Issuu

Maamelu

JUUNI 2026

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Suvi algab seal, kus lõpeb maantee

Suvi pole õige suvi, kui selle peab linnas veetma. Ikka maale tuleb suvel minna ja nautida kõike seda, mida pakub Eesti loodus. Ja mitte ainult maale, vaid ka Hiiumaale. Mina alustasingi oma suverännakute hooaega Hiiumaa Loodusmatkaga – ja võin kinnitada, et ei oleks ise hooaja alguseks midagi paremat välja mõelda osanud kui kolm päeva mööda maailma kauneimat saart rännata. Õhtul telgi ukselävel päikeseloojangut imetleda ja hommikul endale priimusega kohvi keeta... imeline. Sellest elamusest saab Maamelus kohe pikemalt lugeda, sest tunded, mis selline matk sisse jätab, punnitavad üle ääre.

Kuid tegelikult pole vahet, kus sa oma suve alustad – ainuke reegel on see, et see poleks linnas. Sest millal siis veel kui mitte suvel avastada erilisi paiku meie kodumaal. Selles Maamelu numbris võtamegi suuna sinna, kuhu alati ei satu. Mitte kaugele põgenemise mõttes, vaid selleks, et märgata Eestit, mis jääb linnapiirist välja: kruusateid, päikesepaistet ja heinamaad, kohalikke maitseid, armsaid kohalikke laatu, loomatalusid, metsi... Eesti väiksus on suvel suur eelis: ühe päevaga jõuab väga teistsugusesse rütmi.

Eraldi mõtleme selles numbris lastega maale minekule. Tänapäeval on kõige suurem küsimus see, kuidas teha nii, et telefon ununeks ise ära. Vastus ei peitu keelamises, vaid selles, et päris tegevused oleks nii põnevad, et ekraan enam ei tõmbaks. Onni ehitamine, ujumine, marjade otsimine, lõkke ääres istumine, taskulambiga retk pimedas, loomade ja lindude jälgimine – need on suvised asjad, mis ei vaja suurt korraldamist, aga jäävad meelde. Ja mitte ainult lastele, vaid absoluutselt kõigile! Nii et meie sõnum on üks: mine sinna, kus lõpeb maantee, unusta telefon, naudi lihtsaid rõõme, ole loodusega koos ja tunneta täiega Eesti suve maagiat.

Kairi Prints

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Kairi Prints, kairi.prints@delfi.ee

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee

Trükk: AS Printall

Foto: Kersti Õunapuu

Kolm päeva männimetsa, meretuult ja õnnetunnet

Oleme sõbranna Kerstiga alati suured matkasellid olnud, aga pean ütlema, et pigem ikkagi sellised mugavus-matkasellid. Autoga kohale, matkama küll hoogsalt, aga väikese seljakotiga, ööbides kuskil mõnusas majutuses, voodite ja dušiga ja puha. Aga oli aeg mugavustest lahti lasta ja päriselt loodusega koos olla. Hm, idee! Lähme Hiiumaa Loodusmatkale.

Kui otsus tehtud, oli aeg asuda ette valmistama. Esimene asi: hankida õige varustus. Kuna matkani oli veel paar kuud, oli vabalt aega tuulata taaskasutuspoodides ja puuduvad asjad soodsalt soetada. Kõige kallim asi, mille ostsin, oli seljakott – Pärnu Uuskasutuskeskusest üheksa euro eest. Ülejäänud asjad jäid umbes ühe kuni viie euro vahemikku. Osa asju oli ka muidugi varem olemas. Nii et kui tahad matkama minna, aga kardad, et varustuse peale läheb jube palju raha, siis tegelikult saab ka soodsalt. Aga selleks on tarvis muidugi palju aega mööda poode käia ja natuke ka head treenitud nina, kindlasti ka AI-assistenti poes, sest kes küll jõuaks kõik toodete sildid ise läbi lugeda. Samas muidugi on meil ka piisavalt poode, kust kõik matkavarustuse korraga kätte saab – igaühele oma. Tahtsin lihtsalt rõhutada, et kunagi ei tasu juba eos loobuda ilusatest elamustest kartes, et pole võimalusi. Sest võimalusi on alati.

Matkani tundus küll väga palju aega, aga ühel hetkel oligi ta juba mõne päeva pärast tulemas. Sõbranna oli samuti oma varustuse kokku nihverdanud ja viimasel päeval enne minekut tegime pika kõne, eesmärgiks korraldajate antud matkatarvete nimekiri koos läbi käia, et raskusi hajutada ja samas kõik olemas oleks – stiilis mina võtan hambapasta, aga sina puugitõrje. Seljakotimatkal on ju iga gramm loetud!

Matkapäeva hommikul olime täiesti kindlad, et kõik on olemas. Ainult et praamis oma kotist midagi muud otsides tundus, et gaasiballooni, mille mina pidin võtma, kaasas justkui poleks. Ega olnudki. Kiire kõne matkajuhile õnneks lahendas selle probleemi – kohapealt oli võimalik balloon osta. Kersti järeldus juhtunust: „Siit moraal kõigile matkajatele: nimekirja korralikust ülevaatamisest pole absoluutselt mingit kasu!“ Olgu, see oli nali, ikka on kasu, soovita-

me soojalt. Eriti siis, kui lähed ööbimistega matkale – ei oleks eriti mõnus, kui oled unustanud maha näiteks telgi või magamiskoti.

Matka alguspunkti Mägipäle kohale jõudes saime matkapassi, kus kirjas kõik vajalik, matkatoidud ja Fjällrävenilt kingituseks nokamütsi. Muidugi ka viimased õpetussõnad rajale kaasa. Esimene tempel passi ja rajale! Küll oli hea, et raske seljakott seljas, muidu oleks tuul küll ära viinud. Meri kohises ja mets mühises nagu hullud, nii et saime paugupealt looduse meelevalda – kogu muu maailma pühkis see tuul hetkega peast ja asemele tuli midagi lihtsalt nii head. Nauding esimesest silmapilgust.

Salvestasime oma kogemusi jooksvalt mu telefoni Recorderi äpis. See sai-

gi matkal kõige rohkem vatti – muidugi Google Mapsi ja RMK äpi „Loodusega koos“ kõrval, sest neid oli ju tarvis iga kord, kui ära eksisime... Saime nii mõnegi lisakilomeetri mitte sellepärast, et rada oleks olnud halvasti märgistatud, vaid me ise lihtsalt olime nii suures matka hoos (või noh, mõnikord hoopis jutuhoos), et mõni pööramine jäi kahe silma vahele. Aga olgu siin toodud mõned väljavõtted meie salvestatud matkapäevikust.

1. PÄEV

Kell 15.27

Selja taga on veidi üle kümne kilomeetri. Tuul puhub hullult, aga kõndida on mõnus, pea on tühi, midagi ei mõtle. Tunne on väga hea, kuskilt midagi ei hõõru ja

Tekst: Kairi Prints / Fotod: Erakogu, Kairi Prints, Kersti Õunapuu

Mina ja Kersti matkatee alguses.

Päikeseloojang Pihla Inspiratsioonitalus. Meie telk vasakult teine.

seljakott ei tundugi raske. Matkatee on küll natukene väljakutsuv, kuna pinnas on liivane. Otsime alternatiivseid metsateid selle kõige liivasema raja kõrval. Naljakas on mõelda, et siin matkal on peaaegu 200 inimest – me ei näe pea kedagi oma teel. Kõik läksid rajale erineval ajal, seega on mass hajutatud.

Energiat on üllatavalt palju. Jõudu annavad muu hulgas täpselt parajas arenguastmes kuusevõrsed, mis on tee kõrval saadaval praktiliselt kogu raja.

Rahu. Rannas kuldses valguses.

Mulle need väga maitsevad, nii et arvan, et matka jooksul sõin ära vähemalt ühe terve kuuse.

Kell 17.45

Käes on kontrollpunkt ja otsustame söögipausi teha, kuna kuusevõrsetest inimloomale siiski ei piisa. Priimuse käimasaamine on megatuule tõttu paras väljakutse, aga lõpuks saame hakkama. Sooja toidu kõrvale leiab matkaja salatit alati. Meile sobivad nii merikapsa noo-

red lehed kui ka merihumur – see on see kolmnurksete lehtedega sukulent, mis kasvab Eestis pea igas rannas ja maitseb täpselt nagu kurk.

