ROHELINE JALAJÄLG SEPTEMBER 2026
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
LEIA OMA KODUKOHA ELEKTRITEENUSE PAKKUJA! Elektri- ja sidekilbiuksed tel 52 03 963 info@clemson.ee clemson.ee
tel 513 3475 info@jetmar.ee jetmar.ee
tel 5646 4152 elekter@tetrian.ee tetrian.ee/elektritood
USALDA KOHALIKKU MEISTRIT
tel 5303 1383 info@elektripoisid.ee elektripoisid.ee
tel 502 4974 info@teet.ee teet.ee tel 517 6557 clou@clou.ee clougrupp.ee
tel 5668 6746 info@stenver.ee stenver.ee
TERTUR
Karukella puhkemaja:
kestlik luksus ei nõua kompromisse Karukella puhkemajas algas kestlikkuse teekond tavalistest otsustest, nagu milline küttesüsteem valida, kust mööbel osta, kuidas jäätmeid sortida ja kellega oma piirkonnas koostööd teha, mitte rohestrateegiast ega võimalikest sertifikaatidest. Aastaid hiljem on neist valikutest saanud osa pereettevõtte identiteedist – kestlik luksus – ja üks põhjustest, miks Karukella leiavad üles ettevõtted, kelle jaoks vastutustundlikkus on oluline.
Suurt rohelist pööret polnud vaja teha, sest kestlikud valikud olid igapäeva tegevustesse juba sisse kasvanud.
Kõigepealt tuli eluviis, alles siis märgised
Kõigist Karukella roheteel saadud tunnustustest peab Terje kõige olulisemaks Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi märgist. See ei vaata ainult keskkonnasäästlikke valikuid, vaid ettevõtet tervikuna – kuidas juhitakse keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning kas vastutustundlikkus on päriselt igapäevasesse toimimisse sisse kirjutatud. Karukella liikumine tänavu pronksmärgiselt hõbedale on seetõttu enamat kui järgmine tunnistus seinal. „2024. aasta pronks oli meile kinnitus, et oleme õigel teel. 2026. aasta hõbe tähendab meie jaoks juba seda, et kestlikkus ei ole üksikute heade tegude kogum, vaid osa sellest, kuidas me ettevõtet juhime ja otsuseid teeme,“ ütleb puhkemaja perenaine. See tähendab teadlikke investeeringuid, energia- ja ressursikasutust, jäätmete vähendamist, kohalike ettevõtjate kaasamist ning mõju kogukonnale. Karukella jaoks on kestlikkusest saanud filter, millest uued otsused läbi lastakse. Küsimus ei ole enam ainult selles, kas lahendus on mugav või majanduslikult mõistlik, vaid ka selles, millise jälje see jätab tulevikus. Seejuures näitab kogemus, et paljud kestlikud investeeringud toovad pikemas vaates kaasa ka rahalise kokkuhoiu.
Kui Terje ja Jaanus Rattur hakkasid 2014. aastal Karukella puhkemaja planeerima, ei räägitud veel nii suure häälega ESG-st ega seatud eesmärgiks rahvusvahelisi ökomärgiseid. „Tegime Karukella kujundades lihtsalt samu valikuid, mida olime harjunud tegema oma kodus,“ ütleb perenaine Terje. „Kui saab valida asja, mis kestab kauem, siis validki selle. Kui on võimalik energiat säästa, siis teed seda. Ja munakoort või õunasüdant ei viska ju ometigi olmeprügisse.“ Kui puhkemaja 2019. aastal avati, olid majas Eesti tootjate mööbel, maaküte ja nutikas energiakasutus. Jäätmeid hakati sortima esimesest päevast ning võimalikult palju teenuseid ja tooteid otsiti oma piirkonnast. Toitlustuses peeti oluliseks võimalikult lühikest tarneahelat – nii pärineb näiteks Karukella menüüde tooraine valdavalt kümne kilomeetri raadiusest. Kohalike ettevõtjatega koostöö muutis samal ajal ka külalisele pakutava kogemuse mitmekesisemaks. 2022. aastal taotles Karukella esimest korda Green Key ökomärgist. Dokumentatsiooni kokku pannes selgus, et puhkemaja vastas juba ligi 90% ulatuses märgise kriteeriumidele.
Pronksist hõbedale ‒ kestlikkus kui juhtimisviis
Tertur OÜ juhatuse liige, Karukella puhkemaja perenaine ja omanik Green Key sertifikaadiga „Jätkusuutlik majutus Ida-Virumaal“.
Kui väärtused tulevad kliendi strateegiapäevale kaasa
Sama muutus, mis toimub Karukellas, toimub järjest enam ka klientide poolel. Ettevõtted, riigifirmad ja avaliku sektori organisatsioonid vaatavad oma ostu otsuseid üha teadlikumalt läbi kestlikkuse prisma. Ka Karukellas on märgatud, et vastutustundlik tegutsemine aitab jõuda nende organisatsioonideni, kelle enda partnerivalikud peavad toetama kestlikkuse eesmärke. „Oleme näinud, et just riigiettevõtted ja avaliku sektori organisatsioonid leiavad meid järjest sagedamini üles. Kestlikkus ei ole nende jaoks enam lihtsalt ilus lisaväärtus, vaid järjest rohkem vaadatakse ka seda, kellelt teenus ostetakse ja milliste põhimõtete järgi see ettevõte tegutseb,“ räägib Terje. Karukella on positsioneerinud end premium-puhkemajana ning ka tema külaline on enamasti teadlik ja nõudlik.
Ta on harjunud kodus ja tänapäevases töökeskkonnas jäätmeid sortima, ressursse säästma ja tegema teadlikumaid tarbimisvalikuid. Puhkusele või tööväljasõidule minnes ei taha ta neist harjumustest loobuda ega astuda oma väärtustes mitu sammu tagasi. Kestlikkus ei tähenda tänapäevasele teadlikule külalisele loobumist, vaid pigem ootust, et mugavus, kvaliteet ja vastutustundlikkus oleksid ühes teenuses loomulikult ühendatud. Just seetõttu ei ole kestlikkus ja premium-teenus Karukella jaoks vastandid. Vastupidi: tänapäevane luksus tähendab üha enam seda, et külaline saab nautida kvaliteeti teadmisega, et mugavus ei ole saavutatud keskkonna või kogukonna arvelt. Sama kehtib seminarikoha valikul. Strateegiapäeva korraldades valitakse küll asukohta, ruumi ja toitlustust, kuid samal ajal tehakse otsus selle kohta, millist ettevõtlust oma rahaga toetatakse ja kas teenusepakkuja väärtused sobituvad organisatsiooni enda omadega. Karukellas saab väike tiim kogu maja enda käsutusse. Kohalik toit, piirkonna teenusepakkujad, energiatõhusad lahendused ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted ei ole eraldi „roheline pakett“, vaid osa tavapärasest külaliskogemusest. Ja võib-olla just nii peakski kestlikkus tulevikus toimima: mitte eraldi teenusena, mida tuleb juurde osta, vaid loomuliku osana heast ja kvaliteetsest teenusest. Mõnikord algab vastutustundlik strateegiapäev sellest, millise ukse tiim hommikul avab – sest ka koht, mille valime oma inimestega koos olemiseks, räägib sellest, milliseid väärtusi me päriselt kanname. Terje Rattur +372 518 4803 www.karukella.ee
KARUKELLALT TEADLIKELE TIIMIDELE: KVALITEET, PRIVAATSUS, VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS 2
SEPTEMBER 2026
PERSOON
Mustrimuutja: kõige olulisem on muuta oma tarbimisharjumusi Keskkonnasäästlik elu ei pea tähendama, et inimene teeb kõike ideaalselt. Pigem võiks igaüks vaadata ausalt üle oma harjumused ja valida välja need muutused, mida ta päriselt suudab ellu viia. Karin Klaus ehk Mustrimuutja jagab lugejaga teekonda oma elu rohelisemaks muutmisel ja leiab, et üks olulisemaid samme on tegelikult väga lihtne: osta vähem.
ja hiljem õppisin ülikoolis bioloogiat. Looduse „kiiks“ on mul tõepoolest kogu aeg olnud. Kui teadlik olid lapsepõlves keskkonnap robleemidest – tol ajal neist ju eriti ei räägitud? Tegelikult olid keskkonnateemad õhus juba ammu enne seda, kui rohelisest eluviisist tänapäevases tähenduses rääkima hakati. Üheksakümnendatel olid aktuaalseteks probleemideks happevihmad ja osooniaugud ning Eesti mastaabis muidugi fosforiidi kaevanduste teema.
Erinevaid nõkse, kuidas rohelisemalt elada, on nii palju.
TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: ERAKOGU Minu meelest teed sa inimeste roheharimisel väga tänuväärset tööd. Jälgin juba ammu sinu Facebooki lehte „Mustrimuutja päevaraamat“, nüüd oled avanud ka Mustrimuutja veebilehe, kus kirjutad rohevalikutest ja pakud koolitusi. Kuidas sul tekkis mõte oma kogemusi ja rohelisema elu poole liikumist ka teistega jagama hakata? See tuli minu eelmisest ametist: olin õpetaja Pärnus Pernova loodusmajas, kus muu hulgas töötasin välja haridusprogrammid toidutootmise ning moeja tekstiilitööstuse mõjust keskkonnale. Uurisin neid teemasid päris põhjalikult ja mind hakkas huvitama, kuivõrd üksikisik oma tarbimisvalikutega üldse midagi mõjutada saab. Üks asi viis teiseni ja siin ma nüüd olen.
