse üha enam Tamme sõnul tehisaruga loodud lahenduste abil. „Kui varem aitas näiteks veebi teel klienditeeninduse puhul videopildi loomine veenduda, et vastaspool on elus inimene, siis nüüd oodatakse juba oluliselt arenenumaid lahendusi, mis suudaksid vahet teha tehisintellekti loodud video ja õige video vahel,“ heidab ta valgust tulevikuootustele.

KPMG BALTICS

November 2023

KPMG: ettevõtet ei saa osta eelneva IT-auditita Majanduses on käes heitlikud ajad, mis toovad alati kaasa ettevõtete oste ja müüke. Ühtedele annavad need hea võimaluse oma turupositsiooni parandamiseks, teiste jaoks võib olla ettevõtte müük võimalus oma elutöö realiseerimiseks.

Ilmselgelt ei osta keeg i põrsast kotis, nii et iga ühinemise või omandamisega (M& A tehinguga) käi b kaasas põhjalik finants- ja juriidiline analüüs. Siia lisandub tänapäeval üha suuremat rolli mängiv tehingueelne IT-audit, mis võtab tükkideks lahti omandatava või müüdava ettevõtte IT-lahendused ning nende haldamise küsimused.

Infosüsteemide toimimine on ettevõtluses elutähtis, isegi kui tegu on n-ö vana kooli tüüpi tootmis- või teenindusfirmaga, kus IT-l pigem tugifunktsioon. Samas kasvõi andmeleke või klienditeenindussüsteemi rike halvavad tõsiselt ettevõtte tegevuse ning selliste olukordadega ei taha keegi kokku puutuda.

KPMG rahvusvaheliste uuringute põhjal on 90 protsenti ettevõtetest läbi elanud vähemalt ühe küberrünnaku ning 26 protsenti neist juhtumitest pani firma tegevuse ajutiselt seisma. Intsidendi mõju võib olla ettevõtte tegutsemisele väga ränk.

Seega tuleb M&A tehingute korral veenduda, mis seisus on ostetava või ühineva ettevõtte IT köögipool.

Täiesti möödapääsmatu on IT-audit tehingutes, kus ostetakse tehnoloogilist toodet või teenust pakkuv ettevõte. Näiteks tarkvaratoode nõuab põhjalikku testimist, et kas see ikka töötab nii, nagu väidetakse. Siia alla käib tarkvaratoote lähtekoodi analüüs, et pärast ei selguks halva üllatusena, et see on auklik nagu Šveitsi juust.

IT-lahendustele keskenduvad idufirmad testivad oma toodet pidevalt, sest neile on ettevõtte müük äriplaani sisse kirjutatud. Kindlaid protsesse järgiv tootearendus loob tugeva vundamendi hilisemale exit’ile ning lubab ettevõtte eest küsida ka kõrgemat hinda. Sellele vaata-

KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk.

mata peab ka idufirma omandamisega kaasas käima põhjalik ostueelne analüüs.

Küberturvalisuse kontroll on kriitilise tähtsusega

Tehingupoolte IT-lahendused peavad hästi haakuma ning lisaks toimepidevuse ja turvalisuse tagamisele looma sünergiat, mis on M&A tehingute üks eesmärk. Näiteks kui leivad ühte kappi panevad ettevõtted kasutavad erinevate tootjate, eri ajast pärit võrgulahendusi, siis nende integreerimisega kaasneb rahaline ja muu ressursikulu, mida peab arvesse võtma. Sama kehtib infoturbe vallas.

Näiteks kui käibel on küberkaitse lahendused, mida viimati uuendati 4–5 aastat tagasi, võivad need olla lootusetult ajale jalgu jäänud.

Auditi käigus tuleb uurida küberturbe poliitikat ja teisi infoturbealaseid dokumentatsioone ning nende rakendamist. Lisaks tuleks läbi viia haavatavusanalüüs ja turvariskide hindamine, et tuvastada võimalikud nõrkused.

Mida kontrollida infoturbes?

Infoturbesüsteemi lähem vaatlus näitab, kuidas on süsteem üles ehitatud ja kas olemasolev süsteem tagab piisava kaitse.

Tuleb veenduda, kuidas käitlevad kolmandad osapooled ettevõtte infot.

Kas ühises pilvedokumentide keskkonnas on juurdepääsuvolitused selgelt paigas, et ettevõtte võrku ei jõuaks lunavara või kutsumata külalised.

Töötajate pädevus peab tagama adekvaatse käitumise küberintsidentide korral.

Vajalik on saada ülevaade protsessidest ja juhenditest, kuidas hallatakse võimalikku intsidenti organisatsiooni sees ja vajadusel koos väliste partneritega.

Ostueelne IT-audit tuleb dokumenteerida

IT-audit aitab müüjatel ja ostjatel mõista ettevõtte tehnoloogilist keskkonda, hinnata riske ning tagada sujuva ülemineku uutele omanikele.

Enne auditit peavad müüja ja ostja

kokku leppima, mis on protseduuri eesmärgid ning ootused. Tegu on andmemahuka ettevõtmisega, kuna audit võib hõlmata IT-süsteemide ja -seadmete inventuuri, ülevaadet tarkvarast, litsentsidest ning sertifikaatidest, toimepidevuse põhimõtteid jne.