Hea toit kõhus, asume taas teele. Energiat jätkub ja arutame, et tõepoolest, suure seljakotiga matkates on ikka nii palju rohkem päris tunne. Sul on olemas kõik, mida eluks vaja – ütleks lausa, et oled ellujääja metsikus looduses. See on kihvt tunne, oled justkui kõikvõimas.

Kell 22.27

Esimene matkapäev on lõppenud, istume oma telgi ukse ees, sööme popkorni ja teeme kokkuvõtteid. Tunne on väga zen, hinges on rahu. Teine tunne on uhkus enda üle, kui hästi hakkama saime. Valus pole kuskilt. Aga kui pärast matkapäeva oli vestlusõhtu Tõnu Õnnepaluga ja tema juttu tund aega süvenenult kuulasime, siis pärast püsti tõustes olid puujalad all küll.

Telkimispaik on väga idülliline, metsa servas vaatega merele. Uni tikubki vaikselt peale ja on ulmetunne üle ma ei tea kui paljude aastate telki magamiskotti magama ronida. Selline rahu kuubis tunne tuleb kohe peale – head und!

2. PÄEV

Kell 11.13

Ärkasime veidi kaheksa läbi ja rajale saime kell 11. Lülitan aga Recorderi käima, et alustada intervjuuga. „Kersti, kuidas magasid, oled uueks päevaks välja puhanud?“ Kersti: „Hetkel ma ei saa aru, kust see rada läheb.“ Kohutav intervjueeritav, küsid konkreetse küsimuse, tema vingerdab hoopis muule

TULE SUVEL SAGADISSE!

Sind ootavad põnevad sündmused, kontserdid ja teatrietendused.

Avatud on suvekohvik, restoran ning metsamuuseum ja mõis-muuseum.

teemale... Olgu, tõsiselt rääkides – me pole veel veerand tundigi kõndinud ja juba oleme eksinud. Nii et side lõpp, sest hetkel on olulisemad äpid Maps ja RMK.

Kell 13.16

Kaks tundi on möödas. Tegelikult me nii kaua eksinud ei olnud, aga ju meid valdas taas zen ja reportaaž ununes... Nüüd on siiski aeg mõningad märkmed salvestada. Läheme tagasi küsimuse juurde, kuidas uni oli. Tuleb välja, et öösel mõlemad veidi külmetasime, seega oli uni pisut katkendlik. Mina olin matkale kaasa võtnud termoteki, sest teadsin, et see on parim soojaandja. Mida ma aga ei teadnud, oli see, et termotekk krabiseb kõrvulukustavalt. Kui ma üritasin seda siis öösel häääästi aeglaselt endale ümber keerata, et Kersti und mitte segada, meenusid lapsepõlve teatriskäimised, kus alati istus lähedal keegi, kes üritas märkamatult šokolaadi või trühvlikommi hõbepaberist välja harutada. See on võimatu. Samamoodi selle paganama termo tekiga – toppisin ta lõpuks kuskile nutsu, sisistades „Jää vait!“.

õhtul.

Leidsime midagi haruldast. See on ilmselt kuradi-sõrmkäpp, aga päris kindel olla ei saa enne, kui õitsema hakkab.

Öömuuseumid 1, 8, 15, 22. juuli

Huvitavad ajaloolised loengud ja kaunid muusikalised etteasted.

Looduskooli perepäevad 2, 9, 16, 23. juuli

Vahvat avastamist ja õppimist loodushuvilistele.

Puupäevad 1. ja 2. august

Loodusteadmiste ja meisterdamiste päev terves mõisakompleksis.

100 kostüümi päev 16. august

Võimalus proovida ajastuhõngulisi kostüüme.

Vaade telgiuksest esimese matkapäeva

Fotod: Kersti Õunapuu

Viimase päeva hommikujooga Pihla Inspiratsioonitalus.

Hommikul ärgates on vaatamata vahelduvale unele siiski väljapuhanud tunne. Imelik on see, et on täiesti tuulevaikne, mida juhtub siin Hiiumaa lääneservas väga harva. Priimuse kohvi ja hommikusöögi jaoks saabki ühe tikuga põlema. Kõht täis, ootab meid hommiku jooga. Matka joogaõpetaja

Kersti Murumägi käib ise terve matka kaasa, nii et teab teha täpselt neid harjutusi, mida on vaja, kui oled kõndinud terve päeva ja lähed uuele vastu. Uskumatult soe on, nii et saame joogatada T-särgi väel ja paljajalu rannaliivas. Lihtsalt parim. Seejärel pakime oma asjad kokku ja asumegi taas teele.

Rada läheb lennates. Pärast üht kilomeetrit – meie puhul siiski ilmselt vähemalt kaht, kuna eksisime teelt – ootab meid pirukapeatus. Kohalik pagar on küpsetanud erinevaid saiakesi, aga mina kui tuntud moonirullisõltlane oma lemmikust enam kaugemale ei näinud. See ongi megahea. Veel mõni kilomeeter ja

siis tuleb marjapeatus, kus saab maasikaid ja mustikaid süües korra päikese käes vedeleda.

Tänane rada pole liivane, aga on seeeest ainult üles-alla. Kes oleks arvanud, et Hiiumaal sellised mäed on. Kohati on veidi raske, sest tõusud on pikad. Jõuame ka matka kõrgeimasse tippu – Korbi mägi, 44,7 meetrit.

Kell 18.31

Kohal! Viimased seitse kilomeetrit tunduvad kolm korda pikemana, kui tegelikult on. Korra paneme jutuhoos teeotsast taas mööda ka ja saame jälle paar kilomeetrit juurde... Viimased kilomeetrid ehk Kõpu tõus on kõige raskem – väga kaldus tee, tunne, et veered lihtsalt alla. Õnneks on raja lõppu paigaldatud köis, mille abil saab end tuletornini välja vinnata. Ja sealt ongi veel ainult kaks kilomeetrit sihtpunkti Pihla Inspiratsioonitallu ja seda veel mööda asfaltteed – see oli tõesti juba köki-möki.

Vastuvõtt finišis on mega! Korraldajad karjuvad „Jookse, Kairi!“, „Jookse, Kersti!“ ja seda me teeme. Jõuame umbes keskmistena, saame viimase templi matkapassi ja oleme enda üle väga uhked.

3. PÄEV

Kell 12.10

Sõidame bussiga sadama poole ja meenutame nii eilset õhtut kui ka kogu matka. Eile oli erakordselt sume õhtu, meile esines suurepärane trio Liisi Koikson / Sander Mölder / Marti Tärn, kuulasime ja lihtsalt nautisime inimese parimat elu. Kõik oli super tšill, see matka zen ja õnnetunne on midagi nii erilist, et sõnadest jääb väheks – seda

Hosby Päkapikumaja Vormsi saarel

Oled unistanud puhkusest looduses ja privaatsuses?

Siis on Hosby Päkapikumaja sinu jaoks õige koht, mis asub Vormsi saarel, otse mere ääres männipuude vahel Voodikohti on kokku 15 Lõõgastust pakub puuküttega saun ja mõnusad võrkkiiged

Hosby küla, Vormsi saar, Läänemaa • +372 520 7333 info@vormsiturism.ee • www vormsiturism.ee Vormsi Turism OÜ

tuleb ise tunda. Ka uni oli teisel ööl ideaalne: termotekk läks seekord madratsite alla ja magusamat und ei mäleta tükil ajal. Hommikul sai jälle parimat joogat.

Nüüdseks on matkast möödas nädal ja rahu pole kuskile kadunud, lihtsalt nii hea on olla. Ega nüüd enam pääsu ole – järgmine matk on juba planeeritud ja ega see varustus enam hõlpu saa.