Mustrimuutja Karin Klaus.
Ma ei pea mõistlikuks nõuda endalt täiuslikkust. Kas suurem huvi keskkonna hoidmise vastu tekkiski sul siis või oled terve elu rohelise mõtteviisiga olnud? Pigem kogu elu. Nõukogude ajal üles kasvanud lapsena lugesin suure innuga kõiki kätte sattunud loodusraamatuid ja iganädalase rutiinina vaatasime koos perega kesktelevisioonist loodussaateid, nagu näiteks „Matkasõprade klubi“ ja „Loomariik“. Koolis käisin loodusklassis
Karin tegi hiljuti eksperimendi: kogus kokku ühe nädala jooksul koju kogunenud pakendid ja püüdis selgusele jõuda, kuidas saaks seda plastihunnikut vähendada.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Georg-Marten Meumers, georg-marten.meumers@delfi.ee Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Sinu lapsed on kasvanud palju keskkonnateadlikumas ühiskonnas. Nemad said kodust rohelise mõtteviisi kaasa, sorteerivad prügi ja on keskkonnaprobleemidest teadlikud? Kodus on meil tõesti väga ammu olnud kombeks, et prügi tuleb sorteerida. Mitmete teiste keskkonnateemadega olen samuti oma peret survestanud. Nüüd on lapsed juba täiskasvanud ja elavad omaette, aga kui neile külla lähen, pistan ikka nina kraanikausi alla kappi ja uurin, kas pakendikott ja biojäätmete konteiner on kasutusel. Lapsed omakorda panevad mulle puid alla, kui tabavad mind AI-d kasutamas või mõne keskkonnavaenuliku brändi tooteid ostmas – mulle ei jää kunagi meelde, millised šokolaaditootjad on parajasti keelumärgi all. Mi l l i n e m u u t u s ro h e m õ t l e m i s e teekonnal on sinu enda igapäevaelus olnud kõige olulisem? Ei saa öelda, et mu elus on toimunud mingid tohutult suured muutused. Viimasel ajal püüan eeskätt vähem asju osta. Oma keskkonnajalajälje vähendamiseks ei piisa sellest, kui sorteerid pakendeid ega viska prügi maha. Keskkonnasäästlikum tarbimine algab hetkel, kui inimene teeb otsuse, kas tal on uut asja üldse vaja. Näiteks tekstiilitööstuse keskkonna mõju uurimine muutis palju minu
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee Trükk: AS Printall
SEPTEMBER 2026
3
PERSOON suhtumist riiete ostmisse. Vaatasin videoid, kuidas tekstiile toodetakse, kuidas jube teksade värvimisest sinine vesi voolab Aasia jõgedesse ja millised hiiglaslikud kasutatud riiete lademed A afrikas kõrguvad. Jah, kiirmood toodab lakkamatult uut kaupa ja paljud inimesed ostavad iga kuu uusi riideid, aga mina saan teha oma valiku ja osta ainult seda, mida tõesti vajan. Olgu mu panus pealegi piisk meres, aga mis siis! Sa ei põe siis seda, et ühe inimese pingutus on kogu maailma ületarbimise kõrval liiga väike? Ei, absoluutselt ei põe. Paljud ütlevad, et ah, mis meie siin väikeses puhtas Eestis ikka pingutame, meil on kõik hästi – vaata, kuidas Hiina saastab ning kuidas Aafrikas on riide- ja plastpudelite mäed igal pool. Minu meelest pole see mingi põhjus käega lüüa. Kuskilt peab muutus ju alguse saama ja igaühe panus on oluline. Väikesi samme ei pea halvustama lihtsalt seepärast, et need tervet maailma korraga ei muuda.
Me saame ise väga palju ära teha, et oma planeeti säästa. Millise harjumuse muutmine on olnud sinu jaoks kõige raskem? Pakendiuputuse vähendamine. Tegin hiljuti eksperimendi, kus kogusin kokku paari nädalaga koju kogunenud pakendid ja püüdsin selgusele jõuda, kuidas saaks seda plastihunnikut vähendada. Seda on nii raske teha! Kui oled tavaline tööl käiv inimene, siis võid ju teada, et on olemas spetsiaalsed pakendivabad poed ja turud ning saad osta asju oma karpi, aga see nõuab pingutust – alati lihtsalt ei jaksa.
Teine suur teema puudutab toitu: tahaksin lihasöömisest loobuda, aga see tundub nii keeruline ja nõuab hoopis teistsugust lähenemist nii toidua inete ostmisele kui ka kokkamisele. Selle soovi taga pole niivõrd kliimamõju vähendamise või planeedi päästmise soov, kuivõrd eetilised põhjused. Vedasin mitu aastat looduse huviringi, kus õppisime lastega muu hulgas tundma põllumajandusloomade erip ärasid ja hingeelu. Mulle endalegi oli uudiseks, kui põnevad loomad on näiteks veised, kuidas nad omavahel suhtlevad, kuidas neil on oma sõbrannad ... Rääkimata sigadest või isegi kanadest. Farmiloomadel on oma iseloom, emotsioonid ja tunded. Seda teades tundub lihtsalt nii vale nende liha süüa ja loomi ainult anonüümsete toidutootmise ühikutena näha. Paraku kui ütled eestlasele, et võiks vähem liha süüa, kõ l a b s ee p a l j u d e jaoks samasuguse inimõiguste rikkumisena, nagu keegi keelaks ära laulupeole minemise või jaanitule tegemise. Ka minu jaoks on grillilõhnad väga ahvatlevad, aga püüan siiski vähem liha süüa ja loodan kunagi jõuda veganluseni. Riiete ostmise vähendamine läks siis sinu jaoks pigem lihtsalt? Üldse mitte. Tegime hiljuti koos tütrega minu riidekapis põhjaliku revisjoni. Enda meelest olen üsna kasin riideostja, aga see hilbuhunnik, mis kapist välja ilmus, oli üllatavalt kõrge ja asjadest loobumine toimus vaevaliselt. Tütar küsis, miks sul on 35 T-särki? Ma ei tea ... Kannan pidevalt neist ehk kümmet. Samas selline
Karini üheks nõrkuseks on käsitööasjad. Ta kudus kaks aastat tagasi paari sokke, aga lõngu sai varutud terve kampsuni jagu. Paberi- ja pärlitöövahendid ootavad samuti juba mitu aastat uut loomepuhangut. 4
SEPTEMBER 2026
Karin tutvumas robotkoeraga. valdkond, milles talle meeldib rohkem tarbida, ning mõnes teises valdkonnas võib ta olla väga säästlik. Oluline on lihtsalt märgata, millal ostmisest saab automaatne harjumus.
Karin koos oma koera Käbiga. revisjon oli ja on väga vajalik. Kui oled oma riidekapi sisu kaardistanud ja üleliigsetest riietest vabanenud, mõtled iga uue asja ostmissoovi puhul rohkem järele, kas seda on ikka päriselt vaja. Kui inimene tahaks nüüd sinu eeskujul oma elu rohelisemaks muuta, aga ei tea, kust alustada, siis mida talle soovitad? Kõige olulisem on minu meelest tarbimisharjumuste muutmine: osta asju siis, kui on midagi päriselt vaja, mitte sellepärast, et sa saad ja tahad. Soovitan alustuseks oma kodu kriitilise pilguga üle vaadata, et kitsaskohtadest teadlikuks saada. Kui kaua see kleit sul kapis juba ripub ja ootab, et sa kümme kilo alla võtaksid? Milleks sulle kolmkümmend kohvitassi, kui kodus ei käi tegelikult karjakaupa külalisi? Kas sa kasutad kõiki kodumasinaid, mis sul on? Vii üleliigsed esemed teisele ringile ja ära tõtta riiulitel tekkinud tühikuid uute asjadega täitma. Erinevaid nõkse, kuidas rohelisemalt elada, on tegelikult nii palju. Vali mõni, mis sind kõnetab, sest kõike korraga ei suuda mitte keegi teha. Võib-olla ainult siis, kui oled paljasjalgne munk kuskil kloostris. Ma ei pea mõistlikuks nõuda endalt täiuslikkust. Inimesel võib olla mõni
Aga kui ostlemine ise ongi inimese jaoks nagu hobi, mis pakub palju rõõmu? Millega seda asendada? Dopamiiniallikaid on ju teisig i – võid minna trenni, kinno, sõpradega kohtuma. Või osta neid asju, mis ära kuluvad, näiteks moosi või mingit head teed! Tarbimise vähendamine võib olla keeruline põlvkonnale, kes kasvas üles ajal, mil paljusid asju polnud saada. Minagi mäletan aega, kui tulid valuuta poed kõiksuguste toredate kaupadega, aga midagi osta ei saanud, sest valuutat polnud. Nüüd siis oled täiskasvanud inimene, käid tööl, sul on raha ja saad kõike osta – nii tore ju, täiesti mõistetav! See heaolu võibki panna inimese küsima, miks ta peaks üldse midagi piirama? Kõike ju on saada, seega mis jutt see on, et ressurssi ei jätku? Just sellepärast, et igapäevaelus me veel ressursipuudust ei tunne, jäävadki keskkonnaprobleemid paljudele inimestele liiga kaugeks. See võib tunduda võõras mure – meil on ju praegu kõik hästi, mis kliimamuredest ja ressurssidest te räägite? Samas minu meelest nähakse siiski järjest rohkem ka suurt pilti ning mõistetakse, et ressursid pole lõputud ja me saame ise nii mõndagi ära teha, et oma planeeti säästa. Uuri Karini tegemiste ja tema koolituste kohta lähemalt veebilehelt mustrimuutja.ee ja Facebooki lehelt „Mustrimuutja päevaraamat“.
