SEIKLE EESTIS
Teejuht suvisteks seiklusteks
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
SUVI 2026
6 Kas teadsid, et Ida-Virumaal asub enim rekordpaiku Eestis?
11 Viinistu kunstisadam – ehe paik linnakärast eemal, inspiratsiooni ja mere puutepunktis
12 Hiiumaa tuletorniring kutsub!
14 Viscosa Kultuuritehas avab uksed aastaringsele kultuurile ja loomingule
15 Kevadpealinnas Türil asub soodsaim seikluspark Eestis
16 Tule Raplamaa Toiduteed avastama!
18 Imedemaa jätkub: Wagenkülli muinasjutuline võlupark avaneb sel suvel veelgi võimsamalt
20 Tünnipealinnas tuleb pidu –25. Avinurme tünnilaat
21 Otepää-Pühajärve-Kääriku
22 Kaunis Eesti saar meelitab sõpru igal suvel tagasi
24 Randu avastama: tuntud lemmikutest kuni idülliliste paikadeni
29 Palveränd „Vaata Eestit“
32 Süda tuksub Saaremaalel
33 Soomaa serval peidab end üks põhjamaine pärl 30
Suvelõhnaline kodumaa
Minu jaoks on suvel väga spetsiifiline lõhn. Selline sooja tuule lõhn, natukese värskelt niidetud muru garneeringu ja hommikukaste rõskuse nüansiga.
See on üks paremaid lõhnu, sest see tähendab, et kolm kõige hinge toitvamat kuud on jälle kätte jõudnud. Ja neid – teadagi – tuleb ainult täiel rinnal nautida!
Nautimine on muidugi igaühe jaoks erineva tähendusega. Minu jaoks tähendab see täpselt õiget balanssi puhkamise ja akude laadimise ning natuke meeletute seikluste, festivalide ja väljasõitude vahel. Pole midagi mõnusamat kui spontaansed suveõhtuistumised sõbrannadega või varahommikused rabasuplused päikesetõusuga.
Neist hetkedest ei väsi kunagi.
Selleks, et sinulgi oleks mahti sel suvel natuke rohkem hinge tõmmata ja ennast
poputada, panime kirja palju põnevaid lugusid, mis põhjamaasuve apetiitsust au sees hoiavad. Jagame päris inimeste seiklusi, mälestusi ja kogemusi nende lemmikpaikadest Eestis, tuuritame mööda kodumaa linnu ja saari ning loomulikult teeme vajalikke peatusi nii põnevamatel matkaradadel kui ka rahva lemmikutel ja ka avalikkuse silma alt rohkem peidus olevatel rannajoontel.
Tead ju isegi, et suvi kipub mööda minema kiiremini, kui Tõnisson luuletust pähe jõuab õppida. Niisiis ei tasu aega raisata – asu inspiratsiooni ammutama ja ära unusta suvest maksimumi võtta. Kunagi ei tea, millal jälle saab!
Liisbet Estra, peatoimetaja
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee Reklaam: Siret Samarüütel, siret.samaruutel@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee Trükk: AS Printall
Kas teadsid, et Ida-Virumaal asub enim rekordpaiku Eestis?
Ida-Virumaa on Eesti kõige rekordirikkam piirkond. Tartu Ülikooli 2020. aastal läbi viidud kaardistus kinnitas, et enim Eesti looduslikke ja inimtekkelisi rekordeid asub just Ida-Virumaal – kokku koguni 34 rekordpaika, mis muudavad piirkonna tõeliseks avastajate paradiisiks. Praeguseks on kollaste pinnidega tähistatud ja piirkonna külastajatele nähtavaks tehtud 19 rekordpaika.
Ida-Viru rekordpaigad viivad sind rännakule kontrastide kaudu: sügavale maa alla, kõrgele pankrannikule, tööstuspärandi keskele ja metsikusse loodusesse.
Üks unikaalsemaid kogemusi ootab sind Kohtla-Nõmmel, kus asub Eesti sügavaim muuseum . Eesti Kaevandusmuuseumi allmaailm viib külastaja kaheksa meetri sügavusele, kus pimedus, jahedus ja ehtsad kaevanduskäigud loovad täiesti teistsuguse maailma.
Rääkides põlevkivi kaevandamisest, siis mitmed rekordid on ka ära märgitud KohtlaJärve linnas, näiteks Eesti esimese õlitehase asupaik, mida kujutati ka 1935. aastal käibele tulnud sajakroonisel rahatähel. Esimene õlitorn on siiani säilinud ja rekordtähist külastades saab iga huviline seda ka näha. Lisaks on linn sünnikohaks Eesti esimesele põlevkivikaevandusele. Et põlevkivi loost paremat aimu saada, soovitame külastada Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi . Koht, mis põnevate faktidega jagamisega hätta ei jää.
Kui aga tahad tunda adrenaliini, siis Kiviõlis ootab sind järgmine tööstuspärandist sündinud rekordpaik – Eesti pikim
tross laskumine Kiviõli Seikluskeskuses 600 m vabaduse tunnet, kiirus kuni 80 km/h ja vaade tehismäe tipust. Adrenaliini otsijatele pakub vägevat avastamist ka Aidu karjäär, kus asub Eesti ainus inimese rajatud olümpiamõõtmetes sõudekanal. Aidu karjäär pakub avastamiseks mitmeid erilisi võimalusi, näiteks sõudekanali kõrval asuv Aidu Veeseikluskeskus kõikide oma veeliste tegevustega. Need, kes tahavad end pigem teiste hoolde usaldada, siis adrenaliinist pakatavad karjääri- ja kaatrisafarid Adrenaatoriga on elamus Aidu kunagisel karjäärialal, millest räägitakse ka veel aasta hiljem.
Põlevkivitööstusest on alguse saanud ka Jõhvi lähistel asuv „kolme nõia kaev“, mis on Eesti ainuke aasta läbi toimiv nõiakaev ja rajati omal ajal selleks, et see juhiks suletud kaevandusest välja liigvee. Praegu pakub see suurvee ajal paeluvat vaatemängu.
Ida-Viru rekordid ei piirdu ainult tööstuspärandi ja seiklusega. Siin leidub ka täiesti ootamatuid tiitleid. Näiteks Aa küla – Eesti ristsõnapealinn . Jõhvis asuv Mihkli kirik on Eesti suurim keskaegne ühelööviline maakirik ja ainus kindluskirik
Narva kindlustused – kõige paremini säilinud kindlustuste süsteem Eestis.
Ja siis on veel looduslikud rekordid, mis kujundavad piirkonna näo. Eesti, aga ka kogu Baltimaade kõrgeim juga Valastel on maakonna üks külastatumaid loodusnähte. Märkimisväärne on ka see, et Eesti pikimad liivarannad asuvad just Ida-Virumaal, näiteks pikim mereäärne kuurortrand NarvaJõesuus , mis laiub 9,5 km pikkuselt. Pikim liivarand Eestis asub aga just Peipsi põhjakaldal, lausa 32 km katkematut rannajoont, mille tuntumaks suvituskohaks on Kauksi. Kui
Sillamäe Merepuiestee. Foto: Sven Zacek
siinkohal jääb veel õhku küsimus, et kuhu sel suvel rannapuhkusele minna, tasub just neid rekordeid meeles pidada.
Omamoodi rekordite linn on Sillamäe. Kas teadsid, et just Sillamäe oli Põhja-Eesti esimene kuurort ? Võiks arvata, et IdaVirumaa kuulsaim kuurort Narva-Jõesuu oli ka kõige esimene, aga Sillamäel oli tegelikult paarikümneaastane edumaa. Tänapäeval teatakse Sillamäed laiemalt just tänu oma maalilisele vaatele Merepuiesteelt ja mere suunas viivate uhkete treppide tõttu nimetatakse Sillamäed ka Läänemere Odessaks. Sillamäel on Eesti kõige paremini säilinud 1950. aastate uusklassitsistlik linnakeskus ja see on ka üks põhjus, miks linn on just filmitegijate jaoks meelispaik. Üks veidi teistmoodi märgitud rekord on ka Eesti suurima kõrguste vahega Sillamäe veehoidlate kaskaad , mida näeb maanteelt Narva poole sõites.
Oma rekorditega ei jää alla ka Narva, sest just seal asub kõige paremini säilinud kindlustuste süsteem Eestis ehk Narva kindlustused . Kunagistest kindlustusrajatistest on
nüüd saanud piirilinna turismimagnet. Narva linnuses tegutseb haarava väljapanekuga Narva muuseum. Ka kõige võimsam bastion Victoria võtab vastu külastajaid. Teistmoodi kogemus on külastada Euroopa suurimat tööstuskompleksi 19. sajandil – Kreenholmi manufaktuuri. Need, kes Kreenholmis käinud ei ole, ei suuda ka ilmselt seda mastaapsust, mis mahutas oma hiilgeaegadel üle 10 000 töötaja, ette kujutada. Praegu pääseb suletud tööstusalale ainult ürituste raames või Narva muuseumi ekskursioonidega.
Kui mõelda järvedest, siis kes oleks võinud arvata, et Eesti suurim tehisjärv asub just Narvas – Narva veehoidla , mis rajati 1950. aastate alguses hüdro- ja Narva elektrijaamade jaoks.
Veidi üllatav on ka fakt, et ka Ida-Virumaal on olnud Soomaale omane viies aastaaeg. Vasknarva külast Peipsi järve kirdenurgas saab alguse Narva jõgi, mida tabasid tohutud üleujutused. Viies aastaaeg kadus 1930. aastatel, kui Eesti riik rajas Narva jõe lähtesse ainulaadse vesiehitiste süsteemi ehk Eesti suurimad sisemaised hüdroehitised – neli
buuni ehk põikimuuli ja idakaldale voolu suunava tammi. Narva jõgi pole üksnes piiriks Eesti ja Venemaa vahel, vaid selle teeb eriliseks ka vee- ja saarerohkus – Eesti kõige saarerohkem jõgi. Jões ja veehoidlas võib lugeda kokku 120 saart. Praegu saab Narva jõel suviti sõita jõelaev Carolinega ja teekond viib Narvast Narva-Jõesuusse ning vastupidi.
Rekordpaikade avastamine on tehtud lihtsaks ja mänguliseks. Kokku on tähistatud 19 paika, mida saad külastada, kohapeal rohkem infot lugeda, pilte teha ja omaenda rekordite nimekirja täiendada.
Ida-Virumaa ei ole lihtsalt sihtkoht. See on seiklusmaa, kus iga peatuse taga peitub lugu ja iga lugu võib olla rekord. See on koht, kus saad ühe päeva jooksul liikuda maa alla, järgmine hetk olla mäetipul ja õhtul jalutada mööda Eesti pikimat rannajoont.
Alati ei pea minema kaugele, et kogeda midagi tõeliselt suurt. Tule avasta Eesti rekordpaigad Ida-Virumaal!
www.idaviru.ee
idaviru.ee/rekordpaigad
Kauksi Rand. Peipsi põhjakallas – pikim liivarand Eestis. Foto: Sören Talu
Kiviõli Seikluskeskus – Eesti pikim trosslaskumine. Foto: Kiviõli Seikluskeskus
Aidu Veeseikluskeskus ja sõudekanal. Foto: Sören Talu
Saka mõis – ajalooline mõisahotell pankranniku serval
Ainulaadne puhkus Saka mõisas – ajalooline mõisahotell, merevaatega spaa, maitseelamused à la carte restoranis Cliff ning seiklused otse metsiku pankranniku serval. Avastamist ootavad matkarajad, meri ja Ida-Virumaa loodus vaid mõne sammu kaugusel.
Ida-Virumaa kõige romantilisem mõisakompleks www.saka.ee sakamois • sakamois
Toila SPA Hotell – elamus iga ilmaga!