Linnast välja ja õhtuks koju tagasi

Me kõik teame seda tunnet: ärkad nädalavahetuse hommikul ja näed, et õues särab päike ning ilm on ilus. Toas istuda ei taha, aga kõik kodulinna pargid on juba läbi käidud. Siis tasub suund võtta linnast välja. Ja kuna vahemaad on Eestis teadupärast lühikesed, siis ei pea muretsema ööbimise ega vabade päevade puuduse pärast: ka ühe päevaga jõuab käia paikades, kus on korraga loodust, ajalugu, kohalikku maitset ja piisavalt vaikust, et õhtul koju naastes tunneks end nagu lühikeselt puhkuselt tulnuna.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Tallinnast Lahemaale

Kui alustad pealinnast, siis sobib ühepäevaseks väljasõiduks suurepäraselt Lahemaa rahvuspark. See on Tallinnast vaid umbes tunniajase autosõidu kaugusel ja pakub tõeliselt mitmekesist elamust. Hommikut võib alustada näiteks Palmse mõisas, kus hooldatud mõisakompleks, park ja ajaloolised hooned annavad võimaluse korraks ajas tagasi astuda. Ka neil, kes muuseumidesse tavaliselt ei kipu, on siin mõnus lihtsalt ringi jalutada ja ümbrust nautida. Kui reisil on kaasas lapsed, pakuvad neile huvi nii vanad kõrvalhooned kui ka mõisapark oma tiikide ja alleedega. Palmse järel tasub teha põige Altja kalurikülla. Mere ääres asuv ajalooline küla pakub vaheldust mõisamiljööle ja annab hea võimaluse näha Lahemaad selle ehedaimal kujul. Vanad võrgukuurid, rannatee ja vaated lahele loovad mõnusa põhjamaise meeleolu. Kui ilm lubab, tasub teha väike jalutuskäik mööda külateid või istuda korraks mere ääres ja nautida vaikust, mida linnas naljalt ei leia.

Lõunapausiks sobib hästi mõni Lahemaa söögikoht või kõrts. Suvisel

ajal on valikuid rohkem, kuid ka muul ajal leiab piirkonnast kohti, kus kohalikku toitu proovida. Nagu väiksemates paikades ikka, tasub enne teele asumist lahtiolekuajad üle vaadata.

Pärast lõunat võiks suuna võtta Võsu peale. Seal ootab mõnusalt liivane rand ja kuurordi vaikne melu. Kui ilm on soe, saab siin enne koju suundumist varbad merre kasta ja liivalosse ehitada. Rannaskäik on hea jätta viimaseks peatuseks just siis, kui kaasas on lapsed, sest

pärastlõunal ei ole rannas enam nii palju rahvast ega päike nii kuum. Kui energiat jagub, võiks enne tagasiteed teha peatuse ka Käsmus. Kaptenite külana tuntud Käsmu on üks Lahemaa armastatumaid paiku ja küla vahel jalutades, sadama juures istudes või mere äärde viival rajal kõndides on lihtne mõista, miks inimesed siia ikka ja jälle tagasi tulevad. Eriti ilus on siin õhtupoolikul, kui päike hakkab madalamale vajuma ja meri muutub kuldsemaks.

Tartust Peipsi äärde

Ka Tartu ümbrusest startides on pal ju häid valikuid, kuid üks meeleolu kamaid viib ida poole, Peipsi äärde.

Selle paiga võlu peitub detailides, mida märkad alles siis, kui võtad tempo maha: madalad majad, pikad külatänavad, peenramaad, tee ääres kuivavad sibulad ja järv, mis on kord silmapiiril, kord majade taga aimatav. Tartust Alatskivile, sealt Kolkjasse, Varnjasse või Kallastele ja õhtuks tagasi – selline päev sobib neile, kes otsivad Eestist midagi aeglasemat ja eripärasemat.

Päeva võiks alustada Alatskivilt.

Loss on Peipsiveere maastikus paras üllatus: korraga seisab rahuliku loodu se keskel muinasjutulise ilmega hoone, mille ümber on park, järv ja jalutamiseks sobivad rajad. Siin ei pea ilmtingimata kogu päeva ajalugu uurima, võib teha tiiru pargis, vaadata lossi väljast, astu da sisse muuseumisse või võtta lihtsalt aega, et pärast autosõitu veidi jalgu si rutada.

siinne kultuur ei mahu ühte lausesse. Vanausuliste pärand, kalurikülad, sibula kasvatus ja järve äärne elu on omavahel läbi põimunud. Kolkjas või Varnjas jalutades tajub seda paremini kui autoroolist. Kui mõni väike muuseum või külastuskeskus on avatud, tasub sisse astuda. See annab piirkonnale tausta ja muudab ka kõige tavalisema külatänava kõnekamaks.

Edasi võiks võtta suuna Kolkja ja Varnja poole. See on Peipsi-äärse välja

Lõunaks tasub otsida Peipsiäärseid maitseid: kala, sibulapirukaid, teed, lihtsaid koduseid roogi. Kui menüü on lühike ja pere rahvas teab täpselt, kust kala tuli või kelle aias sibul kasvas, oled õiges kohas.

Pärast keha kinnitamist ja enne tagasi teele asumist tasub läbi käia Kallaste panga juurest. Sealne punakas liivakivipaljand ja avar vaade Peipsi järvele pakuvad mõnusat vaheldust päeva varasematele peatustele ja annavad võimaluse nautida piirkonna looduslikku ilu. Kui ilm on tuuline, mõjub järv peaaegu merena; vaikse ilmaga on kogu paik pehmem ja helgem.

18. JUULIL 2026

Ra hva le nii võ rd hing e pug e nud Mih k li la at toob ra hva koha le te r ve st m a a konn a s t ning kaug em a lt k i veel Nii on g i l a at läbi aast ate kas vanud üha suu re m ak s ja suu re ma ks

M IHK L I LA AT

on Pärnumaal toimuv suurüritus, mida on korraldatud väga pikka aega ning mis toimub tänavu juba 36 korda. Laat toimub igal aastal juulikuu kolmandal laupäeval, sedapuhku

18. JUULIL 2026

MIHKLI KÜLAS

MIHKLI KIRIKU PLATSIL Lisaks tavapärasele laadamelule toimub ka KULTUURIPROGRAMM , mille käigus astuvad üles erinevad muusikud ja tantsutrupid ning leidub ka põnevaid üllatusi Toimub traditsiooniline RAMMUMEES ning tänavu leiab laadaalalt ka VANATEHNIKA väljanäituse!

MILLES PEITUB AGA MIHKLI LAADA FENOMENAALSUS? SELLEKS TULE LAADALE JA SAA TEADA!

LAADAPÄEV algab kell 9, SIMMAN kell 20

PEAESINEJA VENNASKOND

ww w.mi h klila a t.e e M ihkli la a t

Pärnust Soomaale

Kuigi Pärnu ise on paljude jaoks puhkuse sünonüüm, avaneb linnast välja sõites hoopis teine maailm. Ühepäevaseks väljasõiduks on Soomaa peaaegu ideaalne: piisavalt lähedal, et päev ei kuluks ainult autosõidule, ja piisavalt eriline, et anda reisile päris seikluse mõõt. See marsruut sobib neile, kes tahavad näha Eesti loodust seal, kus maa ja vesi ei ole alati omavahel kindlat piiri kokku leppinud.

Pärnust võiks teele asuda hommikul ja võtta suuna Soomaa rahvuspargi poole. Juba teekond muudab meeleolu: asulad hõrenevad, mets muutub tihedamaks ja jõed hakkavad maastikku saatma. Hea alguspunkt on mõni tähistatud matkarada, näiteks rabarada või jõeäärne teekond, mille pikkus sobib päevaplaaniga. Soomaa kuulus viies aastaaeg, mil suurvesi ujutab üle luhad, metsad ja teed, on piirkonna tuntuim nähtus. Ent ka kuival ajal on siin palju näha: rabamättad, laugaste tume vesi, sookailu lõhn, vaiksed metsasihid ja jõekäärud, kus võib märgata kobraste tegevuse jälgi.

Kui soovid päevale aktiivsemat rütmi, tasub ette broneerida kanuu- või räätsaretk. Giidiga minek annab Soomaale

palju juurde, sest siinne maastik räägib lugusid, mida esmapilgul ei märka. Haabjas, ühepuulootsik, kuulub Soomaa identiteedi juurde ning selle traditsiooni tundmine aitab mõista, kuidas kohalikud on vee, jõgede ja üleujutustega koos elanud.

Lõunaks sobib kaasa võetud piknik, sest Soomaal on söögikohti vähem kui kuurortlinna ümbruses. Termos, pirukad, võileivad ja rabaserva pink võivad

mõjuda paremini kui kiirustav restoranilõuna.