Auditiprotsessi käigus kogutud teave ja tulemused tuleb põhjalikult dokumenteerida. See peab hõlmama auditiprotsessi käiku, leitud puudusi ja soovitusi nende parandamiseks.

Auditi eesmärk on ikkagi saada aus ja ammendav ülevaade tehingus osaleva ettevõtte IT-olukorrast ning vältida vaidlusi ostu-müügitehingu lõppfaasis või hiljem.

Audit tagab, et nii müüja kui ka ostja mõistavad täielikult ettevõtte tehnoloogilist keskkonda ja tuvastavad riskid, millega tegeleda. Ostjale annavad punased lipud IT-s aluse nõuda kas nende kõrvaldamist või tingida ettevõtte hinna üle. Müüja saab korralikult sooritatud IT-auditi korral kinnituse, et pakutav kaup on aus ning üllatusi pole oodata kummalegi poolele.

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

7

RAAMATUPIDAMISTARKVARA

November 2023

TEADMISEKS ETTEVÕTJALE:

mida teha, kui eelmine raamatupidaja ei anna andmeid üle?

Kuidas vältida olukorda, kus eelmine raamatupidaja ei anna ettevõtet üle ja seetõttu tuleb kogu raamatupidamine uuesti sisestada. Miks ei saa ka raamatupidamistarkvara pakkuja ettevõtet sellises olukorras sageli aidata?

TEKST: Kadri Hurt / FOTO: Shutterstock Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask ütleb, et andmete ligipääsuõiguse probleem on Eestis üsna levinud.

See ei ole vaid raamatupidamisprogrammidepõhine, tõstatudes keskmiselt kaks korda nädalas, vaid seotud andmete omandiõigusega üldisemalt ehk puudutab ka muid andmeid teistes lahendustes. „Ilmekas näide võrdluses raamatu­ pidamisega oli sellel sügisel paljude turundajate sundolukord alustada nullist uue reklaamikontoga, kui sotsiaalmeedia juhtiv ettevõte Meta otsustas oma varasema Eesti partneriga lepingu lõpetada. Viimast teenusepakkujana kasutanud turundajad aga ei pääsenud enam oma reklaamkontodele ligi, kuna nad polnud oma kontode omanikud,“ selgitab Kask.

Omanik või käitleja?

„Raamatupidajate töös kipub tihti esinema probleem, kus teenusepakkujat vahetades pole uuel raamatupidajal kliendi andmetele ligipääsu.

Kuna meie ei ole nende andmete omanikud, siis puudub meil õigus 8

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

Foto: Erakogu

Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask

Tõnis Kask (Merit Tarkvara):

„Andmete ligipääsuõiguse probleem on Eestis üsna levinud ja mitte ainult raamatupidamises.“

neid andmeid ka kellelegi teisele anda,“ kinnitab Tõnis Kask. „Ettevõtja ja eelmine raamatupidaja peavad lahenduseni jõudma omavahelise kokkuleppe teel. Soovitame andmete omandi ja üleandmise küsimust reguleerida juba eos teenuse osutamise lepingus,“ lisab ta.

Kase sõnul on Euroopa Liidus igasugune ja mis tahes andmetega tegeleja seaduste-määrustega piiritletult kas andmete controller või processor ehk omanik või käitleja. „Vahepealset staatust ei ole. Nii nagu enamikus tarkvarades, nii ka Merit Tarkvara programme kasutades on andmete omanik see, kes need andmed digitaalses vormis loob või sisse kannab. Merit Tarkvara on raamatupidamistarkvara pakkujana käitleja, andes andmete omanikule litsentsi alusel kasutada infrastruktuuri, et tema andmete haldamine teha infotehnoloogilise lahenduse abil mugavamaks. Meil puudub ka iga­­ sugune seaduslik võimalus kontrollida, kes need andmed programmi sisestas,“ selgitab Merit Tarkvara tegevjuht, kelle juhitud ettevõtte programmidega tehakse raamatupidamist rohkem kui 80 000 ettevõtte jaoks.

Millises olukorras saab andmeid jagada ja millises mitte?

„Raamatupidaja vahetudes saab tarkvara tootja andmeid jagada

ettevõttele vaid siis, kui raamatupidamistarkvara kasutusli tsents on ostetud ettevõtte nimel ning töö on tehtud selle ettevõtte pea­­ kasutaja alt. Järelikult on sellel ettevõttel ka õigus nendele andmetele ligi pääseda ning kõik kokkulepped andmete sisestajaga on juba ettevõtte ja andmesisestaja omavaheline küsimus. Sellisel juhul saab majandustarkvara ettevõte selle f irma seaduslikule esindajale ligipääsu ka anda,“ täpsustab Kask võimalusi Merit Tarkvara vaatest. „Kui aga peakasutaja litsentsi on ostnud mõni raamatupidamisbüroo ning andmed on tema kasutaja all, puudub majandustarkvara tootjal võimalus andmebaasi sisu jagada.