Täiuslik puhkus Toila SPA Hotellis! Mereäärne männimets, lõõgastav saunakeskus Termid, paradiislik wellness-keskus Orhidee, maitseelamused restoranides ja mugav majutus loovad elamuse igal aastaajal.
Ranna 12, 41702 Toila, Eesti info ja broneerimine +372 334 2900 • +372 334 2909 • admin@toilaspa.ee ToilaSpaHotell • toilaspahotell
Karukella puhkemajaSinu asendussuvila keset seiklusi
Puhka kestlikus Karukellas: 5-toaline privaatne puhkemaja, saun, 24/7 soe kuumaveebassein, grillmaja, elektriautolaadija ning seiklused ja rannapuhkus 10 minuti kaugusel.
Papli 7b, Lüganuse küla, Lüganuse vald, Ida-Virumaa www.karukella.ee
karukella • karukella_puhkemaja karkella-puhkemaja
Narva laev Caroline
Laev Caroline pakub läbi suve regulaarseid reise Narva ja Narva-Jõesuu vahel kaks korda päevas. Rahulik laevasõit mööda piirijõge kestab 1:20 ja reisi jooksul saab end kosutada laeva kohvikus ning kuulata audiogiidilt Marko Matvere põnevat juttu Narva jõe kohta. Laev mahutab kuni 180 reisijat.
VR History virtuaalreaalsed ajarännakud viivad sind ajas tagasi kolmes paigas: VR Tallinn 1939/44, VR Toila 1938 ja VR Tartu 1913. Astu hetkedesse, mida enam ei ole, ja koge minevikku iseenda ümber. Ole kohal! Kohtumispaik kadunud maailmadega vrhistory.eu • vrhistory@blueray.ee
Tel +372 5343 9526 vrhistory • vrhistory_
18:15-19:00 AJALOOSAALIS: Programm “Sillamäe suvitajate hääled”
19:15-20.00 MUUSIKASAALIS: Programm “Ajajärkude hääled”
18:00-22:00 MINERAALIDE SAALIS: Interaktiivsed tegevused
18:30-21.00 TÖÖTUBA: “Värskete meretuulte hääl” (tuulekella valmistamine)
18:15-21:00 MUST PAVILJON: Tundmatu kunstniku hääl
19:00-22.00 TEETUBA: Teejoomine Tšaikovski muusika saateе
Veel kavas: Maria Veretenina amatöörnäitus “Pintsliga tõmmatud muusika”, projekti “Teekond läbi aja” osalejate mininäitused, Eduard Tubina balett “Kratt”
Narva sadam • Narva-Jõesuu sadam • Tel 5559 5550 Piletid: www.sunlines.ee www.narva-line.ee NarvaLaevCaroline
ROHKEM KUI SPAA:
koht, kus algab uus energia
Kui minna spaasse, siis ikka sellisesse, kus juba kevadel on suvi ning kust lahkudes on tunne, et patareid on lõpuni laetud. Selline koht on Eestis täiesti olemas ja selleks on Narva-Jõesuu Medical SPA.
„Me pole ühegi puhkuse ajal nii palju puhanud, see oli veidi võõras tunne isegi. Patareid said täiesti täis laetud.“ Just sellist tagasisidet annavad spaakülastajad, sest kogevad Narva-Jõesuu Medical SPAs puhates sügavat lõõgastust.
Baltikumi suurim soojendusega arteesiaveebassein
Narva-Jõesuu Medical SPAs algab kevadega hoopis suvi, sest avatakse Baltikumi suurim soojendusega ning ülipuhta arteesiaveega täidetud välibassein. See on mõnus suvine terrass, kus vesi ei ole kunagi liiga külm. Arteesiavesi on sügavast maa-alusest kihist pärit looduslik vesi, mis on mineraaliderikas ja puhtam kui tavaline basseinivesi (vähem väliseid saasteid). Sama vett kasutatakse toitude valmistamiseks ning sama vesi tuleb samuti iga toa kraanist. Sageli võetakse seda pudelitega kojugi kaasa.
Unikaalne kaalulangetuskeskus
Narva-Jõesuu Medical SPAs on ka unikaalseid ja teaduspõhiseid programme üleliigsest kaalust vabanemiseks. Detox- ja kaalulangetuskeskuses on juba tuhanded naised saavutanud püsivaid tulemusi – teaduspõhiselt, keha toetades ja ilma karmide piiranguteta. Unikaalset detox-programmi toetab toitumisterapeut Aleksandra Gageni spetsiaalselt
Narva-Jõesuu Medical SPA jaoks koostatud maitseküllane detox-menüü. Samuti on Narva-Jõesuu Medical SPA ainuke spaa, kus valikus on mitmekülgne ning maitsev FITLAPi menüü, millest on toitumisnõustaja abiga valitud välja maailma tervislikuma dieedi reeglitele, Vahemere maade toitumisviisile sobivad road.
Tõhus Antistress keskus
Lisaks asub Narva-Jõesuu Medical SPAs väga eriline ja tõhus Antistress keskus, mis sai hiljuti pärjatud rahvusvahelise auhinnaga – Euroopa parim innovatiivne medical spaa 2025. „Mõned aastad tagasi lõime Antistress keskuse, et aidata inimestel maandada emotsionaalset pinget ning vähendada stressitaset. Meie meeskonnal õnnestus ühendada holistiline lähenemine, sanatoorse kuurortravi ajalugu ning innovatsioon. See kombinatsioon võib sõna otseses mõttes märkimisväärselt parandada inimeste elukvaliteeti, pikendada eluiga ning suurendada õnnelikult elatud aastate arvu,“ kommenteerib Narva-Jõesuu Medical SPA tegevjuht Karina Küppas.
Keha, vaimu ja naha noorendamise pakett
Üks uuemaid programme on aga juba naiste poolehoiu võitnud ANTIAGE pakett, mis on loodud naha, keha ja vaimu noorendamiseks. 7-päevase programmi jooksul ühendatakse professionaalsed spaa- ja tervisehoolitsused ning tervislik menüü, et pakkuda terviklikku noorenduse ja heaolu kogemust. Programm sisaldab luksuslikke ja väga efektiivseid spaa- ja raviprotseduure, mis parandavad vereringet, aktiveerivad lümfiringet ja toetavad naha taastumist. Programmis kasutatakse ka erilisi elamushoolitsusi, mida ei pakuta näiteks teistes Balti riikides. Kõik eesmärgiga, et nahk muutuks uuesti pringimaks, oleks rohkem toonuses ja säraks ning keha ja meel tunneks end energiliselt ja värskena. Kui soovid puhkust, mis pakuks maksimaalset tulemust, siis Narva-Jõesuu Medical SPA on just õige koht.
Koodsõnaga
Pakkumine kehtib broneerimiseks ja majutuseks kuni 30.09.2026.
NARVA-JÕESUU MEDICAL SPA
Aia 3, Narva-Jõesuu, Eesti tel 5344 7779 info@narvajoesuu.ee RAVISPA.EE
Viinistu Kunstisadam – ehe paik linnakärast eemal, inspiratsiooni ja mere puutepunktis
Tallinnast sõidutunni kaugusel, vanas kalurikülas, asub erilise atmosfääriga
Viinistu Kunstisadam. Vaid ööpäevane puhkus keset inspiratsiooni ja rannaelu ehedust mõjub virgastavalt – meretuul viib argimõtted ning kunst aitab end täielikult välja lülitada. Helge elamuse loovad Eesti ainuke erakunstimuuseum, merevaatega rannaresto, hotell ja paadisõit lummavale Mohni saarele. Suvesse toovad melu ja sära etendused ning kontserdid.
Eesti ainuke erakunstimuuseum
Jaan Manitski rikkalikust kogust on Viinistu Kunstimuuseumisse välja pandud läbilõige Eestis kunstiajaloo 19. sajandist tänapäevani. Esindatud on sellised korüfeed nagu Mägi, Wiiralt ja Köler. Teoseid on kokku üle 400 ja väljapanek muutub pidevalt.
Muuseumi ruumid on mitmekihilised nagu Viinistu ajalugu. Näituspaiga alguspunkt on Kirovi kalurikolhoosi kompleks, kus tänaseks on kalalõhna enda alla matnud kunstihõng. Emil Urbeli kavandatud ja 2012. aastal lõpetatud juurdeehitus avas muuseumile hunnitud vaated merele, mis pakuvad tihedat konkurentsi kunstitaiestele. Viimane lisandus muuseumi on Jüri Arrakule pühendatud stuudionurk. Hooajaliselt on avatud vanadest veemahutitest tünnigalerii, kus iga suvi eksponeeritakse külalisnäitusi.
Pärl keset Lahemaa rahvusparki
Mohni saar on see koht Eestis, mida vähesed on külastanud, aga need, kes käinud, on saanud mälestused terveks eluks. Viinistu transfeer viib sind saarele, soovi korral saadab kaasa kohaliku giidi, ja edasise osas on käed vabad. Tee avastamisretk Mohni mitmekesises looduses, suple või veeda unustamatu öö saare hostelis.
Enim pakuvad kõneainet liivaluited, põlispuu Mohni pärn, piirivalvekompleks, tuletorn, kirevad legendid munkadest ja mereröövlitest.
Mitte lihtsalt peavari ja söök, vaid kunsti pikendus
Viinistu Rannarestos kohtuvad rannarahva traditsioonilised maitsed kaasaegse mekiga. Kunstisadamale kohaselt täiendavad toidu-
Suvised kultuurisündmused Viinistul
( Tünnigalerii hooajalised väljapanekud: EKA klaasi- ja keraamikaosakondade tudengid, Leho Rubise, Anu Muiste. Mai lõpp kuni august.
( Kellerteatri „Mõrv Idaekspressis“ ja „Da Vinci kood“. Juuli kuni august.
( Eesti Filharmoonia Kammerkoor – „Veljo Tormis. Naiste-meestelaulud“, 5. juuni.
elamust Jaan Manitski kogu taiesed. Art Hotel loob meditatiivse keskkonna logelemiseks, taustaks merekohin ja kunst.
Viinistule saabudes ütle meile salasõna „Seikle Eestis“ ja anname sulle väikese inspireeriva kingituse!
Tule lülita end välja, broneeri suveidüll Viinistul!
www.viinistu.ee info@viinistu.ee Tel 5620 9440
Foto: Timo Loosaar
Foto: Ivar Hütt
Foto: K. M.Kutt
Foto: Viinistu Kultuuri- ja Konverentsikeskus
Hiiumaa tuletorniring kutsub!
Tänavune aasta on Hiiumaal tuletornide aasta ja saarel toimub läbi kogu aastaringi huvitavaid ja osalemist väärivaid temaatilisi sündmusi näitustest spordivõistluste ning meelelahutusprogrammini.
Tekst: Kristel Peikel, Hiiumaa turismiklastri juht
Osa Hiiumaa identiteedist ja külastusteekonnast
Tuletornid on Hiiumaa kõige iidsemad maamärgid ja tuntumad sümbolid. Kuulsaim neist Kõpus tähistab tänavu tegutsemise 495. aastapäeva. Tuletorne, mille tornis on ka siseruumid, on Hiiumaal seitse, kolm neist on avatud ka külastajale. Kokku on Hiiumaal aga 31 püsiva valgusega meremärki, lisaks tuletornidele on saarel 25 tuletorniga sarnanevat valgusega meremärki, mida nimetatakse tulepaakideks. Kuigi neilgi on torn ja tuli vilgub, puuduvad tulepaakidel siseruumid.
Eestlased on tuletornidega nii harjunud, et tihti nendele ei mõtle. Meresõidust sunniviisil võõrdunud nõukogude ajal ei omistatud tornidele ka suurt kultuurilist ega navigatsioonilist tähelepanu. Kui nüüd kaugemalt tulnud külalised Hiiumaa tuletorne nähes ahhetavad, ei oska me midagi arvata – need vilguvad seal ju kogu aeg.