Õhtuks Pärnusse tagasi jõudes on mereäärne linn teistsugune kui hommikul. Pärast Soomaa vaikust mõjuvad rannapromenaad, kohvikutuled ja linnatänavad peaaegu pidulikult. See on ühepäevase väljasõidu parim osa: kodulinn ei ole muutunud, aga pilk on.

Allikas: puhkaeestis.ee

Parimad suvised elamused

Eestimaa suvi ei tähenda ainult suuri kontserte ja rannailma. Avastamist ootavad ka laadaplatsid, taluväravad, külapeod, talgupäevad ja kodukohvikud.

Toimetas: Eve Kallaste

Maamelu toob sinuni toreda valiku suvistest laatadest, talgutest ja kogukonnaüritustest, millest osavõtmine jääb veel pikaks ajaks südant soojendama. Ees ootavad uued kohtumised, kohalikud maitsed ja tunne, et oled päriselt oodatud.

Ingliste Mudajooks

Ingliste Mudajooks toimub 2026. aastal teist korda. Eelmine aasta tõi palju menu just seetõttu, et Inglistel on tõeliselt kaunis loodus ja kogukonna inimesed elasid raja ääres võistlejatele aktiivselt kaasa. See on erinevate takistustega vahva jooks, mis on tehtav ja nauditav kõigile. See ei ole mõeldud ainult tippsportlastele. Rada on läbitav tavalistele koduemadele, tugitoolisportlastele, kontoritöötajatele... Eelmise aasta finišis oli kuulda vaid rahulolu ja positiivseid emotsioone. Osale ja sa ei kahetse, sest sukeldud lõbusasse kaosesse!

Vaata: Piletikeskus – Ingliste Mudajooks 2026

inglistemudajooks@gmail.com

ELF-i loodustalgud

Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Kui tahad suvel teha midagi kasulikku ja näha paiku, kuhu niisama ei satuks, siis ELF-i ehk Eestimaa Looduse Fondi loodustalgud annavad võimaluse teha midagi väga käegakatsutavat Eesti elupaikade heaks.

Vaata: talgud.ee

Viljandi Pärimusmuusika Festival 2025

Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Foto: pexels

Foto: Ingliste Mudajooks

Adrenaliini!

Kas otsid uusi ja põnevaid elamusi? Kas eelistad südame pumpama saada pigem põnevusest kui rammestavast suvekuumast? Jetboat-x-i kaatriga saab Pärnu lahel teha adrenaliinirohkeid merereise. Osav kapten teeb kaatriga vees 360-kraadiseid pöördeid, sukeldub lainete alla ning toob iga sõitja näole ülemeeliku naeru. Kokku mahub kaatrisse 12 sõpra, sõit kestab 30 minutit.

Vaata: www.jetboat-x.ee

Festival Südamega Südamesse

Läänemaal toimub 10.–11. juulini festival Südamega Südamesse, mis on eriti armastatud nende hulgas, kes soovivad rahulikumat ja sisukamat olemist. Vedra külas Hingepõllul peetav meelemürgivaba koguperefestival toob kokku muusika, liikumispraktikad, hingamistöö, loodusläheduse ja kogukondliku olemise. Avasta Saksa pianisti ja helilooja Mitsch Kohni helimaastikud, festivalile tulevad ka Emma Johanna Lepasoo, Lotte Walda, DJ Rain Tunger ja paljud teised hingeruumi hoidjad. Praktikaid viivad läbi ka Tiit Trofimov, Gerli Sepp ja Gert Reinberg. Lastele on tegevusi joogast loodusretkedeni, kohtuda saab ka Lottemaa tegelastega.

Vaata: sydamefestival.ee

Piletitasku: Südamega Südamesse

Keskaja Päevad Tallinna vanalinnas

Kui tahad mitmekesist kogemust keskaegsest laadamelust, meistritubadest ja käsitöökodadest ja ajaloost, siis Raekoja plats ja Niguliste ümbrus muutuvad 10.–12. juulini hansalinnaks, koos osavusmängude, rüütlikooli ja meistrikodadega.

Vaata: medievaldays.ee

Viljandi muusikafestivalid

Kui tahad klassikalist Eesti suve tunnet, siis Viljandi folk on endiselt üks tugevamaid valikuid. Lossimäed, väikelinna melu, pärimusmuusika ja palju juhuslikke kohtumisi. Festival toimub 23.–26. juulini.

Vaata: viljandifolk.ee

Viljandi suvi ei piirdu ainult folgimeluga. Mõni päev enne pärimusmuusika festivali täidab linna vanamuusika: 15.–17. juulini toimuv Viljandi vanamuusikafestival toob ajaloolisse linnaruumi barokkorkestri, vaimuliku suurvormi, India ragad ja aastaaegade muusikalised tõlgendused. Eesti vanim vanamuusikafestival pakub sissevaadet sellesse, kuidas sajanditetagune muusika võib tänapäeval värskelt ja elavalt kõlada.

Vaata: viljandivanamuusika.ee

Avatud talude päevad

Kui tahad üht juulilõpu nädalavahetusse midagi lihtsat ja peresõbralikku, siis 25.–26. juulini avavad huvilistele uksed sajad talud ja põllumajandusettevõtted. Igal talul on oma programm, vali aga sobiv piirkond välja ning ühe päeva jooksul jõuad koos laste ja sõpradega ka mitmesse kohta taluelu avastama ja eestimaised maitseid nautima.

Kikkas

Vaata: avatudtalud.ee

Kui naudid laadamelu

Vaata lehekülge laadakalender.ee

Valikus on sadu suviseid üritusi, mille fookuses on käsitöö, kohalik toit, taluteemad, väiketootjad ja vanavara.

KESKAJA PÄEVAD

Marcel Johannes Kits

Foto: Laura Jõgar Foto:

Foto: Argo

Ingver

Foto: Pille-Riin

Pregel

Foto: Jetboat-x

Foto: Kaupo

Ekraanivaba suvi maal: mida teha?

Tänapäeva maailmas on paraku haruldus see, et lapse ekraaniaeg on nullilähedane ja suurem osa ajast veedetakse õues hullates. Küll aga ei tähenda see, et ei võiks suvel nutimaailmas surfamisest pausi teha ja selle asemel hoopis päriselu ning loodusega kontakti püüda. Siin on mõned toredad ideed, mida lastega suvevaheajal maale sõites ette võtta.

Tekst: Rumi Saar / Fotod: Shutterstock

Tõenäoliselt on igaühel neid mälupilte tuttavatest lõhnadest, lemmikroogadest, tüütutest aiatöödest või marraskil põlvedest, mis ikka alati lapsepõlvesuvesid meelde tuletavad. Just niisuguseid mälestusi on hindamatu ka koos oma lastega luua.

Loodust peab oskama kuulata

Looduses on väga palju ilu, kui oskame seda ise märgata. Hommikukohv kesklinnakorteris ei mõju ilmselt pooltki nii maandavalt kui selle nautimine maakodu hoovi peal, pisut karge õhu, aga sooja päikese käes. Lastel on ees maitsvad juustuvõileivad ja üksteise võidu loetakse liblikaid, kes mööda hoovi ringi lendlevad... Idüll, kas pole?

Selleks, et kohaolu harjutada ja loodusega paremat kontakti luua, võib lastele anda väikeseid ülesandeid. Kes märkab esimesena kuldnokka? Mitu korda käib emalind pesakasti juu -

res? Mis häält teeb sookurg õhtul põllu ääres? Loomade ja lindude jälgimine õpetab kannatlikkust ning hetkede märkamist.

Miks mitte teha lastega „maapäeva vaatlusvihik“? Sinna võib joonistada nähtud linde, kleepida langenud sulgi, kirjutada üles naljakaid hääli ja märkida, kus midagi nähti-kuuldi-kogeti. See ei tohiks aga olla koolitöö moodi, pigem salajane uurija-märkmik.

Onni ehitamine loob lapsele oma maailma

Kas lapsepõlv läheb üldse arvesse, kui sinna pole kuulunud oma onni ehitamine?! Tõenäoliselt lööb see mõte iga seiklushimulisema põnni silmad elevusest kilama, seega kui õues on natuke metsa, võsa, aianurk või vanad lauajupid, tasub koos ehitama asuda.