Meie teekond sai alguse audiotehnika taaskasutuse propageerimisest ja on tänaseks välja kasvanud taaskasutuse mekaks ehk siis vanakooli nimega komisjonikaubamajaks, kus ~ 1000 m2 esindab kasutatud elektroonikat pea kõikidest eluvaldkondadest ja erinevatest ajastutest. Me ostame, müüme, vahetame, rendime, hooldame ja remondime elektroonikat ja tehnikat (kaasa arvatud ehitustehnika ning spordi- ja vabaajakaubad). Anname elektroonikale-tehnikale tehnilise garantii ja tähtajatu ehk eluaegse vahetuse garantii, rääkimata nutikatest lahendustest, ideedest, tehnilisest konsultatsioonist, meeldejäävast teenindusest, jalutuskäigust läbi tehnika eri ajastute ja leidudest, mida kusagil mujal ei ole! Säästa mõistlikult tarbides ja seeläbi hoides ka loodust puhtamana. Mõistlik tarbimine algab teadlikkusest ehk siis kas olemasoleva tehnika lõpuni kasutamisest või kui on vaja elektroonikat, tehnikat, jalgratast jne, siis vali kasutatud, sest reeglina on see kvaliteetsem ja oma usaldusväärsust juba tõestanud. Saad parema kvaliteedi, tõenäoliselt pikema kasutusaja (eluaja) kui uue tehnika puhul, oled säästnud palju raha ja sellega vähendanud nii ületootmist kui ka elektroonika- ja tehnikajäätmeid. Kuna meie praegune rendipind Kadaka tee 56c müüdi ära, siis peame kahjuks välja kolima – edasi liikuma! Teeme tühjendusmüüki kuni 31.10.2026 üksikult ja hulgi (et oleks vähem asju, mida kolida ja tekiks vähem elektroonikajäätmeid) ning novembrikuus kolime aadressile Kadaka tee 46-7. Meie laia valikuga komisjonikaubamajast on erinevad suunamudijad teinud videoreportaaže soome, inglise ja vene keeles.
Teadlik taaskasutus: säästad raha, hoiad loodust, saad parema kvaliteedi.
Tule uudistama, leia inspiratsiooni!
PÄIKESEENERGIA LAHENDUSED EESTIS Professionaalne päikesepaneelide ja akusüsteemide paigaldus üle kogu Eesti sed hinnad li e im õ iv s t n e r Konku eenindus ja kvaliteetne t
Pakume võtmed-kätte lahendusi päikeseenergia tootmiseks, salvestamiseks ja müügiks
Võta meiega ühendust: telefon 51 88 766
Kuni 8. oktoobrini akupankadele
10% soodustus
solarteam.ee@gmail.com
www.solarteam.ee
PAKENDID
Pakendimajanduses koidab uus ajastu Üldjuhul on inimesed harjunud kodus ja restoranis einestama keraamilistelt nõudelt. Seevastu kiirtoidurestorani või kinno minnes teavad kõik arvestada, et burgeri või popkorni jaoks korduskasutatavat taldrikut või kaussi ei jagata. Euroopa Liidu nõuete ja Eesti enda seadusemuudatuste tulemusel võib see aga juba pisut rohkem kui aasta pärast muutuda. Toidu pakendamise vallas seisab lähiaastatel ees veel teisigi põhjapanevaid muutusi. TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK Täpsemalt saatis kliimaministeerium tänavu suvel kooskõlastamisele eelnõu, mille kohaselt tuleb alates 2028. aastast toidukohtades ja meelelahutusasutustes kohapeal toitu ja jooki serveerida üksnes korduskasutatavates nõudes. Kliimaministeeriumi pakendite valdkonna juhi Dagny Repa sõnul lähtub kõnealune ettepanek valitsuse tegevusprogrammist ja EL-i ühekordse plasti direktiivist. Samas ei ole tegemist kohustusliku nõudega, mis oleks vaja igal EL-i liikmesriigil vähemalt praegusel hetkel siseriiklikku õigusesse üle tuua. „Seni oleme ühekordse plasti vähendamiseks kasutanud üldisemaid meetmeid, kuid järelhindamine näitas, et nende mõju on olnud ebaühtlane ja osa ettevõtteid on esile tõstnud, et see on tekitanud ebavõrdse konkurentsiolukorra. Seetõttu oleme nüüd teinud ettepaneku neid reegleid täpsustada,“ kommenteerib Repp. Ta lisab, et korduskasutus ei ole midagi uut
ega erakordset ning ka kinos või kiirtoidurestoranis tekkivaid jäätmeid on võimalik vältida. „Kui korduskasutatavad nõud on tavapärane lahendus kodus ja tavarestoranis, tasub küsida, miks peaksid kinodes, kiirtoidukohtades või muudes sarnastes kohtades olema kohapeal söömiseks ja joomiseks vajalikud nõud tingimata ühekordsed. Samuti pole mõtet asendada plasttops lihtsalt paber- või bambustopsiga, sest ka need muutuvad pärast ühte kasutuskorda jäätmeteks,“ ütleb Repp. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse rohe- ja ringmajanduse üksuse juhi Harri Moora sõnul on selline muudatus keskkonna seisukohalt hästi põhjendatud. „Põhjus on see, et erinevalt kaasamüügist toimub kohapealsel tarbimisel nõu kasutamine ja tagastamine samas kohas. Seega saab vältida korduskasutussüsteemide üht suuremat võimalikku negatiivset mõju – täiendavat tagastus- ja veologistikat,“ lausub Moora.
Pakendireeglid jõustuvad sammhaaval EL-i pakendimääruse nõuded rakenduvad järk-järgult alates 12. augustist 2026, kusjuures mitu olulisemat muudatust jõuab ettevõtjate ja tarbijateni aastatel 2027–2030. 2026 – toiduga kokku puutuvates pakendites piirati tervisele ohtlike PFAS-ainete kasutamist ja EL-is ühtlustati tootjavastutusega seotud tootja mõiste. 2027 – toitlustusettevõtted peavad võimaldama kliendil osta kaasa võetavat jooki või valmistoitu tema enda puhtasse anumasse. 2028 – kaasamüügil peab saama valida ettevõtja pakutava korduskasutuspakendi, mis ei tohi olla ühekordsest pakendist kallim. Pakendid saavad ka ühtsed märgised, mis aitavad neid õigesti sorteerida. 2030 – pakendid peavad vastama ringlussevõetavuse nõuetele, plastpakendid sisaldama ette nähtud määral ringlusse võetud materjali ning pakend ei tohi olla tootest põhjendamatult suurem või raskem. Samuti laienevad korduskasutuse nõuded.
Ringlussevõtt algab pakendi disainist
Lisaks eelkirjeldatud muudatusette panekutele jõustub pakendivaldkonnas lähiajal ka mitmeid teisi uusi reegleid. Üheks olulisemaks on kahtlemata EL-i pakendimäärusest tulenev nõue, mille kohaselt peavad alates 2030. aastast turule lastavad pakendid olema ringlussevõetavad. Siiani on pakendite laialdasemat ringlussevõtmist takistanud mitmed asjaolud, mistõttu jõuab viimase statistika järgi Eestis ringlusesse vaid 42% plastpakenditest. Plastpakendite ringlussevõtmine esitab Moora sõnul aga väljakutseid ka teistes riikides. „Plastpakendeid on võrreldes näiteks klaasi, metalli või puhta paberi ja kartongiga sageli keerulisem ringlusse võtta. Põhjus on pakendite väga erinev koostis, eri plastiliikide ja muude materjalide kombineerimine, väikesed ja saastunud pakendid ning asjaolu, et osa kogutud plastist ei ole olemas olevate tehnoloogiatega majanduslikult või tehniliselt kvaliteetselt ringlussevõetav,“ selgitab Moora. See puudutab muu hulgas näiteks väikesi ketšupipakendeid ja minišampoonipudeleid hotellides, mille tootmine kestlikumate alternatiivide olemasolu korral aastast 2030 keelatakse, teavitab Euroopa Komisjon oma veebilehel. Parema ring lussevõtu huvides pööravad uued EL-i pakendireeglid seega senisest rohkem tähelepanu SEPTEMBER 2026
7
PAKENDID
pakendi te disainile. „Muu hulgas hakkavad ka tootjavastutuse tasud rohkem sõltuma pakendi ringlusse võetavusest,“ lisab Moora.
Korduskasutus vajab toimivat süsteemi
Pakendite parema ringlussevõetavuse kõrval on uute reeglite teine oluline eesmärk vähendada ühekordsete pakendite kasutamist. Seega peab alternatiivina hakkama üha rohkem kasutama korduskasutatavaid nõusid.