Kuid tuletornidel on suur väärtus ja tähendus. Praeguseks on Hiiumaa kui tuletornisaare ainulaadsuse üles leidnud näiteks Soome tuletorniselts Majakkaseura ja Euroopa Tuletornitee (European Route of Lighthouses), mille liikmed tunnevad tuletornide ning nende
ajaloo vastu suurt huvi ning kavandavad reise Hiiumaa külastamiseks.
Tuletorniringi avastas ja sõnastas
Hiiumaal seigelnud jänki
Ühena esimestest märkas piki Hiiumaa rannikut plinkivate tuletornide keti eripära Ameerika rahukorpuse vabatahtlik Douglas Wells, kelle seiklustest lavastati Viscosa Kultuuritehases teatrietendus. 1990ndatel Hiiumaal tegutsedes andis ta ümber saare kulgevale turismimarsruudile nimeks Tuletorniring ja tähistas teisedki teele jäänud vaatamisväärsused peale tuletornide omal algatusel puust suunaviitadega. Praeguseks on legendaarne Wells ise saanud osaks Hiiumaa ajaloost ning üksikud tema valmistatud ja siiani säilinud suunaviidad on muutunud haruldasteks muuseumieksponaatideks.
Mitte ainult tuletornid
Praegune tuletorniring erineb Wellsi kirjeldatud lakoonilisest marsruudist. Tuletornid on alles ja juhatavad laevadele õiget kurssi, kuid muutunud on tuletornidevahelised teed ning huviväärsused. Lisaks autoteede asfalteerimisele on rajatud ka jalgrattateed ja matkarajad, mille ääres leidub nii lõkkekohti, telkimisplatse kui ka matkaonne.
Lisandunud on spordi- ja meelelahutuskeskusi, söögikohti, puhkekeskusi, külalistemaju ja retriite. Hiiumaa muuseumi külastuskeskused ootavad tutvuma saare pärandi ja ajalooga. Käinas pakub teavet elamuskeskus Tuuletorn, kus saab ka bowling’ut mängida ja ronimisseinal turnida. Kõrgessaares avatakse
tänavu uus kultuuri- ja tegevuskeskus Viscosa Kultuuritehas ning tegevust ja vaatamist jagub mujalgi.
Mereline Hiiumaa –kalasta või purjeta
Merelt saab Hiiumaa tuletorne vaadata, kui minna koos hiidlasest kaluriga kalaretkele või Kärdla sadamast Tiit Reiside ekskursioonipaadiga hülgeid vaatama.
Purjetama pääseb Hiiumaa sadamatest Kärdlas, Kalanas, Sõrul, Orjakus ja Heltermaal, väiksema paadi või purjelauaga on võimalik merele minna ka teistest kohtadest.
Molutamise ja niisama olemise koht
Hiiumaa tuntuima loodusmehe Fred Jüssi eeskujul kutsuvad hiidlased teisigi üles molutama ehk lihtsalt niisama olema ja mitte midagi tegema. Eriti mõnus on seda teha mere ääres istudes ja tuletorni monotoonselt plinkivat tuld vaadates.
Kogu info nii tuletornide kui ka teiste oluliste vaatamisväärsuste kohta leiab digitaalselt ning koos audiogiididega neljas keeles kodulehelt hiiumaa.ee.
Tule Hiiumaale ja õpi päriselt puhkama!
Kõpu tuletorn
Perega matkama
TERE TULEMAST ROOGRAHUSSE!
ROOGRAHU SADAM on väikesadam Hiiumaa põhjarannikul, Kärdla lennujaamast 600 m. Roograhu sadamas on külalistele avatud kaasaegne teenindushoone aasta ringi töötava restorani ja hotelliga. Suve saabudes on võimalik restoranis nautida suurepärast à la carte kööki, kus värsked ja kohalikud hõrgutised on meie peakokkade looming. Sadama teenindushoone teisel korrusel on viis kahekohalist hotellituba ja terrassiga salong. Tubades on dušš, WC, teler. Hotellitoad on merevaatega.
Restoran ja hotell
Tel 5306 6615 • info@roograhu.ee
SEIKLE EESTIS
Viscosa Kultuuritehas avab uksed aastaringsele kultuurile ja loomingule
Hiiumaal Kõrgessaares asuv Viscosa Kultuuritehas valmistub tänavu suvel suureks verstapostiks: 20. juunil 2026 avatakse renoveeritud kultuuritehas pidulikult päevafestivaliga Suvesumin, mis tähistab Viscosa uut ajastut. Endisest tööstushoonest on saanud paik, kus kohtuvad teater, kunst, muusika, loomemajandus, saareline rahu ja hooajalistest sündmustest saab aastaringne eluviis.
Viscosa nimi kannab ajaloolist unistust. Kunagi rajati tehas eesmärgiga toota kunstsiidi ehk viskoosi ja viia see siit maailma. Kuigi siidi valmis vaid proovipartii, sest ajalugu tõi kaasa sõjad, omanikuvahetused ja pikad vaikuseaastad, ei kadunud koha eriline energia kuhugi. „Me ei ole lihtsalt kultuurikeskus, vaid meie eesmärk on rikastada kohalikku kultuurimaastikku ja mõelda elavalt kaasa kõigele, mis inimese meelt puudutab. Oleme mõeldud teenima külalisi-nautlejaid, loojaid, kunstnikke ja koostööpartnereid,“ tutvustab kultuuritehase esindaja Kirsti Villard.
Kolm suve tegutsenud Viscosa on tuntud tugeva suvise kultuuriprogrammi poolest, kuid nüüdne uuendus viib tegevuse uuele tasemele. Euroopa Liidu toetuse abil renoveeritud kompleksist saab aastaringne kultuuritehas, kus on olemas teatrisaal, galeriid, restoran, hotell, vabakontor, loovstuudio ning residentuurid kunstnikele. Lisaks on
loodud konverentsivõimekus ja võimalused erinevateks sündmusteks, näiteks toimub 3. oktoobril Viscosa Loomemajanduskonverents 2026, mis küsib otse: kas ressursinappus võib olla õnnistus? Sündmus toob kokku valdkonna eksperdid ja huvilised, kellega arutletakse, kuidas kohtub looming majandusega.
Suvesumin avab selle kõige pidulikult juba juunis. Päevafestivalil astub üles Duo Ruut ja publikuni jõuab lavastuslik programm, mis peegeldab Viscosa olemust. Villardi sõnul on Viscosa pidevas arengus olev paik, mis kutsub inimesi sellest loost hetkes osa saama.
Kultuuritehase kunstiprogramm kujuneb lähiaastatel eriti ambitsioonikaks. Suvel avatakse näitus „Balti uus maal“ alapealkirjaga „OK. SMS. WI-FI“, mis toob kokku ligi 150 kunstnikku Eestist, Lätist ja Leedust. Maarja Meeru peegliinstallatsioon „Peegeldused“ lisab tehaseruumidele erilise mõõtme, mängides valguse, ruumi ja vaatajaga, ning Art
Cafes avatakse Robert Nõgisto isikunäitus. Koos Eesti Tekstiilikunstnike Liiduga valmistutakse ka näituseks „La Viscosa. Tekstiilivabrik“, mis ühendab Hiiumaa tööstuspärandi ja kaasaegse tekstiilikunsti.
Olulisel kohal on ka teater. Viscosa Siidisaal oma maakiviseintega mahutab kuni 200 külastajat ning võimaldab lavastada nii klassikalist teatrit kui ka eksperimentaalseid performance’eid. Suvel jõuavad publikuni nii Viscosa Teatri lavastused „Mere laul“ ja „Jänki seiklused Hiiumaal“ aga ka külalisetendused, teiste seas ka näiteks Tartu Uue Teatri Hiiumaa juurtega kunstniku Ülo Soosteri elust rääkiv lavastus „Soosteri koolkond.“ Laste rõõmuks Piip ja Tuut Teatri etendused. Terve juulikuu on täis tihedat teatriprogrammi, mis võiks hingekostutust pakkuda tervele spektrile teatrikülastajatele.
Kultuurielamuse kõrval saab Viscosas ka ööbida. Hotell 4Sterni ja külalistemaja Utoopia nr 9 annavad võimaluse jääda paigaga pikemalt suhestuma ning nautida Hiiumaa aeglast rütmi. Külastajaid ootavad ka giidituurid, mis avavad tehase minevikku ja tulevikuplaane, ning aktiivsematele külalistele pumprada ja loomingulised tööruumid. „Hiiumaa majandus toetub suuresti turismile ja meie soov on muuta elu siin värvilisemaks mitte ainult suvel, vaid terve aasta vältel,“ ütleb Villard. „Eesmärk on luua põhjus tulla Hiiumaale igal aastaajal teatrit vaatama, kunsti kogema, töötama, puhkama või inspiratsiooni otsima.“
Näeme saarel! Rohkem infot: www.viscosa.ee
Foto:
Kaupo
Kalda
Kevadpealinnas Türil asub soodsaim seikluspark
Eestis
Türi Elamuspark asub (kesklinnast 1,5 km kaugusel) ilusas metsatukas Kõrgessaare voorestikus endise suusahüppemäe asukohas. 2017. aastal avasime madal- ja kõrgseiklusrajad ning erilahendusega õhusõidud. Adrenaliini lisavad vabalangushüpe, Tarzani hüpe, vaatetorn ja kõrgustesse viivad seiklusrajad.
Seikluspargis on viis erinevat rada väga mitmekülgsete mängude ja atraktsioonidega. Rajad algavad madala lasterajaga ja lõppevad 10–12 m kõrgusel asuvate mängudega. Kõik rajad lõppevad zip-line’i laskumisega, viimane vabalangushüppega.
2018. aastal avasime Eestis ainulaadse atraktsiooni – võrgumaailma . Võrgumaailm koosneb kümne võrguga ümbritsetud rajast, kus on palju erinevaid mänge ja takistusi. Erilisust annavad võrgualad, batuudi- ja põrkealad, pallimeri jpm. Võrgumaailmas saavad trallitada juba 2–3-aastased lapsed.
2019. aastal avasime Eestis ainulaadse välibatuudiväljaku . Batuudiväljak koosneb
7 horisontaaltrampliinist ja 3 suurest diagonaaltrampliinist.
2021. aastast on avatud suvetuubirada.
Pargis on eraldi lastele mängu- ja piknikuala.
Elamuspargi territooriumil on märgistatud rattakrossi-, jooksu- ja terviserajad.
Lisaks saab kasutada 12 korviga kettagolfirada
Ainuke park Eestis, kus on olemas KÕIK-HINNAS-PEREPAKETT!
Türi Elamuspark –elamus, emotsioon, mälestus. www.tyrielamuspark.ee
Tule Raplamaa
Toiduteed avastama!
Raplamaa on rikas metsade, põllumaade ja rabade poolest. Piirkonnal on pikk toidutootmise ajalugu, milles on tähtsat rolli mänginud ka ligi sada siinmail tegutsenud mõisa. Raplamaa ei ole kunagi olnud pelgalt läbisõidukoht. Siin on juba kaugetest aegadest elatud, tehtud tööd ja peetud lugu sellest, mis maa annab. Austus maa ja kätetöö vastu ei ole kuhugi kadunud. Tänapäeval kandub see edasi uues vormis – meistrite kaudu, kes armastavad oma toorainet, tunnevad oma põllumehi ja usuvad, et parim toit sünnib seal, kus on aega ja hoolivust.
Raplamaa Toidutee on kaardil südame kujuga. Sellele on lihtne selgitus – teekond on otsast ääreni täis kõike seda, mis valminud suure armastusega ja otse südamest!