Onni ehitamine annab lapsele midagi, mida valmis mänguasi ei anna: või-

maluse midagi ise luua ja oma loovust rakendada. Kuhu tuleb uks? Kas katus on okstest või tekist? Kes tohib sisse tulla? Kas onn on pood, loss, loomade haigla või salapunker?

Täiskasvanu saab aidata raamid paika panna: milliseid laudu võib kasutada, kuhu ei ole lubatud ronida, milliseid tööriistu laps tohib võtta ja millal peab abi küsima. Edasi võiks lasta lapsel võimalikult palju ise teha. Viltune sein ei ole ebaõnnestumine – see on osa onni iseloomust.

Vees hullamine ei jäta kedagi külmaks

Ujumine on maal üks kindlamaid ekraani rahu toojaid. Järv, tiik, jõgi või meri muudab päeva lapsele palju lõbusamaks: saab ju välistingimustes hullata vaid loetud kuud aastast. Loomulikult ei pea vee ääres aga ainult ujuma. Saab ehitada kivisadamaid ja liivalosse, otsi-

da kalamaimukesi ja millimallikaid, püüda kahvaga veetaimi, teha puukoorest paadikesi või võistelda, kelle visatud kivi teeb kõige rohkem lutsu. Olge loovad!

Veekogu juures peab ohutuse tagama aga täiskasvanu, kel tuleb sulistajaid kindlasti jälgida, eriti kui lapsi on mitu.

Aiasaadused maitsevad paremini oma peenra ääres

Maal on suur võlu ka see, et toit ei tule ainult poest. Lapsed armastavad põõsaid tühjendada, kui marjakorjamist ei muudeta kohustuseks. Eesmärk võiks olla jõukohane: korjame hommikupudru

peale, teeme pannkoogimoosi jagu või viime vanaemale peotäie. Väike tops on siinkohal parem kui suur ämber. Kui laps saab korjatud marjadest ise midagi teha, kasvab huvi veelgi. Maasikad võib kahvliga katki vajutada, mustikad pannkoogitainasse segada ning sõstrad koogi peale laduda. Oma kätega korjatud toit maitseb alati paremini!

Lõbus lõkkeõhtu

Lõkkeõhtu on suvise sumina nautimiseks parim. Laste jaoks on see sageli omaette tseremoonia: päevane sagimine vaibub, keegi võtab viisijupi üles ja igaüks saab puutoika otsas kannatamatult oma vorsti ja vahukommi grillida. Samuti annab lõkkeõhtu hea võimaluse lastega lähedasemaks saada ja omavahel toredaid lugusid jagada. Eriti, kui seltskonnas on teismelisi, kes tavaliselt oma hingesoppi vanematele avama ei kipu.

Tuleohutuses kehtivad muidugi ujumisega sarnaselt selged reeglid: lõket tehakse ainult lubatud kohas ja täiskasvanu juuresolekul. Mõistlik ei ole ka lõkke ääres joosta, sütt hooletult torkida ega põleva oksaga vehkida.

Õhtune seiklusretk pilkases pimeduses

Kui suveõhtu lõpuks hämardub, avaneb põnev öine maailm. Päeval tuttavana mõjuv õu muutub salapäraseks, puud on tumedamad ja võimsamad, loodushääled selgemad ning tee kuuri juurde tundub pikem.

Õhtune jalgsiretk saab olla lapsele tõeline seiklus, eriti jaanipäeva paiku, kui põõsaste all ja teeäärtes võib helendava sabaga jaaniusse kohata. Muidugi tasub arvestada, et neid näeb just pimedas, seega taskulambiga teerada valgustada ei tasu.

Eeskuju ja koos tegemise rõõm

Maal võib linnalapsel paratamatult igav hakata. See on loomulik ja isegi vajalik: igavusest tulevad sageli parimad ideed. Alguses kostab: „Mul pole midagi teha.“ Mõne aja pärast on aga kraavile ehitatud sild, kuuse alla rajatud pood või õuest leitud kivi, mis on täiesti kindlalt dinosauruse muna.

Täiskasvanu ei pea iga tühja hetke täitma ega lapsi lõbustama, vaid võib välja pakkuda alguse, kerge suunise. Edasi saab laps ise minna – just nii õpib-

ki võsuke oma pead kasutama ja ise endale tegevust leidma.

Ei tasu unustada, et lapsed õpivad kõige paremini eeskuju, mitte vanemate sõnade ja soovituste põhjal. Just seetõttu on oluline neid seiklusi ette võtta lastega koos ning neile ise prak-

tika kaudu põnevaid tarkusi jagada. Ei tasu oodata, et lapsed hommikust õhtuni õues ringi lippaksid, kui vanem ise pidevalt nutimaailma sukeldub. Maal võiks ka vanemal olla ekraanivabu hetki, et puhkust üheskoos täiel rinnal nautida.

Toidupakk maavanaemalt

Kui arvate, et tänapäeval tähendab proviandi saatmine taludest seda, et pakki on leidnud tee jõupaberisse keeratud soolapekk, pisut kartuleid ja porgandeid, suurem päts musta leiba, purk meekärgi ning midagi kangemat meespere keldripoolelt, siis kindlasti eksite. Maavanaemad panevad teele bränditud tippmaitseid, mis peavad vastu ka rahvusvahelises konkurentsis.

Tekst: Martin Hanson

Eesti toidumaastik on oma väiksusest hoolimata äärmiselt rikkalik. Seda meenutas äsja loetud Andres Eilarti ja Aavo Koka koostatud kunsti- ning toiduraamat „Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu“, kus maalide kaudu räägitakse lugusid 150 nii-öelda meie maitsest ja toorainest. Eestlased on söönud kõike, oleme alati huvitunud sellest, mis võiks hästi mekkida. Paratamatult on suved meil see aeg, kui kõike on palju ja veelgi rohkem. Sellest ka ootus värsketele maitsetele maalt.

Sparglisalud ja Helix aspersa

Maxima

Kevade suurimaks hitiks on osutunud Kolga-Jaanis paiknev Sillaotsa Marjatalu sparglid, mida talu peremees Jarmo Kass saadab postiga, kuhu vaja. Imelise, värskeid mahlaseid herneid meenutava maitsega sparglid sobivad kõige kõrvale, nii kiirelt võis pannilt läbikäinuna kui ka täitsa toorelt krõbistamiseks. Kilo sparglit kestis külmikus kolm-neli päeva ja saatis kaaslasena igat õhtusööki, lisaks leidis tee nii omletti kui ka pirukasse.

Sillaotsa Marjatalu sparglid.

Foto: Sillaotsa Marjatalu

Kass räägib, et alustas sparglikasvatusega ligi kümme aastat tagasi, ajal, mil selle kohta leidus Eestis väga vähe infot. „Raske on kasvatada midagi, millel konkurentsi peaaegu pole. Alguses oli keeruline leida inimesi, kes sparglit tunneksid või ostaksid. Päevas valmib saaki vaid mõni kilo. Rikkaks see ei tee, aga maal peab midagi tegema,“ mainis taluperemees.

Kui aga on huvi leida midagi veel eksootilisemat, mida spargli kõrvale serveerida, siis miks mitte valida isendid ladinakeelse nimega Helix aspersa Maxima ja Helix aspersa Müller. Neis on vaid 1,7% rasva, samas proteiini samal määral mis kanamunas. Lihtsalt vaim tuleb valmis panna, sest tegemist on tigudega, mis pärinevad Eesti esimesest teofarmist. Põltsamaal Kalikülas otsustasid isa Ilmar ja tema poeg Karl Markus Tamme võtta oma hoole alla 460 000 „last“, kes kasvavad Eesti söödal ja koguvad kaaluks kuni 23 grammi. Seda siis Helix aspersa Maxima puhul.