Siiski ei ole see lahendus Moora sõnul automaatselt keskkonnasäästlikum, vaid selle mõju sõltub kogu süsteemi toimimisest. Erinevate uuringute põhjal võib toidupakendite hästi toimiv korduskasutussüsteem vähendada kliimamõju võrreldes ühekordsete pakendite kasutamisega mõne kuni umbes kümne pakendi kasutuskorra järel. „Nõud peavad olema vastupidavad, pesu energ ia- ja veetõhus ning kogumis- ja transpordiringid võimalikult lühikesed. Kui aga korduskasu-
LOTTA TAASKASUTUSPOOD OSTAB Eestis toodetud nõusid, ehteid, suveniire. Uku, ARS-i, Tallinna Juveelitehase, Tarbeklaasi ja Langebrauni tooteid. Samuti nõukaaegseid nõusid ja muid asju.
info@avira.ee 8
SEPTEMBER 2026
tel 5553 1511
tusnõu läheb juba mõne kasutuskorra järel kaduma või visatakse ära, ei pruugi selle keskkonnaeelis ühekordse pakendi ees realiseeruda,“ rõhutab Moora. Kui eelnõus tehtud ettepanek lõpuks seadusesse jõuab, tuleb toitlustajatel lähiaastatel läbi mõelda, kuidas pakkuda klientidele korduskasutatavat lahendust. „Valik on pesta nõusid ise kohapeal, kasutada välist teenusepakkujat või liituda mõne ühise korduskasutussüsteemiga,“ selgitab Repp kliimaministeeriumist. Tema sõnul
ei pea kõik tingimata kasutama portselannõusid, vaid sobivad ka muust materjalist vastupidavad ja pestavad karbid, topsid ja muud korduskasutatavad lahendused. Kuigi üleminek võib nõuda ümberkorraldusi ja investeeringuid, ei pruugi korduskasutus pikemas perspektiivis olla ühekordsetest nõudest kallim lahendus. „Analüüs näitas, et korduskasutusnõude kasutamine võib olla odavam kui ühekordsete nõude kasutamine, eriti kui nõud pestakse kohapeal,“ ütleb Repp. Sama nõu korduva kasutamise puhul võivad väheneda ka uute pakendite ostmise, jäätmeveo ja tootjavastutusega seotud kulud. Moora lisab, et väiksemate ettevõtete jaoks on siiski tähtsad piisav üleminekuaeg ning ühiste või teenusepõhiste pesuja korduskasutuslahenduste olemasolu. Kaasamüügi puhul saab määravaks see, kui mugav on pakendi tagastamine. „Kui inimene peab ühe kohvitopsi tagastamiseks sõitma tagasi täpselt samasse kohvikusse, siis on tagastamise tõenäosus väiksem,“ märgib Repp. Hästi toimivas süsteemis peaks sama pakendi saama tema sõnul tagastada võimalikult paljudes kohtades, näiteks ühises tagastusvõrgustikus või sama keti eri müügikohtades.
ECOPRINT
Uus Euroopa pakendimäärus: kuidas muutustega lihtsalt ja sujuvalt kaasa minna Igapäevane äri nõuab fookust seal, kus luuakse tegelikku väärtust: tootearendus, müük ja klientide rõõmustamine. Kui olemasolev pakend toimib, näeb hea välja ja kaitseb toodet, on täiesti mõistetav, et seadusandluse üksikasjadega ei jõua ettevõtja igapäevaselt kursis olla. Alates 12. augustist kohaldatav EL-i uus pakendimäärus (PPWR) toob kaasa mitmeid muudatusi, kuid see ei tähenda, et peaksid oma igapäevase töö kõrvalt pakendieksperdiks hakkama. Keskkonnasäästlikumate ja paremini ringlusse võetavate lahenduste poole liikumine saab olla ladus ja stressivaba protsess, kui sul on kõrval õige partner. Miks reguleerimine üldse toimub ja kuidas see sinu brändile kasuks tuleb? Pakendijäätmete hulk on Euroopa Liidus viimase kümnendiga jõudsalt kasvanud. PPWR on Euroopa Liidu vastus sellele probleemile. EL-i ühtse regulatsiooni üks eesmärke on luua selged ja võrdsed reeglid kõigile turuosalistele. Ettevõtja jaoks tähendab see praktikas ühtsemaid mängureegleid – samad nõuded kehtivad pakenditele kogu Euroopa Liidu turul.
Mida uued nõuded praktikas tähendavad?
Ettevõtte vaatest võib taandada uued nõuded peamiselt kolme praktilisse teemasse, mida tasub oma praeguste pakendite juures hinnata. Olgu veel
lisatud, et PPWR-i nõuded rakenduvad etapiviisiliselt, kuid ettevõtetel tasub juba praegu vaadata üle kolm pakenditega seotud põhiteemat: Kasutatavad materjalid ja nende koostis: Fookuses on materjalide ringlussevõetavus. Eelistada tasub lahendusi, mille materjale on võimalik olevasolevas jäätmekäitlussüsteemis edukalt sorteerida ja taaskasutusse suunata. Pakendi materjalikasutuse tõhusus ehk „tühi ruum“: Regulatsioon piirab tarbetut materjalikasutust ja liigset tühja ruumi pakendis. Pakend peab olema konstrueeritud võimalikult optimaalselt, säilitades samal ajal oma põhifunktsiooni ehk toote kaitsmise. Rahvakeeli öeldes on eesmärk vähendada „õhu“ pakkimist.
Korduskasutuse ja ringlussevõtu võimalused: Oluline on arvestada juba kavandamisel, mis saab pakendist pärast toote kasutamist. Materjali peab olema tõhus sorteerida ja ringlusse võtta, võimalusel korduvkasutada. Nendele küsimustele vastuste leidmine ei pea olema keeruline. Sageli ei nõua see kogu pakendi nullist ümbertegemist, vaid tähendab läbimõeldud kohandusi olemasolevas konstruktsioonis, trükilahenduses või materjalivalikus.
Teekond ideest tulemuseni: miks alustada planeerimisega varakult?
Pakendimaailmas sünnivad parimad lahendused läbimõeldud arenduse ja katsetamise tulemusena. Kui soovime vahetada materjali keskkonnasäästlikuma vastu või muuta karbi konstruktsiooni, tuleb veenduda, et uus lahendus oleks funktsionaalne ja piisavalt vastupidav. Kui alustame protsessiga varakult, saame vajalikud tegevused teha ilma ajalise surve ja kiirustamiseta: 1. Olemasoleva pakendilahenduse analüüsimine: Vaatame üle praeguse pakendi materjalid, konstruktsiooni ning kasutatavad komponendid, sealhulgas trükivärvid, lakid ja liimid. 2. Soovituste jagamine: Pakume konkreetseid parendusi ning nõuetega kooskõlas olevaid alternatiive materjalide ja konstruktsiooni osas.
3. Uue pakendi väljatöötamine ja näidised: Valmistame proovi näidised, et enne suure partii tootmist kontrollida pakendi kasutajamugavust ja funktsionaalsust. Selline lähenemine aitab leida lahenduse, mis töötab nii tehniliselt, visuaalselt kui ka majanduslikult. Nii hoiame ära viimase hetke kiirustamise, mis võib kaasa tuua tarneahela katkestusi või ootamatuid lisakulusid.
Kuidas Ecoprint teeb muutustega kohanemise lihtsamaks?
Sa ei pea kulutama tunde seaduse tekstide lugemisele ega üksi välja selgitama, millised nõuded sinu pakenditele kohalduvad. Ecoprindis läheneme igale kliendile personaalselt ja praktiliselt. Meie teadmised trükitehnoloogiast, materjalit eadusest ja pakendikonstruktsioonidest võimaldavad pakkuda lahendusi, mille väljatöötamisel arvestame nii kohalduvate nõuete, tootmise kuluefektiivsuse kui ka lõpptarbijale olulise visuaalse atraktiivsusega. Võta meiega ühendust ja vaatame sinu praegused pakendilahendused koos üle. Teeme muutustega kohanemise lihtsaks, loogiliseks ja sujuvaks – sina saad keskenduda oma ärile. Meie töö on aidata tagada, et sinu pakendilahendus liiguks muutuvate nõuetega kaasa.
ecoprint.ee SEPTEMBER 2026
9
ENERGIALAHENDUSED
Elektri salvestamisega saab tagada stabiilse hinna? kontrollida, millised maja tarbijad on kriitilise varu all ehk milline maja faas (elektriliin) saab prioriteedi akust elektrit võtta, kui elekter peaks ära kaduma ning elektrit tuleb saada akust,“ lisab Teder.
Uute akupankade turule tulemisega – mis on hinnalt odavamad ja mahult suuremad – on tõusnud esile küsimus, kus saab neid efektiivselt kasutada. Akupanga soetamise küsimusele võiksid peamiselt mõelda need majapidamised, mis on endale juba näiteks rajanud päikesepargi, kuid ka need, mis paiknevad elektrienergia mõistes piirkonnas, kus „tormid-tuuled“ võivad tekitada elektrikatkestusi. Või valida selline, mis toimetab üldse süsteemiväliselt (off-grid).
Milline salvestussüsteem valida?
TOIMETAS: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK Aina enam tõstatub akupanga küsimus esile ka linnamajades, sest akupangaga saab lisaks energiajulgeolekule ja tootmismahu realiseerimisele lahendada ka hinnakõikumistest tulenevad ebamugavused: talletada ööpäeva odavaimat elektrit, mida kasutada omakorda kõige kallimal ajal. Selleks ei ole tegelikult vaja olla ise energiatootja, kõigest lepinguline kasutaja. Sõltuvalt akupanga suurusest tuleb salvestusseadme aktuaalsus mängu nii era- kui ka kortermajas, miks mitte ka kontoris või väiketootmises. Energiasalvestite tootja Thunor Solutions turundusjuht Merilyn Teder selgitab, et kodumajapidamise või äri ettevõtte elektriliste seadmete käigus hoidmiseks mõeldud energiasalvestid/ akupangad on oma mõõtmetelt võrreldavad teiste kodumajapidamises leiduvate seadmetega.