Küsimus pole vaid otseses ohus omandiõigust rikkuda. On esinenud juhtumeid, kus litsentsi soetanud raamatupidamisbüroo on teinud ära suure töö, ettevõtjast klient on aga otsustanud selle töö eest raha mitte tasuda ja üritanud andmeid tarkvara tootjalt tagaselja kätte saada. „Raamatupidamistarkvara tootjal puudub võimalus kontrollida, millised suhted ja kokkulepped teistel isikutel omavahel on, ammugi kas või kui palju on kellelgi teenuse eest arveid tasumata,“ täpsustab Kask ja ütleb, et see ongi konkreetne näide olukorrast, kus raamatupidamistarkvara pakkuja peab jääma kõrvalseisjaks.

lihtne raamatupidamistarkvara

Vaatame tulevikku Uue kujunduse ehk kasutajaliidesega ühendame päriselt ettevõtja ja raamatupidaja. Lihtsustatud vaade ühelt poolt ja rohkelt võimalusi teiselt poolt.

Proovi järgi

635 0000

www.simplbooks.ee ee

SimplBooks

RAAMATUPIDAMISTARKVARA Kuidas vältida andmeomandi vaidlusi?

„Kahjuks on Eestis teada ka olukordi, kus bürood on hakanud ette­v õtjalt p ä ra s t ra a m at u p i d a m i s t e e n u s e lõppemist raha välja pressima. Olgugi et igakuised arved on makstud, on peakasutaja muutmise eest küsitud neljakohalisi summasid. Ebaõigluse korral aitab enamasti kohus – eeldades, et see on piisavalt põhjendatud ja õiguslik, tehakse andmete omanikule korraldus info üle anda,“ selgitab Tõnis Kask, kes tunneb muret, et paljud kohalikud ettevõtjad ei mõtle ennetavalt andmete omandi teemale.

See ei pea tema sõnul alati tähendama, et raamatupidamisbüroo klient peab ise litsentsi ostma: „On oluline, et andmete omandi ja üleandmise temaatika oleks teenuse osutamise lepingus lahti kirjutatud.“ „Kõige kindlam viis andmeomandi tülisid vältida, on sõltumata ettevõtte suurusest olla ise oma andmete omanik ning anda raamatupidamise tegijale juurdepääs. Aga mitte vastupidi – et ettevõtte andmed on raamatupidamisteenuse pakkuja omad ning ettevõtte esindajail on neile võimaldatud vaid ligipääs. Majandustarkvara kasutades peaks ettevõtja olema oma tarkvara peakasutaja või admi-

November 2023 Foto: Advokaadibüroo Lextal

nistraator. Sellisel juhul ei ole andmevaidluste tekkimine võimalik,“ ütleb Tõnis Kask Merit Tarkvara esindajana.

Selge sisuga leping reguleerib andmete kasutust juba eos

Vandeadvokaat Ave-Ly Kõuts

Ave-Ly Kõuts (advokaadibüroo LEXTAL):

„Kõige õiguskindlam ja efektiivsem on sõlmida raamatu­pidamisteenuse osutajaga alati selge sisuga leping.“

Ave-Ly Kõuts, vandeadvokaat ja advokaadibüroo LEXTAL esindaja, kommenteerib raamatupidamis­ dokumentide ja andmete kättesaamist raamatupidamisteenuse osutajalt nii: „Isegi kui lepingut ei ole sõlmitud, on võlaõigusseadusest tulenev väljanõudmise alus käsundi täitja vastu olemas.

Selle realiseerimine võib olla keeruline olukorras, kus tarkvara kasutamist andmete ja dokumentide töötlemiseks ei ole poolte vahel kokku lepitud (mis on lepingu puudumisel vaieldamatu) ning tarkvara andmebaaside kasutamine on seotud üksnes raamatu­ pidamisteenuse osutajaga. Seadusest tulenev säte annab nõudeõiguse üksnes teenuse osutaja vastu, mitte näiteks tarkvara tootja vastu.“ Kõutsi kinnitusel võib andmete ja dokumentide väljanõudmine lepingu/ seaduse alusel olla küll õiguslikult perspektiivikas, kuid raamatupidamine on miski, mida äriühing peab tegema iga kuu (majandus­aasta aruandeid esitama iga aasta) ning kohtuvaidlused kestavad praktikas keskmiselt 2–4 aastat.

„Ehk siis võib vaidluse eduka lõppemise korral kohus kohustada teenuse osutajat küll andmed ja dokumendid välja andma, ligipääsud tagama jms, aga nende andmetega ei ole enam praktiliselt midagi teha, sest seadusest tulenevaid tähtaegu on äriühing kohustatud kohtuvaidluse kestel ikkagi täitma ehk leidma muid võimalusi andmete taastamiseks,“ ütleb vandeadvokaat Ave-Ly Kõuts.

Ta kinnitab, et kõige õiguskindlam ja efektiivsem on sõlmida raamatupidamisteenuste osutajatega alati leping, mis sätestab dokumentide/andmete töötlemist ja nende kasutamist väga täpselt, et saada endale juurdepääs, mida teenuse osutaja ei saa ühepoolselt muuta. Kõuts lisab, et efektiivseks võimaluseks enda õiguste kaitsmisel on ka politsei poole pöördumine, sest raamatupidamisteenuse osutaja ei tohi andmeid ega dokumente nii-öelda pantvangis hoida.