Ööbiku Gastronoomiatalus valmistab Ants Uustalu hõrgu õhtusöögi kohalike põllumeeste saadustest ja hooajalistest metsaandidest. Erilise elamuse saad aga Antsuga kooskokkamise töötoas, kus valmib tipptasemel õhtusöök. SOO Restoranis (Michelin soovitab 2025, Falstaff Eesti Top 10), kohtuvad moodne kokakunst ja kulinaarsed mõjutused laiast maailmast hoolikalt valitud kvaliteetseima toorainega.
Rapla südames ootab sind Bakelin Pagari stuudio linna parima kohvi, värskelt küpsetatud saiakeste ja käsitööleivaga. Töötubades saad ise valmistada leiba, saiakesi ja makroone. Kui otsid eksootilisi maitseid, ei pea kaugele minema – veidi mööda peatänavat edasi leiad SushiMushi, mis kuulub Raplast alguse saanud sushi-kohvikute ketti.
Kohila kant näitab maailmataset TOHI Distillery džinnivabrikus , kus valmivad auhindadega pärjatud käsitöödžinnid. Töötoas saad end ka ise džinnimeistrina proovile panna ja valmistada džinni täpselt enda maitse järgi. Magusaisuga sea aga sammud Jäämarja käsitööjäätise vabrikusse, kus näed, kuidas värsked puuviljad ja marjad jäätiseks saavad. Killukese Itaaliat ehk pitsad
Suvesündmused 2026
23.05 Rapla Selveri Suurjooks
30.05 Kaiu Maitsete Karussell
31.05 Tohisoo mõisa Potilaat ja mõisapäev
1.06 Rapla Lasteparadiis
7.06 Atla Mõisa Pühapäevalaat
23.06 Võidupüha paraad Raplas
27.06–12.07 Rapla Kirikumuusika Festival
03.07 Hard Rock Laager 2026
06.08 Öökino Rapla Lauluväljakul
08.08 Rapla MELU
14.–15.08 ÖÖHÄÄL: „Õnnelik prints“ Tohisool
15.08 Kohila hoovide päev
11.–12.09 Kultuurifestival SÄRIN 2026
ja antipasti leiad suvehooajal koduse Hütt pitsarestorani kaunilt terrassilt. Soovi korral saad osaleda pitsa valmistamise töötoas või tavolata ’l ehk kodusel ja meelelahutuslikul itaalia õhtusöögil pika laua ümber.
Kui sind huvitab toidumaailm rohujuure tasandil, tule uuri, kuidas kasvab tatar Tõrvaaugu mahetalus ja mida põnevat sellest valmistatakse. Sulu külas põika läbi Sillaotsa talu isepoest , mille riiulitelt leiad muu hulgas perenaise suure hoolega küpsetatud juuretise saiad ja käsitööpasta. Ehe Koduresto pererahvas kutsub sind brunch’ile või õhtusöögile oma hubasesse elutuppa, kus laual ehtne gurmee! Käed saate seltskonnaga jahuseks pastatöötoas, kus on võimalus õppida erinevate pastaroogade valmistamist. Suvel hoia silma peal resto sotsiaalmeedial, et saada osa pitsapäevadest.
Kõik peatused Raplamaa rabaval Toiduteel pakuvad sulle võimalust toiduvalmistamisel erinevates töötubades ka ise käed külge panna või toidu valmimist oma silmaga näha. Võta aeg maha ja tule naudi südamest! Maitsvat avastamist!
Tutvu Raplamaa puhkamisvõimaluste ja sündmustega lähemalt: visitraplamaa.ee
Ehe Koduresto pitsa
Jäämari jäätisevabrik Soo Restoran Bakelin Pagaristuudio
TOHI b džinni valmistada
Tatratalu
Tõrvaaugu Mahe talu tegeleb tatrakasvatuse ja tatratoodete valmistamisega. Pakume nii magusaid kui ka soolaseid tatratoite, korraldame töötube ning pakume ka majutust ja sauna.
Tõrvaaugu talu, Leibre küla, Märjamaa vald, Raplamaa Tallinna–Pärnu mnt ääres, pärast Enge bensiinijaama on silt, mis näitab Tõrvaaugu Mahe talusse torvaaugu@torvaaugumahetalu.eu TorvaauguMahetalu
Valgusmaja – koht, kus kohtuvad puhkus, tiimiüritused ja Raplamaa võimalused
Raplamaal asuv erilise atmosfääriga puhkemaja ja sündmuspaik endises meiereis. Sobib seminarideks, pulmadeks, sünnipäevadeks ja firmasündmusteks. Pakub majutust, toitlustust ning Raplamaa maitseid ja elamusi.
Lonni, Purku küla, 78401 Raplamaa, Eesti Helen Sarapuu, +372 5628 5669 valgusmaja@valgusmaja.ee • www.valgusmaja.ee Valgusmaja • valgusmaja
Head sõbrad! Kodukohvikute päeval täitub küla heade lõhnade, maitsvate ampsude ja mõnusa meluga. Kohalikud kohvikupidajad avavad oma hoovid ning pakuvad midagi igale maitsele – koduseid lemmikuid, põnevaid üllatusi ja sooja vastuvõttu. Kodila Maitsed
Raplamaa Kodila, Üllar Piir, 5383 6623 Kodila Maitsed
SEIKLE EESTIS
Imedemaa jätkub: Wagenkülli muinasjutuline võlupark avaneb sel suvel veelgi võimsamalt
Kaks aastat tagasi Taagepera lossi pargis avatud „Alice Imedemaal“ võlupark saab sel suvel uhke jätku. Lisaks fantaasiaküllastele installatsioonidele ehib parki 60 lilledega kaetud Kreeka sammast ja uskuge või mitte – miljon lilleõit.
Populaarsele muinasjutule „Alice Imedemaal“ koduks olnud Taagepera loss on võõrustanud juba kaks suve sadu tuhandeid turiste ja teinud piirkonnast tõelise Lõuna-Eesti tõmbenumbri. Sel suvel avanev muinas jutt peatub teemal, mis sai Alice’ist pärast seda, kui ta Imedemaalt tagasi tuli. Õhku jäi küsimus, kas Alice suutis pärast ulmelist ja fantaasiarikast kogemust naasta tavalise tüdrukuna tavapärasesse ellu?
Wagenkülli teemapargi loojad usuvad, et kindlasti mitte. Tüdruk, kes oli näinud maailma, kus iga lill sosistab salasõnu ja iga rada viib pöörasesse seiklusesse, ei saa jätkata rutiinset argielu, vaid soovib leida koha, kus imed võiksid edasi elada. Nii jõudiski ta Taagepera lossi – Eesti kauneimasse juugendlossi, mille tornid ja aed näevad välja nagu muinasjutust. Siin otsustas Alice luua oma uue Imedemaa. Koha, kus muinasjutt ei lõpe iial.
„Kui eelmisel aastal võlus park külastajaid värviliste puude, peegelmaja ja õitemerega, siis sel suvel on kõik veelgi suurejoonelisem – õisi on kokku lausa miljon,“ kinnitab Wagenkülli lossispaa tegevjuht Jan Oscar
Veidenberg. Tema sõnul on juba tuttavate atraktsioonide kõrval pargi uusimad tõmbenumbrid 60 Kreeka stiilis lillepostamenti, mis kõrguvad pargi kohal nagu värvilised tornid. Ronida saab 15-meetrise roosimäe otsa ja nautida sealt kauneid vaateid lossile ning „Taagepera Toscanale“. Ka sel suvel vuravad pargis ringi elektrilised kuningatõllad ja Eedeni aed kutsub oma võluelukatega.
„Iga lillepeenar jutustab oma loo, iga värv loob uue meeleolu. Wagenkülli võlupark ei ole lihtsalt lilleaed. See on lugu, mille viib siit endaga kaasa iga külastaja,“ tutvustab eesootavat suvemuinasjuttu pargi peaaednik
Pille Tiirak. Lisaks silmipimestavale lilleilule ja erinevatele installatsioonidele on avatud ka Wagenkülli hirvepark, kus elavad graatsiliste hiigelsarvedega Rumeenia punahirved.
Tsiteerides Alice’i Imedemaalt: „Kui maailm tundub liiga tavaline, tuleb leida koht, kus imed saavad kasvada.“ Taagepera loss ja selle võlupark just selline koht ongi. Iga päev avaneb siin uus peatükk lõpmatuna näivas muinasjutus. Oleks patt end sellest ilma jätta. Kui soovid jääda Wagenkülli muinasjuttu pikemalt, ootab külastajaid 77 mugava numbritoaga hotell, kus saab ööbida nii lossi ajaloolise hõnguga sviitides, Valitsejamaja kõrgete lagedega tubades kui ka kaasaegsetes Pargimaja tubades. Toa hinna sisse kuulub kümne erineva lõõgastusvõimaluse ja välibasseinidega spaa külastus ning rikkalik hommiku söök. Lossi peamajas on avatud tunnustatud maitsetega restoran Wagenküll, mille menüü on mitmekesine ja tooraine valdavalt kohalik. Spordisõpradele on endises hobutallis avatud kaasaegsete treenimisvõimalustega jõusaal.
Siin ei ole kahtlustki – selle suve muinasjutt algab taas Wagenküllis!
Curly Strings
Zetod
Liisi Koikson
Karl Pajusaar
Tünnipealinnas tuleb pidu –
25. AVINURME TÜNNILAAT
Pole ehk liigne öelda, et jaanipäev on Eesti rahva üks olulisemaid tähtpäevi. Sellega seotud tegevused ja traditsioonid on küll tuttavad ning põlvest põlve edasi kantud, kuid just sellisena oodatud ja olulised. Jaanipäev ühendab inimesi, tuletab meelde juured ja annab võimaluse korraks argirütmist välja astuda.
Kui midagi on toimunud juba veerand sajandit järjest, on selle ümber kasvanud terve põlvkond inimesi, kelle jaoks pärandkultuuril ja traditsioonidel põhinev laat kuulub lahutamatult jaaniaja juurde. Nii tähistab Avinurme tünnilaat tänavu oma 25 aasta juubelit. Veerand sajandit käsitööd, kohtumisi, kultuuri ja jaanipäeva tunnet on teinud sellest sündmusest ühe omanäolisema laada Eestis.
Tagurpidi Maja on põnev ja peadpööritav elamus igas vanuses inimestele! Meie juurest saad hea tuju, palju naerda ning mälestuseks ägedad pildid endast ja oma sõpradest. Tule meile külla ja proovi järele! Kas otsid sõprade ja perega pöörast seiklust?
Avatud iga päev 10–18, ka jaanipäeval! Roosi 86, Tartu • Tel 5688 1811 • info@tagurpidimaja.ee tagurpidimaja @tagurpidimaja www.tagurpidimaja.ee
Igal Avinurme tünnilaadal on oma nägu ja sõnum. 2026. aasta laada teemaks on „Tagasi juurte juurde“. See kannab endas austust esivanemate oskuste, kohaliku pärandi ja kogukonna vastu. Avinurmes on endiselt tunda puidutöö hõngu ja maarahva vaimu, mille keskel end juurtele lähemal tunda ning millal siis veel juurte tunnet otsida kui mitte esivanemate jaoks maagilisel jaaniajal!
Lisaks rikkalikule käsitöö- ja laadakaubale ootab külalisi mitmekesine kultuuriprogramm. Laval esinevad kohalike kollektiivide kõrval siitkandi juurtega muusikud: Reet ja Robert Linna, Suured Tüdrukud ja Tanel Padar. Päeva juhivad Reigo Tamm ja Mari Raap, kelle side Avinurme kandiga ulatub samuti juurteni välja.