„Näiteks 14,2 kWh Thunori akupank ( ja teised samalaadsed akupangad) kaalub umbes 130 kg ning on mõõtmetelt 45 cm lai, 70 cm pikk ja 25 cm kõrge. 14,2 kWh viitab akupanga kogumahule ehk kui palju elektrienergiat on akusse võimalik salvestada. Küsite, et kui palju elektrienergiat on 14,2 kWh? Perspektiivi pakkumiseks: kaasaegne 50-tolline OLED-televiisor tarbib voolu umbes 70–80 W tunnis ehk täis laetud 14,2 kWh akupangaga saaks sellist telerit käimas hoida veidi enam kui nädal aega järjest. Samalaadset loogikat rakendades saab täismõõtmetes külmkappi hoida käigus umbes 5–7 päeva,“ nendib turundusjuht. Kuna majapidamises on aga elektri tarbijaid rohkem, on mõistlik vaadata oma ööpäevast elektritarbimist, hindamaks akupanga energiavaru. Mõnesid
energiasalvesteid saab omavahel ka ühtsesse süsteemi ühendada, mitmekordistades salvestatava energia mahtu. Näiteks Thunori akupanku saab ühte süsteemi ühendada kuni 16, võimaldades kokku salvestada 227,2 kWh elektrienergiat. Akude hinnad on viimase 15 aastaga langenud ligi 90% – tänapäeval saab ühe kilovatt-tunni laadimismahtu umbes 300–400 euroga. „Energiasalvesti soetamisel on vaja süsteemi lisada ka inverter, mis suudab muundada päikeseparkidest toodetud ja akudes salvestatava alalisvoolu majapidamisele sobivaks vahelduvvooluks ning muundada ka elektrienergia sobivale pingele. Lisaks võimaldab inverter
Energiasalvesti valimisel tuleks esmalt välja selgitada oma keskmine kodune energiatarbimine. Salvesti töötsükkel on üks ööpäev ja kõige optimaalsem on arvutus teha talveperioodi päevase tarbimise pealt. See annab võimaluse öösel salvestit laadida ja päeval salvestatud elektrit tarbida. Järgmine otsustuskoht energia salvesti valimisel on inverteri võimsus. Inverter peab olema täpselt nii suur, et see suudaks katta kõigi sinu koduste majapidamisseadmete üheaegse käivitamise. Oletame, et kodu tarbib talvepäevadel tunnis keskmiselt 3 kWh elektrit. Pannes samal ajal tööle soojuspumba, boileri, sauna, ahju ja veekannu, võib koormus ajutiselt mitu korda suureneda. Kui tarbimine on suurem kui inverteri maksimaalne lubatud koormus, võib see koduse elektri süsteemi tasakaalust välja viia. Paljud energ iasalvesti ostjad langevad ka selle ohvriks, et soetavad endale kõige odavama seadme või minimaalse mahuga salvesti, mõeldes, et sinna saab hiljem mahtu lisada. Soovitus SEPTEMBER 2026
11
ENERGIALAHENDUSED on energiasalvestisse investeerides mõelda pikemalt ette ja osta pigem veidike suurema akuga seade. Lisaks tuleks jälgida, et akupangal poleks kasutusel ebaefektiivne BMS ehk aku laadimist ja mahalaadimist juhtiv süsteem. Soovides akut odavamatel tundidel täis laadida, ei pruugi seade end selle ajaga täis laadida ja aku tegelik potentsiaal jääb kasutamata.
Täis laetud 14,2 kWh akupangaga saab telerit käimas hoida veidi enam kui nädala. Kas aku tasub end ära?
Majanduslikust vaatenurgast ei ole kodune akusüsteem alati kiire tasuvusega investeering. Akude hinnad jäävad sõltuvalt mahust ja tootjast mitme tuhande euro suurusjärku ning nende tehniline eluiga on keskmiselt 10–15 aastat. Tasuvusaeg võib seega langeda samasse suurusjärku, mis tähendab, et otsus ei põhine alati vaid otsesel rahalisel võidul. Samas parandavad tasuvust kõrge omatarbimine, nutikas tarbimise juhtimine, energia hinna volatiilsus ning võimalikud toetused. Lisaks raha-
lisele aspektile pakub aku ka turvatunnet – võime jätkata elu tavapäraselt ka elektrikatkestuse korral võib paljude jaoks olla otsustav argument. „Väga lihtsustatud näide, kus ühtlase tarbimise korral on kõrgeimate ja madalaimate tundide hinnavahe elektrit börsilt ostes näiteks 10 senti, on aku + inverteri investeeringu tasuvusaeg
umbes 16 aastat (1 akuga süsteemis), 13 aastat 2 akuga ning alla 12 aasta 3 akuga. Kui süsteem võimaldab lisaks ka võrku müüa, väheneb tasuvusaeg umbes kaks korda,“ selgitab Teder. Kodumajapidamises akupanga soetamine vaid selleks, et kasutada ära öist odavat elektrit seda päeval tarbides, ei tundu selle arvutuse ja praeguste
hindade – nii akupanga hinna kui ka elektrihinna juures veel kuigi mõistlik. Kui on endal tootmine, siis on mõistlik ka salvestada. Samas kui võtta vaatluse alla tööstuslikud tarbimised, avaneb täiesti uus maailm. Energialahendusi pakkuv Ampere Plus kirjeldab oma kodulehel kliendi kogemust: plastitootja Harjumaalt, kellel on 400 kW päikesepark ja 1 MWh salvesti, suutis esimese poole aasta jooksul vähendada elektrikulusid ja teenida seejuures 32 000 eurot. Lisaks ei jää tootmine kunagi seisma elektri katkestuste tõttu või kui sagedus kõigub. Tö ö s t u s l i k u a k u p a n g a p u h u l on ka tasuvusaeg teine: tööstusliku energiasalvesti maksumus jääb tänapäeval, olenevalt võimsusest ja tehnoloogilisest lahendusest, 50 000 kuni 250 000 euro piiresse. Praeguse muutliku elektrihinna tingimustes võimaldab energias alvesti vähendada ettevõtte energiakulu märgatavalt juba esimesel kasutusaastal. Tavapäraselt on investeeringu keskmine tasuvusaeg umbes neli aastat, mis on võrreldav kiiresti tasuva tööstusinvesteeringuga. Allikad: Thunor Solutions, Ampere, Energiapartner, hange.ee
PUHAS ENERGIA SINU KODULE Vähenda elektriarveid ja suurenda energiasõltumatust päikeseenergialahendustega. Täislahendused koos paigaldusega – paneelid, inverterid ja akupangad.
KÜSI PAKKUMIST
Säästlik lahendus
Pikaajaline investeering
Energia sõltumatus
Roheline energia
5687 6171
solarmen.ee
Täiesti uus Kia EV2. Elektriline sõiduulatus kuni 453 km, mis kohandub sinu igapäevaga.
Hind alates
30 990 € Reg. tasu 150 €
TALLINN: Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51; Viking Motors Peetri, Veesaare tee 5. TARTU: Autospirit Tartu, Lääneringtee 50. PÄRNU: Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. JÕHVI: United Motors Jõhvi, Lääne 1B. NARVA: Sirtaki, P. Kerese 25. VALGA: Salome, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a.
Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane / 150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Suurbritannias, Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.
Suurim elektriline mudelivalik sõiduulatusega kuni 625 km. Soodustus vastavalt mudelile – kia.ee
EV2 -2000 €
EV3 -3000 €
EV4 -4000 €
EV5 -5000 €
EV6
-6000 €
EV9 -9000 €
LIIKUVUS
Säästva liikumise arendamisele kasvab Eestis nii ootus kui ka toetus Mida on Eesti endale eesmärgiks seadnud riikliku rattastrateegiaga ja sobivaid rattateid kaardistades? Kuidas kujundatakse kestlikke liikumisviise linnaruumis? TEKST: KADRI HURT FOTOD: PÄÄR KEEDUS Paar aastat tagasi tõstatas Euroopa Komisjon rattaga liikumise soodustamise olulisuse ning võttis 2023. aastal vastu ka jalgrattadeklaratsiooni. Eestil oma riiklik rattastrateegia kuni eelmise aastani puudus. Oma kodulehel on Transpordiamet välja toonud, et Eestis on rattakasutus võrreldes Põhjamaadega tagasihoidlik, kuid eriti linnades on kasvutrend märgatav. Ka elanike ootus kättesaadavale, taskukohasele ja tervislikule rattateede taristule ning ohutule liikumiskeskkonnale on kõrge. Senist rattataristut on peetud katkendlikuks ja ebapiisavaks, mistõttu on tajutud rattaga liikumist ebamugava ja ohtlikuna. Planeerimisel ja taristu arendamisel ei ole rattakasutust Eestis siiani käsitletud igapäevase ega praktilise liikumisviisina. Õigusruum on olnud ebatäpne ja -ühtlane ega ole toetanud piisavalt ratturite õigusi ja ohutust. Liikluskultuuri arendamine vajab riigi hinnangul rohkem tähelepanu, esineb palju riskikäitumist ja lugupidamatust kaasliiklejate suhtes. Liikluskasvatus on lünklik. Samuti on planeerimis kompetents ja teadmistebaas napp ning rattaliikluse positiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale alahinnatakse süsteemselt.