Tähelepanelik tuleb olla aga selle osas, et lepingu puudumisel ei ole kliendil absoluutset nõudeõigust teenuse osutaja vastu kõige suhtes, s.o näiteks andmebaasi üleandmiseks, vaid õigus on nõuda üle antud raamatupidamisdokumentide tagastamist ja nende alusel tehtud töid ja andmeid (pearaamatud, lepingud, arved, bilanss, kasumiaruanne, käibeandmik jms).

KORRALDAME IGAKUISELT TEIE FIRMA RAAMATUPIDAMIST

Meie klientideks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja korteriühistud!

Tetrian OÜ kasutab teenuse osutamiseks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva.

Pakume raamatupidamisteenust nii igakuise teenusena kui ka vajadusel vaid ühekordse abina.

Teeme palgaarvestust.

Raamatupidamisteenuse hinnapakkumised ja konsultatsioon

tel 5649 2532, 442 0735 ⋅ e-post: raamatupidamine@tetrian.ee ⋅ www.tetrian.ee

DIRECTO

November 2023

TÖÖTA TARGALT JUBA TÄNA: enne, kui võtad appi digikrati, kasuta ära kõik oma äritarkvara võimekused Autor: Berit Veske, Directo tegevjuht ja juhatuse liige

Rääkides tulevikulahendustest ja automatiseerimisest, unistame ka digikratist, kes võiks meie eest palju tüütut tööd ära teha. Suure osa sellisest tööst saab automatiseerida juba praegu, kui kasutad ära kõik oma äritarkvaras olevad nutikad lahendused. seal, kus need tekivad. Kui näiteks kaup saabub lattu, siis Directo kasutaja saab teha vastava märke juba laos, mitte ei pea seda hiljem saatelehe alusel tegema raamatupidaja. Tarkvaralisi takistusi siin pole, sest kõiki lisakulusid ja isegi ostuhindu on Directos võimalik lisada hiljem saabuva arve alusel.

Eesmärk – minimaalne käsitsi andmete sisestamine

Ise robotina töötamise ja töö täielikult robotitele andmise vahel on veel vähemalt üks oluline samm – võta kasutusele oma äritarkvara nutikad lahendused. Tee seda juba täna!

Kui andmed hakkavad tarkvarasse jõudma seal, kus need tekivad, tuleb järgmise sammuna üle vaadata, kuidas need tarkvarasse saavad. Eesmärk peaks olema minimaalne käsitsi andmete sisestamine.

Nutikad kliendid võtavadki koos Directoga kasutusele Warehouse Management Systemi (WMS), kus sisestamise töö teevad ära skannerlahendused, mille produktiivsuse ja täpsusega inimene mitte kunagi ei konkureeri.

Alusta äriprotsesside digiteerimise ja automatiseerimisega

Digilahendused pole ainult raamatupidaja pärusmaa

Berit Veske on äritarkvara ja nutikate lahendustega tegelenud juba üle 12 aasta. 2011. aastal alustas ta tööd Directos ja kogu karjääri jooksul on teda paelunud nutikate lahenduste leidmine ning elluviimine.

Olukord, kus ettevõttes veel robotid ringi ei sõida, tarkvarad ise otsuseid ei tee ja laual leidub ka mõni paber­ dokument, on tegelikult üsna tavaline.

Madala automatiseerituse peamiseks põhjuseks pole enamasti mitte äritarkvarade võimaluste puudumine, vaid see, et neid võimalusi ei kasutata.

Alusta kohe nendest võimalustest: liidestus pankade, e-riigi, e-poe või muude väliste lahendustega. Need on kriitiliselt olulised, sest info käsitsi liigutamine erinevate süsteemide vahel sööb summaarselt uskumatult palju tunde väärtuslikku tööaega.

Sama kehtib ka e-arvete, ostu­ arvete automaatika, digitaalse kinnitusringi ja kuluaruannete kohta, mis hoiavad märkimisväärselt kokku just raamatupidaja väärtuslikku tööaega.

Ka pidev aruannete koostamine peaks olema lahendatud veebipõhises äritarkvaras ühe nupuvajutusega, nii et andmed on reaalajas ja kõik osapooled pääsevad neile ise ligi.

Efektiivne töötamine eeldab, et andmete manuaalse sisestamise vajadus on minimaalne ja andmed sisestatakse

Directoni jõuavad tihti ettevõtted, kes on digiteerimisega juba hoogsalt tegelenud ja juurutanud 7–8 erinevat tarkvara. Nüüd soovivad nad selle tarkvarade komplekti asendada ühe terviklahendusega kõikide protsesside haldamiseks.

Kui digiproff sa juba oled?

Kui sa kasutad neid digilahendusi, saad öelda, et oled astunud juba suure sammu digiteerimise suunas: e-arvete saatmine ja vastu­ võtmine; äritarkvara liidestamine väliste teenustega; äritarkvarasisene dokumentide kinnitamine; töövoo automatiseerimine; dokumentide digiallkirjastamine ja jagamine väliste osapooltega.