Laadapäeval kell 14 toimub Avinurme kirikus eriline palvus-vigiilia, mille viib läbi koguduse uus diakon Indrek Salumets. Üle terve aleviku toimub rohkelt tegevusi: laadakohvikud,
vanavaralaat, nostalgiasõit kitsarööpmelisel raudteel, helikopterilennud, Ajavaka pärandiala, näitused kultuurikeskuses jpm. Päeva lõpetab suure laadaloterii peaauhinna loosimine, kus õnnelikud võitjad saavad endale uhke AWERO OÜ kümblustünni ja kohaliku tünnimeistri OÜ Puunõu tünni. Õhtu jätkub traditsiooniliselt Avinurme Suveteatri etenduse ja jaanikuga, kus seekord tantsutamas ans. Vana Kallim ja DJ Ringo Saar. Tule ja naudi jaaniaega 23. juunil Avinurmes!
Lisainfo nii külalistele kui ka kauplejatele: Facebook, Instagram ja www.avinurme.ee
Kuremaa Elamuskeskus –puhkus, sport ja kultuur
Kuremaa Elamuskeskus asub ajaloolise mõisakompleksi aladel pakkudes elamusi ning mitmekülgseid puhkamis- ja sportimisvõimalusi.
www.kuremaaelamuskeskus.ee
kuremaaelamuskeskus
kuremaaelamuskeskus
Rahvalik koguperesündmus MANDOPÄEV 2026 Põltsamaal
Saa osa esimesest Mandopäevast! Üritus jääb traditsiooniliseks elu osaks endistel Pajusi mõisa maadel asuva Mõisaküla rahvale ja nende sõpradele. Pidu toimub Mando talus, kus rahvas oli harjunud juba 1700. aastal kokku käima, et ainsast külakaevust vett võtta. Hiljem käidi Mandole veskile. Ühesõnaga... see talu ei suuda olla ilma rahvata. Võta kaasa piknikulina või matkatool, otsi endale Mando hoovis mõnus plats ja lase kultuuril end kanda! Alustame varakult (kell 15), sest muusikuid tuleb kokku palju tervest Eestist!
Lisainfo: 5344 4995, 5198 2376
Söögid, joogid, peolauad ja peielauad! Pakume cateringi!
Haava Kõrts rendib välja sünnipäevade pidamiseks või koosviibimisteks tagatoas asuva Sakste Kambri.
Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 | L,P – ettetellimine 5560 0406 | lounalaud@gmail.com | Haava Kõrts www.haavakõrts.ee
Foto: Kristjan Kundla
Otepää-Pühajärve-Kääriku
Tekst: Martin Hanson / Fotod: Sven Zacek
Suvises Kääriku järves lesides, veepiirilt järvetagust metsaviiru vaadates tikub mingil salapärasel põhjusel alati pisar silma. Peidan selle iga kord korraks vee alla sukeldudes, kuid hing on ühtäkki hell ja kõiksusega ühenduses. Olen seda loodusmaali sedasi vaadanud nii viimased 40 aastat, tunduks nagu täielikult muutumatuna. Kuigi ma pole sealkandis ei sündinud ega ka elanud, siis tunnen end just Kääriku ümbruse metsades – kitsamalt oma sealses maamajas, laiemalt aga kogu Otepää künklusel – kõige kodusemalt.
Olen viimased kümme aastat tundnud, et mingil hetkel – kui aeg õige – kolingi sinna ja veedan päevi veini-toiduteemalisi krimiromaane kirjutades, murul lesides, kohalikku kogukonda sulandudes. Lapsi kasvatada, aja kulgu nautida, end inimesena (loe: vabana) tunda – seda saab Käärikul ilma raha maksmata.
Kääriku spordikeskus
Kui jätta kõrvale suuremad linnad, siis millised piirkonnad Eestis – vallad, väikelinnad, külad – on need, millega seoses tekib tunne, et siin saab elada täisväärtuslikku 21. sajandi elu? Kindlasti lööbki silme ette Otepää-Pühajärve-Kääriku liin. Siin saavad
Tahaks klassi või perega reisile
Äkki lausa terveks päevaks?
Varsti on käes suvi ja aeg otsida huvitavaid paiku, kuhu minna. Oleme tihti oma külalistelt kuulnud, kuidas nad meist varem kuulnud ei ole. Eks see ikka kivi meie kapsaaeda ole, et me pole osanud end hästi reklaamida. Proovime siis siinkohal seda viga pisut parandada.
Kindlasti on Eestis peresid, kes on meid juba avastanud ja tihti juhtub nii, et nad tulevad jälle ja jälle. Aga kindlasti on veel inimesi, kes pole meie juurde jõudnud. Siinkohal ongi hea teada, et kui tulete Kalevipoja muuseumisse, saate baasteadmised Kalevipojast kätte juba paari tunniga. Meie muuseumis on terve korrus pühendatud eeposele ja see on tehtud atraktiivseks nii väiksele kui suurele. Mida rohkem käed külge panna, seda põnevam on. Näiteks saab meil seinal pildid tööle panna, eepose algust 19 keeles kuulata, seinale lampidega joonistada, Kalevipoja lühifilmi vaadata, laevas istuda, silda ehitada, hobusega kapata … Soovitame muuseumis kõigepealt teha tiir giidiga ja siis avastada omapäi. Lisaks on muuseumis olemas VR-elamuse võimalus.
kokku elamisväärne taristu, kaunis loodus, kiire logistika ja võimalused end teostada. Mis toobki meid selle ideeni, et ei olegi vaja elada linnas, et saada osa kõigest, mida tänapäeva elu pakub ja peaks pakkuma.
Kui liikuda aruteluga Lõuna-Eesti kuppelmaastikule, siis Otepää-Pühajärve-Kääriku kolmik on kindlasti üks paikkond, kus saab linnukese kirja enamik ridu nimekirjas, mis võiks olla aluseks elukoha valikul: kaunis ja mitmekesine looduskeskkond, mitmeküllased sportimisvõimalused, küllaldane kaubandus, suurepärased teed ja taristu, turvaline ja just piisavalt nii palju inimesi, et oleks mugav. Kui elada pisut metsa vahel, on võimalik samal päeval olla nii eraklik kui ka sotsiaalne, nii poolpaljana hoovis ringi lipata kui ka viksilt viiskana suveõhtut heas restoranis mööda saata. Ning kui tõesti tekib pöördumatu soov teatrisse või kinno minna, siis on Tartu vaid 30 minuti kaugusel. Maailma mastaabis on see nii-öelda nuusata.
minna?
Lisaks muuseumile on õuealal koduloonäitus, mis on paigutatud kahte palkhoonesse. Sealsamas asub väga suur mänguhoov, kus on Kalevipoja lapsepõlve mänguasjad ka teile mängimiseks välja pandud. Ja et asja veel põnevamaks teha, oleme metsa sisse ära peitnud Kalevipoja seikluspargi, kus on lausa kaks rada. Valikus on madalrada „Seiklus Kalevipoja jälgedes“ ja kõrgrada „Lennuk“. Seikluspargi pileteid saab osta muuseumist. Lisaks on meie juures võimalik orienteeruda, töötubades meisterdada, loodusgiid Vahur Sepa loomajutte kuulata või temaga lausa metsa matkama minna. Ja kes julgeb, läheb otsib Kääpa jõest mõõga üles ja kui veab, kohtub tagasiteel ka Lõnguse Kalevipoja ja siiliga. Ette tellides saab meie juures süüa.
• Kalevipoja Koda on avatud aasta ringi –suvekuudel lausa iga päev kella 11–18 ja talvehooajal K–P kella 10–17.
• Gruppe võtame ettetellimisel vastu aasta ringi ja teile sobival kellaajal. Lisaks on meil olemas seminaride pidamise võimekus lausa kahes majas. Võta meiega ühendust ja paneme ühe vahva seikluse koos kokku!
• Täpsem info: kalevipojakoda.ee, annika@kalevipojakoda.ee või telefonil 528 9500.
Sind ootama jäädes Kalevipoja Koja nimel Annika
Kaunis Eesti saar meelitab sõpru igal suvel tagasi
Mida vanemaks saame, seda rohkem vajab puhkuse võtmine eelnevat planeerimist ja läbimõeldud kava. Saatuse iroonia seisneb aga selles, et need kõige magusamad seiklused juhtuvad sageli just siis, kui neid kõige vähem oodata oskame. Nii oli ka Liisil, kelle sõpruskond sattus esimest korda suvisele Kihnu saarele möödaminnes õhku visatud idee tulemusena, ent kuhu nüüd igal suvel üha kasvava pundiga tagasi kiputakse.
Tekst: Liisbet Estra / Fotod: Erakogu
23-aastase Liisi ja tema endiste kursusekaaslaste jaoks on suvisest Kihnu saarest saanud üks aasta oodatumaid puhkusesihtkohti. Ülikoolis kokku saanud seltskond tunneb üksteist juba aastaid, ent igal suvel on saarepuhkuse sõpruskond vaikselt kasvanud. Praeguseks on traditsioon nii tugev, et suvine Kihnu läheb kalendrisse kirja juba enne, kui uus aasta uksele koputada jõuab.
Lõbusa väljasõidu orgaaniline algus
Liis tunnistab, et kooliajal oli kursus küll väga kokkuhoidev, ent suviti kippusid siiski kõik
oma toimetusi tegema ja ühiseid väljaskäike sel perioodil eriti ei korraldatud. Sellest aga sündiski mõte, et võiks ka suveperioodil kõik koos midagi toredat ette võtta. Nii otsustatigi esimest korda minna Kihnu, kus toimus samal ajal ka noortele huvi pakkunud kontsertüritus. Mõeldud-tehtud!
Kuna seltskonnas oli ka inimene, kes tundis Kihnut ja kohalikke hästi, kulges kogu ettevõtmine väga sujuvalt ning ilma liigse eeltööta. Tutvuse kaudu leiti sobiv majutus ja mugav transport ning saarereis võiski alata. „See, et pundis oli keegi, kes tundis saart
ja kohalikke läbi ning lõhki, tegi kogu protsessi nii mõnusalt sujuvaks,“ meenutab Liis ja tunnistab, et soe tunne on minna kohta, kus sind juba avasüli oodatakse.
Me lähme Kihnu alati väga avatud meelega: lihtsalt vaatame, mida saarel seekord pakkuda on.
Puhkus, kus aega ei eksisteeri Kihnu võlu ei seisne Liisi jaoks pelgalt kaunis looduses ja värvilistes majades. Lisaks merelõhnale ja juukseid sasivale rannatuulele on Kihnul mingisugune ajaseiskamise võime, mida tundis Liis juba esimesel korral, kui saarele jõudis. „Esimene Kihnu reis on eriti eredalt meeles just selle poolest, et inimesed võtsid seal elu nii vabalt ja polnud võrreldes Tallinna või mõne muu suurema linnaga mingit pidevat stressi. Kõik olid sõbralikud ja naeratasid. Just see kogukonnatunne kutsubki ikka ja jälle saarele tagasi,“ kirjeldab Liis erilist saareenergiat. „Praami pealt maha tulles tervitas meid kohe armas saare koer, mille järel ronisime kõik koos kastiauto kasti, et oma ööbimispaika vurada. Soe tuul puhus mõnusalt vastu põski ja päike soojendas. Mäletan, kuidas mõtlesin, et see ongi kõik, mis õnneks vaja,“ on tema sõnul ka aastaid hiljem Kihnu tervitus sama hõnguga.
Päevad mööduvad ratastel, vees ja heas seltskonnas
Kuna Liis ja tema kursakaaslased on endised rekreatsioonikorralduse tudengid, armastavad nad ka oma puhkust aktiivselt veeta. „Meile väga meeldivad igasugused rekreatiivsed tegevused. Alati rendime rattad ja sõidame saare peal ringi, käime ujumas, grillime ning mängime erinevaid sportlikke seltskonnamänge. Õhtuti käime kohalikul peol ja osa meist on isegi saareelanikega kalal käinud,“ jagab Liis iga-aastaseid puhkusemuljeid. „Me lähme Kihnu alati väga avatud meelega: lihtsalt vaatame, mida saarel seekord pakkuda on,“ tunneb neiu rahulikust kulgemisest rõõmu.