Eestil on nüüd oma rattastrateegia
Vastavalt kliimaministeeriumi tegevusprogrammile on Transpordiamet Eesti oma rattastrateegia kokku pannud ja oma kodulehel ka selle eesmärgid sõnastanud. „Eesti rattastrateegia 2040“ kohaselt peab rattaga liikumine olema Eestis loomulik ja eelistatud iga päevane valik lühikestel sõitudel aasta ringi. Liikumine peab olema ka mugav ja turvaline ning sobima ka lastele ja eakatele. Läbiv põhimõte on rattaga liikujate võrdne ja õiglane kohtlemine. Pikemaks sõiduks ühendatakse rattasõit sujuvalt ühistranspordiga, arendatakse ka rattaringlust, parkimisvõimalusi ja rattavedu. Tähtsal kohal on ka talvise teehoolduse parandamine, õigusruumi kaasajasta-
mine, pikaajaline rahastus ning rattasõidu positiivse kuvandi ja rattaturismi arendamine. Kogu rattastrateegiat viiakse kokkuleppeliselt ellu koostöövõrgustikuna ja nii, et huvid oleksid tasakaalus. Esmalt lahendatakse kõige olulisemad lülid asulates, seejärel luuakse üha tervilikum taristu. Kokkuvõtlikult parandab katkematu ja kvaliteetne rattataristu ning suurem kehaline aktiivus Transpordi ameti osutusel nii inimeste elukvaliteeti, nende vaimset ja füüsilist tervist kui ka kogu meie elukeskkonda. Kui 2021. aasta andmetel moodustasid rattaga tehtud sõidud 5% kõikidest liikumistest ja umbes 4% linnaelanikest kasutas ratast peamise töölesõidu vahendina, siis aastaks 2040 eeldatakse
rattakasutuse tõusu vähemalt 13%-ni kõikidest liikumistest. Maapiirkondades on rattaga liikumisel juba praegu märkimisväärne roll eriti kooliõpilaste ja eakamate hulgas.
Aastaks 2040 võiks rattaga tehtavad sõidud moodustada 13% kõikidest liikumistest. Sel aastal alustati ka üle-eestilist jalgratta- ja jalgsi liikumise taristu andmete kaardistamist ning korrastamist, et luua kvaliteetne ja kogu riiki kattev ajakohane andmestik. Transpordiameti liikuvusekspert Kadi Pihlak on märkinud, et mida parem on teadmine hetkeolukorrast, seda paremaid otsuseid saab ka teha. Nii jõutakse lõpuks ka kasutajani. Riik Transpordiameti kaudu soovib pakkuda autoga liiklemisele alternatiiviks säästlikke liikumisviise, et inimestel oleks valiku- ja liikumisvabadus. Potentsiaalsete jalgsi ja rattaga liikumiste hindamiseks kasutatakse veebipõhist mudelit, mis kujutab võimalikke lühimaid teekondi kodu ja töökoha, haridusasutuse, lähima toidupoe ja ühistranspordipeatuse vahel. Mudeli eesmärk on kuvada võimalikku jalgsi ja rattaga liikujate arvu üle Eesti ühtsel alusel ning aidata kaasa jalgratta- ja jalgteede planeerimisele. Rakendus ei SEPTEMBER 2026
15
LIIKUVUS investeering kestlikku linnaliikuvusse. Tallinna uued bussi- ja trammirajad võimaldavad ühistranspordil liiklus ummikutest mööduda, mis parandab sõidugraafikutest kinnipidamist ja muudab ühistranspordi ajaliselt konkurentsivõimelisemaks. Lisaks on Tallinnal koos Harjumaaga välja töötamisel liikuvuskava, et siduda omavahel nii linna- kui ka maakonnaliinid, rongiliiklus, jalgrattad ja muud liikumisviisid. Koostöös naaberoma valitsustega arendatakse edasi ka parkimissurvet vähendavat Pargi ja Reisi süsteemi. Lahenduse mõte on võimaldada inimestel jätta auto linna serva või ühistranspordisõlme lähedusse ja jätkata teekonda ühistranspordiga.
arvesta kõiki igapäevaseid ega vaba aja liikumisi, vaid liikumisi olulisematesse esmavajadusega sihtkohtadesse.
Tartu vähendab oma jalajälge
Tartu on võtnud endale selgeks ees märgiks muuta linn inimestele kõige paremaks elukeskkonnaks. See tähendab Tartu liikuvusspetsialisti Olja Fomina sõnul tervislikku ja ohutut linnaruumi, kus on hea viibida ning liikuda. Selleks parendatakse nii jalakäijate kui ka ratturite liikumisvõimalusi ning vähendatakse ka müra ja saastet. Nii ei jää kasvuhoonegaaside vähendamine ainult suureks globaalseks eesmärgiks, vaid on väga konkreetne meede Tartu linnas tartlaste elu parandamiseks. Üle viiendiku Eesti kasvuhoonegaasidest tuleneb transpordisektorist. Linnas on autotransport pidevalt meie kõrval ja oleme Fomina osutusel sellega justkui harjunud. Kuid see on tema arvates praegu ka koht, kus saab märgatavalt CO2 heidet vähendada ja elukeskkonda oluliselt parandada.
Tartu linnaliinibussid sõidavad alates 2020. aastast biometaanil ehk rohegaasil. Tartu linnaliinibussid sõidavad alates 2020. aastast biometaanil ehk rohegaasil. Võrreldes fossiilkütustega tekitab biometaan vähem kasvuhoone gaase, aitab parandada õhukvaliteeti ning vähendab sõltuvust imporditud kütustest. Tartu üldplaneeringuga on paika pandud ka linnaülene rattateede võrk, et muuta liikumine turvalisemaks ja mugavamaks. Põhivõrgu esimese etapi ehitusega alustati 2024. aastal. Võrgu arendamine jätkub ja linnal
16
SEPTEMBER 2026
on rahastus olemas kaheksale tänavale rattateede ehitamiseks. Tartu rattaringlus on osa linna ühistranspordivõrgust ning annab võimaluse rentida igapäevasõitudeks jalgratta. „Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on Tartu rattaringlus üks Euroopa edukamaid ja seda tõestavad ka kasutajanumbrid. Meie alla 100 000 elanikuga linnas on rattaringlusel ligi 13 400 aktiivset kasutajat!“ tunnustab Fomina. Lisaks taristule tegeleb Tartu ka sotsiaalsete muutustega. Kolm aastat on tehtud liikluskultuuri kampaaniat, mis aitab erinevatel liiklejatel üksteist paremini mõista.
Rahulolu pealinna transpordivõrguga on väga suur
Säästva liikuvuse arendamine on tähtis osa Tallinna linna kliimaeesmärkidest, kuna transport on üks olulisemaid kasvuhoonegaaside allikaid. Tallinna Liikuvusameti, rattaliikluse ja ühis transpordi arendusjuhi Kaarel Kose sõnul ei piirduta üksikute projektidega, vaid ühistransport, jalgrattaliiklus, jalgsi liikumine ja mitmeliigiline trans-
port moodustavad tervikliku omavahel seotud süsteemi. Tallinna linn liigub järjekindlalt kestlikuma transpordisüsteemi suunas, mille eesmärk on muuta igapäevane liikumine mugavamaks, ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks. Rahulolu pealinna transpordivõrguga on küsitluse põhjal juba praegu 90%. Ühistranspordi arendamine peab pakkuma sõiduauto kasutamisele konkurentsivõimelist alternatiivi. Tallinn on üks väheseid Euroopa pealinnu, kus ühistransport on tasuta. Ka sel aastal kaasajastati ühistranspordivõrku ja linn peab oluliseks, et ühistransport poleks üksnes keskkonnasäästlik, vaid ka kiire, usaldusväärne ja mugav. „Mida rohkem inimesi leiab selle enda jaoks auto asemel, seda väiksemaks muutuvad liiklusummikud, kütusekulu ja transpordisektori keskkonnamõju,“ märgib Kose. Rahvusvaheline kogemus näitab, et inimesed on valmis autodest loobuma eelkõige siis, kui ühistransport pakub kiiret ja prognoositavat liikumisvõimalust. Seetõttu pole ühistranspordirajad üksnes liikluskorralduslik meede, vaid
Pealinna trammiliiklus laieneb järgmisena Pelguranna ja seejärel Lasnamäe suunas. Olulise keskkonnakasu annab pealinna ühistranspordi veeremi järkjärguline uuendmine ja elektrifitseerimine. Elektriline ühistransport aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, parandab õhukvaliteeti ja vähendab linnakeskkonnas müra. Tähtis on ka toimepidevus. Eriline roll on aku trollidel, mis ühendavad trolliliikluse energiatõhususe ja bussiliikluse paindlikkuse. Nende kasutuselevõtt võimaldab asendada osa diisel- või gaasibusse ning suurendada heitevaba ühistranspordi osakaalu. Tallinna veeremistrateegia kohaselt peaks 2030. aastaks olema ligikaudu 90% ühistranspordi veeremist CO2-neutraalne ning 2035. aastaks on eesmärk saavutada täielikult CO2-neutraalne ühistransport. Kestliku transpordi arengus mängib suurt rolli ka trammivõrgu laiendamine. Tramm on suure läbilaskevõimega, energiatõhus ja pika elueaga transpordiliik, mis võimaldab teenindada kasvavat reisijate hulka autoliiklust suurendamata. Hiljuti valmis Vanasadama trammiliin, järgmine suur projekt on Pelguranna ja siis Lasnamäe suund. Ka rattaliiklusel on Tallinna transpordisüsteemis eriline väärtus. Rattaga liikumine on mugav ja praktiline viis igapäevaselt liigelda. See toetab head tervist, paremat enesetunnet ning puhtamat ja ruumisäästlikumat linnakeskkonda. Linn investeerib rattaparklatesse, rattateede ühendamisse ning lahendustesse, mis võimaldavad jalgratta kasutamist koos ühistranspordiga. Need tegevused on kooskõlas ka Eesti rattastrateegia 2040 eesmärkidega. Kõik kirjeldatud lahendused on investeering Tallinna tulevikku ja elanike elukvaliteeti ning aitavad ühtlasi suurendada pealinna energiasõltumatust.