On veel palju täiendavaid digi­ võimalusi, mida küsi kindlasti oma tarkvarapakkujalt.

Näiteks on sellistel ettevõtetel eraldi lahendustena ostuarvete kinnitusringid, kulutuste haldamine, põhivara ja väikevahendid, tööajagraafikud, ladu, ost, müük ja turundus, projektijuhtimine, kassa, aruandlus, tootmine, palk ja veel palju tähtsaid osi tervikprotsessist.

Kord aastas tasub teha üks korralik digiinventuur.

Sellises olukorras on kõige suuremas hädas just raamatupidaja, kes jõuab tagasi ajalukku ehk kümne aasta tagusesse aega. Muutunud pole midagi muud, kui et sajad infokillud on lihtsalt kolinud paberitükkidelt tarkvaratükkidesse ja raamatupidaja on taas sunnitud robotlikku käsitööd tegema.

Küsi oma tarkvarapakkujalt rohkem

Vältimaks olukorda, kus ettevõttes puudub terviklik äritarkvara öko­­ süsteem, on raamatupidajal mõistlik võtta endale digiteerimise projektides kindel roll. Tasub veenduda, et iga järgmine lahendus ei dubleeri eelnevaid samme ja on võimeline automaatseks andmevahetuseks.

Samuti tasub üle vaadata, ega kasutatavatest lahendustest ükski soovitud funktsionaalsust juba ei paku ehk küsi oma tarkvarapakkujalt pidevalt rohkem!

KOMMENTEERIB

Vilja Tuisk, Directo finantsvaldkonna tootejuht Suurem digitehnoloogiline hüpe raamatupidamises on juba viimase kümne aasta jooksul ära toimunud.

Selle käigus oleme loonud digi­ lahendused igapäevaste raamatu­ pidamisülesannete automatiseerimiseks ja töö tõhustamiseks. Nüüd oleks viimane aeg kõigil need ka kasutusele võtta, et olla valmis uuteks tehnoloogilisteks hüpeteks, nagu näiteks AI.

Directo finantsvaldkonna tootejuht rõhutab, et raamatupidamise tiimil tasub vähemalt kord aastas teha üks korralik digiinventuur, et tuvastada raamatupidamises liigset käsitööd nõudvad töölõigud ning need võimalusel automatiseerida.

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

11

IMPACTIC

November 2023

Tarkvara, mis toetas võidukäiku Tartu garaažist maailmaturule HUUM alustas garaažiettevõttena „kusagil Tartus“ ja tegi keriseid.

Ambitsioon oli siiski suurem – kasvada välja mitte üksi Taaralinnast, vaid kogu Eestist. Muu hulgas eeldas maailma vallutamise plaan ka sellise ERP-süsteemi leidmist, mis ei jääks arengule jalgu ega võtaks hoolduskuludega võhmale.

Erinevaid võimalusi kaaludes jäi sõelale Odoo. Selle kasutusele võtmisel seati eesmärgiks kõige lihtsama tarne­ ahela loomine. Siis aga tabas ootamatus – HUUM kasvas plahvatuslikult.

Kui Odoo juurutamise alguses olid ärimahud umbes 1,5 miljonit eurot aastas, siis järgneva 18 kuu jooksul kasvas ettevõte kümme korda.

Süües kasvab isu – ambitsioon laiendas ettevõtet ja kasv omakorda suurendas ambitsiooni. See tähendas, et alguses planeeritud lihtsale tarne­ ahelale oli vaja juurde tekitada paljusid uusi liidestusi. Õnneks oli algselt tehtud tarkvara valik niivõrd õige ja kasvu soodustav, et puberteedifaasis ei tekkinud kordagi olukorda, kus tarkvara poleks firma tormaka arenguga sammu pidanud.

Modulaarsus päästis kuludest

Müügitöö koordineerimiseks liideti CRM-lahendus ja kliendi tugiprotsesside halduseks Helpdesk. Kuna kõik need olid Odoo enda moodulid, ei kaasnenud kasutuselevõtuga ühtegi püsivat lisakulu.

Peagi loodi müügiosakond USA ja Jaapani turu jaoks. Tänu Odoo Multi Company lahendusele polnud ka uute müügiosakondade liitmiseks tarvis mingeid lisatarkvarasid. Kõik erinevad turud on lokalisatsioonidega kaetud

ja kõik tehingud 100% automatiseeritud. Ei mingit käsitööd oma ettevõtete vahel ostu- ja müügitehingute sooritamiseks. Viimase teeb võimalikuks ühisesse andmebaasi integreerimine Odoos.

Odoo kasuks räägibki see, et tarkvara võib katta kogu ettevõtte tarne­ ahelat. Ühte programmi saab liita enam kui 30 omavahel suhtlevat baasmoodulit – näiteks müügitoru ehk CRM-i, müügi koos müügipakkumistega, tootmise, lao, transpordi – ja siduda selle kõik raamatupidamisega.

Seejuures on tarkvara kasutaja vaade lihtne ja arusaadav nagu nutitelefoni ikoonidega ekraan.