Kihnu võluv rannajoon.
Igal aastal on sõpruskond Kihnus seigelnud just sel perioodil, kui saarel kõige rohkem melu on ja rahvas ühiselt suviseid pidustusi naudib. „Sellisel ajal on tore minna: siis trehvab alati ka teisi tuttavaid nägusid, kes samal ajal saarele puhkama on läinud. Aga võib-olla oleks hea mõte minna mõnikord ka rahulikumal ajal, et näha sealse elu teisi külgi,“ on noored avatud traditsioonilist reisi ka uues kuues katsetama.
Kamp kasvab, aga traditsioonid säilivad
Öeldakse, et head asjad levivad eelkõige hea sõna kaudu. Nii on juhtunud ka Liisi ja tema sõprade suvise puhkusetraditsiooniga – kamp
on aastate jooksul aina kasvanud. „Kuna iga kord on kaasas ka uusi inimesi, on reisikavas alati ratastega saaretuur. Isegi kui oled neid kohti juba näinud, siis õige seltskonnaga on ikka tore neid uuesti avastada ja ajaga tekivad lõbusad siseringinaljad,“ tõstab Liis esile ühe oma iga-aastase lemmikrituaali. Lisaks rattamatkale ei puudu aga puhkusplaanidest kunagi ka kohaliku jäätise söömine ega õhtused meeleolukad tantsuõhtud kohalikus rahvamajas.
Suvepuhkus kodumaal on eriline
Liis tunnistab, et Eesti suvel on tema südames eriline koht ja seepärast eelistab ta välisreisid pigem külmematele ja pimedamatele aastaaegadele jätta: „Mulle väga meeldib Eesti suvi. Seda on meile antud nii lühikeseks ajaks ja siis tahaks alati võtta sellest maksimumi. Kui Eestis on halb ilm, siis jõuab seal välismaal ka käia.“
Eestis puhates on kuidagi lihtsam aega maha võtta ja mitte kiirustada.
Kuigi meie kodumaa on väike, leidub siin palju peidetud pärleid – kohti, kuhu pole varem sattunud, ent mis üllatavad oma isikupära ja kodusoojusega. „Puhkus sõpradega on alati eriti eriline, sest su ümber on inimesed, keda usaldad ja tead, et koos saab igasuguseid seiklusi ette võtta,“ armastab Liis ühiseid väljasõite eelkõige seepärast, et need tugevdavad seltskonnavaimu ja muudavad sõpru omavahel veelgi lähedasemaks. Kuna sama seltskonnaga on väga edukalt ka välismaal käidud, on Liis veendunud, et tulevikuski ootab ees palju ühiseid seiklusi.
Hea puhkuse valem
Liis tunnistab, et tema jaoks joonistub ideaalsele puhkusele mõeldes välja lihtne, aga alati vettpidav valem. Puhkusreisil peab olema ruumi kõigiks lemmiktegevusteks: sportimiseks ja aktiivseks ajaveetmiseks, kauni looduse nautimiseks ja vees sulistamiseks, hea toidu maitsmiseks ning loomulikult ka lihtsalt niisama puhkamiseks ja aja maha võtmiseks.
„Mulle väga meeldib, kui puhkusel on mingi sportlik pool ja eriti, kui see toimub värskes õhus,“ on Liis hingelt tõeline looduslaps. „Eriti mõnus on, kui lähedal on ka veekogu, et saaks vahepeal ujumas käia,“ räägib ta. „Ja kui sport on tehtud ning vees ka mõnuletud, on nii hea nautida neid lihtsaid ühiseid hetki: koos grillida ja süüa teha, lõkke ääres istuda ja lihtsalt jutustada ning
Iga-aastane „kohustuslik“ rattamatk saarega tutvumiseks.
koos kulgeda,“ kirjeldab neiu õhtuseid ühistegevusi.
Kirsiks tordil on aga aeglustamine ja hetkedes päriselt kohal olemine. „Tihti on välismaal reisides see tunne, et tahaks igale poole jõuda ja kõike näha. Eestis puhates on aga kuidagi lihtsam aega maha võtta ja mitte kiirustada, ilma et tekiks see süütunne, et kogu aeg peab midagi tegema,“ hindab Liis just kodumaal puhkamist kõige kõrgemalt.
Öeldakse, et ükskõik, mida teeme, oluline on tunne. Ja just tunne on see, mis Liisi ja tema sõbrad igal aastal kaunile Eesti saarele tagasi meelitab. Tunne, et oled hoitud, hing on rahus, rannatuul sasib õrnalt juukseid ja muud ei olegi õnneks vaja... See ongi kodumaa suve võlu.
Rattamatka vahele käib alati ka väike suplus.
Kohalikku kunsti nautlemas.
Randu avastama: tuntud lemmikutest kuni idülliliste paikadeni
Kui keskmine Eesti suvitaja on ilmselt hästi kursis Pirital, Stroomi rannas, Pärnus või Pühajärvel pakutava melu ja rannamõnudega, siis Mandri-Eesti 1242 km pikkuselt rannajoonelt leiab ka rahulikuma kulgemisega kaldaäärseid. Järgnevalt leiad valiku randu, mida külastada kas suvisel argipäeval linna lähistel või hoopis väljasõidul mõnesse kaugemasse Eesti paika, mis on suvel eriti kaunid.
Tekst: Georg-Marten Meumers
Tuntumad rannad Tallinna ümbruses ja Põhja-Eestis Haabneeme rand
Tallinnast vaid lühikese autosõidu kaugusel asuv Haabneeme rand ei ole enam ammu vaikne pealinnaäärne nurgake. Peresõbralik õhkkond, mänguväljakud, mitmed söögikohad ning suvised veespordivõimalused on teinud sellest mõnusa puhkusekoha, kus igav juba ei hakka. Seepärast ei tasu üllatuda, kui soojematel suvepäevadel täitub rannariba juba keskpäevaks suuremate rahvahulkadega.
Laulasmaa rand
Umbes 40-minutilise autosõidu kaugusel
Tallinnast ootab külastajaid rahulikum, ent siiski elav Laulasmaa rand, kus maaliline männimets vaatab tõtt hunnitute merevaadetega. Külastajana saad end sättida just
nende kahe vahepeale, nautides pehmet liiva, erilist merehõngu ja avaraid vaateid.
Kloogaranna rand
Laulasmaa ranna ustavaks naabriks on alati olnud ja jääb olema Kloogaranna rand, mille liivaala ulatub märksa kaugemale sisemaale. Seepärast võib Kloogarannast leida ka mõnevõrra rohkem tegevusi, näiteks mänguväljakuid ja pallimänguplatse, mis pakuvad mõnusaid ajaveetmisvõimalusi nii peredele kui ka sõpruskondadele. See on koht, kus paaritunnine rannakülastus võib märkamatult venida hiliste õhtutundideni. Muu hulgas pääseb Kloogaranda ka rongiga – rongipeatus asub rannast vaid kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Vääna-Jõesuu rand
Kui ehk mõni aeg tagasi võis Vääna-Jõesuu randa pidada hästi hoitud saladuseks, siis
tänaseks on selle valgete liivaluidetega ja tõttöelda pisut eksootilise välimusega paiga enda jaoks avastanud juba suurem osa Tallinna ja selle lähiümbruse elanikkonnast. Rand on mõnusalt liivane, meri läheb aeglaselt sügavaks ja veesõprade jaoks pakuvad elamusi mõnusad suvised murdlained. Seega pole ime, et parima ilmaga rannapäevadel võib Vääna-Jõesuu randa külastada mitu tuhat inimest päevas.
Paralepa rand
Haapsalu on õnnistatud reeglina Eesti ühe soojema veega liivarannaga, mille madal ja rahulik lahesopp sobib hästi kõigile veemõnude nautijatele. Valge liiv, metsaga piirnev rannaala ja läheduses olevad kohvikud loovad mõnusa tasakaalu looduse ja suvise rannamelu vahel.
Võsu rand
Võsu oli rannakuurordina tuntud juba enne Eesti Vabariigi iseseisvumist ja see asjaolu ei ole tänaseni muutunud. Selle keskseks põhjuseks on väikselt künkanukilt mere poole laskuv maaliline rannajoon, mille unikaalne õhustik meelitab sinna igal suvel nii juhuslikke turiste kui ka festivalikülastajaid. Rannas on olemas vetelpääste, riietuskabiinid ja dušid, samuti pallimänguvõimalused ja mänguväljakud, mis pakuvad tegevust nii väikestele kui ka suurtele. Suvehooajal saab karastusjooke ja suupisteid osta nii rannaalalt kui ka mõnusa jalutuskäigu kaugusel asuvatest kohvikutest ja Võsu aleviku kauplusest.
Vääna-Jõesuu
Võsu rand
Foto: Shutterstock
Seaside Villa
LUKSUSLIK MEREVAATEGA
PUHKEMAJA SAAREMAA
KADAKATE VAHEL
OOTAB JUST SIND!
Naudi privaatsust ja aega looduses, tee sporti, lõõgastu saunades, võta aeg maha ning leia aega iseendale ja lähedastele.
4 ruumikat ja hubast magamistuba, 2 sauna, 4 vannituba, grill, suur privaatne hoov retriitide või muude ürituste korraldamiseks.
Spordihuviliste jaoks on kohapeal olemas ka jalgrattad ning sügisel valmib ainulaadne padeli sisehall, kus saab aasta ringi mängida.
Vaata lähemalt: thepeacefulvacation.com thepeacefulvacation@gmail.com
Rannapärlid, kuhu suuremad rahvamassid ei jõua
Kui rahvarohked rannad ei kutsu, leidub Eestis paiku, kus meri ja liiv mõjuvad vaiksemalt ning paljude jaoks ka pisut võluvamalt. Järgnevalt toome välja seitse privaatsema õhustikuga randa, alustades Ida-Eestist ja liikudes piki kaldajoont kuni piiriäärsete aladeni Lõuna-Eestis.
Karepa rand
Umbes pooleteistunnise autosõidu kaugusele Tallinnast on loodus loonud lookleva kujuga Karepa ranna, mis oma eraldatud asukoha poolest sobib ideaalselt kõigile neile, kes eelistavad rannapäeval võimalikult omakeskis toimetada. Kui suuremate kivide vahelt mööda põikamine enne vette sulpsamist ei häiri, sobib see rand hästi värskendavaks supluseks.
Vainupea rand
Lahemaa rahvuspargi serval, mitmekilomeetriste metsamassiivide taga peidab end pika liivaribaga Vainupea rand. Pehme liiv, selge vesi ja lummav vaade kivistele rannikurahnudele loovad Vainupea rannast ideaalse koha suvepäeva nautimiseks. Samas tuleb tähele panna, et auto parkimise võimalus on rannaalast pisut eemal.
Valkla rand Kolga lahe ääres paiknev Valkla rand kujutab endast mitmekülgsete võimalustega puhkepaika. Tähelepanuväärselt hele liiv ja avarad vaated merele teevad sellest ideaalse koha päevitamiseks, ujumiseks ja lihtsalt puhkamiseks. Aktiivsema tegevuse huvilised saavad mängida rannavõrkpalli ja lauatennist, katsetada aerusurfi või rentida hoopis kajaki ja seigelda vaid kilomeetri kaugusel asuvale Pedassaarele.