TALLINN JA HARJUMAA TEHNOÜLEVAATUS Kadaka tee 131/2, Tallinn Väike-Paala 10, Tallinn Vae 3, Laagri, Harjumaa Tehnika 8, Saku, Harjumaa
tel +372 657 7324 tel +372 621 4861 tel +372 679 1535 tel +372 662 6013
PÄRNU TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL Savi 38a, Pärnu
tel +372 745 6585
IDA-VIRU TEHNOÜLEVAATUS Ilmajaama 2, Ahtme, Kohtla-Järve Pargi 25a/1, Jõhvi, Ida-Virumaa
tel +372 332 2223 tel +372 5912 3555
PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL Tehnika tee 6, Mammaste küla, Põlva
tel +372 799 7023
ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde põik 8, Elva
tel +372 738 1183
RÄNI TEHNOÜLEVAATUS
Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa
tel +372 610 8890
TARTU TEHNOÜLEVAATUS Ringtee 25
tel +372 750 2513
Turu 32
tel +372 678 0461
Võru 55
tel +372 734 9776
KOHILA TEHNOÜLEVAATUS Tuhamäe 1, Kohila, Raplamaa
Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
www.etehno.ee
tel +372 5045 621
µ
HOONETELE UUS ELU
Kõige kestlikum on see ruutmeeter, mida pole vaja juurde ehitada Uus on alati põnev, sageli ka särav ja tihtipeale lausa võrratu. Ent tuleb nentida, et päris mitmes eluvaldkonnas tänapäeval üksnes sellest motost juhinduda ei saa. See puudutab ka ehitusvaldkonda, sest kaasneva keskkonnamõju kontekstis on tavaliselt vastutustundlikum värskendada vana kui rajada midagi täiesti uut. On aga selge, et ehitiste rekonstrueerimisprojektid nõuavad omajagu ebastandardseid kulusid ja ehitustehnilist peamurdmist. TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK Viimastel aastatel on Eestis siiski ette võetud mitmeid mastaapseid rekonstrueerimisprojekte. Mõndade markantsemate näidetena võib välja tuua Tallinnas Fahle ja Noblessneri kvartali ning Tartus Aparaaditehase, kus ajaloolised tööstushooned on saanud uue funktsiooni ja nende ümber on kujunenud mitmekesine linnaruum. Üsna mitu rekonstrueerimist hõlmavat
ehitusprojekti on hiljaaegu käsile võtnud ka Hepsor, mille Eesti maajuhi Mihkel Mägeri sõnul annavad sellised projektid kogu piirkonnale eristuva iseloomu. Samas nendib ta, et teadmatuse tõttu kaasneb rekonstrueerimisprojektidega alati suur risk. „Hoone rekonstrueerimine on nagu sibula koorimine. Iga kihi eemaldamisega võib tulla pisar silma, sest sa ei tea
HOONETELE UUS ELU kunagi lõpuni, milline üllatus sind võib ees oodata,“ ütleb Mäger. Põhjuseks on tema sõnul erinevatel ajajärkudel tugevalt kõikunud ehituskvaliteet. „Just vanade hoonete puhul on nõukogude ajal tehtud kohati väga ebakvaliteetseid ümberehitusi, mis võivad nüüd tuua kaasa täiendavaid kulusid, sest nendega ei oska projekteerimise ajal arvestada,“ selgitab spetsialist. Kõ i ge k r i i t i l i s e m a t ä ht s u s e g a küsimus kogu projekti vaates on tema sõnul see, kuidas on säilinud kandekonstruktsioon. „Ei ole harvad juhtumid, kus konstruktsiooni on ajahammas niivõrd räsinud, et selle taastamine on kas tehniliselt pea võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas. Paljudel juhtudel ei pruugi näiteks konstruktsiooni tugevus vastata tänapäevastele normidele ning sellest lähtuvalt ei ole säilitamine võimalik,“ kirjeldab Mäger.
Koha mälu loob väärtust
Pikaaegse ja rikkaliku ajalooga hooned on reeglina unikaalse iseloomuga ning kujundavad kogu piirkonnas õhustiku, mida uusehitiste kaudu on keeruline taasluua. Seda toob välja ka Mäger. „Ajalooline hoone kannab edasi koha mälu ning kui seda täiendada uute funktsioonide, tehnoloogiate ja kaas-
aegse arhitektuuriga, tekib mitmekihiline linnaruum, mis on huvitav ja omanäoline,“ kirjeldab ta. Loomulikult räägib olemasolevate hoonete ja konstruktsioonide taaskasutamise kasuks ka suundumus juurutada üha laiemalt keskkonnasäästlikke ehituspraktikaid. Hepsori enda arendusprotfellist toob Mäger kõige silmapaistvama rekonstrueerimisprojektina välja Manufaktuuri kvartali. „Ajalooline tööstuspärand annab kogu M anufaktuuri kvartalile iseloomu ja loob lähtekoha uue elukeskkonna kujundamisel. Põimime Manufaktuuri vana vabrikuhoone kaasaegse arhitektuuriga nii, et uus ei kustuta vana, vaid laseb sellel silma paista ning loob kogu kvartalile tugeva karakteri,“ räägib ta. Selliste kvartalite puhul peab ta oluliseks ajaveetmisvõimalusi, teenuste lähedust ning läbimõeldud ja kvaliteetse avaliku ruumiga planeeringut. „Tallinnas on sama põhimõte väga hästi töötanud veel näiteks Telliskivis ja Rotermanni kvartalis, kus kunagisi ühetaolisi tööstuskeskkondi kaasajastades on piirkonda jälle elu tekkinud. Selline ajaloolise pärandi ja uue arenduse tasakaal loobki linnale pikaajaliselt väärtust,“ leiab Mäger.
Renoveerimist vajab tuhandeid Eesti kortermaju Eestis on hoonete rekonstrueerimise üheks oluliseks väljundiks ka vanemate korterelamute korda tegemine, mille jaoks riik on loonud korteriühistutele erinevaid toetusprogramme. Seejuures on ühistute vajadus ja huvi rekonstrueerimise vastu palju suurem, kui riigi toetused võimaldavad seda rahuldada. Näiteks viimati eelmise aasta sügisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt läbi viidud toetusvooru kogueelarve oli 80 miljonit eurot, kuid taotlusi esitati ligi neli korda suuremas mahus ehk 325 miljoni euro ulatuses. Selle aasta detsembris valmivas riiklikus renoveerimiskavas hindab riik järgmiseks kümneks aastaks renoveerimistoetuste vajadust veel umbes miljardile eurole, avaldab hiljutises pressiteates kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. „Hästi korda tehtud maja tähendab poole väiksemaid energiakulusid, paremat sisekliimat, turvalisemat kodu ja kõrgemat kinnisvara väärtust,“ ütleb Jaanisoo. Järgmise kümne aastaga tuleb renoveerida vähemalt 4000 kortermaja, et vähendada elamute keskmist energiatarbimist 20% võrreldes kümnendi algusega, seisab pressiteates. Allikad: eis.ee, kliimaministeerium.ee
krohver.ee Kvaliteetsed savi- ja lubikrohvilahendused teie hoonele
Pakume usaldusväärseid krohvimisteenuseid ja tooteid, mis tagavad vastupidava ja esteetilise tulemuse.
• Professionaalne savikrohvi paigaldus – savikrohviteenus tagab loodusliku ja hingava pinna, mis parandab teie ruumi sisekliimat. • Keskkonnasõbralikud lubikrohvilahendused – lubikrohv kaitseb ja tugevdab seinu, pakkudes samal ajal traditsioonilist ja vastupidavat viimistlust. • Nõustamine ja tehniline tugi krohvimisel
Krohver OÜ | Jaanus Pung | Tel 510 3454 | post@krohver.ee
20
SEPTEMBER 2026
OSTAN KASUTULT SEISMA JÄÄNUD VÕI KIIRMÜÜGIHINNAGA SÕIDUKEID Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt seisvaid. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. www.seisevauto.ee I tel 5618 8671
PIKAAJALINE KOGEMUS ANGAARIDE EHITUSEL
ANGAARIDE RENOVEERIMINE JA SOOJUSTAMINE Angaaride renoveerimine täpselt sinu praegustele vajadustele vastavaks.
ENNE
PÄRAST
Soovi korral aitame angaari renoveerimise käigus suuremal määral ümber ehitada. Vaheseinad ja planeering, avad, aknad, erinevad uksed, dokumentatsioon.
Võtmed-kätte-täislahendused
Teeme kõik vajaliku alates eelprojektist kuni soovidele vastava valmis angaari võtmete üle andmiseni.
Angaaride soojustamine
Kas angaar on jahedamatel kuudel külm, kuid võiks soojustatuna leida pikemat kasutust? Angaare on võimalik soojustada nii seestkui väljastpoolt.
Materjali müük
Angaaride renoveerimiseks sobiva eelpainutatud profiilpleki müük. Materjalile, kogusele ja tarneajale pakkumise saamiseks võta meiega ühendust.
Soojustamine väljastpoolt
Soojustamine seestpoolt
Angaari seestpoolt soojustamine on eelistatud valik juhul, kui angaari katus on heas korras. Seestpoolt soojustamiseks peab angaar olema tühi. Kõige populaarsem soojustusmaterjal on PUR-vaht. Maksumuse osas on seestpoolt soojustamine ~ 2 korda soodsam kui väljastpoolt.