Odoo teeb elu lihtsamaks mitmel tasandil

Ärisektorite vaates katab Odoo terviklahendusena edukalt kõiki peamiseid sektoreid, nagu kaubandus, nii jaekui ka hulgimüük, ladude haldus ning e-kaubandus, tootmine ja logistika, teenindus, info ning teenusemajandus.

HUUM-il lihtsustas täisintegreeritud ERP-lahendus ka suhtlust klientidega. Odoo karbitootele on sisse ehitatud kliendiportaal koos tellimiskeskkonnaga. See avas neile kohe uued müügikanalid ja tõhusad viisid klientide ja edasimüüjateks suhtlemiseks. Kõikides seotud ettevõtetes

HUUM-i areng on olnud mõne aasta jooksul märkimisväärne.

Võin julgelt väita, et paljuski on selle arengu taga korralikult juurutatud Odoo ERP-­ lahendus. Tootmisjuhina olen suutnud hallata kümnekordset toodangu mahu suurenemist oma maja tootmise ja ka allhangete kaudu. Koordineerisin oma tiimi mobiiliäpiga ka olukorras, kus arvuti juurde ligipääs puudus.

Mihkel Mõttus, HUUM-i tootmisjuht

töötab raamatupidamine täies mahus koos korraliku arvete kinnitusringi ja nende digiteerimisega.

Kuna tootmine ja ladustamine toimub Eestis, juurutati kohe alguses kaupade komplekteerimiseks ning väljastuseks digitaalne protsess. Tänu Odoo sisseehitatud skannermoodulile ja mobiilirakendusele oli esmane investeering madal – tuli osta vaid skannerid. Kogu funktsionaalsus oli juba Odoo karbitootes olemas ning igasugused keerukad liidestused välistesse süsteemidesse tundusid kui probleemid kaugest minevikust.

Loe rohkem Odoo tarkvarast ja broneeri demo: impactic.ee 12 SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

Odoo suhtleb kasutajaga kasutaja keeles. Eestis juurutatav tarkvara on eestikeelne ja töötab veebibrauseriga ning seda on mugav kasutada ka nutiseadmes. „Võimalus panna tarkvara tööle nii, et tootmise omahind jookseb reaalajas kogu aeg vastutava isiku nutiseadme ekraanile, peaks olema iga tootmis- ja tööstusettevõtte jaoks a ja o. Ehk nii kui toodetav ese liinilt tuleb, on kohe teada ka selle hind. Iga arve pealt on seega näha, kui palju ettevõte tegelikult teenis ning mis on iga kliendi kasumlikkus,“ selgitab Odoo võimalusi tarkvara esindava Impactic OÜ tegevjuht Indrek Linnas.

Kui harilikult on ERP-tarkvaral kasutajalitsents suhteliselt krõbeda hinnaga, siis Odoo puhul valib klient, mida ta soovib kasutada ja kui palju kasutajaid mingit moodulit kasutab.

Hinnastamine võib olla kuupõhine, kuid sõlmida saab ka kuni viieaastaseid lepinguid. Tarkvara uuendatakse igal aastal ja värskendused on hinna sees. „Loomulikult garanteerime, et iga uue funktsiooni lisandumisega säilivad ka vanad andmebaasid,“ lubab Linnas.

TÖÖSTUSTARKVARA

November 2023

toob selline töökorraldus tehases tavaliselt kaasa seisakud ja n-ö pudelikaelade tekke. Võib tekkida olukord, kus osa seadmeid töötab oma võimete piiril ning teised tootmisahela osad seisavad. SCADA on tööstusautomaatikale süsteem, mis ühendab kõik tehase seadmed ja tööprotsessid ühte lihtsasti hallatavasse ning jälgitavasse keskkonda ja võimaldab tootmisest saada tervikliku ülevaate – kuidas toimivad tootmisliinid ning kuidas kasutatakse erinevaid ressursse. Kogu tootmisüksuse töö on visuaalses kasutajaliideses lihtsalt jälgitav ja juhitav,“ selgitab tarkvaraettevõtte tegevjuht.

Digitaliseerimine optimeerib ressursse ja toob päriselt kokkuhoiu

Tööstustarkvara hoiab tehase tõhusalt töös Eesti ettevõtja mõistab, mida tähendab majandusnäitajatele tehase seisak või alakoormatud seadmed.

Tootmisettevõtete digitaliseerimist pärsivad aga omanike ja tootmisjuhtide ebakindlus investeeringu tasuvuse suhtes ning teadmatus, kuidas digitaliseerimisega alustada.

Edukalt juurutatud tööstustarkvara võimaldab ressursse optimeerida ja kulusid päriselt kokku hoida.