„Tegemist on kogu Euroopas hinnatud delikatessiga, mida nüüd saab ka Eestis kasvatatuna. Kõik tööetapid, korjest pakkimiseni, teeme käsitsi, et ta -

Veski Teod

ÜLES ASTUVAD:

Väägvere Pasunakoor

Folklooriansambel Siaudela (Leedu)

Projekti „Roots Music“

Eesti-Läti ühisansamblid

OLULINE INFO:

4.07.2026 VÄÄGVERE külaplatsil kell 15.00

Kristi Kool ja Liisa Koemets

Rahvamuusikaansambel Nöpsid (Jõgevamaa)

Folkstuudio Piibar (Tallinn)

Torma kapell

Nõo Vana Tantsu Klubi

Ülle Kool ja Väägvere Külakapell

Wäägvere Wolgiorkester jt

Tegevused suurtele ja väikestele

Sissepääs: prii

Võimalusel haara kaasa oma iste või piknikutekk

Maitseelamusi pakub: Mäxi Grill

Taskusse veidi sularaha

Loe lähemalt: Wäägvere Wolk VII

Korraldab: MTÜ Amme Kannel , info tel 5345 7884

Siaudela

gada tigude värskus ja kvaliteet. Hetkel on huvi juba tekkinud, isegi mõni restoran on helistanud,“ ütleb ettevõtte Veski Teod noorperemees. Teoliha sisaldab ohtralt ka oomega-3-rasvu ja muid häid aminohappeid ning vitamiine.

Farm asub Põltsamaalt Tartu poole sõites lagunenud veski lähedal – siit ka nimi kogu ettevõtmisele – ja sai alguse, kui Karl Markus jalutas veski ümber ringi. Ta pani tähele, et seal on palju tigusid ringi liikumas. Võttis ühe pihku ja mõistis, et see on „toit“. Ning kuna mees on gastronoomiast niikuinii rohkem huvitatud, otsustatigi farm püsti panna.

Välja saab öelda ka tigude hinna: kui tellida juba eeltöödelduna ehk maitsestatuna ja vaid ahjupaneku vaevaga, nii-öelda escargot à la bourguignonne ’i kujul teod, siis on ühe teo hind euro. Kilo tigusid aga maksab 7 eurot, mille eest saab 70 Maximat ja 125 Müllerit.

„Teod võivad puhastatuna elusalt hiberneeruda 5 kraadi ja 50% niiskuse juures kuni 18 kuud. Ehk siis külmikus ei juhtu nendega midagi,“ lisab Karl Markus.

Suvel pole maitset, kui suhu ei satu hõrku Peipsi suitsukala. Hooaeg on juba ammu avatud ja head kala pakutakse nii kohapeal söömiseks kui ka kaasa ostmi-

seks. Kallastel asuv Peipsi kalapunkt pakub nii rääbist, latikat, tuulehaugi kui ka lutsu. Vahel ka mõnda teist isendit, mida järv pakub. Põnev ongi see, et järv annab alati midagi, kuid iga päev on oodata midagi põnevat. Pikaajalise kogemusega suitsutajad oskavad kaladest õige puidu ja soolakusega tuua välja selle kõige parema. Kallastel asub müügipunkt Peipsi kaldal Võidu tänav 88A.

Kui kõigest seni räägitust on nüüd kõht punnis ees, siis ei ole kunagi võimalik öelda ei ühele värskendavale jäätisele. Kohilas toimetab perefirma Jäämari, mis valmistab maitsvaid käsitööpulgajäätiseid: muuseas ainsa ja esimesena Eestis. Ettevõte loodi 2014. aastal ja kogu ettevõtmine sai alguse pere vanima lapse armastusest jäätise vastu. Toona oli peretütar Teele seitsmeaastane, kui ta koolist tulles jälle kodustesse jäätisevormidesse ise jäätist valmistama hakkas.

Nüüdseks on Jäämarja valikus ligi 13 eri jäätist, mis maitsevad brownie , Mojito, kohvi või kookose järele. Maitseid on veel ja nii jagub mekkimist pikaks ajaks. Pere kolm last enam vanemate valmistatud jäätist palju ei söögi ja

Peipsi kalapunkt

Foto: Peipsi kalapunkt

Peipsi veerelt jäätisekülmiku äärde

Foto: erakogu

Ettevõtte Jäämari omanikud Kaili ja Virgo Tuul.

kodune külmkapp ei ole jäätiseid täis. Nagu käsitööjäätiseid valmistav Kaili Tuul ütleb, siis tööd ta koju ei võta. „Poejäätised on laste arvates palju maitsvamad, sest meie omasid on nad juba nii palju söönud. Ka tantsupeol käisid nad minu käest taskuraha küsimas, et kõrvalolevast jäätiseautost midagi osta,“ räägib Tuul. Naine arvab, et nende suureks plussiks on olnud ka see, et nad ei tegele ületootmisega. Nad toodavad täpselt nii palju, kui

neilt tellitakse. Ta selgitab, et tootmiseks vajaliku külmutusmasinaga saavad nad valmistada tunni ajaga 88 jäätist ning kiirematel perioodidel on võimalik päevaga üle kümne masinatäie jäätiseid valmis teha.

Foto:SimoSepp

E e s t i p õ h ja p o o l s e i m s a a r, m i s o n o l n u d jä r j e p i d e v a l t a a s ta r i n g i asustatud sajandeid , peidab endas põnevaid lugusid ning vahvat traditsioonilist külaelu Siinne puutumatu l o o du s v a h el d u m a s a r h a il i s t e ka l u r i k ü l a d e g a o n a Ee s t i r a n n a e l u põhjavärav

P r a n g l i s a ar e l e s a a b V i i ms i s t , v a li k u t me r et r a n s p o r di k s o n m e i l o m a j a g u . K õ i g e s t 6 , 4 - r u u t k i l om e et r i s e l s a a r e l o n k ü l a li s t el e n i i m õ n da g i p a k k ud a M a j u t u s i j a g u b nii turismitalu eheduse nautijale kui k a k äm p i n g u v õ i m e r e ä ä r s e v il l a armastajal e Suvise l ajal on a vatu d m i t m e d t o i t l u s t us k oh a d , v u r a v a d ringi veoautod , avatud on rat talaenutus Tihti võ etakse et te k ülastada v äi k s e i d o m a nä o lis i n a a b e r s a a r i Ke rit või Aksit või sõid etakse hülg evaatlusele

Aeglusta ja naudi meretagust elu –

Pranglile tullakse nii unustamatut ﬁ rmaüritust pidama kui sõpruskonna või p ere ga saare melu nautima Prangli saar p ak ub selleks i d e a a l s e t ke s k ko n d a – l o o d u s l ä h e d a n e , e r ili n e j a s a m a s m ug avalt ligipääsetav Ärgem unustagem! Argimured jäävad mandrile!

P r a n g l i e r a l d a t u s tä h e n d a b , e t ko g u s e lt s ko n d o n ü h e s r ü t m i s –keegi ei kao vaikselt ära ning ühised hetked muutuvad loomulikult si s u ka m a ks Lu m m a v l o o d u s , m e re õ h k , s õ b ra li k va s t u võt t , p a ra s hulk sobivaid ak tiivseid tegevusi ning hea toit loovad ideaalse keskkonna selleks , et ennast lihtsalt hästi tunda ning aeglustuda

Ü k si k k ü l a s taj a t e l o n P r a n gl i s a a r e es m a ko r d s e ks a v a s ta m i s e ks mugav osa võt ta plaanilistest giidiga reisidest , mis väljuvad Leppne em est ree d eti ja pühap ä ev iti ko gu su ve jo oksul V iim ane sobib n e i l e g i ke s s o o vi v a d i n glis ke e l s e t s a a r e tu t v u s t u s t P ä e v a r e is i käigus käiakse m e el e o lukal giidig a sa are e ksk ursio o nil kastiauto l , s ü ü a ks e s a a re p ä ra s t l õ u n a t n i n g a e g a j ä ä b ka s a a re g a o m a p ä i tut vumiseks

Foto: Simo Sepp

Reisikalendrit ning korraldusinfot vaata: pranglireisid ee

Lisainfo: info@pranglireisid.ee

Foto: MeeliLaidvee

Jaaniõhtu paneb linnavurle suvevarustuse proovile

TIIT REISID OÜ

TALLINN Raua 36-305, tel 662 3762, tallinn@tiitreisid.ee

Stiletodes üle lõkke hüppavaid peolisi näeb jaanitulel ikka, aga mugavaks maaõhtuks kulub ära veidi mõistlikum varustus. Piisab mõnest asjast, mis võiks autos või kotis kaasas sõita.