Väljastpoolt soojustamise eeliseks on töö lihtsus – katust ei ole vaja maha võtta. Samuti on väline soojustamine parem variant, kui angaaris on juba ruumide jaotus olemas või angaari ei ole võimalik tööde ajaks tühjaks teha. Standardne lahendus angaari soojustamiseks väljastpoolt on kivivill ja SBS-rullmaterjal, mis sulatatakse villa peale. Tasub teada, et SBS ei ole löögikindel materjal. Kui on asukoha tõttu oht millegi katusele kukkumiseks, siis see võib SBS-i katki teha.
Hallipartneri eelised:
• Eesti kliimasse sobivad ja vastupidavad materjalid • lai valik erinevaid lahendusi • soovi korral transport objektile • tellija soovil lisaks materjalile professionaalne paigaldus, millele anname garantii
Sobiva meetodi valik sõltub paljuski konkreetsest olukorrast
Kui palju annab soojustamine võitu? See sõltub peamiselt konkreetsest angaarist, kasutusotstarbest ja soojustusviisist. Soojustamine annab kindlasti tajutava võidu, et pikendada angaari kasutusaega jahedate ja külmade kuude lõikes. Täpsema vastuse saamiseks saada meile päring.
ANGAARI RENOVEERIMINE VÕI SOOJUSTAMINE TELLI HALLIPARTNERIST! VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: tel 5300 1784 info@hallipartner.ee
hallipartner.ee
KESTLIK TURISM
Millal on hotell päriselt roheline? Vannitoas olev silt palub rätikut kasutada mitu päeva. See hoiab kokku vett ja energiat, kuid ametliku keskkonnamärgise saamiseks peab üle vaatama kogu töökorralduse – kütte, koristamise, ostud, jäätmed ja isegi hommikusöögilaua. TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Euroopa majutusasutustes kohtab kõige sagedamini rahvusvahelist Green Key märgist ja Euroopa Liidu lillekujulist ökomärgist ehk EU Ecolabelit. Mõlemad annavad külastajale kinnituse, et keskkonnahoid ei piirdu mõne nähtava pisiasjaga.
Kõigepealt tehakse majale ring peale
Green Key taotlemine algab ettevõtte senise tegevuse kaardistamisest. Kui palju kulub vett ja elektrit? Kuidas köetakse tube? Kuhu jõuavad jäätmed? Milliseid puhastusvahendeid kasutatakse ja kui palju toitu päeva lõpus ära visatakse? Seejärel pannakse paika eesmärgid j a t e g e v u s k ava n i n g m ä ä rat a k s e inimene, kes hoiab keskkonnateemadel silma peal. Tarbimisandmeid jälgitakse korrapäraselt. Nii tuleb kiiresti välja, kui veekulu on järsku kasvanud, mõni seade kasutab liiga palju elektrit või jäätmeid tekib rohkem kui varem. Osa muudatusi ei pruugi külaline märgatagi. Küttesüsteem seadistatakse täpsemaks, vanad lambid vahe-
tatakse säästlikumate vastu ja lekkiv kraan parandatakse enne, kui sellest saab harjumuspärane taustaheli. Võimaluse korral eelistatakse taastuv energiat ja väiksema keskkonnamõjuga tooteid.
Vannitoast hommikusöögini
Kõige nähtavamad muutused ootavad sageli vannitoas. Väikesed šampooni pudelid asenduvad täidetavate dosaatoritega ning rätikuid ja voodipesu pestakse siis, kui see on vajalik või kui külaline seda soovib. Vett säästavad segistid ja dušid, kuid mugavus ei tohiks selle käigus kaduda. Ka koristamisel ei tähenda rohkem vahendit tingimata puhtamat tuba. Täpselt doseeritud pesu- ja puhastusained vähendavad kemikaalide kulu ning säästavad raha. Sama tähtis on töötajate koolitamine, sest heast juhendist pole kasu, kui see jääb kontorisse riiulile. Hommikusöögilauas vaadatakse, kuidas toitu tellitakse, serveeritakse ja ülejääkidega ümber käiakse. Väiksemad serveerimisnõud, läbimõeldud kogused
Teie ehe Soomaa-elamus algab siit!
Põnka puhketalu on ideaalne valik nii väikestele gruppidele kui ka suurematele seltskondadele, pakkudes erinevaid majutusvõimalusi. Peamaja ja saunamaja moodustavad koos suurepärase puhkekompleksi, kus on ruumi ja mugavust kõigile. Saunamaja pakub mitmekülgseid võimalusi meeldivaks ajaveetmiseks ja lõõgastumiseks. Pakume juhendatud saunapakette. Maitsete retked – meeldejäävad hetked looduses ja köögis! Soomaa tuur giidiga – astuge linnakärast eemale ja avastage maastik, mida on kujundanud vesi, vaikus ning sajanditepikkused traditsioonid. Laske Soomaal end üllatada metsiku ilu, varjatud lugude ja raba rahuliku rütmiga.
Olete oodatud ! u ll a et k h u p a k Põn Tel 513 1363, 5623 2270 info@ponkaland.com Põnka puhketalu
Põnka puhketalu
www.ponkaland.com
KESTLIK TURISM ja taimne valik aitavad jäätmeid vähendada. Kohalikul, hooajalisel ja mahetoidul on oma koht, kuid üks purk kodumaist moosi ei muuda kogu hotelli keskkonnahoidlikuks.
atraktsioonidele ja konverentsikeskustele. EL-i ökomärgis on aga Euroopa Liidu ametlik tunnustus ning turismivaldkonnas saavad seda praegu taotleda majutusteenuse pakkujad.
Green Key hõlmab enamat kui hotelle
Märgis, programm või lihtsalt lubadus?
Green Key märgist saavad taotleda hotellid ja hostelid, väikesed majutuskohad, kämpingud, konverentsikeskused, restoranid, kohvikud ning turismiatraktsioonid. Nõuded jagunevad kohustuslikeks ja soovituslikeks. Esimesel korral tuleb täita kõik kohustuslikud tingimused, järgmistel kordadel lisandub järjest rohkem vabatahtlike nõuete seast valitud tegevusi. Ettevõtte esitatud andmeid kontrollib sõltumatu hindaja. Vaadatakse dokumente ja käiakse ka kohapeal, seega ei saa ettevõte märgist endale pelgalt hea tahte kinnituseks anda. Green Key süsteem on praegu muutumas. 1. oktoobril 2026 hakkavad kehtima uued kriteeriumid ja tunnistus antakse kaheks aastaks. Eestis ei jätka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus enam märgise kohaliku esindajana ning ettevõtted esitavad edaspidi taotluse otse Green Key Internationalile.
Hotelli keskkonnamõju ulatub hommikusöögilauani. Läbimõeldud kogused ja taimne valik aitavad toidujäätmeid vähendada.
EL-i ökomärgisel on oma reeglid
Euroopa Liidu ametlikku ökomärgist saavad turismivaldkonnas taotleda majutusteenuse pakkujad, näiteks hotellid, külalistemajad ja kämpingud. Eestis annab märgise välja Keskkonnaagentuur. Tunnustuse saamiseks tuleb täita 22 kohustuslikku kriteeriumi ja koguda vabatahtlike lisategevustega vähemalt 20 punkti. Hinnatakse energia- ja
veekasutust, jäätmete käitlemist, puhastusvahendeid, toidujäätmeid ning transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Lisapunkte annavad näiteks taastuv energia kasutamine, eriti säästlikud seadmed ja mahetoidu pakkumine. Green Key ja EL-i ökomärgis on paljuski sarnased, kuid päris ühe sugused need pole. Green Key sobib peale majutusasutuste ka restoranidele,
Turismis leidub ka piirkondadele mõeldud kestlikkusprogramme. Näiteks Green Destinations hindab tervet sihtkohta. Arvesse lähevad looduse kõrval kohalik kultuur, kogukonna käekäik ja turismi korraldamine. Piirkonnale antud tunnustus ei tähenda siiski, et kõik sealsed hotellid ja restoranid oleksid eraldi kontrollitud. Samuti ei näi ta hotelli tärnid, spaajärgud ega muud kvaliteedimärgid tingimata ettevõtte keskkonnamõju. Need võivad kinnitada teenuse taset, mugavust või sobivust kindlale külastajale, kuid vastavad teisele küsimusele. Kõige lihtsam on uurida, kes märgise välja andis, milliseid nõudeid hinnati ja kas ettevõtet kontrollis sõltumatu osapool. Usaldusväärse keskkonnamärgise tingimused on avalikud ning tunnustust tuleb mõne aja pärast uuendada. Allikad: Green Key International, Puhka Eestis, Keskkonnaportaal
Võimalused Kaevandusmuuseumis ettetellimisel: • ekskursioonid nii maa all kui maa peal • konverentsi- ja seminariruumid nii maa all kui maa peal
(kuni 200 kohta teatristiilis ja kuni 180 kohta laudadega) • retromajutus (34 kohta) • saun (15 kohta) • kohvik ja catering (toitlustamine nii maa all kui maa peal) • territoorium suurürituste korraldamiseks • meeskonnakoolitused, ühisüritused • lisavõimalused: karjäärisafari, vee-, kaatri-, seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne
SA Eesti Kaevandusmuuseum Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Eesti www.kaevandusmuuseum.ee info@kaevandusmuuseum.ee tel 332 4017
KAEVANDUSMUUSEUM PAKUB SEIKLUSI NII MAA ALL KUI MAA PEAL