TEKST: Kadri Hurt / FOTOD: erakogu „Nüüdisajal pole vaja enam mõelda, taset füüsiliselt mõõta ja seda omale kas tootmist digitaliseerida, vaid vihikusse märkida, kuid tootmistes kuidas sellega algust teha,“ ütleb Mikk tehakse seda praegusel ajal veel muide Varik, Atemix Tööstusautomaatika üsna palju,“ ütleb Varik. Tootmise digiOÜ tegevjuht. Ta teab põhjaliku kogetaliseerimist pärsivad mehe sõnul muse varal hästi, kuidas ehitatakse Eestis ettevõtjate ja tootmisjuhtide üles edukaid ja kasumlikke tootmis­ ebakindlus, kas investeering ennast üksuseid. ära tasub, samuti teadmatus, kuidas „Tänapäeva autodel näiteks digitaliseerimisega alustada. on hulk indikaatoreid, mis Mis on tootmise annavad masina tehnidigitaliseerimine? lisest seisukorrast „To o t m i s e d i g i t a l i ülevaate. Ning on seerimiseks viiakse palju funktsioone, et tootmisprotsessid digiauto jõuaks sihtkohta taalruumi. See hõlmab võ i m a l i k u l t t u r va nii digitaalset andme­ liselt, efektiivselt ja ko g u m i s t j a - t ö ö t l u s t , mugavalt. Tööstustarktootmisprotsesside juhtimist vara eesmärk on sarnane.

Mikk Varik, Atemix tervikuna tööstustarkvara Kellelgi ei tule ju tänaTööstustarkvara OÜ abil kui ka tootmisprotsespäeval mõttessegi näiteks tegevjuht. side vähemal või suuremal sõidukis olevat kütuse

määral automatiseerimist. Ideaaleesmärk on n-ö tark tööstus, kus tootmisseadmed „suhtlevad“ omavahel ja teevad tootmisotsuseid andmeside kaudu. Eesti mõistes tähendab tootmise digitaliseerimine üldjuhul digilahenduste poole liikumist väikeste sammude kaupa – kas tootmisliinide või -üksuste haaval,“ ütleb Atemixi juht.

Tarkvarasüsteem ühendab kõik seadmed ja tööprotsessid tervikuks

Ignition SCADA näitel, mida Variku juhitud Atemix Tööstusautomaatika OÜ arendab ja juurutab, on tööstustarkvara süsteem, mis loodud tehase protsesside visualiseerimiseks ja juhtimiseks vastavalt reaalajas kättesaadavale infole. „Piltlikult on tegemist arvuti operatsioonisüsteemiga, mis aitab tehase erinevad osad ühtse tervikuna tööle panna. Näiteks arvutit käivitades lähevad tööle nii emaplaat, protsessor, kõvaketas kui ka teised komponendid. Kui ei oleks tarkvaralist platvormi, mis neid seadmeid eesmärgi­p äraselt rakendaks, töötaks iga süsteemi osa omasoodu ja ebaefektiivselt,“ selgitab Varik. „Kuigi iga tööstusautomaatika seade suudab tavaliselt oma tööülesannet eraldiseisvalt eeskujulikult täita,

„Ettevõtte tootmise eduka digitaliseerimise tulemuseks on suurem tootlikkus, madalamad tootmiskulud, samuti väiksemad seadmete hoolduskulud, kõrgem seadmete ja töötajate produktiivsus, kvaliteetsemad tooted, võimalus toota personaliseeritud tooteid väiksemates partiides, kõrgem kliendirahulolu ja veel mitmeid teisi eeliseid,“ kinnitab Varik. Tootmise digitaliseerimine lühendab tema sõnul tootmistsüklit ehk vähemaga luuakse suuremat väärtust: „Iga tootmisettevõtte jaoks on ju oluline saada toorainest-materjalist lõpptoode võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega.“

Tööstustarkvara võimaldab tehase protsesse visualiseerida ja reaalajas juhtida.

Põhilised tootmise optimeerimise teemad, mida Variku sõnul on aidanud just nende ettevõte klientidel lahendada, on tootmisliinide-seadmete efektiivsuse monitoorimine ja hõivatuse optimaalne kasutamine; tootmisliinide-seadmete monitoorimise põhjal ennetav hooldus ja ka reaalsete andmete põhjal õigeaegne hooldamine. Samuti tööjõuressursi efektiivne kasutamine ehk käsitöö vähendamine; andmete liigutamine tootmisseadmetest juhtideni ja vastupidi; otsustamine reaalaja andmete põhjal, mitte tagantjärele; tootmisandmete kvaliteedi tõstmine ja tulevikus ka võimaluse korral AI-lahenduste kaasamine juba korrektsete andmete põhjal; ressursside ja energiate monitoorimine ning alarmeerimine ja kõrvalekallete tuvastamine. „Toon siin näiteks suruõhulekked toiduainetööstuses.

Klient tuvastas oma tootmises pärast SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

13

TÖÖSTUSTARKVARA

November 2023

Atemix Tööstustarkvara kontor.

Tööstustarkvara arendamist võib näiteks pärssida nii puudulik kui ka ülereguleeritud küberturve.

monitoorimise juurutamist päris suured lekked, mida lihtsalt visuaalsel vaatlusel ei märgatud. Kompressorid töötasid alalõpmata ka siis, kui tootmist ei toimunud. Ainuüksi kompressorite tööaja piiramisega suudeti energiakuludelt lõpuks aastas kokku hoida rohkem kui sada tuhat eurot,“ meenutab Varik.