Toimetas: Sven Sula / Fotod: Shutterstock

Linn turvab õhtust ringi uitajat kõnnitee, tänavavalgustuse ja lähima poega. Maal ootavad märg rohi, kruus, kraav ja öine jahedus. Päeva alguses võib ju ilm tunduda leebe, õhtu lõpuks otsib pool seltskonda ikka midagi soojemat jalga, kuivemat selga. Õhukesed kingad vettivad kastemärjas rohus kiiresti ja paljajalu sauna ning lõkkeplatsi vahet silkamine kaotab oma võlu kohe, kui maapind jahtub. Kummikud aga päästavad nii tuju kui ka sokid.

KÄRDLA Sadama 13, tel 463 2077, hiiumaa@tiitreisid.ee

Täpsem info kodulehelt www.tiitreisid.ee või telefonil 662 3762

LENNUREISID

PARIIS, LOIRE’I ORU LOSSID ja LEONARDO da VINCI MÕIS: 23.–26.07.2026 Hind: al 1350 € BARCELONA, MONTSERRAT ja TORRESE veinitalu: 17.–20.09.2026 Hind: al 1450 € USBEKISTANI RINGREIS: TAŠKENT – SAMARKAND – BUHHAARA – HIIVA (kõik hinnas): 20.–27.09.2026 Hind: al 2150 € LONDON ja „ABBA Voyage“: 24.–27.10.2026 Hind: al 1100 € RHODOS JA PÁTMOS: 06.–13.10.2026 Hind: al 1650 € ANDRÉ RIEU ja Johann Straussi orkestri kontsert Budapestis: 15.–18.10.2026 Hind: al 1320 €

PARIIS: 29.10.–01.11.2026 Hind: al 920 € PRAHA KULDNE SÜGIS – linn vaadete ja lugude vahel: 08.–11.10.2026 Hind: al 960 € MADEIRA loodus ja kultuur: 22.–29.11.2026 Hind: 1790 €

BUSSIREISID

PÕHJA-POOLA KUULSAD PAIGAD: 03.–08.08.2026 Hind: al 640 € SUUR LEEDU RINGREIS: 26.–30.06; 19.–23.08.2026 Hind: al 540 €

IDA-LÄTIMAA: Latgale ja Vidzeme: 01.–03.07.2026 Hind: 450 € PALANGA ja NERINGA: 09.–13.07.2026 Hind: al 540 € LÄTI ja LEEDU SUURSUGUSED LOSSID: 17.–20.07.2026 Hind: al 460 €

RINGREIS TURU SAARESTIKUS: 17.–20.07.2026 Hind: al 420 €

IDA-LEEDU RINGREIS: 22.–25.07.2026 Hind: al 520 €

SOOME KARJALA looduskaunid paigad: 23.–27.07.2026

Hind: al 620 €

LASTEGA MUUMIMAALE ja LINNANMÄKI LÕBUSTUSPARKI: 25.–26.07.2026 Hind: al 330 €

RETK LÄTIMAA RANNIKUALADELE: 01.–04.08.2026 Hind: al 445 € KESKAJA PÄEVAD GOTLANDIL: 05.–10.08.2026 Hind: al 760 €

PEREREIS ROOTSI KOLMÅRDENI ELAMUSPARKI: 12.–15.08.2026

Hind: al 520 €

LÄBI AHVENAMAA SAARESTIKU: 12.–15.08.2026 Hind: al 540 €

SÜGISVÄRVIDES LAPIMAA: 18.–22.09.2026 Hind: al 760 €

KRUIIS STOCKHOLMI JÕULULAATADELE: 04.–06.12.2026

Hind: al 170 €

RIIA jõululaat: 12.12.2026 Hind: 70 €

Kahepäevane JÕULUREIS RIIGA: 12.–13.12.2026

Hind: al 160 €

LAPIMAALE JÕULUVANALE KÜLLA: 02.–05.01.2027

Hind: al 610 €

REISIME EESTIMAAL

RETK MOHNI SAARELE: 24.07.2026 Hind: 125 €

HIIUMAA lood Margus Taboriga: 20.–21.06; 05.–06.08.2026

Hind: al 295 €

SUVEÖÖ MUKRI RABAS: 20./21.06.2026 öösel Hind: 70 €

VORMSI SAAR: 27.06; 02.08.2026 Hind: 95 €

NARVA – NARVA-JÕESUU – SILLAMÄE – TOILA: 28.06; 16.08.2026

Hind: 120 €

KIHNU: 04.07; 22.08.2026 Hind: 120 €

VEINITUURID EESTIS: 05.07; 23.08.2026 Hind: 135 €

TEATRIREIS VIINISTULE „Mõrv Idaekspressis“: 08.07.2026

Hind: 105 €

RUHNU: 12.–14.07.2026 Hind: 360 €

Muusikaline lavastus „BASKIN“: 25.–26.07; 02.–03.08; 07.–08.08.2026 Hind: al 280 €

SUVEETENDUS „VIIMANE VABA SUVI“: 26.07.2026

Hind: 85 €

SEIKLUS NAISSAAREL: 31.07.2026 Hind: 100 €

MATK Norra-Oostriku allikatele: 01.08.2026 Hind: 65 €

HIIUMAA kohvikutepäev ja etendus „Jänki seiklused

Hiiumaal“: 01.–02.08.2026 Hind: 240 €

SUVEETENDUS KURGJAL „Elagem elavamalt!“: 06.08.2026 Hind: 80 €

EESTIMAA KIRIKUD JA ORELID: 18.–19.09.2026

Hind: al 285 €

LÜÜBNITSA LAAT: 22.08.2026 Hind: 85 €

PÄRNU – PAIKUSE – SELJAMETSA ja Tiina Ojaste müstiline aed: 23.08.2026 Hind: 120 €

KALLASTE LAAT, Sibulatee ja Kalevipoja Koda: 29.08.2026

Hind: 85 €

MATK KODRU RABAS: 20.09; 27.09.2026 Hind: 70 €

SILMUFESTIVAL NARVA-JÕESUUS: 26.09.2026 Hind: 65 €

Olgu need valged ööd nii kiidetud kui tahes, kuid pärast südaööd venib iga rada puuriida, välikäimla ja parkimiskoha vahel pikemaks, kui linnakas arvata oskab. Telefoni valgusti aitab küll hädast välja, aga aku võiks jääda helistamiseks, kaardirakenduseks ja kojusõidu korraldamiseks.

Hea sääseaasta muudab mõnusa õhtu kiiresti vehkimiseks ja sügamiseks. Sääsed ei küsi, kas pidu peetakse hoovis, järve ääres või metsatukas, kohal on nad igal pool.

Villane sokk tundub suvel naljakas, kuni õhtu läheb jahedaks. Niiskus tõuseb maast, tuul leiab tee varvaste vahele ja lõkke soojus ei ulatu igale poole. Kuivad soojad sokid mõjuvad siis paremini kui suur jutt karastumisest.

tööta ja lähim automaat võib jääda mitme kilomeetri kaugusele. Talu kohvik, laadaplats, koduhoovi müügilett või külapidu võivad küsida päris raha.

Väike apteek võtab vähe ruumi ja päästab tüütust sebimisest. Villiplaaster, desovahend, haavaplaastrid, valuvaigisti ning rohi põletuse või putukahammustuse vastu mahuvad ühte väikesesse kotti. Grill, jaanituli, paljad jalad ja ebatasane õu pakuvad rohkem võimalusi haiget saada, kui kodus asju pakkides paistab.

Võta maale kaasa vähemalt:

kummikud sääsetõrje soojad riided sularaha akupank

Ujumisriided kipuvad koju jääma just siis, kui keegi kütab sauna või pakub järve äärde minekut. Oma rannas saab vahel hakkama ilma nendeta, võõras kohas mitte väga. Nii et ujukad võiks olla suvel niisamagi kogu aeg kaasas.

Sularaha kuulub samuti jaanipäeva pagasisse. Igas kohas kaardimakse ei

Akupank jääb sageli autosse ja jõuab appi alles siis, kui telefon juba punast näitab. Pildistamine, muusika, sõnumid ja kaardirakendus söövad akut märkamatult.

Tühi telefon võib mõnele pakkuda rahu, enamikule tekitab see lihtsalt tüli.

Ka tekk või istumisalus väärib kohta autos. Märg muru, jahe pink või kraavi kallas muutuvad sellega kohe sõbrali kumaks. Sama ese sobib ümber õlgade, lapsele peale või hommikul autosse tu kastamiseks.