Kaberneeme rand
Tallinnast umbes 30 km kaugusel asuv Kaberneeme rand jääb sageli suuremate randade varju, kuid just see teebki selle eriliseks. Kaberneeme rand kulgeb mõlemal pool Kaberneeme poolsaart, kuid kummalgi pool on ranna suurim laius vaid kümme meetrit. Seega kui liival lesimisest on küllalt saanud, võib häid vaateid nautida ja ühe kosutava jalutuskäigu teha hoopis rannajoonest mõni meeter kõrgemal asuval laudteel.
Peraküla rand Eelnevalt välja toodud Põhja-Eesti idakaldal asuvad rannad toimivad suurepäraselt inimmassidest eemaldumise ja looduserütmi sulandumise paikadena. Veelgi rohkem tsivilisatsioonist puutumatuks võib pidada aga Põhja-Eesti läänekallast, kust hästi ette valmistatud suvitajad leiavad lummavate vaadetega Peraküla ranna. Mööda laudteed üle tasaste liivaluidete sammudes avaneb
külastajate ees suisa kümmekonna kilomeetri pikkune rannajoon, millel leiab piisavalt privaatsust iga sinna jõudev hingeline.
Roosta rand
Lääne-Eestis, umbes 1,5-tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast esitleb end külastajate ees loodusliku ilu ja avarusega rikastatud Roosta rand. Seal on rohkelt ruumi ja vaikust, ent samas alati ka teataval määral tuult, kui pole just täiesti tuulevaikne päev. Suvel saab Roosta rannas muu hulgas õppida lohe- ja purjelauasurfi, sõita aerupaadiga ja proovida tunnetust SUP-lauaga.
Matsi rand
Pärnu ranna menu ja kultus on teada igale eestlasele, aga need, kes suured linnasiseste randade fännid ei ole, ei pea siiski nördimusega Pärnumaad oma suvepuhkuse kaardilt maha kriipsutama. Vastupidi –Pärnumaal on arvukalt peidetud pärle, millest üheks tasub kindlasti lugeda Matsi rand Pärnumaa lääneosas. Lauge vetteminekuga Matsi rand võimaldab privaatset idülli igaühele, kes soovib merelähedust tunnetada liivaluidetel kasvava tihedalt kauni männimetsa taustal.
Kabli rand
Sõites aga teisele poole Pärnut, on võimalik suveseiklejatel ühel hetkel jõuda Häädemeeste lähistel asuva Kabli rannani, mis kostitab külastajaid samuti tasasema ja looduslähedasema õhustikuga. Tegu on armastatud puhkepaigaga lastega perede hulgas, olles varustatud promenaadi, piknikupaikade, laste mänguväljaku ning suvekohvikuga.
Allikad: puhkaeestis.ee, triptoestonia.ee
Valkla rand
Foto: Valkla rand
Peraküla rand Foto: Shutterstock
aasta ringi asustatud sajandeid, peidab endas põnevaid lugusid ning vahvat traditsioonilist külaelu. Siinne puutumatu loodus vaheldumas arhailiste kaluriküladega ona Eesti rannaelu põhjavärav. Prangli saarele saab Viimsist, valikut meretranspordiks on meil omajagu. Kõigest 6,4-ruutkilomeetrisel saarel on külalistele nii mõndagi pakkuda. Majutusi jagub nii turismitalu eheduse nautijale kui ka kämpingu või mereäärse villa armastajale. Suvisel ajal on avatud mitmed toitlustuskohad, vuravad ringi veoautod, avatud on rattalaenutus. Tihti võetakse ette külastada väikseid omanäolisi naabersaari Kerit või Aksit või sõidetakse hülgevaatlusele.
Aeglusta ja naudi meretagust elu – tule Prangli saarele!
Fotod: Simo Sepp
Pranglile tullakse nii unustamatut firmaüritust pidama kui sõpruskonna või perega saare melu nautima. Prangli saar pakub selleks ideaalset keskkonda – looduslähedane, eriline ja samas mugavalt ligipääsetav. Ärgem unustagem! Argimured jäävad mandrile! Prangli eraldatus tähendab, et kogu seltskond on ühes rütmis – keegi ei kao vaikselt ära ning ühised hetked muutuvad loomulikult sisukamaks. Lummav loodus, mereõhk, sõbralik vastuvõtt, paras hulk sobivaid aktiivseid tegevusi ning hea toit loovad ideaalse keskkonna selleks, et ennast lihtsalt hästi tunda ning aeglustuda.
Üksikkülastajatel on Prangli saare esmakordseks avastamiseks mugav osa võtta plaanilistest giidiga reisidest, mis väljuvad Leppneemest reedeti ja pühapäeviti kogu suve jooksul. Viimane sobib neilegi, kes soovivad ingliskeelset saare tutvustust. Päevareisi käigus käiakse meeleolukal giidiga saareekskursioonil kastiautol, süüakse saarepärast lõunat ning aega jääb ka saarega omapäi tutvumiseks.
Reisikalendrit ning korraldusinfot vaata: pranglireisid.ee. Lisainfo: info@pranglireisid.ee
Palveränd „Vaata Eestit“
Aastaid pidasin jalgsi matkamist kõige rumalamaks tegevuseks maailmas, nagu öeldakse, siis „tegevuseks maksimaalselt lollidele“. Oo, kuidas aeg meid muudab! Olles jalutanud enam kui 400 kilomeetrit diagonaalis läbi meie kauni kodumaa, tuleb tunnistada, et nii matk kui ka kõik muu siin elus sõltub ikkagi vaid kaaslastest, mugavatest jalanõudest ja põnevatest jutuajamistest. Niisiis ... pange vaim valmis, teiega vestleb ümbersündinu.
Tekst ja fotod: Martin Hanson
Keskeakriisi üheks tundemärgiks on soov pääseda „teele“, millegi uue ja kordumatu suunas: riskantsemal ja räigemal juhul on selleks uus naine, sportauto, tätoveering. Pisut tasasemat pääsu argivõnkest pakub aga otseses mõttes teele asumine.
Mõni aasta tagasi otsustas ootamatutes eksistentsialismipööristes kamraad jalutada Eesti diagonaalselt läbi – täpsemalt Soome lahe veerelt Läti piirile. RMK ametlikult kõige pikem Peraküla-Ähijärve matkarada veereb läbi soliidsed 812 kilomeetrit metsi ja poldreid, soid ja rabasid, heinamaid ning kauneid vaateid.
Üksi on igav minna – nagu enamiku asjadega siin maailmas – ja nii kutsus idee
algataja appi terve rivi entusiastlikke klassivendi. Kuna rännata tuleb kultuurselt, siis „Vaata Eestit“ palveränd toimub etapiti (tempoga ligi kolm jalutust aastas) ja kolme päeva kaupa: päevad veedetakse jalutades, õhtud saunas, ööd puhaste linade vahel. Nii palju, kui see võimalik on. Matk saab oma ideaalse lõpu Läti piiril ehk nii 2030. aasta paiku, kuid kiiret pole kuhugi ja võib absoluutselt väita, et siin on „teekond olulisem kui sihtpunkt“.
Mainitud RMK rada läbib kokku üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib rohkesti Eestimaa imelisi maastikke: ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsaalasid Harjumaal, kauneid vilja-
välju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljet avaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid „kõige-kõigekohti“ Võrumaal.
Mälestused „esimeselt“ 400 kilomeetrilt
Esimesel „poolikul“ – oleme kogutrassist läbinud praeguseks, enam kui paari aasta ja kaheksa kolmepäevase etapiga pisut üle neljasaja kilomeetri – jäid näiteks teele sellised kohad nagu Kõmmaste, Ohtu, Nõmbra, Napu, Noku ja mida kõike veel. Põnevaid paiku on teel olnud veelgi – hunnitud vaated, põnevad külad ja muudki –, mis aga puudub, on elu. Eestimaa on hämmastavalt tühi: pole eriti inimesi, pole majapidamisi, rääkimata kõrtsidest, öömajadest või millestki, mis teele lihtsalt jääks. Eriti tühi on kant Aegviidust alla kuni Jõgevani.
Lisaks pole Eestis ka loomi – pole oma jalutuse jooksul näinud ei karu, hunti ega ilvest. Korra sai näha põtru, kui sattusime Järva-Madise kandis peale lõppevale ajujahile. Seal aga vintsiti peast ja jalgadest vabastatud põdrakorjuseid juba järelkärusse. Merikotkast nägin esimest korda elus,
kaugelt ja kas lõpuni saabki olla kindel, et lind kotkas oli.
Jalgsi matkamise valu on ka see, et loodus, pinnavormid ei muutu nii kiiresti, et jätta selget, koheselt mõistetavat muljet. Loomulikult kui pääseda tuuliselt rannikult metsade vahele, on muutust tunda, kuid loodus ise on igal pool üsna sarnane. Kuni ... hakkad ühel hetkel aeglustatult tajuma nüansse: puudekooslus metsas muutub, taimestik muutub, juurde tuleb tõuse, pinnas läheb vesisemaks, loodus metsikumaks, siis pargilikumaks, jõed on ületatavad, siis jälle pole ... Kuni jõuad näiteks Viru rabani, mis on vaja diagonaalis läbida – seal saad aru tõelisest ilust. Justkui oleks sattunud Marsile – iga samm on täis maalilist ulma.
Mida meenutada? Kui Keila taga Valingul jooksis koer metsa ega tulnud pool päeva tagasi, tuli üles teha lõke ja lihtsalt oodata. Eriline koht on Rummu karjääri tagune metsikus, öömajadest Eesti omapärasemaid „disnilände“ Viikingite Küla, kus ka õhtueine on seiklus. Ning loomulikult juba mainitud Viru raba, mis nii maastiku kui ka atmosfäärina on üks imelisemaid, maagilisemaid paiku Eestis. Kas olete tähele pannud, et Jõgeval elavad veidrad inimesed? Jalgsimatkal on aega neid uudistada, nendega suhelda ja sealkandis on maailmast arusaamine pisut teistsugune. Ning on hea, et on teistsugune.
Enamik jalutusest toimub meditatsiooni kaudu: sammumine lükkab käima mõtte, rahustab hinge ja rebib lahti argijamadest, mis kui pesumasina trummel
peas keerleb. Loomulikult on teel olles palju vestlusi ja põnevaid jutuajamisi (parim osa kogu matkast), samuti naeru, kirumist ja pingutust. Aga kogu matka katab vihmavarjuna üks termin: „olemine“. Positiivne on see, et kuskil nende 400 kilomeetri peal pole olnud ekstsesse ehk meid pole kuskilt ära aetud, pole kohanud majapidamist valvavaid
koeri, kelle peal katsetada selleks ostetud pipragaasi nimega umbes „Röögatu 3000“ või midagi sellist. Äärmiselt solidaarne, kellegi poolt puutumatu jalutus, mis mingitel aegadel võib tunduda lõputuna. Astun, astun lõputa teel ...
Jalanõud, hargivahe ja pits „vanakest“
Julge hundi rind on rasvane , mis tähendab, et üle pole vaja mõelda: pange marsruut paika, haarake kodukappidest kõik vajalik (pole oluline, et tegemist on vana ja isegi ehk mittesihtotstarbelise vahendiga) ja minge lihtsalt teele. Vigu saab ka hiljem parandada, sest need ilmnevad ikka alles matkal. Tõsi ... suhtuge siiski tõsiselt kolme varustuselementi. Halvad jalatsid võivad kogu matka pekki keerata, niisiis sukelduge nende valiku kirevasse maailma. Jalatsid peavad olema veekindlad, mugavad, hingavad ja loomulikult ka stiilsed. Muidu ei või ära kuulata kamraadide aasimist.