Tarkvara sujuval juurutamisel võib olla mitmeid tõkkeid

„Tööstustarkvara arendamisel ja juurutamisel on üldjuhul teemaks tavalised tarkvaraarenduse kitsaskohad, aga meie arendusi on kõige rohkem pärssinud näiteks puudulik küberturve ja samas ka ülereguleeritud küberturbe, mis aeglustab arenduste elluviimist ning pärsib väärtusloomet.

Samuti Black Boxi lahendused ja tootmisliinid ehk tootmisseadmetest pole võimalik mõistlikul viisil andmeid kätte saada. Ehk siis seadmete soeta14 SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

misel pole tellija loonud liini tootjaga kokkulepet, et tootmisseadme programmid antakse üle või luuakse teistele lahendustele andmevahetuseks võimalus. Samuti on kitsas­k ohaks olnud korrektne tööstustarkvara juurutamine ja järjepidev haldamine – lahendus võetakse küll tarvitusele, järeltegevused jäetakse aga unarusse,“ selgitab Varik probleeme, millega tööstustarkvara arendaja aeg-ajalt kokku puutub.

Tootmise digitaliseerimine algab digidiagnostikast

Enne, kui jõutakse konkreetsete tehniliste lahendusteni, tuleks tootmis­ ettevõtte omanikel Atemixi tegevjuhi kinnitusel läbi mõelda eesmärgid, mida digitaliseerimisega saavutada soovitakse. „Igasugune digitaliseerimine peaks algama digidiagnostikast.

Pea ees tegevustesse tormamine ning riistvara ja tarkvara suvaline kokkuostmine võib aidata konkreetseid töölõike efektiivsemaks muuta, kuid see on piltlikult kinnisilmi jahil käimine,“ ütleb ta ja lisab, et üsna tihti unustatakse seadmete ning tarkvara soetamisel ära, et need peaksid olema võimelised suhtlema ka teiste seadmete ja tarkvaraga.

Hästi teostatud digiaudit aitab Variku selg i tuse kohaselt saada ülevaate tootmise hetkeseisust ja võimalustest seda tõhusamaks muuta.

Selgub tootmise kehtiv digivõimekus ehk millisel määral ja mille jaoks

praegu oma väärtusahelas digitaaltehnilisi võimalusi rakendatakse.

Digidiagnostika tulemusena koostatakse ettevõttele digitaliseerimise teekaart, mille eesmärk on anda ette konkreetsed sammud digitaliseerimisega alustamiseks ja jätkamiseks. „Eesmärk on alustada nendest tegevustest, mis toovad kõige väiksema ressursikuluga kõige suurema tootlikkuse kasvu, ning alates sellest järk-järgult edasi liikuda. Seetõttu saab alati olla kindel, et tehtud investeeringud on mõistliku suurusega ja tasuvad end ära võrdlemisi lühikese ajaga,“ selgitab Varik.

Tootmisettevõtete edukus tuleb kasuks kogu riigi majandusruumile ja tõstab ekspordivõimekust.

Kasuks tulevad toetused ja pädevus

Mikk Variku kinni tusel pakuvad Eestis tootmise digitaliseerimiseks rahalist toetust nii EAS kui ka kohalikud omavalitsused. Toetuste sisu ja summad küll aastatega muutuvad, kuid eesmärk on tegelikult valdkonnaülene, kuna tootmisettevõtete edukus tuleb kasuks kogu riigi majandusruu-

mile. „Digilahenduste kasutuselevõtt on samuti oluline nii ettevõtete kui ka riigi kui terviku ekspordivõimekuse tõstmiseks, et püsida rahvusvahelises konkurentsis,“ ütleb ta.

Digilahenduste planeerimisel ja teostamisel soovitab tegevjuht alati kasutada kogenud koostööpartneri abi mitte ainult pädevuse pärast, vaid et siis luuakse ka mõistetav dokumentatsioon. „Oluline on, et tootmis­ ettevõttele luuakse jätkusuutlik ja läbipaistev tööstustarkvaralahendus, mida saab edukalt kasutada ettevõtte enda tehnik, kuid mida on võimelised tulevikus vajadusel haldama ka teised ettevõtted,“ märgib Varik ja lisab, et kogenud arendajal on pädevus, mis kiirendab igas järgmises tootmis­ ettevõttes sobivate digilahenduste leidmist ning vähendab ka vigade tekkimise võimalust.

Kellele SCADA tööstustarkvarasüsteem sobib?

„Oleme Ignition SCADA süsteemide sertifitseeritud integreerijana toimivaid lahendusi loonud klaasi-, paberi-, toiduainetööstuses ja mujal. SCADA on maailmas keskne kontroll- ja juhtimissüsteem paljudes tööstusharudes, alustades tootmis- ning transpordi­ ettevõtetest kuni veepuhastus- ja elektrijaamadeni,“ kinnitab Mikk Varik ja lisab, et põhimõtteliselt sobib see kõikidele ettevõtetele, mis tootmisega suuremal või vähemal määral tegelevad.

Kui Sind kõnetavad märksõnad HTML, CSS, JavaScript, Vue.js, GraphQL ja Typescript, siis ootame Sind kandideerima

SEENIOR FRONT-END ARENDAJAKS

Lähemalt loe tööst: delfimeedia.ee/talent