RIPSMESEERUM

100% looduslik eeterlike õlidega maagiline eesti käsitöösalv, mille imeline aroom muudab sääskedega suveõhtud nauditavamaks Teepuu, tsitronella, piparmünt ja lavendel abistavad sind enne ning rahustavad nahka ka pärast putukatega kohtumist Vähendab sügelust ja sobib kasutamiseks kogu perele.

Teadja lükkab sooja soki jalga juba varakult.

Suveks maale: tunne end nagu kodus, aga käitu kombekalt

Jaanid on ukse ees, mis tähendab, et suur osa eestlasi pühib linnatolmu jalge alt ja suundub mõneks ajaks väiksematesse paikadesse. Kel on küla veerel suvila, kes läheb külla sugulastelesõpradele, siis ehedat looduse hõngu ajame me kõik moel või teisel suviste tähistamiste ajal taga. Juba puhkusepaika jõudes tuleks aga mõelda ka sellele, et sumedad paigad säiliksid oma loomulikul kujul ka pärast linnarahva lahkumist.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Mida see siis täpsemalt tähendab? Esmalt puudutab see kindlasti seda, kuidas üldse maapaika saabuda ja sealset ruumi kasutada. Kuigi tihti võib tunduda, et maal on ruumi lõputult, siis tegelikkuses ei ole iga lapike mõeldud vabaks kasutamiseks. See puudutab eelkõige auto parkimist.

Kaunite rapsipõldude ääres on igati tervitatav endast koos ümbritsevaga värviküllaseid kaadreid jäädvustada, ent auto tasub siiski põllu- ja heinamaast eemal hoida. Sinna võib olla paigaldatud loomasööt või võib maapind põlluserval olla pehme, mistõttu võib seal autoga peatumine pinnasele halvasti mõjuda. Samas on suuremate ürituste ajal paratamatu, et rohealad võetakse autoparklatena kasutusele. Sel juhul tuleks aga autoga liigeldes järgida korraldajate või kohaliku rahva juhiseid.

Teine tähtis nõuanne puudutab tule ohutust. Mitme meetri kõrguse lõkke süütamine ja selle ümber tähistamine kuulub kahtlemata jaanipäeva juurde, aga tuleb meeles pidada, et loodus ja keemilised reaktsioonid mei-

le pidupäeva puhul ei halasta. Kui peaks juhtuma nii, et jaanipäeva paiku sademeid ei ole, temperatuurid on kõvasti plusspoolel ja tuulepuhangudki käivad aeg-ajalt üle, on tulega seonduvate õnnetuste risk veelgi suurem.

Igal juhul tuleb suvisel ajal maapiirkonnas tuleohutusele tähelepanu pöörata. Esmase prioriteedina loomulikult seepärast, et inimeste elud ohtu ei satuks. Teisese põhjusena aga sellepärast, et ka kohalik keskkond, näiteks ilus

külaplats koos metsatuka ja sümboolse külakiigega, kahjustada ei saaks.

Samuti tasub meeles pidada, et kuigi maal paiknevad naabrid tihti kaugemal, on nad siiski olemas. Jaanilaupäeval on muidugi mõistetav, kui muusika kaigub üle metsade varaste hommikutundideni, aga ülejäänud ajal tasub liigset müra tekitamist vältida, eriti hilisemal ajal. Pidu saab pidada vägevalt ka selliselt, et muusika ei muutuks kogu külale kuulamiskohustuseks.

Lõpuks tasub naasta artikli alguses toonitatu juurde: kui sõidad maale, siis mõtle aegsasti juba sellele, et sealsesse puhtasse keskkonda saaks ka tulevikus maabuda. Ehk igavene õpetus „võta endaga kaasa enda tekitatud prügi ja jäägid“ kehtib ka siin. Taara, ühekordsed nõud, pakendid ja suitsukonid ei kuulu tühjale lõkkeasemele, metsa alla ega kraavipervele. Eks seda teab iga viisakas külaline isegi, aga paratamatult eksivad vahel ka parimad meie seast. Nutikas on eelnevalt autosse või kandekotti varuda kompaktne prügikotirull või lihtsalt mõned kilekotid, millesse saab hõlpsalt tekkiva prahi koguda.

Kaali hotell, trahter, meteoriidikraater, muuseum

• hubane 20-kohaline hotell saunaga

• privaatne 60-kohaline konverentsi- ja peosaal

• meteoriitikamuuseum 96 kg kaaluva meteoriiditükiga Sihhote-Alinilt

• 120-kohaline stiilne peosaal trahteris

• rahvuslikud söögid, joogid

• rahvuslikud peoõhtud rahvatantsu ja -pillimänguga

• parim toitlustus gruppidele ja paindlikud hinnad

Angla tuulikumägi, pärandkultuurikeskus

Sajandivanusel tuulikumäel on viis tuulikut, millest üks jahvatab jahu tuule jõul. Uues Angla pärandkultuurikeskuses saab küpsetada ja maitsta leiba, vaadata vanu käsitöömasinaid ja lmi tuulikutest, õppida vanu käsitööoskusi villa-, dolomiidi- ja puidukojas.

Siin toimuvad rahvuslikud kontserdid ja käsitööpäevad.

Imeliselt kaunis Panga pank päikesekellaga

Panga kõrgus Saaremaa läänerannikul on 21,2 m. Looduskaitsealal on võimalik jälgida lummavalt ilusat päikseloojangut, nautida vaikust ja looduse ilu.

Avatud suvekohvik.

Angla tuulikumäel ja pärandkultuurikeskuses

01.08 Angla XV pärimuspäev ja talulaat

26.09 kell 15.00 lõikuspidu Angla tuulikumäel ansambliga Curly Strings 01.–31.10 leivakuu programmid peredele, lasteaia- ja koolilastele 01.–23.12 Angla XVII jõulumaa

kaali.saaremaa-top.ee

info@kaalitrahter.ee tel 5373 1818

kaali@kylastuskeskus.ee tel 506 9515

angla.saaremaa-top.ee

angla@kylastuskeskus.ee tel 5199 0265

pangapank.ee

tel 5308 8667

panga@kylastuskeskus.ee

Kuidas nautida Sibulateed?

Ikka nii, nagu hing ihkab! Sibulateele tuleb tulla siis, kui käes on ilusad rannailmad ja saab varbad sooja Peipsisse lükata. Või siis, kui on isu näha Sibulatee kolme kultuuri ja vaadata üle, millega sibulateelised saabunud hooajal üllatavad. Või hoopis siis, kui Sibulateel taas mõni üritus toimub. Tulla võib mitu korda, sest uudistamist jagub!

Uksed on juba lahti teinud Voronja galerii kolmeteistkümnes suvenäitus; selle kõrval avab kohe uksed ka Samovarimaja koos oma dvorinäitusega. Kodavere pärimuskeskus rõõmustab kangastelgedel kootud tekstiilide väljapanekuga ja Peipsimaa Pärimuskeskus kutsub puidust ikoonide näitusele ning Rääbu maailma uudistama. Juhan Liivi muuseum sai hilissügisel uue põneva püsinäituse osa ja Alatskivi loss näitab rõõmuga paruniteaegset originaalmööblit.

Üritused kutsuvad

Traditsioonid on selleks, et neid korrataks. Nii korraldab Aigne 20. korda Alatskivi vanavaralaata, Mari võtab 16. korda ette Eesti Kirjaniku valimise ja Kairi kutsub 12. korda Rääbu päevale. Turgi talu pererahvas ootab kontsert-õhtusöökidele rehe all, kontserte korraldavad veel Alatskivi looduskeskus ja Kodave-

re Pärimuskeskus. Eduard Tubina sünniaastapäeva auks pakutakse Alatskivi lossi restoranis just tema maitsemälestuste põhjal koostatud menüüd.

Kõige uuem sündmus toimub piirkonnas 28. juunil. Sibulatee Suur Seiklus ootab siis seiklema kuni neljaliikmelisi meeskondi kas jalgsi, jalgrattal, auto või paadiga. See on päev täis toredaid kohtumisi, põnevaid kohti ja näpuotsaga ka orienteerumist ning enese proovilepanekut.

Kus saunatada, kus kõht kasvõi sibulapirukatest täis süüa, kus jalgrattaid laenutada või kus öö mööda saata? Selle kõige kohta tasub otsida infot sibulatee.ee veebikodust.