Lisaks ostke poest liibuvalt hargivahet katvad spordilühkarid (tänate mind taevani!), mida värvilisemad, seda paremad (taaskord oluline, et oleks, millest sõpradega teel rääkida). Või lihtsamaks lahenduseks võib apteegist pista seljakotti rulli kineetilist teipi, millega enamasti lihaseid kokku seotakse. Selle teibiga saab väga edukalt reiepeki just hargivahe lähedalt üksteisest eraldada, nagu Mooses eraldas Punast merd. Ja loomulikult ... pistke kotti paar minipudelit Vana Tallinna, sest kurbus, väsimus ja „haigus“ võivad ootamatult tabada. 1962. aastast tootmises olnud imenektar aitab absoluutselt kõige vastu.
Humoorse kokkuvõtte rebu on tegelikult lihtne: tuleb lihtsalt minna teele. Pole vahet, kas sajab, on tuuline, lumi põlvini või palav kui põrgus. Muuseas, need ekstreemsused ongi just need, mis meelde jäävad, rõõmu valmistavad ja korda lähevad.
Süda tuksub Saaremaale
Eks meil kõigil ole mõni paik, mis hingele eriliselt lähedane. Näiteks koht, kus veetsime oma lapsepõlvesuved või kohtusime nooruspõlvearmastusega. Minu jaoks on selleks paigaks Saaremaa. Koht, kus täna lehvitan lähedastele pilvepiiri suunas, aga kus lapse süda täitus kunagi iga kord seal olles suure rõõmu, päikese ja armastusega.
Tekst: Liisbet Estra / Fotod: Erakogu
Kui mõtlen Saaremaast, meenuvad mulle isaga igal suvel mandrilt ette võetud neljatunnised autosõidud, kus raadio asemel mängis alati Vello Orumetsa kassett. Mul on nii „Rannapiiga“ kui ka „Miniseelik“ peas juba sellest ajast, kui olin viiene. Isegi laulude järjekord kassetil oli unepealt selge. Mulle meenuvad ka vanaema küpsetatud südamekujulised pannkoogid, kuhu peale panin koduaia vaarikamoosi ja kõrvale jõin külma piima. Vanaema istus ja vaatas, kuidas mina sõin. Idüll!
Lisaks Vello Orumetsale ja pannkookidele mäletan vähemalt sama eredalt maja taga liiva peal külalastega mängitud ringmänge ja puulehtedest raha, mille eest üksteise käest parimat kraami sai osta. Miskipärast aga külapoe müüja selle kaubatehinguga tavaliselt kaasa ei tulnud ... Jäi paljust ilma. Ja huvitav, kuidas naabritüdrukul praegu läheb?
Lapsena armastasin väga ronida puude otsas ja igal pool turnida. Suvekodu hoovis oli neid puid palju, mida mina kümneaastasena ikka ja jälle rüüstada sain. Nalja oli alati nabani, kui vanaema mind mööda hoovi taga otsis, aga mina vaikselt puuladvas itsitasin ja valget klaari mugisin.
Mäletan, et maakodu tagahoovis olid ka jänesepuurid ja mingil ajal olid seal sees isegi jänesed. Vot see oli vinge! Vahtisin ja imestasin, kuidas nad seal ringi sibasid ja ninasõõrmeid iga uue lõhnaiili saabudes pingutasid. Jäneste selja taga oli suur põllumaa, kus naabri hobused ringi jalutasid. Lapsena tundus see kõik hiiglama põnev – elus loomad, keda kõrretuti või võilillelehtedega enda juurde meelitada ja siis täpselt nende nina all kogu söögipoolis maha pillata, sest mis siis saab, kui ta mu kätt limpsib?!
Loomulikult ei peitu aga Saaremaa võlu minu jaoks pelgalt lapsepõlvemälestustes. Kuna see on paik, kus on minu juured, ei ole möödunud vist ühtegi suve, mil ma kordagi Saaremaale jõudnud poleks. Pikad jalutuskäigud ja piknik Kuressaare lossihoovi künkal õhtupäikesega olid justkui eile. Ja kergejõustikuvõistlused linnastaadionil, kus ma 600 meetri jooksus haledalt lüüa sain, ei lähe ka ilmselt veel nii pea meelest.
Usun, et just see teebki mingi kogemuse, paiga ja ka inimesed meie jaoks oluliseks –see, kuidas me ennast neis hetkedes tunneme. Soe tunne jääb südamesse ja loob assotsiatsiooni, et soovime seda soojust ikka ja jälle uuesti kogeda. Isegi kui pannkoogid mõnikord ära kõrbesid või Orumetsa kassett poolel teel töötamise lõpetas – ikka annaks kogu varanduse hinge tagant, et neid momente kordki veel kogeda. Aga pole lugu –ega Saaremaa kuskile kao ja minu käest ei pääse ta niikuinii. Panen „Rannapiiga“ mängima ja tõenäoliselt leiab mind varsti Karujärve äärest peesitamast ja puulehtedega poejärjekorras õnne proovimast. Vanade aegade meenutuseks või nii.
Naudi puhkust ja avasta suvist Saaremaad
Mändjala puhketalu asub 10 km kaugusel Kuressaarest, Mändjala külas. Vaid kümneminutiline jalutuskäik läbi männimetsa viib kaunisse liivaranda. Erineva suurusega majakesed ja apartemendid ootavad sõprus- ja perekondi nautima suvist Saaremaad.
www.puhkussaaremaal.ee @mandjala_puhketalu • Tel 565 3883
Mändjalas, mere ja männimetsa läheduses, 150 m kaugusel rannast, asub Saaremaa Rannahotell, kus saab olla eemal linnakärast – vaid lühikese autosõidu kaugusel Kuressaarest. Hotellis on 36 numbrituba ja 90 voodikohta, restoran, saunakeskus, soolakamber, privaatne parkla ja suvehooajal saab korraldada sündmusi suures välitelgis. Hotell sobib peredele, paaridele, gruppidele ja ettevõtetele, kes otsivad meeldejäävat puhkusepaika Saaremaal.
www.saarehotell.ee
Mändjala, Saaremaa vald, 93871 Saaremaa +372 505 8272 • saaremaa@saarehotell.ee HotellSaaremaa • saaremaarannahotell saaremaa-rannahotell
Humoorikas teemapark Saaremaal
Kividest lambavägi, kes oma siiraste silmade ja muhedate vimpkadega tekitavad hea tuju! Kokku on meil ligi 300 kivist lammast ja ligi kolmel hektaril laiuv Liliani lilleaed, kus puudekõrguste kadakate vahel saab imetleda tuhandeid lilli ja taimi.
E–P 10–18, gruppidele kokkuleppel Tel 504 7250 • www.lambakogu.ee Lambakogu lambakogu mart.maastik@gmail.com Mardi talu, Karala küla, Lümanda vald, Saaremaa
Saaremaa Rannahotell kutsub puhkama!
Soomaa serval peidab end
Suure-Jaani Tervisekoda
„Vilistades ja trallitades läks ta mööda tolmavat teed. Ööd viitis ta metsades, järvede ääres või jõekäärudes, päikese tõustes aga sõtkus ära tuleaseme, pildus hõõguvad tunglad laiali ning kõndis jälle edasi. Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Tihti seisatades joobus vahelduvast maastikust, aimates lindude sirinat, ise rõõmus ja lustlik. Vahel peatus mõnel järvekaldal ning rohus lebades vaatas tundide viisi valgeid pilvi kõrges sinenduses.“ August Gailit, „Toomas Nipernaadi“
Just selline Nipernaadi-tunne tekibki Soomaa serval ringi uidates: siinkandis kulgeks aeg nagu aeglasemalt. Soomaa külje all asuv Suure-Jaani on üks neist paikadest, kuhu süda ihkab siis, kui tahaks korraks linnamürast välja pääseda, et hing jälle rahu saaks.
Hommikul võid end leida rabavaikusest –räätsad jalas, ümberringi rabamaastik, laukad ja männilõhn. Mõni valib kanuu, mõni metsaraja, mõni lihtsalt vaikuse. Soomaa kandis ei pea loodust otsima – siin oledki selle sees.
Pärast rabamatka otse sooja vette
Ja siis tuleb päeva parim osa. Pärast pikka õues olemist on raske ette kujutada midagi paremat kui soe vesi, saun ja aeglane olemine. Tervisekoda Spaa & Veekeskus Suure-Jaanis ei mõju nagu klassikaline „sparesort“. Pigem nagu hästi hoitud saladus – koht, kus on ruumi hingata.
Siin ei ole ülepakutud luksust ega linnaglamuuri. On hoopis põhjamaine rahu, puhas disain, soojad saunad ja tunne, et keegi ei kiirusta sind tagant. Just see teebki koha eriliseks: pole tunnet, et oled järjekordses suures spaakompleksis, pigem nagu oma inimeste seas.
Lisaks spaale ja saunadele leiab Tervisekojast ka vesivõimlemised, beebide ujumise, jõusaali ringtreeningud ning erinevad heaoluja liikumistegevused. See on koht, kuhu tullakse nii nädalavahetuseks lõõgastuma kui ka lihtsalt üheks aeglaseks õhtuks pärast looduses veedetud päeva.
Puhkab nii keha kui ka vaim
Pärast Soomaa matka saunas istudes saad aru, kuidas keha on mõnusalt väsinud, telefon ununeb kotti ja mõtted muutuvad vaiksemaks. See kant sobib kõigile neile, kes tahavad nädalavahetuselt enamat kui lihtsalt spaas käimist: veidi seiklust, omaette olemist, head sauna ja päris vaikust. Sellist, mida linnas enam naljalt ei leia.
Põhjamaine puhkus ei pea olema kaugel. Vahel piisab ühest sõidust Suure-Jaani poole.
Suure-Jaani Tervisekoja kohta leiad rohkem infot: tervisekoda.ee
PÄRNU MUUSEUM
Pärnu lugu algab siit
Aida 3, Pärnu
Suur suvenäitus „Puhkusemasin. Nõukogude konveierpuhkuse ajastu ja arhitektuur“ avatakse 21.06.
Pärnu Muuseum ootab külla!
Uus püsinäitus viib külastajad värvikale ajaloorännakule, mis pajatab piirkonnast neli ainulaadset lugu. Avasta Pärnu minevikku ehedalt ja lähedalt püsinäituse saalides „Meie loo läte“, „Kahe linna lugu“, „Rahvusriigi sünd“ ning „Suvepealinn Pärnu“. Kogu perele loovad mõnusa elamuse hubane lastetuba ning vahvad raamatutegelased, kes tutvustavad püsinäitusel seigeldes ajaloo aardeid. Uus avatud hoidla tutvustab muuseumikogu esemeid, mida külastajad tavapäraselt ei näe.
PUNANE TORN
360° ajalugu
J. V. Jannseni 37, Pärnu
Punane torn on Pärnu vanim säilinud hoone, mille keldrikorrusel asus 600 aastat tagasi linna vangla. Paksude müüridega väikeses tornis on põnev muuseum, mis tutvustab keskaegse Uus-Pärnu lugusid. Pööningukorruse ringpanoraamkino viib külastaja värvikale rännakule läbi 15 000 aasta – kümne minutiga jääajast tänapäeva.
KOIDULA MUUSEUM
Eesti ärkamisaja lugu
Hommiku 11, Pärnu
Armas kollane puitmaja ja selle lummav aed kannavad endas 19. sajandi ärkamisaegset hingust – siin sündis eestikeelne ajakirjandus ja kujunes rahvuslik eneseteadvus. Selles majas oli maarahva kool, ajalehe Perno Postimees toimetus ja J. V. Jannseni perekonna kodu. Just siin sai koolmeistri vanimast tütrest armastatud poetess Lydia Koidula. Õdusas muuseumiaias toimuvad kontserdid, vestlusõhtud ja kirjandusüritused. Suvistel pühapäevadel kohtume sarjas „Pühapäeval papa juures“ põnevate Eesti loomeinimestega.
info@parnumuuseum.ee
